SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST 1.1. Taust

1. Lennujaamades, kus lennuettevõtjate taotlused saada teenindusaegu maandumiseks või õhkutõusmiseks, ületavad lennujaama läbilaskevõime, kasutatakse kõikide järgitavate eeskirjade kindlaksmääramiseks teenindusaegade jaotamise mehhanisme. Lennuettevõtja jaoks tähendab teenindusaja saamine lennujaamas seda, et ta võib kasutada kõiki vajalikke infrastruktuure (lennurajad, ruleerimisrajad, seisuplatsid ja reisiterminalid), et lendu kindlaksmääratud ajal teenindada. Olenevalt lennujaama eripärast võib teenindusaegade jaotamine olla vajalik teatavatel tundidel päevas või teatavatel ülekoormatud ajavahemikel. Selleks et lennujaama läbilaskevõimet ja ausa konkurentsi tingimusi parimal viisil ära kasutada, seatakse eesmärgiks tagada, et juurdepääs ülekoormatud lennujaamadele oleks korraldatud nii, et teenindusajad maandumiseks või õhkutõusmiseks oleks jaotatud õiglaste, mittediskrimineerivate ja läbipaistvate eeskirjade alusel.

2. 1993. aastal võeti Euroopa Ühenduses vastu nõukogu 18. jaanuari 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 95/93 ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta (edaspidi „teenindusaegade määrus”), mida 2004. aastal paljudes olulistes punktides muudeti. Oma iseloomult on tsiviillennundus ülemaailmne tegevus, kuid seda reguleeritakse ka kohalike eeskirjadega, mistõttu on oluline märkida, et teenindusaegu jaotatakse maailma eri piirkondades erinevalt. Euroopas on teenindusaegade jaotamise määruse aluseks Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) kehtestatud ülemaailmsed suunised.

3. Teenindusaegade jaotamise praeguse korra peamised omadused on järgmised: kui lennujaama läbilaskevõime kohta tehtud analüüsist selgub, et asjaomase lennujaama läbilaskevõime on selgelt ebapiisav[1], peab liikmesriik andma lennujaamale lennuoperatsioone koordineeriva lennujaama staatuse. Järgmises etapis määrab liikmesriik lennujaama jaoks koordinaatori, kelle ülesanne on jaotada teenindusaegu sõltumatult, neutraalselt, mittediskrimineerivalt ja läbipaistvalt.

4. Teenindusajad jaotatakse suviseks ja talviseks lennuhooajaks. Kui lennuettevõtja on kasutanud teenindusaegade sarja[2] ühe hooaja jooksul vähemalt 80 % ulatuses, on tal õigus taotleda järgmise samaväärse sõiduplaaniperioodi jooksul sama teenindusaegade sarja („juba väljakujunenud teenindusajad”, „senised õigused” või „80/20 reegel”). Kui nõutavat määra ei saavutata, tagastatakse teenindusajad uuesti jaotamiseks teenindusaegade ühisvarusse. 50 % neist teenindusaegadest jaotatakse uustulnukatele[3].

5. Praegu on teenindusaegade määrust kohaldavates riikides (Euroopa Majandusühendus ja Šveits) 89 lennuoperatsioone täielikult koordineerivat lennujaama. Neist 62 koordineerib lennuoperatsioone kogu aasta vältel ja 27 hooajaliselt. Osades lennujaamades, nagu London Heathrow ja Paris Orly, ületab nõudlus märkimisväärselt lennujaama läbilaskevõime kogu aasta jooksul, teistes on läbilaskevõime piiratud teatavatel tippperioodidel. Vähemalt üks lennuoperatsioone koordineeriv lennujaam on 18 liikmesriigil ning need riigid peavad määrama ametisse koordinaatori.

1.2. Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

6. Teenindusaegade määruse rakendamine on Euroopa ülekoormatud lennujaamades teenindusaegade jaotamist märkimisväärselt parandanud ning neutraalsuse ja läbipaistvuse tõttu on see aidanud palju kaasa ka lennunduse siseturu loomisele. Teenindusaegade määrust hakati kohaldama ajal, mil Euroopa lennutransporditurul tegutses valdavalt väike osa traditsioonilisi riiklikke lennuettevõtjaid. Sellest ajast peale on konkurents muutunud palju elavamaks. Alates 1992. aastast on ELi siseste lennuliinide arv rohkem kui kahekordistunud ja Euroopa lennujaamadest väljuvate pikamaalendude hulk on suurenenud 150 %. 1992. aastal oli üksnes 93 liini, mida teenindas üle kahe lennuettevõtja. 2010. aastal oli lennuliinide arv 479. On küsitav, kas selliseid edusamme oleks olnud võimalik saavutada ilma süsteemita, mis tagab Euroopa ülekoormatud lennujaamades teenindusaegade jaotamise nii, et riiklikud ametiasutused, riigiettevõtted või lennujaamad ei avaldaks sellele põhjendamatut survet.

7. Nii nagu Eurocontrol ja ACI Europe[4] on juba märkinud, on üks Euroopa peamine probleem lennujaamade ülekoormatus. Detsembris 2010 avaldatud Eurocontroli pikaajaliste prognooside[5] kohaselt on isegi praeguseks kavandatud infrastruktuuritäiustusi arvesse võttes võimatu rahuldada 2030. aastal lennuettevõtjate nõudlust vähemalt 10 % ulatuses, kuna läbilaskevõimest ei piisa. Peale selle nähtub käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangust, et liidu kõige ülekoormatumates lennujaamades ei näita olukord paranemise märke, seda isegi läbilaskevõime kavandatud suurendamist arvesse võttes[6].

8. Lähtudes oluliste lennujaamade läbilaskevõime piiratusest ja selle tagasimõjust Euroopa elanike liikuvusele, tundub, et lahendus seisneb uute lennuradade ja lennujaama infrastruktuuride ehitamises. Samal ajal on infrastruktuuride mõju keskkonnale ja maakasutuse planeerimine muutumas üha suuremaks mureallikaks. Lisaks sellele on praeguse majanduskriisi olukorras vaja, et eelarve oleks pikaajaliselt jätkusuutlik. Ülekoormatuse probleemi lahendamiseks tuleb leida nn suurte infrastruktuuride laiendamisest tõhusamaid ja majanduslikumaid lahendusi.

9. On ilmne, et teenindusaegade jaotamise mehhanism ei ole võimeline läbilaskevõimet suurendama. Samuti ei suuda teenidusaegade jaotamine lahendada läbilaskevõime piiratusest tulenevat probleemistikku. Kuidas näiteks tagada lennuühendus Euroopa piirkondade ja piiratud läbilaskevõimega lennujaamade vahel või parandada sidet ülekoormatud sõlmpunktide ja kõigi maailma piirkondade vahel? Teenindusaegade jaotamise süsteemide edasiarendamine ei ole iialgi nende oluliste vajaduste lahendus. Samas võivad need süsteemid olla oluliseks vahendiks piiratud läbilaskevõime korraldamisel.

10. Seetõttu on vaja teenindusaegade määrus läbi vaadata ja määrata kindlaks, kuivõrd on võimalik seda paremaks muuta, nii et läbilaskevõime vastaks lennutranspordi nõudlusele kõikides sektorites (pikamaalennud, piirkondlik ühendus, kaubavedu jne). Märtsis 2011 vastu võetud transpordipoliitika valges raamatus tõdetakse, et teenindusaegade jaotamine on oluline integreeritud ja tõhusa turu arenguks Euroopa ühtse transpordipiirkonna perspektiivis; valge raamat on osa strateegia „Euroopa 2020” raames algatatud suurprojektist „Ressursitõhus Euroopa”. Alates sellest ajast on komisjon hoolikalt kavandanud turupõhiste mehhanismide rakendamist lennuteenindusaegade kasutamise korraldamiseks: andes tegelikele turuosalistele (lennuettevõtjad) soodustusi ja eeliseid, mis võivad nende tegevust soodsalt mõjutada, saaksid lennujaamade praegust piiratud läbilaskevõimet kasutada ära need, kes sellega majanduslikult paremini toime tulevad. Olemasoleva piiratud läbilaskevõime mõistlikum kasutamine oleks seega võimalik ilma olemasoleva läbilaskevõime füüsilise suurendamiseta.

11. Nii nagu täheldas komisjon oma 2008. aasta teatises,[7] toimib selline teenindusaegade turg (järelturu vormis) Ühendkuningriigi lennujaamades juba mõnda aega. Heathrow lennujaama olemasolevaid teenindusaegu vahetatakse kõrge hinna eest: märtsis 2008 levis näiteks teade, et Continental Airlines maksis nelja teenindusaegade paari eest Heathrow lennujaamas 209 miljonit Ameerika dollarit (143 miljonit eurot päeva kursi alusel).

12. Vajadus parandada lennuteenuste osutamise süsteemi Euroopa tasandil on pälvinud viimastel aastatel üha suuremat tähelepanu. Ühtse Euroopa taeva algatuse raames Euroopa lennuliikluse korraldamises alates 2009. aastast tehtud muudatused annavad tunnistust sellest, et teatavatel juhtudel on süsteem paremini korraldatud Euroopa või piirkonna tasandil. Seda võib täheldada funktsionaalsete õhuruumiosade loomise puhul ning selliste kesksete funktsioonide nagu võrgustikuhalduse tugevdamisel. Kuna võrgusikku kuuluvad nii otselennud kui ka jaotuskeskuse põhised (Hub-and-Spoke system) lennud, ei ole võimalik vältida olukorda, mille puhul võrgustiku ühes osas esinevad probleemid (näiteks olulise sõlmjaama sulgemine) mõjutavad omakorda võrgustiku teisi osi. See asjaolu on veelgi suurema mõjuga siis, kui võrgustiku peamised osad toimivad oma läbilaskevõime ülempiiril või selle lähedal, jättes nii väge vähe manööverdamisvõimalusi näiteks ümbersuunatud lendude vastuvõtmiseks. Euroopa süsteemi tulemuslikkuse parandamine aitab seega parandada ka tema võimekust kriisiolukordadega toime tulla.

1.3. Ettepaneku eesmärgid

13. Peaeesmärk on tagada, et ülekoormatud lennujaamades jaotataks ja kasutataks teenindusaegu optimaalselt. Erieesmärgid on järgmised:

(1) edendada teenindusaegade jaotamis- ja kasutusmehhanisme ning tagada nende tõhus kohaldamine, samuti

(2) soodustada lennuettevõtjate ausat konkurentsi.

1.4. Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

14. Ettepaneku eesmärk on muuta nõukogu 18. jaanuari 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 95/93 ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta. Ükski teine säte ei käsitle otse teenindusaegade jaotamist.

1.5. Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

15. Käesolev algatus on üks nõutav meede selleks, et panna toimima Euroopa ühtne transpordipiirkond, mida on kirjeldatud komisjoni valges raamatus „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas” [KOM(2011) 144]. See on see ka osa lennujaamameetmete paketist, mida komisjoni 2011. aasta tööprogrammis [KOM(2010) 623] nimetatakse strateegiliseks algatuseks, et ühtse turu võimalusi majanduskasvuks ära kasutada.

2. HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED 2.1. Konsulteerimine huvitatud isikutega

16. Pärast esimest konsultatsiooni huvitatud isikutega 2007. aastal ning pärast teatiste (KOM(2007) 704) ja 2008. aastal (KOM(2008) 227) vastuvõtmist 2007. aastal algatas komisjon septembris 2010 laiapõhjalise avaliku veebiarutelu, et hinnata määruse toimimist praeguseks hetkeks ja saada huvitatud isikutelt kommentaare seoses nende meetmete üksikasjaliku loeteluga, mida tuleks seoses määruse läbivaatamisega võtta. Teine huvitatud isikute kuulamine korraldati 29. novembril 2010 ning sellel osalesid ka 16 liikmesriiki ja asjaomaste erinevate huvitatud isikute esindajad.

17. Konsultatsiooni kõigus saadud vastuste kokkuvõte on komisjoni veebisaidil[8]. Üldiselt on transpordiettevõtjad praeguse teenindusaegade määruse toimimisega rahul, mistõttu ei soovi enamik selle rühma vastajaid määruses teha ühtegi muudatust. Asjaolu, et teenindusaegade jaotamise määrusega reguleeritakse tõepoolest juurdepääsu teatavatele maailma kõige nõutumatele lennujaamadele, selgitab selle küsimuse tundlikku iseloomu, seda eelkõige lennuettevõtjate jaoks. Paljud lennuettevõtjad rõhutavad, et kõige suurem probleem on lennujaamade piiratud läbilaskevõime, millele teenindusaegade määruse muutmine lahendust pakkuda suuda.

18. Lennujaamad ja lennujaamade ühendused toovad vajadust rohkem esile ja püüavad leida kasutust konsultatsioonide käigus pakutud lahendustele. Küll vähemal määral, kuid siiski käib see asjaolu ka teenindusaegade koordinaatorite kohta. Erinevused liikmesriikide ja muude vastajate vaadetes on veelgi suuremad, olgugi et asjaomased isikud suhtuvad teenindusaegade määruse muutmisesse üldiselt positiivselt.

2.2. Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

19. Komisjoni määruse toimimise pidevale järelevalvele lisaks tehti mitmeid välisanalüüse, mille tulemused on kättesaadavad komisjoni veebisaidil[9]. 2010. aastal otsustas komisjon põhjalikult analüüsida olukorda ajavahemikul 2006–2010[10]. Selle analüüsi järeldustes on esitatud mitmeid probleeme, mille tõttu ei ole Euroopa lennujaamade läbilaskevõimet praegu võimalik tõhusalt ära kasutada.

2.3. Mõju hindamine

20. Mõjuhinnangus vaadeldakse erinevaid pakutud lahendusi tervikuna. Kolme meetmepaketi sisu võib võtta kokku järgmiselt.

21. Esimene pakett hõlmab meetmeid, mille eesmärk on tõhustada teenindusaegade jaotamist ilma süsteemi halduslikku külge muutmata. Praegust korda on võimalik parandada mitmes punktis, kuid välja ei ole pakutud ühtega turupõhist mehhanismi. Paketi piiratud ulatust arvestades on sellest saadav kasu pigem tagasihoidlik: transporditavate reisijate arv suureneks aastas keskmiselt 0,4 %.

22. Teine pakett hõlmab esimest paketti, millele lisanduvad mitmed uued üksikasjad, sh turumehhanismid (sõnaselgelt on ette nähtud võimalus luua ELi ülene teenindusaegade järelturg). See sisaldab ka mitmeid konkurentsi soodustavaid ettepanekuid, näiteks uustulnukaid käsitleva eeskirja läbivaatamist ja kriteeriumide kindlaksmääramist seoses eelise saamisega järgmise hooaja teenindusaja jaotamisel („senised õigused”). Hinnangu kohaselt suureneks selle paketti puhul transporditavate reisijate arv ajavahemikul 2012–2025 aastas keskmiselt 1,6 % (s.o 23,8 miljonit) ning majanduslik kasu oleks 5,3 miljardit eurot, samuti suurendaks see märkimisväärselt töökohtade arvu (62 000 täistööajaga töökohta).

23. Kahjuks avaldab see pakett negatiivset mõju keskkonnale, kuna lendude arvu suurenemise tõttu suureneb ka CO2-heide. Kuid arvestades, et alates 2012. aastast on lennutranspordi põhjustatud CO2-heide arvestatud üldisesse heitkogustega kauplemise süsteemi, ei peaks see meetmesari tooma kaasa CO2-heite suurenemist tervikuna. Kui olemasolevat läbilaskevõimet kasutada intensiivsemalt, oleks võimalik vältida läbilaskevõime suurendamisega seotud keskkonnamõju.

24. Kolmandasse paketti kuuluvad kõik teise paketi üksikasjad, kuid selles on edasi arendatud turumehhanisme, nähes ette „senisest õigusest” või „juba väljakujunenud teenindusaegadest” tuleneva teenindusaegade tagasivõtmise ja enampakkumisele panemise. See pakett võimaldaks suurendada lennureisijate arvu 1,9 %-lt 2 %-le, s.o 27,3 miljonilt reisijalt 28,7 miljoni lisareisijale aastas. Samas on tegemist uudse meetmega, mille võimaliku positiivse mõju puhul tuleb arvestada ohuga, et lennuettevõtjate toimimiskulud märgatavalt suurenevad, kuna tekivad häired nende sõiduplaanis ja nende võimaluses toimida ülekoormatud lennujaamades suure teenindusaegade varuga jaotuskeskusena. Seetõttu annaks kõnealuse paketi kohaldamine väiksema majandusliku kasu, ligikaudu 2,8 kuni 5 miljardit eurot.

