Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta /* KOM/2011/0772 lõplik - 2011/0356 (COD) */
SELETUSKIRI
1.
Ettepaneku taust
Ettepaneku üldine taust, põhjused ja
eesmärgid Käesolev ettepanek on esitatud
2008. aastal vastu võetud kaupade paketi rakendamise raames. See on
osa ettepanekute paketist, millega viiakse kümme tooteid käsitlevat direktiivi
vastavusse otsusega nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku
kohta. Toodete vaba liikumist tagavad liidu (EL)
ühtlustamisõigusaktid on oluliselt kaasa aidanud ühtse turu väljakujundamisele
ja toimimisele. Nendes on sätestatud kaitse kõrge tase ning vahendid, millega
ettevõtjatel on võimalik vastavust tõendada. See tagab toodete vaba liikumise,
luues nende vastu usalduse. Direktiiv 94/9/EÜ (ATEX-i direktiiv) on üks
liidu ühtlustamisõigusaktidest, millega tagatakse toodete vaba liikumine.
Direktiivis on sätestatud olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded, millele
tooted peavad vastama, et need saaks ELi turul kättesaadavaks teha. Tootjad
peavad tõendama, et toode on kavandatud ja valmistatud kooskõlas oluliste
tervisekaitse- ja ohutusnõuetega ning kinnitama sellele CE-vastavusmärgise. Liidu ühtlustamisõigusaktide rakendamisega
seotud kogemused on näidanud, et õigusaktide valdkondadeülesel rakendamisel ja
jõustamisel on teatavad puudused ja vastuolud, mille tagajärjel on –
turul nõuetele mittevastavaid või ohtlikke kaupu
ning seetõttu võib täheldada teatavat umbusku CE-vastavusmärgise suhtes, –
õigusaktide nõudeid järgivad ettevõtjad
ebasoodsamas konkurentsiolukorras, kui eeskirjade eirajad, –
kohtlemine mittevastavate toodete puhul ebavõrdne
ning moonutatakse konkurentsi ettevõtjate vahel, sest täitemenetlused on
erinevad, –
riigi ametiasutuste tavad vastavushindamisasutuste
määramisel erinevad ning –
probleeme teatavate teavitatud asutuste töö
kvaliteediga. Lisaks on õiguskeskkond muutunud üha
keerulisemaks, sest sageli kohaldatakse sama toote suhtes mitut õigusakti.
Vastuolud sellistes õigusaktides muudavad nende nõuetekohase tõlgendamise ja
kohaldamise ettevõtjate ja ametiasutuste jaoks keeruliseks. Et kõrvaldada liidu ühtlustamisõigusaktides
sellised, mitme majandusharu puhul täheldatud horisontaalsed puudused, võeti
2008. aastal kaupade paketi raames vastu uus õigusraamistik.
Selle eesmärk oli tugevdada ja täiendada kehtivaid eeskirju ja parandada nende
rakendamise ja jõustamise praktilisi aspekte. Uus õigusraamistik koosneb kahest
üksteist täiendavast õigusaktist: määrus (EÜ) nr 765/2008
akrediteerimise ja turujärelevalve kohta ja otsus nr 768/2008/EÜ
toodete turustamise ühise raamistiku kohta. Uue õigusraamistiku määrusega kehtestati
akrediteerimise eeskirjad (vastavushindamisasutuste pädevuse hindamise vahend)
ning turujärelevalve korraldamise ja tulemuslikkuse ning kolmandatest riikidest
pärit toodete kontrollimise nõuded. Alates 1. jaanuarist 2010 kohaldatakse
neid eeskirju vahetult kõigis liikmesriikides. Uue õigusraamistiku otsuses on sätestatud
tooteid käsitlevate ELi ühtlustamisõigusaktide ühine raamistik. Raamistik
sisaldab sätteid, mida tooteid käsitlevates ELi õigusaktides enim kasutatakse
(nt mõisted, ettevõtjate kohustused, teavitatud asutused, kaitsemehhanismid
jne). Kõnealuseid enimkasutatud sätteid on tugevdatud, et tagada direktiivide
tõhusam rakendamine ja jõustamine. On lisatud ka uusi sätteid (nt importijate
kohustused), mis on olulise tähtsusega, et parandada turul olevate toodete ohutust. Uue õigusraamistiku otsus ja määrus täiendavad
üksteist ning on omavahel tihedalt seotud. Uue õigusraamistiku otsuses on
sätestatud ettevõtjate ja teavitatud asutuste kohustused, mis võimaldavad
turujärelevalveasutustel ja teavitatud asutuste eest vastutavatel
ametiasutustel täita nõuetekohaselt ülesandeid, mis on neile pandud uue
õigusraamistiku määrusega, ning tagada tooteid käsitlevate ELi õigusaktide
tõhus ja järjekindel jõustamine. Erinevalt uue õigusraamistiku määrusest ei ole
uue õigusraamistiku otsused vahetult kohaldatavad. Selleks et tagada, et kõik
liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud majandussektorid saaksid kasu uue
õigusraamistiku parandustest, peab uue õigusraamistiku otsuse sätted
integreerima kehtivatesse tooteid käsitlevatesse õigusaktidesse. 2008. aastal vastuvõetud kaupade paketi
hilisem uuring näitas, et enamik tooteid käsitlevatest liidu
ühtlustamisõigusaktidest tuleb kolme järgneva aasta jooksul läbi vaadata, mitte
ainult selleks, et kõrvaldada valdkondadeüleseid puudusi, vaid ka valdkondlike
põhjuste tõttu. Iga sellise läbivaatamisega kaasneb automaatselt uue
õigusraamistiku otsusega seotud õigusaktide vastavusse viimine, sest parlament,
nõukogu ja komisjon on võtnud kohustuse kasutada selle sätteid võimalikult
sageli uutes tooteid käsitlevates õigusaktides, et suurendada niipalju kui
võimalik reguleeriva raamistiku sidusust. Liidu mitme muu ühtlustamist käsitleva
direktiivi (sh surveseadmete direktiivi 94/9/EÜ) läbivaatamist seoses
valdkondlike probleemidega ei olnud sellesse ajavahemikku kavandatud. Selleks
et mittevastavuse ja teavitatud asutustega seotud probleemid saaksid
kõnealustes valdkondades siiski lahendatud ning selleks, et tagada tooteid
käsitleva üldise õigusliku raamistiku järjepidevus, otsustati viia kaupade
paketti kuuluvad direktiivid vastavusse uue õigusraamistiku otsuse sätetega. Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja
eesmärkidega Käesolev algatus on kooskõlas ühtse turu
aktiga,[1]
milles on tõstetud esile vajadust taastata tarbijate usaldus turul olevate
toodete kvaliteedi suhtes ning rõhutatud turujärelevalve tõhustamise tähtsust. Lisaks toetab see komisjoni põhimõtteid seoses
parema õigusloome ja õiguskeskkonna lihtsustamisega.
2.
Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine
Konsulteerimine huvitatud isikutega ATEX direktiivi 94/9/EÜ vastavusse viimist uue
õigusraamistiku otsusega on arutatud riikide ekspertidega, kes vastutavad
nimetatud direktiivi rakendamise eest, teavitatud asutuste töörühma ja
halduskoostöörühmaga ning tööstusühenduste esindajatega asjaomastes ekspertide
töörühmades. 2010. aastal korraldati juunist kuni
oktoobrini kestnud avalik arutelu, mis hõlmas kõiki kõnealuse algatusega seotud
majandussektoreid. Arutelu hõlmas nelja küsimustikku, mis olid suunatud
vastavalt ettevõtjatele, ametiasutustele, teavitatud asutustele ja tarbijatele
ning komisjoni talitused said 300 vastust. Tulemused on kättesaadavad aadressil
http://EÜ.europa.eu/enterprise/policies/single-market-goods/regulatory-policies-common-rules-for-products/uus-legislative-framework/index_en.htm. Lisaks üldistele aruteludele konsulteeriti ka
VKEdega. Euroopa Ettevõtlusvõrgustiku (Enterprise Europe Network) kaudu
küsitleti 2010. aasta mais ja juunis 603 VKEd. Tulemused on kättesaadavad
aadressil: http://EÜ.europa.eu/enterprise/policies/single-market-goods/files/uus-legislative-framework/smes_statistics_en.pdf. Konsultatsioonide käigus selgus, et algatusel
on laiaulatuslik toetus. Ollakse üksmeelel, et turujärelevalvet ning teavitatud
asutuste hindamis- ja järelevalvesüsteemi on vaja parandada. Ametiasutused
toetavad algatust täielikult, sest see võimaldab tugevdada olemasolevat
süsteemi ja parandada koostööd ELi tasandil. Tootmisharu ootab, et tõhusamad
õigusaktidele mittevastavate toodete vastu suunatud meetmed tagavad võrdsemad
tegevustingimused ning õigusaktide vastavusse viimisega kaasneb lihtsustav
mõju. Väljendati muret seoses teatavate kohustusega, mis on aga vajalikud
turujärelevalve tõhustamiseks. Kõnealuste meetmetega ei kaasne tootmisharu
jaoks märkimisväärseid kulusid, ning turujärelevalve paranemisega kaasnev tulu
on ilmselt kuludest suurem. Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Käesoleva rakenduspaketi mõjuhinnang toetub
suures osas uue õigusraamistiku kohta koostatud mõjuhinnangule. Lisaks praegust
konteksti käsitlevate eksperdiarvamuste kogumisele ja analüüsimisele
konsulteeriti veel valdkondlike ekspertide ja huvirühmadega ning tehnilise
ühtlustamise, vastavushindamise, akrediteerimise ja turujärelevalve
valdkonnaüleste ekspertidega. Teatavate sektoritega seotud põhiandmete
kogumisel kasutati välisekspertide abi: ATEX sektorite uuring „Turu kirjeldus
ning plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavate toodete ja kaitsesüsteemide
konkurentsivõime analüüs” on kättesaadav veebiaadressil http://EÜ.europa.eu/enterprise/sEÜtors/mEÜhanical/files/atex/atexcomp_finalreport_en.pdf. Mõju hindamine Lähtudes kogutud teabest koostas komisjon mõjuhinnangu,
milles käsitleti ja võrreldi kolme valikut. 1. valik – praegune olukord ei muutu Selle valiku korral kehtivat direktiivi ei
muudeta ning toetutakse ainult uue õigusraamistiku määrusest tulenevale
olukorra teatavale paranemisele. 2. valik – vastavusseviimine uue
õigusraamistiku otsusega toimub mittereguleerivate meetmete abil 2. valiku puhul kaalutakse võimalust
soodustada vabatahtlikku vastavusseviimist uue õigusraamistiku otsuse sätetega,
nt käsitledes seda juhendites kui parimat tava. 3. valik – vastavusseviimine uue
õigusraamistiku otsusega toimub seadusandlike meetmete abil Selle valiku puhul integreeritakse uue
õigusraamistiku otsuse sätted kehtivatesse direktiividesse. Eelistati 3.
valikut, sest –
see parandab oma kohustusi täitvate äriühingute ja
teavitatud asutuste konkurentsivõimet võrreldes nendega, kes eeskirju ei järgi; –
see parandab siseturu toimimist tagades võrdse
kohtlemise kõikidele ettevõtjatele, eelkõige importijatele ja levitajatele, aga
ka teavitatud asutustele; –
see ei põhjusta märkimisväärseid kulusid ei
ettevõtjatele ega ka teavitatud asutustele; see ei põhjusta lisakulu (või on
see kulu väga väike) juba vastutustundlikult toimivatele ettevõtjatele; –
see on tõhusam kui 2. valik; kuna
2. valiku jõustamine on puudulik, on küsitav, kas selle valiku puhul
tuleks positiivne mõju piisavalt esile; –
1. ja 2. valik ei vähenda õigusraamistiku
vastuolusid ning seetõttu ei võimalda need reguleerivat keskkonda lihtsustada.
3.
Ettepaneku põhielemendid
3.1.
Horisontaalsed mõisted
Ettepanekuga kehtestatakse ühtsed mõisted,
mida kasutatakse tavaliselt kõigis liidu ühtlustamisõigusaktides, ning millele
antakse seega asjaomastes õigusaktides järjepidev tähendus.
3.2.
Ettevõtjate kohustused ja jälgitavusnõuded
Ettepanekus täpsustatakse tootjate ja
volitatud esindajate kohustusi ning kehtestatakse importijate ja levitajate
kohustused. Importijad peavad kontrollima, et tootja on korraldanud asjakohase
vastavushindamismenetluse ja koostanud tehnilise dokumentatsiooni. Lisaks
peavad importijad koos tootjaga tagama, et kõnealune tehniline dokumentatsioon
tehakse ametiasutustele nende nõudmisel kättesaadavaks. Samuti peavad
importijad kontrollima, et tooted oleks nõuetekohaselt märgistatud ning et
nendega oleks kaasas nõutavad dokumendid, juhendid ja ohutusteave. Nad peavad
säilitama vastavusdeklaratsiooni koopia ning märkima tootele oma nime ja
aadressi. Juhul kui see ei ole võimalik, märgivad nad nime ja aadressi
pakendile või tootega kaasas olevatele dokumentidele. Levitajad peavad
kontrollima, et toodetel oleks CE-vastavusmärgis, vajaduse korral tootja ja
importija nimi ning et sellega oleksid kaasas nõutavad dokumendid ja juhised. Importijad ja levitajad peavad tegema koostööd
turujärelevalveasutustega ning võtma asjakohaseid meetmeid, kui nad on tarninud
mittevastavaid tooteid. Kõikidele ettevõtjatele kehtestatakse jälgitavuse
parandamisega seotud kohustused. Toodetele tuleb märkida tootja nimi ja
aadress ning number, mis võimaldab tooteid identifitseerida ja siduda neid
tehnilise dokumentatsiooniga. Imporditud toodete puhul peab neile olema
märgitud ka importija nimi ja aadress. Lisaks peab iga ettevõtja suutma
nimetada ametiasutustele ettevõtja, kes on talle tooteid tarninud, või
ettevõtja, kellele tema on tooteid tarninud.
3.3.
