Recommendation for a COUNCIL RECOMMENDATION on the National Reform Programme 2011 of Romaniaand delivering a Council opinionon the updated Convergence Programme of Romania 2011-2014
Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, mis käsitleb Rumeenia 2011. aasta
riiklikku reformikava
ja milles esitatakse nõukogu arvamus
Rumeenia ajakohastatud lähenemisprogrammi (2011–2014) kohta EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget 4, võttes arvesse nõukogu 7. juuli
1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve
ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta,[1] eriti selle artikli 9 lõiget 3, võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust[2], võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi, võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust, pärast konsulteerimist majandus- ja
rahanduskomiteega ning arvestades järgmist: (1)
6. mail 2009 võttis nõukogu vastu otsuse
(2009/459/EÜ) anda Rumeeniale Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 143
alusel kolmeks aastaks keskmise tähtajaga finantsabi. Kaasnevas,
23. juunil 2009 allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumis ja
selle järgnevates lisades on sätestatud majanduspoliitilised tingimused, mille
põhjal finantsabi anti. Nõukogu otsust muudeti 16. märtsi 2010. aasta
otsusega 2010/183. Programmi eduka rakendamise järel Rumeenia poolt ning
arvestades, et jooksevkonto puudujääki on kaupade ja tööjõuturul ilmnenud
struktuurinõrkuste tõttu õnnestunud kohandada vaid osaliselt ning riik on
seetõttu tundlik rahvusvaheliste hinnašokkide suhtes, võttis nõukogu
12. mail 2011 vastu otsuse (2011/288/EL), millega tegi ELi toimimise
lepingu artikli 143 alusel Rumeeniale kolmeks aastaks kättesaadavaks
keskmise tähtajaga ennetava finantsabi. Kaasnev vastastikuse mõistmise
memorandum allkirjastatakse [2011. aasta
juunis]. (2)
Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010
heaks Euroopa Komisjoni ettepaneku käivitada uus majanduskasvu ja tööhõive
strateegia – Euroopa 2020. aasta strateegia –, mis põhineb majanduspoliitika
tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on
vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime
potentsiaali suurendamiseks. (3)
Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu
soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta
ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide
tööhõivepoliitika suuniste kohta;[3]
mõlemaid dokumente koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles
võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitika kujundamisel. (4)
Komisjon võttis 12. jaanuaril 2011 vastu esimese
iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab ELi majanduse juhtimise uue
tsükli ja majanduspoliitika integreeritud eelkoordineerimise esimese Euroopa
poolaasta algust; majanduspoliitika parem koordineerimine on ette nähtud
Euroopa 2020. aasta strateegiaga. (5)
Euroopa Ülemkogu kiitis 25. märtsil 2011
heaks eelarve konsolideerimise ja struktuurireformide prioriteedid (kooskõlas
nõukogu 15. veebruari ja 7. märtsi 2011. aasta järelduste ning
komisjoni iga-aastase majanduskasvu analüüsiga). Ülemkogu rõhutas vajadust
pidada esmatähtsaks eelarve usaldusväärsuse ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse
taastamist, tööturureformide abil töötuse määra vähendamist ning uute
jõupingutuste tegemist majanduskasvu toetamiseks. Ta kutsus liikmesriike üles
viima neid prioriteete ellu konkreetsete meetmete abil, mis lisatakse nende
stabiilsus- või lähenemisprogrammidesse ja riiklikesse reformikavadesse. (6)
Euroopa Ülemkogu kutsus laiendatud euroala paktiga
ühinenud liikmesriike 25. märtsil 2011 üles esitama õigeaegselt
kohustused, mis lisatakse nende stabiilsus- või lähenemisprogrammidesse ja
