SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

Rahvusvaheline puuvilla nõuandekomitee (ICAC) on rahvusvaheline puuvilla tooraineorganisatsioon[1]. Komitee eesmärk on aidata valitsustel edendada maailma puuvillamajandust. Selleks tagab ta maailma puuvillaturu läbipaistvuse, tegutsedes puuvillatootmise tehnilise teabe keskusena ning rahvusvahelise tähtsusega puuvillaküsimuste arutamise foorumina. ICAC tegutseb statistilise vaatlejana ning ühendab tootja-, tarbija- ja kauplejariike ning kõiki puuvillatööstuse segmente. Komiteel on üldine toetav roll ning ta ei tegele puuvilla hinna fikseerimise ega kindlaksmääramisega.

ICAC on nüüdseks üks väheseid rahvusvahelisi tooraineorganisatsioone, millesse EL ei kuulu.

Nõukogu on mitmel puhul (nimelt oma 2004., 2008. ja 2010. aasta järeldustes) palunud komisjoni kaaluda ELi astumist ICACi liikmeks. EL on puuvillatootja ning tema puuvillaimport ületas eksporti 2008. aastani ja 2009. aastast hakkas eksport ületama importi. ELi tekstiili- ja rõivatööstus on oluline puuvillase riide kasutaja. Peale selle on puuvill Euroopa arengukoostöö oluline valdkond, sest EL on olnud Aafrika puuvillasektori peamine rahastaja alates 2004. aastast.

2. HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Praegust olukorda arvestades leiab komisjon, et oleks soovitav saada ICACi liikmeks, sest see:

- võimaldaks ELil avaldada puuvillaküsimustes asjaomases rahvusvahelises tooraineorganisatsioonis ühiseid seisukohti;

- võimaldaks ELile juurdepääsu puuvillaküsimustega seotud teabele, et jälgida puuvillaturgu ja mõjutada puuvillapoliitikat;

- hõlbustaks sidemeid ja partnerlusi ELi erasektori (puuvill ja tekstiil), puuvillatootjate (EL ja arengumaad) ning avaliku sektori asutuste vahel.

ICACi sekretariaat pooldab tugevalt ELi liikmeks võtmist, sest see suurendaks ICACi tähtsust ja rahvusvahelist staatust rahvusvahelise tooraineorganisatsioonina.

3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Kuna kaubandusküsimused moodustavad olulise osa ICACi ülesannetest, arvab komisjon, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 kohaselt on soovitav ELi ainupädevus.

4. MÕJU EELARVELE

ICACi liikmed peavad maksma iga-aastast liikmemaksu. See arvutatakse igal aastal ICACi liikmete arvu (püsiosa) ja iga liikme toorpuuvillakaubanduse mahu (muutuvosa) põhjal. ELi liikmemaks oleks 360 000 USA dollarit aastas, mis annaks ELile asjakohase mõjuvõimu ICACis ja võimaldaks ELil ulatuslikult osaleda ICACi töös.

2011/0420 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

ELi ühinemise kohta rahvusvahelise puuvilla nõuandekomiteega (ICAC)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõikeid 3 ja 4 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

pärast Euroopa Parlamendilt heakskiidu saamist[2]

ning arvestades, et:

1. Euroopa Liit (EL) ei ole rahvusvahelise puuvilla nõuandekomitee liige.

2. Oma 27. aprilli 2004. aasta, 27. mai 2008. aasta ja 10. mai 2010. aasta järeldustes, milles käsitleti vastavalt ELi tegevuskava seoses põllumajandustoorme ahelate, sõltuvuse ja vaesusega, ELi–Aafrika partnerlust puuvillasektori arengu toetamisel ning ELi tegevuse edendamist toormevaldkonnas, kutsus nõukogu komisjoni üles kaaluma ELi astumist rahvusvahelise puuvilla nõuandekomitee liikmeks.

3. Et kõnealuse organisatsiooni eesmärgid on seotud põllumajandus-, kaubandus- ja arengupoliitikaga, on ELi huvides sellega ühineda kooskõlas rahvusvahelise puuvilla nõuandekomitee reglemendi II artikli lõigetega 1 ja 2,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse ELi nimel heaks Euroopa Liidu ühinemine rahvusvahelise puuvilla nõuandekomiteega.

Rahvusvahelise puuvilla nõuandekomitee reglement on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja määrab isiku, keda volitatakse Euroopa Liidu nimel käesolevat otsust rahvusvahelisele puuvilla nõuandekomiteele teatavaks tegema, et väljendada Euroopa Liidu nõusolekut järgida komitee reglementi.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

RAHVUSVAHELISE PUUVILLA NÕUANDEKOMITEE REGLEMENT

Vastu võetud 31. täiskogu istungil 16. juunil 1972 (muudatused seisuga november 2008).

I ARTIKKEL – PÄDEVUS

Rahvusvahelise puuvilla nõuandekomitee (edaspidi „ICAC”) ülesanded on järgmised:

a) jälgida maailma puuvillaolukorda ja olla pidevalt kursis seda mõjutavate suundumustega;

b) koguda, levitada ja hallata täielikku, autentset ja õigeaegset statistikat ning muud teavet puuvilla tootmise, kaubanduse, tarbimise, varude ja hindade kohta maailmas ning sama teavet muude tekstiilkiudude ja tekstiilide kohta, kuivõrd need mõjutavad puuvillamajandust ega dubleeri ülesandeid, mille valitsused on andnud muudele rahvusvahelistele organitele;

c) teha ICACi liikmeks olevate riikide valitsustele vastavalt vajadusele soovitusi meetmete kohta, mida ICAC peab asjakohaseks ja teostatavaks, et edendada maailma tugeva puuvillamajanduse arendamisele suunatud koostööd;

d) olla puuvillahindadega seotud küsimustes rahvusvahelise arutelu foorum, ilma et see mõjutaks samal ajal mujal, näiteks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kaubandus- ja arengukonverentsi (UNCTAD) raames peetavaid arutelusid. Sellised arutelud peaksid toimuma korrapäraselt nii alalises komitees kui ka iga-aastastel täiskogu istungitel.