Harmoneeritud standardid
Vastavus harmoneeritud standarditele lubab
eeldada vastavust olulistele nõuetele. 1. juunil 2011 võttis komisjon
vastu ettepaneku Euroopa standardimist käsitleva määruse kohta,[2] milles sätestatakse Euroopa
standardimise horisontaalne õiguslik raamistik. Määruse ettepanek sisaldab muu
hulgas sätteid, milles käsitletakse komisjoni poolt Euroopa standardiorganitele
esitatud standardimistaotlusi, vastuväidete esitamist harmoneeritud standardite
kohta ning huvirühmade osalemist standardimisprotsessis. Selleks et tagada
õiguskindlus, kustutatakse käesoleva ettepanekuga direktiivist 94/9/EÜ sätted,
mis käsitlevad samu aspekte. Sätteid, milles käsitletakse vastavuse eeldust
harmoneeritud standarditele, on muudetud, et täpsustada vastavuse eelduse
ulatust juhul, kui standard vastab olulistele nõuetele vaid osaliselt.
3.4.
Vastavushindamine ja CE-vastavusmärgis
Direktiiviga 94/9/EÜ on kehtestatud
asjakohased vastavushindamismenetlused, mida tootjad peavad kohaldama, et
tõendada nende toodete vastavust olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.
Ettepanekus on kõnealused menetlused viidud vastavusse uue õigusraamistiku
otsuses sätestatud ajakohastatud versiooniga. Sektorile eriomased menetluse
osad on säilitatud. CE-vastavusmärgist käsitlevad põhimõtted on
esitatud määruse 765/2008 artiklis 30, kuid üksikasjalikud sätted
CE-vastavusmärgise ja plahvatuskaitse erimärke kinnitamiseks toodetele on
lisatud käesolevasse ettepanekusse.
3.5.
Teavitatud asutused
Ettepanekuga täpsustatakse teavitatud asutuste
suhtes kehtivaid teavitamiskriteeriume. Selles selgitatakse, et tütarettevõtjad
või alltöövõtjad peavad samuti vastama teavitamise nõuetele ning kehtestatakse
erinõuded teavitavatele ametiasutustele ja muudetakse teavitatud asutustest
teavitamise menetlust. Teavitatud asutuse pädevust tuleb tõendada akrediteerimistunnistusega.
Kui teavitatud asutuse pädevuse hindamisel ei ole väljastatud
akrediteerimistunnistust, tuleb teavitamisel lisada dokumendid, milles
kirjeldatakse, kuidas kõnealuse asutuse pädevust hinnati. Liikmesriigid võivad
esitada vastuväiteid teavitamise kohta.
3.6.
Turujärelevalve ja kaitseklausliga seotud menetlus
Käesoleva ettepanekuga muudetakse kehtivat
kaitseklausliga seotud menetlust. Sellega lisatakse liikmesriikide vahelise
teabe vahetamise etapp ning täpsustatakse asjaomaste ametiasutuste tegevust
mittevastavate toodete avastamisel. Kaitseklausliga seotud menetlus, mille
puhul peab komisjon otsustama, kas meede on õigustatud või mitte, algatatakse
juhul, kui mõni muu liikmesriik vaidlustab toodete suhtes võetud meetmed. Kui
piiravate meetmete kohta vastuväiteid ei esitata, peavad kõik liikmesriigid
kohaldama asjakohaseid meetmeid oma territooriumil.
3.7.
Komiteemenetlus ja delegeeritud õigusaktid
Alalise komitee tegevust käsitlevaid sätteid
kohandati uute eeskirjadega, mis käsitlevad Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklis 290 sätestatud delegeeritud õigusakte, ning uute sätetega, mis
käsitlevad rakendusakte, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
16. veebruari 2011. aasta määruses (EL) nr 182/2011, millega
kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide
läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni
rakendamisvolituste teostamise suhtes[3]. Alalise komitee tegevus on sätestatud
direktiivis 94/9/EÜ. Kuna kõnealune komitee ei ole seotud Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklis 291 nimetatud õigusaktide vastuvõtmisega ning
uue direktiivi raames puudub vajadus rakendusakte vastu võtta, jäeti nimetatud
säte ettepanekust välja. Kooskõlas presidendi poolt komisjonile
esitatud teatisega „Komisjoni eksperdirühmade raamistik: eeskirjad ja avalik
register” (K(2010) 7649 (lõplik)) moodustab komisjon ekspertide töörühma, mis
täidab alalise komitee ülesandeid, mis on ette nähtud direktiiviga 94/9/EÜ, et
uurida käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimusi.
4.
Ettepaneku õiguslik külg
Õiguslik alus Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise
lepingu artiklil 114. Subsidiaarsuse põhimõte Siseturuga seotud pädevus on jagatud liidu ja
liikmesriikide vahel. Subsidiaarsuse põhimõte puudutab eriti uusi lisatud
sätteid, mille eesmärk on direktiivi 94/9/EÜ tulemuslikum jõustamine, eelkõige
on need importijate ja levitajate kohustusi, jälgitavust, teavitatud asutuste
hindamist ja nendest teavitamist ning muudetud turujärelevalve ja
kaitsemenetlustest tulenevaid tugevdatud koostööga seotud kohustusi käsitlevad
sätted. Õigusaktide jõustamise kogemused on näidanud,
et riikide tasandil võetud meetmed on kaasa toonud erisuguse lähenemise ning
ettevõtjate erineva kohtlemise Euroopa Liidus, mis kahjustab käesoleva
direktiivi eesmärke. Kui probleemi lahendamiseks võetakse meetmeid riikide
tasandil, tekib oht, et takistatakse kaupade vaba liikumist. Lisaks piirduvad
riigi tasandil võetud meetmed vaid liikmesriigi territoriaalse pädevusega.
Võttes arvesse kaubanduse rahvusvahelisemaks muutumist suureneb pidevalt
piiriüleste juhtumite arv. ELi tasandil kooskõlastatud meetmed võimaldavad
eesmärke paremini saavutada ning eelkõige muudavad turujärelevalve tõhusamaks.
Seega on asjakohasem võtta meetmeid ELi tasandil. Direktiivis sisalduvaid vastuolusid saab
lahendada vaid ELi tasandi seadusandja. Proportsionaalsus Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe
kavandatud muudatused püstitatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
Uued või muudetud kohustused ei põhjusta
liigset koormust ja kulusid tööstusharule, eelkõige väikestele ja keskmise
suurusega ettevõtjatele ega ametiasutustele. Negatiivse mõjuga muudatuste
korral on variantide mõju analüüsimise teel pakutud probleemile kõige sobivam
lahendus. Mitu muudatust lisavad kehtivasse direktiivi selgust, toomata kaasa
olulisi uusi nõudeid, mis suurendaksid kulusid. Õigusloome tehnika valik Direktiivi 94/9/EÜ vastavusse viimine uue
õigusraamistiku otsusega eeldab mitme sisulise muudatuse tegemist. Muudetud
õigusakti loetavuse tagamiseks valiti uuesti sõnastamise tehnika, mis on
kooskõlas 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelise
kokkuleppega õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilisema kasutamise
kohta[4].