riiklikesse reformikavadesse. (7)
Rumeenia esitas 2. mail 2011 oma
2011. aasta ajakohastatud lähenemisprogrammi ajavahemikuks 2011–2014 ja
oma 2011. aasta riikliku reformikava. Programme hinnati üheaegselt. (8)
2002–2008 kasvas Rumeenia majandus jõudsalt,
kusjuures SKP reaalkasv oli keskmiselt 6,3 %, mis on kõrgem selle
potentsiaalsest kasvutasemest. Majanduskasvu põhimootoriks oli siseriiklik
nõudlus, kuna laenude ja palkade jõuline areng elavdas erasektori tarbimist ja
investeeringuid. Seda buumi toitis ka väliskapitali sissevool, mis viis
ülekuumenemisele ning mittejätkusuutlikule välisele ja eelarve
tasakaalustamatusele. Jooksevkonto puudujääk saavutas tipu 2007. aastal
(13,6 % SKPst), vähenedes 2008. aastal vaid marginaalselt
(11,4 % SKPst). Suurt välislaenamist stimuleeris protsükliline
fiskaalpoliitika, kusjuures valitsemissektori eelarve puudujääk suurenes
korduvate eelarvekõrvalekallete tõttu, eriti jooksvate kulutuste valdkonnas,
2005. aasta 1,2 %‑lt SKPst 2008. aasta 5,7 %‑ni
SKPst. Finantskriis ja sellele järgnenud ülemaailmne majanduslangus pani
investorid riske vältima, mistõttu vähenesid Rumeeniasse suunduvad kapitalivood
märkimisväärselt. Soodsatest majandustingimustest hoolimata ei suurenenud
tööturul osalemine ja tööhõivemäär muutus buumiaastatel väga vähe. Seejärel
langes tööhõivemäär 2010. aastaks 63,3 %‑le, samas kui töötuse
määr suurenes majanduslanguse tõttu 2008. aasta 5,8 %‑lt
2010. aasta 7,3 %‑le. Töötus on endiselt äärmiselt kõrge romade
kogukonnas. Selles kontekstis ja silmitsi akuutse rahavajadusega, taotlesid Rumeenia
ametiasutused 2009. aasta mais rahvusvahelist ja ELi finantsabi. (9)
ELi ja Rahvusvahelise Valuutafondi
kohandamisprogrammi eduka rakendamise järel ja kõnealuste positiivsete
saavutuste kindlustamiseks peeti võimudega läbirääkimisi ennetava ELi-Rahvusvahelise
Valuutafondi 2011.–2013. aasta programmi üle. Uue programmi raames
jätkatakse 2009.–2011. aasta programmi raames alustatud eelarve
konsolideerimist, eelarvehaldusreforme ja finantsstabiilsuse säilitamist.
Lisaks pööratakse suurt tähelepanu kaupade (energia ja transpordi valdkonnas)
ning tööjõuturu struktuurireformidele, mis on vajalikud Rumeenia
kasvupotentsiaali avamiseks, töökohtade loomise soodustamiseks ja ELi vahendite
kasutamise parandamiseks. Rumeenia jätkab õigel kursil, et saavutada 2011. aastal
eelarvepuudujäägi eesmärk 4,4 % SKPst (Euroopa järelevalveasutuse
arvestuse kohaselt alla 5 % SKPst). See annaks hea aluse ka
eelarve-eesmärgi saavutamisele, võimaldades viia eelarvepuudujäägi 2012. aastal
allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst, ehkki komisjoni talituste
2011. aasta kevade majandusprognoosi kohaselt tuleks võtta selleks
täiendavaid meetmeid. Võimud on astunud samme ka uue programmi
struktuurireformi eesmärkide saavutamiseks ja finantsstabiilsuse hoidmiseks. (10)
Nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 kohase
ajakohastatud lähenemisprogrammi hindamise põhjal on nõukogu seisukohal, et
programmi prognooside aluseks olevad makromajanduslikud eeldused on usutavad.
Lähenemisprogrammi eesmärk on korrigeerida ülemäärane puudujääk nõukogu poolt
16. veebruari 2010. aasta soovituses määratud tähtajaks:
2012. aastaks. Programmi eesmärk on saavutada 2013. aastaks üldine
puudujääk 2,6 % SKPst ja 2014. aastaks 2,1 % SKPst, kusjuures
kavandatav konsolideerimine on põhiliselt kulupõhine. Komisjoni talituste poolt
ümberarvutatud struktuurse eelarvepositsiooni aluseks võttes nähtub, et
keskpika perioodi eesmärki programmiperioodi jooksul ei saavutata. Näib, et
konsolideerimisstrateegia raames keskendutakse programmi algusetapile, kuna
põhilist struktuurset paranemist oodatakse 2011.–2012. aastal. Seevastu
2013. ja 2014. aastal struktuurse tasakaalu paranemist ette ei nähta.
