SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Komisjoni 29. juuni ettepanekus mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2014–2020 on sätestatud ühise kalanduspoliitika (ÜKP) ja integreeritud merenduspoliitika (IMP) eelarveraamistik ja põhisuunad.

Lisaks sellele võttis komisjon 13. juulil 2011 vastu paketi, millega kehtestatakse uus ühise kalanduspoliitika õigusraamistik.

Integreeritud merenduspoliitikat (IMP) rahastati aastatel 2008–2010 mitme katseprojekti ja ettevalmistava meetme kaudu. Komisjon tegi ettepaneku uue rahastamisvahendi loomiseks perioodiks 2012–2013. Uue mitmeaastase finantsraamistiku käivitamisega muutub vajalikuks vastu võtta integreeritud merenduspoliitika pikaajaline rahastamisvahend.

6. oktoobril 2011. aastal võttis komisjon vastu ühissätete määruse ettepaneku, millega kehtestatakse ühiselt juhitavatele fondidele ühised eeskirjad, mille põhieesmärk on lihtsustada poliitika eesmärkide saavutamist. Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja tulevane Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (ÜSRi fondid) püüdlevad üksteist täiendavate poliitiliste eesmärkide poole ja neil on sama eelarve täitmise viis. Ühissätete määrusega sätestatakse nendele fondidele arvukalt ühiseid eeskirju. Nimetatud sätted käsitlevad selliseid üldpõhimõtteid nagu partnerlus, mitmetasandiline juhtimine, sooline võrdõiguslikkus, jätkusuutlikkus ja vastavus kohaldatavale ELi ja siseriiklikule õigusele. Ettepanek hõlmab ka strateegilise planeerimise ja programmitöö ühiseid elemente, muu hulgas ka Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidest tuletatud valdkondlike eesmärkide loendit, sätteid ühise strateegilise raamistiku kohta liidu tasandil ning iga liikmesriigiga sõlmitavaid partnerluslepinguid käsitlevaid punkte. Sellega kehtestatakse makromajandusliku tingimuslikkuse sätted ja ühine lähenemisviis ühise strateegiaraamistiku fondide tulemuskesksusele. Seega hõlmab see eeltingimusi ja tulemuslikkuse hindamist, kuid ka järelevalve, aruandluse ja hindamise korda. Samuti kehtestatakse ühissätted, milles käsitletakse toetuskõlbulikkuse eeskirju, ning erikord määratakse kindlaks rahastamisvahenditele ja kohalikel vajadustel põhinevatele arengusuundadele. Mõned juhtimis- ja kontrollimeetmed on ka kõikidel ÜSRi fondidel ühised.

Käesoleva Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) määrust käsitleva ettepaneku eesmärk on saavutada reformitud ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika eesmärgid. See põhineb järgmistel, rahastamise osas uuesti määratletud eesmärkidel:

(1) jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise kalanduse ja vesiviljeluse edendamine;

(2) liidu integreeritud merenduspoliitika arendamise ja rakendamise soodustamine lisaks ühtekuuluvuspoliitikale ning ühisele kalanduspoliitikale;

(3) kalanduspiirkondade tasakaalustatud ja kaasava territoriaalse arengu edendamine (kaasa arvatud vesiviljelus ja sisevetekalandus);

(4) ÜKP rakendamise soodustamine.

Maailma Kaubandusorganisatsiooni kalandustoetuste jagamise korra läbirääkimised on pooleli. Kuna läbirääkimised on alles esialgses etapis, ei ole võimalik nende tulemust ette näha. Kui läbirääkimiste tulemusena tekib ELile uusi kohustusi, tuleks tagada EMKFi kkäsitleva ettepaneku vastavus. Selleks võib olla vajalik läbi viia asjakohaste EMKFi meetmete kokkusobivuse analüüs.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA TOIMUNUD KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Kalanduse Arendusrahastu järelhindamise, Euroopa Kalandusfondi vahehindamise ja ühise kalanduspoliitika reformi mõjuhinnangute tulemustele põhinedes hinnatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi mõjuhinnangus kolme alternatiivset stsenaariumit: i) „EKF+”, mis on praeguse Euroopa Kalandusfondi (EKF) jätk ilma enamiku laevastike otsetoetusteta ja samuti toetusteta, mis on suunatud ühise kalanduspoliitika reformi eesmärkidele; ii) „EKF+ integratsioon”, mille puhul teised ühise kalanduspoliitika rahastamisvahendid on integreeritud EKF järelfondi, kuid säilitavad praegu kasutusel oleva eelarve täitmise viisi; ning iii) „EKF+ lähenemine”, mille puhul on uude ühte fondi integreeritud ka toetus integreeritud merenduspoliitikale ja kõik instrumendid on võimalikult suures ulatuses toodud eelarve täitmise alla, mida tehakse koostöös liikmesriikidega.

Nimetatud kolm poliitikastsenaariumi ühtlustati ühise kalanduspoliitika reformi eelistatava stsenaariumiga ning neid hinnati sama alusstsenaariumi alusel. Samuti võeti arvesse 2009. aasta aprillis rohelise raamatu vastuvõtmisega algatatud konsultatsioonide tulemusi. Järgnevalt on kokku võetud nende konsultatsioonide tulemus:

– paljud toetused eeldavad kalanduse avaliku rahastamise jätkamist, kuigi paar liikmesriiki ja enamik valitsusväliseid organisatsioone on seisukohal, et see säilitab elujõuetuid struktuure, soodustab liigset püügivõimsust ja hoiab alal tööstuse sõltuvust toetustest;

– ollakse üksmeelel selles, et mis tahes tulevane toetus peaks täiendama ühise kalanduspoliitika reformi rakendamist ja leevendama tööstuse kohandamiskulusid;

– ELi rahastamine peaks keskenduma teadusele ja innovatsioonile, suurendades merekaitset ning toetades kaluriorganisatsioone ja kohalikku arengut;

– seost integreeritud merenduspoliitikaga peetakse oluliseks: merenduspoliitika ei saa enam isoleeritult tegutseda ning ühise kalanduspoliitika sidusus integreeritud merenduspoliitikaga vajab tugevdamist;

– tarvis on rohkem tingimuslikkust ELi rahastamise ja ühise kalanduspoliitika eesmärkide vahel; eeskirjadele/eesmärkidele vastamine peaks olema seotud vahendite kättesaadavusega;

– rühm liikmesriike toetab tungivalt valdkondlikumat lähenemisviisi vahendite jaotamisele (mis oleks seotud kalandussektori suuruse, mitte majandusliku arengu tasemega, nagu praegu), samal ajal kui Euroopa Parlament on sellele vastu;

– valitseb üldine üksmeel väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavate laevade tähtsuses, kuna need pakuvad rannikuäärsetele kogukondadele jätkuvalt märkimisväärsel arvul töökohti; mõned liikmesriigid soovivad nendele laevastikele rahastamise eelisõigust, samas kui teised erikohtlemist ei poolda;

– enamik tööstusest ja liikmesriikidest on seisukohal, et ühisteenuseid (näiteks kontrolli ja andmekogumist) tuleks jätkuvalt ELi rahastamise raames toetada.

Lisaks avalikele konsultatsioonidele korraldati umbes 200 kohtumist sidusrühmadega. Kohtumised, millel arutati ühise kalanduspoliitika reformi ja rahastamist, toimusid ka 2010. ja 2011. aastal. Need olid: (i) tulevasele Euroopa Kalandusfondile pühendatud seminar, kus osalesid sidusrühmad tööstusest, ametühingutest, Euroopa Parlamendist ja liikmesriikidest ning mis toimus 13. aprillil 2010 Brüsselis, (ii) kaks kohtumist liikmesriikidega toimusid Gandis (12.–14. septembril 2010) ja Noordwijkis (9.–11. märtsil 2011), (iii) konverents, millel käsitleti kalanduspiirkondade kohaliku arengu tulevikku, toimus Brüsselis 12.–13. aprillil 2011. Viimasena on integreeritud lähenemise kehtivust merendusasjadele ja vajadust integreeritud merenduspoliitika rahastamise järele kinnitanud komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament.

Mõjuhinnangu tulemusena jõuti järeldusele, et „EKF+ lähenemine” annab paremaid tulemusi kui kaks teist võimalust seoses analüüsiks valitud kolme mõjunäitajaga: kalapüügi mõju vähendamine keskkonnale, innovatsioonilõhe sulgemine kalapüügi ja vesiviljeluse valdkonnas ning kalapüügist sõltuvates kogukondades loodavate töökohtade arv.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Tehakse ettepanek ühendada enamik praegustest ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika rahastamisvahenditest ühte fondi, välja arvatud säästva kalapüügi kokkulepped ja kohustuslikud maksed piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele. Euroopa Merendus- ja Kalandusfond põhineb neljal tugisambal:

· arukas, keskkonnasõbralik kalandus (eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega), et edendada üleminekut jätkusuutlikule kalapüügile, mis on valivam, ei tooda tagasiheidet, kahjustab vähem mereökosüsteeme ja toetab sellega mereökosüsteemide säästvat majandamist, ning tagada toetus, mis keskendub innovatsioonile ja lisandväärtuse loomisele, muutes kalandussektori majanduslikult elujõuliseks ning välistele löökidele ja kolmandate riikide konkurentsile vastupanuvõimeliseks;

· arukas, keskkonnasõbralik vesiviljelus (eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega), et saavutada majanduslikult elujõuline, konkurentsivõimeline ja keskkonnasäästlik vesiviljelus, mis on võimeline toime tulema globaalse konkurentsiga ning varustama ELi tarbijaid tervislike ja kõrge toiteväärtusega toodetega;

· jätkusuutlik ja kaasav territoriaalne areng (eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega), et pöörata tõusule paljude kalapüügist sõltuvate rannikuäärsete ja sisemaa kogukondade allakäik, lisades rohkem väärtust kalapüügile ja kalapüügiga seotud tegevustele ning mitmekesistades neid teiste meremajanduse sektorite kaudu;

· integreeritud merenduspoliitika (otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine), et toetada neid valdkondadevahelisi prioriteete, mis toodavad kokkuhoidu ja kasvu, kuid mida liikmesriigid iseseisvalt edasi ei vii – näiteks merealased teadmised, mereala ruumiline planeerimine, rannikualade integreeritud majandamine ja integreeritud mereseire, merekeskkonna, eriti selle bioloogilise mitmekesisuse kaitse ning kohanemine kliimamuutuste kahjustavate mõjudega rannikualadel.

Lisaks nendele neljale sambale hõlmab Euroopa Merendus- ja Kalandusfond kaasnevaid meetmeid: andmekogumine ja teaduslik nõuanne, kontroll, juhtimine, kalandusturud (kaasa arvatud äärepoolseimad piirkonnad), vabatahtlikud maksed piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele ning tehniline abi.

Ettepanek vastab subsidiaarsuse põhimõttele. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi üldeesmärk on toetada ühise kalanduspoliitika eesmärke – selle poliitika osas on ELil ainupädevus –, ning edendada ELi integreeritud merenduspoliitikat. Omaette tegutsedes ei ole liikmesriigid positsioonil, mis võimaldaks täita neid eesmärke, mida on paremini võimalik saavutada ELi tasandil asjaomastele prioriteetidele suunatud mitmeaastase rahastamise kaudu.

4. Saadud õppetunnid ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi uued tunnused

Panus Euroopa 2020. aasta eesmärkide saavutamisse

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond annab panuse Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisse kolme juhtalgatuse kaudu: i) ressursitõhus Euroopa, ii) innovatiivne liit ja iii) uute oskuste ja töökohtade tegevuskava.

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi põhipanus juhtalgatusse „Ressursitõhus Euroopa” on jätkusuutlikule kalapüügile ülemineku toetamine, tuginedes maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele, tagasiheite kõrvaldamisele ja kalapüügi mõju vähendamisele merekeskkonnale, kõrge keskkonnakaitse tasemega vesiviljeluse edendamisele ning merenduspoliitikate paremale koordineerimisele, mis viib ressursside säästvama kasutamiseni.

Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava raames on Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi prioriteet suurendada tööhõivet, territoriaalset ühtekuuluvust ja sotsiaalset kaasatust kalapüügist sõltuvates kogukondades. Kohaliku majanduse mitmekesistamine, eriti teiste meremajandussektorite kaudu, loob rannikualadel uusi töökohti ja kasvuvõimalusi.

Euroopa Majandus- ja Kalandusfond annab panuse ka juhtalgatusele „Innovatiivne liit”, toetades toodete ja tootmise uuendamist kõikidel kalapüügi- ja vesiviljelussektorite tootmistasanditel, turustus- ja tarnimisahelates, suurendades kalandus- ja vesiviljelustoodete lisandväärtust, toetades ökoinnovatsiooni ning uute, uuenduslike, horisontaalsete poliitikavahendite edasist väljatöötamist, nagu merealased teadmised, mereala ruumiline planeerimine ja integreeritud mereseire.

Tugevdatud sotsiaalne mõõde

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond edendab sotsiaalset sidusust ja töökohtade loomist kalapüügist sõltuvates kogukondades, suurendades kalapüügi lisandväärtust ja mitmekesistades võimalusi teistes merendussektorites. Tugevdatakse kogukondlikku lähenemist kalanduspiirkondade säästva arengu tagamiseks. Samuti tunnistab Euroopa Merendus- ja Kalandusfond esimest korda rolli, mida sageli mängivad abikaasad – peamiselt naised – kalapüügiga tegelevas pereäris, jäädes paljudel juhtudel seadusliku tunnustuseta. Nad saavad muu hulgas abi Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi koolitustoetustest, eriti ettevõtluse ja ärijuhtimisega seotud oskuste omandamisel.

Samuti edendab Euroopa Merendus- ja Kalandusfond inimkapitali ja soodustab mitmekesistamist, võimaldades kohalikel kogukondadel omandada oskusi, mis on vajalikud uute tegevuste alustamiseks teistes merendussektorites. See lähenemisviis põhineb ka looduslikul ja kultuuripärandil, muutes need kohaliku arengu olulisteks väärtusteks.

Pidades silmas väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavate laevade tähtsust rannikuäärsetele kogukondadele, teeb Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ettepaneku kohaldada neile kõrgemat toetuse osatähtsuse määra ning võtab kasutusele erimeetmed, mis kehtivad vaid nendele laevastikele. Nimetatud meetmed hõlmavad erialast nõustamist seoses ettevõtlus- ja turustusstrateegiatega, ettevõtte käivitamist väljaspool kalandussektorit ja eritoetust innovatsiooni eest. Viimane on eriti oluline, arvestades, et enamik nendest kalandusettevõtetest on mikroettevõtted, millel on rahastamisele piiratud juurdepääs.

Prioriteet omistatakse kollektiivsele lähenemisviisile, muu hulgas tootjaorganisatsioonide kaudu, mis tuginevad sotsiaalsel kapitalil ja võimaldavad saavutada investeeringute kriitilise massi. Neid kollektiivseid lähenemisviise toetab ka kõrgem toetuse osatähtsuse määr.

Keskkonnasäästlikkus

Olemasolevaid meetmeid on tõhustatud ja need on läbi vaadatud, et luua tugev seos keskkonnasäästlikkusega. Ühise kalanduspoliitika põhiprobleem on jätkuvalt liigne püügivõimsus, mis on üks ülepüügi põhitegureid. Liigse püügivõimsuse kaotamine riigiabi (näiteks kalalaevade lammutamine) kaudu on osutunud ebaefektiivseks; hoolimata alates 1994. aastast kulutatud 1,7 miljardist eurost ei ole tegelik püügivõimsus enamikus ELi laevastikes vähenenud. Seetõttu ei toeta Euroopa Merendus- ja Kalandusfond enam lammutamist ning kasutab seeläbi kokku hoitud finantsressursse jätkusuutliku kalapüügi tõhusamate abivormide toetamiseks.

EMKF toetab üleminekut maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele ning aitab kaasa tagasiheitekeelu järkjärgulisele kasutuselevõtule integreeritud lähenemisviisi kaudu, mis hõlmab toetust selektiivsemate vahendite ja kalapüügitehnikate kasutamisele, investeerimist pardal olevasse varustusse ning sadama sisseseadesse, mis on vajalik soovimatu saagi kasutamiseks, turustamise meetmeteks ja töötlemiseks. Sama eesmärgiga on oluliselt suurendatud eraldiste jaotust andmekogumisele ja teaduslikele nõuannetele (et suurendada nende kalavarude arvu, mille kohta on kättesaadavad teaduslikud nõuanded) ning kulutuste kontrollile (et tagada parem vastavus).

Samuti keskendutakse kõrge keskkonnakaitse tasemega vesiviljeluse arendamisele ja sellise vesiviljeluse toetamisele, millel on ökosüsteemidele positiivne mõju.

Maailma püügipiirkonnad esindavad umbes 1,2 % globaalsest kütusetarbimisest. Püügisektoris ja vähemal määral ka vesiviljeluses on tarvis suurendada ressursitõhusust ja vähendada heitkoguseid, et aidata kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia kliimamuutusega seonduva põhieesmärgi saavutamisele. Seega toetab Euroopa Merendus- ja Kalandusfond mõningaid kliimamuutuste leevendamise meetmeid.

Tähelepanu uuenduslike, elujõuliste ja konkurentsivõimeliste kalavarude ja vesiviljeluse tagamisele

Nii kalanduses kui ka vesiviljeluses on raske uuendusi ellu viia. Tarnimine, turustamine ja müük on hetkel korraldatud nii, et kalandus- ja vesiviljelusettevõtted on väga harva kaasatud oma toodete müümisse ja turustamisse.

1.           Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi tegevusse on kaasatud uued tugevalt innovatsioonile keskenduvad meetmed, et edendada uute või täiustatud toodete, protsesside, juhtimis- ja korraldussüsteemide arendamist kogu väärtusahela ulatuses, et aidata kalandus- ja vesiviljelussektoril anda oma toodetele lisandväärtust, vähendada oma tegevuste keskkonnamõju ja alandada tootmiskulusid. Innovatsioonile aidatakse kaasa ka meetmete abil, mis stimuleerivad koostööd teadlaste ja kalurite vahel. Toetus kohalikel vajadustel põhinevale arengule levitab samuti kohalikul tasandil innovatsiooni, võttes arvesse, et niisugune innovatsioon piiritletakse sageli kohalikus kontekstis ning see võib olla tehnoloogiline või mittetehnoloogiline, põhineda uutel või traditsioonilistel tavadel.

2.           Samuti võtab Euroopa Merendus- ja Kalandusfond esimest korda eesmärgiks edendada uusi suure kasvupotentsiaaliga vesiviljelusvorme, nagu avamere vesiviljelus ja toiduks mittekasutatav vesiviljelus, ning aidata kaasa ettevõtete loomisele. Uued tunnused hõlmavad ka toetust mitmeotstarbelisele vesiviljelusele, mis võimaldab mitmekesistada vesiviljelusettevõtete sissetulekut näiteks õngitsemise, otsemüügi, ökoturismi või vesiviljelusega seotud hariduslike tegevuste kaudu. Samuti tehakse ettepanek toetada nõuandeteenuste kasutamist vesiviljelusettevõtete poolt, ning meetmeid, mis suurendavad vesiviljeluse piirkondade potentsiaali (muu hulgas mereala ruumilise planeerimise ja infrastruktuuride parandamise kaudu).

Soodustatakse täiendavust ja sünergiat teadustöö ja innovatsiooni programmide vahel, mis on ette nähtud uue ettevalmistatava teadusuuringute raamprogrammi (Horisont 2020) raames.

Uus hoog integreeritud merenduspoliitika (IMP) arengule

Integreeritud merenduspoliitika käivitati 2007. aastal, et hõlbustada merenduskoordinatsiooni eri riikide ja sektorite vahel (meretransport, tööstus, rannikuäärsed alad, avamereenergia, kalandus või merekeskkond). Varem killustatud poliitikavaldkondade omavahelise koordineerimise tulemus on kulude vähenemine ja suurenenud tootlikkus.

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi integreeritud merenduspoliitikale suunatud rahastamine keskendub sektoritevaheliste poliitikavahendite väljatöötamisele: need on algatused, mis toovad kasu eri sektoritele, kuid mida ei ole võimalik ellu viia eraldiseisvate poliitikavaldkondade raames. Mereala ruumiline planeerimine sätestab stabiilse õigusraamistiku merealade, ressursside ja ökosüsteemiteenuste jätkusuutlikuks haldamiseks. On leidnud tõestust, et see kiirendab investeeringuid merealadesse ning vähendab ettevõtete õigus- ja halduskulusid. Integreeritud mereseire võimaldab avaliku sektori osalejatel andmeid jagada, et tõhusalt toime tulla merel reaalajas toimuvate sündmustega. See hoiab ära ressursimahukate mereseiretegevuste kulukad kordamised. Integreeritud seire tähendab kulutasuvaid sünergiaid, mis aitavad avalikku raha paremini kasutada. Algatuse „Merealased teadmised 2020” eesmärk on koondada Euroopa killustunud merealased teadmised kokku tasuta ja avalikult kättesaadavaks ressursiks. Merestrateegia raamdirektiiv, mis on integreeritud merenduspoliitika keskkondlik tugisammas, määrab täiendavalt kindlaks merekeskkonnale mõju avaldava inimtegevuse jätkusuutlikkuse piirid.

Merendusasjade integreeritud haldamine tähendab avaliku raha paremat kulutamist ja arvukate merd mõjutavate meetmete mõju maksimeerimist. Selles osas toetab rahastamine ka integreeritud merendusjuhtimist merepiirkonna tasandil. Koordineerimine merepiirkonna tasandil tagab vahendite kulutamise järjepideva poliitikaraamistiku raames, mis ühendab eri rahastamisallikad. Integreeritud merenduspoliitika kaasamine Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetab ka merenduseesmärkide kaasamist teistesse vahenditesse, võimaldades merenduspoliitikal anda suuremat panust Euroopa 2020. aasta strateegiasse.

Halduskoormuse lihtsustamine ja vähendamine

Viie ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika rahastamisvahendi integreerimine ühte fondi toob kaasatud ja ühtlustatud eeskirjade ja menetluste kujul kaasa olulise lihtsustumise. Lisaks sellele hallatakse andmete kogumist, kontrolli- ja turumeetmeid, kaasa arvatud äärepoolseimatele piirkondadele mõeldud hüvitised, koos endiste Euroopa Kalandusfondi meetmetega eelarve koostöös liikmesriikidega täitmise raames. See tähendab, et neli komplekti finantsotsuseid, aruandlus-, järelevalve- ja hindamismenetlused asendatakse ühega.

Peale selle näitab Euroopa Kalandusfondi vahehindamine, et peamine halduskoormus tulenes haldus- ja kontrollsüsteemi loomisest. Ühissätete määruse ettepanek näeb ette haldus- ja kontrollsüsteemi, mis sarnaneb ühise strateegiaraamistiku fondidele ja rajaneb ühistel põhimõtetel. Kehtestatakse riiklik akrediteerimissüsteem, et rõhutada liikmesriikide kohustust tagada kindel finantsjuhtimine. Korraldusi, mis toetavad komisjoni kinnitust kulutuste seaduslikkuse kohta, on ühtlustatud ning kehtestatud on uued ühised elemendid, nagu vahendite haldaja kinnitus ning iga-aastane raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine. See lähenemisviis vähendab märkimisväärselt aega, mida on tarvis haldus- ja kontrollsüsteemide loomiseks, ning kiirendab nende rakendamist. Eriti annab rakendamismehhanismi ühtlustamine maaelu arengu fondi rakendamismehhanismiga liikmesriikidele võimaluse kasutada Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava haldamiseks samu juhtorganeid. See vähendab halduskulusid veelgi tänu ühtlustatud lähenemisviisile haldusele ja kontrollile, muu hulgas aruandlusele, hindamisele ja järelevalvele.

Üldeeskirjad rahastamisvahendite kasutamise kohta tagavad selgema raamistiku ja teevad selgeks, et rahastamisvahendeid on võimalik kasutada igat tüüpi investeeringute ja toetusesaajate tarbeks. See võimaldab tuua Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi panuse juba olemasolevate finantsinstitutsioonideni, kus on ELi fondide jaoks juba välja töötatud koostöölepingud , vältides nõnda halduskoormust ja kahekordset arvestust ning muutes uue finantskorralduse atraktiivsemaks alternatiiviks toetuste kaudu kaasfinantseerimisele.

Integreeritud lähenemisviis kohalikel vajadustel põhinevatele arengusuundadele (praegune 4. telg) hõlbustab ühise strateegiaraamistiku fondidest rahastatavaid ühisettevõtteid, võimaldades kohalike arengustrateegiate ühist hindamist ja heakskiitmist, halduskulude rahastamist vaid ühest allikast ning vältides nende kulude kohta aruandluse esitamist eri organitele.

Ühiste näitajate kasutamine hõlbustab liikmesriikide aruandlust, suunates selle tähelepanu mõõdetavatele andmetele edusammude kohta ja vähendades kirjeldavaid elemente.

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond muudab selgemaks ka ühisele kalanduspoliitikale vastavuse eeskirjad, eriti andmekogumisraamistiku, kontrolli ning ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki käsitleva määruse osas, andes seeläbi liikmesriikidele ja toetusesaajatele suurema õiguskindluse.

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakendamise täiendavaks lihtsustamiseks ühtlustatakse toetuskõlbulikkuse eeskirjad teiste ELi fondidega. See muudab projektidega ümberkäimise lihtsamaks nii toetusesaajatele kui ka riigi ametiasutustele ning hõlbustab integreeritud projektide rakendamist. Lihtsustatud kuluvõimaluste laialdasem kasutamine on lubatud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelarve täitmise raames koostöös liikmesriikidega (standardkulud, ühekordsed maksed ja toetuste kindlasummaline rahastamine), vähendades seeläbi kontrollikulutusi ja veamäära.

Strateegiline lähenemisviis

Ühine strateegiaraamistik ja partnerluslepingud hõlmavad ühissätete määruse raames viit ühiselt juhtivat fondi. See raamistik võimaldab neid fonde omavahel liidu tasandil paremini strateegiliselt sobitada. Ühine strateegiaraamistik rakendatakse partnerluslepingu raames, mis koordineerib riiklikul tasandil ühise strateegiaraamistiku fonde.

Praegu toimub Euroopa Kalandusfondi koordineerimine teiste ELi rahastamise harudega fondidevaheliste kasutusvaldkondade piiritlemise põhimõttel, mis toob poliitika esindatuses kaasa nii kattumisi kui ka lünki. Seetõttu on tarvis paremat koordineerimismehhanismi ning need probleemid peaks lahendama uus rakendamismehhanism, mis tugevdab strateegilist lähenemisviisi. Ühine strateegiaraamistik ja partnerluslepingud hakkavad asendama käesoleva Euroopa Kalandusfondi strateegilist lähenemisviisi (riiklikke strateegilisi kavasid), millel on olulised piirangud ja mis nõudis Euroopa Kalandusfondi vahenditest piiratud rahastamist saanud liikmesriikidelt ebaproportsionaalseid jõupingutusi.

Strateegiline kavandamine

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond keskendub ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika pikaajalistele strateegilistele eesmärkidele, kaasa arvatud jätkusuutlikule ja konkurentsivõimelisele kalandusele ja vesiviljelusele, järjepidevale poliitikaraamistikule integreeritud merenduspoliitika edasiarendamiseks ning kalanduspiirkondade tasakaalustatud ja kaasavale territoriaalarengule. Kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga on need 2014.–2020. aasta ulatuslikud eesmärgid sõnastatud järgmises kuues liidu Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi käsitlevas prioriteedis:

– tööhõive ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamine;

– uuendusliku, konkurentsivõimelise ja teadmistepõhise kalanduse edendamine;

– uuendusliku, konkurentsivõimelise ja teadmistepõhise vesiviljeluse edendamine;

– säästva ja ressursitõhusa kalanduse edendamine;

– säästva ja ressursitõhusa vesiviljeluse edendamine;

– ühise kalanduspoliitika rakendamise soodustamine.

Need prioriteedid moodustavad finantsplaneerimise aluse, hõlmates iga punktiga seoses sihtindikaatorite määratlust.

Tingimuslikkus

Ühissätete määrus kehtestab uued tingimuslikkuse sätted selle tagamiseks, et liidu rahastamine annaks liikmesriikidele olulise stiimuli Euroopa 2020. aasta eesmärkide ja sihtide elluviimiseks. Tingimuslikkus esineb nii eeltingimuste kujul, mis peavad olema rakendatud enne vahendite välja maksmist, kui ka järeltingimustena, mis muudavad Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 5 % eraldise sõltuvaks tingimuste täitmisest. Järeltingimuslikkus põhineb Euroopa 2020. aasta strateegia tootlikkus- ja tulemuslikkussihtidega seotud vahe-eesmärkide saavutamisel, mis on kindlaks määratud partnerluslepingu programmides.

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kaudu antav liidu rahaline toetus muudetakse tingimuslikuks liikmesriikide ja ettevõtjate vastavusest ühise kalanduspoliitika eesmärkidele ja eeskirjadele, eriti kontrollikohustustele, ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki käsitlevale määrusele ning andmekogumiskohustustele. Lisaks sellele kehtib eeltingimuslikkus vesiviljelusele, nõudes liikmesriikidelt mitmeaastaseid riiklike strateegilisi kavasid, mis põhinevad liidu strateegiasuunistel. Nagu ühise kalanduspoliitika määrusega on ette nähtud, on nende liidu strateegiasuunistel põhinevate kavade eesmärk hõlbustada vesiviljeluse jätkusuutlikku arengut seoses talitluspidevuse, vetele ja muudele aladele juurdepääsu tagamise ning litsentsimisega seotud halduskoormuse kergendamisega. Need tingimuslikkused soodustavad vastavust ühise kalanduspoliitika eesmärkidele ning suurendavad kogu poliitika sidusust.

Järelevalve ja hindamine

Euroopa Kalandusfondi vahehindamises jõuti järeldusele, et olemasolevad indikaatorid keskenduvad toodangule ning neid indikaatoreid on liiga palju. Lisaks sellele puudub neil ühine lähenemisviis ja ühine määratlus mõõdetavatele ühikutele.

Seetõttu teeb Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ettepaneku luua ühine strateegiline seire- ja hindamisraamistik (CMEF), milles määratakse koostöös liikmesriikidega kindlaks ühised väljund-, tulemus- ja mõjuindikaatorid ning võetakse need rakendusaktiga vastu. Need indikaatorid on seotud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi prioriteetidega, võimaldades liidu tasandil andmete ühendamist ja muu hulgas tulemusreservi eraldamiseks vajaliku poliitika rakendamise edusammude, kasumlikkuse ja tõhususe hindamist. Eelhindamist kasutatakse baas-, vahe- ja sihtindikaatorväärtuste määramiseks, mis toetavad partnerluslepingute ja rakenduskavade elluviimist. Kahes eriaruandes (2017. ja 2019. a) vaadeldakse eesmärkide täitmise seisu ja järgmiseks programmitöö perioodiks saadud õppetunde.

4.           MÕJU EELARVELE

Mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekus kehtestatakse, et märkimisväärne osa ELi eelarvest peaks olema jätkuvalt pühendatud kalandusele ja merenduspoliitikatele. Praeguste hindade juures on 2014.–2020. aasta rahastamispaketiks kehtestatud 7,535 miljardit eurot ning see hõlmab ka säästva kalapüügi kokkuleppeid ja kohustuslikke makseid piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele, mida rahastatakse eraldi. Praeguste hindade juures ulatub Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelarve 6 567 miljoni euroni. Üksikasjad Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ettepaneku mõju kohta eelarvele on välja toodud ettepanekuga kaasas olevas finantsselgituses.

2011/0380 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta [millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2006 ning nõukogu määrus nr XXX/2011 integreeritud merenduspoliitika kohta]

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 42, artikli 43 lõiget 2, artikli 91 lõiget 1, artikli 100 lõiget 2, artikli 173 lõiget 3, artiklit 175, artiklit 188, artikli 192 lõiget 1, artikli 194 lõiget 2 ja artikli 195 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[1],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[2],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele ühise kalanduspoliitika reformi kohta (edaspidi „ÜKP teatis”) on sätestatud ühise kalanduspoliitika (edaspidi „ÜKP”) võimalikud probleemid, eesmärgid ja suunad pärast 2013. aastat. Võttes arvesse arutelu kõnealuse teatise üle, tuleks ühist kalanduspoliitikat reformida jõustumisega alates 1. jaanuarist 2014. Reform peaks hõlmama ühise kalanduspoliitika kõiki põhiosasid, kaasa arvatud finantsaspekte. Selle reformi eesmärkide täitmiseks on asjakohane tunnistada kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta,[3] määrus (EÜ) nr 861/2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas,[4] määruse (EÜ) nr 1290/2005 tagatisfondi sätted, milles käsitletakse kalandus- ja vesiviljelustooteid,[5] määrus (EÜ) nr 791/2007, millega kehtestatakse Assooride, Madeira, Kanaari saarte ning Prantsuse departemangude Guajaana ja Réunioni teatavate kalandussaaduste turustamisel nende piirkondade kaugusest tulenevate lisakulude hüvituskava,[6] ning asendada need uue Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) määrusega. Mõistes, et kõik Euroopa ookeanide ja meredega seotud küsimused on omavahel seotud, peaks uus määrus toetama ka [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses, millega kehtestatakse integreeritud merenduspoliitika edasiarendamist toetav programm] käsitletava integreeritud merenduspoliitika (IMP) edasist arengut.

(2) Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakendusala peaks hõlmama ühise kalanduspoliitika toetamist, mis hõlmab mere bioloogiliste ressursside, magevee bioloogiliste ressursside ja vesiviljeluse säilitamist, haldamist ja kasutamist, samuti kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemist ning turustamist, kui nimetatud tegevused toimuvad liikmesriikide territooriumil või liidu vetes, kaasa arvatud kalalaevadel, mis sõidavad kolmandate riikide lipu all ja on kolmandates riikides registreeritud, või liidu kalalaevadel või lipuriigi esmavastutust piiramata liikmesriikide kodanike poolt, pidades silmas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artikli 117 sätteid.

(3) Ühise kalanduspoliitika edu sõltub tõhusast kontroll-, inspekteerimis- ja jõustamissüsteemist, samuti usaldusväärsetest ja terviklikest andmetest, seda nii teaduslikeks nõuanneteks kui ka rakendus- ja kontrolleesmärkidel; mistõttu peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond seda poliitikat toetama.

(4) Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakendusala peaks hõlmama toetust integreeritud merenduspoliitikale, mis laieneb ookeanide, merede, rannikuäärsete alade ja merendussektoritega seotud ning mitmesuguseid asjaomaseid ELi poliitikavaldkondi – nimelt ühist kalanduspoliitikat, transporti, tööstust, territoriaalset ühtekuuluvust, keskkonda, energiat ja turismi – täiendavate koordineeritud operatsioonide ja otsuselangetamise väljatöötamisele ning rakendamisele. Läänemerd, Põhjamerd, Keldi merd, Biskaia lahte ja Ibeeria rannikut, Vahe- ja Musta mere merepiirkondi hõlmavate mitmesuguste sektoripoliitikate sidusus ja integratsioon tuleks tagada nende juhtimise kaudu.

(5) Kooskõlas Euroopa Ülemkogu 17. juuni 2010. aasta järeldustega, millega võeti vastu Euroopa 2020. aasta strateegia, peaksid liit ja liikmesriigid viima ellu arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, edendades samal ajal liidu harmoonilist arengut. Ressursid tuleks eelkõige suunata Euroopa 2020. aasta eesmärkide ja sihtide saavutamisse ning tõhusust tuleks parandada suurema tulemustele keskendumise kaudu. Integreeritud merenduspoliitika kaasamine uude Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi aitab kaasa ka suurte poliitikaeesmärkide saavutamisele, mis sätestati komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”[7] (Euroopa 2020. aasta strateegia) ning on vastavuses üldeesmärkidega suurendada Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust.

(6) Tagamaks, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfond aitab kaasa ühise kalanduspoliitika, integreeritud merenduspoliitika ja Euroopa 2020 strateegia eesmärkide saavutamisse, on tarvis keskenduda piiratud arvule põhiprioriteetidele, mis on seotud innovatsioonil ja teadmistel põhineva kalanduse ja vesiviljeluse soodustamise, jätkusuutliku ning ressursitõhusa kalanduse ja vesiviljeluse edendamise ning tööhõive ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamisega, päästes valla rannikualade ja sisevete kalanduse kasvu- ja tööhõivepotentsiaali ning edendades kalandustegevuse mitmekesistamist teiste meremajanduse sektorite kaudu.

(7) Liit peaks fondi kõikides rakendamisetappides võtma eesmärgiks kaotada ebavõrdsus ja edendada soolist võrdõiguslikkust, samuti võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

(8) Ühise kalanduspoliitika üldeesmärk on tagada, et kalandus- ja vesiviljelustegevus aitab saavutada pikaajalisi jätkusuutlikke keskkonnatingimusi, mis on vajalikud majanduslikuks ja sotsiaalseks arenguks. Lisaks peaks see toetama tootlikkuse kasvu, kalandussektoris tegutsejate rahuldavat elatustaset, stabiilseid turgusid, tagama ressursside kättesaadavuse ning tarnete jõudmise tarbijani mõistliku hinna eest.

(9) Kõige olulisem on integreerida keskkonnaküsimused paremini ühisesse kalanduspoliitikasse, mis peaks teenima liidu keskkonnapoliitika ja Euroopa 2020. aasta strateegia huve. Ühise kalanduspoliitika eesmärk on kasutada mere bioloogilisi elusressursse viisil, mis taastaks ja hoiaks kalavarusid sellisel tasemel, mis tagaks hiljemalt 2015. aastaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse. Ühise kalanduspoliitika puhul rakendatakse kalavarude majandamisel ettevaatusprintsiipi ja ökosüsteemipõhist lähenemisviisi. Seega peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond andma panuse merekeskkonna kaitsesse, mis sätestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivis 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv)[8].

(10) Kuna liikmesriikidel ei ole võimalik käesoleva määruse eesmärke piisaval määral saavutada, võttes arvesse rakenduskavade raames rahastatavate toimingute ulatust ja mõjusid ning struktuuriprobleeme, millega puututi kokku kalandus- ja merendussektorite loomisel – nagu ka liikmesriikide piiratud finantsvahendeid –, ning seda on asjakohastele prioriteetidele keskenduva mitmeaastase rahalise toetuse tagamisega seetõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuse lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe määrus kaugemale sellest, mis on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks.

(11) Ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika kulude rahastamine üheainsa fondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, kaudu peaks käsitlema lihtsustamisvajaduse probleemi ning tugevdama mõlema poliitikavaldkonna integreerimist. Koostöös liikmesriikidega eelarve täitmise laiendamine ühisele turukorraldusele, mis hõlmab hüvitist äärepoolseimatele piirkondadele, kontrolli ja andmekogumistegevusi, peaks aitama lisaks kaasa lihtsustamisele, vähendama halduskoormust nii komisjoni kui ka liikmesriikide jaoks ning saavutama suurema ühtsuse ja antava toetuse tõhususe.

(12) Liidu eelarvest tuleks ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika kulusid rahastada ühe fondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, kaudu – seda kas otseselt või liikmesriikide ja liidu koostöö raames. Eelarve täitmist koostöös liikmesriikidega ei tohiks kohalduda vaid kalanduse, vesiviljeluse ja kohalikel vajadustel põhineva arengu toetamise meetmetele, vaid ka ühisele turukorraldusele ja äärepoolseimatele piirkondadele makstavale hüvitisele, kontrollile ning andmekogumistegevusele. Otsest eelarve täitmist tuleks kohaldada teaduslikele nõuannetele, piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele tehtavatele vabatahtlikele maksetele, nõuandekomisjonidele ja integreeritud merenduspoliitika rakendamise toimingutele. Täpsustada tuleks, mis tüüpi meetmeid võib Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist rahastada.

(13) Tarvis on eristada kontrolli- ja täitemeetmete kategooriaid, mida ühise juhtimise raamistikus kaasrahastatakse, ning kategooriaid, mis jäävad otsese juhtimise raamistikku. Väga oluline on piirata vahendeid, mis eelarve täitmise raames koostöös liikmesriikidega kontrollile eraldatakse.

(14) [Ühise kalanduspoliitika määruse] (edaspidi „ÜKP määrus”) artiklite 50 ja 51 kohaselt peaks liidu rahalise toetuse saamine sõltuma sellest, kas liikmesriigid ja ettevõtjad järgivad ühist kalanduspoliitikat. Selle tingimuslikkuse eesmärk on peegeldada liidu kohustust tagada avalikes huvides mere bioloogiliste ressursside säilitamine ühise kalanduspoliitika raames, nagu sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 3.

(15) Ühise kalanduspliitika eesmärkide saavutamist õõnestataks, kui Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kaudu antav liidu rahaline toetus eraldataks ettevõtjatele, kes eelnevalt ei vastanud nõuetele, mis on seotud avaliku huviga säilitada mere bioloogilised ressursid. Seega peaksid olema vastuvõetavad vaid ettevõtjad, kes teatava ajavahemiku jooksul enne toetusetaotluse esitamist ei olnud seotud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ELi nimekirja kantud laevade töö, juhtimise ega omamisega, nagu see on sätestatud nõukogu 29. septembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1005/2008 (millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999)[9] artikli 40 lõikes 3, ning kes ei ole toime pannud tõsist rikkumist määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli kohaselt või 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006)[10] artikli 90 lõike 1 kohaselt, ning kes ei ole jätnud täitmata mõnd teist ühise kalanduspoliitika eeskirja, seades sellega suurde ohtu asjaomaste kalavarude säästva arengu ning kujutades endast olulist ohtu mere bioloogiliste elusressursside jätkusuutliku kasutamisele, millega taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks vajalikke tasemeid.

