SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

Kriisid ja konfliktid mõjutavad kogu maailma riike ning ohustavad ülemaailmset julgeolekut ja stabiilsust. Konfliktid on sageli seotud riigi ebakindlusega ning neid teravdavad nõrk juhtimine ja vaesus. Lisaks on mõned kõige tõsisemad julgeolekuprobleemid ülemaailmsed, mõjutades nii arengumaid kui ka tööstusriike. Loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud õnnetuste, narkokaubanduse, organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja küberturbega seotud probleemid ja ohud ning nendega kaasnevad kahjustused suurendavad ebakindlust, takistavad arengut, nõrgestavad õigusriiki ning soodustavad ebastabiilsust. Suureneva tähtsusega kliimamuutuste probleem mitmekordistab olemasolevaid ohte, mis lisavad inimtegevusest tingutud loodusõnnetustele ja julgeolekuriskidele uue mõõtme.

Sellistele struktuursetele probleemidele reageerimine nõuab olulisi kollektiivseid jõupingutusi, mis põhinevad tugeval partnerlusel teiste riikidega, kodanikuühiskonnas osalejatega ning mitmepoolsete ja piirkondlike partneritega selleks, et luua tingimused, mis aitavad riikidel konflikte ära hoida. Seetõttu on rahvusvaheliste kriiside puhul vaja ELi igakülgset reageerimist, mis soodustaks ELi suutlikkust kriisiks valmisolekuks ning kriiside ennetamiseks ja kriisidele reageerimiseks väljaspool humanitaarabi. Lisaks sellele tuleb arendada suutlikkust kasutada eksperte mitmesugustes tsiviilmissioonides, mis tuginevad ELi liikmesriikide ja teiste rahvusvaheliste osalejate vahelisele koostoimimisvõimele, pidades dialoogi valitsusväliste osalejatega.

Uues Euroopa Liidu lepingus (artikkel 21) on määratletud ELi välistegevuse üldised põhimõtted ja eesmärgid, muu hulgas „säilitada rahu, ennetada konflikte ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut” . Seda toetavad ka mitmesugused nõukogu järeldused, mis käsitlevad välistegevuse tõhusust (2004), julgeolekut ja arengut (2007) ning üldisi järeldusi (2010); viimase puhul nõutakse ELi kriisiohjamise vahendite edasist tugevdamist selleks, et toetada ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat. Poliitilisi lisajuhiseid esitati välisasjade nõukogu 20. juuni 2011. aasta järeldustes konflikti ärahoidmise kohta. Välisasjade nõukogu määras 18. juunil 2011 kliima ja julgeoleku vahelise sidususe peamiseks valdkonnaks, millega on vaja edaspidi tööd teha. Komisjon valmistas ka 2011. aastal ette ELi strateegia rakenduskava, et toetada katastroofiohu vähendamist arengumaades[1]. Rakenduskavas seatakse katastroofijärgsete vajaduste hindamise väljatöötamine prioriteediks katastroofiohu vähendamise integreerimisel mõjutatud riikide taastamismeetmeid käsitlevasse raamistikku ning soodustatakse vastupidavust ja kriisiks valmisolekut.

Uus stabiliseerimise rahastamisvahend, mis vahetab välja varasema määruse, mille kehtivus lõppeb 31. detsembril 2013, peaks seega kasutama maksimaalselt ära võimalusi, mis on esitatud ELi kooskõlastatud jõupingutuste suurendamiseks kõikides eespool nimetatud valdkondades.

2. HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

1. Üldsusega konsulteerimine

26. novembrist 2010 kuni 31. jaanuarini 2011 konsulteeris komisjon üldsusega ELi välistegevuse edasise rahastamise teemal. See protsess põhines veebiküsimustikul, millele oli lisatud komisjoni ja Euroopa välisteenistuse ette valmistatud taustdokument „Kuidas rahastada ELi välistegevust pärast 2013. aastat?”. 220 saadud vastust peegeldasid laia ja mitmekesist arvamuste spektrit, milles olid esindatud mitmesugused struktuurid, vaated ja traditsioonid, mis iseloomustavad kogu välistegevust.

Seoses ELi välistegevusega rahu ja rahvusvahelise julgeoleku vallas, sealhulgas rahu kindlustamise ja kriisiks valmisoleku vallas, rõhutasid paljud vastajad ka investeeringute tähtsust pikaajalisse stabiilsusesse, inimõigustesse ja majandusarengusse. Stabiliseerimise rahastamisvahendit hinnatakse kõrgelt ning paljud vastajad paluvad ELil selle potentsiaali suurendada, osutades eriti vajadusele kaitsta selle eeliseid, täpsemalt abi pakkumise kiirust ja otsest rahastamist.

2. Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

2011. aastal hinnati neid stabiliseerimise rahastamisvahendi osasid, mis on ette nähtud kriisidele reageerimiseks ja kriisiks valmisolekuks (artikkel 3 ja artikli 4 lõige 3). Hinnangu põhjal järeldati, et rahastamisvahend oli ELi rahu, julgeoleku ja arengu struktuuris ainulaadne, võimaldades ELil toetada paljusid ülivajalikke kriisiks valmisoleku ja kriisidele reageerimise algatusi. ELi suutlikkust sekkuda kriisiolukordadesse on suurendatud, samal ajal kui kriisiennetamise ja rahu kindlustamise algatuste sidusust ja tulemuslikkust on suurendatud koos partnerite suutlikkusega kriisiks ette valmistuda ja sellele reageerida.

Hinnangutes keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjalidega kaasnevate riskide maandamise meetmetele (artikli 4 lõige 2) rõhutati tähtsust, mille liikmesriigid omistasid ELi programmile, mis aitab luua partnerriikides suutlikkust võidelda tundlike materjalide kiire leviku vastu ning eriteadmisi. Keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjalidega kaasnevate riskide maandamise meetmed võimaldavad ELil panustada ühiselt massihävitusrelvade materjalide ja oskusteabe pahatahtlikust kasutamisest tingitud ohu vähendamisse.

2009. aasta esialgses uuringus käsitleti stabiliseerimise rahastamisvahendi seda osa, mis on ette nähtud kriisiks valmisolekuks (artikkel 4, rahu kindlustamise partnerlus), ning soovitati suunata rohkem tähelepanu kohalike partnerite suutlikkuse suurendamisele, poliitilisele dialoogile valitsusväliste osalejatega, maksimeerides samal ajal temaatilist sünergiat ELi poliitikaprioriteetide ja toetusmeetmetega. Vaja on paindlikumat lähenemisviisi rahastamisele, mis võimaldaks valitsusvälistel osalejatel ja ELi liikmesriikidel sellest abist vajaduse korral kasu saada.

Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituudi 2009. aasta trükises, milles antakse esimene laiaulatuslik ülevaade ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika operatsioonide kohta ajavahemikus 1999.–2009. aasta, rõhutati rahastamisvahendi hoogustavat mõju, tunnistades selle lisaväärtust ELi pikaajalise välisabi andmise ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika meetmete elluviimise ettevalmistamisel ja paremal rakendamisel.

Kuigi senisesse rakendamisse suhtuti suures osas positiivselt, tõsteti siiski esile mitmeid valdkondi, mida saaks parandada. Konkreetselt osutatakse rahastamisvahendi kasutuselevõtu kiirusele, selle üldise paindlikkuse parandamisele seoses eriabimeetmete ja vahereageerimisprogrammide rakendamise ajakava ning piirmääradega ning rahaliste vahendite ja inimressursside suurendamisele.

3. Mõju hindamine

Komisjon koostas mõjuhinnangu, milles kaaluti nelja peamist poliitilist alternatiivi: stabiliseerimise rahastamisvahendist loobumine (poliitikavalik 0), rahastamisvahendi praeguse reguleerimisala säilitamine rahastamisvahendit muutmata (poliitikavalik 1), rahastamisvahendi läbivaatamine selleks, et suurendada selle paindlikkuse sätteid (poliitikavalik 2) ja uue rahastamisvahendi või uute rahastamisvahendite loomine (poliitikavalik 3), arvestades järgmist: a) käsitleda kriisile reageerimist ja kriisiks valmisolekut eraldi julgeolekuküsimustest, nagu terrorism, piirkonnaülesed ohud ja keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjalidega kaasnevad riskid, b) hõlmata ELi välistegevuse vahendid, mida rakendatakse praegu muude vahendite raames (nt ELi valimiste vaatlemise missioon või Aafrika rahutagamisvahend).

Poliitikavalik 0 jäeti kohe kõrvale, sest praeguse rahastamisvahendi tegevuse lõppemise korra kaotaks EL oma rahvusvahelise usaldusväärsuse ega suudaks täita aluslepingu artiklis 21 sätestatud kohustusi. Poliitikavalik 1 tähendaks lasta mööda võimalus täiustada rahastamisvahendit või tõsta selle väärtust kogemuste põhjal. Poliitikavalikut 3, millega loodaks uued rahastamisvahendid, mis jagab kaheks ühelt poolt kriisidele reageerimise ja kriisiks valmisoleku ning teiselt poolt ülemaailmsete ja riikidevaheliste julgeolekuohtudega tegelemise, ei peetud soovitavaks. Lisaks vastuolule üldeesmärgiga olemasolevate rahastamisvahendite arvu kärpida võib see kaasa tuua vähem sidusa ja üksteist täiendava koosmõju konflikti ajenditele reageerimisel. Poliitikavalik 2, millega säilitataks stabiliseerimise rahastamisvahendi peamised omadused, tõhustades samal ajal selle sätteid paindlikkuse suurendamiseks, oli eelistatud valik, sest see võimaldab ELil reageerida tulevikus tulemuslikumalt ja kiiremini rahvusvahelistele rahu ja julgeolekuga seotud probleemidele. Poliitikavalik 2 pakub iseäranis võimalust laiendada ja võtta uuesti eriabimeetmed, et reageerida kriisidele ja pikaajalistele konfliktidele, ning lasta komisjonil kiiresti heaks kiita algsed vastumeetmed selleks, et tugevdada ELi strateegilist positsiooni konkreetsele kriisile reageerimisel.

Kaalutud poliitikavalikute eesmärk on tugevdada ja igal võimalusel parandada rahastamisvahendi praegust toimimist.

3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) V osa III jaotise 1. ja 2. peatükis on sätestatud õigusraamistik koostööks kolmandate riikide, piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide ning riiklike ja valitsusväliste osalejatega. Kavandatud määrus põhineb eriti aluslepingu artikli 209 lõikel 1 ja artikli 212 lõikel 2 ning komisjon esitab selle vastavalt aluslepingu artiklis 294 sätestatud menetlusele.

