2011/0386 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse esialgsete eelarvekavade seire ja hindamise ning euroala liikmesriikide ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tagamise üldsätteid

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 136 koostoimes artikli 121 lõikega 6,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Aluslepingus on sätestatud, et liikmesriigid käsitlevad oma majanduspoliitikat kui ühise huvi küsimust, et eelarvepoliitika kujundamisel lähtutakse vajadusest tagada riigi rahanduse kindel seisund ja et nende majanduspoliitika ei ohusta majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist.

(2) Stabiilsuse ja kasvu paktiga, eelkõige 7. juuli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1466/97 (eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta)[1] ning nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta),[2] mille eesmärk on tagada eelarvedistsipliin kogu liidus, on kehtestatud valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi vältimise ja kõrvaldamise raamistik. Seda raamistikku on veelgi tugevdatud Euroopa Parlamendi määrusega (EL) nr…/2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, ja määrusega (EL) nr…/2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr …/2011 (eelarve järelevalve tõhusa jõustamise kohta euroalas) on kehtestatud nende liikmesriikide suhtes, kelle rahaühik on euro, tõhusad, ennetavad ja järkjärgulised finantssanktsioonide vormis jõustamismehhanismid.

(3) Stabiilsuse ja kasvu pakti muudatustega suurendatakse juhiseid ja nende liikmesriikide puhul, kelle rahaühik on euro, ka stiimuleid konservatiivse eelarvepoliitika kujundamiseks ja rakendamiseks, ning välditakse ülemäärast valitsemissektori eelarve puudujääki. Nende sätetega on ELi tasandil loodud tugevam liikmesriikide majanduspoliitika järelevalve raamistik.

(4) Aluslepingu kohaselt võib majandus- ja rahaliidu nõuetekohase toimimise tagamiseks võtta euroalas erimeetmeid, mis lähevad kaugemale kõigi liikmesriikide suhtes kohaldatavatest sätetest.

(5) Riigi rahanduse seisundi tugevdamist tuleks alustada kavandamisetapis ning suured vead tuleks tuvastada võimalikult varakult. Liikmesriigid ei saaks kasu mitte ainult juhtpõhimõtete ja eelarve-eesmärkide kehtestamisest, vaid ka eelarvepoliitika ühtsest seirest.

(6) Eelarve ühise ajakava kehtestamine liikmesriikide puhul, kelle rahaühik on euro, aitaks paremini ühtlustada liikmesriikide eelarve koostamise peamisi etappe, suurendades seega Euroopa poolaasta tulemuslikkust eelarvepoliitika koordineerimisel. Eelarve ühise ajakava kehtestamine peaks looma sünergiat, lihtsustades nende liikmesriikide poliitika koordineerimist, kelle rahaühik on euro, ja tagama, et nõukogu ja komisjoni soovitusi võetakse eelarve vastuvõtmise siseriiklikus protsessis asjakohaselt arvesse.

(7) Kindlad tõendid osutavad, et eeskirjadel põhinev eelarveraamistik on tõhus vahend usaldusväärse ja jätkusuutliku eelarvepoliitika tagamisel. Liidu tasandil seatud eelarve-eesmärkidega kooskõlas olevate siseriiklike eelarve-eeskirjade kehtestamine on esmatähtis stabiilsuse ja kasvu pakti sätete täitmise tagamiseks. Eelkõige peaksid liikmesriigid kehtestama struktuurselt tasakaalus eelarvet käsitlevad eeskirjad, millega võetakse siseriiklikusse õigusesse üle liidu eelarveraamistiku peamised põhimõtted. Kõnealuseks ülevõtmiseks tuleks eelistatavalt põhiseaduses sätestada siduvad eeskirjad, millega tagatakse liikmesriigi ametiasutuste suurim pühendumus stabiilsuse ja kasvu pakti sätete täitmisel.

(8) Kallutatud ja ebarealistlikud makromajanduslikud ja eelarveprognoosid võivad märkimisväärselt piirata eelarve planeerimise tulemuslikkust ja seetõttu pärssida eelarvedistsipliinist kinnipidamist. Kallutamata ja realistlike makromajanduslikke prognoose võib saada sõltumatutelt asutustelt.

