Soovitus:

NÕUKOGU SOOVITUS

milles käsitletakse Ungari 2011. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Ungari ajakohastatud lähenemisprogrammi (2011–2015) kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta,[1] eriti selle artikli 9 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust[2],

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi,

võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust,

pärast konsulteerimist majandus- ja rahanduskomiteega

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks Euroopa Komisjoni ettepaneku käivitada uus majanduskasvu ja tööhõive strateegia – Euroopa 2020. aasta strateegia –, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2) Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta;[3] mõlemaid dokumente koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitika kujundamisel.

(3) Komisjon võttis 12. jaanuaril 2011 vastu esimese iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab ELi majanduse juhtimise uue tsükli ja majanduspoliitika integreeritud eelkoordineerimise esimese Euroopa poolaasta algust; majanduspoliitika parem koordineerimine on ette nähtud Euroopa 2020. aasta strateegiaga.

(4) Euroopa Ülemkogu kiitis 25. märtsil 2011 heaks eelarve konsolideerimise ja struktuurireformide prioriteedid (kooskõlas nõukogu 15. veebruari ja 7. märtsi 2011. aasta järelduste ning komisjoni iga-aastase majanduskasvu analüüsiga). Ülemkogu rõhutas vajadust pidada esmatähtsaks eelarve usaldusväärsuse ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse taastamist, tööturureformide abil töötuse määra vähendamist ning uute jõupingutuste tegemist majanduskasvu toetamiseks. Ta kutsus liikmesriike üles viima neid prioriteete ellu konkreetsete meetmete abil, mis lisatakse nende stabiilsus- või lähenemisprogrammidesse ja riiklikesse reformikavadesse.

(5) Ungari esitas 15. aprillil 2011 oma ajakohastatud lähenemisprogrammi ajavahemikuks 2011–2015 ja oma riikliku reformikava 2011. aastaks. Vastastikuse seose arvessevõtmiseks hinnati neid kaht programmi üheaegselt.

(6) Kriis tabas Ungarit raskelt 2008. aasta sügisel, mil riik kaotas juurdepääsu turupõhistele rahastamisvahenditele. Selliste raskuste ületamiseks rakendas Ungari kohandusprogrammi, milles oli põhirõhk suunatud eelarve konsolideerimisele ja finantssektori järelevalvele ning mida toetas ELilt ja IMFilt saadud rahvusvaheline finantsabi. Selle taustal taastas riik turule juurdepääsu 2009. aastal kevadel ning majandus taastus majandussurutisest, pärast seda kui majandus kahanes 2009. aastal 6,7 %, kasvas SKP tänu suurenevale ekspordile 2010. aastal 1,2 %. Samal ajal suurenes tööpuudus üle 11 % võrreldes kriisieelse tasemega 8 %. 2010. aasta teisel poolel teatas valitsus märkimisväärsetest maksukärbetest, mida tuleb rakendada aastatel 2010–2013. Selleks et piirata eelarvepositsiooni halvenemist, võttis valitsus samal ajal kasutusele erakorralised maksud ning otsustas tühistada kohustusliku pensionisüsteemi erasamba. Kuigi nii õnnestus 2010. aastal piirata puudujäägieesmärgi 3,8 % SKPst ületamist 0,4 %ga SKPst ja 2011. aastal peaks tekkima ülejääk, halvenes aluspositsioon märkimisväärselt. Selle taustal ning arvestades majanduse kasvupotentsiaali suurenemist, teatas valitsus 2011. aasta märtsis struktuurireformide programmist ning võttis vastu täiendavad konsolideerimismeetmed.