(16) Lisaks sellele peaksid toetusesaajad ka pärast toetusetaotluse esitamist, kogu tegevuse rakendamisperioodi jooksul ja teatavate tegevuste puhul eelnevalt määratud perioodi jooksul pärast viimase makse saamist jätkuvalt vastama nõuetele, mis on seotud mere bioloogiliste ressursside säilitamise avaliku huviga. Toetusi, mis on eraldatud toetusesaajatele või mille on saanud toetusesaajad, kes ei pea lugu nõuetest, mis on seotud mere bioloogiliste ressursside säilitamise avaliku huviga, võidakse seostada eeskirjade rikkumisga ning need võivad seeläbi seada ohtu ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamise.

(17) Toetuskõlblikkuskriteeriumide mittetäitmise tagajärjed peaksid kohalduma juhul, kui toetusesaajad rikuvad ühise kalanduspoliitika eeskirju. Toetuskõlbmatute kulude suuruse kindlakstegemiseks tuleks arvesse võtta toetusesaaja ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise raskust, majanduslikku kasu, mis tuleneb ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumisest, või Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi panuse tähtsust toetusesaaja majandustegevusele.

(18) Ühise kalanduspliitika eesmärkide saavutamist õõnestaks ka see, kui Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kaudu antav liidu rahaline toetus makstaks välja liikmesriikidele, kes ei täida oma ühise kalanduspoliitika eeskirjadega ette nähtud kohustusi, näiteks andmete kogumine ja kontrollikohustuse rakendamine. Lisaks sellele valitseb nende kohustuste täitmata jätmise korral oht, et liikmesriigid ei suuda tuvastada kõlbmatuid toetusesaajaid ega sobimatuid tegevusi.

(19) Ettevaatusabinõudena, et ennetada nõuetele mittevastavate maksete tegemist ning ergutada liikmesriike ühise kalanduspoliitika eeskirjadele vastama või toetusesaaja vastavust nõudma, tuleks kasutada nii maksete edasilükkamist kui ka peatamist, mis on mõlemad oma ulatuselt ajaliselt piiratud. Proportsionaalsuse põhimõttest kinnipidamiseks peaksid määravate või pöördumatute tagajärgedega finantskorrektsioonid kohalduma vaid kulutustele, mis on otseselt seotud tegevustega, mille käigus on aset leidnud ühisele kalanduspoliitikale mittevastavuse juhtumid.

(20) Selleks et parandada koordineeritust ja ühtlustada nende fondide rakendamist, mis annavad toetust ühtekuuluvuspoliitika raames, nimelt Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ja Ühtekuuluvusfond, maaelu arengu fondid, nimelt Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD), ja merendus- ja kalandussektori fondid, nimelt Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF), on [määruses (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted][11] kehtestatud kõikidele neile fondidele (ÜSRi fondid) ühissätted (ÜSRi fondid). Lisaks käesolevale määrusele hõlmab Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika iseärasuste tõttu erisätteid.

(21) Tulevase Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi suurust arvestades ning proportsionaalsuspõhimõtte valguses on [ühissätete] määruses tehtud erand seoses strateegilise kavandamisega seotud sätetega, seega peaks nüüdsest peale sidusrühmade konsultatsioon toimuma vähemalt kaks korda programmitöö perioodi jooksul, kuid selle korraldamine kord aastas ei ole kohustuslik, kuna see asetaks nii komisjonile kui ka liikmesriikidele liigse halduskoorma.

(22) Liidu tegevus peaks täiendama liikmesriikide tegevust või otsima võimalusi sellele tegevusele enda panuse andmiseks. Märkimisväärse lisandväärtuse tagamiseks tuleks komisjoni ja liikmesriikide vahelist partnerlust tugevdada, korraldades eri tüüpi partnerite osalust, arvestades täielikult liikmesriikide institutsioonilist pädevust. Erilist tähelepanu tuleks pöörata naiste ja vähemusrühmade piisavale esindatusele. See partnerlus hõlmab piirkondlikke, kohalikke ja teisi avaliku sektori asutusi, samuti teisi asjaomaseid organeid, kaasa arvatud neid, mis vastutavad keskkonna ning võrdõiguslikkuse edendamise eest meeste ja naiste, majandus- ja sotsiaalpartnerite ja muude pädevate asutuste vahel. Asjaomased partnerid peaksid olema kaasatud partnerluslepingute koostamisse, samuti kavandamistegevuse ettevalmistamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse.

(23) Proportsionaalsuspõhimõtte kohaselt võivad komisjoni ja liikmesriikide rakendatavad meetmed erineda olenevalt rakenduskavale eraldatud riiklike kulutuste kogusummast. Niisugune varieerumine peaks kehtima eriti hindamiseks, kontrolliks ning rakenduskavade rakendamise aruandluseks kasutatavatele vahenditele.

(24) Komisjon peaks koostama iga-aastase olemasolevate kulukohustuste assigneeringute jaotuse liikmesriikide kaupa, kasutades objektiivseid ja läbipaistvaid kriteeriume; need kriteeriumid peaksid hõlmama varasemaid kulujaotisi nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 kohaselt ja varasemat tarbimist nõukogu määruse nr 861/2006 alusel.

(25) Ühise kalanduspoliitika kontekstis on ülioluline teatavate eeltingimuste täitmine, eriti sel puhul, mis seondub mitmeaastaste vesiviljelust käsitlevate riiklike strateegiakavade esitamisega ja tõendatud haldussuutlikkusega, et täita kalanduse haldamise andmenõudeid ning kehtestada liidu kontrolli-, inspekteerimis- ja jõustamissüsteemi rakendamine.

(26) Lihtsustamise eesmärki silmas pidades peaks kõikide Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi tegevuste, mis kuuluvad koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise alla, kaasa arvatud kontroll ja andmekogumine, aluseks olema üksainus rakenduskava liikmesriigi kohta olenevalt selle riiklikust struktuurist. Programmitöö hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020. Iga liikmesriik peaks koostama üheainsa rakenduskava. Igas programmis tuleks kindlaks määrata strateegia selliste sihtide saavutamiseks, mis seonduvad Euroopa Merendus- ja Kalandusfond liidu prioriteetidega, ning meetmete valik. Kavandamine peaks olema vastavuses liidu prioriteetidega, kuid samal ajal peavad need olema kohandatud kohaliku kontekstiga ning täiendama teisi liidu poliitikavaldkondi, eriti maaelu arengu poliitikat ja ühtekuuluvuspoliitikat.

(27) Selleks et aidata kaasa Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakendamise lihtsustamise eesmärgi saavutamisele ning vähendada kontrollikulutusi ja veamäära, peaksid liikmesriigid haarama võimalikult suurel määral kinni [määruses, millega kehtestatakse ühissätted] pakutavast võimalusest kasutada ühekordseid makseid ja teisi lihtsustatud toetusvorme.

(28) Ühises kalanduspoliitikas sätestatud kontrollikohustuse jõustamise eesmärgil peaksid liikmesriigid kooskõlas liidu prioriteetidega, mille komisjon on selles poliitikavaldkonnas vastu võtnud, koostama kontrolli käsitleva rakenduskava osa. Rakenduskava kohandamiseks arenevate kontrolli- ja jõustamisvajadustega võib rakenduskavade kontrolliosasid regulaarselt läbi vaadata, arvestades muudatusi liidu ühise kalanduspoliitika kontrolli- ja jõustamispoliitika prioriteetides. Muudatused peab heaks kiitma komisjon.

(29) Paindlikkuse säilitamiseks tegevuste kavandamisel kontrollivaldkonnas tuleks kontrolli käsitleva rakenduskava osa läbivaatamisel kohaldada lihtsustatud menetlust.

(30) Liikmesriigid peaksid kooskõlas liidu mitmeaastase programmiga koostama andmekogumist käsitleva rakenduskava osa. Andmekogumistegevuse konkreetsete vajadustega kohanemiseks peaks liikmesriigid koostama üksikasjaliku iga-aastane tööplaani, mida tuleks komisjoni juhiste kohaselt kord aastas kohandada ning mis peaks saama komisjoni heakskiidu.

(31) Kalandustegevuse konkurentsivõime ja majandusarengu suurendamiseks on väga oluline ergutada innovatsiooni ja ettevõtlust. Seetõttu peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama uuenduslikke tegevusi ja ettevõtluse arendamist.

(32) Investeerimine inimkapitali on samuti ülioluline, et suurendada kalandus- ja merendustegevuste konkurentsivõimet ja majandusarengut. Seega peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama elukestvat õpet, koostööd teadlaste ja kalurite vahel, mis ergutab teadmiste levitamist, ning nõuandeteenuseid, mis aitavad parandada ettevõtjate üldist tulemuslikkust ja konkurentsivõimet.

(33) Tunnustades rolli, mida mängivad väikesemahulises rannapüügis füüsilisest isikust ettevõtjatest kalurite abikaasad, peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama nende ametialast arengut parandavat väljaõpet ja suhtlusvõrgustike loomist, andes neile vahendid, et täita paremini oma traditsioonilisi abistavaid ülesandeid.

(34) Olles teadlik väikesemahulise rannapüügiga tegelevate kalurite nõrgast esindatusest sotsiaalses dialoogis, peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama organisatsioone, mis seda dialoogi sobivatel foorumitel edendavad.

(35) Olles teadlik võimalustest, mida mitmekesistamine väikesemahulise rannapüügiga tegelevatele kaluritele pakub, ning nende üliolulisest rollist rannikualade kogukondades, peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond mitmekesistamisele kaasa aitama, hõlmates ettevõtete käivitamist ja investeeringuid nende laevade moderniseerimiseks ning pakkudes lisaks asjakohast väljaõpet, et omandada kutseoskused asjakohases valdkonnas, mis ei kuulu kalandustegevuste hulka.

(36) Pardal tervise ja ohutusvajaduste täitmise tagamiseks peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama investeeringuid, mis hõlmavad ohutust ja hügieeni pardal.

(37) [ÜKP määruse] artiklis 27 sätestatud ülekantavate püügikontsessioonide süsteemide kehtestamise tulemusena ja liikmesriikide toetamiseks nende uute süsteemide rakendamisel peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond andma toetust, pidades silmas võimekuse loomist ning parimate tavade vahetamist.

(38) Ülekantavate püügikontsessioonide süsteemide kehtestamine peaks muutma sektori konkurentsivõimelisemaks. Sellest tulenevalt võib tekkida vajadus uuteks karjäärivõimalusteks väljaspool kalandustegevust. Seetõttu peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama mitmekesistamist ja töökohtade loomist, toetades ennekõike alustavaid ettevõtteid ja laevade kasutuselevõttu merendustegevusteks, mis ei hõlma väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavate laevade püügitegevust. Viimati nimetatud tegevus näib olevat sobiv, kuna väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavatele laevadele ei kehti ülekantavate püügikontsessioonide süsteemid.

(39) Ühise kalanduspoliitika eesmärk on tagada kalavarude jätkusuutlik kasutamine. On leitud, et liigne püügivõimsus on peamine ülepüügi põhjustaja. Seetõttu on ülitähtis kohandada liidu kalalaevastik olemasolevatele ressurssidele vastavaks. Liigse püügivõimsuse kõrvaldamine riigiabi kaudu, näiteks ajutine või püsiv tegevuse lõpetamine ja lammutamiskavad, on osutunud ebaefektiivseks. Seetõttu toetab Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ülekantavate püügikontsessioonide loomist ja haldamist, mille eesmärk on vähendada liigset püügivõimsust ning suurendada asjaomaste tegevuste majandusarengut ja asjaomaste ettevõtjate kasumlikkust.

(40) Kuna liigne püügivõimsus on üks peamisi ülepüügi põhjustajaid, on tarvis rakendada meetmeid, et kohandada liidu kalalaevastik vastavaks olemasolevatele vahenditele; selles kontekstis peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama ühise kalanduspoliitika liigset püügivõimsust vähendava haldusvahendina kehtestatud ülekantavate püügikontsessioonide süsteemide kehtestamist, parandamist ja haldamist.

(41) Ülioluline on Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kaasata keskkonnaprobleemid ja toetada ühise kalanduspoliitika kaitsemeetmete rakendamist, võttes siiski arvesse tingimuste erinevust ühenduse vetes. Sellel eesmärgil on hädavajalik luua kaitsemeetmete piirkonnakeskne käsitlus.

(42) Samamoodi peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama kalapüügi mõju vähendamist merekeskkonnale, eriti ökoinnovatsiooni edendamise, selektiivsemate vahendite ja varustuse ning meetmete kaudu, mille eesmärk on kaitsta ja taastada merekeskkonna bioloogilist mitmekesisust, ökosüsteeme ning nende pakutavaid teenuseid kooskõlas ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga 2020. aastani.

(43) Kooskõlas ühise kalanduspoliitika kohaldatud tagasiheitekeeluga peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama samasuguseid investeeringuid, mille eesmärk on kasutada püütud soovimatut kala võimalikult hästi ning tõsta püütud kala vähekasutatavate osade hinda. Arvestades ressursinappust, peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond püütud kala väärtuse maksimeerimiseks toetama ka sarnaseid investeeringuid, mille eesmärk on lisada püütavale kalale kaubanduslikku väärtust.

(44) Olles teadlik kalasadamate, lossimiskohtade ja varjualuste tähtsusest, peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama asjaomaseid investeeringuid, eriti energiatõhususe, keskkonnakaitse ja lossitud kalandustoodete kvaliteedi suurendamiseks ning ohutuse ja töötingimuste parandamiseks.

(45) Liidu jaoks on elutähtis jätkusuutliku tasakaalu saavutamine mageveeressursside ja nende kasutamise vahel; seega, võttes vääriliselt arvesse keskkonnamõju ja tagades samal ajal nende sektorite jätkuva majandusliku elujõulisuse, peaksid vajalikud sätted toetama sisevetekalandust.

(46) Kooskõlas komisjoni vastu võetud Euroopa vesiviljeluse säästva arengu strateegia,[12] ühise kalanduspoliitika eesmärkide ja Euroopa 2020. aasta strateegiaga peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama keskkondlikult, majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutliku vesiviljelusmajanduse arendamist.

(47) Vesiviljelus toetab majanduskasvu ning töökohtade loomist ranniku- ja maapiirkondades. Seetõttu on ülioluline, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfond oleks kättesaadav vesiviljelusettevõtetele, eriti VKEdele, ning aitaks kaasa uute vesiviljelusettevõtjate toomisele sellesse ettevõtlusvaldkonda. Vesiviljelustegevuse konkurentsivõime ja majandusarengu suurendamiseks on väga oluline ergutada innovatsiooni ja ettevõtlust. Seetõttu peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama uuenduslikke tegevusi ja ettevõtluse arendamist, pöörates erilist tähelepanu toiduks mittekasutatavale ja avamere vesiviljelusele.

(48) Uut liiki sissetulekud kombineerituna vesiviljelustegevustega on juba tõestanud oma lisandväärtust ettevõtluse arendamises. Seetõttu peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama neid vesiviljelusest väljapoole jäävaid lisategevusi, nagu õngitsemisturism, hariduslikud või keskkonnategevused.

(49) Teine oluline vesiviljelusettevõtete sissetuleku suurendamise viis on toodetele lisandväärtuse andmine, töödeldes ja turustades oma tooteid ise, ning uute heade turustamisväljavaadetega liikide kasutuselevõtt ja seega toodete mitmekesistamine.

(50) Olles teadlik vajadusest selgitada välja kõige sobivamad vesiviljeluse arendamise valdkonnad, võttes arvesse vetele ja muudele aladele juurdepääsu, peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama riigi ametiasutusi strateegiliste valikute tegemisel riiklikul tasandil.

(51) Investeerimine inimkapitali on samuti ülioluline, et suurendada vesiviljelustegevuste konkurentsivõimet ja majandusarengut. Seega peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama elukestvat väljaõpet ja võrgustiku loomist, mis ergutab teadmiste levitamist, ning nõuandeteenuseid, mis aitavad parandada ettevõtjate üldist tulemuslikkust ja konkurentsivõimet.

(52) Keskkonda säästva vesiviljeluse edendamiseks peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama keskkonnateadlikke vesiviljelustegevusi, vesiviljelusettevõtete ümberkujundamist keskkonnajuhtimisele sobivaks, auditeerimissüsteemide kasutamist ning üleminekut orgaanilisele vesiviljelusele. Samamoodi peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama vesiviljelust, mis osutab erilisi keskkonnateenuseid.

(53) Olles teadlik tarbijakaitse tähtsusest, peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond tagama põllumajandustootjatele piisava toetuse, et ennetada ning leevendada ohtu rahva- ja loomatervisele, mida võib tekitada vesiviljeluse kasvatustegevus.

(54) Tunnistades vesiviljelustegevuste investeerimisriski, peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond panustama talitluspidevusse, hõlmates kalavarude kindlustuse kättesaadavust ja tagades seega tootjatele sissetuleku juhuks, kui ilmnevad tavatud tootmisega seotud kaod, eriti looduskatastroofide, ebasoodsate ilmastikutingimuste, järskude veekvaliteedi muutuste, haiguste või kahjurite ning tootmisrajatiste hävinemise tõttu.

(55) Arvestades, et kohalikel vajadustel põhinev lähenemisviis kohalikule arengule on mitme aasta jooksul tõestanud oma kasulikkust kalanduste ja maapiirkondade arendamise edendamisel, võttes täielikult arvesse mitme sektori vajadusi sisemise arengu järele, tuleks tulevikus selle toetamist jätkata ja tugevdada.

(56) Kalanduspiirkondades peaks kohalikel vajadustel põhinev kohalik areng aitama kaasa uuenduslikele meetoditele, mis looksid majanduskasvu ja töökohti, eriti kalandustoodetele väärtuse lisamise ja kohaliku majanduse mitmekesistamise kaudu uute majandustegevuste, kaasa arvatud tegevuste suunas, mida pakuvad nn sinine kasv ja laialdasemad merendussektorid.

(57) Kalanduspiirkondade jätkusuutlik areng peaks andma panuse EL 2020. aasta eesmärkidele, milleks on edendada sotsiaalset kaasatust ja vaesuse vähendamist, soodustama kohalikul tasandil innovatsiooni ning aitama kaasa territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgi saavutamisele, mis on Lissaboni lepingu prioriteet.

(58) Kohalikel vajadustel põhinevat kohalikku arengut tuleks rakendada avaliku-, era- ja kodanikuühiskonna sektori esindajatest koosneva ning kohalikku ühiskonda õigesti peegeldavate kohalike partnerluste altpoolt tulevate algatuste kaudu; need kohalikud pooled sobivad kõige paremini integreeritud mitmesektoriliste kohaliku arengu strateegiate koostamiseks ja rakendamiseks, et täita kohalike kalanduspiirkondade vajadusi: kohalike tegevusrühmade esindatuse tagamiseks on oluline, et ühelgi huvirühmal ei oleks otsuseid tegevates organites üle 49 % hääleõigusest.

(59) Selle lähenemisviisi oluline tunnus on partnerlustevaheline võrkude loomine. Koostöö nende kohalike partnerluste vahel on oluline arengu soodustamise vahend, mille Euroopa Merendus- ja Kalandusfond peaks kättesaadavaks tegema.

(60) Kalanduspiirkondade toetamist EMKFi kaudu tuleks koordineerida teiste liidu fondide ellu viidavate kohalike arengute toetamisega, mis peaks hõlmama kõiki kohalike arengustrateegiate ettevalmistamise ja rakendamise aspekte ning kohalike tegevusrühmade tegevust, nagu ka kohaliku piirkonna oskuste arendamise ja kohaliku partnerluse töös hoidmise kulusid.

(61) Kalanduse ja vesiviljeluse elujõulisuse tagamiseks konkurentsiturul on oluline kehtestada sätted, mis toetaksid [määruse (EL) nr kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta][13] rakendamist, nagu ka ettevõtjate turustamis- ja töötlemistegevust, mille eesmärk on maksimeerida kalandus- ja vesiviljelustoodete väärtust. Erilist tähelepanu tuleks pöörata nende tegevuste edendamisele, mis integreerivad tarneahelasse tootmis-, töötlemis- ja turustamistegevusi. Uue tagasiheitekeelu poliitikaga kohanemiseks peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama ka soovimatu saagi töötlemist.

(62) Prioriteetsus tuleks omistada tootjaorganisatsioonidele ja tootjaorganisatsioonide ühendustele, andes neile toetust. Ladustusabi ning tootmis- ja turustamiskavade toetus tuleks järk-järgult kaotada, kuna seda tüüpi toetuse olulisus on kaotanud huvitavuse liidu vastavatele toodetele mõeldud turu areneva struktuuri ja tugevate tootjaorganisatsioonide kasvava tähtsuse valguses.

(63) Tunnistades kasvavat konkurentsi, millega väikesemahulise rannapüügiga tegelevad kalurid silmitsi seisavad, peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetama väikesemahulise rannapüügiga tegelevate kalurite ettevõtlusalgatusi, mis lisavad nende püütavale kalale väärtust, eriti püütavate kalade töötlemise või otseturustamise kaudu.

(64) Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondade kalandussektoril on raskusi, eelkõige teatavate kalandustoodete turustamisega kaasnevate lisakulude tõttu, mis on tingitud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 osutatud ebasoodsatest eritingimustest.

(65) Selleks et säilitada Euroopa Liidu äärepoolseimatest piirkondadest pärinevate kalandustoodete konkurentsivõimet võrreldes Euroopa Liidu muude piirkondade sarnaste toodetega, kehtestas Euroopa Liit alates 1992. aastast meetmed selliste lisakulude hüvitamiseks kalandussektoris. Ajavahemikul 2007–2013 kohaldatavad meetmed on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 791/2007[14]. Alates 1. jaanuarist 2014. on tarvis jätkata meetmeid teatavate kalandustoodete turustamisel tekkivate lisakulude hüvitamiseks.

(66) Arvestades erinevaid turustamistingimusi asjaomastes äärepoolseimates piirkondades, samuti saagikuse ja varude ning turunõudluse kõikumisi, peaks asjaomastele liikmesriikidele jääma võimalus määrata neile ettenähtud kogueraldise raames hüvituskõlblikud kalandustooted, maksimaalsed hüvitatavad kogused ja hüvitissummad.

(67) Liikmesriikidel peaks olema õigus diferentseerida neile ettenähtud kogueraldise raames asjaomaste kalandustoodete loetelu ja kogused ning hüvitissumma. Samuti peaks neil olema õigus hüvituskavasid kohandada, kui seda nõuavad muutuvad tingimused.

(68) Liikmesriigid peaksid määrama hüvitissumma tasemel, mis võimaldab teha äärepoolseimate piirkondade ebasoodsatest eritingimustest ja eelkõige Euroopa mandriossa toodete veoga seotud kuludest tulenevate lisakulude asjakohast tasaarvestust. Ülemääraste hüvitiste vältimiseks peaks summa olema proportsionaalne hüvitatavate lisakulude suurusega ega tohiks mingil juhul ületada 100 % Euroopa mandriossa vedamise ja muudest seonduvatest kuludest. Seepärast tuleks võtta arvesse ka muid lisakulude suurust mõjutavaid riikliku sekkumise viise.

(69) Kõige olulisem on, et liikmesriigid ja ettevõtjad oleksid varustatud viisil, mis võimaldaks kõrgetasemelisi kontrolle ning seega tagada ühise kalanduspoliitika eeskirjadele vastavuse, tagades samal ajal vee-elusressursside säästva kasutamise; EMKF peaks seega toetama liikmesriike ja ettevõtjaid nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt. Eeskirju järgiva kalanduskultuuri loomise teel peaks see toetus andma panuse säästvasse arengusse.

(70) Liikmesriikidele määruse (EÜ) nr 861/2006 alusel makstavat toetust liidu kontrollsüsteemi rakendamisega seotud kulude katteks tuleks ühe fondi loogikat järgiva Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi juhtimisel jätkata.

(71) Kooskõlas liidu kontrolli- ja jõustamispoliitika eesmärkidega näib olevat asjaomane minimaalse aja pühendamine kalanduste kontrolliks patrull-laevade, lennukite ja helikopterite abil, mis peaks olema täpselt sätestatud, et luua alus EMKFi raames antavale toetusele.

(72) Arvestades liikmesriikidevahelise kontrollikoostöö tähtsust, peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond seda eesmärki toetama.

(73) Kehtestada tuleks toetussätted, et koguda, hallata ja kasutada mitmeaastases liidu programmis kasutatavaid kalandusandmeid, eriti riiklike programmide toetamiseks ning andmete haldamiseks ja kasutamiseks teaduslikuks analüüsiks ja ühise kalanduspoliitika rakendamiseks. Liikmesriikidele määruse (EÜ) nr 861/2006 alusel makstavat toetust kalandusandmete kogumise, haldamise ja kasutamisega seotud kulude katteks tuleks ühe fondi loogikat järgiva Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi juhtimisel jätkata.

(74) Samuti on tarvis toetada liikmesriikidevahelist koostööd ning asjakohasuse korral ka koostööd kolmandate riikidega andmete kogumisel sama merebasseini ulatuses ning ka koostööd asjaomaste rahvusvaheliste teadusorganitega.

(75) Integreeritud merenduspoliitika eesmärk on toetada merede ja ookeanide säästvat kasutamist ning töötada välja koordineeritud, sidus ja läbipaistev otsuselangetamisprotsess poliitikavaldkondade kohta, mis mõjutavad ookeane, meresid, saari, rannikualasid ja äärepoolseimaid piirkondi ning merendussektoreid komisjoni teatise „Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika”[15] kohaselt.

(76) Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika rakendamiseks ja edasiseks arendamiseks on tarvis pikaajalist rahastamist, mida on kajastatud ka nõukogu, Euroopa Parlamendi ning Regioonide Komitee avaldustes[16].

(77) Euroopa Merendus- ja Kalandusfond peaks integreeritud merendusjuhtimise edendamist toetama kõikidel tasanditel, eriti heade tavade vahetuse ja merebasseinide strateegiate edasise arendamise ning rakendamise kaudu. Nende strateegiate eesmärk on luua integreeritud raamistik, mis tegeleks Euroopa merebasseinide levinuimate probleemidega ning tugevdaks sidusrühmadevahelist koostööd, et maksimeerida liidu rahastamisvahendite ja fondide kasutamist ning aidata kaasa liidu majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele.

(78) Euroopa Merendus- ja Kalandusfond peaks toetama ka vahendite edasiarendamist, et tekitada sünergiat algatuste vahel, mida on rakendatud eri sektorites ja mis mõjutavad meresid, ookeane ja rannikuid. See kehtib ka integreeritud mereseire kohta, mille eesmärk on parandada teadlikkust olukorrast merel suurendatud ja turvalise sektoritevahelise teabevahetuse kaudu. Siiski ei tohiks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kaudu rahastada tegevusi, mis on seotud mereseirega, mida käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu V jaotises.

(79) Nende sektorite juhitavate teatavate teabesüsteemide vastastikune seos võib vajada sidusalt ja kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu sätetega oma rahastamismehhanismide mobiliseerimist. Mereala ruumiline planeerimine ja rannikualade integreeritud haldamine on merepiirkondade ning rannikualade säästva arengu jaoks väga olulised ning mõlemad aitavad kaasa ökosüsteemipõhise majandamise eesmärkidele ja maa-mere ühenduste loomisele. Need vahendid on olulised ka meie rannikualade, merede ja ookeanide eri kasutusviiside haldamiseks, et tagada nende säästev majandusareng ning stimuleerida piiriüleseid investeeringuid, samal ajal kui merestrateegia raamdirektiivi rakendamisega määratakse täiendavalt kindlaks merekeskkonnale mõju avaldava inimtegevuse jätkusuutlikkuse piirid. Lisaks sellele on tarvis parandada teadmisi meremaailma kohta ning stimuleerida innovatsiooni, aidates kaasa ookeanide ja merede seisundit käsitlevate andmete kogumisele, tasuta jagamisele, korduvkasutamisele ja levitamisele.

(80) EMKF peaks toetama ka säästvat majanduskasvu, tööhõivet, innovatsiooni ja konkurentsivõimet merendussektorites ja rannikupiirkondades. Eriti oluline on välja selgitada reguleerivad tõkked ja oskuste puudujäägid, mis takistavad kasvu tärkavates ja tulevastes merendussektorites, nagu ka tegevused, mis on suunatud tehnoloogilisse innovatsiooni tehtavate investeeringute soodustamisele, mis on vajalikud merendusliku ja mereäärse rakendusega ettevõtluspotentsiaali suurendamiseks.

(81) Euroopa Merendus- ja Kalandusfond peaks olema täiendav ja sidus olemasolevate ning tulevaste rahastamisvahenditega, mille liit ja liikmesriigid riiklikul ja riiklikust tasandist allpool tasandil avaldavad, et edendada ookeanide, merede ja rannikualade kaitset ning säästvat kasutamist, aidata soodustada tõhusamat koostööd liikmesriikide ja nende ranniku-, saare- ja äärepoolseimate piirkondade vahel ning võtta arvesse prioriseerimist ning riiklike ja kohalike projektide edenemist. Fond on kooskõlas teiste liidu poliitikatega, mis võivad hõlmata merelist mõõdet, eriti Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja teadusuuringute ja energiapoliitika programmiga Horisont 2020.

(82) Ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks ülemaailmsel tasandil mängib liit aktiivset rolli töös rahvusvaheliste organisatsioonidega. Seetõttu on väga oluline, et liit annaks panuse niisuguste organisatsioonide töösse, mis aitavad tagada kalandusvarude säilitamist ning säästvat kasutamist avamerel ja kolmandate riikide vetes. Rahvusvahelistele organisatsioonidele määruse (EÜ) nr 861/2006 alusel makstavat toetust tuleks ühe fondi loogikat järgiva Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi juhtimisel jätkata.

(83) Ühise kalanduspoliitika sisemise juhtimise parandamiseks ja nõuandekomisjonide tõhusa töö tagamiseks on vajalik, et nõuandekomisjonidele tagataks piisav ning pidev rahastamine, et neil oleks võimalik täita tõhusalt oma nõuandvat rolli ühise kalanduspoliitika raames. Ühe fondi loogika kohaselt tuleks määruse (EÜ) nr 861/2006 alusel piirkondlikele nõuandekomisjonidele makstav toetus asendada EMKFi raames makstava toetusega nõuandekomiteedele.

(84) Tehnilise abina peaks EMKF tagama ettevalmistava, haldusliku ja tehnilise toe olemasolu ning teabemeetodeid, võrkude loomist, hindamisi, auditeid, uuringuid ja teabevahetust hõlmava abi, et soodustada rakenduskava rakendamist ning edendada lihtsa ja läbipaistva rakendamise saavutamiseks uuenduslikke lähenemisviise ja tavasid. Tehniline abi peaks hõlmama ka Euroopa kohalike kalanduse tegevusrühmade võrgustiku loomist, mille eesmärk on suurendada suutlikkust, jagada teavet, vahetada kogemusi ja toetada koostööd kohalike partnerluste vahel.

(85) Käesoleva määruse alusel rahastatava tegevuse puhul – nii otsese eelarve täitmisel kui ka eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega – on vajalik tagada liidu finantshuvide kaitse, kohaldades nõuetekohaselt huvide kaitset käsitlevaid õigusakte, ning samuti tagada, et liikmesriigid ja komisjon korraldavad asjakohaseid kontrolle.

(86) [Määrus (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted] ja selle alusel vastu võetud riiklikud õigusnormid peaksid vastama käesoleva määruse sätetele, mis kuuluvad koostöös liikmesriikidega eelarve täitmise alla. Eelkõige kehtestatakse [määrusega (EL) nr […] millega kehtestatakse ühissätted][17] liidu ja liikmesriikide ühiselt juhitud fondidega seonduvad sätted, mis põhinevad usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetel, aga ka akrediteeritud asutuste ülesannetega seonduvad sätted, eelarveprintsiibid ning sätted, mida tuleks käesoleva määruse raames järgida.

(87) Võttes aga arvesse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi spetsiifikat, eriti selle suurust, rahastatavate tegevuste tüüpe, tugevat seost ühise kalanduspoliitikaga ja teisi asjaomaseid tegureid, tuleks käesolevas määruses teatavaid koostöös liikmesriikidega eelarve täitmisega seotud ühissätteid muuta, need tühistada või uute sätetega asendada. Kui [määruse (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted] sätted seda nõuavad, peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond neid ühissätteid täiendama ja toetama.

(88) Mere bioloogiliste ressursside säilitamise ja kalavarude kaitsmise tähtsusest teadlik olles ning ühise kalanduspoliitika reformi rohelise raamatu[18] järelduste vaimus tuleks EMKFi toetusest ilma jätta need ettevõtjad, kes ei täida ühise kalanduspoliitika eeskirju ja seavad eelkõige ohtu asjaomaste varude jätkusuutlikkuse ning tekitavad seega suure ohu mere bioloogiliste elusressursside säästvale kasutamisele, millega taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks vajalikke tasemeid, ning ettevõtjad, kes on seotud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga. Liidu rahastamist ei tohiks üheski etapis, alates tegevuse valikust kuni selle rakendamiseni, kasutada ÜKP määruse eesmärkides sätestatud mere bioloogiliste ressursside säilitamise avaliku huvi õõnestamiseks.

(89) Liikmesriigid peaksid rakendama piiravaid meetmeid, et tagada haldus- ja kontrollsüsteemide korralik töötamine. Sel eesmärgil peaks igaks rakenduskavaks olema määratud korraldusasutus, makseasutus ja sertifitseerimisasutus ja nende kohustused. Need kohustused peaksid olema peamiselt seotud usaldusväärse rahastamise tagamise, hindamise korraldamise, kulutuste tõendamise, auditeerimise ja liidu õigusaktidele vastavusega. Tuleks ette näha komisjoni ja asjaomaste riiklike asutuste korrapärased kokkusaamised toetuse andmise jälgimiseks. Eriti halduse ja kontrolli puhul on liikmesriikide jaoks vaja kehtestada kord, mille alusel liikmesriigid kinnitavad süsteemide olemasolu ja nõuetekohast toimimist.

(90) Euroopa Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad rikkumiste ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ning vajaduse korral karistusi.

(91) Pärast eeskirjade eiramist liikmesriikide poolt tagasi nõutavad summad peaksid jääma asjaomase liikmesriigi rakenduskavadele kättesaadavaks. Juhuks kui summasid ei hüvitata täielikult, tuleks luua liikmesriikide finantsvastutuse süsteem ning komisjonil peab olema õigus rakendada liidu eelarvehuvide kaitse abinõusid, nõudes asjaomaselt liikmesriigilt sisse eeskirjade eiramise tulemusena kaotatud summad, mida ei ole mõistliku tähtaja jooksul tagasi makstud.

(92) Tõhusa partnerluse ja liidu toetuse edendamise huvides tuleks neist võimalikult ulatuslikult teavitada ning need avalikustada. Selle ja võetud meetmete komisjonile teatamise peavad tagama toetuse andmise korraldamise eest vastutavad asutused.

(93) Kulukohustuste ja maksete eeskirju ning korda tuleks lihtsustada, nii et oleks tagatud pidev rahavoog. Eelmakse 4 % ulatuses EMKFi panusest peaks aitama rakenduskava rakendamist kiirendada.

(94) Liidu vahendite usaldusväärse juhtimise tagamiseks tuleb kulutuste prognoosimine ja tegemine paremini korraldada. Selleks peavad liikmesriigid komisjonile korrapäraselt esitama liidu vahendite kasutamise prognoosi ning iga rahastamisega viivitamisega peaks kaasnema ettemakse tagasimaksmine ning automaatne kohustustest vabastamine.

(95) [Ühise kalanduspoliitika määruse] artiklites 50 ja 51 sätestatud ühise kalanduspoliitika erivajadustega tegelemiseks ja ÜKP eeskirjadele vastavusele kaasaaitamiseks tuleks kehtestada lisasätted maksete peatamise eeskirjadele [määrus (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted]. Kui liikmesriik või ettevõtja ei ole täitnud oma ühise kalanduspoliitika kohustusi või kui komisjonil on tõendeid selle eeskirjade eiramise kohta, peab komisjonil olema ettevaatusabinõuna õigus maksed katkestada.

(96) Lisaks maksete katkestamise võimalusele ja selleks, et vältida ilmset riski maksta välja toetuskõlbmatuid kulusid, peaks komisjonil olema õigus peatada maksed, mis on seotud ühise kalanduspoliitika eeskirjade eiramisega [ÜKP määruse] artiklites 50 ja 51 sätestatu kohaselt.

(97) Akrediteeritud makseasutuste ja liidu eelarve vahelise finantssuhte kehtestamiseks peaks komisjon nende asutuste raamatupidamisarvestust igal aastal kontrollima ja selle heaks kiitma. Raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsus peaks hõlmama raamatupidamisarvestuse täielikkust, täpsust ja tõepärasust, kuid mitte kulude vastavust liidu õigusaktidele.

(98) Rakenduskava üle tuleks teostada järelevalvet ning seda hinnata, et parandada selle kvaliteeti ja demonstreerida selle saavutusi. Komisjon peaks kehtestama ühise järelevalve- ja hindamisraamistiku, millega muu hulgas tagatakse asjakohase teabe (sh liikmesriikidelt pärinev teave) õigeaegne kättesaadavus. Siinkohal tuleks kindlaks määrata näitajate loetelu ning komisjon peaks poliitika eesmärkidega seoses hindama ÜPP poliitika mõju.

(99) Vastutust programmi järelevalve eest peaksid jagama korraldusasutus ja selleks eesmärgiks loodud järelevalvekomisjon. Selles osas tuleks vastavaid kohustusi täpsustada. Programmi järelevalve peaks hõlmama komisjonile saadetava iga-aastase rakendamise aruande koostamist.

(100) Rahastamisvõimalusi ja projekti toetusesaajaid käsitleva teabe kättesaadavuse ja läbipaistvuse suurendamise eesmärgil tuleks igas liikmesriigis kättesaadavaks teha üks veebisait või veebiportaal, milles jagatakse teavet rakenduskava kohta ning tuuakse muu hulgas ära kõikide rakenduskavade raames toetatud ettevõtjate loend. See teave peaks laiemale avalikkusele ja ennekõike liidu maksumaksjatele andma mõistliku, mõõdetava ja konkreetse arusaama sellest, kuidas liidu rahastamist Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi raames kasutatakse. Lisaks sellele eesmärgile peaks asjaomaste andmete avaldamine täiendavalt tutvustama liidu rahastamise taotlemise võimalust. Siiski, austades täielikult andmekaitset käsitlevat põhiõigust ning tegutsedes kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega Schecke liidetud kohtuasjades,[19] ei tohi nõuda eraisikute nimede avaldamist.

(101) Teatavate käesoleva määruse vähemoluliste punktide täiendamiseks või muutmiseks tuleks õigusaktide vastuvõtmise õigus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt suunata komisjonile, pidades silmas käitumisjuhendit ühise kalanduspoliitika eeskirjade eiramise juhtude tuvastamisel, mis võib viia taotluse vastuvõetamatuks tunnistamiseni, ning taotluse esitamise aega, et tagada proportsionaalne eeltingimuslikkus, tuvastada samateemalised toetuskõlblikud investeeringud, et vältida investeeringuid, mis viiksid laeva püügivõimsuse suurenemiseni, puhastulu arvutamise meetodiga ökoinnovatsiooni korral, toetuskõlblike tegevuste ning merekaitsealade kaitse ja taastamisega seotud kulude välja selgitamist, avamere- ja toiduks mittekasutatava vesiviljeluse investeeringute toetuskõlblike kulude väljaselgitamist, kohalike arengustrateegiate tegevuskava sisu välja selgitamist, toetuskõlblike kulude välja selgitamist ettevalmistava toetuse raames kohalikele arengustrateegiatele, toetuskõlblike kulude määratlemisega jooksvatest kuludest ja kohalikele arengustrateegiatele suunatud oskuste arendamise kulude välja selgitamisega, makseasutuste kohustustega, sertifitseerimisasutuste ülesannete kindlaks määramist, piisava kontrolljälje menetluse selgitamist, liikmesriikide kohustuste selgitamist ausetult makstud summade välja nõudmise korral, maksete peatamiseni viivate ÜKP eeskirjade eiramisjuhtude kindlaks määramist, kriteeriumide ja metodoloogia loomist, mida rakendada ühekordsetele maksetele või laiendavatele rahalistele korrektuuridele ja ÜKP eeskirjade eiramise asjaomastele juhtudele, mis võivad viia finantskorrektsioonide kohaldamiseni, ning järelevalve ja hindamise süsteemi sisu ja ehitust.

(102) Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(103) Komisjonil peab olema õigus rakendusakti kaudu vastu võtta otsuseid eraldiste aastase jaotise kohta; otsuseid, millega kiidetakse heaks rakendustavad ja nende muudatused, otsuseid liidu prioriteetsuse kohta kontrolli- ja jõustamispoliitikas; otsuseid, millega kiidetakse heaks andmekogumise aastased tööplaanid; otsuseid, mis tõendavad ÜKP eeskirjade eiramist, mis võib viia maksete edasilükkamiseni; otsuseid ÜKP eeskirjade täitmatajätmise kohta, mis võib viia maksete peatamiseni; otsuseid maksete peatamise ja selle tühistamise kohta; otsuseid finantskorrektsioonide ja raamatupidamisarvestuse kontrollimise kohta.