(9) Järk-järgult tugevdatav järelevalve täiendaks kehtivaid stabiilsuse ja kasvu pakti sätteid ning tõhustaks nende liikmesriikide eelarvedistsipliini järelevalvet, kelle rahaühik on euro. Järk-järgult tugevdatav seiremenetlus peaks aitama saavutada paremaid eelarvetulemusi ja seega tooma kasu kõigile liikmesriikidele, kelle rahaühik on euro. Järk-järgult tugevdatava menetluse raames on tõhusam seire kasulik eelkõige liikmesriikidele, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust.

(10) Nagu osutas riigivõlakriis ja eelkõige vajadus kehtestada ühised finantssüsteemi kaitsemehhanismid, mõjutab nende liikmesriikide eelarvepoliitika, kelle rahaühik on euro, ka teisi euroala liikmesriike. Enne eelarvepoliitika mis tahes sellise ulatusliku reformikava vastuvõtmist, mis võib mõjutada teisi liikmesriike, peaks iga liikmesriik, kelle rahaühik on euro, konsulteerima komisjoniga ja liikmesriikidega, kelle rahaühik on euro, nii et oleks võimalik hinnata võimalikku mõju kogu euroalale. Liikmesriigid peaksid käsitama oma eelarvekavasid ühise huvi küsimusena ja esitama need komisjonile hindamiseks enne seda, kui kavad muudetakse siduvaks. Komisjonil peaks olema võimalus võtta vajaduse korral vastu arvamus esialgse eelarvekava kohta, mida liikmesriik ja eelkõige eelarveasutused peaksid eelarveseaduse vastuvõtmise protsessi käigus arvesse võtma. Selline arvamus tagaks, et liidu poliitikaalaseid juhiseid võetakse liikmesriikide eelarvete koostamisel nõuetekohaselt arvesse. Eelkõige peaks kõnealune arvamus hõlmama hinnangut selle kohta, kas eelarvekavas võetakse või ei võeta nõuetekohaselt arvesse Euroopa poolaasta raames eelarve valdkonnas antud soovitusi. Komisjon peaks olema valmis taotluse korral esitama kõnealuse arvamuse asjaomase liikmesriigi parlamendile. Seda, mil määral on kõnealust arvamust järgitud, tuleks võtta arvesse hinnangus selle kohta, kas ja millal on tingimused täidetud, mille alusel tehakse otsus selle kohta, kas asjaomase liikmesriigi suhtes algatatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus, kusjuures komisjoni antud juhiste eiramist tuleks käsitada raskendava asjaoluna. Eelarvekavade kohta komisjoni koostatud üldhinnangu alusel peaks eurorühm pidama arutelu euroala eelarveseisundi ja -väljavaadete üle.

(11) Liikmesriikide üle, kelle rahaühik on euro ja kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, tuleks teostada tugevdatud seiret, et tagada ülemäärase puudujäägi täielik ja õigeaegne kõrvaldamine. Tugevdatud seire peaks tagama, et varakult kõrvaldatakse mis tahes kõrvalekalded nõukogu soovitustest ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks. Tugevdatud seire peaks täiendama määruse (EÜ) nr 1467/97 sätteid. Tugevdatud seiret käsitlevaid sätteid tuleks kohaldada järk-järgult vastavalt liikmesriigi suhtes kohaldatava menetluse etapile kooskõlas aluslepingu artikliga 126.

(12) Tugevdatud seire liikmesriikide üle, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, peaks aitama tuvastada ohtu, et liikmesriik ei suuda järgida ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks ette nähtud tähtaega. Kui selline oht tuvastatakse, peaks komisjon esitama liikmesriigile soovituse võtta teatava aja jooksul meetmeid, kusjuures taotluse korral tuleks see esitada asjaomase liikmesriigi parlamendile. Selline hindamine peaks aitama kiiresti kõrvaldada mis tahes suundumused, mis võivad takistada ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamist ette nähtud tähtajaks. Kõnealuses komisjoni soovituses antav hinnang vastavuse kohta peaks olema osa pidevast hindamisest, mida komisjon teostab selle kohta, kas on võetud tõhusaid meetmeid ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks. Hinnates seda, kas ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks on võetud tõhusaid meetmeid, peaks nõukogu oma otsuse tegemisel võtma aluseks selle, kas liikmesriik on või ei ole järginud komisjoni soovitust.

