SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU KONTEKST 1.1. Sissejuhatus

Euroopa Ülemkogu esitas 23. ja 24. juunil 2011 üleskutse tegeleda eelisjärjekorras Euroopa piiride valvamise süsteemi (EUROSUR) edasise täiustamisega ja võtta see kasutusele 2013. aastal, et pakkuda piiride valvamisega tegelevatele liikmesriikide ametiasutustele ja Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuurile[1] (Frontex) (edaspidi „agentuur”) võimalusi operatiivteabe jagamiseks ja koostöö tihendamiseks. Käesolevas ettepanekus on sätestatud sellele üleskutsele vastamiseks vajalik õigusraamistik.

EUROSURi eesmärk on tugevdada kontrolli Schengeni välispiiril. EUROSURiga luuakse piiride valvamisega tegelevatele liikmesriikide ametiasutustele süsteem operatiivteabe jagamiseks ning koostöö tegemiseks nii teiste liikmesriikide ametiasutuste kui ka agentuuriga, et vähendada uppumisjuhte meres ja ELi märkamatult sisenevate ebaseaduslike sisserändajate arvu ning suurendada sisejulgeolekut, tõkestades piiriülest kuritegevust, nagu inimkaubandus ja uimastite üle piiri toimetamine.

EUROSURi katsetamiseks ja järkjärguliseks kasutuselevõtmiseks tehtav töö põhineb komisjoni 2008. aasta teatises esitatud tegevuskaval[2].

1.2. Õiguslik alus

Käesolev seadusandlik ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktil d, mille kohaselt Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku menetluse kohaselt vastu meetmed, mis käsitlevad meetmeid, mis on vajalikud välispiiride integreeritud haldamissüsteemi järkjärguliseks kehtestamiseks[3].

EUROSURi loomine on osa poliitikasuunast, mille eesmärk on tugevdada liikmesriikide välispiiride haldamist. Seega saab EUROSURist uus poliitikavahend, mis hõlbustab koostööd ja pakub võimalusi piiride valvamisega seotud teabe süstemaatiliseks vahetamiseks nii teiste liikmesriikide kui ka agentuuriga, mida ELi tasandil praegu ei tehta.

EUROSURi käsitleva õigusakti vastuvõtmise korral tähendab see Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ja Iirimaa ei osale, kuid mida kohaldatakse nelja assotsieerunud riigi (Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein) suhtes. Schengeni riigid on võtnud endale ülesandeks säilitada välispiiri kontrolli ühiseid standardid.

1.3. Seadusandliku ettepaneku eesmärk ja sisu

Seadusandliku ettepaneku eesmärk on suurendada liikmesriikide ja agentuuri olukorrateadlikkust ja reageerimisvõimet ebaseadusliku rände ja piiriülese kuritegevuse tõkestamiseks välisel maismaa- ja merepiiril (artikkel 1).

Selleks luuakse ühine raamistik (artikkel 4), milles määratakse selgelt kindlaks EUROSURi alustalade, s.o liikmesriikides piiride valvamisega tegelevate koordinatsioonikeskuste (artikkel 5) ja agentuuri (artikkel 6) kohustused ja pädevused. Need keskused, mille ülesanne on tagada vahendite ja töötajate tõhus ja tulemuslik haldamine liikmesriigi tasandil, suhtlevad üksteise ja agentuuriga andmeedastusvõrgu (artikkel 7) kaudu, mis võimaldab vahetada nii salastamata tundlikku teavet kui ka salastatud teavet.

Riiklike koordinatsioonikeskuste ja agentuuri vaheline koostöö ja teabevahetus toimub nn olukorrapildi (artikkel 8) kaudu, mis koostatakse nii liikmesriigi (artikkel 9) kui ka Euroopa tasandil (artikkel 10) muu hulgas ka piirieelse ala kohta (artikkel 11). Need kolm pilti, millest kaht viimast haldab agentuur, on üles ehitatud sarnastel alustel, et hõlbustada teabevoogude vahetamist.

Üldjuhul ei sisalda olukorrapilt isikuandmeid, pigem on tegemist juhtumeid ja anonüümseid objekte käsitleva teabe, näiteks laevade tuvastamist ja järgimist käsitleva teabe vahetamisega. Erandjuhtudel võivad liikmesriikide ja agentuuri vahetatavad andmed hõlmata ka isikuandmeid tingimusel, et järgitakse komisjoni 26. oktoobri 2004. aasta määruses EÜ 2007/2004 sätestatud tingimusi[4]. Üksteise naabruses asuvaid välispiiri piirilõike käsitlevas liikmesriigi olukorrapildis sisalduvaid isikuandmeid võivad vahetada vaid üksteise naabruses asuvad liikmesriigid, järgides ELi andmekaitset käsitlevas horisontaalses õigusraamistikus sätestatud tingimusi.

Peale selle hakkab agentuur pakkuma seirevahendite ühise kohaldamise teenust (artikkel 12), kuna sellist teenust on Euroopa tasandil odavam osutada. Kõnealust teenust on võimalik pakkuda asjaomaste Euroopa kosmoseprogrammide, sh juba praegu toimiva ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) programmi toel.

EUROSURi puhul valitud lähenemisviisi eesmärk on kasutada teiste ELi agentuuride käsutuses olevat teavet, võimalusi ja süsteeme nii hästi ja nii suures ulatuses, kui võimalik (artikkel 17). Seepärast teeb agentuur tihedat koostööd ELi Satelliidikeskusega, Euroopa Kalanduskontrolli Ametiga ja Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga seirevahendite ühise kohaldamise teenuse pakkumiseks ning EUROPOLiga piiriülest kuritegevust käsitleva teabe vahetamiseks.

Seoses mereliiklust käsitlevate andmete edastamisega süsteemi SafeSeaNet kaudu direktiivi 2002/59/EÜ alusel kavatseb komisjon 2013. aastal teha asjakohase ettepaneku kõnealuse direktiivi muutmiseks. Kavas on teha süsteemis SafeSeaNet sisalduv asjaomane teave kättesaadavaks ka muudel eesmärkidel kui meresõiduohutuse, meresõidu turvalisuse ja merekeskkonna kaitsega seotud eesmärgid ja muuta see EUROSURi raamistikus kasutatavate seirevahendite osaks.

Teadlikkuse suurendamisest välispiiril toimuva suhtes üksi ei piisa, kui samal ajal ei parandata ELi liikmesriikide suutlikkust välispiiriga seotud probleemidele reageerida. Selleks jagavad liikmesriigid oma välispiiri piirilõikudeks (artikkel 13), millele riskianalüüsi ja kõnealuses lõigus aset leidnud juhtumite arvu põhjal määratakse mõjutase (artikkel 14). Riiklikud koordinatsioonikeskused ja agentuur võtavad vastavalt asjaomase piirilõigu mõjutasemele vastumeetmeid selle vähendamiseks (artikkel 15).

Koostöö naabruses asuvate kolmandate riikidega on EUROSURi edukaks toimimiseks ülimalt oluline. Seepärast ühendatakse liikmesriikide ja naabruses asuvate kolmandate riikide vahelised praegused ja kavandatavad piirkondlikud võrgud EUROSURiga riiklike koordinatsioonikeskuste kaudu (vrd artikli 9 lõike 2 punkt h ja artikkel 18). Kuna liikmesriigid ja agentuur tegelevad juba praegu EUROSURi eri komponentide loomisega liikmesriikide ja Euroopa tasandil, peaks EUROSUR 2013. aasta teisel poolel olema kasutusele võetud (artikkel 21). Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus peaks pakkuma agentuurile tehnilist tuge EUROSURi edasiseks tehniliseks täiustamiseks.

Kuna EUROSUR ei ole ette nähtud isikuandmete kogumise, säilitamise ja piiriülese vahetamise reguleerimiseks, ei käsitletud seda ka komisjoni teatises „Ülevaade teabehaldusest vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajaneval alal”[5]. Siiski on EUROSURi arengu analüüsimisel lähtutud kõnealuses teatises sätestatud põhimõtetest, mida on üksikasjalikumalt käsitletud lisatud mõjuhinnangus. Need hõlmavad eelkõige vajalikkuse põhimõtet, mille puhul võimalus kasutada EUROSURi isikuandmete vahetamiseks on viidud absoluutse miinimumini, kulutõhususe põhimõtet, mille puhul on valitud lihtsaimatel tehnilistel lahendustel põhinev järkjärguline lähenemisviis, ning altpoolt tulevatest algatustest lähtuvat poliitikavalikut, mille puhul komisjon on teinud alates 2008. aastast tihedat koostööd liikmesriikide ekspertidega, et hinnata eri tehnilisi lahendusi ning ühiselt hinnata teostatud uuringutest tulenevaid puudusi ja soovitusi.

Ettepanekut kontrolliti hoolikalt, et tagada selle sätete täielik kooskõla põhiõigustega, mis eelkõige hõlmavad inimväärikust, piinamise ning ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keeldu, õigust vabadusele ja turvalisusele, õigust isikuandmete kaitsele, varjupaigaõigust, tagasi- ja väljasaatmise lubamatust, mittediskrimineerimist ja lapse õigusi. Erilist tähelepanu pöörati ELi põhiõiguste harta artiklile 4 ja artikli 19 lõikele 2, millega piiratakse inimeste tagasisaatmist riiki, kus neid tõsiselt ohustab surmanuhtlus, piinamine või muu ebainimlik või alandav kohtlemine või karistus. Käesoleva määruse artikli 18 lõikes 2 piiratakse sõnaselgelt teabe vahetamist kolmanda riigiga, kes võib kõnealust teavet kasutada selliste isikute või isikute rühmade tuvastamiseks, keda tõsiselt ohustab piinamine, ebainimlik või alandav kohtlemine või karistus või mis tahes muu põhiõiguste rikkumine.

Peale selle mängis olulist rolli harta artikkel 24, kuna ebaseaduslike sisserändajate ja inimkaubanduse ohvrite hulgas on palju lapsi. Artikli 1 lõikes 3 on sõnaselgelt sätestatud, et liikmesriigid ja agentuur pööravad erilist tähelepanu laste, inimkaubanduse ohvrite, viivitamatut arstiabi vajavate isikute, rahvusvahelist kaitset vajavate isikute, merehädas olevate isikute ja teiste eriti haavatavas olukorras olevate isikute erivajadustele. Väga oluline on ka harta artikkel 8 isikuandmete kaitse kohta, kuna andmevahetus võib hõlmata isikuandmeid, mille suhtes tuleb kohaldada isikuandmete kaitse eeskirju ja neid üksikasjalikult järgida.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Käesolevale ettepanekule lisatud komisjoni töödokumendis hinnatakse käesoleva ettepaneku mõju, antakse üksikasjalik ülevaade ajavahemikus 2008–2011 korraldatud konsultatsioonidest ning selgitatakse üksikasjalikult EUROSURi raamistikku, eri poliitikavalikuid ning EUROSURi loomisega seotud kulusid.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punkt d.

4.           MÕJU EELARVELE

EUROSURi eri komponente rakendavad peamiselt agentuur ja liikmesriigid (halduskoostöös liikmesriikidega), tuginedes EUROSURi 2008. aasta tegevuskavale (KOM(2008) 68 (lõplik)).