II ARTIKKEL – LIIKMED

Lõige 1 – Õigus liikmeks saada

a) ICACi liikmeks võivad saada kõik ÜRO või ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni liikmed, kes väljendavad huvi puuvilla vastu.

b) ICACiga ühinemist võivad taotleda kõik muud valitsused, kes väljendavad huvi puuvilla vastu.

Lõige 2 – Liikmete vastuvõtmine: ühinevate riikide valitsuste kohustused

Valitsuste ühinemine ICACiga toimub vastavalt järgmisele menetlusele:

a) ICACiga ühineda sooviva riigi valitsus esitab tegevdirektorile teatise, milles märgitakse, et:

4. ta on huvitatud puuvillast;

5. ta on valmis täitma järgmisi liikmekohustusi:

6. ICACi kehtiva reglemendi aktsepteerimine;

7. teabe esitamine oma riigi puuvillaolukorra ja sellega seotud küsimuste kohta vastavalt ICACi nõuetele ja võimalikele töökavadele ning

8. liikmemaksu tasumine;

b) seejärel vaatab alaline komitee või nõuandekomitee ICACiga ühineda sooviva valitsuse teatise läbi;

c) tavaliselt kinnitatakse käesoleva artikli lõike 1 punkti a alusel ühinemist taotleva valitsuse liikmeks võtmine järgmisel alalise komitee istungil. Kui aga ühinemisküsimus tõstatatakse täiskogu istungil, kinnitab ühinemise nõuandekomitee;

d) muude riikide valitsuste ühinemistaotlused vaatab läbi nõuandekomitee;

e) valitsuse liikmeksvõtmist kinnitades või heaks kiites kinnitab alaline komitee või nõuandekomitee samal ajal asjaomasele valitsusele vastavalt käesoleva artikli lõike 4 punktile c ühinemisaastal määratud liikmemaksu;

f) tegevdirektor teavitab asjaomast valitsust tehtud otsusest kirjalikult.

Lõige 3 – Liikmestaatusest loobumine

Valitsuste loobumine ICACi liikme staatusest toimub vastavalt järgmisele menetlusele:

a) liikmestaatusest loobuda sooviv valitsus esitab tegevdirektorile sellekohase teatise, märkides kuupäeva, millal peaks liikmestaatusest loobumine jõustuma;

b) tegevdirektor teatab nõuandekomiteele või alalisele komiteele liikmestaatusest loobumisest ning, loobumist teadmiseks võttes, teavitab asjaomast valitsust tema finantsseisundist ICACis.

Lõige 4 – Liikmete finantskohustused

a) Iga liikmeks oleva riigi valitsusele määratakse liikmemaks järgmistel alustel ning ümardatakse lähima 100 USA dollarini:

9. põhiosa: 40 % kogusummast jagatakse ICACi liikmeks olevate riikide vahel võrdselt, ning

10. proportsionaalne osa: proportsionaalsete liikmemaksude summa on võrdne eelarvevajadustega, millest on lahutatud võrdsed liikmemaksuosad. Proportsionaalne liikmemaks määratakse keskmise toorpuuvillakaubanduse (eksport pluss import) alusel enne seda ICACi eelarveaastat lõppenud neljal viimasel puuvilla-aastal (augustist juulini), mille kohta liikmemaksu arvutatakse.

b) Liikmemaks määratakse iga aasta 1. juulil ja kuulub tasumisele ICACi eelarveaasta järgmise kolme kuu jooksul. Iga liikmeks oleva riigi valitsuselt saadud maksega kaetakse kõigepealt asjaomase riigi kauaaegseim võlg ICACile.

c) ICACiga ühinenud riigi valitsuse esimene liikmemaks arvutatakse vastavalt käesoleva artikli lõike 4 punktile a. Esimene liikmemaks on proportsionaalne täiskvartalite suhtes, mis on jäänud ICACi eelarveaasta lõpuni. Proportsionaalne liikmemaks määratakse kindlaks olemasolevate liikmete viimati määratud proportsionaalsete liikmemaksude keskmise kaubanduse suhte alusel.

d) ICACiga ühinenud riigi valitsuse esimene liikmemaks määratakse kuupäevaks, mil jõustub tema liikmestaatus ja algab tema liikmemaksu tasumise kolmekuuline tähtaeg.

e) ICACi liikme staatusest loobuva riigi valitsust ei vabastata ühestki liikmemaksu osast ega tagastata ühtki liikmemaksu osa selle ICACi eelarveaasta eest, mil liikmestaatusest loobutakse. Kõnealuse aasta eest tasumata liikmemaks kuulub tasumisele kuupäeval, mil tegevdirektor saab käesoleva artikli lõike 3 punktis a osutatud teatise.

f) Kui liikmeks oleva riigi valitsuse liikmemaksuvõlg ulatub kaheteistkümne kuuni, välja arvatud miinimumsumma, mis ei ületa 15 % tema käimasoleva aasta liikmemaksust, teatab tegevdirektor asjaomasele valitsusele, et kui makset ei tehta kuue kuu jooksul pärast teate esitamist, lõpetatakse seejärel dokumentide esitamine ja muude teenuste osutamine. Kui veel kuue kuu jooksul makset ei tehta, peatatakse asjaomase liikme liikmestaatus.

g) Valitsust, kes on liikmestaatusest vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 loobunud või kelle liikmestaatus on lõike 4 punkti f alusel peatatud, ei võeta uuesti liikmeks enne, kui on tasutud vähemalt üks viiendik kõigist asjaomase riigi võlgadest ICACile. Asjaomase valitsuse liikmestaatus jätkub üksnes juhul, kui tema võlgnevuse komiteele täieliku tasumise jooksul ei teki tal komitee ees uusi võlgu, ning üksnes juhul, kui asjaomane valitsus jätkab komiteele võla tasumist maksetena, mis ei ole väiksemad kui üks neljandik ülejäänud summast aastas.

III ARTIKKEL – NÕUANDEKOMITEE

Lõige 1 – Mõiste

Käesolevas reglemendis tähendab „nõuandekomitee” ICACi täiskogu istungit.