25. Võttes arvesse eri meetmepakettide hindamist tõhusus-, mõjusus- ja vastavusnäitajate alusel, soovitatakse rakendada teist paketti, kuna sellest saadav kasu ületaks märgatavalt selle rakendamiskulud.

3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG 3.1. Kavandatud meetmete kokkuvõte 3.1.1. Lisada võimalus kasutada teenindusaegade järelturgu ja konkurentsi suurendamist

26. Selleks et muuta teenindusajad liikuvamaks, lubatakse ettepanekus sõnaselgelt ettevõtjatel teenindusaegu osta ja müüa. Teenindusaegade liikuvuse parandamine aitaks lennuettevõtjatel kohandada oma teenindusaegade varu vastavalt kavandatud vajadustele. Teenindusaegade määrusega on juba praegu lubatud lennuettevõtjatel teenindusaegu vahetada. Paljudel juhtudel on tegemist päeva tipphetkel saadaoleva teenindusaja vahetamisega sellise teenindusajaga, mille vastu huvi ei tunta, st teenidusajaga hilja õhtul või varasel pärastlõunal, ja mis seega ei ole väga kasulik. Kui vahetamine on toimunud, tagastatakse teenindusaeg, mille vastu huvi ei tunta, teenindusaegade ühisvarusse. Praegu kehtiva määruse alusel võib teenindusaegu üle kanda üksnes väga vähestel juhtudel.

27. Uustulnukate puhul annab kehtiv määrus eelise lennuettevõtjatele, kellel on teenindusaegu koordineerivas lennujaamas üksnes mõned teenindusajad, kuid see lähtekoht ei ole oodatud tulemusi andnud. Kindlaksmääratud lennujaama tulev tugev konkurent peab üldjuhul koostama endale tugeva teenindusaegade varu, et suuta kõnealuses lennujaamas domineeriva lennuettevõtjaga (tavaliselt „riiklik” lennuettevõtja) tegelikult konkureerida. Kehtivate eeskirjade kohaselt kaotavad lennuettevõtjad kiiresti lennuväljale sisenenud uustulnuka staatuse, seda isegi juhul, kui nende käsutuses on vähe teenindusaegu. Seetõttu on pakutud välja laiendada uustulnuka mõiste määratlust, et lihtsustada tõsiste konkurentide väljakujunemist ja vähendada kasutusprogrammide segmenteerumist juhul, kui teenindusajad on jaotatud suurele hulgale lennuettevõtjatele, kes ei suuda neid kasutada nii, et domineerivaid lennuettevõtjaid järjepidevalt kõrvale tõrjuda.

3.1.2. Suurendada teenindusaegade jaotamise läbipaistvust ja teenindusaegade koordinaatorite sõltumatust

28. Ettepanek sisaldab mitmeid sätteid, mille eesmärk on tagada, et teenindusaegu jaotataks piisavalt läbipaistvalt. See on oluline mitte üksnes teenindusaegu kasutavate lennuettevõtjate jaoks, vaid ka riigiasutuste jaoks, kes täidavad määrusest tulenevaid ülesandeid. Veelgi olulisem on see sellise süsteemi puhul, milles on lubatud kasutada järelturgu.

29. Ettepanek võimaldab kehtestada karmimad nõuded, mis sätestavad koordinaatorite sõltumatuse huvitatud isikutest. Ettepanekuga soovitakse tugevdada ka koordinaatorite vahelist koostööd, mis esialgu avalduks selliste ühiste projektide väljatöötamises, mis hõlmaksid näiteks teenindusaegade jaotamise ühiste programmide koostamist või koordineerimise ümbergrupeerimist eri liikmesriikides asuvate lennujaamade puhul. Saavutatud edusammudest lähtuvalt võiks komisjon pakkuda välja luua Euroopa koordinaatori ametikoht, kusjuures see koordinaator vastutaks teenindusaegade jaotamise eest kõikides liidu lennujaamades.

3.1.3. Kaasata teenindusaegade jaotamise kord Euroopa lennuliikluse korraldamise süsteemi reformimisse (ühtne Euroopa taevas)

30. Ettepaneku eesmärk on aidata tõhustada lennuliikluse võrgustiku korraldamist Euroopa tasandil, ühendades Euroopa võrgustiku vastutuse teenindusaegade jaotamise korraga. Seega võib komisjon nõuda lennujaama läbilaskevõime analüüsimist juhul, kui võrgustiku eest vastutaja peab seda vajalikuks, et tagada ühtsus lennujaama käitamise kavaga (see on juba ette nähtud määrusega, millega luuakse võrgustiku eest vastutaja ametikoht). Läbilaskevõime analüüs tuleks teha Euroopa tasandil heakskiidetud normide kohaselt. Lisaks sellele võiks komisjon anda liikmesriikidele läbilaskevõime hindamise osas soovitusi, kui võrgustiku haldaja leiab, et Euroopa võrgustiku toimimise vajadusi ei ole täielikult arvesse võetud. Nende soovituste eesmärk oleks võimaldada liikmesriigil Euroopa võrgustiku hindamisega arvestada ning paremini mõista lennujaamade läbilaskevõime hindamise mõju kogu võrgustikule, seda näiteks hilinemiste kontekstis.

31. Ettepaneku kohaselt lisanduks ka üks uus lennujaamaliik: „võrgustikku kuuluv lennujaam”. Selline lennujaam ei ole lennuoperatsioone koordineeriv, kuid seda loetakse siiski oluliseks lennujaamaks, sest see on võimeline pakkuma alternatiive võrgustiku tõrgete puhul. Seega nähakse ettepanekuga ette, et teave selles lennujaamas toimuvate lennuoperatsioonide kohta jõuab koordinaatorini.

3.1.4. 80-20-reegli ja teenindusaegade sarja mõiste määratluse muutmine ning lennujaamatasude süsteemi kasutuselevõtmine, et hoida ära teenindusaegade liiga hilist ühisvarusse tagastamist

32. Selleks et olemasolevat läbilaskevõimet optimaalselt ära kasutada, nähakse muudatusega ette teatavad muudatused lennuteenindusaegade kasutamise nõuete kohandamises „senise õiguse” rakendamise suhtes. Selleks et lennuettevõtja suhtes kohaldataks järgmise vastava sõiduplaaniperioodi jooksul teenindusaegade jaotamisel eelist, peab ta olema ära kasutanud vähemalt 85 % talle eraldatud teenindusaegade sarjast (praeguse 80 % asemel).

33. Lisaks sellele on sarja miinimumpikkust (st nädalaste teenindusaegade vähim arv, mida on vaja selleks, et teenindusaegade jaotamise eelist kohaldataks ka järgmiseks vastavaks sõiduplaaniperioodiks) suurendatud 5-lt 15-le suvisel lennuhooajal ja 10-le talvisel hooajal. Teenindusaegade sarja pikendamine vähendab teenindusaegade struktuuri segmenteerumist lennujaamas, sest senistele õigustele vastavad lühikesed sarjad võivad takistada muudel lennuettevõtjatel pikemaid sarju teenindada. Teatavate liiklusliikide (tšarter) puhul nähakse ette erandid, et võtta arvesse piirkondlike lennujaamade eripära.

34. Tagamaks, et enne lennuhooaja algust reserveeritud teenindusaegu kasutataks lennuettevõtja kava kohaselt ka tegelikult, lubatakse ettepaneku kohaselt lennujaamadel kasutada lennujaamatasude süsteemi, et lennuettevõtjad ei tagastaks teenindusaegu teenindusaegade ühisvarusse liiga hilja. Lennujaama teenindusaegade reserveerimine ilma neid kasutamata toob kaasa maksu, mida praegu maksavad tegutsevad lennujaamad. Ettepanekuga innustatakse lennujaama käitajat looma lennujaamatasude süsteemi, mis peaks hoidma ära käitumise, mille tagajärjeks on lennujaama läbilaskevõime ebatõhus kasutamine.

3.2. Muutmata jäävad sätted

35. Praegusest määrusest võetakse ilma suuremate muudatusteta üle järgmised sätted: artikli 2 punkt a, punkti b alapunkt i, punktid e, g, k, l, o ja p; artikli 3 lõiked 1, 2, 4 ja 6; artikli 4 lõike 1 teine taane ja lõige 5; artikli 5 lõike 3 punktid a ja d ja lõiked 4, 5 ja 6; artikli 6 lõike 3 punktid a, b ja c; artikli 8 lõike 1 punkti a alapunktid i, ii, iii ja v ning punkt c; artikli 9, lõiked 3, 6, 7 ja 9; artikli 10 lõige 1, lõike 5 punkti a alapunktid i ja iii ning punktid c ja d ja lõige 6; artikkel 12; artikli 13 lõike 2 teise taande punktid b ja c, lõike 3 esimene ja teine taane; artikli 16 lõiked 1 ja 5; artikkel 19 ja artikli 21 lõige 2.

3.3. Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 91.

3.4. Subsidiaarsuse põhimõte

36. Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse ettepaneku selles osas, mis ei kuulu ELi ainupädevusse. Liikmesriikidel üksi ei ole võimalik saavutada ettepaneku eesmärke piisaval määral järgmistel põhjustel. Endiselt on vaja ühtlustada ELi ülekoormatud lennujaamadele pääsu tingimused, et ära hoida olukorda, kus vastuolud riikide eri tavade vahel hakkavad lennundusturgu takistama. Seetõttu tuleb probleemid, mis on seotud pääsuga ülekoormatud lennujaamadele, lahendada Euroopa tasandil.

37. Liikmesriigid ise ei suuda vähendada erinevate siseriiklike normide ja tavade tekitatud ELi-siseseid kaubandustõkkeid ega saavutada lennunduse siseturu toimimise eesmärki piisavas ulatuses. Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt ning probleemi ulatust ja mõju arvestades on seega vajalik sekkuda ELi tasandil.

38. Euroopa eeskirjad teenindusaegade jaotamise kohta on oluline täiendus Euroopa õigusaktidesse, millel lennunduse siseturg põhineb. Lennujaamade läbilaskevõime õiglane, läbipaistev ja mittediskrimineeriv jaotamine olukorras, kus nõudlus ületab pakkumise, on otsustava tähtsusega, et tagada Euroopa lennuettevõtjatele vabadus osutada ELi siseseid lennuteenuseid ELi õigusaktide kohaselt.

39. Seepärast on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

3.5. Proportsionaalsuse põhimõte

40. Ettevõtjatele, teenindusaegade koordinaatoritele ja riiklikele ametiasutustele esitatavad täiendavad nõudmised piirduvad nendega, mis on vajalikud teenindusaegade mittediskrimineerivaks jaotamiseks ja piiratud läbilaskevõime optimaalseks jagamiseks Euroopa kõige ülekoormatumates lennujaamades.

3.6. Vahendi valik

41. Kavandatav vahend: määrus.

42. Õigusakt peaks ülema üldiselt kohaldatav. See sisaldab mitmeid lennujaama koordinaatorite, lennuettevõtjate, lennujaama käitajate, Euroopa õhuruumi ja komisjoni suhtes vahetult kohaldatavaid kohustusi. Seega on kõige kohasem õiguslik vahend määrus, kuna muude lahenduste abil ei ole võimalik seatud eesmärke saavutada.

4. MÕJU EELARVELE

43. Ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet.

5. VALIKULISED ÜKSIKASJAD 5.1. Lihtsustamine

44. Ettepanekuga lihtsustatakse seadusandlust, sest nähakse ette teenindusaegade määruse läbivaatamine, et koondada ühte akti kõik kõnealuse määruse muudetud versioonid ja käesolevas ettepanekus esitatud muudatused.

5.2. Kehtivate õigusaktide kehtetuks tunnistamine

45. Käesoleva ettepaneku vastuvõtmisega tunnistatakse kehtetuks praegu kehtiv teenindusaegade määrus.

5.3. Euroopa Majanduspiirkond

46. Kavandatavas õigusaktis käsitletakse Euroopa Majanduspiirkonnaga seotud küsimust, mistõttu tuleks seda kohaldada ka Euroopa Majanduspiirkonnas.

2011/0391 (COD)

ê 95/93 (kohandatud)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

ühenduse Ö Euroopa Liidu Õ lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade ühiseeskirjade kohta

(Uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut Ö Euroopa Liidu toimimise lepingut Õ, eriti selle artikli Ö 100 lõiget 2 Õ,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[11],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[12],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

ò uus

(1) Nõukogu 18. jaanuari 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 95/93 ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta[13] on korduvalt oluliselt muudetud[14]. Kuna kõnealusesse määrusesse tuleb teha uusi muudatusi, on selguse huvides soovitatav kõnealune määrus uuesti sõnastada.

(2) Määrus (EMÜ) nr 95/93 on aidanud otsustavalt kaasa lennunduse siseturu väljakujundamisele ning Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste suhete arengule, tagades juurdepääsu liidu ülekoormatud lennujaamadele läbipaistvate ja mittediskrimineerivate eeskirjade alusel.

ê 95/93 põhjendus 1 (kohandatud)

(3) Ö Samas Õ Vväheneb tasakaal Euroopa lennutranspordisüsteemi õhutranspordisüsteemi laienemise laiendamise ja selle vajadusi rahuldavate Ö teatavate Õ lennujaamainfrastruktuuride läbilaskevõime vahel. Seetõttu kasvab ülekoormatud lennujaamade arv ühenduses Ö liidus Õ.

ò uus

(4) Teenindusaegade jaotamise süsteem, mis loodi 1993. aastal, ei taga teenindusaegade ning seetõttu ka lennujaama läbilaskevõime optimaalset jaotamist ja kasutamist. Lennujaamade ühe suurema ülekoormatuse ja uute suurte lennujaamainfrastruktuuride piiratud arengu tõttu on teenindusajad harvaesinev ressurss. Juurdepääs sellele ressursile on lennutransporditeenuste pakkumise ja tõhusa konkurentsi säilitamise seisukohalt äärmiselt tähtis. Selleks tuleks tõhustada nii teenindusaegade jaotamist ja kasutamist, hakates rakendama turumehhanisme, mille abil anda kasutamata teenindusajad huvitatud ettevõtjate käsutusse võimalikult kiiresti ja läbipaistvalt, kui ka karmistada teenindusaegade jaotamise, haldamise ja kasutamise aluspõhimõtteid. Olgugi, et juba väljakujunenud teenindusajad vastavad lennuettevõtjate vajadusele stabiilse sõiduplaani järele, võib käesoleva määruse edaspidise arengu ja kohaldamise käigus kavandada siiski muude turumehhanismide järkjärgulist kohaldamist, näiteks juba väljakujunenud teenindusaegade tagasivõtmist ja nende panemist enampakkumisele.

(5) Seega on vaja muuta teenindusaegade jaotamise süsteemi liidu lennujaamades.

ê 95/93 põhjendus 2 (kohandatud)

(6) Teenindusaegade jaotamine ülekoormatud lennujaamades peaks Ö ka edaspidi Õ põhinema erapooletutel, läbipaistvatel ning mittediskrimineerivatel eeskirjadel.

ò uus

(7) Praegust teenindusaegade jaotamise süsteemi tuleks kohandada vastavalt turumehhanismidele, mida teatavates lennujaamades kohaldatakse teenindusaegade ülekandmiseks või vahetamiseks. Komisjon võttis teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele nõukogu määruse (EMÜ) nr 95/93 (ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta) kohaldamise kohta[15] kohustuse teha vastavasisulisi ettepanekuid juhul, kui peaks ilmnema, et konkurentsi tõttu või muudel põhjustel on vaja kõnealune õigusakt uuesti läbi vaadata.

(8) Kogemused näitavad, et teenindusaegade järelturul kauplemine, st teenindusaegade vahetamine rahalise või muud liiki kompensatsiooni eest, ei ole reguleeritud ühetaolise ja järjepideva õigusraamistikuga, mis tagaks läbipaistvuse ja kaitseks konkurentsi. Seega on vaja luua Euroopa Liidus teenindusaegade järelturgu reguleeriv raamistik.

