Soovitus:

NÕUKOGU SOOVITUS,

milles käsitletakse Taani 2011. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Taani ajakohastatud lähenemisprogrammi (2011–2015) kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta,[1] eriti selle artikli 9 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust[2],

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi,

võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust,

pärast konsulteerimist majandus- ja rahanduskomiteega,

ning arvestades järgmist:

(1) 26. märtsil 2010 nõustus Euroopa Ülemkogu Euroopa Komisjoni ettepanekuga käivitada uus majanduskasvu ja tööhõive strateegia „Euroopa 2020. aastal”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub võtmetähtsusega valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2) Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta (2010–2014) ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta,[3] mis moodustavad koos „koondsuunised”. Liikmesriike kutsuti üles oma riiklikus majandus- ja tööhõivepoliitikas koondsuuniseid arvesse võtma.

(3) 12. jaanuaril 2011 võttis komisjon vastu esimese iga-aastase majanduskasvu analüüsi, millega algab ELi majanduse juhtimise uus tsükkel ja majanduspoliitika integreeritud eelkoordineerimise „Euroopa poolaasta”, mis omakorda on koostatud kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga.

(4) 25. märtsil 2011 kinnitas Euroopa Ülemkogu eelarve konsolideerimise ja struktuurireformide prioriteedid (kooskõlas nõukogu 15. veebruari ja 7. märtsi 2011. aasta järeldustega ja komisjoni iga-aastase majanduskasvu analüüsi alusel). Selles rõhutati vajadust anda prioriteet eelarvete tasakaalu taastamisele ja eelarve jätkusuutlikkusele, tööpuuduse vähendamisele tööturu reformide abil ja uutele jõupingutustele majanduskasvu suurendamiseks. Selles soovitati liikmesriikidel võtta nimetatud prioriteetide alusel konkreetseid meetmeid, mida kaasata nende stabiilsus- või lähenemisprogrammidesse ning riiklikesse reformikavadesse.

(5) 25. märtsil 2011 kutsus Euroopa Ülemkogu lisaks liikmesriike üles osalema laiendatud euroala paktis, et esitada aegsasti oma kohustused nende kaasamiseks stabiilsus- või lähenemisprogrammidesse ning riiklikesse reformikavadesse.

(6) 9. mail 2011 esitas Taani oma 2011. aasta ajakohastatud lähenemisprogrammi aastateks 2011–2015 ja 2011. aasta riikliku reformikava. Et võtta arvesse nende seoseid, hinnati neid kahte samaaegselt.

(7) Ajakohastatud lähenemisprogrammi hindamise alusel vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) 1466/97 on nõukogu arvamusel, et lähenemisprogrammi aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usaldusväärne. Kuigi see põhineb veidi soodsamatel kasvueeldustel aastaks 2012 ja sellele järgnevateks aastateks, on see suurel määral kooskõlas komisjoni talituste 2011. aasta kevade prognoosiga. Lähenemisprogrammis sätestatud eelarvestrateegia eesmärk on vähendada puudujääk kooskõlas nõukogu soovitustega 2013. aastaks alla 3 % kontrollväärtuse, saavutades 2015. aastaks keskpika perioodi ajakohastatud eesmärgi – eelarve struktuurne tasakaal mitte alla –0,5 % SKPst – ja 2020. aastaks eelarve tasakaalu. Selle eesmärgi saavutamiseks tehtavad kohandused on asjakohased. Programmi kaasatud ja parlamendi poolt 2010. aasta kevadel vastu võetud meetmeid loetakse eelarveliste eesmärkide toetamiseks piisavaks ning need tähendaksid aastatel 2011–2013 iga-aastast eelarve konsolideerimist 1 % võrra SKPst. Taani saavutab oma keskpika perioodi ajakohastatud eesmärgi programmiperioodi jooksul. Ohud eelarvelistele eesmärkidele on enam-vähem tasakaalustatud.

(8) Taani majandus hakkas aeglustuma 2007. aasta keskpaigas, kui toimus kinnisvaraturu korrektsioon, mis põhjustas kodumaisele pangandusele probleeme, mida võimendasid maksejõuetus ja töötus. Majanduslangus oli raske, toodang vähenes 2007. aasta sügisest 2009. aasta kevadeni 8 % ja töötus tõusis 2010. aastal 7,4 %le. Tööhõive määr langes 79,8 %lt 2008. aastal 76,1 %le 2010. aastal, mõjutades eriti noori. Toodang hakkas taastuma 2009. aastal ja SKP reaalkasv jõudis 2010. aastal 2,1 %ni. Taastumisele aitasid kaasa püsiv sisenõudlus (seda ka tänu ekspansiivsele eelarvepoliitikale), laoseisude oluline kasv ja Taani peamiste kaubanduspartnerite toibumine.