Direktiivis 94/9/EÜ tehtud muudatused hõlmavad
mõisteid, ettevõtjate kohustusi, harmoneeritud standarditega seotud vastavuse
eeldust, vastavusdeklaratsiooni, CE-vastavusmärgist, teavitatud asutusi ning
kaitseklausli ja vastavushindamisega seotud menetlusi. Ettepanek ei muuda direktiivi reguleerimisala
ega olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid.
5.
Mõju eelarvele
Ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet.
6.
Lisateave
Seniste õigusaktide kehtetuks tunnistamine Ettepaneku vastuvõtmisega tunnistatakse
direktiiv 94/9/EÜ kehtetuks. Euroopa Majanduspiirkond Ettepanekus käsitletakse Euroopa
Majanduspiirkonda ning seepärast kohaldatakse ettepanekut Euroopa
Majanduspiirkonnas. ê 94/9/EÜ (kohandatud) 2011/0356 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid
seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise
kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU
NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut
Ö Euroopa Liidu
toimimise lepingut Õ, eelkõige
eriti selle artiklit 100 a Ö 114 Õ, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud õigusakti eelnõu riikide
parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomitee arvamust,[5] toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: ò uus (1)
Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 23. märtsi 1994. aasta direktiivi 94/9/EÜ plahvatusohtlikus
keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide
ühtlustamise kohta[6]
on oluliselt muudetud. Kuna sellesse tuleb teha uusi muudatusi, tuleks see
selguse huvides uuesti sõnastada. (2)
Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 765/2008 (millega
sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete
turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93)[7] on kehtestatud
vastavushindamisasutuste akrediteerimise kord, kolmandatest riikidest pärit
toodete turujärelevalve ja kontrollimise raamistik ning CE-vastavusmärgise
üldpõhimõtted. (3)
Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsusega 768/2008/EÜ (toodete
turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu
otsus 93/465/EMÜ)[8]
on kehtestatud üldpõhimõtete ja erisätete ühine raamistik, mis on ette nähtud
kohaldamiseks tooteturustuse tingimusi ühtlustavates ühenduse õigusaktides, et
tagada nimetatud õigusaktide läbivaatamiseks või uuestisõnastamiseks ühtne
alus. Direktiivi 94/9/EÜ tuleks seetõttu kohandada vastavalt nimetatud
otsusele. ê 94/9/EÜ põhjendus 1 (4)
Liikmesriigid vastutavad inimeste ja teatud
juhtudel koduloomade turvalisuse ja nende tervise kaitse eest oma
territooriumil, eriti mis puutub töötajate kaitset plahvatusohtliku keskkonna
eest kaitsvate seadmete ja süsteemide kasutamisest tulenevate ohtude puhul. ê 94/9/EÜ põhjendus 2
(kohandatud) liikmesriikide kohustuslikes sätetes määratakse
kindlaks, missugune kaitsetase tuleb saavutada plahvatusohtlikus keskkonnas
kasutatavate kaitseseadmete ja -süsteemide abil; üldiselt on tegemist
elektriliste ja mitteelektriliste spetsifikaatidega, mis mõjutavad
plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatava seadme projekteerimist ja ehitust; ê 94/9/EÜ põhjendus 3
(kohandatud) nõuded, millele sellised seadmed peavad
vastama, on ulatuse ja kontrollimenetluse poolest liikmesriigiti erinevad;
kõnealused erinevused võivad takistada ühendusesisest kaubandust; ê 94/9/EÜ põhjendus 4
(kohandatud) siseriiklike õigusaktide ühtlustamine on ainus
viis niisuguste vaba kaubanduse tõkete kõrvaldamiseks; liikmesriigid ei suuda
üksi seda eesmärki rahuldaval viisil saavutada; käesolevas direktiivis
sätestatakse üksnes need nõuded, mis on vältimatud nende seadmete vaba
liikumise tagamiseks, mille suhtes
käesolevat direktiivi kohaldatakse; ê 94/9/EÜ põhjendus 5
(kohandatud) eeskirjad, mille eesmärgiks on kõrvaldada
tehnilised kaubandustõkked, peavad järgima nõukogu 7. mai 1985. aasta
resolutsioonis[9] sätestatud
uut lähenemisviisi, millega nõutakse peamiste ohutusnõuete ja muude üldise
huviga seotud nõudmiste määratlemist, alandamata seejuures olemasolevat
põhjendatud turvalisuse taset liikmesriikides; selle resolutsiooniga nähakse
ette, et ühes direktiivis tuleb käsitleda väga suurt tootehulka, et vältida sagedasi muudatusi ja direktiivide
suurt arvu; ê 94/9/EÜ põhjendused
6 and 8 (kohandatud) (5)
olemasolevad Direktiivid Ö 94/9/EÜ Õ plahvatusohtlikus
keskkonnas kasutatavaid elektriseadmeid käsitlevate ühenduse õigusaktide
ühtlustamise kohta on kaasa toonud positiivse arengu Ö tõhusa Õ plahvatuskaitse tagamisel osas
selliste meetmete
kaudu, mis on seotud kõnealuste seadmete ehitusega ning aidanud kõrvaldada
kaubandustõkkeid selles valdkonnas; samal ajal on vaja
olemasolevad direktiivid üle vaadata ja neid laiendada, sest eelkõige just
üldises kontekstis tuleb võtta meetmeid, mis kaitseksid selliste seadmetega
seotud võimalike ohtude eest. See tähendab eelkõige seda, et kasutajatele ja
kolmandatele isikutele tõhusa kaitse tagamist peab silmas pidama juba
projekteerimis- ja valmistamisjärgus; Ö nii
kaevandusseadmete kui ka maapealsete seadmete puhul. Õ eespool
nimetatud
Neid kahte seadmerühma kasutatakse
paljudes kaubandus- ja tööstussektorites ning need on märkimisväärse
majandusliku tähtsusega. ê 94/9/EÜ põhjendus 7
(kohandatud) ohu olemus, kaitsemeetmed ja testimisviisid on
kaevandusseadmete ja maapealsete seadmete puhul tihti väga sarnased või lausa
ühesugused; seetõttu on vältimatult vajalik, et mõlemasse rühma kuuluvaid
seadmeid ja süsteeme käsitletakse ühes direktiivis; ê 94/9/EÜ põhjendus 9
(kohandatud) (6)
põhiliste tTervisekaitse- ja ohutusnõuete täitmine
on oluline kaitseseadmete ja -süsteemide ohutuse tagamiseks.; Need
nõuded on jaotatud üld- ja lisanõueteks, millele kaitseseadmed ja -süsteemid
peavad vastama.; eelkõige
Eriti lisanõuetes püütakse
Ö tuleks Õ arvesse võtta
olemasolevaid ja võimalikke ohte.; Seetõttu peavad kaitseseadmed
ja -süsteemid vastama vähemalt ühele niisugusele nõudele, kui see on vajalik
nende nõuetekohase toimimise seisukohast või on kohaldatav nende otstarbekohase
kasutamise suhtes.;
Otstarbekohase kasutamise mõiste on kaitseseadmete ja
-süsteemide plahvatuskindlaks muutmisel esmase tähtsusega.; Oluline
on, et tootjad esitaksid täielikud andmed.; Samuti on vajalik, et
kõnealustel seadmetel oleks selge erimärgistus, millest ilmneb, et tegemist on
plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavate seadmetega. ê 94/9/EÜ põhjendus 10
(kohandatud) kavas on ette valmistada artiklil 118a
põhinev direktiiv plahvatusohtlikus keskkonnas töötamise kohta; see täiendav
direktiiv keskendub eelkõige kasutamisest ja/või paigaldusliikidest ja
-viisidest tulenevatele plahvatusohtudele; ê 94/9/EÜ põhjendus 11
(kohandatud) (7)
põhiliste Oluliste tervisekaitse-
ja ohutusnõuete täitmine on seadmete ohutuse tagamiseks kohustuslik.; Nende
nõuete täitmisel tuleb hoolikalt arvesse võtta valmistusaegset tehnoloogiat