Subsidiaarsus ja proportsionaalsus

Stabiliseerimise rahastamisvahendil on ülemaailmne kohaldamisala, kahekordne aluslepingul põhinev õiguslik alus ( arengukoostöö ning majandus-, finants- ja tehniline koostöö kolmandate riikidega ) ning seda ei seo ametliku arenguabi abikõlblikkuskriteeriumid; see võimaldab ELil tegeleda põhjalikult julgeoleku ja arengu vaheliste seostega.

Ülemaailmse partnerina on ELil usaldusväärne ja neutraalne kuvand, mis annab suhtelise eelise paljudesse konfliktipiirkondadesse sekkumisel selleks, et hoida ära konflikti laienemist või osutada häid teeneid konflikti ennetamiseks. Suurem mõju saavutatakse ELi tasandil reageerimise korral, kuna ühiselt on ametiasutusi ja rahvusvahelisi partnereid lihtsam mõjutada. Kriisile reageerimine ELi tasandil maksimeerib meetmete sidusust ja abi tõhusust. Rahvusvahelisel tasandil on üha enam vaja sünergiat ja koostööd, kuna rahastajad puutuvad seoses ressursside nappusega kokku samade probleemidega. Siinkohal tuleks märkida, et väga vähestel ELi liikmesriikidel on kriisidele reageerimiseks või rahu kindlustamiseks vahendid, mis on stabiliseerimise rahastamisvahendiga oma ulatuse poolest võrreldavad.

Vahendi valik

Stabiliseerimise rahastamisvahend täidab vajadused, mida ei saa täita muul viisil mõne teise rahastamisvahendi raames järgmistel põhjustel: a) reageerimise kiireloomulisus, b) probleemi ülemaailmsus või piirkonnaülesus, mis ei võimalda kasutada piiratud kohaldamisalaga geograafilist rahastamisvahendit, c) toetatud valdkonna väljajätmine ametliku arenguabi vahenditest rahastatavate valdkondade hulgast (nt terrorismivastane võitlus) või d) abi riigipõhisuse puudumine (nt projektid rahvusvaheliste nõuete või poliitika väljatöötamiseks konfliktide ärahoidmise ja rahu kindlustamise valdkonnas).

Lisaks sellele on leidnud tõendust, et rahastamisvahendi ergutav mõju on aidanud ette valmistada ja paremini rakendada ELi pikaajalist välisabi ja meetmeid, mille on EL võtnud vastu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamiseks Euroopa Liidu lepingu V jaotise raames.

4. MÕJU EELARVELE

Komisjon teeb ettepaneku eraldada ajavahemikul 2014–2020 välispoliitika rahastamisvahenditele 70 miljardit eurot[2]. Stabiliseerimise rahastamisvahendi jaoks on nende seitsme aasta jooksul ette nähtud 2 828,9 miljonit eurot.

5. MUU TEAVE

4. Lihtsustamine

Käesoleva uue määruse puhul on komisjoni prioriteet sarnaselt muude mitmeaastasesse finantsraamistikku kuuluvate programmidega lihtsustada õiguskeskkonda ja hõlbustada partnerriikidel ja -piirkondadel, kodanikuühiskonna organisatsioonidel jt juurdepääsu ELi abile niivõrd, kui nad täidavad määruse eesmärke.

Lihtsustamine toimub kõikide välistegevuse vahendite selgema piiritlemise ja nendevahelise kattuvuse vähendamise kaudu, selleks et siduda iga vahend eraldi selgelt määratletud poliitikaeesmärkidega. ELi abi andmise eeskirju ja korda kavatsetakse lihtsustada, eelkõige komiteemenetlusest tehtava erandiga, mis võimaldab võtta vastu täiendava eriabimeetme artikli 7 kohaselt, ja uue lisasättega, mis võimaldab komisjonil sama artikli alusel võtta vastu eriabimeetmeid kuni 3 miljoni euro ulatuses nõukogule sellest eelnevalt teatamata.

Lisaks sellele aitab finantsmääruse läbivaatamine, mis mõjutab välistegevust käsitlevat erisätet eriti ulatuslikult, hõlbustada kodanikuühiskonna organisatsioonidel rahastamisprogrammides osalemist, lihtsustades näiteks eeskirju, vähendades osalustasusid ja kiirendades abi andmise menetlusi. Komisjon kavatseb rakendada käesoleva määruse, kasutades uusi paindlikke menetlusi, mis on sätestatud uues finantsmääruses.

5. Delegeeritud õigusaktid

Leitakse, et tuleb parandada välisabi demokraatlikku kontrolli. Samal ajal kui säilitatakse praeguse stabiliseerimise rahastamisvahendi elemendid, tehakse ettepanek tugevdada programmide teatavate tahkude puhul demokraatlikku kontrolli delegeeritud õigusaktide kasutamisega kooskõlas aluslepingu artikliga 290. Delegeeritud õigusakte kasutatakse artiklite 3, 4 ja 5 raames, milles käsitletakse üksikasjalikult abi andmist.

6. Üksikasjalik selgitus

ELi välisarenguabi rakendamiseks 2014.–2020. aasta finantsraamistikus ette nähtud rahastamisvahendite uus struktuur esitatakse komisjoni teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”[3]. Lisateavet üldeesmärkide, konkreetsete eesmärkide ja tingimuste kohta, mis reguleerivad stabiliseerimise rahastamisvahendi rakendamist, vt käesolevale määrusele lisatud finantsselgitusest.

2011/0413 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse stabiliseerimise rahastamisvahend

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 209 lõiget 1 ja artikli 212 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides kooskõlas seadusandliku tavamenetlusega

ning arvestades järgmist:

7. Käesolev määrus on üks vahenditest, millega toetatakse otseselt Euroopa Liidu välispoliitikat. Sellega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1717/2006 (millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend[4]), mille kehtivus lõppeb 31. detsembril 2013.

8. Rahu säilitamine, konfliktide ennetamine, rahvusvahelise julgeoleku tugevdamine ning nende rahvaste, riikide ja piirkondade abistamine, mida tabavad loodusõnnetused või inimtegevusest tingitud õnnetused, kuuluvad vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 21 ELi välistegevuse peamiste eesmärkide hulka. Kriisid ja konfliktid, mis mõjutavad riike üle kogu maailma, ning muud tegurid, nagu terrorismi, organiseeritud kuritegevuse, kliimamuutuste ja küberturbega seotud probleemid ja ohud ning loodusõnnetused ohustavad maailma stabiilsust ja julgeolekut. Selleks et lahendada eespool nimetatud probleeme tõhusalt ja õigeaegselt, on vaja eraldi rahalisi vahendeid ja rahastamisvahendeid, mis suudaksid toimida humanitaarabi ja pikaajalisi koostöövahendeid täiendaval viisil.

9. Määrus (EÜ) nr 1717/2006 võeti vastu eesmärgiga võimaldada ELil reageerida kriisiolukordadele või tekkivatele kriisiolukordadele järjekindlalt ja ühtselt, tegeleda konkreetsete piirkonnaüleste julgeolekuohtudega ning parandada kriisiks valmisolekut. Käesoleva määruse eesmärk on võtta kasutusele läbi vaadatud rahastamisvahend, mis on loodud eelmisest rahastamisvahendist saadud kogemuste põhjal selleks, et suurendada ELi tegevuse tõhusust ja sidusust sellistes valdkondades nagu konfliktide ärahoidmine ja kriisile reageerimine, kriisiks valmisolek ja rahu kindlustamine, ning tegeleda julgeolekuohtudega, sealhulgas ohtudega kliima püsivusele.

10. Käesoleva määruse raames võetavad meetmed on ette nähtud Euroopa Liidu lepingu artikli 21 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 208 ja 212 eesmärkide saavutamiseks. Need meetmed võivad täiendada meetmeid, mida EL võtab ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamiseks Euroopa Liidu lepingu V jaotise raames, ning meetmeid, mida võetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu V jaotise raames, ning peaksid olema nendega kooskõlas. Nõukogu ja komisjon peaksid vastavalt oma volitustele tegema koostööd selle kooskõla tagamiseks.

11. ELi vägivaldsete konfliktide ärahoidmise programmis,[5] mille on heaks kiitnud Euroopa Ülemkogu, rõhutatakse ELi „poliitilist kohustust seada konfliktide ärahoidmine ELi välissuhete üheks peamiseks eesmärgiks” ning nenditakse, et arengukoostöö vahendid võivad anda panuse selle eesmärgi saavutamisse ning ELi kui ülemaailmse partneri arengusse. Nõukogu 20. juuni 2011. aasta järeldustes konfliktide ennetamise kohta on taas kinnitatud kõnealuse programmi asjakohasust ELi edasise tegevuse alusena konfliktide ennetamise valdkonnas.

12. Nõukogu järeldustes julgeoleku ja arengu kohta[6] (samuti nõukogu järeldustes ELi meetmete kohta ebakindlates olukordades) rõhutatakse, et julgeoleku ja arengu vahelist seotust tuleks teadvustada ELi strateegiate ja poliitikavaldkondade puhul, selleks et toetada ELi välistegevuse sidusust. Täpsemalt järeldas nõukogu, et edasine töö julgeoleku ja arengu valdkonnas peaks hõlmama kliimamuutuste mõju julgeolekule ja arengule ning keskkonna-, loodusvarade majandamise ja rändeküsimusi.

13. Euroopa Ülemkogu kiitis 12. detsembril 2003 heaks Euroopa julgeolekustrateegia ning 11. detsembril 2008 selle rakendamise aruande. 2010. aasta lõpus vastu võetud ELi sisejulgeoleku strateegias[7] märgitakse ka kolmandate riikide ja piirkondlike organisatsioonidega tehtava koostöö tähtsust, eriti võitluses mitmesuguste ohtudega, nagu inimkaubandus, uimastite salakaubavedu ja terrorism.

14. Euroopa Ülemkogu 25. märtsi 2004. aasta deklaratsioonis terrorismivastase võitluse kohta kutsuti üles integreerima terrorismivastased eesmärgid välisabiprogrammidesse; ELi terrorismivastase võitluse strateegias, mille nõukogu võttis vastu 30. novembril 2005, nõuti tihedamat terrorismivastast koostööd kolmandate riikide ja ÜROga; ning nõukogu järeldustes terrorismivastase võitluse sisemiste ja väliste tahkude vaheliste seoste tugevdamise kohta nõuti kolmandates riikides terrorismiga võitlevate pädevate asutuste suutlikkuse suurendamist stabiliseerimise rahastamisvahendi strateegilisel kavandamisel.