(104) Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses rakenduskava formaadi, rakenduskava vastuvõtmise menetlustega, iga-aastase andmekogumise tööplaani vastuvõtmise menetlustega, I lisas esitatud toetuseosatähtsuse protsendipunktide konkreetse rakendamisega, vahemakse kuludeklaratsiooni saatmise ajavahemikuga, makseasutuste halduse ja kontrollikohustust sätestavate eeskirjadega, sertifitseerimisasutuse konkreetsete ülesannetega, tõhusa haldus- ja kontrollieeskirjadega, peatatavate maksete kindlaksmääramise eeskirjadega, maksete edasilükkamise või peatamise menetlustega, komisjoni tehtavate täiendavate kohapealsete kontrollide menetlusega, rakendamise aastaaruannete formaadiga, punktidega, mis kaasatakse eel- ja järelhindamistesse ning avalikustamismeetmete tehniliste elementide väljatöötamisega tuleks arutada komisjoniga. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes[20].

(105) Komisjoni poolt artikli 24, artikli 98, artikli 120 ja artikli 143 rakendusaktidega vastuvõetavate sätete menetluslikkuse valguses peaks nõuandemenetlus rakenduma viimaste vastuvõtmisel.

(106) Selleks et hõlbustada määruses (EÜ) nr 1198/2006 sätestatud süsteemilt sujuvat üleminekut käesoleva määrusega kehtestatud süsteemile, tuleks anda komisjonile õigus võtta aluslepingu artiklis 290 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte seoses üleminekusätete kehtestamisega.

(107) Käesoleva määrusega sätestatud uus toetuskava asendab määruses (EÜ) nr 1198/2006, määruses (EÜ) nr 861/2006, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses, millega kehtestatakse integreeritud merenduspoliitika edasiarendamist toetav programm, määruses (EÜ) nr 1290/2005 (tagatisfond), määruses (EÜ) nr 791/2007 ja määruse 1224/2009 artiklis 103 sätestatud toetuskavasid. Seetõttu tuleks nimetatud määrused ja säte alates 1. jaanuarist 2014 kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS EESMÄRGID

I PEATÜKK Reguleerimisala ja mõisted

Artikkel 1 Reguleerimisese

Määruses määratletakse liidu finantsmeetmed järgmise rakendamiseks:

a)           ühine kalanduspoliitika (ÜKP),

b)           mereõigusega seotud asjakohased meetmed,

c)           kalanduspiirkondade ja sisevete kalapüügi jätkusuutlik areng

d)           ja integreeritud merenduspoliitika (IMP).

Artikkel 2 Geograafiline reguleerimisala

Määrust kohaldatakse liidu territooriumil toimuva tegevuse suhtes, kui määruses ei ole selgesõnaliselt teisiti sätestatud.

Artikkel 3 Mõisted

1.           Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, kasutatakse käesolevas määruses mõisteid, millele on osutatud [ühise kalanduspoliitika määruse][21] artiklis 5, [määruse kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta] artiklis 5 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 4 ning määruse nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted][22] artiklis 2.

2.           Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

· „ühine teabejagamiskeskkond (CISE)” − detsentraliseeritud ülesehitusega süsteemide võrgustik, mis on loodud eri sektorite kasutajate vahel teabe vahetamiseks eesmärgiga suurendada teadlikkust merel toimuvast tegevusest;

· „sektoriülene tegevus” − Euroopa Liidu toimimise lepingus viidatud algatused, mis on eri sektoritele ja sektoripoliitikatele vastastikku kasulikud ning mida ei ole võimalik täiel määral saavutada vastavate poliitikavaldkonna meetmete abil;

· „elektrooniline registreerimis- ja aruandlussüsteem (ERS)” − nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 15, 24 ja 63 viidatud süsteem andmete elektrooniliseks registreerimiseks ja aruandluseks;

· „Euroopa merevaatlus- ja andmevõrk” − võrk, millega integreeritakse riigisisesed merevaatlus- ja andmekavad ühtseks ning juurdepääsetavaks Euroopa ressursiks;

· „kalanduspiirkond” − mere- või jõekaldaga piirkond (sh tiigid või jõesuue), kus märkimisväärne osa tööhõivest on seotud kalanduse või vesiviljelusega ja mille on liikmesriik sellisena määratlenud;

· „kalur” − liikmesriigi tunnustatud isik, kes tegeleb kutselise kalapüügiga kalalaeva pardal, või liikmesriigi tunnustatud isik, kes ilma laeva kasutamata tegeleb mereorganismide kutselise püügiga;

· „integreeritud merenduspoliitika (IMP)” − liidu poliitika, mille eesmärk on soodustada koordineeritud ja ühtset otsustamist, et maksimeerida jätkusuutlikku arengut, majanduskasvu ja sotsiaalset ühtekuuluvust liikmesriikides, ning eelkõige liidu rannikualadel, saartel ja äärepoolseimates piirkondades ning ka merendussektorites ühtse merenduspoliitika ja asjakohase rahvusvahelise koostöö kaudu;

· „integreeritud mereseire” − ELi algatus, mille eesmärk on sektori- ja piiriülese teabevahetuse ning koostöö kaudu suurendada Euroopa merede seire tõhususust ja mõjusust;

· „eeskirjade eiramine” − nõukogu määruse 2988/95 artikli 1 lõikes 2 määratletud eeskirjade eiramine;

· „kalapüük sisevetel” − üksnes sisevetes tegutsevate laevade või muude jääpüügiks mõeldud seadmetega püük ärieesmärgil;

· „rannikualade integreeritud majandamine” − strateegiad ja meetmed, mis on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2002. aasta soovituses (2002/413/EÜ) Euroopa rannikualade integreeritud majandamise strateegia elluviimiseks[23];

· „merenduse integreeritud juhtimine” − ookeane, meresid ja rannikupiirkondi mõjutavate ELi kõigi sektoripoliitikate koordineeritud juhtimine;

· „merepiirkonnad” − nõukogu otsuse 2004/585/EÜ I lisas sätestatud geograafilised alad ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide kehtestatud alad;

· „mereala ruumiline planeerimine” − protsess, milles riigiasutused analüüsivad ja reguleerivad inimtegevuse ruumilist ning ajalist jaotumist merepiirkondades, et saavutada ökoloogilised, majanduslikud ja sotsiaalsed eesmärgid;

· „meede” − tegevuste kogum;

· „riiklikud kulud” − mis tahes panus tegevuse rahastamisse liikmesriikide eelarvest või piirkondlike või kohalike ametiasutuste või Euroopa Liidu eelarvest ja mis tahes sarnased kulud. Riiklikuks toetuseks loetakse igasugust toimingute rahastamiseks mõeldud panust, mis on pärit Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta)[24] kohaselt tegutseva avalik-õigusliku asutuse või ühest või mitmest piirkondlikust või kohalikust ametiasutusest või avalik-õiguslikust asutusest koosneva ühenduse eelarvest;

· „mere vesikonna strateegia” − teatava geograafilise alaga seotud struktureeritud koostööraamistik, mille on välja töötanud Euroopa institutsioonid, liikmesriigid, nende piirkonnad ja vajaduse korral vesikonda jagavad kolmandad riigid; strateegias arvestatakse mere vesikonna geograafilist, klimaatilist, majanduslikku ja poliitilist eripära;

· „väikesemahuline rannapüük” − kalapüük kalalaevadega, mille üldpikkus on alla 12 meetri, mis ei kasuta veetavaid püüniseid ja mis on loetletud komisjoni 30. detsembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 26/2004 ühenduse kalalaevastiku registri kohta[25];

· „sisevetel tegutsevad kalalaevad” − laevad, mis tegelevad sisevetel kutselise kalapüügiga ja mis ei ole kantud liidu kalalaevastiku registrisse.

II JAOTIS ÜLDRAAMISTIK

I PEATÜKK Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi loomine ja eesmärgid

Artikkel 4 Loomine

Käesolevaga luuakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF).

Artikkel 5 Eesmärgid

EMKF aitab kaasa järgmiste eesmärkide saavutamisele:

(a) jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise kalanduse ja vesiviljeluse edendamine;

(b) liidu integreeritud merenduspoliitika arendamise ja rakendamise soodustamine ühtekuuluvuspoliitikat ning ühist kalanduspoliitikat täiendaval viisil;

(c) kalanduspiirkondade tasakaalustatud ja kaasava territoriaalse arengu edendamine;

(d) ÜKP rakendamise soodustamine.

Artikkel 6 Liidu prioriteedid

EMKFi eesmärkide saavutamine aitab kaasa Euroopa 2020. aasta jätkusuutliku, aruka ja kaasava kasvu saavutamisele. Seda püütakse saavutatakse järgmise kuue liidu prioriteedi abil, mis tuginevad ühise strateegilise raamistiku (CSF) asjaomastele temaatilistele eesmärkidele.

1)           Tööhõive ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamine järgmiste eesmärkide kaudu:

(a) majanduskasvu, sotsiaalse kaasatuse, töökohtade loomise edendamine ning tööjõu liikuvuse toetamine ranniku- ja siseveekogukondades, mis sõltuvad kalapüügist ja vesiviljelusest;

(b) kalandustegevuse mitmekesistamine merendusmajanduse muude sektorite kaudu ja merendusmajanduse kasv, sealhulgas kliimamuutuse mõjude vähendamine.

2)           Uuendusliku konkurentsivõimelise ja teadmispõhise kalanduse soodustamine, keskendudes järgmistele valdkondadele:

(a) toetus tehnoloogilise arengu, innovatsiooni ja teadmiste ülekande tõhustamisele;

(b) kalanduse, eriti väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavate laevade konkurentsivõime ja elujõulisuse suurendamine ning ohutuse ja töötingimuste parandamine;

(c) uute kutseoskuste ja elukestva õppe arendamine;

(d) kalandustoodete turu parem korraldus.

3)           Uuenduslike konkurentsivõimelise ja teadmispõhise vesiviljeluse soodustamine, keskendudes järgmistele valdkondadele:

(a) toetus tehnoloogilise arengu, innovatsiooni ja teadmiste ülekande tõhustamisele;

(b) vesiviljelusettevõtete, eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime ja elujõulisuse suurendamine;

(c) uute kutseoskuste ja elukestva õppe arendamine;

(d) vesiviljelustoodete turu parem korraldus.

4)           Jätkusuutliku ja ressursitõhusa kalanduse edendamine, keskendudes järgmistele valdkondadele:

(a) kalanduse mõju vähendamine merekeskkonnale;

(b) merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi ning nende osutatavate teenuste kaitse ja taastamine.

5)           Jätkusuutliku ja ressursitõhusa vesiviljeluse edendamine, keskendudes järgmistele valdkondadele:

(a) vesiviljelusega seotud ökosüsteemide arvukuse suurendamine ja ressursitõhusa vesiviljeluse edendamine;

(b) kõrge keskkonnakaitse tasemega vesiviljeluse ning loomatervise ja loomade heaolu ning julgeoleku ja rahvatervise edendamine.

6)           ÜKP rakendamise soodustamine järgmise abil:

(a) teaduslike teadmistega varustamine ja andmete kogumine;

(b) kontrolli ja rakendamise toetamine, institutsioonilise suutlikkuse tõstmine ja tõhus avalik haldus.

II PEATÜKK Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega ja eelarve otsene täitmine

Artikkel 7 Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega ja eelarve otsene täitmine

1.           V jaotisega hõlmatud meetmeid ja artikli 92 kohast tehnilist abi rahastatakse EMKFi poolt kooskõlas liikmesriikide ning liidu koostöös toimuva eelarve täitmise põhimõttega ja [ELi määruses nr […], millega kehtestatakse ühissätted][26] sätestatud ühiste eeskirjadega.

2.           VI jaotisega hõlmatud meetmeid, v.a artikli 92 kohane tehniline abi, rahastatakse EMKFi poolt kooskõlas eelarve otsese täitmise põhimõttega.

III PEATÜKK Toetuse üldpõhimõtted eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega

Artikkel 8 Riigiabi

1.           Piiramata käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, kohaldatakse liikmesriikide kalandus- ja vesiviljelusettevõtetele antava toetuse suhtes asutamislepingu artikleid 107, 108 ja 109.

2.           Asutamislepingu artikleid 107, 108 ja 109 ei kohaldata siiski liikmesriikide maksete suhtes, mida tehakse asutamislepingu artikli 42 kohaldamisalas vastavalt käesolevale määrusele ja sellega kooskõlas.

3.           Riigisiseseid norme, mille alusel kehtestatakse riiklik rahastamine, mis lähevad kaugemale käesoleva määruse rahalisi toetusi käsitlevatest sätetest, mis on sätestatud lõikes 2, käsitatakse lõike 1 alusel tervikuna.

Artikkel 9 Partnerlus

Erandina [määruse (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted] artikli 5 lõikest 4 konsulteerib komisjon EMKFi toetuse rakendamise teemal programmitöö perioodi ajal vähemalt kaks korda liidu partnereid esindavate organisatsioonidega.

Artikkel 10 Koordineerimine

Lisaks [määruse (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 4 esitatud põhimõtetele tagavad komisjon ja liikmesriigid koordineerimise ning vastastikuse täiendavuse nende toetuste vahel, mida antakse EMKFi poolt, liidu muudest poliitikavaldkondadest ja rahastamisvahenditest, sealhulgas määrus (EÜ) nr [millega kehtestatakse keskkonna ja kliimamuutuse meetme raamprogramm (raamprogramm LIFE)],[27] ning liidu välistegevuse raames. Koordineerimine EMKFist ja raamprogrammist LIFE antava toetuse vahel saavutatakse eelkõige selliste tegevuste rahastamise edendamisega, mis täiendavad raamprogrammi LIFE alusel rahastatavaid integreeritud projekte ning raamprogrammis LIFE end tõestanud lahenduste, meetodite ja käsitusviiside kasutamise edendamisega.

Artikkel 11 Eeltingimused

EMKFi suhtes kohaldatakse käesoleva määruse III lisas viidatud eeltingimusi.

IV PEATÜKK Taotluste vastuvõetavus ja toetuskõlbmatud tegevused

Artikkel 12 Taotluste vastuvõetavus

1.           Kindlaksmääratud ajaperioodi jooksul ei võeta vastu toetustaotlusi, mille on esitanud järgmised ettevõtjad:

(a) ettevõtjad, kes on määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 või määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõike 1 kohaselt pannud toime tõsise rikkumise;

(b) ettevõtjad, kes on seotud selliste laevade käitamise, haldamise või omamisega, mis on kantud määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 40 lõikes 3 sätestatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade liidu nimekirja;

(c) ettevõtjad, kes on muul viisil tegutsenud vastuolus ÜKP eeskirjadega, mis ohustab oluliselt asjaomaste kalavarude jätkusuutlikkust.

2.           Kindlaksmääratud ajaperioodi jooksul ei võeta vastu taotlusi, mille on esitanud ettevõtjad, kes on eiranud EKFi või EMKFi eeskirju.

3.           Komisjon on volitatud kooskõlas artikliga 150 vastu võtma delegeeritud akte järgmises:

(a) lõigetes 1 ja 2 viidatud ajaperioodi kindlaksmääramine; kõnealune periood on proportsionaalne rikkumise või mittevastavuse raskuse või kordumisega;

(b) lõikes 1 viidatud perioodi algus- või lõpukuupäevad;

(c) lõike 1 punktis c viidatud muude mittevastavuse juhtumite kindlaksmääramine, mis seavad suurde ohtu asjaomaste varude jätkusuutlikkuse.

4.           Liikmesriigid nõuavad, et EMKFile taotluse esitavad ettevõtjad esitaksid korraldusasutusele allkirjastatud avalduse, milles kinnitavad, et nad järgivad lõikes 1 loetletud kriteeriumeid ega ole rikkunud lõikes 2 osutatud EKFi või EMKFi eeskirju. Liikmesriigid kontrollivad enne tegevusele heakskiidu andmist avalduse tõele vastavust.

5.           Komisjon on volitatud kooskõlas delegeerimist käsitleva artikliga 150 võtma vastu delegeeritud akte süsteemi loomiseks, et vahetada liikmesriikide vahel teavet mittevastavuste kohta.

Artikkel 13 Toetuskõlbmatud tegevused

Järgmised tegevused ei ole EMKFi toetuse kõlblikud:

(a) tegevus, millega suurendatakse laeva püügivõimsust;

(b) uute kalalaevade ehitus, kalalaevade tegevuse lõpetamine või nende sissevedu;

(c) püügitegevuse ajutine katkestamine;

(d) eksperimentaalpüük;

(e) ettevõtte omandi üleminek;

(f) otsene taasasustamine, välja arvatud juhul, kui see on liidu õigusaktis selge sõnaga ettenähtud looduskaitsemeetmena või kui tegemist on eksperimentaalse taasasustamisega.

III JAOTIS FINANTSRAAMISTIK

Artikkel 14 Mõju eelarvele

1.           V jaotise kohaselt EMKFile eraldatavat liidu eelarvet täidetakse [määruse (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted] artikli 4 kohase eelarve koostöös täitmise raamistikus.

2.           Komisjon täidab V jaotise kohaselt EMKFile eraldatavat liidu eelarvet otse kooskõlas [uue finantsmääruse] artikli 55 lõike 1 punktiga a.

3.           Komisjon tühistab kogu või osa otsese eelarve täitmise kohasest eelarvest kooskõlas [uue finantsmääruse] ja käesoleva määruse artikliga 147.

4.           Kohaldatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet kooskõlas [uue finantsmääruse] artiklitega 27 ja 50.

Artikkel 15 Eelarvevahendid eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega

1.           Perioodil 2014−2020 ulatuvad EMKFi käsutuses olevad vahendid kulukohustuste jaoks eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega 5 520 000 000 euroni jooksevhindades kooskõlas II lisas sätestatud iga-aastase jaotusega.

2.           Lõikes 1 viidatud vahenditest eraldatakse 4 535 000 000 eurot kalanduse, vesiviljeluse ja V jaotise I, II ja III peatükkide kohaste kalanduspiirkondade jätkusuutlikuks arenguks.

3.           Lõikes 1 viidatud vahenditest eraldatakse 477 000 000 eurot artiklis 78 viidatud kontrolli- ja rakendamismeetmetele.

4.           Lõikes 1 viidatud vahenditest eraldatakse 358 000 000 eurot artiklis 79 viidatud andmekogumismeetmetele.

5.           V jaotise V peatüki kohaselt äärepoolseimate piirkondade hüvitiseks eraldatud vahendid ei suurene aasta lõikes:

– 4 300 000 eurot Madeirale ja Assooridele;

– 5 800 000 eurot Kanaari saartele;

– 4 900 000 eurot Prantsuse Guajaanale ja Réunionile.

6.           Lõikes 1 viidatud vahenditest eraldatakse perioodil 2014–2018 (k.a) 45 000 000 eurot artiklis 72 viidatud säilitusabile.

Artikkel 16 Eelarvevahendid otsesel eelarve täitmisel

EMKFi 1 047 000 000 euro suurune summa eraldatakse kooskõlas VI jaotise I ja II peatükiga otsese eelarve täitmise kohastele meetmetele. See summa sisaldab tehnilist abi artikli 91 kohaselt

Artikkel 17 Finantsjaotus eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega

1.           Artikli 15 lõigetes 2−6 viidatud liikmesriikide kulukohustusteks saadaolevad vahendid perioodiks 2014−2020, mis on sätestatud II lisa tabelis, määratakse kindlaks järgmiste objektiivsete kriteeriumide alusel:

(a) V jaotise puhul:

i)        tööhõive tase kalanduses ja vesiviljeluses,

ii)       tootmise tase kalanduses ja vesiviljeluses,

iii)      väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavate laevade osakaal kalalaevastikus;

(b) artiklite 78 ja 79 puhul:

i)        asjaomase liikmesriigi kontrolliülesannete ulatus, mis on ligilähedane riikliku kalalaevastiku suurusele, lossimiste hulgale ja kolmandatest riikidest pärit impordi väärtusele;

ii)       liikmesriigi käsutuses olevad kontrollivahendid võrrelduna kontrolliülesannete ulatusega, kusjuures käsutuses olevad vahendid on ligikaudselt võrdsed merel tehtavate kontrollide ja lossimiste uurimiste arvuga;

iii)      asjaomase liikmesriigi andmekogumisega seotud ülesannete ulatus, mida ühtlustatakse riikliku laevastiku suuruse, lossimiste arvu, teaduslike mereseiretegvuste hulga ning nende uuringute arvuga, milles liikmesriik osaleb; ning

iv)      olemasolevad andmekogumisressursid võrreldes liikmesriigi andmekogumisega seotud ülesannete ulatusega, ühtlustades kättesaadavaid vahendeid merel tegutsevate vaatlejate arvu ning andmekogumise riikliku proovivõtu programmi rakendamiseks vajaliku inimressursi ja tehniliste vahendite hulgaga.

(c) Kõigi meetmete puhul võetakse arvesse ajaloolist jaotust nõukogu määruse (EÜ) nr 1998/2006 kohaselt ja ajaloolist tarbimist nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2006.

2.           Komisjon võtab rakendusakti kujul vastu otsuse, milles sätestatakse iga-aastane üldvahendite jaotus liikmesriikide lõikes.

IV JAOTIS KAVANDAMINE

I PEATÜKK Rahastatavate meetmete kavandamine eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega

Artikkel 18 Rakenduskavade ettevalmistamine

1.           Kõik liikmesriigid koostavad ühe rakenduskava, et rakendada EMKFi kaasrahastatavaid liidu prioriteete.

2.           Liikmesriigid kehtestavad rakenduskavad tihedas koostöös [määruse (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 5 viidatud partneritega. Ettevalmistavate dokumentide teemal partneritega konsulteerimine korraldatakse sellisel viisil, et partneritel oleks võimalik nendega tutvuda.

3.           Artikli 20 lõikes 1 punktis n viidatud rakenduskava käsitleva jao osas võtab komisjon hiljemalt 31. maiks 2013 rakendusakti kujul vastu liidu rakendamis- ja kontrollipoliitika prioriteedid.

4.           Artikli 20 lõike 1 punktis o viidatud rakenduskava jagu, mis hõlmab 2014. aastaks mitmeaastast rakenduskava, millele on viidatud [ühise kalanduspoliitika regulatsiooni] artikli 37 lõikes 5, antakse üle hiljemalt 31. oktoobriks 2013.

Artikkel 19 Rakenduskava juhtpõhimõtted

Liikmesriigid arvestavad rakenduskava ettevalmistamisel järgmisi juhtpõhimõtteid:

(a) lisatud on meetmekombinatsioonid seoses liidu iga prioriteediga, lähtudes oogiliselt eelhindamisest ning tugevate ja nõrkade külgede, võimaluste ja ohtude analüüsist (edaspidi „SWOT”);

(b) asjakohane innovatsiooni ja kliimamuutuse mõjude vähendamise käsitusviis, mille kohandus lisatakse kavasse;

(c) ette on nähtud asjakohased meetmed kava rakendamise lihtsustamiseks ja hõlbustamiseks;

(d) vajaduse korral käesoleva määruse artikli 6 lõigetes 3 ja 5 viidatud liidu EMKFiga seotud prioriteetides sisalduvate meetmete kooskõla vesiviljeluse mitmeaastase riikliku strateegiakavaga, millele on viidatud [ühise kalanduspoliitika määruse] artiklis 43.

Artikkel 20 Rakenduskava sisu

1.           Lisaks [määruse (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 24 viidatud koostisosadele peab rakenduskava sisaldama:

(a) [määruse (EL) nr [...], millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 48 viidatud eelhinnangut;

(b) olukorra SWOT-analüüsi ja programmiga hõlmatud geograafilise alal lahendamist vajavate vajaduste kindlakstegemist;

Analüüsi ülesehitus lähtub liidu prioriteetidest. Kliimamuutuse mõjude vähendamise ja kohandamise erivajadusi ning innovatsiooni edendamist hinnatakse liidu prioriteetide valguses eesmärgiga teha kindlaks neis kahes valdkonnas iga prioriteedi osas asjakohane reaktsioon; toetuskõlblike poliitikavaldkondade olukorra süntees nende tugevate ja nõrkade külgede osas;

(c) tõestust selle kohta, et programmi on integreeritud asjakohane innovatsiooni, keskkonna käsitusviis, sealhulgas Natura 2000 alade erivajadused ja kliimamuutuse mõjude vähendamine ja kohandamine;

(d) eeltingimuste hinnang ja vajaduse korral [määruse (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted] artikli 17 lõikes viidatud meetmed ning [määruse (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted] artikli 19 tähenduses seatud vahe-eesmärgid;

(e) meetmete nimekiri, mis on valitud liidu prioriteetide kohaselt;

(f) projektide valikukriteeriumide kirjeldus;

(g) kohalike arengustrateegiate valikukriteeriumide kirjeldus kooskõlas V jaotise III peatükiga;

(h) selgelt näidatud V jaotise III peatüki kohased tegevused, mida võib ette võtta ühiselt ja mis seega vajaksid suuremat toetust kooskõlas artikli 95 lõikega 3;

(i) analüüs seire- ja hindamisnõuetega seotud vajaduste kohta ja hindamiskava, millele on viidatud [määruse (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 49. Liikmesriigid tagavad piisavad ressursid ja suutlikkuse tõstmisega seotud meetmed, et leida kindlakstehtud vajadustele lahendus;

(j) finantsplaan, mis tuleb koostada [määruse (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted) artikleid 18 ja 20 arvestades ning kooskõlas artikli 17 lõikes 3 viidatud komisjoni otsusele, mis sisaldab:

i)        tabelit, milles näidatakse igaks aastaks planeeritud sissemakse EMKFi;

ii)       tabelit, milles näidatakse kohaldatavad EMKFi vahendid ja kaasrahastamismäär seoses artiklis 6 osutatud liidu prioriteetide eesmärkidega ning tehniline abi. Vajaduse korral näidatakse tabelis eraldi EMKFi vahendid ja kohaldatavad kaasfinantseerimismäärad erandina artikli 94 lõikes 1 käsitletavast toetusest, millele viidatakse artiklites 72 ja 73, artikli 78 lõike 2 punktides a−d ja f−j, artikli 78 lõike 2 punktis e ja artiklis 79;

(k) teave vastastikuse täiendavuse kohta meetmetega, mida rahastatakse muude ÜKP fondide või raamprogrammi LIFE kaudu;

(l) programmi rakendamise korraldus, sealhulgas:

i)        kõigi artiklis 107 nimetatud ametiasutuste nimetamine liikmesriikide poolt ning teabe eesmärgil kokkuvõtlik kirjeldus haldus- ja kontrollistruktuuris;

ii)       seire- ja hindamismenetluste kirjeldus, samuti seirekomitee koosseis;

iii)      sätted kindlustamaks, et programm avalikustatakse kooskõlas artikliga 143;

(m) [määruse (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 5 viidatud partnerite nimetamine ja partneritega konsulteerimise tulemused;

(n) artikli 6 lõikes 6 viidatud ja artikli 18 lõike 3 kohase eesmärgi kohta suurendada vastavust kontrollide kaudu:

i)        nimekiri kontrolli-, uurimis- ja rakendamissüsteemi rakendavatest asutustest ning lühikirjeldus nende inim- ja finantsressurssidest, mida saab kasutada kalanduse kontrolliks, uurimiseks ja rakendamiseks, nende käsutuses olev varustus kalanduse kontrolliks, inspektsiooniks ning jõustamiseks, eelkõige laevade, lennukite ja helikopterite arv;

ii)       rakendatavate kontrollimeetmete üldeesmärgid, kasutades ühiseid näitajaid, mis kehtestatakse kooskõlas artikliga 133;

iii)      konkreetsed eesmärgid, mis tuleb saavutada kooskõlas artiklis 6 sätestatud liidu prioriteetidega, ning üksikasjad selle kohta, kui palju asju igast kululiigist ostetakse kogu programmitöö perioodi jooksul;

(o) jätkusuutliku kalamajanduse eesmärgi kohta, millele on viidatud artikli 6 lõikes 6 ja artikli 18 lõikes 4, ning kooskõlas [ühise kalanduspoliitika] artikli 37 lõikes 5 viidatud mitmeaastase liidu kavaga:

i)        järgmise võimaldamiseks toimuva andmekogumistegevuse kirjeldus:

– hinnang kalandussektori kohta (bioloogilised, majanduslikud ja ristnäitajad, samuti teaduslikud mereuuringud);

– hinnang vesiviljeluse ja töötleva tööstuse majandusolukorra kohta;

– hinnang kalandussektori mõju kohta ökosüsteemile,

ii)       andmesäilitusmeetodite, -halduse ja -kasutuse kirjeldus,

iii)      tõestus sellest, et ollakse võimelised saavutama kogutud andmete usaldusväärset finants- ja haldusjuhtimist.

Rakenduskava seda osa täiendatakse artikliga 23.

2.           Rakenduskava sisaldab lihtsustatud ja lisakulude ning saamata jäänud tulu arvutamise meetodeid kooskõlas artikliga 103 või hüvitise arvutamise meetodit kooskõlas kriteeriumidega, mis on artikli 38 lõike 1 kohaselt kõigi algatatud tegevuste kohta kindlaks tehtud.

3.           Lisaks sisaldab rakenduskava kirjeldust erimeetmete kohta, millega edendatakse võrdseid võimalusi ja ennetatakse diskrimineerimist soo, rassilise või etnilise päritolu, religiooni või tõekspidamiste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, muu hulgas kord, millega tagatakse soolise perspektiivi lisamist rakenduskavasse ja tegevusse.

4.           Komisjon kehtestab rakendusaktide kujul eeskirja rakenduskavade lõigetes 1, 2 ja 3 kirjeldatud rakenduskavade koostisosade esitusviisi kohta. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 151 lõikes 2 viidatud nõuandmenetlusega.

Artikkel 21 Rakenduskava heakskiitmine

1.           Lisaks [määruse (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted) artikli 25 sätetele hindab komisjon rakenduskavade kooskõla käesoleva määrusega ning nende tõhusat panust EMKFiga seotud liidu prioriteetidesse, millele on viidatud artiklis 6, ja võtab arvesse eelhindamist.

2.           Komisjon kiidab rakenduskava heaks rakendusakti abil.

Artikkel 22 Rakenduskava muutmine

1.           Komisjon kiidab rakenduskava muutmise heaks rakendusaktide abil.

2.           Kontrollide käigus tekkivate tehniliste vajadustega kohanemisega võib artikli 20 lõike 1 punktis n viidatud rakenduskava osa muuta iga kahe aasta tagant, mis esimest korda jõustub alates 1. jaanuarist 2015.

Komisjon võtab selleks vastu rakendusakti kujul vastu otsuse, milles kirjeldab üksikasjalikult selliseid muutusi liidu prioriteetides, mis on seotud artikli 18 lõikes 3 nimetatud rakendamis- ja kontrollipoliitikaga, ning vastavas prioriteetseks seatud toetuskõlblikus tegevuses.

Liikmesriigid esitavad komisjonile rakendamisaastale eelneva aasta 31. oktoobriks rakenduskava muudatused, võttes arvesse käesoleva lõike teises lõigus nimetatud otsuses kehtestatud uusi prioriteete.

3.           Lõikes 2 viidatud kavade muudatuste puhul saab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega kasutada kooskõlas artikliga 24 vastu võetud lihtsustatud menetlust.

Artikkel 23 Andmekogumise iga-aastane töökava

1.           Artikli 20 lõike 1 punkti o kohaldamiseks esitavad liikmesriigid igal aastal enne 31. oktoobrit komisjonile iga-aastase töökava. Iga-aastane töökava sisaldab kirjeldust menetlustest ja meetoditest, mida kasutatakse andmete kogumisel ja analüüsimisel ning nende täpsuse hindamisel.

2.           Liikmesriigid esitavad kõik iga-aastased tööplaanid elektrooniliselt.

3.           Komisjon kiidab rakendusaktiga iga-aastase töökava heaks iga aasta 31. detsembriks.

4.           Esimene iga-aastane töökava sisaldab 2014. aasta tegevusi ning tuleb komisjonile esitada hiljemalt 31. oktoobriks 2013.

Artikkel 24 Eeskirjad menetluste ja ajakavade kohta

1.           Komisjon võib rakendusaktides kehtestada eeskirju, vorminguid ja ajakavasid seoses järgmisega:

– rakenduskavade heakskiitmine;

– ettepanekute esitamine ja heakskiitmine rakenduskavade muutmiseks, sealhulgas nende jõustamine ning muudatuste esitamise sagedus programmitöö perioodi jooksul;

– artikli 22 lõikes 2 viidatud muudatusettepanekute esitamine ja heakskiitmine;

– andmekogumise iga-aastate töökavade esitamine.

Menetlusi ja ajakavasid lihtsustatakse, kui muudetakse rakenduskavasid järgmises:

(a) rahaliste vahendite ülekandmine liidu prioriteetide vahel;

(b) meetmete või tegevusliikide kasutuselevõtt ja tühistamine;

(c) muudatused meetmete kirjelduses, sealhulgas toetuskõlblikkustingimuste muutmine;

(d) artikli 22 lõikes 2 viidatud muudatused, samuti kava edasine muutmine artikli 20 lõike 1 punktis n viidatud jao osas.

Punktides a ja b viidatud meetmed ei tohi ületada 5 % summast, mis eraldatakse liidu prioriteedile ja 10 % summast, mida eraldatakse igale meetmele eesmärgiga kõnealust lihtsustatud menetlust kasutada.

2.           Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 151 lõikes 2 viidatud nõuandmenetlusega.

II PEATÜKK Otsese juhtimise korral rahastatavate meetmete kavandamine

Artikkel 25 Iga-aastane töökava

1.           IV jaotise I ja II peatüki ning artikli 92 rakendamiseks võtab komisjon rakendusaktide kujul vastu iga-aastase töökava kooskõlas nimetatud peatükkides sätestatud eesmärkidega. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 151 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2.           Iga-aastases töökavas sätestatakse eesmärgid, mille poole püüelda, oodatavad tulemused, rakendamisviis ja selle kogusumma. Samuti sisaldab see rahastatavate tegevuste kirjeldust, märget igale tegevusele eraldatud summa kohta, rakendamise soovituslikku ajakava ning teavet rakendamise kohta. Toetuste jaoks peab iga-aastane tegevuskava hõlmama prioriteete, olulisi hindamiskriteeriume ja kaasrahastamise ülemmäära.

V JAOTIS MEETMED, MIDA RAHASTATAKSE KOOSTÖÖS LIIKMESRIIKIDEGA TOIMUVA EELARVE TÄITMISE RAAMES

I PEATÜKK Kalanduse jätkusuutlik areng

Artikkel 26 Erieesmärgid

Käesoleva peatüki kohase toetusega aidatakse kaasa artikli 6 lõigetes 2 ja 4 seatud prioriteetide saavutamisele.

Artikkel 27 Üldtingimused

1.           Käesoleva määruse artikli 32 lõike 1 punkti b, artikli 36, artikli 39 lõike 1 punkti a või artikli 40 lõike 2 alusel toetust saanud kalalaeva omanik ei tohi vähemalt viie aasta jooksul alates toetusesaajale makse tegeliku tegemise päevast laeva üle anda liitu mittekuuluvale kolmandale riigile.

2.           Tegevuskulud ei ole toetuskõlblikud, välja arvatud juhul, kui see on käesolevas peatükis selgelt sätestatud.

Artikkel 28 Innovatsioon

1.           Kalanduse innovatsiooni stimuleerimiseks võib EMKF toetada projekte, mille eesmärk on töötada välja või kasutusele võtta tehnika tasemega võrreldes uusi või oluliselt parendatud tooteid, uusi või parendatud protsesse, uusi või parendatud juhtimis- ja korraldussüsteeme.

2.           Käesoleva artikli alusel rahastatavad tegevused tuleb ellu viia koostöös liikmesriigi tunnustatud teadus- või tehnikaasutusega, mis tõendab tegevuste tulemusi.

3.           Käesoleva artikli alusel rahastatavate tegevuste tulemused peab liikmesriik kooskõlas artikliga 143 piisaval määral avalikustama.

Artikkel 29 Nõuandeteenused

1.           Ettevõtjate üldise tulemuslikkuse ja konkurentsivõime parandamiseks võib EMKF toetada järgmist:

(a) teostatavusuuringud, milles hinnatakse käesoleva peatüki alusel potentsiaalselt toetuskõlblike projektide elujõulisust;

(b) äri- ja turustamisstrateegiate erialane nõustamine.

2.           Tunnustatud teadus- või tehnikaasutused, millel on iga liikmesriigi siseriikliku õiguse alusel vajalik nõuandepädevus, teostavad teostatavusuuringuid ja annavad nõu, millele on viidatud vastavalt lõike 1 punktides a ja b.

3.           Lõikes 1 viidatud toetust antakse kalurite ettevõtetele ja -organisatsioonidele, mida tunnustab liikmesriik, mis tellis lõikes 1 viidatud teostatavusuuringu.

4.           Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli alusel rahastatavad tegevused valitakse kiirmenetlusega.

5.           Lõikes 1 viidatud toetust antakse ühekordse maksena ega ületa 3 000 eurot. Piirang ei kehti, kui toetusesaaja on kaluriorganisatsioon.

Artikkel 30 Teadlaste ja kalurite partnerlused

1.           Teadlaste ja kalurite vahel teadmise ülekande soodustamiseks võib EMKF toetada:

(a) ühest või mitmest sõltumatust teadusasutusest ja kaluritest või ühest või mitmest kaluriorganisatsioonist koosnevate võrgustiku loomist;

(b) punktis a osutatud võrgustiku tegevust.

2.           Lõike 1 punktis b viidatud tegevus võib hõlmata andmekogumist, uuringuid, teadmiste ja parimate tavade levitamist.

3.           Lõikes 1 viidatud toetust võib anda liikmesriikide või artiklis 62 määratletud kohalike kalanduse tegevusrühmade tunnustatud avalik-õiguslikele asutustele, kaluritele, kaluriorganisatsioonidele ja valitsusvälistele organisatsioonidele.

Artikkel 31 Inimkapitali ja sotsiaaldialoogi edendamine

1.           EMKF võib inimkapitali ja sotsiaaldialoogi edendamiseks toetada:

(a) elukestvat õpet, teadusteadmiste ja uuenduslike tavade levitamist ning uute erialaoskuste omandamist, eelkõige seoses mere ökosüsteemide jätkusuutliku haldamisega, tegevusega merendussektoris, innovatsiooni ja ettevõtlusega;

(b) suhtevõrgustike loomist ning kogemuste ja parimate tavade vahetamist sidusrühmade vahel, sealhulgas meeste ja naiste võrdseid õigusi edendavate organisatsioonide vahel;

(c) kalureid ja teisi asjassepuutuvaid sidusrühmasid hõlmava sotsiaaldialoogi edendamist riigisisesel, piirkondlikul või kohalikul tasandil.

2.           Lõikes 1 viidatud toetust antakse ka füüsilisest isikust kalurite abikaasadele või − siseriiklikus õiguses tunnustatud juhtudel − füüsilisest isikust kalurite kooselupartneritele, kes ei ole ei töötajad ega äripartnerid, kuid osalevad siseriiklikus õiguses sätestatud tingimustel pidevalt füüsilisest isikust kalurite tegevuses, täites abiülesandeid.

Artikkel 32 Mitmekesisuse ja töökohtade loomise hõlbustamine

1.           EMKF võib kalandusvälise mitmekesisuse ja töökohtade loomise hõlbustamiseks toetada:

(a) kalandusväliseid alustavaid ettevõtteid;

(b) väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavate laevade moderniseerimist, et muuta nende sihtsotstarve kalandusväliseks tegevuseks.

2.           Lõike 1 punkti a kohast toetust antakse kaluritele, kes:

(a) esitavad äriplaani oma uue tegevuse arendamiseks;

(b) kellel on piisavad erialased oskused, mida võib omandada artikli 31 lõike 1 punkti a kohaselt finantseeritavate tegevuste abil.

3.           Lõike 1 punkti b kohast toetust antakse väikesemahulise rannapüügiga tegelevatele kaluritele, kes omavad aktiivsena registreeritud liidu kalalaeva ja kes on merel taotluse esitamise päevale eelneval kahel aastal tegutsenud vähemalt 60 päeva. Laevaga seonduv kalalaevatunnistus tühistatakse alaliselt.

4.           Lõikes 1 viidatud toetusesaajad ei tohi kutselises kalapüügis osaleda viimase toetusmakse saamise päevale järgneva viie aasta jooksul.

5.           Lõike 1 punkti b kohased kõlblikud kulud piirduvad laeva muutmise kuludega, mis on tehtud laeva sihtotstarbe muutmiseks.

6.           Lõike 1 punkti alusel antud rahalise toetuse summa ei ületa 50 % äriplaanis igaks tegevuseks ettenähtud eelarvest ja ei ületa maksimumsummat 50 000 eurot iga tegevuse kohta.

Artikkel 33 Tervis ja ohutus kalalaeval

1.           EMKF võib kalurite pardal töötingimuste parandamiseks toetada kalalaevade pardal tehtavaid investeeringuid või investeeringuid individuaalsesse varustusse tingimusel, et investeeringud lähtuvad kõrgematest standarditest, kui liikmesriikide või liidu õiguses ettenähtud standardid.

2.           Toetust antakse kaluritele või kalalaevade omanikele.

3.           Kui tegevuseks on kalalaeva pardal tehtav investeering, siis ei anta samale kalalaevale toetust rohkem kui kord programmitöö perioodi jooksul. Kui tegevuseks on investeering individuaalsesse varustusse, siis ei anta samale kalalaevale toetust rohkem kui kord programmitöö perioodi jooksul.

4.           Komisjon on volitatud kooskõlas artikliga 150 võtma vastu delegeeritud akte, et määrata kindlaks lõike 1 alusel toetuskõlblike tegevuste liigid.

