Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programm (2014–2020) /* KOM/2011/0834 lõplik - 2011/0394 (COD) */
SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST Ettepaneku põhjused Ettevõtted, eriti väikesed ja keskmise
suurusega ettevõtted (VKEd) aitavad oluliselt kaasa ELi majanduskasvule ja
tööhõivele. Kui liit tahab saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia aruka,
jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärke, peab konkurentsivõime olema
kesksel kohal. Kuna liidul on olemas reguleerimisvahendid,
sealhulgas arukad õigusaktid ja liidu ettevõtete suhtes bürokraatia
vähendamine, saab mõningaid turutõrkeid käsitleda tõhusalt ELi tasandi avalike
vahendite abil. Seda ka juba tehakse. Konkurentsivõime ja
uuendustegevuse raamprogrammis on asjaomaseks tegevuseks ette nähtud rahalised
vahendid. Vajadust jätkata ja arendada niisugust rahalist toetamist tunnistati
ka komisjoni teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”[1]. Nüüd on komisjon esitanud ettevõtete ja
VKEde konkurentsivõime programmi (COSME), millele eraldatakse ajavahemikul 2014–2020
kokku 2,5 miljardit eurot. Üldine taust Liidu ettevõtted seisavad silmitsi probleemiga,
kuidas olla konkurentsivõimeline üleilmsel tasandil. Ettevõtteid takistavad aga
turutõrked, mis kahjustavad nende võimet konkureerida muude maailma piirkondade
ettevõtetega. Seetõttu on ELi VKEdes tööjõu ja ressursside tootlikkus madalam
ja kasv aeglasem kui näiteks sarnastel ettevõtetel USAs ning nad ei suuda
muutunud raamtingimustega nii hästi kohaneda kui Euroopa suured ettevõtted.
VKEde raskusi on veelgi süvendanud hiljutine majandus- ja finantskriis ning
tooraine ja ressursside hinnatõusud. Turutõrgete kõrvaldamise eesmärgil meetmete
võtmine on küll peamiselt liikmesriikide ja piirkondade kohustus, kuid
mõningates neis valdkondades on konkreetsed võimalused ELi lisandväärtuse
loomiseks. Liit võib näiteks aidata tugevdada ühtset turgu, toetada riiklike
meetmete sidusust ja järjepidevust, saavutada parimate tavade levitamise kaudu
stimuleeriva mõju või mastaabisäästu. Peale ühtse turu tõrgeteta toimimise
tagamise on ELi ülesanne parandada ka ettevõtluskeskkonda, et ELi ettevõtted
oleksid tugevad ja mitmekesised ning et VKEd suudaksid konkureerida üleilmsel
tasandil, kohanedes samal ajal vähese CO2-heitega ning
ressursitõhusa majandusega. See programm on esitatud kui vahend, mille
abil lahendada peamisi turutõrkeid, mis pidurdavad liidus ettevõtete, eriti
VKEde kasvu. Konkurentsivõime ja ettevõtluse valdkonnas on liidu ettevõtete
peamised probleemid järgmised: –
VKEde raskused rahastamisele juurdepääsul, sest nad peavad nägema palju vaeva, et tõendada oma
krediidivõimelisust, ning neil on raske pääseda ligi riskikapitalile; –
vähene ettevõtlusvaim – vaid 45 % Euroopa kodanikest soovib olla füüsilisest isikust
ettevõtja, samas kui näiteks USAs on selliseid kodanikke 55 %; –
ettevõtluskeskkond, mis ei soosi idufirmade
asutamist ja kasvu ning mida iseloomustab püsiv
õiguslik killustatus ja liigne bürokraatia; –
VKEde piiratud rahalistest vahenditest ja piiratud
erialateadmistest tulenev vähene suutlikkus kohaneda vähese CO2-heitega,
kliimamuutusele vastupanuvõimelise ning energia- ja ressursitõhusa majandusega; –
VKEde vähene suutlikkus laieneda
turgudele, mis on väljaspool nende asukohamaad –
nii ühtsele turule kui ka kaugemale. Need raskused tähendavad, et ettevõtteid ei
asutata piisavalt ning et asutatud ettevõtted ei jää sageli püsima või on äsja
asutatud ettevõtete tootlikkus halb ja nad ei ole tasuvad. Makromajanduse
tasandil näeme, et ELi majanduse konkurentsieelis on kadumas. Euroopa 2020. aasta strateegia kohaselt
on selle programmi eesmärk luua Euroopa ettevõtetele tingimused, mis
võimaldavad neil jõuliselt areneda, ja tagada, et VKEd saavad täielikult ära
kasutada ühtse turu tohutut potentsiaali, ning julgustada neid mitte piirduma
ainult ühtse turuga. Vaja on teha konkreetseid jõupingutusi, et edendada VKEde
kui liidu majanduskasvu ja töökohtade peamise allika arengut – erasektori
töökohtadest on üle 67 % VKEde arvel ning VKEde tulu moodustab ELi
kogutulust enam kui 58 %. Erilist tähelepanu pööratakse turismisektori
ettevõtete konkurentsivõime parandamisele, et rakendada Lissaboni lepingus
liidule ette nähtud uusi pädevusi; selle põhjuseks on selle sektori
märkimisväärne osa liidu SKPs ning selles sektoris tegutsevate VKE-de suur
osakaal. Ettepaneku eesmärgid Programm aitab saavutada järgmisi üldeesmärke: ·
suurendada liidu ettevõtete, sealhulgas turismisektori
konkurentsivõimet ning jätkusuutlikkust; ·
edendada ettevõtluskultuuri ning soodustada VKEde
asutamist ja kasvu. Programmi kaudu rahastatavate meetmete eesmärk
on ·
parandada raamtingimusi, et edendada liidu
ettevõtete ja turismisektori konkurentsivõimet ning jätkusuutlikkust, toetades rakendamise sidusust ja järjepidevust ning liidu tasandil
hästi informeeritud poliitiliste otsuste tegemist. Majandus- ja õiguskeskkonda
saab parandada võrdlemise, parimate tavade vahetamise ja sektoripõhiste
algatuste kaudu. VKE-poliitikat arendatakse ja VKEde konkurentsivõimet
edendatakse kooskõlas väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” (SBA)
ning Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega. Liidu tegevus
hõlmab ka põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele” edendamist nii ELi kui ka
liikmesriikide poliitikakujundamises ning selleks selgitatakse välja head tavad
ja vahetatakse neid, et aidata kaasa SBA rakendamisele, ning toetatakse VKEsid
ühtse turu võimaluste ärakasutamisel. Tugevdatakse ettevõtlussektoreid,
sealhulgas tootmist ja teenuseid, ja valitud sektoreid, milles on VKEdel suur
osakaal; ·
edendada ettevõtlust, sealhulgas konkreetsete
sihtrühmade seas. Selleks lihtsustatakse
haldusmenetlust ja arendatakse ettevõtlusoskusi ja -hoiakuid, eriti uute
ettevõtjate, noorte ja naiste seas, ning soositakse ettevõtjatele teise
võimaluse andmist; ·
parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele
omakapitali ja laenude vormis. Majanduskasvu edendavad
rahastamisvahendid, sealhulgas uued omakapitali- ja võlaplatvormid
omakapitalirahastu ja laenutagatiste pakkumiseks, võimaldavad muuta VKEde jaoks
rahastamisele juurdepääsu lihtsamaks. Esiteks tagab kasvuetapi
investeeringuteks ette nähtud omakapitalirahastu VKEdele kaubandusliku
suunitlusega ja tagastatava omakapitali rahastamise eeskätt finantsvahendajate
abil saadud riskikapitali näol. Teiseks tagab laenurahastu VKEdele võimaluse
jagada finantsvahendajatega riski otseselt või muude riskijagamise kokkulepete
vormis, et katta laene; ·
parandada juurdepääsu liidu ja maailma turule. Ettevõtetele tagatakse ettevõtlusvõrgustiku Enterprise Europe kaudu
majanduskasvule suunatud tugiteenused, et edendada ettevõtete laienemist
ühtsele turule ja ka teistele turgudele. Programmi raames tagatakse VKEdele
ettevõtlustoetus ka väljaspool liitu asuvatel turgudel. Peale selle toetatakse
rahvusvahelist tööstuskoostööd, eeskätt selleks, et vähendada ELi ja selle
peamiste kaubanduspartnerite õigus- ja ettevõtluskeskkonna erinevusi. Euroopa lisandväärtus Liidu tasandi tegevuse lisandväärtus põhineb
viiel järgmisel peamisel allikal: ·
ühtse turu tugevdamine, kaotades turu killustatuse
niisugustes valdkondades nagu riskikapitali investeeringud, piiriülene
laenamine ja krediidikvaliteedi parandamine, ning teavitamis- ja korralduslikud
piirangud, mis takistavad VKEdel ühtse turu pakutavaid võimalusi ära kasutada.
Rahastamisvahendite peamine eesmärk on parandada näiteks VKEde juurdepääsu
rahastamisele niisugustes turusegmentides, mida liikmesriikide meetmed, mis
piirduvad igas riigis üksnes investeeringute ja toetusega, ei hõlma. Tähelepanu
pööratakse niisuguste kasvule suunatud ettevõtete laienemise rahastamisele,
mille eesmärk on laieneda rahvusvaheliselt ja tegutseda piiriüleselt, samuti
tahetakse arendada VKEde piiriülest finantsturgu. Seda rolli saab täita ainult
liidu tasandi programm; ·
tutvustamine ja stimuleeriv mõju tööstuse ja
poliitika valdkonna parimate tavade levitamise kaudu. Praegune programm
võimaldab esitada Euroopa ettevõtlusauhindade konkurssidele parimaid näiteid
ettevõtluse ja VKEde edendamise kohta riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul
tasandil. Auhindadega tahetakse tunnustada avaliku sektori asutuste parimaid
meetmeid näiteks lihtsustamise ja halduskoormuse vähendamise alal. Igal aastal
võistleb riiklikes voorudes ligikaudu 400 projekti ning liikmesriigid
valivad välja neist umbes 56, mis osalevad üleeuroopalisel konkursil ning
mille seast valib Euroopa žürii omakorda välja kuus parimat. 250 riiklikust
nominendist on rohkem kui 30 võitnud auhinna ning neid on tutvustatud kogu
Euroopas kui parimat tava. Oskuste ja teadmiste piiriülene siire aitab
ühtlustada liikmesriikide poliitikavaldkondi, luua uusi partnerlusi ning
vähendada Euroopa riikide vahelisi lõhesid majanduses. Euroopa riiklikel ja
kohalikel ametivõimudel on võimalus tutvustada oma edukaid algatusi
iga-aastasel komisjoni ja liidu eesistujariigi korraldatud SBA konverentsil.
Konverents on saanud olulisimaks sündmuseks, mille raames edendatakse nii liidu
kui ka liiduväliste riikide heade tavade vahetamist. Näiteks tõi viimane,
Budapestis toimunud SBA konverents kohale ELi liikmesriikidest 340 osalejat
ja väljastpoolt ELi 30 osalejat. Töötubades tutvustati 28 head tava.
Rahastamisvahenditega seoses hõlbustab Euroopa Investeerimisfond pidevalt oma
tegevusega parimate tavade vahetamist nii tagatiste kui ka riskikapitali
valdkonnas ning stimuleeriv mõju näib riskikapitali puhul olevat eriti suur; ·
mastaabisääst valdkondades, kus liikmesriikidel
oleks üksi raske saavutada vajalikku kriitilist massi. Näiteks välismaal
asuvate VKEde toetamise valdkonnas annaks Euroopa lisandväärtust riikide
jõupingutuste ühendamine ning niisuguste teenuste loomine, millel juhul, kui
neid pakutakse riiklikul tasandil, puuduks kriitiline mass (näiteks
intellektuaalomandi õiguste jõustamise toetamise abil). Praeguse programmi raames
rahastatav VKEde intellektuaalomandi õiguste kasutajatugi Hiinas annab nõu,
mida väiksematest liikmesriikidest pärit VKEd muidu ei saaks[2]. Peale selle võib liidu sekkumine aidata
vältida tegevuse dubleerimist ning edendada liikmesriikidevahelist koostööd ja
koordineerimist asjaomaste ELi-väliste riikidega. Turismi puhul annab liidu
tasandi algatus selget lisandväärtust, eriti järgmistes valdkondades:
turismisektori teadmistebaasi konsolideerimine üleeuroopaliste küsitluste ja
uuringute abil, et mõista paremini nõudluse ja pakkumise poolt, ilma milleta ei
oleks võimalik saavutada üleliidulisi võrreldavaid ja järjepidevaid andmeid[3]; ühiste riigiüleste turismi edendamise
strateegiate väljatöötamine, et tutvustada Euroopat kui kvaliteetse ja säästva
turismi sihtkohta[4],
heade tavade kindlakstegemine, millest võib olla kasu konkreetsetes sektorites,
nagu näiteks mere- ja rannaturismis, ning turismihooaja pikendamine, mida on
eri liikmesriikidel omavaheliste vahetuste kaudu võimalik paremini saavutada
kui igal riigil eraldi. ·
riiklike meetmete sidusus ja järjepidevus
Euroopa tasandil heade tavade vahetamise ja võrdlemise kaudu. Üks parimaid
näiteid praeguse programmi raames rahastatavate võrdlusuuringute edukuse kohta
on ettevõtte asutamise korra lihtsustamisega seotud tegevus. Alates 2008. aastast
on igal aastal jälgitud olukorda riigiti, võttes arvesse lihtsustamise kolme
aspekti (mille suhtes andis konkurentsivõime nõukogu volituse viia läbi
võrdlusuuring): piiratud vastutusega ettevõtte asutamise keskmine aeg ning
halduskulud ja -menetlus. Selle meetme raames toimusid iga poole aasta järel
liikmesriikide määratud ekspertide kohtumised (riiklike ettevõtte asutamise
koordineerijate võrgustik). Meetme eesmärk oli töötada välja mõõtmismeetod,
jälgida edusamme ning toetada neid edusamme heade tavade ja teabe vahetamise
kaudu. Alates 2002. aastast on registreerimisaeg vähenenud 70 % ning
kulud rohkem kui poole võrra. Pärast selle meetme edukaks osutumist vaadati 2011. aasta
veebruaris Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” (SBA)
läbivaatamise ajal läbi ka eesmärgid; ·
ELi institutsioonidele ainuomased teadmised: –
ELi finantseerimisasutuste, Euroopa
Investeerimispanga (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondi kogemused on
VKEsid soosivate rahastamisskeemide koostamisel ja rakendamisel hindamatud.
Euroopa Investeerimisfondi rohkem kui 10 aasta vältel saadud kogemused on
väga väärtuslikud. Alates 2007. aastast on investeerimisfond investeerinud
19 riskikapitalifondi, mida rahastatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse
raamprogrammi raames, ja olnud sealjuures sageli põhiinvestoriks, tagades
finantsvõimenduse kokku üle 1,4 miljardi euro suurusele summale, mis
investeeriti kasvule suunatud VKEdesse. Euroopa Investeerimisfondi varasemate
tulemuste kohaselt on abisaajad – sealhulgas Skype (IP-kõneteenused), Vertaris
(paberi ringlussevõtt) ja Solar Direct (fotoelektrilised struktuurid) – üle 98 %
ELi esimese põlvkonna riskikapitali (Euroopa tehnoloogiaedendusprojekti
käivitusprogramm, mida rakendati majanduskasvu ja tööhõive algatuse raames
ajavahemikul 1998–2000) investeeritud vahenditest juba tagasi maksnud või
maksavad tõenäoliselt tagasi; –
Ettevõtlusvõrgustik Enterprise Europe on saavutanud käegakatsutavaid tulemusi, rõhutades liiduga seotud
küsimustest teavitamise ning otsustusprotsessi toetamise võimaluste kaudu VKEde
rahvusvahelistumise edendamist (nii siseturul kui ka väljaspool seda).
Võrgustiku roll on eriti oluline, aidates kaotada erinevused VKEdele mõeldud
teabes ning vähendades piiriülese tegevusega seotud tehingukulusid.
Ettevõtlusvõrgustiku Enterprise Europe väärtus seisneb ühistes meetodites,
instrumentides ja vahendites, mida kasutavad kvalifitseeritud teenusepakkujad,
keda on volitanud ja keda (kaas)rahastavad piirkondlikud ja riiklikud
ametiasutused. Sidusus muu poliitika ja programmidega On oluline, et iga liidu poliitika ja
rahastamisprogrammi kavandamisel võetaks arvesse VKEde konkreetseid huve ja
asjaolusid. Tulevane finantsraamistik koostatakse nii, et see hõlbustaks
väikeettevõtete osalemist rahastamisprogrammides, ning selleks lihtsustatakse
eeskirju, vähendatakse osaluskulusid, kiirendatakse hankemenetlust ning
tagatakse ühtsed teeninduspunktid, et parandada liidu rahaliste vahendite
saajate olukorda. VKEde ettevõtluskeskkonna parandamine on
Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamise jaoks väga tähtis ja
seega nimetatakse seda Euroopa 2020. aasta strateegia seitsmest
juhtalgatusest kuues: „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika”,
„Innovatiivne liit”, „Noorte liikuvus”, „Euroopa digitaalarengu tegevuskava”,
„Ressursitõhus Euroopa” ning „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava”. Uue
programmi jaoks on eriti oluline juhtalgatus „Üleilmastumise ajastu terviklik
tööstuspoliitika”, millega nähakse ette uus Euroopa konkurentsivõime strateegiline
käsitlusviis, tuuakse esile väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete asutamise
ja kasvu küsimus ning edendatakse ettevõtluskultuuri. Uus kavandatav programm hõlmab ka vahendit,
mille abil saab täita muid poliitilisi eesmärke. Ettevõtlusvõrgustik Enterprise
Europe annab võimaluse luua teabe ülalt alla suunatud levitamisel seoseid
teiste programmide ja algatustega ja edendada neid ning saada teabe alt üles
liikumise kaudu sidusrühmadelt tagasisidet. Selle raames antakse edaspidigi
VKEdele teavet, nõu ja toetust keskkonnaprogrammide ja keskkonnanõuetele
vastavuse küsimustes. Koostoimet teiste programmidega suurendatakse võimalikult
palju. Näiteks toimiksid uues programmis esitatud tagatise andmise meetmed
kõrvuti liidu struktuurifondide ning Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress”
raames rahastatud tagatise andmise meetmetega. Riskikapitali rahastamisvahendid
täiendavad uue teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020
rahastamisvahendeid. Programmi raames välditakse ka kattumist teiste programmide,
eriti ettevõtluse edendamist ja oskusi käsitlevate programmidega. Hoolikalt
kaalutakse ka uue programmi täiendavust kavandatava partnerlusinstrumendiga.