Riiklike koordinatsioonikeskuste loomisel toetavad liikmesriike aastatel 2012–2013 välispiirifond ning aastatel 2014–2020 välispiiride haldamise ja ühise viisapoliitika rahastamisvahend, mis on osa kavandatavast sisejulgeolekufondist.

Samal ajal rahastab agentuur oma eelarvest EUROSURi andmeedastusvõrgu ja muude horisontaalsete komponentide, näiteks Euroopa olukorrapildi ja ühise piirieelse luurepildi väljatöötamist, mille lõpuleviimiseks kasutatakse vajaduse korral sisejulgeolekufondi vahendeid (otsene või kaudne tsentraliseeritud finantsjuhtimine).

Teadus- ja arendustegevuse seitsmendast raamprogrammist eraldatavate rahaliste vahenditega toetatakse seirevahendite ühise kohaldamisega seotud kavandatava teenuse kasutuselevõttu ajavahemikus 2012–2013.

naabruses asuvates kolmandates riikides võetavaid meetmeid toetatakse ajavahemikus 2012–2013 rände- ja varjupaigateemalisest programmist, mis on osa arengukoostöö rahastamisvahendist.

2011/0427 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

millega luuakse Euroopa piiride valvamise süsteem (EUROSUR)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkti d,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Euroopa piiride valvamise süsteem (edaspidi „EUROSUR”) luuakse selleks, et tõhustada teabevahetust ja operatiivkoostööd liikmesriikide ametiasutuste ja nõukogu 26. oktoobri 2004. aasta määrusega EÜ nr 2007/2004[6] loodud Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa Agentuuri (Frontex) (edaspidi „agentuur”) vahel. EUROSUR peaks tagama kõnealustele ametiasutustele ja agentuurile vajaliku taristu ja vahendid, et suurendada nende olukorrateadlikkust ja reageerimisvõimet ebaseadusliku rände ja piiriülese kuritegevuse tuvastamiseks ja tõkestamiseks ning sisserändajate kaitseks ja nende elude säästmiseks ELi liikmesriikide välispiiril.

(2)       Liikmesriigid peaksid looma piiride valvamisega tegelevad riiklikud koordinatsioonikeskused, et parandada koostööd ja täiustada teabevahetust nii teiste liikmesriikide koordinatsioonikeskustega kui ka agentuuriga. EUROSURi nõuetekohaseks toimimiseks on vaja, et kõik siseriiklike õigusaktide alusel välispiiride valvamise eest vastutavad liikmesriikide ametiasutused teeksid riiklike koordinatsioonikeskuste kaudu koostööd.

(3)       Käesolev määrus ei tohiks takistada liikmesriikidel teha riiklikud koordinatsioonikeskused vastutavaks ka õhupiiri valvamise ja piiripunktides toimuvate kontrollidega seotud teabevahetuse ja koostöö koordineerimise eest.

(4)       Käesolev määrus on osa välispiiride integreeritud haldamise ja Euroopa Liidu sisejulgeolekustrateegia Euroopa mudelist. EUROSUR aitab kaasa ka ELi mereseire ühise teabejagamiskeskkonna (CISE) arendamisele, pakkudes ELis eri sektoritesse kuuluvate riigiasutuste vahel toimuva teabevahetuse kaudu paremaid võimalusi olukorrateadlikkuse suurendamiseks merel.

(5)       Vastavalt määruse nr 2007/2004 artikli 2 punktile i peaks agentuur toetama EUROSURi väljatöötamist ja toimimist ning vajaduse korral ka CISE väljatöötamist, sealhulgas süsteemide koostalitlusvõimet.

(6)       Käesolevas määruses peetakse kinni põhiõigustest ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtteid, eelkõige inimväärikust, piinamise ning ebainimliku või alandava kohtlemise ja karistamise keeldu, õigust vabadusele ja turvalisusele, õigust isikuandmete kaitsele, tagasi- ja väljasaatmise lubamatust, mittediskrimineerimist ja lapse õigusi. Liikmesriigid peaksid käesolevat määrust kohaldama kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

(7)       Mis tahes isikuandmete vahetamine EUROSURi andmeedastusvõrgu kaudu peaks rajanema liikmesriikide ja ELi õigusaktide sätetel ja järgima kõnealustes õigusaktides sisalduvaid konkreetseid andmekaitsenõudeid. Kui täielikku andmekaitsekorda ei ole konkreetsemates vahendites, nagu määruses (EÜ) nr 2007/2004 sätestatud, kohaldatakse järgmisi õigusakte: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta[7], Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta[8] ning politsei- ja õiguskoostöö puhul nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsus 2008/997/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta[9].

(8)       Kuna liikmesriigid üksi ei suuda EUROSURi loomise eesmärki piisaval määral saavutada ning meetme ulatuse ja mõju tõttu on seda parem teha Euroopa Liidu tasandil, võib Euroopa Liit võtta meetmeid vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(9)       EUROSURi järkjärgulise geograafilise kasutuselevõtu rakendamiseks tuleb riiklike koordinatsioonikeskuste määramise ja käitamise kohustust kohaldada kolmes järjestikuses etapis: esiteks lõunapoolsel välisel merepiiril ja idapoolsel välisel maismaapiiril asuvate liikmesriikide suhtes, teiseks ülejäänud välisel mere- või maismaapiiril asuvate liikmesriikide suhtes ja kolmandaks kõikide ülejäänud liikmesriikide suhtes.

(10)     Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise alusel Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse vastuvõtmist, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(11)     Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes)[10]. Seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(12)     Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes)[11]. Seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(13)     Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises)[12] tähenduses.

(14)     Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)[13] tähenduses.

(15)     Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)[14] tähenduses.

(16)     Käesoleva määruse rakendamine ei mõjuta liidu ja liikmesriikide vahelist pädevuse jaotust ega liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonist, rahvusvahelisest konventsioonist inimelude ohutusest merel, rahvusvahelisest mereotsingute ja -pääste konventsioonist, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsioonist, seda täiendavast rändajate salaja üle maa-, õhu- või merepiiri toimetamist tõkestavast protokollist, pagulasseisundi konventsioonist, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist ja muudest asjaomastest rahvusvahelistest õigusaktidest.

(17)     Käesoleva määruse rakendamine ei mõjuta piirieeskirju seoses väliste merepiiride valvamisega, mis toimub agentuuri kooskõlastatavas operatiivkoostöös, nagu on sätestatud nõukogu 26. aprilli 2010. aasta määruses 2010/252/EL[15].

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega luuakse ühine raamistik teabe vahetamiseks ja koostöö tegemiseks liikmesriikide ja agentuuri vahel, et parandada olukorrateadlikkust ja reageerimisvõimet ELi liikmesriikide ja Euroopa Liidu välispiiridel (edaspidi „Euroopa piiride valvamise süsteem (EUROSUR))”.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.           Käesolevat määrust kohaldatakse liikmesriikide väliste maa- ja merepiiride valvamise suhtes, sealhulgas ebaseadusliku piiriületamise seiramise, avastamise, tuvastamise, järgimise, tõkestamise ja peatamisega seotud meetmete suhtes.

2.           Käesolevat määrust ei kohaldata pärast peatamist võetavate operatiiv-, menetluslike ja õiguslike meetmete suhtes.

3.           Liikmesriigid ja agentuur järgivad käesoleva määruse kohaldamisel põhiõigusi, sh andmekaitsenõudeid. Liikmesriigid ja agentuur pööravad erilist tähelepanu laste, inimkaubanduse ohvrite, viivitamatut arstiabi vajavate isikute, rahvusvahelist kaitset vajavate isikute, merehädas olevate isikute ja teiste eriti haavatavas olukorras olevate isikute erivajadustele.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)           „olukorrateadlikkus” – võime seirata, avastada, tuvastada, järgida ja mõista piiriülest tegevust, et leida lähtuvalt uutest teabest ja olemasolevatest teadmistest põhjendatud alus kontrollimeetmete võtmiseks;

b)           „reageerimisvõime” – võime võtta meetmeid võitlemiseks ebaseadusliku piirülese liikumise vastu, sh valida ebatavalistele olukordadele asjakohase reageerimise viisi ja kiirust;

c)           „olukorrapilt” – graafiline kasutajaliides selliste eri ametiasutustelt, anduritelt, platvormidelt ja teistest allikatest reaalajas saadud andmete, teabe ja luureandmete esitamiseks, mida vahetatakse andmeedastus- ja teabekanalite kaudu teiste ametiasutustega, et saavutada olukorrateadlikkus ning toetada reageerimisvõimet välispiiril ja piirieelsel alal;

d)           „piiriülene kuritegevus” – liikmesriigi välispiiril toime pandud mis tahes tõsine või organiseeritud kuritegu, näiteks inimkaubandus, uimastite üle piiri toimetamine jm ebaseaduslik tegevus;

e)           „välispiiri piirilõik” – liikmesriigi väline maismaa- või merepiir vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusaktidele või nagu on kindlaks määranud riiklik koordinatsioonikeskus või mis tahes muu vastutav siseriiklik ametiasutus;

f)            „piirieelne ala” – liikmesriikide välispiirist väljapoole jääv geograafiline piirkond, mida riigipiiride valvamise süsteem ei hõlma.

II JAOTIS

RAAMISTIK

I PEATÜKK

Komponendid

Artikkel 4

EUROSURi raamistik

1.           Liikmesriigid ja agentuur kasutavad teabe vahetamiseks ja koostöö tegemiseks piiride valvamise valdkonnas EUROSURi raamistikku, mis koosneb järgmistest komponentidest:

a)           piiride valvamisega tegelevad riiklikud koordinatsioonikeskused;

b)           liikmesriikide olukorrapildid;

c)           andmeedastusvõrk;

d)           Euroopa olukorrapilt;

e)           ühine piirieelne luurepilt;

f)            seirevahendite ühine kohaldamine.

2.           Riiklikud koordinatsioonikeskused edastavad agentuurile andmeedastusvõrgu kaudu kogu asjaomase liikmesriigi olukorrapildis sisalduva teabe, mida on vaja Euroopa olukorrapildi ning ühise piirieelse luurepildi loomiseks ja haldamiseks.

3.           Agentuur tagab riiklikele koordinatsioonikeskustele andmeedastusvõrgu kaudu piiramatu ligipääsu Euroopa olukorrapildile ning ühisele piirieelsele luurepildile.

4.           Lõikes 1 loetletud komponendid luuakse ja neid hallatakse kooskõlas lisas märgitud põhimõtetega.

Artikkel 5

Riiklik koordinatsioonikeskus

1.           Kõik välisel maismaa- või merepiiril asuvad liikmesriigid määravad piiride valvamisega tegeleva riikliku koordinatsioonikeskuse, mis kooskõlastab ja vahetab teavet kõikide välispiiri valvamise eest siseriiklikul tasandil vastutavate ametiasutuste vahel ning teiste riiklike koordinatsioonikeskuste ja agentuuri vahel, ning käitavad ja haldavad kõnealust koordinatsioonikeskust. Liikmesriik teavitab riikliku koordinatsioonikeskuse loomisest komisjoni, kes omakorda teavitab teisi liikmesriike ja agentuuri.

2.           Ilma et see piiraks artikli 16 kohaldamist, on riiklik koordinatsioonikeskus ühtne kontaktpunkt teabe vahetamiseks ja koostöö tegemiseks teiste riiklike koordinatsioonikeskuste ja agentuuriga.