Lõige 2 – Istungite sagedus ja toimumiskoht

Nõuandekomitee istungeid peetakse ICACi liikmeks olevate riikide valitsuste kutsel. Tavaliselt peetakse korralisi istungeid vähemalt üks kord kalendriaastas. Alaline komitee võib kokku kutsuda lisaistungeid. Täiskogu istungite kutseid ei saa vastu võtta riikidelt, mille liikmemaksuvõlg ICACile ületab ühe aasta.

Nõuandekomitee istungeid peetakse võimaluse korral vaheldumisi puuvilla eksportivates ja importivates riikides. Kuna organisatsiooni asukoht on Ameerika Ühendriikides, tuleks istungeid pidada seal sagedamini kui muudes liikmeks olevates riikides ja üldjuhul vähemalt iga viie aasta tagant.

Lõige 3 – Istungitel osalemine

Liikmeks oleva riigi valitsuse kutse rahvusvahelisele puuvilla nõuandekomiteele ettepanekuga korraldada nõuandekomitee istung esitatakse arusaamas, et soovi korral võivad istungil viibida ja sellest osa võtta kõikide ICACi liikmeks olevate riikide delegatsioonid. Komitee ise võib saata kutsed liikmeks olevatele riikidele.

Lõige 4 – Istungite pidamise kord

a) Igal nõuandekomitee istungil määrab istungi juhataja istungit korraldav valitsus. Esimene asejuhataja on alalise komitee esimees. Istungit korraldav valitsus võib määrata ühe või mitu asejuhatajat. Konverentsi juhataja juhatab tavaliselt juhtkomitee ja täiskogu istungeid. Muud komiteed määravad ise oma istungite juhatajad ja asejuhatajad.

b) ICACi tegevdirektor tegutseb peasekretärina ja võib määrata ühe või mitu abipeasekretäri. Kui tegevdirektor ei saa istungil osaleda, määrab peasekretäri istungit korraldav valitsus.

c) Iga liikmeks oleva riigi valitsus teatab tegevdirektorile esimesel võimalusel oma esindajate, nende asendajate ja nõustajate nimed ning muud registreerimiseks vajalikud andmed, sealhulgas delegatsiooni esimehe nime.

d) Mis tahes teemat käsitlevate arutelude käigus võib iga liikmeks oleva riigi valitsus esitada töökorraldusliku küsimuse ja taotleda arutelu lõpetamist või edasilükkamist. Sellisel juhul teeb istungi juhataja viivitamata teatavaks oma otsuse, mis jääb kehtima, kui istung seda ei tühista.

Lõige 5 – Pädevus

a) Määrata ametisse tegevdirektor ja määrata kindlaks tema põhileping ja tasustamine.

b) Arutada ja teha otsus kõikides muudes küsimustes, mis on ICACi pädevuses.

IV ARTIKKEL – ALALINE KOMITEE

Lõige 1 – Suhe nõuandekomiteega

a) Täiskogu istungite vaheajal esindab nõuandekomiteed Washingtonis asuv alaline komitee, mis allub nõuandekomiteele.

b) Nõuandekomitee võib delegeerida volitused konkreetsete küsimustega tegelemiseks alalisele komiteele. Nõuandekomitee võib sellist volituste delegeerimist muuta või selle tühistada.

c) Nõuandekomitee võib kõik alalise komitee otsused läbi vaadata.

d) Alalise komitee esimees annab igal nõuandekomitee istungil aru alalise komitee tegevusest alates eelmisest istungist.

Lõige 2 – Liikmed

Kõigil ICACi liikmetel on õigus olla alalise komitee liige.

Täiskogu istungite kutseid ei saa vastu võtta riikidelt, mille liikmemaksuvõlg ICACile ületab ühe aasta.

Lõige 3 – Pädevus, ülesanded ja kohustused

a) Põhiküsimused

11. olla seisukohtade vahetamise kohaks seoses rahvusvahelise puuvillaolukorra ja selle võimaliku arenguga;

12. viia ellu kõik nõuandekomitee juhised, otsused ja soovitused;

13. koostada töökavasid;

14. kontrollida töökavade rakendamist ulatuses, mil ICACi rahalised vahendid seda võimaldavad. See kohustus hõlmab muu hulgas järgmist:

15. väljaantavate aruannete ja trükiste arvu, laadi ja levitamise üle otsustamine;

16. heakskiidetud töökava nende osade ülesandeks tegemine sekretariaadile või asjakohasele allkomiteele, mida ta ei soovi ise täita;

17. statistika täiustamine;

18. suhtekorraldus;

19. koostada nõuandekomitee päevakord ja ajakava ning teha nõuandekomiteele kaalumiseks soovitusi. Päevakord peaks sisaldama nõuandekomitee järgmise istungi kuupäeva ja kohta;

20. luua praktiline koostöö ÜRO, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni, Rahvusvahelise Puuvillainstituudi ja muude rahvusvaheliste organisatsioonidega, mis tegelevad ICACile huvi pakkuvate küsimustega.

b) Finantsküsimused

Teostada järelevalvet ICACi rahaliste vahendite üle. See kohustus hõlmab muu hulgas kulueelarve ja liikmeks olevate riikide valitsuste liikmemaksude kava vastuvõtmist ICACi järgmiseks eelarveaastaks.

c) Haldusküsimused

21. luua tegevdirektorist ja tema personalist koosnev Washingtoni sekretariaat ning hoida seda käigus (vt VII artikkel);

22. võtta tööle selleks vajalikke töötajaid, võttes arvesse, et soovitav on värvata kvalifitseeritud töötajaid võimalikult paljudest liikmeks olevatest riikidest;

23. määrata nõuandekomitee istungite vaheajal vajaduse korral ametisse uus tegevdirektor ja määrata kindlaks tema töötingimused;

24. kui see on vajalik tulemuslikuks tööks, määrata kindlaks oma ametnike või sekretariaadi ülesanded ja kohustused;

25. teha soovitusi käesoleva reglemendi muutmiseks.

Lõige 4 – Tööülesannete andmine

Alaline komitee võib anda tööülesandeid kõigile allkomiteedele nende pädevuses olevates küsimustes.