Oluline on, et liidu välistegevus täiendaks liidusisese jätkusuutliku
majanduskasvu ja töökohtade loomist kindlustava tegevuskava välismõõdet. Programmi juhtimine Nagu on teatavaks tehtud komisjoni teatises
„Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”[5], toimub juhtimine suurel määral allhanke
korras. –
Rahastamisvahendeid hakkab juhtima Euroopa
Komisjoni nimel Euroopa Investeerimispanga grupp. –
Muid tegevusvaldkondi võib juhtida mõni
rakendusamet, tuginedes headele kogemustele,[6]
mis on saadud Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse (EACI)
tegevusega kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku raames. Tehakse ka
kulutasuvuse analüüs. Konkurentsivõime ja uuendustegevuse
raamprogrammi puhul on allhange osutunud eriti tõhusaks seoses lihtsustamisega,
sest EACI on tänu oma spetsialiseerumisele ühtlustanud ja arendanud VKEde
suhtes kohaldatavaid menetlusi. Muude tulevaste rahastamiskavade VKEdega
seotud valdkondade käsitlemine võidakse samuti teha EACI ülesandeks. Need
võivad hõlmata programmi Horisont 2020 valdkondi, muutes nimetatud asutuse
liidu rahastamisprogramme kasutada soovivate VKEde jaoks ühtseks
teeninduspunktiks. Ühe rakendusameti kasutamine aitaks ühtlustada ka
IT-vahendite ja elektrooniliste portaalide kasutamist ning hõlbustaks seega
veelgi VKEde juurdepääsu rahastamisele. Lihtsustamine Komisjoni eesmärk on nii kõnealuse kui ka muude
mitmeaastase finantsraamistiku programmide puhul lihtsustada õiguskeskkonda ja
hõlbustada võimalikult palju ELi ettevõtete, eriti VKEde juurdepääsu
rahalistele vahenditele. Seda käsitlusviisi kasutatakse ka konkurentsivõime ja
VKEde programmi (COSME) puhul, milles võetakse aluseks üksnes finantsmääruse
eeskirjad ilma ühegi erandita. See tagab ettevõtete juurdepääsu rahalistele
vahenditele lihtsa, sidusa ja standardse haldusmenetluse kaudu. Finantsmääruse läbivaatamine aitab hõlbustada
väikeettevõtete osalemist rahastamisprogrammides, näiteks eeskirjade
lihtsustamise, osaluskulude vähendamise, hankemenetluse kiirendamise ning
ühtsete teeninduspunktide tagamise kaudu, et lihtsustada juurdepääsu liidu
rahalistele vahenditele. Kavandatud on uus ühekordsete maksete süsteem. Need meetmed vastavad vajadustele, mille tõid
sidusrühmad esile tulevast konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi
käsitlevate avalike konsultatsioonide ajal ja mis olid järgmised: ·
lihtsustada ettepanekute koostamise hõlbustamise kaudu
haldusmenetlust ning ettevõtlusvõrgustiku Enterprise Europe menetlusi; ·
edendada ühekordsete maksete ja kindlasummalise
rahastamise kasutamist; ·
kaotada nõue märkida ära projekti töötajad; ·
lihtsustada lepingute jaoks esitatavaid
haldusdokumente; ·
kaotada eraisikutest abisaajate vajadus esitada
pangagarantii. Programm on kooskõlas nimetatud soovitustega
ja selle raames kasutatakse maksimaalselt ära uut finantsmäärust, samuti
rõhutatakse, et aruandlusnõudeid lihtsustatakse veelgi, kusjuures rohkem
hakatakse kasutama veebipõhist aruandluse võimalust. Selleks et parandada VKEde
juurdepääsu rahastamisele veelgi, ühtlustatakse nii palju kui võimalik kõikide
tulevaste liidu rahastamisprogrammide eeskirju osaluse ja abikõlblikkuse kohta. Niisuguseid rahastamisvahendeid on ettevõtetel
lihtne kasutada, sest nad pöörduvad rahastamise saamiseks oma panga või
riskikapitalifondi poole tavapärase rahastamistaotlusega, mitte projekti
ettepanekuga. Komisjoni ettepanekuga omakapitali- ja võlaplatvormide kohta ning
läbivaadatud finantsmäärusega reguleeritakse ka Euroopa Investeerimisfondi või
muude asjakohaste finantsinstitutsioonide rakendatavate rahastamisvahendite
haldusnõudeid. Eeskirju lihtsustatakse võimalikult palju, et saavutada tasakaal
ühelt poolt vahendajaid ja abisaajaid käsitlevate aruandluskohustuste ning
teiselt poolt usaldusväärse finantsjuhtimise, sealhulgas auditeerimisnõuete
vahel. Peale selle hakkab komisjon rakendama sama
tüüpi projektide puhul EACI väljatöötatud lihtsustamiskorda. Jagatakse parimaid
tavasid näiteks seoses lihtsustamisega, mille täitevasutus võttis kasutusele
toetus- ja muude lepingute ning menetluste puhul. Edasine lihtsustamine võib
hõlmata toetuslepingute paindlikumaid rakendamistingimusi, et vältida vajadust
teha hilisemas etapis muudatusi. HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE
TULEMUSED Konsulteerimine huvitatud isikutega Konkurentsivõime ja uuendustegevuse
raamprogrammi lõpptähtaeg on 31. detsember 2013. Järjeprogrammi mõju
hindamise raames korraldas komisjon ulatusliku üldsusega konsulteerimise,
milles osalesid muu hulgas avaliku ja erasektori organisatsioonid ja
üksikisikud ja mis koosnes neljast etapist: –
veebipõhine küsitlus (sealhulgas eriküsitlus
rahastamisvahendite kohta[7]),
mis kestis 8. novembrist 2010 kuni 11. veebruarini 2011; –
avalik konverents 25. jaanuaril 2011; –
liikmesriikide esindajate kohtumised ettevõtluse ja
uuendustegevuse programmi komitees ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse
komiteede ühiskohtumisel; –
konkurentsivõime ja uuendustegevuse strateegilise
nõuandva kogu kohtumine 2. veebruaril 2011. Konsulteerimine andis kinnitust, et paljud
praeguse programmi osad toimivad hästi ning et üldiselt toetatakse liidu
programmi jätkumist, et abistada VKEsid ja luua soodne ettevõtluskeskkond.
Küsimusi, mis hõlmavad VKEde juurdepääsu rahastamisele, arutati ka VKEde
finantsfoorumi 2010. aasta septembris ja 2011. aasta märtsis toimunud
kohtumistel. Praeguse programmi hindamine Kehtiva konkurentsivõime ja uuendustegevuse
raamprogrammi puhul hinnatakse nii konkreetseid programme kui ka raamprogrammi
üldiselt. Enamik kavandatava programmi meetmeid on konkurentsivõime ja
uuendustegevuse raamprogrammi alusel toimiva ettevõtluse ja uuendustegevuse
programmi meetmete jätk. Ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi hindamise
põhitulemused on esitatud allpool. Vahehindamine Ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi
vahehindamise[8]
raames analüüsiti programmi esialgseid tulemusi ning sealjuures keskenduti
ettevõtlusvõrgustiku Enterprise Europe loomisele ja nimetatud programmi ja
sellele eelnenud programmi rahastamisvahendite mõjule. Hindamine kinnitas, et
ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi eesmärkidega on käsitletud tõhusalt
ELi VKEde kõige olulisemaid tõkkeid ja piiranguid, nagu õigus- ja halduskoormus
ning piiratud juurdepääs rahastamisele. Ettevõtluse ja uuendustegevuse
programmi raames toetatud rahastamisvahendeid on vaja turutõrgete pärast, et
kaotada rahastamispiirangud, mis mõjutavad uusi ja kasvavaid VKEsid kogu
liidus. Nimetatud programmi rahastamisvahendeid peeti uuenduslikuks
käsitlusviisiks, et kaotada VKEde rahastamist käsitlevad turutõrked. Olukorra parandamiseks esitati järgmised
soovitused: ·
töötada välja standardsed järelevalvenäitajad, et
registreerida programmi edusammud ja anda neist aru; ·
parandada ettevõtlusvõrgustiku Enterprise Europe
tagasiside andmise funktsiooni; ·
lihtsustada ettevõtluse ja uuendustegevuse
programmi struktuuri, et parandada meetmete ja programmi üldeesmärkide vahelisi
seoseid. Lõpphinnang Ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi lõpphinnangus[9] analüüsiti selle asjakohasust, tõhusust,
tulemuslikkust, teavet ja teadlikkust, kasulikkust ning jätkusuutlikkust,
pöörates erilist tähelepanu selle peamistele osadele: rahastamisvahenditele,
ettevõtlusvõrgustikule Enterprise Europe ja uuendustegevusele. Hindamine hõlmas
ulatuslikku konsulteerimist sidusrühmade ja abisaajatega uuringute ja
küsitluste kaudu. Hindamise tulemused on julgustavad. Esitatud
arvamuste kohaselt edeneb ettevõtluse ja uuendustegevuse programm sihipäraselt,
et saavutada oodatavat mõju ning käsitleda vajadusi, probleeme ja küsimusi
ettenähtud korras, ning on eriti tõhus Euroopa tasandil. Programmi eesmärke peeti ettevõtjate vajadusi
silmas pidades väga asjakohaseks ning Euroopa 2020. aasta strateegia
sihtidega kooskõlas olevaks. Hinnangute kohaselt saavad lõppkasutajad, eriti
VKEd, programmist palju kasu. Arvamuste kohaselt on ettevõtluse ja
uuendustegevuse programmi meetmed, eriti rahastamisvahendid, loonud tõhusad
tingimused, et võimaldada tõelist mitmekordset mõju turul. Ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi
täiustamiseks esitati järgmised soovitused: ·
töötada välja juhtimissüsteem, et täita programmi
valdkondadevahelisi eesmärke ja seostada kõrgetasemelisi eesmärke konkreetsete
rahastatavate tegevusvaldkondade ja meetmetega; ·
muuta seosed ettevõtluspoliitika muude osadega
selgemaks, viidates näiteks SBA prioriteetidele või asjaomastele Euroopa 2020. aasta
strateegia juhtalgatustele; ·
töötada välja järelevalvesüsteem ja -näitajad, mis
on küll programmi tulemuste hindamise jaoks väga väärtuslikud, kuid vajavad
siiski veel kohandamist. Praeguses programmis pööratakse juba rohkem
tähelepanu tulemuste mõõtmisele ja tulemuslikkuse näitajatele ning sellel on
tähtis osa ka uues programmis. Uues programmis võetakse arvesse eespool nimetatud
soovitusi ning tugevdatakse eelkõige programmi sekkumispõhimõtteid, sidudes
need tihedamalt liidu strateegiliste prioriteetidega. Mõju hindamine Programmi vahendite mõju on hinnatud ning
mõjuhinnang on lisatud ka käesolevale komisjoni ettepanekule. Mõju hindamises
vaadeldi nelja järgmist võimalust: –
variant 1: praeguse olukorra jätkumine, mis hõlmaks
neidsamu konkurentsivõime ja VKEdega seotud aspekte, mida ettevõtluse ja
uuendustegevuse programm 2013. aastal peaks hõlmama; –
variant 2: kõik praegused finantssekkumised
lõpetatakse; –
variant 3b: praegune sekkumisulatus säilib koos
eelarve tasakaalustatud suurendamisega; –
variant 3c: eelarve sihipärane suurendamine koos
rahalise toetusega, mis piirdub rahastamisvahenditega ja ettevõtlusvõrgustikuga
Enterprise Europe. Mõju hindamises järeldati, et eelistatuim
võimalus on eelarve mõõdukas suurendamine, sest see tagaks
tasakaalustatud käsitlusviisi tõhususe suurendamise toetamise, kriitilise
massi, sidususe ja tulemuslikkuse suhtes ning käsitleks turutõrkeid ja
õiguslikke puudusi. Pärast mõju hindamise nõukogu arvamuse
esitamist parandati aruannet järgmiselt: –
tekstis täpsustati hindamistulemusi ja sidusrühmade
seisukohti; –
sotsiaalse mõju hindamist laiendati; –
poliitilist sidusust ja sidusust teiste ELi programmidega
hinnati uuesti ja selgitati ka aruandes. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG Õiguslik alus Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise
lepingu artiklitel 173 ja 195. See hõlmab järgmisi sätteid: –
artiklis 1 kehtestatakse programm; –
artiklis 2 määratakse kindlaks üldeesmärgid ja
artiklis 3 erieesmärgid; –
artiklis 4 kirjeldatakse programmi eelarvet; –
artiklis 5 käsitletakse kolmandate riikide
osalemist; –
artiklites 6, 7, 8 ja 9 on kirjeldatud programmi
tegevusvaldkondi; –
artiklis 10 määratakse kindlaks rakendamise iga-aastane
tööprogramm; –
artiklis 11 määratakse kindlaks komisjoni
toetusmeetmete kohaldamisala; –
artiklis 12 kirjeldatakse järelevalve- ja
hindamisnorme; –
artiklis 13 kirjeldatakse rahalise abi vorme; –
artiklis 14 antakse teavet rahastamisvahendite
rakendamise kohta; –
artiklis 15 kirjeldatakse liidu finantshuvide
kaitset käsitlevaid sätteid; –
artiklis 16 on esitatud komiteed käsitlevad sätted; –
artiklites 17, 18 ja 19 kirjeldatakse delegeeritud
õigusakte, delegeerimiskorda ja kiirmenetluse sätteid; –
artiklis 20 kehtestatakse käesoleva määruse
jõustumiskuupäev. Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse
põhimõte Kavandatav ELi programm on kooskõlas Lissaboni
lepinguga, sest selles käsitletakse konkreetselt poliitikavaldkonna puudusi,
nagu kooskõlastuse ja tõhusa koostöövõrgustiku puudumine ning turutõrked,
näiteks teabe erinevused, ja nende puudustega saab tegeleda vaid ELi tasandil.
Kooskõlastatud ja konsolideeritud poliitika kehtestamist peetakse väga
oluliseks, et koondada peamisi sidusrühmi, jagada teadmisi, ideid ja muresid
ning aidata suurendada teadlikkust nii valitsustes ja üldsuse seas kui ka nende
vahel. Tulevase programmi mitte ühegi kavandatava
meetme puhul ei taheta ELi tasandi meetmega asendada riiklikku algatust ega
kehtestata ELi tasandi siduvat otsust. ELi sekkumise eesmärk on riiklike
meetmete toimimise tõhustamine, andes neile ELi mõõtme, kooskõlastades neid
paremini ja kaotades piiriülesed tõkked, mis takistavad kas erasektori
osalejate või avaliku sektori asutuste koostööd. Riiklike ja piirkondlike
osalejate ja struktuuride koostööd edendatakse pigem horisontaalsete
koostöövõrgustike kui vertikaalse tsentraliseerimise kaudu. ELi tegevus peab olema proportsionaalne, mis
tähendab seda, et tegevus ja kasutatavad vahendid peavad olema eesmärkidega
täielikult kooskõlas. Arvestades sellega seoses ELi majanduse probleeme ning
ELi tegevuse suurust ja ulatust, loodetakse, et sellel on tänu kaas- ja
mitmekordistavale mõjule kogu Euroopas hea mõju. Eelarvepiirangute tõttu valiti
kavandatavaid ELi meetmeid hoolikalt, et näidata, milline on nende ELi
lisandväärtus. Eespool esitatud analüüsi põhjal võib
järeldada, et kavandatav ELi tasandil sekkumine ettevõtluse ja konkurentsivõime
edendamise nimel on täiesti õigustatud, eriti kui arvestada VKEde vajadusi. MÕJU EELARVELE Rahalised eraldised programmi rakendamiseks
ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 moodustavad
2,522 miljardit eurot[10]. 2011/0394 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse ettevõtete ning
väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programm
(2014–2020) (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU
NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artikleid 173 ja 195, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu
liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomitee arvamust, võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1)
Komisjon võttis 2010. aasta märtsis vastu teatise
„Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu
strateegia”[11]
(edaspidi „Euroopa 2020. aasta strateegia”). Euroopa Ülemkogu kinnitas
teatise 2010. aasta juunis. Euroopa 2020. aasta strateegia aitab
reageerida majanduskriisile ning selle eesmärk on valmistada Euroopa ette
järgmiseks kümnendiks. Sellega kehtestatakse viis kliima ja energia, tööhõive,
innovatsiooni, hariduse ning sotsiaalse kaasamise valdkonda käsitlevat
kaugeleulatuvat eesmärki, mis tuleb saavutada 2020. aastaks, ning
määratakse kindlaks majanduskasvu peamised tõukejõud, millega tahetakse muuta
Euroopa paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks. Selles rõhutatakse ka
vajadust edendada Euroopa majanduse kasvu ja samas saavutada kõrge tööhõive
määr, vähese CO2-heitega, ressursi- ja energiatõhus majandus ning
sotsiaalne sidusus. (2)
Tagamaks, et ettevõtted täidavad Euroopa
majanduskasvus keskset osa, võttis komisjon 2010. aasta oktoobris vastu
teatise „Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika. Jätkusuutlikkus ja
konkurentsivõime kesksele kohale”,[12]
mille Euroopa Ülemkogu kinnitas oma 2010. aasta detsembri järeldustes.
