15.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 366/75

ARUANNE

Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastusega

2011/C 366/14

SISSEJUHATUS

1.

Brüsselis asuv Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet (edaspidi „rakendusamet”) loodi komisjoni 26. oktoobri 2006. aasta otsusega 2007/60/EÜ, (1) mida muudeti komisjoni otsusega 2008/593/EÜ (2). Rakendusamet loodi ajavahemikuks 1. novembrist 2006 kuni 31. detsembrini 2015 liidu tegevuse juhtimiseks üleeuroopalise transpordivõrgu valdkonnas (3). Rakendusamet on rahaliselt sõltumatu alates 15. aprillist 2008.

2.

Rakendusameti 2010. aasta halduseelarve oli 9,8 miljonit eurot. Aasta lõpu seisuga töötas rakendusametis 93 töötajat.

KINNITAV AVALDUS

3.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 1 teise lõigu sätetele kontrollis kontrollikoda rakendusameti raamatupidamise aastaaruannet, (4) mis koosneb 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta finantsaruannetest (5) ja eelarve täitmise aruandest; (6) samuti auditeeris kontrollikoda raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

4.

Käesolev kinnitav avaldus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 58/2003 (7) artikliga 14.

Direktori kohustused

5.

Eelarvevahendite käsutajana täidab direktor eelarvet nii tulude kui ka kulude osas rakendusameti finantseeskirjade kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires (8). Direktor kehtestab (9) organisatsiooni struktuuri ja sobiva haldus- ja sisekontrolli süsteemi ning -protseduurid, et koostada lõplik raamatupidamise aastaaruanne, (10) milles ei esine pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; samuti on direktori ülesanne tagada, et mainitud aruande aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Kontrollikoja kohustused

6.

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal kinnitav avaldus rakendusameti raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

7.

Kontrollikoda tegi auditi kooskõlas IFAC ja ISSAI (11) rahvusvaheliste auditistandardite ja eetikanormidega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda järgima eetikanõudeid ning auditi kavandama ja tegema selleks, et saada piisav kindlus selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

8.

Kontrollikoja auditi käigus tehakse protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad kontrollikoja otsustusest, mis hõlmab ka võimalike raamatupidamise aastaaruandes esinevate pettusest või vigadest tingitud oluliste väärkajastamiste ja ebaseaduslike või ebakorrektsete tehingute riski hindamist. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võetakse arvesse asutuse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamisega seonduvat sisekontrollisüsteemi. Kontrollikoja audit hõlmab ka hinnangu andmist kasutatud arvestusmeetodite asjakohasusele ja juhtkonna esitatud arvestushinnangute põhjendatusele, samuti raamatupidamise aastaaruande üldise esitluslaadi hindamist.

9.

Kontrollikoja hinnangul on kogutud auditi tõendusmaterjal piisav ja asjakohane järgmiste arvamuste esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul annab rakendusameti raamatupidamise aastaaruanne (12) kõigis olulistes aspektides õiglase pildi rakendusameti finantsolukorrast 31. detsembri 2010. aasta seisuga ning rakendusameti majandustulemustest ja rahavoogudest lõppenud aastal vastavalt rakendusameti finantsmääruse sätetele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

11.

Kontrollikoja hinnangul on rakendusameti 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

12.

Järgmised tähelepanekud ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

TÄHELEPANEKUD EELARVE HALDAMISE JA FINANTSJUHTIMISE KOHTA

13.

31. detsembril 2010 kanti üle assigneeringud summas 1,4 miljonit eurot, mis moodustas 14,5 % kõikidest aasta kulukohustustest. See näitab, et rakendusamet peaks eelarve aastasuse põhimõtet täpsemalt järgima.

II auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Harald NOACK, võttis käesoleva aruande vastu 12. oktoobri 2011. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1)  ELT L 32, 6.2.2007, lk 88.

(2)  ELT L 190, 18.7.2008, lk 35.

(3)  Lisas esitatakse teavitamise eesmärgil kokkuvõte rakendusameti pädevusest ja tegevusest.

(4)  Raamatupidamise aastaaruandele on lisatud aasta eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruanne, kus esitatakse muu hulgas ülevaade assigneeringute kasutamise määrast koos kokkuvõtva teabega assigneeringute ümberpaigutamise kohta erinevate eelarvepunktide vahel.

(5)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, omakapitali muutuste aruannet ja lisa, kus on ära toodud põhiliste arvestuspõhimõtete kirjeldus ja muu selgitav teave.

(6)  Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(7)  EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.

(8)  Komisjoni määruse (EÜ) nr 1653/2004 artikkel 25 (ELT L 297, 22.9.2004, lk 6).

(9)  Määruse (EÜ) nr 1653/2004 artikkel 29.