3.           Riiklik koordinatsioonikeskus teeb järgmist:

a)           tagab õigeaegse teabevahetuse ja koostöö teiste välispiiride valvamise eest vastutavate riiklike ametiasutustega, ning asjaomaste õiguskaitseasutustega liikmesriigi tasandil, samuti teiste riiklike koordinatsioonikeskuste ja agentuuriga;

b)           aitab kaasa vahendite ja töötajate tulemuslikule ja tõhusale juhtimisele;

c)           töötab välja liikmesriigi olukorrapildi ja haldab seda kooskõlas artikliga 9;

d)           toetab kõikide liikmesriigi piiride valvamisega seotud toimingute kavandamist ja rakendamist;

e)           haldab liikmesriigi piiride valvamise süsteemi, vajaduse korral kooskõlas siseriiklike õigusaktidega;

f)            kontrollib korrapäraselt liikmesriigi piiride valvamisega seotud tegevuse mõju;

g)           kooskõlastab teiste liikmesriikidega operatiivmeetmeid, ilma et see piiraks agentuuri pädevust.

4.           Riiklik koordinatsioonikeskus töötab kakskümmend neli tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas.

Artikkel 6

Agentuur

1.           Agentuur teeb järgmist:

a)           haldab EUROSURi andmeedastusvõrku kooskõlas artikliga 7;

b)           töötab välja Euroopa olukorrapildi ja haldab seda kooskõlas artikliga 10;

c)           töötab välja ühise piirieelse luurepildi ja haldab seda kooskõlas artikliga 11;

d)           hõlbustab seirevahendite ühist kohaldamist kooskõlas artikliga 12.

2.           Lõike 1 kohaldamisel töötab agentuur kakskümmend neli tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas.

Artikkel 7

Andmeedastusvõrk

1.           Agentuur töötab välja andmeedastusvõrgu, et pakkuda andmeedastus- ja analüütilisi vahendeid ning luua tingimused salastamata tundliku teabe ja salastatud teabe turvaliseks vahetamiseks riiklike koordinatsioonikeskuste vahel peaaegu reaalajas, ning haldab kõnealust andmeedastusvõrku. Võrk töötab kakskümmend neli tundi päevas ja seitse päeva nädalas, et tagada järgmine:

a)           kahe- ja mitmepoolne teabevahetus peaaegu reaalajas;

b)           audio- ja videokonverentside läbiviimine;

c)           salastamata tundliku teabe turvaline käitlemine, säilitamine ja töötlemine;

d)           ELi salastatud teabe turvaline käitlemine, säilitamine, edastamine ja töötlemine kuni tasemeni RESTREINT UE/EU RESTRICTED või liikmesriikides kohaldatavate samaväärsete salastatusetasemeteni, tagades et salastatud teavet käideldakse andmeedastusvõrgu eraldiasuvas ja nõuetekohaselt akrediteeritud osas.

2.           Agentuur pakub tehnilist tuge ja tagab andmeedastusvõrgu koostalitlusvõime kõikide agentuuri hallatavate andmeedastus- ja teabesüsteemiga;

3.           Agentuur ja riiklikud koordinatsioonikeskused vahetavad, töötlevad ja säilitavad salastamata tundlikku teavet ja salastatud teavet andmeedastusvõrgus kooskõlas selliste üldpõhimõtete ja ühiste standarditega, mida kohaldatakse komisjoni määruses 2001/844/EÜ (millega muudetakse komisjoni kodukorda)[16] sätestatud üldpõhimõtete ja ühiste standardite suhtes või mis on nendega samaväärsed.

4.           Andmeedastusvõrgu kasutajate hulka kuuluvad liikmesriikide ametiasutused, agentuurid ja muud organid tagavad, et salastatud teabe käitlemisel järgitakse turvaeeskirju ja -standardeid, mis on samaväärsed agentuuri poolt kasutatavate turvaeeskirjade ja -standarditega.

II PEATÜKK

Olukorrateadlikkus

Artikkel 8

Olukorrapildid

1.           Teabe kogumise, hindamise, võrdleva kõrvutamise, analüüsi, tõlgendamise, loomise, nähtavakstegemise ja levitamise kaudu töötatakse välja liikmesriikide olukorrapildid, Euroopa olukorrapilt ja ühine piirieelne luurepilt.

2.           Lõikes 1 osutatud olukorrapildid koosnevad järgmistest kihtidest:

a)           sündmustekiht, mis sisaldab ebaseadusliku rändega seotud juhtumeid, piiriülest kuritegevust ja kriisiolukordi käsitlevat teavet;

b)           tegevuskiht, mis sisaldab omavahendite staatust ja asukohta ning tegevuspiirkondi ja keskkonda käsitlevat teavet;

c)           analüüsikiht, mis sisaldab strateegilist teavet, analüütilisi väljaandeid, luureteavet ning fotosid ja geograafilisi andmeid.

Artikkel 9

Liikmesriigi olukorrapilt

1.           Riiklik koordinatsioonikeskus töötab välja asjaomase liikmesriigi olukorrapildi, et pakkuda kõikidele piiride valvamise eest siseriiklikul tasandil vastutavatele ametiasutustele tulemuslikku, täpset ja õigeaegset teavet, mis on vajalik ebaseadusliku rände ja piiriülese kuritegevuse tõkestamiseks asjaomase liikmesriigi välispiiril, ja haldab seda.

2.           Liikmesriigi olukorrapilt koosneb järgmistest allikatest kogutud teabest:

a)           liikmesriigi piirivalvesüsteem, vajaduse korral kooskõlas siseriiklike õigusaktidega;

b)           kohakindlad ja teisaldatavad andurid, mida käitavad välispiiri valvamise eest vastutavad liikmesriikide ametiasutused;

c)           piiride valvamise ja muude seireülesannetega tegelevad patrullid;

d)           kohalikud, piirkondlikud ja muud koordinatsioonikeskused;

e)           muud asjaomased riiklikud ametiasutused ja süsteemid;

f)            agentuur;

g)           teiste liikmesriikide ja kolmandate riikide riiklikud koordinatsioonikeskused;

h)           liikmesriike naabruses asuvate kolmandate riikidega ühendavad ühised piirkondlikud võrgud, näiteks Altandi piirkonda hõlmav SEAHORSE'i võrk, Vahemere piirkonda hõlmav SEAHORSE'i võrk, Läänemere piirkonna piirikontrollialase koostöö võrk Coastnet, Musta mere piirivalve koordinatsiooni- ja teabekeskus ja muud välistel maismaapiiridel loodud piirkondlikud võrgud.

i)            laeva ettekandesüsteemid, näiteks automaatne identifitseerimissüsteem (AIS) ja laevaseiresüsteemid (VMS). Nendest süsteemidest pärinevaid andmed kogutakse liikmesriikide pädevatelt asutustelt ja kalapüügi seirekeskustelt liikmesriikide tasandil;

j)            muud asjaomased Euroopa ja rahvusvahelised organisatsioonid;

k)           muud allikad.

3.           Liikmesriigi olukorrapildi sündmustekiht koosneb järgmistest alakihtidest:

a)           ebaseadusliku rände alakiht, mis sisaldab teavet sisserändajate ebaseadusliku piiriületamisega seotud juhtumite kohta asjaomase liikmesriigi välispiiril või selle ümbruses, ebaseaduslikule tegevusele kaasaaitamise kohta ja kõikide muude ebaseadusliku rändega seotud juhtumite kohta, näiteks ebaseaduslikult piiri ületada püüdvate isikute otsingu- ja päästemissioone käsitlev teave;

b)           piiriülese kuritegevuse alakiht, mis sisaldab teavet inimkaubanduse ja uimastite või muu ebaseadusliku kauba üle piiri toimetamisega seotud juhtumite kohta ning mis tahes muu tõsise või organiseeritud kuritegevusega seotud juhtumi kohta asjaomase liikmesriigi välispiiril või selle ümbruses;

c)           kriisiolukordade alakiht, mis sisaldab teavet asjaomase liikmesriigi välispiiril või selle ümbruses aset leidnud looduslike või inimtegevusest põhjustatud katastroofide, õnnetuste ja mis tahes muude kriisiolukordade kohta, mis võivad oluliselt mõjutada välispiiride kontrolli;

d)           muude sündmuste alakiht, mis sisaldab teavet asjaomase liikmesriigi välispiiril või selle ümbruses asuvate tundmatute ja kahtlaste platvormide ja isikute kohta, samuti mis tahes muude sündmuste kohta, mis võivad oluliselt mõjutada välispiiride kontrolli.

4.           Igale siseriikliku olukorrapildi sündmustekihil kajastatud juhtumile määratakse hinnanguline mõjutase, mis võib olla kas madal, keskmine või kõrge. Agentuuri teavitatakse kõikidest keskmise või kõrge mõjutasemega juhtumitest.

5.           Liikmesriigi olukorrapildi tegevuskiht koosneb järgmistest alakihtidest:

a)           omavahendite alakiht, mis sisaldab teavet omavahendite asukoha, aja, käigu, kiiruse, staatuse ja tüübi kohta ning kasutuskava, mis sisaldab tegevuspiirkondade geograafilisi koordinaate, patrullimisgraafikuid ja sidekoode. Kui omavahendeid kasutatakse mitme ülesandega missiooni puhul, mis hõlmab ka sõjalisi ülesandeid, võib koordinatsioonikeskus võtta vastu otsuse mitte jagada asjaomast teavet teiste koordinatsioonikeskuste ja agentuuriga, v.a juhul, kui omavahendeid kasutatakse teise liikmesriigi naabruses asuvas piirilõigus;

b)           tegevuspiirkondade alakiht, mis sisaldab teavet tegevuse missiooni, koha, staatuse, kestuse ja tegevuses osalevate ametiasutuste kohta;

c)           keskkonnateabe alakiht, mis sisaldab teavet asjaomase liikmesriigi välispiiride maastiku- ja ilmastikutingimuste kohta või tagab nendele juurdepääsu.

6.           Liikmesriigi olukorrapildi analüüsikiht koosneb järgmistest alakihtidest:

a)           teabe alakiht, mis sisaldab ebaseadusliku rände ja piiriülese kuritegevuse analüüsiga seotud põhisuundumusi ja näitajaid;

b)           analüütiline alakiht, mis sisaldab asjaomase liikmesriigiga seotud analüütilisi aruandeid, riskisuundumusi, piirkondlikke kokkuvõtteid ning kirjalikke ülevaateid;

c)           luurepildi alakiht, mis sisaldab sisserändajate profiile ja rändeteid käsitlevaid andmeid, teavet välistele maismaa- ja merepiiri piirilõikudele määratud mõjutasemete kohta ning ebaseaduslikule tegevusele kaasaaitamise analüüsi;

d)           fotode ja geograafiliste andmete alakiht, mis sisaldab võrdlevaid fotosid, taustakaarte, hinnanguid luureandmete kehtivusele, muutuste analüüsi (maapinna satelliidifotod) koos nende tuvastamisega, geograafiliste viidetega seotud andmeid ja piiri läbitavust tähistavaid kaarte.

7.           liikmesriigi olukorrapildi analüüsikihis sisalduv teave ja tegevuskihis sisalduv keskkonnateave võib põhineda Euroopa olukorrapildis ja ühises piirieelses luurepildis esitatud teabel.

8.           tegevuskihis sisalduvale omavahendeid käsitlevale teabele määratakse salastatuse aste „EU Restricted”.