Tegemist on Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatusega. Teatises
nähakse ette strateegia, mille eesmärk on edendada majanduskasvu ja töökohtade
loomist ning säilitada sealjuures Euroopa tugev, mitmekesine ja
konkurentsivõimeline tööstusbaas ja toetada seda, eriti parandades ettevõtjate
jaoks raamtingimusi ning edendades ühtse turu mitut aspekti, sealhulgas äritegevusega
seotud teenuseid. (3)
2008. aasta juunis võttis komisjon vastu teatise
„Kõigepealt mõtle väikestele. Euroopa väikeettevõtluse algatus „Small Business
Act”,[13]
mille Euroopa Ülemkogu kinnitas 2008. aasta detsembris. Euroopa
väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” (SBA) näeb ette kõikehõlmava
poliitilise raamistiku VKEdele, edendab ettevõtlust ning kinnistab õiguses ja
poliitikas põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele”, et suurendada VKEde
konkurentsivõimet. SBA kehtestab 10 põhimõtet ning visandab poliitilised ja
õigusmeetmed, mille abil edendada VKEde kasvupotentsiaali ja töökohtade loomise
võimalusi. SBA rakendamine aitab saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia
eesmärke. Juhtalgatustes on juba sätestatud mitu VKEsid käsitlevat meedet. (4)
Komisjoni 2011. aasta veebruari teatises
„Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamine”,[14] mille konkurentsivõime nõukogu kinnitas 2011. aasta
mais, antakse ülevaade SBA rakendamisest ja hinnatakse praeguses
majanduskeskkonnas tegutsevate VKEde vajadusi, arvestades, et neil on järjest
raskem pääseda ligi rahastamisele ja siseneda turgudele. Läbivaatuses antakse
ülevaade kahe aasta jooksul SBA suhtes saavutatud edusammudest, sätestatakse
uusi meetmeid, et reageerida majanduskriisi tõttu tekkinud probleemidele,
millest sidusrühmad on teada andnud, ning pakutakse välja SBA kasutuselevõtmise
ja rakendamise parandamise viise, milles sidusrühmad täidavad konkreetset osa
ja eestvedajaks on ettevõtlusorganisatsioonid. (5)
29. juunil 2011. aastal vastu võetud
ettepanekuga nõukogu määruse kohta, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
finantsraamistik aastateks 2014–2020,[15]
kehtestab komisjon seadusandlike ettepanekute ja dokumentide paketi liidu 2014.–2020. aasta
eelarve jaoks. Mitmeaastases finantsraamistikus kirjeldatakse, kuidas täita
poliitilised eesmärgid, nimelt suurendada majanduskasvu ja töökohtade arvu
Euroopas, saavutada vähese CO2-heitega ja keskkonnahoidlikum
majandus ning anda Euroopale rahvusvaheliselt silmapaistvam koht. (6)
Selleks et aidata kaasa liidu ettevõtete, eriti
VKEde konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tugevdamisele, teadmistepõhise
ühiskonna arendamisele ja tasakaalustatud majanduskasvul põhinevale arengule,
tuleks kehtestada ettevõtete konkurentsivõime ja VKEde programm (edaspidi „programm”). (7)
Komisjon on kohustunud peavoolustama kliimameetmeid
liidu rahastusprogrammides ja suunama vähemalt 20 % liidu eelarvest
kliimaga seotud eesmärkidesse. On tähtis tagada, et programmi
ettevalmistamisel, väljatöötamisel ja rakendamisel edendataks kliimamuutuste
leevendamist ja nendega kohanemist ning riskiennetust. Käesoleva määruse alla
kuuluvad meetmed peaksid soodustama üleminekut vähese CO2-heitega,
kliimamuutusele vastupanuvõimelisele majandusele ja ühiskonnale. (8)
Liidu konkurentsipoliitika eesmärk on kehtestada
institutsiooniline ja poliitiline korraldus, mis loob tingimused ettevõtete
jätkusuutlikuks kasvuks. Suurem tootlikkus on tulude jätkusuutlikkuse kasvu
peamine allikas, mis omakorda aitab parandada elatustaset. Konkurentsivõime
sõltub ka ettevõtjate võimest kasutada täielikult ära võimalusi, näiteks neid,
mida pakub Euroopa ühtne turg. See on eriti oluline VKEde jaoks, kes
moodustavad liidu ettevõtetest 99 %, tagavad kaks kolmandikku erasektori
praegustest töökohtadest ja 80 % uutest töökohtadest ning loovad rohkem
kui poole liidu ettevõtete loodavast kogulisandväärtusest. VKEd on
majanduskasvu, tööhõive ja ühiskonna integreerumise peamised eestvedajad. (9)
Viimastel aastatel on liidu poliitikakujundamises
pööratud konkurentsivõimele suurt tähelepanu turutõrgete ning poliitiliste ja
institutsiooniliste probleemide pärast, mis kahjustavad ELi ettevõtjate, eriti
VKEde konkurentsivõimet. (10)
Programmis tuleks seega käsitleda turutõrkeid, mis
mõjutavad ELi majanduse konkurentsivõimet üleilmsel tasandil ja kahjustavad
ettevõtjate võimet konkureerida maailma muude piirkondade partneritega. (11)
Programmis tuleks eelkõige käsitleda
VKEsid, nagu on määratletud komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ
mikroettevõtjate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta[16]. Erilist tähelepanu tuleks pöörata
mikroettevõtetele, käsitööga tegelevatele ja sotsiaalsetele ettevõtetele.
Tähelepanu tuleks pöörata ka noorte, uute ja potentsiaalsete ettevõtjate ning
naisettevõtjate ja konkreetsete sihtrühmade, näiteks sisserändajate ning
sotsiaalselt ebasoodsamas olukorras olevate ja kaitsetumatesse rühmadesse
kuuluvate ettevõtjate (näiteks puuetega inimeste) eripärale ja vajadustele.
Programm peaks julgustama ka eakamaid kodanikke ettevõtjaks hakkama ja ettevõtjaks
jääma ning soosima ettevõtjatele teise võimaluse andmist. (12)
Paljud liidu konkurentsivõime probleemid on seotud
sellega, et VKEdel on raske juurde pääseda nii rahastamisele – nad näevad suurt
vaeva, et tõestada oma krediidivõimelisust – kui ka riskikapitalile. See
avaldab halba mõju uute asutatud ettevõtete tasemele ja kvaliteedile ning
ettevõtete kasvule. Kavandatav rahastamisvahend annab liidule lisandväärtust
muu hulgas sellega, et tugevdab ühtset turgu riskikapitali jaoks ning arendab
üleeuroopalist VKEde finantsturgu. Liidu meetmed peaksid täiendama VKEdele ette
nähtud rahastamisvahendite kasutamist liikmesriikides. Üksused, kellele
usaldatakse meetmete rakendamine, peaksid tagama täiendavuse ja vältima
topeltfinantseerimist ELi vahenditest. (13)
Ettevõtlusvõrgustik Enterprise Europe on tõestanud
oma väärtust ning on Euroopa VKEde jaoks äritegevuse toetuse ühtseks
teeninduspunktiks, aidates neil parandada oma konkurentsivõimet ning uurida
ühtse turu ja muude turgude ärivõimalusi. Meetodite ja tööviiside ühtlustamise
ning äritegevuse tugiteenuste Euroopa mõõtme saab tagada ainult liidu tasandil.
Just ettevõtlusvõrgustik on aidanud VKEdel leida koostöö- ja tehnosiirde
partnereid ning saada nõu rahastamisallikate ja intellektuaalomandi,
ökoinnovatsiooni ja jätkusuutliku tootmise kohta. Ettevõtlusvõrgustik on
küsinud ka tagasisidet liidu õigusaktide ja standardite kohta. Võrgustikule
ainuomased teadmised on eriti olulised teabe erinevuste kaotamisel ning
piiriüleste tehingutega seotud kulude vähendamisel. (14)
VKEde vähene rahvusvahelistumine nii Euroopas kui
ka väljaspool mõjutab konkurentsivõimet. Mõningate hinnangute kohaselt
ekspordib praegu või on viimase kolme aasta jooksul eksportinud vaid 25 %
ELi VKEdest; üksnes 13 % neist ekspordib liidust väljapoole korrapäraselt
ja vaid 2 % on investeerinud väljapoole oma asukohariiki. Kooskõlas SBAga,
milles kutsuti ELi ja liikmesriike üles toetama ja julgustama VKEsid kasutama
ära väljaspool ELi asuvate turgude kasvu, toetab Euroopa äriorganisatsioonide
võrgustikku rohkem kui 20 välisturul. See toetab rahaliselt ELi ja Jaapani
tööstuskoostöö keskust, Hongkongis, Malaisias ja Singapuris asuvaid
äriorganisatsioone, Indias asuvat Euroopa ettevõtlus- ja tehnoloogiakeskust,
Hiinas ja Tais asuvat ELi VKEde keskust ning kasutajatuge, mis nõustab Hiinas
tegutsevaid VKEsid intellektuaalomandi õiguste küsimustes. Euroopa
lisandväärtus luuakse kõnealuse valdkonna riiklike jõupingutuste ühendamisega,
vältides dubleerimist, edendades koostööd ja pakkudes teenuseid, millel puuduks
kriitiline mass, kui neid pakutaks riiklikul tasandil. (15)
Euroopa ettevõtete, eriti VKEde konkurentsivõime
parandamiseks tuleb liikmesriikidel ja komisjonil luua soodne
ettevõtluskeskkond. Erilist tähelepanu vajavad VKEde huvid ja sektorid, milles
nad enim tegutsevad. Liidu tasandil algatusi on vaja selleks, et luua VKEdele
võrdsed tingimused ning vahetada kogu Euroopa ulatuses teavet ja teadmisi. (16)
Konkurentsivõimet mõjutab ka liidus levinud üsna
vähene ettevõtlusvaim. Vaid 45 % ELi kodanikest (naistest vähem kui 40 %)
sooviks olla füüsilisest isikust ettevõtja, samal ajal kui USAs soovib seda 55 %
rahvastikust ja Hiinas 71 %[17].
Tutvustamine ja stimuleeriv mõju, näiteks Euroopa auhinnad ja konverentsid,
ning sidusust ja järjepidevust parandavad meetmed, näiteks võrdlusuuringud ja
parimate tavade vahetamine, tekitavad ELi jaoks suurt lisandväärtust. (17)
Üleilmne konkurents, demograafilised muutused,
ressursside piiratus ja esilekerkivad ühiskondlikud suundumused loovad
mõningate sektorite jaoks uusi väljakutseid ja võimalusi. Näiteks
disainipõhistel sektoritel, mis on vastamisi üleilmsete probleemidega ja milles
on VKEde osakaal suur, tuleb kohaneda, et kasutada ära võimalusi, mida pakub
suur nõudlus individualiseeritud, kaasavate toodete järele, ja neist kasu
lõigata. Kuna need probleemid mõjutavad kõiki asjaomaste sektorite VKEsid
liidus, on vaja liidu tasandil kooskõlastatud tegevust. (18)
Nagu on toodud esile komisjoni 30. juuni 2010. aasta
teatises „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi
tegevuskava”[18],
mille Euroopa Ülemkogu kinnitas oma 2010. aasta oktoobri järeldustes, on
turism liidu majanduse jaoks tähtis sektor. Selle sektori ettevõtetel on
oluline osa liidu sisemajanduse koguproduktis (SKP) ja töökohtade loomises ning
väga hea potentsiaal arendada ettevõtlust, sest sektori ettevõtjad on peamiselt
VKEd. Turismi olulisust tunnistatakse ka Lissaboni lepingus, kus kirjeldatakse
liidu asjaomase valdkonna eripädevusi, mis täiendavad liikmesriikide tegevust.
Liidu algatus looks turismi valdkonnas selget lisandväärtust, eriti andmete ja
analüüsi, liikmesriikideüleste arendusstrateegiate arendamise ja parimate
tavade vahetamise kaudu. (19)
Programmis tuleks esitada eesmärkide elluviimise
meetmed, eesmärkide täitmiseks vajalik rahastamispakett, eri tüüpi rakendusmeetmed
ning järelevalve-, hindamis- ja liidu finantshuvide kaitsmise kord. (20)
Programm peaks täiendama liidu muid programme, kuid
samal ajal peetakse silmas, et iga vahendit tuleks rakendada vastavalt selle
jaoks ette nähtud erikorrale. Seega ei tohiks tekkida võimalust, et samu
abikõlblikke kulusid rahastatakse kaks korda. Et saavutada liidu rahastamise
lisandväärtus ja oluline mõju, tuleks arendada käesoleva programmi koostoimet
teiste liidu programmide ja struktuurifondidega. (21)
Läbipaistvuse ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet
tuleks arvestada kõikides programmi asjaomastes algatustes ja meetmetes. Peale
selle tuleks neis algatustes ja meetmetes arvesse võtta ka kõikide kodanike
inimõiguste ja põhivabaduste austamise põhimõtet. (22)
Käesolev määrus peaks kehtestama programmi kogu
kehtivuse ajaks eelarve, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele
iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks eelarvedistsipliini ja
usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja
komisjoni XX/YY/201Z aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe[19] punkti 17 tähenduses. (23)
Tagamaks, et rahastamine on suunatud üksnes
turutõrgete ning poliitiliste ja institutsiooniliste probleemide lahendamiseks,
ja pidades silmas turumoonutuste vältimist, peaks rahastamine programmi raames
vastama liidu riigiabi eeskirjadele. (24)
Euroopa Majanduspiirkonna leping ja
assotsieerimislepingute protokollid sätestavad asjaomaste riikide
osalemistingimused liidu programmides. Muude kolmandate riikide osalemine peaks
olema võimalik juhul, kui lepingud ja menetlus seda ette näevad. (25)
Programmi tuleks kontrollida ja hinnata, et
võimaldada teha kohandusi. (26)
Euroopa Liidu finantshuvid peavad olema kaitstud
proportsionaalsete meetmete kaudu, kaasa arvatud eeskirjade eiramise juhtude
ennetamise, avastamise ja uurimise, kaotatud, valesti makstud või valesti
kasutatud rahaliste vahendite ja vajaduse korral trahvide kaudu kogu kulutuste
tegemise tsükli jooksul. (27)
Selleks et tagada käesoleva määruse ühtsed
rakendamistingimused, tuleb komisjonile anda rakendamisvolitused, et programmi
rakendamise eesmärgil vastu võtta iga-aastane tööprogramm. Neid volitusi tuleks
teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta
määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted,
mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida
kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes[20]. (28)
Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte
osalemise ja teatavate ülesannete delegeerimise konkreetsete eeskirjade kohta.
On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi
asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. (29)
Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide
ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja
õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: I PEATÜKK
Reguleerimisese Artikkel 1
Programmi kehtestamine Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini
2020 kehtestatakse liidu meetmete programm ettevõtete konkurentsivõime
parandamiseks, milles pööratakse erilist tähelepanu väikestele ja keskmise
suurusega ettevõtjatele (VKEd) (edaspidi „programm”). Artikkel 2
Üldeesmärgid 1.
Programm aitab saavutada alljärgnevaid üldeesmärke,
milles pööratakse erilist tähelepanu VKEde erivajadustele Euroopa ja maailma
tasandil: (a)
suurendada liidu ettevõtete, sealhulgas
turismisektori konkurentsivõimet ning jätkusuutlikkust; (b)
edendada ettevõtluskultuuri ning VKEde asutamist ja
kasvu. 2.
Lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamist mõõdetakse
järgmiste näitajatega: (c)
liidu tööstussektori kasvu protsent kogu
sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvu suhtes, (d)
liidu ökotööstuse toodangu kasv, (e)
VKEde halduskoormuse muutumine, (f)
VKEde kasv lisandväärtuse ja töötajate arvu alusel, (g)
ning VKEde asutamiste ja lõpetamiste suhe. 3.
Programm toetab Euroopa 2020. aasta strateegia
elluviimist ning aitab kaasa aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu
eesmärgi saavutamisele. Programm aitab eelkõige kaasa tööhõivet käsitleva
põhieesmärgi täitmisele. II PEATÜKK
Erieesmärgid ja tegevusvaldkonnad Artikkel 3
Erieesmärgid 1.
Programmi erieesmärgid on järgmised: (a)
parandada liidu ettevõtete, sealhulgas
turismisektori konkurentsivõime ning jätkusuutlikkuse raamtingimusi; (b)
edendada ettevõtlust, sealhulgas konkreetsete
sihtrühmade seas; (c)
parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele
omakapitali ja laenude vormis; (d)
parandada juurdepääsu liidu ja maailma turule. 2.
Programmi rakendamisel edendatakse ettevõtete
vajadust kohaneda vähese CO2-heitega, kliimamuutusele
vastupanuvõimelise ning energia- ja ressursitõhusa majandusega. 3.
Programmi mõju mõõtmiseks lõikes 1 osutatud
eesmärkide saavutamise suhtes kasutatakse tulemuslikkuse näitajaid. Need näitajad
on sätestatud I lisas. Artikkel 4
Eelarve 1.
Programmi rakendamise eelarve on 2,522 miljardit
eurot, millest ligikaudu 1,4 miljardit eurot eraldatakse
rahastamisvahenditele. 2.
Käesoleva määrusega programmi jaoks eraldatud
eelarvest võib katta ka kulusid, mis on seotud programmi juhtimiseks ja selle
eesmärkide saavutamiseks vajalike ettevalmistustööde, järelevalve-, kontrolli-,
auditeerimis- ja hindamistegevusega, ning eelkõige uuringuid, ekspertide
kohtumisi, teavitamist ja teabevahetust, ELi poliitiliste prioriteetide
tutvustamist ettevõtetele, kui need on seotud käesoleva määruse
üldeesmärkidega, teabe töötlemisele ja -vahetusele suunatud IT-võrkudega seotud
kulusid ning kõiki muid kulusid tehnilisele ja haldusabile, mida komisjon
programmi juhtimisel vajab. 3.