(10)  Asutuste raamatupidamise aastaaruannete ja arvestuse koostamise eeskirjad on sätestatud määruse (EÜ) nr 1653/2004 (mida on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 651/2008 (ELT L 181, 10.7.2008, lk 15)) VI jaotise 1. peatükis.

(11)  IFAC – Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsioon, ISSAI – kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelised standardid.

(12)  Lõplik raamatupidamise aastaaruanne koostati 15. juunil 2011 ning kontrollikoda sai selle kätte 7. juulil 2011 Aruandega võib tutvuda järgmisel veebilehel: http://tentea.ec.europa.eu/en/about_us/mission__introduction/key_documents.htm.

LISA

Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet (Brüssel)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

1.

Selleks et aidata saavutada artiklites 26 ja 174 märgitud eesmärke ning võimaldada liidu kodanikel, majandustegevuses osalejatel ning regionaalsetel ja kohalikel kogukondadel saada täit kasu sisepiirideta ala rajamisest, aitab liit kaasa üleeuroopaliste võrkude rajamisele ja arendamisele transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika infrastruktuuri valdkonnas.

2.

Avatud ja konkurentsile rajatud turgude süsteemis on liidu meetmed suunatud kaasa aitama üksikriikide võrkude omavahelisele ühendamisele ja koostoimimisvõimele, samuti niisuguste võrkude kasutamise võimalusele. Eelkõige võetakse arvesse vajadust siduda saared, raskesti ligipääsetavad ja perifeersed piirkonnad liidu keskregioonidega.

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 170)

1.

Selleks et saavutada artiklis 170 seatud eesmärke, liit

—

sätestab suunised, mis hõlmavad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas kavandatud eesmärke, prioriteete ja üldmeetmeid;

—

rakendab kõiki meetmeid, eriti tehnilise standardimise valdkonnas, mis võivad osutuda tarvilikuks niisuguste võrkude koostoimimisvõime tagamiseks;

—

võib toetada eelkõige teostatavusuuringute, laenutagatiste või intressitoetuste näol liikmesriikide rahastatavaid ühist huvi pakkuvaid projekte, mis on kindlaks määratud esimeses taandes märgitud suuniste raames; liit võib samuti kaasa aidata transpordi infrastruktuuri alaste eriprojektide rahastamisele liikmesriikides artikli 177 kohaselt loodud Ühtekuuluvusfondi kaudu.

Liidu tegevus võtab arvesse projektide potentsiaalset majanduslikku elujõulisust.

2.

Koostöös komisjoniga kooskõlastavad liikmesriigid omavahel riigi tasandil järgitavat poliitikat, millel võib olla oluline mõju artiklis 170 seatud eesmärkide saavutamisele.

3.

Liit võib otsustada teha koostööd kolmandate riikidega vastastikust huvi pakkuvate projektide edendamiseks ning võrkude koostoimimisvõime tagamiseks.

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 171)

Rakendusameti pädevus

Eesmärgid

Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet vastutab komisjoni üleeuroopalise transpordivõrgu programmi tehnilise ja rahalise rakendamise eest. Rakendusameti ülesanne on parandada üleeuroopalise transpordivõrgu elluviimise tõhusust väiksema maksumuse juures; tugevdada seoseid üleeuroopalise transpordivõrgu ja ekspertide kogu vahel; tagada kõrgetasemeline asjatundlikkus ja lihtsustada spetsialiseerunud personali värbamist; tagada rahastamise parem kooskõlastus liidu teiste vahenditega; parandada paindlikkust ja lihtsustada üleeuroopalise transpordivõrgu valdkonnaga seotud tegevuse elluviimist; parandada liidu tegevuse nähtavust üleeuroopalise transpordivõrgu valdkonnas; lisada väärtust üleeuroopalise transpordivõrgu programmide haldamisele.

Ülesanded:

a)

üleeuroopalise transpordivõrgu eelarvest kaasrahastatavate projektide ja ürituste tehnilise ja rahalise halduse tagamine;

b)

kogu üleeuroopalise transpordivõrgu elluviimiseks ja kavandamiseks vajaliku teabe kogumine, analüüsimine ja edastamine komisjonile;

c)

tehniline abi projekti korraldajatele ja üleeuroopalise transpordivõrgu projektide laenugarantiivahendi eest vastutavale finantsasutusele;

d)

komisjoni poolt taotletava tehnilise ja haldusabi pakkumine.

Rakendusameti eest vastutav liikuvuse ja transpordi peadirektoraat tegeleb ka edaspidi üleeuroopalise transpordivõrguga seotud poliitika kavandamise ja institutsiooniliste ülesannetega.