(7) Nõukogu, kelle arvamus põhineb ajakohastatud lähenemisprogrammi hindamisel kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1466/97, on seisukohal, et komisjoni 2011. aasta kevadprognoosi kohaselt on eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium veidi liiga optimistlik, eelkõige sisenõudluse arengu seisukohalt. Ajakohastatud programmi eesmärk on nõukogu määratud tähtajaks, 2011. aastaks kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk ja asendada see 2 %-lise ülejäägiga SKPst tänu märkimisväärsetele ühekordsetele tuludele pensionivarast. Eelarveseisundi puudujääk 2012. aastal on 2,5 % SKPst ning seejärel väheneb see 2015. aastal peamiselt kulude piiramise tõttu järk-järgult 1,5 %-le SKPst. Ajakohastatud programmis on seatud riigi keskpika perioodi eelarve-eesmärgiks saavutada struktuurne puudujääk 1,5 % SKPst. Konsolideerimisstrateegia peaks eeldatavasti vähendama eelarve struktuurset puudujääki ning kahandama võlakoormat nii, et võlasuhe oleks 2015. aastal 64 % SKPst. Siiski on strateegia koos struktuurse kohandamisega kavandatud programmiperioodi lõppu ja millega alustatakse alles 2012. aastal, samas kui kumulatiivse struktuurse eelarvepositsiooni halvenemine üle 3 % SKPst aastatel 2010–2011 ei ole kooskõlas nõukogu 2009. aasta juuli soovitusega, mille kohaselt peaks Ungari saavutama struktuurse kohandamise vähemalt 0,5 % SKPst. Kevadprognoosi kohaselt on puudujääk 2012. aastal 3,3 % SKPst, millega kaasnevad teatavad eelarve täitmisega seotud ohud. Selle põhjal ei saa välistada, et kõnealusel aastal ületatakse piirmäära, kui ei võeta täiendavaid meetmeid. Lisaks ei ole kavandatud eelarvepuudujäägi saavutamisel ette nähtud vajalikku struktuurset kohandamist, mis aitaks saavutada programmiperioodi lõpuks keskpika perioodi eesmärgi. Eelkõige ei ole ette nähtud täiendavat struktuurset kohandamist pärast 2013. aastat. Kohustusliku pensionisüsteemi erasamba tühistamine ning suur stiimul minna üle avalikule pensionisambale, on suurendanud tulu lühikeses või keskpikas perspektiivis, kuid suurendanud ka pikaajalisi kohustusi ning võib seega halvendada eelarve pikaajalist jätkusuutlikkust.

(8) Jätkuvalt on peamine ülesanne eelarve konsolideerimine. Kui teatatud meetmeid ja täiendavaid struktuurseid meetmeid ei rakendata rangelt, ei saa tagada, et ülemäärane puudujääk kõrvaldatakse jätkusuutlikul viisil ning liigutakse keskpika perioodi eesmärgi suunas. Lisaks aitab eelarve konsolideerimine ka võlga asjakohaselt vähendada ning parandada pikaajalist jätkusuutlikkust, millel on keskmine riskitase. Ootamatu tulu täielik kasutamine võiks aidata kiirendada eelarve konsolideerimist. Sellest tulenevalt on ametiasutuste kaks korda aastas esitatav ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse aruanne kasulik vahend, et jälgida hoolikalt eelarve konsolideerimist.

(9) Hiljuti vastuvõetud põhiseaduses on kehtestatud võlapidur 50 % SKPst ning eelarvenõukogule on aastaeelarve suhtes antud vetoõigus, mis võiks esimese sammuna aidata parandada eelarveraamistikku. Kuid olulised üksikasjad on kindlaks määratud põhiseaduse alusel vastuvõetavates konstitutsioonilistes seadustes (näiteks millised vahepealsed eelarvenäitajad tuleb saavutada võlasuhte vähenemisel 50 %ni, vabastusklausli täpne tõlgendamine jne). Kui nominaalse võla ülemmäära kehtestamist kasutatakse laiaotstarbelise vahendina, võiks see eelduste kohaselt kaasa tuua protsüklilise fiskaalpoliitika. Lisaks on uuendatud eelarveasutuse tegevus suhteliselt piiratud (vetoõigus eelarveprojekti kohta arvamuse koostamisel) ning see ei hõlma kogu eelarvetsüklit (st eelarvele märkimisväärse mõjuga uute poliitikate reaalajas hindamine). Muid eelarvehalduse aspekte, nagu näiteks fiskaalpoliitika keskpika perioodi eesmärgid ja läbipaistvuse küsimus, ei ole veel selgitatud.