ê 95/93 põhjendus 6

ð uus

(9) Informatsiooni läbipaistvus on oluline element lennukite teenindusaegade objektiivse jaotamise protseduuri tagamisel. ð Vaja oleks seda läbipaistust suurendada ja võtta arvese tehnika arengut. ï

ê 95/93 põhjendus 10 (kohandatud)

ð uus

(10) Ka uustulnukate jaoks tuleks Ö näha ette võimalus pääseda Õ juurdepääsuvõimalus ühenduse Ö liidu Õ turule. ðKogemused näitavad, et uustulnuka mõiste praegune määratlus ei ole konkurentsile täielikult kaasa aidanud ning seda oleks vaja muuta. Peale selle tuleks hoida ära kuritarvitamisi ja piirata lennuettevõtja võimalusi taotleda uustulnuka staatust, kui lennuettevõtjale koos tema emaettevõtja, filiaalide või emaettevõtja filiaalidega kuulub üle 10 % konkreetses lennujaamas vastavaks päevaks eraldatud teenindusaegadest. Lisaks sellele ei tule lennuettevõtjat käsitada uustulnukana, kui ta on uustulnukana saadud teenindusajad üle kandnud, et ise seda staatust uuesti ära kasutada. ï

ò uus

(11) Vaja oleks tunnistada kehtetuks sellisele lennuettevõtjale antud eelis, kes taotleb lennujaamas teenindusaegade sarja regulaarse vahemaandumiseta reisilennu jaoks selle lennujaama ja piirkondliku lennujaama vahel, kuna sellises olukorras kehtib juba eelis, mis on antud lennuettevõtjale, kes taotleb lennujaamas teenindusaegade sarja regulaarse vahemaandumiseta reisilennu jaoks liidu kahe lennujaama vahel.

ê 95/93 põhjendus 12 (kohandatud)

(12) Ö Ühtlasi oleks Õ On vaja vältida olukordi, kus kasutada olevate teenindusaegade puuduse tõttu on liberaliseerimisest saadud hüved jaotunud ebaühtlaselt ning konkurents on kahjustatud.

ò uus

(13) Ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamisel saavutatud edusammud mõjutavad olulisel määral teenindusaegade jaotamist. Kuna kehtestatakse tulemuslikkuse kavad, mille kohaselt lennujaamad, aeronavigatsiooniteenuste osutajad ja õhuruumi kasutajad peavad lähtuma järelevalve ning tulemuslikkuse tõhustamise eeskirjadest, ning arvestades võrgustiku haldamise funktsiooni, mis põhineb Euroopa marsruudivõrgustiku loomisel ja lennuliikluse tsentraliseeritud haldamisel, on vaja teenindusaegade jaotamist ajakohastada. Seega tuleks luua kohane raamistik, mis võimaldab kaasata lennujaamade läbilaskevõime ja koordineerimisparameetrite kindlaksmääramise menetlusse võrgustiku haldusasutuse, tulemuslikkuse kontrolli organi ja riiklikud järelevalveasutused. Ühtlasi tuleks luua kõnealusele võrgustikule huvi pakkuv uus lennujaamade kategooria, et võrgustik suudaks kriisiolukordades paremini reageerida.

(14) Selleks et lennujaama läbilaskevõimet paremini ära kasutada ja lennud täpsemaks muuta, tuleks sõiduplaane ja teenindusaegu paremini koordineerida.

ê 95/93 põhjendus 5 (kohandatud)

ð uus

(15) Ö Sõiduplaane reguleeriva lennujaama või Õ lennuoperatsioone koordineeriva lennujaama eest vastutav liikmesriik peaks tagama Ö , et ametisse nimetatakse sõiduplaaninõustaja või Õ koordinaatori nimetamise, kelle erapooletus on väljaspool kahtlust. ðSelleks tuleks anda koordinaatorile suuremad ülesanded. Vaja oleks näha ette, et koordinaator on sidusrühmadest, liikmesriigist ning sellest sõltuvatest asutustest õiguslikult, organisatsiooniliselt, otsustusalaselt ja rahaliselt sõltumatu. Selleks et tööjõu, tehnika, raha ega spetsialistide puudus ei mõjutaks koordinaatori tegevust, seisab liikmesriik hea, et koordinaatori käsutuses oleksid pidevalt kõik tema tööks vajalikud vahendid. ï

ò uus

(16) Tuleks lisada lennuettevõtjate täiendavad kohustused seoses koordinaatorile edastatava teabega. Ette tuleks näha täiendavad sanktsioonid teabe puudumise korral või juhul, kui edastatud teave on vale või eksitav. Võrgustikku kuuluvate lennujaamade puhul peaksid lennuettevõtjad olema kohustatud edastama oma lennukavatsuse või koordinaatori või sõiduplaaninõustaja nõutava muu vajaliku teabe.

(17) Liit peaks lihtsustama koordinaatorite ja sõiduplaaninõustajate vahelist koostööd, et neil oleks võimalik vahetada parimaid tavasid eesmärgiga luua ettenähtud ajal Euroopa koordinaatori ametikoht.

ê95/93 põhjendus 4 (kohandatud)

(18) Tegutsemise hõlbustamiseks on teatud tingimustel soovitav, et liikmesriik suudaks tunnistada lLennujaama Ö võib nimetada Õ lennuoperatsioone koordineerivaks lennujaamaks, kui järgitakse tingimusel et selle juures on järgitud läbipaistvuse, erapooletuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid Ö ja kui täidetakse käesoleva määruse nõudeid Õ.

ê95/93 põhjendus 3 (kohandatud)

ð uus

(19) Erapooletuse nõue on kõige paremini tagatud siis, kui Ootsuse muuta lennujaam lennuoperatsioone koordineerivaks lennujaamaks on Ö peaks vastu võtma Õ vastu võetud selle lennujaama eest vastutava liikmesriikgi poolt objektiivsete kriteeriumide põhjal. ðÜhtse Euroopa taeva algatuse rakendamisel ja võrgustiku haldusasutuse toimimisel tehtud edusamme arvestades oleks vaja ühtlustada lennujaamade läbilaskevõime hindamise meetodeid, et tõhustada Euroopa lennuliikluse korraldamise võrgustiku toimimist. ï

ò uus

(20) Vaja oleks ette näha menetlus, mille alusel liikmesriik saab muuta koordineeriva lennujaama sõiduplaane reguleerivaks lennujaamaks ning sõiduplaan reguleeriva lennujaama staatuseta lennujaamaks.

ê 95/93 põhjendus 7

Olemasoleva teenindusaegade jaotamise süsteemi põhimõtted võiksid olla käesoleva määruse aluseks, tingimusel et see süsteem areneb edasi kooskõlas veonduse arenguga liikmesriikides.

ò uus

(21) Teenindusaegade sari peaks olema sama kestusega kui sõiduplaaniperiood, milleks sari eraldati. Teenindusaegade (ka juba väljakujunenud teenindusaegade) sarja jaotamisel tehtava eelise peaks andma või kinnitama koordinaator.

ê 95/93 põhjendus 8

vastavalt nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrusele (EMÜ) nr 2408/92 ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele,[16] on ühenduse poliitikaks soodustada konkurentsi ja julgustada turule sisenemist; nende eesmärkide saavutamiseks on vaja tugevalt toetada lennuettevõtjaid, mis kavatsevad alustada lende ühendusesisestel lennuliinidel;

ê 95/93 põhjendus 9

Olemasolev süsteem hoolitseb seniste õiguste eest.

ê 95/93 põhjendus 11 (kohandatud)

ð uus

(22)             piiratud oludes ð Avaliku teenindamise kohustuse kehtestamise korral ï olekson vaja kindlaksmääratud tingimustel Ö jätta alles erisätted Õ spetsiaalselt hoolitseda, et säiliksid vastavad kohalikud lennuteenused asjaomase liikmesriigi piirkondade või Ö asjaomaste liikmesriikide Õ piirkondade teenindamiseks;.

ò uus

(23) Kuna koordineerimisparameetrite puhul võib võtta arvesse keskkonnaaspekte ja kuna piirkonna teenindamist on võimalik täielikult tagada avaliku teenindamise kohustuste raames, ei ilme kogemustest vajadust kohalike eeskirjade järele. Peale selle ei saa välistada, et sellised eeskirjad ei tekita diskrimineerimist teenindusaegade jaotamisel. Seetõttu tuleks kohalike eeskirjadega arvestamise võimalust piirata. Kõik koordinaatorite või sõiduplaaninõustajate kohaldatavad asjaomased tehnika-, tegevus-, tulemuslikkus- ning keskkonnapiirangud tuleks koordineerimisparameetrites kindlaks määrata. Kohalike eeskirjade järgimisel piirdutaks seega teenindusaegade kasutamise järelevalvega ja võimalusega vähendada teenindusaegade kestust käesoleva määrusega ettenähtud juhtudel. Selleks et lennujaama läbilaskevõimet paremini ära kasutada, tuleks karmistada teenindusaegade jaotamise kaht aluspõhimõtet, s.t et tuleks täpsustada teenindusaegade sarja mõiste määratlust ja karmistada juba väljakujunenud teenindusaegade arvestamist. Koos nimetatud tegevusega tuleks seada selgemad raamid lennuettevõtjatele võimaldatud paindlikkusele, et hoida ära rikkumisi seoses käesoleva määruse kohaldamisega eri liikmesriikides. Seega tuleks innustada lennujaama läbilaskevõimet paremini ära kasutama.

(24) Selleks et lennuettevõtjatel oleks võimalik kohaneda suurt osa sõiduplaaniperioodi mõjutavate kiireloomuliste erakorraliste tingimustega, näiteks lennuliikluse märgatav vähenemine või lennuettevõtjate tegevust tõsiselt mõjutav majanduskriis, tuleks võimaldada komisjonil vastu võtta kiireloomulisi meetmeid, et tagada lennuoperatsioone koordineerivates lennujaamades võetavate meetmete ühtsus. Kõnealused meetmed võimaldaksid lennuettevõtjatel säilitada eelise saada samad teenindusaegade sarjad sõiduplaanile järgneval perioodil isegi juhul, kui 85 % määra ei täidetud.

(25) Koordinatsioonikomitee osakaalu tuleks kaks korda suurendada. Ühest küljest peaksid komitee koosolekutel osalema võrgustiku haldusasutus, tulemuslikkuse kontrolli organ ja asjaomase liikmesriigi riiklik järelevalveasutus. Teisest küljest võiks koordinatsioonikomitee ülesannete hulka kuuluda ka ettepanekute tegemine või nõu andmine koordinaatorile ja/või liikmesriigile lennujaama läbilaskevõime alastes küsimustes, eriti seoses ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamise ja Euroopa lennuliikluse korraldamise võrgustiku toimimisega. Ühtlasi peaks komiteel olema võimalik edastada tulemuslikkuse kontrolli organile ja riiklikule järelevalveasutusele arvamusi, milles käsitletakse seost koordineerimisparameetrite ning aeronavigatsiooniteenuste osutajatele väljapakutud aeronavigatsiooniteenuste peamiste tulemusnäitajate vahel.

(26) Kogemus näitab, et suur hulk teenindusaegu tagastatakse teenindusaegade ühisvarusse liiga hilja selleks, et neid saaks ümber jaotada. Kirjeldatud olukorra ärahoidmiseks tuleks innustada lennujaama käitajat kasutama tagatise alusel toimivat teenindusaegade reserveerimise süsteemi. Kõnealust süsteemi kasutusele võttes ei tohiks lennujaama käitaja siiski heidutada lennuettevõtjaid turule sisenemisel ega pidurdada lennuettevõtjate teenuste arengut.

ê 95/93 põhjendus 13

On soovitav kasutada olemasolevaid teenindusaegasid nii hästi kui võimalik, et saavutada eespool toodud eesmärgid.

ê 95/93 põhjendus 14 (kohandatud)

(27) On soovitav, et kolmandad riigid kohtlevad ühenduse Ö liidu Õ lennuettevõtjaid võrdväärselt.

ê 95/93 põhjendus 15 (kohandatud)

ð uus

(28) Käesoleva määruse sätete kohaldamine ei tohiks piirata asutamislepingu konkurentsieeskirjade, eriti artiklite Ö 101, Õ, ja Ö 102 Õ ð ja 106 ï kohaldamist.

ê 95/93 põhjendus 16 (kohandatud)

(29) 2. detsembril 1987 leppisid Hispaania Kuningriik ja Ühendkuningriik Londonis mõlema riigi välisministrite ühisdeklaratsiooniga kokku korras, mis suurendaks koostööd Gibraltari lennujaama kasutamisel; seda korda pole veel asutud kohaldama; ÖCordobas 18. septembril 2006. aastal Gibraltarit käsitleva dialoogi foorumi esimesel ministrite kohtumisel kokku lepitud Gibraltari lennujaama käsitleva ministrite avaldusega asendatakse Londonis 2. detsembril 1987. aastal esitatud ühisdeklaratsiooni lennujaama kohta ning selle täielikku järgimist käsitatakse 1987. aasta deklaratsiooni täieliku järgimisena. Õ

ò uus

(30) Komisjonile tuleks anda volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusaktid, et määrata kindlaks läbilaskevõime ja nõudluse analüüsimise meetodid. Eriti oluline on, et komisjon peaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.

(31) Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(32) Käesoleva määruse ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes[17].

(33) Vaja oleks rakendada kontrollimenetlust, et võtta vastu rakendusaktid seoses Euroopa koodinaatori ametikoha loomisega, koordinaatori ja sõiduplaaninõustaja tegevuse aastaaruande vormiga ning otsusega, et liikmesriik või liikmesriigid peavad võtma meetmed, et heastada liidu lennuettevõtjate diskrimineerimine kolmanda riigi poolt.

(34) Kontrollimenetluse kohaselt peaks komisjon võtma vastu vahetult kohaldatavad rakendusaktid, kui see on vajalik kiireloomulistel erakorralistel tingimustel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel seoses vajadusega tagada juba väljakujunenud teenindusaegade säilitamine.

ê 95/93 põhjendus 17

(35) Käesolev määrus tuleks kindlaksmääratud kehtivusaja möödudes läbi vaadata, et hinnata selle toimimist.

ò uus

(36) Kuna tegevuse eesmärke, täpsemalt teenindusaegu käsitlevate liidu õigusaktide ühtlustatumat kohaldamist, ei suuda liikmesriigid ise piisavalt saavutada ning kuna lennutranspordi puhul on oluline ka piiriülene mõõde, on eesmärke parem käsitleda liidu tasandil, kus võib võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ê 95/93 (kohandatud)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

ÖReguleerimisala ja mõisted Õ

Artikkel 1

Reguleerimisala

ê 793/2004 artikli 1 punkt 1 (kohandatud)

1. Käesolevat määrust kohaldatakse ühenduse Ö Euroopa Liidu Õ lennujaamade suhtes.

ê 95/93 (kohandatud)

2. Käesoleva määruse kohaldamisest Gibraltari lennujaama suhtes ei järeldu, et see piiraks Hispaania Kuningriigi ning Ö Suurbritannia ja Põhja-Iiri Õ Ühendkuningriigi vastavaid õiguslikke seisukohti positsioone nende vaidluses selle territooriumi suveräänsuse üle, kus lennujaam paikneb.

3. Käesoleva määruse sätete kohaldamine Gibraltari lennujaama suhtes lükatakse edasi selle ajani, mil asutakse kohaldama Hispaania ja Ühendkuningriigi välisministrite 2. detsembril 1987 tehtud ühisdeklaratsioonis sisalduvat korda. Hispaania ja Ühendkuningriigi valitsused informeerivad nõukogu kohaldamise kuupäevast.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

ê 793/2004 artikli 1 punkti 2 alapunkt a

a1)         „teenindusaeg” – koordinaatori poolt käesoleva määruse kohaselt antud luba kasutada lennuoperatsioone koordineerivas lennujaamas kõiki lennuteenuse pakkumiseks vajalikke lennujaamainfrastruktuure maandumiseks või õhkutõusmiseks konkreetsel kuupäeval ja kellaajal, mille koordinaator on käesoleva määruse kohaselt jaotanud;

b2)         „uustulnuk” –

ia)      lennuettevõtja, kes taotleb teenindusaegade sarja osana teenindusaega lennujaamas ükskõik millisel päeval, teades et, kui kõnealuse lennuettevõtja taotlus kiidetakse heaks, oleks lennuettevõtjal kokku vähem kui viis teenindusaega kõnealuses lennujaamas sellel päeval; või

ê 793/2004 artikli 1 punkti 2 alapunkt a (kohandatud)

ð uus

iib)     lennuettevõtja, kes taotleb teenindusaegade sarja regulaarse vahemaandumiseta regulaarreisilennu jaoks kahe ühenduse Ö Euroopa Liidu Õ kahe lennujaama vahel, kui sel päeval pakub nende lennujaamade vahelist regulaarlendu kuni kaks lennuettevõtjat, teades et, kui kõnealuse lennuettevõtja taotlus heaks kiidetakse, oleks lennuettevõtjal kokku vähem kui ð üheksa ï viis teenindusaega kõnealuses lennujaamas selle vahemaandumiseta lennu puhul sellel päeval., või

iii)      lennuettevõtja, kes taotleb teenindusaegade sarja regulaarse vahemaandumiseta reisilennu jaoks selle lennujaama ja piirkondliku lennujaama vahel, kui sel päeval ei paku nende lennujaamade vahelist regulaarset otselendu ükski muu lennuettevõtja, teades et, kõnealuse lennuettevõtja taotlus heaks kiidetakse, oleks lennuettevõtjal kokku vähem kui viis teenindusaega kõnealuses lennujaamas selle vahemaandumiseta lennu puhul sellel päeval.