Artikkel 34 ÜKP ülekantavate püügikontsessioonide toetamine

1.           EMKF võib [ühtse kalanduspoliitika määruse] artikli 27 kohaste ülekantavate püügikontsessioonide süsteemide kehtestamiseks või muutmiseks toetada:

(a) ülekantavate püügikontsessioonide süsteemi loomiseks või toimimiseks vajalike tehniliste või haldusmeetmete kujundamist ja arendamist;

(b) sidusrühmade osalemist ülekantavate püügikontsessioonide süsteemide kujundamises ja arendamises;

(c) ülekantavate püügikontsessioonide süsteemide seiret ja hindamist;

(d) ülekantavate püügikontsessioonide süsteemide haldamist.

2.           Lõike 1 punktide a, b ja c kohast toetust antakse ainult riiklikele asutustele. Käesoleva artikli lõike 1 punkti d kohast toetust antakse ühise kalanduspoliitika määruse artikli 28 lõike 4 alusel riiklikele asutustele, juriidilistele või füüsilistele isikutele või tunnustatud tootmisorganisatsioonidele, kes haldavad kokku kogutud ülekantavaid püügikontsessioone ühiselt.

Artikkel 35 ÜKP kohaste kaitsemeetmete rakendamise toetamine

1.           EMKF võib [ühise kalanduspoliitika määruse] artiklite 17 ja 21 kohaste kaitsemeetmete tõhusaks rakendamiseks toetada:

(a) [ühise kalanduspoliitika määruse] artiklite 17 ja 21 tähenduses kaitsemeetmete rakendamiseks vajalike tehniliste ja haldusmeetmete kujundamist ja arendamist;

(b) [ühise kalanduspoliitika määruse] artiklite 17 ja 21 tähenduses sidusrühmade osalemist kaitsemeetmete kujundamises ja rakendamises.

2.           Lõikes 1 osutatud toetust antakse ainult riiklikele asutustele.

Artikkel 36 Kalanduse merekeskkonnale avaldatava mõju piiramine

1.           Selleks et vähendada kalanduse mõju merekeskkonnale, toetada tagasiheite kaotamist ja soodustada üleminekut mere bioloogiliste elusressursside kasutamisele, millega taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks vajalikke tasemeid, võidakse EMKFiga toetada investeeringuid varustusse, millega:

(a) parandatakse püügivahendite silma suuruse selektiivsust või liikide selektiivsust;

(b) vähendatakse kaubanduslike kalavarude või muu kaaspüügi soovimatut püüki;

(c) piiratakse kalanduse füüsilisi ja bioloogilisi mõjusid ökosüsteemile või merepõhjale.

2            Samale liidu kalalaevale ja samaliigilisele varustusele ei anta toetust rohkem kui üks kord programmitöö perioodi jooksul.

3.           Toetust antakse üksnes siis, kui lõikes 1 viidatud püügiseadmetel või muul varustusel on tõendatavalt parem suuruse selektiivsus või väiksem mõju mittesihtliikidele võrreldes sarnaste seadmete või muu varustusega, mis on lubatud liidu või liikmesriigi asjassepuutuvas siseriiklikus õiguses, mis on vastu võetud [ühise kalanduspoliitika määruses] viidatud piirkonnastamise kontekstis.

4.           Toetust antakse:

(a) aktiivsete laevadena registreeritud liidu kalalaevade omanikele, kes on taotluse esitamise päevale eelneval kahel aastal merel püügiga tegelenud vähemalt 60 päeva;

(b) kaluritele, kes omavad asendamisele minevaid püügivahendeid ja kes on töötanud liidu kalalaeval taotluse esitamise päevale eelnenud kahel aastal vähemalt 60 päeva;

(c) liikmesriigi tunnustatud kaluriorganisatsioonidele.

Artikkel 37 Merekeskkonna bioressursside kaitsmisega seotud innovatsioon

1.           Selleks et soodustada tagasiheite ja kaaspüügi kaotamist ning soodustada üleminekut mere bioloogiliste elusressursside kasutamisele, millega taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks vajalikke tasemeid, võidakse EMKFiga toetada projekte, mille eesmärk on arendada või kasutusele võtta uusi tehnilisi ja korralduslikke teadmisi, mis vähendavad püügitegevuse mõju keskkonnale või millega saavutatakse merekeskkonna bioressursside jätkusuutlikum kasutamine.

2.           Käesoleva artikli alusel rahastatavad tegevused tuleb ellu viia koostöös teadus- või tehnikaasutusega, mida tunnustab iga liikmesriigi siseriiklik õigus ja mis tõendab tegevuste tulemusi.

3.           Käesoleva artikli alusel rahastatavate tegevuste tulemused peab liikmesriik kooskõlas artikliga 143 piisaval määral avalikustama.

4.           Käesoleva artikli alusel rahastatavate projektidega seotud kalalaevad ei tohi moodustada üle 5 % riikliku laevastiku laevadest või 5 % riikliku laevastiku tonnaažist brutotonnaažina, mis arvutatakse taotluse esitamise aja seisuga.

5.           Uute püügiseadmete või -tehnikate katsetamisega seotud tegevusi teostatakse liikmesriigile eraldatud püügivõimaluste piirides.

6.           Kalalaeva tegevuses osalemisega loodud netotulu arvestatakse tegevuse toetuskõlblikest kuludest maha.

7.           Komisjon on artikli 150 alusel volitatud võtma vastu delegeeritud akte, et täpsustada lõikes 6 viidatud asjassepuutuva ajaperioodiga seotud netotulu arvutamist.

Artikkel 38 Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamine seoses jätkusuutliku püügitegevusega

1.           Selleks et kannustada kalureid osalema merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi kaitses ja taastamises, sealhulgas seoses nende jätkusuutliku püügitegevuse raamistikus osutatavate teenustega, võib EMKF toetada järgmisi tegevusi:

(a) jäätmete kogumine merest, näiteks kaotatud püügivahendite ja mereprahi eemaldamine;

(b) merefauna ja -floora kaitsmiseks ning parandamiseks staatiliste või liikuvate struktuuride ehitamine või paigaldamine;

(c) kaasaaitamine varude paremale haldamisele ja juhtimisele;

(d) NATURA 2000 alade haldamine, taastamine ja seire kooskõlas nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiviga 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta)[28] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/147/EÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta)[29] ja kooskõlas nõukogu direktiiviga 82/43/EMÜ kehtestatud prioriteetse tegevusraamistikega;

(e) merekaitsealade haldamine, taastamine ja seire eesmärgiga rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/56/EÜ artikli 13 lõikes 4 viidatud ruumilisi kaitsemeetmeid;

(f) osalemine muudes meetmetes, mille eesmärk on säilitada ja parandada bioloogilise mitmekesisuse ning ökosüsteemiga seotud teenuseid, näiteks jätkusuutlike kalavarude toetamiseks konkreetsete mere- ja rannikuelupaikade taastamine.

2.           Käesoleva artikli kohaseid tegevusi viivad ellu avalik-õiguslikud asutused ja need hõlmavad liikmesriigi tunnustatud kalureid või kalurite organisatsioone või valitsusvälised organisatsioone partnerluses kalurite organisatsioonidega või artiklis 62 määratletud kohalike kalanduse tegevusrühmadega.

3.           Komisjon on volitatud kooskõlas artikliga 150 vastu võtma delegeeritud akte eesmärgiga:

(a) tuvastada käesoleva artikli lõike 1 alusel toetuskõlblikud tegevusliigid;

(b) täpsustada lõike 1 alusel toetuskõlblikud kulud.

Artikkel 39 Kliimamuutuse mõju vähendamine

1.           EMKF võib kliimamuutuse mõjude vähendamiseks toetada:

(a) kalalaevade pardal tehtavaid investeeringuid, mille eesmärk on vähendada saasteainete või kasvuhoonegaaside heiteid ja suurendada kalalaevade tõhusust;

(b) energiatõhususe auditeid ja kavasid.

2.           Toetus ei aita asendada või moderniseerida põhi- või lisamootoreid. Toetust antakse ainult kalalaevade omanikele ja samale kalalaevale ei anta toetust rohkem kui üks kord programmitöö perioodi jooksul.

3.           Komisjon on volitatud kooskõlas artikliga 150 võtma vastu delegeeritud akte, et määrata kindlaks lõike 1 punkti a alusel toetuskõlblike tegevuste liigid.

Artikkel 40 Tootekvaliteet ja soovimatu püügi kasutamine

1.           EMKF võib püütud kala kvaliteedi parandamiseks toetada kalalaevade pardal tehtavaid investeeringuid.

2.           EMKF võib soovimatu püügi paremaks kasutamiseks toetada kalalaevade pardal tehtavaid investeeringuid, et paremini ära kasutada kaubanduslike kalavarude soovimatut püüki ja suurendada vähe kasutust leidvate püütud kalaosade väärtust kooskõlas [ühise kalanduspoliitika määruse] artikliga 15 ja [määruse (EL) nr kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta] artikli 8 punktiga b.

3.           Käesoleva artikli kohaselt ei anta samale kalalaevale või samale toetusesaajale toetust rohkem kui üks kord programmitöö perioodi jooksul.

4.           Lõikes 1 viidatud toetust antakse üksnes liidu kalalaevade omanikele, kes on taotluse esitamise päevale eelneval kahel aastal oma laevaga merel püügiga tegelenud vähemalt 60 päeva.

Artikkel 41 Kalasadamad, lossimiskohad ja varjualused

1.           EMKF võib lossitud toodete kvaliteedi suurendamiseks, energiatõhususe tõstmiseks, keskkonnakaitsele kaasaaitamiseks või ohutuse ja töötingimuste parandamiseks toetada investeeringuid kalasadamate infrastruktuuridesse või lossimiskohtadesse, sealhulgas investeeringud jäätmete ja mereprahi kogumise struktuuridesse.

2.           EMKF võib soovimatu püügi paremaks kasutamiseks toetada investeeringuid kalasadamatesse ja lossimiskohtadesse, mis võimaldavad paremini ära kasutada kaubanduslike kalavarude soovimatut püüki ning suurendada vähe kasutust leidvate püütud kalaosade väärtust kooskõlas [ühise kalanduspoliitika määruse] artikliga 15 ja [määruse (EL) nr kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta] artikli 8 punktiga b.

3.           EMKF võib kalurite ohutuse suurendamiseks toetada investeeringuid varjualuste ehitamisse ja moderniseerimisse.

4.           Toetus ei hõlma uute sadamate, uute lossimiskohtade ega uute oksjonihoonete ehitamist.

Artikkel 42 Kalapüük sisevetel

1.           EMKF võib toetada järgmisi investeeringuid, et vähendada sisevetel kalapüügi keskkonnale avaldatavat mõju, suurendada energiatõhusust, parandada lossitud kala kvaliteeti või parandada töötingimusi:

(a) kalalaevade pardal tehtavad investeeringud või investeeringud individuaalsesse varustusse, millele on osutatud artiklis 33 ja kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud tingimustega;

(b) investeeringud varustusse, millele on osutatud artiklis 36 ja kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud tingimustega;

(c) kalalaevade pardal tehtavad investeeringud ning energiatõhususe auditid ja kavad, mis on ette nähtud artikliga 39 ja kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud tingimustega;

(d) investeeringud olemasolevatesse sadamatesse ja lossimiskohtadesse, millele on osutatud artiklis 41 ja kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud tingimustega.

2            Lõike 1 kohaldamisel on:

(a) artiklites 33, 36 ja 39 tehtud viited kalalaevadele − viited ainult sisevetes tegutsevatele laevadele;

(b) artiklis 36 tehtud viited merekeskkonnale − viited keskkonnale, milles tegutsevad sisevetes tegutsevad laevad.

3.           EMKF võib kooskõlas käesoleva määruse artikli 32 tingimustega siseveekalurite mitmekesisuse säilitamiseks toetada sisevete kalapüügiga tegelevate laevade sihtotstarbe muutmist tegutsemiseks kalandusvälises valdkonnas.

4.           Lõike 3 kohaldamisel on artiklis 32 tehtud viited kalalaevadele viited ainult sisevetes tegutsevatele laevadele.

5.           EMKF võib veefauna ja -floora kaitsmiseks ja arendamiseks toetada siseveekalurite osalemist NATURA 2000 alade haldamises, taastamises ja seires, kui need alad on otseselt seotud püügitegevusega, samuti sisevete taastamist, sealhulgas kudemiskohtade ja rändeliikide rändeteede taastamist, piiramata artikli 38 lõike 1 punkti d kohaldamist.

6.           Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli alusel toetust saavad laevad jätkavad tegutsemist üksnes sisevetes.

II PEATÜKK Vesiviljeluse jätkusuutlik areng

Artikkel 43 Erieesmärgid

Käesoleva peatüki kohase toetusega aidatakse saavutada artikli 6 lõigetes 2 ja 4 seatud prioriteete.

Artikkel 44 Üldtingimused

1.           Käesoleva peatüki kohane toetus piirdub vesiviljelusettevõtetega, kui ei ole selgelt teisiti öeldud.

2.           Kui tegevus seisneb investeeringutes varustusse või infrastruktuuri, et tagada vastavus keskkonna-, inim- ja loomatervise-, hügieeni- või loomade heaolu nõuetele kooskõlas liidu õigusega ning jõustumisel pärast 2014. aastat, siis võidakse investeeringuid toetada kuni päevani, mil standardid muutuvad ettevõtetele kohustuslikuks.

Artikkel 45 Innovatsioon

1.           EMKF võib vesiviljelusega seoses innovatsiooni stimuleerimiseks toetada:

(a) uute tehniliste või organisatsiooniliste teadmiste kasutuselevõttu vesiviljelusettevõtetes, mis vähendab nende mõju keskkonnale või soodustab vesiviljelusressursside jätkusäästlikumat kasutamist;

(b) uute või tehnika tasemega võrreldes oluliselt parendatud toodete, uute või parendatud protsesside, uute või parendatud juhtimis- ja korraldussüsteemide arendamist ning turuleviimist.

2.           Käesoleva artikli kohased tegevused tuleb ellu viia koostöös teadus- või tehnikaasutusega, mida tunnustab iga liikmesriigi siseriiklik õigus ja mis tõendab tegevuste tulemusi.

3.           Toetatavate tegevuste tulemused peab liikmesriik kooskõlas artikliga 143 piisaval määral avalikustama.

Artikkel 46 Investeeringud avamere vesiviljelusesse ja toiduks mittekasutatavasse vesiviljelusesse

1.           EMKF võib suure kasvupotentsiaaliga vesiviljelusvormide edendamiseks toetada investeeringuid avamere vesiviljelusesse või toiduks mittekasutatavasse vesiviljelusse.

2.           Komisjon on volitatud kooskõlas artikliga 150 võtma vastu delegeeritud akte, et määrata kindlaks tegevusliigid ja toetuskõlblikud kulud.

Artikkel 47 Uued sissetulekuvormid ja lisandväärtus

1.           EMKF võib ettevõtluse soodustamiseks vesiviljeluses toetada investeeringuid, mis aistavad kaasa:

(a) vesiviljelustoodetele lisandväärtuse loomisele, eelkõige võimaldades vesiviljelusettevõttel oma vesiviljelustooteid töödelda, turustada ja otse müüa;

(b) vesiviljelusettevõtete sissetulekute mitmekesistamisele uute heade turuväljavaadetega vesiviljelusliikide arendamise teel;

(c) vesiviljelusettevõtete sissetulekute mitmekesistamisele vesiviljelusega mitteseotud lisategevuste arendamise teel.

2.           Lõige 1 punkti c kohast toetust antakse ainult vesiviljelusettevõtetele tingimusel, et vesiviljelusvälised lisategevused on seotud vesiviljelusettevõtte põhitegevusega, näiteks kalandusturism, vesiviljelusega seotud keskkonnateenused või vesiviljelusega seotud haridustegevus.

Artikkel 48 Vesiviljelusettevõtete haldus-, asendus- ja nõuandeteenused

1.           Vesiviljelusettevõtete üldise tulemuslikkuse ja konkurentsivõime parandamiseks võib EMKF toetada järgmist:

(a) vesiviljelusettevõtjate juhtimis-, asendus- ja nõuandeteenuste sisseseadmine;

(b) ettevõtte tehnilist, teaduslikku, juriidilist või majanduslikku laadi nõuandeteenuste osutamine.

2.           Lõike 1 punkti b kohased nõuandeteenused hõlmavad järgmist:

(a) vesiviljeluse haldusvajadused vastavad liidu ja siseriiklikule keskkonnakaitseõigusele ning mereala ruumilise planeerimise nõuetele;

(b) keskkonnamõjuhinnang;

(c) vesiviljeluse haldusvajadused vastavad liidu veeloomade tervise või rahvatervise õigusele;

(d) liidu ja siseriiklikul õigusel põhinevad tervis- ja ohutusstandardid;

(e) turu- ja äristrateegiad.

3.           Lõike 1 punkti a kohast toetust antakse ainult avalik-õiguslikele asutusele, kes valitakse välja ettevõtete nõuandeteenuseid sisse seadma. Lõike 1 punkti b kohast toetust antakse ainult vesiviljeluse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele või vesiviljelustootja-organisatsioonidele.

4.           Vesiviljelusettevõtted ei saa programmitöö perioodil nõuandeteenuste eest toetust üle ühe korra iga teenuseliigi kohta, mis on hõlmatud lõike 2 punktides a−e.

Artikkel 49 Inimkapitali ja suhtevõrgustike edendamine

1.           EMKF võib inimkapitali ja suhtevõrgustike loomise edendamiseks toetada:

(a) elukestvat õpet, teaduslike teadmiste ja uuenduslike tavade levitamist ning uute erialaste oskuste omandamist vesiviljeluses;

(b) suhtevõrgustike loomist ning kogemuste ja parimate tavade vahetamist vesiviljelusettevõtete või kutseorganisatsioonide ja muude sidusrühmade seas, sealhulgas teadusasutuste ja nende seas, kes edendavad meeste ja naiste võrdseid õigusi.

2.           Lõike 1 punktis a osutatud toetust antakse ainult suurtele vesiviljelusettevõtetele.

Artikkel 50 Vesiviljelusalade potentsiaali suurendamine

1.           EMKF võib vesiviljelusalade ja infrastruktuuride arengule kaasaaitamiseks toetada järgmist:

(a) vesiviljeluse arendamiseks kõige sobivamate alade kindlakstegemine ja kaardistamine ning juhul kui seda kohaldatakse, siis mereala ruumilise planeerimise protsesside arvestamine;

(b) vesiviljelusalade infrastruktuuride parendamine, sealhulgas maakorralduse, energiavarustuse või veemajanduse kaudu;

(c) pädevate asutuste kooskõlas direktiivi 2009/147/EÜ või direktiivi 92/43 artikli 16 lõikega 1 võetud ja rakendatud meetmed eesmärgiga ennetada ränka kahju vesiviljelusele.

2.           Käesoleva artikli kohaselt on toetusesaajateks üksnes riiklikud asutused.

Artikkel 51 Uute vesiviljelusettevõtete julgustamine

1.           EMKF võib ettevõtluse soodustamiseks vesiviljeluses toetada vesiviljelusettevõtete loomist uute alustavate ettevõtjate poolt.

2.           Lõike 1 kohast toetust antakse vesiviljelusettevõtetele tingimusel, et nad:

(a) omavad piisavas ulatuses erialaseid oskusi ja pädevusi;

(b) loovad esimest korda mikro- või väikest vesiviljelusettevõtet ja on selle juhiks;

(c) esitavad äriplaani oma vesiviljelustegevuse arendamiseks.

3.           Piisavate erialaste oskuste omandamiseks võivad sektorisse sisenevad vesiviljelusettevõtted kasutada artikli 49 lõike 1 punktis a ettenähtud toetust.

Artikkel 52 Kõrge keskkonnakaitse tasemega vesiviljeluse edendamine

EMKF võib vesiviljeluse keskkonnale avaldatava mõju oluliseks vähendamiseks toetada investeeringuid järgmisse:

(a) võimaldada oluliselt vähendada vesiviljelusettevõtete mõju veele, eelkõige kasutatava vee vähendamise või väljundvee kvaliteedi parandamise kaudu, sealhulgas multitroopsete vesiviljelussüsteemide rajamise kaudu;

(b) piirata vesiviljelusettevõtete negatiivset mõju loodusele või bioloogilisele mitmekesisusele;

(c) varustuse ostmine, mis kaitseb vesiviljelusettevõtteid metskiskjate eest, kasutades nõukogu ja Euroopa Parlamendi direktiivi 2009/147/EMÜ ja nõukogu direktiivi 92/43/EÜ pakutavat kaitset;

(d) energiatõhususe suurendamine ja vesiviljelusettevõtete taastuvate energiaallikatele ülemineku edendamine;

(e) olemasolevate vesiviljelustiikide või laguunide taastamine muda eemaldamise teel või muud võimalikud meetmed, mille eesmärk on ennetada muda ladestumist.

Artikkel 53 Üleminek keskkonnajuhtimise ja keskkonnaauditeerimise süsteemidele ning mahepõllumajanduslikule vesiviljelusele

1.           EMKF võib mahepõllumajandusliku või energiatõhusa vesiviljeluse edendamiseks toetada järgmist:

(a) üleminek tavapärastelt vesiviljeluse tootmismeetoditelt mahepõllumajanduslikule vesiviljelustootmisele nõukogu 28. juuni 2007. aasta määruse (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2029/91 kehtetuks tunnistamise kohta)[30] ja komisjoni 5. augusti 2009 määruse (EÜ) nr 710/2009 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 889/2008 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses mahepõllumajanduslike vesiviljelusloomade ja merevetikate tootmise üksikasjalike eeskirjade kehtestamisega)[31] tähenduses

(b) liidu osalemine keskkonnajuhtimise ja keskkonnauditeerimise süsteemides, mis kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 761/2001 (organisatsioonide vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS))[32].

2.           Toetust antakse ainult toetusesaajatele, kes võtavad endale kohustuse osaleda vähemalt kolm aastat EMASis või vähemalt viie aastaga saavutada vastavus mahepõllumajandusliku tootmise nõuetega.

3.           Toetus on maksimaalselt kaheaastase hüvitise vormis ajal, mil ettevõte läheb üle mahepõllumajanduslikule tootmisele, ja ajal, mil ettevõte valmistub osalema EMASi süsteemis.

4.           Liikmesriigid arvutavad hüvitise järgmisel alusel:

(a) teenimata tulu või lisakulud üleminekul tavapäraselt tootmiselt mahepõllumajanduslikule tootmisele tegevuste osas, mis on käesoleva artikli lõike 1 punkti a kohaselt toetuskõlblikud;

(b) lisakulud, mis tulenevad EMASile taotluse esitamisest ja selles osalemiseks valmistumisest tegevuste osas, mis on lõike 1 punkti b kohaselt toetuskõlblikud.

Artikkel 54 Vesiviljeluse keskkonnateenused

1.           EMKF võib keskkonnateenuseid osutava vesiviljeluse arengu edendamiseks toetada järgmist:

(a) vesiviljeluse meetodid, mis on kooskõlas konkreetsete keskkonnavajadustega ja millel on konkreetsed haldusnõuded, mis tulenevad NATURA 2000 alade määratlemisest nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ning nõukogu ja Euroopa Parlamendi direktiivi 2009/147/EÜ kohaselt;

(b) osalemine ex situ looduskaitses ja veeloomade reproduktsioonis riiklike asutuste väljatöötatud või nende järelevalve all olevates kaitse- ja bioloogilise mitmekesisuse taastamise raamistikus;

(c) ulatusliku vesiviljeluse vormid, sealhulgas keskkonnakaitse ja parandamine, bioloogiline mitmekesisus ning maastiku ja vesiviljelustsoonide traditsiooniliste tunnuste hooldus.

2.           Lõike 1 punkti a kohane toetus on iga-aastase hüvitise vormis tekkinud lisakulude eest või haldusnõuete tõttu saamata jäänud kasumi eest asjassepuutuvates valdkonnas seoses nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ või nõukogu ja Euroopa Parlamendi direktiivi 2009/147/EÜ täitmisega.

3.           Lõike 1 punkti c kohast toetust antakse üksnes siis, kui toetusesaajad võtavad endale kohustuse vähemalt viie aasta jooksul täita vesiviljeluse ja keskkonnanõudeid, mis lähevad kaugemale pelgalt liidu ja siseriikliku õiguse kohaldamisest. Tegevuse keskkonnakasu tõendatakse eelnevalt liikmesriigi määratud pädevate asutuste tehtud hinnangu abil, välja arvatud kui teatava tegevuse keskkonnakasu on juba tunnustatud.

4.           Lõike 1 punkti c kohane toetus on iga-aastase hüvitise vormis tekkinud lisakulude eest.

5.           Käesoleva artikli alusel toetatavate tegevuste tulemused peab liikmesriik kooskõlas artikliga 143 piisaval määral avalikustama.

Artikkel 55 Rahvatervishoiu meetmed

1.           EMKF toetab molluskikasvatajaid, hüvitades nende kasvatatud molluskite kogumise ajutise peatamise rahvatervise huvides.

2.           Toetust võib anda üksnes siis, kui molluskite saastumise tõttu nende kogumise peatamine on tingitud toksiini tootva planktoni vohamisest või biotoksiine sisaldava planktoni olemasolul ning kui:

a)      peatamine kestab järjest üle nelja kuu või

b)      kogumise peatamise kahjud on üle 35 % asjassepuutuva ettevõtte aastakäibest, arvutatuna ettevõtte eelneva kolme aasta keskmise käibe alusel.

3.           Hüvitist võib maksta maksimaalselt 12 kuu jooksul kogu programmitöö perioodi jooksul.

Artikkel 56 Loomade tervist ja heaolu käsitlevad meetmed

1.           EMKF võib loomade tervise ja heaolu edendamiseks vesiviljelusettevõtetes, eelkõige ennetamise ja bioloogilise turvalisuse osas, toetada järgmist:

(a) haiguste kontrollimine ja likvideerimine vesiviljeluses kooskõlas nõukogu otsuse 2009/470/EÜ (kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas) tingimustega;

(b) üldiste ja liigispetsiifiliste parimate tavade või bioloogilist turvalisust või loomade heaolu vesiviljeluses käsitlevate eetikakoodeksite väljatöötamine;

(c) veterinaarravimite kättesaadavuse suurendamine vesiviljeluses kasutamiseks ning ravimite nõuetekohase kasutamise edendamine farmatseutiliste uuringute tellimise ning teabe levitamise ja vahetamise kaudu.

2.           Lõike 1 punkti c kohane toetus ei hõlma veterinaarravimite ostu.

3.           Lõike 1 punkti c alusel rahastatavate uuringute tulemused peab liikmesriik kooskõlas artikliga 143 piisaval määral ette kandma ja avalikustama.

4.           Toetust võib anda ka avalik-õiguslikele asutustele.

Artikkel 57 Vesiviljeluse varude kindlustamine

1.           EMKF võib vesiviljelustootjate sissetulekute kaitseks toetada sissemakseid vesiviljeluse varude kindlustusse, mis katab järgmisest põhjustatud kahjud:

(a) loodusõnnetused;

(b) ebasoodsad kliimatingimused;

(c) ootamatud muutused vee kvaliteedis;

(d) vesiviljelusega seotud haigused või tootmisrajatiste hävinemine.

2.           Asjassepuutuv liikmesriik peab ebasoodsaid kliimatingimuse või haiguste puhkemist vesiviljeluses ametlikult sellena tutvustama.

Liikmesriigid võivad vajaduse korral kehtestada eelnevalt kriteeriumid, mille alusel ametlik tunnustamine loetakse antuks.

3.           Toetust antakse üksnes vesiviljeluse varude kindlustuslepingutele, mis hõlmavad lõike 1 kohast majanduskahju, mis ületab 30 % vesiviljelusettevõtte keskmise aastatulust.

III PEATÜKK Kalanduspiirkondade jätkusuutlik areng

1. jagu Reguleerimissala ja eesmärgid

Artikkel 58 Reguleerimisala

EMKF toetab kalanduspiirkondade jätkusuutlikku arengut kooskõlas ühenduse juhitava kohaliku arengu käsitusviisiga, mis on sätestatud [määruse (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 28.

Artikkel 59 Erieesmärgid

Käesoleva peatüki kohase toetusega aidatakse kaasa artikli 6 lõikes 1 seatud prioriteetide saavutamisele.

2. Jagu Kalanduspiirkonnad, kohalikud partnerlused ja kohalikud arengustrateegiad

Artikkel 60 Kalanduspiirkonnad

1.           Toetuskõlblik kalanduspiirkond:

(a) on piiratud suurusega ja üldiselt väiksem kui ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse NUTS kolmas tase Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1059/2003 (millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS))[33] tähenduses;

(b) on funktsionaalselt ühtne geograafilises, majanduslikus ja sotsiaalses mõttes, võttes konkreetselt arvesse kalandus- ja vesiviljelussektoreid ning moodustades piisava kriitilise massi inim-, finants- ja majandusressursside mõttes, et toetada elujõulise kohaliku arengu strateegiat.

2.           Liikmesriigid kehtestavad tegevuskavas piirkondade valiku menetluse, sealhulgas kohaldatavad kriteeriumid.

Artikkel 61 Integreeritud kohaliku arengu strateegiad

1.           EMKFiga seoses põhineb [määruse (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted] artikli 28 lõike 1 punktis c viidatud kohaliku arengu strateegia kohaliku majanduse eri sektorite, eelkõige kalandus- ja vesiviljelussektori osalejate ja projektide koostoimel.

2.           Artiklis 59 viidatud eesmärkide saavutamiseks peavad kohalikud arengustrateegiad:

(a) maksimaalselt suurendama kalandus- ja vesiviljelussektori osalust ranniku- ja sisevete kalanduspiirkondade jätkusuutlikus arengus;

(b) tagama, et kohalikud kogukonnad kasutavad täielikult ära ja saavad kasu merendus- ja rannikuarengu pakutavatest võimalustest.

3.           Strateegia peab olema ühtne piirkonnas kindlaks tehtud võimaluste ja vajadustega ning liidu EMKFiga seotud prioriteetidega. Strateegiad võivad ulatuda kalandusele keskenduvatest strateegiatest laiemate strateegiateni, mis on suunatud kalanduspiirkondade mitmekesistamisele. Strateegia peab olema midagi enamat kui vaid tegevuste kogum või sektorimeetmete kõrvutamine.

4.           EMKFi toetuse saamiseks peab [määruse (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 29 viidatud integreeritud kohaliku arengu strateegia sisaldama vähemalt järgmisi koostisosi:

(a) kalanduse kohalike tegevusrühmade liikmesuse kirjeldus ja põhjendus;

(b) esitatud EMKFi eelarve põhjendus ja vahendite eraldamine kindlakstehtud kohalike prioriteetide vahel.

5.           Komisjonil on kooskõlas artikliga 150 volitused võtta vastu delegeeritud akte [määruse (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted] artikli 29 lõike 1 punktis e viidatud tegevuskava sisu kohta.

6.           Liikmesriigid määratlevad tegevuskavas kohalike arengustrateegiate valikukriteeriumid, milles peegeldub ühenduse juhitava käsitusviisi lisaväärtus.

Artikkel 62 Kalanduse kohalikud tegevusrühmad

1.           EMKFi tähenduses määratakse kohalikud tegevusrühmad, millele on viidatud [määruse (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted] artikli 28 lõike 1 punktis b kalanduse kohalike tegevusrühmadena.

2.           Kalanduse kohalikud tegevusrühmad teevad ettepaneku integreeritud kohaliku arengu strateegia kohta, mis põhineb vähemalt artiklis 61 sätestatud koostisosadel, ja vastutavad selle rakendamise eest.

3.           Kalanduse kohalikud tegevusrühmad:

(a) peegeldavad laialdaselt oma strateegia keset ja piirkonna sotsiaal-majanduslikku koosseisu peamiste sidusrühmade tasakaalustatud esindatuse kaudu, sealhulgas erasektor, avalik sektor ja kodanikuühiskond;

(b) tagavad kalandus- ja vesiviljelussektori märkimisväärse esindatuse.

4.           Kui kohalikku arengustrateegiat toetatakse lisaks EMKFile teistest fondidest, luuakse EMKFi toetatavate projektide jaoks konkreetne valikuorgan kooskõlas lõikes 3 sätestatud kriteeriumidega.

5.           Kalanduse kohalike tegevusrühmade miinimumülesanded on sätestatud [määruse (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted] artikli 30 lõikes 3.

6.           Kalanduse kohalikud tegevusrühmad võivad samuti täita muid ülesandeid, mille neile delegeerivad juhtimisasutus ja/või maksev asutus.

7.           Kalanduse kohalike tegevusrühmade, juhtimisasutuse / maksva asutuse rolli strateegias kirjeldatakse selgelt tegevuskavas.

3. jagu Toetuskõlblikud toimingud

Artikkel 63 EMKFi toetus integreeritud kohalikule arengule

1.           Käesolevas jaos on toetuskõlbulikeks loetud toimingud toodud [määruse (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 31.

2.           Kohalikud tegevusrühmad võivad teha pädevale makseasutusele maksetaotluse ettemakse tasumiseks, kui selline võimalus on rakenduskavaga ette nähtud. Ettemakse summa ei tohi ületada 50 % jooksevkuludega seotud riiklikust toetusest.

Artikkel 64 Ettevalmistav toetus

1.           Ettevalmistavat toetust antakse haldussuutlikkuse parandamiseks, koolituseks ja koostöö arendamiseks kohaliku arengu strateegia ettevalmistamisel ning rakendamisel.

2.           Komisjonil on kooskõlas artikliga 150 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte selles osas, mis käsitleb lõikes 1 toodud tegevuste toetuskõlblike kulude määratlust.

Artikkel 65 Kohalike arengustrateegiate rakendamine

1.           Kohalike arengustrateegia rakendamiseks võib toetust anda järgmiste eesmärkide täitmiseks:

(a) kalatööstuste ja vesiviljeluse tarneahela kõikides etappides lisandväärtuse tõstmine, töökohtade loomine ja innovatsiooni edendamine;

(b) kalanduspiirkondades ja teistes merendussektorites mitmekesistamise toetamine ja töökohtade loomine;

(c) kalanduspiirkondade keskkonnaressursside tõhustamine ja kasutamine, sealhulgas kliimamuutuse mõju vähendamisele suunatud meetmed;

(d) sotsiaalse heaolu ja kultuuripärandi, sealhulgas merendusega seotud kultuuripärand, edendamine kalanduspiirkondades;

(e) kalanduskogukondade rolli tugevdamine kohalikus arengus ja kohalike kalatööstuste ressursside ja merendustegevuse juhtimine.

2.           Eraldatav toetus võib hõlmata käesoleva jaotise I ja II peatükis ettenähtud meetmeid, tingimusel, et nende kohalik juhtimine on selgelt põhjendatud. Kui toetust antakse toimingutele, mis vastavad nendele meetmetele, kohaldatakse käesoleva jaotise I ja II peatükis toodud asjakohaseid tingimusi ning toetuse määra toimingu kohta.

Artikkel 66 Koostöö

1.           [Määruse (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted] artikli 31 lõikes c osutatud toetust võib anda:

(a) territooriumide- või riikidevahelistele koostööprojektidele;

(b) territooriumide või riikidevahelistele koostööprojektide ettevalmistavale tehnilisele toetusele, tingimusel et kohalikud tegevusrühmad suudavad tõestada, et nad valmistavad ette projekti rakendamist.

„Territooriumidevaheline koostöö on liikmesriigisisene koostöö. „Riikidevaheline koostöö” on koostöö mitme liikmesriigi territooriumide ning kolmandate riikide territooriumide vahel.

2.           Erinevalt muudest FLAGidest võivad FLAGi partnerid EMKFi all olla kohalikud avalik-õiguslikud partnerlused, mis rakendavad kohaliku arengu strateegiat liidu sees või väljaspool seda.

3.           Seal, kus koostööprojekte ei vali välja kalanduse kohalikud tegevusrühmad, loovad liikmesriigid koostööprojektide jätkuvaks rakendamiseks süsteemi. Nad avalikustavad riiklikud ja piirkondlikud haldustoimingud riikidevaheliste koostööprojektide väljavalimiseks ja toetuskõlblike kulude loetelu hiljemalt kahe aasta jooksul peale nende rakenduskavade vastuvõtmise kuupäeva.

4.           Koostööprojektid tuleb võtta vastu nelja kuu jooksul peale projekti esitamise kuupäeva.

5.           Liikmesriigid teavitavad komisjoni nende vastuvõetud riikidevahelistest koostööprojektidest.

Artikkel 67 Jooksevkulud ja elavdamine

1.           [Määruse (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted] artikli 31 lõikes d osutatud jooksevkulud seotakse kohaliku arengu strateegia rakendamise juhtimisega läbi kalanduse kohaliku tegevusrühma.

2.           [Määruse (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted] artikli 31 lõikes d viidatud kalanduspiirkondade elavdamise kulud katavad toiminguid, millega antakse teavet kohaliku arengu strateegia ja projekti arendamise ülesannete kohta.

3.           Komisjonil on kooskõlas artikliga 150 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte lõikes 1 toodud toimingute toetuskõlblike kulude määratluse kohta.

IV PEATÜKK Turustuse ja tootmisega seotud meetmed

Artikkel 68 Erieesmärgid

Käesoleva peatüki alusel antav toetus aitab saavutada käesoleva jaotise I ja II peatükis toodud erieesmärke.

Artikkel 69 Tootmis- ja turustuskavad

1.           EMKF võib toetada [määruse (EL) nr kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta] artiklis 32 viidatud tootmis- ja turustuskavade ettevalmistamist ja rakendamist.

2.           Tootmis- ja turustuskavadega seotud kulutused on toetuskõlblikud toetuseks EMKFi kaudu ainult pärast seda, kui liikmesriigi pädev asutus on heaks kiitnud [määruse (EL) nr kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta] artikli 32 lõikes 4 viidatud aastaaruande.

3.           Nimetatud artikli alusel aastas antav toetus ei ületa 3 % turustatud aastatoodangu keskmisest väärtusest iga tootjaorganisatsiooni esmamüügis ajavahemikus 2009–2011. Hiljuti tunnustatud tootjaorganisatsioonide puhul ei ületa aastas antav toetus 3 % turustatud aastatoodangu keskmisest väärtusest nende liikmete esmamüügis ajavahemikus 2009–2011.

4.           Kui asjaomane liikmesriik on kinnitanud [määruse (EL) nr kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta] artikli 32 lõikes 2 viidatud tootmis- ja turustuskava, võib ta teha ettemakse, mis on 50 % rahalisest toetusest.

5.           Lõikes 1 viidatud toetust antakse tootjaorganisatsioonidele ja tootjaorganisatsioonide ühendustele.

Artikkel 70 Ladustamisabi

1.           EMKF võib toetada hüvitise maksmist tunnustatud tootjaorganisatsioonidele ja tootjaorganisatsioonide ühendustele, mis ladustavad määruse (EL) nr [kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta] II lisas loetletud kalatooteid, tingimusel, et tooteid ladustatakse kooskõlas määruse (EL) nr [kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta] artiklitega 35 ja 36:

(a) ladustamisabi summa ei ületa asjaomaste toodete tasakaalustamiseks ja ladustamiseks nõutud tegevuste tehnilisi ja finantskulusid;

(b) ladustamisabi toetuskõlblikud kogused ei ületa 15 % tootjaorganisatsiooni poolt müügiks antud asjaomaste toodete aastakogusest;

(c) aastas antav rahaline toetus ei ületa allpool toodud protsendimäärasid turustatud aastatoodangu keskmisest väärtusest iga tootjaorganisatsiooni esmamüügis ajavahemikus 2009–2011. Kui tootjaorganisatsioonide liikmetel ei olnud 2009–2001 turustatud toodangut, siis võetakse arvesse sellise liikme esimesel kolmel tootmisaastal turustatud aastatoodangu keskmist väärtust:

– 2014. aastal 1 %

– 2015. aastal 0,8 %

– 2016. aastal 0,6 %

– 2017. aastal 0,4 %

– 2018. aastal 0,2 %

2.           2019. aastaks lõpetatakse lõikes 1 viidatud toetuse maksmine.

3.           Toetust makstakse ainul pärast seda, kui tooted on suunatud inimtoiduna ringlusesse.

4.           Liikmesriigid kehtestavad oma territooriumitel kohaldatava tehnilise ja finantskulude summa järgmisel viisil:

(a) tehnilisi kulusid arvutatakse kord aastas stabiliseerimiseks ja ladustamiseks nõutud toimingutega seotud otsekulude põhjal;

(b) finantskulud arvutatakse kord aastas, lähtudes iga liikmesriigi poolt aastaks kehtestatud intressimäärast;

(c) tehnilised ja finantskulud tehakse avalikuks.

5.           Liikmesriigid kontrollivad, kas ladustamisabi kasutavad tooted täidavad käesolevas artiklis sätestatud tingimusi. Sellise kontrolli korraldamiseks peavad ladustamisabi saajad laoarvestust toote liigi kohta, mis on antud lattu ja mis hiljem viiakse turule inimtoiduna tagasi.

Artikkel 71 Turustusmeetmed

1.           EMKF võib toetada kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamismeetmeid, mille eesmärk on:

(a) parandada järgmiste toodete turuleviimise tingimusi:

i)        üleliigsed või vähe püütud liigid;

ii)       soovimatu püük, mis lossitakse kooskõlas [ühise kalanduspoliitika määruse] artikliga 15 ja [määruse (EL) nr kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta] artikli 8 lõike b teise taandega;

iii)      tooted, mille saamise meetoditel on väike mõju keskkonnale või mahepõllumajanduslikele vesiviljelustoodetele, nagu on määratletud nõukogu määruses (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise kohta;

(b) edendada kvaliteeti, hõlbustades:

i)        teatava toote taotluse registreerimist kooskõlas nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta)[34] tingimustega;

ii)       sertifitseerimist ja edendamist, sealhulgas jätkusuutlike kalandus- ja vesiviljelustooted ning keskkonnasõbralikud töötlemismeetodid;

iii)      kalatoodete otseturustust väikesemahulise rannapüügiga tegelevate kalurite poolt.