Juhtimine

1 –   juhtkomitee

Rakendusameti tegevuse üle teostab järelevalvet juhtkomitee, mis praegu koosneb viiest liikmest ja ühest vaatlejast. Juhtkomitee liikmed nimetatakse ametisse kaheks aastaks. Juhtkomitee tuleb kokku neli korda aastas. Teatud menetlused või otsused tuleb enne rakendamist juhtkomitee poolt heaks kiita. Siia kuuluvad näiteks halduseelarve, ametikohtade loetelu, töökava, aasta tegevusaruanne, kõiki tulusid ja kulusid kajastav esialgne raamatupidamise aastaaruanne, välishindamise aruanne, mitmete eeskirjade ja meetmete heakskiitmine jne. Mitmetest muudest tegevustest peab juhtkomiteed teavitama. Erakorraliste ja pakiliste juhtumite korral tehakse otsused kirjaliku menetluse alusel.

2 –   direktor

Nimetatakse Euroopa Komisjoni poolt viieks aastaks.

3 –   siseaudit

Euroopa Komisjoni siseauditi talitus ja rakendusameti siseauditi üksus.

4 –   välisaudit

Kontrollikoda.

5 –   eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus

Parlament nõukogu soovitusel.

2010. aastal rakendusameti käsutusse antud ressursid (sulgudes 2009. aasta andmed)

Eelarve

A)

8 miljardit eurot (100 % Euroopa Liidu üldeelarvest) üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) eelarvesse, mis on seotud perioodi 2007–2013 finantsraamistikuga.

Rakendusamet täidab tegevuseelarvet komisjoni vastutusel.

B)

9,79 miljonit eurot (100 % EL toetus) halduseelarvesse, mida rakendusamet täidab sõltumatult.

Personali suurus 31. detsembri 2010 seisuga

Ajutised teenistujad: 33 ametikohta ametikohtade loetelus, millest täidetud ametikohti 31 (94 %).

Lepingulised töötajad: 66 kavandatud ametikohta, millest täidetud ametikohti 62 (94 %).

Personal kokku: 99 (93 täidetud ametikohta)

Personali jaotus tegevuste kaupa

a)

Põhitegevus:

65 (61 täidetud ametikohta)

b)

Haldustegevus:

34 (32 täidetud ametikohta)

2010. aastal pakutud tooted ja teenused

Rakendusamet seadis endale 2010. aasta tegevuseks kindlad eesmärgid, mis olid seotud liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi seatud prioriteetidega.

Esimene neist oli üleeuroopalise transpordivõrgu väljaehitamine TEN-T programmi tõhusa ja mõjusa tehnilise ning finantsjuhtimise abil. Teine oli TEN-T programmi abil eelkõige intelligentse transpordiinfrastruktuuri arendamine. Kolmas oli liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi toetamine TEN-T poliitika läbivaatamisel ja programmi vahekokkuvõtte tegemisel, eriti projektide elluviimise hindamise abil. Neljas eesmärk oli TEN-T programmi, rakendusameti ja tema saavutuste alase teadlikkuse suurendamine; lisaks ka oma partneritele parema toe pakkumine eelkõige projektifinantseerimise ning avaliku ja erasektori partnerluste alal.

Rakendusamet seadis ka kaks eesmärki oma horisontaalsete tegevuste jaoks: üks neist oli rakendusameti tõhususe suurendamine enda töömeetodite, sisemise ülesehituse, struktuuri- ja personalijuhtimise optimeerimise abil. Lisaks arendati selle eesmärgi täitmiseks projektide olelusringi juhtimise parandamiseks, statistiliseks analüüsiks, aruandluseks ja järelevalve tegemiseks uusi rakendusi (IT- ja aruandlusrakendusi). Teine eesmärk oli sisemise kontrollisüsteemi tõhususe suurendamine, saamaks kindlust, et tegevustele eraldatud ressursse kasutatakse vastavalt usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetele ning et olemasolevad kontrolliprotseduurid annavad vajaliku kindluse alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

2010. aasta oli Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti teine terviklik tegevusaasta. Aasta jooksul keskenduti põhiliselt sellele, et aktiivselt kaasa aidata tööle rakendusameti eest vastutava peadirektoraadi määratletud esmatähtsates valdkondades, jätkata üleeuroopalise transpordivõrgu kõigi transpordiliikide projektide tehnilise ja finantsjuhtimise parandamist ning veenvalt tõestada rakendusameti poolt programmi mõjusal rakendamisel antavat lisandväärtust.

Allikas: Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti edastatud teave.

RAKENDUSAMETI VASTUSED

13.

Ülekantud assigneeringud (1,4 miljonit eurot) hõlmavad põhiliselt 2010. aastal osutatud teenuseid, mille kohta aasta lõpus ei olnud arvet veel laekunud. Suurimad summad on seotud Euroopa Komisjoni teenistustega sõlmitud teenustaseme lepingutega ja kolimisega uude hoonesse novembris 2010. Rakendusamet on võtnud meetmeid eelarve täitmise edasiseks parandamiseks, sh parem planeerimine ja teenustaseme lepingute eest vahemaksete tegemine, mis peaks vähendama ülekantavaid summasid.