SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Vahetult pärast finantskriisi Euroopas ja mujal võetud meetmed on olnud suunatud peamiselt kiireloomulisele vajadusele stabiliseerida finantssüsteem. Kuigi on küsitavusi pankade, riskifondide, reitinguagentuuride, järelevalveasutuste või keskpankade rolli üle finantskriisis ning seda on paljudel juhtudel põhjalikult analüüsitud, on seni pööratud vähe või üldse mitte tähelepanu sellele, milline oli audiitorite roll selles kriisis, või milline oleks nende roll pidanud olema. Arvestades et alates 2007. aastast kuni 2009. aastani kandsid paljud pangad märkimisväärseid kahjumeid bilansilistelt ja bilansivälistelt positsioonidelt, on paljudel kodanikel ja investoritel keeruline mõista, kuidas audiitorid said nende perioodide kohta oma klientidele (konkreetsetes pankades) koostada märkusteta auditiaruandeid.

Oluline on märkida, et tulenevalt kriisist, kus kasutati 2008. aasta oktoobrist 2009. aasta oktoobrini pankade toetamiseks 4 588,9 miljardit eurot maksumaksja raha, ning kus selline abi moodustas EL 27-s 2009. aasta SKPst 39 %,[1] on vaja parandada finantssüsteemi kõiki elemente.

Põhjalik audit on määrava tähtsusega üldise usalduse ja turu usaldusväärsuse taastamisel. See aitab kaitsta investoreid, pakkudes äriühingute raamatupidamisaruannete kohta kergesti kättesaadavat, kulutõhusat ja usaldusväärset teavet. Samuti võib see vähendada auditeeritavate äriühingute jaoks kapitalikulusid, tagades raamatupidamisaruannete suurema läbipaistvuse.

Samuti on oluline rõhutada, et audiitorid on seaduse alusel volitatud teostama piiratud vastutusega ja/või finantssektoris teenuste osutamiseks tegevusluba omavate äriühingute raamatupidamisaruannete kohustuslikku auditit. See ülesanne vastab ühiskondliku rolli täitmisele, mis väljendub arvamuse esitamises kõnealuste äriühingute raamatupidamisaruannete õigsuse ja õigluse kohta.

Kohustuslikku auditit on ELi eeskirjadega osaliselt reguleeritud alates 1984. aastast, kui direktiiviga (direktiiv 1984/253/EMÜ) ühtlustati audiitorite tunnustamise menetlused. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (edaspidi „direktiiv 2006/43/EÜ”), võeti vastu 2006. aastal ning sellega laiendati oluliselt varasema direktiivi reguleerimisala.

Finantskriis tõi esile kohustusliku auditiga seotud puudused, eelkõige avaliku huvi üksuste puhul – üksuste puhul, mille suhtes on olemas märkimisväärne avalik huvi tulenevalt sellest, et nende ärivaldkond, suurus, töötajate arv või ettevõtte staatus on selline, et neil on lai ring sidusrühmi. Seetõttu sätestatakse käesolevas ettepanekus avaliku huvi üksuste raamatupidamisaruannete kohustusliku auditi läbiviimise tingimused.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA TOIMUNUD KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Komisjon korraldas konsulteerimise 13. oktoobrist kuni 8. detsembrini 2010[2].

Kokku laekus eri sidusrühmadelt peaaegu 700 vastust. Vastajate hulka kuulusid kutseala liikmed, järelevalveasutused, investorid, teadlased, äriühingud, valitsusasutused, kutseala organid ning üksikisikud.

Konsulteerimised on näidanud nii soovi muutuseks kui ka vastuseisu muutusele; muutustele on vastu eelkõige sidusrühmad, kes on praeguseks oma tegevuse välja kujundanud. Samal ajal on eelkõige väikesed ja keskmise suurusega praktiseerijad ning ka investorid leidnud, et hiljutise finantskriisi tulemusena ilmnesid tõsised puudused. Avaliku arutelu käigus esitatud ettepanekute kokkuvõte on kättesaadav järgmisel veebisaidil:

http://ec.europa.eu/internal_market/consultations/docs/2010/audit/summary_responses_en.pdf

Lisaks võimaldas seisukohti veelgi vahetada komisjoni poolt 10. veebruaril 2011 korraldatud kõrgetasemeline audititeemaline konverents[3].

Vastusena komisjoni rohelisele raamatule võttis Euroopa Parlament 13. septembril 2011 vastu omal algatusel koostatud aruande selles küsimuses ning kutsub komisjoni üles tagama audititurul senisest rohkem läbipaistvust ja konkurentsi[4]. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis sarnase aruande vastu 16. juunil 2011[5].

Teemale juhiti ka liikmesriikide tähelepanu finantsteenuste komitee kohtumisel 16. mail 2011 ning auditi regulatiivkomitee kohtumisel 24. juunil 2011.

Lähtuvalt parema õigusloome põhimõttest määrati mõjuhinnangus kindlaks erinevad probleemsed valdkonnad, mille suhtes võib olla vaja rakendada regulatiivmeetmeid.

· Ootuste lõhe on selle vahel, mida sidusrühmad auditist ootavad ja mida audiitorid tegelikult teevad.

· Sõltumatus ei ole tagatud ega tõestatav sellises paradigmas, kus auditist on tulemuslikult kujunenud täisväärtuslik äriteenus. Audititeenuste regulaarse hankemenetluse ning audiitorühingute perioodilise rotatsiooni puudumine on võtnud auditilt selle peamise eetose: kutsealase skeptitsismi.

· Turu kontsentratsioon ja valiku vähesus. Turg on sedavõrd polariseerunud, et harvad on need juhud, kui avaliku huvi üksuse audiitoriks ei ole „suure nelja” hulka kuuluv ühing. Enamikus liikmesriikides auditeerivad „neli suurt” üle 85 % suurtest börsil noteeritud ettevõtetest.

Mõju hindamise tulemusena määrati kindlaks järgmised eelistatud poliitikavalikud.

· Tuleks täpsustada ja määrata selgelt kindlaks kohustusliku auditi ulatus ning parandada audiitorite poolt kasutajatele, auditeeritavatele üksustele, auditikomiteedele ja järelevalveasutustele pakutava teabe kvaliteeti.

· Vajadusele tugevdada sõltumatust ja kutsealast skeptitsismi aitaks tõhusalt kaasa auditeeritavatele üksustele kutsetegevusväliste teenuste osutamise keelamine ning isegi kutsetegevusväliste teenuste osutamise keelamine üldiselt. Lisaks aitaksid auditi kvaliteeti parandada karmimad audiitorite määramise menetluseeskirjad ning audiitorühingute kohustusliku rotatsiooni kehtestamine.

· Et soodustada objektiivset audititeenuse osutaja valikut, tuleks keelata audiitorühingu valikut piiravad lepingulised sätted, suurendada auditi kvaliteedi ja audiitorühingute läbipaistvust ning kehtestada auditi kvaliteedi sertifitseerimine.

· Selleks et suurendada audititeenuse osutajate valiku võimalusi, tuleks tühistada omandipiirangud.

· Riiklikke auditi järelevalveasutusi tuleks tugevdada ning käivitada nende üleliiduline koostöö Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) raames.

Käesoleva ettepaneku mõju hindamise aruandega saab tutvuda aadressil:

http://ec.europa.eu/internal_market/auditing/index_en.htm

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

3.1         Õiguslik alus

Praegu kehtiv direktiiv 2006/43/EÜ põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 50. Tegevuskohaga seotud nõuded (nt nõuded, mis käsitlevad audiitorite tunnustamist/registreerimist) ja nende muudatused jäävad selle direktiivi reguleerimisala piiresse[6].

Konkreetsed lisanõuded, mis käsitlevad avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi läbiviimist, on sätestatud käesolevas määruses, tuginedes Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 114.

3.2.        Subsidiaarsus ja proportsionaalsus

Siiani on ELi eeskirjad jätnud liikmesriikidele suure otsustusõiguse ning liikmesriigid omakorda on toetunud suurel määral valdkonna eneseregulatsioonile. Kriis näitas, et eneseregulatsioonist tulevikku vaadates ei piisa. Samuti ei saa mõjuhinnangus esile tõstetud probleeme lahendada riiklikul tasandil, sest sel juhul tekiksid õigusraamistikus olulised erinevused, mis omakorda õõnestaksid tõsiselt ühtset turgu.

Arvestades väärtpaberiturgude ja finantsvaldkonnas tegutsejate vastastikust seotust, tuleks auditit läbi viia kogu liidus ühtlustatud raamistikust lähtuvalt. On väga tähtis, et audiitorite rolli ja sõltumatust ning turu struktuuri käsitletaks liidu tasandil, sest avaliku huvi üksused tegutsevad Euroopas sageli piiriüleselt. Väärib märkimist, et nii investorite kaitset kui finantseerimisasutusi hõlmavad õigusaktid on liidu tasandil juba jõustatud.

Lisaks vähendaks liidu tasandil koordineeritud lähenemisviis, mida täiendaks rahvusvaheline toetus, ühtlasi õigusnormide erinevuse ärakasutamise ohtu.

Ettepanekus austatakse proportsionaalsuse põhimõtet ning selles ei minda kaugemale püüeldavate eesmärkide saavutamiseks vajalikust.

3.3.        Ettepaneku üksikasjalik selgitus

Direktiivi 2006/43/EÜ artiklites 39–43 juba käsitletakse teatavaid nõudeid, mida kohaldatakse avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi suhtes. Edaspidi neid nõudeid direktiivis enam ei ole, vaid need kaasatakse käesolevasse määrusesse (kus neid arendatakse ka edasi).

Määrus on sobiv ja proportsionaalne õigusakt, et tagada avaliku huvi üksuste auditi kõrge kvaliteet. Määruse otsene kohaldatavus pakub suuremat õiguskindlust. Samuti muutuks õigusakt kohaldatavaks kogu ELis samal kuupäeval, millega välditakse seega probleeme, mis kaasnevad õigusaktide hilise ülevõtmisega liikmesriikide poolt[7]. Määrus pakub ka suurimal määral ühtlustatust: kohustuslikku auditit teostataks kõigis liikmesriikides sisuliselt identsete eeskirjade kohaselt.

3.3.1.     I jaotis (Reguleerimisese, reguleerimisala ja mõisted)

Määrust kohaldatakse avaliku huvi üksuste kohustuslikku auditit teostavate audiitorite suhtes ning auditeeritavate avaliku huvi üksuste suhtes, nt eeskirjad, mis käsitlevad auditikomiteed, mis avaliku huvi üksuses peab olema.

Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks kasutada samu mõisteid, mis on määratletud muudetud direktiivis 2006/43/EÜ. Finantssektori arenedes luuakse liidu õiguse alusel uusi finantseerimisasutuste kategooriaid ning seega on asjakohane, et avaliku huvi üksuse määratlus hõlmaks ka investeerimisühinguid, makseasutusi, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjaid (edaspidi „eurofondid”), e-raha asutusi ning alternatiivseid investeerimisfonde.

3.3.2.     II jaotis (Avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi läbiviimise tingimused)

I peatükk (Sõltumatus ja huvide konfliktide vältimine)

Audiitor peaks kehtestama asjakohased põhimõtted ja menetlused, et tagada määruses sätestatud sõltumatuse, sisemise kvaliteedikontrolli süsteemide ja töötajate järelevalve kohustuse järgimine.

Endistel audiitoritel, võtmetähtsusega auditeerimispartneritel ja nende töötajatel ei ole lubatud asuda auditeeritud üksuses võtmetähtsusega juhtivale ametikohale, hakata auditeeritud üksuse auditikomitee liikmeks, hakata auditeeritud üksuse tegevjuhtkonda mittekuuluvaks haldusorgani liikmeks ega ühineda auditeeritud üksuse järelevalveorganiga kahe aasta jooksul pärast audiitorteenuse osutamise lõpetamist.

Auditeeritavale üksusele osutatavate auditiga seonduvate finantsteenuste osutamise eest saadavad tasud peaksid olema piiratud 10 protsendiga sama üksuse makstavatest audititasudest. Lisaks tuleks rakendada asjakohaseid kaitsemeetmeid juhul, kui audiitori poolt avaliku huvi üksuselt auditi ja auditiga seonduvate finantsteenuste eest saadud tasud kokku moodustavad märkimisväärse protsendi tema aasta tasude kogusummast.

Vannutatud audiitor, audiitorühing või audiitorühingu võrgustiku liige ei saa osutada oma auditeeritavatele üksustele ühelgi juhul teatavaid kutsetegevusväliseid teenuseid, mis on põhimõtteliselt kokkusobimatud auditi sõltumatu avaliku huvi funktsiooniga; kusjuures muude kutsetegevusväliste teenuste puhul, mis ei ole põhimõtteliselt kokkusobimatud audititeenustega, antakse auditikomiteele või pädevale asutusele õigus hinnata sõltuvalt konkreetsetest asjaoludest, kas neid teenuseid võib osutada auditeeritavale üksusele või mitte. Auditiga seonduvaid finantsteenuseid võiksid nad siiski osutada. Komisjon on volitatud kohandama lubatud teenuste ja keelatud teenuste loetelusid vastavalt VI jaotises sätestatud tingimustele. Lisaks peaksid märkimisväärse suurusega audiitorühingud keskendama oma kutsealase tegevuse kohustusliku auditi läbiviimisele ja neil ei tohiks olla lubatud osutada kutsetegevusväliseid teenuseid.

Enne töö vastuvõtmist või jätkamist peaks audiitor hindama kõiki võimalikke ohtusid tema sõltumatusele ning kinnitama oma sõltumatust auditikomiteele.

II peatükk (Konfidentsiaalsus ja kutsesaladuse hoidmise kohustus)

Audiitorid ei tohiks toetuda kutsesaladuse eeskirjadele selleks, et vältida käesoleva ettepaneku sätete kohaldamist.

Artikliga 13 tagatakse, et vajalikku teavet on auditi läbiviimise käigus võimalik vahetada. Samas ei võimaldaks need eeskirjad audiitoril teha koostööd kolmanda riigi ametiasutustega väljaspool direktiivi 2006/43/EÜ XI peatükis ette nähtud koostöökanaleid.

III peatükk (Kohustusliku auditi teostamine)

Määruses sätestatakse, et audiitor peaks võtma vajalikud meetmed eesmärgiga kujundada arvamus, kas raamatupidamisaruanded annavad õige ja õiglase ülevaate ning on koostatud vastavalt asjakohasele finantsaruandlusraamistikule. See ei hõlma kinnitava avalduse esitamist auditeeritava üksuse elujõulisuse kohta tulevikus ega selle kohta, kui tõhusalt või tulemuslikult üksuse juhtkond või haldusorgan üksuse tegevust on juhtinud või edaspidi juhib. Siiski ei tohiks see välistamine ohustada ülesandeid, mis audiitor peab täitma, et viia audit läbi nõuetekohaselt, ega mis tahes aruandlusnõudeid.

Tugevdatakse kutsealast skeptitsismi. Audiitor peaks alati säilitama valvsuse oluliste väärkajastamiste võimaluse suhtes vea või pettuse tõttu, olenemata audiitori varasemast kogemusest sama üksusega.

Kehtestatakse kohustusliku auditi läbiviimise põhinõuded. Audiitorühing peaks määrama vähemalt ühe võtmetähtsusega auditeerimispartneri, kes peaks kohustusliku auditi läbiviimises aktiivselt osalema. Samuti tuleks eraldada piisavalt ressursse. Tuleks pidada kliendikontot ning luua auditi toimik. Samuti peaks audiitor tagama, et järgitaks korrektselt kõiki organisatsioonilisi nõudeid.

Kui leiab aset juhtum, millel on või võivad olla kohustusliku auditi toimingute usaldusväärsusele tõsised tagajärjed, peaks audiitor võtma asjakohaseid meetmeid eesmärgiga hallata juhtumi tagajärgi ning välistada selle kordumine.

Konsolideeritud raamatupidamisaruannete auditi korral, kui kontserni audiitor ei saa dokumenteerida kolmanda riigi audiitori(te) poolt teostatud audititööd, tuleb tal rakendada asjakohaseid meetmeid, sealhulgas teostada täiendavaid audititöid ning teavitada sellest pädevat asutust.

Enne auditiaruande esitamist peaks audiitor/audiitorühing läbi viima sisemise kvaliteedikontrolli ülevaatuse. Ülevaatuse peaks läbi viima audiitor, kes ei ole seotud sisemise kvaliteedikontrolli objektiks oleva kohustusliku auditi läbiviimisega.

IV peatükk (Auditi aruandlus)

Üldsusele avalikustatava auditiaruande sisu laiendatakse nii, et selles selgitataks kasutatud metoodikat, eriti seda, kui suurt osa bilansist on otseselt kontrollitud ja kui suures osas on tuginetud süsteemi ja vastavustestimisele, auditi läbiviimisel rakendatud olulisuse tasemeid, raamatupidamisaruandes esineda võivate oluliste väärkajastamiste riski peamisi valdkondi, kas kohustuslik audit oli ette nähtud pettuse tuvastamiseks ning juhul, kui on esitatud märkustega arvamus või vastupidine arvamus või arvamuse avaldamisest on loobutud, siis sellise otsuse põhjusi. Samuti tuleks selles selgitada substantiivse ja vastavustestimise kaalu erinevusi võrreldes eelmise aastaga.

Lisaks peaks audiitor koostama pikema ja üksikasjalikuma aruande auditikomiteele. Selles aruandes esitataks üksikasjalikum teave teostatud auditi kohta, ettevõtja kui sellise olukorrast (nt tegevust jätkav ettevõte) ning auditi tähelepanekutest koos vajalike selgitustega. See täiendav aruanne ühtlasi esitleks (ja põhjendaks) teostatud audititoiminguid auditikomiteele. See pikem aruanne esitataks auditikomiteele ja auditeeritud üksuse juhtkonnale, aga mitte üldsusele (arvestades, et see sisaldaks ärisaladusi ja potentsiaalselt hinnatundlikku teavet). Pädeva asutuse taotluse korral peaks audiitor siiski tegema selle aruande kättesaadavaks pädevale asutusele.

Enamikus finantsteenuseid käsitlevates direktiivides juba nõutakse, et audiitor peab teavitama avaliku huvi üksuste üle järelevalvet teostavaid pädevaid asutusi kõigist avaliku huvi üksusi puudutavatest asjaoludest ja otsustest. Seda kohustust laiendatakse nüüd kõigile avaliku huvi üksustele. Lisaks peaksid pädevad asutused, mis teostavad järelevalvet krediidiasutuste ja kindlustusandjate üle, käivitama audiitoritega regulaarse dialoogi.

V peatükk (Vannutatud audiitorite ja audiitorühingute poolne läbipaistvusaruandlus ning dokumentide säilitamine)

Audiitoritelt hakatakse nõudma, et nad avalikustaksid oma finantsteabe, näidates eelkõige ära oma kogukäibe avaliku huvi üksustelt saadud audititasude, muudelt üksustelt saadud audititasude ning muude teenuste eest laekunud tasude lõikes. Samuti peaksid nad avalikustama finantsteabe võrgustiku kohta, millesse nad kuuluvad.

Avaliku huvi üksuste audiitorite läbipaistvusaruanne tuleks lõpetada ütlusega ühingu enda üldjuhtimise kohta. Pädevatele asutustele tuleks esitada täiendav teave audititasude kohta, et lihtsustada neil nende järelevalveülesannete täitmist.

Audiitor peaks säilitama teatavaid dokumente ja teavet viie aasta vältel.

3.3.3.     III jaotis (Vannutatud audiitorite või audiitorühingute ametisse määramine avaliku huvi üksuste poolt)

Selleks et tugevdada auditikomitee sõltumatust ja suutlikkust, peaks see koosnema tegevjuhtkonda mittekuuluvatest liikmetest, vähemalt ühel liikmel peaksid olema auditeerimisalased kogemused ja teadmised ning veel ühel raamatupidamisarvestuse ja/või auditeerimise alased kogemused ja teadmised.

Aktsionäride koosolekule esitatav ettepanek audiitori määramiseks peaks tuginema auditikomitee soovitusele. Soovitus peaks alati kätkema väljapakutava otsuse põhjendust. Lisaks, kui tegemist ei ole audiitorteenuse osutamise lepingu uuendamisega, peaks soovitus sisaldama vähemalt kaht valikut (arvestamata ametisolevat audiitorit) ning auditikomitee peaks väljendama neist ühe suhtes nõuetekohaselt põhjendatud eelistust. Auditikomitee peaks esitama oma soovituse pärast nõuetekohaselt läbi viidud hankemenetlust. Krediidiasutuste või kindlustusandjate puhul peaks auditikomitee esitama oma soovituse usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asutusele, kellel peaks olema õigus väljapakutud valik vetostada.

Auditeeritava üksuse poolset audiitori valikut piiravad lepingusätted kolmandate osapooltega peaksid olema keelatud.

Eesmärgiga vähendada tutvuse ohtu, mis tekib siis, kui auditeeritav äriühing määrab aastakümneid sageli ning ikka ja jälle ametisse ühe ja sama audiitorühingu, kehtestatakse määrusega audiitorühingute kohustuslik rotatsioon pärast maksimaalset lubatavat kuueaastast perioodi, mida võib teatavatel erijuhtudel pikendada kaheksa aastani. Kui avaliku huvi üksus on määranud kaks või enam vannutatud audiitorit või audiitorühingut, on audiitorteenuste osutamise maksimaalne kestus üheksa aastat ning erandkorras võib seda pikendada 12 aastani. Määrusega nähakse ette ka vaheperiood, mille vältel audiitorühing ei saa sama üksuse kohustuslikku auditit uuesti teostada. Sujuva ülemineku tagamiseks peab endine audiitor andma üleandmistoimiku oluliste teabematerjalidega üle uuele audiitorile.

Kui selleks on põhjendatud alus, on auditikomiteel, ühel või mitmel aktsionäril, pädevatel asutustel ning avaliku huvi üksuste üle järelevalvet teostavatel asutustel õigus esitada hagi siseriiklikku kohtusse audiitori tagasikutsumiseks.

3.3.4.     IV jaotis (Avaliku huvi üksuste kohustuslikku auditit teostavate audiitorite ja audiitorühingute tegevuse järelevalve)

I peatükk (Pädevad asutused)

Iga liikmesriik peaks määrama kindlaks pädeva asutuse, kes vastutab avaliku huvi üksuste kohustuslikku auditit teostavate audiitorite ja audiitorühingute järelevalve eest. Neil asutuste peaks olema piisav arv töötajad ning need peaksid olema audiitoritest sõltumatud. Pädevate asutuste töötajate suhtes kohaldataks kutsesaladuse kohustusi.

Pädevatel asutustel peaksid olema kõik järelevalve ja uurimise volitused, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks, ehkki nad ei peaks sekkuma auditiaruande sisusse.

Pädevad asutused peaksid tegema riiklikul tasandil koostööd vannutatud audiitorite ja audiitorühingute tunnustamise ja registreerimise eest vastutava asutusega (direktiiv 2006/43/EÜ) ning avaliku huvi üksuste muude järelevalveasutustega, nt pangandus- või kindlustusjärelevalve asutusega.

II peatükk (Kvaliteeditagamine, uurimine, turu jälgimine, situatsioonplaneerimine ja pädevate asutuste läbipaistvus)

Pädevate asutuste ülesanded hõlmavad järgmist:

· teostatud kohustuslike auditite kvaliteeditagamise ülevaatuste läbiviimine. Need ülevaatused peaksid olema proportsionaalsed kontrollitava audiitori tegevuse mastaabi ja ulatusega;

· uurimine eesmärgiga tuvastada ja heastada ebakvaliteetsed avaliku huvi üksuste auditid ning vältida neid edaspidi;

· avaliku huvi üksustele kohustusliku auditi teenuste osutamise turu arengu jälgimine;

· suurte audiitorühingute tegevuse järjepidevust ohustavate võimalike ohtude korrapärane jälgimine, sealhulgas tugevast kontsentratsioonist tulenevate riskide jälgimine, ning selliseid ohtusid käsitleva situatsiooniplaani koostamise nõudmine suurtelt audiitorühingutelt;

· olla oma tegevuses läbipaistev, sealhulgas konkreetsete kvaliteeditagamise ülevaatuse aruannete avaldamine.

III peatükk (Pädevate asutuste vaheline koostöö ning suhted Euroopa järelevalveasutustega)

Määrusega nõutakse, et üleliiduline pädevate asutuste vaheline koostöö toimuks ESMA raames, mis muudab seega ära praeguse, audiitorite järelevalveasutuste Euroopa ekspertrühma (EGAOB) – Euroopa Komisjoni juhitava eksperdirühma – egiidi all toimuva üleliidulise koostöö mehhanismi. ESMA juba töötab avaliku huvi üksuste auditeerimise (ja raamatupidamisarvestuse) valdkonnas ning õigusraamistik näeb ette ESMA, Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) vahelist koostööd auditeerimise valdkonnas nende ühiskomitee raames. ESMA peab looma alalise sisekomitee, mis peaks koosnema vähemalt riiklike pädevate asutuste esindajatest.

ESMA peaks mitmes küsimuses välja andma suunised: nt auditiaruande ja auditikomiteele esitatava täiendava aruande sisu ja esitusviisi kohta, auditikomitee poolse järelevalvetegevuse kohta ja kvaliteeditagamise ülevaatuse läbiviimise kohta.

Kehtestatakse „vabatahtlik” üleeuroopaline auditi kvaliteedi sertifitseerimine, et suurendada kõigi kvaliteetse avaliku huvi üksuste auditi läbiviimise võimekust evivate audiitorühingute nähtavust, tunnustada neid ja tõsta nende mainet. ESMA peaks avaldama sellise tunnistuse saamiseks vajalikud nõuded ning kaasnevad halduskohustused ja tasud. Tunnistuse saamiseks esitatavate taotluste läbivaatamisse tuleks kaasata riiklikud pädevad asutused. Uurimise ja kohapealse kontrolli puhul peaksid pädevad asutused teavitama sellest teise liikmesriigi pädevat asutust, kui nad tuvastavad, et viiakse või on viidud läbi toiminguid, mis on vastuolus määruse sätetega. Samuti võib liikmesriigi pädev asutus taotleda uurimise läbiviimist teise liikmesriigi pädeva asutuse poolt viimase territooriumil.

Teatavate ülesannete täitmise lihtsustamiseks võib ESMA ühe või mitme pädeva asutuse taotlusel moodustada ka pädevate asutuste kolleegiume.

IV peatükk (Koostöö kolmandate riikide audiitorite ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja organitega)

Pädevad asutused ja ESMA võivad sõlmida koostöölepinguid teabevahetuseks kolmandate riikide pädevate asutustega ainult juhul, kui avalikustatava teabe suhtes kohaldatakse kutsesaladuse garantiisid ning tingimusel, et järgitakse andmekaitse eeskirju.

3.3.5.     V jaotis (Järelevalvemeetmed ja karistused)

Selleks et parandada käesoleva määruse nõuete täitmist ning vastavalt komisjoni 9. detsembri 2010. aasta teatisele pealkirjaga „Sanktsioonide tõhustamine finantsteenuste sektoris”,[8] suurendatakse pädevate asutuste volitusi rakendada järelevalvemeetmeid ja sanktsioone. Tuvastatud rikkumiste eest nähakse audiitoritele ja avaliku huvi üksustele ette rahalised halduskaristused. Sanktsioonide või meetmete rakendamisel peaksid pädevad asutused järgima läbipaistvuse põhimõtet.

3.3.6.     VI jaotis (Aruandlus ning ülemineku- ja lõppsätted)

Audiitorühingute kohustusliku rotatsiooni, audiitorühingu valimiseks valikumenetluse läbiviimise kohustuse ja ainult audititeenuseid osutavate audiitorühingute moodustamise kohustuse jõustumise suhtes kehtestatakse üleminekuperiood.

3.3.7.     Regulatiivsed tehnilised standardid ning vastavus Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290

Võtmaks arvesse auditeerimise ja auditituru arengut, palutakse ESMA-l esitada komisjonile regulatiivsed tehnilised standardid, et täpsustada tehnilised nõuded seoses uuele audiitorile üleantava toimiku sisuga ning avaliku huvi üksuste kohustuslikku auditit teostavate audiitorite Euroopa kvaliteeditunnistuse juurutamisega. Komisjon on volitatud võtma need tehnilised standardid vastu delegeeritud õigusaktidena.

Komisjon võttis 23. septembril 2009 vastu ettepanekud määruste kohta Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) loomiseks[9]. Sellega seoses soovib komisjon meenutada ELi toimimise lepingu artikleid 290 ja 291 käsitlevaid seisukohti, mida ta väljendas nende Euroopa järelevalveasutuste loomise määruste vastuvõtmisel: „Seoses regulatiivsete standardite vastuvõtmisega rõhutab komisjon finantsteenuste sektori ainulaadset iseloomu, mis tuleneb Lamfalussy struktuurist ja mida on tunnustatud selgelt ELi toimimise lepingule lisatud deklaratsioonis nr 39. Siiski on komisjonil tõsiseid kahtlusi, kas tema rollile seatud piirangud delegeeritud õigusaktide ja rakendusmeetmete vastuvõtmisel on kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291.”

4.           MÕJU EELARVELE

Komisjoni ettepanekul ei ole otsest ega kaudset mõju Euroopa Liidu eelarvele. Konkreetsed ülesanded, mis usaldataks ELi järelevalveorganitele, nagu ettepanekus mainitud, ei eelda täiendavat ELi poolset rahastust.