Programmi jaoks eraldatud rahalistest vahenditest
võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada
üleminek programmi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1639/2006/EÜ[21] alusel võetud meetmete vahel. Vajaduse korral
võib assigneeringuid nende kulude katmiseks kajastada eelarves ka pärast 2020. aastat,
et võimaldada selliste meetmete juhtimist, mida ei ole 31. detsembriks 2020
veel lõpule viidud. Artikkel 5
Kolmandate riikide osalemine 1.
Programmis võivad osaleda järgmised kolmandad
riigid: (a)
Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA)
riigid, mis on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, kooskõlas EMP lepingus
kehtestatud tingimustega, ning muud Euroopa riigid, kui lepingud ja menetlus
seda võimaldavad; (b)
ühinevad, kandidaat- ja potentsiaalsed
kandidaatriigid kooskõlas üldpõhimõtete ja ‑tingimustega, mis käsitlevad
nimetatud riikide osalemist liidu programmides ja mis on kehtestatud
asjaomastes raamkokkulepetes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või sarnastes
dokumentides; (c)
Euroopa naabruspoliitika kohaldamisalasse kuuluvad
riigid, kui lepingud ja menetlused seda võimaldavad ning kooskõlas
üldpõhimõtete ja -tingimustega, mis käsitlevad nimetatud riikide osalemist
liidu programmides ja mis on kehtestatud asjaomastes raamkokkulepetes,
assotsieerimislepingute protokollides ja assotsiatsiooninõukogu otsustes. 2.
Käesoleva määruse alusel võetavates meetmetes
võivad osaleda ka üksused, mis on asutatud lõikes 1 osutatud riikides, juhul,
kui kõnealuses lõikes kehtestatud tingimused ei ole täidetud või kui nimetatud
riigid otsustavad programmis mitte osaleda, või mis on asutatud muudes
kolmandates riikides. 3.
Sellistel üksustel ei ole õigust saada liidult
rahalisi vahendeid, välja arvatud juhul, kui see on programmi jaoks
hädavajalik, eriti seoses liidu ettevõtjate konkurentsivõime ja turulepääsuga.
See võimalus ei kehti kasumit taotlevatele üksustele. Artikkel 6
Meetmed liidu ettevõtete konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse raamtingimuste
parandamiseks 1.
Komisjon toetab meetmeid, mille abil parandatakse
ja tugevdatakse liidu ettevõtete, eriti VKEde konkurentsivõimet ja
jätkusuutlikkust, et suurendada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet ja kasvu
edendavate riiklike meetmete tõhusust, sidusust ja järjepidevust. 2.
Komisjon võib toetada meetmeid, mille eesmärk on
töötada välja uusi konkurentsivõime strateegiaid. Sellisteks meetmeteks võivad
olla muu hulgas (a)
meetmed, mille abil parandatakse ettevõtete
konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust (sh katastroofidele vastupanuvõimet)
mõjutava poliitika väljatöötamist, elluviimist ja hindamist ning millega
tagatakse asjakohase infrastruktuuri, maailmatasemel klastrite ja ärivõrgustike
ning raamtingimuste ja jätkusuutlike toodete, teenuste ja protsesside
arendamine; (b)
meetmed, mille abil toetatakse koostööd liikmesriikide,
teiste programmis osalevate riikide ja liidu peamiste konkurentide vahel
poliitika ja heade tavade vahetamise valdkonnas ning mis käsitlevad ka
konkurentsipoliitika rahvusvahelisi aspekte; (c)
VKE-poliitika väljatöötamise toetamine ja poliitikakujundajate
koostöö eelkõige selleks, et parandada programmide ja meetmete
VKE-sõbralikkust. 3.
Komisjon võib toetada algatusi, mille abil
kiirendatakse sektoritevahelisel tegevusel põhinevate konkurentsivõimeliste
valdkondade tekkimist majandussektorites, mida iseloomustab VKEde suur osakaal
ja mis täidavad olulist osa liidu SKPs. Sellised algatused soodustavad uute
turgude arengut ning toodete ja teenuste pakkumist kõige
konkurentsivõimelisemate ärimudelite või sektori muutunud väärtusahela kaudu.
Siia hulka kuuluvad tootlikkust, ressursitõhusust, jätkusuutlikkust ja
ettevõtte ühiskondlikku vastutust edendavad algatused. Artikkel 7
Ettevõtlust edendavad meetmed 1.
Komisjon aitab edendada ettevõtlust, parandades
selle arengut mõjutavaid raamtingimusi. Komisjon toetab ettevõtjate arengut ja
kasvu soodustavat ettevõtluskeskkonda. 2.
Erilist tähelepanu pööratakse noortele
ettevõtjatele, uutele ja potentsiaalsetele ettevõtjatele ning
naisettevõtjatele, aga ka konkreetsetele sihtrühmadele. 3.
Komisjon võib toetada liikmesriikide meetmeid,
mille abil arendada ettevõtlusalast haridust, oskusi ja hoiakuid, eriti
potentsiaalsete ja uute ettevõtjate puhul. Artikkel 8
Meetmed VKEde rahastamisele juurdepääsu parandamiseks 1.
Komisjon toetab meetmeid, mille eesmärk on
parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele nende asutamise ja kasvu etapis ning
mis täiendavad VKEdele ette nähtud rahastamisvahendite kasutamist
liikmesriikides riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Täiendavuse tagamiseks
kooskõlastatakse neid meetmeid põhjalikult ühtekuuluvuspoliitika raames ja
riigi tasandil võetavate meetmetega. Niisuguste meetmete eesmärk on
stimuleerida rahastamist nii omakapitali kui ka laenu abil. 2.
Tingimusel, et selleks on olemas turunõudlus,
töötab komisjon lõikes 1 osutatud tegevusvaldkondade raames töötab välja
meetmed, mis parandavad piiriülest ja mitut riiki hõlmavat rahastamist, aidates
seega VKEdel muuta oma äritegevust rahvusvahelisemaks, järgides seejuures liidu
õigust. 3.
Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud
tegevusvaldkondade üksikasjad on sätestatud II lisas. Artikkel 9
Turulepääsu lihtsustavad meetmed 1.
Et parandada jätkuvalt liidu ettevõtete
konkurentsivõimet ja turulepääsu, jätkab komisjon ettevõtlusvõrgustiku
Enterprise Europe toetamist. 2.
Komisjon võib toetada meetmeid, mille abil lihtsustatakse
VKEde pääsu ühtsele turule, sealhulgas teabe levitamist ja teadlikkuse
suurendamist. 3.
Konkreetsete meetmetega püütakse lihtsustada VKEde
pääsu väljaspool liitu asuvatele turgudele ning edendada nende turgude praegusi
tugiteenuseid. VKEd võivad programmi kaudu saada toetust prioriteetsete
kolmandate riikide standardite ja intellektuaalomandi õiguste küsimustes. 4.
Programmi meetmete eesmärk võib olla soodustada
rahvusvahelist tööstuskoostööd, sealhulgas tööstusküsimusi ja õiguslikku
reguleerimist puudutavaid dialooge kolmandate riikidega. Konkreetsete
meetmetega võidakse püüda vähendada erinevusi Euroopa Liidu ja muude riikide
tööstustooteid, tööstuspoliitikat ja ettevõtluskeskkonna parandamist
käsitlevate õigusraamistike vahel. III PEATÜKK
Programmi rakendamine Artikkel 10
Iga-aastane tööprogramm 1.
Komisjon võtab programmi rakendamiseks vastu
iga-aastase tööprogrammi kooskõlas määruse artikli 16 lõikes 2 osutatud
kontrollimenetlusega. Iga-aastases tööprogrammis sätestatakse taotletavad
eesmärgid, oodatavad tulemused, rakendamismeetodid ja nendele ette nähtud
kogusumma. Samuti sisaldavad need rahastatavate tegevuste kirjeldust, märget
igale tegevusele eraldatava summa kohta ja orienteeruvat rakendamise ajakava
ning asjakohaseid näitajaid väljundite ning eesmärkide saavutamise
tulemuslikkuse seireks. Toetuste kohta on neisse märgitud prioriteedid,
peamised hindamiskriteeriumid ja maksimaalne kaasfinantseerimismäär. 2.
Komisjon rakendab programmi finantsmääruse (määrus
(EL) nr XXX/2012 [uus finantsmäärus]) kohaselt. 3.
Programmi rakendamisel tagatakse, et toetatavates
meetmetes võetakse arvesse edasisi arengusuundumusi ja vajadusi, eriti pärast
artikli 12 lõikes 3 viidatud vahehindamist, ning et need oleksid
arenevaid turge, majandust ja ühiskonna muutusi silmas pidades asjakohased. Artikkel 11
Toetusmeetmed 1.
Lisaks artiklis 10 viidatud tööprogrammi
meetmetele võtab komisjon korrapäraselt toetusmeetmeid, mis hõlmavad muu hulgas
järgmist: (a)
sektoripõhiste ja sektorivaheliste
konkurentsiküsimuste analüüs ja järelevalve; (b)
heade tavade ja käsitlusviiside kindlakstegemine ja
nende edasiarendamine; (c)
ettevõtjate konkurentsivõime seisukohalt eriti
oluliste liidu meetmete mõju hindamine, et teha kindlaks kehtivate õigusnormide
lihtsustamist vajavad valdkonnad või valdkonnad, milles on vaja esitada uued
õiguslikud meetmed; (d)
ettevõtteid, konkreetset tööstuspoliitikat ja
konkurentsivõimet käsitlevaid meetmeid mõjutavate õigusaktide hindamine. 2.
Lõikes 1 osutatud toetusmeetmed ei pruugi
kuuluda artiklis 10 osutatud iga-aastasesse tööprogrammi. Artikkel 12
Järelevalve ja hindamine 1.
Komisjon teostab programmi rakendamise ja juhtimise
üle järelevalvet. 2.
Komisjon koostab igal aastal järelevalvearuande,
milles uurib toetatud meetmete tõhusust ja tulemuslikkust rahalise rakendamise,
tulemuste ja võimaluse korral ka mõju seisukohast. Aruandes esitatakse teave
kliimakulutuste summa ja kliimamuutusealastele eesmärkidele antud toetuse mõju
kohta, niivõrd kui sellise teabe kogumine ei tekita VKEdele põhjendamatut
halduskoormust. 3.
Hiljemalt 2018. aastaks koostab komisjon
hindamisaruande, mis käsitleb kõikide programmi alusel toetatud meetmete
eesmärkide täitmist (hõlmab nii tulemusi kui ka mõju), vahendite kasutamise
tõhusust ja selle Euroopa lisandväärtust, et sellest lähtuvalt teha otsus
meetmete jätkamise, muutmise või lõpetamise kohta. Hindamisaruandes
käsitletakse ka lihtsustamise ulatust, selle sisemist ja välist sidusust,
kõikide eesmärkide jätkuvat olulisust ning meetmete osa liidu aruka,
jätkusuutliku ja kaasavat majanduskasvu prioriteetides. Hindamisel võetakse
arvesse eelmiste meetmete pikaajalist mõju käsitleva hindamise tulemusi. 4.
Meetmete pikaajalise ja jätkusuutlikkuse mõju kohta
koostatakse hindamisaruanne, mida arvestatakse meetme võimaliku jätkamise,
muutmise või lõpetamise otsuses. 5.
Töötatakse välja peamised tulemuslikkuse näitajad,
mille põhjal hinnatakse, mil määral on programmi alusel toetatud meetmete
eesmärgid saavutatud. Neid võrreldakse eelnevalt kindlaksmääratud
lähteolukorraga, mis kajastab enne meetmete rakendamist valitsenud olukorda. 6.
Kõik asjaosalised esitavad komisjonile asjaomaste
meetmete järelevalve ja hindamise võimaldamiseks vajalikud andmed ja teabe. IV PEATÜKK
Finantssätted ja rahalise abi vormid Artikkel 13
Rahalise abi vormid Programmi raames antavat liidu rahalist abi
võib rakendada kaudselt, delegeerides eelarve täitmise ülesanded määruse (EL)
nr XXX/2012 [uus finantsmäärus] artiklis XX loetletud üksustele. Artikkel 14
Rahastamisvahendid 1.
Programmi rahastamisvahendeid kasutatakse
eesmärgiga lihtsustada kasvule suunatud VKEde juurdepääsu rahastamisele.
Rahastamisvahendite hulka kuuluvad omakapitalirahastu ja laenutagamisrahastu. 2.
Kasvule suunatud VKEde rahastamisvahendeid võib
vajaduse korral kombineerida muude rahastamisvahenditega, mille on loonud
liikmesriigid ja nende korraldusasutused [määruse (EL) nr XXX/201X [uus
struktuurifondide määrus] artikli 33 lõike 1 punkti a] alusel,
ning liidu rahastatavate toetustega, sealhulgas käesoleva määruse alusel
antavate toetustega. 3.
Rahastamisvahendi eesmärk on säilitada liidu eelarvest
eraldatud varade väärtus. Nendega võidakse toota vastuvõetavat kasumit, et
täita teiste partnerite või investorite eesmärke. 4.
Määruse (EL) nr XXXX/2012 [uus finantsmäärus]
artikli 18 lõike 4 kohaselt eraldatakse ühe rahastamisvahendi loodud
tulud ja tagasimaksed sihtotstarbeliselt sellele rahastamisvahendile. 2007.–2013.
aasta mitmeaastases finantsraamistikus loodud rahastamisvahendite puhul
eraldatakse sellel perioodil alustatud toimingute toodetud tulud ja
tagasimaksed sihtotstarbeliselt 2014.–2020. aasta rahastamisvahendile. Artikkel 15
Liidu finantshuvide kaitse 1.
Komisjon võtab asjakohaseid meetmeid tagamaks, et
käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu
finantshuve, kohaldades pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse
vastu ennetavaid meetmeid, teostades tõhusat kontrolli, nõudes eeskirjade
eiramise tuvastamise korral sisse alusetult väljamakstud summad ning rakendades
vajaduse korral tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi. 2.
Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal
on õigus auditeerida nii dokumentide alusel kui ka kohapeal kõiki abisaajaid,
töövõtjaid ja alltöövõtjaid ning muid kolmandaid osapooli, kes on saanud
käesoleva määruse alusel liidu rahalisi vahendeid. 3.
Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada
sellise rahastamisega otseselt või kaudselt seotud ettevõtjate tööruumides
kohapealseid kontrolle, mis peavad toimuma määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96
sätestatud korras ning mille eesmärk on teha kindlaks, kas toetuslepingu,
toetuse andmise otsuse või liidu eelarvest rahastamise lepinguga seoses esineb
pettust, korruptsiooni või mis tahes muud Euroopa Liidu finantshuve kahjustavat
ebaseaduslikku tegevust. 4.
Ilma et see piiraks esimese ja teise lõigu
kohaldamist, antakse kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega
sõlmitud koostöölepingutega, toetuslepingutega ja toetuse määramise otsustega,
samuti käesoleva määruse rakendamisest tulenevate lepingutega komisjonile,
kontrollikojale ja OLAFile selgesõnaliselt õigus selliseks auditeerimiseks ja
kohapealseks kontrolliks. V PEATÜKK
Komitee ja lõppsätted Artikkel 16
Komitee 1.
Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on
komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2.
Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse
määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Artikkel 17
Delegeeritud õigusaktid 1.
Komisjonile antakse volitus võtta artikli 18
kohaselt vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse I lisas sätestatud
näitajate muutmiseks, kui selgub, et need ei ole sobivad, mõõtmaks programmi
üld- ja erieesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. 2.
Komisjonile antakse volitus võtta artikli 18
kohaselt vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse II lisas sätestatud
erimeetmete üksikasjade muutmiseks, kui majandusolud turul seda nõuavad, või
lähtudes konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi laenutagamisrahastu
ja 7. raamprogrammi riskijagamisrahastu riskijagamisvahendi saavutatud
tulemustest. 3.
Kui seda nõuavad eriti kiireloomulised asjaolud,
nagu näiteks kiirelt muutuvad majanduslikud tingimused, kohaldatakse käesoleva
artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 19
sätestatud korda. Artikkel 18
Delegeeritud volituste rakendamine 1.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud
õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2.
Artiklis 17 osutatud õigus võtta vastu
delegeeritud õigusakte antakse komisjonile seitsmeks aastaks alates [alusõigusakti
jõustumiskuupäevast]. 3.
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 17
viidatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega
lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel
päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud
hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide
kehtivust. 4.
Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu
võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 5.
Artikli 17 alusel vastu võetud delegeeritud
õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe
kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemisest Euroopa Parlamendile ja
nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja
nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita
vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda
tähtaega kahe kuu võrra. Artikkel 19
Kiirmenetlus 1.
Käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud
õigusaktid jõustuvad viivitamata ja neid kohaldatakse seni, kuni nende suhtes
ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväiteid. Kui delegeeritud õigusakt
Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tehakse, tuleb ühtlasi põhjendada
kiirmenetluse rakendamist. 2.
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud
õigusakti suhtes esitada vastuväiteid kooskõlas artikli 18 lõikes 5
viidatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti kehtetuks
kohe, kui talle on teatatud Euroopa Parlamendi või nõukogu otsusest esitada
vastuväiteid. Artikkel 20
Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted 1.
Otsus 1639/2006/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1.
jaanuarist 2014. 2.
Siiski kohaldatakse otsust 1639/2006/EÜ jätkuvalt
selle alusel algatatud meetmete ja nende meetmetega seotud finantskohustuste
suhtes kuni nende lõpuleviimiseni. 3.