Lõige 5 – Alalise komitee töökord

a) Üldsätted

26. istungid kutsub kokku esimees või tegevdirektor liikmeks oleva riigi valitsuse nõudmisel või alalise komitee otsusel;

27. tavaliselt teatatakse istungist vähemalt kümme päeva ette;

28. istungid on kinnised, kui alaline komitee ei otsusta teisiti.

b) Kvoorum

29. kvoorumi moodustab üks kolmandik liikmetest;

30. kvoorumi puudumisel peetakse istung, kui on esindatud vähemalt kaheksa riiki. Istungi protokollis aga märgitakse, millised otsused tehti ilma kvoorumita ja millised valitsused nende otsuste tegemisel hääletamisest kõrvale jäid;

31. üldjuhul on kõik sellised otsused siduvad. Liikmed, kes aga istungilt puudusid või jäid eriarvamusele, võivad esitada vastuväiteid kümne päeva jooksul esialgse protokolli kuupäevast, ning kui otsusele on vastu rohkem liikmeid kui otsust istungil toetanuid, tühistatakse otsus ning see asjaolu märgitakse lõplikku protokolli.

c) Päevakord

32. kõik istungid algavad päevakorra vastuvõtmisega;

33. tegevdirektor koostab esialgse päevakorra, mis edastatakse koos istungikutsega kõigile ICACi liikmeks olevate riikide valitsustele. Iga ICACi liige võib täiendada esialgset päevakorda, teatades sellest tegevdirektorile vähemalt üks nädal enne istungit;

34. päevakorrapunkti võib lisada istungi ajal, kui sellele ei ole vastu kohalviibivate liikmete enamus. Sellise päevakorrapunkti kohta istungil tehtud otsus peab aga olema üksmeelne;

35. kõik istungil tehtud uued ettepanekud peavad vastuvõtmiseks olema otsustatud ühehäälselt.

d) Protokoll

36. istungite esialgsed protokollid koostatakse kokkuvõtlikus vormis. Sõnasõnaline protokoll koostatakse üksnes juhul, kui seda nõuab tegevdirektor, ametnik või liikmeks oleva riigi valitsuse esindaja;

37. kõigil istungil osalejatel on õigus temaga seotud või talle omistatavat materjali läbi vaadata. Kõigist muudatustest teatatakse sekretariaadile kümne päeva jooksul alates istungist;

38. seejärel saadetakse kõigile ICACi liikmeks olevate riikide valitsustele lõplik protokoll.

V ARTIKKEL – ALALISE KOMITEE AMETNIKUD

Lõige 1

a) Alalise komitee ametnikud on esimees, esimene aseesimees ja teine aseesimees.

b) Alalise komitee ametnikud valitakse igal nõuandekomitee korralisel istungil. Ametnikud on ametis kuni nende ametijärglaste valimiseni.

c) Alalise komitee ametnike valimisel võtab nõuandekomitee arvesse järgmist:

i) rotatsioon võimalikult laial geograafilisel alusel;

ii) nii puuvilla importivate kui ka eksportivate riikide piisav esindatus;

iii) suutlikkus, huvi ja osalemine komitee töös.

d) Ametnikud ei saa ICACilt töö eest tasu. Kõik ametnike kulud katab nende oma riigi valitsus, välja arvatud juhul, kui alaline komitee otsustab reisikuludega seotud konkreetsete tööülesannete täitmise puhul teisiti.

Lõige 2 – Ametiaeg

Alalise komitee ametnikud valitakse üheks aastaks. Erandjuhtudel võib ametnikud veel üheks ametiajaks tagasi valida. Kui see on otstarbekas, nimetatakse esimene aseesimees lahkuva esimehe ametijärglaseks ja teine aseesimees esimese aseesimehe ametijärglaseks.

Lõige 3 – Valimiste kord

Hiljemalt neli kuud enne täiskogu istungit kutsutakse kokku ametisse nimetav komitee, millesse võivad kuuluda kõik ICACi liikmed. Ametisse nimetav komitee valib endale esimehe. Ametisse nimetav komitee annab aru alalisele komiteele, kes annab seejärel asjakohased soovitused nõuandekomiteele. Alalise komitee ametnikeks ei nimetata nende riikide esindajaid, mille liikmemaksuvõlg ICACile ületab ametisse nimetava komitee istungi ajal ühe aasta.

Lõige 4 – Esimees

a) Esimees on kõrgeim ametnik ja kuulub oma ameti tõttu kõigisse allkomiteedesse ja töörühmadesse.

b) Kui esimees mingil põhjusel ei saa ametisse jääda ametiaja lõpuni, on tema kohusetäitja kuni uue esimehe valimiseni esimene aseesimees.

Lõige 5 – Aseesimehed

a) Esimene aseesimees juhatab alalise komitee istungeid esimehe puudumisel või tema palvel.

b) Teine aseesimees juhib alalise komitee istungeid esimehe ja/või esimese aseesimehe puudumisel või palvel.

c) Kui esimene aseesimees mingil põhjusel ei saa jääda ametisse ametiaja lõpuni või kui tema koht vabaneb seetõttu, et temast on saanud esimehe kohusetäitja vastavalt käesoleva artikli lõike 4 punktile b, saab teisest aseesimehest automaatselt esimese aseesimehe kohusetäitja kuni uute aseesimeeste valimiseni.

VI ARTIKKEL – ALALISE KOMITEE ALLKOMITEED

Lõige 1 – Alaline komitee

Alaline komitee võib moodustada allkomiteesid või töörühmi, näha ette nende pädevuse ning nende tegevuse lõpetada või need laiali saata.

Lõige 2

Iga alalise komitee liige võib osaleda mis tahes allkomitees või töörühmas.

Lõige 3 – Allkomiteede pädevus, ülesanded ja kohustused

a) Iga allkomitee:

39. vastutab alalise komitee ees talle nõuandekomitee või alalise komitee poolt antud tööülesannete täitmise eest;

40. võib juhtida alalise komitee tähelepanu kõigile muudele küsimustele, mis on tema pädevuses;

41. valib endale esimehe ja aseesimehe. Kui mis tahes allkomitee esimees mingil põhjusel ei saa oma tööd jätkata, saab esimeheks kõnealuse allkomitee aseesimees ning allkomitee valib uue aseesimehe;

42. võib ette näha oma ametliku või mitteametliku töökorra.