ning peamisi tehnilisi ja majanduslikke nõudeid. ê 94/9/EÜ põhjendus 12
(kohandatud) seepärast sisaldab käesolev direktiiv ainult
olulisi nõudeid; et kergendada oluliste nõuete järgimise tõestamist, on vaja
ühtlustatud Euroopa standardeid eriti plahvatuskaitse mitteelektriliste
aspektide kohta ehk standardeid, mis on seotud seadmete projekteerimise,
valmistamise ja testimisega, mille täitmine lubab eeldada, et toode vastab
olulistele nõuetele; ühtlustatud Euroopa standardeid koostavad eraõiguslikud
organisatsioonid ning need ei või olla kohustuslikud; selleks on tunnustatud
Euroopa Standardikomiteed (CEN) ja Euroopa
Elektrotehnika Standardikomiteed (CENELEÜ) kui
organeid, kes on pädevad vastu võtma ühtlustatud standardeid kooskõlas
komisjoni ja nende kahe organi vahelist koostööd käsitlevate 13. novembril
1984 allakirjutatud üldsuunistega; käesoleva direktiivis tähendab
ühtlustatud standard tehnilist kirjeldust (Euroopa standardit või
ühtlustamisdokumenti), mille on vastu võtnud ükskõik kumb või mõlemad eespool
nimetatud asutused komisjoni soovitusel vastavalt nõukogu 28. märtsi 1983. aasta direktiivile 83/189/EMÜ, milles on
sätestatud tehniliste standardite ja normide kohta käiva teabe esitamise kord,[10] ning
vastavalt eespool nimetatud üldjuhistele; ê 94/9/EÜ põhjendus 13
(kohandatud) õigusraamistikku tuleks parandada, et tagada
tööandjate ja töötajate tõhus ja asjakohane osalemine standardimistoimingutes;
nimetatud parandused peaksid olema tehtud käesoleva direktiivi rakendamise
ajaks; ê 94/9/EÜ põhjendus 14
(kohandatud) võttes arvesse plahvatusohtlikus keskkonnas
kasutatavate seadmetega seotud ohtude olemust, on vaja kehtestada asjakohased
menetlused, mille alusel hinnata kõnealuste direktiivide põhinõudmiste
täitmist; selliste menetluste koostamisel tuleb silmas pidada
seadme võimalikku loomuomast ohutaset, mille eest süsteemid peavad kaitsma
lähiümbruskonda; seetõttu tuleb igale tootevastavuskategooriale lisada
asjakohane menetlus või valikuvõimalus mitme vastava menetluse vahel;
vastuvõetud menetlused vastavad täielikult nõukogu 22. juuli 1993. aasta
otsusele 93/465/EMÜ, mis käsitleb
vastavushindamise menetluste eri järkude mooduleid, mis on mõeldud kasutamiseks
tehnilist ühtlustamist käsitlevates direktiivides[11]; ê 94/9/EÜ põhjendus 15
(kohandatud) nõukogu on näinud ette CE-märgise kinnitamise
tootja või tema volitatud esindaja poolt ühenduses; see märgis näitab, et
kõnealune toode vastab kõikidele selle toote suhtes kehtivate ühenduse
õigusaktidega ettenähtud põhinõuetele ja vastavushindamise menetlustele; ê 94/9/EÜ põhjendus 16
(kohandatud) on asjakohane, et liikmesriigid võivad, nii nagu
on sätestatud asutamislepingu artiklis 100a, võtta ajutisi meetmeid,
millega piiratakse või keelatakse seadmete ja kaitsesüsteemide turuleviimine ja
kasutamine, kui need kujutavad konkreetset ohtu inimestele ja teatud
juhtudel koduloomadele või omandile, tingimusel et need meetmed vastavad
ühenduse kontrollimenetlusele; ê 94/9/EÜ põhjendus 17
(kohandatud) iga käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud
otsuse adressaatidele tuleb teatada niisuguse otsuse põhjused ja nende
kasutuses olevad edasikaebamisvõimalused; ê 94/9/EÜ põhjendus 18
(kohandatud) 18. detsembril 1985. aastal võttis nõukogu
vastu raamdirektiivi plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavate elektriseadmete
kohta (76/117/EMÜ)[12] ja
15. veebruaril 1982 direktiivi kaevandusgaaside tekke tõenäosusega
kaevandustes plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavate elektriseadmete kohta
(82/130/EMÜ)[13];
ühtlustamistegevuse algusest saadik on kavandatud, et vabatahtlik ja osaline
ühtlustamine, millel need direktiivid põhinevad, muudetakse täieulatuslikuks
ühtlustamiseks; käesolev direktiiv hõlmab kogu eespool nimetatud direktiivide
reguleerimisala ning seetõttu tuleb need direktiivid kehtetuks tunnistada; ê 94/9/EÜ põhjendus 19
(kohandatud) siseturg on sisepiirideta ala, kus on tagatud
kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine; ê 94/9/EÜ põhjendus 20
(kohandatud) on vaja sätestada üleminekukord, mis võimaldaks
turustada ja kasutusele võtta seadmeid, mis on valmistatud vastavalt
käesoleva direktiivi vastuvõtmise ajal kehtinud siseriiklikele õigusaktidele, ò uus (8)
Ettevõtjad peaksid
vastutama toodete nõuetekohasuse eest vastavalt sellele, kus nad asuvad
turustusahelas, et kindlustada avalike huvide, nagu näiteks tervisekaitse ja
ohutuse ning tarbijate- ja keskkonnakaitse kõrge tase ning õiglase konkurentsi
tagamine liidu turul. (9)
Kõik tarne- ja
turustamisahelas osalevad ettevõtjad peaksid võtma asjaomaseid meetmeid
tagamaks, et nad teeksid turul kättesaadavaks ainult käesoleva direktiiviga
vastavuses olevaid tooteid. Vaja on sätestada selge ja proportsionaalne
kohustuste jaotus, mis vastab iga ettevõtja rollile tarne- ja turustusahelas. (10)
Kõige sobivam täieliku
vastavushindamismenetluse teostaja on tootja, kellel on üksikasjalikud
teadmised toote konstrueerimis- ja valmistamisprotsessist. Seega peaks
vastavushindamine jääma ainult tootja ülesandeks. (11)
Tuleb tagada, et
kolmandatest riikidest liidu turule sisenevad tooted oleks vastavuses kõigi
käesoleva direktiivi nõuetega ja eelkõige, et tootjad oleks nende toodete osas
korraldanud nõuetekohased hindamismenetlused. Seepärast tuleks sätestada, et
importijad tagavad nende poolt turule lastavate toodete vastavuse käesoleva
direktiivi nõuetele ning et nad ei lase turule tooteid, mis sellistele nõuetele
ei vasta või mis on ohtlikud. Tuleks sätestada, et importijad on kohustatud
tagama, et vastavushindamismenetlus on läbi viidud ja et toote märgistus ning
tootja koostatud dokumentatsioon on järelevalveasutustele kontrollimiseks
kättesaadavad. (12)
Levitaja teeb toote turul
kättesaadavaks pärast seda, kui tootja või importija on selle turule lasknud,
ja tegutseb hoolikalt tagamaks, et toote käitlemine tema poolt ei mõjuta
negatiivselt toote nõuetekohasust. (13)
Toote turule laskmisel
peaks iga importija märkima tootele oma nime ja kontaktaadressi. Erandid tuleks
ette näha juhtudeks, kui toote suurus või iseloom seda ei võimalda. See hõlmab
ka juhud, kui importija peaks avama pakendi, et lisada tootele oma nimi ja
aadress. (14)
Kui ettevõtja laseb toote
turule oma nime või kaubamärgi all või muudab toodet selliselt, et see võiks
mõjutada toote vastavust käesoleva direktiivi nõuetele, tuleks teda käsitada
tootjana ja talle peaks laienema tootja kohustused. (15)
Kuna levitajad ja
importijad on turuga lähedalt seotud, tuleks nad kaasata riikide pädevate
ametite poolt täidetavatesse turujärelevalve ülesannetesse ning nad peaksid
olema valmis neis ülesannetes aktiivselt osalema, andes pädevatele asutustele
asjaomase toote kohta kogu vajaliku teabe. (16)
Toote jälgitavuse
tagamine kogu tarneahelas aitab lihtsustada ja tõhustada turujärelevalvet.