15. Kuna liikmesriigid ei saa käesoleva määruse eesmärke piisavas ulatuses saavutada ning neid on tegevuse ulatuse tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas aluslepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

16. Samal ajal kui ELi välisabi rahastamisvajadused suurenevad, piirab ELi majanduslik ja eelarveline olukord sellise abi jaoks kättesaadavaid vahendeid. Seepärast peab komisjon püüdma kasutada olemasolevaid vahendeid kõige tõhusamal viisil, eriti finantsvõimendust hõlmavate rahastamisvahendite kaudu. Finantsvõimendus suureneb, kui võimaldatakse kasutada ja taaskasutada rahastamisvahendite raames investeeritud ja loodud rahalisi vahendeid.

17. Selleks et kohandada käesoleva määruse reguleerimisala kiiresti arenevale olukorrale, peaks delegeerima komisjonile õiguse võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte käesoleva määruse lisades üksikasjalikult sätestatud tehnilise ja rahalise abi valdkondades ning võtta teabevahetuseks ja koostööks vastu lisamenetlusi. On eriti oluline, et komisjon viiks ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon lisaks tagama asjaomaste dokumentide õigeaegse edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

18. Käesoleva määruse rakendamise ühetaoliste tingimuste tagamiseks tuleks rakendusvolitused anda komisjonile.

19. Programmide koostamise ja rakendusmeetmetega seotud rakendusvolitusi, mis on sätestatud käesolevas määruses, tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes[8]. Võttes arvesse kõnealuste rakendusaktide iseloomu, eriti nende mõju poliitika kujundamisele ja eelarvele, tuleks üldiselt kasutada nende vastuvõtmiseks kontrollimenetlust, välja arvatud väikese rahalise mahuga meetmete korral. Komisjon peaks viivitamata kohaldatavaid rakendusakte vastu võtma üksnes nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel, kui on vajalik liidu kiire reageerimine.

20. ELi välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise ühised eeskirjad ja menetlused[9] on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määruses (EL, Euratom) nr …/…[10] (edaspidi „ühine rakendusmäärus”).

21. Euroopa välisteenistuse korraldust ja toimimist on kirjeldatud nõukogu otsuses 2010/427 EL,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

EESMÄRGID JA REGULEERIMISALA

Artikkel 1 Eesmärgid

22. Liit võtab arengukoostöö meetmeid, samuti finants-, majandus- ja tehnilise koostöö meetmeid koos kolmandate riikide, piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide ning teiste riiklike ja valitsusväliste osalejatega vastavalt käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

23. Vastavalt sellise koostöö eesmärkidele on käesoleva määruse konkreetsed eesmärgid järgmised:

24. aidata tagada kriisiolukorras või selle tekkimisel kiiresti stabiilsus tõhusa reageerimisega, mis aitab säilitada, luua või taastada tingimused, mis on olulised liidu arengu- ja koostööpoliitika nõuetekohaseks rakendamiseks;

25. ennetada konflikte, tagada valmisolek tegeleda kriisieelsete ja -järgsete olukordadega ning rahu kindlustamisega;

26. tegeleda konkreetsete ülemaailmsete ja piirkonnaüleste destabiliseeriva mõjuga ohtudega, sealhulgas kliimamuutustega.

Artikkel 2 Liidu abi sidusus ja täiendavus

27. Komisjon tagab käesoleva määruse alusel vastu võetavate meetmete vastavuse liidu üldise strateegilise poliitikaraamistikuga partnerriigi suhtes ja eriti lõikes 2 osutatud vahendite ja muude asjaomaste liidu meetmete eesmärkidega.

28. Käesoleva määruse raames võetavad meetmed võivad täiendada meetmeid, mida võetakse Euroopa Liidu lepingu V jaotise ja Euroopa Liidu toimimise lepingu V jaotise raames, ja on nendega kooskõlas.

29. Liidu toetust antakse käesoleva määruse alusel täiendavalt samalaadsetest liidu välisabivahenditest antavale abile. Seda antakse ainult sel määral, mil kõnealuste vahenditega ei ole võimalik saavutada piisavat ja tõhusat reageerimist.

30. Käesoleva määruse alusel ei tohi rahastada meetmeid, mis kuuluvad 20. juuni 1996. aasta määruse (EÜ) nr 1257/96 (humanitaarabi kohta) ja nõukogu 5. märtsi 2007. aasta otsuse (EÜ, Euratom) nr 162/2007 (kodanikukaitse rahastamisvahendi kehtestamise kohta) alla ja mida saab rahastada nende õigusaktide raames.

31. Selleks et suurendada liidu ja siseriiklike abimeetmete tõhusust ja kooskõla ning hoida ära topeltrahastamist, edendab komisjon oma ja liikmesriikide tegevuse tihedat koordineerimist nii otsustamise tasandil kui ka praktilises tegevuses. Selleks kasutavad liikmesriigid ja komisjon teabevahetuse süsteemi. Vajaduse korral võib komisjon vastavalt artiklile 9 võtta teabevahetuseks ja koostööks vastu lisamenetlused.

Artikkel 3 Abi kriisiolukordadele või tekkivatele kriisiolukordadele reageerimiseks, et konflikte ennetada

32. Artikli 1 lõike 2 punktis a esitatud konkreetsete eesmärkide saavutamiseks võib liit anda tehnilist ja rahalist abi, et reageerida kiireloomulisele olukorrale, kriisiolukorrale või tekkivale kriisiolukorrale, demokraatiat, avalikku korda, inimõiguste ja põhivabaduste kaitset või üksikisikute julgeolekut ja turvalisust ohustavale olukorrale või olukorrale, mis ähvardab laieneda relvastatud konfliktiks või oluliselt destabiliseerida asjaomast kolmandat riiki või asjaomaseid kolmandaid riike. Selliseid meetmeid võib kasutada ka olukordades, kus liit on rahvusvaheliste lepingute olulistele osadele tuginedes osaliselt või täielikult peatanud koostöö kolmanda riigiga.

33. Lõikes 1 osutatud tehniline ja rahaline abi võib hõlmata I lisas täpsustatud üksikasjalikke valdkondi. Abi tulemuslikkuse näitajaks on selliste projektide protsendimäär, mis võetakse kriisiolukorras vastu kolme kuu jooksul.

34. Lõikes 1 osutatud erand- ja ettenägematute olukordade korral võib liit ühtlasi anda tehnilist ja rahalist abi, mida ei ole sõnaselgelt käsitletud lõikes 2 märgitud konkreetsete abivaldkondade all. Selline abi on piiratud artikli 7 lõikes 2 osutatud eriabimeetmetega, mis:

(a) jäävad artikli 1 lõike 2 punktis a sätestatud üldise reguleerimisala ja konkreetsete eesmärkide raamesse ning

(b) on kestuselt piiratud artikli 7 lõikes 2 kehtestatud perioodiga ja

(c) oleksid tavatingimustes abikõlblikud muude liidu välisabi vahendite või muude käesoleva rahastamisvahendi osade alusel, kuid mille suhtes tuleks vastavalt artiklile 2 võtta kriisiolukorra või tekkiva kriisiolukorra meetmeid tingituna vajadusest olukorrale kiiresti reageerida.

Artikkel 4 Abi konfliktide ennetamiseks, kriisiks valmisolekuks ja rahu kindlustamiseks

35. Artikli 1 lõike 2 punktis b sätestatud konkreetsete eesmärkide saavutamiseks annab liit tehnilist ja rahalist abi konfliktide ennetamise, kriisiks valmisoleku ja rahu kindlustamise valdkonnas.

36. Lõikes 1 osutatud tehniline ja rahaline abi võib hõlmata II lisas täpsustatud üksikasjalikke valdkondi. Abi tulemuslikkuse näitaja leitakse selle põhjal, mil määral on suurendatud abi saajate suutlikkust ennetada konflikte, tagada valmisolek tegeleda konfliktieelsete ja -järgsete olukordadega ja kindlustada rahu.

Artikkel 5 Abi ülemaailmsete ja piirkonnaüleste ohtudega tegelemisel

Artikli 1 lõike 2 punktis c sätestatud konkreetsete eesmärkide saavutamiseks annab liit tehnilist ja rahalist abi III lisas täpsustatud üksikasjalikes valdkondades. Abi tulemuslikkuse näitaja leidmiseks hinnatakse, mil määral abi on kooskõlas asjaomase ELi välisjulgeoleku poliitikaga, sealhulgas sisejulgeoleku välise mõõtmega.

II JAOTIS

PROGRAMMIDE KOOSTAMINE JA RAKENDAMINE

Artikkel 6 Üldine programmide koostamise ja rakendamise raamistik

37. Liidu abi andmine toimub kooskõlas ühise rakendusmäärusega ning järgmiste programmdokumentide ja rahastamismeetmete kaudu:

38. temaatilised strateegiadokumendid ja mitmeaastased sihtprogrammid;

39. eriabimeetmed ja vahereageerimisprogrammid;

40. iga-aastased tegevusprogrammid ja üksikmeetmed;

41. erimeetmed.

Artikkel 7 Eriabimeetmed ja vahereageerimisprogrammid

42. Artikli 3 kohast liidu abi antakse eriabimeetmete ja vahereageerimisprogrammide kaudu.

43. Komisjon võib rakendada eriabimeetmeid artikli 3 lõikes 1 osutatud kriisiolukorras, samuti erand- ja ettenägematute olukordade korral, millele on osutatud artikli 3 lõikes 3, kui meetmete tõhusus sõltub kiirest või paindlikust rakendamisest. Selliste meetmete kestus võib olla kuni 18 kuud. Meetmete kestust võib nende rakendamisel esinevate objektiivsete ja ettenägematute takistuste korral pikendada kaks korda kuue kuu võrra (maksimaalselt 30 kuuni) eeldusel, et meetmetele ette nähtud rahalised vahendid ei suurene. Pikaajaliste kriiside ja konfliktide korral võib komisjon võtta täiendava eriabimeetme.

44. Kui eriabimeetme maksumus ületab 30 000 000 eurot, võetakse meede vastu vastavalt ühise rakendusmääruse artikli 15 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusele.

45. Komisjon võib vastavalt samale menetlusele võtta vastu vahereageerimisprogramme, et luua või taastada liidu väliskoostöö poliitika tõhusaks rakendamiseks vajalikud tingimused. Vahereageerimisprogrammid tuginevad eriabimeetmetele.