2011/0359 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

avaliku huvi üksuste kohustusliku auditiga seonduvate erinõuete kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[10],

pärast konsulteerimist Euroopa andmekaitseinspektoriga[11],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Vannutatud audiitoritele ja audiitorühingutele on seadusega antud õigus viia läbi avaliku huvi üksuste kohustuslikku auditit, et suurendada üldsuse usaldust selliste üksuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete suhtes. Kohustusliku auditi avaliku huvi funktsioon tähendab, et suur hulk inimesi ja institutsioone tugineb vannutatud audiitori töö kvaliteedile. Kvaliteetne audit aitab kaasa turgude nõuetekohasele toimimisele, edendades raamatupidamisaruannete usaldusväärsust ja tõhusust. Seepärast on audiitoritel täita eriti tähtis ühiskondlik roll.

(2) Liidu õigusaktides nõutakse, et krediidiasutuste, kindlustusandjate, reguleeritud turul kauplemiseks lubatud väärtpaberite emitentide, makseasutuste, eurofondide, e-raha asutuste ning alternatiivsete investeerimisfondide finantsaruandeid, mis koosnevad majandusaasta aruandest või konsolideeritud aruandest, auditeeriks üks või mitu isikut, kellel on õigus sellist auditit läbi viia vastavalt liidu õigusele, nimelt vastavalt: nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiivi 86/635/EMÜ (pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta)[12] artikli 1 lõikele 1, nõukogu 19. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/674/EMÜ (kindlustusseltside raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta)[13] artikli 1 lõikele 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/109/EÜ (läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ)[14] artikli 4 lõikele 4, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiivi 2007/64/EÜ (makseteenuste kohta siseturul ning direktiivide 97/7/EÜ, 2002/65/EÜ, 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ muutmise ning direktiivi 97/5/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta)[15] artikli 15 lõikele 2, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/65/EÜ (vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta)[16] artiklile 73, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/110/EÜ (mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ)[17] artikli 3 lõikele 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiivi 2011/61/EL (alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta ning millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010)[18] artikli 22 lõikele 3. Lisaks nõutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ)[19] artikli 4 lõike 1 punktiga 1, et investeerimisühingute raamatupidamise aastaaruandeid auditeeritaks juhul, kui 25. juuli 1978. aasta neljas nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ (mis käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid)[20] või 13. juuni 1983. aasta seitsmes nõukogu direktiiv 83/349/EMÜ (mis käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid)[21] ei ole kohaldatavad.

(3) Kohustusliku auditi läbiviimise eest vastutavate isikute tunnustamise tingimused ning kohustusliku auditi läbiviimise miinimumnõuded on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiivis 2006/43/EÜ (mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ)[22].

(4) Hiljutise finantskriisi ajal kandsid paljud pangad oma 2007.–2009. aasta bilansilistelt ja bilansivälistelt positsioonidelt märkimisväärseid kahjumeid. See ei tõstatanud mitte üksnes küsimusi, et kuidas audiitorid said anda oma klientidele nende perioodide kohta märkusteta auditiaruanded, vaid ka praeguse õigusraamistiku sobivuse ja asjakohasuse kohta. Komisjon avaldas 13. oktoobril 2010 auditi poliitikavaldkonna rohelise raamatu: kriisi õppetunnid,[23] millega käivitati finantsturgude reguleerimise reformi üldises kontekstis laiaulatuslik üldsusega konsulteerimine auditi rolli ja ulatuse teemal ning selle üle, kuidas auditi funktsiooni võiks parandada, et aidata kaasa suuremale finantsstabiilsusele. Üldsusega konsulteerimise tulemusena jõuti järeldusele, et direktiivis 2006/43/EÜ sätestatud eeskirju avaliku huvi üksuste aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustusliku auditi läbiviimise kohta oleks võimalik tunduvalt parandada. Euroopa Parlament võttis 13. septembril 2011 selle rohelise raamatu kohta vastu omaalgatusliku raporti. Samuti võttis 16. juunil 2011 selle rohelise raamatu kohta oma raporti vastu ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee.

(5) On tähtis sätestada üksikasjalikud eeskirjad tagamaks, et avaliku huvi üksuste kohustuslik audit on piisavalt kvaliteetne ning vannutatud audiitorid ja audiitorühingud teostaksid seda kooskõlas rangete nõuetega. Ühtne regulatiivne lähenemisviis peaks parandama avaliku huvi üksuste kohustuslikku auditit teostavate vannutatud audiitorite ja audiitorühingute ausameelsust, sõltumatust, objektiivsust, vastutustundlikkust, läbipaistvust ja usaldusväärsust, mis aitab kaasa kohustusliku auditi kvaliteedile kogu liidus, toetades seeläbi siseturu sujuvat toimimist ning tagades tarbijate ja investorite kõrgetasemelise kaitse. Eraldi õigusakti väljatöötamine avaliku huvi üksuste kohta peaks samuti tagama nõuete järjekindla ühtlustamise ja ühetaolise kohaldamise ning aitaks seega kaasa siseturu tõhusamale toimimisele.

(6) Finantssektor areneb edasi ning liidu õiguse alusel luuakse uusi finantseerimisasutuste kategooriaid. Tavapärase pangandussüsteemi raamesse mittemahtuvate uute üksuste ja tegevuste tähtsus kasvab ning nende mõju finantsstabiilsusele on suurenenud. Seepärast on asjakohane, et avaliku huvi üksuse määratlus hõlmaks ka muid finantseerimisasutusi ja üksusi, nagu investeerimisühinguid, makseasutusi, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjaid (eurofondid), e-raha asutusi ning alternatiivseid investeerimisfonde.

(7) Raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete audit on ette nähtud avaliku huvi üksustes osalust või ärihuvi omavate investorite, laenuandjate ja ärisuhete vastaspoolte õiguspäraseks kaitseks. Seepärast peaksid vannutatud audiitorid ja audiitorühingud olema selliste üksuste kohustusliku auditi läbiviimisel täielikult sõltumatud ning huvide konflikte tuleks vältida. Audiitorite ja audiitorühingute sõltumatuse üle otsustamisel tuleb arvesse võtta võrgustikku, milles audiitorid ja ühingud tegutsevad.

(8) Vannutatud audiitorite ja audiitorühingute sõltumatust ohustavate riskide vältimisele aitaks kaasa nende asjakohane sisemine töökorraldus. Seega ei tohiks audiitorühingu omanikud ja aktsionärid ega ühingut juhtivad isikud sekkuda kohustusliku auditi läbiviimisse mis tahes viisil, mis ohustab audiitorühingu nimel kohustuslikku auditit läbiviiva vannutatud audiitori sõltumatust ja objektiivsust. Lisaks peaksid vannutatud audiitorid ja audiitorühingud kehtestama oma töötajate ja teiste nende organisatsioonis kohustusliku auditi läbiviimisega seotud isikute suhtes asjakohased põhimõtted ja menetlused tagamaks, et nad oma õiguspäraseid kohustusi täidaksid. Need põhimõtted ja menetlused peaksid eelkõige olema suunatud kõigi sõltumatust ohustavate riskide vältimisele ja kõrvaldamisele ning kohustusliku auditi kvaliteedi, usaldusväärsuse ja põhjalikkuse tagamisele. Kõnealused põhimõtted ja menetlused peaksid olema proportsionaalsed võrreldes vannutatud audiitori või audiitorühingu tegevuse ulatuse ja keerukusega.

(9) Audiitorid, audiitorühingud ja nende töötajad peaksid eriti hoiduma üksuse kohustusliku auditi teostamisest, kui neil on selles üksuses ärihuvi või finantsosalus, ning kauplemisest auditeeritava üksuse poolt emiteeritud, garanteeritud või muul viisil toetatavate finantsinstrumentidega, välja arvatud osalused hajutatud investeerimiskavades. Vannutatud audiitor või audiitorühing peaks keelduma osalemast auditeeritava üksuse sisemises otsustetegemise protsessis. Vannutatud audiitoritel ja nende töötajatel ei tohiks olla võimalik asuda auditeeritud üksuses juhatuse või nõukogu tasandi ametikohale enne, kui asjaomasele üksusele audiitorteenuse osutamise lõppemisest on möödunud asjakohane ajavahemik.

(10) Vannutatud audiitori või audiitorühingu sõltumatust võib ohustada ka ühelt auditeeritavalt üksuselt saadud tasude suurus ning tasude struktuur. Seepärast on tähtis tagada, et audititasud ei oleks mitte mingil viisil mingitest näitajatest sõltuvad, ning kui auditasud ühelt konkreetselt kliendilt on märkimisväärselt suured, kehtestataks erimenetlus auditi kvaliteedi tagamiseks. Kui sõltuvus ühest konkreetsest kliendist on liialt suur, peaks vannutatud audiitor või audiitorühing tema kohustusliku auditi läbiviimisest keelduma.

(11) Kui vannutatud audiitorid, audiitorühingud või nende võrgustiku liikmed osutavad auditeeritavale üksusele muid teenuseid kui kohustuslik audit, võib see kahjustada nende sõltumatust. Seepärast on asjakohane nõuda, et vannutatud audiitorid, audiitorühingud ega nende võrgustiku liikmed ei tohi osutada nende poolt auditeeritavatele üksustele kutsetegevusväliseid teenuseid. Kui audiitorühing osutab ettevõtjale kutsetegevusväliseid teenuseid, ei saa see audiitorühing teostada selle ettevõtja kohustuslikku auditit, mistõttu kohustusliku auditi läbiviimiseks vabade audiitorühingute arv väheneb, eriti auditi läbiviimiseks suurtes avaliku huvi üksustes, kus turg on kontsentreeritud. Selleks et tagada minimaalne arv audiitorühinguid, mis on suutelised osutama auditi teenuseid suurtele avaliku huvi üksustele, on seetõttu asjakohane paluda, et märkimisväärse suurusega audiitorühingud keskenduksid oma kutsetegevuses kohustusliku auditi läbiviimisele ning neil ei oleks lubatud võtta enda kanda muid teenuseid, mis ei ole seotud nende kohustusliku auditi ülesannetega, näiteks konsultatsiooni- või nõustamisteenuseid.

(12) Huvide konfliktide vältimiseks on tähtis, et enne nõusoleku andmist avaliku huvi üksuse kohustusliku auditi teostamiseks või jätkamiseks hindaks vannutatud audiitor või audiitorühing, kas sõltumatuse nõuded on täidetud ning eriti seda, ega sidemetest selle üksusega ei teki ohtu tema sõltumatusele. Selleks et säilitada sõltumatus, on samuti oluline, et nad säilitaksid dokumendid nii kõigi ohtude kohta nende ja nende töötajate ja teiste kohustusliku auditi protsessiga seotud isikute sõltumatusele kui ka nende ohtude leevendamiseks rakendatud kaitsemeetmete kohta. Veelgi enam, kui oht nende sõltumatusele on liiga suur – isegi pärast kaitsemeetmete rakendamist nende ohtude leevendamiseks –, peaksid nad audiitorteenuse osutamisest taganema või keelduma. Vannutatud audiitor või audiitorühing peaks kinnitama auditeeritava üksuse auditikomiteele oma sõltumatust kord aastas ning arutama nimetatud komiteega kõiki ohtusid oma sõltumatusele ja nende ohtude leevendamiseks rakendatud kaitsemeetmeid.

(13) Liikmesriikides käesoleva määruse kontekstis ja liikmesriikide pädevate asutuste, eelkõige liikmesriikide määratud avalik-õiguslike sõltumatute asutuste järelevalve all toimuvat isikuandmete töötlemist reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta[24]. ESMA poolt käesoleva määruse raames ja Euroopa andmekaitseinspektori järelevalve all toimuvat isikuandmete töötlemist reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta[25]. Kogu pädevate asutuste vaheline teabevahetus ja -edastamine peaks olema kooskõlas direktiivis 95/46/EÜ sätestatud isikuandmete edastamise eeskirjadega ning ESMA teostatav teabevahetus ja -edastamine peaks olema kooskõlas määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud isikuandmete edastamise eeskirjadega.

(14) On tähtis, et vannutatud audiitorid ja audiitorühingud austaksid oma klientide õigust eraelule ja andmekaitsele. Seepärast peaksid nad järgima rangeid konfidentsiaalsuse ja kutsesaladuse eeskirju, mis siiski ei tohiks takistada käesoleva määruse nõuetekohast jõustamist ega koostööd kontserni audiitoriga konsolideeritud raamatupidamisaruannete auditi teostamise ajal, kui emaettevõtja asub kolmandas riigis, tingimusel et järgitakse direktiivi 95/46/EÜ nõudeid. Samas ei võimaldaks need eeskirjad vannutatud audiitoril või audiitorühingul teha koostööd kolmanda riigi asutustega väljaspool direktiivi 2006/43/EÜ XI peatükis ette nähtud koostöökanaleid. Kõnealuseid konfidentsiaalsuse eeskirju tuleks kohaldada ka kõigi vannutatud audiitorite või audiitorühingute suhtes, kes ei ole enam konkreetse auditiülesandega seotud.

(15) Kohustusliku auditu tulemiks on arvamus auditeeritud üksuse raamatupidamisaruannete õigsuse ja õigluse kohta. Sidusrühmad ei pruugi aga olla teadlikud auditi piirangutest (olulisus, valimi koostamise meetodid, audiitori roll pettuse tuvastamisel ning juhtide vastutus), mis võib olla põhjuseks ootuste lõhe tekkele. Selleks et seda lõhet vähendada, on tähtis sõnastada selgemalt, milline on kohustusliku auditi ulatus.

(16) Ehkki finantsteabe esitamine peaks olema peamiselt auditeeritava üksuse juhtkonna ülesanne, on audiitorite ülesanne aktiivselt kahelda juhtkonna tegevuses kasutaja vaatevinklist. Seetõttu on auditi kvaliteedi parandamiseks oluline, et audiitorid rakendaksid oma suhtumises auditeeritavasse üksusesse enam kutsealast skeptitsismi. Audiitorid peaksid tunnistama võimalust, et võib esineda pettusest või veast tingitud väärkajastamisi, olenemata audiitori varasemast kogemusest, et antud auditeeritava üksuse juhtkond on aus ja ausameelne. Audititöö korraldamisel ja ülesannete täitmiseks vajalike ressursside eraldamisel peaks põhikriteeriumiks olema auditi kvaliteedi tagamine. Üldsuse usalduse tagamiseks kohustuslike auditite ja finantsturgude suhtes on väga tähtis vannutatud audiitorite, audiitorühingute ja nende töötajate ausameelsus. Seepärast tuleks asjakohaselt hallata iga juhtumit, millel võivad olla tõsised tagajärjed kohustusliku auditi toimingute usaldusväärsusele. Vannutatud audiitor või audiitorühing peaks audititöö asjakohaselt dokumenteerima.

(17) Konsolideeritud raamatupidamisaruannete puhul on tähtis, et ülesanded oleksid kontserni eri üksusi auditeerivate vannutatud audiitorite vahel selgelt määratletud. Selleks peaks kontserni audiitor kandma auditiaruande eest täielikku vastutust.

(18) Auditi head kvaliteeti peaks soodustama iga kohustusliku auditi raames teostatud tööde põhjalik sisemine kvaliteedikontrolli ülevaatus. Seepärast ei tohiks vannutatud audiitor või audiitorühing väljastada oma auditiaruannet enne, kui nimetatud sisemine kvaliteedikontrolli ülevaatus on teostatud.

(19) Kohustusliku auditi tulemused tuleks esitada sidusrühmadele auditiaruande kujul. Selleks et suurendada sidusrühmade usaldust auditeeritud üksuse raamatupidamisaruannete suhtes, on eriti oluline, et auditi aruanne oleks korralikult ja usaldusväärselt põhjendatud ning selle sisu oleks laiendatud nii, et see hõlmaks ka lisateavet, mis käsitleb konkreetset teostatud auditit. Auditi aruanne peaks eelkõige sisaldama piisavalt teavet auditis kasutatud metoodika kohta, eriti selle kohta, kui suurt osa bilansist otseselt kontrolliti ja kui suures osas tugineti süsteemi ja vastavustestimisele, auditi läbiviimisel rakendatud olulisuse tasemete kohta, raamatupidamise aastaaruandes või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes esineda võivate oluliste väärkajastamiste ohu peamiste valdkondade kohta, selle kohta, kas kohustuslik audit oli ette nähtud pettuse tuvastamiseks, ning juhul, kui on esitatud märkustega arvamus või vastupidine arvamus või arvamuse avaldamisest on loobutud, siis sellise otsuse põhjuseid.

(20) Kohustusliku auditi väärtus auditeeritud üksusele suureneks eriti sel juhul, kui tõhustataks teabevahetust ühelt poolt vannutatud audiitori või audiitorühingu ning teiselt poolt auditikomitee vahel. Lisaks regulaarsele dialoogile kohustusliku auditi läbiviimise käigus on tähtis, et vannutatud audiitor või audiitorühing esitab auditikomiteele kohustusliku auditi tulemuste kohta täiendava ja üksikasjalikuma aruande. Need täiendavad üksikasjalikud aruanded peaks olema võimalik teha kättesaadavaks avaliku huvi üksuste järelevalveasutustele, kuid mitte üldsusele.

(21) Vannutatud audiitorid ja audiitorühingud juba esitavad avaliku huvi üksuste järelevalveasutustele teavet asjaolude ja otsuste kohta, mis võiksid kujutada endast auditeeritava üksuse tegevust reguleerivate eeskirjade rikkumist või kahjustada auditeeritava üksuse pidevat toimimist. Järelevalveülesannete täitmist hõlbustaks ka see, kui krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste üle järelevalvet teostavad asutused oleksid kohustatud pidama nende vannutatud audiitorite ja audiitorühingutega regulaarset dialoogi.

(22) Selleks et suurendada usaldust avaliku huvi üksuste kohustuslikku auditit teostavate vannutatud audiitorite ja audiitorühingute suhtes ning nende vastutust, on tähtis suurendada vannutatud audiitorite ja audiitorühingute läbipaistvusaruandlust. Seepärast tuleks nõuda vannutatud audiitoritelt ja audiitorühingutelt auditeeritud finantsteabe avalikustamist, näidates eelkõige ära nende kogukäibe avaliku huvi üksustelt saadud audititasude, muudelt üksustelt saadud audititasude ning muude teenuste eest laekunud tasude lõikes. Samuti peaksid nad avalikustama finantsteabe võrgustiku kohta, millesse nad kuuluvad. Audiitorühingu läbipaistvusaruannet tuleks täiendada avaldusega äriühingu üldjuhtimise kohta, et näidata, kas audiitorühingus on kehtestatud usaldusväärne äriühingu üldjuhtimise korraldus. Pädevatele asutustele tuleks esitada täiendav teave audititasude kohta, et lihtsustada neil nende järelevalveülesannete täitmist.

(23) Auditeeritava üksuse auditikomiteel või selles üksuses samaväärseid ülesandeid täitval organil on kvaliteetsele kohustuslikule auditile kaasaaitamises otsustav roll. Eriti tähtis on tugevdada auditikomitee sõltumatust ja tehnilist pädevust, nõudes, et enamik selle liikmetest oleksid sõltumatud ning vähemalt ühel komitee liikmel oleks auditeerimise alane pädevus ning veel ühel auditeerimise ja/või raamatupidamisarvestuse alane pädevus. Komisjoni 15. veebruari 2005. aasta soovituses noteeritud äriühingute haldusorganite tegevülesanneteta liikmete ja haldus- või järelevalveorgani liikmete ülesannete ning haldus- või järelevalveorgani komisjonide kohta[26] sätestatakse, kuidas auditikomitee tuleks moodustada ja kuidas see peaks toimima. Arvestades aga väikese turukapitalisatsiooniga äriühingute või väikeste või keskmise suurusega avaliku huvi üksuste nõukogu suurust, oleks asjakohane, kui neis üksustes auditikomiteele või auditeeritavas üksuses samaväärseid ülesandeid täitvale organile määratud ülesandeid võiks täita haldus- või järelevalveorgan tervikuna. Avaliku huvi üksused, mis on eurofondid või alternatiivsed investeerimisfondid, peaksid samuti olema auditikomitee moodustamise kohustusest vabastatud. Selle vabastuse puhul võetakse arvesse, et juhul, kui need fondid toimivad ainult varade koondamise eesmärgil, ei ole auditikomitee palkamine asjakohane. Eurofondid ja alternatiivsed investeerimisfondid ning nende fondivalitsejad tegutsevad rangelt määratletud regulatiivses keskkonnas ning nende suhtes kohaldatakse konkreetseid juhtimismehhanisme, näiteks kontrolli, mida viib läbi nende depositoorium.

(24) Oluline on tugevdada ka auditikomitee rolli uue vannutatud audiitori või audiitorühingu valimisel, et auditeeritava üksuse aktsionäride, osanike või liikmete üldkoosolek teeks teadlikuma otsuse. Üldkoosolekule ettepaneku esitamisel peaks juhatus seega selgitama, kas ta järgib auditikomitee soovitust ning kui ei, siis miks. Auditikomitee soovitus peaks sisaldama vähemalt kaht võimalikku valikut audiitorteenuse osutamiseks ning nõuetekohaselt põhjendatud eelistust ühe suhtes, et üldkoosolek saaks teha tegeliku otsuse. Selleks et esitada oma soovituses erapooletu ja nõuetekohane põhjendus, peaks auditikomitee kasutama auditeeritava üksuse poolt auditikomitee juhtimisel korraldatud kohustusliku valikumenetluse tulemusi. Valikumenetluse käigus peaks auditeeritav üksus paluma vannutatud audiitoritel või audiitorühingutel, sealhulgas väiksematel, esitada oma ettepanekud audiitorteenuse osutamiseks. Hankedokumendid peaksid sisaldama läbipaistvaid ja mittediskrimineerivaid valikukriteeriume, millest ettepanekute hindamisel lähtutakse. Arvestades aga, et selline valikumenetlus võib põhjustada väikese turukapitalisatsiooniga äriühingutele või väikestele või keskmise suurusega avaliku huvi üksustele tulenevalt nende suurusest ebaproportsionaalselt suuri kulusid, on asjakohane sellised üksused sellest kohustusest vabastada.

(25) Auditeeritava üksuse aktsionäride või liikmete üldkoosoleku õigusel vannutatud audiitorit või audiitorühingut valida ei oleks mingit väärtust, kui auditeeritav üksus sõlmib kolmanda osapoolega lepingu, mis seda valikut kitsendab. Seepärast tuleks lugeda kehtetuks auditeeritava üksuse ja kolmanda osapoole vahel sõlmitud mis tahes lepingus sisalduv klausel, mis on seotud konkreetse audiitori või audiitorühingu ametisse määramisega või millega kitsendatakse nende valikut.

(26) Kui avaliku huvi üksused määraksid ametisse rohkema kui ühe vannutatud audiitori või audiitorühingu, tugevdaks see kutsealast skeptitsismi ning aitaks kaasa auditi kvaliteedi tõstmisele. Samuti soodustaks see meede koos väiksemate audiitorühingute kaasamisega nende ühingute suutlikkuse arendamist, aidates seega kaasa selliste vannutatud audiitorite ja audiitorühingute arvu suurendamisele, kelle hulgast avaliku huvi üksused saavad audiitoreid valida. Seepärast peaks viimast toetama ja soodustama seda, et kohustuslikku auditit määratakse läbi viima rohkem kui üks vannutatud audiitor või audiitorühing.

(27) Selleks et vältida tutvuse ohtu ning tugevdada seeläbi audiitorite ja audiitorühingute sõltumatust, on tähtis kehtestada pikim lubatud periood, mille vältel üks ja sama vannutatud audiitor või audiitorühing võib teatavas auditeeritavas üksuses audiitorteenust osutada. Samuti tuleks kehtestada asjakohane järkjärgulise rotatsiooni mehhanism kohustuslikus auditis osalevate kõige kõrgema tasandi töötajate puhul, sealhulgas audiitorühingu nimel kohustuslikku auditit teostavate võtmetähtsusega auditeerimispartnerite puhul. On oluline määrata kindlaks ka asjakohane periood, mille vältel vastav vannutatud audiitor või audiitorühing ei tohi sama üksuse kohustuslikku auditit läbi viia. Sujuva ülemineku tagamiseks peaks endine audiitor andma üleminekutoimiku oluliste teabematerjalidega üle uuele audiitorile.

(28) Audiitori sõltumatuse kaitsmiseks on oluline, et tema tagasikutsumine on võimalik üksnes siis, kui selleks on mõjuvad põhjused ja kui nendest põhjustest on teatatud järelevalve eest vastutavale asutusele või asutustele. Kui on olemas mõjuvad põhjused, kuid auditeeritav üksus ei võta midagi ette, peaks auditikomiteel, aktsionäridel, audiitorite ja audiitorühingute järelevalve eest vastutavatel pädevatel asutustel või asjaomase avaliku huvi üksuse järelevalve eest vastutavatel pädevatel asutustel olema õigus pöörduda audiitori tagasikutsumiseks siseriiklikku kohtusse.

(29) Selleks et tagada siseturul investorite ja tarbijate suur usaldus, vältides huvide konflikte, tuleks vannutatud audiitorite ja audiitorühingute suhtes kohaldada asjakohast järelevalvet, mida teostaksid pädevad asutused, mis on auditeerimise kutsealast sõltumatud ning mis omavad asjakohast suutlikkust, asjatundlikkust ja ressursse. Riigi pädevatel asutustel peaksid olema vajalikud volitused järelevalveülesannete täitmiseks, sealhulgas võimalus juurdepääsuks dokumentidele ning õigus nõuda mis tahes isikult teavet ja teostada kontrolli. Nad peaksid olema spetsialiseerunud finantsturgude või finantsaruandluse kohustuste täitmise järelevalvele või kohustusliku auditi järelevalvele. Samas peaks olema võimalik, et avaliku huvi üksustele seatud kohustuste täitmise järelevalvet teostaksid nende üksuste järelevalve eest vastutavad pädevad asutused. Vannutatud audiitoritel või audiitorühingutel ei tohiks olla mis tahes võimalikku lubamatut mõju pädevate asutuste rahastamisele.

(30) Järelevalve kvaliteet peaks paranema, kui riiklikul tasandil erinevaid ülesandeid täitvate asutuste vahel toimib tõhus koostöö. Seepärast peaksid asutused, kes on pädevad teostama järelevalvet avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi kohustuste täitmise üle, tegema koostööd vannutatud audiitorite ja audiitorühingute tunnustamise ja registreerimise eest vastutavate asutustega, avaliku huvi üksuste üle järelevalvet teostavate asutustega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2006. aasta direktiivis 2005/60/EÜ (rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta)[27] osutatud rahapesu andmebüroodega.

(31) Kvaliteetse auditi seisukohast on ülitähtis kohustusliku auditi kvaliteedi väline tagamine. See suurendab avaldatud finantsteabe usaldusväärsust ning tagab aktsionäride, investorite, võlausaldajate ja muude huvitatud isikute parema kaitse. Seepärast tuleks vannutatud audiitorite ja audiitorühingute suhtes kohaldada kvaliteeditagamise süsteemi, mis toimiks pädevate asutuste vastutusel, misläbi oleks tagatud objektiivsus ning sõltumatus auditeerimise kutsealast. Kvaliteeditagamise ülevaatused tuleks korraldada selliselt, et kõigi avaliku huvi üksuste auditit teostavate vannutatud audiitorite ja audiitorühingute kohta viiakse läbi kvaliteeditagamise ülevaatus vähemalt kord iga kolme aasta jooksul. Komisjoni 6. mai 2008. aasta soovituses avaliku huvi üksusi auditeerivate vannutatud audiitorite ja audiitorühingute töö välise kvaliteeditagamise kohta[28] on esitatud teave selle kohta, kuidas kontroll tuleks teostada. Kvaliteeditagamise ülevaatused peaksid olema proportsionaalsed võrreldes ülevaadatava audiitorühingu või vannutatud audiitori tegevuse ulatuse ja keerukusega.

(32) Uurimised aitavad tuvastada, vältida ja parandada ebaadekvaatset avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi läbiviimist. Seepärast peaks pädevatel asutustel olema õigus teostada vannutatud audiitorite ja audiitorühingute suhtes uurimisi.

(33) Avaliku huvi üksustele kohustusliku auditi teenuste osutamise turg aja jooksul areneb. Seepärast on vaja, et pädevad asutused jälgivad turul aset leidvaid muutusi, eelkõige seoses võimaliku väikese valikuga audiitori leidmiseks ning turu suurest kontsentratsioonist tulenevate riskidega.

(34) Oluliste audiitorühingute tegevuse lõpetamine võib põhjustada turul audititeenuste osutamise katkestusi ning sellega võib kaasneda riski edasine struktuurne kuhjumine turul. Seepärast peaksid pädevad asutused paluma iga liikmesriigi suurimatelt audiitorühingutelt ennetava meetmena situatsiooniplaani koostamist, milles käsitletaks võimalikke sündmusi, mis võivad ohustada asjaomase ühingu tegevuse jätkuvust. Neis plaanides võib määrata kindlaks meetmed valmistumaks ette asjaomase ühingu puhul kriisi nõuetekohaseks lahendamiseks.

(35) Pädevate asutuste tegevuse läbipaistvus peaks aitama kaasa investorite ja tarbijate usalduse suurendamisele siseturul. Seepärast tuleks pädevatelt asutustelt nõuda oma tegevusest korrapärast aruandmist ning individuaalsete kontrolliaruannete avaldamist.