(10) Tööhõivemäär on üks madalamaid ELis (60,4 %). Naiste tööhõivemäär on samuti madal (55,0 %), samal ajal kui lõhe kuni kuueaastaste lastega ja ilma samas vanuses lasteta naiste tööhõivemäära vahel on suuruselt teine ELis (33,6 võrreldes ELi keskmisega 12,1 protsendipunkti). Ungaris on puudusi seoses päevahoiuteenuste pakkumise ja kvaliteediga, eriti halb on olukord väljaspool suurlinnu ja väga kõrge tööpuuduse määraga piirkondades. Lastehoiu korraldamise parandamine oleks oluline meede, et hõlbustada mõlema vanema osalemist tööturul.

(11) Ungaril on olnud suhteliselt suur tööjõu maksukoormus. Uus üksikisiku tulumaksusüsteem lahendab küll osaliselt tööhõivele avalduvad negatiivsed mõjud, kuid lasteta madalpalgaliste isikute maksukoormus on tegelikult suurenenud, eelkõige võttes arvesse tööhõivealaste maksusoodustuste lõppemist.

(12) Riiklikel tööturuasutustel ei ole piisavat haldussuutlikkust ning varasemad rahasüstid ei ole parandanud teenuste tõhusust töötute integreerimisel tööturule. Tööhõiveprogrammide rahastamine ei ole olnud piisavalt tulemustega seotud. Töötushüvitiste maksmise kestust on hiljuti lühendatud ning see on nüüd kõige lühem ELis. Kõnealuse meetme mõju tööturule on vaja hinnata, et määrata eelkõige kindlaks selle tulemuslikkus tööturul osalemise suurendamisel.

(13) Vaesus ja sellega seotud tegurid, nagu töötus või madal haridustase mõjutavad jätkuvalt ebaproportsionaalselt mõnda ebasoodsas olukorras olevat rühma, eelkõige romasid. Madala kvalifikatsiooniga isikute puhul on tööhõivemäär eriti madal (36,8 % võrreldes Euroopa keskmisega 53,4 %), eelkõige meeste hulgas. Hinnangute kohaselt elab 70 % romadest alla vaesuspiiri. Suur enamik neist elab raskustes olevates piirkondades, kus nende võimalused tööturul on väiksed ja juurdepääs avalikele teenustele halb.

(14) VKEde tegevust piirab reguleeriva raamistiku keerukus, suur halduskoormus ning piiratud vastutus ja läbipaistvus avalikus halduses. Tegevuse algusjärgus olevate VKEde rahastamise olukord on halvem kui ELis keskmiselt. Riiklik reformikava hõlmab hulka meetmeid halduskoormuse vähendamiseks. Pangandusvälised rahastamismehhanismid on võrreldes muude Euroopa riikidega maha jäänud. Eelnevalt sektori toetuseks ettenähtud programmide tõhusust ei ole veel süstemaatiliselt hinnatud.

(15) Komisjon hindas Ungari lähenemisprogrammi ja riiklikku reformikava ning võttis arvesse valitsuse kavatsust lähtuda laiendatud euroala paktist[4]. Hindamisel on arvesse võetud kõnealuste dokumentide asjakohasust Ungari fiskaal- ja sotsiaal-majandusliku poliitika jätkusuutlikkuse seisukohast ning ka seda, kuidas neis järgitakse ELi eeskirju ja juhiseid, pidades silmas vajadust tugevdada ELi majanduse üldist juhtimist ELi tasandi panuse lisamise kaudu tulevastesse riigi tasandi otsustesse. Komisjoni hinnangul on eelarve kohandamise strateegia, mis põhineb peamiselt kulude poolel, kavandatud programmi lõpuaastateks. Seega saab nõukogu 2011. aastaks määratud tähtajast viia puudujääk alla kontrollväärtuse 3 % SKPst kinni pidada üksnes märkimisväärsete pensionivaradest saadud ühekordsete tuludega. Struktuurne parandamine algab alles 2012. aastat ning võttes arvesse rakendamisega seotud riske ei ole välistatud, et kontrollväärtus ületatakse kõnealusel aastal uuesti, juhul kui ei võeta täiendavaid meetmeid. Lisaks ei taga lähenemisprogramm pikemas perspektiivis edasist liikumist keskpika perioodi eesmärgi suunas. Täiendavad meetmed tööturul osalemise suurendamiseks ja tööturuasutuste ajakohastamiseks aitaksid töövõimalusi parandada. Halduskoormuse edasine vähendamine aitaks parandada ettevõtluskeskkonda ja VKEdel tegevust laiendada.