46. Enne kuni 30 000 000 eurot maksvate eriabimeetmete vastuvõtmist või pikendamist annab komisjon nõukogule teavet meetmete laadi ja eesmärkide ning nende jaoks kavandatud rahaliste vahendite kohta. Ühtlasi teavitab komisjon nõukogu enne oluliste sisuliste muudatuste tegemist juba vastu võetud eriabimeetmetes. ELi välistegevuse ühtsuse huvides võtab ta arvesse nõukogu asjaomast poliitilist lähenemisviisi nii selliste meetmete kavandamisel kui ka rakendamisel.

47. Kiireloomulistes eriolukordades, millele on viidatud artikli 3 lõikes 1, võib komisjon aga võtta eriabimeetmeid kuni 3 000 000 euro ulatuses nõukogu sellest eelnevalt teavitamata.

48. Pärast eriabimeetmete vastuvõtmist esitab komisjon võimalikult kiiresti, kuid igal juhul seitsme kuu jooksul nõukogule ja Euroopa Parlamendile aruande, andes ülevaate võetud meetme laadi ja selle tausta kohta.

49. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti korrapäraselt liidu abi kavandamisest artikli 3 alusel.

Artikkel 8 Temaatilised strateegiadokumendid ja mitmeaastased sihtprogrammid

50. Temaatilised strateegiadokumendid moodustavad artiklite 4 ja 5 kohase abi rakendamise üldise aluse. Temaatilised strateegiadokumendid tagavad liidu ja asjaomaste partnerriikide või -piirkondade koostööks raamistiku, mis on kooskõlas Euroopa Liidu üldise ülesande ja volituste, eesmärkide, põhimõtete ja poliitikaga.

51. Temaatiliste strateegiadokumentide ettevalmistamise ja rakendamise käigus kohaldatakse järgmisi abi tõhususe põhimõtteid: partnerlus, koordineerimine ja ühtlustamine. Selleks on temaatilised strateegiadokumendid kooskõlas muude liidu välisabi vahendite kohaselt heaks kiidetud või vastu võetud programmdokumentidega ja väldivad nende dubleerimist. Üldiselt põhinevad temaatilised strateegiadokumendid ELi ja vajaduse korral teatavate liikmesriikide dialoogil asjaomase partnerriigi või -piirkondadega, sealhulgas kodanikuühiskonnaga ja piirkondlike ning kohalike ametiasutustega, selleks et tagada selle protsessi käigus asjaomase riigi või piirkondade piisav omalus. Liit ja liikmesriigid konsulteerivad üksteisega programmide koostamise protsessi varases etapis, et edendada nende koostöömeetmete kooskõla ja vastastikust täiendavust.

52. Igale temaatilisele strateegiadokumendile lisatakse mitmeaastane sihtprogramm, milles esitatakse kokkuvõtlikult liidu rahastamiseks valitud prioriteetsed valdkonnad, konkreetsed eesmärgid, oodatavad tulemused ja liidu toetuse ajakava. Mitmeaastastes sihtprogrammides määratakse iga programmi jaoks kindlaks kavandatavate vahendite summa, võttes arvesse asjaomaste partnerriikide ja -piirkondade vajadusi ja nende ees seisvaid raskusi. Kavandatavate vahendite summa võib esitada vajaduse korral vahemikuna.

53. Komisjon kinnitab temaatilised strateegiadokumendid ja võtab vastu mitmeaastased sihtprogrammid vastavalt ühise rakendusmääruse artikli 15 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusele. Seda menetlust kohaldatakse ka nimetatud dokumentide ja programmide ulatusliku läbivaatamise korral, mille tulemusena muudetakse oluliselt strateegiat või koostatud programmi.

54. Lõikes 4 osutatud kontrollimenetlust ei kohaldata temaatilistes strateegiadokumentides ja mitmeaastastes sihtprogrammides vähem oluliste muudatuste tegemise korral, mille eesmärk on sätteid tehniliselt kohandada, kavandatud rahalisi vahendeid teatava prioriteetse valdkonna raames ümber paigutada või suurendada või vähendada esialgu kavandatud rahalisi vahendeid vähem kui 20 %, tingimusel et muudatused ei mõjuta nimetatud dokumentides ja programmides kindlaks määratud prioriteetseid valdkondi ja eesmärke. Sellised kohandused tehakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks ühe kuu jooksul.

55. Ühise rakendusmääruse artikli 15 lõikes 4 osutatud kiirmenetlust võib kohaldada temaatiliste strateegiadokumentide ja mitmeaastaste sihtprogrammide muutmiseks nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel, kui on vajalik liidu kiire reageerimine.

III JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 9 Volituste delegeerimine komisjonile

Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 10 volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte, selleks et muuta või täiendada käesoleva määruse I, II ja III lisa ning võtta teabevahetuseks ja koostööks vastu lisamenetlusi.

Artikkel 10 Delegeeritud volituste rakendamine

56. Artiklis 9 viidatud delegeeritud volitused antakse üle käesoleva määruse kehtivuse ajaks.

57. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

58. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

59. Vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu mõlemad on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 11 Komitee

Komisjoni abistab stabiliseerimise rahastamisvahendi komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

Artikkel 12 Euroopa välisteenitus

Käesolevat määrust kohaldatakse vastavalt nõukogu otsusele 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine.

Artikkel 13 Lähtesumma

Rahastamispakett käesoleva määruse rakendamiseks ajavahemikul 2014–2020 on 2 828 900 000 eurot. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased assigneeringud finantsraamistiku piires.

Ajavahemikul 2014–2020 eraldatakse rahastamispaketist vähemalt 65 % artikli 3 kohastele meetmetele.

Artikkel 14 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

Artiklis 3 osutatud tehnilise ja rahalise abi valdkonnad

Artikli 3 lõikes 2 osutatud tehniline ja rahaline abi hõlmab järgmisi valdkondi:

60. tehnilise ja logistilise abi andmise teel jõupingutuste toetamine, mida rahvusvahelised ja piirkondlikud organisatsioonid ning riiklikud ja valitsusvälised osalejad teevad usalduse suurendamise, vahendustegevuse, dialoogi ja lepitamise edendamiseks;

61. rahvusvahelisele õigusele vastavaid volitusi omavate ajutiste riigihaldusorganite loomise ja toimimise toetamine;

62. demokraatlike, pluralistlike riigiasutuste loomise toetamine, mis hõlmab meetmeid naiste rolli suurendamiseks sellistes asutustes, tõhusa tsiviilvalitsuse ja sellega seotud õigusraamistike loomise toetamine riigi ja kohalikul tasandil, sõltumatu kohtusüsteemi, hea valitsemistava ja avaliku korra arendamise toetamine, mis hõlmab mittesõjalist tehnilist koostööd üldise tsiviilkontrolli tugevdamiseks, julgeolekusüsteemi järelevalvet ja meetmeid terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ja kõigi salakaubaveo liikide vastu võitlevate õiguskaitse- ja õigusasutuste suutlikkuse suurendamiseks;

63. rahvusvahelistele inimõiguste ja õigusriigi normidele vastavalt loodud rahvusvaheliste kriminaalkohtute ja ajutiste siseriiklike kohtute, õigus- ja lepituskomisjonide ning inimõigusi käsitlevate vaidluste õigusliku lahendamise ja omandiõiguse kehtestamise ja kindlakstegemise mehhanismide toetamine;

64. vajalike meetmete toetamine, et alustada olulise infrastruktuuri, elamute, üldkasutatavate hoonete ja majandusressursside, samuti oluliste tootmisvõimsuste taastamist, ning et taaskäivitada majandustegevus, ja luua töökohti ning tagada jätkusuutlikuks ühiskondlikuks arenguks vajalikud miinimumtingimused;

65. endiste võitlejate demobiliseerimise ja kodanikuühiskonda taasintegreerimisega ning, kui see on asjakohane, nende repatrieerimisega seotud tsiviilmeetmete, samuti laps- ja naisvõitlejate olukorraga tegelemise meetmete toetamine;

66. relvajõudude ümberkorraldamisest tuleneva sotsiaalse mõju leevendamise meetmete toetamine;

67. meetmete toetamine, et tegeleda liidu koostööpoliitika ja selle eesmärkide raames jalaväemiinide, lõhkemata lahingumoona või sõjast maha jäävate lõhkekehade sotsiaal-majandusliku mõjuga tsiviilelanikkonnale; käesoleva määruse alusel rahastatavad meetmed hõlmavad ohualast koolitust, ohvriabi, miinide avastamist ja kõrvaldamist ning sellega seoses varude hävitamist;

68. meetmete toetamine, et tegeleda liidu koostööpoliitika ja selle eesmärkide raames tulirelvade, väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kasutamise ja nendele juurdepääsuga; selline toetus võib samuti hõlmata uurimistegevust, ohvriabi, üldsuse teadlikkuse suurendamist ja õigus- ning haldusalase asjatundlikkuse ja heade tavade arendamist;

69. meetmete toetamine, et tagada kriisi- ja konfliktiolukordades naiste ja laste erivajaduste piisav täitmine, sealhulgas seoses soopõhise vägivalla ohvriks langemise ohuga;

70. toetus relvastatud konfliktide ohvrite rehabiliteerimiseks ja reintegreerimiseks, sealhulgas meetmed naiste ja laste erivajadustega tegelemiseks;

71. meetmete toetamine inimõiguste ja põhivabaduste, demokraatia ja õigusriigi kaitsmiseks ja edendamiseks ning sellega seotud rahvusvaheliste vahendite toetamine;

72. sotsiaal-majanduslike meetmete toetamine, et edendada loodusvarade läbipaistvat majandamist ja võrdset juurdepääsu neile kriisiolukorras või selle tekkimisel;

73. sotsiaal-majanduslike meetmete toetamine, et tegeleda elanikkonna kiireloomulise rände mõjuga, sealhulgas vastuvõtvate kogukondade vajadustega kriisiolukorras või selle tekkimisel;

74. meetmete toetamine, et toetada kodanikuühiskonna arengut ja korraldust ning selle osalemist poliitilises protsessis, sealhulgas meetmed naiste rolli suurendamiseks neis protsessides ning sõltumatu, pluralistliku ja professionaalse meedia edendamiseks;

75. meetmete toetamine loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste ja rahvatervist ohustavatele teguritele reageerimiseks liidu humanitaar- ja kodanikukaitse abi puudumisel või selle täiendamiseks kooskõlas artikliga 2.