(13) Selleks et edendada koostööd liidu institutsioonide vahel, eelkõige Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel, ja tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, võib Euroopa Parlamendi pädev komitee anda asjaomasele liikmesriigile võimaluse osaleda arvamuste vahetuses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk

Üldsätted

Artikkel 1 Reguleerimisese ja reguleerimisala

1.           Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted, millega tõhustatakse eelarvepoliitika seiret euroalas järgmiselt:

(a) täiendades määruse (EÜ) nr 1466/97 artiklis 2a määratletud Euroopa poolaastat eelarve ühise ajakavaga,

(b) täiendades määruse (EÜ) nr 1466/97 kohast mitmepoolset eelarvepoliitika järelevalvesüsteemi täiendavate seirenõuetega, millega tagatakse, et liidu poliitikaalased soovitusi eelarvevaldkonnas võetakse asjakohaselt arvesse liikmesriikide eelarvete koostamisel;

(c) täiendades aluslepingu artikli 126 ja määruse (EÜ) nr 1467/97 kohast liikmesriikide ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise menetlust nende liikmesriikide eelarvepoliitika tugevdatud seirega, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi püsiv õigeaegne kõrvaldamine.

2.           Käesolevat määrust kohaldatakse nende liikmesriikide suhtes, kelle rahaühik on euro.

Artikkel 2 Mõisted

1.           Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) „sõltumatu eelarvenõukogu” – organ, kes on oma tööülesannete täitmisel sõltumatu liikmesriikide eelarveasutustest, kes vastutavad siseriiklike eelarve-eeskirjade rakendamise seire eest;

(2) „sõltumatu makromajanduslik prognoos” – makromajanduslik ja/või eelarveprognoos, mille koostab sõltumatu organ või organ, kes on oma tööülesannete täitmisel sõltumatu liikmesriigi eelarveasutustest;

(3) „keskpika perioodi eelarveraamistik” – keskpika perioodi eelarveraamistik nõukogu direktiivi […/…] artikli 2 punktis e määratletud tähenduses;

(4) „stabiilsusprogramm” – stabiilsusprogramm määruse (EÜ) nr 1466/97 artiklis 3 määratletud tähenduses;

(5) „riik” ja „puudujääk” – riik ja puudujääk Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 12) artiklis 2 määratletud tähenduses.

2.           Samuti kasutatakse määruse (EÜ) nr 2223/96 lisa A punkti 2.70 kohast valitsemissektori ja valitsemissektori allsektorite määratlust.

II peatükk

Ühised eelarvesätted

Artikkel 3 Eelarve ühine ajakava

1.           Liikmesriigid avalikustavad igal aastal hiljemalt 15. aprilliks koos stabiilsusprogrammiga keskpika perioodi eelarvekava, mis on kooskõlas keskpika perioodi eelarveraamistikuga ja põhineb sõltumatul makromajanduslikul prognoosil.

2.           Valitsemissektori eelarve seaduse eelnõu koos selle aluseks oleva sõltumatu makromajandusliku prognoosiga avalikustatakse igal aastal hiljemalt 15. oktoobriks.

3.           Valitsemissektori eelarve seadus võetakse vastu ja avalikustatakse igal aastal hiljemalt 31. detsembriks.

Artikkel 4 Eelarve tasakaalu ja sõltumatut riiklikku eelarvenõukogu käsitlevad eeskirjad

1.           Liikmesriigid kehtestavad eelarve tasakaalu käsitlevad arvulised eelarve-eeskirjad, millega siseriikliku eelarvemenetluse raames rakendatakse määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 2a kohaseid keskpika perioodi eelarve-eesmärke. Sellised eeskirjad on siduvad, eelistatavalt sätestatud põhiseaduses ja hõlmavad kogu valitsemissektorit.

2.           Liikmesriigid loovad sõltumatu eelarvenõukogu, kes vastutab lõike 1 kohaste riiklike eelarve-eeskirjade rakendamise seire eest.