VII ARTIKKEL – SEKRETARIAAT

Lõige 1

Sekretariaati juhib tegevdirektor, kes on täistööajaga palgaline töötaja ning on ametis oma töölepingu kehtivusaja jooksul.

a) Tema töölevõtu tingimusena ei tohi tal olla olulisi finantshuve, mis kahjustaksid tema tööd ICACis, ning ta ei tohi küsida ega saada juhtnööre üheltki muult organilt peale ICACi.

b) Tegevdirektorit koheldakse sekretariaadi muude liikmetega kõikides küsimustes võrdselt, välja arvatud palkade ja pensionifondi sissemaksete korrigeerimine elukallidusega, mis tegevdirektori puhul määratakse kindlaks ÜRO süsteemi alusel.

c) Tegevdirektor

43. Tegevdirektor on:

44. ICACi laekur, kuid laekuriülesannete tavapärasel täitmisel ei ole tal isiklikku materiaalset vastutust;

45. nõuandekomitee peasekretär;

46. alalise komitee ja selle allorganite sekretär, kui ta ei delegeeri oma kohustusi mõnele oma töötajale;

47. kõikide ICACi dokumentide haldur;

48. vastutav sekretariaadi töötajate eest.

49. Tegevdirektoril lasub:

50. täielik vastutus sekretariaadile ülesandeks tehtud töökava eest;

51. vastutus päevakorra, ajakavade, tehniliste dokumentide, menetluste, teatiste ja istungiprotokollide koostamise eest;

52. vastutus protokolliküsimuste ja suhtluse eest valitsuste, muude rahvusvaheliste organite ja ICACi tööst huvitatud riiklike organitega.

53. Tegevdirektor:

54. esindab alalist komiteed kokkulepetes nõuandekomitee istungit korraldava valitsusega;

55. osutab istungit korraldava valitsusega konsulteerides nõuandekomitee istungitel komiteedele tehnilist abi;

56. koostab alalisele komiteele läbivaatamiseks üksikasjaliku aastaeelarve, mis sisaldab järgmisi rubriike: palgad, pensionifondi sissemaksed, sõidu- ja lähetuskulud, bürooseadmed, üür ja erimaksud, näidates ära haldus-, tehnilisele ja muule tööle pühendatavad personaliressursid;

57. koostab alalisele komiteele läbivaatamiseks liikmemaksude kava ettepaneku;

58. esitab üks kord kvartalis aruande tehtud kulutuste kohta võrreldes heakskiidetud eelarvega.

59. vastutab muude ülesannete ja kohustuste täitmise eest, mida nõuandekomitee või alaline komitee talle aeg-ajalt võib anda.

Lõige 2

Sekretariaadi kohustused on järgmised:

a) küsida liikmeks olevate riikide valitsustelt IX artiklis osutatud teavet ning eriteavet, mida võib nõuda nõuandekomitee või alaline komitee;

b) sõlmida ja säilitada kokkuleppeid ICACi tööga seotud teabevahetuseks mitteliikmetest valitsuste, muude rahvusvaheliste organisatsioonide ja erasektori organitega;

c) koostada, avaldada ja levitada kvartali statistikabülletääni [43. täiskogu istungi otsusega muudeti selle väljaande ilmumissagedust ja nüüd ilmub see kaks korda aastas], igakuist ülemaailmse olukorra ülevaadet [43. täiskogu istungi otsusega muudeti selle väljaande ilmumissagedust ja nüüd ilmub see iga kahe kuu tagant] ja nendel põhinevat pressiteadet vastavalt nõuandekomitee või alalise komitee ettenähtud eeskirjadele;

d) koostada muid aruandeid ja analüüse, mida nõuavad nõuandekomitee, alaline komitee ning vastavalt VI artikli lõikele 1 moodustatud allkomiteed või töörühmad;

e) teavitada ICACi liikmeks olevate riikide valitsusi nõuandekomitee, alalise komitee ja allkomiteede istungitest. Tegevdirektor otsustab, keda teavitada muudest kohtumistest.

Lõige 3

a) Pressiteateid ja muid dokumente, milles väljendatakse ICACi seisukohti või arvamusi, võib väljastada üksnes nõuandekomitee või alalise komitee heakskiidul.

b) Avaldused ja artiklid, mida sekretariaat avaldab omal algatusel, peavad sisaldama märkust selle kohta, et ICAC ei vastuta nende eest.

Lõige 4

Liikmeks olevate riikide valitsused määravad riikliku koordineeriva asutuse, mis on peamiseks kontaktpunktiks sekretariaadiga.

VIII ARTIKKEL – EELARVEMENETLUSED

Lõige 1

ICACi eelarveaasta algab 1. juulil.

Lõige 2

Tegevdirektor esitab iga eelarveaasta kulueelarve ja ICACi liikmeks olevate riikide valitsuste liikmemaksude kava alalisele komiteele, kellel on õigus neid täielikult või osaliselt muuta ning kelle otsus nende kohta on lõplik, kui seda ei muuda nõuandekomitee.

Lõige 3 – Raamatupidamine

a) Kulusid kajastatakse selle eelarveaasta raamatupidamises, mil maksed tegelikult tehakse.

b) Tulusid kajastatakse selle eelarveaasta raamatupidamises, mil rahalised vahendid tegelikult laekuvad.

c) Sekretariaat koostab ja esitab alalisele komiteele ICACi finantsseisundi kvartaliaruande 30. septembri, 31. detsembri, 31. märtsi ja 30. juuni seisuga.

Lõige 4 – Auditeerimine

a) Alaline komitee laseb tunnustatud audiitoril ICACi raamatupidamise vähemalt üks kord aastas auditeerida.

b) Tegevdirektori vahetumisel võib alaline komitee lasta teha erakorralise auditi.

c) Kui sekretariaat on audiitori aruande saanud, esitatakse see alalisele komiteele ja koordineerivatele asutustele heakskiitmiseks järgmisel alalise komitee istungil.