              Lennuettevõtjat, kellel on ð koos oma emaettevõtja, filiaalide või emaettevõtte filiaalidega ï rohkem kui ð 10 ï 5 % kõigist kõnealusel päeval ð jaotatud ï kasutada olevaist teenindusaegadest konkreetses lennujaamas või rohkem kui 4 % kõigist kõnealusel päeval kasutada olevaist teenindusaegadest lennujaamasüsteemis, mille osa see lennujaam on, ei käsitata tule selle lennujaama puhul käsitada uustulnukana;.

ò uus

              Lennuettevõtjat, kes artikli 13 tähenduses kandis talle jaotatud teenindusajad uustulnukana sama lennujaama teisele lennuettevõtjale, et samas lennujaamas uustulnuka staatust uuesti ära kasutada, ei käsitata kõnealuses lennujaamas uustulnukana.

ê 95/93

ð uus

c)           „otselennud” - lennud kahe lennujaama vahel, kaasa arvatud peatused sama õhusõidukiga ja sama lennunumbriga;

d3)         „sõiduplaaniperiood” – kas suve- või talvehooaeg lennuettevõtjate sõiduplaanides ð kooskõlas ülemaailmsete lennutranspordialaste eeskirjade ja suunistega ï ;

ê 95/93 (kohandatud)

e4)         „ühenduse Ö liidu Õ lennuettevõtja” – lennuettevõtja koos kehtiva lennutegevusloaga, kellel on kehtiv lennutegevusluba, mille on välja andnud liikmesriik vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1008/2008;

ê 793/2004 artikli 1 punkti 2 alapunkt b

ð uus

f5)          i) „lennuettevõtja” – lennuõhutranspordiettevõteja, kellel on kehtiv lennutegevusluba või samaväärne dokument järgmise suvehooaja jaoks hiljemalt 31. jaanuariks ja järgmise talvehooaja jaoks hiljemalt 31. augustiks; artiklite 45, 89, 8a10ð , 11 ï ja 1013 puhul hõlmab „lennuettevõtja” mõiste ka ärilise lennutegevusega tegelevaid ettevõtjaid, kui teenust pakutakse regulaarselt; artiklite 7, 17 ja 1418 tähenduses hõlmab „lennuettevõtja” mõiste ka tsiviilõhusõiduki käitajaid;

ê 793/2004 artikli 1 punkti 2 alapunkt b

ii6)          „lennuettevõtjate rühm” – vähemalt kaks või enam lennuettevõtjat, kes rakendavad konkreetse lennuteenuse osutamiseks ühistegevust, frantsiisitehinguid või koodide jagamist;

ò uus

7)           „aeronavigatsiooniteenuste osutaja” – iga aeronavigatsiooniteenuste osutaja määruse (EÜ) nr 549/2004[18] artikli 2 lõike 5 tähenduses;

8)           „maapealse käitluse teenuse osutaja” – maapealse käitluse teenuse pakkuja määruse […] (milles käsitletakse maapealse käitluse teenuseid) artikli […] tähenduses, või selline lennujaamakasutaja määruse […] (milles käsitletakse maapealse käitluse teenuseid) artikli […] tähenduses, kes pakub omakäitlust määruse […] (milles käsitletakse maapealse käitluse teenuseid) artikli […] tähenduses;

9)           „võrgustikku kuuluv lennujaam” – lennujaam, kus ei ole esinenud ülekoormatust ning mis liikluse järsu ja märkimisväärse suurenemise või lennujaama läbilaskevõime järsu ja märkimisväärse vähenemise korral võiks avaldada mõju Euroopa lennuliikluse korraldamise võrgustiku (edaspidi „võrgustiku”) toimimisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 551/2004[19] artikli 6 tähenduses.

ê 793/2004 artikli 1 punkti 2 alapunkt c

i10)        „sõiduplaane reguleeriv lennujaam” – lennujaam, kus teatud aegadel päevas, nädalas või aastas on võimalik ülekoormatus, mida on võimalik lahendada lennuettevõtjate vahelise vabatahtliku koostöö abil ning mille puhul on selles lennujaamas lennuteenuseid teostavate või teostada kavatsevate lennuettevõtjate tegevuse hõlbustamiseks ametisse määratud sõiduplaanidenõustaja;

ê 793/2004 artikli 1 punkti 2 alapunkt b

g11)       „lennuoperatsioone koordineeriv lennujaam” – iga lennujaam, kus lennuettevõtjal või muul õhusõiduki käitajal on maandumiseks või õhkutõusmiseks vaja saada koordinaatorilt teenindusaeg, et koordinaator oleks talle jaotanud teenindusaja, välja arvatud riikliku tähtsusega lennud, hädamaandumised ja humanitaarabilennud;

ê 95/93

h)           lennujaamasüsteem - kaks või enam kokkukuuluvat lennujaama, mis teenindavad sama linna või tööstuskeskust, nagu on osutatud määruse (EMÜ) nr 2408/92 II lisas;

ê 793/2004 artikli 1 punkti 2 alapunkt c (kohandatud)

ð uus

j12)        „lennujaama juhtorgan käitaja” – lennujaama asutus, kelle ülesandeks on teiste tegevuste kõrval ülesanne lisaks muule tegevusele on riiklike seaduste või määruste alusel lennujaamarajatiste haldamine ja juhtimine ning lennujaamas või asjaomases lennujaamasüsteemis tegutsevate erinevate Ö eri Õ ettevõtjate käitajate tegevuse koordineerimine ja kontrollimine;

k13)       „teenindusaegade sari” – ð suvisel sõiduplaaniperioodil ï vähemalt ð 15 ï viis teenindusaega, mida on korrapäraselt taotletud sama ð ja talvisel ï sõiduplaaniperioodil puhul, ð vähemalt 10 teenindusaega, ï Ö mida on taotletud Õ ð järjestikusteks nädalateks ï sama nädalapäeva samaks kellaajaks ning milles Ö koordinaator Õ on jaotanud jagatud vastavalt sellestle Ö lähtuvalt, Õ või kui see ei ole võimalik, siis ligikaudu samaks ajaks;

ê 793/2004 artikli 1 punkti 2 alapunkt c

l14)        „äriline lennutegevus” – üldlennundussektor, mis tegeleb õhusõidukite käitamise ja kasutamisega reisijate või kaupade vedamiseks oma äritegevusele kaasaaitamise abivahendina; õhusõidukit juhitakse eesmärgil, mida tavaliselt ei peeta avalikuks rentimiseks, ning seda teevad mida juhivad isikud, kellel on vähemalt kehtiv ametpiloodiluba ja instrumentaallennupädevus;

ê 793/2004 artikli 1 punkti 2 alapunkt c (kohandatud)

ð uus

m15)      „koordineerimisparameetrid” – lennujaamas igal koordineerimis Ö sõiduplaaniperioodil Õ perioodil kogu teenindusaegade jaotamiseks jagamiseks kättesaadava läbilaskevõime väljendamine tegevusena ð ning läbilaskevõime jaotamise tegevuseeskirjad, ï mis kajastabvad tehnilisi, tegevuse ja keskkonnaga seotud tegureid, mis mõjutavad lennujaama infrastruktuuri ja selle erinevate allsüsteemide alasüsteemide tööd;

ò uus

16)         „lennuplaan” – lennuliikluse teenindusüksustele pakutav spetsiifiline informatsioon seoses lennuki kavandatud lennuga või lennu osaga;

17)         „regulaarlennud” – lendude sari, mis vastab määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 2 punktis 16 kehtestatud tunnustele;

18)         „programmiline mitteregulaarlend” – lendude sari, mis ei vasta kõikidele määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 2 punktis 16 kehtestatud tingimustele, kuid mille lennud toimuvad nii regulaarselt või nii sageli, et moodustavad ilmse süstemaatilise sarja;

19)         „võrgustiku haldusasutus” – asutus, mis on loodud määruse (EÜ) nr 551/2004 artikli 6 alusel.

20)         „tulemuslikkuse kontrolli organ” – asutus, mis on loodud määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 11 alusel.

21)         „riiklik järelevalveasutus” – asutus või asutused, mille liikmesriigid nimetavad või loovad oma riikliku järelevalveasutusena kooskõlas määruse (EÜ) nr 549/2004 artikliga 4.

ê 95/93 (kohandatud)

ð uus

ÖLennujaamade määramine Õ

Artikkel 3

Lennujaamaoperatsioonide koordineeritavaksmise ð või sõiduplaanide reguleerimise ï tingimused Ö lennujaamas Õ

ê 793/2004 artikli 1 punkti 3 alapunkt a (kohandatud)

1. ÖLiikmesriigid Õ on kohustatud tunnistama määrama lennujaama sõiduplaane reguleerivaks või lennuoperatsioone koordineerivaks lennujaamaks ainult vastavalt käesoleva artikli sätetele.

ÖLiikmesriigid määravad Õ lennujaama lennuoperatsioone koordineerivaks lennujaamaks ainult vastavalt lõike 3 sätetele.

ê 95/93

è1 793/2004 artikli 1 punkti 3 alapunkt b

2. Liikmesriik võib siiski ette näha lennujaama määramise tunnistamise è1 sõiduplaane reguleerivaks lennujaamaks ç, tingimusel et selle juures on järgitud läbipaistvuse, erapooletuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

ê 793/2004 artikli 1 punkti 3 alapunkt c

ð uus

3. Vastutav liikmesriik tagab, et lennujaama käitaja juhtorgan või mõni muu pädev asutus viib lennujaamas, mille staatus ei ole määratud, ð Euroopa lennuliikluse korraldamise võrgustikku (edaspidi „võrgustik”) kuuluvas lennujaamas ï või sõiduplaane reguleerivas lennujaamas, läbi põhjaliku läbilaskevõime- ð ja nõudlusanalüüsi ï analüüsi siis, kui liikmesriik peab seda vajalikuks, või kuue kuu jooksul:

i)            pärast kirjaliku taotluse saamist lennuettevõtjatelt, kelle poolt pakutav teenus moodustab vähemalt poole lennujaama lendudest vähemalt poole, või lennujaama käitajalt juhtorganilt, kui nad peavad lennujaama läbilaskevõimet peetakse teataval ajavahemikul tegelike või planeeritud lendude jaoks ebapiisavaks; või

ê 793/2004 artikli 1 punkti 3 alapunkt c (kohandatud)

ð uus

ii)            komisjoni taotluse korral, eelkõige juhul, kui lennujaam on tegelikult vaid nende lennuettevõtjate käsutuses, kellele on jagatud teenindusajad, või mille puhul lennuettevõtjatel ja eelkõige uustulnukatel on tõsiseid probleeme Ö kõnealuses lennujaamas Õ maandumis-e ja õhkutõusmisevõimaluste saamisel ð või kui võrgustiku haldusasutus peab seda vajalikuks, et tagada lennujaama tegevuskava vastavus võrgustiku operatiivkavaga kooskõlas komisjoni määruse (EL) nr 677/2011 artikli 6 lõikega 7[20] ï.

ê 793/2004 artikli 1 punkti 3 alapunkt c

Üldtunnustatud meetoditel põhineva aAnalüüsiga määratletakse määratakse kindlaks läbilaskevõime puudused, võttes arvesse keskkonnaga seotud keskkonnapiiranguid kõnealuses lennujaamas. Analüüsis uuritakse selliste puuduste kõrvaldamise võimalusi uue või muudetud infrastruktuuri, tegevuse muutmise või muude muudatuste muutuste abil, ning samuti probleemide lahendamiseks kavandatud tähtaega.

ò uus

Analüüs põhineb meetoditel, mille komisjon on koostanud käesoleva määruse artikli 15 kohaselt delegeeritud õigusakti vormis. Meetodite puhul võetakse arvesse määruse (EL) nr 677/2011 V lisaga ette nähtud võrgustiku operatiivkava nõudeid.

ê 793/2004 artikli 1 punkti 3 alapunkt c (kohandatud)

ð uus

Analüüsi ajakohastatakse, kKui on tuginetud lõikele 56, või kui lennujaamas on tehtud muudatusi, mis mõjutavad märkimisväärselt lennujaama läbilaskevõimet ja selle kasutamist, või ajakohastatakse analüüsi ð kui koordinatsioonikomitee, liikmesriik või komisjon on ajakohastamist taotlenud ï . Nii analüüs kui ka kasutatud meetodid tehakse analüüsi taotlenud osapooltele isikutele ning taotluse korral ka teistele huvitatud isikutele osapooltele kättesaadavaks. Analüüs esitatakse samaaegselt ka komisjonile.

ê 793/2004 artikli 1 punkti 3 alapunkt d

4. Analüüsi põhjal konsulteerib liikmesriik lennujaama läbilaskevõime olukorra osas lennujaama käitajaga juhtorganiga, lennujaama korrapäraselt kasutavate lennuettevõtjatega, nende esindusorganisatsioonidega, lennujaama korrapäraselt kasutatavate üldlennunduse esindajate ja lennuliikluse juhtimise organitega lennujuhtimisasutustega.

ò uus

5. Komisjon võib paluda võrgustiku haldusasutusel esitada oma arvamus selle kohta, kuidas on võrgustiku toimimisega seotud vajadusi silmas pidades kehtestatud läbilaskevõime. Komisjon võib anda soovitusi. Liikmesriik põhjendab iga otsust, milles ei järgita soovitusi. Otsus edastatakse komisjonile.

ê 793/2004 artikli 1 punkti 3 alapunkt d

ð uus

56. Kui läbilaskevõime probleeme esineb vähemalt ühe sõiduplaaniperioodi jooksul, tagab liikmesriik, et lennujaamale antakse asjaomaseks ajavahemikuks lennuoperatsioone koordineeriva lennujaama staatus ainult juhul, kui:

a)           läbilaskevõime puudus on nii tõsine, et lennujaamas ei ole võimalik vältida märkimisväärseid viivitusi, ja

b)           neid probleeme ei ole võimalik kiiresti lahendada.

67. Erandina lõike 56 punktist b võivad liikmesriigid erandjuhtudel määratleda probleemiga hõlmatud lennujaamad lennuoperatsioone koordineerivaks lennujaamaks asjaomaseks kõnealuseks ajavahemikuks, ð mis peab olema lühem kui sõiduplaaniperiood, ï lennuoperatsioone koordineeriva lennujaamana.

ò uus

Erandina lõigetest 3, 4, 5 ja 6 võivad liikmesriigid kiireloomulistel juhtudel määrata kõnealuseks ajavahemikuks probleemiga hõlmatud lennujaamad lennuoperatsioone koordineerivaks lennujaamaks.

8. Kui teenindusaegu koordineeriva lennujaama või sõiduplaane reguleeriva lennujaama läbilaskevõime ja nõudluse ajakohastatud analüüsist selgub, et kõnealuses lennujaamas on saavutatud tegelikuks või ettenähtud liikumiseks piisav läbilaskevõime, muudab liikmesriik pärast konsultatsioone lõikes 4 osutatud asutustega lennujaama staatuse sõiduplaane reguleerivaks lennujaamaks või määramata staatusega lennujaamaks.

ê 95/93

è1 793/2004 artikli 1 punkti 3 alapunkt e

è1 7. çKui è1 lennuoperatsioone koordineeriva lennujaamaç läbilaskevõimest piisab tegelike või planeeritud lendudeks, siis tuleb tühistada selle lennujaama lennuoperatsioone koordineerivaks lennujaamaks tunnistamine.