Tõhus jälgimissüsteem lihtsustab turujärelevalveasutuste tööd mittevastavuses
oleva toote turul kättesaadavaks tegemise eest vastutava ettevõtja
tuvastamisel. (17)
Käesolev direktiiv peaks
piirduma ainult oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete määratlemisega. Selleks
et lihtsustada kõnealustele nõuetele vastavuse hindamist on vaja ette näha, et
tooted, mis vastavad üksikasjalike tehniliste kirjelduste osas harmoneeritud
standarditele, mis on vastu võetud kooskõlas Euroopa parlamendi ja nõukogu [……
aasta] määrusega (EL) nr [../..], mis käsitleb Euroopa standardimist ja millega
muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ,
2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/105/EÜ ja 2009/23/EÜ,[14] vastaksid ka kõnealustele
nõuetele. (18)
Määrusega
(EL) nr [../..], mis käsitleb Euroopa standardimist, kehtestatakse
menetlus vastuväidete esitamiseks harmoneeritud standardite kohta, kui need ei
vasta täielikult käesoleva direktiivi nõuetele. (19)
Selleks et ettevõtjad
saaksid tõendada ja pädevad asutused veenduda, et turul kättesaadavaks tehtud
tooted vastavad olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, on vaja kehtestada
vastavushindamismenetlus. Otsuses nr 768/2008/EÜ on sätestatud
vastavushindamismenetluse moodulid, mis hõlmavad vähem või rohkem rangeid
menetlusi vastavalt riski tasemele ja nõutud ohutustasemele. Valdkondadevahelise
ühtsuse ja erakorraliste lahenduste vältimise eesmärgil tuleks
vastavushindamismenetlused valida kõnealuste moodulite hulgast. (20)
Tootja peaks koostama ELi
vastavusdeklaratsiooni, et esitada üksikasjalik teave toote vastavuse kohta
käesoleva direktiivi nõuetele. (21)
CE-vastavusmärgis, mis
tõendab toote nõuetelevastavust, on kogu vastavushindamist selle laiemas
tähenduses hõlmava menetluse nähtav tulem. CE-vastavusmärgist käsitlevad
üldpõhimõtted on sätestatud määruses (EÜ) nr 765/2008. Käesolevas direktiivis
tuleks sätestada eeskirjad tootele CE-vastavusmärgise kinnitamise kohta. (22)
Käesolevas direktiivis
sätestatud vastavushindamismenetlused eeldavad liikmesriikide poolt komisjonile
teavitatud vastavushindamisasutuste sekkumist. (23)
Kogemus on näidanud, et
direktiivis 94/9/EÜ sätestatud kriteeriumid, mida vastavushindamisasutused
peavad täitma, et neist saaks komisjoni teavitada, ei ole piisavad, et tagada
teavitatud asutuste ühtlaselt kõrgetasemeline toimimine kogu liidus. Samas on
oluline, et kõik teavitatud asutused täidaksid oma funktsioone samal tasemel ja
õiglase konkurentsi tingimustes. Selleks on vaja kehtestada kohustuslikud
nõuded vastavushindamisasutustele, kes soovivad, et neist teavitataks kui
vastavushindamisteenuste osutajatest. (24)
Vastavushindamise
kvaliteedi ühtlase taseme tagamiseks tuleb kehtestada ka nõuded, mida peavad
täitma teavitavad ametiasutused ja muud teavitatud asutuste hindamisse, neist
teavitamisse ja nende jälgimisse kaasatud asutused. (25)
Kui
vastavushindamisasutus tõendab vastavust harmoneeritud standardites sätestatud
kriteeriumidele, tuleks eeldada ka vastavust asjakohastes valdkondlikes
õigusaktides sätestatud nõuetele. (26)
Käesolevas direktiivis
sätestatud süsteemi täiendab määrusega (EÜ) nr 765/2008 ettenähtud
akrediteerimissüsteem. Kuna akrediteerimine on vastavushindamisasutuse pädevuse
kontrollimise põhiline vahend, siis tuleks seda kasutada ka teavitamise
eesmärgil. (27)
Riiklikud ametiasutused
kõikjal liidus peaksid käsitlema määruse (EÜ) nr 765/2008 kohast
läbipaistvat akrediteerimist kui vastavussertifikaatide usaldusväärsuse
vajaliku taseme tagamise eelisabinõud, et kinnitada vastavushindamisasutuse
tehnilist pädevust. Samas võivad riiklikud ametiasutused otsustada, et nende
valduses on sobivad vahendid, et kõnealune hindamine ise läbi viia. Et tagada
muude riiklike ametiasutuste läbiviidud hindamiste piisav usaldusväärsus,
tuleks neil sellisel juhul esitada komisjonile ja teistele liikmesriikidele
dokumentaalsed tõendid selle kohta, et hinnatud vastavushindamisasutused
täidavad asjaomaste õigusaktidega kehtestatud nõudeid. (28)
Vastavushindamisasutused
kasutavad tihti osa vastavushindamisega seotud toimingute täitmiseks
alltöövõtjaid või tütarettevõtjaid. Et tagada liidu turule lastavate toodete
nõutav kaitsetase, on vastavushindamise jaoks oluline, et alltöövõtjad ja
tütarettevõtjad vastaksid seoses vastavushindamise ülesannete täitmisega
samadele nõuetele nagu teavitatud asutused. Seega on oluline, et teavitatavate
asutuste pädevuse ja tegevuse hindamine ning juba teavitatud asutuste jälgimine
hõlmaks ka alltöövõtjate ja tütarettevõtjate sooritatud toiminguid. (29)
Teavitamismenetluse
tõhusust ja läbipaistvust tuleb tõsta ning eelkõige kohandada seda uute
tehnoloogiatega, et luua elektroonilise teavitamise võimalus. (30)
Kuna teavitatud asutused
võivad pakkuda oma teenuseid kogu Euroopa Liidus, siis peaks teistel
liikmesriikidel ja komisjonil olema võimalus esitada teavitatud asutuse kohta
vastuväiteid. Seega on oluline ette näha ajavahemik, mille jooksul saaks
selgitada kõik võimalikud vastavushindamisasutuse pädevust puudutavad kahtlused
või probleemid, enne kui nad alustavad tegevust teavitatud asutustena. (31)
Konkurentsivõime tõstmise
eesmärgil on ülioluline, et teavitatud asutused kohaldaksid
vastavushindamismenetlusi ilma ettevõtjaid liigselt koormamata. Samal põhjusel
ja ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb tagada
vastavushindamismenetluste tehnilise kohaldamise järjekindlus. Seda on võimalik
kõige paremini saavutada teavitatud asutuste vahelise asjakohase
koordineerimise ja koostöö kaudu. (32)
Õiguskindluse tagamiseks
on vaja täpsustada, et käesoleva direktiiviga hõlmatud toodete suhtes
kohaldatakse liidu turujärelevalve ja liidu turule sisenevate toodete
kontrollimise korda, mis on ettenähtud määrusega (EÜ) nr 765/2008.