(36) Liikmesriikide pädevate asutuste vaheline koostöö võib anda olulise panuse kohustusliku auditi püsivalt kõrge kvaliteedi tagamisse ELis. Seepärast peaksid liikmesriikide pädevad asutused tegema vajaduse korral omavahel koostööd, täita oma ülesandeid seoses kohustusliku auditi järelevalvega. Nad peaksid austama päritolumaa regulatsiooni põhimõtet ning põhimõtet, et järelevalvet teostab liikmesriik, kus vannutatud audiitor või audiitorühing on tunnustatud ja kus on auditeeritava üksuse registrijärgne asukoht. Pädevate asutuste vahelisele koostööle tuleks eriti kasuks, kui seda korraldataks Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee raames, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve))[29] alusel loodud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) juhtimisel. ESMA, kellele oleks abiks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1093/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve))[30] alusel loodud Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1094/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve))[31] alusel loodud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA), peaks aitama sellele koostööle kaasa, andes riiklikele pädevatele asutustele nõu ja suuniseid.

(37) Liikmesriikide pädevate asutuste vaheline koostöö peaks hõlmama teabevahetust, koostööd kvaliteeditagamise ülevaatuste valdkonnas, abistamist avaliku huvi üksuste kohustusliku auditiga seonduvate uurimiste läbiviimisel, sealhulgas juhtudel, kui uuritav käitumine ei kujuta endast asjaomastes liikmesriikides kehtivate õigusnormide rikkumist, ning situatsioonplaneerimist. Liikmesriikide pädevate asutuste vahelise koostöö meetoditeks võivad olla pädevate asutuste kolleegiumide loomine ning omavaheline ülesannete delegeerimine. Koostöös tuleks arvesse võtta ka selle võrgustiku kontseptsiooni, milles audiitorid ja ühingud tegutsevad. Pädevad asutused ja Euroopa järelevalveasutused peaksid austama asjaomaseid konfidentsiaalsuse ja kutsesaladuse eeskirju.

(38) See, et tunnustatakse vannutatud audiitorite ja audiitorühingute sobivust avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi teostamiseks, peaks edendama audiitorite ja ühingute võimalusi osutada teenuseid teistele klientidele. Seepärast on tähtis kehtestada Euroopa tasandi kvaliteeditunnistus, mille peaks välja töötama ESMA. Tunnistuse saamiseks esitatavate taotluste läbivaatamisse tuleks kaasata riiklikud pädevad asutused.

(39) Kapitaliturgude vastastikune seotus nõuab, et riiklikele pädevatele asutustele ja Euroopa järelevalveasutustele antaks volitused teha teabevahetuse ja kvaliteeditagamise ülevaatuste puhul koostööd kolmandate riikide järelevalveasutuste ja -organitega. Juhul kui koostöö kolmandate riikide asutustega on seotud auditi töödokumentide või vannutatud audiitorite või audiitorite valduses olevate muude dokumentidega, tuleks siiski kohaldada direktiivi 2006/43/EÜ menetlusi.

(40) Kapitaliturgude sujuva toimimise tagamiseks on vaja jätkusuutlikku auditivõimekust ning audiitorteenuste konkurentsivõimelist turgu, kus on piisaval hulgal audiitorühinguid, kes suudavad teostada avaliku huvi üksuste kohustuslikku auditit. ESMA peaks esitama aruande nende muutuste kohta audititurul, mis kaasnesid käesoleva määrusega. Sellise analüüsi teostamisel peaks ESMA arvesse võtma vannutatud audiitorite suhtes kohaldatavate riiklikke tsiviilvastutuse eeskirjade mõju auditituru struktuurile. Sellise aruande ja muude asjakohaste tõendite alusel peaks komisjon esitama aruande mõju kohta, mis vannutatud audiitorite suhtes kohaldatavatel riiklikel tsiviilvastutuse eeskirjadel on auditituru struktuurile, ning võtma meetmed, mida ta peab järelduste põhjal asjakohaseks.

(41) Selleks et parandada käesoleva määruse nõuete täitmist ning vastavalt komisjoni 9. detsembri 2010. aasta teatisele pealkirjaga „Sanktsioonide tõhustamine finantsteenuste sektoris”,[32] tuleks suurendada pädevate asutuste volitusi rakendada järelevalvemeetmeid ja sanktsioone. Tuvastatud rikkumiste eest tuleks vannutatud audiitoritele, audiitorühingutele ja avaliku huvi üksustele näha ette rahalised halduskaristused. Sanktsioonide või meetmete rakendamisel peaksid pädevad asutused järgima läbipaistvuse põhimõtet. Sanktsioonide heakskiitmisel ja avaldamisel tuleks järgida põhiõigusi, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige õigust era- ja perekonnaelu austamisele (artikkel 7), õigust isikuandmete kaitsele (artikkel 8) ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele (artikkel 47).

(42) Pädevate asutuste tähelepanu võivad juhtida uuele teabele ka vihjajad, mis aitab pädevatel asutustel tuvastada rikkumisi, sealhulgas pettust, ning kehtestada asjakohaseid sanktsioone. Samas ei pruugi vihjajad julgeda seda teha, kartes kättemaksu või nägemata selleks motivatsiooni. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et oleks kehtestatud asjakohane kord, mis julgustab vihjajaid hoiatama pädevaid asutusi võimalikest käesoleva määruse rikkumistest ning kaitseb vihjajaid kättemaksu eest. Samuti võivad liikmesriigid pakkuda vihjajatele stiimuleid uue teabe avaldamiseks, kusjuures vihjajatel peaks olema õigus sellisele stiimulile ainult juhul, kui nad avalikustavad uut teavet, millest nad ei ole juba õigusaktide kohaselt kohustatud teavitama, ning kui see teave toob kaasa sanktsioonid käesoleva määruse rikkumise eest. Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et nende poolt rakendatav vihjajatega seonduv kord kätkeks mehhanisme, mis pakuks vihje objektiks olevale isikule asjakohast kaitset, eelkõige seoses õigusega tema isikuandmete kaitsele, ning menetlusi, mis tagavad vihje objektiks olevale isikule õiguse kaitsele ja ärakuulamisele, enne kui tema suhtes võetakse vastu otsus, ning õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus tema suhtes vastu võetud otsuse asjus.

(43) Võtmaks arvesse auditeerimise ja auditituru arengut, tuleks komisjonile anda volitused täpsustada tehnilised nõuded uuele vannutatud audiitorile või audiitorühingule üleantava toimiku sisu kohta ning avaliku huvi üksuste kohustuslikku auditit teostavate vannutatud audiitorite ja audiitorühingute Euroopa kvaliteeditunnistuse juurutamise kohta.

(44) Selleks et võtta arvesse finantsturgudel, auditeerimises ja auditi kutsealal aset leidnud tehnilist arengut ning täpsustada käesolevas määruses sätestatud nõudeid, tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290. Delegeeritud õigusaktide kasutamine on eriti vajalik seonduvate audititeenuste ja kutsetegevusväliste teenuste loetelu kohandamiseks ning selleks, et määratleda nende tasude määrad, mida ESMA võib küsida Euroopa kvaliteeditunnistuste väljastamise eest vannutatud audiitoritele ja audiitorühingutele. On eriti tähtis, et komisjon peab oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasemel. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel tagama asjaomaste dokumentide samaaegse, õigeaegse ja asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(45) Selleks et tagada õiguskindlus ning sujuv üleminek käesoleva määrusega kehtestatud korrale, on tähtis kehtestada üleminekukord seoses audiitorühingute kohustusliku rotatsiooni, audiitorühingu valimiseks valikumenetluse korraldamise kohustuse ning audiitorühingute ainult audititeenuseid osutavateks ühinguteks ümberkorraldamise nõuete jõustumisega.

(46) Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi rolli täpsustamist ja selgemat määratlemist, vannutatud audiitori või audiitorühingu poolt auditeeritavale üksusele, investoritele ja muudele sidusrühmadele antava teabe parendamist, audiitorite ja avaliku huvi üksuste järelevalveasutuste vaheliste suhtluskanalite täiustamist, avaliku huvi üksustele kutsetegevusväliste teenuste osutamisest tingitud huvide konfliktide vältimist, olemasolevast süsteemist, kus auditeeritav nii valib audiitori kui ka maksab talle, või tutvuse ohust tulenevate võimalike huvide konfliktide leevendamist, vannutatud audiitorite või audiitorühingute vahetumise ja avaliku huvi üksustele audititeenuste osutajate valiku soodustamist, avaliku huvi üksustele audititeenuste osutajate valiku suurendamist ning avaliku huvi üksustele kohustusliku auditi teenuseid osutavate vannutatud audiitorite ja audiitorühingute reguleerimise ja järelevalve tõhususe, sõltumatuse ja järjepidevuse parandamist, sealhulgas ELi tasandi koostöö puhul, ei saa liikmesriigid piisaval määral saavutada ning nende eesmärkide mastaapsuse tõttu on neid võimalik saavutada paremini ELi tasandil, võib EL võtta vastu meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega piirdub käesolev määrus üksnes nende eesmärkide saavutamiseks vajalikuga.

(47) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ning järgitakse põhimõtteid, mida on tunnustatud eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, nimelt õigust era- ja perekonnaelu austamisele (artikkel 7), õigust isikuandmete kaitsele (artikkel 8), ettevõtlusvabadust (artikkel 16), õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele (artikkel 47), süütuse presumptsiooni ja õigust kaitsele (artikkel 48), kuritegude ja karistuste seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet (artikkel 49), õigust mitte saada süüdi mõistetud ja karistatud sama süüteo eest rohkem kui üks kord (artikkel 50), ning seda tuleb kohaldada kooskõlas nende õiguste ja põhimõtetega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I jaotis

Reguleerimisese, reguleerimisala ja mõisted

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega sätestatakse nõuded, mis on seotud avaliku huvi üksuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohustusliku auditi läbiviimisega, eeskirjad, mis käsitlevad avaliku huvi üksuste poolt vannutatud audiitorite ja audiitorühingute valimise korraldamist ja valimist, et suurendada vannutatud audiitorite ja audiitorühingute sõltumatust ning vältida huvide konflikte, ning järelevalve eeskirjad, mis kuuluvad rakendamisele järelevalve teostamisel selle üle, kuidas vannutatud audiitorid ja audiitorühingud neid nõudeid täidavad.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.           Käesolevat määrust kohaldatakse:

a)      vannutatud audiitorite ja audiitorühingute suhtes, kes viivad läbi avaliku huvi üksuste kohustuslikku auditit;

b)      avaliku huvi üksuste suhtes.

2.           Käesoleva määruse kohaldamine ei piira direktiivi 2006/43/EÜ kohaldamist.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid, mis on määratletud direktiivi 2006/43/EÜ artiklis 2, välja arvatud mõisted „auditi aruanne” ja „pädevad asutus”.

Artikkel 4

Suured avaliku huvi üksused

Käesoleva määruse tähenduses hõlmavad „suured avaliku huvi üksused” järgmist:

a)           direktiivi 2006/43/EÜ artikli 2 lõike 13 punktis a määratletud üksuste puhul iga liikmesriigi kümme suurimat aktsiate emitenti, mõõdetuna aastalõpu noteeringu järgi arvutatud turukapitalisatsiooni alusel ning igal juhul kõik aktsiate emitendid, kelle keskmine turukapitalisatsioon aastalõpu noteeringu alusel oli kolme eelneva kalendriaasta vältel üle 1 000 000 000 euro;

b)           direktiivi 2006/43/EÜ artikli 2 lõike 13 punktides b–f määratletud üksuste puhul kõik üksused, mille bilansimaht kokku ületab bilansipäeval 1 000 000 000 eurot;

c)           direktiivi 2006/43/EÜ artikli 2 lõike 13 punktides g–h määratletud üksuste puhul kõik üksused, mille hallatavad varad kokku ületavad bilansipäeval 1 000 000 000 eurot.

II jaotis

Avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi läbiviimise tingimused

I PEATÜKK

SÕLTUMATUS JA HUVIDE KONFLIKTIDE VÄLTIMINE

Artikkel 5

Sõltumatus ja objektiivsus

Vannutatud audiitor või audiitorühing teeb kõik vajaliku tagamaks, et avaliku huvi üksuse kohustusliku auditi läbiviimist ei mõjutaks mis tahes olemasolev või võimalik huvide konflikt ega äri- või muu suhe, mille üheks osapooleks on kohustuslikku auditit teostav vannutatud audiitor või audiitorühing või, lähtuvalt olukorrast, selle võrgustik, juhid, audiitorid, töötajad, mis tahes muud füüsilised isikud, kelle teenuseid sellel vannutatud audiitoril või audiitorühingul on võimalik kasutada või juhtida, ega mis tahes selle vannutatud audiitori või audiitorühinguga valitseva mõju kaudu otseselt või kaudselt seotud isik.

Artikkel 6

Audiitorite ja audiitorühingute sisemine töökorraldus

1. Vannutatud audiitor või audiitorühing peab täitma järgmisi töökorralduslikke nõudeid:

a)      audiitorühing kehtestab asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused tagamaks, et selle omanikud või aktsionärid ega audiitorühingu või selle sidusettevõtja haldus-, juhtimis- või järelevalveorganite liikmed ei sekkuks kohustusliku auditi läbiviimisse viisil, mis ohustab audiitorühingu nimel kohustuslikku auditit läbiviiva vannutatud audiitori sõltumatust ja objektiivsust;

b)      vannutatud audiitoril või audiitorühingul on kehtestatud usaldusväärne haldus- ja raamatupidamiskord, sisekontrolli mehhanismid, tõhusad menetlused riskide hindamiseks ning tõhus kord infotöötlussüsteemide kontrollimiseks ja kaitsmiseks.

Nimetatud sisekontrolli mehhanismid töötatakse välja selleks, et tagada otsuste ja menetluste järgimine kõigil audiitorühingu või vannutatud audiitori toimimisstruktuuri tasanditel.

Vanutatud audiitor või audiitorühing rakendab ja säilitab otsuste tegemise menetlused ja organisatsioonilised struktuurid, millega on selgelt ja dokumenteeritult kindlaks määratud aruandlusahelad ning jaotatud ametiülesanded ja kohustused;

c)      vannutatud audiitor või audiitorühing kehtestab asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused tagamaks, et tema töötajatel ja kõigil teistel füüsilistel isikutel, kelle teenuseid ta saab kasutada või juhtida ning kes on otseselt seotud kohustusliku auditi toimingute läbiviimisega, oleksid neile määratud ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja kogemused;

d)      vannutatud audiitor või audiitorühing kehtestab asjakohase poliitika ja menetlused tagamaks, et oluliste auditiülesannete allhanget ei teostataks nii, et see kahjustab vannutatud audiitori või audiitorühingu sisekontrolli kvaliteeti või pädevate asutuste võimet teostada järelevalvet selle üle, kuidas vannutatud audiitor või audiitorühing täidab käesolevas määruses sätestatud kohustusi;

e)      vannutatud audiitor või audiitorühing kehtestab asjakohase ja tõhusa organisatsioonilise ja halduskorra artikli 11 lõikes 2 osutatud sõltumatusele tekkivate ohtude välistamiseks, tuvastamiseks, kõrvaldamiseks või juhtimiseks ja avalikustamiseks;

f)       vannutatud audiitor või audiitorühing kehtestab asjakohased menetlused ja standardid avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi läbiviimiseks, töötajate juhendamiseks ning nende tegevuse järelevalveks ja kontrollimiseks ning artikli 15 lõikes 5 osutatud audititoimiku struktuuri korraldamiseks;

g)      vannutatud audiitor või audiitorühing kehtestab sisemise kvaliteedikontrolli süsteemi, et tagada avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi kvaliteet. Kvaliteedikontrolli süsteem peab hõlmama vähemalt punktis f kirjeldatud menetlusi ja standardeid. Audiitorühingu puhul vastutab sisemise kvaliteedikontrolli süsteemi eest isik, kes on kvalifitseeritud vannutatud audiitorina;

h)      vannutatud audiitor või audiitorühing kasutab asjakohaseid süsteeme, ressursse ja menetlusi, et tagada oma kohustusliku auditi toimingute teostamisel pidevus ja regulaarsus;

i)       vannutatud audiitor või audiitorühing kehtestab tegevuspõhimõtted, et välistada enda ja oma töötajate osalemine töö tegemise käigus kuriteos või seaduserikkumises. Samuti kehtestab vannutatud audiitor või audiitorühing asjakohase ja tõhusa organisatsioonilise ja halduskorra tegelemiseks juhtumitega, millel on või võivad olla tõsised tagajärjed tema kohustusliku auditi toimingute usaldusväärsusele, ning selliste juhtumite dokumenteerimiseks;

j)       vannutatud audiitoril või audiitorühingul on asjakohane tasustamispoliitika, mis pakub piisavalt stiimuleid tulemuste saavutamiseks, et tagada auditi kvaliteet. Eelkõige ei tohi töötajate töötasu ja töö hinnang sõltuda tulust, mida vannutatud audiitor või audiitorühing auditeeritavalt üksuselt teenib;

k)      vannutatud audiitor või audiitorühing jälgib ja hindab oma käesoleva määruse kohaselt kehtestatud süsteemide ning sisekontrolli ja sisemiste kvaliteedikontrolli mehhanismide ja korra asjakohasust ja tulemuslikkust ning võtab asjakohased meetmed mis tahes puuduste kõrvaldamiseks. Eelkõige teostab vannutatud audiitor või audiitorühing kord aastas punktis g osutatud sisemise kvaliteedikontrolli süsteemi hindamise. Vannutatud audiitor või audiitorühing säilitab andmed selle hindamise tulemuste ning mis tahes väljapakutud meetmete kohta sisemise kvaliteedikontrolli süsteemi muutmiseks.

Esimeses lõigus osutatud tegevuspõhimõtted ja menetlused dokumenteeritakse ning neist teavitatakse vannutatud audiitori või audiitorühingu töötajaid.

Auditiülesannete mis tahes allhange vastavalt punktile d ei mõjuta vannutatud audiitori või audiitorühingu vastutust auditeeritava üksuse ees.

2. Käesoleva artikli lõike 1 nõuete täitmisel võtab vannutatud audiitor või audiitorühing arvesse oma suurust ning tegevuse keerukust.

Vannutatud audiitor või audiitorühing peab olema suuteline tõestama artikli 35 lõikes 1 osutatud pädevale asutusele, et kõnealuste nõuete täitmine on proportsionaalne vannutatud audiitori või audiitorühingu suuruse ning tema tegevuse keerukusega.

Artikkel 7

Sõltumatus auditeeritavast üksusest

1.           Vannutatud audiitor või audiitorühing ja kõik audiitorühingus hääleõigust omavad isikud peavad olema auditeeritavast üksusest sõltumatud ning ei tohi olla kaasatud auditeeritava üksuse otsuste vastuvõtmisesse.

2.           Vannutatud audiitoril, audiitorühingul, nende võtmetähtsusega auditeerimispartneritel, nende töötajatel ega mis tahes muudel füüsilistel isikutel, kelle teenuseid asjaomane audiitor või ühing saab kasutada või juhtida ning kes on otseselt seotud kohustusliku auditi toimingutega, ning nendega komisjoni direktiivi 2004/72/EÜ[33] artikli 1 lõike 2 tähenduses lähedalt seotud isikutel ei ole lubatud osta ega müüa mis tahes finantsinstrumente, mis on emiteeritud, garanteeritud või muul viisil toetatud mis tahes auditeeritava üksuse poolt, kelle suhtes nad teostavad kohustusliku auditi toiminguid, ega sõlmida nimetatud finantsinstrumentidega mis tahes tehinguid, välja arvatud osalused hajutatud investeerimiskavades, sealhulgas valitsetavates fondides, nagu pensionifondid ja elukindlustus.

3.           Lõikes 2 osutatud isikud ega ühingud ei tohi osaleda ühegi konkreetse auditeeritava üksuse kohustusliku auditi kindlaksmääramises ega seda muul viisil mõjutada, kui nad:

a)      omavad auditeeritava üksuse finantsinstrumente, välja arvatud osalused hajutatud investeerimiskavades;

b)      omavad auditeeritava üksusega seotud üksuse finantsinstrumente, mille omamine võib põhjustada või võib üldise arusaama kohaselt põhjustada huvide konflikti, välja arvatud osalused hajutatud investeerimiskavades;

c)      on hiljuti olnud auditeeritava üksusega töö-, äri või muudes suhetes, mis võivad põhjustada või võivad üldise arusaama kohaselt põhjustada huvide konflikti.

4.           Lõikes 2 osutatud isikud ega ühingud ei tohi paluda ega võtta vastu raha, kingitusi ega teeneid mitte kelleltki, kellega vannutatud audiitor või audiitorühing on lepingulistes suhetes.

5.           Direktiivi 2006/43/EÜ artikli 21 lõike 1 kohaselt jõustatud siseriiklikke kutse-eetikat käsitlevaid meetmeid, mis ei ole kooskõlas lõigetega 2, 3 ja 4, ei kohaldata.

Artikkel 8

Endiste vannutatud audiitorite või vannutatud audiitori või audiitorühingu töötajate tööle võtmine avaliku huvi üksuste poolt

1            Audiitorühingu nimel avaliku huvi üksuse kohustuslikku auditit läbiviival vannutatud audiitoril või võtmetähtsusega auditeerimispartneril ei ole lubatud enne vähemalt kahe aasta möödumist tema tagasiastumisest auditiga seotud vannutatud audiitori või võtmetähtsusega auditeerimispartneri kohalt, teha järgmist:

a)      asuda auditeeritud üksuses võtmetähtsusega juhtivale ametikohale;

b)      saada auditeeritud üksuse auditikomitee liikmeks ning kui sellist komiteed ei ole, siis auditikomitee ülesannetega samaväärseid ülesandeid täitva organi liikmeks;

c)      saada auditeeritud üksuse tegevjuhtkonda mittekuuluvaks haldusorgani liikmeks või järelevalveorgani liikmeks.

2.           Avaliku huvi üksuse kohustuslikku auditit läbiviiva vannutatud audiitori või audiitorühingu töötajad ning mis tahes muud füüsilised isikud, kelle teenuseid asjaomane audiitor või ühing saab kasutada või juhtida – juhul kui need töötajad või muud füüsilised isikud on ise nimetatud vannutatud audiitoriks –, ei tohi asuda enne vähemalt ühe aasta möödumist sellest, kui nad olid isiklikult otseselt seotud kohustusliku auditi toimingutega, ühelegi lõike 1 punktides a, b ja c osutatud ametikohale.

Artikkel 9

Auditi tasud

1.           Avaliku huvi üksuse kohustusliku auditi läbiviimise tasud ei tohi olla tingimuslikud tasud.

Esimese lõigu tähenduses „tingimuslikud tasud” on tasud audiitorteenuse osutamise eest, mis on arvutatud varem kindlaks määratud alustel olenevalt tehingu tulemist või tulemusest või teostatud töö tulemusest. Tasusid ei loeta tingimuslikeks, kui need on kehtestatud kohtu või pädeva asutuse poolt.

2.           Juhul kui vannutatud audiitor või audiitorühing osutab auditeeritavale üksusele auditiga seotud finantsteenuseid, nagu osutatud artikli 10 lõikes 2, ei tohi nende teenuste tasud ületada 10 % tasudest, mis auditeeritav üksus maksab kohustusliku auditi eest.

3.           Juhul kui avaliku huvi üksuselt kohustusliku auditi eest saadud tasud moodustavad kokku üle 20 % või kahe järjestikuse aasta eest üle 15 % kohustuslikku auditit teostava vannutatud audiitori või audiitorühingu poolt aasta jooksul saadud tasudest kokku, avalikustab see audiitor või ühing auditikomiteele asjaolu, et need tasud kokku moodustavad vastavalt üle 20 % või üle 15 % ühingu poolt saadud tasudest kokku, ning seepeale käivitatakse artikli 11 lõike 4 punktis d osutatud arutelu. Auditikomitee kaalub, kas mõni teine vannutatud audiitor või audiitorühing peab enne auditi aruande väljastamist teostama audiitorteenuse osutamise suhtes kvaliteedikontrolli.

Juhul kui avaliku huvi üksuselt kohustusliku auditi eest saadud tasud kahe järjestikuse aasta puhul kokku moodustavad 15 % või rohkem kohustuslikku auditit teostava vannutatud audiitori või audiitorühingu poolt aasta jooksul saadud tasudest kokku, teavitab kõnealune audiitor või ühing sellisest olukorrast artikli 35 lõikes 1 osutatud pädevat asutust. Artikli 35 lõikes 1 osutatud pädev asutus otsustab vannutatud audiitori või audiitorühingu poolt esitatud objektiivsete põhjenduste alusel, kas sellise üksuse vannutatud audiitor või audiitorühing võib jätkata kohustusliku auditi teostamist täiendaval perioodil, mis ei ole mingil juhul pikem kui kaks aastat.

Kui auditeeritav üksus on auditikomitee omamise kohustusest vabastatud, otsustab auditeeritav üksus, milline üksuse organ või asutus sõlmib kokkuleppe vannutatud audiitori või audiitorühinguga käesolevas lõikes sätestatud kohustuste täitmiseks.

Artikkel 10

Keeld osutada kutsetegevusväliseid teenuseid

1.           Avaliku huvi üksuse kohustuslikku auditit teostav vannutatud audiitor või audiitorühing võib osutada auditeeritavale üksusele, tema emaettevõtjale ja tema kontrollitavatele ettevõtjatele kohustusliku auditi teenuseid ja auditiga seonduvaid finantsteenused.

Juhul kui vannutatud audiitor kuulub võrgustikku, võib selle võrgustiku liige osutada auditeeritavale üksusele, tema emaettevõtjale ja tema kontrollitavatele ELis tegutsevatele ettevõtjatele kohustusliku auditi teenuseid ja auditiga seonduvaid finantsteenuseid.

2.           „Auditiga seonduvate finantsteenuste” all mõistetakse käesoleva artikli tähenduses järgmist:

a)      raamatupidamise vahearuannete audit või ülevaatus;

b)      kinnitava avalduse väljastamine ühingujuhtimise aruannete kohta;

c)      kinnitava avalduse väljastamine ettevõtja sotsiaalse vastutuse küsimuste kohta;

d)      kinnitava avalduse või tunnistuse väljastamine finantseerimisasutusi reguleerivatele asutustele aruandekohustuse täitmise kohta, mis väljub kohustusliku auditi raamest ning on mõeldud aitamaks reguleerivatel asutustel täita oma ülesandeid, näiteks kapitalinõuete või teatavate maksevõime suhtarvude kohta, mis määravad, kui tõenäoliselt ettevõtja on jätkuvalt suuteline täitma oma võlakohustusi;

e)      kinnituse esitamine maksunõuete järgimise kohta, kui selline kinnitus on nõutud siseriikliku õigusega;

f)       mis tahes muud audititööga seotud seadusjärgsed kohustused, mis on vannutatud audiitorile või audiitorühingule kehtestatud ELi õigusaktidega.

3.           Avaliku huvi üksuse kohustuslikku auditit teostav vannutatud audiitor või audiitorühing ei tohi osutada auditeeritavale üksusele, tema emaettevõtjale ega tema kontrollitavatele ettevõtjatele otseselt ega kaudselt kutsetegevusväliseid teenuseid.

Kui vannutatud audiitor kuulub võrgustikku, ei või ükski selle võrgustiku liige osutada auditeeritavale üksusele, tema emaettevõtjale ja tema kontrollitavatele ELis tegutsevatele ettevõtjatele kutsetegevusväliseid teenuseid.

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendavad kutsetegevusvälised teenused järgmist:

a) teenused, millega kaasneb kõigil juhtudel huvide konflikt:

i) auditiga mitteseotud eksperditeenused, maksunõustamine, üldjuhtimise ja muud nõuandeteenused;

ii) raamatupidamine ning raamatupidamisdokumentide ja finantsaruannete koostamine;

iii) finantsaruannetesse kaasatud finantseerimisteabe koostamise ja/või kontrollimisega seotud sisekontrolli ja riskijuhtimise menetluse väljatöötamine ja rakendamine ning riskide alane nõustamine;

iv) hindamisteenused, arvamuse esitamine aususe kohta ning mitterahaliste maksete aruannete koostamine;

v) kindlustusmatemaatilised ja õigusteenused, sealhulgas kohtuasjade lahendamine;

vi) finantsteabe tehnoloogiasüsteemide väljaarendamine ja rakendamine direktiivi 2006/43/EÜ artikli 2 lõike 13 punktides b–j osutatud avaliku huvi üksuste jaoks;

vii) osalemine auditikliendi siseauditis ja siseauditi funktsiooniga seonduvate teenuste osutamine;

viii) maakleri või vahendaja, investeerimisnõustaja või investeerimispanganduse teenused;

b) teenused, millega võib kaasneda huvide konflikt:

i) personalijuhtimise teenused, sealhulgas kõrgema juhtkonna liikmete värbamine;

ii) vastavuskirjade esitamine investoritele seoses ettevõtja väärtpaberite emiteerimisega;

iii) finantsteabe tehnoloogiasüsteemide väljaarendamine ja rakendamine direktiivi 2006/43/EÜ artikli 2 lõike 13 punktis a osutatud avaliku huvi üksuste jaoks;

iv) hoolsuskohustuse auditi teenused müüvale või ostvale osapoolele seoses võimalike ühinemiste ja ülevõtmistega ning kinnitava avalduse tegemine auditeeritud üksuse kohta finants- või ettevõtetevahelise tehingu muudele osapooltele.