III peatükk

Liikmesriikide esialgsete eelarvekavade seire ja hindamine

Artikkel 5 Seirenõuded

1.           Liikmesriigid esitavad igal aastal hiljemalt 15. oktoobriks komisjonile ja eurorühmale järgmise aasta esialgse eelarvekava.

2.           Esialgne eelarvekava avalikustatakse samal ajal.

3.           Esialgne eelarvekava hõlmab järgmise aasta kohta järgmist teavet:

(a) kavandatav valitsemissektori eelarve seisund protsendina SKPst, esitatud valitsemissektori allsektorite lõikes;

(b) valitsemissektori kulu- ja tuluprognoosid protsendina SKPst ning kulude ja tulude peamised komponendid, eeldusel, et poliitikat ei muudeta;

(c) c) valitsemissektori kavandatud kulud ja tulud protsendina SKPst ning nende peamised komponendid, võttes arvesse tingimusi ja kriteeriume riigi tulude suurendamiseks nii, et see ei hõlma määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõikes 1 sätestatud suvakohaseid tulumeetmeid;

(d) selliste põhjalikult dokumenteeritud kvantifitseeritud meetmete üksikasjalik kirjeldus, mida võetakse järgmise aasta eelarve raames, et täita lõhe punkti c kohaste kavandatud kulude ja tulude ning punktis b osutatud prognooside (mis on koostatud eeldusel, et poliitikat ei muudeta) vahel. Meetmeid, mille mõju eelarvele on prognooside kohaselt alla 0,1 % SKPst, võib kirjeldada vähem üksikasjalikult. Erilist tähelepanu pööratakse eelarvepoliitika ulatusliku reformi kavale, mis võib mõjutada teisi liikmesriike, kelle rahaühik on euro.

(e) sõltumatul makromajanduslikul prognoosil põhinevad peamised eeldused oodatavate majandussuundumuste ja oluliste majandusnäitajate kohta, mis on olulised eelarve-eesmärkide saavutamise seisukohast;

(f) vajaduse korral täiendav teave selle kohta, kuidas kavatsetakse täita aluslepingu artikli 121 alusel asjaomasele liikmesriigile eelarve valdkonnas antud soovitusi.

4.           Kui lõike 3 punkti a ja c kohaselt esialgses eelarvekavas esitatud eelarve-eesmärgid või eeldusel, et poliitikat ei muudeta, koostatud prognoosid erinevad viimases stabiilsusprogrammis esitatud vastavatest näitajatest, põhjendatakse sellist erinevust nõuetekohaselt.

5.           Kui komisjon tuvastab, et stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud eelarvepoliitilised kohustused on olulisel määral täitmata jäetud, nõuab ta kahe nädala jooksul pärast esialgse eelarvekava esitamist, et asjaomane liikmesriik esitaks uue läbivaadatud esialgse eelarvekava. Kõnealune nõue avalikustatakse.

Läbivaadatud esialgse eelarvekava suhtes kohaldatakse lõikeid 2–4.

6.           Komisjon täpsustab lõikes 1 osutatud esialgse eelarvekava sisu.

Artikkel 6

Esialgsete eelarvekavade hindamine

1.           Vajaduse korral võtab komisjon 30. novembriks vastu arvamuse esialgse eelarvekava kohta.

2.           Komisjoni arvamus avalikustatakse ning asjaomase liikmesriigi parlamendi taotlusel esitab komisjon selle asjaomasele parlamendile.

3.           Komisjon koostab hinnangu eelarveseisundi ja -väljavaadete kohta euroalas üldiselt. Kõnealune hinnang avalikustatakse.

4.           Eurorühm arutab komisjoni arvamust riiklike eelarvekavade ning eelarveseisundi ja -väljavaadete kohta euroalas üldiselt komisjoni poolt lõike 3 kohaselt koostatud üldhinnangu alusel. Kõnealune hinnang avalikustatakse.

IV peatükk

Ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tagamine

Artikkel 7 Tugevdatud seire liikmesriikide üle, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust

1.           Kui nõukogu otsustab aluslepingu artikli 126 lõike 6 kohaselt, et liikmesriigil on ülemäärane eelarvepuudujääk, kohaldatakse asjaomase liikmesriigi suhtes käesoleva artikli lõikeid 2–5 kuni ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse lõpetamiseni.