Artiklis 4 osutatud rahalistest vahenditest võib
katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada
üleminek käesoleva programmi ja otsuse nr 1639/2006/EÜ alusel võetud
meetmete vahel. Artikkel 21
Jõustumine Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval
pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult
kohaldatav kõikides liikmesriikides. Strasbourg, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu
nimel President eesistuja I LISA
Üld- ja erieesmärkide näitajad Üldeesmärk || 1. Suurendada liidu ettevõtete, sealhulgas turismisektori konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust Mõjunäitaja[22] || Praegune olukord || Pikaajaline eesmärk ja vahe-eesmärk (2020) Tööstuse konkurentsivõime kasv[23] VKEde halduskoormuse muutumine (uue ettevõtte asutamiseks kuluv päevade arv) ELi ökotööstuse toodangu kasv (protsentuaalne muutus võrreldes eelneva aastaga) || 2009: -3,1%, 2008: -0,3%, 2007: +0,7% 2009: -3,1 % Uue VKE asutamiseks kuluv päevade arv: 7 tööpäeva Viimaste aastate kasv on olnud 6–7 % aastas || Iga-aastane kasv 1 % ja 2015. aastal 5 % Uue VKE asutamiseks kuluva päevade arvu vähenemine: 2020. aastal 3 tööpäeva Järgmisel kümnendil on kasv keskmiselt 8 % aastas; eesmärgiks seatakse toodangu 50 % tõus 2015. aastaks Üldeesmärk || 2. Edendada ettevõtluskultuuri ning soodustada VKEde asutamist ja kasvu Mõjunäitaja || Praegune olukord || Pikaajaline eesmärk ja vahe-eesmärk (2020) VKEde kasv lisandväärtuse ja töötajate alusel Tagasiside VKEdelt ja teistelt lõplikelt abisaajatelt programmi lisandväärtuse, kasulikkuse ja asjakohasuse kohta (mõõdetakse programmi hindamise käigus) ettevõtlusvõrgustiku Europe Enterprise (EEN) ja veebipõhiste küsitluste kaudu VKEde ringlus (alustavate ja lõpetavate VKEde hulk) || 2010. aastal moodustas VKEde osa ELi kogutulust (kogulisandväärtus) 58 %; VKEde töötajate koguarv: 87,5 miljonit (67 % erasektori töökohtadest ELis) 78 % suurune rahulolu ja positiivne tagasiside ettevõtlusvõrgustiku lisandväärtuse kohta || Eesmärk suurendada VKEde kogulisandväärtust 4 % aastas ning VKEde töötajate arvu suurenemine 1 % aastas Saavutada rohkem kui 80 % suurune rahulolu ettevõtlusvõrgustiku lisandväärtusega Erieesmärk || Parandada ELi ettevõtete, sealhulgas turismisektori konkurentsivõime ning jätkusuutlikkuse raamtingimusi Tulemusnäitaja || Viimased teadaolevad tulemused || Keskpika aja eesmärk (tulemus) 2017 Konkurentsivõime suurendamise meetmed Vastu võetud lihtsustamismeetmete arv Meetmete kvaliteedi ja lisandväärtuse sobilikkuse kontrollide arv Euroopa jätkusuutliku tootmise ja toodangu vahendite (sh EMAS, ökomärgis, ökodisain) kasutuselevõtu määr äriühingutes || Komisjoni lihtsustamisprogrammi ajakohastati 2010. aastal ning see edeneb kavakohaselt, et vähendada 2012. aastaks bürokraatiat 25 %. Kuni 2010. aastani võeti 5 lihtsustamismeedet aastas. 2010. aastal alustati koostöös sidusrühmadega sobilikkuse kontrolli neljas valdkonnas: keskkond, transport, tööhõive ja tööstuspoliitika. Tagasisides käsitleti muu hulgas õigusakte ja meetmete lisandväärtust. Ligikaudu 35 000 ISO 14001 EMS-sertifikaati ja 4500 EMAS-registreeringut, 18 000 ELi ökomärgise litsentsi || 7 lihtsustamismeedet aastas. Sobilikkuse kontrolli hõlmavat tagasiside käsitlusviisi laiendatakse ka teistele meetmetele, millel on tööstussektorile positiivne lihtsustav mõju. Parema reguleerimise eesmärgil on ette nähtud kuni 12 sobilikkuse kontrolli. Märkimisväärne hulk äriühinguid jälgib oma tulemuslikkust, kohaldab keskkonnajuhtimissüsteeme ja on suurendanud oma ressursside tootlikkust ja parandanud keskkonnamõju. Oluline osa toodangust on ressursitõhusad ja keskkonnasõbralikud tooted. VKE-poliitika arendamine VKE-testi kasutavate liikmesriikide arv Järjest sagedasem Euroopa ettevõtlusauhinna üleeuroopaline kajastamine kõikide liikmesriikide meedias Uute ettevõtete asutamise ajakulu ja keerukuse vähenemine || VKE-testi kasutavate liikmesriikide arv: 15 liikmesriiki Meediakajastuste arv kõikides liikmesriikides: 2010. aastal 60 Asutamiseks kuluva aja vähenemine: 7 tööpäevani || VKE-testi kasutavate liikmesriikide arv: 21 liikmesriiki Meediakajastuste arv kõikides liikmesriikides: 80 Asutamiseks kuluva aja vähenemine: 5 tööpäevani Uued ärilahendused Uute toodete/teenuste arv turul Lisaekspordi ja sellele vastavate rahasummade suurus Sidusrühmade tagasiside tegevuse kvaliteedi ja lisandväärtuse kohta || Seni piirdus see tegevus vähese analüüsimisega. || Eesmärgiks on saavutada 2017. aastal kokku 5 uut toodet/teenust (2018. aastal suureneb see arv 15 ja 2019. aastal 25ni). Ekspordile see 2017. aastal tõenäoliselt veel mõju ei avalda. Esimese põlvkonna osalevate VKEde ekspordi osakaal ilmneb 2018. aastal ja eesmärgiks on 20 % suurune kasv. Vähemalt 70 % VKEdest, kes osalevad 2014. aastal, teavitavad 2017. aasta lõpus tehtavas küsitluses positiivsest mõjust oma käibele Turism Rahastamistaotluste arv VKEde osakaal (ja suundumus) turismiga seotud rahastamisvõimaluste puhul Euroopa turismi kvaliteedimärgise kasutusele võtnud ettevõtjate arv Nende sihtkohtade arv, mis on võtnud kasutusele Euroopa turismi tippsihtkohtade algatuse raames väljatöötatud säästliku turismiarenduse mudeli || Rahastamistaotluste arv kokku (kõik konkursikutsed): ligikaudu 75 taotlust aastas (2011. aasta keskmine) Seni ei ole ükski konkursikutse suunatud otseselt VKEdele Seni ei ole ükski ettevõtja võtnud kasutusele Euroopa turismi kvaliteedimärgist (väljatöötamisel) Kokku nimetatud 98 Euroopa turismi tippsihtkohta (keskmiselt 20 aastas: 2007. aastal 10, 2008. aastal 20, 2009. aastal 22, 2010. aastal 25 ja 2011. aastal 21). || Rahastamistaotluste arv kokku (kõik konkursikutsed): üle 100 taotluse aastas 30 % konkursikutsest on suunatud otseselt VKEdele 50 % hindamissüsteemides osalenutest on sobilikud Euroopa turismi kvaliteedimärgise jaoks Üle 200 sihtkoha on võtnud kasutusele Euroopa turismi tippsihtkohtade algatuse raames väljatöötatud säästliku turismiarenduse mudeli (kuni 30 aastas) Erieesmärk || Edendada ettevõtlust, sealhulgas konkreetsete sihtrühmade seas Tulemusnäitaja || Viimased teadaolevad tulemused || Keskpika aja eesmärk (tulemus) 2017 Ettevõtluse toetamine Tagasiside üldsuse arusaamast ettevõtluse kohta (nende ELi kodanike protsentuaalne osakaal, kes soovivad Eurobaromeetri uuringu kohaselt olla füüsilisest isikust ettevõtjad) ELi tasandil välja töötatud ettevõtluslahendusi rakendavate riikide arv Teisest liikmesriigist pärit VKEdele kättesaadavate riiklike programmide arv VKEde jaoks vastu võetud lihtsustamismeetmete arv || 2007. ja 2009. aasta näitaja on olnud stabiilselt 45 % ELi tasandil välja töötatud ettevõtluslahendusi rakendavate riikide arv: 22 (2010) Teisest liikmesriigist pärit VKEdele kättesaadavate riiklike programmide arv: 5 5 lihtsustamismeedet aastas (2010). || Nende ELi kodanike arv, kes sooviksid hakata füüsilisest isikust ettevõtjaks, suureneb 50 %ni ELi tasandil välja töötatud ettevõtluslahendusi rakendavate riikide arv: 25 Teisest liikmesriigist pärit VKEdele kättesaadavate riiklike programmide arv: 10 Ligikaudu 7 lihtsustamismeedet aastas. Erieesmärk || Parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele omakapitali ja laenude vormis Tulemusnäitaja || Viimased teadaolevad tulemused || Keskpika aja eesmärk (tulemus) 2017 Kasvule suunatud rahastamisvahendid Laenu-/krediiditagatisi saavate ettevõtjate arv ja laenude väärtus Riskikapitaliga tagatud firmade arv ja investeeringute väärtus (piiriüleste tehingute osakaal) || Kavandatavate vahendite kasutamisega ei ole veel alustatud ja need ei ole samad, mis praegu kasutatavad vahendid, ning seega ei saa praeguste vahendite andmeid võrdlusaluseks võtta. || Laenu-/krediiditagatisi saavate firmade arv (+/- 95 000) ja laenude väärtus (+/- 10,7 miljardit eurot) Riskikapitaliga tagatud firmade arv: (+/- 180) ja investeeringute väärtus (+/- 220 miljonit eurot) Erieesmärk || Parandada juurdepääsu liidu ja maailma turule Tulemusnäitaja || Viimased teadaolevad tulemused || Keskpika aja eesmärk (tulemus) 2017 Ettevõtlusvõrgustik Enterprise Europe Allkirjastatud partnerluslepingute arv Võrgustiku kaubamärgi suurem tuntus ja kaubamärgi teatuse levik (nt VKEde teadlikkus kaubamärgist) Klientide rahulolu määr (rahulolevate VKEde protsentuaalne osakaal, konkreetsete teenuste lisandväärtus) Tugiteenuseid saavate VKEde arv Vahendusüritustel ja ettevõtte ülesannete täitmises osalevate VKEde arv || Ettevõtlusvõrgustik Enterprise Europe Allkirjastatud partnerluslepinguid: 1 950 (2010) Võrgustiku kaubamärgi suurem tuntus ja kaubamärgi teatuse levik: ei ole veel mõõdetud Klientide rahulolu määr (rahulolevate VKEde protsentuaalne osakaal, konkreetsete teenuste lisandväärtus): 78 % Tugiteenuseid saavate VKEde arv: 435 000 (2010) Vahendusüritustel ja ettevõtte ülesannete täitmises osalevate VKEde arv: 45 000 (2010) || Ettevõtlusvõrgustik Enterprise Europe Allkirjastatud partnerluslepinguid: 3 000 aastas Võrgustiku kaubamärgi suurem tuntus ja kaubamärgi teatuse levik: saavutatud on 30 % VKEdest Klientide rahulolu määr (rahulolevate VKEde protsentuaalne osakaal, konkreetsete teenuste lisandväärtus): >80% Tugiteenuseid saavate VKEde arv: 500 000 aastas Vahendusüritustel ja ettevõtte ülesannete täitmises osalevate VKEde arv: 60 000 aastas Äritegevuse toetus VKEdele väljaspool ELi asuvatel turgudel Väljaspool ELi rahvusvahelises äritegevuses (eksport, import, otsesed välisinvesteeringud jms) osalevate VKEde protsentuaalne osakaal || 13 % (2009) || 17 % (2017) Rahvusvaheline tööstuskoostöö ELi ja kolmandate riikide tööstustooteid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise tulemusel olukorra paranemisest tingitud juhtude arv Niisuguste ELi algatuse „Small Business Act” valdkondade ja heade tavade arv, mida on tutvustatud naaber- ja kandidaatriikides || Hinnanguliselt on õigusalases koostöös peamiste kaubanduspartneritega (USA, Jaapan, Hiina, Brasiilia, Venemaa, Kanada ja India) tehniliste eeskirjade puhul keskmiselt 2 märkimisväärse ühtlustamise seisukohast olulist valdkonda Hinnanguliselt on SBA kümne poliitikavaldkonna kolmes piirkonnas (kandidaatriikide piirkond, idanaabruse ning Euroopa–Vahemere piirkond) vähemalt kolme nendest valdkondadest nimetatud riikides reguleeritud. || Tehniliste eeskirjade puhul 3 olulist valdkonda, milles toimub märkimisväärne ühtlustamine peamiste kaubanduspartneritega (USA, Jaapan, Hiina, Brasiilia, Venemaa, Kanada, India) (2017) SBA 5 poliitikavaldkonda kolmes poliitikaregioonis (kandidaatriigid, idanaabrus, Euroopa-Vahemere) (2017) II
LISA VKEde
rahastamisele juurdepääsu parandamise Meetmed 1.
VKEde rahastamisele juurdepääsu parandamise
meetmete hulka kuuluvad omakapitalirahastu ja laenutagamisrahastu. 2.
Konkurentsivõime ja VKEde programmi
omakapitalirahastu ehk „Omakapitalirahastu kasvu eesmärgil” (EFG) rakendatakse
ELi ühtse omakapitali rahastamisvahendina, mis toetab ELi ettevõtete kasvu ning
teadus-, arendus- ja uuendustegevust alates varasest etapist (sh stardikapital)
kuni kasvufaasini ning rahaliselt toetatakse seda programmist Horisont 2020 ja
käesolevast programmist. EFG kasutab sama rakendusmehhanismi, nagu ka
programmi Horisont 2020 alusel moodustatav teadus-, arendus- ja uuendustegevuse
omakapitalirahastu, vastavalt alljärgnevatele tingimustele. 3.
Laenutagamisrahastu rakendatakse osana ELi ühtsest
laenupõhisest rahastamisvahendist ELi ettevõtete kasvuks ning teadus-, arendus-
ja uuendustegevuseks, kasutades sama rakendusmehhanismi ning sama Horisont 2020
laenurahastu VKEdele ette nähtud nõudluspõhist osa (RSI II), vastavalt
alljärgnevatele tingimustele. 4.
Omakapitali- ja laenutagamisrahastu vastavad
finantsmääruses ja delegeeritud õigusaktis, mis asendab selle
rakenduseeskirjad, rahastamisvahendite kohta käivatele sätetele ja
üksikasjalikumatele tegevusnõuetele, mis sätestatakse komisjoni juhistes. 5.
Omakapitali- ja laenutagamisrahastu täiendavad
VKEdele ette nähtud rahastamisvahendite kasutamist liikmesriikide poolt
ühtekuuluvuspoliitika raames. 6.
Omakapitali- ja laenutagamisrahastu võivad vajaduse
korral ühendada rahalised vahendid liikmesriikidega, kes soovivad panna
nendesse osa vahenditest, mis on neile riikidele eraldatud [struktuurifondide
määruse artikli 33 lõike 1 punktiga a]. 7.
Tulud ja tagasimaksed, mis on seotud
konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi (Euroopa Parlamendi ja
nõukogu otsus nr 1639/2006/EÜ) alusel toimiva rahastuga GIF2, eraldatakse
konkurentsivõime ja VKEde programmile. 8.
Kasvule suunatud VKEde rahastamisvahendeid
rakendatakse kooskõlas vastavate ELi riigiabi-eeskirjadega. Omakapitalirahastu kasvu eesmärgil (EFG) 1.
Omakapitalirahastuga toetatakse fonde, mis pakuvad
riskikapitali ja vaherahastamist, nagu näiteks allutatud ja osaluslaene,
laienevatele ja kasvufaasis ettevõtetele, eelkõige sellistele, mis tegutsevad
piiriüleselt; samas on koos programmi Horisont 2020 alusel toimiva teadus-,
arendus- ja uuendustegevuse omakapitalirahastuga võimalik teha investeeringuid
ka varases staadiumis ettevõtetesse. Viimasel juhul ei ületa EFG investeering 20 %
ELi koguinvesteeringust, välja arvatud mitmeetapiliste fondide puhul, kus EFG
ning teadus-, arendus- ja uuendustegevuse omakapitalirahastu vahendeid antakse
proportsionaalselt, lähtudes nende fondide investeerimispoliitikast. EFG väldib
omandatud ettevõtte lõpetamiseks ette nähtud väljaostu või asenduskapitali
kasutamist. Komisjon võib muutuvatest turuoludest lähtuvalt otsustada muuta 20 %
künnist. 2.
Toetust antakse investeeringuna ühes alljärgnevalt
nimetatud vormis: (a)
investeeringud otse Euroopa Investeerimisfondilt
või muudelt üksustelt, kellele rakendamine komisjoni nimel usaldatakse, või (b)
fondifondide või investeerimisvahendite kaudu, mis
investeerivad piiriüleselt ja mille on loonud Euroopa Investeerimisfond või
muud üksused, kellele rakendamine on komisjoni nimel usaldatud, koos
erainvestorite ja/või riiklike avalik-õiguslike finantseerimisasutustega. Laenutagamisrahastu 1.
Laenutagamisrahastut juhib komisjoni nimel Euroopa
Investeerimisfond või muud üksused, kellele rakendamine komisjoni nimel
usaldatakse. Rahastu annab ·
edasigarantiisid ja muid tagatisskeemide
riskijagamise kokkuleppeid; ·
otsetagatisi ja muid riskijagamise kokkuleppeid
teiste finantsvahendajatega, kes täidavad abikõlblikkuse kriteeriume. 2.