Erandina esimesest ja teisest lõigust võib vannutatud audiitor või audiitorühing osutada punkti b alapunktides iii ja iv nimetatud teenuseid, kui selleks on saadud artikli 35 lõikes 1 osutatud pädeva asutuse eelnev luba.

Erandina esimesest ja teisest lõigust võib vannutatud audiitor või audiitorühing osutada punkti b alapunktides i ja ii nimetatud teenuseid, kui selleks on saadud käesoleva määruse artiklis 31 osutatud auditikomitee eelnev luba.

4.           Juhul kui selle võrgustiku liige, millesse avaliku huvi üksuse kohustuslikku auditit läbiviiv vannutatud audiitor või audiitorühing kuulub, osutab auditeeritava avaliku huvi üksuse poolt kontrollitavale kolmandas riigis asutatud ettevõtjale kutsetegevusväliseid teenused, hindab asjaomane vannutatud audiitor või audiitorühing, kas selline teenuste osutamine võrgustiku liikme poolt võib ohtu seada vannutatud audiitori või audiitorühingu sõltumatuse.

Juhul kui see mõjutab tema sõltumatust, rakendab vannutatud audiitor või audiitorühing kaitsemeetmeid, et leevendada ohtusid, mida selline teenuste osutamine kolmandas riigis põhjustab. Vannutatud audiitor või audiitorühing võib jätkata avaliku huvi üksuse kohustusliku auditi läbiviimist ainult juhul, kui ta suudab artikli 11 kohaselt põhjendada, et selline teenuste osutamine ei mõjuta tema professionaalset hinnangut ega auditi aruannet.

Osalemist auditeeritava üksuse otsuste vastuvõtmises ning lõike 3 punkti a alapunktides ii ja iii osutatud teenuste osutamist käsitatakse kõigil juhtudel sõltumatust mõjutavate tegevustena.

Lõike 3 punkti a alapunktides i ja iv–viii osutatud teenuste osutamise puhul eeldatakse, et see mõjutab sõltumatust.

Vannutatud audiitor või audiitorühing võib selles küsimuses arvamuse saamiseks konsulteerida pädeva asutusega.

5.           Juhul kui audiitorühing teenib suurtest avaliku huvi üksustest rohkem kui kolmandiku oma aastastest auditituludest ning kuulub võrgustikku, mille liikmete aastased audititulud Euroopa Liidus kokku ületavad 1 500 miljonit eurot, peab ta täitma järgmisi tingimusi:

a)      ta ei osuta ühelegi avaliku huvi üksusele otseselt ega kaudselt kutsetegevusväliseid teenuseid;

b)      ta ei kuulu võrgustikku, mis osutab ELis muid kutsetegevusväliseid teenuseid;

c)      ükski üksus, mis osutab lõikes 3 loetletud teenuseid, ei tohi omada audiitorühingus otseselt ega kaudselt rohkem kui 5 % kapitalist või hääleõigustest;

d)      üksused, mis osutavad lõikes 3 loetletud teenuseid, ei tohi omada audiitorühingus otseselt ega kaudselt koos rohkem kui 10 % kapitalist või hääleõigustest;

e)      selline audiitorühing ei tohi omada üheski üksuses, mis osutab lõikes 3 loetletud teenuseid, otseselt ega kaudselt rohkem kui 5 % kapitalist või hääleõigustest.

6.           Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 68 vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada käesoleva artikli lõikes 2 esitatud auditiga seonduvate finantsteenuste nimekirja ning lõikes 3 esitatud kutsetegevusväliste teenuste nimekirja. Selliste volituste kasutamisel võtab komisjon arvesse auditeerimise ja auditi kutseala arengut.

Artikkel 11

Kohustuslikuks auditiks ettevalmistamine ja sõltumatust ohustavate ohtude hindamine

1.           Enne avaliku huvi üksuse kohustusliku auditi läbiviimiseks või selle jätkamiseks nõusoleku andmist hindab vannutatud audiitor või audiitorühing järgnevaid asjaolusid ning dokumenteerib need:

– kas ta vastab artiklis 6 sätestatud sisemise töökorralduse nõuetele;

– kas ta vastab artiklites 7, 9 ja 10 sätestatud nõuetele;

– kas tal on auditi nõuetekohaseks teostamiseks olemas vajalikud pädevad töötajad, aeg ja ressursid;

– kui tegu on audiitorühinguga, siis kas võtmetähtsusega auditeerimispartner on liikmesriigis, kus kohustuslik audit peaks läbi viidama, tunnustatud vannutatud audiitorina;

– kas artikli 33 nõuded on täidetud;

– ilma et see piiraks direktiivi 2005/60/EÜ kohaldamist, avaliku huvi üksuse ausameelsus.

2.           Samuti hindab vannutatud audiitor või audiitorühing, kas on ohtusid tema sõltumatusele.

Vannutatud audiitor või audiitorühing ei teosta kohustuslikku auditit juhul, kui vannutatud audiitor, audiitorühing või võrgustik on auditeeritava üksusega mis tahes otsestes või kaudsetes finants-, äri-, töö- või muudes suhetes, mille põhjal objektiivne, mõistlik ja informeeritud kolmas isik võiks järeldada, et vannutatud audiitori või audiitorühingu sõltumatus on ohustatud.

Kui vannutatud audiitori või audiitorühingu sõltumatust mõjutavad enesehindamise või omahuvi ohud, siis vannutatud audiitor või audiitorühing kohustuslikku auditit ei teosta.

Kui vannutatud audiitori või audiitorühingu sõltumatust mõjutavad sellised ohud nagu huvide kaitsmine, lähitutvus või usalduslikud suhted või hirmutamine, peab vannutatud audiitor või audiitorühing võtma kaitsemeetmeid nende ohtude leevendamiseks. Kui ohud on võetud kaitsemeetmetega võrreldes sedavõrd suuremad, et need ohustavad tema sõltumatust, siis vannutatud audiitor või audiitorühing kohustuslikku auditit ei teosta.

3.           Vannutatud audiitor või audiitorühing säilitab andmed lõigetes 1 ja 2 osutatud hindamiste kohta ning dokumenteerib auditeerimise töödokumentides kõik nii tema sõltumatust ohustavad märkimisväärsed ohud kui ka nende ohtude leevendamiseks võetud kaitsemeetmed.

4            Vannutatud audiitor või audiitorühing peab:

a)      kinnitama auditikomiteele kord aastas kirjalikult oma sõltumatust auditeeritavast üksusest;

b)      esitama auditikomiteele kord aastas kirjalikult auditeerimispartnerite ning kohustuslikku auditit teostava põhilise töörühma kõrgema juhi ja juhi nimed, kinnitades, et sealjuures ei esine huvide konflikte;

c)      taotlema auditikomiteelt luba osutada auditeeritavale üksusele artikli 10 lõike 3 punkti b alapunktides i ja ii osutatud kutsetegevusväliseid teenuseid;

d)      taotlema artikli 35 lõikes 1 osutatud pädevalt asutuselt loa osutada auditeeritavale üksusele artikli 10 lõike 3 punkti b alapunktides iii ja iv osutatud kutsetegevusväliseid teenuseid;

e)      arutama auditikomiteega ohtusid vannutatud audiitori või audiitorühingu sõltumatusele ning nende ohtude leevendamiseks võetud kaitsemeetmeid, mis vannutatud audiitor või audiitorühing on vastavalt lõikele 3 dokumenteerinud.

Kui auditeeritav üksus on auditikomitee moodustamise kohustusest vabastatud, otsustab auditeeritav üksus, milline üksuse kogu või organ käesoleva lõikega auditikomiteele ülesandeks tehtud kohustused täidab.

II PEATÜKK

KONFIDENTSIAALSUS JA KUTSESALADUSE HOIDMISE KOHUSTUS

Artikkel 12

Konfidentsiaalsus ja kutsesaladuse hoidmise kohustus

Vannutatud audiitorid või audiitorühingud, sealhulgas need, kes ei ole enam seotud konkreetse auditiülesandega, ja endised vannutatud audiitorid või audiitorühingud, ei saa toetuda direktiivi 2006/43/EÜ artikli 23 lõikes 1 sätestatud konfidentsiaalsuse ja kutsesaladuse hoidmise kohustuse eeskirjadele selleks, et vältida käesoleva määruse sätete kohaldamist.

Artikkel 13

Teabe avaldamine kolmandate riikide audiitoritele ja kolmandate riikide ametiasutustele

1.           Kui vannutatud audiitor või audiitorühing teostab kohustuslikku auditit avaliku huvi üksuses, mis on osa ettevõtete kontsernist, mille emaettevõtja asub kolmandas riigis, ei tohi direktiivi 2006/43/EÜ artikli 23 lõikes 1 osutatud konfidentsiaalsuse ja kutsesaladuse hoidmise eeskirjad takistada vannutatud audiitori või audiitorühingu poolt teostatud audititööd käsitlevate asjakohaste dokumentide üleandmist kolmandas riigis asuvale kontserni audiitorile, kui need dokumendid on vajalikud üksnes emaettevõtja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete auditi ettevalmistamiseks.

Teabe edastamine kolmandas riigis asuvale kontserni audiitorile peab olema kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ IV peatükiga ning kohaldatavate siseriiklike isikuandmete kaitse eeskirjadega.

2.           Vannutatud audiitor või audiitorühing, kes teostab kohustuslikku auditit avaliku huvi üksuses, mis on emiteerinud väärtpabereid kolmandas riigis või moodustab osa kontsernist, mis esitab seadusjärgseid konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandeid kolmandas riigis, võib edastada auditi töödokumendid või muud tema valduses olevad selle üksuse auditiga seotud dokumendid asjaomase kolmanda riigi pädevatele asutustele ainult vastavalt direktiivi 2006/43/EÜ artiklis 47 sätestatud tingimustele.

III PEATÜKK

KOHUSTUSLIKU AUDITI TEOSTAMINE

Artikkel 14

Kohustusliku auditi ulatus

1.           Avaliku huvi üksuse kohustusliku auditi teostamisel võtab vannutatud audiitor või audiitorühing vajalikud meetmed, et kujundada arvamus selle kohta, kas avaliku huvi üksuse raamatupidamise aastaaruanded või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanded annavad õige ja õiglase ülevaate üksuse majandustegevusest vastavalt asjakohasele finantsaruandlusraamistikule ning vajaduse korral, kas need raamatupidamise aastaaruanded või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanded vastavad artiklis 22 sätestatud õigusnõuetele.

Need meetmed peavad hõlmama vähemalt artiklites 15–20 sätestatud nõudeid.

Vannutatud audiitor või audiitorühing väljendab oma arvamuse vastavalt artiklitele 21–25.

2.           Ilma et see piiraks artiklis 22 ja 23 sätestatud aruandlusnõuete kohaldamist, ei hõlma kohustuslik audit kinnitava avalduse esitamist auditeeritava üksuse elujõulisuse kohta tulevikus ega selle kohta, kui tõhusalt või tulemuslikult üksuse juhtkond või haldusorgan üksuse tegevust on juhtinud või edaspidi juhib.

Artikkel 15

Kutsealane skeptitsism

Avaliku huvi üksuse kohustusliku auditi teostamisel säilitab vannutatud audiitor või audiitorühing kogu auditi kestel kutsealase skeptitsismi, tunnistades võimalust, et võib olla olulisi väärkajastamisi seoses faktide või käitumisega, mis viitavad puudustele, sealhulgas pettusele või veale, olenemata audiitori või ühingu varasemast kogemusest, et auditeeritava üksuse juhtkond ja selle juhtimise eest vastutavad isikud on olnud ausad ja siirad.

Eelkõige säilitab vannutatud audiitor või audiitorühing kutsealase skeptitsismi siis, kui ta vaatab läbi juhtkonna esitatud hinnanguid õiglaste väärtuste kohta ning firmaväärtuse ja muude immateriaalsete varade ja tulevase rahavoo halvenemise kohta, mis on tegevuse jätkuvuse põhimõtte seisukohast olulised.

„Kutsealase skeptitsismi” all mõistetakse käesoleva artikli kohaldamisel suhtumist, mis kätkeb kahtlevat meelt ning valvsust tingimuste suhtes, mis võivad viidata võimalikele väärkajastamistele seoses vigade või pettusega, ning auditi tõendusmaterjali kriitilist hindamist.

Artikkel 16

Töö korraldus

1.           Kui avaliku huvi üksuse kohustuslikku auditit teostab audiitorühing, määrab audiitorühing vähemalt ühe võtmetähtsusega auditeerimispartneri. Audiitorühing varustab määratud võtmetähtsusega auditeerimispartneri(d) tema (nende) ülesannete korrektseks täitmiseks piisavate ressurssidega.

Ametisse määratava(te) võtmetähtsusega auditeerimispartneri(te) valimisel lähtub audiitorühing peamiselt auditi kvaliteedi tagamise, sõltumatuse ning pädevuse kriteeriumitest.

Määratud auditeerimispartner(id) osaleb (osalevad) aktiivselt kohustusliku auditi teostamises.

2.           Kui avaliku huvi üksuse kohustuslikku auditit teostab vannutatud audiitor, pühendab ta sellele ülesandele piisavalt aega ning tagab oma töötajatele nende ülesannete korrektseks täitmiseks piisavad ressursid.

3.           Vannutatud audiitor või audiitorühing dokumenteerib juhtumid, mille korral nende töötajad ei järgi käesolevat määrust. Samuti dokumenteerivad nad kõik selle tagajärjed, sealhulgas nende töötajate suhtes võetud meetmed ning sisemise kvaliteedikontrolli süsteemi muutmiseks võetud meetmed. Vannutatud audiitor või audiitorühing koostab aastaaruande ülevaatega kõigist sellistest võetud meetmetest ning edastab selle oma töötajatele.

Juhul kui vannutatud audiitor või audiitorühing küsib nõu välistelt ekspertidelt, dokumenteerib ta esitatud taotluse ning saadud nõuanded.

4.           Vannutatud audiitor või audiitorühing säilitab kliendikonto dokumendid. Nimetatud dokumendid peavad sisaldama iga auditikliendi kohta järgmisi andmeid:

a)      nimi, aadress ja tegevuskoht;

b)      audiitorühingu puhul võtmetähtsusega auditeerimispartner(id);

c)      igal majandusaastal kohustusliku auditi eest võetud tasud ning muude teenuste eest võetud tasud.

5.           Vannutatud audiitor või audiitorühing koostab iga teostatud kohustusliku auditi kohta auditi toimiku. Auditi toimik peab sisaldama paberil või elektroonilisel kujul vähemalt järgmisi andmeid ja dokumente:

a)      vannutatud audiitori või audiitorühingu ja auditeeritava üksuse vaheline leping ning selle mis tahes muudatused;

b)      kirjavahetus auditeeritava üksusega seoses kohustusliku auditiga;

c)      auditi kava, milles on kindlaks määratud kohustusliku auditi tõenäoline ulatus ja meetodid;

d)      teostatud auditeerimistoimingute olemuse ja ulatuse kirjeldus;

e)      auditi kavas kindlaks määratud auditimenetluse etappide alguse ja lõpu kuupäevad;

f)       teostatud auditimenetluste peamised tähelepanekud;

g)      punktis f osutatud tähelepanekute alusel tehtud järeldused;

h)      vannutatud audiitori või võtmetähtsusega auditeerimispartneri arvamus, nagu on tõendatud artiklites 22 ja 23 osutatud aruannete kavandites;

i)       artikli 11 lõike 3, artikli 16 lõike 3, artiklite 17 ja 18 ning artikli 19 lõike 6 kohaselt dokumenteeritud andmed;

j)       muud asjakohased andmed ja dokumendid, mis on olulised toetamaks artiklites 22 ja 23 osutatud aruandeid ning jälgimaks vastavust käesolevale määrusele ja muudele kohaldatavatele õigusnõuetele.

Auditi toimik suletakse hiljemalt kaks kuud pärast artiklis 22 osutatud auditiaruande allkirjastamise kuupäeva.

6.           Vannutatud audiitor või audiitorühing dokumenteerib kõik kaebused kohustuslike auditite läbiviimise kohta.

Artikkel 17

Turu usaldusväärsus

1.           Kui leiab aset juhtum, millel on või võivad olla vannutatud audiitori või audiitorühingu poolt teostatavate kohustusliku auditi toimingute usaldusväärsusele tõsised tagajärjed, siis vannutatud audiitor või audiitorühing teeb järgmist:

a)      dokumenteerib selle juhtumi ja säilitab need dokumendid;

b)      võtab asjakohaseid meetmeid eesmärgiga hallata selle juhtumi tagajärgi ning vältida selle kordumist;

c)      teavitab juhtumist artikli 35 lõikes 1 osutatud pädevat asutust.

Esimese lõigu punktis a osutatud dokumendid peavad sisaldama juhtumiga seotud fakte ja asjaolusid, teavet sellega seotud isiku või isikute kohta ning nimetatud lõigu punkti b kohaselt võetud meetmete üksikasju.

2.           Ilma et see piiraks direktiivi 2005/60/EÜ kohaldamist, kui avaliku huvi üksuse kohustuslikku auditit teostav vannutatud audiitor või audiitorühing kahtlustab või tal on põhjendatud alus kahtlustada teatud faktidele või kellegi käitumisele tuginedes eeskirjade rikkumist, sealhulgas seda, et seoses auditeeritava üksuse finantsaruannetega on toimepanemisel või on toime pandud või üritatud toime panna pettust, teavitab ta sellest auditeeritavat üksust ning palub tal küsimust uurida ja võtta asjakohaseid meetmeid, et kõrvaldada eeskirjade rikkumine ning vältida eeskirjade rikkumise kordumist tulevikus.

Juhul kui auditeeritav üksus ei uuri seda küsimust või ei võta mingeid meetmeid või kui vannutatud audiitor või audiitorühing arvab, et auditeeritava üksuse poolt võetud meetmed ei ole eeskirjade rikkumise kõrvaldamiseks piisavad, teavitab vannutatud audiitor või audiitorühing sellest eeskirjade rikkumisest avaliku huvi üksuste järelevalve eest vastutavaid pädevaid asutusi.

Kui vannutatud audiitor või audiitorühing avalikustab pädevatele asutustele heauskselt mis tahes esimeses lõigus osutatud asjaolu, ei käsitata seda mis tahes lepingust või õigusnormidest tuleneva teabe avaldamise piirangu rikkumisena ning sellega ei kaasne nimetatud isikutele mingit vastutust.

Artikkel 18

Konsolideeritud raamatupidamisaruannete audit

1            Ettevõtete kontserni, mille emaettevõtjaks on avaliku huvi üksus, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohustusliku auditi korral on kontserni audiitor:

a)      konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete puhul täielikult vastutav artiklis 22 osutatud auditiaruande eest ning artiklis 23 osutatud täiendava aruande eest auditikomiteele;

b)      kohustatud dokumenteerima, missugune osa kontserni auditiks vajalikust audititööst on tehtud kolmanda riigi audiitori(te), vannutatud audiitori(te), kolmanda riigi auditeeriva(te) üksus(t)e ja audiitorühingu(te) poolt;

c)      kohustatud üle vaatama kontserni auditi jaoks kolmanda riigi audiitori(te), vannutatud audiitori(te), kolmanda riigi auditeeriva(te) üksus(t)e või audiitorühingu(te) poolt teostatud audititöö ning säilitama selle ülevaatamise kohta dokumendid. Kontserni audiitori poolt säilitatavad dokumendid peavad võimaldama asjaomasel pädeval asutusel kontserni audiitori töö korrakohaselt üle vaadata.

Esimese lõigu punkti c täitmiseks peab kontserni audiitor saama kolmanda riigi audiitori(te)lt, vannutatud audiitori(te)lt, kolmanda riigi auditeeriva(te)lt üksus(t)elt või audiitorühingu(te)lt nõusoleku asjakohaste dokumentide üleandmiseks konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi läbiviimise ajal, mis on tingimuseks, et kontserni audiitor võib selle (nende) kolmanda riigi audiitori(te), vannutatud audiitori(te), kolmanda riigi auditeeriva(te) üksus(t)e või audiitorühingu(te) tööd usaldada.

2.           Juhul kui kontserni audiitor ei suuda lõike 1 esimese lõigu punkti c täita, võtab ta asjakohaseid meetmeid ning teavitab sellest vastavalt artikli 35 lõikes 1 osutatud pädevat asutust.

Sellisteks meetmeteks võib olla täiendava kohustusliku auditi töö teostamine avaliku huvi üksuse vastava tütarettevõtja kohta, tehes seda otseselt ise või tellides sellise teenuse.

3.           Kui kontserni audiitori suhtes kohaldatakse kvaliteeditagamise ülevaatust või uurimist seoses sellise ettevõtete kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohta teostatud kohustusliku auditiga, mille emaettevõtjaks on avaliku huvi üksus, teeb kontserni audiitor pädevale asutusele viimase taotluse korral kättesaadavaks kontserni audiitori poolt säilitatavad dokumendid audititöö kohta, mis on teostatud kolmanda riigi audiitori(te), vannutatud audiitori(te), kolmanda riigi auditeeriva(te) üksus(t)e või audiitorühingu(te) poolt kontserni auditi eesmärgil, sealhulgas kontserni auditi seisukohast olulised töödokumendid.

Vastavalt käesoleva määruse IV jaotise III peatükile palub pädev asutus täiendavaid dokumente audititöö kohta, mis on teostatud vannutatud audiitori(te) või audiitorühingu(te) poolt kontserni auditeerimiseks asjaomastele pädevatele asutustele.

Kui üht osa ettevõtete kontsernist auditeerib/auditeerivad kolmanda riigi audiitor(id) või auditeeriv(ad) üksus(ed), küsib pädev asutus täiendavaid dokumente audititöö kohta, mis on teostatud kolmanda riigi audiitori(te) või kolmanda riigi auditeeriva(te) üksus(t)e poolt asjaomastele kolmanda riigi pädevatele asutustele vastavalt direktiivi 2006/43/EÜ artiklis 47 sätestatud töökorraldusele.

Erandina kolmandast lõikest, kui üht osa ettevõtete kontsernist auditeerib/auditeerivad audiitor(id) või auditeeriv(ad) üksus(ed) kolmandast riigist, kus puudub direktiivi 2006/43/EÜ artiklis 47 osutatud töökorraldus, tagab kontserni audiitor vastava taotluse korral ka täiendavate dokumentide nõuetekohase esitamise audititöö kohta, mis on teostatud kolmanda riigi audiitori(te) või auditeeriva(te) üksus(t)e poolt, sealhulgas kontserni auditi seisukohast oluliste töödokumentide esitamise. Et tagada nimetatud dokumentide esitamine, jätab kontserni audiitor endale kõnealustest dokumentidest koopia või alternatiivina lepib kolmanda riigi audiitori(te) või auditeeriva(te) üksus(t)ega kokku, et talle võimaldatakse taotluse korral neile dokumentidele nõuetekohane ja piiramatu juurdepääs, või rakendab muid asjakohaseid meetmeid. Kui auditi töödokumente ei ole võimalik õiguslikel või muudel põhjustel kolmandast riigist kontserni audiitorile edastada, peab kontserni audiitor säilitama oma dokumentide hulgas ka tõendusmaterjali selle kohta, et ta on teostanud asjakohased menetlused auditi dokumentidele juurdepääsu saamiseks, ning muude kui vastava kolmanda riigi õigusaktidest tulenevate õiguslike takistuste korral tõendid nende takistuste kohta.

Artikkel 19

Sisemine kvaliteedikontrolli ülevaatus

1.           Enne artiklites 22 ja 23 osutatud aruannete väljastamist teostatakse sisemine kvaliteedikontrolli ülevaatus, et hinnata, kas vannutatud audiitor või võtmetähtsusega auditeerimispartner võis põhjendatult jõuda sellisele arvamusele ja järeldustele, mis on kirjas nende aruannete kavandis.

2.           Sisemise kvaliteedikontrolli ülevaatuse teostab kvaliteedikontrolli sisemine ülevaataja. Nimetatud ülevaatajaks on vannutatud audiitor, kes ei ole seotud sisemise kvaliteedikontrolli objektiks oleva kohustusliku auditi läbiviimisega.

3.           Sisemise kvaliteedikontrolli ülevaatusel dokumenteerib ülevaataja vähemalt järgneva:

a)      vannutatud audiitori või võtmetähtsusega auditeerimispartneri poolt suuliselt või kirjalikult esitatud teave toetamaks teostatud auditiprotseduuride käigus tehtud peamisi tähelepanekuid ning nende tähelepanekute põhjal tehtud järeldusi, sõltumata sellest, kas need on esitatud kvaliteedikontrolli sisemise ülevaataja taotlusel või mitte;

b)      auditeeritud raamatupidamisaruanded;

c)      teostatud auditiprotseduuride peamised tähelepanekud ja nende tähelepanekute alusel tehtud järeldused;

d)      vannutatud audiitori või võtmetähtsusega auditeerimispartneri arvamused, mis on väljendatud artiklites 22 ja 23 osutatud aruannete kavandis.

4.           Sisemise kvaliteedikontrolli ülevaatuse käigus hinnatakse vähemalt järgmisi aspekte:

a)      vannutatud audiitori või audiitorühingu sõltumatus auditeeritavast üksusest;

b)      vannutatud audiitori või võtmetähtsusega auditeerimispartneri poolt kohustusliku auditi läbiviimise käigus kindlaks tehtud märkimisväärsed riskid ning tema poolt nende riskide asjakohaseks juhtimiseks võetud meetmed;

c)      vannutatud audiitori või võtmetähtsusega auditeerimispartneri põhjendused, eelkõige seoses olulisuse ja punktis b osutatud märkimisväärsete riskidega;

d)      mis tahes pöördumised väliste ekspertide poole nõuannete saamiseks ning saadud nõuannete rakendamine;

e)      auditi teostamise käigus raamatupidamisaruannetes kindlaks tehtud parandatud ja parandamata väärkajastamiste olemus ja ulatus;

f)       auditeeritava üksuse auditikomitee ja juhtkonna ja/või järelevalveorganitega arutatud teemad;

g)      pädevate asutuste ning vajaduse korral muude kolmandate isikutega arutatud teemad;

h)      kas toimikust valitud dokumendid ja teave kajastavad rahuldavalt auditi läbiviimises osalenud töötajate seisukohti ning kas need dokumendid ja teave toetavad vannutatud audiitori või võtmetähtsusega auditeerimispartneri arvamust, mis on väljendatud artiklites 22 ja 23 osutatud aruannete kavandis.

5.           Kvaliteedikontrolli sisemine ülevaataja arutab sisemise kvaliteedikontrolli ülevaatuse tulemusi vannutatud audiitori või võtmetähtsusega auditeerimispartneriga. Vannutatud audiitor või audiitorühing määrab kindlaks menetluse, mida järgida juhul, kui ülevaataja ja vannutatud audiitor või võtmetähtsusega auditeerimispartner ei ole seoses ülevaatuse tulemustega ühel meelel.

6.           Vannutatud audiitor või audiitorühing dokumenteerib sisemise kvaliteedikontrolli ülevaatuse tulemused koos nende tulemuste aluseks olevate kaalutlustega.

Artikkel 20

Rahvusvaheliste auditeerimisstandardite kasutamine

Vannutatud audiitor(id) või audiitorühing(ud) järgib (järgivad) avaliku huvi üksuse kohustusliku auditi läbiviimisel direktiivi 2006/43/EÜ artiklis 26 osutatud rahvusvahelisi auditeerimisstandardeid, tingimusel et need standardid on kooskõlas käesoleva määruse nõuetega.

IV PEATÜKK

AUDITI ARUANDLUS

Artikkel 21

Kohustusliku auditi tulemused

Vannutatud audiitor või audiitorühing esitab kohustusliku audititi tulemused järgmistes aruannetes:

– auditi aruanne vastavalt artiklile 22;

– täiendav aruanne auditikomiteele vastavalt artiklile 23.

Vannutatud audiitor või audiitorühing esitab kohustusliku auditi tulemused auditeeritud üksuse auditikomiteele kooskõlas artikliga 24 ning avaliku huvi üksuste järelevalveasutustele kooskõlas artikliga 25.

Artikkel 22

Auditi aruanne

1.           Vannutatud audiitor või audiitorühing esitab avaliku huvi üksuse kohustusliku audititi tulemused auditi aruandes.