II LISA

Artiklis 4 osutatud tehnilise ja rahalise abi valdkonnad

Artiklis 4 osutatud tehniline ja rahaline abi raames võib toetada meetmeid, mille eesmärk on ELi ja tema partnerite suutlikkuse loomine ja suurendamine konfliktide ennetamiseks, rahu kindlustamiseks ning kriisieelsete ja -järgsete vajadustega tegelemiseks tihedas koostöös rahvusvaheliste, piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonide ning riiklike ja valitsusväliste osalejatega, et toetada nende jõupingutusi järgmistes valdkondades:

76. poliitikakujundamises varajase hoiatamise ja konfliktiriskianalüüsi edendamine;

77. usalduse suurendamise, vahendustegevuse ja lepitamise lihtsustamine eelkõige seoses tekkivate kogukonnasiseste pingetega;

78. stabiliseerimisele suunatud tsiviilmissioonides osalemiseks vajaliku suutlikkuse suurendamine;

79. konflikti- ja katastroofijärgse taastumise edendamine.

Käesoleva lisa kohased meetmed hõlmavad oskusteabe edasiandmist, teabe ja hea tava vahetamist, riski-/ohuhinnanguid, teadusuuringuid ja analüüsi, varajase hoiatamise süsteeme, koolitust ja teenuste osutamist. Meetmed võivad hõlmata ka rahalist ja tehnilist abi rahu kindlustamise ja riigi ülesehitamise toetamiseks.

III LISA

Artiklis 5 osutatud tehnilise ja rahalise abi valdkonnad

Artiklis 5 osutatud tehniline ja rahaline abi hõlmab järgmisi valdkondi.

80. Avalikku korda, üksikisikute julgeolekut ja turvalisust, elutähtsat infrastruktuuri ja rahvatervist ohustav olukord;

abi võib hõlmata selliste meetmete toetamist, mis on suunatud:

81. nende õiguskaitse- ja õigusasutuste ning tsiviilametkondade suutlikkuse suurendamisele, kes osalevad võitluses terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ja kõigi salakaubaveo liikide vastu ning ebaseadusliku kaubanduse ja transiidi tõhusas kontrollis.

Eelistatakse piirkondadevahelist koostööd, mis hõlmab kahte või enamat kolmandat riiki, kes on näidanud üles selget poliitilist tahet tegeleda kõnealuste probleemidega. Koostöö võitluses terrorismi vastu võib toimuda ka üksikute riikide, piirkondade või rahvusvaheliste, piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonidega.

Selle valdkonna meetmetes pannakse eelkõige rõhku heale valitsemistavale ning need meetmed on kooskõlas rahvusvahelise õigusega, eelkõige inimõigusi käsitlevate õigusaktide ja rahvusvahelise humanitaarõigusega.

Terrorismivastases võitluses osalevatele ametiasutustele suunatud abi puhul eelistatakse toetusmeetmeid, mis hõlmavad terrorismivastaste õigusaktide väljatöötamist ja karmistamist, finants-, ja tolli- ja sisserändealaste õigusaktide rakendamist ja kohaldamist ning kõrgeimatele rahvusvahelistele nõuetele vastavate õiguskaitsemenetluste väljatöötamist, demokraatliku kontrolli ja institutsiooniliste järelevalvemehhanismide tugevdamist ning radikalismi ennetamist.

Uimastite probleemiga seotud abi puhul pööratakse asjakohast tähelepanu rahvusvahelisele koostööle, mille eesmärk on uimastite nõudluse, tootmise ja tekitatud kahju vähendamisega seotud hea tava edendamine;

82. selliste elutähtsa infrastruktuuri ohtudega tegelemisele, mis võivad hõlmata rahvusvahelist transporti, sealhulgas reisijate- ja kaubavedu ning energia- ja energiajaotuse valdkonda, elektroonilisi teabe- ja sidevõrke.

Selles valdkonnas vastu võetud meetmetes pannakse erilist rõhku piirkondadevahelisele koostööle ja rahvusvaheliste nõuete rakendamisele ohtudest teavitamise, haavatavuse analüüsi, hädaolukorraks valmisoleku, selle eest hoiatamise ja selle tagajärgedega tegelemise valdkondades;

83. piisava reageerimise tagamisele ootamatutele suurtele rahvatervisega seotud ohtudele, nagu epideemiad, millel võib olla piiriülene mõju.

Eriti pannakse rõhku hädaolukorraks valmistumisele, vaktsiinide ja farmaatsiatoodete varude haldamisele, rahvusvahelisele koostööle, varajase hoiatamise ja häiresüsteemidele;

84. destabiliseerivalt mõjuda võivate kliimamuutuse ülemaailmsete ja piirkondadevaheliste tagajärgedega tegelemisele.

85. Keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjalide või -ainetega seotud tahtliku, õnnetusest tingitud või looduslikku päritolu riski maandamine ja selleks valmisolek;

abi võib hõlmata selliste meetmete toetamist, mis on suunatud:

86. tsiviilvaldkonna teadusuuringute edendamisele alternatiivina kaitsealastele teadusuuringutele; teadlaste toetamisele ja nende teadlikkuse suurendamine (nt teadlikkuse suurendamine seoses tundliku teabega) ning eelnevalt relvadega seotud valdkonnas töötanud teadlaste ja inseneride ümberõppele ja alternatiivse tööhõive toetamisele (nt teaduslike programmide demilitariseerimine, sõjalise ja tsiviilse tuumkütusetsükli eraldamine);

87. nende tsiviilrajatiste ohutuse suurendamisele, kus ladustatakse või käideldakse tsiviilvaldkonna uurimisprogrammide raames tundlikke keemilisi, bioloogilisi, radioloogilisi ja tuumamaterjale ning -aineid;

88. liidu koostööpoliitika ja selle eesmärkide raames tsiviilinfrastruktuuri ja asjaomaste tsiviiluuringute toetamisele, mis on vajalikud relvadega seotud rajatiste ja hoonete demonteerimiseks, korrastamiseks või ümberkorraldamiseks, kui need rajatised ei ole enam kaitseprogrammi osad;

89. nende pädevate tsiviilasutuste suutlikkuse suurendamisele, mis on seotud tõhusa kontrolli väljatöötamisega ja jõustamisega keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjalide või -ainete (sealhulgas nende tootmiseks või transpordiks vajaliku varustuse) suhtes, sealhulgas tänapäevaste logistiliste hindamis- ja kontrolliseadmete paigaldamise kaudu;

90. õigusraamistiku ja institutsioonilise suutlikkuse arendamisele kahese kasutusega kaupade üle tõhusa ekspordikontrolli kehtestamiseks ja selle jõustamiseks, sealhulgas piirkondliku koostöö meetmed;

91. suurteks tsiviilõnnetusteks valmisoleku, hädaolukorras tegutsemise kavandamise, kriisile reageerimise ning korrastusmeetmete suutlikkuse arendamisele seoses võimalike suurte keskkonnaõnnetustega selles valdkonnas;

92. punktidega b ja d hõlmatud meetmetes pannakse eriti rõhku abi andmisele nendele piirkondadele või riikidele, kus veel on punktides b ja d nimetatud materjalide ja ainete varud ning kus valitseb oht, et need materjalid või ained võivad levida.

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3. Ettepaneku/algatuse liik

1.4. Eesmärgid

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2. Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse stabiliseerimise rahastamisvahend

Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB[11]) struktuurile

Jaotis 19: välissuhted

Peatükk 19 06: kriisidele reageerimine ja ohud ülemaailmsele julgeolekule

Eelarve peatüki 19 06 pealkiri vastab praeguse rahastamisvahendi (2007–2013) ülesehitusele. Tehakse ettepanek rahastada tegevusala ka edaspidi peatükist 19 06 ja jätta pealkiri samaks.

Ettepaneku/algatuse liik

( Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

( Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[12]

( Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

( Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

Eesmärgid

Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Rahastamisvahendi eesmärk on toetada järgmist strateegilist eesmärki, mis on sätestatud komisjoni 29. juuni 2011. aasta teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve – II osa” (KOM/2011/500 – Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve – II osa: poliitikavaldkonnad, „Välistegevus”, lk 43):

„Aktiivsemaks muudetakse ELi järgnevate valdkondade meetmeid: kriisiennetus ja kriiside lahendamine, rahutagamine ja rahvusvahelise julgeoleku parandamine, sealhulgas ELi kriisideks valmisoleku alane suutlikkus.”

Lisaks vastab rahastamisvahend eespool viidatud juunikuu teatises (lk 19) välistegevuse rahastamisvahenditele seatud üldisele eesmärgile, mille kohaselt „ uued vahendid võimaldavad ELil reageerida kiirelt ja tõhusalt inimtegevusest tingitud õnnetustele ja loodusõnnetustele ”.

Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk nr 1 :

Aidata inimtegevusest tingitud õnnetustest või loodusõnnetustest põhjustatud kriisiolukordades või tekkivates kriisiolukordades tagada stabiilsus tõhusa reageerimisega, mis aitab säilitada, luua või taastada tingimused, mis on olulised liidu arengu- ja koostööpoliitika nõuetekohaseks rakendamiseks.

Erieesmärk nr 2 :

Aidata suurendada suutlikkust, et tagada ELi ja tema partnerite valmisolek konfliktide ennetamiseks, rahu kindlustamiseks ning kriisieelsete ja -järgsete olukordadega tegelemiseks tihedas kooskõlas rahvusvaheliste, piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonidega ning riiklike ja valitsusväliste osalejatega.

Erieesmärk nr 3 :

Tegeleda rahu ja stabiilsust ohustavate ülemaailmsete ja piirkondadevaheliste julgeolekuohtudega .

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

19.06 : kriisidele reageerimine ja ohud ülemaailmsele julgeolekule

Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

- Aidata kaasa ELi igakülgsele reageerimisele, et tegeleda ebakindlate ja ebastabiilsete olukordadega, nt tekkivate kriiside, loodusõnnetustega, sihipäraste ja täiendavate meetmete abil, mis on stabiliseerimise rahastamisvahendi kaudu kriisidele reageerimiseks ette nähtud.

- Suurendada ELi suutlikkust mitmepoolsetele ja rahvusvahelistele jõupingutustele tõhusaks kaasa aitamiseks ülemaailmsete konfliktide ennetamisel ja lahendamisel.

- Toetada konfliktide ennetamist ja rahu kindlustamist, et vähendada relvastatud konfliktide arvu kogu maailmas ning vähendada nende riikide arvu, kus konflikt uuesti tekib.