2.           Tugevdatud seire all olevad liikmesriigid viivad viivitamata läbi valitsemissektori ja selle allsektorite eelarve aastasisese täitmise põhjaliku hindamise. Hindamine hõlmab ka riigi omandis olevate üksustega ja riigi sõlmitud lepingutega seotud finantsriske sel määral, mil need võivad mõjutada ülemäärast eelarvepuudujääki. Kõnealuse hindamise tulemused esitatakse määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõike 4a või artikli 5 lõike 1a kohases aruandes meetmete kohta, mida on võetud ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks.

3.           Liikmesriik esitab korrapäraselt komisjonile ja majandus- ja rahanduskomiteele või selleks ette nähtud mis tahes allkomiteele aruandeid, mis kajastavad valitsemissektori ja selle allsektorite eelarve aastasisest täitmist, nii kulude kui ka tulude poolel võetud suvakohaste meetmete mõju eelarvele, valitsemissektori kavandatud kulusid ja tulusid, samuti teavet võetud meetmete kohta ja eesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmete laadi kohta. Kõnealune aruanne avalikustatakse.

Komisjon täpsustab käesolevas lõikes osutatud aruande sisu.

4.           Kui asjaomase liikmesriigi suhtes kohaldatakse aluslepingu artikli 126 lõike 7 kohast nõukogu soovitust, esitatakse käesoleva artikli lõike 3 kohane aruanne esimest korda kuus kuud pärast määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõikega 4a ette nähtud algset aruannet ning seejärel iga kuue kuu järel.

5.           Kui asjaomasele liikmesriigile on esitatud aluslepingu artikli 126 lõike 9 kohane nõukogu teade, hõlmab käesoleva artikli lõike 3 kohane aruanne ka teavet vastuseks nõukogu konkreetsetele soovitustele võetud meetmete kohta. Kõnealune aruanne esitatakse esimest korda kolm kuud pärast määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 5 lõikega 1a ette nähtud algset aruannet ning seejärel kord kvartalis.

6.           Komisjoni taotlusel ja komisjoni määratud tähtajaks teeb tugevdatud seire all olev liikmesriik järgmist:

(a) viib koostöös riikliku kõrgema auditeerimisasutusega läbi valitsemissektori raamatupidamisaruannete põhjaliku sõltumatu auditi, et hinnata raamatupidamisaruannete usaldusväärsust, täielikkust ja täpsust ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohaldamisel, ja esitab selle kohta aruande. Sellega seoses hindab komisjon (Eurostat) asjaomaste liikmesriikide esitatud andmete kvaliteeti vastavalt määrusele (EÜ) nr 679/2010[3].

(b) esitama täiendavat teavet, mida on vaja ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise protsessi seireks.

Artikkel 8 Liikmesriigid, kelle puhul on oht, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohaseid kohustusi ei täideta

1.           Kui komisjon hindab seda, kas on oht, et ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks aluslepingu artikli 126 lõike 7 kohase nõukogu asjaomase soovitusega või aluslepingu artikli 126 lõike 9 kohase nõukogu teatega ette nähtud tähtaega ei järgita, võtab ta arvesse ka aruandeid, mida liikmesriik on käesoleva määruse artikli 7 lõike 3 kohaselt esitanud.

2.           Kui on oht, et ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks ette nähtud tähtaega ei järgita, esitab komisjon asjaomasele liikmesriigile soovituse, mille kohaselt tuleb võtta täiendavaid meetmeid ajavahemiku jooksul, mis on kooskõlas lõike 1 kohase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tähtajaga. Komisjoni soovitus avalikustatakse ning asjaomase liikmesriigi parlamendi taotlusel esitab komisjon selle asjaomasele parlamendile.