ò uus

9. Liikmesriik tagab, et kui komisjon nõuab oma nimel või võrgustiku haldusasutuse algatusel ja pärast seda, kui on konsulteeritud lõikes 4 osutatud asutustega, et määramata staatusega lennujaam nimetatakse võrgustiku osaks. Otsus edastatakse komisjonile. Kui komisjon leiab, et lennujaam ei paku võrgustiku jaoks enam huvi, muudab liikmesriik pärast konsultatsioone lõikes 4 osutatud asutustega lennujaama staatuse määramata staatusega lennujaamaks.

10. Kui tehakse otsus lõigete 6, 8 või 9 alusel, edastab liikmesriik selle lõikes 4 osutatud asutustele hiljemalt 1. aprilliks talvise sõiduplaaniperioodi puhul ja hiljemalt 1. septembriks suvise sõiduplaani perioodipuhul.

ê 793/2004 artikli 1 punkt 5

ð uus

Artikkel 6 4

Koordineerimisparameetrid

1. Vastutav liikmesriik peab lennuoperatsioone koordineerivas lennujaamas ð või sõiduplaane reguleerivas lennujaamas ï tagama, et kaks korda aastas määratakse kindlaks ð koordineerimisparameetrid ï teenindusaegade jagamise parameetrid, võttes arvesse kõiki asjaomaseid tehnika-tehnilisi, tegevuse- ð , tulemuslikkus- ï ning keskkonnapiiranguidga seotud piiranguid ning nendega muudatusi seotud muutusi. ðSellistest piirangutest tuleb komisjonile teatada. Komisjon uurib, vajaduse korral koos võrgustiku haldusasutusega, piiranguid ja esitab soovitused, mida liikmesriik peab enne koordineerimisparameetrite kindlaksmääramist arvesse võtma. ï

Läbilaskevõime kindlaksmääramine peab põhinema lennuliikluse kohandamise võimaluste objektiivsel analüüsil, võttes arvesse erinevaid transpordiliike lennujaamas, koordineerimisperioodi jooksul tõenäoliselt toimuda võivaid õhuruumi ummikuid ning läbilaskevõime olukorda.

32. Enne kui tehakse lõplik otsus ð koordineerimisparameetrite ï teenindusaegade jagamiseparameetrite kohta, käsitletakse koordinatsioonikomitees üksikasjalikult parameetrite ning kasutatud meetodite kindlaksmääramist ning vastavaid muudatusi läbilaskevõime ja jaotatavate jagamisel olevate teenindusaegade arvu suurendamiseks. Kõik asjaomased dokumendid tehakse huvitatud isikutele osapooltele taotluse korral kättesaadavaks.

ò uus

3. Koordineerimisparameetrite kindlaksmääramine ei tohi mõjutada teenindusaegade neutraalset ja mittediskrimineerivat jaotamist.

ê 793/2004 artikli 1 punkt 5

ð uus

4. Parameetrid tuleb sõiduplaanikonverentsi silmas pidades edastada anda lennujaama koordinaatorile käsutusse õigeaegselt, enne kui toimub esialgne teenindusaegade jaotamine ð esialgset sisseandmist ï.

25. Pärast koordineerimiskomiteega konsulteerimist ning kooskõlas kindlaks määratud läbilaskevõimega määrab koordinaator lõikes 1 osutatud tegevuse puhul kindlaks asjaomased koordineerimise ajavahemikud juhul, kui liikmesriik seda ise ei tee.

ê 95/93 (kohandatud)

ÖKoordineerimistegevuse, sõiduplaanide reguleerimise ja andmete kogumise korraldamine Õ

Artikkel 4 5

ê 793/2004 artikli 1 punkti 4 alapunkt a

Sõiduplaanidenõustaja ja koordinaator

ê 793/2004 artikli 1 punkti 4 alapunkt b (kohandatud)

ð uus

1. ð Võrgustikku kuuluva ï sõiduplaane reguleeriva või lennuoperatsioone koordineeriva lennujaama eest vastutav liikmesriik tagab pädeva füüsilise või juriidilise isiku määramise vastavalt sõiduplaanidenõustajaks või lennujaama koordinaatoriks pärast seda, kui on konsulteerinud lennujaama korrapäraselt kasutavate lennuettevõtjatega, nende esindusorganisatsioonidega, lennujaama käitajaga juhtorganiga ning olemasolu korral koordinatsioonikomiteega. Sama sõiduplaanidenõustaja või koordinaatori võib nimetada rohkem kui ühte lennujaama.

ò uus

2. Liikmesriigid edendavad koordinaatorite ja sõiduplaaninõustajate vahelist koostööd, mis peaks aitama arendada Euroopa tasandi ühisprojekte. Lähtuvalt kõnealuste projektide edenemisest, ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamisel tehtud edusammudest ja artiklis 21 osutatud hindamisaruande tulemustest võtab komisjon vastu Euroopa koordinaatori ametikoha asutamisega seotud rakendusmeetmed. Kõnealused rakendusmeetmed võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud põhimõtteid seoses koordinaatori sõltumatusega kohaldatakse mutatis mutandis Euroopa koordinaatori suhtes.

ê 793/2004 artikli 1 punkti 4 alapunkt b (kohandatud)

ð uus

23. Sõiduplaane reguleeriva või lennuoperatsioone koordineeriva lennujaama eest vastutav liikmesriik tagab, et:

a)           et sõiduplaane reguleerivas lennujaamas tegutseb sõiduplaanidenõustaja käesoleva määruse alusel sõltumatult, erapooletult, mittediskrimineerivalt ja arusaadavalt;

b)           et lennuoperatsioone koordineeriva lennujaama Ö puhul Õ on koordinaator ð õiguslikult, organisatsiooniliselt ja otsuste tegemisel ï on sõltumatu ,eraldades koordinaatori funktsionaalselt kõikidest huvitatud isikutest osapooltest, ð liikmesriigist ja tema jurisdiktsiooni alla kuuluvatest asutustest, mis tähendab, et: ï

ò uus

              i) õiguslikul tasandil antakse koordinaatori peamised ülesanded, mis seisnevad teenindusaegade õiglases ja mittediskrimineerivas jaotamises, juriidilisele või füüsilisele isikule, kes ise ei ole lennujaamas teenuste osutaja, lennuettevõtja, kes teenindab lennujaamast väljuvaid lende ega asjaomast lennujaama haldav asutus;

              ii) organisatsioonilisel ja otsustustasandil tegutseb koordinaator liikmesriigi, asjaomast lennujaama haldava asutuse, teenusteosutajate ja asjaomasest lennujaamast väljuvaid lende teenindavate lennuettevõtjate suhtes autonoomselt, ei saa nendelt ettekirjutusi ega pea neile (v.a liikmesriigile) aruandeid esitama, ei kuulu struktuuridesse, mis on otse või kaudselt seotud nende igapäevase haldamisega, ning tal on tegelik otsustusõigus oma ülesannete täideviimiseks vajalikes küsimustes. Liikmesriigid seisavad hea, et koordinaatori ametialaste huvidega oleks arvestatud, nii et koordinaator saaks täiesti sõltumatult tegutseda.

ê 793/2004 artikli 1 punkti 4 alapunkt b (kohandatud)

c)           Öet Õ Kkoordinaatori töö rahastamissüsteem Ö võimaldab Õ tagamada koordinaatori sõltumatuse staatuse;.

cd)         et koordinaator tegutseb kooskõlas käesoleva määrusega erapooletult, mittediskrimineerivalt ja arusaadavalt.

ò uus

Punktiga c ette nähtud rahastamise tagavad koordineerivates lennujaamades tegutsevad lennuettevõtjad ja lennujaamad, tagades finantskohustuste õiglase jaotuse kõigi huvitatud isikute vahel ja vältides rahastamise sõltumist peamiselt ühest huvitatud isikust. Liikmesriigid tagavad, et koordinaatori käsutuses oleksid pidevalt kõik nõuetekohaseks tööks vajalikud rahalised, tööjõualased, tehnilised ja materiaalsed vahendid ning eksperdid.

ê 793/2004 artikli 1 punkti 4 alapunkt b (kohandatud)

34. Sõiduplaanidenõustaja ja koordinaator võtabvad osa lennuettevõtjate rahvusvahelistest sõiduplaanikonverentsidest, mis Ö toimuvad Õ on lubatud ühenduse liidu õigusega kohaselt.

ê 793/2004 artikli 1 punkti 4 alapunkt b

ð uus

45. Sõiduplaanidenõustaja nõustab lennuettevõtjaid ning pakub välja alternatiivsed saabumis- ja/või väljumisajad juhul, kui ummikud on tõenäolised.

56. Teenindusaegade jaotamise eest vastutab ainsana koordinaator. Koordinaator jagab teenindusajad käesoleva määruse sätete alusel ning tagab, et eriolukorras on teenindusaegu võimalik jagada ka väljaspool vastuvõtuaegu.

67. Sõiduplaanidenõustaja jälgib lennuettevõtjate tegevuse vastavust soovitatud sõiduplaanile.

Koordinaator jälgib lennuettevõtjate tegevuse vastavust neile jagatud teenindusaegadele. Need vastavuskontrollid viiakse läbi koostöös lennujaama käitaja ning lennujuhtimisasutustega ning kontrollimisel võetakse arvesse aega ja teisi asjaomase lennujaamaga seotud parameetreid.

7. Kõik sõiduplaanidenõustajad ja koordinaatorid teevad koostööd selle nimel, et tuvastada sõiduplaanides esinevaid vastuolusid ð ja julgustada lennuettevõtjaid neid kõrvaldama ï.

ê 793/2004 artikli 1 punkti 4 alapunkt b (kohandatud)

ð uus

Artikkel 6

ÖLennuoperatsioonide koordineerimise ja sõiduplaanide reguleerimise läbipaistvus Õ

1. ð Iga sõiduplaaniperioodi lõpus ï esitab Kkoordinaator või ð sõiduplaaninõustaja ï esitab taotluse korral asjaomastele liikmesriikidele ja komisjonile iga-aastase tegevusaruande ð teenindusaegade jaotamise ja/või sõiduplaani reguleerimise üldise olukorra kohta. Aruandes käsitletakse ï käsitleb eelkõige artiklite Ö artikli Õ ð 9 lõike 5 ning artiklite ï 8a13 ja 1418 kohaldamist, samuti koordinatsioonikomiteele esitatud seoses artiklite 89 ja 10 kohaldamistega esitatud käsitlevaid kaebusi ning nende kaebuste lahendamiseks võetud meetmeid. ð Aruanne hõlmab ka koordinaatori osutatud teenuste kvaliteedi kohta huvitatud isikute seas korraldatud küsitluse tulemusi. ï

ò uus

2. Komisjon võib võtta kasutusele lõikes 1 osutatud tegevusaruande vormi. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

ê 95/93

è1 793/2004 artikli 1 punkti 4 alapunkt c

è1 8. Koordinaator teeb taotluse korral ja mõistliku aja jooksul huvitatud osapooltele, eelkõige koordinatsioonikomitee liikmetele või vaatlejatele, tasuta kirjalikult või muul lihtsalt juurdepääsetaval kujul läbivaatamiseks kättesaadavaks järgmise teabe: ç

ò uus

3. Koordinaator ajakohastab tasuta juurdepääsetavat elektroonilist andmebaasi, mis sisaldab järgmisi andmeid:

ê 95/93

a)           kõigi lennujaama kasutavate lennuettevõtjate juba väljakujunenud teenindusajad lennuliinide järgi ja ajalises järjestuses;

ê 95/93 (kohandatud)

b)           kõigi lennuettevõtjate taotletud teenindusajad (esialgsed taotlused) lennuettevõtjate järgi ja ajalises järjestuses;

ê 95/93

ð uus

c)           kõigile lennuettevõtjatele jaotatud teenindusajad ja rahuldamata jäetud teenindusaegade taotlused teenindusajataotlused lennuettevõtjate järgi ning ajalises järjestuses;

d)           veel vabad teenindusajad ð iga piiranguliigi puhul, mida on koordineerimisparameetrites arvestatud. Andmebaas peab võimaldama lennuettevõtjatel kontrollida nende taotlusele vastavate teenindusaegade olemasolu ï;

ò uus

e)           edasiantud või vahetatud teenindusajad, mille puhul on märgitud asjaomase lennuettevõtja andmed ja see, kas edasiandmise või vahetamise eest on saadud rahalist või muud hüvitist. Koondandmed rahalise hüvitise kohta avaldatakse igal aastal;

ê 95/93

ð uus

ef)          kõik üksikasjad teenindusaegade jaotamisel kasutatud kriteeriumide ð koordineerimisparameetrite ï kohta.

ò uus

Seda teavet ajakohastatakse pidevalt. Iga hooaja lõpus tagab koordinaator lõikes 1 osutatud tegevusaruande avaldamise.

4. Koordinaator tagab andmete säilitamise ja nende kättesaadavuse vähemalt viie järjestikulise samaväärse sõiduplaaniperioodi jooksul.

ê 793/2004 artikli 1 punkti 4 alapunkt d

9. Teave lõike 8 kohta tuleb teha kättesaadavaks hiljemalt vastava sõiduplaanikonverentsi ajal ning vastavalt vajadusele kas konverentsi ajal või selle järel. Taotluse korral esitab koordinaator selle teabe kokkuvõtlikult. Kokkuvõtliku teabe esitamise kulude eest võib sisse nõuda tasu.

ê 793/2004 artikli 1 punkti 4 alapunkt e (kohandatud)

ð uus

105. Kui asjakohased ja üldiselt heakskiidetud standardid sõiduplaaniteabe ð vormingu kohta ï standardid on kättesaadavad, rakendavad sõiduplaanidenõustaja, koordinaator ja lennuettevõtjad neid tingimusel, et see on kooskõlas ühenduse Ö liidu Õ õigusega.

ê 793/2004 artikli 1 punkt 5 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 7

Sõiduplaanidenõustajatele ja koordinaatoritele antav teave

1. Sõiduplaane reguleerivas või lennuoperatsioone koordineerivas lennujaamas ð , mis kuulub võrgustikku, ï tegutsevad või tegutseda kavatsevad lennuettevõtjad esitavad vastavalt sõiduplaanidenõustajale või koordinaatorile kogu nende poolt nõutud vastavasisulise teabe. ð Kui saadud teabe tõttu tuleb teha muudatusi, teavitavad lennuettevõtjad sellest viivitamata sõiduplaaninõustajat ja koordinaatorit. ï Kogu asjakohane teave esitatakse sõiduplaaninõustaja või koordinaatori poolt kindlaksmääratud sätestatud vormis ning nende poolt ettenähtud tähtaja jooksul. Lennuettevõtja teatab teenindusaja jaotamise taotluse esitamise ajal koordinaatorile eelkõige selle, kas ta saaks taotletud teenindusaegade osas kasu artikli 2 punktile 2 vastavast uustulnuka staatusest.

ê 793/2004 artikli 1 punkt 5 (kohandatud)

ð uus

Kui koordinaator seda taotleb, esitab Ö esitavad Õ ð lennujaamas tegutsevad või tegutseda kavatsevad lennuettevõtjad, ï lennujaama käitaja juhtorgan, ð õhusõiduki maapealse teeninduse osutajad pakkujad ja aeronavigatsiooniteenuste osutajad ï enda valduses oleva teabe lennuettevõtjate kavandatud lendude kohta kõikide muude lennujaamade puhul, millel ei ole määratud konkreetset staatust.

ò uus

Võrgustiku haldusasutuse taotlusel edastab sõiduplaaninõustaja või koordinaator talle kogu käesolevas lõikes osutatud teabe.

ê 793/2004 artikli 1 punkt 5

ð uus

2. Kui lennuettevõtja ei esita lõikes 1 osutatud teavet ning kui ta ei suuda rahuldavalt tõendstada leevendavate asjaolude olemasolu või kui ta esitab valet või eksitavat teavet, ei võta koordinaator arvesse selle lennuettevõtja teenindusajataotlust ega või -taotlusi, millega puuduv, vale või eksitav teave seotud on. ð Ta võtab juba jaotatud teenindusajad tagasi ja/või soovitab pädeval asutusel riigi õiguse kohaselt kohaldada sanktsioone. ï Koordinaator annab sellele lennuettevõtjale võimaluse esitada oma tähelepanekud.