Laenutagamisrahastu koosneb kahest järgmisest
meetmest: ·
esimene meede, mis hõlmab finantseerimist
laenuvahendite varal laenude (sh allutatud ja osaluslaenude) või liisingu
kaudu, vähendab VKEde eriraskusi rahastamisele juurdepääsul, mille põhjustab
kas arvatav kõrge riskitase või piisava tagatise puudumine; ·
teine meede hõlmab VKEde laenurahaportfellide
väärtpaberistamist, mille kaudu kaasatakse VKEdele täiendavat krediiti laenude
rahastamiseks, kasutades sobivaid riskijagamise kokkuleppeid väljavalitud
asutustega. Nende tehingute toetamise eeldusena kohustub kreeditor andma suure
osa niimoodi tekkivast likviidsusest mõistliku aja jooksul laenudena VKEdele.
Kõnealuse laenuvahendi varal rahastamise suurus arvutatakse tagatud
portfelliriski suurusest lähtuvalt ning kehtestatakse koos ajavahemikuga pärast
iga institutsiooniga eraldi peetud läbirääkimisi. 3.
Välja arvatud väärtpaberistatud portfellis
sisalduvate laenude osas, katab laenutagamisrahastu laene kuni 150 000
euro ulatuses ning tagasimakse miinimumtähtajaks on 12 kuud.
Laenutagamisrahastu ehitatakse üles selliselt, et oleks võimalik esitada
aruandeid toetust saanud innovaatiliste VKE-de arvu ja laenude mahu kohta. ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE
RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse
nimetus 1.2. Asjaomased
poliitikavaldkonnad vastavalt ABM/ABB struktuurile 1.3. Ettepaneku/algatuse liik
1.4. Eesmärgid 1.5. Ettepaneku/algatuse
põhjendus 1.6. Meetme kestus ja
finantsmõju 1.7. Ettenähtud eelarve
täitmise viisid 2. HALDUSMEETMED
2.1. Järelevalve ja
aruandluse eeskirjad 2.2. Haldus- ja
kontrollisüsteemid 2.3. Pettuse ja eeskirjade
eiramise ärahoidmise meetmed 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE
HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase
finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 3.2. Hinnanguline mõju
kuludele 3.2.1. Üldine
hinnanguline mõju kuludele 3.2.2. Hinnanguline mõju
tegevusassigneeringutele 3.2.3. Hinnanguline mõju
haldusassigneeringutele 3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase
finantsraamistikuga 3.2.5. Kolmandate isikute
rahaline osalus 3.3. Hinnanguline mõju
tuludele ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE
RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrus, millega kehtestatakse ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega
ettevõtjate konkurentsivõime programm (2014–2020) 1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad
vastavalt ABM/ABB struktuurile[24] Poliitikavaldkond: ettevõtlus ja
tööstus Tegevusalad: konkurentsivõime,
tööstuspoliitika, uuendustegevus ja ettevõtlus Käesolev poliitikavaldkond vastab kehtivale
ABB struktuurile. 2014. aasta eelarve puhul võidakse kindlaks määrata uus
eelarvestruktuur pärast 2014.–2020. aasta finantsperspektiivi jaoks
institutsioonidevahelise kokkuleppe heaskiitmist. 1.3. Ettepaneku/algatuse liik ¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet ¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis
tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[25] x Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva
meetme pikendamist ¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud
meedet 1.4. Eesmärgid 1.4.1. Komisjoni mitmeaastased
strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse Komisjoni mitmeaastased strateegilised
eesmärgid, mida kavandatava programmi kaudu täidetakse, on rakendada Euroopa 2020. aasta
strateegiat, mis – koos oma aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu
juhtalgatustega – näeb ette ELi ettevõtete pikaajalise jätkusuutlikkuse ja
konkurentsivõime suurendamise edasised meetmed. Programm edendab ka
ettevõtluskultuuri ning VKEde asutamist ja kasvu. Kavandatav programm aitaks
eelkõige kaasa tööhõivega seotud peamise eesmärgi (20–64aastaste tööhõive määr 75 %)
täitmisele. 1.4.2. Erieesmärgid ning asjaomased
tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile 1. Parandada liidu ettevõtete,
sealhulgas turismisektori konkurentsivõime ning jätkusuutlikkuse raamtingimusi; 2. edendada ettevõtlust, sealhulgas
konkreetsete sihtrühmade seas; 3. parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele; 4. parandada juurdepääsu liidu ja
maailma turule. Nende erieesmärkide keskpika aja eesmärgid on
esitatud määruse I lisas. Asjaomased tegevusalad vastavalt
tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile Pärast 2014.–2020. aasta finantsperspektiivi
jaoks institutsioonidevahelise kokkuleppe heaskiitmist võidakse määrata
kindlaks uus eelarvestruktuur. 1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju Täpsustage, milline peaks olema
ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale. Kavandatava programmi lõppeesmärk on saavutada
ELi ja selle ettevõtete majandusolukorras positiivne muutus, näiteks kiirem
majanduskasv, kõrgem tööhõive määr ja suurem arv idufirmasid. Tegevusega
püütakse aidata saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke ja selle
peamisi eesmärke juhtalgatuse „Üleilmastumise ajastu terviklik
tööstuspoliitika” ning väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act”
läbivaatamise kaudu. Programmi põhieesmärk ja ülesanne on toetada
tänapäevase ja tõhusa Euroopa konkurentsipoliitika arendamist, kooskõlastamist
ja rakendamist, pöörates erilist tähelepanu VKEdele. Täpsemalt saavutatakse punktis 1.4.2.
nimetatud erieesmärgid –
kasvule suunatud ja rahvusvahelistumise
potentsiaaliga VKEde rahastamisele juurdepääsu parandamise kaudu; –
VKEdele siseturul ja mujal paremate äritegevuse
toetus- ja teabeteenuste tagamise kaudu; –
parimate tavade ja teabe tõhusama vahetamise ning
võrdlusuuringute ja poliitikavaldkondade suurema kooskõlastamise kaudu
piirkondlikul, riiklikul ja üleeuroopalisel tasandil; –
sihtsektorite konkurentsivõime edendamise kaudu. Euroopa firmad on peamised sidusrühmad, keda
mõjutavad uues programmis käsitletava probleemi peamised põhjused. VKEsid
mõjutavad need rohkem kui suuri ettevõtteid nende kapitaliosaluse, juhtimise ja
rahastamismeetodite omaduste tõttu ning neid tuleb käsitleda sihipärase
programmiga. VKEd on ELis uute töökohtade peamine allikas ning nende areng
mõjutab otseselt tööjõudu. VKEde probleemide käsitlemine aitaks oluliselt
parandada ka ELi tööhõivealaseid võimalusi. 1.4.4. Tulemus- ja mõjunäitajad Täpsustage, milliste näitajate alusel
hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist. Praeguses programmis kohaldatav
tulemustepõhine käsitlusviis ja programmi tulemuste iga-aastane kontrollimine
on osutunud edukaks viisiks, kuidas näidata programmi saavutusi ning suurendada
ELi aruandekohustust. Arvestades seda kogemust ja saadud soovituste hindamist,
on uuel programmil selge sekkumisloogika (SMART-tegevuseesmärgid aitavad kaasa
üldeesmärkide saavutamisele) ning kindlad, asjakohased mõju- ja
tulemusnäitajad. Arvestades tulemuste saavutamise ja nende üldeesmärkidele mõju
avaldamise vahele jäävat ajavahemikku, mõõdetakse nende edukust üldiselt kolme
aasta järel, kuid tegevuseesmärkide saavutamise edusamme mõõdetakse igal
aastal. Kogu näitajate loetelu on esitatud komisjoni määrust käsitleva
ettepaneku I lisas. 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus 1.5.1. Lühi- või pikaajalises
perspektiivis täidetavad vajadused Kavandatav programm aitab nii komisjonil,
liikmesriikidel kui ka peamistel sidusrühmadel kavandada, kooskõlastada ja
rakendada tulemuslikke konkurentsivõime ja ettevõtlusega seotud
poliitikavaldkondi ja toetusmeetmeid, millega tahetakse käsitleda järgmisi
pikaajalisi probleeme: –
raskused rahastamisele juurdepääsul, –
vähene VKEde asutamine, –
sektorite spetsialiseerumise probleemid, –
vähene võime kohaneda jätkusuutlikkuse nõuetega, –
VKEde vähene rahvusvahelistumine, –
vähene ettevõtlusvaim ja –
ettevõtjavaenulik majanduskeskkond. Lühi- või keskpikas perspektiivis käsitleb uus
programm järgmisi poliitilisi ja institutsioonilisi probleeme ning turutõrkeid: –
poliitilise kooskõlastuse puudumine, –
teabe erinevused, –
suured tehingukulud ja –
õiguskeskkonna killustatus. 1.5.2. Euroopa Liidu meetme lisaväärtus ELil on ainulaadsed võimalused tagada konkurentsivõime
ja VKEdega seotud meetmete valdkonnas põhimõtete vahetamise ja vastastikuse
õppimise Euroopa platvorm, mis hõlmab riiklikke, piirkondlikke ja ELi
sidusrühmi. ELi tegevusega antakse riiklikule ja/või piirkondlikule tegevusele
lisandväärtust, tagades andmete kogumise ja analüüsi Euroopa mõõtme,
statistilise vahendite ja meetodite väljatöötamise ning ühised näitajad.
Niisugused üleeuroopalised andmed on konkurentsivõimet ja VKEsid mõjutavate
põhitegurite usaldusväärse analüüsi eeltingimus. 1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud
õppetunnid Ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi
hindamine Komisjon viis läbi ettevõtluse ja
uuendustegevuse programmi vahe- ja lõpphindamise (viidi lõpule aprillis 2009.
ja 2011. aasta aprillis) ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi
vahehindamise (2010. aasta märtsis). Nimetatud programmide hindamised näitasid,
et nende eesmärgid on ELi poliitikavaldkondade strateegiliste eesmärkide
seisukohast asjakohased ja nendega kooskõlas. Vaatamata rahaliste vahendite
vähesusele on edusammud olnud märgatavad, eriti kõige olulisemate VKEsid
käsitlevate meetmete puhul. Küsitlused ja muud andmed viitavad selgele
Euroopa lisandväärtusele. Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse
Täitevasutuse hindamine Osa ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi
eelarvest on eraldatud Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutusele
(EACI). 2011. aasta mais lõpuleviidud hindamises järeldati, et EACI täidab oma
ülesandeid hästi ning et ta on nende algatuste jaoks, mille tegevuse eest ta
vastutab, tõhus ja tulemuslik rakendusmehhanism. Hindamises kinnitati, et
eelarve on täidetud peaaegu 100 % ulatuses. Avalik arutelu Avalik arutelu konkurentsivõime ja
uuendustegevuse raamprogrammi võimaliku järjeprogrammi kohta algatati mõju
hindamise protsessi raames. See oli suunatud avaliku ja erasektori
organisatsioonidele ning üksikisikutele, kes soovisid avaldada oma seisukohti,
nagu ettevõtjad, äriorganisatsioonid, teadus- ja uuendustegevuse toetajad ning
riiklikud, piirkondlikud ja avalik-õiguslikud asutused. Avalik arutelu hõlmas veebipõhist küsitlust,
avalikku konverentsi, liikmesriikide esindajate kohtumisi konkurentsivõime ja
uuendustegevuse raamprogrammi erinevates korralduskomiteedes ning
konkurentsivõime ja uuendustegevuse strateegilise nõuandva kogu kohtumist.
Avalik arutelu andis kinnitust, et paljud praeguse programmi osad toimivad
hästi ning üldiselt toetatakse niisuguse ELi programmi jätkumist, mille raames
toetatakse VKEsid ja luuakse soodne ettevõtluskeskkond. VKEde rahastamisele
juurdepääsu küsimust arutati ka VKEde finantsfoorumi 2010. aasta
septembris ja 2011. aasta märtsis toimunud kohtumistel. 1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime
muude asjaomaste meetmetega Komisjon tagab ühelt poolt liidu ja
liikmesriikide algatuste ning teiselt poolt liidu seotud valdkondade eri
algatuste vahelise tõhusa kooskõlastuse ning keskendub sealjuures Euroopa
lisandväärtuse loomisele ja kattumiste vähendamisele. Teiste programmidega tekkiv koostoimet
suurendatakse eelkõige vahendi abil, mis võib aidata täita ka teisi
poliitikavaldkonna eesmärke. Ettevõtlusvõrgustik Enterprise Europe annab
võimaluse luua teabe ülalt alla suunatud levitamisel seoseid teiste programmide
ja algatustega ja edendada neid ning saada teabe alt üles liikumise kaudu
sidusrühmadelt tagasisidet. Uues programmis välditakse kattumisi teiste
programmidega – selles ei käsitleta uuendustegevusega seotud turutõrkeid, mida
hõlmab programm Horisont 2020. Programmis Horisont 2020 ette nähtud
rahastamisvahendid käsitlevad eeskätt teadus- ja uuendustegevusega tegelevaid
ettevõtjaid, kuid uus programm on suunatud kasvu ja rahvusvahelistumise etapis
olevatele VKEdele. Tänu nimetatud sihtrühmale välditakse uue programmi puhul ka
kattumist Euroopa mikrokrediidirahastuga „Progress”. Mikrokrediidirahastu loodi
selleks, et reageerida liidu tasandil kriisile ning kasvavale töötusele ja
sotsiaalsele tõrjutusele. Mikrokrediidirahastu „Progress” eesmärk on suurendada
juurdepääsu mikrorahastamisele ja selle kättesaadavust kaitsetumate rühmade,
eriti sotsiaalsete ettevõtete jaoks. Sama kehtib ka selle järjeprogrammi kohta,
mis algab 2013. aastal ning laieneb sotsiaalsetesse ettevõtetesse
tehtavatele investeeringutele. Peale selle toimiksid kavandatava programmi
tagatise andmise meetmed kõrvuti ELi struktuurifondide raames rahastatud
tagatise andmise meetmetega. VKEde tagatissüsteemi järjeprogramm käsitleb
rohkem piiriüleste ja mitut riiki hõlmavate laenude toetamist ning
väärtpaberistamist, arvestades Euroopa Kontrollikoja soovitusi. See tagaks
vastastikuse täiendavuse niisuguste programmidega nagu ühine rahastamisskeem
väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks (JEREMIE), mis keskendub
riiklikule ja piirkondlikule tasandile. Hoolikalt kaalutakse ka uue programmi
täiendavust kavandatava partnerlusinstrumendiga. Oluline on, et Euroopa Liidu
välistegevus täiendaks liidusisese jätkusuutliku majanduskasvu ja töökohtade
loomist kindlustava tegevuskava välismõõdet. Selleks et saavutada uue programmi eesmärgid
ja nagu on rõhutatud komisjoni teatises uue mitmeaastase finantsraamistiku
kohta, on oluline võtta iga liidu meetme ja rahastamisprogrammi kavandamisel
arvesse VKEde konkreetseid huve ja asjaolusid. Tulevane finantsraamistik
koostatakse nii, et sellega hõlbustatakse väikeettevõtete osalemist
rahastamisprogrammides, ning selleks lihtsustatakse eeskirju, vähendatakse
osaluskulusid, kiirendatakse hankemenetlust ning tagatakse ühtsed
teeninduspunktid, et parandada ELi rahaliste vahendite saajate olukorda. 1.6. Meetme kestus ja finantsmõju X Piiratud kestusega ettepanek/algatus
–
X Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 01.01.2014–31.12.2020 –
X Finantsmõju (maksete assigneeringud)
avaldub 2014.–2024. aastani (seoses rahastamisvahenditega kuni 2035. aastani) ¨ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus –
rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku
AAAA–AAAA, –
millele järgneb täieulatuslik rakendamine. 1.7. Ettenähtud eelarve täitmise
viisid[26] X Otsene tsentraliseeritud eelarve
täitmine komisjoni poolt X Kaudne tsentraliseeritud eelarve
täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud: –
X rakendusametitele –
X ühenduste asutatud asutustele[27] –
¨ riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid
osutavatele asutustele –
¨ isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete
rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks
määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses ¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega ¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega X Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste
organisatsioonidega. Märkused: Kava kohaselt juhivad tegevust osaliselt otse
komisjon ja osaliselt kaudselt rakendusametid ülesannete delegeerimise kaudu. Arvestades kaudse juhtimise muid võimalusi
ning kavandatava programmi raames ette nähtud meetmete ja projektide olemust,
kaalub komisjon toimiva rakendusameti kasutamist. See puudutab üksnes
ülesandeid, mis ei hõlma poliitilisi valikuid. Teatava analüütilise tegevuse ja
võrdlusuuringute eesmärgil on kavandatud ka ühine juhtimine rahvusvaheliste
organisatsioonidega, nagu Euroopa Nõukogu, Majanduskoostöö ja Arengu
Organisatsioon (OECD), ÜRO Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) ning Euroopa
Reisikomisjon (ETC). Rahastamisvahendeid rakendab Euroopa
Investeerimisfond. 2. HALDUSMEETMED
2.1. Järelevalve ja aruandluse
eeskirjad Täpsustage sagedus ja tingimused Tulevase programmi rakendamise järelevalve
tagab järjepidevalt Euroopa Komisjon ning seda teostavad otseselt komisjoni
talitused ja kaudselt vahendajad, nagu Euroopa Investeerimisfond ja
rakendusametid, kellele võidakse usaldada programmi osade rakendamine. Komisjon
koostab igal aastal järelevalvearuande, milles uurib toetatud meetmete tõhusust
ja tulemuslikkust rahalise rakendamise, tulemuste ja võimaluse korral ka mõju
seisukohast, et oleks võimalik teha poliitikavaldkonna ja rahastamiseesmärkides
vajalikke kohandusi. Tulemuslikkust mõõdetakse järjepidevate näitajate alusel. Järelevalve- ja hindamissüsteem tugineb suurel
määral praeguse programmi süsteemile, kuid andmete kogumise ja analüüsimise
süsteemis ning hindamise ja järelevalve käsitlusviisis tehakse järgmised
parandused (arvestades praeguse programmi hindamisel antud soovitusi): –
koostatakse uued konkreetsed näitajad ja luuakse
järelevalvekord; –
viidatakse Euroopa 2020. aasta strateegia
juhtalgatuste näitajatele, et suunata programmi juhtimist ja tagada Euroopa 2020. aasta
strateegia järelevalveprotsessile täiendav sisend; –
kasutatakse võrdlusmeetodeid, milles võrreldakse
vajaduse korral toetusesaajate valimit samasuguse toetust mittesaavate
osalejate valimiga selleks, et eristada programmi mõju kavandatavatele
näitajatele majandusolude muutumise mõjust; –
vajaduse korral tuginetakse tulevase programmi
erinevate osade teemakohastele hindamistele. Uue programmi suhtes teostatakse vahe- ja
järelhindamine, et analüüsida eesmärkide ja tulemuste saavutamise edusamme.