3.           Lõike 2 kohases komisjoni soovituses sätestatud ajavahemiku jooksul esitab asjaomane liikmesriik komisjonile aruande meetmete kohta, mida on võetud vastuseks kõnealusele soovitusele, koos artikli 7 lõikega 3 ette nähtud aruannetega. Aruandes käsitletakse kõigi suvakohaselt võetud meetmete mõju eelarvele, valitsemissektori kavandatud kulusid ja tulusid, samuti esitatakse teavet võetud meetmete kohta ja eesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmete laadi kohta, samuti muude meetmete kohta, mida on võetud vastuseks komisjoni soovitusele. Kõnealune aruanne avalikustatakse.

4.           Euroopa Parlamendi pädev komitee võib liikmesriigile, kellele on esitatud lõike 2 kohane soovitus, anda võimaluse osaleda määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2a kohases arvamuste vahetuses.

5.           Lõikes 3 osutatud aruande alusel hindab komisjon, kas liikmesriik on järginud lõike 2 kohaselt esitatud soovitust.

Artikkel 9 Mõju ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusele

1.           Seda, mil määral on asjaomane liikmesriik võtnud arvesse artikli 6 lõikes 1 osutatud arvamust, võtab arvesse:

(a) komisjon, kui ta koostab aluslepingu artikli 126 lõike 3 kohast ettekannet ja soovitab kohaldada intressi mittekandvat tagatist kooskõlas määruse (EÜ) nr XXX/2011 artikliga 5;

(b) nõukogu, kui ta aluslepingu 126 lõike 6 kohaselt otsustab, kas on olemas ülemäärane eelarvepuudujääk

2.           Käesoleva määruse artiklitega 7 ja 8 ette nähtud tugevdatud seire on lahutamatu osa määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 10 lõike 1 kohasest selliste meetmete rakendamise tavapärasest jälgimisest, mida asjaomane liikmesriik on võtnud vastuseks aluslepingu artikli 126 lõike 7 kohaselt esitatud soovitustele või aluslepingu artikli 126 lõike 9 kohaselt esitatud teadetele, et kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk.

3.           Kaaludes seda, kas on võetud tõhusaid meetmeid vastuseks aluslepingu artikli 126 lõike 7 kohastele soovitustele või aluslepingu artikli 126 lõike 9 kohastele teadetele, võtab komisjon arvesse käesoleva määruse artikli 8 lõike 5 kohast hindamist ja soovitab vajaduse korral nõukogul teha aluslepingu artikli 126 lõike 8 või artikli 126 lõike 11 alusel teatavaid otsuseid.

Artikkel 10 Kooskõla määrusega nr XXX, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet liikmesriikide üle, kellel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel euroalas

Liikmesriikide puhul, kelle suhtes kohaldatakse makromajanduslikku kohandamiskava vastavalt määruse nr XXX artiklile 6, ei kohaldata käesoleva määruse artikleid 5 ja 7.

V peatükk

Lõppsätted

Artikkel 11 Läbivaatamine

1.           Komisjon avaldab [sama kuupäev nagu karistusi käsitleva määruse artiklis 13] ja seejärel iga viie aasta järel aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta.

Kõnealuses aruandes hinnatakse muu hulgas järgmist:

(a) käesoleva määruse tulemuslikkust;

(b) edusamme liikmesriikide majanduspoliitika parema koordineerimise ning majandustulemuste püsiva vastastikuse lähenemise tagamisel kooskõlas aluslepinguga.

2.           Vajaduse korral lisatakse lõikes 1 osutatud aruandele ettepanek käesoleva määruse muutmise kohta.

3.           Aruanne edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 12 Üleminekusätted

1.           Käesolevat määrust kohaldatakse nende liikmesriikide suhtes, kelle puhul käesoleva määruse jõustumise ajal juba kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust.

2.           Erandina lõikest 1 ei kohaldata artikli 7 lõiget 2 liikmesriikide suhtes, kelle puhul on nõukogu vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 4 lõikele 2 ja artikli 6 lõikele 1 juba teinud otsuse selle kohta, et on võetud tõhusaid meetmeid.

3.           Liikmesriigid täidavad artikli 4 sätteid hiljemalt [kuus kuud pärast käesoleva määruse vastuvõtmist].

Artikkel 13 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja aluslepingute kohaselt liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

[1]               EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1.

[2]               EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6.

[3]               ELT L 198, 30.7.2010, lk 1.