(9) Automaatsete stabilisaatorite ja kriisiga seotud meetmete mõjul muutus 2008. aasta valitsemissektori eelarve ülejääk 3,2 % SKPst 2009. aastal puudujäägiks 2,7 % SKPst. Vastavalt Taani 2010. aasta kevadel saadetud teatele, et eelarve puudujääk tõuseb 2010. aastal üle 5 % SKPst, algatati 2010. aasta juulis Taani suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus. Ehkki pensionifondi tootlikkuse maksustamisega seotud ootamatud ja ajutised juhutulud viisid eelmisel aastal eelarve puudujäägi stabiliseerumiseni tasemel 2,7 % SKPst, peaks puudujääk komisjoni talituste 2011. aasta kevadprognoosi kohaselt 2011. aastal taas suurenema umbes 4 %ni SKPst, mis rõhutab vajadust jätkuvate jõuliste konsolideerimismeetmete järele 2012. aastal. See tähendab 2010. aasta konsolideerimislepingus vastuvõetud meetmete ranget rakendamist ja kulude järelevalvet, nagu sätestatud lähenemisprogrammis, et tagada ülemäärase puudujäägi kõrvaldamine 2013. aastaks.

(10) Eelarveliste eesmärkide saavutamiseks on oluline range kontroll, et vältida korduvat ülekulutamist kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tasandil. Viimased 20 aastat on avaliku sektori kulud eelarvelisi eesmärke pidevalt ületanud. Valitsus on juba võtnud mõningaid meetmeid selle probleemi lahendamiseks ja kavatseb võtta kasutusele lähenemisprogrammis kirjeldatud uue kulude kontrolli kava, mida juhiks Taani Majandusnõukogu.

(11) Demograafiliste tegurite tõttu väheneb töötav elanikkond (15–64 aastased) perioodil 2010–2025 umbes 1,5 % ja 2040. aastaks peaaegu 5 %. Keskpikas perioodis võib majanduse taastumine, nagu näitasid majanduskasvu aastad, tööturgu pingestada. Vaatamata niigi kõrgele tööjõus osalemise määrale on ruumi tööjõu pakkumist veelgi suurendada. 60–64 aastaste hulgas on levinud varane vabatahtlik pensionile jäämine, mille tulemusena on selle vanuserühma tööhõive määr üksnes 40 %. Lisaks saab 10 % alla 40aastases töötavast elanikkonnast kas töövõimetushüvitisi või töötab subsideeritud ametikohtadel.

(12) Alates 1995. aastast on tootlikkus langenud. Üks selle võimalikest põhjustest on nõrk õppeedukus. Ehkki Taani kulutab haridussüsteemile jätkuvalt palju raha, on mitmes olulises valdkonnas õppetulemused vaid keskpärased ja Taani noorte haridustase on ELis tagantpoolt neljas. 2009. aastal oli vaid 70,1 % 20–24 aastastest omandanud vähemalt teise taseme ülemise astme hariduse (ELi keskmine on 78,6 %) ja PISA testi tulemused on keskpärased. Haridus- ja kutseõppeasutustest väljalangemise määrad on suhteliselt kõrged, peaaegu 50 % noorte kutseharidusasutuste õpilastest ei lõpeta kooli. Peale selle ei ole umbes 20 % noortest 10 aastat pärast põhikooli lõpetamist jõudnud teise taseme alumise astme haridusest kaugemale. Haridussüsteemi kvaliteedi parandamine aitaks tulevikus ära hoida ka oskuste mittevastavust tööturu nõudlusele, kus praegu on kvalifitseerimata töötajate üleküllus ja kvalifitseeritute puudus. Tootlikkuse kasv on olnud eriti nõrk ehitus- ja teenindussektoris. Eriti käib see kohalike teenuste, jaesektori, hulgikaubanduse ja isikuteenuste kohta, kus on vähene konkurents; teatavates sektorites võivad kõrged turutõkked põhjustada näiteks vahendite jaotuse, mis ei ole optimaalne. Maakasutusseadused on ranged, piirates tootlikkust suurendava mastaabisäästu võimalusi jaesektoris. Parandamaks asjaolu, et ainult umbes 25 % riigihangetest on avalikud, on valitsus käivitanud strateegia konkurentsi suurendamiseks avalike teenuste valdkonnas, suurendades järk-järgult riigihankeid kohalikes omavalitsustes ja piirkondades, ning määranud kohalikele omavalitsustele uue eesmärgi, mille kohaselt 2015. aastaks peab 31,5 % kõigist hangetest olema avalikud.

(13) Kodumajapidamiste võlakoormus on SKPga võrreldes suurim ELis. 2004.–2007. aasta kinnisvarabuumi tagajärjel kuhjunud võla tase tekitab potentsiaalse ohu majanduslikule ja rahanduslikule stabiilsusele. Ehkki neid ohte leevendavad Taani keeruka hüpoteegipõhise väärtpaberituru iseärasused ja enamiku kodumajapidamiste üldiselt tugev finantsolukord (kus varad ületavad suuresti võlgu), võeti kinnisvarahindade korrigeerimise järellainetuses vaid piiratud meetmeid kinnisvarahindade protsükliliste kõikumiste amortiseerimiseks.