9.           üksteise naabruses asuvate liikmesriikide riiklikud koordinatsioonikeskused jagavad üksteise naabruses asuvaid välispiiri piirilõike käsitlevat olukorrapilti nii otse kui ka peaaegu reaalajas seoses järgmisega:

a)           kõik sündmustekihis sisalduvad ning ebaseadusliku rände, piiriülese kuritegevuse ja muude oluliste sündmustega seotud juhtumid;

b)           tegevuskihis sisalduv omapatrullide asukoht, kui asjaomase patrulli peamine missioon on ebaseadusliku rände ja piiriülese kuritegevuse tõkestamine;

c)           üksteise naabruses asuvatel välispiiri piirilõikudel tegutsevate patrullide järgmise päeva ajakavad, graafikud ja sidekoodid;

d)           analüüsikihis sisalduvad taktikalised riskianalüüsiaruanded.

Artikkel 10

Euroopa olukorrapilt

1.           Agentuur töötab välja Euroopa olukorrapildi, et pakkuda riiklikele koordinatsioonikeskustele teavet ja analüüsitulemusi, mis on seotud ebaseadusliku rände ja piiriülese kuritegevuse tõkestamisega liikmesriikide välispiiril, ja haldab seda.

2.           Euroopa olukorrapilt koosneb järgmistest allikatest kogutud teabest:

a)           liikmesriikide olukorrapildid, kaasa arvatud artikli 9 punkti 8 alusel saadud põhiteave;

b)           agentuur;

c)           muud asjaomased Euroopa ja rahvusvahelised organisatsioonid;

d)           muud allikad.

3.           Euroopa olukorrapildi sündmustekiht sisaldab teavet seoses järgmisega:

a)           liikmesriigi olukorrapildi sündmustekihis sisalduvad ebaseadusliku rände, piiriülese kuritegevuse ning kriisiolukordade ja muude sündmustega seotud juhtumid, millele liikmesriigi koordinatsioonikeskus on määranud keskmise või kõrge mõjutaseme;

b)           ebaseadusliku rände, piiriülese kuritegevuse, kriisiolukordade ja muude sündmustega seotud juhtumid, mis sisalduvad ühises piirieelses luurepildis, kui neil on mõõdukas või oluline mõju liikmesriikide välispiiridele;

c)           ebaseadusliku rände ja piiriülese kuritegevusega seotud juhtumid agentuuri koordineeritava ühisoperatsiooni tegevuspiirkonnas.

4.           Euroopa olukorrapildi puhul kasutab agentuur seda mõjutaset, mille riiklik koordinatsioonikeskus liikmesriigi olukorrapildis konkreetsele juhtumile on määranud.

5.           Euroopa olukorrapildi tegevuskiht koosneb järgmistest alakihtidest:

a)           omavahendite alakiht, mis sisaldab teavet agentuuri ühisoperatsioonidesse kaasatud või agentuuri käsutuses olevate omavahendite asukoha, aja, käigu, kiiruse, staatuse ja tüübi kohta ning kasutuskava, mis sisaldab tegevuspiirkonna geograafilisi koordinaate, patrullimisgraafikuid ja sidekoode;

b)           operatsioonide alakiht, mis sisaldab teavet agentuuri koordineeritud ühisoperatsioonide kohta, sh missiooni kirjeldust, kohta, staatust, kestust, teavet operatsioonis osalevate liikmesriikide või muude osalejate kohta, igapäevaseid ja iganädalasi olukorda käsitlevaid aruandeid, statistilisi andmeid ning meedia jaoks koostatud andmepakette;

c)           keskkonnateabe alakiht, mis sisaldab teavet liikmesriikide välispiiri maastiku- ja ilmastikutingimuste kohta.

6.           Euroopa olukorrapildi analüüsikiht koosneb järgmistest alakihtidest:

a)           teabe alakiht, mis sisaldab ebaseadusliku rände ja piiriülese kuritegevuse analüüsiga seotud põhisuundumusi ja näitajaid;

b)           analüütiline alakiht, milles kuvatakse kaardid üldise riski ja selle alakategooriate lõikes; riskisuundumused; piirkondlikud kokkuvõtted; kirjalikud ülevaated, riskide hindamise korrelatsiooninäitajad ja Frontexi riskianalüüsivõrgu näitajad;

c)           luurepildi alakiht, mis sisaldab sisserändajate profiilide ja rändeteid käsitlevaid andmeid, teavet välistele maismaa- ja merepiiri piirilõikudele määratud mõjutasemete kohta ning ebaseaduslikule tegevusele kaasaaitamise analüüsi;

d)           fotode ja geograafiliste andmete alakiht, mis sisaldab võrdlevaid fotosid, taustakaarte, hinnanguid luureandmete kehtivusele, muutuste analüüsi (satelliidifotod) koos nende tuvastamisega, geograafiliste viidetega seotud andmeid ja piiri läbitavust tähistavaid kaarte.

6.           Euroopa olukorrapildi tegevuskihis sisalduvale omavahendeid käsitlevale teabele määratakse salastatuse aste „EU Restricted”.

Artikkel 11

Ühine piirieelne luurepilt

1.           Agentuur töötab välja ühise piirieelse luurepildi, et pakkuda riiklikele koordinatsioonikeskustele piirieelset ala käsitlevat teavet ja analüüsitulemusi, mis on seotud ebaseadusliku rände ja tõsise või organiseeritud kuritegevuse tõkestamisega liikmesriikide ja naabruses asuvate kolmandate riikide välispiiril, ja haldab seda.

2.           Ühine piirieelne luurepilt koosneb järgmistest allikatest kogutud teabest:

a)           riiklikud koordinatsioonikeskused;

b)           sisserände kontaktametnike esitatud teave ja aruanded;

c)           agentuur;

d)           muud asjaomased Euroopa ja rahvusvahelised organisatsioonid;

e)           kolmandad riigid;

f)            muud allikad.

3.           Ühine piirieelne luurepilt võib sisaldada õhupiiri valvamise ja piiripunktides toimuva kontrolliga seotud teavet.

4.           Ühise piirieelse luurepildi sündmustekiht sisaldab järgmist: kõik juhtumid, kriisiolukorrad või mis tahes muud piirieelsel alal aset leidnud sündmused, millel võib olla mõõdukas või oluline mõju ebaseaduslikule rändele ja piiriülesele kuritegevusele liikmesriikide välispiiril.

5.           Agentuur määrab igale ühise piirieelse luurepildi sündmustekihil kajastatud juhtumile hinnangulise mõjutaseme. Agentuur teavitab riiklikke koordinatsioonikeskusi kõigist piirieelsel alal toimunud juhtumitest, millele on määratud keskmine või kõrge mõjutase.

6.           Ühise piirkondliku luurepildi tegevuskiht on üles ehitatud samadel alustel kui Euroopa olukorrapildi tegevuskiht ning sisaldab teavet nii piirieelsel alal kasutatavate vahendite ja seal toimuva tegevuse kohta kui ka keskkonnateavet.

7.           Ühise piirieelse luurepildi analüüsikiht on üles ehitatud samadel alustel kui Euroopa olukorrapildi analüüsikiht ning sisaldab piirieelse alaga seotud strateegilist teavet, analüütilisi väljaandeid ja -teenuseid, luureteavet ning fotosid ja geograafilisi andmeid.

Artikkel 12

Seirevahendite ühine kohaldamine

1.           Agentuur hõlbustab selliste seirevahendite, nagu satelliitide ja laeva ettekandesüsteemid, ühtset kohaldamist liikmesriikide poolt, et tagada riiklike koordinatsioonikeskuste ja iseenda varustamine välispiire ja piirieelset ala hõlmava seireteabega korrapärasel, usaldusväärsel ja kulutõhusal viisil.

2.           Agentuur võib taotluse korral anda riiklikule koordinatsioonikeskusele taotluse esitanud liikmesriigi välispiiri ja piirieelset ala hõlmavat teavet, mis pärineb järgmistest allikatest:

a)           selliste kolmanda riigi määratud sadamate ja rannikute valikuline seire, mis riskianalüüsi ja luureteabe kohaselt võivad olla ebaseadusliku rände või piiriülese kuritegevusega seotud laevade lastimis- või transiidipunktid;

b)           selliste laevade järgimine avamerel, mille puhul on tekkinud kahtlus või mille puhul on kindlaks tehtud, et neid kasutatakse ebaseaduslikuks rändeks või piiriüleseks kuritegevuseks;

c)           mereala seire määratud piirkondades, et avastada, tuvastada ja järgida laevu, mille puhul on tekkinud kahtlus või mille puhul on kindlaks tehtud, et neid kasutakse ebaseaduslikuks rändeks või piiriüleseks kuritegevuseks;

d)           mereala keskkonnaseire määratud piirkondades ja välisel maismaapiiril toimuva seire- ja patrulltegevuse optimeerimiseks;

e)           selliste välisel maismaapiiril asuvate määratud piirieelsete alade valikuline seire, mis riskianalüüsi ja luureandmete kohaselt on ebaseadusliku rände ja piiriülese kuritegevuse potentsiaalsed lähte- või transiidipunktid.

3.           Agentuur võib edastada lõikes 1 osutatud teavet, kombineerides ja analüüsides järgmiste süsteemide, sensorite ja platvormide abil kogutud andmeid:

a)           laeva ettekandesüsteemid (järgides asjaomaseid õigusalaseid piiranguid), näiteks automaatne identifitseerimissüsteem (AIS) ja laevaseiresüsteemid (VMS).

b)           satelliitfotod;

c)           mis tahes platvormidele, sh mehitatud ja mehitamata õhusõidukitele paigaldatud sensorid.

4.           Agentuur võib riikliku koordinatsioonikeskuse taotluse täitmisest keelduda tehniliste ja finantspiirangute tõttu, samuti muudel mõjuvatel põhjustel.

5.           Agentuur võib omal algatusel kasutada lõikes 2 osutatud seirevahendeid ühise piirieelse luurepildiga seotud teabe kogumiseks.

III PEATÜKK

Reageerimisvõime

Artikkel 13

Välispiiri piirilõikude kindlaksmääramine

Iga liikmesriik jagab oma välise maismaa- ja merepiiri piirilõikudeks ning kohalik või piirkondlik koordinatsioonikeskus tagab asjaomase piirilõiguga seotud töötajate ja vahendite tulemusliku ja tõhusa haldamise.

Artikkel 14

Mõjutaseme määramine välispiiri piirilõikudele

1.           Lähtudes agentuuri riskianalüüsist ja pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist määrab agentuur igale liikmesriigi välisele maismaa- ja merepiiri piirilõigule ühe järgmistest mõjutasemetest:

a)           madal mõjutase, kui asjaomases piirilõigus aset leidnud ebaseadusliku rände ja piiriülese kuritegevusega seotud juhtumid ei mõjuta oluliselt piiri turvalisust;

b)           keskmine mõjutase, kui asjaomases piirilõigus aset leidnud ebaseadusliku rände ja piiriülese kuritegevusega seotud juhtumid mõjutavad mõõdukalt piiri turvalisust;

c)           kõrge mõjutase, kui asjaomases piirilõigus aset leidnud ebaseadusliku rände ja piiriülese kuritegevusega seotud juhtumid mõjutavad oluliselt piiri turvalisust.