2.           Auditi aruanne on kirjalik. See sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

a)      üldandmed üksuse kohta, mille raamatupidamise aastaaruannet või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet auditeeriti;

b)      raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande nimetus, kuupäev ja periood, mida need hõlmavad;

c)      kui on üle vaadatud täiendavaid aruandeid, selgitus selle ülevaatuse ulatuse kohta;

d)      missugune auditeeritava üksuse organ määras vannutatud audiitori(d) või audiitorühingu(d);

e)      vannutatud audiitori(te) või audiitorühingu(te) määramise kuupäev ning audiitorteenuse katkematu osutamise kogu periood, sealhulgas eelnevad lepingute pikendamised ja uuesti ametisse määramised;

f)       teave selle kohta, et kohustuslik audit teostati kooskõlas artiklis 20 osutatud rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega;

g)      finantsaruandluse raamistik, mida raamatupidamisaruannete koostamisel kohaldati;

h)      kasutatud metoodika kirjeldus, sealhulgas kui suur osa bilansist otseselt üle kontrolliti ning kui palju tugineti süsteemi ja vastavustestimisele;

i)       selgitus mis tahes erinevuste kohta substantiivse ja vastavustestimise kaalus võrreldes eelmise aastaga, isegi kui eelmise aasta kohustusliku auditi viis(id) läbi teine (teised) vannutatud audiitor(id) või audiitorühing(ud);

j)       kohustusliku auditi teostamisel rakendatud olulisuse astme üksikasjad;

k)      raamatupidamise aastaaruandes või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes esineda võivate oluliste väärkajastamiste riski peamised valdkonnad, sealhulgas kriitilise tähtsusega raamatupidamislikud hinnangud või mõõtmisest tuleneva ebakindluse valdkonnad;

l)       arvamus auditeeritud üksuse olukorra kohta või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohustusliku auditi korral emaettevõtja ja kontserni olukorra kohta, eelkõige hinnang üksuse või emaettevõtja ja kontserni suutlikkuse kohta täita lähitulevikus oma kohustusi ning seega jätkata tegevust jätkava üksusena;

m)     hinnang üksuse või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete korral emaettevõtja sisekontrolli süsteemi kohta, sealhulgas kohustusliku auditi käigus tuvastatud märkimisväärsed puudused sisekontrollis ning raamatupidamise ja arvestuse süsteemis;

n)      selgitus, mil määral oli kohustuslik audit mõeldud eeskirjade rikkumiste, sealhulgas pettuse tuvastamiseks;

o)      andmed ja selgitused raamatupidamiseeskirjade või õigusaktide või põhikirja mis tahes nõuete rikkumiste kohta ning raamatupidamisarvestuse põhimõtteid käsitlevad otsused ja muud üksuse juhtimise seisukohast märkimisväärsed küsimused;

p)      kinnitus, et auditi arvamus on kooskõlas artiklis 23 osutatud täiendava aruandega auditikomiteele;

q)      kinnitus selle kohta, et artikli 10 lõikes 3 osutatud kutsetegevusväliseid teenuseid ei osutatud ning vannutatud audiitor(id) või audiitorühing(ud) oli(d) auditi läbiviimisel täielikult sõltumatud. Juhul kui kohustusliku auditi teostas audiitorühing, peavad auditi aruandes olema märgitud kõik auditi töörühma liikmed ning deklareeritud, et kõik liikmed olid täielikult sõltumatud ja neil ei olnud auditeeritava üksusega seoses mingeid otseseid ega kaudseid huvisid;

r)       artikli 10 lõike 3 punkti b alapunktides i ja ii osutatud kutsetegevusvälised teenused, mida auditikomitee lubas vannutatud audiitoril või audiitorühingul osutada auditeeritavale üksusele;

s)       artikli 10 lõike 3 punkti b alapunktides iii ja iv osutatud kutsetegevusvälised teenused, mida artikli 35 lõikes 1 osutatud pädev asutus lubas vannutatud audiitoril või audiitorühingul osutada auditeeritavale üksusele;

t)       arvamus, milles on selgelt väljendatud vannutatud audiitori(te) või audiitorühingu(te) arvamus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanded või konsolideeritud raamatupidamise aruanded annavad õige ja õiglase ülevaate üksuse majandustegevusest ning on koostatud vastavalt asjakohasele finantsaruandluse raamistikule ning vajaduse korral, kas raamatupidamise aastaaruanne või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne vastab põhikirja nõuetele; auditiarvamus on märkusteta arvamus, märkustega arvamus, vastupidine arvamus või – kui vannutatud audiitor(id) või audiitorühing(ud) ei ole suutelised auditi kohta arvamust avaldama – arvamuse avaldamisest loobumine. Märkustega või vastupidise arvamuse või arvamuse avaldamisest loobumise korral tuleb aruandes selgitada sellise otsuse põhjusi;

u)      viited mis tahes küsimustele, millele vannutatud audiitor(id) või audiitorühing(ud) soovib (soovivad) erilist tähelepanu juhtida, lisamata auditi arvamusele märkusi;

v)      arvamus selle kohta, kas majandusaasta aruanne ja sama eelarveaasta raamatupidamise aastaaruanne on vastavuses;

w)     vannutatud audiitori(te) või audiitorühingu(te) tegevuskoht.

3.           Kui avaliku huvi üksuse kohustusliku auditi teostamiseks on määratud rohkem kui üks vannutatud audiitor või audiitorühing, lepivad nad kohustusliku auditi tulemuste suhtes kokku ning esitavad ühise aruande ja arvamuse. Erimeelsuste korral esitab iga vannutatud audiitor või audiitorühing oma arvamuse eraldi. Juhul kui üks vannutatud audiitor või audiitorühing lisab oma arvamusele märkuse, esitab vastupidise arvamuse või loobub arvamuse esitamisest, käsitatakse üldist arvamust märkustega arvamusena, vastupidise arvamusena või arvamuse avaldamisest loobumisena. Iga vannutatud audiitor või audiitorühing esitab eraldi lõigus omapoolsed erimeelsuse põhjused.

4.           Auditi aruanne võib olla kuni neli lehekülge või 10 000 tähemärki (ilma tühikuteta) pikk. See ei tohi sisaldada ristviiteid artiklis 23 osutatud täiendavale aruandele auditikomiteele.

5.           Auditi aruanne peab olema vannutatud audiitori(te) või audiitorühingu(te) poolt allkirjastatud ja kuupäevastatud. Kui kohustusliku auditi teostab audiitorühing, allkirjastavad auditi aruande vähemalt need vannutatud audiitorid, kes kohustusliku auditi audiitorühingu nimel läbi viisid.

6.           Avaliku huvi üksuste auditi aruannete suhtes ei kohaldata direktiivi [XXX] (teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta) artiklit 35.

7.           Vannutatud audiitor või audiitorühing ei tohi kasutada ühegi pädeva asutuse nime selliselt, et see viitaks või annaks põhjust järeldada, et kõnealune asutus on auditi aruande kinnitanud või heaks kiitnud.

Artikkel 23

Auditikomiteele esitatav täiendav aruanne

1.           Avaliku huvi üksuste kohustuslikku auditit teostav(ad) vannutatud audiitor(id) või audiitorühing(ud) esitab (esitavad) täiendava aruande auditeeritava üksuse auditikomiteele.

Juhul kui auditeeritaval üksusel auditikomiteed ei ole, esitatakse täiendav aruanne organile, mis täidab auditeeritavas üksuses auditikomiteega samaväärseid funktsioone.

Auditikomitee või samaväärseid funktsioone täitev organ võib edastada täiendava aruande auditeeritava üksuse juhtkonnale või haldus- või järelevalveorganile.

Täiendav aruanne avalikustatakse auditeeritava üksuse üldkoosolekul, kui auditeeritava üksuse juhtkond või haldusorgan nii otsustab.

2.           Auditikomiteele esitatav täiendav aruanne on kirjalik. See peab sisaldama üksikasjalikke ja sõnaselgeid selgitusi teostatud kohustusliku auditi tulemuste kohta ning vähemalt järgmisi andmeid:

a)      sõltumatuse kinnitus, nagu sätestatud artikli 22 lõike 2 punktis q;

b)      auditeeritava üksuse auditikomiteega või auditikomiteega samaväärseid funktsioone täitva organiga peetud kohtumiste kuupäevad;

c)      kui toimus kohtumisi auditeeritava üksuse juhtkonna, haldus- või järelevalveorganiga, siis nende kuupäevad;

d)      audiitori määramise menetluse kirjeldus;

e)      vannutatud audiitori(te) ja/või audiitorühingu(te) vahelise ülesannete jaotuse kirjeldus;

f)       andmed olulise ebakindluse kohta, mis võib anda alust kahtlusteks, kas üksus suudab jätkata tegevust jätkava üksusena, ning vastavad selgitused;

g)      üksikasjalik järeldus, kas üksuse raamatupidamine, arvestus, kõik auditeeritud dokumendid, raamatupidamise aastaaruanded või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanded ja võimalikud täiendavad aruanded annavad tunnistust asjakohasusest;

h)      andmed kõigi mittevastavuse juhtumite kohta, sealhulgas ebaoluliste mittevastavuse juhtumite kohta, kui seda peetakse tähtsaks auditikomitee jaoks, et ta saaks täita oma ülesandeid, ning vastavad selgitused;

i)       hinnang raamatupidamise aastaaruannete või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete eri kirjete hindamise meetodite kohta, sealhulgas nende muutmise mis tahes mõjude kohta;

j)       üksikasjalikud andmed kõigi garantiide, vastavuskirjade, avaliku sekkumise meetmete ja muude toetusmeetmete kohta, millele tegevust jätkava üksusena jätkamise suutlikkuse hinnangu andmisel toetuti;

k)      kui teostati inventuur või muu füüsiline kontroll, siis kinnitus inventuuri või füüsilise kontrolli juures osalemise kohta;

l)       konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohustusliku auditi korral konsolideerimise põhimõtted ja nende põhimõtete selgitused;

m)     konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohustusliku auditi korral andmed, missugune osa audititööst on tehtud kolmanda riigi audiitori(te), vannutatud audiitori(te), kolmanda riigi auditeeriva(te) üksus(t)e ja audiitorühingu(te) poolt;

n)      andmed selle kohta, kas auditeeritav üksus esitas kõik palutud selgitused ja dokumendid.

3.           Kui määratud vannutatud audiitorite või audiitorühingute vahel on erimeelsusi seoses auditeerimisprotseduuride, raamatupidamiseeskirjade või mis tahes muude kohustusliku auditi läbiviimisega seonduvate küsimustega, tuleb auditikomiteele esitatavas täiendavas aruandes selgitada sellise erimeelsuse põhjuseid.

4.           Auditikomiteele esitatav täiendav aruanne allkirjastatakse ja kuupäevastatakse vannutatud audiitori(te) või audiitorühingu(te) poolt. Kui kohustusliku auditi teostab audiitorühing, allkirjastavad auditikomiteele esitatava täiendava aruande vähemalt need vannutatud audiitorid, kes kohustusliku auditi audiitorühingu nimel läbi viisid.

5.           Vastava taotluse korral teeb (teevad) vannutatud audiitor(id) või audiitorühing(ud) täiendava aruande viivitamatult kättesaadavaks pädevatele asutustele.

Artikkel 24

Auditikomitee poolt teostatav kohustusliku auditi järelevalve

Avaliku huvi üksuse auditikomitee jälgib kohustuslikku auditit teostava(te) vannutatud audiitori(te) või audiitorühingu(te) tööd.

Vannutatud audiitor(id) või audiitorühing(ud) teavitab (teavitavad) auditikomiteed kohustusliku auditi käigus tuvastatud olulistest asjaoludest, eelkõige olulistest puudustest finantsaruandluse protsessi sisekontrollis. Mis tahes osapoole taotluse korral arutab (arutavad) vannutatud audiitor(id) või audiitorühing(ud) neid asjaolusid auditikomiteega.

Auditikomitee teavitab kohustusliku auditi tulemustest auditeeritava üksuse haldus- või järelevalveorganit. Auditikomitee selgitab, kuidas kohustuslik audit aitas kaasa finantsaruandluse usaldusväärsusele ja milline oli tema roll selles protsessis.

Juhul kui auditeeritav üksus on auditikomitee moodustamise kohustusest vabastatud, otsustab auditeeritav üksus, milline üksuse kogu või organ sõlmib kokkuleppe vannutatud audiitori või audiitorühinguga käesolevas artiklis sätestatud kohustuste täitmiseks.

Artikkel 25

Aruanne avaliku huvi üksuste järelevalveasutustele

1.           Ilma et see piiraks direktiivi 2004/39/EÜ artikli 55, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/48/EÜ[34] artikli 53, direktiivi 2007/64/EÜ artikli 15 lõike 4, direktiivi 2009/65/EÜ artikli 106, direktiivi 2009/110/EÜ artikli 3 esimese lõike ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ[35] artikli 72 kohaldamist, on avaliku huvi üksuse kohustuslikku auditit teostav vannutatud audiitor või audiitorühing kohustatud teavitama avaliku huvi üksuste järelevalveasutusi viivitamatult mis tahes talle kohustusliku auditi läbiviimise käigus teatavaks saanud asjaolust või otsusest seoses selle avaliku huvi üksusega, mis võib viidata või olla põhjuseks millelegi alljärgnevast:

a)      selliste õigus- ja haldusnormide oluline rikkumine, millega määratakse vajaduse korral kindlaks sellisele avaliku huvi üksusele tegevusloa andmise tingimused või mis reguleerivad konkreetselt selliste avaliku huvi üksuste tegevust;

b)      avaliku huvi üksuse pideva toimimise halvenemine;

c)      finantsaruannete kinnitamisest keeldumine või kahtluste väljendamine seoses nendega.

Vannutatud audiitor või audiitorühing on kohustatud teatama ka kõigist asjaoludest ja otsustest, mis on saanud talle teatavaks, kui ta viis läbi kohustuslikku auditit ettevõtja kohta, kellel on tihedad sidemed avaliku huvi üksusega, mille kohustuslikku auditit ta samuti teostab.

2.           Krediidiasutuste ja kindlustusandjate üle järelevalvet teostavad pädevad asutused peavad nende krediidiasutuste ja kindlustusandjate kohustuslikku auditit teostavate vannutatud audiitorite ja audiitorühingutega regulaarset dialoogi.

Hõlbustamaks esimeses lõigus osutatud ülesannete täitmist, annavad Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) välja krediidiasutuste ja kindlustusandjate üle järelevalvet teostavatele pädevatele asutustele määratud suunised kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 ning määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 16.

3.           Kui vannutatud audiitor või audiitorühing avalikustab pädevatele asutustele heauskselt mõne lõikes 1 osutatud asjaolu või otsuse või mis tahes asjaolu lõikes 2 ette nähtud dialoogi raames, ei käsitata seda lepingust või õigusnormidest tuleneva teabe avaldamise piirangu rikkumisena ning sellega ei kaasne sellistele isikutele mingit vastutust.

V PEATÜKK

VANNUTATUD AUDIITORITE JA AUDIITORÜHINGUTE POOLNE LÄBIPAISTVUSARUANDLUS NING DOKUMENTIDE SÄILITAMINE

Artikkel 26

Finantsteabe avalikustamine

1.           Avaliku huvi üksuste kohustuslikku auditit teostav audiitorühing teeb oma majandusaasta aruande direktiivi 2004/109/EÜ artikli 4 lõike 2 tähenduses avalikuks hiljemalt nelja kuu jooksul pärast iga majandusaasta lõppu.

Avaliku huvi üksuste kohustuslikku auditit teostavad vannutatud audiitorid avaldavad oma majandusaasta kasumiaruande.

2.           Majandusaasta aruandes ja majandusaasta kasumiaruandes kajastatakse kogukäive, mis on jaotatud avaliku huvi üksuste ning avaliku huvi üksusest emaettevõtjaga ettevõtete kontserni kuuluvate üksuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohustusliku auditi tasudeks, muude üksuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohustusliku auditi tasudeks ning artikli 10 lõikes 2 määratletud auditiga seonduvate finantsteenuste eest saadud tasudeks.

Majandusaasta aruanne ja majandusaasta kasumiaruanne auditeeritakse vastavalt käesoleva määruse sätetele.

3.           Kui vannutatud audiitor või audiitorühing kuulub võrgustikku, esitab vannutatud audiitor või audiitorühing majandusaasta aruandes või majandusaasta kasumiaruande lisana järgmise lisateabe:

a)      kõigi võrgustikku kuuluvate vannutatud audiitorite või audiitorühingute nimed;

b)      iga võrgustikku kuuluva vannutatud audiitori või audiitorühingu puhul riik (riigid), kus ta on kvalifitseeritud vannutatud audiitorina või kus on tema registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht;

c)      võrgustikku kuuluvate vannutatud audiitorite või audiitorühingute kogukäive raamatupidamise aastaaruannete või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohustusliku auditi teostamisest;

d)      võrgustiku auditeeritud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ning juhul, kui on olemas juriidiline isik, kes omab võrgustiku üle valitsevat mõju, selle juriidilise isiku auditeeritud raamatupidamisaruanne, mis on koostatud vastavalt direktiivi 2004/109/EÜ artikli 4 lõikele 3.

Erandina esimesest lõigust ei tohi vannutatud audiitor või audiitorühing esitada lisateavet, kui see võrgustiku üle valitsevat mõju omav juriidiline isik või muu võrgustiku esindaja selle avalikustab. Sel juhul märgib vannutatud audiitor või audiitorühing majandusaasta kasumiaruande või majandusaasta aruande lisas, kust seda teavet on võimalik saada.

4.           Majandusaasta raamatupidamisaruanne ja majandusaasta kasumiaruanne avaldatakse vannutatud audiitori või audiitorühingu veebisaidil ning need peavad olema sellel veebisaidil kättesaadavad vähemalt viie aasta jooksul.

              Vannutatud audiitorid ja audiitorühingud teatavad pädevatele asutustele, et majandusaasta kasumiaruanne või majandusaasta raamatupidamisaruanne on avaldatud vannutatud audiitori või audiitorühingu veebisaidil.

Artikkel 27

Läbipaistvusaruanne

1.           Avaliku huvi üksuste kohustuslikku auditit teostav vannutatud audiitor või audiitorühing avalikustab oma iga-aastase läbipaistvusaruande hiljemalt kolme kuu jooksul pärast iga majandusaasta lõppu. Iga-aastane läbipaistvusaruanne avaldatakse vannutatud audiitori või audiitorühingu veebisaidil ning see peab olema sellel veebisaidil kättesaadav vähemalt viie aasta jooksul.

Vannutatud audiitoril või audiitorühingul on lubatud oma avaldatud iga-aastast läbipaistvusaruannet ajakohastada. Sellisel juhul lisab audiitor või ühing märke, et see on aruande ajakohastatud versioon, kusjuures aruande algne versioon peab olema veebisaidil samuti jätkuvalt kättesaadav.

Vannutatud audiitorid ja audiitorühingud teavitavad sellest ESMAt ja pädevaid asutusi, kui iga-aastane läbipaistvusaruanne on vannutatud audiitori või audiitorühingu veebisaidil vastavalt kas avaldatud või kui seda on ajakohastatud.

2.           Iga-aastane läbipaistvusaruanne peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

a)      audiitorühingu õigusliku struktuuri ja omanike kirjeldus;

b)      kui vannutatud audiitor või audiitorühing kuulub võrgustikku, siis võrgustiku ning selle õigusliku ja struktuurse ülesehituse kirjeldus;

c)      audiitorühingu juhtimisstruktuuri kirjeldus;

d)      audiitorühingu sisemise kvaliteedikontrolli süsteemi kirjeldus ja haldus- või juhtimisorgani avaldus selle toimimise tulemuslikkuse kohta;

e)      märge selle kohta, millal teostati viimane artiklis 40 osutatud kvaliteeditagamise ülevaatus;

f)       nende avaliku huvi üksuste loetelu, mille kohta vannutatud audiitor või audiitorühing on eelnenud majandusaasta jooksul teostanud kohustusliku auditi, ning nende üksuste loetelu, kellelt vannutatud audiitor või audiitorühing teenib üle 5 % oma aastatulust;

g)      avaldus vannutatud audiitori või audiitorühingu sõltumatu tegevuse kohta, mis ühtlasi kinnitab, et on teostatud sisemine sõltumatuse nõuete täitmise ülevaatus;

h)      avaldus vannutatud audiitori või audiitorühingu poolt järgitavate põhimõtete kohta seoses direktiivi 2006/43/EÜ artiklis 13 osutatud vannutatud audiitorite jätkuõppega;

i)       teave audiitorühingus partnerite tasustamise aluste kohta;

j)       artikli 33 lõike 5 kohast võtmetähtsusega auditeerimispartnerite ja töötajate rotatsiooni käsitlevate põhimõtete kirjeldus;

k)      vajaduse korral ühingujuhtimise aruanne.

Erakorralistel asjaoludel võib vannutatud audiitor või audiitorühing otsustada esimese lõigu punktis f nõutud teavet sellisel määral mitte avaldada, kui see on vajalik leevendamaks otsesest ja märkimisväärset ohtu mis tahes isiku isiklikule turvalisusele. Vannutatud audiitor või audiitorühing peab olema suuteline sellise ohu olemasolu pädevale asutusele tõestama.

3.           Läbipaistvusaruanne peab olema vannutatud audiitori või audiitorühingu poolt allkirjastatud.

Artikkel 28

Ühingujuhtimise aruanne

1.           Juhul kui audiitorühing teenib rohkem kui ühe kolmandiku oma aasta auditituludest suurtelt avaliku huvi üksustelt, peab ta avalikustama oma ühingujuhtimise aruande. Kõnealune aruanne tuleb lisada läbipaistvusaruandesse eraldi jaotisena.

2.           Ühingujuhtimise aruanne sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a)      viide vähemalt ühele järgnevast:

i)        äriühingu üldjuhtimise eeskiri, mida audiitorühingu suhtes kohaldatakse;

ii)       äriühingu üldjuhtimise eeskiri, mida audiitorühing on vabatahtlikult otsustanud järgida;

iii)      kogu asjakohane teave äriühingu üldjuhtimise tava kohta, mida rakendatakse lisaks siseriikliku õiguse nõuetele.

Kui on lisatud punktides i ja ii osutatud teave, peab audiitorühing ühtlasi märkima, kus asjaomased tekstid on avalikult kättesaadavad. Juhul kui on lisatud punktis iii osutatud teave, peab audiitorühing tegema oma äriühingu üldjuhtimise tava avalikult kättesaadavaks.

Kui audiitorühingu suhtes ei kohaldata ühtegi äriühingu üldjuhtimise eeskirja ning ta ei rakenda mõnda neist ka vabatahtlikult, peab ta seda märkima;

b)      kui audiitorühing ei täida vastavalt siseriiklikule õigusele punkti a alapunktis i või ii osutatud äriühingu üldjuhtimise eeskirju, audiitorühingu selgitus selle kohta, missuguseid äriühingu üldjuhtimise eeskirjade osi ta ei järgi, ja põhjused, miks ta neid ei järgi. Kui audiitorühing on otsustanud mõnda punkti a alapunktis i või ii osutatud äriühingu üldjuhtimise eeskirjade sätet mitte kohaldada, peab ta selgitama oma otsuse põhjusi;

c)      ettevõtja finantsaruandlusprotsessiga seonduvate sisekontrolli- ja riskijuhtimissüsteemide peamiste tunnusjoonte kirjeldus;

d)      järgmine teave:

i)        märkimisväärsed otsesed ja kaudsed hääleõiguslikud osalused audiitorühingus, mis moodustavad vähemalt 5 % audiitorühingu kogu hääleõigustest, sealhulgas kaudsed hääleõiguslikud osalused püramiidstruktuuride kaudu ja hääleõiguslikud ristosalused;

ii)       mis tahes erilisi kontrolliõigusi omavad isikud ning nende õiguste kirjeldused, kas need õigused tulenevad teatavate väärtpaberite omamisest, lepingust või millestki muust;

iii)      hääleõiguste mis tahes kitsendused, sealhulgas teatava protsendi või arvu häälte omanikele seatud hääleõiguste piirangud, hääleõiguste kasutamise tähtpäevad;

iv)      juhatuse liikmete ametissemääramist ja vahetamist ning põhikirja muutmist reguleerivad eeskirjad;

v)       juhatuse liikmete volitused;

e)      kui see teave ei ole juba täielikult sätestatud siseriiklikes õigusnormides, aktsionäride, osanike või hääleõiguste omanike koosoleku läbiviimise kord ja koosoleku peamised volitused ning aktsionäride, osanike või hääleõiguste omanike õiguste kirjeldus ja kuidas neid saab rakendada;

f)       haldus-, juhtimis- ja järelevalveorganite ning nende komisjonide koosseis ja töökorraldus.

Artikkel 29

Pädevatele asutustele esitatav teave

Vannutatud audiitor või audiitorühing esitab kord aastas oma pädevale asutusele auditeeritud avaliku huvi üksuste loetelu nendelt teenitud tulude lõikes.

Artikkel 30

Andmete säilitamine

Vannutatud audiitor või audiitorühing peab säilitama artikli 6 lõikes 1, artikli 9 lõikes 3, artikli 11 lõigetes 3 ja 4, artikli 16 lõigetes 2–6, artikli 17 lõigetes 1 ja 2, artikli 18 lõigetes 1 ja 3, artikli 19 lõigetes 3–6, artiklites 22, 23 ja 24, artikli 25 lõigetes 1 ja 2, artiklis 29, artikli 32 lõigetes 2, 3, 5 ja 6, artikli 33 lõikes 6 ning artikli 43 lõikes 4 osutatud dokumendid ja teabe viie aasta vältel pärast vastavate dokumentide või teabe koostamist.

Liikmesriigid võivad nõuda, et vannutatud audiitorid ja audiitorühingud säilitaksid esimeses lõigus osutatud dokumente ja teavet kauem, kooskõlas nende isikuandmete kaitse eeskirjade ning haldus- ja kohtulike menetlustega.

III jaotis

Vannutatud audiitorite või audiitorühingute ametisse määramine avaliku huvi üksuste poolt

Artikkel 31

Auditikomitee

1.           Igal avaliku huvi üksusel peab olema auditikomitee. Auditikomitee moodustatakse auditeeritava üksuse tegevjuhtkonda mittekuuluvatest haldusorgani liikmetest ja/või auditeeritava üksuse järelevalveorgani liikmetest ja/või liikmetest, kes on ametisse määratud auditeeritava üksuse aktsionäride või osanike üldkoosoleku poolt või üksuse puhul, millel ei ole aktsionäre või osanikke, samaväärse organi poolt.

Vähemalt üks auditikomitee liige peab olema pädev auditeerimises ning veel üks liige raamatupidamisarvestuses ja/või auditeerimises. Komitee liikmeskond tervikuna peab omama pädevust vastavas valdkonnas, milles auditeeritav üksus tegutseb.

Enamik auditikomitee liikmetest peavad olema sõltumatud. Auditikomitee esimehe määravad komitee liikmed ning ta peab olema sõltumatu.

2.           Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võib avaliku huvi üksustes, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ[36] artikli 2 lõike 1 punktides f ja t sätestatud kriteeriumidele, täita auditikomitee ülesandeid haldus- või järelevalveorgan tervikuna, tingimusel et kui sellise organi esimees kuulub tegevjuhtkonda, ei ole ta auditikomitee esimees.

3.           Erandina lõikest 1 võivad järgmised avaliku huvi üksused otsustada auditikomiteed mitte moodustada:

a)      avaliku huvi üksused, mis on tütarettevõtjad direktiivi 83/349/EMÜ artikli 1 tähenduses, kui üksus vastab kontserni tasandil kõnealuse artikli lõigete 1–4 nõuetele;

b)      avaliku huvi üksused, mis on vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad (eurofondid), nagu on määratletud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 1 lõikes 2, või alternatiivsed investeerimisfondid, nagu on määratletud direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis a;

c)      avaliku huvi üksused, mille ainsaks äritegevuseks on tegutseda komisjoni määruse (EÜ) nr 809/2004[37] artikli 2 lõikes 5 määratletud varaga tagatud väärtpaberite emitendina;

d)      krediidiasutused direktiivi 2006/48/EÜ artikli 1 lõike 1 tähenduses, mille aktsiad ei ole lubatud kauplemisele ühegi liikmesriigi reguleeritud turul direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses ning mis on jätkuvalt või korduvalt emiteerinud ainult võlaväärtpabereid, millega on lubatud kaubelda reguleeritud turul, tingimusel et kõigi nende võlaväärtpaberite nominaalväärtus kokku jääb alla 100 000 000 euro ning et ta ei ole avaldanud emissiooniprospekti vastavalt direktiivile 2003/71/EÜ.

Punktides b ja c osutatud avaliku huvi üksused peavad selgitama avalikkusele põhjusi, miks nad ei pea asjakohaseks moodustada auditikomiteed ega usaldada auditikomitee ülesannete täitmist haldus- või järelevalveorganile.

4.           Erandina lõikest 1 võib avaliku huvi üksus, millel on auditikomiteega samaväärseid ülesandeid täitev organ, mis on loodud ja tegutseb selle liikmesriigi kehtivate õigusnormide kohaselt, kus auditeeritav üksus on registreeritud, otsustada auditikomiteed mitte moodustada. Sellisel juhul avalikustab üksus, milline organ neid ülesandeid täidab ja kuidas see organ on moodustatud.

5.           Ilma et see piiraks haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmete või muude auditeeritava üksuse aktsionäride või osanike üldkoosoleku määratud liikmete vastutust, peab auditikomitee muu hulgas:

a)      jälgima finantsaruandluse protsessi ning esitama soovitusi või ettepanekuid, et tagada selle usaldusväärsus;

b)      jälgima ettevõtja sisekontrolli tulemuslikkust, vajaduse korral siseauditi ja riskijuhtimise süsteemide tulemuslikkust;

c)      jälgima raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohustuslikku auditit ning teostama järelevalvet auditi aruannete kavandite täielikkuse ja usaldusväärsuse üle kooskõlas artiklitega 22 ja 23;

d)      kontrollima ja jälgima vannutatud audiitorite või audiitorühingute sõltumatust vastavalt artiklitele 5–11 ning eelkõige lisateenuste osutamist auditeeritavale üksusele vastavalt artiklile 10;

e)      vastutama vannutatud audiitori(te) või audiitorühingu(te) valiku menetluse eest ning soovitama vannutatud audiitorit (audiitoreid) või audiitorühingut (-ühinguid), keda vastavalt artiklile 32 ametisse nimetada;

f)       andma loa, iga üksikjuhtumi puhul eraldi, vannutatud audiitori või audiitorühingu poolt auditeeritavale üksusele artikli 10 lõike 3 punkti b alapunktides i ja ii osutatud teenuste osutamiseks.