(c) suurendada tootmise ja turu läbipaistvust ning teostada turu-uuringuid;

(d) koostada ühenduse õigusega kooskõlas olevaid vormikohaseid lepinguid;

(e) luua tootjaorganisatsioone, tootjaorganisatsioonide ühendusi või tegevusalasiseseid organisatsioone, mida tunnustatakse [kalandus- ja vesiviljelustoodete turgude ühist korraldust käsitleva määruse] II peatüki III jao alusel;

(f) viia ellu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete piirkondlikke, üleriigilisi või riikidevahelisi edenduskampaaniaid.

2.           Lõike 1 punkti b alusel võetavad toimingud võivad hõlmata tarneahela tootmise, töötlemise ja turustustegevuste ühendamist.

Artikkel 72 Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine

1.           EMKFi kaudu võib toetada investeeringuid kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisse:

(a) mis aitavad säästa energiat või vähendada keskkonnamõju, sealhulgas jäätmete töötlemine;

(b) piiratud või mitte mingit kaubanduslikku huvi pakkuvate liikide töötlemine;

(c) põhiliste töötlemistoimingutega kaasnevate kõrvaltoodete töötlemist;

(d) mahepõllumajanduslike vesiviljelustoodete töötlemist, mida reguleeritakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 artiklitega 6 ja 7.

2.           Lõikes 1 viidatud toetust antakse üksnes [määruse (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted]] IV jaotisega ettenähtud rahastamisvahendite kaudu.

V PEATÜKK Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetega seotud lisakulude hüvitamine äärepoolseimates piirkondades

Artikkel 73 Hüvituskava

1.           EMKF võib toetada hüvituskava, mis kehtestatakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 791/2007 Assooride, Madeira, Kanaari saarte ning Prantsuse departemangude Guajaana ja Réunioni teatavate kalandustoodete turustamisel tekkivate lisakulude kohta.

2.           Iga asjaomane liikmesriik koostab lõikes 1 viidatud piirkondade kohta kalapüügi- ja vesiviljelustoodete loetelu ning määrab kindlaks toetuskõlblike toodete koguse.

3.           Lõikes 2 viidatud loetelu koostamisel ja koguste määramisel võtavad liikmesriigid arvesse kõiki asjaomaseid asjaolusid, muu hulgas vajadust tagada, et hüvitis täidab täielikult ühtse kalanduspoliitika nõudeid.

4.           Hüvitist ei maksta kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele:

(a) mis on püütud kolmanda riigi laeva poolt, välja arvatud kalapüügilaevad, mis sõidavad Venetsueela lipu all ja tegutsevad ühenduse vetes;

(b) mis on püütud ühenduse kalapüügilaevade poolt, mis ei ole registreeritud lõikes 1 viidatud piirkondades asuvas sadamas;

(c) mis on sisse toodud kolmandatest riikidest.

5.           Käesoleva artikli lõike 4 lõiget b ei rakendata, kui asjaomase äärepoolseimas piirkonnas asuva töötleja olemasolev võimsus ületab tooraine koguse, mis on tarnitud kooskõlas käesolevas artiklis kehtestatud eeskirjadega.

Artikkel 74 Hüvitise arvutamine

Hüvitist makstakse operaatoritele, kes tegutsevad asjaomastes regioonides ja selles võetakse arvesse:

(a) iga kalapüügi- või vesiviljelustootega kaasnevat lisakulu, mis tuleneb asjaomase regiooni konkreetsetest ebasoodsatest tingimustest, ja

(b) kogu muud liiki riiklikku sekkumist, mis mõjutab lisakulude suurust.

Artikkel 75 Hüvituskava

1.           Asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile iga asjaomase regiooni kohta hüvituskava, sealhulgas artiklis 73 viidatud loetelu ja kogused, artiklis 74 viidatud hüvitise suuruse ja artiklis 108 sätestatud pädeva asutuse.

2.           Komisjonil on õigus kooskõlas artikliga 150 võtta vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks hüvituskava sisu, sealhulgas asjaomaste regioonide konkreetsetest ebasoodsatest tingimustest tulenevate lisakulude arvutamise kriteeriumid.

VI PEATÜKK Ühise kalanduspoliitikaga kaasnev eelarve koostöös täitmine

Artikkel 76 Geograafiline reguleerimisala

Erandina käesoleva määruse artiklist 2 kohaldatakse käesolevat peatükki ka väljaspool Euroopa Liidu territooriumi toimuvate tegevuste suhtes.

Artikkel 77 Erieesmärgid

Käesolevas peatükis toodud meetmetega toetatakse [ühise kalanduspoliitika määruse] artiklite 37 ja 46 rakendamist.

Artikkel 78 Kontroll ja jõustamine

1.           EMKF võib toetada liidu kontrolli-, uurimis- ja rakendussüsteemi rakendamist, mis on ette nähtud [ühtse kalanduspoliitika määruse] artiklis 46 ja mida on täpsustatud nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollsüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks[35].

2.           Toetuskõlblikud on eelkõige järgmised tegevused:

(a) tehnoloogia, sealhulgas riistvara ja tarkvara, laevade jälgimise süsteemide (VDS), CCTV süsteemide ja IT-võrgustike väljatöötamine või hankimine, mis võimaldavad kalapüügiga seotud andmeid koguda, hallata, kontrollida, analüüsida ja vahetada ning töötada nende jaoks välja proovivõtumeetodeid, ja ka seotus sektorivaheliste andmevahetussüsteemidega;

(b) komponentide hankimine ja paigaldus, mis on vajalikud andmete ülekandmiseks kalapüügiga ja kalatoodete turustamisega seotud pooltelt asjaomasesse liikmesriiki ja ELi ametivõimudele, sealhulgas kontrollimiseks kasutatavate elektrooniliste registreerimis- ja aruandlussüsteemide (ERS), laevade jälgimissüsteemide (VMS) ja automaatsete tuvastussüsteemide (AIS) komponendid;

(c) kalapüügi- ja vesiviljelustoodete jälgitavuse tagamiseks vajalike komponentide hankimine ja paigaldus, nagu on määratletud nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 58;

(d) liikmesriikide vahel andmete vahetamist ja analüüsimist käsitlevate programmide rakendamine;

(e) patrull-laevade, lennukite ja helikopterite ajakohastamine ja hankimine, tingimusel, et neid kasutatakse vähemalt 60 % ajast kalapüügi kontrollimiseks;

(f) muude kontrollivahendite (sh mootori võimsus) mõõtmist võimaldavate ja kaaluseadmete hankimine;

(g) kalapüügi kontrollimisega seotud pilootprojektide elluviimine, sealhulgas kalade DNA analüüs või kontrolliga seotud veebilehtede väljatöötamine;

(h) kalapüügitegevuse jälgimise, kontrolli ja seire eest vastutavate isikute koolitus- ja vahetusprogrammid, sealhulgas liikmesriikide vahel;

(i) pädevate asutuste jälgimisel, kontrollimisel ja seirel tehtud kulude hindamine, kulude ja tulude analüüs ning teostatud auditite hindamine;

(j) algatused, sealhulgas seminarid ja meedia töövahendid, mis on suuantud nii kalurite kui ka teiste asjaosaliste (nt inspektorite, riiklike süüdistajate ja kohtunike ning avalikkuse) teadlikkuse tõstmisele vajadusest võidelda ebaseadusliku, registreerimata ja reguleerimata kalapüügiga ning rakendada ellu ühist kalanduspoliitikat.

3.           Käesoleva artikli lõike 2 punktides h, i ja j loetletud meetmed on toetuskõlblikud toetuseks ainult siis, kui nad on seotud riiklike võimude teostatud kontrollitegevusega.

4.           Käesoleva artikli lõike 2 punktides d ja h toodud meetmete osas määratakse makseasutuseks asjaomastest liikmesriikidest ainult üks.

Artikkel 79 Andmete kogumine

1.           EMKF toetab esmaste bioloogiliste, tehniliste, keskkonna- ja sotsiaal-majanduslike andmete kogumist ja haldamist, nagu nähakse ette [ühise kalanduspoliitika määruse] artikli 37 lõikes 5 viidatud ühenduse mitmeaastase programmiga.

2.           Toetuskõlblikud on eelkõige järgmised tegevused:

(a) andmete haldamine ja kasutamine teaduslikuks analüüsiks ja ühise kalanduspoliitika rakendamiseks;

(b) riiklikud mitmeaastased proovivõtuprogrammid;

(c) kaubandusliku ja harrastuskalapüügi mereseire;

(d) mereuuringud;

(e) liikmesriikide esindajate osalemine piirkondlikel kooskõlastamisnõupidamistel, millele viidatakse [ühtset kalanduspoliitikat käsitleva määruse] artikli 37 lõikes 4, regionaalsete kalapüüki haldavate organisatsioonide nõupidamistel, kus EL on lepingupool või vaatleja, või teaduslikku nõu andvate rahvusvaheliste asutuste nõupidamistel.

VI JAOTIS MEETMED, MIDA RAHASTATAKSE OTSESEL EELARVE TÄITMISEL

I PEATÜKK Integreeritud merenduspoliitika

Artikkel 80 Geograafiline reguleerimisala

Erandina käesoleva määruse artiklist 2 kohaldatakse käesolevat peatükki ka väljaspool Euroopa Liidu territooriumi toimuvate tegevuste suhtes.

Artikkel 81 Reguleerimisala ja eesmärgid

Käesoleva peatüki kohaselt antava toetusega toetatakse liidu integreeritud merenduspoliitika arendamist ja rakendamist. Sellega:

(a) toetatakse integreeritud merendus- ja rannikupoliitika väljatöötamist ning rakendamist kohalikul, piirkondlikul, riiklikul, merebasseini, ELi ja rahvusvahelisel tasandil, eelkõige:

i)       toetades tegevusi, mis innustavad liikmesriike ja ELi piirkondi välja töötama, kasutusele võtma või rakendama integreeritud merenduspoliitikat;

ii)       toetades liikmesriikide omavahelist ja liikmesriikide ning sidusrühmade vahelist mere- ja merendusstrateegiaid (sh merebasseinistrateegia) käsitlevat dialoogi ja koostööd;

iii)      toetades valdkonnaüleseid koostööplatvorme ja -võrgustikke, sh avaliku sektori asutuste, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, tööstusharu, turismisektori, uuringutega tegelevate sidusrühmade, kodanike, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite esindajad;

iv)      toetades parimate tavade vahetamist ja suhtlust rahvusvahelisel tasandil, sh kahepoolset suhtlust kolmandate riikidega, piiramata muid lepinguid või kokkuleppeid, mis võivad olla sõlmitud ELi ja asjaomaste kolmandate riikide vahel;

v)      tõstes esile integreeritud merenduspoliitikat ja suurendades avaliku sektori asutuste, erasektori ja üldsuse teadlikkust sellest.

(b) toetatakse valdkonnaüleseid algatusi, millest võidavad vastastikku erinevad merendussektorid ja/või sektoripoliitikad, võttes arvesse ning kasutades ära olemasolevaid vahendeid ja algatusi, nagu näiteks:

i)       integreeritud merendusseire, mille eesmärk on suurendada valdkondadevahelise ja piiriülese teabevahetuse kaudu tõhusust ja tulemuslikkust, võttes arvesse olemasolevaid ja tulevasi süsteeme;

ii)       mereala ruumiline planeerimine ja rannikuala integreeritud haldamine;

iii)      tervikliku ja avaliku kvaliteetse merealase teadmistebaasi järkjärguline loomine, mis hõlbustab kõnealuste andmete ja teadmiste jagamist, taaskasutamist ja levitamist eri kasutajarühmade seas.

(c) Täienduseks väljakujunenud valdkondlikele ja riiklikele meetmetele toetatakse rannikualadel püsivat majanduskasvu, töökohtade loomist, innovatsiooni ja uusi tehnoloogiaid uutes ning tulevastes merendussektorites.

(d) Toetatakse merekeskkonna, eelkõige selle bioloogilise mitmekesisuse ja merekaitsealade (nt NATURA 2000 alad) kaitset ja mere- ning rannikuressursside säästvat kasutamist ja merekeskkonda mõjutava inimtegevuse jätkusuutlikkuse piiride täiendavat kindlaks määramist, eelkõige merestrateegia raamdirektiivi raames.

Artikkel 82 Toetuskõlblikud tegevused

1.           Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist võib kooskõlas artiklis 81 sätestatud eesmärkidega toetada näiteks järgmisi tegevusi:

(a) uuringud;

(b) projektid, sh katse- ja koostööprojektid;

(c) avalik teave ja parimate tavade jagamine, teadlikkuse tõstmise kampaaniad ja sellega seotud teabevahetus ning teabe levitamine, nt reklaamikampaaniad ja -üritused ning veebilehtede ja sidusrühmadele mõeldud suhtlusplatvormide arendamine ja haldamine, sealhulgas liidu poliitiliste prioriteetide propageerimine sel määral, mil need on seotud käesoleva määruse üldeesmärkidega;

(d) konverentsid, seminarid ja õpikojad;

(e) parimate tavade jagamine, kooskõlastustegevused, sh merebasseinistrateegiaid käsitlevad teabevahetusvõrgustikud ja juhtimissüsteemid;

(f) selliste IT-süsteemide ja võrgustike arendamine ja haldamine, mis võimaldavad koguda, hallata, kontrollida ja analüüsida kalandusandmeid ning välja töötada selleks vajalikud valimi koostamise meetodid, ning nende vastastikune sidumine valdkonnaüleste andmevahetussüsteemidega.

2.           Artikli 81 punktis b sätestatud valdkonnaüleste meetmete arendamise eesmärgi saavutamiseks võib Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist toetada:

(a) integreeritud merendusseire tehniliste vahendite arendamist ja rakendamist, eelkõige selleks, et toetada detsentraliseeritud teabevahetussüsteemide kasutuselevõttu, toimimist ja haldust merendusvaldkonnas (CISE), sidudes eelkõige olemasolevaid ja tulevasi süsteeme;

(b) liikmesriikidevahelisi kooskõlastus- ja koostöötegevusi, mis on seotud mereala ruumilise planeerimise ja rannikuala integreeritud haldamisega, sh kulude haldamise süsteemid ning andmevahetus ja -seire, hindamine, eksperdivõrgustike loomine ja haldamine ning programmi loomine liikmesriikide ettevalmistamiseks mereala ruumilise planeerimise rakendamiseks;

(c) tehnilisi vahendeid Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu loomiseks ning haldamiseks, et hõlbustada võrgustikku kuuluvate liikmesriikide asutustevahelise koostöö kaudu mereandmete kogumist, koondamist, kvaliteedikontrolli, taaskasutamist ja levitamist.

II PEATÜKK Rahastatavad ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika lisameetmed otsesel eelarve täitmisel

Artikkel 83 Geograafiline reguleerimisala

Erandina käesoleva määruse artiklist 2 kohaldatakse käesolevat peatükki ka väljaspool Euroopa Liidu territooriumi toimuvate tegevuste suhtes.

Artikkel 84 Erieesmärgid

Käesolevas peatükis sätestatud meetmed aitavad kaasa ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika rakendamisele, eelkõige:

(a) teadusnõustamisega ühise kalanduspoliitika raames;

(b) erikontrolli ja täitemeetmetega ühise kalanduspoliitika raames;

(c) rahvusvaheliste organisatsioonide vabatahtliku kaasabiga;

(d) nõuandekomisjonidega;

(e) turgu käsitleva teabega;

(f) ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika teavitustegevustega.

Artikkel 85 Teadusnõustamine ja -teadmised

1.           Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist võib toetada teadustulemusi, eelkõige rakendusuuringute projekte, mis on otseselt seotud teaduslike arvamuste ning soovituste esitamisega, et ühise kalanduspoliitika raames võetavad kalamajandust käsitlevad otsused oleksid usaldusväärsed ja tõhusad.

2.           Toetuskõlblikud on eelkõige järgmised tegevused:

(a) uuringud ja katseprojektid, mis on vajalikud ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja arendamiseks, sh alternatiivsed säästva kalamajanduse tehnikad;

(b) teadusasutuste, sh kalavarude hindamise eest vastutavate rahvusvaheliste nõuandvate organite, sõltumatute ekspertide ja muude teadusasutuste teaduslike arvamuste ning soovituste koostamine ning esitamine;

(c) ekspertide osalemine kalanduse teaduslikke ja tehnilisi küsimusi käsitlevatel kohtumistel ning ekspertide töörühmades ja rahvusvahelistes nõuandvates organites ning kohtumistel, kus vajatakse kalandusekspertide teadmisi;

(d) komisjoni kantud kulud andmete kogumise, haldamise ja kasutamisega seotud teenuste kasutamisel, kalandusekspertide kohtumiste korraldamisel ja juhtimisel ning kalanduse teadusliku ja tehnilise pädevusega seonduvate tööprogrammide juhtimisel, andmekõnede ja andmestike töötlemisel, ettevalmistustöö tegemisel teaduslike arvamuste ja soovituste esitamiseks;

(e) liikmesriikidevaheline koostöö andmekogumise valdkonnas, sh piirkondlike andmebaaside loomine ja haldamine piirkondlikku koostööd hõlbustavate andmete säilitamiseks, haldamiseks ja kasutamiseks ning andmete kogumise ja haldamise täiustamiseks ja teadusliku taseme tõstmiseks, et toetada kalamajandust.

Artikkel 86 Kontroll ja rakendamine

1.           Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist võib toetada [ühise kalanduspoliitika määruse] artiklis 46 sätestatud ja nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruses nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollsüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) nimetatud liidu kontrolli-, inspektsiooni- ja rakendussüsteemi rakendamist.

2.           Toetuskõlblikud on eelkõige järgmised tegevused:

(a) sama geograafilise piirkonna mitme liikmesriigi patrulllaevade, õhusõidukite ja helikopterite ühine ostmine, tingimusel et vähemalt 60 % ajast kasutatakse neid kalanduse kontrollimiseks;

(b) kulutused, mis seonduvad uute kontrollitehnoloogiate hindamise ja arendamisega;

(c) kõik tegevuskulud, mis on seotud ühise kalanduspoliitika rakendamise inspekteerimisega liikmesriikides komisjoni inspektorite poolt, eelkõige kontrollkülastused, inspektorite turvaseadmed ja koolitus, koosolekute korraldamine ja neil osalemine ning inspekteerimisvahendite ost või prahtimine komisjoni poolt nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse nr 1224/2009 X jaotise kohaselt.

3.           Lõike 2 punktis a loetletud meetme puhul määratakse toetusesaajaks ainult üks asjaomane liikmesriik.

Artikkel 87 Rahvusvaheliste organisatsioonide vabatahtlik toetamine

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist võib toetada järgmisi tegevusi rahvusvaheliste suhete valdkonnas:

(a) vabatahtlikud toetused ÜRO organisatsioonidele ja vabatahtlikud toetused mereõiguse alal tegutsevatele rahvusvahelistele organisatsioonidele;

(b) vabatahtlikud rahalised toetused, et valmistada ette Euroopa Liidule huvipakkuvate uute rahvusvaheliste organisatsioonide loomist või rahvusvaheliste lepingute sõlmimist;

(c) vabatahtlikud rahalised toetused või programmid, mida viivad ellu Euroopa Liidule huvipakkuvad rahvusvahelised organisatsioonid;

(d) rahalised toetused tegevusele (lepinguosaliste töö-, mitteametlikud ja erakorralised koosolekud), millega toetatakse Euroopa Liidu huvisid rahvusvahelistes organisatsioonides ning tugevdatakse koostööd liidu partneritega nendes organisatsioonides. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist kantakse kolmandate riikide esindajate rahvusvaheliste foorumite raames toimuvatel läbirääkimistel ja koosolekutel osalemise kulud siis, kui nende osavõtt on Euroopa Liidu huvide seisukohalt vajalik.

Artikkel 88 Nõuandekomisjonid

1.           Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist võib katta [ühise kalanduspoliitika määruse] artikli 52 kohaselt loodud nõuandekomisjonide tegevuskulud.

2.           Juriidilisest isikust nõuandekomisjon võib taotleda liidu toetust Euroopa üldhuvides tegutseva asutusena.

Artikkel 89 Turuteave

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist võib toetada komisjoni kalandus- ja vesiviljelustooteid käsitleva turuteabe arendamisel ja levitamisel kooskõlas [määruse (EL) nr kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta] artikliga 49.

Artikkel 90 Ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika teavitusmeetmed

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist võib kanda:

(a) ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitikaga seotud teavitus- ja kommunikatsioonimeetmetega seotud kulud, sh:

(b) eri sihtrühmadele suunatud kirjalike, audiovisuaalsete elektrooniliste materjalide koostamise, tõlkimise ja levitamise kulud;

(c) ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitikaga seotud eri osalejate teavitamiseks ja nende arvamuste kogumiseks ette nähtud ürituste ning kohtumiste ettevalmistamise ja korraldamise kulud;

(d) komisjoni poolt kohtumistele kutsutud ekspertide ja sidusrühmade esindajate sõidu- ja majutuskulud;

(e) Euroopa Liidu poliitiliste prioriteetide propageerimise kulud, sel määral, mil need on seotud käesoleva määruse üldeesmärkidega.

III PEATÜKK Tehniline abi

Artikkel 91 Komisjoni algatusel antav tehniline abi

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist võib toetada järgmisi komisjoni algatusel võetavaid meetmeid, võttes arvesse selle fondi 1,1 % suurust artikli 16 lõikes 2 sätestatud piirmäära:

(a) [määruse (EL) nr [...], millega kehtestatakse ühissätted] artikli 51 lõikes 1 osutatud tehnilise abi meetmed;

(b) säästva kalanduse kokkulepete rakendamine ja liidu osalemine piirkondlikes kalamajanduse organisatsioonides;

(c) Euroopa kohalike kalanduse tegevusrühmade võrgustiku loomine, mille eesmärk on suurendada suutlikkust, jagada teavet, vahetada kogemusi ja toetada koostööd kohalike partnerluste vahel. Võrgustik teeb koostööd ERFi, ESFi ja EAFRD kohaliku arengu jaoks moodustatud võrgustiku ning tehnilise abi asutustega seoses nende kohaliku arengu meetmete ja rahvusvahelise koostööga.

Artikkel 92 Liikmesriikide algatusel antav tehniline abi

1.           Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist võib toetada järgmisi liikmesriikide algatusel võetavaid meetmeid, võttes arvesse piirmäära 5 % rakenduskava kogusummast:

a)      [määruse (EL) nr [...], millega kehtestatakse ühissätted] artikli 52 lõikes 1 osutatud tehnilise abi meetmed;

b)      riiklike võrgustike loomine suutlikkuse suurendamiseks, teabe levitamiseks, kogemuste ja parimate tavade vahetamiseks ning kalanduse kohalike tegevusrühmade vahelise koostöö toetamiseks liikmesriigi territooriumil

2.           Erandjuhul ja nõuetekohaselt põhjendatud asjaolude korral võib lõikes 1 osutatud piirmäära ületada.

3.           Sertifitseerimisasutusega seotud kulud ei ole toetuskõlblikud lõike 1 alusel.

4.           Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 150 vastu delegeeritud õigusakte lõikes 1 osutatud riiklike võrgustike tegevuste kindlaks määramiseks.

VII JAOTIS RAKENDAMINE EELARVE KOOSTÖÖS TÄITMISE RAAMES

I PEATÜKK Üldsätted

Artikkel 93 Reguleerimisala

Käesolevat jaotist kohaldatakse meetmete suhtes, mida rahastatakse eelarve koostöös täitmise raames V jaotises sätestatu kohaselt

II PEATÜKK Rakendusmehhanism

1. jagu EMKFi toetus

Artikkel 94 Kaasfinantseerimise määrade kehtestamine

1.           Komisjoni programmi heakskiitvas otsuses määratakse kindlaks EMKFi vahenditest programmile antav maksimumtoetus.

2.           EMKFi toetus arvutatakse avaliku sektori toetuskõlblike kulutuste summa alusel.

Rakenduskavas kehtestatakse iga artiklis 6 EMKFi jaoks sätestatud liidu prioriteedina kehtestatud eesmärgi EMKFi toetusmäär. EMKFi maksimaalne toetusmäär on 75 % avaliku sektori toetuskõlblikest kuludest.

EMKFi minimaalne toetusmäär on 20 %.

3.           Erandina lõikest 2 on EMKFi toetusmäär:

(a) 100 % artiklis 70 osutatud ladustamisabiga seotud toetuskõlblikest kuludest;

(b) 100 % artiklis 73 osutatud hüvitamise korraga seotud avaliku sektori toetuskõlblikest kuludest;

(c) 50 % artikli 78 lõike 2 punktis e osutatud toetusega seotud avaliku sektori toetuskõlblikest kuludest;

(d) 80 % artikli 78 lõike 2 punktides a–d ja f–j osutatud toetusega seotud avaliku sektori toetuskõlblikest kuludest;

(e) 65 % artiklis 79 osutatud toetusega seotud toetuskõlblikest kuludest.

Artikkel 95 Riigiabi osatähtsus

1.           Liikmesriigid annavad riigiabi maksimaalselt 50 % tegevuse toetuskõlblikest kogukuludest.

2.           Erandina lõikest 1 annavad liikmesriigid riigiabi 100 % tegevuse toetuskõlblikest kuludest, kui:

(a) toetusesaaja on avalik-õiguslik asutus;

(b) tegevus on seotud artiklis 70 osutatud ladustamisabiga;

(c) tegevus on seotud artiklis 73 osutatud hüvitamise korraga;

(d) tegevus on seotud artiklis 79 osutatud andmekogumisega.

3.           Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid anda riigiabi 50 % kuni maksimaalselt 100 % toetuskõlblikest kogukuludest, kui meede rakendatakse vastavalt V jaotise III peatükile ja see vastab ühele järgmistest kriteeriumitest:

(a) kollektiivne huvi;

(b) kollektiivne toetusesaaja;

(c) meetme tulemused on üldsusele kättesaadavad;

(d) kohaliku tasandi projekt on uuenduslik.

4.           Erandina lõikest 1 suurendatakse riigiabi osatähtsust I lisas sätestatud protsendipunktide võrra.

5.           Riigiabi minimaalne osatähtsus on 20 % tegevuse toetuskõlblikest kogukuludest.

6.           Komisjon määrab artikli 151 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt rakendusaktidega kindlaks, kuidas kohaldatakse riigiabi osatähtsuse eri protsendipunkte juhul, kui täidetud on mitu I lisas sätestatud tingimust.

2. jagu Finantsjuhtimine ja euro kasutamine

Artikkel 96 Eelmaksete kord

1.           Lisaks [määruse (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 72 sätestatud üldeeskirjadele ja järgides komisjoni otsust rakenduskava vastuvõtmise kohta, tasub komisjon terve programmitöö perioodi eelmakse esialgse summa, mis moodustab 4 % Euroopa Liidu eelarvest selle rakenduskava jaoks eraldatud summast. Selle võib jagada kaheks osamakseks sõltuvalt eelarvevahendite kättesaadavusest.

2.           Eelmakse intressid kuuluvad vastava rakenduskava juurde ja arvestatakse maha kulude lõppdeklaratsioonis esitatud avaliku sektori kulutustest.

Artikkel 97 Eelarveaasta

Eelarveaasta hõlmab kantud kulusid ja teenitud tulu, mis makseasutus on kirjendanud EMKFi eelarve raamatupidamisarvestuses aasta „N” kohta, mis algab aasta „N–1” 16. oktoobril ja lõpeb aasta „N” 15. oktoobril.

Artikkel 98 Vahemaksed

1.           Vahemakseid tehakse iga rakenduskava puhul. Need arvutatakse, kohaldades iga liidu prioriteedi kaasrahastamise määra selle prioriteedi raames tõendatud avalike kulude suhtes.

2.           Komisjon teostab vahemakseid olenevalt eelarvevõimalustest, et hüvitada akrediteeritud makseasutustele programmide rakendamise kulud.

3.           Iga vahemakse peab vastama järgmistele nõuetele:

(a)     akrediteeritud makseasutuse allkirjastatud kuludeklaratsioon edastatakse komisjonile artikli 124 lõike 1 punkti c kohaselt;

(b)     EMKFi toetuse kogusummat igale liidu prioriteedile ei ületata asjaomase programmi kehtivusajal kordagi;

(c)     komisjonile edastatakse praogrammi rakendamist käsitlev viimane iga-aastane eduaruanne.

4.           Komisjon teavitab viivitamata akrediteeritud makseasutust, kui mõni lõikes 3 sätestatud nõue ei ole täidetud. Kui mõnda lõike 3 punktis a või c sätestatud nõuet ei ole järgitud, ei võeta kuludeklaratsiooni vastu.

5.           Komisjon teostab vahemaksed 45 päeva jooksul alates lõikes 3 sätestatud nõuetele vastava kuludeklaratsiooni registreerimisest, ilma et see piiraks artikleid 123 ja 127.

6.           Akrediteeritud makseasutused koostavad ja edastavad komisjonile rakenduskavadega seotud kulude vahedeklaratsioonid ajavahemike jooksul, mille komisjon määrab kindlaks rakendusaktidega artikli 151 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Vahepealsed kuludeklaratsioonid, mis käsitlevad pärast 16. oktoobrit tehtud kulusid, kantakse järgneva aasta eelarvesse.

Artikkel 99 Lõppmakse ja programmi lõpetamine

1.           Komisjon teostab lõppmakse olenevalt vahendite olemasolust pärast programmi rakendamist käsitleva viimase iga-aastase eduaruande kättesaamist, võttes aluseks kehtiva rahastamiskava, asjaomase programmi viimase rakendusaasta raamatupidamisaruanded ning vastava kontrollimise ja heakskiitmise otsuse. Nimetatud raamatupidamisaruanded esitatakse komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast kulude toetuskõlblikkuse viimast kuupäeva ning need hõlmavad makseasutuse kantud kulusid kuni kulude toetuskõlblikkuse viimase kuupäevani.

2.           Lõppmakse teostatakse hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui komisjon on käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabe ja dokumendid kätte saanud ning viimane raamatupidamise aastaaruanne on kontrollitud ja heaks kiidetud. Komisjon vabastab pärast lõppmakse teostamist allesjäänud kohustused kuue kuu jooksul, ilma et see piiraks artikli 100 kohaldamist.

3.           Kui komisjonile ei esitata lõikes 1 sätestatud tähtajaks viimast iga-aastast eduaruannet ning programmi viimase rakendusaasta raamatupidamisaruannete kontrollimiseks ja heakskiitmiseks vajalikke dokumente, vabastatakse järelejäänud kohustused artikli 100 kohaselt.

Artikkel 100 Kulukohustuste vabastamine

Komisjon vabastab kõik programmi tarbeks mõeldud eelarveliste kulukohustuste osad, mida ei ole kasutatud eel- või vahemaksete tegemiseks või mille kohta ei ole komisjonile seoses kantud kuludega eelarveliste kulukohustuste aastale järgneva teise aasta 31. detsembriks esitatud ühtegi artikli 98 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastavat kuludeklaratsiooni.

Artikkel 101 Euro kasutamine

1.           Liikmesriigi esitatud rakenduskavas sätestatud summade, tõendatud kuluaruannete, maksetaotluste ning rakendamise aasta- ja lõpparuannetes esitatud kulutuste vääring on euro.

2.           Liikmesriigid, kes ei ole maksetaotluse esitamise päevaks eurot kasutusele võtnud, konverteerivad riigi vääringus tehtud kulud eurodesse.

Need summade eurodesse konverteerimisel kasutatakse komisjoni selle kuu raamatupidamise kurssi, mil kulu kanti asjaomase rakenduskava makseasutuse raamatupidamisarvestusse. Komisjon avaldab konverteerimiskursi iga kuu elektrooniliselt.

3.           Summad, mis on tagasi nõutud nende liikmesriikide vääringus, kes ei ole tagasinõudmise päevaks eurot kasutusele võtnud, konverteeritakse eurodesse, kasutades lõikes 2 osutatud vahetuskurssi.

4.           Kui liikmesriik võtab kasutusele euro, kohaldatakse lõikes 3 sätestatud konverteerimiskorda jätkuvalt kõikide kulude suhtes, mille sertifitseerimisasutus on raamatupidamisarvestusse kandnud enne riigi vääringu ja euro vahelise kindlaksmääratud konverteerimiskursi jõustumist.

3. jagu Kulude toetuskõlblikkus ja kestus

Artikkel 102 Toetuskõlblikud kulud

1.           Lisaks [määruse (EL) nr [...], millega kehtestatakse ühissätted] artikli 55 lõikes 1 sätestatud üldeeskirjadele peavad toetusesaajate väljamakseid tõendama arved ja maksmist tõendavad dokumendid.

2.           EMKFist toetuse saamiseks on kõlblikud ainult V jaotise III peatükis sätestatud kaudsed kulud.

3.           Erandina [määruse (EL) nr [...], millega kehtestatakse ühissätted] artikli 55 lõikest 7 on kulud, mis muutuvad toetuskõlblikuks programmi muutmise tõttu artikli 22 lõike 2 kohaselt, toetuskõlblikud alles alates muudatuse esitamisele järgneva aasta 1. jaanuarist.

Artikkel 103 Lihtsustatud kulude, lisakulude ja saamata jäänud tulu arvutamine

Kui toetust antakse lihtsustatud kulude, lisakulude või saamata jäänud tulu alusel, tagavad liikmesriigid, et asjaomased arvutused on nõuetekohased, täpsed ja tehtud eelnevalt ausa, õiglase ja kontrollitava arvutusmeetodiga.

Artikkel 104 Ettemaksed

1.           Ettemaksete tingimuseks on 100 % ettemakse summale vastava pangatagatise või muu samaväärse tagatise kehtestamine.

2.           Kui tegemist on avaliku sektori toetusesaajaga, tehakse ettemakseid omavalitsustele, piirkondlikele asutustele ja nende liitudele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele.

3.           Avalik-õigusliku asutuse antud tagatist käsitatakse samaväärsena esimeses lõigus osutatud tagatisega, eeldusel et ametiasutus kohustub maksma tagatisele vastava summa juhul, kui õigust makstud ettemaksele ei kinnitata.

4.           Tagatise võib vabastada, kui pädev makseasutus teeb kindlaks, et tegevuse jaoks ettenähtud riikliku toetuse vastavad tegelikud kulutused on ettemaksest suuremad.

Artikkel 105 Meetme vastuvõetavuse kriteeriumite kehtivus

1.           Toetusesaaja täidab pärast taotluse esitamist ja kogu meetme rakendamise aja jooksul ning teatavate meetmete puhul kindlaksmääratud aja jooksul pärast lõppmakse saamist jätkuvalt artikli 12 lõikes 1 osutatud vastuvõetavuse tingimusi.

2.           Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 150 vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks:

(a) meetmed, mille puhul tuleb pärast lõppmakse saamist täita vastuvõetavuse tingimused, ja

(b) lõikes 1 osutatud ajavahemik.

Seda õigust kasutades järgib komisjon täielikult proportsionaalsuse põhimõtet ja võtab arvesse, et ühise kalanduspoliitika vastava eeskirja täitmata jätmine võib suuresti ohustada mere bioloogiliste elusressursside säästvat kasutamist, millega taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks vajalikke tasemeid, asjaomaste kalavarude jätkusuutlikkust või merekeskkonna kaitset.

III PEATÜKK Haldus- ja kontrollsüsteemid

Artikkel 106 Liikmesriikide kohustused

Liikmesriigid tagavad, et rakenduskava jaoks on kehtestatud haldus- ja kontrollsüsteemid, mis tagavad ülesannete selge jaotuse ja eraldamise korraldusasutuse, makseasutuse ning sertifitseerimisasutuse vahel. Liikmesriigid vastutavad süsteemide tõhusa toimimise tagamise eest kogu programmi jooksul.

Artikkel 107 Pädevad asutused

1.           Liikmesriigid määravad rakenduskava jaoks järgmised asutused:

(a) korraldusasutus, kes võib olla kas eraõiguslik või avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb riigi ja piirkonna tasandil, või vastutab liikmesriik seda ülesannet täites ise asjaomase programmi juhtimise eest;

(b) akrediteeritud makseasutus artikli 109 tähenduses;

(c) sertifitseerimisasutus artikli 112 tähenduses.

2.           Liikmesriigid määravad selgelt kindlaks korraldusasutuse ja makseasutuse ning (kohaliku säästva arengu projektide puhul) artiklis 62 osutatud kohalike tegevusrühmade ülesanded toetuskõlblikkuse ja valikukriteeriumite kohaldamise ning projekti valimise menetluse kohta.

Artikkel 108 Korraldusasutus

1.           Korraldusasutus vastutab programmi tõhusa, tulemusliku ja korrektse juhtimise ja rakendamise eest ning eelkõige:

(a) tagab programmi statistiliste andmete salvestamise, säilitamise, haldamise ja esitamise asjakohase turvalise elektroonilise süsteemi olemasolu ning selle süsteemi vajaliku rakendamise, et jälgida ja hinnata ning eelkõige anda nõutud teavet püstitatud eesmärkide ja liidu prioriteetide saavutamisel tehtud edusammude kohta;

(b) esitab komisjonile kord kvartalis asjakohased andmed rahastamiseks valitud tegevuste kohta, sealhulgas toetusesaaja ja projekti põhinäitajate kohta;

(c) tagab, et toetusesaajad ja muud tegevuste rakendamisega seotud asutused:

i)        on teadlikud antavast toetusest tulenevatest kohustustest ja peavad kas eraldi raamatupidamissüsteemi või vastavaid raamatupidamiskoode kõikide meetmega seotud tehingute kohta;

ii)       on teadlikud nõuetest, mis käsitlevad andmete edastamist korraldusasutusele ning väljundite ja tulemuste registreerimist;

(d) tagab, et [määruse (EL) nr [...], millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 48 osutatud eelhinnang vastab artiklis 131 osutatud hindamis- ja järelevalvesüsteemile, aktsepteerib seda ning edastab selle komisjonile;

(e) tagab, et [määruse (EL) nr [...], millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 49 osutatud hindamiskava toimib, et artiklis 140 osutatud eelhinnang toimub kõnealuses artiklis sätestatud ajakava piires, et selline hinnang vastab artiklis 131 osutatud hindamis- ja järelevalvesüsteemile, ning edastab selle artiklis 136 osutatud järelevalvekomiteele ja komisjonile;

(f) edastab artiklis 136 osutatud järelevalvekomisjonile teabe ja dokumendid, mis on vajalikud programmi rakendamiseks, pidades silmas programmi erieesmärke ja prioriteete;

(g) koostab artiklis 138 osutatud iga-aastase arenguaruande ja selles sisalduvad järelevalve koondtabelid ning pärast nende heakskiitmist artiklis 136 osutatud järelevalvekomisjoni poolt esitab selle komisjonile;

(h) tagab, et makseasutus saab enne maksete lubamist kogu vajaliku teabe eelkõige teostatud tegevuste ning seoses rahastamiseks valitud tegevuste suhtes tehtud kõigi kontrollide kohta;

(i) tagab programmi avalikustamise, teavitades võimalikke toetusesaajaid, kutseorganisatsioone, majandus- ja sotsiaalpartnereid, meeste ja naiste vahelise võrdõiguslikkuse edendamisega seotud asutusi ning asjaomaseid valitsusväliseid organisatsioone (sh keskkonnaorganisatsioonid) programmi pakutavatest võimalustest ning programmi raames toetuse saamisest ning teavitades toetusesaajaid liidu panusest ning laiemat avalikkust liidu osast programmis.

2.           Liikmesriik või korraldusasutus võivad rakenduskava raames võetavate meetmete juhtimiseks ja rakendamiseks määrata ühe või mitu vahendusasutust, sealhulgas kohalikud ametiasutused, regionaalarengu asutused või valitsusvälised organisatsioonid.

3.           Kui korraldusasutus delegeerib osa enda ülesannetest teisele asutusele, jääb kogu vastutus nende ülesannete juhtimise tõhususe ja korrektsuse ning nende rakendamise eest korraldusasutusele. Korraldusasutus tagab asjaomaste sätete olemasolu, mille alusel saab teine asutus hankida kõnealuste ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid ja teavet.

Artikkel 109 Akrediteerimine ja makseasutuse akrediteerimise tühistamine

1.           Makseasutus on selleks määratud liikmesriigi talitus või asutus, kes vastutab kulude haldamise ja kontrollimise eest. Neid ülesandeid, välja arvatud makse tegemist, on lubatud delegeerida.

2.           Liikmesriigid akrediteerivad makseasutustena asutused või talitused, kes vastavad artikli 111 lõike 2 kohaselt komisjoni kehtestatavatele akrediteerimiskriteeriumidele.

3.           Akrediteeritud makseasutuse eest vastutav isik koostab [määruse (EL) nr [...], millega kehtestatakse ühissätted] artikli 75 lõike 1 punktides a, b ja c loetletud teabe.

4.           Kui akrediteeritud makseasutus ei vasta või enam ei vasta ühele või mitmele lõikega 2 ette nähtud akrediteerimiskriteeriumile, tühistab liikmesriik oma akrediteeringu, välja arvatud juhul, kui makseasutus teeb kindlaksmääratud tähtaja jooksul vajalikud muudatused vastavalt probleemi tõsidusele.

5.           Makseasutused haldavad oma vastutusalasse kuuluvaid riiklike meetmetega seotud tegevusi ja tagavad nende kontrolli ning neil lasub selles valdkonnas üldvastutus.

Artikkel 110 Täismaksed toetusesaajatele

Kui liidu õigusaktides ei ole selgelt sätestatud teisiti, makstakse käesoleva määrusega ettenähtud rahastamisega seotud maksed toetusesaajatele täies ulatuses välja.