- Tegeleda lisaks muudele ELi vahenditele ja rahvusvaheliste osalejatele ülemaailmsete ja piirkondadevaheliste ohtudega suutlikkuse suurendamise kaudu, et abisaajaid paremini rahvusvahelisse üldsusesse lõimida. (Sealhulgas võrgustike arendamine, suutlikkuse parandamine teabe kogumiseks ja -vahetuseks ning piirkondliku koostöö ja platvormide toetamine).

Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

- Kriisiolukordades või tekkivates kriisiolukordades kolme kuu jooksul vastu võetud selliste projektide protsent, mis võimaldab ELil aidata tõhusalt kaasa kriisi ennetamisele, lahendamisele või stabiliseerimisele.

- Abisaajate suurenenud suutlikkus ennetada konflikte, tegeleda konfliktieelsete ja -järgsete olukordadega ning kindlustada rahu.

- Meetme kooskõlastatuse määr ELi asjaomase välisjulgeolekupoliitikaga, sealhulgas sisejulgeoleku välise mõõtmega.

Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Seletuskirja punktis 1 on esitatud poliitikanõuded, mida rahastamisvahendi abil püütakse täita seoses muutunud poliitiliste juhistega. Kuna kriisiks valmisoleku ja kriisile reageerimise meetmete ning ülemaailmsete ja riikidevaheliste julgeolekuohtudega tegelemiseks võetavate meetmete iseloom ja taust on eriomane, on täidetavad vajadused nii lühi- kui ka pikaajalised.

Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Ülemaailmse osalejana on ELil usaldusväärne ja neutraalne kuvand ausa vahendajana, mis annab konkurentsieelise paljudesse konfliktipiirkondadesse sekkumisel konflikti laienemise vältimiseks või heade teenete osutamisel konflikti ennetamisel. Suurem mõju saavutatakse ELi tasandil reageerimise korral, kuna ühiselt on ametiasutusi ja rahvusvahelisi partnereid lihtsam mõjutada. Kriisile reageerimise meetmed ELi tasandil tagavad võimalikult suure reageerimise sidususe ja abi tõhususe. Rahvusvahelisel tasandil on üha enam vaja sünergiat ja koostööd, kuna rahastajad puutuvad seoses ressursside nappusega kokku samade probleemidega. Siinkohal tuleks märkida, et väga vähestel ELi liikmesriikidel on kriisidele reageerimiseks või rahu kindlustamiseks vahendid, mis on stabiliseerimise rahastamisvahendiga oma ulatuse poolest võrreldavad.

Üha keerulisemate probleemide tõttu ei ole ülejäänud maailmast isoleeritult võimalik tegeleda ühegi ELi-sisese prioriteediga: julgeolek, majanduskasv ja töökohtade loomine, kliimamuutus, juurdepääs energiale, tervishoid ja pandeemiad ning ränne. Majanduskriisi ajal toob koordineeritum ja integreeritum lähenemisviis ELi ja liikmesriikide vahel ühise kavandamise kaudu rohkem lisaväärtust, suurendab jõudlust ja seaduspära ning mõju ja tõhusust.

Stabiliseerimise rahastamisvahend (2007–2013) on tõendanud, et ta on oma ergutava mõjuga aidanud ette valmistada ja paremini rakendada ELi pikaajalist välisabi ja meetmeid, mida EL on võtnud vastavalt Euroopa Liidu lepingu V jaotisele ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamiseks.

Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Neli aastat pärast stabiliseerimise rahastamisvahendi käivitamist 2007. aastal on sellest nüüdseks saanud oluline täiendav ELi kriisidele reageerimise vahend.

Stabiliseerimise rahastamisvahend on olnud seni edukas, võimaldades ELil rahastada mitmesuguste ohtlike konfliktide ennetamise, kriisiks valmisoleku ja sellele reageerimise algatusi osana rahu-, julgeoleku- ja arengupoliitika raamistikust, kui muud ELi koostöövahendid ei ole olnud kättesaadavad. Samuti on stabiliseerimise rahastamisvahend täiendanud muude vahendite raames teostatud meetmeid. Vaja on siiski rahastamisvahendi kasutuselevõtmist kiirendada ning suurendada selle üldist programmide koostamise ja rakendamise paindlikkust, et muu hulgas paremini võtta arvesse nõukogu poliitilisi juhiseid ning lahendada jätkusuutlikul viisil edasisi rahu- ja julgeolekuprobleeme.

Samuti on ebapiisavaks osutunud asjaomases määruses sellisteks meetmeteks ette nähtud maksimumsumma, mis on võetud seoses ohtudega avalikule korrale, julgeolekule ja üksikisikute turvalisusele, elutähtsale infrastruktuurile ja rahvatervisele. Piirmäärad seoses ohtudega ülemaailmsele julgeolekule (sealhulgas ka riski maandamise ja kriisiks valmisoleku meetmed seoses keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjalide ning -ainetega) tuleks kooskõlas 2009. aastal määruse vahearuande raames esitatud komisjoni ettepanekuga läbi vaadata, et tagada nõuetekohaselt tekkivatele ohtudele reageerimiseks vajalik paindlikkus.

Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Euroopa Liidu lepingus (artikkel 21) on määratud liidu välistegevuse ühiseks üldiseks eesmärgiks muu hulgas „ säilitada rahu, ennetada konflikte ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut .” Stabiliseerimise rahastamisvahend toetab ELi meetmeid julgeoleku tugevdamisel, rahu säilitamisel ja konfliktide ennetamisel ning nagu kõik ELi väliskoostöövahendid, kaitseb ELi väärtuseid, nimelt inimõigusi ja demokraatiat. Rahastamisvahend aitab kaasa täiendavale ja sidusale ELi reageerimisele kriisi korral ning on kättesaadav ühise välis- ja julgeolekupoliitika operatsioonide, humanitaarabi andmise ja kodanikukaitse, makromajandusliku finantsabi ja tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahendi kõrval. Rahastamisvahend aitab samuti kaasa konfliktide ennetamisele, rahu kindlustamisele ja riigi ülesehitamisele koosmõjus ELi peamiste geograafiliste rahastamisvahenditega (Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, arengukoostöö rahastamisvahend, Euroopa Arengufond, ühinemiseelse abi rahastamisvahend) ning temaatiliste rahastamisvahenditega, nagu demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend. Poliitiliste kriiside ja loodusõnnetuste järgselt võidakse seda täiendavalt kasutada muu hulgas selliste meetmete rahastamiseks, mis seovad humanitaar- ja arenguabi (hädaabi, taastus- ja arenguabi ühendamine), st kui peamisi geograafilisi või temaatilisi rahastamisvahendeid ei ole võimalik õigeaegselt kasutusele võtta või kui tõhusaks reageerimiseks on vaja täiendavat sekkumist.

Ilmselged seosed esinevad kriisidele reageerimise ja nende ennetamisega seotud ELi välistegevuse ning selle vahel, kuidas tegeletakse ohtudega ülemaailmsele julgeolekule ELi-siseses rände-, õigus-, vabadus- ja julgeolekupoliitikas. Erilise tähtsusega on nõukogu 9. juuni 2011. aasta järeldused terrorismivastase võitluse siseste ja väliste tahkude seoste tõhustamise kohta ning 6. juuni 2011. aasta dokument „Töömeetodid tihedamaks koostööks ja kooskõlastamiseks välisjulgeoleku valdkonnas.” Võttes arvesse, et paljud piirkondadevahelised ohud ja riskid on samuti olulisimad ELi välisjulgeoleku prioriteedid, aitaks rahastamisvahend kaasa ka Euroopa julgeolekustrateegia rakendamisele (2008. aastal läbi vaadatud kujul) ning ELi sisejulgeoleku strateegia (2010) nn välise mõõtmega tegelemisele. Loodusõnnetused, keskkonnaseisundi halvenemine ja konkurents ressursside pärast süvendavad eriti vaesuse ja elanikkonna kasvu olukorras konflikti, tuues kaasa humanitaar-, tervise-, poliitika- ja julgeolekualaseid tagajärgi, sealhulgas suurema rände.

Meetme kestus ja finantsmõju

( Piiratud kestusega ettepanek/algatus

- ( Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 1.1.2014–31.12.2020

- ( Finantsmõju avaldub ajavahemikul 1.1.2014–31.12.2020

- ( Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

- rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

- millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

Ettenähtud eelarve täitmise viisid[13]

( Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

( Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine , mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

- ( rakendusametitele

- ( ühenduste asutatud asutustele[14]

- ( riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

- ( isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

( Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

( Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

( Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused

Rahastamisvahendi eripära kriisile ja konfliktile reageerimisel, kriisiks valmisoleku meetmete tõhustamisel ning tegelemisel ülemaailmsete ja riikidevaheliste julgeolekuohtudega nõuab maksimaalset eelarve haldamise viiside kasutamise võimalust.

HALDUSMEETMED

Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Euroopa Komisjoni järelevalve- ja hindamissüsteemid on üha enam suunatud tulemustele. Järelevalves ja hindamises osalevad nii koosseisulised töötajad kui ka väliseksperdid.

Delegatsioonide ja peakorterite vastutavad töötajad teostavad pidevalt projektide ja programmide elluviimise järelevalvet erinevatel viisidel, sealhulgas võimaluse korral kohapealsete kontrollkäikude abil. Järelevalve annab väärtuslikku teavet edusammude kohta; see aitab juhtidel kindlaks teha tegelikke ja võimalikke kitsaskohti ning võtta parandusmeetmeid.

Sõltumatute välisekspertidega sõlmitakse leping ELi välistegevuse tulemuslikkuse hindamiseks kolme eri süsteemi kaudu. Kõnealused hinnangud aitavad kaasa vastutusele ja käimasolevate meetmete täiustamisele; neist tulenevalt kasutatakse samuti varem omandatud kogemusi tulevase poliitika ja meetmete väljatöötamiseks. Kõikide vahendite puhul kasutatakse OECD arenguabi komitee rahvusvaheliselt tunnustatud hindamiskriteeriume, sealhulgas (võimalikku) mõju.

Esiteks tagab peakorteri hallatav tulemustele suunatud järelevalve (ROM) süsteem projekti tasandil lühikese ja konkreetse ülevaate meetmete valimi kvaliteedist. Väga struktureeritud ja standarditud metoodika alusel määravad tulemustele suunatud järelevalve eksperdid hindeid, mis toovad esile projekti tugevad ja nõrgad küljed, ning annavad soovitusi selle kohta, kuidas tõhusust parandada.