Artikkel 32

Vannutatud audiitorite ja audiitorühingute ametisse nimetamine

1.           Direktiivi 2006/43/EÜ artikli 37 kohaldamisel kohaldatakse vannutatud audiitorite või audiitorühingute ametisse nimetamisel avaliku huvi üksuste poolt käesoleva artikli lõigetes 2–5 sätestatud tingimusi.

Direktiivi 2006/43/EÜ artikli 37 lõike 2 kohaldamisel teavitab avaliku huvi üksus pädevat asutust kõnealuses artiklis osutatud alternatiivsete süsteemide või meetodite kasutamisest.

2.           Auditikomitee esitab auditeeritava üksuse haldus- või järelevalveorganile vannutatud audiitorite või audiitorühingute ametisse nimetamiseks soovituse. Auditikomitee soovitus peab olema põhjendatud.

Kui soovitus ei ole seotud audiitorteenuse osutamise pikendamisega vastavalt artikli 33 lõike 1 teisele lõigule, peab soovitus sisaldama vähemalt kaht valikut audiitorteenuse osutamise kohta ning auditikomitee peab väljendama neist ühe suhtes nõuetekohaselt põhjendatud eelistust.

Kui soovitus on seotud audiitorteenuse osutamise pikendamisega vastavalt artikli 33 lõike 1 teisele lõigule, võtab auditikomitee oma soovituse koostamisel arvesse kõiki soovitatava vannutatud audiitori või audiitorühingu kohta artikli 40 lõikes 6 osutatud ning pädeva asutuse poolt kooskõlas artikli 44 punktiga d avaldatud tähelepanekuid ja järeldusi.

Auditikomitee märgib oma soovituses, et tema soovitus ei ole mõjutatud kolmanda isiku poolt ning see ei ole seotud ühegi lepinguklausliga, mida käsitletakse lõikes 7.

3.           Kui soovitus ei ole seotud audiitorteenuse osutamise pikendamisega vastavalt artikli 33 lõike 1 teisele lõigule, peab auditikomitee käesoleva artikli lõikes 2 osutatud soovitus olema koostatud järgides auditeeritava üksuse korraldatud valikumenetlust, pidades kinni järgmistest kriteeriumidest:

a)      auditeeritav üksus võib kutsuda mis tahes vannutatud audiitoreid või audiitorühinguid esitama oma ettepanekuid kohustusliku auditi teenuse osutamiseks, tingimusel et järgitakse artikli 33 lõike 2 nõuet ning vähemalt üks kutse saanud audiitor või ühing ei ole audiitor või ühing, kes teenis eelneval kalendriaastal asjaomases liikmesriigis üle 15 % oma audititasudest suurtelt avaliku huvi üksustelt;

b)      auditeeritav üksus võib vannutatud audiitori(te)le või audiitorühingu(te)le kutse saatmise meetodi ise vabalt valida ning ta ei ole kohustatud avaldama hanketeadet Euroopa Liidu Teatajas ja/või siseriiklikes riigi teatajates ega ajalehtedes;

c)      auditeeritav üksus koostab kutsutud vannutatud audiitori(te) või audiitorühingu(te) jaoks hankedokumendid. Need hankedokumendid peavad võimaldama neil mõista, millega auditeeritav üksus tegeleb ning mis liiki kohustuslik audit on vaja läbi viia. Hankedokumendid peavad sisaldama läbipaistvaid ja mittediskrimineerivaid valikukriteeriume, millest auditeeritav üksus vannutatud audiitorite või audiitorühingute esitatud ettepanekute hindamisel lähtub;

d)      auditeeritav üksus võib valikumenetluse vabalt valida ning pidada menetluse käigus huvitatud pakkujatega otseseid läbirääkimisi;

e)      juhul kui artiklis 35 osutatud pädevad asutused nõuavad vannutatud audiitoritelt või audiitorühingutelt vastavalt siseriiklikule või ELi õigusele vastavust teatavatele kvaliteedistandarditele, peavad need standardid olema kaasatud hankedokumentidesse;

f)       auditeeritav üksus hindab vannutatud audiitorite või audiitorühingute esitatud ettepanekuid vastavalt hankedokumentides eelnevalt määratletud valikukriteeriumidele. Auditeeritav üksus koostab valikumenetluse tulemuste kohta aruande, mille kinnitab auditikomitee. Auditeeritav üksus ja auditikomitee võtavad arvesse kõiki artikli 40 lõikes 6 osutatud kontrolliaruandeid, mis on koostatud taotlejatest vannutatud audiitorite või audiitorühingute kohta ja avaldatud pädeva asutuse poolt vastavalt artikli 44 punktile d;

g)      auditeeritav üksus peab olema suuteline artiklis 35 osutatud pädevale asutusele tõestama, et valikumenetlus viidi läbi õiglaselt.

Auditikomitee vastutab esimeses lõigus osutatud valikumenetluse eest.

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel avalikustab artikli 35 lõikes 1 osutatud pädev asutus asjaomaste vannutatud audiitorite ja audiitorühingute nimekirja, mida ajakohastatakse kord aastas. Pädev astus kasutab vannutatud audiitorite ja audiitorühingute poolt kooskõlas artikliga 28 esitatud teavet asjakohaste arvutuste tegemiseks.

4.           Avaliku huvi üksused, mis vastavad direktiivi 2003/71/EÜ artikli 2 lõike 1 punktides f ja t sätestatud kriteeriumidele, ei ole kohustatud lõikes 4 osutatud valikumenetlust kohaldama.

5.           Haldus- või järelevalveorgani ettepanek auditeeritava üksuse aktsionäride, osanike või liikmete üldkoosolekule vannutatud audiitorite või audiitorühingute ametisse nimetamiseks peab sisaldama auditikomitee esitatud soovitust.

Juhul kui haldus- või järelevalveorgani ettepanek lahkneb auditikomitee soovitusest, tuleb ettepanekus põhjendada, miks auditikomitee soovitust ei järgita.

6.           Krediidiasutuse või kindlustusandja puhul esitab haldus- või järelevalveorgan oma ettepaneku kavandi artikli 35 lõikes 2 osutatud pädevale asutusele. Artikli 35 lõikes 2 osutatud pädeval asutusel on õigus soovituses esitatud valik vetostada. Sellist vastuseisu tuleb nõuetekohaselt põhjendada.

Juhul kui pädev asutus ei esita oma vastust ettenähtud aja jooksul pärast auditikomitee soovituse esitamist, käsitatakse seda soovitusega vaikimisi nõusolekuna.

7.           Mis tahes lepinguklausel, mis on sõlmitud avaliku huvi üksuse ja kolmanda isiku vahel ning mis piirab selle üksuse aktsionäride, osanike või liikmete üldkoosoleku direktiivi 2006/43/EÜ artikli 37 kohast valikut teatavate kategooriate või teatavatesse nimekirjadesse kaasatud vannutatud audiitorite või audiitorühingute osas, kes võiksid teostada selle üksuse kohustuslikku auditit, on kehtetu.

Avaliku huvi üksus teavitab artiklis 35 osutatud pädevaid asutusi igast kolmanda isiku katsest kehtestada sellist lepinguklauslit või muul viisil mõjutada vannutatud audiitori või audiitorühingu valimist käsitlevat aktsionäride või osanike üldkoosoleku otsust.

8.           Kui auditeeritav üksus on auditikomitee moodustamise kohustusest vabastatud, otsustab auditeeritav üksus, milline üksuse kogu või organ selle ülesandeid käesolevas artiklis sätestatud kohustuste puhul täidab.

9.           Liikmesriigid võivad otsustada, et teatavatel asjaoludel määravad avaliku huvi üksused ametisse minimaalse arvu vannutatud audiitoreid või audiitorühinguid, ning kehtestada ametisse määratud audiitorite või ühingute vahelisi suhteid reguleerivad tingimused.

Kui liikmesriik sellise nõude kehtestab, peab ta teavitama sellest komisjoni ja ESMAt.

10.         Selleks et lihtsustada auditeeritaval üksusel tema vannutatud audiitori või audiitorühingu ametisse nimetamise valikumenetluse korraldamise kohustuse täitmist, annavad EBA, EIOPA ja ESMA kooskõlas vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16, määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 16 ning määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 16 välja avaliku huvi üksustele suunatud suunised, milles käsitletakse lõikes 3 osutatud valikumenetlust reguleerivaid kriteeriume.

Artikkel 33

Audiitorteenuse osutamise kestus

1.           Avaliku huvi üksus määrab vannutatud audiitori või audiitorühingu ametisse esimeseks audiitorteenuse osutamise perioodiks, mille kestus ei ole lühem kui kaks aastat.

Avaliku huvi üksus võib seda audiitorteenuse osutamist pikendada ainult üks kord.

Audiitorteenuse osutamise kahe perioodi kestus kokku ei tohi ületada kuut aastat.

Kui kuus aastat kestva teenuse osutamise ajaks on määratud ametisse kaks vannutatut audiitorit või audiitorühingut, ei tohi kummagi vannutatud audiitori või audiitorühingu poolt teenuse osutamise kestus ületada üheksa aastat.

2.           Pärast lõikes 1 osutatud audiitorteenuse osutamise maksimaalse kestuse saavutamist, ei ole asjaomasel vannutatud audiitoril või audiitorühingul või tema võrgustiku mis tahes ELis asuval liikmel lubatud teostada asjaomase avaliku huvi üksuse kohustuslikku auditit enne, kui on möödunud vähemalt neljaaastane vaheperiood.

3.           Erandina lõigetest 1 ja 2 võib avaliku huvi üksus erandkorras taotleda artikli 35 lõikes 1 osutatud pädevalt asutuselt pikendust, mille alusel määrata sama vannutatud audiitor või audiitorühing uuesti ametisse audiitorteenuse osutamise täiendavaks perioodiks. Kui ametisse määratakse kaks vannutatud audiitorit või audiitorühingut, siis kolmas audiitorteenuse osutamise periood ei tohi olla pikem kui kolm aastat. Kui ametisse määratakse üks vannutatud audiitor või audiitorühing, siis kõnealune kolmas audiitorteenuse osutamise periood ei tohi olla pikem kui kaks aastat.

4.           Kohustusliku auditi eest vastutav(ad) võtmetähtsusega auditeerimispartner(id) lõpetab (lõpetavad) osalemise avaliku huvi üksuse kohustusliku auditi läbiviimises, kui ametissemääramisest on möödunud seitse aastat. Ta võib või nad võivad osaleda sama avaliku huvi üksuse kohustusliku auditi läbiviimises uuesti, kui on möödunud lisaks vähemalt kolm aastat.

Vannutatud audiitor või audiitorühing kehtestab kohustuslikku auditit teostavate kõige kõrgema tasandi töötajate suhtes asjakohase järkjärgulise rotatsiooni mehhanismi, sealhulgas vähemalt isikute suhtes, kes on registreeritud vannutatud audiitoritena. Järkjärgulist rotatsiooni mehhanismi kohaldatakse etappidena ning pigem üksikisikute kui tervete töörühmade suhtes. See peab olema proportsionaalne vannutatud audiitori või audiitorühingu tegevuse ulatuse ja mastaapsusega.

Vannutatud audiitor või audiitorühing peab olema suuteline tõestama pädevale asutusele, et seda mehhanismi kohaldatakse tulemuslikult ning see on kohandatud vastavalt vannutatud audiitori või audiitorühingu tegevuse ulatusele ja mastaapsusele.

5.           Kui vannutatud audiitor või audiitorühing vahetatakse välja teise vannutatud audiitori või audiitorühingu vastu, esitab endine vannutatud audiitor või audiitorühing uuele vannutatud audiitorile või audiitorühingule üleandmistoimiku. Kõnealune toimik sisaldab asjakohast teavet auditeeritava üksuse kohta, mis võib olla põhjendatult vajalik selleks, et mõista auditeeritava üksuse tegevuse olemust ja sisemist töökorraldust ning tagada kohustusliku auditi järjepidevus ja võrreldavus eelnevatel aastatel läbi viidud audititega.

Samuti võimaldab endine vannutatud audiitor või audiitorühing uuele vannutatud audiitorile või audiitorühingule juurdepääsu eelnevate aastate artiklis 23 osutatud täiendavatele auditikomiteele esitatavatele aruannetele ning kogu teabele, mis on edastatud vastavalt artiklitele 25 ja 27 pädevatele asutustele.

Endine vannutatud audiitor või audiitorühing peab olema suuteline pädevale asutusele tõestama, et selline teave on uuele vannutatud audiitorile või audiitorühingule esitatud.

6.           ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse tehnilised nõuded lõikes 6 osutatud üleandmistoimiku sisu kohta.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu lõikes 6 osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 10.

Artikkel 34

Vannutatud audiitorite või audiitorühingute tagasikutsumine ja tagasiastumine

1.           Ilma et see piiraks direktiivi 2006/43/EÜ artikli 38 lõike 1 kohaldamist, teavitavad auditeeritav üksus ja vannutatud audiitor või audiitorühing pädevat asutust vannutatud audiitori või audiitorühingu tagasikutsumisest või tagasiastumisest tema ametisoleku lepingu kehtivuse ajal ning esitavad selle kohta asjakohased selgitused.

Juhul kui liikmesriik on kooskõlas artikli 35 lõikega 2 määranud käesoleva määruse III jaotise nõudeid täitma mõne muu pädeva asutuse, edastab see pädev asutus kõnealuse teabe artikli 35 lõikes 1 osutatud pädevale asutusele.

2.           Mõjuvatel põhjustel on auditikomiteel, ühel või mitmel aktsionäril, artikli 35 lõikes 1 või artikli 35 lõikes 2 osutatud pädevatel asutustel võimalus pöörduda vannutatud audiitori(te) või audiitorühingu(te) tagasikutsumise asjus hagiga riikliku kohtu poole.

Juhul kui kohaldatakse direktiivi 2007/36/EÜ artikli 6 lõikes 2 sätestatud tingimust, kohaldatakse seda tingimust ka aktsionäride suhtes, kes kasutavad esimeses lõigus kirjeldatud õigust.

Kui auditeeritav üksus on auditikomitee moodustamise kohustusest vabastatud, otsustab auditeeritav üksus, milline üksuse kogu või organ selle ülesandeid käesoleva lõike nõuete kohaldamisel täidab.

IV jaotis

Avaliku huvi üksuste kohustuslikku auditit teostavate audiitorite ja audiitorühingute tegevuse järelevalve

I PEATÜKK

PÄDEVAD ASUTUSED

Artikkel 35

Pädevate asutuste määramine

1.           Iga liikmesriik määrab pädeva asutuse, kes vastutab käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmise eest ning käesoleva määruse nõuete kohaldamise tagamise eest.

Pädevaks asutuseks on üks järgmistest:

a)      direktiivi 2004/109/EÜ artikli 24 lõikes 1 osutatud pädev asutus;

b)      direktiivi 2004/109/EÜ artikli 24 lõike 4 punktis h osutatud pädev asutus;

c)      direktiivi 2006/43/EÜ artiklis 32 osutatud pädev asutus.

2.           Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid otsustada, et vastutus kõigi või osa käesoleva määruse III jaotise nõuete kohaldamise tagamise eest pannakse pädevale asutusele, millele on osutatud vastavalt järgmistes sätetes:

a)      direktiivi 2004/109/EÜ artikli 24 lõige 1;

b)      direktiivi 2004/109/EÜ artikli 24 lõike 4 punkt h;

c)      direktiivi 2006/48/EÜ artikkel 40;

d)      direktiivi 2009/138/EÜ artikkel 30;

e)      direktiivi 2007/64/EÜ artikkel 20;

f)       direktiivi 2009/110/EÜ artikli 3 lõige 1;

g)      direktiivi 2004/39/EÜ artikkel 48;

h)      direktiivi 2009/110/EÜ artikkel 97;

h)      direktiivi 2011/61/EÜ artikkel 44.

3.           Kui lõigete 1 ja 2 kohaselt on määratud rohkem kui üks pädev asutus, korraldatakse nende asutuste töö nii, et nende ülesanded on selgelt jaotatud.

4.           Lõiked 1, 2 ja 3 ei piira liikmesriigi võimalust kehtestada eraldi õigus- ja halduskord Euroopa ülemereterritooriumide suhtes, mille välissuhete eest asjaomane liikmesriik vastutab.

5.           Pädevatel asutustel peavad olema sobivad töötajad, kellel on nõutav võimekus ja asjatundlikkus, ning piisavad ressursid, et olla suuteline käesolevas määruses sätestatud ülesandeid täitma.

6.           Liikmesriigid teavitavad üksteist, kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 või (EL) nr 1095/2010 asjakohaste nõuetega vastavalt EBAt, EIPAt ja ESMAt ning komisjoni pädevate asutuste määramisest käesoleva määruse kohaldamiseks.

ESMA kogub kõnesoleva teabe kokku ning avalikustab selle.

Artikkel 36

Sõltumatuse tingimused

Pädevad asutused ning asutus, kellele artikli 35 lõikes 1 osutatud pädev asutus on ülesandeid delegeerinud, peavad olema vannutatud audiitoritest ja audiitorühingutest sõltumatud.

Isik ei tohi osaleda kõnealuste asutuste juhtimises, kui ta on viimase kolme aasta jooksul:

a)           teostanud avaliku huvi üksuste kohustuslikke auditeid;

b)           omanud audiitorühingus hääleõigusi;

c)           olnud audiitorühingu haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liige;

d)           olnud audiitorühingu töötaja või muul viisil sellega seotud.

Kõnealuste pädevate asutuste rahastamine peab olema kaitstud ja vaba vannutatud audiitorite ja audiitorühingute mis tahes võimalikust lubamatust mõjust.

Artikkel 37

Kutsesaladus

Kutsesaladuse nõuet kohaldatakse kõigi pädevates asutustes ning asutustes, kellele artikli 35 lõikes 1 osutatud pädev asutus on ülesandeid delegeerinud, töötavate ja varem töötanud isikute suhtes, sealhulgas selliste asutuste poolt töövõtu korras palgatud ekspertide suhtes. Kutsesaladusega hõlmatud teavet ei tohi avaldada ühelegi teisele isikule ega asutusele, välja arvatud juhul, kui see on nõutav vastavalt käesoleva määruse nõuetele või liikmesriigi seadustele, õigusaktidele või haldusmenetlustele.

Artikkel 38

Pädevate asutuste volitused

1.           Ilma et see piiraks artiklite 40 ja 41 kohaldamist, ei tohi käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel liikmesriigi pädevad asutused ega mis tahes muud riigiasutused sekkuda auditiaruannete sisusse.

2.           Selleks et täita oma käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid, on pädevatel asutustel kooskõlas siseriikliku õigusega kõik järelevalve- ja uurimisvolitused, mis on vajalikud nende funktsioonide täitmiseks. Nad rakendavad oma volitusi mis tahes järgmisel viisil:

a)      otseselt;

b)      koostöös teiste asutustega;

c)      oma vastutusel delegeerides volitused üksustele, kellele on delegeeritud ülesandeid vastavalt artikli 35 lõikele 1;

d)      pöördudes pädevate õigusasutuste poole.

3.           Selleks et täita käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid, on pädevatel asutustel järelevalveasutuse õigustes, kooskõlas siseriikliku õigusega, õigus:

a)      juurdepääsule nende ülesannete täitmise seisukohast olulistele mis tahes kujul dokumentidele ning saada või teha nendest koopiad;

b)      nõuda mis tahes isikult teavet ning vajaduse korral kutsuda isik välja ja teda teabe saamise eesmärgil küsitleda;

c)      teostada etteteatatud või etteteatamata kohapealseid kontrolle;

d)      nõuda vannutatud audiitorite või audiitorühingute telefonikõnede ja andmeliikluse väljavõtteid;

e)      anda asjad üle kriminaalvastutusele võtmiseks;

f)       paluda ekspertidel teostada kontrolle või uurimisi;

g)      rakendada artiklis 61 osutatud haldusmeetmeid ja -karistusi.

Pädevad asutused võivad rakendada esimeses lõigus nimetatud volitusi ainult järgmiste isikute suhtes: avaliku huvi üksuste kohustuslikku auditit teostavad vannutatud audiitorid ja audiitorühingud, avaliku huvi üksuste kohustuslikku auditit teostavate vannutatud audiitorite või audiitorühingute tegevusse kaasatud isikud, auditeeritavad üksused, nende sidusettevõtjad ja seotud kolmandad osapooled, kolmandad osapooled, kellelt avaliku huvi üksuste kohustuslikku auditit teostavad vannutatud audiitorid või audiitorühingud on tellinud teatavate funktsioonide või tegevuste täitmise teenuseid, ning muul viisil avaliku huvi üksuste kohustuslikku auditit teostavate vannutatud audiitorite või audiitorühingutega seotud või sidemeid omavad isikud.

4. Lõike 3 punktis d osutatud telefonikõnede või andmeliikluse väljavõtte taotlemiseks on vaja õigusasutuse luba.

5.           Kui direktiivi 2006/43/EÜ artikli 2 lõike 14 tähenduses ühistu või direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 45 osutatud sarnane üksus peab olema või võib olla siseriikliku õiguse alusel mittetulundusliku audiitorühingu liige, võib artikli 35 lõikes 1 osutatud pädev asutus otsustada, et teatavaid käesoleva määruse kohaseid sätteid ei kohaldata sellise üksuse kohustusliku auditi suhtes tingimusel, et kohustuslikku auditit teostav vannutatud audiitor ja isikud, kellel võib olla võimalus mõjutada kohustuslikku auditit, järgivad käesoleva määruse I peatükis sätestatud sõltumatuse põhimõtteid. Tehes otsuseid selliste erandjuhtude kohta, mille korral käesoleva määruse teatavaid sätteid ei kohaldata, konsulteerib artikli 35 lõikes 1 osutatud pädev asutus vajaduse korral ühistu või sarnase üksuse järelevalveasutusega.

              Artikli 35 lõikes 1 osutatud pädev asutus teavitab ESMAt sellistest erandjuhtudest, mil käesoleva määruse teatavaid sätteid ei kohaldata. Ta edastab ESMA-le käesoleva määruse nende sätete loetelu, mida ei ole kohaldatud lõikes 5 osutatud üksuste kohustusliku auditi suhtes, ning põhjendused, mille alusel on tehtud erand asjaomaste sätete kohaldamisel.

6.           Käesoleva artikli kohaste järelevalve- ja uurimisvolituste rakendamise käigus toimuvat isikuandmete töötlemist teostatakse kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ.

Artikkel 39

Koostöö muude pädevate asutustega riiklikul tasandil

Artikli 35 lõike 1 alusel määratud pädev asutus ning vajaduse korral mis tahes muu asutus, kellele kõnealune pädev asutus on delegeerinud ülesandeid, teeb riiklikul tasandil koostööd:

a)           pädevate asutustega, kes vastutavad vannutatud audiitorite ja audiitorühingute tunnustamise ja registreerimise eest vastavalt direktiivile 2006/43/EÜ;

b)           artikli 35 lõikes 2 osutatud asutustega, olenemata sellest, kas need on määratud pädevateks asutusteks käesoleva määruse kohaldamiseks või mitte;

c)           rahapesu andmebüroodega ning direktiivi 2005/60/EÜ artiklites 21 ja 37 osutatud pädevate asutustega.

II PEATÜKK

KVALITEEDITAGAMINE, UURIMISED, TURU JÄLGIMINE, SITUATSIOONPLANEERIMINE JA PÄDEVATE ASUTUSTE ÜLESANNETE LÄBIPAISTVUS

Artikkel 40

Kvaliteeditagamine

1.           Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)      „kontrollid” – vannutatud audiitori või audiitorühingu kvaliteeditagamise ülevaatused, mida juhib kontrollija ning mis ei kujuta endast uurimist artikli 41 tähenduses;

b)      „kontrollija” – ülevaataja, kes vastab käesoleva artikli lõike 3 teise lõigu punktis a sätestatud nõuetele ning kes on pädeva asutuse töötaja;

c)      „ekspert” – füüsiline isik, kellel on eriteadmised finantsturgude, finantsaruandluse, auditeerimise või muudes kontrolliga seotud valdkondades, võib olla ka praktiseeriv vannutatud audiitor.

2.           Artikli 35 lõikes 1 osutatud pädevad asutused kehtestavad auditi kvaliteedi tagamise tulemusliku süsteemi.

Pädev asutus teostab avaliku huvi üksuste kohustuslikku auditit teostavate vannutatud audiitorite ja audiitorühingute kvaliteeditagamise ülevaatust vähemalt kord iga kolme aasta järel.

3.           Pädev asutus vastutab kvaliteeditagamise süsteemi eest ning korraldab selle selliselt, et see oleks sõltumatu ülevaadatavatest vannutatud audiitoritest ja audiitorühingutest.

Pädeval asutusel on järgmised ülesanded, mida ei saa delegeerida ühelegi raamatupidamisarvestuse või auditi kutsealaga seotud ühendusele ega organile:

a)      kontrollimeetodite, sealhulgas kontrolli ja järelmeetmete käsiraamatute, aruandlusmeetodite ja korrapärase kontrolli programmide kinnitamine ja muutmine;

b)      kontrolliaruannete ja järelaruannete kinnitamine ja muutmine;

c)      iga kontrolli jaoks kontrollija heakskiitmine ja määramine.

Pädev asutus eraldab kvaliteeditagamise süsteemi jaoks piisavalt ressursse.

4.           Pädev asutus tagab, et kehtestatud on asjakohased põhimõtted ja menetlused seoses töötajate, sealhulgas kontrollijate, ning kontrollisüsteemi juhtimise sõltumatuse ja objektiivsusega.

Kontrollijate määramisel lähtub pädev asutus järgmistest kriteeriumidest:

a)      kontrollijatel on asjakohane erialane haridus ja kogemus kohustusliku auditi ja finantsaruandluse valdkonnas, millele lisaks nad peavad olema läbinud erikoolituse kvaliteeditagamise ülevaatuste alal;

b)      praktiseerival vannutatud audiitoril ning vannutatud audiitori või audiitorühingu töötajal või muul viisil nendega seotud isikul ei ole lubatud tegutseda kontrollijana;

c)      isikul ei ole lubatud tegutseda kontrollijana vannutatud audiitori või audiitorühingu kontrollis enne, kui on möödunud vähemalt kaks aastat ajast, kui see isik lakkas olemast selle audiitori või audiitorühingu partner või töötaja või olemast nendega muul viisil seotud;

d)      kontrollijad peavad kinnitama, et nende ja kontrollitava vannutatud audiitori või audiitorühingu vahel ei esine huvide konflikte.

Kui pädevas asutuses ei ole piisavalt kontrollijaid, võib ta konkreetsete kontrollide läbiviimiseks sõlmida lepinguid ekspertidega. Samuti võivad pädevad asutused kasutada ekspertide abi, kui see on vajalik kontrolli nõuetekohaseks teostamiseks. Sellisel juhul peavad nii pädevad asutused kui ka eksperdid täitma käesoleva lõike nõudeid. Eksperdid peavad olema sõltumatud kutseühingutest ja -organitest.

5.           Kontrollid hõlmavad:

a)      audiitorühingu või vannutatud audiitori sisemise kvaliteedikontrolli süsteemi ülesehituse hindamist;

b)      avaliku huvi üksuste menetluste asjakohast vastavustestimist ja audititoimikute ülevaatust, et kontrollida sisemise kvaliteedikontrollisüsteemi tulemuslikkust;

c)      lähtuvalt käesoleva lõike punktide a ja b kohase kontrolli tulemustest, vannutatud audiitori või audiitorühingu poolt kooskõlas artikliga 27 avaldatud kõige hiljutisema iga-aastase läbipaistvusaruande sisu hindamist.

Läbi tuleb vaadata vähemalt järgmised vannutatud audiitori või audiitorühingu sisekontrolli põhimõtted ja menetlused:

a)      see, kas vannutatud audiitor või audiitorühing järgib kohaldatavaid auditeerimis- ja kvaliteedikontrollistandardeid ning eetika- ja sõltumatusnõudeid, sealhulgas direktiivi 2006/43/EÜ IV peatüki ja käesoleva määruse artiklitega 5–10 seotud nõudeid, ning asjaomase liikmesriigi asjakohaseid õigus- ja haldusnorme;

b)      kasutatavate ressursside maht ja kvaliteet, sealhulgas direktiivi 2006/43/EÜ artiklis 13 sätestatud jätkuõppe nõuete täitmine;

c)      artiklis 9 sätestatud audititasude nõuete täitmine.

Vastavustestimiseks valitakse välja vähemalt märkimisväärne osa audititoimikutest, tuginedes kohustusliku auditi ebaadekvaatse teostamise riski analüüsile.

Samuti vaatavad pädevad asutused perioodiliselt üle vannutatud audiitorite ja audiitorühingute poolt kohustusliku auditi teostamisel kasutatavad metoodikad.

Kontrollid peavad olema asjakohased ning proportsionaalsed arvestades ülevaadatava audiitorühingu või vannutatud audiitori tegevuse ulatust ja keerukust.

6.           Enne kontrolliaruande lõplikku vormistamist teavitatakse kontrollitud vannutatud audiitorit või audiitorühingut soovituste aluseks olevatest kontrolli käigus tuvastatud asjaoludest ning järeldustest, sealhulgas läbipaistvusaruandega seonduvatest asjaoludest ja järeldustest, ning arutatakse neid temaga.