Artikkel 111 Komisjoni volitused

Artikliga 106 ette nähtud süsteemi tõhusa toimimise tagamiseks antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 150 vastu delegeeritud õigusakte seoses järgnevaga:

a)           makseasutuste akrediteerimise miinimumtingimused, mis hõlmavad sisekeskkonda, kontrollitegevust, teavet ja selle edastamist ning järelevalvet, samuti akrediteerimise ja akrediteeringu tühistamise korra eeskirjad;

b)           makseasutuste akrediteeringu järelevalve ja läbivaatamiskorra eeskirjad;

c)           makseasutuste haldamise ja kontrolli vastutuse ulatus.

Artikkel 112 Sertifitseerimisasutused

1.           Sertifitseerimisasutus on liikmesriigi määratud avalik-õiguslik või eraõiguslik auditeerimisasutus, kes esitab arvamuse haldusliku kinnitava avalduse kohta, mis hõlmab makseasutuse raamatupidamise aastaaruande täielikkust, täpsust ja õigsust, sisekontrollisüsteemide nõuetekohast toimimist, raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimist. Sertifitseerimisasutus on oma tegevuses sõltumatu asjaomasest makseasutusest, korraldusasutusest ning makseasutusele akrediteeringu andnud asutusest.

2.           Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 150 vastu delegeeritud õigusakte, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad sertifitseerimisasutuse staatust, konkreetseid ülesandeid (sh sertifitseerimisasutuste tehtavad kontrollid ja sertifikaadid) ning koostatavaid aruandeid ja neile lisatavaid dokumente.

Artikkel 113 Makseasutuste tehtud maksete vastuvõetavus

Liit võib V jaotises osutatud eelarve koostöös täitmise ja artiklis 92 osutatud tehnilise abiga seotud kulusid rahastada vaid juhul, kui need on tehtud akrediteeritud makseasutuste poolt.

IV PEATÜKK Liikmesriikide kontroll

Artikkel 114 Liikmesriikide kohustused

1.           Liikmesriigid võtavad Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi raames vastu kõik õigus- ja haldusnormid ning kõik muud meetmed, mis on vajalikud, et tagada liidu finantshuvide tõhus kaitse, ning eelkõige selleks, et:

(a) kontrollida rahastatavate tegevuste seaduslikkust ja korrapärasust, sealhulgas seda, et kaasrahastatud tooted ja teenused on osutatud ning et toetusesaajad on maksnud deklareeritud kulud ning et see on kooskõlas kehtiva Euroopa Liidu ja riikliku õigusega, rakenduskavaga ja tegevuse toetamise tingimustega;

(b) tagada, et tegevuste rakendamisse kaasatud toetusesaajad, kellele on makstud hüvitist tegelikult tekkinud toetuskõlblike kulude alusel, säilitavad eraldi raamatupidamissüsteemi või piisava raamatupidamiskoodi tegevusega seotud tehingute jaoks;

(c) kehtestada kord, mis tagab piisava kontrolljälje tagamiseks nõutavate kõikide kulusid ja auditeid käsitlevate dokumentide säilitamise kooskõlas [määruse (EL) nr […], millega kehtestatakse ühissätted] artikli 62 lõikes g sätestatud nõuetega;

(d) pakkuda tõhusat kaitset pettuste vastu, eelkõige kõrgema riskiga aladel, mis toimib hoiatusena, võttes arvesse meetmete kulusid ja nendest saadavat kasu ning nende proportsionaalsust;

(e) ennetada eeskirjade eiramisi ja pettusi, need tuvastada ja kõrvaldada;.

(f) kehtestada tõhusaid hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi liidu õigusaktide või liikmesriigi õiguse kohaselt;

(g) nõuda tagasi alusetud maksed koos intressiga ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi.

2.           Liikmesriigid loovad tõhusad haldus- ja kontrollsüsteemid, et tagada vastavus käesolevale määrusele.

3.           Selleks et täita lõike 1 punktides a ja b osutatud kohustusi, hõlmab liikmesriikide kehtestatud süsteem:

(a) toetusesaajate esitatud toetusetaotluste halduskontrolle;

(b) toimingute kontrolle kohapeal.

Kohapealsete kontrollide puhul koostab vastutav asutus kõigi taotlejate alusel kontrollvalimi, mis vajaduse korral koosneb juhuslikust ja riskipõhisest osast, et saada representatiivne veamäär ning hõlmata samal ajal ka kõige suuremad vead.

4.           Üksikute toimingute kohapealseid kontrolle lõike 3 punkti b tähenduses võidakse teha valimi alusel.

5.           Kui korraldusasutus on rakenduskava alusel ühtlasi toetusesaaja, tagatakse lõike 1 punktis a nimetatud kontrollimise korraldamisel piisav ülesannete lahusus.

6.           Liikmesriigid teavitavad komisjoni lõigete 1, 2, 3 ja 5 alusel vastuvõetud sätetest ja võetud meetmetest. Kõik tingimused, mida liikmesriigid kehtestatavad käesolevas määruses sätestatud tingimuste täiendamiseks, peavad olema kontrollitavad.

7.           Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta eeskirjad käesoleva artikli lõigete 1, 2, 3 ja 4 ühetaoliseks kohaldamiseks. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 151 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

8.           Komisjon võtab vastu kooskõlas artikliga 150 delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse lõike 1 punktis c nimetatud kontrolljälje korraldamisega seotud eeskirjad.

Artikkel 115 Alusetute maksete tagasinõudmine

1.           Artikli 114 lõike 1 punkti g alusel nõuavad liikmesriigid tagasi alusetult makstud summad koos viivisega. Nad teatavad sellistest juhtumitest komisjonile ning hoiavad komisjoni kursis tagasinõudmisega seotud haldus- ja kohtumenetlustest.

2.           Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 150 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse lõikes 1 nimetatud liikmesriikide kohustusi käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad.

Artikkel 116 Eeskirjade eiramine

1.           Iga eeskirjade eiramise või rikkumise tõttu alusetult tehtud makse puhul nõuavad liikmesriigid toetusesaajalt selle tagasimaksmist ühe aasta jooksul pärast eeskirjade eiramise esimest ilmnemist ning kannavad vastavad summad makseasutuse võlgnike registrisse.

2.           Kui tagasimaksmist ei ole toimunud nelja aasta jooksul alates tagasimaksmise nõude kuupäevast või kaheksa aasta jooksul, kui sissenõudmine toimub liikmesriigi kohtu kaudu, katab sissenõudmata maksega seonduvad kulud asjaomane liikmesriik, ilma et see piiraks asjaomase liikmesriigi kohustust järgida tagasinõudmismenetlusi artikli 115 järgi.

Kui sissenõudmismenetluse raames nenditakse eeskirjade eiramiste puudumist lõplikku laadi haldusakti või kohtuotsusega, deklareerib asjaomane liikmesriik kuluna tema esimese lõigu alusel kantud finantskohustuse.

3.           Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid tagasinõudmismenetlust mitte alustada. Sellise otsuse võib teha üksnes siis, kui:

(a) juba tehtud või prognoositavad tagasinõudmise kulud on suuremad kui tagasinõutav summa või

(b) tagasinõudmine osutub võimatuks, kuna võlgnik või eeskirjade eiramise eest juriidilist vastutust kandvad isikud on asjaomase liikmesriigi õigusaktide kohaselt tunnistatud maksejõuetuks.

Kui käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud otsus võetakse vastu enne, kui võlgnetava summa suhtes on kohaldatud lõikes 2 osutatud eeskirju, kaetakse tagasinõudmata maksega seonduvad finantstagajärjed liidu eelarvest.

4.           Liikmesriik kajastab artikli 125 lõike 1 punkti c alapunkti iii kohaselt komisjonile saadetavates raamatupidamise aastaaruannetes käesoleva artikli lõike 2 kohaselt liikmesriigi kanda olevad summad. Komisjon kontrollib selle korrektset kohaldamist ja muudab vajaduse korral raamatupidamise aastaaruannet rakendusaktiga.

5.           Komisjon võib rakendusaktidega teha otsuse jätta järgmistel juhtudel liidu eelarvesse kantud summad liidu rahastamisest välja:

(a) kui liikmesriik ei ole täitnud lõikes 1 osutatud tähtaegu;

(b) kui ta leiab, et lõike 3 alusel liikmesriigi tehtud otsus mitte alustada tagasinõudmismenetlust ei ole põhjendatud;

(c) kui ta leiab, et eeskirjade eiramine või makse tagasi nõudmata jätmine tulenevad liikmesriigi haldusasutustele või muudele ametiasutustele süüks pandavast eeskirjade eiramisest või hooletusest.

6.           Enne käesolevas artiklis nimetatud otsuse rakendusaktidega vastuvõtmist kohaldatakse artikli 129 lõikes 6 sätestatud menetlust.

Artikkel 117 Liikmesriikide tehtavad finantskorrektsioonid

1.           Liikmesriikidel lasub esmane vastutus eeskirjade eiramise ja muude rikkumiste uurimise, nõutavate finantskorrektsioonide tegemise ja tagasinõudmiste eest. Süstemaatilise eeskirjade eiramise korral laiendab liikmesriik uuringuid, et need hõlmaksid kõiki toiminguid, mida eeskirjade eiramine võib mõjutada

2.           Liikmesriigid teevad nõutavad finantskorrektsioonid meetmetes või rakenduskavas avastatud üksikute või süstemaatilise eeskirjade eiramise või muude rikkumistega seoses. Finantskorrektsioonid seisnevad avaliku sektori toetuse täielikus või osalises tühistamises tegevusele või rakenduskavale. Liikmesriik võtab arvesse eeskirjade eiramise olemust ja raskusastet ning EMKFile tekitatud rahalist kahju ja kohaldab proportsionaalseid korrektsioone. Makseasutus kirjendab finantskorrektsioonid selle aruandeaasta raamatupidamisaruannetes, mille jooksul tühistamine otsustatakse.

3.           Kulude finantskorrektsioonide puhul, mis on otseselt seotud artikli 107 rikkumisega, võtavad liikmesriigid korrektsiooni summa üle otsustades arvesse, kui laialdaselt on toetusesaaja ühise kalanduspoliitika eeskirju eiranud, milline on ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumisest saadud majanduslik kasu ja kui tähtis on EMKFi toetus toetusesaaja majandustegevuse jaoks.

4.           Kooskõlas lõikega 1 tühistatud EMKFi toetust võib rakenduskavas uuesti kasutada vastavalt lõikele 5.

5.           Kooskõlas lõikega 2 tühistatud toetust ei või uuesti kasutada tegevuse või tegevuste rahastamiseks, millega seoses finantskorrektsioon tehti, või juhul kui finantskorrektsioon tehti süstemaatilise eeskirjade rikkumise ning muude rikkumiste tõttu, nende tegevuste rahastamiseks, mida eeskirjade süstemaatiline eiramine või muud rikkumised mõjutasid.

V PEATÜKK Komisjoni kontroll

1. jagu Maksete katkestamine ja peatamine

Artikkel 118 Maksetähtaja arvutamise katkestamine

Lisaks [määruse (EL) nr [...], millega kehtestatakse ühissätted] artikli 74 lõike 1 punktides a–c loetletud katkestamise põhjustele võib volitatud eelarvevahendite käsutaja [finantsmääruse] tähenduses katkestada vahemaksete maksetähtaja arvestamise kuni üheksaks kuuks, kui komisjon on rakendusaktiga vastu võtnud otsuse, milles tunnistatakse, et on tõendeid selle kohta, et liikmesriik on jätnud täitmata oma ühise kalanduspoliitikaga ette nähtud kohustused ja see mõjutab tõendatud kuluaruandes sisalduvaid kulusid, mille hüvitamiseks vahemakset taotletakse.

Artikkel 119 Maksete peatamine

1.           Komisjon võib rakendusakti alusel peatada kõik rakenduskava vahemaksed või osa nendest, kui:

(a) rakenduskava juhtimis- ja kontrollsüsteemis on suuri puudusi, mille suhtes ei ole rakendatud parandusmeetmeid;

(b) tõendatud kuluaruandes sisalduvad kulud on seotud ränga eeskirjade eiramisega või muu rikkumisega, mida ei ole kõrvaldatud;

(c) liikmesriik ei ole rakendanud vajalikke meetmeid olukorra parandamiseks, mis on tinginud edasilükkamise artiklist 118 lähtuvalt;

(d) järelevalvesüsteemi kvaliteedis ja usaldusväärsuses on suuri puudusi;

(e) komisjon on rakendusaktiga vastu võtnud otsuse, milles tunnistatakse, et on tõendeid selle kohta, et liikmesriik on jätnud täitmata ühise kalanduspoliitikaga ette nähtud kohustused ja see mõjutab tõendatud kuluaruandes sisalduvaid kulusid, mille hüvitamiseks vahemakset taotletakse. Selline rikkumine mõjutab kulusid, mis sisalduvad tõendatud kuluaruandes taotluse aluseks oleva vahemakse kohta;

(f) on täidetud määruse [millega kehtestatakse ühissätted) artikli 17 lõikes 5 ja artikli 20 lõikes 3 osutatud tingimused.

2.           Komisjon võib otsustada rakendusaktide alusel peatada kõik vahemaksed või osa nendest pärast seda, kui ta on andnud liikmesriigile võimaluse esitada kahe kuu jooksul oma tähelepanekud. Komisjon võib kooskõlas artikli 151 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega vastu võetud rakendusaktidega sätestada üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad maksete seda osa, mis võidakse peatada. Need summad on proportsionaalsed liikmesriigis avastatud puuduse, eeskirjade eiramise või mittevastavuse laadi ja tähtsusega.

3.           Komisjon võtab rakendusaktidega vastu otsuse kõikide vahemaksete või nende osa peatamise lõpetamise kohta, kui liikmesriik on võtnud meetmeid, mis on vajalikud peatamise lõpetamiseks. Kui liikmesriik selliseid meetmeid ei võta, võib komisjon võtta rakendusaktidega vastu otsuse finantskorrektsioonide kohaldamise kohta, tühistades kooskõlas artikliga 128 ja artiklis 129 kirjeldatud menetluse kohaselt osaliselt või tervikuna liidu toetuse rakenduskavale.

Artikkel 120 Komisjoni volitused

1.           Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 150 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse artiklis 118 ja artikli 119 lõike 1 punktis e osutatud rikkumisjuhtumid, loetledes sealhulgas ühise kalanduspoliitika asjaomased sätted, mis on esmatähtsad bioloogiliste mereressursside säilitamiseks.

2.           Komisjon võib rakendusaktidega sätestada maksete katkestamise ja peatamise üksikasjalikud eeskirjad. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 151 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2. jagu Raamatupidamisarvestuse kontroll ja heakskiitmine ja finantskorrektsioonid

Artikkel 121 Komisjoni kohapealsed kontrollid

1.           Ilma et see piiraks liikmesriikide poolt riiklike õigus- ja haldusnormide kohaselt või aluslepingu artikli 287 või 322 alusel korraldatud mis tahes kontrolli, võib komisjon liikmesriikides teostada kohapealseid kontrolle, et kindlaks teha eelkõige järgmist:

a)      haldustavade vastavus liidu eeskirjadele;

b)      vajalike tõendavate dokumentide olemasolu ja nende vastavus EMKFist rahastatud tegevustele;

c)      EMKFist rahastatud tegevuste rakendamise ja kontrolli tingimused.

2.           Komisjoni kohapealset kontrolli teostama volitatud isikutel või komisjoni ametnikel, kes tegutsevad neile antud pädevuse piires, on juurdepääs raamatupidamisdokumentidele ja kõigile teistele dokumentidele, kaasa arvatud elektroonilisel andmekandjal koostatud või sellel saadud ja säilitatud dokumentidele ning metaandmetele, mis on seotud EMKFist rahastatud kuludega.

3.           Kohapealse kontrolli teostamise volitused ei mõjuta siseriiklike normide kohaldamist, mille kohaselt peavad teatavate toimingutega tegelema riigi õiguse alusel selleks spetsiaalselt määratud ametnikud. Komisjoni volitatud isikud ei osale muu hulgas koduvisiitidel või isikute ametlikul küsitlemisel asjaomase liikmesriigi õigusaktide alusel. Neil on siiski juurdepääs sel teel saadud teabele.

4.           Komisjon teavitab aegsasti kohapealsest kontrollist asjaomast liikmesriiki või liikmesriiki, kelle territooriumil kontroll toimub. Asjaomase liikmesriigi esindajad võivad sellises kontrollis osaleda.

5.           Komisjoni taotlusel ja liikmesriigi nõusolekul teostavad kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused lisakontrolle või uuringuid käesoleva määrusega hõlmatud tegevuste kohta. Komisjoni ametnikud või tema volitatud esindajad võivad neis osaleda.

6.           Kontrolli parandamiseks võib komisjon asjaomaste liikmesriikide nõusolekul teatavate kontrolli või päringute puhul paluda abi nimetatud liikmesriikide ametiasutustelt.

7.           Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikli 151 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse menetlused, mida tuleb järgida lõigetes 5 ja 6 osutatud lisakontrollide tegemisel.

Artikkel 122 Juurdepääs teabele

1.           Liikmesriigid teevad komisjonile kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik EMKFi tõrgeteta toimimiseks, ja võtavad kõik vajalikud meetmed, et lihtsustada kontrolli, sealhulgas kohapealseid kontrolle, mida komisjon peab vajalikuks liidu rahastamise haldamise raames teha.

2.           Liikmesriigid edastavad komisjonile viimase nõudmisel ühise kalanduspoliitikaga seotud liidu õigusaktide rakendamiseks vastuvõetud õigus- ja haldusnormid, kui need õigusaktid mõjutavad rahaliselt EMKFi.

3.           Liikmesriigid teevad komisjonile kättesaadavaks kogu teabe tuvastatud eeskirjade eiramise ja oletatavate pettusejuhtumite kohta ning teabe nimetatud eeskirjade eiramise ja pettustega seoses alusetute maksete sissenõudmiseks artikli 116 kohaselt võetud meetmete kohta.

Artikkel 123 Juurdepääs dokumentidele

Akrediteeritud makseasutused säilitavad teostatud makseid tõendavad dokumendid ja liidu õigusaktidega ettenähtud haldus- ja füüsiliste kontrollide teostamisega seotud dokumendid ning teevad need dokumendid ja teabe komisjonile kättesaadavaks.

Kui nimetatud dokumente säilitab makseasutuse delegeeritud asutus, kes vastutab kulude kinnitamise eest, edastab kõnealune asutus akrediteeritud makseasutusele aruanded teostatud kontrollide arvu ja sisu ning nende tulemuste põhjal võetud meetmete kohta.

Artikkel 124 Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine

1.           Enne kõnealusele eelarveaastale järgneva aasta 30. aprilli võtab komisjon artikli 125 punkti c kohaselt edastatud teabe alusel rakendusaktidega vastu otsuse akrediteeritud makseasutuste raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta.

2.           Lõikes 1 osutatud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsus hõlmab esitatud raamatupidamise aastaaruannete täielikkust, täpsust ja tõesust. Otsuse vastuvõtmine ei piira artikli 128 kohaselt edaspidi vastuvõetavate otsuste kohaldamist.

Artikkel 125 Teabevahetus

Liikmesriigid edastavad komisjonile järgmise teabe, kinnitused ja dokumendid:

(a) akrediteeritud makseasutuse kohta:

i)       akrediteerimisdokument;

ii)       ülesanded;

iii)      vajaduse korral akrediteerimise tühistamine,

(b) sertifitseerimisasutuse kohta:

i)       nimi;

ii)       täpne aadress,

(c) rahastatava tegevustega seotud meetmete kohta:

i)       akrediteeritud makseasutuse allkirjastatud kuludeklaratsioonid, mis kehtivad ka maksetaotlustena ja millele on lisatud nõutud teave;

ii)       aasta jooksul esitatavate kuluprognooside ajakohastatud versioonid ja järgneva eelarveaasta kuluprognoosid;

iii)      halduslik kinnitav avaldus ja akrediteeritud makseasutuste raamatupidamise aastaaruanded;

iv)      kokkuvõte kõigi auditite ja kontrollide olemasolevatest tulemustest.

Artikkel 126 Konfidentsiaalsus

Liikmesriigid ja komisjon võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse kohaselt rakendatavate kontrollimeetmete ning raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise raames edastatud või saadud teabe konfidentsiaalsus.

Selle teabe suhtes kohaldatakse nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ning igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest)[36]artiklis 8 sätestatud eeskirju.

Artikkel 127 Komisjoni volitused

Komisjon võib rakendusaktidega võtta vastu eeskirju, milles käsitletakse järgnevat:

(a) järgmiste dokumentide vorm ja sisu ning nende komisjonile edastamise või talle kättesaadavaks tegemise perioodilisus, tähtajad ja tingimused:

i)       kuludeklaratsioonid ja -prognoosid, samuti nende ajakohastatud versioonid, kaasa arvatud sihtotstarbelised tulud;

ii)       halduslik kinnitav avaldus ja makseasutuste raamatupidamise aastaaruanded, samuti kõigi teostatud auditite ning kontrollide kättesaadavad tulemused;

iii)      raamatupidamisaruannete sertifitseerimisaruanded;

iv)      akrediteeritud makseasutuste, koordineerivate asutuste ja sertifitseerimisasutuste nimed ja andmed;

v)      EMKFist rahastatavate kulude arvessevõtmise ja maksmise kord;

vi)      liikmesriikide poolt maaelu arengu tegevuse ja programmide raames tehtud finantskohandusi käsitlevad teated ning liikmesriikide kokkuvõtvad aruanded eeskirjade eiramise tagajärjel algatatud tagasinõudmismenetluste seisust;

vii)     komisjoni finantshuvide kaitsmiseks võetud meetmeid käsitlev teave.

(b) teabe ja dokumentide komisjoni ning liikmesriikide vahel vahetamise kord, samuti infosüsteemide rakendamine, sealhulgas nende süsteemidega töödeldavate andmete liik, vorm ja sisu ning nende säilitamise eeskirjad;

(c) liikmesriikide poolt komisjonile esitatav teave ja statistika ning esitatavad dokumendid ja aruanded, samuti teabe esitamise tähtajad ja meetodid.

(d) koostöökohustused, mida liikmesriigid täidavad artiklite 121 ja 122 rakendamiseks.

Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 151 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 128 Komisjoni tehtavad finantskorrektsioonid ja finantskorrektsioonide kriteeriumid

1.           Lisaks [ühiseid sätteid käsitleva] määruse artikli 20 lõikes 4 ja artiklis 77 nimetatud juhtudele teeb komisjon rakendusaktidega finantskorrektsioone, tühistades osa liidu toetusest rakenduskavale, kui ta leiab pärast vajalikku kontrollimist, et:

(a) rakenduskava haldus- ja kontrollsüsteemis on suuri puudusi, mis ohustavad rakenduskavale juba antud liidu toetust;

(b) maksetaotluses sisalduvad kulud on seotud eeskirjade eiramise või muu rikkumisega, mida liikmesriik ei ole enne käesolevas lõikes sätestatud korrektsioonimenetluse alustamist kõrvaldanud;

(c) liikmesriik ei ole täitnud artiklist 117 tulenevaid kohustusi enne käesolevas lõikes sätestatud korrektsioonimenetluse alustamist;

(d) tõendatud kuluaruandes sisalduvad kulud on seotud liikmesriigi ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumisega, mis on esmatähtsad bioloogiliste mereressursside säilitamiseks.

2.           Lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud juhtudel teeb komisjon finantskorrektsioone vastavalt igale avastatud eeskirjade eiramise või rikkumise juhtumile, võttes arvesse seda, kas eiramine või rikkumine on süstemaatiline. Kui eeskirjade eiramisega seotud kulude summat ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata, kohaldab komisjon kindlat määra või ekstrapoleeritud finantskorrektsiooni.

3.           Lõike 1 punktis b sätestatud artikli 105 rikkumise puhul ja lõike 1 punktis d sätestatud juhul teeb komisjon finantskorrektsioone ainult ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumisega otseselt seotud kuludesse. Korrektsiooni summa üle otsustades võtab komisjon arvesse seda, kui ulatuslikult liikmesriik või toetusesaaja on ühise kalanduspoliitika eeskirju rikkunud või kui tähtis on EMKFi toetus toetusesaaja majandustegevuse jaoks.

4.           Kui ühise kalanduspoliitika eeskirjade eiramisega seotud kulude summat ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata, kohaldab komisjon kindlat määra või ekstrapoleeritud finantskorrektsiooni lõike 6 punkti a kohaselt.

5.           Kui komisjon võtab oma seisukoha aluseks selliste audiitorite kindlakstehtud asjaolud, kes ei ole tema talituste teenistuses, teeb ta oma järeldused rahaliste tagajärgede kohta pärast seda, kui ta on vaadanud läbi asjaomase liikmesriigi artikli 117 alusel võetud meetmed, artikli 125 punktis c esitatud teated ja liikmesriigi vastused.

6.           Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 150 vastu delegeeritud akte, milles:

(a) sätestatakse kriteeriumid kindla määra või ekstrapoleeritud finantskorrektsioonide taseme kindlaks määramiseks;

(b) lõike 1 punktis d on osutatud ühise kalanduspoliitika asjaomaste eeskirjade loetelu, mis on esmatähtsad bioloogiliste mereressursside säilitamiseks.

Artikkel 129 Menetlus

1.           Enne finantskorrektsiooni üle otsustamist algatab komisjon menetluse, teatades liikmesriigile esialgsetest järeldusest ning paludes liikmesriigil esitada oma seisukohad kahe kuu jooksul.

2.           Kui komisjon teeb ettepaneku teha finantskorrektsioon ekstrapolatsiooni või kindla määra alusel, antakse liikmesriigile võimalus tõendada asjaomase dokumentatsiooni läbivaatamise abil, et eiramise või rikkumise (sh ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumine) tegelik ulatus on komisjoni hinnatust väiksem. Kokkuleppel komisjoniga võib liikmesriik piirata läbivaatamise ulatust üksnes asjaomaste toimikute asjakohase osa või valimiga. Selliseks läbivaatamiseks lubatud aeg on kuni kaks kuud pärast lõikes 1 osutatud kahekuulist ajavahemikku, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

3.           Komisjon võtab arvesse kõiki tõendeid, mille liikmesriik on esitanud lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade jooksul.

4.           Kui liikmesriik ei aktsepteeri komisjoni esialgseid järeldusi, kutsub komisjon liikmesriigi ärakuulamisele, tagamaks, et komisjonil on finantskorrektsiooni tegemise kohta otsuse tegemiseks olemas kogu vajalik teave ja tähelepanekud.

5.           Finantskorrektsioonide tegemiseks võtab komisjon rakendusaktidega vastu otsuse kuue kuu jooksul alates ärakuulamise kuupäevast või lisateabe saamise kuupäevast, kui liikmesriik on kohustunud pärast ärakuulamist sellise lisateabe esitama. Komisjon võtab arvesse kõiki menetluse käigus esitatud andmeid ja tähelepanekuid. Kui ärakuulamist ei toimu, hakatakse kuuekuulist ajavahemikku arvestama kaks kuud pärast seda, kui komisjon on saatnud liikmesriigile kutse ärakuulamisele.

6.           Kui komisjon või kontrollikoda avastab eeskirjade eiramise, mis mõjutab komisjonile saadetud raamatupidamisaruandeid, vähendatakse järgneva finantskorrektsiooniga EMKFist rakenduskavale antavat toetust.

Artikkel 130 Liikmesriikide kohustused

Komisjoni tehtud finantskorrektsioon ei piira liikmesriigi kohustust teha tagasinõudmisi artikli 117 lõike 2 kohaselt ja nõuda tagasi riigiabi asutamislepingu artikli 107 lõike 1 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999[37] artikli 14 alusel.

VI PEATÜKK Järelevalve, hindamine, teabe kogumine ja teavitamine

1. jagu JÄRELEVALVE- JA HINDAMISSÜSTEEMI KEHTESTAMINE JA SELLE EESMÄRGID

Artikkel 131 Järelevalve- ja hindamissüsteem

1.           Kehtestatakse eelarve koostöös täitmise raames võetavate EMKFi meetmete järelevalve ja hindamise süsteem, et hinnata EMKFi toimimist. Toimimise tõhusa hindamise tagamiseks antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 150 vastu delegeeritud aktid, mis käsitlevad kõnealuse raamistiku sisu ja ülesehtust.

2.           EMKFi mõju hinnatakse seoses artiklis 6 osutatud liidu prioriteetidega.

Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks kõnealuste liidu prioriteetidega seotud näitajad. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 151 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

3.           Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu teabe, mis on vajalik asjaomaste meetmete järelevalveks ja hindamiseks. Komisjon võtab arvesse andmevajadust ja sünergiat võimalike andmeallikate vahel, eelkõige nende kasutust vajaduse korral statistilistel eesmärkidel. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eeskirjad liikmesriikide esitatava teabe, samuti andmevajaduse ja võimalike andmeallikate vahelise sünergia kohta. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 151 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

4.           Iga nelja aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva artikli kohaldamise kohta. Esimene aruanne esitatakse hiljemalt 31. detsembril 2017.

Artikkel 132 Eesmärgid

Järelevalve- ja hindamissüsteemi eesmärgid on järgmised:

(a) näidata merendus- ja kalanduspoliitika edusamme ja saavutusi ning hinnata EMKFi meetmete mõju, tulemuslikkust, tõhusust ja asjakohasust;

(b) tõhustada merendus- ja kalanduspoliitika toetuse suunatust;

(c) toetada järelevalve ja hindamisega seotud ühiseid õppeprotsesse;

(d) anda EMKFi meetmetele usaldusväärne ja tõenditel põhinev hinnang, millele saab tugineda otsustusprotsessis.

2. jagu TEHNILISED SÄTTED

Artikkel 133 Ühised näitajad

1.           Artiklis 131 sätestatud järelevalve- ja hindamissüsteemis määratakse kindlaks loetelu ühistest näitajatest, mis on seotud esialgse olukorra ning programmi rahastamise, väljundite, tulemuste ja mõjuga ning mida kohaldatakse iga programmi suhtes, et võimaldada andmete koondamist liidu tasandil.

2.           Ühised näitajad on seotud rakenduskava vahe-eesmärkide ja eesmärkidega, mis on kehtestatud artikli 6 liidu prioriteetide kohaselt. Kõnealuseid ühiseid näitajaid kasutatakse [määruse (EL) nr [...], millega kehtestatakse ühissätted] artikli 19 lõikes 1 osutatud toimimise raamistikus ja need võimaldavad hinnata poliitika rakendamisel tehtud edusamme, selle tõhusust ning tulemuslikkust võrreldes liidu, liikmesriikide ja programmi taseme eesmärkidega.

Artikkel 134 Elektrooniline teabesüsteem

1.           Põhiteavet programmi rakendamise, iga rahastamiseks valitud tegevuse, järelevalveks ja hindamiseks vajalike lõpetatud tegevuste (sh toetusesaajate ja projekti põhitunnused) kohta salvestatakse ja säilitatakse elektrooniliselt.

2.           Komisjon tagab asjakohase turvalise elektroonilise süsteemi olemasolu põhiteabe salvestamiseks, säilitamiseks ja haldamiseks ning järelevalve ja hindamise aruandluseks.

Artikkel 135 Teavitamine

EMKFist toetuse saajad ning kohalikud tegevusrühmad esitavad korraldusasutusele ja/või määratud hindajatele või muudele organitele, kellele on delegeeritud tema nimel ülesannete täitmine, kogu järelevalveks ja hindamiseks vajaliku teabe, eelkõige seoses erieesmärkide ja prioriteetide täitmisega.

3. jagu Järelevalve

Artikkel 136 Järelevalve kord

1.           Artiklis 108 osutatud korraldusasutus ja [määruse (EL) nr [...], millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 41 osutatud järelevalvekomitee kontrollivad programmi rakendamise kvaliteeti.

2.           Korraldusasutus ja järelevalvekomisjon teostavad iga rakenduskava üle järelevalvet finants-, väljundi- ja tulemusnäitajate abil.

Artikkel 137 Järelevalvekomisjoni kohustused

Lisaks [määruse (EL) nr [...], millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 43 sätestatud kohustustele kontrollib järelevalvekomisjon rakenduskava toimimist ja selle rakendamise tõhusust. Selleks teeb järelevalvekomisjon järgmist:

(a) peab nelja kuu jooksul programmi heakskiitmisotsuse tegemisest nõu ja avaldab arvamust rahastatavate tegevuste valikukriteeriumide kohta; valikukriteeriumeid muudetakse programmi kohaselt;

(b) kontrollib programmi hindamiskavaga seotud tegevusi ja väljundeid;

(c) kontrollib programmi meetmeid, mis on seotud eeltingimuste täitmisega;

(d) vaatab läbi ja kiidab heaks rakendamise aastaaruanded, enne kui need saadetakse komisjonile;

(e) kontrollib meeste ja naiste võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise, toetuseks võetud meetmeid, sh nende kättesaadavust puuetega inimestele;

(f) järelevalvekomisjoniga ei konsulteerita artiklis 23 osutatud andmekogumist käsitleva aasta töökava teemal.

Artikkel 138 Rakendamise aastaaruanne

1.           31. maiks 2016 ja iga järgmise aasta 31. maiks kuni 2023. aastani (kaasa arvatud) esitab liikmesriik komisjonile rakenduskava rakendamise aastaaruande eelmise kalendriaasta kohta. 2016. aastal esitatav aruanne hõlmab 2014. ja 2015. kalendriaastat.

2.           Lisaks [määruse (EL) nr [...], millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 44 sätestatule sisaldavad rakendamise aastaaruanded:

(a) teave iga meetme finantskohustuste ja kulutuste kohta;

(b) hindamiskavaga võetud meetmete kokkuvõte;

(c) teave artiklis 105 osutatud vastupidavustingimuste rikkumise kohta ja liikmesriikide võetavate parandusmeetmete kohta, sealhulgas vajalike finantskorrektsioonide kohta artikli 117 lõike 2 kohaselt.

3.           Lisaks [määruse (EL) nr [...], millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 44 sätestatule sisaldavad 2017. ja 2019. aastal esitatavad rakendamise aastaaruanded ka hinnangut EMKFi ja teiste territoriaalset arengut toetavate ELi rahastamisvahendite integreeritud kasutamisel tehtud edusammude kohta, sh kohalike arengustrateegiate kaudu, ja iga rakenduskavaga seotud prioriteedi eesmärkide saavutamise kohta.

4.           Komisjon võtab rakendusaktidega vastu aasta rakendusaruannete vormi ja esitamist käsitlevad eeskirjad. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 151 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

4. jagu Hindamine

Artikkel 139 Üldsätted

1.           Komisjon sätestab rakendusaktidega aspektid, mis peavad sisalduma [määruse (EL) nr [...], millega kehtestatakse ühissätted] artiklites 48 ja 50 osutatud eel- ja järelhindamises, ning kehtestab [määruse (EL) nr [...], millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 49 osutatud hindamiskava miinimumnõuded. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 151 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2.           Liikmesriigid tagavad, et hindamine on kooskõlas artikli 131 kohaselt kokku lepitud ühise hindamissüsteemiga, korraldavad nõutavate andmete esitamise ja kogumise ning edastavad hindajatele järelevalvesüsteemi kaudu saadud eri laadi teavet.

3.           Liikmesriigid avaldavad hindamisaruanded Internetis ja komisjon liidu veebilehel.

Artikkel 140 Eelhindamine

Liikmesriigid tagavad, et eelhindajat rakendatakse EMKFi programmi arenguprotsessi varajases staadiumis, sealhulgas artikli 20 lõike 1 punktis b osutatud analüüside arengus, programmi tegevusloogika kujundamisel ja programmi eesmärkide seadmisel.

Artikkel 141 Järelhindamine

Liikmesriigid koostavad kooskõlas [määruse (EL) nr [...], millega kehtestatakse ühissätted] artikliga 50 rakenduskava järelhindamise aruande. Kõnealune aruanne esitatakse komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2023.

Artikkel 142 Hindamiste kokkuvõtted

Komisjon vastutab liidu tasandil eel- ja järelhindamise aruannete kokkuvõtete tegemise eest. Hindamisaruannete kokkuvõtted lõpetatakse hiljemalt vastavate hindamisaruannete esitamise aastale järgneva aasta 31. detsembriks.

5. jagu Teave ja kommunikatsioon

Artikkel 143 Teave ja reklaam

1.           Makseasutus vastutab koostöös korraldusasutusega artikli 108 lõike 1 punkti i kohaselt järgneva eest:

(a) asjaomase liikmesriigi kõigi rakenduskavade kohta teavet ja neile juurdepääsu pakkuva ühtse veebilehe või ühtse veebiportaali loomise tagamine;

(b) võimalike toetusesaajate teavitamine rakenduskavaga seotud rahastamisvõimalustest;

(c) liidu kodanike teavitamine EMKFi rollist ja saavutustest partnerluslepingute, rakenduskavade ning tegevuste tulemusi ja mõju käsitlevate teabe- ja kommunikatsioonimeetmete kaudu.

2.           Selleks et tagada EMKFi toetuse läbipaistvus, peavad liikmesriigid pidama CSV- või XML-vormingus tegevuste loendit, mis on kättesaadav ühtse veebilehe või ühtse veebiportaali kaudu, milles esitatakse kõigi asjaomase liikmesriigi rakenduskavade loend ja kokkuvõte.

Tegevuste loendit uuendatakse vähemalt iga kolme kuu tagant.

Tegevuste loendis sisalduv miinimumteave, sh artiklite 28, 37, 45, 54 ja 56 kohaseid tegevusi käsitlev eriteave, on sätestatud IV lisas.

3.           Avalikustamise ja teavitamise meetmeid käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad taotlejate ja toetusesaajate jaoks on kehtestatud IV lisas.

4.           Embleemi loomise ja standardvärvide määratluse tegevusest ja juhenditest teavitamise ja avalikustamise meetmete tehnilised kirjeldused võtab komisjon vastu rakendusaktidega kooskõlas artikli 151 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

VIII JAOTIS RAKENDAMINE OTSESE EELARVE TÄITMISE KORRAL

I PEATÜKK Üldsätted

Artikkel 144 Reguleerimisala

Käesolevat jaotist kohaldatakse meetmete suhtes, mida rahastatakse otsese eelarve täitmise raames V jaotises sätestatu kohaselt

II PEATÜKK Kontroll

Artikkel 145 Liidu finantshuvide kaitse

1.           Komisjon tagab, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettust, korruptsiooni ja muud ebaseaduslikku tegevust ennetavate meetmetega, tõhusa kontrollimisega ning alusetult väljamakstud summade tagasinõudmisega ja – juhul kui tuvastatakse eeskirjade eiramine – tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega.

2.           Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida nii dokumentide kui ka kohapealse kontrolli alusel kõiki toetusesaajaid, rakendusasutusi, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, kes on saanud liidult rahalist toetust.

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada sellise rahastamisega otseselt või kaudselt seotud ettevõtjate tööruumides kohapealseid kontrolle, mis peavad toimuma määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätestatud korras ning mille eesmärk on teha kindlaks, kas toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või liidu eelarvest rahastamise lepinguga seoses esineb pettust, korruptsiooni või mis tahes muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

Ilma et see piiraks eelnevate lõikude kohaldamist, antakse kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud lepingutega, toetuslepingutega ja toetuse määramise otsustega, samuti käesoleva määruse rakendamisest tulenevate lepingutega komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile selge sõnaga õigus selliseks auditeerimiseks ja kohapealseks kontrolliks.

Artikkel 146 Auditid

1.           Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida kohapeal käesoleva määruse kohaselt toetust saanud tegevusi igal ajal vähemalt kümnepäevase etteteatamisega kuni kolmeaastase ajavahemiku jooksul pärast seda, kui komisjon on sooritanud lõpliku makse, välja arvatud kiireloomulistel juhtudel.

2.           Komisjoni ja kontrollikoja ametnikel või nende esindajatel, kellel on nõuetekohased volitused kohapealsete auditite tegemiseks, on juurdepääs arveraamatutele ja kõigile teistele dokumentidele, kaasa arvatud elektroonilisel kujul koostatud või säilitatud dokumentidele ja metaandmetele, mis on seotud käesoleva määruse alusel rahastatud kuludega.

3.           Lõikes 2 nimetatud auditeerimisvolitused ei mõjuta riiklike normide kohaldamist, mille kohaselt peavad teatavate toimingutega tegelema liikmesriigi seaduste alusel selleks spetsiaalselt määratud ametnikud. Komisjoni ja kontrollikoja ametnikud või nende esindajad ei osale muu hulgas koduvisiitides või isikute ametlikus küsitlemises asjaomase liikmesriigi õiguse raames. Neil on siiski juurdepääs sel teel saadud teabele.

4.           Kui käesoleva määruse alusel antav ühenduse rahaline toetus määratakse hiljem lõplikuks toetusesaajaks olevale kolmandale poolele, siis algne toetusesaaja, kes on ühenduse rahalise toetuse saaja, peab esitama komisjonile kogu asjakohase teabe asjaomase lõpliku toetusesaaja kohta.

5.           Sel eesmärgil peavad toetusesaajad kättesaadavana säilitama kõik seotud dokumendid kuni kolmeaastase perioodi jooksul lõpliku makse sooritamisest.

Artikkel 147 Maksete peatamine, rahalise toetuse vähendamine ja tühistamine

1.           Kui komisjon leiab, et liidu rahalisi vahendeid ei ole kasutatud käesolevas määruses või mis tahes muus kohaldatavas liidu õigusaktis kehtestatud tingimuste kohaselt, teatab ta sellest toetusesaajatele, kes peavad ühe kuu jooksul sellise teate saamisest saatma komisjonile oma märkused.