2.           Riiklik koordinatsioonikeskus hindab korrapäraselt piirilõikude mõjutaseme kohandamise vajadust. Riiklik koordinatsioonikeskus võib taotleda agentuurilt mõjutaseme muutmist, esitades tõendatud teavet olukorra muutumise kohta asjaomases välispiiri piirilõigus.

3.           Agentuur visualiseerib välispiiridele määratud mõjutasemed Euroopa olukorrapildis.

Artikkel 15

Reageerimine vastavalt mõjutasemele

1.           Liikmesriigid tagavad, et välispiiri piirilõikudel toimuv valve- ja patrulltegevus on kooskõlas välispiiri piirilõigule määratud mõjutasemega järgmisel viisil:

a)           madala mõjutasemega välispiiri piirilõigu puhul organiseerib kohalik või piirkondlik koordinatsioonikeskus riskianalüüsi põhjal korrapärase valvetegevuse ning tagab, et asjaomases piirkonnas oleks järgimise, tuvastamise ja peatamisega seotud ülesannete täitmiseks piisavalt patrulle;

b)           keskmise mõjutasemega välispiiri piirilõigu puhul toetab riiklik koordinatsioonikeskus kohalikku või piirkondlikku koordinatsioonikeskust ajutiselt täiendavate töötajate või vahenditega;

c)           kõrge mõjutasemega välispiiri piirilõigu puhul tagab riiklik koordinatsioonikeskus, et kohalik või piirkondlik koordinatsioonikeskus saab siseriiklikul tasandil kogu vajaliku toetuse, mis hõlmab nii teavet, vahendeid kui ka töötajaid. Määruse (EÜ) nr 2007/2004 sätete kohaselt võib riiklik koordinatsioonikeskus taotleda abi ka agentuurilt.

2.           Riiklik koordinatsioonikeskus teavitab lõike 1 punktide b ja c kohaselt liikmesriigi tasandil võetud meetmetest viivitamata agentuuri.

3.           Kui keskmine või kõrge mõjutase määratakse teise liikmesriigiga või kolmanda riigi naabruses asuvale välispiiri piirilõigule, kooskõlastab riiklik koordinatsioonikeskus võetud meetmed naabruses asuva riigi koordinatsioonikeskusega.

4.           Kui riiklik koordinatsioonikeskus esitab lõike 1 punkti c kohase taotluse, võib agentuur kõnealust keskust toetada eelkõige järgmiselt:

a)           võimaldab seirevahendite ühist kohaldamist eelisjärjekorras;

b)           kooskõlastab Euroopa piirivalverühmade kaasamise vastavalt määrusele (EÜ) nr 2007/2004;

c)           tagab agentuuri käsutuses olevate tehniliste vahendite kaasamise kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2007/2004;

d)           kooskõlastab liikmesriikide pakutava täiendava abi.

5.           Agentuur annab riskianalüüsi aruannetes hinnangu mõjutasemete määramisele ning mõjutasemele vastavate meetmete võtmisele nii liikmesriikide kui ka ELi tasandil.

IV JAOTIS

ERISÄTTED

Artikkel 16

Ülesannete jagamine liikmesriikides asuvatele muudele keskustele

1.           Liikmesriigid võivad sellistele piirkondlikele, kohalikele, funktsionaalsetele või muudele keskustele, kes on volitatud tegema operatiivotsuseid, usaldada ülesanded, mis on seotud olukorrateadlikkuse ja reageerimisvõime tagamisega nende pädevusse kuuluvas piirkonnas, kaasa arvatud artikli 5 lõike 3 punktides b, d ja e osutatud ülesanded ja pädevusvaldkonnad.

2.           Liikmesriikide poolt vastu võetud ja lõikes 1 osutatud otsus ei mõjuta riikliku koordinatsioonikeskuse suutlikkust teha koostööd ja vahetada teavet teiste riiklike koordinatsioonikeskuste ja agentuuriga.

3.           Eelnevalt kindlaksmääratud juhtudel võib riiklik koordinatsioonikeskus anda lõikes 1 osutatud keskusele loa suhtlemiseks ja teabe vahetamiseks teise liikmesriigi või kolmanda riigi piirkondliku koordinatsioonikeskuse või riikliku koordinatsioonikeskusega, tingimusel et asjaomane keskus teavitab kõnealusest suhtlemisest ja teabevahetusest korrapäraselt oma riiklikku koordinatsioonikeskust.

Artikkel 17

Agentuuri koostöö kolmandate isikutega

1.           Agentuur kasutab teiste ELi ametite ja üksuste poolt kättesaadavaks tehtud olemasolevat teavet, võimalusi ja süsteeme asjaomaste õigusraamistike piires.

2.           Agentuur teeb lõike 1 kohast koostööd eelkõige järgmiste üksustega:

a)           Euroopa Politseiamet (Europol), Merenduse Valdkonna Analüüside ja Operatsioonide Keskus – Narkootikumid (MAOC-N) ja Vahemere piirkonna uimastitevastase võitluse koordinatsioonikeskus (CeCLAD-Med), et vahetada piiriülest kuritegevust käsitlevat teavet, mis lisatakse Euroopa olukorrapildile;

b)           ELi Satelliidikeskus, Euroopa Meresõiduohutuse Amet ja Euroopa Kalanduskontrolli Amet seoses seirevahendite ühise kohaldamisega;

c)           Euroopa Komisjon ja need ELi ametid, kes saavad pakkuda agentuurile Euroopa olukorrapildi ja ühtse piirieelse luurepildi haldamisega seotud teavet;

d)           rahvusvahelised organisatsioonid, kes saavad pakkuda agentuurile Euroopa olukorrapildi ja ühtse piirieelse luurepildi haldamisega seotud teavet.

3.           Agentuuri ja lõikes 2 osutatud üksuste vaheline teabevahetus toimub artiklis 7 osutatud võrgu või muude kättesaadavuse, konfidentsiaalsuse ja terviklikkuse nõuetele vastavate andmeedastusvõrkude kaudu.

4.           Agentuuri ja lõikes 2 osutatud üksuste vahelise koostöö reguleerimisel lähtutakse määruse (EÜ) nr 2007/2004 kohasest töökorrast ja asjaomaste üksuste õiguslikust alusest. Kõnealuse töökorraga nähakse ette, et salastatud teabe käitlemisel järgivad ELi ametid ja muud asjaomased üksused selliseid turvaeeskirju ja -standardeid, mis on samaväärsed agentuuri kohaldatavate turvaeeskirjade ja -standarditega.

5.           Lõikes 2 osutatud ametid ja keskused võivad kasutada EUROSURi kaudu saadud teavet oma õigusraamistiku piires ja kooskõlas põhiõigustega..

Artikkel 18

Koostöö naabruses asuvate kolmandate riikidega

1.           Naabruses asuvaid kolmandaid riike hõlmav koostöö ja teabevahetus ebaseadusliku rände ja piiriülese kuritegevuse tõkestamiseks võib toimuda ühe või mitme liikmesriigi ja ühe või mitme naabruses asuva kolmanda riigi vahel sõlmitud kahe- või mitmepoolsete lepingute alusel. Liikmesriikide riiklikud koordinatsioonikeskused on kontaktpunkt, kus toimub teabevahetus artiklis 7 osutatud võrgu ja piirkondlike võrkude ning naabruses asuvate kolmandate riikide vahel.

2.           Keelatud on käesoleva artikli lõike 1 ja artikli 9 lõike 2 punkti h kohane teabevahetus sellise kolmanda riigiga, kes võib kõnealust teavet kasutada selliste isikute või isikute rühmade tuvastamiseks, keda tõsiselt ohustab piinamine, ebainimlik või alandav kohtlemine või karistus või mis tahes muu põhiõiguste rikkumine.

3.           Käesoleva artikli lõike 1 ja artikli 9 lõike 2 punkti h kohane teabevahetus toimub vastavalt naabruses asuvate kolmandate riikidega sõlmitud kahe- ja mitmepoolsetes lepingutes sätestatud tingimustele.

4.           Kui EUROSURi raames edastab teavet liikmesriik, kes ei osale lõikes 1 osutatud lepingutes ega artikli 9 lõike 2 punktis h osutatud võrkudes, võib kõnealust teavet asjaomases lepingus või võrgus osaleva kolmanda riigiga jagada vaid asjaomase liikmesriigi eelneval nõusolekul.

5.           Seirevahendite ühise kohaldamise teenuse kaudu saadud mis tahes teabe vahetamisel kolmandate riikidega järgitakse asjaomaseid vahendeid ja süsteeme reguleerivaid õigusakte ja eeskirju ning direktiivi 95/46/EÜ ja määruse (EÜ) nr 45/2001 asjaomaseid sätteid.

Artikkel 19

Käsiraamat

Euroopa Komisjon töötab tihedas koostöös liikmesriikide ja agentuuriga välja EUROSURi rakendamist ja haldamist käsitleva praktilise käsiraamatu (edaspidi „käsiraamat”), mis sisaldab tehnilisi ja tegevussuuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid. Euroopa Komisjon võtab käsiraamatu vastu soovituse vormis.

Artikkel 20

Järelevalve ja hindamine

1.           Agentuur kehtestab menetlused, mille abil kontrollitakse EUROSURi tehnilise ja operatiivtegevuse kooskõla eesmärgiga saavutada nõuetekohane olukorrateadlikkus ja reageerimisvõime välispiiridel.

2.           Agentuur esitab EUROSURi tegevuse kohta aruande 1. oktoobril 2015 ja pärast seda iga kahe aasta järel.

3.           Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule EUROSURi käsitleva üldhinnangu 1. oktoobril 2016 ja pärast seda iga nelja aasta järel. Hinnangus võrreldakse saavutatud tulemusi seatud eesmärkidega ning hinnatakse käesoleva määruse aluspõhimõtete jätkuvat kehtivust, käesoleva määruse kohaldamist liikmesriikides ja agentuuris ning põhiõiguste järgimist. Vajaduse korral lisatakse hinnangule asjakohased ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks.

4.           Liikmesriigid esitavad agentuurile lõikes 2 osutatud aruande koostamiseks vajalikku teavet. Agentuur esitab komisjonile lõikes 3 osutatud hinnangu koostamiseks vajalikku teavet.

Artikkel 21

Jõustumine ja kohaldatavus

1.           Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.           Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2013.

3.           Artikli 5 lõiget 1 kohaldatakse liidu lõunapoolsel välisel merepiiril ja idapoolsel välisel maismaapiiril asuvate liikmesriikide (Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Ungari) suhtes alates 1. oktoobrist 2013.