Kontrollitud vannutatud audiitor või audiitorühing võtab pädeva asutuse määratud mõistliku aja jooksul meetmed kontrolli alusel tehtud soovituste järgimiseks. Audiitorühingu sisemise kvaliteedikontrolli süsteemi kohta esitatud soovituste puhul ei või see aeg olla pikem kui 12 kuud.

7.           Kontrolli kohta koostatakse aruanne, mis sisaldab kvaliteeditagamise ülevaatuse peamisi järeldusi.

Artikkel 41

Uurimine

Artikli 35 lõikes 1 osutatud pädevad asutused kehtestavad tulemusliku uurimissüsteemi, et tuvastada ja kõrvaldada ebaadekvaatne avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi läbiviimine ning vältida seda edaspidi.

Kui pädev asutus sõlmib konkreetsete ülesannete täitmiseks lepingu ekspertidega, tagab pädev asutus, et nende ekspertide ja uurimise all oleva vannutatud audiitori või audiitorühingu vahel ei oleks huvide konflikte.

Artikkel 42

Turu jälgimine

1.           Artikli 35 lõikes 1 osutatud pädevad asutused jälgivad korrapäraselt avaliku huvi üksustele kohustusliku auditi teenuste osutamise turul toimuvat arengut.

Eelkõige hindavad pädevad asutused järgmist:

a)      suurest kontsentratsioonist tulenevaid riske, sealhulgas märkimisväärset turuosa omavate audiitorühingute tegevuse lõpetamist, kohustusliku auditi teenuste pakkumise katkemist nii konkreetsete sektorite siseselt kui ka sektoriteüleselt, riski edasist kuhjumist turul ning selle mõju finantssektori üldisele stabiilsusele;

b)      vajadust võtta meetmeid nende riskide leevendamiseks.

2.           Iga pädev asutus koostab X. Xks 20XX [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] ning pärast seda vähemalt kord kahe aasta jooksul selle kohta aruande ning esitab selle ESMA-le, EBA-le ja EIOPA-le.

ESMA, EBA ja EIOPA koostavad nende aruannete põhjal ühisaruande olukorra kohta ELi tasandil. See aruanne esitatakse komisjonile, Euroopa Keskpangale ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule.

Artikkel 43

Situatsioonplaneerimine

1.           Ilma et see piiraks artikli 52 kohaldamist, nõuavad artikli 35 lõike 1 kohaselt määratud pädevad asutused iga liikmesriigi vähemalt kuuelt avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi valdkonna suurimalt audiitorühingult situatsiooniplaani koostamist, milles käsitletaks võimalikke sündmusi, mis võivad ohustada asjaomase ühingu tegevuse jätkuvust.

Pädev asutus avalikustab esimeses lõigus sätestatud ühingute nimekirja ning ajakohastab seda kord aastas. Selleks et välja arvutada, millised need kuus suurimat audiitorühingut on, kasutab pädev astus vannutatud audiitorite ja audiitorühingute poolt kooskõlas artikliga 28 esitatud teavet.

2.           Situatsiooniplaanis määratakse kindlaks meetmed vältimaks katkestusi kohustusliku auditi teenuste osutamises avaliku huvi üksustele, vastutuse või maine riskist tulenevat ülekanduvat mõju teistele audiitorühingutele sõltumata sellest, kas need kuuluvad samasse võrgustikku või mitte, ning ennetada edasist riski struktuurset kuhjumist turul.

Situatsiooniplaanis esitatakse:

a)      vastutuse tase, mis audiitorühingu siseselt iga partneri suhtes kehtib;

b)      ulatus, mil määral õiguslik vastutus võib levida teistele samasse võrgustikku kuuluvatele audiitorühingutele siseriiklikul, ELi või rahvusvahelisel tasandil.

3.           Ilma et see piiraks kehtivate siseriiklike maksejõuetuse õigusaktide kohaldamist, võivad pädevad asutused nõuda konkreetselt, et situatsiooniplaanis määrataks kindlaks meetmed valmistumaks ette asjaomase ühingu puhul kriisi nõuetekohaseks lahendamiseks.

4.           Asjaomased audiitorühingud esitavad oma vastavad situatsiooniplaanid pädevatele asutustele pädevate asutuste määratud aja jooksul. Situatsiooniplaane vajaduse korral ajakohastatakse.

Pädevad asutused ei kiida situatsiooniplaane ametlikult heaks ega kinnita neid. Siiski võivad nad esitada situatsiooniplaani või situatsiooniplaani kavandi kohta arvamuse, kui audiitorühing neilt eelnevalt nõu küsib.

Artikkel 44

Pädevate asutuste tegevuse läbipaistvus

Pädevate asutuste tegevus peab olema läbipaistev ning nad avaldavad vähemalt alljärgneva:

a)           iga-aastased tegevusaruanded, milles käsitletakse käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmist;

b)           iga-aastased tööprogrammid, milles käsitletakse käesolevas määruses sätestatud ülesandeid;

c)           kord aastas aruanne kvaliteeditagamise süsteemi üldiste tulemuste kohta. Kõnealune aruanne peab sisaldama teavet väljastatud soovituste, soovituste järelmeetmete, võetud järelevalvemeetmete ning rakendatud karistuste kohta. Samuti peab see sisaldama arvandmeid ja muud olulist tulemuste alast teavet rahaliste vahendite ja töötajate ning kvaliteeditagamise süsteemi tõhususe ja tulemuslikkuse kohta;

d)           artikli 40 lõikes 6 osutatud kontrollide käigus tuvastatud asjaolud ning vastavad järeldused.

III PEATÜKK

PÄDEVATE ASUTUSTE VAHELINE KOOSTÖÖ NING SUHTED EUROOPA JÄRELEVALVEASUTUSTEGA

Artikkel 45

Koostöökohustus

Kui see on vajalik käesoleva määruse kohaldamiseks, teevad liikmesriikide pädevad asutused üksteisega koostööd, sealhulgas juhtudel, kui uurimise all olev käitumine ei kujuta endast ühegi asjaomases liikmesriigis kehtiva õigusnormi rikkumist.

Artikkel 46

ESMA

1.           Pädevate asutuste vahelist koostööd korraldatakse ESMA raames.

Selleks moodustab ESMA kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 41 alalise asutusesisese komitee. Kõnealune asutusesisene komitee moodustatakse nii, et sinna kuuluvad vähemalt käesoleva määruse artikli 35 lõikes 1 osutatud pädevate asutuste esindajad. Kui arutluse all on vannutatud audiitorite ja audiitorühingute tunnustamise ja registreerimise või suhetega kolmandate riikidega seonduvad küsimused, mis on olulised avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi seisukohast, kutsutakse kõnealuse asutusesisese komitee koosolekule ka direktiivi 2006/43/EÜ artiklis 32 osutatud pädevate asutuste esindajad.

ESMA teeb määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 54 alusel asutatud Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee raames koostööd EBA ja EIOPAga.

Vajaduse korral võtab ESMA üle kõik otsusega 2005/909/EÜ loodud audiitorite järelevalveasutuste Euroopa ekspertrühma (EGAOB) olemasolevad ja pooleliolevad ülesanded.

2.           ESMA annab pädevatele asutustele nõu käesolevas määruses sätestatud juhtudel. Enne käesoleva määruse kohase mis tahes lõpliku otsuse tegemist kaaluvad pädevad asutused kõnealuseid nõuandeid.

3.           Selleks et lihtsustada käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmist, avaldab ESMA vajaduse korral kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 16 suunised, milles käsitletakse järgmist:

a)      ühised standardid artiklis 22 osutatud aruande sisu ja esituse kohta;

b)      ühised standardid artiklis 23 osutatud aruande sisu ja esituse kohta;

c)      ühised standardid artiklis 24 osutatud auditikomitee järelevalvetegevuse kohta;

d)      ühised standardid ja parimad tavad artiklis 27 osutatud aruande, sealhulgas artiklis 28 osutatud aruande, sisu ja esituse kohta;

e)      ühised standardid ja parimad tavad artiklis 33 osutatud järkjärgulise rotatsiooni mehhanismi puhul;

f)       ühised standardid ja parimad tavad audiitorite tagasikutsumise ja eelkõige selleks mõjuvate põhjuste olemasolu kohta, nagu on osutatud artiklis 34;

g)      pädevate asutuste poolt käesoleva määruse alusel rakendamisele kuuluvad täitemeetmed ja -tegevused;

h)      artiklis 40 sätestatud kvaliteeditagamise ülevaatuste läbiviimise ühised standardid ja parimad tavad, võttes arvesse eelkõige:

i)        vannutatud audiitorite ja audiitorühingute tegevuse erinevat ulatust ja mastaapsust ning tegevuspõhimõtteid;

ii)       võrgustikku kuuluvate vannutatud audiitorite ja audiitorühingute poolt järgitavate kvaliteedistandardite, tegevuspõhimõtete ja menetluste ühitamist;

i)       ühised standardid ja parimad tavad artiklis 41 sätestatud uurimiste läbiviimise puhul;

j)       artiklis 48 sätestatud teabevahetuse menetlused;

k)      artiklis 49 sätestatud kvaliteeditagamise ülevaatuste alase koostöö menetlused ja meetodid;

l)       artiklis 51 sätestatud ühisuurimiste ja -kontrollide menetlused ja meetodid;

m)     artiklis 53 sätestatud kolleegiumide tegevuse üldtingimused, sealhulgas kolleegiumide koosseisu määramise meetodid, moderaatorite valimine, kolleegiumide tegevust käsitlevad kirjalikud kokkulepped ning kolleegiumide vaheline kooskõlastuskord.

Enne esimeses lõigus osutatud suuniste väljaandmist konsulteerib ESMA EBA ja EIOPAga.

4.           ESMA koostab X. Xks 20XX [neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] ning pärast seda vähemalt kord kahe aasta jooksul käesoleva määruse kohaldamise kohta aruande.

Enne oma aruande avalikustamist konsulteerib ESMA EBA ja EIOPAga.

Aruandes, mis tuleb koostada X. Xks 20XX [kaks aastat pärast määruse jõustumist], hindab ESMA auditiuru struktuuri.

Kõnealuse aruande jaoks analüüsib ESMA mõju, mis vannutatud audiitorite suhtes

kohaldatavatel liikmesriikide tsiviilvastutuse süsteemidel on audituru struktuurile.

ESMA poolt X. Xks 20XX [neli aastat pärast määruse jõustumist] koostatavas aruandes analüüsitakse, kas artikli 35 lõikes 1 osutatud pädevatel asutustel on oma ülesannete täitmiseks piisavad volitused ja asjakohased ressursid.

ESMA poolt X. Xks 20XX [kuus aastat pärast üleminekuperioodi lõppu] koostavas aruandes käsitletakse järgmisi küsimusi:

a)      muutused auditituru struktuuris;

b)      muutused piiriülese tegevuse mudelites, sealhulgas tulenevalt direktiiviga xxxx/xx/EL kehtestatud direktiivi 2006/43/EÜ II peatüki muudatustest;

c)      vahehinnang auditi kvaliteedi paranemise kohta ning käesoleva määruse mõju kohta neile väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes on avaliku huvi üksused.

ESMA poolt X. Xks 20XX [kaksteist aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] koostatavas aruandes hindab ESMA käesoleva määruse mõju.

5.           Komisjon esitab ESMA aruannete ja muu asjakohase tõendusmaterjali alusel enne X X 20XX [kolmi aastat pärast määruse jõustumist] aruande mõju kohta, mis vannutatud audiitorite suhtes kohaldatavatel vastutust käsitlevatel siseriiklikel eeskirjadel on auditiuru struktuurile. Kõnealust aruannet arvesse võttes võtab komisjon meetmed, mida ta peab oma järelduste põhjal asjakohaseks.

Artikkel 47

Päritoluliikmesriigi põhimõte

1.           Liikmesriigid austavad päritoluliikmesriigi regulatsiooni põhimõtet ning põhimõtet, et järelevalvet teostab liikmesriik, kus vannutatud audiitor või audiitorühing on tunnustatud ja kus on auditeeritava üksuse registrijärgne asukoht.

2.           Konsolideeritud raamatupidamisaruannete kohustusliku auditi puhul ei või konsolideeritud raamatupidamisaruande kohustuslikku auditit nõudev liikmesriik kehtestada kohustusliku auditi suhtes täiendavaid nõudeid, mis käsitlevad teises liikmesriigis asuva tütarettevõtja kohustuslikku auditit teostava vannutatud audiitori või audiitorühingu registreerimist, kvaliteeditagamise ülevaatust, auditeerimisstandardeid, kutse-eetikat ja sõltumatust.

3.           Ettevõtja puhul, kelle väärtpaberitega kaubeldakse reguleeritud turul mõnes muus liikmesriigis kui see, kus on selle ettevõtja registrijärgne asukoht, ei või liikmesriik, kus nende väärtpaberitega kaubeldakse, kehtestada kohustusliku auditi suhtes mingeid täiendavaid nõudeid, mis käsitlevad selle ettevõtja raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohustuslikku auditit teostava vannutatud audiitori või audiitorühingu registreerimist, kvaliteeditagamise ülevaatust, auditeerimisstandardeid, kutse-eetikat või sõltumatust.

Artikkel 48

Teabevahetus

1.           Artiklis 35 osutatud pädevad asutused annavad üksteisele ja asjaomastele Euroopa järelevalveasutustele põhjendamatu viivituseta teavet, mida on vaja käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

2.           Kui pädevale asutusele laekub mõnelt teiselt pädevalt asutuselt või Euroopa järelevalveasutuselt teabepäring, võtab see pädev asutus ilma põhjendamatute viivitusteta vajalikke meetmeid soovitud teabe kogumiseks. Kui pädev asutus, kellele päring esitati, ei ole suuteline nõutud teavet liigse viivitusteta andma, teavitab ta selle põhjustest päringu esitanud pädevat asutust.

3.           Pädevad asutused võivad keelduda teabepäringu rahuldamisest mis tahes järgmistel asjaoludel:

a)      teabe edastamine võib mõjutada ebasoodsalt päringu saanud liikmesriigi suveräänsust, julgeolekut või avalikku korda või olla vastuolus riigi väärtpaberieeskirjadega;

b)      sama tegevuse ja samade vannutatud audiitorite või audiitorühingute suhtes on päringu saanud liikmesriigi ametiasutused juba algatanud kohtumenetluse;

c)      päringu saanud liikmesriigi pädevad asutused on juba võtnud sama tegevuse ja samade vannutatud audiitorite või audiitorühingute suhtes vastu lõpliku otsuse.

Ilma et see piiraks kohustusi, mida nad peavad kohtumenetluse käigus täitma, võivad lõike 1 alusel teavet saavad pädevad asutused või Euroopa järelevalveasutused kasutada seda teavet ainult käesolevas direktiivis käsitletud ülesannete täitmiseks ning seoses haldus- või kohtumenetlustega, mis on konkreetselt seotud kõnealuste ülesannete täitmisega.

4.           Pädevad asutused võivad edastada avaliku huvi üksuste järelevalve eest vastutavatele pädevatele asutustele, keskpankadele, Euroopa Keskpankade Süsteemile ja Euroopa Keskpangale kui rahandusasutustele ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule konfidentsiaalset teavet, mis on mõeldud selleks, et nad saaksid täita oma ülesandeid. Kõnealuseid asutusi või organeid ei takistata edastamast pädevatele asutustele teavet, mida pädevad asutused võivad vajada oma käesoleva määruse kohaste kohustuste täitmiseks.

Artikkel 49

Koostöö seoses kvaliteeditagamise ülevaatustega

1.           Pädevad asutused võtavad meetmeid, et tagada kvaliteeditagamise ülevaatuste puhul tulemuslik koostöö liidu tasandil.

2.           Liikmesriigi pädev asutus võib paluda teise liikmesriigi pädevalt asutuselt abi selles teises liikmesriigis märkimisväärselt tegutsevasse võrgustikku kuuluvate vannutatud audiitorite või audiitorühingute kvaliteeditagamise ülevaatuste puhul.

Sellise taotluse esitav pädev asutus teavitab sellest ESMAt. Piiriülese uurimise või kontrolli korral võivad pädevad asutused paluda ESMA-l seda uurimist või kontrolli koordineerida.

3.           Kui pädev asutus saab teise liikmesriigi pädevalt asutuselt taotluse, milles viimane palub võimaldada tal osaleda esimeses liikmesriigis märkimisväärselt tegutsevasse võrgustikku kuuluva vannutatud audiitori või audiitorühingu kvaliteeditagamise ülevaatuses, võimaldab taotluse saanud pädev asutus taotluse esitanud pädeval asutusel asjaomases kvaliteeditagamise ülevaatuses osaleda.

Taotluse esitanud pädeval asutusel ei ole õigust juurdepääsule teabele, mis võib mõjutada ebasoodsalt taotluse saanud liikmesriigi suveräänsust, julgeolekut või avalikku korda või olla vastuolus riigi väärtpaberieeskirjadega.

Artikkel 50

Euroopa kvaliteeditunnistus

1.           ESMA juurutab avaliku huvi üksuste kohustuslikku auditit teostavate audiitorite ja audiitorühingute jaoks Euroopa kvaliteeditunnistuse.

Euroopa kvaliteeditunnistus peab vastama järgmistele tingimustele:

a)      Euroopa kvaliteeditunnistuse väljastab ESMA ning see kehtib kogu ELis;

b)      Euroopa kvaliteeditunnistust võivad taotleda asjaomastele nõuetele vastavad ELi audiitorid ja audiitorühingud;

c)      ESMA avaldab nõuded, mis on vaja Euroopa kvaliteeditunnistuse saamiseks täita. Need nõuded põhinevad auditi kvaliteedil ning direktiivi 2006/43/EÜ artiklis 30 ja käesoleva määruse artiklis 40 osutatud kvaliteeditagamise süsteemidega seonduvate kogemustega;

d)      ESMA võtab taotlevatelt vannutatud audiitoritelt ja audiitorühingutelt Euroopa kvaliteeditunnistuse eest tasu vastavalt käesoleva artikli lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusaktile. Need tasud peavad katma täielikult ESMA vajalikud kulud seoses tunnistuse väljastamisega ning hüvitama kõik kulud, mis pädevatel asutustel võivad tekkida käesoleva artikli kohase töö teostamisel;

e)      ESMA teeb teatavaks tunnistuse väljastamise või taotluse tagasilükkamise põhjused;

f)       vannutatud audiitor või audiitorühing peab tunnistuse esmase väljastamise tingimusi järgima kogu aeg;

g)      ESMA-l on õigus mis tahes vannutatud audiitorile või audiitorühingule tunnistuse väljastamine uuesti läbi vaadata, tehes seda pädeva asutuse palvel või omal algatusel. Arvesse võetakse kvaliteeditagamise ülevaatuste tulemusi;

h)      kui vannutatud audiitor või audiitorühing ei täida enam Euroopa kvaliteeditunnistuse saamise tingimusi, on ESMA-l õigus see tühistada;

i)       ESMA peab tunnistuse saanud vannutatud audiitorite ja audiitorühingute kohta registrit;

j)       Euroopa kvaliteeditunnistus on vabatahtlik ning selle omamine ei ole tingimus, mis peab olema täidetud, et vannutatud audiitor või audiitorühing saaks teostada avaliku huvi üksuste kohustuslikku auditit, saada tunnustatud teises liikmesriigis kooskõlas direktiivi 2006/43/EÜ artikliga 14 või saada tunnustatud teises liikmesriigis kooskõlas kõnealuse direktiivi artikliga 3a.

2.           ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, täpsustades menetluse avaliku huvi üksuste kohustuslikku auditit teostavatele audiitoritele ja audiitorühingutele väljastatava Euroopa kvaliteeditunnistuse saamiseks. Need tehnilised standardid peavad olema kooskõlas järgmiste põhimõtetega:

a)      taotlus esitatakse ESMA-le keeles, mis on heaks kiidetud liikmesriigis, kus asjaomane vannutatud audiitor või audiitorühing on tunnustatud, või rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles.

Juhul kui Euroopa kvaliteeditunnistust taotleb audiitorühingute kontsern, võivad kontserni liikmed anda ühele oma liikmetest volituse esitada kontserni nimel kõik taotlused;

b)      ESMA edastab taotluse koopia nende liikmesriikide pädevatele asutustele, keda taotlus käsitleb;

c)      taotluse seisukohast asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused vaatavad tunnistuse taotluse koos läbi artiklis 53 osutatud pädevate asutuste kolleegiumis. Läbivaatamine hõlmab seda, kas taotlus on täielik ning kas see vastab tunnistuse väljastamise tingimustele. Läbivaatamisel kasutatakse vastava taotleja kohta teostatud kvaliteeditagamise ülevaatuste raames saadud teavet;

d)      taotluse seisukohast asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused nõustavad ESMAt küsimuses, kas taotlejal on õigus tunnistus saada või mitte;

e)      ESMA langetab taotluse suhtes otsuse;

f)       ESMA kehtestab täpsed menetluse etapid ja tähtajad.

Punkti ii kohaldamisel on nendeks liikmesriikideks vähemalt:

– kui taotleja on vannutatud audiitor, siis liikmesriik (liikmesriigid), kus vannutatud audiitor on direktiivi 2006/43/EÜ artikli 3 kohaselt tunnustatud, ning kui vannutatud audiitor on tunnustatud nimetatud direktiivi artikli 14 kohaselt, siis liikmesriik (liikmesriigid), kus ta on selle kohaselt tunnustatud, ja/või liikmesriik (liikmesriigid), kus vannutatud audiitoril on direktiivi 2006/43/EÜ artikli 14 kohane kohanemisaeg;

– kui taotleja on audiitorühing, siis liikmesriik (liikmesriigid), kus audiitorühing on direktiivi 2006/43/EÜ artikli 3 kohaselt tunnustatud, ning kui audiitorühing on tunnustatud kõnealuse direktiivi artikli 3a kohaselt, siis liikmesriik (liikmesriigid), kus ta on selle kohaselt tunnustatud, ja/või liikmesriik (liikmesriigid), kus audiitorühingul on kontrollitavaid ühinguid, tütarettevõtjaid või emaettevõtja.

3.           ESMA esitab komisjonile lõikes 2 osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu hiljemalt [kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse volitused võtta vastu lõikes 2 osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 10.

4.           Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid vastavalt artiklile 68, et määrata kindlaks lõike 1 punktis d osutatud tasud.

Delegeeritud õigusaktides määratakse eelkõige kindlaks tasude liigid ja teenused, mille eest tasu küsitakse, tasude summad, nende maksmise viisi ning viisi, kuidas ESMA hüvitab pädevatele asutustele nende poolt käesoleva artikli kohase töö käigus tekkinud kulud.

Vannutatud audiitorilt või audiitorühingult võetav tasu peab katma kõik halduskulud.

Artikkel 51

Koostöö seoses uurimiste ja kohapealsete kontrollidega

1.           Kui pädev asutus on jõudnud järeldusele, et teise liikmesriigi territooriumil leiab aset või on leidnud aset käesoleva määruse sätetega vastuolus olev tegevus, teavitab ta selle teise liikmesriigi pädevat asutust sellest järeldusest nii täpselt kui võimalik. Teise liikmesriigi pädev asutus peab võtma asjakohaseid meetmeid. Ta teavitab asjast teatanud pädevat asutust tulemusest ning sedavõrd, kui see on võimalik, olulistest vahepealsetest arengutest.

2.           Ühe liikmesriigi pädev asutus võib taotleda uurimise teostamist teise liikmesriigi pädeva asutuse poolt viimase territooriumil.

Samuti võib ta taotleda, et mõnel tema töötajatest lubatakse uurimise käigus olla kõnealuse teise liikmesriigi pädeva asutuse töötajate tegevuse juures, sealhulgas kohapealse kontrolli juures.

Sellist taotlust esitav pädev asutus teavitab esimeses ja teises lõigus osutatud mis tahes taotlusest ESMAt.

Uurimine või kontroll on pidevalt selle liikmesriigi üldkontrolli all, mille territooriumil seda läbi viiakse. Siiski võivad pädevad asutused piiriülese uurimise või kontrolli korral paluda ESMA-l seda uurimist või kontrolli koordineerida.

3.           Taotluse saanud pädev asutus võib keelduda rahuldamast taotlust viia läbi uurimine, nagu on sätestatud lõike 2 esimeses lõigus, või taotlust lubada teise liikmesriigi pädeva asutuse töötajatel olla oma töötajate tegevuse juures, nagu on sätestatud lõike 2 teises lõigus, järgmistel juhtudel:

a)      kui selline uurimine või kohapealne kontroll võib kahjustada taotluse saanud liikmesriigi suveräänsust, julgeolekut või avalikku korda;

b)      kui sama tegevuse ja samade isikute suhtes on taotluse saanud liikmesriigi asutused juba algatatud kohtumenetluse;

c)      kui taotluse saanud liikmesriigi pädevad asutused on juba langetanud nende isikute suhtes samade tegevuste eest lõpliku otsuse.

Artikkel 52

Koostöö seoses situatsioonplaneerimisega

Kui audiitorühing, kelle suhtes kohaldatakse artikli 43 nõuet, kuulub vähemalt ELi mõõdet omavasse võrgustikku, teevad pädevad asutused ESMA raames koostööd tagamaks, et erinevates riiklikes nõuetes võetaks arvesse võrgustiku mõõdet.

Pädevad asutused teevad artikli 43 lõike 4 kohaselt saadud situatsiooniplaanid kättesaadavaks ESMA-le ja teistele pädevatele asutustele.

ESMA ei kiida situatsiooniplaane ametlikult heaks ega kinnita neid, kuid võib esitada nende kohta arvamuse.

Artikkel 53

Pädevate asutuste kolleegiumid

1.           Et hõlbustada artiklites 40, 41, 50, 51, 52 ja 61 osutatud ülesannete täitmist teatavate vannutatud audiitorite, audiitorühingute või nende võrgustike suhtes, võib moodustada pädevate asutuste kolleegiume.

2.           Konkreetsete vannutatud audiitorite või audiitorühingute jaoks moodustab pädevate asutuste kolleegiumid päritoluliikmesriigi pädev asutus.

Kolleegium moodustatakse päritoluliikmesriigi pädevast asutusest ning teiste liikmesriikide mis tahes pädevatest asutustest, tingimusel et:

a)      vannutatud audiitor või audiitorühing osutab kohustusliku auditi teenuseid avaliku huvi üksustele asjaomase liikmesriigi jurisdiktsioonis või

b)      asjaomase liikmesriigi jurisdiktsioonis asutatakse filiaal, mis on osa audiitorühingust.

Moderaatori ülesandeid täidab päritoluliikmesriigi pädev asutus.

3.           Konkreetsete võrgustike jaoks moodustab pädevate asutuste kolleegiumid ESMA ühe või mitme pädeva asutuse taotlusel.

Kolleegiumisse kuuluvad nende liikmesriikide pädevad asutused, kus võrgustik märkimisväärsel määral tegutseb.

4.           15 tööpäeva jooksul pärast teatava võrgustiku jaoks pädevate asutuste kolleegiumi moodustamist valivad selle liikmed korraldaja. Kui kokkuleppele ei jõuta, määrab korraldaja ESMA.

Kolleegiumi liikmed vaatavad korraldaja valiku uuesti läbi vähemalt kord iga viie aasta jooksul tagamaks, et valitud korraldaja on endiselt kõige sobivam.

5.           Korraldaja juhatab kolleegiumi koosolekuid, koordineerib kolleegiumi tegevust ning tagab tõhusa teabevahetuse kolleegiumi liikmete vahel.

6.           Kümne tööpäeva jooksul pärast tema valimist kehtestab korraldaja kolleegiumi raames kirjaliku kooskõlastuskorra seoses järgmiste küsimustega:

a)      pädevate asutuste vahel vahetatav teave;

b)      juhtumid, mil pädevad asutused peavad üksteisega konsulteerima;

c)      juhtumid, mil pädevad asutused võivad järelevalveülesandeid delegeerida vastavalt artiklile 54.

7.           Kui lõike 6 kohase kirjaliku kooskõlastuskorra suhtes kokkuleppele ei jõuta, võib mis tahes kolleegiumi liige pöörduda selle küsimuse lahendamiseks ESMA poole. Korraldaja kaalub hoolikalt ESMA poolt kirjaliku kooskõlastuskorra kohta esitatud nõuandeid, enne kui lepitakse kokku selle lõplik tekst. Kirjalik kooskõlastuskord sätestatakse ühesainsas dokumendis, mis sisaldab ESMA nõuandest märkimisväärse kõrvalekaldumise korral kõiki selle põhjusi. Korraldaja edastab kirjaliku kooskõlastuskorra kolleegiumi liikmetele ja ESMA-le.

Artikkel 54

Ülesannete delegeerimine

Päritoluliikmesriigi pädev asutus võib delegeerida mis tahes oma ülesande teise liikmesriigi pädevale asutusele, kui viimane sellega nõustub. Ülesannete delegeerimine ei mõjuta delegeeriva pädeva asutuse vastutust.

Artikkel 55

Konfidentsiaalsus ja kutsesaladuse hoidmise kohustus seoses ESMAga

1.           Kutsesaladuse hoidmise kohustus kehtib kõigi isikute suhtes, kes töötavad või on töötanud ESMA heaks või mis tahes muu isiku heaks, kellele ESMA on üleandeid delegeerinud, sealhulgas ESMA poolt teenustelepingu alusel värvatud ekspertide suhtes. Kutsesaladusega hõlmatud teavet ei tohi avaldada ühelegi teisele isikule ega asutusele, välja arvatud juhul, kui see on vajalik kohtumenetluse otstarbel.