Lõige 5 – Rahalised vahendid

a) Kui alaline komitee ei otsusta teisiti, paigutatakse kõik ICACi rahalised vahendid käibefondi. Alaline komitee määrab aeg-ajalt kindlaks USA dollarites piirmäära sekretariaadi poolt käibefondi arvelt väljastatavatele tšekkidele, millega võrdsete või millest suuremate summade puhul on vajalik alalise komitee esimehe kirjalik heakskiit. Mitte ükski isik, sealhulgas tegevdirektor, ei tohi allkirjastada tšekki, millega ta teeb komitee arvelt väljamakse iseendale.

b) Moodustatakse reservfond, mille summa määrab aeg-ajalt kindlaks alaline komitee. Alaline komitee võib lubada teha reservfondist makseid, kuid üksnes juhul, kui käibefondi rahalistest vahenditest ei piisa ICACi siduvate kulukohustuste või kohustiste täitmiseks. Iga väljamakse reservfondist peab olema heaks kiidetud konkreetses summas ja konkreetsel ajal.

Lõige 6 – Investeerimine

Lühiajalisi vajadusi ületavad rahalised vahendid võib alalise komitee otsusel investeerida esmaklassilistesse lühiajalistesse tootlikesse dollarites denomineeritud väärtpaberitesse või hoiustada föderaalselt tagatud, intressi kandvatel kontodel.

Lõige 7 – Vara käsutamine

a) Büroosisustust ja -seadmeid, mis ei ole ICACile enam vajalikud, võib käsutada alalise komitee heakskiidetud korras.

b) ICACi tegevuse lõpetamise korral otsustab alaline komitee, kuidas kõige paremini täita ICACi finantskohustusi ja käsutada allesjäänud vara.

c) Vara, mis jääb alles pärast kõigi finantskohustuste täitmist, jaotatakse nende liikmeks olevate riikide valitsuste vahel, kelle liikmemaks on täielikult tasutud, proportsionaalselt iga valitsuse poolt käimasoleval ja kolmel varasemal eelarveaastal tegelikult tasutud summale.

Lõige 8 – Pensionikava

a) Alalisel komiteel on õigus luua sekretariaadi täistööajaga töötajatele pensionikava.

b) Kui pensionikava luuakse,

60. teeb ICAC pensionikavasse iga-aastaseid sissemakseid, mille summa on vähemalt võrdne kavas osalevate töötajate iga-aastaste sissemaksetega, kuid ei ületa neid rohkem kui kahekordselt;

61. võib alaline komitee pensionikava muuta või selle lõpetada. Kui pensionikava või ICACi tegevus lõpetatakse, makstakse igale kavas osalevale töötajale tagasi tema tehtud sissemaksed ja ICACi poolt tema eest tehtud sissemaksed koos nendelt arvestatud intressiga.

IX ARTIKKEL – TEABE ANDMINE

Lõige 1

Valitsused esitavad oma koordineerivate asutuste kaudu teavet, mis on vajalik töökava rakendamiseks. Teave saadetakse kohe selle kättesaadavaks muutumisel kõige kiiremal viisil otse sekretariaadile.

Lõige 2

Kui ei nõuta teisiti, esitatakse iga kuu järgmist teavet, kuid teavet eeskirjade kohta saadetakse üksnes eeskirjade muutmisel või sekretariaadi konkreetsel palvel.

a) Kupardatud puuvilla kogused kohalikes ühikutes, sealhulgas võimaluse korral jagunemine järgmisteks kiupikkusteks: alla 3/4 tolli, 3/4 kuni 1 ja 3/8 tolli, 1 ja 3/8 tolli ja pikem, või nendega võrdväärsed pikkused meetersüsteemis.

62. Puuvilla kasvatavate riikide kaupa jaotatud varud iga kuu lõpus:

63. ketrus- ja kudumisvabrikutes ning muudes tarbivates üksustes;

64. era- ja avaliku sektori ladudes, transiidil ja kõigis muudes asukohtades asjaomases riigis;

65. lõugutatud puuvill;

66. import, liigitatud puuvilla kasvatavate riikide või, kui andmed ei ole kättesaadavad, päritoluriikide kaupa;

67. tarbimine, liigitatud puuvilla kasvatavate riikide kaupa, kui see on võimalik:

68. ketrus- ja muudes vabrikutes,

69. kodumajapidamistes (hinnanguline aastane kogus);

70. põletatud või muul viisil hävitatud (hinnanguline aastane kogus);

71. eksport, liigitatud sihtriikide ja võimaluse korral puuvillasortide kaupa;

72. reeksport, liigitatud sihtriikide kaupa.

b) Eeldatavad tootmisandmed, näiteks puuvilla kasvuala, väetisemüük, külviseemne turustamine, tootjate kavatsused puuvilla kasvatada, valitsusepoolne kontroll ja eesmärgid.

c) Järgmised prognoositavad ja hinnangulised andmed: külvi- ja koristuspind, saagikus aakri kohta ja tootmine sortide kaupa niipea kui võimalik ning vähemalt üks kord külvamise ja üks kord saagi valmimise ajal. Andmed tuleks eelistatavalt esitada kupardatud puuvilla kohta, kuid kui on saadaval üksnes kupardamata puuvilla andmed, tuleks esitada kupardatud puuvilla toodangu prognoos.

d) Kuu-, kvartali- või aastastatistika puuvillase niidi ja tükktoodete tootmise, päritoluriikide kaupa impordi ja sihtriikide kaupa ekspordi kohta, eelistatavalt koguseühikutes.

e) Koordineerivatel asutustel palutakse viivitamatult ja väljaspool korrapärast igakuist aruannet teatada kõigist muudatustest valitsuse eeskirjades, mis mõjutavad puuvilla.

Lõige 3

Valitsused teevad sekretariaadiga koostööd kättesaadava teabe esitamisel, kui see on vajalik tehisliku tselluloos- ja mittetsellulooskiu ning tükktoodete tootmise, impordi, ekspordi ja hindade töökava raames.

X ARTIKKEL – KEELED

Lõige 1

ICACi ametlikud ja töökeeled on inglise, prantsuse, hispaania, vene ja araabia keel.

Lõige 2

Nõuandekomitee istungitega seoses:

a) otsustab alaline komitee, milliseid tõlkevõimalusi ICAC pakub. ICAC ei kanna seoses nende tõlkevõimalustega eelarveväliseid kulusid;

b) ICACi liikmeks olevate riikide valitsuste ametlikud avaldused esitab avalduse koostanud valitsus vähemalt ühes ametlikus keeles.