3. Sõiduplaaninõustaja või koordinaator, lennujaama käitaja juhtorgan ning lennujuhtimisasutused vahetavad oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet, sealhulgas lennuandmeid ja teenindusaegasidteenindusaegu, ð et tagada artikli 17 kohaldamine. ï

ê 793/2004 artikli 1 punkt 5 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 5 8

Koordinatsioonikomitee

1. Vastutav liikmesriik tagab, et lennuoperatsioone koordineerivas lennujaamas on loodud koordinatsioonikomitee. Sama koordinatsioonikomitee võib olla määratud rohkem kui ühte lennujaama. Selle komitee liikmeteks võivad olla kõnealust lennujaama korrapäraselt kasutavad lennuettevõtjad ja nende esindusorganisatsioonid, asjaomase lennujaama käitaja juhtorgan, asjaomased lennujuhtimisasutused, ning lennujaama korrapäraselt kasutavad üldlennunduse esindajad. ð, võrgustiku haldusasutus, tulemuslikkuse kontrolli organ ja asjaomase liikmesriigi riiklik järelevalveasutus. ï

ê 793/2004 artikli 1 punkt 5 (kohandatud)

ð uus

Koordinatsioonikomitee ülesanded on järgmised:

a)           teha koordinaatorile ja/või liikmesriigile soovitusi ja ettepanekuid järgmistes küsimustes:

i)       võimalused suurendada lennujaama läbilaskevõimet, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikliga 3, või tõhustada lennujaama kasutust,

ii)       koordineerimisparameetrid, mis määratakse kindlaks kooskõlas artikliga 64,

iii)      jaotatud teenindusaegade kasutamise järelevalvemeetodid,

iv)      artikli 89 lõikes 58 sätestatud kohalikud suunised teenindusaegade jagamiseks või jagatud teenindusaegade kasutamise jälgimiseks, võttes muu hulgas arvesse võimalikke keskkonnaga seotud küsimusi,

v)      kõnealuses lennujaamas valitsevateid liiklusoludesid parandamine ð mõjutavad asjaolud, ï

vi)      uustulnukate tõsised probleemid vastavalt artikli 109 lõikele 96,

vii)     kõik lennujaama läbilaskevõimega seotud küsimused ð , eelkõige need, milles käsitletakse ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamist ja võrgustiku toimimist ï;

ò uus

b)           edastada tulemuslikkuse kontrolli organile ja riiklikule järelevalveasutusele arvamused, milles käsitletakse seost koordineerimisparameetrite ning aeronavigatsiooniteenuste osutajatele väljapakutud ja komisjoni määrusega (EL) nr 691/2010 kehtestatud aeronavigatsiooniteenuste peamiste tulemusnäitajate vahel;

ê 793/2004 artikli 1 punkt 5

ð uus

bc)         olla asjaomaste isikute osapoolte vahel vahendajaks teenindusaegade jaotamist jagamist käsitlevate artiklis 1119 sätestatud kaebuste puhul.

2. Liikmesriikide esindajad ja koordinaatorid kutsutakse vaatlejatena koordinatsioonikomitee koosolekutele. ð Komisjon võib sellekohase taotluse alusel neil koosolekutel osaleda. ï

3. Koordinatsioonikomitee koostab kirjaliku töökorra, mis hõlmab muu hulgas osalemist, valimisi, koosolekute sagedust ning kasutatavaid keeli.

Iga Kkoordinatsioonikomitee iga liige võib pakkuda välja artikli 89 lõikes 58 sätestatud kohalikud suunised. Koordinaatori taotluse korral arutab koordinatsioonikomitee teenindusaegade jagamise osas väljapakutud kohalikke suuniseid ning jagatud teenindusaegade kasutamise kontrollimiseks väljapakutud suuniseid. Asjaomasele liikmesriigile esitatakse koordineerimiskomitee arutelude aruanne koos märkega komitee liikmete seisukohtade kohta. ð Kõnealune aruanne edastatakse ka tulemuslikkuse kontrolli organile ja võrgustiku haldusasutusele. ï

ê 95/93 (kohandatud)

Ö Teenindusaegade jaotamine Õ

ê 793/2004 artikli 1 punkt 6

ð uus

Artikkel 109

Teenindusaegade ühisvaru

1. Koordinaator loob teenindusaegade ühisvaru, mis hõlmab kõiki teenindusaegu, mida ei jaotatud artikli 8 lõigete 2 ja 4 alusel. Kogu vastavalt artikli 3 lõikele 3 määratud uute teenindusaegade maht paigutatakse teenindusaegade ühisvarusse.

2. Lennuettevõtjale regulaarlennu või programmilise mitteregulaarlennu teostamiseks järgmisel samaväärsel sõiduplaani perioodil jagatud teenindusaegade sari ei anna sellele lennuettevõtjale õigust samale teenindusaegade sarjale, kui lennuettevõtja ei suuda koordinaatorile rahuldaval viisil näidata, et ta on koordinaatori nõusolekul kasutanud kõnealuseid teenindusaegu vähemalt 80% sõiduplaani perioodi jooksul, milleks need olid antud.

62. Ühisvarusse pandud teenindusajad jaotatakse taotlevate lennuettevõtjate vahel, ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 810 lõikegete 2 ja ð 3 ning ï määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 19 lõike 2 kohaldamist. 50 % neist teenindusaegadest jaotatakse kõigepealt uustulnukate vahel, välja arvatud juhul, kui uustulnukate taotlusi on vähem kui 50 %. ð Uustulnukatele antud eelist järgitakse kogu sõiduplaaniperioodi jooksul. ï Koordinaator käsitleb uustulnukate ja teiste lennuettevõtjate taotlusi õiglaselt kooskõlas iga sõiduplaanipäeva koordineerimisperioodiga.

Uustulnukate taotluste seas eelistatakse neid lennuettevõtjaid, kes vastavad uustulnuka staatusele artikli 2 punkti b2 alapunktide i bja ii või artikli 2 punkti b alapunktide i ja iii alusel.

ê 793/2004 artikli 1 punkt 5 (kohandatud)

3. Ilma et see piiraks artikli 10 lõike 2 kohaldamist, tuleb olukorras, kus kõiki asjaomaste lennuettevõtjate esitatud teenindusajataotlusi ei saa rahuldada, eelistada tasulisi Ö ärilende Õ lende, eriti regulaarlende ning programmilisi mitteregulaarlende. Kui ühes lennukategoorias esitatakse konkureerivad taotlused, eelistatakse aastaringset tegevust.

ê 793/2004 artikli 1 punkt 6

ð uus

74. Uustulnuk, kellele on pakutud teenindusaegade sarja ajavahemikuks kahe tunni jooksul enne või pärast taotletud aega on teenindusaegade sarja pakutud, kuid kes ei ole seda pakkumist vastu võtnud, kaotab selleks sõiduplaaniperioodiks ð selles teenindusaegade sarjas ï uustulnuka staatuse.

85. Juhul kui teenuseid pakub lennuettevõtjate rühm, võib vajalikku teenindusaega taotleda ainult üks rühmas osalev lennuettevõtja. Sellist teenust pakkuv lennuettevõtja vastutab selle eest, et artikli 810 lõikes 2 osutatud varem omandatud õiguste säilitamiseks ð eelise kasutamiseks ï nõutavad tegevuskriteeriumid on täidetud.

ê 793/2004 artikli 1 punkt 6 (kohandatud)

ð uus

Ühele lennuettevõtjale jaotatud teenindusaegasid võib/võivad kasutada ð lennuettevõtjate rühma kuuluv(ad) ï teine/teised lennuettevõtja/lennuettevõtjad, kes tegutseb/tegutsevad ühiselt tingimusel et selle lennuettevõtja tunnuskood, kellele teenindusaeg jagatakse, säilib ühislennu korral koordineerimise ja kontrollimise eesmärgil. Kui ühine tegutsemine lõpetatakse, jäävad selliselt kasutatud teenindusajad lennuettevõtjale, kellele need algselt jaotati jagati. Ühiselt tegutsevad Ö Lennuettevõtjate rühma kuuluvad Õ lennuettevõtjad annavad koordinaatorile sellise tegevuse kohta üksikasjalikku teavet enne tegevusega alustamist ð ega tohi oma tegevust alustada enne, kui koordinaator on selle selge sõnaga heaks kiitnud ï.

ò uus

Juhul kui lennuettevõtjale jaotatud teenindusaegade sarja kasutab teine lennuettevõtja väljaspool käesoleva lõike tingimusi, võtab koordinaator teenindusaegade sarjad ära ning paigutab need pärast asjaomaste lennuettevõtjate ärakuulamist teenindusaegade ühisvarusse.

ê 793/2004 artikli 1 punkt 6

96. Kui uustulnukatel tõsised probleemid jätkuvad, peab liikmesriik tagama, et kutsutakse kokku lennujaama koordinatsioonikomitee koosolek. Koosoleku, mille eesmärk on olukorra parandamise võimaluste kindlakstegemine. Sellele koosolekule kutsutakse ka komisjon.

ê 793/2004 artikli 1 punkt 5

67. Kui teenindusajataotlust ei saa rahuldada, siis teavitab koordinaator taotlevat lennuettevõtjat selle põhjustest ja osutab lähimale olemasolevale alternatiivsele teenindusajale.

ê 793/2004 artikli 1 punkt 5 (kohandatud)

ð uus

58. Koordinaator võtab samuti arvesse Ö liidus Õ või ülemaailmsel või ühendust hõlmavas Ö tasandil Õ lennuettevõtluses kehtestatud täiendavaid eeskirju ja suuniseid, samuti koordinatsioonikomitee pakutud kohalikke suuniseid, mis mille on heaks kiidetnud liikmesriik või kõnealuse lennujaama eest vastutava liikmesriigi või muu pädeva asutuse poolt, tingimusel et need eeskirjad ja suunised ei mõjuta koordinaatori sõltumatust, on kooskõlas ühenduse Ö liidu Õ õigusega, ning nende eesmärgiks on parandada lennujaama läbilaskevõime tõhusat kasutust ð ning komisjoni on eelnevalt neist teavitatud ja komisjon on need heaks kiitnud ï . Kõnealune liikmesriik edastab need eeskirjad komisjonile.

ò uus

Kohalikud suunised võivad hõlmata üksnes jaotatud teenindusaegade kasutamise järelevalvet või teenindusaegade sarja mõiste muutmist, et vähendada sarja pikkust 10 teenidusajale talvisel sõiduplaaniperioodil või vähemalt 15 teenindusajale suvisel sõiduplaaniperioodil, kuid mingil tingimusel ei tohi see jääda alla 5 teenindusaja. Teenindusaegade sarja pikkuse vähendamist kohaldatakse üksnes lennujaamades, kus lennuteenuste osutamine sõltub oluliselt nõudluse hooajalisusest.

ê 793/2004 artikli 1 punkt 5 (kohandatud)

79. Koordinaator püüab lisaks sõiduplaaniperioodiks kavandatud teenindusaegade jaotamisele rahuldada ka lühikese tähtajaga esitatud üksikute teenindusaegade taotlused kõikide lennundusliikide, sealhulgas üldlennunduse teenindusaegade taotlused. Selleks võib kasutada neid teenindusaegu, mis jäävad pärast taotluse esitanud lennuettevõtjate vahel jaotamist jagamist artiklis 10 osutatud teenindusaegade ühisvarusse, ning lühiajalise etteteatamisajaga jaotatavaid jagatavaid teenindusaegu.

Artikkel 810

Juba väljakujunenud Tteenindusajadegade jaotamise menetlus

ê 793/2004 artikli 1 punkt 5

1. Teenindusaegade sarjad jaotatakse jagatakse taotluse esitanud lennuettevõtjatele teenindusaegade ühisvarust loana kasutada lennujaama infrastruktuuri maandumiseks või õhkutõusmiseks sõiduplaaniperioodil, milleks teenindusaega taotletakse ning mille lõppemisel tuleb teenindusajad panna anda tagasi artikli 109 sätete kohaselt loodud teenindusaegade ühisvarusse.

ê 793/2004 artikli 1 punkt 5 (kohandatud)

ð uus

2. Ilma et see piiraks artiklite 7, 8a, 9 12, 13 ja artikli 10 lõike 1 ning artikli 1417 kohaldamist, ei kohaldata käesoleva artikli lõiget 1 ð antakse asjaomasele lennuettevõtjale eelis, jaotades talle samaväärse sõiduplaaniperioodi jooksul sama teenindusaegade sari, kui kõnealune lennuettevõtja taotleb seda artikli 7 lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul ja ï kui järgmised tingimused on täidetud:

a)           Ö see Õ lennuettevõtja on kasutanud teenindusaegade sarja regulaarlendude ja programmiliste mitteregulaarlendude osutamiseks, ja

b)           see lennuettevõtja suudab koordinaatorile rahuldaval viisil tõendada näidata, et ta on kasutanud kõnealust teenindusaegade sarja koordinaatori loale vastavalt vähemalt 80 ð 85 ï% sellest sõiduplaaniperioodist, mis ajaks see sari olid antud.

Sellisel juhul annab see teenindusaegade sari asjaomasele lennuettevõtjale õiguse taotleda järgmise samaväärse sõiduplaani perioodi jooksul sama teenindusaegade sarja, kui kõnealune lennuettevõtja taotleb seda artikli 7 lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul.

43. Teenindusaegade sarjade ümberajastamine enne artiklis 9 osutatud ühisvarusse allesjäänud teenindusaegade jaotamist jagamist teistele taotluse esitanud lennuettevõtjatele on lubatud ainult funktsionaalsetel põhjustel ð , näiteks muudatuste tõttu kasutatava õhusõiduki tüübi tasemes või lennuettevõtja teenindataval lennuliinil ï või kui taotleva lennuettevõtte teenindusaegade ajastus paraneks algse ajastusega võrreldes. Ümberajastamine ei jõustu enne, kui koordinaator on selle selgesõnaliselt kinnitanud.

ê 793/2004 artikli 1 punkt 6

ð uus

34. Lennuettevõtjale enne 31. jaanuari järgmiseks suvehooajaks või enne 31. augustit järgmiseks talvehooajaks antud, kuid enne neid kuupäevi koordinaatorile ümberjagamiseks ümberjaotamiseks tagastatud teenindusaegu ei võeta arvestuste tegemisel arvesse, ð samuti ei võeta arvesse jaotamisele kuuluvaid teenindusaegu, mis moodustavad artikli 2 punkti 13 mõistes sarja ï .

ò uus

Riigipühadele langevad teenindusajad lisatakse järgmise hooaja sarjale, ilma et oleks vaja kasutamata jätmist põhjendada.

ê 793/2004 artikli 1 punkt 6 (kohandatud)

ð uus

45. Kui 80 ð 85 ï %list teenindusaegade sarja kasutamist ei ole võimalik tõendada, saa näidata, ð ei kohaldata lõikega 2 ettenähtud eelist ï siis tuleb kõik selle sarja teenindusajad panna teenindusaegade ühisvarusse, kui ei põhjendata kasutamata jätmist järgmistel põhjustel:

a)           väljaspool lennuettevõtja kontrolli olevad Ö mitmed Õ ettenägematud ja vältimatud asjaolud, mis toovad kaasa:

i)       kõnealuste lendude puhul üldkasutatava õhusõiduki tüübile stardikeelu kehtestamise, või

ii)       lennujaama või õhuruumi ð täieliku või osalise ï sulgemise,

iii)      tõsised häired asjaomase lennujaama töös märkimisväärses ulatuses asjaomasest sõiduplaaniperioodist, mis hõlmavad teenindusaegade sarju teistes ühenduse Ö liidu Õ lennujaamades, mis on seotud tõsistest häiretest mõjutatud lennuliinidega;

b)           lennuteenuse katkestamine tegevuse abil, mille eesmärk on nende lendude segamine ð (näiteks streik), ï nii et lennuettevõtjal on praktiliselt ja/või tehniliselt võimatu lende plaanipäraselt korraldada;

c)           tõsine rahaline kahju asjaomasele ühenduse Ö liidu Õ lennuettevõtjale, mistõttu annavad lennutegevuslube väljaandvad asutused välja koos selle tõttu lennutegevusluba väljaandvate asutuste poolt ainult ajutise lennutegevusloa andmisega kuni lennuettevõtja rahandusliku reorganiseerimiseni kooskõlas määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 9 lõikega 1;

d)           kohtumenetlus, mis käsitleb artikli 12 kohaldamist lennuliinide puhul, mille suhtes on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikliga 16 kehtestatud avaliku teenindamise kohustus, mille tulemusena on sellisel lennuliinil lennuliiklus ajutiselt peatatud.

ò uus

Määruse (EÜ) nr 474/2006[21] kohaselt vastu võetud tegevuskeelu liidu piires võib heaks kiita üksnes juhul, kui selle põhjenduseks on teenindusaegade kasutamata jätmine käesoleva lõike tähenduses.