2.           Käesoleva artikli lõige 1 ega artikkel 37 ei takista ESMAt ja pädevaid asutusi vahetamast konfidentsiaalset teavet. Selliselt vahetatud teabe suhtes kehtib sama kutsesaladuse hoidmise kohustus, mida peavad järgima isikud, kes töötavad või on töötanud pädevates asutustes.

3.           Kogu käesoleva määruse alusel ESMA, pädevate asutuste ning muude asutuste ja organite vahel vahetatud teavet käsitatakse konfidentsiaalsena, välja arvatud juhul, kui ESMA või pädev asutus või muu asutus või organ teatab sellise teabe edastamise ajal, et seda teavet võib avalikustada, või kui selle avalikustamine on nõutav kohtumenetluse otstarbeks.

Artikkel 56

Isikuandmete kaitse

1.           Liikmesriigid kohaldavad käesoleva määruse alusel liikmesriikides teostatava isikuandmete töötlemise suhtes direktiivi 95/46/EÜ nõudeid.

2.           ESMA, EBA ja EIOPA poolt käesoleva määruse raames teostatava isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 45/2001.

IV PEATÜKK

KOOSTÖÖ KOLMANDATE RIIKIDE AMETIASUTUSTEGA NING RAHVUSVAHELISTE ORGANISATSIOONIDE JA ORGANITEGA

Artikkel 57

Teabevahetuse kokkulepe

1.           Pädevad asutused ja ESMA võivad sõlmida koostöölepinguid teabevahetuseks kolmandate riikide pädevate asutustega ainult juhul, kui avaldatava teabe suhtes kohaldatakse asjaomastes kolmandates riikides kutsesaladuse hoidmise tagatisi, mis on vähemalt samaväärsed artiklites 37 ja 55 sätestatutega.

Selline teabevahetus on mõeldud nendele pädevatele asutustele oma ülesannete täitmiseks.

Juhul kui teabevahetus hõlmab isikuandmete edastamist kolmandale riigile, peavad liikmesriigid järgima direktiivi 95/46/EÜ ning ESMA peab järgima määrust (EÜ) nr 45/2001.

2.           Pädevad asutused teevad kolmandate riikide pädevate asutuste või muude asjaomaste organitega koostööd seoses audiitorite ja audiitorühingute kvaliteeditagamise ülevaatuste ja uurimistega. ESMA aitab sellele koostööle kaasa.

ESMA annab oma panuse järelevalvetegevuse lähendamisse kolmandate riikidega.

3.           Kui koostöö või teabevahetus on seotud vannutatud audiitorite või audiitorite valduses olevate auditi töödokumentide või muude dokumentidega, kohaldatakse direktiivi 2006/43/EÜ artiklit 47.

Artikkel 58

Kolmandatelt riikidelt saadud teabe avalikustamine

Liikmesriigi pädev asutus või ESMA võib avalikustada kolmandate riikide pädevatelt asutustelt saadud teavet ainult juhul, kui ta on saanud selleks teabe edastanud pädevalt asutuselt sõnaselge nõusoleku ning kui see pädev asutus on teabe avaldanud kindlal eesmärgil, siis juhul, kui see teave avaldatakse üksnes sel eesmärgil, milleks see pädev asutus oma nõusoleku andis, või kui avaldamise kohustus tuleneb kohtumenetlusest.

Artikkel 59

Kolmandatele riikidele edastatud teabe avalikustamine

Liikmesriigi pädev asutus või ESMA nõuab, et nende poolt kolmanda riigi pädevale asutusele edastatud teavet võib kõnealune kolmanda riigi pädev asutus avalikustada kolmandatele isikutele või asutustele ainult teabe edastanud pädeva asutuse eelneval sõnaselgel nõusolekul, kooskõlas tema siseriikliku õigusega, ning tingimusel, et teave avalikustatakse üksnes sel eesmärgil, milleks liikmesriigi pädev asutus või ESMA oma nõusoleku on andnud, või kui avalikustamise kohustus tuleneb kohtumenetlusest.

Artikkel 60

Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonide ja organitega

ESMA teeb koostööd rahvusvahelisi auditeerimisstandardeid väljatöötavate rahvusvaheliste organisatsioonide ja organitega.

V jaotis

Halduskaristused ja -meetmed

Artikkel 61

Halduskaristused ja -meetmed

1.           Liikmesriigid kehtestavad halduskaristuste ja -meetmete eeskirjad, mida kohaldatakse lisas määratletud käesoleva määruse sätete rikkumiste korral nende rikkumiste eest vastutavate isikute suhtes, ning võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et neid rakendataks. Kehtestatud sanktsioonid ja meetmed peavad olema tulemuslikud, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.           Hiljemalt [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] teavitavad liikmesriigid lõikes 1 osutatud eeskirjadest komisjoni ja ESMAt. Samuti teavitavad nad komisjoni ja ESMAt viivitamatult nende eeskirjade mis tahes järgnevast muudatusest.

3.           Käesolev artikkel ja artiklid 62–66 ei piira riiklike kriminaalõiguse sätete kohaldamist.

Artikkel 62

Sanktsioonide kehtestamise volitused

1.           Käesolevat artiklit kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumiste eest, mis on määratletud lisas.

2.           Ilma et see piiraks pädevate asutuste järelevalvevolitusi kooskõlas artikliga 38, on pädeval asutusel lõikes 1 osutatud rikkumise korral õigus rakendada kooskõlas siseriikliku õigusega vähemalt järgmisi haldusmeetmeid ja -karistusi:

a)      korraldus, millega nõutakse rikkumise eest vastutavalt isikult vastava käitumise lõpetamist ning sellise käitumise mittekordumist;

b)      avalik avaldus, milles on märgitud vastutav isik ja rikkumise olemus ning mis avaldatakse pädevate asutuste veebisaidil;

c)      vannutatud audiitori, audiitorühingu või võtmetähtsusega auditeerimispartneri suhtes kohaldatav ajutine avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi läbiviimise keeld ja/või ajutine keeld allkirjastada auditi aruandeid artikli 22 tähenduses, mis kehtib kogu ELi ulatuses seni, kuni rikkumine on lõpetatud;

d)      teatamine, et auditi aruanne ei vasta artikli 22 nõuetele, kuni rikkumine on lõpetatud;

e)      audiitorühingu liikme või avaliku huvi üksuse haldus- või juhtimisorgani liikme suhtes kohaldatav ajutine keeld, mis ei luba tal ajutiselt täita oma ülesandeid audiitorühingutes või avaliku huvi üksustes;

f)       rahaline halduskaristus, mis vastab kuni kahekordsele kasule, mis on saadud sellisest rikkumisest, või kuni kahekordsele kahjule, mis on ära hoitud sellise rikkumise tulemusel, kui kõnealune kasu või kahju on võimalik kindlaks määrata;

g)      füüsilise isiku puhul rahaline halduskaristus suuruses kuni 5 000 000 eurot või liikmesriikides, kus euro ei ole ametlik vääring, vastav summa omavääringus käesoleva määruse jõustumise kuupäeva seisuga;

h)      juriidilise isiku puhul rahaline halduskaristus kuni 10 % tema aastasest kogukäibest eelneval majandusaastal; juhul kui juriidiline isik on emaettevõtja tütarettevõtja, nagu on määratletud direktiivi 83/349/EMÜ artiklites 1 ja 2, on asjaomane aasta kogukäive selline aasta kogukäive, mis tuleneb põhiemaettevõtja konsolideeritud aastaaruandest eelmisel majandusaastal.

3.           Liikmesriigid võivad anda pädevatele asutustele ka muid sanktsioonide kehtestamise volitusi lisaks lõikes 2 osutatule ning sätestada suuremaid rahalisi halduskaristusi kui kõnealuse lõikega kehtestatud.

Artikkel 63

Sanktsioonide tulemuslik kohaldamine

1.           Halduskaristuse või -meetme liigi üle otsustamisel võtavad pädevad asutused arvesse kõiki olulisi asjaolusid, sealhulgas:

a)      rikkumise tõsidus ja kestus;

b)      vastutava isiku vastutuse määr;

c)      vastutava isiku majanduslik tugevus, mida näitab vastutava ettevõtja puhul tema kogukäive ning vastutava füüsilise isiku puhul tema aastatulu;

d)      vastutatava isiku poolt saadud kasu või ärahoitud kahju suurus, kui see on võimalik kindlaks määrata;

e)      vastutava isiku valmidus teha pädeva asutusega koostööd, ilma et see mõjutaks vajadust tagada selle isiku saadud kasu või ärahoitud kahju tagastamine;

f)       vastutava isiku eelnevad rikkumised.

Pädevad asutused võivad võtta arvesse ka muid tegureid, kui sellised tegurid on määratletud siseriikliku õigusega.

2.           EBA, EIOPA ja ESMA avaldavad ühiselt kooskõlas määruse nr (EL) 1093/2010, määruse nr (EL) 1094/2010 ja määruse nr (EL) 1095/2010 artikliga 16 pädevatele asutustele adresseeritud suunised konkreetsetel juhtudel riikliku õigusraamistiku raames kohaldatavate haldusmeetmete ja -karistuste liikide ning rahaliste halduskaristuste suuruse kohta.

Artikkel 64

Kohaldatud halduskaristuste ja -meetmete avaldamine

Kõik käesoleva määruse rikkumise eest kohaldatud haldusmeetmed ja -karistused avaldatakse ilma põhjendamatute viivitusteta, sealhulgas vähemalt andmed rikkumise liigi ja olemuse kohta ning selle eest vastutavate isikute nimed, välja arvatud juhul, kui selline avaldamine ohustaks tõsiselt finantsturgude stabiilsust. Juhul kui avaldamine põhjustaks asjaomastele osapooltele ebaproportsionaalset kahju, avaldavad pädevad asutused kohaldatud meetmed ja sanktsioonid, nimetamata nimesid, kelle suhtes neid kohaldati.

Pädevad asutused teavitavad kõigist käesoleva määruse rikkumise eest kehtestatud sanktsioonidest ja meetmetest ESMAt, tehes seda ilma põhjendamatute viivitusteta.

Sanktsioonide avaldamisel austatakse põhiõigusi, mis on sätestatud ELi põhiõiguste hartas, eelkõige õigust era- ja perekonnaelu austamisele ning õigust isikuandmete kaitsele.

Artikkel 65

Edasikaebamine

Liikmesriigid tagavad, et pädeva asutuse poolt käesoleva määruse alusel tehtud otsuseid saab kaevata edasi.

Artikkel 66

Rikkumistest teatamine

1.           Liikmesriigid kehtestavad tulemuslikud mehhanismid julgustamaks pädevate asutuste teavitamist käesoleva määruse rikkumistest.

2.           Lõikes 1 osutatud mehhanismid peavad hõlmama vähemalt järgmist:

a)      rikkumisteadete vastuvõtmise ja nende järelkontrolli erimenetlused;

b)      võimalikust või tegelikust rikkumisest teatanud isikute asjakohane kaitse;

c)      isikuandmete kaitse, mis kehtib nii võimalikust või tegelikust rikkumisest teatanud isikute kui ka süüdistatavate isikute suhtes ning mis on kooskõlas direktiivis 95/46/EÜ sätestatud põhimõtetega;

d)      asjakohased menetlused, mis tagavad süüdistatava isiku õiguse kaitsele ja ärakuulamisele enne, kui tema suhtes võetakse vastu otsus, ning tema õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus tema suhtes vastu võetud otsuse või rakendatud meetme puhul.

3.           Audiitorühingud ja avaliku huvi üksused kehtestavad asjakohased menetlused, mille kohaselt nende töötajad saavad teatada võimalikest või tegelikest käesoleva määruse rikkumistest asutusesiseselt selleks määratud kanali kaudu.

Artikkel 67

Teabevahetus ESMAga

1.           Pädevad asutused ja õigusasutused esitavad ESMA-le kord aastas koondteabe kõigi haldusmeetmete, sanktsioonide ja trahvide kohta, mida on rakendatud vastavalt artiklitele 61, 62, 63, 64, 65 või 66. ESMA avaldab selle teabe aastaaruandes.

2.           Kui pädev asutus on üldsusele avalikustanud rakendatud haldusmeetmed, sanktsioonid ja trahvid, teavitab ta sellest asjaolust samaaegselt ka ESMAt.

VI jaotis

Delegeeritud õigusaktid, aruandlus ning ülemineku- ja lõppsätted

Artikkel 68

Delegeeritud volituste rakendamine

1.           Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusaktide kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.           Komisjonile antakse määramata ajaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] õigus võtta vastu artikli 10 lõikes 6 ja artikli 50 lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusaktide.

3.           Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 10 lõikes 6 ja artikli 50 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise mis tahes ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.           Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.           Kooskõlas artikli 10 lõikega 6 või artikli 50 lõikega 4 vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud sellele vastuväiteid [kahe kuu] jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Seda ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel [kahe kuu] võrra pikendada.

Artikkel 69

Aruanne

Komisjon koostab X. Xks 20XX [viis aastat pärast üleminekuperioodi lõppu] aruande käesoleva määruse rakendamise kohta. Aruandes võetakse põhjalikult arvesse artikli 46 lõike 4 neljandas lõigus osutatud ESMA koostatud aruannet.

Artikkel 70

Üleminekusäte

1.           Erandina artiklitest 32 ja 33 kohaldatakse [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] kehtivate avaliku huvi üksustele kohustusliku auditi teenuste osutamise lepingute suhtes järgmisi nõudeid:

a)      kõik auditilepingud, mis on sõlmitud enne XX.XX.XXXX [komisjoni ettepaneku vastuvõtmise kuupäev] ja mis on [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] endiselt jõus, on kehtivad kõige kauem kuni nelja eelarveaasta vältel pärast [käesoleva määruse jõustumise kuupäev];

b)      kõik auditilepingud, mis on sõlmitud pärast XX.XX.XXXX [komisjoni ettepaneku vastuvõtmise kuupäev], kuid enne XX.XX.XXXX [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] ja mis on endiselt jõus, on kehtivad kõige kauem kuni viie eelarveaasta vältel pärast XX.XX.XXXX [käesoleva määruse jõustumise kuupäev];

c)      juhul kui käesoleva lõike punktis a või b osutatud auditileping lõpeb või lõpetatakse, võib avaliku huvi üksus pikendada seda lepingut sama vannutatud audiitori või audiitorühinguga üks kord, ilma et kohaldataks artikli 31 lõike 3 sätteid. Kõnealuse pikendatud lepingu suhtes kohaldatakse järgmist võimalikku pikimat tähtaega:

i)        1 aasta: kui audiitor on osutanud auditeeritavale üksusele teenuseid järjest üle 100 aasta;

ii)       2 aastat: kui audiitor on osutanud auditeeritavale üksusele teenuseid järjest 51–100 aastat;

iv)      3 aastat: kui audiitor on osutanud auditeeritavale üksusele teenuseid järjest 21–50 aastat;

v)       4 aastat: kui audiitor on osutanud auditeeritavale üksusele teenuseid järjest 11–20 aastat;

vi)      5 aastat: kui audiitor on osutanud auditeeritavale üksusele teenuseid järjest vähem kui 10 aastat.

Erandina punktis c sätestatud kriteeriumidest võib auditileping jääda kehtima kuni pärast [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] lõppeva esimese eelarveaasta lõpuni.

Erandina punktidest a–c, kui siseriiklike eeskirjadega on kehtestatud vannutatud audiitori või audiitorühingu ja auditeeritava üksuse vahelise lepingulise suhte võimalik pikim tähtaeg, mis ei ületa üheksat aastat, ning nõue, et pärast selle pikima tähtaja lõppu peab auditeeritav üksus valima teise vannutatud audiitori või audiitorühingu, võib auditileping jääda kehtima kuni selle pikima kestvustähtaja lõpuni.

2.           Artiklit 33 kohaldatakse kõigi auditilepingute suhtes, mis on sõlmitud pärast […] [käesoleva määruse jõustumise kuupäev], kuid enne […] [[kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist].

Artikli 32 lõiget 3 kohaldatakse sellise lepingu suhtes ainult pärast selle lepingu esimese pikendamise kehtivuse lõppemist või lõpetamist.

Artikkel 71

Siseriiklikud sätted

Liikmesriigid võtavad vastu käesoleva määruse tulemusliku kohaldamise tagamiseks vajalikud siseriiklikud õigusnormid.

Artikkel 72

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamist.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates [2 aastat pärast jõustumist].

Samas kohaldatakse artikli 32 lõiget 7 siiski alates […] [määruse jõustumise kuupäev] ning artikli 10 lõiget 5 alates […] [kolm aastat pärast määruse jõustumist].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

LISA

I.          Eeskirjade rikkumine vannutatud audiitorite, audiitorühingute või võtmetähtsusega auditeerimispartnerite poolt

A. Huvide konfliktide, organisatsiooniliste või tegevusnõuetega seotud rikkumised

1.           Vannutatud audiitor või audiitorühing rikub artikli 6 lõiget 1, jättes kehtestamata asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, millega tagatakse lõike 1 punktides a–k sätestatud töökorralduslike miinimumnõuete järgmine.

2.           Audiitorühingu nimel kohustuslikku auditit teostav vannutatud audiitor või võtmetähtsusega auditeerimispartner rikub artikli 8 lõike 1 punkti a, kui ta asub auditeeritavas üksuses võtmetähtsusega juhtivale ametikohale enne vähemalt kahe aasta möödumist sellest, kui ta astus tagasi auditit teostava vannutatud audiitori või võtmetähtsusega auditeerimispartneri kohalt.

3.           Audiitorühingu nimel kohustuslikku auditit teostav vannutatud audiitor või võtmetähtsusega auditeerimispartner rikub artikli 8 lõike 1 punkti b, kui ta hakkab auditeeritavas üksuse auditikomitee või samaväärse organi liikmeks enne vähemalt kahe aasta möödumist sellest, kui ta astus tagasi auditit teostava vannutatud audiitori või võtmetähtsusega auditeerimispartneri kohalt.

4.           Audiitorühingu nimel kohustuslikku auditit teostav vannutatud audiitor või võtmetähtsusega auditeerimispartner rikub artikli 8 lõike 1 punkti c, kui ta hakkab auditeeritava üksuse järelevalveorgani liikmeks või tegevjuhtkonda mittekuuluvaks haldusorgani liikmeks enne vähemalt kahe aasta möödumist sellest, kui ta astus tagasi auditit teostava vannutatud audiitori või võtmetähtsusega auditeerimispartneri kohalt.

5.           Vannutatud audiitor või audiitorühing rikub artikli 9 lõiget 2, kui ta ei taga, et auditeeritavale üksusele osutatavate auditiga seonduvate finantsteenuste eest saadavad tasud ei ületa 10 % auditeeritava üksuse poolt kohustusliku auditi eest makstud tasudest.

6.           Vannutatud audiitor või audiitorühing rikub artiklit 10, kui ta osutab auditeeritavale üksusele muid teenuseid kui kohustusliku auditi teenused või auditiga seonduvad finantsteenused.

B. Kohustusliku auditi teostamisega seotud rikkumised

7.           Vannutatud audiitor või audiitorühing rikub artikli 16 lõiget 3, kui ta ei säilita dokumente juhtumite kohta, kui tema töötajad on rikkunud käesolevas määruses sisalduvaid sätteid, või ei koosta aastaaruannet nende sätete täitmise tagamiseks võetud meetmete kohta.

8.           Vannutatud audiitor või audiitorühing rikub artikli 16 lõiget 4, kui ta ei säilita kliendikonto dokumente, mis sisaldavad sama lõike punktides a, b ja c osutatud andmeid.

9.           Vannutatud audiitor või audiitorühing rikub artikli 16 lõiget 5, kui ta ei koosta iga teostatud kohustusliku auditi kohta audititoimikut, mis sisaldab sama lõike punktides a–j osutatud andmeid.

10.         Vannutatud audiitor või audiitorühing rikub artikli 17 lõike 1 punkti c, kui ta ei teavita artiklis 36 osutatud pädevat asutust juhtumist, millel on või võivad olla tõsised tagajärjed tema põhikirjajärgse tegevuse ausameelsusele.

11.         Vannutatud audiitor või audiitorühing rikub artikli 17 lõiget 2, kui ta ei teavita avaliku huvi üksuste üle järelevalvet teostavat pädevat asutust auditeeritava üksuse raamatupidamisaruannetega seonduvast toime pandud või üritatud pettusest.

12.         Vannutatud audiitor või audiitorühing rikub artiklit 19, kui ta ei taga, et sisemine kvaliteedikontrolli ülevaatus viiakse läbi kõnealuse artikli lõigetes 2–6 sätestatud nõuete kohaselt.

C. Auditiaruandlusega seotud rikkumised

13.         Vannutatud audiitor või audiitorühing rikub artiklit 22, kui ta ei esita auditiarvamust, mis on koostatud kõnealuse artikli lõigetes 2, 3, 4, 5 ja 7 sätestatud nõuete kohaselt.

14.         Vannutatud audiitor või audiitorühing rikub artiklit 23, kui ta ei esita auditeeritava üksuse auditikomiteele täiendavat aruannet, mis on koostatud kõnealuse artikli lõigetes 2–5 sätestatud nõuete kohaselt.

15.         Vannutatud audiitor või audiitorühing rikub artiklit 25, kui ta ei teavita kohe avaliku huvi üksuste üle järelevalvet teostavaid pädevaid asutusi auditeeritava avaliku huvi üksusega seonduvast asjaolust või otsusest, millest ta on saanud teadlikuks selle üksuse kohustusliku auditi läbiviimise käigus ning mis võib olla seotud mõnega artikli 25 esimese lõike punktides a–c mainitud rikkumistest.

D. Avalikustamissätetega seotud rikkumised

16.         Audiitorühing rikub artikli 26 lõike 1 esimest lõiku seoses artikli 26 lõikega 4, kui ta ei avalikusta oma veebisaidil oma majandusaasta aruannet direktiivi 2004/109/EÜ artikli 4 lõike 2 tähenduses hiljemalt neli kuud pärast iga majandusaasta lõppu või ei tee seda kättesaadavaks vähemalt viieks aastaks.

17.         Vannutatud audiitor rikub artikli 28 lõike 2 teist lõiku seoses artikli 27 lõikega 1, kui ta ei avalikusta oma veebisaidil oma majandusaasta kasumiaruannet või ei tee seda kättesaadavaks vähemalt viieks aastaks.

18.         Vannutatud audiitor või audiitorühing rikub artikli 26 lõiget 2, kui ta ei kajasta oma majandusaasta kasumiaruandes või majandusaasta aruandes tasusid, mis on saadud avaliku huvi üksuste ja avaliku huvi üksusest emaettevõtjaga kontserni kuuluvate üksuste majandusaasta aruannete ja konsolideeritud raamatupidamisaruannete kohustusliku auditi eest, mis on esitatud eraldi tasudest, mis on saadud muude üksuste majandusaasta aruannete ja konsolideeritud aastaaruannete kohustusliku auditi eest ning artiklis 10 määratletud auditiga seonduvate finantsteenuste eest.

19.         Võrgustikku kuuluv vannutatud audiitor või audiitorühing rikub artikli 26 lõiget 3, kui ta ei esita kasumiaruande või majandusaasta raamatupidamisaruande lisana artikli 26 lõike 3 punktides a–d osutatud teavet, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse erandit kõnealuse lõike teisest lõigust.

20.         Vannutatud audiitor või audiitorühing rikub artiklit 27, kui ta ei avalda või ei avalda õigeaegselt läbipaistvusaruannet, mis sisaldab kõnealuse artikli lõikes 2 sätestatud teavet ning vajaduse korral artiklis 28 sätestatud teavet.

21.         Vannutatud audiitor või audiitorühing rikub artiklit 29, kui ta ei esita kord aastas artikli 35 lõikes 1 osutatud tema pädevale asutusele auditeeritud avaliku huvi üksuste loetelu nendelt saadud tulude lõikes.

22.         Vannutatud audiitor või audiitorühing rikub artikli 30 lõiget 1, kui ta ei säilita artikli 30 lõikes 1 osutatud dokumente ja teavet.

E. Rikkumised, mis on seotud vannutatud audiitorite või audiitorühingute ametisse määramisega avaliku huvi üksuste poolt

23.         Vannutatud audiitor või audiitorühing rikub artikli 33 lõiget 2, kui ta teostab pärast artikli 33 lõikes 1 osutatud kahte järjestikust audiitorteenuse osutamist sama avaliku huvi üksuse kohustuslikku auditit enne, kui on möödunud vähemalt neljaaastane vaheperiood.

24.         Vannutatud audiitor või audiitorühing rikub artikli 33 lõiget 6, kui ta ei esita audiitorteenuse osutamise lõppedes uuele vannutatud audiitorile või audiitorühingule täielikku üleandmistoimikut.

F. Kvaliteeditagamisega seotud rikkumised

25.         Vannutatud audiitor või audiitorühing rikub artikli 40 lõiget 6, kui ta ei järgi pädeva asutuse määratud tähtaja jooksul kontrolli järgselt esitatud soovitusi.

II.        Avaliku huvi üksuste rikkumised

A.        Vannutatud audiitorite või audiitorühingute ametisse määramisega seotud rikkumised

1.           Ilma et see piiraks artikli 31 lõigete 2, 3 ja 4 kohaldamist, rikub avaliku huvi üksus artikli 31 lõiget 1, kui ta ei moodusta auditikomiteed ja/või ei nimeta auditikomitee liikmeks nõutavat arvu sõltumatuid liikmeid ja/või ei nimeta auditikomitee liikmeks nõutavat arvu liikmeid, kellel on erialane pädevus raamatupidamisarvestuse ja/või auditeerimise alal.

2.           Avaliku huvi üksus rikub artikli 32 lõiget 1, kui ta ei määra vannutatud audiitorit (audiitoreid) või audiitorühingut (-ühinguid) ametisse vastavalt artikli 32 lõigetes 2–6 sätestatud tingimustele.

3.           Avaliku huvi üksus rikub artiklit 33, kui ta palkab sama vannutatud audiitori või audiitorühingu kauemaks kui artiklis 33 osutatud periood.

4.           Avaliku huvi üksus rikub artiklit 34, kui ta kutsub vannutatud audiitori või audiitorühingu tagasi ilma mõjuvate põhjusteta.

[1]               Skeemide alusel heaks kiidetud toetuse suuri summasid selgitab asjaolu, et mõni liikmesriik võttis vastu üldised tagatisskeemid, mis katsid nende pankade kõik võlad. Liikmesriigid tuginesid peamiselt garantiimeetmetele. Rekapitaliseerimise meetmetena kiideti heaks 546,08 miljardit eurot (4,5 % SKPst), millest liikmesriigid kasutasid 2009. aastal tegelikult ära ligikaudu 141,5 miljardit eurot. Ajavahemikul 2008. aasta oktoobrist kuni 2010. aasta oktoobrini kiitis komisjon heaks finantskriisi meetmed riigiabi valdkonnas 22 liikmesriigis, st kõigis liikmesriikides, välja arvatud Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Eesti, Malta ja Rumeenia.

[2]               Euroopa Komisjon, Roheline raamat auditi poliitikavaldkonna kohta: kriisi õppetunnid, KOM(2010) 561, 13.10.2010.

[3]               http://ec.europa.eu/internal_market/accounting/conferenc_20110209_en.htm

[4]               http://www.europarl.europa.eu/oeil/FindByProcnum.do?lang=en&procnum=INI/2011/2037

[5]               KOM(2010) 561 (lõplik), ELT C 248, 25.8.2011, lk 92.

[6]               Täpsema teabe saamiseks iga ettepaneku reguleerimisala kohta vt direktiivi 2006/43/EÜ muutmise ettepaneku seletuskirja punkt 4.3.

[7]               Vajaduse korral kohaldatakse asjakohast üleminekukorda.

[8]               KOM(2010) 716 (lõplik).

[9]               KOM(2009) 501 (lõplik), KOM(2009) 502 (lõplik), KOM(2009) 503 (lõplik).

[10]             ELT C , , lk .

[11]             Euroopa andmekaitseinspektori arvamuse kuupäev.

[12]             EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1.

[13]             EÜT L 374, 31.12.1991, lk 7.

[14]             ELT L 390, 31.12.2004, lk 38.

[15]             ELT L 319, 5.12.2007, lk 1.

[16]             ELT L 302, 17.11.2009, lk 32.

[17]             ELT L 267, 10.10.2009, lk 7.

[18]             ELT L 174, 1.7.2011, lk 1.

[19]             ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.

[20]             EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11.

[21]             EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1.

[22]             ELT L 157, 9.6.2006, lk 87.

[23]             KOM(2010) 561 (lõplik).

[24]             EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

[25]             EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

[26]             ELT L 52, 25.2.2005, lk 51.

[27]             ELT L 309, 25.11.2005, lk 15.

[28]             ELT L 120, 7.5.2008, lk 20.

[29]             ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.

[30]             ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.

[31]             ELT L 331, 15.12.2010, lk 48.

[32]             KOM(2010) 716 (lõplik).

[33]             ELT L 162, 30.4.2004, lk 70.

[34]             ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

[35]             ELT L 335, 17.12.2009, lk 1.

[36]             ELT L 345, 31.12.2003, lk 64.

[37]             ELT L 149, 30.4.2004, lk 1.