Vahehindamine viiakse lõpule 2017. aasta lõpuks, et arvestada seda
programmile järgneva vahendi ettevalmistamisel. Järelhindamine viiakse läbi
kahe aasta jooksul pärast programmi lõppu. 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid 2.2.1. Tuvastatud ohud Programmi eelarvet rakendatakse
rahastamisvahendite, toetuste ja riigihangete abil. Nende eri tüüpi kuludega
kaasnevad ohud on erinevad. Euroopa Kontrollikoja auditites ja komisjoni järelauditites
on tuvastatud järgmised ohud, mis võivad tekkida ka nimetatud programmi puhul. Rahastamisvahendid: peamised tuvastatud ohud
seostuvad rahvusvaheliste finantsvahendajate ja lõplike abisaajate
abikõlblikkuse, lepinguliste kohustuste järgimise (komisjoni nõuete rakendamine
lepingulistes dokumentides), protsessi tingimuste järgimise (komisjoni
kehtestatud protsesside mittejärgimine) ning tulemuslikkusega (eelnevalt
kindlaksmääratud eesmärkide mittetäitmine). Seda tüüpi ohtude käsitlemisel arvestatakse
järgmisi tegureid: ·
juhtimise ja kontrolli olulisi aspekte täidavad
rahvusvahelised finantsvahendajad; ·
komisjon peab suurel määral tuginema
rahvusvaheliste finantsvahendajate juhtimis- ja kontrollisüsteemidele; ·
oluline on tagada asjakohasel tasemel kontroll kogu
rakendamisahelas koos kõikide asjaosaliste konkreetsete kohustustega; ·
peadirektoraadi finantsüksuse keskne eelkontroll
käsitleb üksnes eelarvelisi tehinguid rahvusvaheliste finantsvahendajatega,
mitte projektist lähtuvaid tehinguid. Toetused: abikõlblikke kulusid käsitlevate
keeruliste eeskirjade ja teatavate abisaajate (VKEd) üsna piiratud
finantsjuhtimisalaste teadmiste tõttu on suur oht, et kulusid võidakse
deklareerida valesti (nt abisaajad võivad deklareerida kulusid, mida VKE
omanik/juht ei ole teinud). Kuna puudub täielik andmebaas abisaajaid,
projekte ja deklareeritud kulusid käsitleva teabe kohta, võib riskantsete
abisaajate ning kulude võimaliku mitmekordse rahastamise taotlemise või muude
eeskirjade eiramise juhtumite avastamine olla raske, mistõttu on pettusevastane
tegevus seega ebatõhus. Riigihanked: pakkumiste või pakkumistingimuste
avastamata vigade või parandamata ebatäpsuste tõttu võib lepingu täitmine olla
ebarahuldav. 2.2.2. Ettenähtud kontrollimeetodid Eespool nimetatud ohtude käsitlemiseks on
kavandatud erinevaid kontrollimeetodeid. 1. RAHASTAMISVAHENDID Teave sisekontrollisüsteemi kehtestamise
kohta Rahastamisvahendite kavandatav juhtimis- ja
kontrollisüsteem põhineb järgmistel meetmetel: –
rahvusvaheliste finantsvahendajate eelhindamine; –
riskipõhine järelevalve, sealhulgas
standardaruannete alusel; –
ennetav tegevus asjakohaste abikõlblikkuse,
lepinguliste kohustuse järgimise, protsessi tingimuste järgimise ja
tulemuslikkuse nõuete koostamise kaudu; –
lepingulised õiguskaitsevahendid, mis võimaldavad
võtta abikõlblikkuse, lepinguliste kohustuse järgimise, protsessi tingimuste
järgimise ja tulemuslikkuse nõuete rikkumise korral parandusmeetmeid; –
peadirektoraadi poolt rahvusvaheliste
finantsvahendajate usalduskontole makstavate summade eelkontroll; –
huvimeetmete kooskõlastamine; –
juhtimises osalemine; –
rahvusvaheliste finantsvahendajate, neile
järgnevate vahendajate ja lõplike abisaajate õigus tutvuda auditiga; –
täielik auditijälg, mis hõlmab kogu rakendusahelat;
–
komisjoni töötajate läbiviidavad kohustuste
täitmise ja tulemusauditid; –
terviklik kinnitamissüsteem, mis võtab arvesse
sisekontrollisüsteemi ja rahvusvaheliste finantsvahendajate ja neile järgnevate
vahendajate siseauditeerimist, milles käsitletakse abikõlblikkuse, lepinguliste
kohustuse järgimise, protsessi tingimuste järgimise ja tulemuslikkuse nõudeid; –
välisaudiitorite koostatud finantsaruanded; –
rahvusvaheliste finantsvahendajate iga-aastased
kinnitavad avaldused. Kinnitus protsessi asjakohase edenemise suhtes
saadakse mitme järgmise teabekanali põhjal: –
juhtkonna teave peadirektoraadi
sisekontrollisüsteemi seisundi kohta, mis on saadud igapäevase töö ja kogemuste
põhjal; –
peadirektoraadi ametlik järelevalve- ja
kontrollikord; –
iga-aastase sisekontrolli standardite läbivaatamise
tulemused (põhinõuete täielik täitmine); –
riskihindamise tulemused; –
eel- ja järelkontrollid, sealhulgas aruanded
erandite ja/või sisekontrolli puuduste kohta; –
peadirektoraadi välisfinantsauditi tulemused; –
peadirektoraadi siseauditiüksuse auditeerimis- ja nõustamistegevus; –
välishindajate teostatud hindamised programmi
kohta. Siseauditiüksuse, siseauditi talituse või
Euroopa Kontrollikoja auditid annavad lisateavet kontrollisüsteemi asjakohasuse
kohta. Kontrollisüsteemi raames koostatud
kontrollikulude ja -tulude prognoos Kavandatud kontroll on üldiselt kooskõlas COSO
sisekontrolli mudeliga, mida määratletakse kui protsessi, mille eesmärk on anda
piisav kindlus tegevuse tulemuslikkuse ja tõhususe eesmärkide saavutamise,
finantsaruandluse usaldusväärsuse ning kehtivatele õigusaktidele ja
eeskirjadele vastavuse kohta. Kontrollikulude prognoosimisel võetakse arvesse
kõiki toiminguid, mis on seotud otseselt või kaudselt rahvusvaheliste
finantsvahendajate, finantseerimisasutuste ja lõplike abisaajate õiguste ning kulude
nõuetele vastavuse tagamisega. Võimaluse korral on need esitatud
juhtimistasemete kaupa ja vastavalt kavandatud kontrollisüsteemi kirjeldusele. Uue ettepaneku eeldatavate muutuste
arvessevõtmisel tugineti järgmistele olulistele muutustele: a) omakapitali- ja võlaplatvormi eeskirjade
täpsustamine ja põhjalikum ennetustegevus asjakohaste nõuete koostamise kaudu; b) huvimeetmete ühtlustamine ja täiendavad
lepingulised õiguskaitsevahendid, mis võimaldavad nõuete rakendamise vigade
puhul võtta korrigeerimismeetmeid. Kohaldatavate eeskirjade täitmatajätmise
eeldatava ohu tase Kavandatud kontrollisüsteemi kohaselt ei ületa
eeskirjade täitmatajätmisest tulenev eeldatav ohu tase (mida määratletakse kui
tehingute tasandil ilmnevate, õiguslikkuse ja nõuetekohasusega seotud vigade
eeldatav oht) mitmeaastasel perioodil 2 %, kuid kulud on sealjuures
väiksemad tänu lisameetmetele, mis vähendavad ohtude esinemise sagedust ja
leevendavad nende mõju. Veamäär väheneb tõenäoliselt kohaldatavate
eeskirjade täpsustamise tõttu, mis hõlmab ka konkreetsust, mõõdetavust,
saavutatavust, realistlikkust ja tähtajalisust käsitlevaid nõudeid, samuti
lepinguliste õiguskaitsevahendite karmistamise ja huvide suurema ühtlustamise
tõttu. 2. TOETUSED Kava kohaselt täidetakse oluline osa sellest
eelarvest tsentraliseeritud kaudse juhtimise kaudu, s.o rakendusametite poolt. Teave sisekontrollisüsteemi kehtestamise
kohta Kehtiv sisekontrolliraamistik põhineb
komisjoni sisekontrollistandardite rakendamisel, parimate projektide valimise
menetlustel ja nende vormimisel õigusaktideks, projekti ja lepingu haldamisel
projekti kestuse kõigis etappides, nõuete eelkontrollil, sealhulgas
auditeerimistõendite esitamisel, kulumetoodikate eelneval sertifitseerimisel,
järelaudititel ja korrigeerimistel ning hindamisel. Konkursikutse dokumendid sisaldavad
üksikasjalikku juhist, mis käsitleb abikõlblikkuse eeskirju ning eelkõige
sagedasemaid vigu seoses personalikuludega. Abisaajaid julgustatakse juba
pakkumises esitama piisavalt andmeid kavandatavate kulude kohta, mis võimaldab
neid eelnevalt kontrollida ja avastada võimalikke vigu või valesti mõistmisi
ning vajaduse korral muuta toetuslepingu rakendamist või seda kohandada. See
parandab oluliselt abisaajate õiguskindlust ja vähendab vigade tekkimise ohtu. Järelkontroll viiakse läbi selleks, et
selgitada välja representatiivne keskmine veamäär, mis jääb püsima vaatamata
koolitusele, eelkontrollile ja korrigeerimistele. Programmi kulude
järelauditeerimise strateegia aluseks on tehingute finantsaudit rahaühikute valimi
põhjal ning seda täiendab riskipõhine valim. Õiguslikkust ja nõuetekohasust
käsitlevat järelauditeerimise strateegiat täiendatakse täiustatud
tegevushindamise ja pettustevastase võitluse strateegiaga (vt punkt 2.3
allpool). Kontrollisüsteemi raames koostatud
kontrollikulude ja -tulude prognoos Ühelt poolt tuleb suurendada programmi
tõhusust ning vähendada sealjuures abisaajate kontrollikoormust (suurem usaldus
ja riskide võtmine, kasutades rohkem kindlasummalist rahastamist, ühekordseid
makseid ja ühikukulude astmestikku), kuid teiselt poolt tuleb samal ajal
tagada, et parandamata vigade määr oleks nii väike kui on mõistlikult
teostatav. Ettevõtluse peadirektoraat kehtestab
kulutõhusa sisekontrollisüsteemi, mis annab piisava kindluse, et veamäär jääks mitmeaastase
kuluperioodi vältel igal aastal vahemikku 2–5 %; lõppeesmärgiks on, et
mitmeaastase programmi lõpuks, kui kõikide auditite, korrektsioonide ja
tagasinõudemeetmete finantsmõju on arvesse võetud, oleks jääkveamäär
võimalikult 2 % lähedal. Auditeerimisstrateegia eesmärk on tagada
veamäära aus ja usaldusväärne esitus ning uurida tulemuslikult ja tõhusalt
pettuse ilminguid. Pakkumiste eelkontroll enne toetuslepingu allkirjastamist
ning abikõlblikkuse eeskirjade täpsustamine ei tohiks oluliselt vähendada
lepingu sõlmimiseks kuluvat aega. Eelarvevahendite volitatud käsutajad esitavad
igal aastal kontrollikulude ja -tulude aruande ning komisjon teavitab
seadusandjat vahehindamises, milline on eeskirjade täitmatajätmise vähenemisel
saavutatav tase. Kohaldatavate eeskirjade täitmatajätmise
eeldatava ohu tase A. Praegused veaohtlikud kohad Seniste tulemuste põhjal on tehtud kindlaks,
et vead esinevad seoses järgmiste asjaoludega: ·
personalikulud:
deklareeritakse tavapäraseid või eelarvelisi kulusid (mitte tegelikke kulusid),
programmile kulunud aega ei registreerita nõuetekohaselt, deklareeritakse
abikõlbmatuid kulusid (VKE omaniku/juhi kulud); ·
muud otsesed kulud:
sageli on leitud vead seotud allhangetega, millele ei ole enne luba antud või
mille puhul ei peeta kinni hinna ja kvaliteedi suhte eeskirjadest jms; ·
kaudsed kulud: paljudel
juhtudel moodustavad kaudsed kulud otsestest kuludest kindla protsendi ja seega
on kaudsete kulude viga proportsionaalne otseste kulude veaga. B. Kavandatud lihtsustamisvõimalused Programmile tuleb kasuks iga kolme aasta järel
tehtava finantsmääruse läbivaatamisega kaasnevad lihtsustamismeetmed. Selle
raames kasutab komisjon võimalust võtta meetmeid, et lihtsustada näiteks VKEde
omanike/juhtide ühikukulude astmestikke või personalikulude standardmäärade
kasutamist kooskõlas abisaajate tavapäraste aruandluspõhimõtetega. C. Kontrolli muutuste osatähtsus eeskirjade
täitmatajätmise eeldatava taseme vähenemises Lähtepunktiks on praegune olukord, arvestades
konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi toetuste kohta seni läbi
viidud auditeid. Avastatud vigade määr on praeguste konkurentsivõime ja
uuendustegevuse raamprogrammi auditite puhul ligikaudu 5 %. Eeldusel, et –
tulevase konkurentsivõime ja VKEde programmi
toetuste saajad on sarnased konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammis
osalenud toetusesaajatega ja et –
üks kolmandik vigade allikatest on hinnanguliselt
need, mida on nimetatud eespool punktis B, aitavad finantsmääruse lihtsustamismeetmed
tõenäoliselt vähendada veamäära. Vigu vähendab tõenäoliselt ka abikõlblikkuse
eeskirjade eelnev täpsustamine. Järeldus: kõiki eelnimetatud meetmeid üheskoos
arvestades on lõppeesmärgiks saavutada programmi lõpuks jääkveamäär, mis oleks
võimalikult lähedal 2 protsendile. Selle stsenaariumi aluseks on eeldus, et
lihtsustamismeetmeid otsustusprotsessis oluliselt ei muudeta. 3. RIIGIHANKED Sisekontrolliraamistik, mille aluseks on
komisjoni sisekontrollistandardite rakendamine, riigihankemenetlused parimate
pakkumiste valimiseks ja lepingu haldamiseks kogu projekti/lepingu vältel ning
arvete ja maksete eelkontroll tagavad, et jääkveamäär ei ületa 2 %. 2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise
ärahoidmise meetmed Täpsustage rakendatavad või kavandatud
ennetus- ja kaitsemeetmed. Ettevõtluse peadirektoraat on komisjoni
pettustevastase võitluse strateegia[28]
raames ja OLAFi abil tema nõuannete ning pettuste ennetamise ja tuvastamise
võrgustikus osalemise kaudu töötanud välja oma pettustevastase võitluse
strateegia, mis hõlmab meetmeid pettuse ning eeskirjade eiramise ärahoidmiseks
ja avastamiseks nii asutustes kui ka seoses abisaajate ja töövõtjatega.