4.           Artikli 5 lõiget 1 kohaldatakse välisel maismaa- ja merepiiril asuvate ülejäänud liikmesriikide (Belgia, Madalmaad, Rootsi ja Saksamaa) suhtes alates 1. oktoobrist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja aluslepingute kohaselt liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

Lisa

EUROSURi raamistiku eri komponentide loomisel, kasutamisel ja haldamisel võetakse arvesse järgmisi põhimõtteid.

a)           Huviringkondade põhimõte: riiklikud koordinatsioonikeskused ja agentuur loovad vastavad huviringkonnad teabe jagamiseks ja koostöö tegemiseks EUROSURi raames. Huviringkondi kasutatakse teabevahetuse korraldamiseks riiklike koordinatsioonikeskuste ja agentuuri vahel, et järgida ühiseid eesmärke, nõudeid ja huve.

b)           Sidusa juhtimise ja olemasolevate struktuuride kasutamise põhimõte: Agentuur tagab EUROSURi raamistiku eri komponentide sidususe, mis muu hulgas hõlmab riiklike koordinatsioonikeskuste toetamist ja juhenditega varustamist ning teabe ja tehnoloogia koostalitlusvõime edendamist. EUROSURi raamistikus kasutatakse olemasolevaid süsteeme ja võimalusi nii palju kui võimalik. Seega on EUROSURi kasutuselevõtt täielikult kooskõlas ELi mereseire ühise teabejagamiskeskkonna (CISE) algatusega ning aitab seega edendada kooskõlastatud ja kulutõhusat sektoritevahelist teabevahetust ELis ning võimaldab kasutada selle eeliseid.

c)           Teabevahetuse ja infokindluse põhimõtted: EUROSURi raames kättesaadavaks tehtud teave on kättesaadav kõikidele riiklikele koordinatsioonikeskustele ja agentuurile, välja arvatud siis, kui on sätestatud või kokku lepitud konkreetsed piirangud. Riiklikud koordinatsioonikeskused tagavad, et liikmesriigi ja Euroopa tasandil vahetatav teave oleks kättesaadav, konfidentsiaalne ja terviklik. Agentuur tagab, et Euroopa tasandil vahetatav teave oleks kättesaadav, konfidentsiaalne ja terviklik.

d)           Teenusele orienteerituse ja standardimise põhimõtted: EUROSURi võimaluste rakendamisel kasutatakse teenusele orienteeritud lähenemisviisi. Agentuur tagab, et EUROSURi raamistik põhineb võimalikult suures ulatuses rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditel.

e)           Paindlikkuse põhimõte: EUROSURi ülesehituse ning sellega seotud teabe ja tehnoloogia väljatöötamisel lähtutakse sellest, et EUROSURi sidusrühmad suudaksid reageerida muutustele paindlikul ja struktureeritud viisil.

FINANTSSELGITUS

1.           ETTERANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

              1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus

              1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

              1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

              1.4.    Eesmärgid

              1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

              1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

              1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.           HALDUSMEETMED

              2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

              2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteemid

              2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

              3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

              3.2.    Hinnanguline mõju kuludele

              3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

              3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

              3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

              3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

              3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

              3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1. ETTERANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: määrus, millega luuakse Euroopa piiride valvamise süsteem (EUROSUR)

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile[17]

Praegu rubriik 3a, jaotis 18 – Siseasjad

Tulevased mitmeaastased finantsperspektiivid: Rubriik 3 (Turvalisus ja kodakondsus)

Ettepaneku/algatuse liik

þ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet (siseasjade rahastamine aastatel 2014–2020)

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[18]

¨ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.3. Eesmärgid 1.3.1. Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Euroopa Ülemkogu rõhutas oma 23. ja 24. juuni järeldustes vajadust tegeleda Euroopa piiride valvamise süsteemi (EUROSUR) edasise täiustamisega eelisjärjekorras, et võtta see kasutusele 2013. aastal, pakkudes piiride valvamisega tegelevatele liikmesriikide ametiasutustele võimalusi operatiivteabe jagamiseks ja koostöö tihendamiseks.

Komisjoni 2011. aasta tööprogrammis[19] on sätestatud, et EUROSURi eesmärk on tugevdada kontrolli Schengeni välispiiril, eelkõige lõunapoolsel merepiiril ja idapoolsel maismaapiiril. EUROSURiga luuakse piiride valvamisega tegelevatele liikmesriikide ametiasutustele (piirivalve, rannavalve, politsei, toll ja merevägi) süsteem operatiivteabe jagamiseks ning omavahel ja Frontexiga koostöö tegemiseks, et vähendada uppumisjuhte meres ja ELi märkamatult sisenevate ebaseaduslike sisserändajate arvu ning suurendada sisejulgeolekut, tõkestades sellist piiriülest kuritegevust, nagu terrorism, inimkaubandus, ebaseaduslik relvade ja uimastite üle piiri toimetamine jne.

Alates 2008. aastast on ELi liikmesriigid, Euroopa välispiiride agentuur Frontex ja Euroopa Komisjon teinud tihedat koostööd EUSOSURi raamistiku väljatöötamiseks ja arendamiseks. Alates 2011. aastast on katseprojekti raames tegeldud EUROSURi komponentide katsetamisega ja nende järkjärgulise kasutuselevõtuga, kasutades selleks Frontexi eelarvest eraldatud vahendeid. Samal ajal on liikmesriigid alates 2008. aastast kasutanud välispiirifondi vahendeid selliste siseriiklike komponentide väljaarendamiseks nagu riiklikud koordinatsioonikeskused ja riiklikud piiride valvamise süsteemid.

Seepärast on praegu asjaomased järgmised ABB valdkonnad:

18 02 – Solidaarsus, välispiirid, tagasipöördumine, viisapoliitika ja isikute vaba liikumine – 1. eesmärk: Võimaldada isikutel ületada sisepiire ilma piirikontrollita, edendada piiride turvalisust ning tõkestada ebaseaduslikku rännet, täiustades välispiiri haldamise integreeritud süsteemi ja kõrgetasemelisi piirikontrollistandardeid, mis muu hulgas hõlmavad ka Schengeni infosüsteemi (SIS II) kasutuselevõttu ja välispiirifondi finantstoetust.

EUROSURi üheaegne arendamine ja rakendamine lühendab oluliselt süsteemi kasutuselevõtuks kuluvat aega ning võimaldab katsetada ja kohandada EUROSURi eri komponente enne süsteemi kasutuselevõttu 2013. aasta lõpus.

EUROSURi arendamiseks, katsetamiseks ja järkjärguliseks kasutuselevõtuks tehtav töö põhineb 2008. aastal komisjoni teatises[20] esitatud tegevuskaval. Tegevuskava on heaks kiitnud justiits- ja siseküsimuste nõukogu 2008. aasta juuni ja 2010. aasta veebruari järeldustes ning Stockholmi programmis ja Stockholmi programmi rakendamise tegevuskavas.

1.3.2. Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

EUROSURil on kaks konkreetset eesmärki: parandada oluliselt piiride kontrollimisega tegelevate liikmesriigi ametiasutuste ja Frontexi olukorrateadlikkust ja reageerimisvõimet, nii et parimal juhul tuvastatakse ja likvideeritakse kõik ebaseadusliku rände ja piiriülese kuritegevusega seotud uued rändeteed või meetodid kohe pärast nende kasutuselevõtmist.

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

1.         Olukorrateadlikkus näitab ametiasutuste võimet avastada piiriülest liikumist ning leida põhjendusi kontrollimeetmete võtmisele. Selleks tuleb liikmesriikide ja Euroopa tasandil saavutada järgmised tegevuseesmärgid:

a.         ametitevahelise koostöö tihendamine struktuuride lihtsustamise ja süsteemide omavahelise ühendamise kaudu õiguskaitse valdkonnas;

b.         andmete ühildamine koos tänapäevaste tehnoloogiliste võimalustega piiriülese liikumise avastamiseks ja järgimiseks, eelkõige (väikeste) laevade puhul;

c.         teabe vahetamine merenduse valdkonna eri sektorite ja osalejate vahel, näiteks meretranspordi-, tolli-, kalanduskontrolli- ja riigikaitsesektori vahel;

d.         parem teabevahetus naabruses asuvate kolmandate riikidega;

2.         Reageerimisvõime näitab mis tahes kontrollimist vajava piiriülese liikumiseni jõudmiseks kuluvat aega ning ebatavalistele olukordadele asjakohase reageerimise viisi ja kiirust. Selleks tuleb liikmesriikide ja Euroopa tasandil saavutada järgmised tegevuseesmärgid:

a.         andmete, teabe ja luureandmete vahetus peaaegu reaalajas ning vajaduse korral turvalisel viisil, mis tähendab üleminekut patrulltegevuselt riskianalüüsil rajanevale luureandmepõhisemale lähenemisviisile;

b.         töötajate ja vahendite, k.a sensorite ja patrullide tulemuslik haldamine;

c.         tulemuste mõõtmine ja piiride valvamisega seotud tegevuse mõju hindamine, millega luuakse uus lähtejoon riskianalüüsi koostamiseks ja prioriteetide ümberjärjestamiseks.

Tabel, milles on esitatud probleemide, eesmärkide ja meetmete vastastikused seosed

Konkreetsed eesmärgid || Kavandatavad meetmed

1a – Struktuuride lihtsustamine ja süsteemide ühendamine liikmesriikide tasandil 2a – Töötajate ja vahendite tulemuslik haldamine 2c – Tulemuste mõõtmine || Riikliku koordinatsioonikeskuse ja Frontexi vaatluskeskuse loomine

2a – Andmete, teabe ja luureandmete vahetamine peaaegu reaalajas || Riiklikke koordinatsioonikeskusi ja Frontexi ühendava EUROSURi võrgu loomine Ühise piirieelse luurepildi väljatöötamine

1d – Parem teabevahetus naabruses asuvate kolmandate riikidega || Ühenduse loomine EUROSURi ning liikmesriikide ja naabruses asuvate kolmandate riikide piirkondlike võrkude vahel

1b – Andmete ühildamine koos tänapäevaste tehnoloogiliste võimalustega piiriülese liikumise avastamiseks ja järgimiseks 1c – Teabe vahetamine merenduse valdkonna eri sektorite ja osalejate vahel || Seirevahendite ühise kohaldamise teenuse väljatöötamine ELi tasandil

1.3.4. Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Frontex võtab kasutusele menetlused, et kontrollida EUROSURi tegevuse kooskõla peamiste poliitikaeesmärkidega, arvestades järgmisi näitajaid[21]:

Mõjunäitajad[22]

Schengenisse märkamatult sisenevate ebaseaduslike sisserändajate arvu vähenemine;

sisserändajate merel hukkumise määra vähenemine;

Piiriülese kuritegevuse vähenemine, eelkõige uimastite üle piiri toimetamise puhul.

Tulemus- ja väljundnäitajad[23]

Olukorrateadlikkuse suurenemine välispiiridel ja piirieelsel alal;

ametitevahelise koostöö tihendamine liikmesriikide tasandil;

nii liikmesriike kui ka Frontexit hõlmava koostöö tihendamine;

koostöö tihendamine naabruses asuvate kolmandate riikidega;

tehnilise ja operatiivvõimekuse suurendamine väikeste paatide avastamise ja järgimise puhul;

salastamata ja salastatud teabe tihedam vahetamine peaaegu reaalajas;

reageerimisvõime suurenemine teadete, juhtumite ja muude välispiiril toimuvate sündmuste puhul.

1.4. Ettepaneku/algatuse põhjendus 1.4.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

EL seisab ajavahemikus 2012–2020 jätkuvalt silmitsi piiride valvamisega seotud üldiste ja konkreetsete probleemidega, mille lahendamisel on abiks EUROSUR[24].

Ebaseaduslikud sisserändajad avaldavad ELi välispiiridele märkimisväärset survet, mis prognooside kohaselt jätkub ka järgnevatel aastatel. Väikeste meresõiduks kõlbmatute paatide kasutuselevõtt on oluliselt suurendanud Vahemeres uppunud sisserändajate arvu, mis kujutab endast tõsist probleemi õiguskaitseasutustele, kuna väikeste paatide avastamine ja järgimine avamerel on väga keeruline. Sisserändajaid üle piiri toimetavad kuritegelikud võrgustikud kasutavad piiriüleste kuritegude, näiteks inim- ja uimastikaubanduse puhul sageli ühtesid ja samu rändeteid ja meetodeid Piirikontrolli ja politseiameteid hõlmava ametitevahelise koostöö tihendamine peaks andma olulise panuse võitlusse eespool nimetatud tõsiste kuritegudega välispiiril.