(14) Taani on võtnud laiendatud euroala pakti[4] raames mitmeid kohustusi. Eelarve jätkusuutlikkuse parandamiseks on jõutud kokkuleppele karmistada sanktsiooniõigust kohaliku tasandi kulude kontrolli suhtes. Valitsus on esitanud ettepaneku hüvitiskava (dowry scheme) kohta, et hõlbustada raskustes pankade puhul erasektori lahendusi ja aidata parandada finantsilist stabiilsust. Tööhõivemeetmed on suunatud tööhõive edendamisele tööea pikendamise kaudu. Konkurentsivõime edendamiseks mõeldud konkreetseid algatusi sisaldav konkurentsivõime pakett on suunatud peamiselt ehitus- ja teenustesektorile. Nimetatud kohustused on seotud pakti nelja valdkonnaga. Üldiselt langevad meetmed kokku iga-aastase majanduskasvu analüüsi järelmeetmetega ning on suunatud Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisele, eriti tööhõive valdkonnas. Ehkki suurt osa võetud kohustustest on juba täitma hakatud, tuleks lähitulevikus rakendada olulisi meetmeid eelarvedistsipliini tugevdamiseks (kohalikul tasandil) ja tööhõive edendamiseks. Kõnealuseid kohustusi on hinnatud ja soovitustes arvesse võetud.

(15) Komisjon on hinnanud lähenemisprogrammi ja riiklikku reformikava, kaasa arvatud laiendatud euroala pakti raames võetud kohustused[5]. Komisjon on võtnud arvesse mitte ainult nende olulisust Taani jätkusuutlikule eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitikale, vaid ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja suunistele, arvestades vajadust tugevdada Euroopa Liidu majanduse üldist juhtimist, pakkudes tulevastele riiklikele otsustele ELi tasandi sisendit. Seda arvesse võttes on komisjon seisukohal, et jätkuvaid jõulisi jõupingutusi eelarve konsolideerimiseks tuleks teha 2011. aastal ja ka edaspidi. Samuti tuleks astuda täiendavaid samme, et suurendada veelgi tööjõu pakkumist, vähendades varast pensionilejäämist ja tegeledes konkreetsete elanikkonnarühmadega, parandada hariduse kvaliteeti, tugevdada konkurentsi peamistest sektorites ja stabiliseerida veelgi kinnisvaraturgu.

(16) Võttes arvesse kõnealust hindamist ja nõukogu 2. juunil 2010. aastal Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 alusel antud soovitust, on nõukogu vaadanud läbi Taani 2011. aasta ajakohastatud lähenemisprogrammi. Nõukogu arvamust[6] peegeldab eriti tema soovitus 1 allpool. Võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 25. märtsi 2011. aasta järeldusi, on nõukogu vaadanud läbi Taani riikliku reformikava,

SOOVITAB KÄESOLEVAGA, et Taani peaks võtma ajavahemikul 2011−2012 meetmeid selleks, et:

(1) Rakendada eelarve konsolideerimise meetmed 2011. ja 2012. aastal vastavalt kavale ja kaotada ülemäärane puudujääk 2013. aastaks. Kiirendada valitsemissektori eelarve puudujäägi vähendamist juhul, kui majandustingimused osutuvad oodatust paremaks. Tugevdada kulude kontrolli, võttes vastu kohaliku, piirkondliku ja keskvalitsuse kulude ülemmäärad, mis on kooskõlas üldiste keskpika perioodi eelarveliste eesmärkidega.

(2) Kaotada kava kohaselt vabatahtlik varase pensionilejäämise kava, reformida töövõimetuspensionid ja suunata subsideeritud tööhõivekavad paremini kõige haavatavamatele elanikkonnarühmadele.

(3) Kiirendada reforme haridussüsteemi kvaliteedi tõstmiseks. Vähendada õppeasutustest väljalangemise määrasid, eelkõige kutseõppesektoris, ja suurendada praktikakohtade arvu.

(4) Astuda samme konkurentsitõkete kõrvaldamiseks, eriti kohalike teenuste ja jaekaubandussektoris, vaadates läbi maa kasutamist reguleerivad õigusaktid ning avades riigihanked kohalikes omavalitsustes ja piirkondades.

(5) Toetades hiljutise hinnakorrigeerimise järgset kinnisvaraturu stabiliseerumist, võtta ennetusmeetmeid kinnisvaraturu ja finantssüsteemi keskpika perioodi stabiilsuse tugevdamiseks, kaasa arvatud hüpoteegi- ja omandimaksusüsteemi reformimise kaudu.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1.

[2]               ELT C , , lk .

[3]               Kehtivust pikendati 2011. aastaks nõukogu 19. mai 2011. aasta otsusega 2011/308/EL.

[4]               Lisateavet laiendatud euroala pakti raames võetud kohustuste kohta leiate dokumendis SEK(2011) 713.

[5]               SEK(2011) 713.

[6]               Nähtud ette nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 9 lõikes 3.