Lõige 3

Alalise komitee ja selle allorganite istungitel kasutatakse otstarbekuse huvides tavaliselt inglise keelt.

Lõige 4

a) Inglise, prantsuse ja hispaania keeles avaldatakse:

- nõuandekomitee istungite arutelude kokkuvõtted;

- igakuine maailma puuvillaolukorra ülevaade [43. täiskogu istungi otsusega muudeti selle väljaande ilmumissagedust ning nüüd ilmub see iga kahe kuu tagant];

- alalise komitee protokoll [tõlkimine prantsuse ja hispaania keelde peatati 43. täiskogu istungi otsusega].

b) Kõigis ametlikes keeltes avaldatakse:

- maailma puuvillaolukorra aastaülevaade;

- alalise komitee esimehe aruanne;

- tegevdirektori aruanne;

- täiskogu istungi lõppavaldus.

c) Alaline komitee otsustab, millised muud olulised dokumendid trükitakse mitmes keeles, arvestades nende vajalikkust liikmetele ja mõju eelarvele.

XI ARTIKKEL – HÄÄLETAMINE

Lõige 1

a) Nõuandekomitee ja alaline komitee püüavad oma otsused teha üksmeelselt.

b) Kui alaline komitee ei saavuta konsensust, võib küsimuse suunata nõuandekomiteele, välja arvatud juhul, kui küsimuses peab käesolevate või muude ICACi eeskirjade kohaselt hääletama alaline komitee. Nõuandekomitee teeb otsused konsensuse alusel. Kui nõuandekomitee konsensust ei saavuta, pannakse küsimus mis tahes delegaadi soovil hääletusele ning sel juhul peab soovituse või ettepaneku vastuvõtmiseks olema see heaks kiidetud kohalolevate ja hääletavate valitsuste kahe kolmandiku häälteenamusega.

c) Iga liikmeks oleva riigi valitsusel on üks hääl.

d) Hääletamisest kõrvale jäämist ei käsitata hääletamisena.

e) Tavaliselt hääletatakse käe tõstmisega, kui enamik kohalviibivaid ja hääletavaid liikmeid ei nõua nimelist hääletamist. Mis tahes liikme soovil korraldatakse salajane hääletus.

XII ARTIKKEL – KOOSTÖÖ MUUDE ORGANISATSIOONIDEGA

Lõige 1

a) ICAC teeb koostööd muude era- ja avaliku sektori, riiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Alaline komitee otsustab, milliste organisatsioonidega, kuidas ja mis ulatuses koostööd tehakse.

b) Kõnealuseid organisatsioone, samuti ICACi mitteliikmetest riikide valitsusi ja avalikkust võib istungit korraldava riigi valitsuse heakskiidul kutsuda nõuandekomitee istungitele. Istungitel osalemise tingimused otsustab nõuandekomitee või alaline komitee.

XIII ARTIKKEL – MUUDATUSED

Käesolevat reglementi võib muuta üksnes nõuandekomitee, välja arvatud juhul, kui konkreetse muudatuse tegemine antakse alalisele komiteele.

XIV ARTIKKEL – ASENDAMINE

Käesoleva reglemendiga, mis on vastu võetud 16. juunil 1972, asendatakse kõik varasemad õigusaktid, resolutsioonid või reglemendid, mis on käesolevate sätetega vastuolus.

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: nõukogu otsus ELi ühinemise kohta rahvusvahelise puuvilla nõuandekomiteega (ICAC)

Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

Välissuhted, areng ning suhted Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidega. Kohustused rahvusvaheliste tooraineorganisatsioonide ees.

Ettepaneku/algatuse liik

Õigusakt, mis võimaldab ELil saada rahvusvahelise puuvilla nõuandekomitee (ICAC) liikmeks.

Eesmärgid

ELi ühinemine ICACiga tuleks siduda üldisema käsitusega, mida EL järgib rahvusvahelistes tooraineorganisatsioonides osalemisel, mille kohaselt neid organisatsioone käsitatakse vahendina, mis hõlbustab kaubavahetust ja kaubandussuhteid importijate ja eksportijate vahel. Otsus osaleda jätkuvalt sellist tüüpi lepingutes, mida loetakse arengu hõlbustamise vahendiks, tuleneb eesmärkide põhjalikust analüüsimisest. Eesmärgid on kaubandus, puuvillakaubanduse läbipaistvuse tõhustamine, organisatsiooni liikmete julgustamine säästva puuvillamajanduse rajamisele ning selle arendamisele, valitsustevaheliseks nõuandefoorumiks olemine. Ettepanek ja selle eesmärgid on kooskõlas teiste rahastamisvahenditega, mis tagavad ELi osalemise rahvusvahelistes organisatsioonides.

Ettepaneku/algatuse põhjendus

Algatus võimaldab ELil täieõiguslikult osaleda rahvusvahelise puuvillaorganisatsiooni töös kooskõlas liikmesriikide soovidega, mida nad on väljendanud mitmel korral.

Meetme kestus ja finantsmõju

ELi osalemine ICACis ei ole ajaliselt piiratud. Tasuda tuleb iga-aastast liikmemaksu.

Ettenähtud eelarve täitmise viisid

Komisjoni otsene osalemine ICACi töös ainupädevusega, mille õiguslik alus on käesolev ettepanek (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 207).

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Komisjon kui ELi esindaja ja eestkõneleja esitab korrapäraselt aruandeid oma tegevuse ja töö kohta nii institutsioonisiseselt kui ka nõukogule põhitarbeainete töörühma (PROBA) raames.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem

Komisjoni on teavitatud ICACi haldus- ja finantsjuhtimisest ning ta järgib seda püsivalt.

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

ICAC tagab juurdepääsu raamatupidamisaruannetele, et Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) või mis tahes muu finantstalitus saaks teha auditeid või kontrolle, kui komisjon seda vajalikuks peab. ICAC kohustub võimaldama kontrolle, uurimisi ja kontrollkäike oma tööruumidesse.