2011. ja 2012. aastaks ettenähtud puudujäägi prognoos on asjakohane, kuid
2013. ja 2014. aastaks mitte. Peamised riskid eelarveeesmärkide
saavutamisel on võimalikud libastumised eelarve täitmisel, riigi omanduses
olevate ettevõtete võlad, mis kujutavad endast eelarve seisukohast
märkimisväärseid tingimuslikke kohustisi, ning komisjoni (Eurostati) poolt
väljendatud reservatsioonid Rumeenia ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusest
teatamise kohta[4]. (11)
Rumeenia võttis oma riiklikus reformikavas ja
lähenemisprogrammis laiendatud euroala paktiga[5]
seonduvaid kohustusi, mis esitati 2. mail 2011. Suurem osa
kõnealustest kohustustest on täidetud või täidetakse keskmise tähtajaga
finantsabi programmi osana ja üldjoontes on need sobilikud pakti rakendamisega
seotud probleemide lahendamiseks. (12)
Komisjon on hinnanud lähenemisprogrammi ja
riiklikku reformikava, sealhulgas laiendatud euroala pakti raames võetud
kohustusi[6]. Komisjon
ei võtnud arvesse mitte üksnes nende asjakohasust Rumeenia jätkusuutliku
rahandus- ja sotsiaalmajandusliku poliitika, vaid ka nende ELi eeskirjadele ja
suunistele vastavuse seisukohast, arvestades Euroopa Liidu majanduse
üldjuhtimise tugevdamise vajadust, andes ELi tasandi panuse liikmesriikide
tulevastesse otsustesse. (13)
Kõnealuse hinnangu valguses ja võttes arvesse ka
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohast nõukogu
16. veebruari 2010. aasta soovitust, vaatas nõukogu läbi Rumeenia
lähenemisprogrammi 2011. aasta ajakohastatud versiooni ning tema arvamus[7] on väljendatud allpool esitatud soovituses.
Arvestades Euroopa Ülemkogu 25. märtsi 2011. aasta järeldusi, on
nõukogu läbi vaadanud Rumeenia riikliku reformikava ning SOOVITAB Rumeenial: rakendada meetmeid, mis on esitatud nõukogu
otsuses 2009/459/EÜ, mida on muudetud nõukogu otsusega 2010/183/EL;
samuti meetmeid, mis on esitatud nõukogu otsuses 2011/288/EL ning mida on
täpsustatud 23. juuni 2009. aasta vastastikuse mõistmise memorandumis
ja sellele järgnenud lisades ning [2011. aasta
juuni] vastastikuse mõistmise memorandumis ja sellele järgnenud lisades. Brüssel, Nõukogu nimel eesistuja [1] EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. [2] ELT C , lk . [3] Jäetud 2011. aastasse nõukogu 19. mai
2011. aasta otsusega 2011/308/EL. [4] Eurostat väljendas reservatsioone Rumeenia ülemäärase
eelarvepuudujäägi menetluse arvandmete kvaliteedi suhtes järgnevate asjaolude
tõttu: i) ebaselgus seoses mõne riigi omanduses oleva ettevõtte mõjuga
valitsemissektori puudujäägile, ii) ESA95 kategooriaid „muud
saada-/makstaolevad arved” käsitlev aruandlus, iii) mõnede finantstehingute
ülesehitus ja mõju ning iv) valitsemissektori siseste finantsvoogude
konsolideerimine. [5] Täpsemalt on laiendatud euroala pakti raames võetud
kohustusi käsitletud dokumendis SEK(2011) 731. [6] Vt dok SEK(2011) 731. [7] Ette nähtud nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97
artikli 9 lõikes 3.