Projektitasandil toimuvad hindamised, mida haldab projekti eest vastutav ELi delegatsioon, tagavad üksikasjalikuma süvaanalüüsi ning aitavad projektijuhtidel käimasolevaid meetmeid parandada ning tulevasi meetmeid ette valmistada. Temaatiliste ja geograafiliste erialateadmistega sõltumatud väliseksperdid palgatakse analüüsi tegemiseks ning kõigilt sidusrühmadelt, samuti lõplikelt abisaajatelt, tagasiside ja tõendusmaterjali kogumiseks.

Komisjon viib samuti ellu oma poliitika strateegilisi hindamisi alates programmide koostamistest ja strateegiast kuni konkreetse valdkonna (näiteks tervishoid, haridus jne) meetmete elluviimiseni riigis või piirkonnas või konkreetse vahendi rakendamiseni. Need hindamised on olulised poliitika sõnastamisel ning vahendite ja projektide väljatöötamisel. Kõik hindamised avaldatakse komisjoni veebisaidil ning tulemuste kokkuvõte lisatakse nõukogu ja Euroopa Parlamendi iga-aastasesse aruandesse.

Konkreetne teave kliimaga seotud kulutuste summa kohta, mis on arvutatud vastavalt Rio näitajatel põhinevale metoodikale, nagu on täpsustatud 2011. aasta juuni teatises mitmeaastase finantsraamistiku kohta, lisatakse stabiliseerimise rahastamisvahendi kulude eelarveridadele samal kujul, nagu see on esitatud vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile asjaomastes iga-aastastes tegevusaruannetes, kõikides programmdokumentides ning kõikide tasandite hindamistes ja iga-aastastes aruannetes.

Haldus- ja kontrollisüsteemid

Tuvastatud ohud

Riskikeskkond

Käesoleva rahastamisvahendi alusel antava abi riskikeskkonna moodustavad ohud seonduvad rahastamisvahendi eesmärkide saavutamata jäämise, mitteoptimaalse finantsjuhtimise ja/või kehtivatest eeskirjadest kõrvalekaldumisega (seaduslikkust ja korrektsust mõjutavad vead). Need ohud on järgmised:

- majanduslik/poliitiline ebastabiilsus ja/või loodusõnnetused võivad põhjustada raskusi ja viivitusi meetmete kavandamisel ja elluviimisel, eelkõige ebakindla olukorraga riikides;

- partnerriikide institutsioonilise ja haldussuutlikkuse puudumine võib põhjustada raskusi ja viivitusi meetmete kavandamisel ja elluviimisel;

- geograafiliselt hajutatud projektid ja programmid (mis hõlmavad osaliselt mitut riiki/territooriumi/piirkonda) võivad põhjustada järelevalvele logistilisi või ressursiprobleeme, seda eelkõige meetmete mis tahes kohapealse järelevalve puhul;

- võimalike partnerite/abisaajate ja nende sisekontrollistruktuuride ja -suutlikkuse erinevus võib killustada ning seega vähendada meetmete rakendamise toetamiseks ja järelevalveks ette nähtud komisjoni ressursside tõhusust ja tulemuslikkust;

- partnerriikides rakendatud välisabi / riiklike arengukavade tulemuste ja mõju kohta saada olevate andmete halb kvaliteet ja vähesus võib takistada komisjonil aruannete koostamist tulemuste kohta ja nende eest vastutamist.

Kohaldatavatest eeskirjadest kõrvalekaldumise ohu eeldatav tase

Rahastamisvahendi rakendamisel on võetud eesmärk mitte ületada eeskirjadest kõrvalekaldumise (vea määra) taset, mida on täheldatud välispoliitika vahendite talitsuse ning arengu ja koostöö peadirektoraadi EuropeAid varasemate tehingute puhul, mil jääkvea kogutase on olnud alla 2% (mitme aasta arvestuses pärast kõigi kavas olevate kontrollide ja korrektsioonide elluviimist suletud lepingute korral). See tähendab üldjuhul, et Euroopa Kontrollikoja aastase kinnitava avalduse jaoks kontrollitud asjaomase aasta tehingute juhuslikus valimis jääb hinnanguline viga vahemikku 2–5 %. Välispoliitika vahendite talituse ja EuropeAidi hinnangul on see väikseim kõrvalekaldumise oht, mida on võimalik kõnealuses suure ohuga keskkonnas saavutada, võttes arvesse halduskoormust ning vastavuse kontrolliks vajalikku kulutasuvust.

Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Välispoliitika vahendite talituse ning arengu ja koostöö peadirektoraadi EuropeAid sisekontrolli ülesehitus

Välispoliitika vahendite talituse ning arengu ja koostöö peadirektoraadi EuropeAid sisekontroll/juhtimisprotsess on kavandatud nii, et see annaks mõistliku kinnituse, et on tagatud tulemuste saavutamine tegevuse tulemuslikkuse ja tõhususe seisukohast, finantsaruandluse usaldusväärsus ja vastavus asjaomasele seadusandlikule ja menetlusraamistikule.

Tulemuslikkus ja tõhusus

Lisaks kõigile komisjoniülese strateegilise planeerimise ja programmitöö eeskirjadele, siseauditi keskkonnale ja komisjoni sisekontrollistandardite muudele nõuetele kasutavad välispoliitika vahendite talitus ja EuropeAid oma tegevuse tulemuslikkuse ja tõhususe tagamiseks (ning välisabi andmise keskkonnast tuleneva suure ohutaseme leevendamiseks) ka edaspidi sihtotstarbelist abi haldamise raamistikku, mida nad kohaldab kõigi oma vahendite suhtes. Kõnealune raamistik hõlmab järgmist:

- suurema osa välisabi haldamise üleandmine ELi kohapealsetele delegatsioonidele;

- selged ja ametlik finantsaruandluse kord (volitatud eelarvevahendite käsutaja volitab edasi delegatsiooni juhti (välispoliitika vahendite talituse puhul);

- selge ja ametlik finantsaruandluse kord (volitatud eelarvevahendite käsutaja (peadirektor) volitab peakorteris edasi volitatud eelarvevahendite käsutajat (direktor), kes volitab omakorda delegatsiooni juhti) (EuropeAidi puhul);

- ELi delegatsioonide korrapärane aruandlus peakorterile (välisabi juhtimise aruanded EuropeAidi puhul), sealhulgas delegatsiooni juhi iga-aastane kinnitav avaldus;

- laiaulatusliku koolitusprogrammi pakkumine nii peakorteri kui ka delegatsioonide töötajatele;

- peakorteri/delegatsiooni märkimisväärne tugi ja juhised (sealhulgas interneti kaudu);

- korrapärased kontrollkäigud iga kolme kuni kuue aasta tagant delegatsioonidesse, kellele on välisabi haldamine üle antud;

- projekti- ja programmitsükli juhtimise metoodika, mis hõlmab järgmist:

- vajaduse korral kvaliteetsed abivahendid seoses meetmete kavandamise, rakendamismeetodi, rahastamismehhanismi, haldamissüsteemi ning rakendamises osalevate partnerite hindamise ja valimisega jms;

- programmi- ja projektijuhtimise, järelevalve ja aruandluse vahendid tõhusaks rakendamiseks, sealhulgas korrapäraseks kohapealseks välisjärelevalveks;

- olulised hindamis- ja auditivahendid.

Finantsaruandlus ja raamatupidamine

Välispoliitika vahendite talitus ning arengu ja koostöö peadirektoraat EuropeAid jätkavad kõrgeimate raamatupidamis- ja finantsaruandlusstandardite järgimist, kasutades komisjoni tekkepõhise raamatupidamisearvestuse süsteemi põhimõtteid ning konkreetselt välisabivaldkonnaga seotud vahendeid, nagu ühtne RELEXi teabesüsteem (CRIS).

Asjaomase seadusandliku ja menetlusraamistiku järgimist käsitlevaid kontrollimeetodeid on kirjeldatud punktis 2.3 (pettuste ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed).

Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Kuna välispoliitika vahendite talitus ja EuropeAid tegutsevad riskikeskkonnas, kus oht on suur, peavad nende süsteemid olema valmis märkimisväärseks vigade (eeskirjade eiramise) avaldumise võimaluseks ning hõlmama kõrget kontrolli taset, mis tagab maksete tegemise protsessis võimalikult vara vigade ärahoidmise, avastamise ja korrigeerimise. See tähendab praktikas, et välispoliitika vahendite talitus ja EuropeAid keskenduvad vastavuskontrolli valdkonnas kõige enam mahukatele eelkontrollidele, mida nii välisaudiitorid kui ka komisjoni töötajad viivad kohapeal läbi mitme aasta jooksul, enne kui tehakse projektide lõppmaksed (tehes samal ajal endiselt mõningaid järelauditeid ja -kontrolle), ja mis on märgatavalt ulatuslikumad finantsmäärusega nõutud finantskontrollist. Välispoliitika vahendite talituse ja EuropeAidi vastavuskontrolli raamistik koosneb muu hulgas allpool esitatud olulistest komponentidest.

Ennetavad meetmed:

- pettusega seotud küsimusi hõlmav kohustuslik põhikoolitus abi haldamisega seotud töötajatele ja audiitoritele;

- juhiste andmine (sh Interneti teel), mis hõlmab lepingute sõlmimise praktilist juhendit, EuropeAidi käsiraamatut ja finantsjuhtimise abimaterjale (rakendamises osalevatele partneritele);

- eelhindamine, et tagada ELi vahendite haldamisel pettuse ärahoidmiseks ja avastamiseks vajalike asjakohaste pettusevastaste meetmete kasutamine ühise ja detsentraliseeritud juhtimise alusel asjaomaseid vahendeid haldavates riigiasutustes;

- partnerriigis kasutusel olevate pettusevastaste mehhanismide eelsõelumine osana hinnangust sellele, kas riigi rahanduse juhtimine vastab eelarvetoetuse saamise kriteeriumile (s.t aktiivne tegutsemine pettuse ja korruptsiooni vastu võitlemiseks, nõuetekohased kontrolliasutused, piisav õigussuutlikkus ning tõhusad reageerimise ja karistuste mehhanismid);

- komisjon allkirjastas 2008. aastal Accras rahvusvahelise abi läbipaistvuse algatuse, millega lepiti kokku abi läbipaistvuse standardis, mis tagab õigeaegsema, üksikasjalikuma ja korrapärasema teabe abivoogude ja dokumentide kohta;

- komisjon rakendab alates 14. oktoobrist 2011 rahvusvahelise abi läbipaistvuse algatuse standardi esimest etappi läbipaistva abiteabe avaldamiseks enne Pusanis 2011. aasta novembris toimuvat järgmist abi tõhususe kõrgetasemelist foorumit. Lisaks töötab komisjon koostöös ELi liikmesriikidega välja ühist veebipõhist IT-rakendust TR-AID, mis muudab rahvusvahelise abi läbipaistvuse algatuse ja muude allikate kaudu esitatud ELi abiandmed kasutajasõbralikuks abiteabeks;

Vigade avastamise ja korrigeerimise meetmed:

- välisauditid ja -kontrollid (nii kohustuslikud kui ka riskipõhised), sealhulgas Euroopa Kontrollikoja auditid ja kontrollid;

- järelkontrollid (riskipõhised) ja sissenõuded;

- ELi rahastamise peatamine raske pettusjuhtumi, sealhulgas laiaulatusliku korruptsiooni korral, kuni ametiasutused on võtnud asjakohaseid meetmeid sellise pettuse tagajärgede korrigeerimiseks ning selle vältimiseks tulevikus.