Käesolev direktiiv ei tohiks takistada liikmesriike kõnealuste ülesannete
täitmiseks pädeva ametiasutuse valimisel. (33)
Asjaomased kaitsemeetmed
on juba ettenähtud direktiiviga 94/9/EÜ. Läbipaistvuse suurendamise ja
menetlusaja lühendamise huvides on vajalik parandada olemasolevat kaitseklauslimenetlust,
et muuta see veel tõhusamaks ja liikmesriikides olemasolevatele kogemustele
toetuvaks. (34)
Olemasolevat süsteemi
tuleks täiendada menetlusega, mis võimaldaks huvitatud osapooltel olla kursis
meetmetega, mida kavandatakse seoses inimeste tervisele ja ohutusele või
muudele avaliku huvi kaitsele ohtu kujutavate toodetega. See peaks võimaldama
ka turujärelevalveasutustel koostöös asjaomaste ettevõtjatega selliste toodete
puhul varem reageerida. (35)
Kui liikmesriigid ja
komisjon nõustuvad liikmesriigi võetud meetme põhjendustega, siis ei tohiks
komisjon rohkem sekkuda, välja arvatud kui mittevastavus on põhjendatav
puudustega harmoneeritud standardis. (36)
Liikmesriigid peaksid
kehtestama eeskirjad käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike
sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ja tagama nende
rakendamise. Kõnealused sanktsioonid peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed
ja hoiatavad. (37)
On vaja näha ette
üleminekukord, mis võimaldab liikmesriikidel teha turul kättesaadavaks ja võtta
kasutusele tooteid, mis on juba turule viidud kooskõlas direktiiviga 94/9/EÜ. (38)
Kuna käesoleva direktiivi
eesmärki, nimelt selle tagamist, et turul olevad tooted täidavad nõudeid, mis
tagavad tervise ja ohutuse ja muude avalike huvide kõrgetasemelise kaitse,
kindlustades samas siseturu toimimise, ei suuda liikmesriigid piisavalt
saavutada ning selle ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu
tasandil, võib Euroopa Liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu
artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis
sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv
nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. (39)
Käesoleva direktiivi
siseriiklikku õigusesse ülevõtmise kohustus peaks piirduma sätetega, mille sisu
on muutunud võrreldes direktiiviga 94/9/EÜ. Kohustus võtta üle muutmata sätted
tuleneb direktiivist 94/9/EÜ. (40)
Käesolev direktiiv ei
tohiks piirata liikmesriikide kohustusi seoses direktiivi 94/9/EÜ siseriiklikku
õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega, mis on sätestatud X lisa
B osas, ê 94/9/EÜ ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI: I PEATÜKK ê 94/9/EÜ (kohandatud) Reguleerimisala,
turuleviimine ja vaba liikumine Ö Üldsätted
Õ Artikkel 1 Ö Reguleerimisala
Õ 1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse Ö järgmiste
toodete suhtes Õ: ê 94/9/EÜ a) plahvatusohtlikes keskkondades kasutatavad
seadmed ja kaitsesüsteemid; ê 94/9/EÜ (kohandatud) 2. Käesoleva
direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad ka direktiivid, mis käsitlevad b) ohutus-, kontroll- ja reguleerimisseadiseid,
mis on mõeldud kasutamiseks väljaspool plahvatusohtlikke keskkondi, aga on
plahvatusohtu silmas pidades vajalikud või aitavad kaasa seadmete ja
kaitsesüsteemide ohutule toimimisele. 4. 2. Ö Käesolevat
direktiivi ei kohaldata Õ Käesoleva direktiivi
reguleerimisalast on välja jäetud järgmine Ö järgmiste
toodete suhtes Õ: ê 94/9/EÜ (kohandatud) –
meditsiinilises keskkonnas kasutatavad meditsiiniseadmed; –
seadmed ja kaitsesüsteemid juhtudeks, kus
plahvatusohu põhjustab eranditult lõhkematerjali või ebastabiilsete keemiliste
ainete lähedalolek; –
seadmed, mis on mõeldud kasutamiseks koduses
majapidamises ja mitteärilises keskkonnas, kus plahvatusohtlik keskkond võib
tekkida harva, üksnes küttegaasi juhusliku lekke tagajärjel; –
nõukogu direktiivis 89/686/EMÜ[15]
käsitletud isikukaitsevahendid; –
meresõidukid ja avamere ujuvrajatised koos
sellistel sõidukitel või rajatistel olevate seadmetega; –
transpordivahendid, s.o sõidukid ja nende haagised,
mis on mõeldud ainult inimeste veoks õhus, teedel, raudteel või veeteel, samuti
transpordivahendid, mis on mõeldud kauba veoks õhus, avalikuks kasutamiseks
määratud maanteel, raudteel või veeteel. Plahvatusohtlikus keskkonnas
kasutatavad sõidukid kuuluvad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse; –
Ö Euroopa Liidu
toimimise lepingu Õ asutamislepingu
artikli 223346
lõike 1 punktis b nimetatud seadmed. ê 94/9/EÜ (kohandatud) Artikkel
2 Ö Mõisted Õ 3.