ê 793/2004 artikli 1 punkt 6

56. Komisjon kontrollib liikmesriigi taotluse korral või omal algatusel, kas käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva lennujaama koordinaator kohaldab lõiget 45.

Komisjon teeb otsuse artikli 1316 lõikes 2 osutatud korras kontrollimenetluse kohaselt kahe kuu jooksul pärast taotluse kättesaamist.

ò uus

7. Kui lõike 2 punktides a ja b osutatud tingimused ei ole täidetud, võib komisjon siiski otsustada anda lennuettevõtjatele järgmiseks sõiduplaaniperioodiks eelise samaväärsete sarjade saamiseks, kui selle põhjenduseks on kiireloomulised asjaolud, mis on seotud erakorraliste tingimustega, mille puhul on vaja ühtlustada lennujaamades võetavate meetmete kohaldamist. Komisjon võtab vajalikud meetmed, mille kohaldamisaeg ei ületa ühe sõiduplaaniperioodi kestust. Komisjon võtab vastu vahetult kohaldatavad rakendusaktid artikli 16 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt.

ê 793/2004 artikli 1 punkt 5 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 8b

Hüvitamisnõuete välistamine

8. Õigusest Käesoleva artikli 8 lõikes 2 osutatud ð eelisega ï teenindusaegade sarjadele ei kaasne õigus hüvitamisnõudele, kui õigust ð kõnealust eelist ï teenindusaegade sarjadele piiratakse või kui see õigus kõrvaldatakse ühenduse Ö liidu Õ õiguse alusel, eelkõige asutamislepingu lennuõhutranspordiga seotud eeskirjade kohaldamiseks.

ò uus

Artikkel 11

Teenindusaegade reserveerimine

1. Koordineeriva lennujaama käitaja võib otsustada kasutada lennujaamatasude süsteemi, et lennuettevõtjad ei tagastaks teenindusaegu artiklis 9 osutatud teenindusaegade ühisvarusse liiga hilja ja tunneksid vastutust lennujaama infrastruktuuri reserveerimise eest ilma seda kasutamata. Arvesse tuleb võtta järgmisi põhimõtteid:

a) enne kõnealuse otsuse vastuvõtmist tuleb kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/12/EÜ[22] artikliga 6 ette nähtud menetlust. Konsulteerida tuleb ka koordinaatoriga. Selliste teenindusaegu koordineerivate lennujaamade puhul, mis ei ole hõlmatud direktiivi 2009/12/EÜ artikli 1 lõikega 2, konsulteerib lennujaama käitaja koordinatsioonikomitee ja koordinaatoriga;

b) kõnealune otsus ei mõjuta teenindusaegade jaotamise ja lennujaamatasude süsteemi mittediskrimineerivat ja läbipaistvat iseloomu;

c) kõnealune otsus ei heidutada lennuettevõtjaid turule sisenemisel ega teenuste arendamisel, selle puhul piirdutakse üksnes nende kulude katmisega, mis lennujaam on kandnud kasutamata teenindusaegadele vastava läbilaskevõime reserveerimisel lennujaamas;

d) vastutust lennujaama infrastruktuuri reserveerimise eest ilma seda kasutamata ei kohaldata nende jaotatud teenindusaegade eest, mis tagastatakse teenindusaegade ühisvarusse enne 31. jaanuari järgmise suvehooaja puhul ja enne 31. augusti järgmise talvehooaja puhul, nende jaotatud teenindusaegade eest, mis langevad kokku riigipühadega ja mis tagastatakse teenindusaegade ühisvarusse samadel kuupäevadel, samuti nende jaotatud teenindusaegade eest, mille kasutamata jätmist saab põhjendada artikli 10 lõike 5 alusel;

e) kõnealusest otsusest teavitatakse koordinaatorit, huvitatud isikuid ja komisjoni vähemalt kuus kuud enne asjaomase sõiduplaanihooaja algust.

2. Koordinaator edastab lennujaama käitajale kogu teabe lõikes 1 osutatud otsuse rakendamiseks.

ê 793/2004 artikli 1 punkt 5

Artikkel 912

Avaliku teenindamise kohustused

1. Kui kooskõlas määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikliga 16 on lennuliini suhtes kehtestatud avaliku teenindamise kohustus, võib liikmesriik lennuoperatsioone koordineerivas lennujaamas reserveerida selle lennuliini jaoks kavandatud tegevuse jaoks vajalikud teenindusajad. Kui asjaomasel lennuliinil reserveeritud teenindusaegu ei kasutada, antakse juhul, kui lõikest 2 ei tulene teisiti, need teiste lennuettevõtjate käsutusse, kes on huvitatud kooskõlas avaliku teenindamise kohustusega sel lennuliinil tegutsemisest. Kui mitte ükski lennuettevõtja ei ole huvitatud lennuliinil tegutsemisest ja asjaomane liikmesriik ei kuuluta määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 16 lõike 10, artikli 17 lõigete 3–7 ja artikli 18 lõike 1 alusel välja pakkumismenetlust, reserveeritakse need teenindusajad mõne teise lennuliini jaoks, mille suhtes kohaldatakse avaliku teenindamise kohustusti, või lisatakse teenindusaegade ühisvarule.

ê 793/2004 artikli 1 punkt 5 (kohandatud)

2. Määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 16 lõikega 9, artikli 17 lõikega 3, artikli 17 lõikega 7 ja artikli 18 lõikega 1 kehtestatud pakkumismenetlust kohaldatakse Ö käesoleva artikli Õ lõikes 1 osutatud teenindusaegade kasutamiseks, kui rohkem kui üks ühenduse Ö liidu Õ lennuettevõtja on huvitatud lennuliini teenindamisest ning ei ega ole saanud teenindusaega koordinaatorilt taotletud aegadele eelnevaks või järgnevaks tunniks eelnenud või järgnenud tunni jooksul.

ê 793/2004 artikli 1 punkt 5 (kohandatud)

ÖTeenindusaegade liikuvus Õ

Artikkel 8 bis 13

Teenindusaegade liikuvus Ö ülekandmine ja vahetamine Õ

ê 793/2004 artikli 1 punkt 5

ð uus

1. Teenindusaegu võib:

a)           lennuettevõtja üle kanda enda ühelt lennuliinilt või lennuteenuse liigilt enda teisele lennuliinile või lennuteenuse liigile;

b)           üle kanda: ð ühelt lennuettevõtjalt teisele lennuettevõtjale rahalise või muud liiki hüvitise eest; ï

i)       emaettevõtjalt tütarettevõttele ning sama emaettevõtte ühelt tütarettevõttelt teisele;

ii)       kontrolli omandamise käigus lennuettevõtja kapitali üle;

iii)      täieliku või osalise ülevõtmise korral, kui teenindusajad on otseselt seotud ülevõetud lennuettevõtjaga;

c)           lennuettevõtjate vahel vahetada ð rahalise või muud liiki hüvitise eest ï .

ò uus

2. Liikmesriik kehtestab läbipaistva raamistiku, mille abil lennuettevõtjad, kes on huvitatud liidu õigusest lähtuvast teenindusaegade ülekandmisest või vahetamisest, saavad omavahel ühendust võtta.

ê 793/2004 artikli 1 punkt 5 (kohandatud)

ð uus

2. Lõikes 1 osutatud ülekandmistest või vahetustestamistest teatatakse koordinaatorile ning need ei jõustu enne, kui koordinaator on need eelnevalt selgesõnaliselt kinnitanud. Koordinaator keeldub ülekandmise või vahetamise kinnitamisest, kui see ei ole kooskõlas käesoleva määruse nõuetega ning kui koordinaator ei ole veendunud, et:

a)           see ei kahjusta lennujaama tööd kõiki tehnika-, tegevus- tehnilisi, tegevuse ð , tulemuslikkus- ï ja keskkonnaga seotudpiiranguid arvesse võttes;

b)           vastavalt artiklile 912 kehtestatud piiranguid järgitakse;

c)           teenindusaegade ülekandmine ei jää Ö käesoleva Õ artikli lõike 3 reguleerimisalasse.

ò uus

Lõike 1 punktides b ja c osutatud ülekandmiste ja vahetamiste puhul edastavad lennuettevõtjad koordinaatorile võimaliku rahalise või muud liiki hüvitise üksikasjad. Ülekandmise ja vahetamisega kaasneva hüvitise üksikasjad on konfidentsiaalsed ja koordinaator teavitab neist vastava palve korral üksnes liikmesriiki, kus lennujaam asub, või komisjoni. Ülekandmiste ja vahetamiste puhul ei või kehtestada tingimusi, mille eesmärk on piirata teenindusaegu saada sooviva lennuettevõtja jaoks võimalust konkureerida teenindusaegu ülekandva või vahetava lennuettevõtjaga.

ê 793/2004 artikli 1 punkt 5

3. Artikli 2 punktis b2 määratletud uustulnukale jagatud teenindusaegasid teenindusaegu ei või käesoleva artikli lõike 1 punkti b kohaselt üle kanda kahe samaväärse sõiduplaaniperioodi jooksul, välja arvatud pankrotis ettevõtteettevõtja tegevuse seadusega lubatud seadusjärgse ülevõtmise korral.

Artikli 2 punktis b2 määratletud uustulnukale jaotatud teenindusaegasid teenindusaegu ei või käesoleva artikli lõike 1 punkti ca kohaselt üle kanda kahe samaväärse sõiduplaaniperioodi jooksul, välja arvatud juhul, kui uustulnuk oleks uuel lennuliinil saanud samasuguse eelise kui algsel lennuliinil.

Artikli 2 punktis b2 määratletud uustulnukale jaotatud teenindusaegasid teenindusaegu ei või käesoleva artikli lõike 1 punkti c kohaselt üle kanda kahe samaväärse sõiduplaaniperioodi jooksul, välja arvatud juhul, kui see parandab teenindusaegade ajastust algselt taotletud ajastusega võrreldes.

ê 793/2004 artikli 1 punkt 5 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 14

Ö Konkurentsiõigusega seotud sätted Õ

Käesolev määrus ei mõjuta ametivõimudeasutuste õigust nõuda ð kiita heaks ï teenindusaegade vahetaminest lennuettevõtjate vahel ning suunata nende jaotamist kooskõlas siseriiklike konkurentsiseadustega, või aluslepingu asutamislepingu artiklitega 81 või 82 Ö 101, 102 Õ ð või 106 ï või nõukogu määrusega (EÜ) nr 139/2004[23] seda, kuidas neid jagatakse. Need ülekandmised saavad olla ainult ilma rahalise hüvituseta.

ê 545/2009 artikli 1 lõige 1

Artikkel 10a

Artikli 12 lõike 2 kohaldamisel nõustuvad koordinaatorid, et lennuettevõtjatel on 2010. aasta suvisel sõiduplaani perioodil õigus samasugusele teenindusaegade sarjale, mis neile oli käesoleva määruse kohaselt eraldatud 2009. aasta suvise sõiduplaani perioodi alguses.

ò uus

Delegeeritud õigusaktid ja komitee

Artikkel 15

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitused antakse komisjonile käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Komisjonile antakse määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise hetkest õigus võtta vastu artikli 3 lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusakte.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõike 3 lõpus osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 3 lõike 3 lõpus osutatud delegeeritud õigusaktid jõustuvad üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel kahe kuu võrra pikendada.

ê 793/2004 artikli 1 punkt 9

Artikkel 16

Komiteemenetlus

ê 793/2004 artikli 1 punkt 9 (kohandatud)

ð uus

1. Komisjoni abistab komitee. ð Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. ï

2. Ö Juhul Õ Kkui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlust kehtestava nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse kõnealuse otsuse artikli 8 sätteid ð määruse (EL) nr 182/2011[24] artiklit 5 ï .

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

ò uus

Kui komitee arvamus tuleb saada kirjaliku menetlusega, lõpetatakse kõnealune menetlus ilma tulemuseta juhul, kui arvamuse esitamise tähtaja jooksul otsustab nii komitee eesistuja või nõutakse seda komitee liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes selle artikliga 5.

ê 793/2004 artikli 1 punkt 9

34. Lisaks sellele võib komitee konsulteerida komisjoniga igas muus küsimuses, mis käsitleb käesoleva määruse kohaldamist.

4. Komitee võtab vastu oma töökorra.

ê 793/2004 artikli 1 punkt 9 (kohandatud)

ð uus

Ö Rakendusmeetmed Õ

Artikkel 17

Ö Teenindusaegade ja sõiduplaani omavaheline vastavus Õ

1. ð Kui lennuettevõtja esitab sõiduplaani, sisaldab see viidet jaotatud teenindusaegadele. Võrgustiku haldusasutus ï Pädevad lennuliikluse juhtimisasutused võivadvõib tagasi lükata lennuettevõtja lennuplaani, kui lennuettevõtja kavatseb maanduda või õhku tõusta lennuoperatsioone koordineerivas lennujaamas ajavahemikel, millal lennujaama koordineeritakse, ilma et koordinaator oleks lennuettevõtjale eraldanud teenindusaega. ð Ärilise lennutegevusega tegelevad ettevõtjad ei tohi omada teenindusaega, kui neil tekib vajadus tegutseda teenindusajaga ettenähtud ajavahemikust väljaspool ja kui hilinemine ei tulene aeronavigatsiooniteenustest. ï

ò uus

2. Liikmesriik võtab vajalikud meetmed teabevahetuseks koordinaatori, võrgustiku haldusasutuse, aeronavigatsiooniteenuste osutaja ja lennujaama käitaja vahel.

ê 793/2004 artikli 1 punkt 9

ð uus

Artikkel 1418

Jõustamine

21. Koordinaator võtab ära lennuettevõtjale asutamisjärgus ajutiselt jaotatud teenindusaegade sarjad ning paigutab need teenindusaegade ühisvarusse 31. jaanuaril järgmise suvehooaja puhul ja 31. augustil järgmise talvehooaja puhul, kui ettevõttel ettevõtjal ei ole sellel kuupäeval lennutegevusluba või samaväärset litsentsi või kui litsentse väljaandev väljastav pädev ametiasutus ei ole teatanud, et lennutegevusluba või samaväärne dokument antakse väljastatakse tõenäoliselt välja enne asjaomase sõiduplaaniperioodi algust. ð Litsentse väljaandvad pädevad asutused edastavad korrapäraselt koordinaatorile ajakohastatud teabe ja vastavad viimase taotlustele mõistliku aja jooksul. ï

3. Koordinaator võtab ära ning paigutab teenindusaegade ühisvarusse need teenindusajad, mille lennuettevõtja on saanud artikli 9 lõike 1 punktile c vastava vahetuse käigus juhul, kui neid teenindusaegu ei ole kasutatud eesmärgipäraselt.

42. Lennuettevõtjad, kes osutavad korduvalt ð või ï ja tahtlikult lennuteenuseid ajal, mis erineb märkimisväärselt teenindusaegade sarja osaks olevast teenindusajast, või kasutavad teenindusaega märkimisväärselt teisiti, kui jaotamise ajal märgiti on märgitud, ning kahjustavad sellega lennujaama tööd või lennuliiklust, kaotavad oma artikli 810 lõikes 2 osutatud ð eelise ï staatuse. Koordinaator võib otsustada võtta sellelt lennuettevõtjalt ära kõnealuse teenindusaegade sarja ülejäänud sõiduplaaniperioodi ajaks ning paigutada selle need teenindusaegade ühisvarusse, olles enne ära kuulanud asjaomase lennuettevõtja ning teinud väljastanud ühekordse hoiatuse. ð Kui lennuettevõtja taotleb samaväärseid teenindusaegu, ei ole koordinaatoril kohustust talle neid jaotada. ï

ò uus

Liikmesriik tagab, et koordinaator kehtestab tõhusa järelevalvesüsteemi käesoleva lõike kohaldamiseks.