(16) Võttes arvesse komisjoni hinnangut ja nõukogu 7. juuli 2009. aasta soovitust, mis koostati Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohaselt, on nõukogu läbi vaadanud Ungari 2011. aasta ajakohastatud lähenemisprogrammi ning tema arvamus[5] peegeldub eelkõige allpool numbrite 1 ja 2 all esitatud soovitustes. Võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 25. märtsi 2011. aasta järeldusi, on nõukogu läbi vaadanud Ungari riikliku reformikava.

SOOVITAB, et Ungari võtaks ajavahemikus 2011–2012 järgmisi meetmeid.

(1) Tugevdama eelarve konsolideerimist, et vähendada struktuurse eelarvepositsiooni halvenemist 2011. aastal seoses kavandatud eelarveülejäägiga 2 % SKPst ning vältima seda, et eelarvepositsioon ületab aastal 2012 jälle kontrollväärtust 3 % SKPst. Võtma vastu püsiva iseloomuga eelarvemeetmed hiljemalt 2012. aasta eelarves, et tagada lähenemisprogrammis aastateks 2012 ja 2013 seatud eelarve-eesmärkide täitmine. Tagama liikumise keskpika perioodi eesmärgi suunas vähemalt 0,5 % SKPst aastas kuni programmi lõpuni ja kasutama võimalikku ootamatut tulu eelarve konsolideerimise kiirendamiseks.

(2) Võtma vastu ja rakendama õigusaktid, milles määratakse kindlaks põhiseaduses sätestatud uus eelarvehalduse raamistik ning muu hulgas rakendama riigi kui ka kohalike omavalitsuste tasandil vahepealsete eelarvenäitajate eeskirju kuni võlasuhe on vähenenud alla 50 % SKPst. Laiendama eelarveasutuse tegevust kogu eelarvetsükli hõlmamiseks, eelkõige eelarvele märkimisväärse mõjuga uute poliitikate reaalajas hindamise kaudu, ning tugevdama eelarveraamistikku, et hõlmata mitmeaastast eelarvepoliitikat ning parandada riigi rahanduse läbipaistvust.

(3) Suurendama tööturul osalemist, vähendades eelarve seisukohalt neutraalselt maksukoormust ja sotsiaalkindlustusmakse. Tugevdama meetmeid soodustamaks naiste osalemist tööturul, parandades lastehoiuvõimalusi ja laiendama koolieelseid asutusi.

(4) Võtma meetmeid tugevdamaks riiklike tööturuasutuste ja muude teenusepakkujate suutlikkust, et parandada koolituse, tööotsinguabi ja individuaalsete teenuste kvaliteeti ja tulemuslikkust. Tegema programmi rahastamise tulemustepõhiseks. Võtma konsulteerides sidusrühmadega kasutusele vastavad programmid, mis on kohandatud madala kvalifikatsiooniga isikutele ning muudele eriti ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele.

(5) Parandama ettevõtluskeskkonda ja rakendama kõik põhiseaduse reformis kavandatud meetmed ning vähendama halduskoormust riiklikus reformikavas. Hindama praegu VKEdele antavate toetuste tulemuslikkust ja kohandama programme selleks, et parandada juurdepääsu pangandusvälistele rahastamisvahenditele.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1.

[2]               ELT C , , lk .

[3]               Jätkuvalt ette nähtud 2011. aastaks nõukogu 19. mai 2011. aasta otsusega 2011/308/EL.

[4]               SEK(2011) 725.

[5]               Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 9 lõikele 3.