Uue olukorra tekkides muudavad kuritegelikud võrgustikud ebaseadusliku rände ja piiriülese kuritegevusega seotud rändeteid ja meetodeid sageli kiiremini ja paindlikumalt, kui liikmesriikide ametiasutused sellele jõuavad reageerida. Pikema reageerimisaja üheks põhjuseks on see, et merepiiride valvamises osaleb otseselt kuni kuus eri ametiasutust, samal ajal puuduvad selged eeskirjad ja andmevood koostöö tegemiseks ja teabe vahetamiseks kõnealuste ametiasutuste vahel. Teabe vahetamiseks vajalike nõuetekohaste menetluste, võrkude või andmeedastuskanalite puudumise tõttu esineb kooskõlastamisprobleeme nii teatavate liikmesriikide piires kui ka eri liikmesriikide vahel. Rändesurve tekitab tõsiseid probleeme ka nendele naabruses asuvatele kolmandatele riikidele, mis paiknevad Vahemere lõunarannikul. Seepärast tuleb tihendada koostööd ebaseaduslike sisserändajate päritolu- ja pardaleminekuriikidega.

1.4.2. Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Kooskõlas subsidiaarsuse printsiibiga[25] järgitakse EUROSURi puhul detsentraliseeritud lähenemisviisi, mille puhul piiride valvamisega tegelevad riiklikud koordinatsioonikeskused moodustavad EUROSURi koostöö alustala. Olemasolevate siseriiklike ja üleeuroopaliste süsteemide omavahelise ühendamise ja uute võimaluste väljatöötamise kaudu loob EUROSUR liikmesriikide piiride kontrolliga tegelevatele ametiasutustele ja Frontexile tingimused omavaheliseks andmeedastuseks ja teabevahetuseks, et parandada olukorrateadlikkust välispiiridel ja anda piiride valvamisele tõelist lisaväärtust.

Parem teabevahetus aitab täpsemalt tuvastada sihtmärke, näiteks ebaseaduslikuks sisserändeks ja piiriüleseks kuritegevuseks kasutatavaid paate, ning võimaldab olemasolevaid vahendeid nende peatamiseks kulutõhusamalt ja õigeaegsemalt kasutada. Seda eesmärki ei ole liikmesriigi tasandil võimalik piisaval määral täita ning seda on parem teha Euroopa Liidu tasandil.

1.4.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

EUROSURi algatus põhineb varasematel kogemustel, näiteks Frontexi koordineeritava Euroopa patrullide võrgu raames saadud kogemustel. Peale selle kavatsetakse võimalikult hästi ära kasutada olemasolevaid riiklikke piirikontrollitaristuid, rahvusvahelisel ja Euroopa tasandil tegutsevaid süsteeme ning uudseid tehnoloogiasuundi (nt satelliitide kasutamine). Eelkõige kasutab EUROSUR ära teadus- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi[26] raames rakendatavaid uurimisprojekte nüüdisaegse tehnoloogia valdkonnas.

1.4.4. Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

EUROSURi eesmärk on olemasolevaid süsteeme, võimalusi ja rahastamisprogramme ELi tasandil võimalikult hästi ära kasutades tagada võimalikult suur sidusus ja sünergia teiste asjakohaste instrumentidega.

1.5. Meetme kestus ja finantsmõju

þ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– ¨  Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

– þ  Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2014–2026

¨ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

– rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.6. Ettenähtud eelarve täitmise viisid[27]

þ Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

þ Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– ¨  rakendusametitele

– þ  ühenduste asutatud asutustele[28]

– ¨  riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

– ¨  isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

þ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

¨ Haldamine ühiselt koos rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustada)

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

EUROSURi eri komponentide peamisteks elluviijateks on Frontex ja liikmesriigid (eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega), lähtudes EUROSURI 2008. aasta tegevuskavast (KOM(2008) 68 (lõplik). Riiklike koordinatsioonikeskuste rajamisel toetavad liikmesriike aastatel 2012–2013 välispiirifond ning aastatel 2014–2020 välispiiri haldamise ja ühise viisapoliitika rahastamisvahend, mis on osa kavandatavast sisejulgeolekufondist. Samal ajal kasutab Frontex oma eelarvet EUROSURi võrgu ja muude horisontaalsete komponentide, näiteks ühise piirieelse luurepildi loomiseks, mille lõpuleviimiseks kasutatakse vajaduse korral sisejulgeolekufondi toetust (otsene või kaudne tsentraliseeritud finantsjuhtimine).

Teadus- ja arendustegevuse seitsmendast raamprogrammist eraldatavate rahaliste vahenditega toetatakse seirevahendite ühise kohaldamisega seotud kavandatava teenuse kasutuselevõttu ajavahemikus 2012–2013.

Naabruses asuvates kolmandates riikides võetavaid meetmeid toetatakse ajavahemikus 2012–2013 rände- ja varjupaigateemalisest programmist, mis on osa arengukoostöö rahastamisvahendist.

2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Kaks aastat pärast EUROSURi täielikku kasutuselevõtmist ja pärast seda igal aastal esitab Frontex komisjonile EUROSURi tehnilist ja operatiivtegevust käsitleva aruande, võttes arvesse eespool nimetatud näitajaid[29]. Peale selle koostab komisjon kolm aastat pärast EUROSURi süsteemi täielikku kasutuselevõttu ja pärast seda iga nelja aasta järel EUROSURi käsitleva üldhinnangu, milles muu hulgas võrreldakse saavutatud tulemusi seatud eesmärkidega ning hinnatakse aluspõhimõtete jätkuvat kehtivust. Esimene hindamine peaks toimuma aastal 2016, eeldusel et EUROSUR võetakse kasutusele aastal 2013. Komisjon esitab aruanded hindamiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule, lisades vajaduse korral asjakohased ettepanekud EUROSURi loomist käsitleva määruse muutmiseks.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid 2.2.1. Tuvastatud ohud

– Lisatud mõjuhinnangus esitatud kuluprognoosid põhinevad liikmesriikide, ELi ametite ja erasektori esitatud andmetel, mida on kontrollinud väline töövõtja, kelle ülesandeks on koostada tehniline uuring EUROSURi finantsmõju hindamises. Kõnealused prognoosid annavad täpseima ülevaate kavandatavate poliitikavalikute rakendamisega seotud kuludest vastavalt EUROSURi 2008. aasta tegevuskavas ja pärast selle koostamist väljaantud tehnilistes dokumentides esitatud kirjeldustele. Reguleerimisala, korraldusliku ja juhtimissüsteemi, tehniliste nõuete, teenuste osutamise laadi ja EUROSURi tegevuskava järkjärgulise rakendamisega seotud muudatused peaksid prognooside kohaselt mõjutama ka asjaomaste teenuste pakkumisega seotud kulusid.

– EUROSURi 2008. aasta tegevuskavas (KOM(2008) 68 (lõplik) kindlaksmääratud eri komponente ja astmeid töötatakse välja, katsetatakse ja rakendatakse üheaegselt. Kõnealust lähenemisviisi rakendatakse seetõttu, et süsteemi arendamine tavapärasel viisil, kus iga astme väljatöötamine põhineb eelmise astme tulemustel ning süsteemi hakatakse rakendama alles pärast selle väljaarendamist, nõuaks liiga palju aega. Erinevate astmete rakendamistulemuste ühisesse raamistikku seadmisel tuleb olla tähelepanelik. Sidususe saavutamisel on parim vahend õigusaktid, kus on selgelt kindlaks määratud eri komponentide sisu ning eri osalejate rollid ja kohustused.

2.2.2. Ettenähtud kontrollimeetodid

Kohaldatakse eri finantsprogrammide raames loodud haldus- ja kontrollisüsteeme (nt sisejulgeolekufond). Peale selle on kavas kasutada nii sise- (nt teadusuuringute ühiskeskus) kui ka väliseksperte (nt välised töövõtjad), et tagada EUROSURi eri komponentide nõuetekohane ja sujuv rakendamine.

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Kohaldatakse kõiki liikmesriikide ja Euroopa tasandil kasutatavaid pettusevastaseid meetmeid.

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread[30]

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Nr || Liigendatud[31] || EFTA[32] riigid || Kandidaatriigid[33] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

3a || 18 02 03 02 - Frontex || Liigendatud || EI || EI || EI || EI

3a || 18 02 06 – Välispiirifond || Liigendatud || EI || EI || JAH || EI

· Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Nr || Liigendatud/liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

3 || 18 02 cc – Sisejulgeolekufond – Piirid ja viisad || Liigendatud || EI || EI || JAH || EI

3 || 18 02 05 02 - Frontex || Liigendatud || EI || EI || EI || EI

3.2. Hinnanguline mõju kuludel ajavahemikus 2014–2020[34] 3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || Nr 3 || Turvalisus ja kodakondsus

Siseasjade peadirektoraat || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Järgmised aastad || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || || || || || || || || ||

Sisejulgeolekufond[35] || Kulukohustused || (1) || 14,107 || 16,111 || 16,111 || 16,411 || 16,411 || 16,411 || 16,411 || || 111,973

Maksed || (2) || 1,915 || 3,997 || 7,720 || 12,130 || 15,751 || 16,266 || 16,347 || 37,848 || 1111,973

18 02 03 02[36] || Kulukohustused || (1a) || 20,601 || 19,997 || 18,290 || 18,290 || 18,290 || 18,290 || 18,290 || || 132,048

Maksed || (2a) || 10,301 || 20,299 || 19,144 || 18,290 || 18,290 || 18,290 || 18,290 || 9,145 || 132,048

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad  haldusassigneeringud[37] || || || || || || || || ||

Eelarverea nr || || (3) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || || 0

Siseasjade peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +1b+1c || 34,708 || 36,108 || 34,401 || 34,701 || 34,701 || 34,701 || 34,701 || || 244,021

Maksed || || 12,215 || 24,296 || 26,864 || 30,420 || 34,041 || 34,556 || 34,637 || 46,993 || 244,021

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || 34,708 || 36,108 || 34,401 || 34,701 || 34,701 || 34,701 || 34,701 || || 244,021

Maksed || (5) || 12,215 || 24,296 || 26,864 || 30,420 || 34,041 || 34,556 || 34,637 || 46,993 || 244,021

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || || 0

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 3 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) || Kulukohustused || =4+ 6 || 34,708 || 36,108 || 34,401 || 34,701 || 34,701 || 34,701 || 34,701 || || 244,021

Maksed || =5+ 6 || 12,215 || 24,296 || 26,864 || 30,420 || 34,041 || 34,556 || 34,637 || 46,993 || 244,021

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 5 || Halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Järgmised aastad || KOKKU

Siseasjade peadirektoraat ||

Ÿ Personalikulud || 0,254 || 0,254 || 0,254 || 0,254 || 0,254 || 0,254 || 0,254 || || 1,778

Ÿ Muud halduskulud || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || || 0

Siseasjade peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || 0,254 || 0,254 || 0,254 || 0,254 || 0,254 || 0,254 || 0,254 || || 1,778