2.           Kui toetusesaaja ei vasta nimetatud ajavahemiku jooksul või komisjon ei muuda tema märkuste alusel oma arvamust, siis komisjon kas vähendab antavat rahalist toetust, tühistab selle või peatab maksed. Kõik alusetult tehtud väljamaksed tuleb komisjonile tagasi maksta. Õigeks ajaks tagasi maksmata summadele lisatakse intress [finantsmääruses] sätestatud tingimustel.

III PEATÜKK Hindamine ja aruandlus

Artikkel 148 Hindamine

1.           Käesoleva määruse kohaselt teostatakse rahastatavate tegevuste üle korrapäraselt järelevalvet, et jälgida nende rakendamist.

2.           Komisjon tagab rahastatavate tegevuste korrapärase ja sõltumatu välishindamise.

Artikkel 149 Aruandlus

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule:

(a) hiljemalt 31. märtsiks 2017 vahehindamise aruande käesoleva määruse kohaselt rahastatavate tegevuste rakendamisel saavutatud tulemuste ja kvalitatiivsete ning kvantitatiivsete aspektide kohta;

(b) hiljemalt 30. augustiks 2018 teatise käesoleva määruse kohaselt rahastatavate tegevuste jätkamise;

(c) hiljemalt 31. detsembriks 2021 järelhindamise aruande.

IX JAOTIS MENETLUSSÄTTED

Artikkel 150 Volituste delegeerimine

1.           Komisjoni volitatakse võtma vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.           Komisjonile antakse määramata ajaks alates 1. jaanuarist 2014 kehtivad volitused, millele on osutatud artiklites 12, 33, 37, 38, 39, 46, 61, 64, 67, 75, 92, 105, 111, 112, 114, 115, 119, 127, 131 ja 153.

3.           Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklites 12, 33, 37, 38, 39, 46, 61, 64, 67, 75, 92, 105, 111, 112, 114, 115, 119, 127, 131 ja 153 osutatud delegeerimisvolitused igal ajal tühistada. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.           Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.           Artiklite 12, 33, 37, 38, 39, 46, 61, 64, 67, 75, 92, 105, 111, 112, 114, 115, 119, 127, 131 ja 153 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kaks kuud.

Artikkel 151 Komiteemenetlus

1.           Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eeskirjade rakendamisel abistab komisjoni Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.           Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.           Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

X JAOTIS LÕPPSÄTTED

Artikkel 152 Kehtetuks tunnistamine

1.           Määrus (EÜ) nr 1198/2006, määrus (EÜ nr 861/2006, määrus (EÜ) [nr …/2011, millega kehtestatakse integreeritud merenduspoliitika edasiarendamist toetav programm], määrus (EÜ) nr 791/2007, määrus (EÜ) nr 2328/2003 ja määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikkel 103 tunnistatakse kehtetuks jõustumisega alates 1. jaanuarist 2014.

2.           Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 153 Üleminekusätted

1.           Selleks et hõlbustada üleminekut määrusega (EÜ) nr 1198/2006, määrusega (EÜ) nr 861/2006, määrusega (EÜ) [nr …/2011, millega kehtestatakse integreeritud merenduspoliitika edasiarendamist toetav programm] ja määrusega (EÜ) nr 791/2007 sätestatud süsteemidelt käesoleva määrusega sätestatud süsteemile, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 150 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad tingimusi, mille järgi komisjoni kõnealuste määruste kohaselt heaks kiidetud toetuse võib integreerida käesolevale määrusele antud toetustega, sh tehnilise abina ja järelhindamiseks antud toetus.

2.           Käesolev määrus ei mõjuta asjaomaste projektide jätkumist ega muutmist, sh nende täielikku ega osalist tühistamist, kuni projektide lõpetamiseni, samuti ei mõjuta see rahalist toetust, mida komisjon annab määruse (EÜ) nr 1198/2006, määruse (EÜ nr 861/2006, määruse (EÜ) [nr …/2011, millega kehtestatakse integreeritud merenduspoliitika edasiarendamist toetav programm], määruse (EÜ) nr 791/2007 ja määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 103 alusel või mis tahes muude selliste õigusaktide alusel, mida kohaldatakse sellise toetuse suhtes 31. detsembri 2013. aasta seisuga.

3.           Nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 kohaselt esitatud taotlused jäävad kehtima.

Artikkel 154 Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

President                                                        eesistuja

I LISA

Toetuse erimäär

Tegevuse liik || Protsendipunkti

Väikesemahulise rannapüügiga seoses võidakse toetust suurendada || 25

Kaugematel Kreeka saartel paiknemisega seoses võidakse toetust suurendada || 35

Äärepoolseimates piirkondades paiknemisega seoses võidakse toetust suurendada || 35

Kalurite ühenduse või muu toetusesaajate ühenduse, mille suhtes ei kohaldata V jaotise III peatükki, poolse rakendamisega seoses võidakse toetust suurendada || 10

Tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide ühingu poolse rakendamisega seoses võidakse toetust suurendada || 20

Artikli 78 kohase kontrolli ja jõustamisega seoses võidakse toetust suurendada || 30

Artikli 78 kohase kontrolli ja jõustamisega seoses väikesemahulise rannapüügiga võidakse toetust suurendada || 40

Rakendamise puhul ettevõtjate poolt, kes ei kuulu VKEde mõiste alla võidakse toetust vähendada || 20

II LISA

[Kohustuste assigneeringute jaotus aastate kaupa aastateks 2014–2020]

III LISA

Üldised eeltingimused

Valdkond || Eeltingimus || Täitmise kriteeriumid

1. Diskrimineerimisvastane võitlus || Mehhanismi olemasolu, millega tagatakse 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel)[38] ja 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ (millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust)[39] tõhus rakendamine ja kohaldamine || – Nõukogu direktiivide 2000/78/EÜ ja 2000/43/EÜ tõhus rakendamine ja kohaldamine tagatakse järgnevaga: – institutsiooniline kord eelmainitud direktiivide rakendamiseks, kohaldamiseks ja järelevalveks; – strateegia fondide rakendamisse kaasatud personali koolitamiseks ja teavitamiseks; – meetmed haldussuutlikkuse tugevdamiseks eelmainitud direktiivide rakendamisel ja kohaldamisel.

2. Sooline võrdõiguslikkus || Soolise võrdõiguslikkuse edendamise strateegia ja selle tõhusa rakendamise mehhanismi olemasolu. || – Soolise võrdõiguslikkuse edendamise otsese strateegia tõhus rakendamine ja kohaldamine tagatakse järgnevaga: – süsteem andmete ja näitajate kogumiseks ning analüüsimiseks, mis jagunevad soo alusel ja millega arendatakse tõenditel põhinevat soolise võrdõiguslikkuse poliitikat; – kava ja eeltingimused soolise võrdõiguslikkuse edendamise eesmärkide integreerimiseks võrdõiguslikkuse normatiivide ja suuniste abil; – rakendusmehhanismid, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse organi ja asjaomase asjatundlikkuse kaasamine sekkumismeetmete koostamiseks, järelevalveks ning hindamiseks.

3. Puuetega inimesed || Mehhanismi olemasolu, millega tagatakse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni tõhus rakendamine ja kohaldamine. || – ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni tõhus rakendamine ja kohaldamine tagatakse järgnevaga: – meetmete rakendamine kooskõlas ÜRO konventsiooni artikliga 9, et ennetada, selgitada välja ja kõrvaldada puuetega inimeste juurdepääsu raskendavad ning tõkestavad asjaolud; – institutsiooniline kord ÜRO konventsiooni rakendamiseks ja järelevalveks kooskõlas konventsiooni artikliga 33; – kava fondide rakendamisse kaasatud personali koolitamiseks ja teavitamiseks; – meetmed haldussuutlikkuse tugevdamiseks ÜRO konventsiooni rakendamisel ja kohaldamisel, sealhulgas sobiv kord juurdepääsunõuete täitmise järelevalveks.

4.. Riigihanked || Mehhanismi olemasolu, millega tagatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused)[40] tõhus rakendamine ja kohaldamine ning piisav seire ja järelevalve. || – Direktiivide 2004/18/EÜ ja 2004/17/EÜ tõhus rakendamine ja kohaldamine tagatakse järgnevaga: – direktiivide 2004/18/EÜ ja 2004/17/EÜ täielik ülevõtmine; – institutsiooniline kord ELi riigihankeõiguse rakendamiseks, kohaldamiseks ja järelevalveks; – meetmed, millega tagatakse läbipaistva lepingute sõlmimise korra piisav seire ja järelevalve ning piisav teave selle kohta; – strateegia fondide rakendamisse kaasatud personali koolitamiseks ja teavitamiseks; – meetmed haldussuutlikkuse tugevdamiseks ELi riigihankeõiguse rakendamisel ja kohaldamisel.

5. Riigiabi || Mehhanismi olemasolu, millega tagatakse ELi riigiabiõiguse tõhus rakendamine ja kohaldamine. || – ELi riigiabiõiguse tõhus rakendamine ja kohaldamine tagatakse järgnevaga: – institutsiooniline kord ELi riigiabiõiguse rakendamiseks, kohaldamiseks ja järelevalveks; – strateegia fondide rakendamisse kaasatud personali koolitamiseks ja teavitamiseks; – meetmed haldussuutlikkuse tugevdamiseks ELi riigiabiõiguse rakendamisel ja kohaldamisel.

6. Keskkonnamõju hindamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud keskkonnakaitse õigusaktid || Sellise mehhanismi olemasolu, millega tagatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud ELi keskkonnakaitse õigusaktide tõhus rakendamine ning kohaldamine kooskõlas 27. juuni 1985. aasta nõukogu direktiiviga 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta[41] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiviga 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta[42]. || – ELi keskkonnakaitse õigusaktide tõhus rakendamine ja kohaldamine tagatakse järgnevaga: – keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivide täielik ja õige ülevõtmine; – institutsiooniline kord keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivide rakendamiseks, kohaldamiseks ning järelevalveks; – strateegia keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivide rakendamisse kaasatud personali koolitamiseks ja teavitamiseks; – meetmed, millega tagatakse piisav haldussuutlikkus.

7. Statistilised süsteemid ja tulemusnäitajad || Statistilise süsteemi olemasolu, mida on vaja programmide tõhususe ja mõju hindamiseks. Tõhusa tulemusnäitajate süsteemi olemasolu, mida on vaja tulemuste suunas tehtavate edusammude seireks ja mõju hindamiseks. || – Kehtiv mitmeaastane kava andmete õigeaegseks kogumiseks ja koondamiseks hõlmab: – allikate ja mehhanismide väljaselgitamist statistilise valideerimise tagamiseks; – avaldamise ja üldsusele kättesaadavuse korda; – tõhusat tulemusnäitajate süsteemi, sealhulgas: – tulemusnäitajate valimine iga programmi jaoks, mis annab teavet inimeste heaolu ja edusammude nende tahkude kohta, mis ajendavad programmist rahastatavaid poliitikameetmeid; – sihtmärkide kehtestamine nende näitajate jaoks; – järgmiste nõuete täitmine iga näitaja puhul: usaldusväärsus ja statistiline valideerimine, normatiivse tõlgendamise selgus, reageerimine poliitikale, andmete õigeaegne kogumine ja avalik kättesaadavus; rakendatud on vajalikud menetlused, et tagada, et kõikide programmist rahastatavate toimingute puhul võetakse kasutusele tõhus näitajate süsteem.

Konkreetsed eeltingimused

1. PRIORITEETIDEGA SEOTUD TINGIMUSED

ELi Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi / ühise strateegilise raamistiku temaatiliste eesmärkidega seotud prioriteedid || Eeltingimus || Täitmise kriteeriumid

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi prioriteet: 2. uuendusliku, konkurentsivõimelise ja teadmistepõhise kalanduse edendamine 3. uuendusliku, konkurentsivõimelise ja teadmistepõhise vesiviljeluse edendamine Temaatiline eesmärk nr 3: väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime tõhustamine || Äriettevõtte loomine: on võetud erimeetmeid, et tulemuslikult rakendada Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” (SBA) ja selle 23. veebruari 2011. aasta läbivaatamisakt, sealhulgas põhimõte „Kõigepealt mõtle väikestele” || Erimeetmed hõlmavad: – meetmeid ettevõtte asutamise aja vähendamiseks kolme päevani ning asutamisega seotud kulude vähendamist 100 euroni; – meetmeid, et vähendada aega, mida on vaja litsentside ja lubade saamiseks, et ettevõte võiks konkreetse tegevusalaga tegelema hakata, kolme kuuni; – mehhanismi VKEdele avalduva õigusaktide mõju süstemaatiliseks hindamiseks, kasutades VKE-testi, võttes samal ajal vajaduse korral arvesse ettevõtete suuruste erinevusi.

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi prioriteet: 3. Uuendusliku, konkurentsivõimelise ja teadmistepõhise vesiviljeluse edendamine 5. Säästva ja ressursitõhusa vesiviljeluse edendamine Temaatiline eesmärk nr 6: keskkonnakaitse ja ressursitõhususe edendamine || 2014. aastaks mitmeaastase riikliku strateegiakava kehtestamine vesiviljeluse kohta, nagu on osutatud ühise kalanduspoliitika määruse artiklis 43 || – Mitmeaastane riiklik strateegiakava vesiviljeluse kohta esitatakse komisjonile hiljemalt rakenduskava esitamise päeval. – Rakenduskava sisaldab teavet vesiviljeluse mitmeaastase riikliku strateegiakava täiendavuse kohta.

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi prioriteet: 6. Ühise kalanduspoliitika edendamine ja rakendamine Temaatiline eesmärk nr 6: keskkonnakaitse ja ressursitõhususe edendamine || Tõestatud haldussuutlikkus, et täita ühise kalanduspoliitika määruse artiklis 37 sätestatud kalavarude majandamise andmenõudeid || – Tõestatud haldussuutlikkus, et valmistada ette ja kohaldada mitmeaastast andmete kogumise programmi, mille vaatab läbi STEFC ja kiidab heaks komisjon. – Tõestatud haldussuutlikkus, et valmistada ette ja rakendada igaaastast andmete kogumise töökava, mille vaatab läbi STEFC ja kiidab heaks komisjon. – Piisav suutlikkus inimressursside jaotamisel, et sõlmida kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid teiste liikmesriikidega olukorras, kus tehakse koostööd andmete kogumise kohustuse täitmiseks.

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi prioriteet: 6. Ühise kalanduspoliitika edendamine ja rakendamine Temaatiline eesmärk nr 6: keskkonnakaitse ja ressursitõhususe edendamine || Tõestatud haldussuutlikkus, et vastata ühenduse kontrolli-, inspektsiooni- ja rakendussüsteemi elluviimisele, nagu on sätestatud ühise kalanduspoliitika määruse artiklis 46 ning täpsustatud nõukogu määruses (EÜ) nr 1224/2009. || Erimeetmed hõlmavad: – tõestatud haldussuutlikkust, et valmistada ette ja rakendada 2014.–2020. aasta riiklikku kontrolliprogrammi, millele on osutatud artikli 19 lõikes 1; – tõestatud haldussuutlikkust, et valmistada ette ja rakendada mitmeaastase kava suhtes kohaldatavat riiklikku kontrollimeetmete programmi (kontrollisüsteemi käsitleva määruse artikkel 46); – tõestatud haldussuutlikkust, et valmistada ette ja rakendada ühist kontrolliprogrammi, mis võidakse töötada välja koos teiste liikmesriikidega (kontrollisüsteemi käsitleva määruse artikkel 94); – tõestatud haldussuutlikkust, et valmistada ette ja rakendada kontrolli ja inspekteerimise eriprogramme (kontrollisüsteemi käsitleva määruse artikkel 95); – tõestatud haldussuutlikkust, et kohaldada ränkade rikkumiste korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristuste süsteemi (kontrollisüsteemi käsitleva määruse artikkel 90); – tõestatud haldussuutlikkust, et kohaldada ränkade rikkumiste punktisüsteemi (kontrollisüsteemi käsitleva määruse artikkel 92). Piisav suutlikkus inimressursside jaotamisel, et rakendada kontrollisüsteemi käsitlevat määrust.

IV LISA Info- ja kommunikatsioonistrateegia Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetuse kohta

1. Toimingute loend

Artiklis 143 osutatud toimingute loend sisaldab vähemalt ühe liikmesriigi ametlikus keeles järgmisi andmevälju:

– toetusesaaja nimi (ainult juriidilised isikud; füüsilisi isikuid ei nimetata);

– ühenduse laevastikuregistri (CFR) tunnusnumber, millele on osutatud komisjoni määruse (EÜ) nr 26/2004, 30. detsember 2003[43], artiklis 10 (ühenduse kalalaevastiku registri kohta);

– toimingu nimi;

– toimingu kokkuvõte;

– toimingu alustamise kuupäev;

– toimingu lõpetamise kuupäev (toimingu eeldatav füüsilise lõpetamise või täieliku rakendamise kuupäev);

– toimingule eraldatud toetuskõlblike kulude kogusumma;

– ELi kaasfinantseerimise määr;

– toimingu sihtnumber;

– riik;

– ühenduse prioriteedi nimetus;

– toimingute loendi viimase ajakohastatud versiooni kuupäev.

Andmeväljade rubriigid ja projektide nimed esitatakse samuti vähemalt ühes Euroopa Liidu ametlikest keeltest.

2. Avalikkusele suunatud teavitamis- ja avalikustamismeetmed 2.1. Liikmesriigi kohustused

1.           Liikmesriik tagab, et teavitamis- ja avalikustamismeetmete eesmärk on võimalikult lai meediakajastus, kasutades eri kommunikatsioonivorme ning meetodeid sobival tasemel.

2.           Liikmesriik vastutab vähemalt järgmiste teavitamis- ja avalikustamismeetmete korraldamise eest:

(a) suuremõõtmeline teavitusüritus, millega avalikustatakse rakenduskava käivitumine;

(b) programmitöö perioodil vähemalt kaks suuremõõtmelist teavitusüritust, kus teavitatakse rahastamisvõimalustest, rakendatavatest strateegiatest ja esitletakse rakenduskava raames saavutatut;

(c) Euroopa Liidu lipu kasutamine iga korraldusasutuse hoone ees või üldsusele nähtavas kohas korraldusasutuse ruumides;

(d) toimingute loendi elektrooniline avaldamine kooskõlas lõikega 1;

(e) toimingute näited rakenduskavade kaupa ühtsel veebilehel või rakenduskava veebiportaalis, mis on ligipääsetav ühtse veebilehe kaudu; näited peaks olema levinud Euroopa Liidu ametlikus keeles, mis ei ole asjaomase liikmesriigi ametlik keel ega üks selle ametlikest keeltest;

(f) ühtse veebilehe konkreetne osa on eraldatud lühikokkuvõttele uuendustegevuse ja ökoinnovatsiooni toimingute kohta;

(g) teabe ajakohastamine rakenduskava rakendamise, sealhulgas peamiste saavutuste kohta, ühtsel veebilehel või rakenduskava veebiportaalis, mis on ligipääsetav ühtse veebilehe kaudu.

3.           Korraldusasutus kaasab teavitamis- ja avalikustamismeetmetesse kooskõlas liikmesriikide õigusnormide ja praktikaga järgmised asutused:

(a) määruse (EÜ) nr […], millega kehtestatakse ühissätted, artiklis 5 osutatud partnerid;

(b) Euroopa kohta teavet jagavad keskused ja lisaks ka komisjoni esindused liikmesriikides;

(c) haridus- ja teadusasutused.

Need organid levitavad ulatuslikult artikli 143 lõike 1 punktides a ja b kirjeldatud teavet.

3. Potentsiaalsetele toetusesaajatele ja olemasolevatele toetusesaajatele suunatud teavitamismeetmed 3.1. Potentsiaalsetele toetusesaajatele suunatud teavitamismeetmed

1.           Korraldusasutus tagab, et rakenduskava eesmärke ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi pakutavaid rahastamisvõimalusi tutvustatakse laialdaselt kõigile potentsiaalsetele toetusesaajatele ja huvitatud isikutele.

2.           Korraldusasutus tagab potentsiaalsete toetusesaajate teavitamise vähemalt järgmisest:

(a) kulutuste toetuskõlblikkuse tingimused, mis tuleb täita, et kvalifitseeruda toetuse saamiseks rakenduskava raames;

(b) rahastamistaotluste vastuvõetavuse tingimuste kirjeldus, rahastamistaotluste läbivaatamise korra ja menetlustähtaegade kirjeldus;

(c) toetatavate toimingute valimise kriteeriumid;

(d) riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi kontaktisikud, kes oskavad anda teavet rakenduskavade kohta;

(e) asjaolu, et taotlustes tuleks pakkuda välja toimingu suurusega proportsionaalne kommunikatsioonitegevus, et teavitada üldsust toimingu eesmärkidest ja ELi toetusest toimingule.

3.2. Toetusesaajatele suunatud teavitamismeetmed

Korraldusasutus teavitab toetusesaajaid sellest, et nõustudes rahastamisega, nõustuvad nad ühtlasi enda lisamisega artikli 143 lõike 2 kohaselt avaldatavasse toetusesaajate nimekirja.

ÕIGUSAKTILE LISATAV FINATSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

              1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus

              1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

              1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

              1.4.    Eesmärgid

              1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

              1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

              1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.           HALDUSMEETMED

              2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

              2.2.    Haldus- ja kontrollsüsteemid

              2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

              3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

              3.2.    Hinnanguline mõju kuludele

              3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

              3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

              3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

              3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

              3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

              3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

ÕIGUSAKTILE LISATAV FINANTSSELGITUS

4. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 4.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta [millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006, nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2006 ja nõukogu määrus nr XXX/2011 integreeritud merenduspoliitika kohta]

4.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB[44]) struktuurile

Poliitikavaldkond, jaotis 11 „Merendus- ja kalandusasjad”, rubriik 2 …

täpsustada praegused eelarveread, mis on koondatud uueks eelarvereaks:

eelarveread pärast 2013. aastat

4.3. Ettepaneku/algatuse liik

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet (Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta [millega tühistatakse nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2006 ja nõukogu määrus nr XXX/2011 integreeritud merenduspoliitika kohta] järgmiseks rahastamisperioodiks (2014–2020)

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[45]

¨ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

4.4. Eesmärgid 4.4.1. Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Uus finantsinstrument aitab Euroopa 2020. aasta strateegia raames kaasa peamiselt kolmele juhtalgatusele: 1) ressursitõhusus; 2) „Innovatiivne liit” ning 3) uute oskuste ja töökohtade tegevuskava. Kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga on tulevase rahastamisinstrumendi üldeesmärgid järgmised:

- toetada reformitud ühise kalanduspoliitika eesmärke, edendades selleks säästvat ja elujõulist kalandust ja vesiviljelust;

- toetada integreeritud merenduspoliitika edasist arengut ja rakendamist;

- toetada kalandusvaldkonna tasakaalustatud territoriaalset arengut.

4.4.2. Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk eelarve täitmise korral koostöös liikmesriikidega

Dimensions || Specific objectives

Tööhõive ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamine || – majanduskasvu, sotsiaalse kaasatuse, töökohtade loomise edendamine ning tööjõu liikuvuse toetamine ranniku- ja siseveekogukondades, mis sõltuvad kalapüügist ja vesiviljelusest

– kalandustegevuse mitmekesistamine merendusmajanduse muudesse sektoritesse ja merendusmajanduse kasv, sealhulgas kliimamuutuse mõjude vähendamine

Uuendusliku, konkurentsivõimelise ja teadmistepõhise kalanduse edendamine || – toetus tehnoloogilise arengu, innovatsiooni ja teadmiste ülekande tõhustamisele

– kalanduse, eriti väikesemahulise rannikupüügilaevastiku konkurentsivõime ja elujõulisuse suurendamisele ning kalanduse ohutuse ja töötingimuste parandamisele

– uute professionaalsete oskuste ja elukestva õppe arendamine

– kalandustoodete turu parem korraldus

Uuendusliku, konkurentsivõimelise ja teadmistepõhise vesiviljeluse edendamine || – toetus tehnoloogilise arengu, innovatsiooni ja teadmiste ülekande tõhustamisele

– vesiviljelusettevõtete (eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtete) konkurentsivõime ja elujõulisuse suurendamine

– uute professionaalsete oskuste ja elukestva õppe arendamine

– vesiviljelustoodete turu parem korraldus

Säästva ja ressursitõhusa kalanduse edendamine || – kalanduse mõju vähendamine merekeskkonnale

– merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi ning nende osutatavate teenuste kaitse ja taastamine

Säästva ja ressursitõhusa vesiviljeluse edendamine || – vesiviljelusega seotud ökosüsteemide arvukuse suurendamine ja ressursitõhusa vesiviljeluse edendamine

– kõrge keskkonnakaitse tasemega vesiviljeluse ning loomatervise ja loomade heaolu ning julgeoleku ja rahvatervise edendamine

Ühise kalanduspoliitika rakendamise soodustamine || – teaduslike teadmistega varustamine ja andmete kogumine

– kontrolli ja rakendamise toetamine, institutsioonilise suutlikkuse tõstmine ja tõhus avalik haldus

Erieesmärk eelarve otsese täitmise korral

Dimensions || Specific objectives

Uuenduslik ja teadmistepõhine kalandus || – Parem turukorraldus kalanduse valdkonnas (vaatlus)

Säästev ja ressursitõhus kalandus || – Teaduslikult põhjendatud teadmiste ja andmete kogumise järjest suurenev pakkumine kalavarude säästva majandamise kontekstis – Increased compliance through control

Integreeritud merenduspoliitika areng ja rakendamine || – Piiriüleste instrumentide väljatöötamine parema poliitikakujundamise jaoks (mereala ruumiline planeerimine, integreeritud mereseire, merealased teadmised) – Poliitikaintegratsiooni edendamine, mis võimaldab Euroopa merepiirkondade jätkusuutlikku ja piiriülest/ökosüsteemipõhist haldamist

Ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika juhtimine || – Ühise kalanduspoliitika, mere- ja rannikuküsimuste integreeritud juhtimise edendamine – Tugevdada veelgi ja muuta sujuvamaks sidusrühmade kaasatus kalavarude majandamisse ja vesiviljelusse, pakkudes nõuandekomisjonile liidu finantsabi – Toetada ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitikaga seotud informatsiooni ja kommunikatsioonimeetmete kulude katmist ning ekspertide ja sidusrühmade esindajate kulude katmist, kes osalevad ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika teemalistel komisjoni koosolekutel

Seotud tegevuspõhine juhtimine ja eelarvestamine

11 01. MERENDUSE JA KALANDUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

11 02. KALANDUSTURUD

11 03. RAHVUSVAHELINE KALANDUS JA MEREÕIGUS (osaline)

11 04. ÜHISE KALANDUSPOLIITIKA JUHTIMINE

11 06. EUROOPA KALANDUSFOND (EFF)

11 07. VEE-ELUSRESSURSSIDE KAITSE, MAJANDAMINE JA KASUTAMINE

11 08. ÜHISE KALANDUSPOLIITIKA JÄRELEVALVE JA TÄITEMEETMED

11 09. MERENDUSPOLIITIKA

4.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju nii otsesel eelarve täitmisel kui ka eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

2013. aasta järgne ettepanek on laialdane rahastamisvahend reformitud ühise kalanduspoliitika rakendamiseks. See saavutatakse kulukate ja ebatõhusate laevastikutoetuste lõpetamise abil ning keskendudes piiratud arvul ühise kalanduspoliitika keskkonna-, majanduslikele ja sotsiaalsetele eesmärkidele kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga ning pöörates eeskätt tähelepanu säästva kalanduse edendamisele, keskkonnahoidlike uuenduste julgustamisele, uutele kalavarude majandamise mudelitele kiirema ülemineku ajendamisele, mille puhul mängib põhirolli majanduskasvu ja töökohtade loomine kalandusest sõltuvates kogukondades.

Oodatavad tulemused ja mõju sõltuvad tegevuskavadest, mille liikmesriigid esitavad komisjonile. Liikmesriikidelt palutakse eesmärkide seadmist nimetatud kavades.

Sidusrühm || Sidusrühma kirjeldus || Põhihuvi/mõju

Toetusesaajad || Püügisektor ELis || – EÜ kalalaevade omanikud, meeskond ja käitajad || – Ettevõtete elujõulisus. – Suurem paindlikkus majandusšokkide suhtes, pikaajaliste äriplaanide koostamine. – Uued oskused, parem turundus ja reklaam. Säästev kalandus väiksemate kadudega.

Vesiviljelussektor ELis || – Vesiviljelusettevõtete omanikud, käitajad ja meeskond || – Ettevõtete elujõulisus. – Suuremad turustiimulid säästva/ulatusliku vesiviljeluse jaoks, sealhulgas NATURA 2000 alade jaoks. – Keskkonnanõuete täitmise kulud. – Uued oskused, parem turundus ja reklaam.

Kalandusest sõltuvad kogukonnad || – Kalandusest või vesiviljelusest kui elatusallikast sõltuvad kogukonnad || – Elujõulised ranniku ja sisemaised kogukonnad, mis sõltuvad kalandusest.

Töötlev tööstus || – Need, kes töötlevad nii imporditud kui ka EÜ vetest püütud materjali || – Suurem konkurentsivõime ja lisandväärtus, kvaliteetsete toodete stabiilne tarne.

Teadusuuringute valdkond || – Teadusuuringute asutused ja teadlaskond, kes pakub ühise kalanduspoliitika ja merenduse andmeid. || – Ajakohaste, kvaliteetsete, tugevate ja ulatuslike andmete pakkumine kalanduse kohta, võimaldades teadmuspõhist poliitikat. Paremad teadmised mere kohta, andmeintegratsioon.

Administratsioonid ja asutused || – Riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused, kes on seotud andmete kogumisega, tagades ühise kalanduspoliitika jõustamise ja kontrolli – Nõuandekomisjonid, piirkondlikud kalandusorganisatsioonid || – Toetus nende ülesannete mõjusamale, tõhusamale ja praktilisemale elluviimisele.

– Riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud organisatsioonid, kes kaitsevad rannikut, teevad merekeskkonna seiret, tagavad piirkontrolli ja meresõiduohutuse. || – Toetus nende ülesannete mõjusamale, tõhusamale ja praktilisemale elluviimisele. – Rannikualade murede ja finantsvajaduste suurem nähtavus, sealhulgas ELi vahendite parem koordineerimine ja strateegilisem kasutamine.

Muud || Merendussektor ELis || – Rannalähedase ja avamere majandustegevusega seotud ettevõtjad (kaubalaevandus, turism, sadamad jne) || – Suurem ohutus ja turvalisus – Väiksem halduskoormus merendusvaldkondades merenduse juhtimise stabiilsete ja integreeritud struktuuride kaudu (sealhulgas ruumiline planeerimine). – Parem kommunikatsioon meretööstuste vahel (merendusklastrid merepiirkondades)

Tarbijad || – Inimesed, kes tarbivad kalandus- ja vesiviljelustooteid || – Kvaliteetsete suure toiteväärtusega kalandus- ja vesiviljelustoodete kättesaadavus.

Kolmandad riigid || – Kalandussektor konkurentsis ELi laevastikuga – Vesiviljelustootjad, ELi eksportijad. – Haldusasutused. || – Pääs ELi turule. – Valdkondliku suutlikkuse arendamine ELi toetuse kättesaadavuse kaudu.

Valitsusvälised organisatsioonid, kodaniku- ühiskond ja ELi kodanikud || – Valitsusvälised organisatsioonid keskkonnavaldkonnas. – Laiem avalikkus, kes tunneb huvi integreeritud merenduspoliitika ja kalandussektorite, merekeskkonna vastu ja muretseb nende pärast. || – Merede ja rannikualade säästev majandamine, sealhulgas kalavarude, mere bioloogilise mitmekesisuse ning ookeanide, jõgede ja järvede puhkeväärtuse säilitamine. – Ühise vastutuse arendamine valdkonnaülese keskkonnasäästlikkuse suhtes.

4.4.4. Tulemus- ja mõjunäitajad eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Ettepanekutega nähakse ette ühise kalanduspoliitika tulemuslikkuse mõõtmiseks ühine seire- ja hindamisraamistik. Raamistik hõlmab seire ja hindamisega seotud kõiki vahendeid.

Kõnealuste ühise kalanduspoliitika meetmete mõju mõõdetakse näitajate abil (soovituslik):

– kogulisandväärtuse suurendamine töötaja kohta kalalaevastikus ja vesiviljeluses

– kütusetõhusus kalapüügil

– vesiviljeluse energiakulu

– tootjaorganisatsioonide kaudu turustatud toodete väärtuse või koguse suurendamine

– kaubanduslikul eesmärgil püütavate liikide tagasiheite määr

– andmekogumise vastavuse määr

– hinnangulised varud võrreldes kasutatud koguvarudega

– eeskirjade ränkade eiramiste avastatud arv

– loodud töökohtade arv ja kohalike partnerluste säilitatavate töökohtade arv

Komisjon määratleb rakendusaktide abil näitajate kogumi, milles lähtutakse nimetatud eeskirjadest.

4.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus 4.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Ühise kalanduspoliitika mitmeaastaste eesmärkide saavutamiseks ja aluslepingu nõuete täitmiseks on ettepanekute eesmärk kehtestada ühise kalanduspoliitika õiguslik raamistik 2013. aasta järgseks perioodiks.

4.5.2. Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt on liit ainupädev kaitsma merekeskkonna bioloogilisi varusid ja liidul on ülejäänud ühise kalanduspoliitika puhul jagatud pädevus. Lisaks hallatakse ühises kalanduspoliitikas ressursse, mis on liikmesriikidele ühised ja tihedalt vastastikku seotud merekeskkonna ökosüsteemidega, millel puuduvad liikmesriikidevahelised piirid.

ELi suutlikkus liikuda jätkusuutliku kalanduse suunas − võttes arvesse ühise kalanduspoliitika seni piiratud edukust ja ELi partnerite selles valdkonnas tehtud edusamme − on ELi usaldusväärsuse jaoks kriitilise tähtsusega proovilepanek selle kohta, kas EL suudab asuda jätkusuutlikku arengukava juhtima, ja üks juhtalgatuse „Euroopa 2020” ressursitõhususe põhikoostisosadest.

4.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Kehtiva poliitilise raamistiku hindamise, sidusrühmade ulatusliku konsulteerimise ning tulevikukatsumuste ja -vajaduste analüüsi põhjal on teostatud üksikasjalik mõjuhinnang. Lisaüksikasjad leiab seadusandlikule ettepanekule lisatud mõjuhinnangust ja seletuskirjast.

4.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega

Finantsselgituses käsitletud seadusandlikke ettepanekuid tuleks vaadelda ühtse raammääruse ettepaneku laiemas kontekstis koos ühiseeskirjadega, milles käsitletakse ühise strateegilise raamistiku fonde (Euroopa Merendus- ja Kalandusfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond). Selle raammääruse abil vähendatakse oluliselt halduskoormust, kulutatakse ELi rahalisi vahendeid tulemuslikult ning lihtsustatakse kohaldamist. Samuti toetatakse sellega kõigi kõnealuste fondide ühise strateegilise raamistiku uusi mõisteid ning tulevasi partnerluslepinguid, mis samuti hõlmavad neid fonde.

Kehtestatakse ühine strateegiline raamistik Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide ja prioriteetide ühendamiseks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning prioriteetidega, millega tagatakse fondide integreeritud kasutamine ühiste eesmärkide saavutamiseks.

Ühises strateegilises raamistikus sätestatakse ka kooskõlastusmehhanismid koos muude asjaomaste liidu poliitikavaldkondade ja vahenditega.

4.6. Meetme kestus ja mõju

¨ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

· ¨                        Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 1.1.2014–31.12.2020

· ¨                        Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2014–2023

¨ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

· rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

· millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

4.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid[46]

¨ Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

¨ Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

· ¨                        rakendusametitele

· ¨                        ühenduste asutatud asutustele[47]

· ¨                        riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

· ¨                        isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

¨ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused

Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega: III, IV ja V jaotis

Otsene eelarve täitmine: VI ja VII jaotis

5. HALDUSMEETMED 5.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega

Täpsustage sagedus ja tingimused

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMFF) on üks ühises strateegilises raamistikus tegutsevatest fondidest. Kuigi suurt osa selle vahendi kuludest hallatakse koostöös liikmesriikidega, kuulub väike osa neist otsese eelarve täitmise alla komisjoni poolt.

I. EELARVE TÄITMINE KOOSTÖÖS LIIKMESRIIKIDEGA

Lähenemisviis põhineb iga rakenduskava ja iga rakenduskava iga-aastase rakendusaruande jaoks loodud järelvalvekomisjonidel. Järelvalvekomisjonid kohtuvad vähemalt kord aastas. Süsteemi täiendavad komisjoni ja liikmesriikide vahelised iga-aastased revisjonikoosolekud.

Lisaks iga rakenduskava rakendusaruannetele, tehakse komisjoni koostatud ja ELi institutsioonidele esitatud strateegilistes aruannetes kokkuvõte liikmesriikide 2017. ja 2019. aastal esitatud eduaruannetest (hõlmavad partnerluslepingute täitmist). 2018. ja 2020. aastal lisab komisjon oma kevadisele Euroopa Ülemkogu kohtumisele esitatavasse iga-aastasesse eduaruandesse osa, milles tehakse kokkuvõte strateegilisest aruandest, eelkõige liidu prioriteetide saavutamise suunas tehtud edusammude kohta. Liikmesriigid valmistavad oma EMFF programmi kohta aruande järelhindamise kohta. Aruanne esitatakse komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2023.

Järelevalve- ja aruandlussüsteemis kasutatakse kvantitatiivset ja kvalitatiivset teavet. Kvantitatiivsed vahendid hõlmavad nii finants- kui ka füüsilist teavet. Füüsiline teave hõlmab väljundnäitajaid ja tulemusnäitajate väljatöötamist. Komisjon on täpsustanud väljundnäitajate kogumi, mida ta kasutab teabe koondamiseks ELi tasandil. Rakendusperioodi olulisemates punktides (2017 ja 2019) lisatakse iga-aastastesse rakendusaruannetesse täiendavad analüütilised nõuded programmides tehtavate edusammude kohta. Järelevalve- ja aruandlussüsteem kasutab täielikult elektroonilise andmeedastuse potentsiaali.

Tuleb märkida, et nähakse ette, et varem otsese eelarve täitmise alla kuulunud meetmeid rahastatakse nüüd koostöös liikmesriikidega:

- turustamise ja töötlemisega seotud meetmed ning kalandusturgude korraldust ja kalatoodete lisakulude hüvitamist äärepoolseimates piirkondades toetavad meetmed ning

- kontrolli-, uurimis- ja rakendussüsteemi toetavad meetmed ning andmete kogumist toetavad meetmed.

II. otsene EELARVE TÄITMINE

EMFF rahastab järgmisi kulusid otsese eelarve täitmise korra kohaselt:

- integreeritud merenduspoliitika väljatöötamist ja rakendamist toetavad meetmed;

- teaduslikke nõuandeid ja teadmisi, nõuandenõukogusid, vabatahtlikke annetusi rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, kontrolli-, uurimis- ja rakendussüsteemiga seotud meetmete rakendamist ning kogu kommunikatsioonitegevust toetavad meetmed ja

- tehniline abi.

Esimese kahe skeemi puhul võtab komisjon rakendusaktide abil vastu iga-aastased töökavad. EMFF õigusaktides sätestatakse teave selle kohta, mida kavad peaksid toetuste ja riigihangete teemal sisaldama. Ette on nähtud ka regulaarne järelevalve ja perioodiline aruandlus, kusjuures komisjon peab Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitama:

- vahehindamisaruande selle määruse alusel rahastatud meetmete rakendamise kohta saadud tulemuste ning selle kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete tahkude kohta hiljemalt 31. märtsiks 2017;

- teatise selle määruse alusel rahastatud meetmete jätkumise kohta hiljemalt 30. augustiks 2018;

- aruande järelhindamise kohta hiljemalt 31. detsembriks 2021.

5.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega 5.2.1. Tuvastatud ohud

Alates 2008. aastast on Euroopa Kontrollikoda oma aastaaruandes avalikustanud põllumajanduse ja loodusvarade poliitikavaldkonna hinnangulise veamäära iga aasta kohta (eelarveaastad 2007–2010), lähtudes sõltumatust iga-aastasest tehingute juhuvalimist. Kontrollikoja hinnangul on kõige tõenäolisem veamäär 2–5 % (eelarveaastad 2007 ja 2009) ja alla 2 % 2008. eelarveaastal. Eelarveaasta 2010 kohta avaldatud määr oli 2,3 %. Kontrollikoja hinnangul on järelevalve- ja kontrollisüsteemid maksete korrapärasuse tagamisel osaliselt tõhusad.

Tehingute valim kontrollikoja iga-aastase auditeerimisaruande jaoks on traditsiooniliselt väike (2010. eelarveaastal kontrolliti 12 tehingut, mis hõlmasid keskkonda, merendust ja kalandust ning tervishoidu ja tarbijakaitset). Kalanduse arendusrahastu ja Euroopa Kalandusfondi kohta teatati vähe vigu. Kalanduse arendusrahastu ei kuulunud kontrollikoja valimisse 2006. ja 2007. eelarveaastal.

Kuna vigade puhul on võimalik märgata arengusuunda, siis on kolme viimase aasta jooksul avastatud kõige sagedamini vigu teavitamise eeskirjade eiramisel (41 %, kuid kõigil juhtudel finantsmõju puudus) ning abikõlbmatute kulukategooriate rahastamisel (30 %), mis hõlmasid muu hulgas abikõlbmatuid alltöövõtukulusid ning projektide hilinemisel abikõlblikkuse perioodist väljapoole. Muud (mõõdetamatud) vastavusega seotud probleemid moodustavad ülejäänud osa.