Peadirektoraadi pettustevastast strateegiat ajakohastatakse igal aastal. Eelkõige toetuste puhul on ettevõtluse
peadirektoraadi pettustevastase võitluse strateegia tegevuskavas ette nähtud
kõikide abisaajate (koordinaatorid, partnerid, alltöövõtjad ja muud osalejad)
ja projektide (aruanded ja kuludeklaratsioonid) keskregistri loomine. See
andmebaas ning võimsate andmete analüüsimise vahendite kavandatav kasutuselevõtmine
pettust tuvastavate näitajate ehk nn „ohumärkide” avastamiseks parandavad
oluliselt kontrollifunktsioone ja auditeerimisvõimekust. Teadmiste ning ennetava ja tulemusliku
kontrolli suutlikkuse parandamiseks nähakse ettevõtluse peadirektoraadi pettustevastase
võitluse strateegia tegevuskavas ette konkreetsete koolituste ja juhiste
pakkumine. Peale selle töötatakse välja ja rakendatakse abisaajate rahalise ja
tehnilise suutlikkuse hindamiseks kontrollistrateegiat ning liigitatakse
abisaajaid pettust tuvastavate näitajate, IT-vahendite registreerimise ning
eel- ja järelauditite määramise alusel. Lisaks töötatakse välja auditeerimiskord ja
riskipõhiste järelauditite juhised, mis keskenduvad võimalikele pettustele ja
eeskirjade eiramise juhtudele. See pettustevastane strateegia on ka paremini
kooskõlas sisekontrollistandarditega, eriti riskihindamise toimingutega, ning
teiste peadirektoraatide ja allüksuste pettustevastaste strateegiatega. Rahastamisvahendite puhul tagab komisjon, et
rahvusvaheliste finantsvahendajatega sõlmitud lepingute dokumendid sisaldaksid
pettuste-, korruptsiooni- ja muu ebaseadusliku tegevuse vastaseid meetmeid ning
rahvusvahelise finantsvahendaja kohustust kaasata need meetmed valitud
vahendajatega sõlmitavatesse lepingutesse ning nende juhtimis- ja
kontrollisüsteemi, muu hulgas näiteks komisjoni eelnevalt kindlaksmääratud
nõuete kohasesse järelevalvetegevusse. 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE
HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub ·
Uued eelarveread, mille loomist taotletakse
(esialgne) Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku
rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Kulu liik || Rahaline osalus Rubriik 1 || Liigendatud || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses [1] || Tegevuskulude rida: 02 02 01 Ettevõtete konkurentsivõime ja VKEde programm || Liigendatud || JAH || JAH || JAH || ei [1] || Halduskulude read || Liigendamata || JAH || JAH || JAH || ei 3.2. Hinnanguline mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: 1 || Number || [Rubriik ……………...……………………………………………………………….] Ettevõtluse peadirektoraat || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Pärast aastat 2020 || KOKKU Tegevusassigneeringud || || || || || || || || || Eelarverea nr || Kulukohustused || (1) || 213,600 || 256,000 || 300,500 || 346,000 || 393,500 || 441,000 || 492,400 || || 2443,000 Maksed || (2) || 110,240 || 235,240 || 287,240 || 311,240 || 327,240 || 368,240 || 439,240 || 364,320 || 2443,000 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[29] || 02.0104 || (3) || 11,000 || 11,000 || 11,000 || 11,000 || 11,000 || 12,000 || 12,000 || || 79,000 Ettevõtluse peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+3 || 224,600 || 267,000 || 311,500 || 357,000 || 404,500 || 453,000 || 504,400 || || 2522,000 Maksed || =2 +3 || 121,240 || 246,240 || 298,240 || 322,240 || 338,240 || 380,240 || 451,240 || 364,320 || 2522,000 Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || 213,600 || 256,000 || 300,500 || 346,000 || 393,500 || 441,000 || 492,400 || || 2443,000 || Maksed || (5) || 110,240 || 235,240 || 287,240 || 311,240 || 327,240 || 368,240 || 439,240 || 364,320 || 2443,000 || Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || 11,000 || 11,000 || 11,000 || 11,000 || 11,000 || 12,000 || 12,000 || || 79,000 || Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi <1> assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || 224,600 || 267,000 || 311,500 || 357,000 || 404,500 || 453,000 || 504,400 || || 2522,000 || Maksed || =5+ 6 || 121,240 || 246,240 || 298,240 || 322,240 || 338,240 || 380,240 || 451,240 || 364,320 || 2522,000 || || Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || Halduskulud miljonites eurodes
(kolm kohta pärast koma) || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU Ettevõtluse peadirektoraat || Personalikulud || 18,764 || 19,140 || 19,522 || 19,913 || 20,311 || 20,717 || 21,131 || 139,498 Muud halduskulud || 0,086 || 0,088 || 0,089 || 0,091 || 0,093 || 0,095 || 0,097 || 0,639 || || || || || || || || || Ettevõtluse peadirektoraadi[30] mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 18,850 || 19,228 || 19,611 || 20,004 || 20,404 || 20,812 || 21,228 || 140,137 miljonites eurodes
(kolm kohta pärast koma) || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Pärast aastat 2020 || KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 243,450 || 286,228 || 331,111 || 377,004 || 424,904 || 473,812 || 525,628 || || 2662,137 Maksed || 140,090 || 265,468 || 317,851 || 342,244 || 358,644 || 401,052 || 472,468 || 364,320 || 2662,137 3.2.2. Hinnanguline mõju
tegevusassigneeringutele –
¨ Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist –
X Ettepanek/algatus hõlmab
tegevusassigneeringute kasutamist järgmiselt: Kulukohustuste assigneeringud miljonites
eurodes (kolm kohta pärast koma) || Täpsustada eesmärgid ja väljundid[31] ò || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU || VÄLJUNDID Väljundi liik[32] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku || ERIEESMÄRK nr 1: parandada ELi ettevõtete konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse raamtingimusi || || || || || || || || || || || || || || || || || Euroopa konkurentsivõime suurendamise meetmed || Uuringud, mõju hindamised, hindamised, konverentsid || 0,250 || 54 || 13,500 || 55 || 13,750 || 57 || 14,250 || 58 || 14,500 || 60 || 15,000 || 61 || 15,250 || 62 || 15,500 || 407 || 101,680 || VKE-poliitika arendamise ja VKEde konkurentsivõime parandamise meetmed || Kohtumised, aruanded, andmebaasid || 0,075 || 98 || 7,350 || 98 || 7,350 || 122 || 9,150 || 124 || 9,300 || 128 || 9,600 || 138 || 10,350 || 152 || 11,400 || 860 || 64,480 || Turism || Projektid, auhinnad, uuringud, üritused || 1,000 || 9 || 9,000 || 12 || 12,000 || 16 || 16,000 || 19 || 19,000 || 22 || 22,000 || 25 || 25,000 || 28 || 28,000 || 131 || 131,440 || Tarbekaupade uued ärilahendused || Turustamisprojektid || 1,000 || 8 || 8,000 || 9 || 9,000 || 11 || 11,000 || 13 || 13,000 || 14 || 14,000 || 15 || 15,000 || 17 || 17,000 || 87 || 86,800 || Erieesmärk nr 1 kokku || || || || || || || || || || || || || || || || 384,400 || ERIEESMÄRK nr 2: ettevõtluse edendamine || || || || || || || || || || || || || || || || || Ettevõtluse edendamise meetmed || Uuringud, kampaaniad, sündmused || 0,5 || 5 || 2,500 || 6 || 3,000 || 5 || 2,500 || 6 || 3,000 || 6 || 3,000 || 6 || 3,000 || 7 || 3,500 || 41 || 20,720 || Vahetuste arv || 0,007 || 600 || 4,200 || 720 || 5,040 || 1300 || 9,100 || 1400 || 9,800 || 1650 || 11,550 || 1770 || 12,390 || 2000 || 14,000 || 9440 || 66,080 || Erieesmärk nr 2 kokku || || || || || || || || || || || || || || || || 86,800 || ERIEESMÄRK nr 3: VKEde rahastamisele juurdepääsu parandamine || || || || || || || || || || || || || || || || Rahastamisvahendid || Abisaajatest VKEde arv (laenutagatised) || 0,004 || 7500 || 30,000 || 17 000 || 68,000 || 27 000 || 108,000 || 31 000 || 124,000 || 31 000 || 124,000 || 31 000 || 124,000 || 42 000 || 168,000 || 186500 || 746,320 || Laenu suurus (miljonites eurodes) || || 1 071 || || 2 201 || || 3 384 || || 3 995 || || 4 065 || || 4 119 || || 5 420 || || 24255 || || Abisaajatest VKEde arv (riskikapital) || 1, 220 || 10 || 12,200 || 30 || 36,600 || 46 || 56,120 || 85 || 103,700 || 115 || 140,300 || 140 || 170,800 || 140 || 170,800 || 566 || 690,000 || Finantsvõimendusega summa suurus miljonites eurodes (riskikapital) || || 103 || || 343 || || 686 || || 1 064 || || 1 445 || || 1 817 || || 1 869 || || 7 327 || || Erieesmärk nr 3 kokku || || || || || || || || || || || || || || || || 1436,320 || ERIEESMÄRK nr 4: turulepääsu parandamine || || || || || || || || || || || || || || || || || Ettevõtlusvõrgustik Enterprise Europe || Partnerlusettepanekud || 0,005 || 5732 || 28,660 || 5821 || 29,105 || 5923 || 29,615 || 6040 || 30,200 || 6106 || 30,530 || 6336 || 31,680 || 6540 || 32,700 || 42 498 || 212,500 || Tugiteenuseid saavate VKEde arv (1000 VKE kohta) || 0,065 || 403 || 26,195 || 418 || 27,170 || 438 || 28,47 || 458 || 29,77 || 488 || 31,720 || 508 || 33,020 || 539 || 35,035 || 3252 || 211,380 || VKEde toetus väljaspool ELi || Uuringud || 0,250 || 10 || 2,500 || 12 || 3,000 || 15 || 3,750 || 14 || 3,500 || 15 || 3,750 || 18 || 4,500 || 20 || 5,000 || 104 || 25,951 || || VKEde keskused, VKEde kasutajatoed || 1,000 || 5 || 5,000 || 6 || 6,000 || 7 || 7,000 || 9 || 9,000 || 10 || 10,000 || 11 || 11,000 || 12 || 12,000 || 60 || 60,000 || || Platvormid, teavitamis- ja edendamistegevus || 0,200 || 6 || 1,200 || 6 || 1,300 || 8 || 1,600 || 10 || 1,900 || 10 || 2,000 || 12 || 2,400 || 13 || 2,600 || || 13,249 || Toetus rahvusvaheliseks tööstuskoostööks || Seminarid, kohtumised || 0,200 || 5 || 1,000 || 7 || 1,400 || 8 || 1,600 || 9 || 1,800 || 10 || 2,000 || 11 || 2,200 || 12 || 2,400 || 62 || 12,400 || Erieesmärk nr 4 kokku || || || || || || || || || || || || || || || || 535,480 || KULUD KOKKU || || 213,600 || || 256,000 || || 300,500 || || 346,000 || || 393,500 || || 441,000 || || 492,400 || || 2443,000 3.2.3. Hinnanguline mõju
haldusassigneeringutele 3.2.3.1. Ülevaade –
¨ Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist –
X Ettepanek/algatus hõlmab
haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: miljonites eurodes
(kolm kohta pärast koma) || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || || Personalikulud || 18,764 || 19,140 || 19,522 || 19,913 || 20,311 || 20,717 || 21,131 || 139,498 Muud halduskulud || 0,086 || 0,088 || 0,089 || 0,091 || 0,093 || 0,095 || 0,097 || 0,639 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 18,850 || 19,228 || 19,611 || 20,004 || 20,404 || 20,812 || 21,228 || 140,137 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad[33] kulud || || || || || || || || Personalikulud || || || || || || || || Muud halduskulud || || || || || || || || Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || || || || || || || || KOKKU || 18,85050 || 19,228 || 19,611 || 20,004 || 20,404 || 20,812 || 21,228 || 140,137 3.2.3.2. Hinnanguline
personalivajadus –
¨ Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist –
X Ettepanek/algatus hõlmab personali
kasutamist, mis toimub järgmiselt: Hinnanguline vajadus täistööaja
ekvivalendina || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) || XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 110 || 110 || 110 || 110 || 110 || 110 || 110 XX 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || || || || XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || || 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || || Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[34] || || || || || || || XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad CA, INT, SNE) || 58 || 58 || 58 || 58 || 58 || 58 || 58 XX 01 02 02 (delegatsioonide CA, INT, JED, LA ja SNE ) || || || || || || || XX 01 04 yy [35] || peakorteris[36] || || || || || || || || delegatsioonides || || || || || || || XX 01 05 02 (CA, INT, SNE kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || || 10 01 05 02 (CA, INT, SNE otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || || Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || || KOKKU || 168 || 168 || 168 || 168 || 168 || 168 || 168 XX on asjaomane poliitikavaldkond või
eelarvejaotis. Personalivajadused kaetakse juba meedet
haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel
peadirektoraadi sees; vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet
haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus,
arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. Ettevõtluse peadirektoraat näeb
ette ülesannete osalise delegeerimise olemasolevale rakendusametile.
Ettevõtluse peadirektoraat näeb ette ülesannete osalise delegeerimise olemasolevale
rakendusametile. Ülesannete kirjeldus: Ametnikud ja ajutised töötajad || Koosseisuvälised töötajad || 3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase
finantsraamistikuga –
X Ettepanek/algatus on kooskõlas komisjoni
ettepanekuga mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 kohta, KOM(2011) 500
(lõplik). –
¨ Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku
asjaomase rubriigi ümberplaneerimine Selgitage ümberplaneerimist, osutades
asjaomastele eelarveridadele ja summadele. […] –
¨ Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi
kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[37] Selgitage vajalikku toimingut, osutades
asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele. […] 3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus
[täiendamisel] –
Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute
poolset kaasrahastamist assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta
pärast koma) || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Kokku Programmis osalevad kolmandad riigid[38] || || || || || || || || Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || Pm || Pm || Pm || Pm || Pm || Pm || Pm || Pm 3.3. Hinnanguline mõju tuludele –
X Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju
tuludele. –
¨ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju: –
¨ omavahenditele –
¨ mitmesugustele tuludele miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Tulude eelarverida: || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[39] Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv veerge, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) Artikkel ……….. || || || || || || || || Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul
täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab. […] Täpsustage tuludele avalduva mõju
arvutusmeetod. [1] KOM(2011) 500 (lõplik). [2] Intellektuaalomandi õigusi käsitleval veebiportaalil ja
e-õppe teenustel on kolme aasta jooksul olnud üle 50 000 erineva kasutaja
ja külastusi on olnud üle 2 miljoni; igal aastal toimub üle 30 koolituse
ja interaktiivse seminari, millest 2/3 on toimunud Euroopas, et teada saada
VKEde mured. [3] Väiksemate liikmesriikide korraldatud uuringutel ei
oleks nii suur Euroopa lisandväärtus, need ei hõlmaks kogu ELi ning need võivad
dubleerida juba teistes riikides korraldatud uuringuid. [4] Niisugust tüüpi meetmed tekitavad suuremat
lisandväärtust ja mõju, kui neid võetakse liikmesriikidevahelise koordineeritud
ja täiendava tegevuse alusel; peale selle on väiksematel liikmesriikidel
üldiselt vähem vahendeid enda kui sihtkoha ning eriti riikideüleste
turismitoodete tutvustamiseks. [5] KOM(2011) 500 (lõplik) – SEK(2011) 867 – 868 (lõplik).
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Euroopa 2020. aasta strateegia
aluseks olev eelarve – II osa: – valdkondliku poliitika arvandmed. [6] Lõpparuanne: Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse
Täitevasutuse hinnang; 12. mai 2011.
http://ec.europa.eu/cip/files/docs/evaluation-of-eaci-may-2011_en.pdf [7] http://ec.europa.eu/cip/files/docs/public-consultation-annex2-to-final-report_en.pdf
[8] http://ec.europa.eu/enterprise/dg/files/evaluation/final_report_eip_interim_evaluation_04_2009_en.pdf
[9] http://ec.europa.eu/cip/files/docs/eip-final-evaluation-report_en.pdf
[10] Programmi eelarvet on vähendatud, võrreldes komisjoni
teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” (KOM(2011)500)
avaldatud summaga, sest standardimist toetavaid meetmeid rahastatakse 182
miljoni euro ulatuses väljaspool programmi, et säilitada nende edukas struktuur
ja tõhus rakendamine. [11] KOM(2010) 2020 (lõplik). [12] KOM(2010) 614 (lõplik). [13] KOM(2008) 394 (lõplik). [14] KOM(2011) 78 (lõplik). [15] KOM(2011) 398 (lõplik). [16] ELT L 124, 20.5.2003, lk 36. [17] Eurobaromeetri 2009. aasta uuring ettevõtluse kohta. [18] KOM(2010) 352 (lõplik). [19] ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. [20] ELT L 55, 28.2.2011, lk 13. [21] ELT L 310, 9.11.2006, lk 15. [22] Need näitajad osutavad ettevõtlus- ja tööstuspoliitika
valdkonna arengule. Komisjon ei ole eesmärkide täitmise eest ainuvastutav.
Kõnealuses valdkonnas mõjutavad tulemusi ka mitmesugused tegurid, mida komisjon
mõjutada ei saa. [23] Nominaalne efektiivne vahetuskurss / reaalne efektiivne
vahetuskurss tööjõu ühikukulu alusel, välja arvatud valuutakursside kõikumisest
tulenev mõju. [24] ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine
eelarvestamine. [25] Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või
b. [26] Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on
selgitatud veebisaidil http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html. [27] Määratletud finantsmääruse artiklis 185. [28] KOM(2011) 376, 24.6.2011. [29] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või
meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read),
rakendusametid (ilma kavandatud täiendavat delegeerimist arvesse võtmata)
otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus. [30] Ettevõtluse peadirektoraat näeb ette ülesannete osalise
delegeerimise olemasolevale rakendusametile. Summasid ja arvestusi
korrigeeritakse vajaduse korral sõltuvalt ettenähtud hajutamise tulemustest.
„Muud halduskulud” hõlmavad komiteede kohustuslike koosolekute rahastamist. [31] See tegevusassigneeringute soovituslik jagunemine ja
sellest tulenev eelarvevahendite jaotumine esitatud meetmete vahel põhineb
kavandatud meetmete laadil, nt VKE-poliitika arendamise ja VKEde
konkurentsivõime suurendamise meetmed käsitlevad poliitikavaldkonna arengut
uuringute ja sündmuste põhjal, mida viiakse ellu riigihangete kaudu ning mis on
oluliselt odavamad kui turismi- ja tarbekaupade valdkonnas kavandatud meetmed,
milleks korraldatakse konkurss. [32] Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja
osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede
pikkus kilomeetrites jne). [33] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või
meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), otsene
teadustegevus, kaudne teadustegevus. [34] CA = lepingulised töötajad; INT = renditööjõud; JED =
noored eksperdid delegatsioonides; LA = kohalikud töötajad; SNE = riikide
lähetatud eksperdid. [35] Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste
töötajate ülempiiri arvestades (endised B.A read). [36] Peamiselt struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa
Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond. [37] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19
ja 24. [38] Programmis võivad eritingimustel ja olenevalt programmi
tehtavatest maksetest osaleda Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigid,
mis kuuluvad Euroopa Majanduspiirkonda, kandidaatriigid ja potentsiaalsed
kandidaatriigid ning Euroopa naabruspoliitika kohaldamisalasse kuuluvad riigid
(vt artikkel 5). [39] Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja
suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 %
sissenõudmiskulude mahaarvamist.