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Eelarverida 21 07 04 – Toorainelepingud

3.2. Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

Esimese aasta liikmemaksu suurus on ligikaudu 360 000 USA dollarit. See arvutatakse igal aastal ICACi liikmete arvu (püsiosa) ja iga liikme toorpuuvillakaubanduse mahu (muutuvosa) põhjal. Liikmemaks võib aastate lõikes pisut erineda, kuid suuri muutusi ei ole ette näha.

3.2.2.

3.3. Hinnanguline mõju tuludele: puudub

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: nõukogu otsus ELi ühinemise kohta rahvusvahelise puuvilla nõuandekomiteega (ICAC)

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile[3]

Välissuhted, areng ning suhted Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidega. Kohustused rahvusvaheliste tooraineorganisatsioonide ees

1.3. Ettepaneku/algatuse liik

X Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

( Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest [4]

( Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

( Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4. Eesmärgid

1.4.1. Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Tegevuspõhise juhtimise raames on käesoleva ettepaneku eesmärk aidata arendada komisjoni rolli arengukoostöö keskse osalisena tõhusa ja otsese osalemise kaudu rahvusvahelises arutelus.

1.4.2. Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk nr 4: edendada jätkusuutlikkust valitud toorainetega kauplemise valdkonnas

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile: 21 07 Arengukoostöö ja ühekordsed programmid

1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Ettepanek annab komisjonile ainupädevuse ELi nimel tegutsemiseks, et väljendada liidu poliitilisi ja muid seisukohti ICACi tegevuse kohta kooskõlas liidu üldiste suunistega. Seega on komisjoni huvides esitada käesolev otsuse ettepanek, lähtudes oma institutsioonilisest ülesandest ja liikmesriikide korduvalt väljendatud soovidest.

Mõju avaldub eelkõige ICACi strateegilise tegevuse ja juhtimise raames.

ELi liikmemaks suurendab ICACi haldus- ja tegevuseelarvet.

1.4.4. Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Kuna tegemist on rahvusvahelise tooraineorganisatsiooniga, ei ole tegelikke näitajaid, mille alusel mõõta ettepaneku elluviimist. Kõigi liikmete soovi rahvusvahelist koostööd jätkata võib siiski pidada positiivseks ja piisavaks näitajaks. Samuti võib positiivseks näitajaks lugeda jätkusuutlikkuse poliitika edenemist.

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Iga-aastase liikmemaksu tasumine

1.5.2. Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

ELi roll ja tema tegevuse kooskõla ELi poliitikaga. Liikmesriikide koostöö edendamine, tugevdades samas nende rolli ja asjatundlikkust. Sellise rahvusvahelise tooraineorganisatsiooni puudumisel oleks koostöö puudulik ja isegi raskendatud ning see muudaks küsitavaks kogu koostöö puuvilla valdkonnas. ELi osalemine stabiliseeriks ICACi liikmeskonda ja tugevdaks tema staatust.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

ELi rahvusvahelistes tooraineorganisatsioonides osalemise kogemus on positiivne ja need organisatsioonid hindavad seda.

1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Aktiivse osalemisega ICACis edendatakse sünergiat puuvilla valdkonna arengukoostöö programmidega (ELi-Aafrika puuvillapartnerluse raames).

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju

( Piiratud kestusega ettepanek/algatus

( Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku

( Finantsmõju avaldub ajavahemikul

X Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

Rakendamise käivitusperiood hõlmab ajavahemikku 2012–2012; sellele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid[5]

X Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

( Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

( rakendusametitele

( ühenduste asutatud asutustele[6]

( riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

( isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

( Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

( Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

( Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Komisjon kui ELi esindaja ja eestkõneleja esitab korrapäraselt aruandeid oma tegevuse ja töö kohta nii institutsioonisiseselt kui ka nõukogule põhitarbeainete töörühma (PROBA) raames. Komisjon osaleb umbes 5–6 korda aastas korraldatavatel asjaomastel koosolekutel.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1. Tuvastatud ohud

Organisatsiooni tegevuse lõpetamine (üsna ebatõenäoline)

2.2.2. Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Komisjoni delegatsioon on nõuandekomitee ja alalise komitee liige ning seega osaleb ta juhtimises ja kontrollib tegevust. Mõlemad komiteed arutavad halduseelarvet ja kiidavad selle heaks. Kogu raamatupidamine on liikmete käsutuses ning auditit tehakse kord aastas.

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

ICAC tagab juurdepääsu raamatupidamisaruannetele, et Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) või mis tahes muu finantstalitus saaks teha auditeid või kontrolle, kui komisjon seda vajalikuks peab.

ICAC kohustub võimaldama kontrolle, uurimisi ja kontrollkäike oma tööruumidesse.

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

- Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik | Eelarverida | Assigneeringute liik | Rahaline osalus |

Nr [Nimetus] | Liigendatud/liigendamata [7] | EFTA[8] riigid | Kandidaatriigid[9] | Kolmandad riigid | Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses |

21.07.04 Tooraineleping | EI | EI | EI | JAH/EI |

- Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik | Eelarverida | Assigneeringute liik | Rahaline osalus |

Nr [Nimetus] | Liigendatud/liigendamata | EFTA riigid | Kandidaatriigid | Kolmandad riigid | Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses |

JAH/EI | JAH/EI | JAH/EI | JAH/EI |

3.2. Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: | Nr | [Nimetus] |

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

( Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) |

21 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 |

XX 01 01 02 (delegatsioonides) |

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) |

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) |

( Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad: FTE)[13] |

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) |

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid delegatsioonides) |

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) |

Muud eelarveread (täpsustage) |

KOKKU |

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad | Tegevuse koordineerimine liikmesriikidega – seostamine ELi puuvillapoliitikaga – osalemine istungitel ja ICACi tegevuses |

Koosseisuvälised töötajad |

3.2.5. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

X Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

( Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine

( Ettepaneku/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[16]

3.2.6. Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

X Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

( Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

( omavahenditele

( mitmesugustele tuludele

[1] www.icac.org.

[2] ELT C , , lk .

[3] ABM: tegevuspõhine juhtimine – ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

[4] Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[5] Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[6] Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[7] Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[8] EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[9] Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[10] Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[11] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[12] Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[13] Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad , riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

[14] Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[15] Peamiselt struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

[16] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.