Kõik kvantifitseeritavad vead on seotud abikõlblikkusega.

I. EELARVE TÄITMINE KOOSTÖÖS LIIKMESRIIKIDEGA

1. Programmitöö periood 1994−1999 (lõpetatud)

Selle programmitöö perioodi üldine veamäär võib põhineda 2010. aasta lõpuks rakendatud kumulatiivsetel finantskorrektsioonidel, kui kõik programmid lõpetati (99 miljonit eurot ehk 3,88 % eraldatud summast).

2. Programmitöö periood 2000–2006 (Kalanduse Arendusrahastu)

Programmide lõpetamine käib; selle programmitöö perioodi üldist veamäära on kõige paremini võimalik hinnata, vaadeldes aastaid, mil programm oli normaalse töökoormuse juures, st alates 2005. aastast ja edasi. Selle baasil on kalanduse arendusrahastu iga-aastane veamäär (arvutatuna projektide, süsteemide auditi ja potentsiaalsete kindlasummaliste paranduste põhjalike kontrollidega avastatud vigade koondina) tavaliselt olnud ligikaudu 1 % tehtud maksetest igal aastal.

Ülaltoodud arvesse võttes hinnatakse programmitöö perioodi üldist veamäära ligikaudsel tasemel 2 %.

3. Programmitöö periood 2007–2013 (Euroopa Kalandusfond)

Kõigi praegu kättesaadavate auditi tõendusmaterjalide põhjal loetakse, et veamäär on alla 2 %. 2009. aastal oli maksimaalne riskisumma iga-aastaste kontrolliaruannete, liikmesriikide ja muude peadirektoraatide kategooria 2b ja 3 programmide aruannete analüüsi põhjal 1,18 % sellel aastal tehtud kogumaksetest. 2010. aasta vastav näitaja on 1,44 %.

II. OTSENE EELARVE TÄITMINE

Veamäärasid tuleks uurida ka mitmeaastasest perspektiivist, kuna merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat auditeerib igal aastal mitme aasta jooksul deklareeritud ja tasutud kulusid. Arvestades eelnevate aastate veamäärasid, mis on avaldatud 2006., 2007., 2008. ja 2009. aasta järelkontrollide lõikes, on mitmeaastased veamäärad andmekogumis- ning järelevalve- ja kontrolliprogrammide valimite kohta vastavalt 1,89 % ja 4,33 % (järelkontrollides tuvastatud abikõlbmatute summade summa võrrelduna tegelikult järelkontrollitud finantstehingute summaga).

2010. aastal ega eelnevatel aastatel ei tuvastatud abikõlbmatuid kulusid turgude ja äärepoolseimate piirkondade programmis.

5.2.2. Ettenähtud kontrollimeetod(id)

I. EELARVE TÄITMINE KOOSTÖÖS LIIKMESRIIKIDEGA

EMFF rahastu aluseks olevad kontrollimeetodid muutuvad pärast 2013. aastat oluliselt. Liikmesriigid on eelkõige kohustatud määrama kolm ametit.

1. Korraldusasutus

Korraldusasutus vastutab eeskätt programmi rakendamise järelevalve eest; liikmesriikide otsustada on, kas on võimalik kulusid säästa, kui kasutada asutusi, mis hetkel täidavad seda rolli Euroopa Kalandusfondi jaoks, või määrata ülesanded mõne teise fondi korraldusasutusele. Sõltumata korraldusasutuse tehtavate kontrollide olemusest ja ulatusest (kõik liikmesriigid peavad selleks kehtestama oma korra), on korraldusasutuse peamine kontrolliga seotud eesmärk tagada, et makseasutus (mis lõppkokkuvõttes vastutab makse eest) saaks kogu vajaliku teabe, eelkõige kasutatud menetluste kohta ja enne makse heakskiitmist rahastamiseks valitud tegevustega seoses tehtud kontrollide kohta.

2. Makseasutus

Makseasutus peab vastama teatavatele akrediteerimiskriteeriumidele (komisjoni määruse 885/2006 I lisas on illustreerivalt esitatud tõhusa juhtimis- ja kontrollisüsteemi koostisosa). Selle nõude eiramisel võib tulemusena liikmesriik akrediteeringu tühistada ja seega ei ole ka võimalik komisjonilt ELi rahaliste vahendite hüvitamist taotleda. Makseasutusel on lubatud ülesandeid (v.a maksmist) delegeerida, kuid temal lasub lõplik vastutus nende ülesannete nõuetekohase täitmise eest.

Makseasutus vastutab kontrolli eesmärgil aastaaruandega seotud teabe esitamise eest. See peaks hõlmama makseasutuse kui ELi vahendite haldaja kinnitust aastaaruande terviklikkuse, täpsuse ja tõepärasuse kohta; sisekontrollisüsteemide nõuetekohase toimimise kohta ning tehingute aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimise kohta. Samuti tuleks esitada kokkuvõtlik aruanne kõigist tehtud audititest ja kontrollidest kättesaadavatest tulemustest, sealhulgas süsteemsete või korduvate nõrkuste analüüsi ning võetud või kavandatud parandusmeetmed.

3. Sertifitseerimisasutus

Sertifitseerimisasutus peab oma tegevuses olema makseasutusest ja akrediteerivast ametiasutusest sõltumatu ja tehniliselt pädev (peab järgima rahvusvahelisi auditistandardeid). Nagu ühise põllumajanduspoliitika puhulgi, vastutab asutus kõigi makseasutuste raamatupidamisarvestuse iga-aastase auditi eest. Sertifitseerimisasutus peab oma leidude kohta koostama aruande ja on kohustatud (sertifikaadi alusel) koostama auditeerimise järeldusotsuse makseasutuse raamatupidamisarvestuse tõesuse, terviklikkuse ja täpsuse kohta, samuti koostama arvamuse juhtkonna kinnitava avalduse kohta, mis hõlmab kõiki eelmises lõigus mainitud valdkondi.

Raamatupidamisaruannete iga-aastase kontrollimise süsteemi kehtestamine peaks andma liikmesriikide ja piirkondade ametivõimudele parema stiimuli tegelda kvaliteedikontrolliga õigel ajal, pidades silmas raamatupidamisarvestuse sertifitseerimist komisjoni jaoks. See kujutab endast praeguse finantsjuhtimiskorra tugevdamist ja tagab paremini kindluse, et õigusvastased kulutused jäetakse arvestusest välja igal aastal, mitte üksnes programmitöö perioodi lõpus.

See hinnang sõltub siiski komisjoni ja liikmesriikide suutlikkusest tulla toime eelpool mainitud riskidega.

II. EELARVE TÄITMISELE KOOSTÖÖS LIIKMESRIIKIDEGA KOHALDATAVAD KOMISJONI KONTROLLIMEETODID

Maksete katkemine ja peatamine

Kui liikmesriik ei järgi ELi eeskirju, siis on edasivolitatud eelarvevahendite käsutajal õigus vahemakse maksetähtaeg katkestada maksimaalselt üheksaks kuuks. Liikmesriigi kohustuste suuremate rikkumiste puhul peatatakse maksed seni, kuni liikmesriik suudab tõendada, et on võtnud asjakohased parandusmeetmeid. Äärmuslikel juhtudel võidakse ühenduse panus programmi tühistada.

Finantskorrektsioonid

Kuigi liikmesriik on kõigepealt vastutav eeskirjade eiramiste tuvastamise sellest tingitud tagasinõudmiste eest ning finantskorrektsioonide tegemise eest, on komisjonil volitused nõuda kas täpselt kindlaksmääratud või kindlasummalisi korrektsioone. Ta peab arvesse võtma mis tahes eeskirjade eiramiste laadi ja raskusastet ning hindama puudujääkide finantsmõju.

III. OTSESELE EELARVE TÄITMISELE KOHALDATAVAD KOMISJONI KONTROLLIMEETODID

Enne heakskiitmist kontrollitakse kõiki programme, et tagada vastavus kohaldatavatele õigusaktidele ja ettepandud kulude toetuskõlblikkus.

Operatiivtalitused kontrollivad kõiki kuludeklaratsioone komisjoni rahastamisotsuse ja vastava toetuskõlblikkuse ning järjepidevuse programmi alusel.

Enne kulukohustuste või maksete lubamist teostatakse tehingute eelkontroll koos esitatud andmete ja maksetõendi kontrollimisega, et tagada hüvitusnõuete kõlblikkus.

Komisjon teostab eeskirjade eiramise ennetamiseks järelevalvemissioone kohapealsete kontrollide vormis, et kontrollida programmide tegelikku elluviimist ja kulude toetuskõlblikkust enne maksete tegemist.

Lisaks finantstehingute eelkontrollile tagab peadirektoraat hangete ja toetustega seotud dokumentide ning menetluste eelkontrolli 100 % ulatuses.

Hanke- ja toetusmenetluste juhtimine on detsentraliseeritud operatiivkontrolli eest vastutavatele peadirektoraatide operatiivüksustele. Lisaks teostab kogu menetluse elutsükli jooksul kontrolle teostav eelarveüksus tsentraalselt sõltumatut lisakontrolli, st vaatab läbi hanke-/konkursikutsete spetsifikatsioonide, pakkumismenetluste, lepinguteadete, hindamis- ja toetuse eraldamise aruannete, toetuse eraldamise otsuste ning lepingute projektid. Samuti on olemas sõltumatu nõuandekomitee (hangete uurimise rühm), kes uurib kõiki hankemenetlusi, mis ületavad avaldamiskünnise, ja nõustab edasivolitatud eelarvevahendite käsutajaid menetluste seaduslikkuse ja korrektsuse osas.

IV. KÕIGILE EMFFI KULUDELE KOHALDATAVAD KOMISJONI KONTROLLIMEETODID

Peadirektoraadi kõigi finantstehingute kohta tuleb teostada eelnev operatiiv- ja finantskontroll.

Komisjoni auditid

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi järelauditi sektor teostab kogu rakendusperioodi jooksul süsteemide auditeid koos sisuliste kontrollidega, et saada kinnitust süsteemide tõhusa toimimise kohta, ja kohustab liikmesriike korrigeerima kõik avastatud süsteemide nõrgad küljed ja eeskirjade eiramised. Komisjon kasutab kinnituse saamiseks nii omaenda auditite tulemusi kui ka liikmesriikide auditeerivate asutuste tulemusi. Auditid valitakse välja riskianalüüsi põhjal.

V. KONTROLLIKULUD JA KULUTASUVUS

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat otsis selle teema kohta vahetut, ajakohastatud teavet, milleks võttis ühendust 15 liikmesriigiga, kelle osakaal Euroopa Kalandusfondi kuludest on 93 %. Liikmesriikidel paluti hinnata Euroopa Kalandusfondi 2010. aastal rahastatavate meetmete kontrollikulusid. Vormis illustreeritakse kontrollide sügavust, nii nagu seda on soovitanud eelarve peadirektoraat.

Teksti kirjutamise hetkel analüüsiti siiani laekunud teavet ning mõned liikmesriigid peavad veel vastama. Liiga vara on öelda, kas liikmesriikide kulud Euroopa Kalandusfondi kontrollidele on kooskõlas regionaalpoliitika peadirektoraadi teatatud tulemustega. „Kontrolliga seotud ülesannete kulud (riiklikul ja piirkondlikul tasandil, välja arvatud komisjoni kulud) on hinnanguliselt ligikaudu 2 % kõigist hallatavatest vahenditest ajavahemikus 2007–2013[48].”

Tõenäoliselt jäävad kokkuvõttes veamäärad ja kontrollikulud laias laastus järgmises programmitöö perioodis samaks Euroopa Kalandusfondiga seotud määrade ja kuludega. Kontrollikulusid võivad suurendada järgmised tegurid:

– laevade vanametalliks lammutamise lõpetamine ja ajutine lõpetamispreemia: võrdlemisi lihtne hallata ja kontrollida ning koormab vähe abisaajaid. Uues programmitöö perioodis ei ole võrdväärset; kontrollikulud ja uute meetmetega seotud veamäärad võivad esialgu olla suuremad, kuna liikmesriigid ja abisaajad kohanduvad uute eeskirjadega.

Kontrollikulusid vähendavad tõenäoliselt järgmised tegurid:

– ühekordsed summad / lihtsustatud kulud: tõendavate dokumentide nõue tekkinud kulude tõestamiseks puudus, seega:

•        leebem kontrollitingimuste poolest;

•        abikõlblikkuse tõestamise probleemid kõrvaldatud, seega veamäär väiksem;

•        abisaajad ei pea dokumente pikaajaliselt säilitama, seega väiksem koormus (võimaluse korral vähem auditeid);

– lihtsustatud kaasrahastamismäär ja abi suuruse süsteemid: neid on lihtsam kohaldada ja kontrollida.

•        Kõigile piirkondadele kohaldub ühetaoline kaasrahastamismäär (75 %)[49]; praegu on kasutusel kolm.

•        Abi suurus fikseeritakse 50 protsendile abikõlblikest kogukuludest[50]; praegu kasutusel 24.

Lisaks: kui liikmesriik otsustab kasutada ühise põllumajanduspoliitika raames EAGF- ja EAFRD-maksete tegemiseks juba akrediteeritud makseasutusi ja olemasolevaid sertifitseerimisasutusi, siis võib eeldada, et neile on ühise süsteemi väiksemad halduskulud kasulikud.

5.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Struktuurifondide talitused on koos OLAFiga kehtestanud ühise pettuste ennetamise strateegia, milles nähakse ette mitu meedet, mida tuleb võtta nii komisjonis kui ka liikmesriikides, et ennetada struktuurimeetmetega seotud pettusi eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega.

Komisjoni 24. juuni 2011. aasta teatises komisjoni pettustevastase võitluse strateegia kohta (KOM(2011) 376 (lõplik) tunnustatakse olemasolevat strateegiat kui parimate tavade algatust ning nähakse ette seda täiendavad meetmed, millest kõige tähtsam on komisjoni ettepanek selle kohta, et perioodi 2014–2020 määrustes nõutakse liikmesriikidelt tõhusate ja tuvastatud pettuseohuga proportsionaalsete pettuste ennetamise strateegiate kehtestamist.

Käesolev komisjoni ettepanek sisaldab selget nõuet kehtestada sellised strateegiad kooskõlas artikli 86 lõike 4 punktiga ’c. See peaks suurendama pettustest teadlikkust liikmesriigi kõigi asutuste seas, kes tegelevad rahaliste vahendite haldamise ja kontrollimisega, mis peaks seega pettuste ohtu vähendama. Esitatud määruse ettepanekus nõutakse, et liikmesriigid kehtestaksid tõhusad ja proportsionaalsed pettustevastased meetmed, võttes arvesse tuvastatud ohte.

6. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 6.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

1. Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Kululiik || Rahaline panus

Nr [Nimetus…………………………………..] || Liigendatud/liigendamata[51] || EFTA[52] riigid || Kandidaatriigid[53] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

RUBRIIK 2 jätkusuutlik kasv − loodusvarad || 11.02. Kalandusturud 11.06. Euroopa Kalandusfond (EFF) 11.07 01. Vee-elusressursside kaitse, majandamine ja kasutamine 11.08. Ühise kalanduspoliitika kontroll ja rakendamine || Liigendatud || EI || EI || EI || EI

Otsese eelarve täitmise korral

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Kululiik || Rahaline panus

Nr [Nimetus…………………………………..] || Liigendatud/liigendamata[54] || EFTA[55] riigid || Kandidaatriigid[56] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

RUBRIIK 2 jätkusuutlik kasv − loodusvarad || 11.01. Merenduse ja kalanduse poliitikavaldkonna halduskulud 11.02. Kalandusturud 11.03 03. Ettevalmistustöö uute rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide loomiseks ja muud vabatahtlikud osamaksed rahvusvahelistele organisatsioonidele 11.03. Rahvusvaheline kalandus ja mereõigus 11.04. Ühise kalanduspoliitika juhtimine 11.06 11. Euroopa Kalandusfond (EFF). Tehniline abi 11.07 02. Vee-elusressursside kaitse, majandamine ja kasutamine 11.08. Ühise kalanduspoliitika kontroll ja rakendamine 11.09. Merenduspoliitika || Liigendatud assigneeringud || EI || EI || EI || EI

6.2. Hinnanguline mõju kuludele 6.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Nr 2 || Jätkusuutlik kasv − loodusvarad

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat || || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || 2021 || 2022 || 2023 või järgnevad || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || || || || || || || || || || ||

Eelarverea nr Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega || Kulukohustused || (1) || 732 || 748 || 768 || 787 || 812 || 828 || 845 || || || || 5 520

Maksed (soovituslikud) || (2) || 220,8 || 441,4 || 662,4 || 662,4 || 662,4 || 662,48 || 662,4 || 662,4 || 607,2 || 276 || 5 520

Eelarverea nr Otsene eelarve täitmine || Kulukohustused || (1a) || 115 || 129 || 140 || 142 || 145 || 149 || 155 || || || || 975

Maksed (soovituslikud) || (2a) || 28,75 || 89,75 || 128,25 || 137,75 || 142,25 || 145,25 || 149,5 || 114,75 || 38,75 || || 975

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[57] TEHNILINE ABI || || || || || || || || || || ||

Eelarverea nr 11 01 04 01 - 11 01 04 02 – 11 01 04 03 - 11 01 04 04 - 11 01 04 05 - 11 01 04 06 – 11 01 04 07 - 11 01 04 08 - 11 06 11 || || (3) || 10 || 10 || 10 || 10 || 10 || 11 || 11 || || || || 72

Assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || = 1 + 1a + 3 || 857 || 887 || 918 || 939 || 967 || 988 || 1 011 || || || || 6 567

Maksed (soovituslikud) || = 2 + 2a + 3 || 259,55 || 541,35 || 800,65 || 810,15 || 814,65 || 818,65 || 822,9 || 777,15 || 645,95 || 276 || 6 567

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || 847 || 877 || 908 || 929 || 957 || 977 || 1000 || || || || 6 495

Maksed (soovituslikud) || (5) || 249,55 || 531,35 || 790,65 || 800,15 || 804,65 || 807,65 || 811,9 || 777,15 || 645,95 || 276 || 6 495

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || 10 || 10 || 10 || 10 || 10 || 11 || 11 || || || || 72

EMKFi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || = 4 + 6 || 857 || 887 || 918 || 939 || 967 || 988 || 1011 || || || || 6 567*

Maksed (soovituslikud) || = 5 + 6 || 259,99 || 541,35 || 800,65 || 810,15 || 814,65 || 818,65 || 822,9 || 777,15 || 645,95 || 276 || 6 567*

* Lisaks EMKFis ettenähtud summale nähakse ette teatav summa säästva kalapüügi kokkulepete ja ELi liikmekulude katmiseks rahvusvahelistes organisatsioonides ja piirkondlikes kalandusorganisatsioonides, mis rakendavad individuaalseid alusakte. Kõnealune summa, mis on ette nähtud mõlemale tegevusele, on 968 miljonit eurot ja see jaguneb järgmiselt:

2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || TOTAL

146 || 141 || 136 || 136 || 136 || 137 || 136 || 968

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || Halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Aasta 2021 || Aasta 2022 ||  2023 või järgnevad || KOKKU

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat ||

Ÿ Personalikulud || 11.432 || 11.432 || 11.432 || 11.432 || 11.432 || 11.432 || 11.432 || || || || 80.024

Ÿ Muud halduskulud || 3.260 || 3.260 || 3.260 || 3.260 || 3.260 || 3.260 || 3.260 || || || || 22.820

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud.. || 14.692 || 14.692 || 14.692 || 14.692 || 14.692 || 14.692 || 14.692 || || || || 102.844

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustused kokku = maksed kokku) || 14.692 || 14.692 || 14.692 || 14.692 || 14.692 || 14.692 || 14.692 || || || || 102.844

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Aasta 2021 || Aasta 2022 || 2023 või järgnevad || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1−5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 871,692 || 901,692 || 932,692 || 953,692 || 981,692 || 1 002,692 || 1 025,692 || || || || 6 669.844

Maksed || 274.242 || 556.042 || 815.342 || 824.842 || 829.342 || 833.342 || 837.592 || 777.15 || 645.95 || 276 || 6 669.844

6.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– ¨                              Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– ¨                              Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Samal ajal kui strateegilised prioriteedid seatakse ELi tasandil, kehtestatakse ühised väljundnäitajad koostöös liikmesriikidega. Näitajatega seotud arvulised eesmärgid saab teada alles siis, kui komisjon võtab vastu liikmesriikide esitatud rakenduskavad. Seetõttu enne 2013./2014. aastat ei ole võimalik väljundite eesmärke näidata.

Erieesmärk eelarve täitmise korral koostöös liikmesriikidega

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Näidata eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik[58] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kogukulu

ERIEESMÄRK[59] •               Innovatsiooni ja teadmiste ülekandmise toetamine •               Kalanduse (eelkõige väikesemahuliste rannikulaevastike) konkurentsivõime ja elujõulisuse suurendamine •               Uute erialaoskuste arendamine •               Kalandusturu parem korraldus •               Innovatsiooni ja teadmiste ülekandmise toetamine •               Vesiviljelusettevõtete (eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtete) konkurentsivõime ja elujõulisuse suurendamine •               Uute erialaoskuste arendamine •               Vesiviljelustoodete turu parem korraldus •               Kalanduse mõju vähendamine merekeskkonnale •               Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine jätkusuutliku püügitegevuse raamistikus •               Teaduslike teadmistega suurem varustamine ja andmete kogumine jätkusuutlikuks kalanduse haldamiseks •               Suurem kooskõla kontrollide kaudu •               Vesiviljelusest sõltuvate ökosüsteemide täiustamine ja ressursitõhusa vesiviljeluse edendamine •               Vesiviljeluse mõju vähendamine keskkonnale •               Majanduskasvu, sotsiaalse kaasatuse, töökohtade loomise edendamine ja töökohtade loomine ranniku- ja siseveekogukondades, mis sõltuvad kalapüügist ja vesiviljelusest •               Kalandustegevuse mitmekesistamine merendusmajanduse muudesse sektoritesse ja merendusmajanduse kasv

 – Väljund Määratletakse hiljem || || || || 731 || || 746 || || 766 || || 785 || || 809 || || 826 || || 843 || || 5 506

Erieesmärk kokku || || 731 || || 746 || || 766 || || 785 || || 809 || || 826 || || 843 || || 5 506

KULUD KOKKU || || 731 || || 746 || || 766 || || 785 || || 809 || || 826 || || 843 || || 5 506

Erieesmärgid otsese eelarve täitmise korral

Kontroll

Näidata eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik[60] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kogukulu

ERIEESMÄRK[61] || Suurem kooskõla kontrolli kaudu

Edendada ühiseid (s.o rahvusvahelist) kontroll-laevu geograafilisel alal || Liikmesriikide ühiselt ostetavate laevade arv || 6,25 80 % koguhinnast 7 812) || 4 || 25 || 2 || 12,5 || 4 || 25 || 2 || 12,5 || 2 || 12,5 || 2 || 12,5 || 2 || 12,5 || 18 || 112,5

Edendada ühiseid (s.o rahvusvahelist) kontroll-laevu geograafilisel alal || Liikmesriikide ühiselt ostetavate kopterite arv || 12,5 80 % koguhinnast 15 625) || || || 1 || 12,5 || || || 1 || 12,5 || 1 || 12,5 || || || || || 3 || 37,5

Edendada ühiseid (s.o rahvusvahelist) kontroll-laevu geograafilisel alal || Liikmesriikide ühiselt ostetavate lennukite arv || 13,5 80 % koguhinnast 16 875) || || || || || || || || || || || 1 || 13,5 || 1 || 13,5 || 2 || 27

 – Väljund || Liikmesriikide ühiselt teostatud uurimiste arv || Ei kohaldata || || || || || || || || || || || || || || || ||

Lähetused ÜKP eeskirjade rakendamise tagamiseks || Komisjoni inspektorite teostatud uurimiste, auditite ja kontrollide arv || 6,667 || 150 || 1 || 150 || 1 || 150 || 1 || 150 || 1 || 150 || 1 || 150 || 1 || 150 || 1 || 1050 || 7

Kalanduse rühma ekspertide rühma lähetused ÜKP eeskirjade rakendamise tagamiseks || Kalanduse rühma ekspertide rühma koosolekute arv || 0,017 || 30 || 0,5 || 30 || 0,5 || 30 || 0,5 || 30 || 0,5 || 30 || 0,5 || 30 || 0,5 || 30 || 0,5 || 210 || 3.5

 – Väljund || IT-rakenduste arendamine uurimiste ja kontrollide toetamiseks || Ei kohaldata || || 1,5 || || 1,5 || || 1,5 || || 1,5 || || 15 || || 1,5 || || 1,5 || || 10.5

Erieesmärk kokku || || 28 || || 28 || || 28 || || 28 || || 28 || || 29 || || 29 || || 198

Kalandusturg

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Näidata eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik[62] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kogukulu

ERIEESMÄRK Aidata majandussektoris osalejatel töötada välja adekvaatsem tootekavandamine ja –turustamine ning riiklikel asutustel paremini mõista turuolukorda ja juhtivat asjakohast poliitikat pideva, usaldusväärse ja turgusid käsitleva lihtsalt juurdepääsetava teabe kaudu [63]...

– Väljund || Teave poliitikakujundajatele || 5 || || 5 || || 5 || || 5 || || 5 || || 5 || || 5 || || 5 || || 35

Erieesmärk kokku || || 5 || || 5 || || 5 || || 5 || || 5 || || 5 || || 5 || || 35

KULUD KOKKU || || 5 || || 5 || || 5 || || 5 || || 5 || || 5 || || 5 || || 35

Teaduslikud nõuanded

Näidata eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Kokku

VÄLJUNDID

Väljundi liik[64] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || || Kogukulu

ERIEESMÄRK Hankida teaduslikke ja majanduslikke nõuandeid kui ÜKP määruste ettepanekute ja liikmesriikide seotud meetmete baas || || || || || || || || || || || || || || || ||

ÜKPga seotud uuringud || Teaduslikud ja nõustavad aruanded || || * || 1,688 || * || 1,739 || * || 1,791 || * || 1,845 || * || 1,9 || * || 1,957 || * || 2,016 || * || 12.936

JRC toetus STECFi koosolekutele || logistiline toetus || || 27 || 1,126 || 27 || 1,159 || 27 || 1,194 || 27 || 1,23 || 27 || 1,267 || 27 || 1,305 || 27 || 1,344 || 189 || 8.625

STECFi tegevus || Ekspertide hüvitised || || * || 1,013 || * || 1,043 || * || 1,075 || * || 1,107 || * || 1,14 || * || 1,174 || * || 1,21 || * || 7.762

Nõuanded kalavarude ja ökosüsteemide kohta || andmebaasid ja ekspertteadmised || || * || 1,688 || * || 1,739 || * || 1,791 || * || 1,845 || * || 1,9 || * || 1,957 || * || 2,016 || * || 12.936

Teaduslikud partnerlused || uurimisprojektid || || * || 2,251 || * || 2,319 || * || 2,388 || * || 2,46 || * || 2,534 || * || 2,61 || * || 2,688 || * || 17.25

Ökosüsteem ja majandusalane nõu || nõuandearuanded || || * || 1,234 || * || 5,001 || * || 4,761 || * || 6,513 || * || 6,259 || * || 5,997 || * || 6,726 || * || 36.491

Erieesmärk kokku || || 9 || || 13 || || 13 || || 15 || || 15 || || 15 || || 16 || || 96

KULUD KOKKU || || 9 || || 13 || || 13 || || 15 || || 15 || || 15 || || 16 || || 96

Andmekogumine. Piirkondlik. Uuringud ja teaduslikud nõuanded

Näidata eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik[65] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kogukulu

ERIEESMÄRK[66] Andmekogumine, piirkondlik koostöö || || || || || || || || || || || || || || || ||

 – Väljund || Piirkondlikud andmebaasid || 0,5 || 2 || 1 || 2 || 1 || 2 || 1 || 2 || 1 || 2 || 1 || 2 || 1 || 2 || 1 || 14 || 7

– Väljund || Piirkondlikud kooskõlastamisprojektid || 0,5 || 2 || 1 || 6 || 3 || 6 || 3 || 6 || 3 || 4 || 2 || 4 || 2 || 8 || 4 || 36 || 18

Erieesmärk kokku || 4 || 2 || 8 || 4 || 8 || 4 || 8 || 4 || 6 || 3 || 6 || 3 || 10 || 5 || 50 || 25

ERIEESMÄRK Uuringud || || || || || || || || || || || || || || || ||

– Väljund || Uuringud || 0,5 || 10 || 5 || 10 || 5 || 10 || 5 || 10 || 5 || 12 || 6 || 12 || 6 || 14 || 7 || 78 || 39

Erieesmärk kokku || 10 || 5 || 10 || 5 || 10 || 5 || 10 || 5 || 12 || 6 || 12 || 6 || 14 || 7 || 78 || 39

|| || || || || || || || || || || || || || || ||

KULUD KOKKU || || 7 || || 9 || || 9 || || 9 || || 9 || || 9 || || 12 || || 64

Juhtimine

Näidata eesmärgid ja väljundid ò || || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik[67] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kogukulu

ERIEESMÄRK[68] ÜKP juhtimine || || || || || || || || || || || || || || || ||

– Väljund: nõuandenõukogud || Teenused || 0,33 || 9 || 3 || 9 || 3 || 9 || 3 || 9 || 3 || 9 || 3 || 9 || 3 || 9 || 3 || 9 || 21

– Väljund: teave, kommunikatsioon ja komisjoni kohtumised ekspertide/sidusrühmadega || Tooted || 0,1 || 40 || 4 || 40 || 4 || 50 || 5 || 50 || 5 || 50 || 5 || 60 || 6 || 60 || 6 || 350 || 35

|| || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Erieesmärk kokku || 49 || 7 || 49 || 7 || 59 || 8 || 59 || 8 || 59 || 8 || 69 || 9 || 69 || 9 || 359 || 56

KULUD KOKKU || 49 || 7 || 49 || 7 || 59 || 8 || 59 || 8 || 59 || 8 || 69 || 9 || 69 || 9 || 359 || 56

Integreeritud merenduspoliitika

Näidata eesmärgid ja väljundid || || || Aasta || Aasta || Aasta || Aasta || Aasta || Aasta || Aasta || KOKKU

|| 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020

|| VÄLJUNDID

|| Väljundi liik [1] || Keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulu kokku

|| || || || || || || ||

ERIEESMÄRK nr 1: edendada integreeritud merenduspoliitikat kohalikul, piirkondlikul, riiklikul, vesikondade, ELi ja rahvusvahelisel tasandil || || || || || || || || || || || || || || || ||

Väljund: meetmed, mis toetavad merendusküsimuste integreeritud strateegiaid liikmesriikides ja Euroopa vesikondades || || 3,01 || ||  3,33 || ||  3,93 || ||  3,93 || ||  4,06 || ||  4,06 || ||  4,25 || ||  26,57

Väljund: kahepoolsete ja piirkondlike raamistike arv, põhipartneritega kohtumiste arv, rahvusvahelise koostöö tõhustamine merendusküsimuste vallas || ||  0,16 || ||  0,17 || ||  0,21 || ||  0,21 || ||  0,21 || ||  0,21 || ||  0,22 || ||  1,39

Erieesmärk nr 1 kokku || ||  3,17 || ||  3,50 || ||  4,14 || ||  4,14 || ||  4,27 || ||  4,27 || ||  4,47 || ||  27,96

ERIEESMÄRK nr 2: valdkonnaüleste meetmete arendamine, mis on vastastikku kasulikud eri merendussektoritele ja/või valdkonna poliitikale || || || || || || || || || || || || || || || ||

Väljund: meetmed, mis toetavad mereala ruumilise planeerimise rakendamist liikmesriikides ja Euroopa vesikondades || ||  1,76 || ||  2,50 || ||  3,99 || ||  3,99 || ||  4,28 || ||  4,28 || ||  4,73 || ||  25,53

Väljund: valdkondade vahel vahetatud seireandmekogude arv || ||  11,34 || ||  12,50 || ||  14,81 || ||  14,81 || ||  15,28 || ||  15,28 || ||  15,98 || ||  100,00

Väljund: Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu kaudu kogutud andmete allalaadimiste arv || ||  23,82 || ||  26,25 || ||  31,11 || ||  31,11 || ||  32,09 || ||  32,09 || ||  33,54 || ||  210,01

Erieesmärk nr 2 kokku || ||  36,92 || ||  41,25 || ||  49,91 || ||  49,91 || ||  51,65 || ||  51,65 || ||  54,25 || ||  335,54

ERIEESMÄRK nr 3: jätkusuutliku majanduskasvu, tööhõive ja innovatsiooni toetamine merendussektorites. || || || || || || || || || || || || || || || ||

Väljund: otsese innovatsioonitoetusega valitud projektide arv. || ||  2,27 || ||  2,51 || ||  2,96 || ||  2,96 || ||  3,05 || ||  3,05 || ||  3,20 || ||  20,00

Väljund: tegevuste arv teadlikkuse tõstmiseks või teadmiste levitamiseks ELi, riiklikul ja piirkondlikul tasandil || ||  1,13 || ||  1,25 || ||  1,48 || ||  1,48 || ||  1,53 || ||  1,53 || ||  1,60 || ||  10,00

Erieesmärk nr 3 kokku || ||  3,40 || ||  3,76 || ||  4,44 || ||  4,44 || ||  4,58 || ||  4,58 || ||  4,80 || ||  30,00

ERIEESMÄRK nr 4: merekeskkonna kaitse ning mere- ja rannikuressursside säästev kasutamine. || || || || || || || || || || || || ||

Väljund: merestrateegia raamdirektiivi rakendamist toetavad meetmed. || || ||  5,50 || ||  5,50 || ||  5,50 || ||  5,50 || ||  5,50 || ||  5,50 || ||  5,50 || ||  38,50

KULUD KOKKU || ||  49 || || 54 || || 64 || || 64 || || 66 || || 66 || || 69 || || 432

Piirkondlik Kalandusorganisatsioon (RFMO) – vabatahtlik

Näidata eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik[69] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kogukulu

ERIEESMÄRK[70] || || || || || || || || || || || || || || || ||

 – Väljund || Ettevalmistustöö uute rahvusvaheliste kalandus-organisatsioonide loomiseks ja muud vabatahtlikud osamaksed rahvusvahelistele organisatsioonidele || || 18 || 10 || 18 || 13 || 18 || 13 || 18 || 13 || 18 || 14 || 18 || 16 || 18 || 15 || 126 || 94

KULUD KOKKU || 18 || 10 || 18 || 13 || 18 || 13 || 18 || 13 || 18 || 14 || 18 || 16 || 18 || 15 || 126 || 94

6.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele 6.2.3.1. Ülevaade

– ¨                                        Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– ¨                              Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || ||

Personalikulud || 11,432 || 11,432 || 11,432 || 11,432 || 11,432 || 11,432 || 11,432 || 80,024

Muud halduskulud || 3,260 || 3,260 || 3,260 || 3,260 || 3,260 || 3,260 || 3,260 || 22,820

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 14,692 || 14,692 || 14,692 || 14,692 || 14,692 || 14,692 || 14,692 || 102,844

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku[71] || || || || || || || ||

Personalikulud || 1,724 || 1,724 || 1,724 || 1,724 || 1,724 || 1,724 || 1,724 || 12,068

Muud halduskulud || 8,276 || 8,276 || 8,276 || 8,276 || 8,276 || 9,276 || 9,276 || 59,932

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud KOKKU || 10 || 10 || 10 || 10 || 10 || 11 || 11 || 72

KOKKU || 24,692 || 24,692 || 24,692 || 24,692 || 24,692 || 25,692 || 25,692 || 174,844

Hinnanguline personalivajadus

– ¨                              Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– ¨                              Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnangud väljendada täissummades (või kõige rohkem üks koht pärast koma)

|| || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 ||

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) ||

|| 11 01 01 01 (peakorter ja komisjoni esindustes) || 82 || 82 || 82 || 82 || 82 || 82 || 82 ||

|| XX 01 01 02 (delegatsioonid) || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 ||

|| XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || || ||

|| 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || || ||

Ÿ Koosseisuvälised töötajad (täistööajale taandatud ühikutes: FTE)[72]

|| 11 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid) || 12 || 12 || 12 || 12 || 12 || 12 || 12 ||

|| XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || || || || || ||

|| || - peakorteris[73] || 16 || 16 || 16 || 16 || 16 || 16 || 16 ||

|| - delegatsioonides || 7 || 7 || 7 || 7 || 7 || 7 || 7 ||

|| XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || || ||

|| 10 01 05 02 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid – otsene teadustegevus) || || || || || || || ||

|| Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || || ||

|| KOKKU || 118 || 118 || 118 || 118 || 118 || 118 || 118 ||

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad ||

Koosseisuvälised töötajad ||

6.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– ¨                              Ettepanek/algatus on kooskõlas järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga.

– ¨                              Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Selgitage mis laadi ümberplaneerimine on vajalik ning täpsustage seotud eelarveread ja neile vastavad summad.

– ¨                              Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[74].

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

6.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega

– Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

– ¨ Ettepanek hõlmab kaasrahastamist liikmesriikide poolt. Täpset summat ei ole kuni rakenduskavade vastuvõtmiseni võimalik arvuliselt väljendada:

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta N || Aasta N + 1 || Aasta N + 2 || Aasta N + 3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || Kokku

Täpsustage kaasrahastav asutus || || || || || || || ||

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || || || || || || || ||

6.3. Hinnanguline mõju tuludele

– ¨                              Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

– ¨                              Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

· ¨         omavahenditele,

· ¨         mitmesugustele tuludele.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Eelarve tulude rida || Käimasolevaks eelarveaastaks kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[75]

Aasta N || Aasta N + 1 || Aasta N + 2 || Aasta N + 3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Artikkel………… || || || || || || || ||

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod.

[1]               ELT C , , lk .

[2]               ELT C , , lk .

[3]               ELT L 223, 15.8.2006, lk 1.

[4]               ELT L 160, 14.6.2006, lk 1.

[5]               ELT L 209, 11.8. 2005, lk 1.

[6]               ELT L 176, 06.7.2007, lk 1.

[7]               KOM(2010) 2020 (lõplik), 3.3.2010.

[8]           ELT L 164, 25.06.2008, lk 19.

[9]               EÜT L286, 29.10.2008, lk 1

[10]             ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

[11]             KOM(2011) 615 (lõplik).

[12]             KOM(2002) 511 (lõplik).

[13]             ELT L[..], […], lk .

[14]             ELT L 176, 6.7.2007, lk 1.

[15]             KOM(2007) 575 (lõplik), 10.10.2007.

[16]             Üldasjade nõukogu 14. juuni 2010. aasta järeldused; Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2010. aasta resolutsioon integreeritud merenduspoliitika kohta (IMP) – saavutatud edusammude hindamine ja uued probleemid; Regioonide Komitee arvamus teemal „Integreeritud merenduspoliitika edasiarendamine ja merealased teadmised 2020”.

[17]             EÜT L[..], […], lk .

[18]             KOM(2009) 163 (lõplik), 22.4.2009.

[19]             Euroopa Kohtu otsus, 9.11.2010, liidetud kohtuasjad C-92/09 ja C-93/09, Schecke.

[20]             ELT L55, 28.2.2011, lk 13.

[21]             KOM(2011) 425 (lõplik).

[22]             KOM(2011) 615 (lõplik).

[23]             EÜT L 148, 6.6.2002.

[24]             ELT L 134, 30.4.2004, lk 114.

[25]             ELT L 5, 9.1.2004, lk 25.

[26]             ELT L, lk .

[27]             ELT L, […], […], lk .

[28]             EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.

[29]             ELT L 20, 26.1.2010, lk 7.

[30]             ELT L 189, 20.7.2007, lk 1.

[31]             ELT L 204, 6.8.2009, lk 15.

[32]             EÜT L 114, 24.4.2001, lk 1.

[33]             ELT L 154, 21.6.2003, lk 1.

[34]             ELT L 93, 31.3.2006, lk 12; ELT L 335M , 13.12.2008, lk 213 (MT).

[35]             ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

[36]             EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

[37]             EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

[38]             EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.

[39]             EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22.

[40]             ELT L 134, 30.4.2004, lk 1.

[41]             EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40

[42]             EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30

[43]             ELT L 5, 9.1.2004, lk 25.

[44]             ABM: tegevuspõhine juhtimine – ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

[45]             Nagu on osutatud finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktis a või b.

[46]             Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[47]             Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[48]             Uuring „Regional governance in the context of globalisation: reviewing governance mechanisms & administrative costs. Administrative workload and costs for Member State public authorities of the implementation of ERDF and Cohesion Fund”, 2010

[49]             Välja arvatud andmete kogumine ja kontrollimeetmed

[50]             Erandid on selgelt määratletud ja poliitiliselt põhjendatud (väikesemahuline kalapüük, kollektiivne tegutsemine, kaugemad Kreeka saared, äärepoolseimad piirkonnad).

[51]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud

[52]             EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[53]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[54]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud

[55]             EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[56]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[57]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

[58]             Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[59]             Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

[60]             Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[61]             Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

[62]             Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[63]             Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

[64]             Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[65]             Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[66]             Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

[67]             Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[68]             Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

[69]             Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[70]             Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

[71]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

[72]             CA (Contract Agent) = lepingulised töötajad, INT= agency staff ("Intérimaire") = renditööjõud, JED "Jeune Expert en Délégation" (Young Experts in Delegations) = noored eksperdid delegatsioonides, LA (Local Agents) = kohalikud töötajad, SNE (Seconded National Expert) = riikide lähetatud eksperdid.

[73]             Peamiselt struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

[74]             Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[75]             Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud, suhkrumaks) korral tuleb näidata netosummad, st brutosumma, milles on lahutatud 25 % kogumiskuludena.