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma || 0,254 || 0,254 || 0,254 || 0,254 || 0,254 || 0,254 || 0,254 || || 1,778

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1– 5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 34,962 || 36,362 || 34,655 || 34,955 || 34,955 || 34,955 || 34,955 || || 245,799

Maksed || 12,469 || 24,550 || 27,118 || 30,674 || 34,295 || 34,810 || 34,891 || 46,993 || 245,799

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– þ  Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist järgmiselt:

Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU ||

VÄLJUNDID ||

Väljundi liik[38] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku ||

ERIEESMÄRGID nr 1a, 2a ja 2c[39] || || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Väljund[40] || Keskus || 2,179 || 24 || 7,470 || 24 || 7,470 || 24 || 7,470 || 24 || 7,470 || 24 || 7,470 || 24 || 7,470 || 24 || 7,470 || 24 || 52,29 ||

- Väljund[41] || Keskus || 75,765 || 1 || 11,316 || 1 || 12,164 || 1 || 10,457 || 1 || 10,457 || 1 || 10,457 || 1 || 10,457 || 1 || 10,457 || 1 || 75,765 ||

Erieesmärgid nr 1a, 2a ja 2c kokku || 25 || 18,786 || 25 || 19,634 || 25 || 17,927 || 25 || 17,927 || 25 || 17,927 || 25 || 17,927 || 25 || 17,927 || 25 || 128,055 ||

ERIEESMÄÄRK nr 2a[42] || || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Väljund[43] || Võrk || 33,071 || 1 || 5,969 || 1 || 4,517 || 1 || 4,517 || 1 || 4,517 || 1 || 4,517 || 1 || 4,517 || 1 || 4,517 || 1 || 33,071 ||

- Väljund[44] || Pilt || 23,212 || 1 || 3,316 || 1 || 3,316 || 1 || 3,316 || 1 || 3,316 || 1 || 3,316 || 1 || 3,316 || 1 || 3,316 || 1 || 23,212 ||

Erieesmärk nr 2a kokku || 2 || 9,285 || 2 || 7,833 || 2 || 7,833 || 2 || 7,833 || 2 || 7,833 || 2 || 7,833 || 2 || 7,833 || 2 || 56,283 ||

ERIEESMÄÄRK nr 1d[45] || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| - Väljund[46] || Võrk || 537,75 || 4 || 951 || 4 || 0 || 4 || 0 || 4 || 300 || 4 || 300 || 4 || 300 || 4 || 300 || 4 || 2,151

|| Erieemärk nr 1d kokku || 4 || 0,951 || 4 || 0 || 4 || 0 || 4 || 0,300 || 4 || 0,300 || 4 || 0,300 || 4 || 0,300 || 4 || 2,151

ERIEESMÄRGID nr 1b ja 1c[47] || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Väljund[48] || Teenus || || 1 || 5,686 || 1 || 8,641 || 1 || 8,641 || 1 || 8,641 || 1 || 8,641 || 1 || 8,641 || 1 || 8,641 || 1 || 57,532

Erieesmärgid nr 1b ja 1c kokku || 1 || 5,686 || 1 || 8,641 || 1 || 8,641 || 1 || 8,641 || 1 || 8,641 || 1 || 8,641 || 1 || 8,641 || 1 || 57,532

KULUD KOKKU || 32 || 37,198 || 32 || 38,688 || 32 || 36,891 || 32 || 37,191 || 32 || 37,191 || 32 || 37,191 || 32 || 37,191 || 32 || 244,021 ||

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele 3.2.3.1. Ülevaade

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– þ  Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta 2014[49] || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || ||

Personalikulud || 0,254 || 0,254 || 0,254 || 0,254 || 0,254 || 0,254 || 0,254 || 1,778

Muud halduskulud || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 0,254 || 0,254 || 0,254 || 0,254 || 0,254 || 0,254 || 0,254 || 1,778

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud[50] || || || || || || || ||

Personalikulud || || || || || || || ||

Muud halduskulud || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

KOKKU || 0,254 || 0,254 || 0,254 || 0,254 || 0,254 || 0,254 || 0,254 || 1,778

3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– þ  Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:[51]

hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

18 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 2 AD || 2 AD || 2 AD || 2 AD || 2 AD || 2 AD || 2 AD

XX 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || || || ||

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || ||

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || ||

Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad[52]

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) || || || || || || ||

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, renditööjõud, noored eksperdid, kohalikud töötajad ja riikide lähetatud eksperdid delegatsioonides) || || || || || || ||

XX 01 04 yy[53] || peakorteris[54] || || || || || || ||

delegatsioonides || || || || || || ||

XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || ||

KOKKU || 2 AD || 2 AD || 2 AD || 2 AD || 2 AD || 2 AD || 2 AD

XX on asjaomane poliitikavaldkond või eelarvejaotis.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad || EUROSURi igapäevase haldamise järelevalve ja toetamine.

Koosseisuvälised töötajad ||

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– þ  Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva ja järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga.

– ¨  Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

– ¨  Ettepanekuga/algatusega seoses võib olla vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[55].

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

– þ  Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

– ¨  Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || Kokku

Täpsustage kaasrahastav asutus || || || || || || || ||

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || || || || || || || ||

Hinnanguline mõju tuludele

– þ  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

– ¨  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

¨         omavahenditele

¨         mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida: || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[56]

Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Artikkel …. || || || || || || || ||

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod.

[1]               ELT L 349, 25.11.2004, lk 1.

[2]               KOM(2008) 68 (lõplik), 13.2.2008 (EUROSURi tegevuskava). Aastatel 2008–2010 tehtud edusammude kohta vt SEK(2009) 1265 (lõplik), 24.9.2009 ja SEK(2011) 145 (lõplik), 28.1.2011.

[3]               Vt ka Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 1 punkt c.

[4]               Vt määruse (EÜ) nr 2007/2004 artikkel 11c, lisatud määrusega (EL) nr 1168/2011.

[5]               KOM(2010) 385 (lõplik), 20.7.2010.

[6]               ELT L 349, 25.11.2004, lk 1.

[7]               EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

[8]               EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

[9]               ELT L 350, 30.12.2008, lk 60.

[10]             EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

[11]             EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

[12]             EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

[13]             ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

[14]             ELT L 160, 18.6.2011, lk 19.

[15]             ELT L 111, 4.5.2010, lk 20.

[16]             EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1.

[17]             ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[18]             Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[19]             KOM(2010) 623 (lõplik), 27.10.2010, II KD, 43, 14.

[20]             KOM(2008) 68 (lõplik), 13.2.2008 (EUROSURi tegevuskava).

[21]             Vt lisatud mõjuhinnangu peatükk 8.

[22]             Vt ka Frontexi riskianalüüsi aruannetes ja EUROPOLi asjaomases aruannetes 2011. aasta kohta esitatud arvandmed. Need näitajad sõltuvad ka EUROSURi-välistest faktoritest, näiteks naabruses asuvate kolmandate riikide poliitilise ja majandusliku olukorra muutumine.

[23]             Võrreldes praeguse olukorraga, mida on kirjeldatud EUROSURi määruse eelnõule lisatud mõjuhinnangus.

[24]             Vt lisatud mõjuhinnangu peatükid 3.2 ja 3.3.

[25]             Vt lisatud mõjuhinnangu peatükk 3.5.

[26]             Vt lisas 1.5 loetletud projektid.

[27]             Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[28]             Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[29]             Vt lisatud mõjuhinnangu peatükk 8.

[30]             Neid eelarveridu kasutatakse EUROSURi eri komponentide järkjärguliseks väljatöötamiseks ja katsetamiseks kuni aastani 2013. Kuna EUROSURi käsitlev määrus peaks jõustuma 2013. aasta lõpus, hõlmab finantsselgitus vaid ajavahemikku 2014–2020. Ülevaade ajavahemikus 2008–2010 EUROSURi väljatöötamisega seotud kuludest ja ajavahemikus 2011–2020 EUROSURiga seotud hinnangulistest kuludest on esitatud lisatud mõjuhinnangus.

[31]             Liigendatud assigneeringud

[32]             EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[33]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[34]             Ülevaade hinnangulisest mõjust kuludele ajavahemikus 2011–2020 on esitatud lisatud mõjuhinnangus.

[35]             See eelarverida hõlmab järgmisi kulusid: 1) Riiklike koordinatsioonikeskuste tegevuskulude kaasrahastamine ELi poolt 75 % ulatuses nende 24 liikmesriigi puhul, kellel on väline maismaa- ja merepiir, tingimusel et liikmesriigid on ette näinud nende kulude katmise ELi eelarvest. 2) Seirevahendite ühise kohaldamise teenusega seotud kulud, mida tuleks kaasrahastada Euroopa asjaomaste kosmoseprogrammide raames (sh juba kasutusele võetud ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) programmi raames) ajavahemikus 2014–2020 kättesaadavate vahendite ulatuses. 3) EUROSURi ning liikmesriikide ja naabruses asuvate kolmandate riikide piirkondlike võrkude vahelise ühenduse loomisega seotud kulud. 4) Muud EUROSURi rakendamiseks vajalikud kulud.

[36]             Frontexi vaatluskeskuse tegevuskulud, riiklikke koordinatsioonikeskusi ja Frontexit ühendava võrguga seotud kulud ning ühise piirieelse luurepildiga seotud kulud. Prognooside kohaselt tuleks eespool nimetatud kulude katmiseks eraldada Frontexi eelarvest igal aastal 5–10 miljonit eurot ja Sisejulgeolekufondi eelarvest igal aastal 10–15 miljonit eurot. Frontexi eelarvest eraldatava summa täpne suurus määratakse kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse käigus.

[37]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[38]             Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[39]             Vt osa 1.4.2: 1a – Struktuuride lihtsustamine ja süsteemide ühendamine siseriiklikul tasandil 2a – Töötajate ja vahendite tulemuslik haldamine 2c – Mõju mõõtmine

[40]             Riiklike koordinatsioonikeskuste tegevuskulude kaasrahastamine ELi poolt 75 % ulatuses nende 24 liikmesriigi puhul, kellel on väline maismaa- ja merepiir.

[41]             Frontexi vaatluskeskuse tegevuskulud.

[42]             2a – Andmete, teabe ja luureandmete vahetamine peaaegu reaalajas

[43]             Frontexi ja riiklikke koordinatsioonikeskusi ühendava võrguga seotud tegevuskulud.

[44]             Ühise piirieelse luurepildi väljatöötamisega seotud tegevuskulud.

[45]             1d – Parem teabevahetus naabruses asuvate kolmandate riikidega

[46]             Ühenduse loomine EUROSURi ning liikmesriikide ja naabruses asuvate kolmandate riikide piirkondlike võrkude vahel

[47]             1b – Andmete ühildamine koos tänapäevaste tehnoloogiliste võimalustega piiriülese liikumise avastamiseks ja vaatlemiseks; 1c – Teabe vahetamine merenduse valdkonna eri sektorite ja osalejate vahel.

[48]             Seirevahendite ühise kohaldamise teenuse väljatöötamine ELi tasandil

[49]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[50]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[51]             Allpool esitatud tabelis osutatud 2 AD ametikohad sisalduvad ettepanekus Sisejulgeolekufondi loomist käsitleva määruse kohta.

[52]             Lepingulised töötajad, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid.

[53]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B.A read).

[54]             Peamiselt struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

[55]             Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[56]             Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.