Välispoliitika vahendite talitus ja EuropeAid arendavad oma pettusevastast strateegiat edasi kooskõlas 24. juunil 2011 vastu võetud komisjoni uue pettusevastase võitluse strateegiaga, et tagada muu hulgas järgmist:

- välispoliitika vahendite talituse ja EuropeAidi pettusevastased sisekontrollid on komisjoni pettusevastase võitluse strateegiaga täielikult kooskõlas;

- välispoliitika vahendite talituse ja EuropeAidi pettuste riskijuhtimise lähenemisviis on suunatud pettusealdiste valdkondade kindlaksmääramisele ning neile reageerimisele asjakohasel viisil;

- kolmandates riikides ELi vahendite kasutamiseks ette nähtud süsteemid võimaldavad hankida asjakohaseid andmeid, mida saab kasutada pettuste riskijuhtimises (näiteks topeltrahastamine);

- vajaduse korral võidakse luua välisabivaldkonnaga seotud pettusejuhtumite analüüsimisele pühendatud võrgustikud ja sobivad IT-vahendid.

Kontrolli kulude ja sellest saadava kasu hinnang

Stabiliseerimise rahastamisvahendi sisekontrolli/haldamise kulud peaksid olema sarnased arengu ja koostöö peadirektoraadi EuropeAidi hinnangul välistegevuse vahendite haldamiseks kasutatavate kuludega (st 6 % koguvahenditest).

EuropeAidi kulude sisekontrolli/juhtimise hinnangulisteks kogukuludeks on ajavahemikul 2014–2020 eelarves kavandatud aastas keskmiselt 658 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena. Kõnealune näitaja hõlmab EuropeAidi juhtimisstruktuuriga lahutamatult seotud Euroopa Arengufondi juhtimist. Kõnealused mittetegevuskulud moodustavad ligikaudu 6,4 % üldistest kulukohustuste assigneeringutest (hinnangu kohaselt keskmiselt 10,2 miljardit eurot aastas), mis hõlmavad tegevust ja haldust ning on EuropeAidi kuludeks ELi üldeelarvest ja Euroopa Arengufondist ajavahemikul 2014–2020 ette nähtud.

Kõnealustesse juhtimiskuludesse on arvestatud kõik EuropeAidi peakorteri ja delegatsioonide töötajad, infrastruktuur, reisikulud, koolitus, järelevalve, hindamine ja auditilepingud (sealhulgas abisaajate algatusel sõlmitud lepingud).

EuropeAid kavatseb aja jooksul parandada juhtimiskulude ja tegevuskulude suhet uutes õigusaktides ette nähtud täiustatud ja lihtsustatud korra alusel, mis tugineb finantsmääruse läbivaatamisest tõenäoliselt tulenevatele muudatustele. Kõnealustest juhtimiskuludest saadav peamine kasu väljendub poliitikaeesmärkide täitmises, tõhusas ja tulemuslikus ressursside kasutamises ning kulutasuvuse saavutamiseks välja töötatud usaldusväärsete ennetusmeetmete ja muude selliste kontrollide rakendamises, millega tagatakse rahaliste vahendite seaduslik ja korrektne kasutamine.

Kuigi kuludega seotud juhtimistegevuse ja vastavuskontrolli laadi parandamist ja sihipärasemaks muutmist jätkatakse, on kõnealused kulud üldiselt vajalikud rahastamisvahendite eesmärkide tulemuslikuks ja tõhusaks saavutamiseks, nii et eeskirjadest kõrvalekaldumise oht püsiks minimaalne (jääkviga alla 2 %). Need kulud on oluliselt väiksemad, kui sisekontrollide kõrvaldamise või vähendamisega seotud ohud sellises kõrge riskiga valdkonnas.

ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

- Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik | Eelarverida | Assigneeringute liik | Rahaline osalus |

Nr [Nimetus………………………...……….] | Liigendatud/liigendamata[15] | EFTA riigid[16] | Kandidaatriigid[17] | Kolmandad riigid | Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses |

IV | 19 06 : kriisidele reageerimine ja ohud ülemaailmsele julgeolekule 19 06 01 Kriisidele reageerimine ja nendeks valmisolek 19 06 01 01 Kriisidele reageerimine ja nendeks valmisolek 19 06 01 02 Varasema koostöö lõpuleviimine 19 06 02 Meetmed, millega kaitstakse riike ja nende elanikkonda kriitiliste tehnoloogiliste ohtude eest 19 06 02 01 Meetmed keemiliste, tuuma- ja bioloogiliste materjalide või vahenditega seotud riskide maandamise ja nendeks valmisoleku valdkondades 19 06 02 02 Ettevalmistav tegevus – Tuuma-, bioloogiliste, keemia- ja väikerelvade vähendamine 19 06 02 03 Ühenduse poliitika kergrelvade leviku vastu võitlemisel 19 06 03 Piirkondadevahelised meetmed organiseeritud kuritegevuse, inimkaubanduse, hädavajaliku infrastruktuuri kaitse, rahvatervisega seotud ohtude ning terrorismivastase võitluse valdkonnas 19 06 09 Katseprojekt – Valitsusväliste organisatsioonide juhitud rahutagamismeetmete programm | Liigendatud | EI | EI | EI | EI |

- Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik | Eelarverida | Assigneeringute liik | Rahaline osalus |

Nr [Nimetus……………………………………..] | Liigendatud/liigendamata | EFTA riigid | Kandidaatriigid | Kolmandad riigid | Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses |

IV | 19 06: kriisidele reageerimine ja ohud ülemaailmsele julgeolekule 19 06 01 Kriisidele ja tekkivatele kriisiolukordadele reageerimine 19 06 02 Konfliktide ennetamine, kriisiks valmisolek ja rahu kindlustamine 19 06 03 Ohud ülemaailmsele ja piirkondadevahelisele julgeolekule | Liigendatud | EI | EI | EI | EI |

Hinnanguline mõju kuludele

Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik | Nr | Rubriik 4 – EL kui ülemaailmne partner |

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Hinnanguline personalivajadus

- ( Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

- ( Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

Aasta N | Aasta N+1 | Aasta N+2 | Aasta N+3 | Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6). |

( Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) |

XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) | 40,9 | 40,5 | 40,1 | 39,7 | 39,7 | 39,7 | 39,7 |

XX 01 01 02 (delegatsioonides) |

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) |

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) |

( Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[25] |

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) | 19,4 | 19,2 | 19,0 | 18,9 | 18,9 | 18,9 | 18,9 |

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) |

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) |

Muud eelarveread (täpsustage) |

KOKKU | 95,5 | 94,6 | 93,7 | 92,8 | 92,8 | 92,8 | 92,8 |

2014. aastal jagunevad rubriigi 5 personalikulud EuropeAidi ja välispoliitika vahendite talituse vahel järgmiselt:

- Ametikohtade loetelu: välispoliitika vahendite talituse puhul 18,7 täistööajale taandatud töötajat ja EuropeAidi puhul 22,2 täistööajale taandatud töötajat (kokku 40,9 täistööajale taandatud töötajat)

- Koosseisuvälised töötajad: : välispoliitika vahendite talituse puhul 17,9 täistööajale taandatud töötajat ja EuropeAidi puhul 1,5 täistööajale taandatud töötajat (kokku 19,4).

Rubriigi 4 (stabiliseerimise rahastamisvahendi programmi B..A read) personalikulude puhul tuleb märkida, et praegu kasutatakse selliste kriisidele reageerimiseks ette nähtud stabiliseerimise rahastamisvahendi projektide juhtimiseks, mille eest vastutab välispoliitika vahendite talitus, osaliselt EuropeAidi töötajaid delegatsioonides. Praegu on 30 eri delegatsioonis käimas 46 projekti. Delegatsioonides kasutatavate volitatud töötajate arv, keda rahastatakse 2012. eelarveprojekti B..A ridade raames, on 35 lepingulist töötajat, kellest 30 töötab välispoliitika vahendite talituses ja 5 EuropeAidis.

19 osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad |

Koosseisuvälised töötajad |

Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2014–2020

- ( Ettepanek/algatus on kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2014–2020.

- ( Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjakohase rubriigi ümberplaneerimine.

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

- ( Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[27]

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

Kolmandate isikute rahaline osalus

- Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

- Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta N | Aasta N+1 | Aasta N+2 | Aasta N+3 | Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6). | Kokku |

Aasta N | Aasta N+1 | Aasta N+2 | Aasta N+3 | Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6). |

Artikkel …………. | | | | | | | | | |Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

[1] SEK(2011) 215 (lõplik).

[2] See ei hõlma Euroopa Arengufondi, ülemaailmset kliima ja elurikkuse fondi ja hädaabireservi, mis jäävad ELi eelarvest välja.

[3] KOM(2011) 500, 29. juuni 2011.

[4] ELT L 327, 24.11.2006, lk 1–11.

[5] Eesistujariigi järeldused, Göteborgi Euroopa Ülemkogu, 15.–16. juuni 2001.

[6] Nõukogu dokument 15097/07, 20.11.2007.

[7] ELi sisejulgeoleku strateegia toimimine: viis sammu turvalisema Euroopa suunas, KOM (2010) 673 (lõplik), 22.11.2010.

[8] ELT L 55, 28.2.11, lk 13.

[9]

[10]

[11] ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[12] Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[13] Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[14] Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[15] Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[16] EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[17] Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[18] Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[19] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[20] Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[21] Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[22] Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

[23] Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[24] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[25] Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

[26] Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[27] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[28] Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.