ê 793/2004 artikli 1 punkt 9 (kohandatud)

ð uus

53. Liikmesriigid tagavad, et on ð olemas ja ï võimalik rakendada tõhusaid, proportsionaalseid ning hoiatavate sanktsioone või samaväärseid meetmeid juhul, kui

– lennuteenusteeid osutatakse korduvalt ð või ï ja tahtlikult ð ilma vastava sõiduplaanita või ï jaotatud teenindusaegadest märkimisväärselt erineval ajal osutamisel või kui teenindusaegu kasutatakse märkimisväärselt teisiti, kui jaotamise ajal märgiti on märgitud, on võimalik rakendada tõhusaid, proportsionaalseid ning hoiatavaid sanktsioone või samaväärseid meetmeid juhul, kui see põhjustab kahju lennujaama tööle ja lennuliiklusele.;

ò uus

– teenindusajad tagastatakse pärast 31. jaanuari järgmise suvehooaja puhul või pärast 31. augustit järgmise talvehooaja puhul või kasutamata teenindusaegu ei tagastata; sanktsiooni rakendamise korral tuleb võtta arvesse artikliga 11 ette nähtud mehhanismi võimalikku kasutamist;

– keeldutakse koordinaatorile või sõiduplaaninõustajale artikli 7 lõikes 13 ettenähtud teabe edastamisest või edastatav teave on vale või eksitav.

Sanktsioonide kohaldamisest tuleb koordinaatorit nõuetekohaselt teavitada.

ê 793/2004 artikli 1 punkt 9 (kohandatud)

ð uus

64. Ilma et see piiraks artikli 10 lõike 45 kohaldamist ja juhul, kui lennuettevõtja ei suuda saavutada artikli 810 lõikes 2 kindlaksmääratud määratletud ð 85 ï 80 % kasutusemäära, võib koordinaator otsustada võtta lennuettevõtjalt ära kõnealune teenindusaegade sari ülejäänud sõiduplaaniperioodiajaks ning paigutada see pärast asjaomase lennuettevõtja ärakuulamist teenindusaegade ühisvarusse.

Ilma et see piiraks artikli 10 lõike 45 kohaldamist ja juhul, kui pärast jaotatud jagatud aega, mis vastab ð 15 ï 20 %le sarja kehtivusajast, ei ole ühtegi sarja teenindusaega kasutatud, paigutab koordinaator kõnealuse teenindusaegade sarja pärast asjaomase lennuettevõtja ärakuulamist sõiduplaaniperioodi lõpuni teenindusaegade ühisvarusse. ð Koordinaator võib otsustada võtta teenindusaegade sari tagasi enne selle perioodi lõppu, mis vastab 15 % sarja kehtivusajast, kui lennuettevõtja ei näita üles kavatsust teenindusaegu kasutada. ï

ê 793/2004 artikli 1 punkt 7

Artikkel 1119

Kaebused ja kaebuse esitamise õigus

1. Ilma et see piiraks kaebuse esitamise õigust riigisiseste seaduste alusel, esitatakse artikli 7 lõike 2, artiklite 8, 8a ja 109, 10, 13 ja 17 ning artikli 1418 lõigete 1-4 ja 6 1, 2 ja 4 kohaldamist käsitlevad kaebused koordinatsioonikomiteele. Komitee vaatab kaebuse läbi ühe kuu jooksul pärast selle esitamist ning teeb koordinaatorile võimaluse korral ettepaneku probleemi lahendamiseks. Kui kaebust ei ole võimalik lahendada, võib vastutav liikmesriik täiendava kahekuulise ajavahemiku jooksul näha ette lennuettevõtjate või lennujaamu esindava organisatsiooni ja kolmanda isiku osapoole vahendusmenetluse.

2. Liikmesriigid võtavad kooskõlas siseriikliku õigusega meetmed selleks, et kaitsta koordinaatoreid kahjunõuete eest seoses neile käesoleva määruse alusel pandud ülesannetega, välja arvatud juhul, kui tegemist on raske hooletuse või tahtliku üleastumisega.

ê 95/93

Artikkel 1220

ê 793/2004 artikli 1 punkt 8 (kohandatud)

ð uus

Suhted kolmandate riikidega

1. Ö Komisjon võib kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud korrasga otsustada, et liikmesriik või liikmesriigid võtavad meetmed, Õ ð mis võivad sisaldada teenindusaegade tagasivõtmist, ï Ö asjaomase kolmanda riigi ühe või mitme lennuettevõtja diskrimineeriva tegevuse heastamiseks, Õ kKui selgub, et oma lennujaamades teenindusaegasid jaotav ja kasutav kolmas riik,:

a)           ei taga Ö liidu Õ lennuettevõtjatele samasugust kohtlemist, nagu on käesoleva määrusega tagatud selle riigi lennuettevõtjatele tagatud kohtlemisega võrreldes samalaadset kohtlemist ühenduse lennuettevõtjatele või

b)           ei taga ühenduse Ö liidu Õ lennuettevõtjatele de facto riiklikku kohtlemist või

c)           tagab ühenduse Ö liidu Õ lennuettevõtjatega võrreldes parema kohtlemise kolmandate riikide lennuettevõtjatele,.

võib komisjon kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud korraga otsustada, et liikmesriik või liikmesriigid võtavad meetmed asjaomase kolmanda riigi diskrimineeriva tegevuse heastamiseks, sealhulgas peatavad täielikult või osaliselt käesoleva määruse kohaldamise selle kolmanda riigi lennuettevõtja või lennuettevõtjate suhtes.

ê 95/93 (kohandatud)

2. Liikmesriik informeeribteavitab komisjoni igast tõsisest õigusalasest õiguslikust või praktilisest raskusest, mida ühenduse Ö liidu Õ lennuettevõtjad kohtavad kolmandates riikides teenindusaegade saamisel.

Ö Lõppsätted Õ

ê 793/2004 artikli 1 punkt 10

ð uus

Artikkel 14 bis 21

Aruanne ja koostöö

1. Komisjon esitab aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaldamise kohta hiljemalt kolme ð nelja ï aasta möödumisel selle jõustumist. Aruanne käsitleb eelkõige artiklite 8, 8a ja 9, 10 ð , 11 ï ja 13 toimimist.

2. Liikmesriigid ja komisjon teevad koostööd käesoleva määruse rakendamisel, eriti teabe kogumisel lõikes 1 mainitud nimetatud aruande jaoks.

ê

Artikkel 22

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EMÜ) nr 95/93 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt II lisa vastavustabelile.

ê 95/93 (kohandatud)

Artikkel 1523

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolm kuud Ö selle teise sõiduplaaniperioodi esimesel päeval, mis algab Õ pärast selle määruse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, […]

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

[…]                                                                […]

é

I LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatustega

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 95/93 || (ELT L 14, 22.1.1993, lk 1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 894/2002 || (ELT L 142, 31.5.2002, lk 3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1554/2003 || (ELT L 221, 4.9.2003, lk 1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 793/2004 || (ELT L 138, 30.4.2004, lk 50)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 545/2009 || (ELT L 167, 29.6.2009, lk 24)

_____________

II LISA

Vastavustabel

Määrus (EMÜ) nr 95/93 || Käesolev määrus

Artikli 1 lõiked 1 ja 2 || Artikli 1 lõiked 1 ja 2

Artikli 1 lõige 3 || —

Artikli 2 punkt a || Artikli 2 punkt 1

Artikli 2 punkt b || Artikli 2 punkt 2

Artikli 2 punkt c || —

Artikli 2 punkt d || Artikli 2 punkt 3

Artikli 2 punkt e || Artikli 2 punkt 4

Artikli 2 punkti f alapunkt i || Artikli 2 punkt 5

Artikli 2 punkti f alapunkt ii || Artikli 2 punkt 6

— || Artikli 2 punkt 7

— || Artikli 2 punkt 8

— || Artikli 2 punkt 9

Artikli 2 punkt g || Artikli 2 punkt 11

Artikkel 2 punkt h || —

Artikli 2 punkt i || Artikli 2 punkt 10

Artikli 2 punkt j || Artikli 2 punkt 12

Artikli 2 punkt k || Artikli 2 punkt 13

Artikli 2 punkt l || Artikli 2 punkt 14

Artikkel 2, punkt m || Artikli 2 punkt 15

— || Artikli 2 punkt 16

— || Artikli 2 punkt 17

— || Artikli 2 punkt 18

— || Artikli 2 punkt 19

— || Artikli 2 punkt 20

— || Artikli 2 punkt 21

Artikli 3 lõige 1 || Artikli 3 lõige 1

Artikli 3 lõige 2 || Artikli 3 lõige 2

Artikli 3 lõige 3 || Artikli 3 lõige 3

Artikli 3 lõige 4 || Artikli 3 lõige 4

— || Artikli 3 lõige 5

Artikli 3 lõige 5 || Artikli 3 lõige 6

Artikli 3 lõige 6 || Artikli 3 lõige 7

Artikli 3 lõige 7 || Artikli 3 lõige 8

— || Artikli 3 lõige 9

— || Artikli 3 lõige 10

Artikli 4 lõige 1 || Artikli 5 lõige 1

— || Artikli 5 lõige 2

Artikli 4 lõike 2 punkt a || Artikli 5 lõike 3 punkt a

Artikli 4 lõike 2 punkti b esimene lause || Artikkel 5 lõike 3 punkt b

— || Artikli 5, lõike 3, punkti b, alapunkt i

— || Artikli 5 lõike 3 punkti b alapunkt ii

Artikli 4 lõike 2 punkti b teine lause || Artikli 5 lõike 3 punkt c

Artikli 4 lõike 2 punkt c || Artikli 5 lõike 3 punkt d

— || Artikli 5 lõike 3 lõpp

Artikli 4 lõige 3 || Artikli 5 lõige 4

Artikli 4 lõige 4 || Artikli 5 lõige 5

Artikli 4 lõige 5 || Artikli 5 lõige 6

Artikli 4 lõige 6 || Artikli 5 lõige 7

Artikli 4 lõige 7 || Artikli 5 lõige 7 ja artikli 6 lõige 1

— || Artikli 6 lõige 2

Artikli 4 lõige 8 || Artikli 6 lõige 3

— || Artikli 6 lõige 4

Artikli 4 lõige 9 || —

Artikli 4 lõige 10 || Artikli 6 lõige 5

Artikli 5 lõike 1 esimene lõik || Artikli 8 lõike 1 esimene lõik

Artikli 5 lõike 1 punkt a || Artikli 8 lõike 1 punkt a

— || Artikli 8 lõike 1 punkt b

Artikli 5 lõike 1 punkt b || Artikli 8 lõike 1 punkt c

Artikli 5 lõige 2 || Artikli 8 lõige 2

Artikli 5 lõige 3 || Artikli 8 lõige 3

Artikli 6 lõige 1 || Artikli 4 lõige 1

Artikli 6 lõige 2 || Artikli 4 lõige 5

Artikli 6 lõige 3 || Artikli 4 lõige 2

— || Artikli 4 lõige 3

Artikli 6 lõike 1 lõpp || Artikli 4 lõige 4

Artikkel 7 || Artikkel 7

Artikli 8 lõige 1 || Artikli 10 lõige 1

Artikli 8 lõike 2 esimese lõigu sissejuhatav lause || Artikli 10 lõike 2 sissejuhatav lause

Artikli 8 lõike 2 esimese lõigu esimene ja teine taane || Artikli 10 lõike 2 punktid a ja b

Artikli 8 lõike 2 teine lõik || —

Artikli 8 lõige 3 || Artikli 9 lõige 3

Artikli 8 lõige 4 || Artikli 10 lõige 5

Artikli 8 lõige 5 || Artikli 9 lõike 8 esimene lõik

— || Artikli 9 lõike 8 teine lõik

Artikli 8 lõige 6 || Artikli 9 lõige 7

Artikli 8 lõige 7 || Artikli 9 lõige 9

— || Artikkel 11

Artikkel 8a || Artikkel 13

Artikli 8a lõige 1 || Artikli 13 lõige 1

— || Artikli 13 lõike 2 esimene lõik

Artikli 8a lõige 2 || Artikli 13 lõike 2 teine lõik

— || Artikli 13 lõike 2 lõpp

Artikli 8a lõige 3 || Artikli 13 lõige 3

Artikli 8b esimene lause || Artikli 10 lõige 7

Artikli 8b teine lause || Artikkel 14

Artikkel 8b kolmas lause || —

Artikkel 9 || Artikkel 12

Artikli 10 lõige 1 || Artikli 9 lõige 1

Artikli 10 lõige 2 || —

Artikli 10 lõige 3 || Artikli 10 lõige 4

Artikli 10 lõike 4 punkti a esimene, teine ja kolmas taane || Artikli 10 lõike 5 punkt a alapunktid i, ii ja iii

Artikli 10, lõike 4, punktid b, c ja d || Artikli 10, lõike 5, punktid b, c ja d

— || Artikli 10 lõike 5 lõpp

Artikli 10 lõige 5 || Artikli 10 lõige 7

— || Artikli 10 lõige 6

Artikli 10 lõige 6 || Artikli 9 lõige 3

Artikli 10 lõige 7 || Artikli 9 lõige 4

Artikli 10 lõige 8 || Artikli 9 lõige 5

Artikli 10 lõige 9 || Artikli 9 lõige 6

Artikkel 10a || —

Artikkel 11 || Artikkel 19

Artikkel 12 || Artikkel 20

Artikli 13 lõiked 1 ja 2 || Artikli 16 lõiked 1 ja 2

— || Artikli 16 lõige 3

Artikli 13 lõige 3 || Artikli 16 lõige 4

Artikli 13 lõige 4 || —

— || Artikkel 15

Artikli 14 lõige 1 || Artikli 17 lõige 1

— || Artikli 17 lõige 2

Artikli 14 lõige 2 || Artikli 18 lõige 1

Artikli 14 lõige 3 || —

Artikli 14 lõige 4 || Artikli 18 lõige 2

Artikli 14 lõige 5 || Artikli 18 lõige 3

Artikli 14 lõike 6 punktid a ja b || Artikli 18 lõike 4 esimene ja teine lõik

Artikkel 14a || Artikkel 21

— || Artikkel 22

Artikkel 15 || Artikkel 23

— || I lisa

— || II lisa

_____________

[1]               Lennujaamu, mis võivad olla ülekoormatud üksnes teatavatel perioodidel, käsitatakse sõiduplaane reguleerivate lennujaamadena. Kõnealustes lennujaamades on korra aluseks lennuettevõtjate vabatahtlik koostöö. Lennuettevõtjate tegevuse hõlbustamiseks määratakse ametisse sõiduplaaninõustaja.

[2]               Teenindusaegade määruse artikli 2 punktis k on „teenindusaegade sari” määratletud kui „vähemalt viis teenindusaega, mida on korrapäraselt taotletud sama sõiduplaani perioodi sama nädalapäeva samaks kellaajaks ning mis on jagatud vastavalt sellele või kui see ei ole võimalik, siis ligikaudu samaks ajaks”.

[3]               Teenindusaegade määruse artikli 2 punkti b tähenduses on uustulnuk lennuettevõtja, kellele on ette nähtud piiratud aeg lennujaamas viibimiseks.

[4]               Airport Council International Europe (www.aci-europe.org).

[5]               http://www.eurocontrol.int/statfor/gallery/content/public/forecasts/Doc415-LTF10-Report-Vol1.pdf. Eurocontroli aruandes olevad arvandmed käivad üksnes instrumentaallennureeglite järgi sooritatavate lendude (IFR-lennud) kohta.

[6]               Vt tabel 1, Lennujaamade ülekoormatuse prognoos, käesolevale ettepanekule lisatud mõju analüüs, lk 17.

[7]               KOM(2008) 227.

[8]               http://ec.europa.eu/transport/air/studies/airports_en.htm. Kokkuvõte on esitatud teenindusaegade määruse läbivaatamisega seotud variantide analüüsi 8. punktis (Steer Davies Gleave, 2011).

[9]               Esile võiks tuua: National Economic Research Associates (NERA), Study to assess the effects of different slot allocation schemes, 2004, et Mott MacDonald, Study on the impact of the introduction of secondary trading at Community airports, 2006. Kõigi osutatud analüüsidega saab tutvuda veebilehel: http://ec.europa.eu/transport/air/studies/airports_en.htm.

[10]             Vt Steer Davies Gleave'i analüüs, millele on osutatud joonealuses märkuses nr 8.

[11]             ELT C […], […], lk […].

[12]             ELT C […], […], lk […].

[13]             ELT L 14, 22.1.1993, lk 1.

[14]             Vt I lisa.

[15]             KOM(2008) 227.

[16]             ELT L 240, 24.08.1992, lk 8.

[17]             ELT L 55, 28.2.2011, lk 1.

[18]             ELT L 96, 31.3.2004, lk 1.

[19]             ELT L 96, 31.3.2004, lk 20.

[20]             ELT L 185, 15.7.2011, lk 1.

[21]             ELT L 84, 23.3.2006, lk 14.

[22]             ELT L 70, 14.3.2009, lk 11.

[23]             ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

[24]             ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.