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: Plahvatusohtlikes keskkondades kasutatavad seadmed
ja kaitsesüsteemid ê 94/9/EÜ 1) „seadmed” – masinad, aparatuur, püsi- ja
liikuvseadised, nende kontrollosad ja -riistad ning avastamis- ja
ennetamissüsteemid, mis eraldi või koos on mõeldud energia tootmiseks,
ülekandmiseks, salvestamiseks, mõõtmiseks, kontrollimiseks ja muundamiseks
ja/või materjali töötlemiseks ning mis on oma sisemiste süüteallikate
tõttu võimelised põhjustama plahvatusi.; ê 94/9/EÜ ð uus 2) (b) K„kaitsesüsteemid” – muud seadmed kui
eespool määratletud seadme osad, mis on mõeldud tekkivate plahvatuste
viivitamatuks seiskamiseks ja/või plahvatuse mõjuala piiramiseks ning mida võib
viia turule ð turul kättesaadavaks teha ïeraldi iseseisvate süsteemidena. ; ê 94/9/EÜ (kohandatud) 3) c)K„komponent” – seadmete või
kaitsesüsteemide töökindla toimimise jaoks olulise tähtsusega osa, mis
iseseisvalt ei toimi.; Plahvatuskeskkond 4) Ö „plahvatuskeskkond” Õ – Ggaasi, auru, udu või tolmu kujul
esinevad tuleohtlikud ained, mis kokkupuutes õhuga moodustavad segu, mille
süttimise korral levib põlemine kogu ülejäänud segule.; Plahvatusohtlik keskkond 5) Ö „plahvatusohtlik
keskkond” Õ – Kkeskkond, mis võib muutuda plahvatavaks
kohalike olude ja ekspluatatsioonitingimuste tõttu.; Seadmerühmad ja -kategooriad ê 94/9/EÜ (kohandatud) 6) „I seadmerühma” kuuluvad seadmed, mis on
mõeldud kasutamiseks kaevanduste maa-alustes osades ja nende
kaevanduste maapealsete rajatiste niisugustes osades, kus on
kaevandusgaasi ja/või põlevtolmu tekkimise oht. Ö , sh
I lisa kohaselt kategooriatesse M1 ja M2 kuuluvad seadmed; Õ ê 94/9/EÜ (kohandatud) 7) „II seadmerühma” kuuluvad seadmed, mis on
mõeldud kasutamiseks muudes kohtades, mida võib ohustada plahvatuskeskkond.
Ö , sh
I lisa kohaselt kategooriatesse 1, 2 ja 3 kuuluvad seadmed; Õ 8) Ö „seadmekategooria”
määratleb nõutava kaitsetaseme lähtudes I lisa sätetest Õ Nõutavat kaitsetaset
määratlevad seadmekategooriad on esitatud I lisas.; Seadmeid ja kaitsesüsteeme võib konstrueerida
kasutamiseks konkreetses plahvatuskeskkonnas. Sellisel juhul peavad need
olema vastavalt märgistatud. Otstarbekohane kasutamine 9) Ö „otstarbekohane
kasutamine” Õ – Seadmete,
kaitsesüsteemide ja artikli 1 lõikes 2 nimetatud seadiste Ö toodete Õ kasutamine vastavalt
seadmerühmale ja -kategooriale ning vastavalt kõikidele valmistaja esitatud
andmetele, mis on vajalik seadmete, kaitsesüsteemide ja seadiste Ö seadmete Õ ohutuks toimimiseks; ò uus [Otsuse
nr 768/2008/EÜ artikkel R1] 10) „turul
kättesaadavaks tegemine” – toote tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule
kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks; 11) „turule
laskmine” – toote esmakordne kättesaadavaks tegemine ELi turul; 12) „tootja” –
füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab toote või kes laseb sellise toote
projekteerida või valmistada ja kes turustab seda toodet oma nime või
kaubamärgi all; 13) „volitatud
esindaja” – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt
kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlaksmääratud ülesannetega; 14) „importija” –
ELis asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb ELi turule kolmandast
riigist pärit toote; 15) „levitaja” –
tarneahelas osalev füüsiline või juriidiline isik (välja arvatud tootja või
importija) kes teeb toote turul kättesaadavaks; 16) „ettevõtja” –
tootja, volitatud esindaja, importija ja levitaja; 17) „tehniline
kirjeldus” – dokument, milles nähakse ette tootele, protsessile või teenusele
esitatavad tehnilised nõuded; 18) „harmoneeritud
standard” – määruse (EL) nr [../..] [,mis käsitleb Euroopa standardimist,]
artikli 2 lõike 1 punkti c kohane standard; 19)
„akrediteerimine” – määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 lõikes 10
määratletud akrediteerimine; 20) „riiklik
akrediteerimisasutus” – määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2
lõikes 11 määratletud akrediteerimisasutus; 21)
„vastavushindamine” – hindamisprotsess, mille käigus hinnatakse, kas toote,
protsessi, teenuse või süsteemiga seotud olulised tervisekaitse- ja
ohutusnõuded on täidetud; 22)
„vastavushindamisasutus” – asutus, mis teostab vastavushindamist, sealhulgas
kalibreerimist, katsetamist, sertifitseerimist ja kontrolli; 23) „tagasivõtmine”
– meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi toode, mis on seal juba
lõppkasutajale kättesaadavaks tehtud; 24) „kõrvaldamine” –
meede, mille eesmärk on turustusahelas oleva toote turul kättesaadavaks
tegemise vältimine; 25)
„CE-vastavusmärgis” – märgis, millega tootja kinnitab, et toode vastab märgise
tootele paigaldamist käsitlevate ELi ühtlustamise õigusaktide alusel
kohaldatavatele nõuetele; 26) „ELi
ühtlustamisõigusaktid” – toodete turustustingimusi ühtlustavad ELi õigusaktid. ê 94/9/EÜ (kohandatud) ð uus Artikkel 23 Ö Turul
kättesaadavaks tegemine Õ 1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud
meetmed tagamaks, et artikli 1 lõikes 2 nimetatud käesoleva direktiivi
reguleerimisalasse kuuluvaid seadmeid, kaitsesüsteeme ja seadiseid
Ö tooteid Õ võib turule viia ð turul kättesaadavaks teha ï ja kasutusele võtta ainult siis, kui need nõuetekohase paigaldamise ja
hooldamise ning ettenähtud otstarbel kasutamise korral ei ohusta inimeste ja teatud juhtudel koduloomade
tervist ja ohutust ega vara ohutust. Ö vastavad
käesolevale direktiivile. Õ 2. Käesoleva direktiivi
sätted
ei mõjuta liikmesriikide õigust asutamislepingut nõuetekohaselt järgides
sätestada nõudeid, mida nad peavad vajalikuks, et tagada inimeste ja eelkõige
töötajate kaitstus kõnealuste seadmete, kaitsesüsteemide ja artikli 1 lõikes 2 nimetatud
seadiste Ö toodete Õ kasutamise korral,
tingimusel et see ei tähenda nende seadmete, kaitsesüsteemide ja seadiste
Ö toodete Õ muutmist käesolevas
direktiivis määratlemata viisil. 3. Liikmesriigid ei takista käesoleva
direktiivi sätetele mittevastavate seadmete, kaitsesüsteemide ja artikli 1 lõikes 2
nimetatud seadiste Ö toodete Õ näitamist messidel,
näitustel, Ö ja Õ esitlusteljm,
tingimusel et nähtaval sildil on selgelt osutatud, et kõnealused seadmed, kaitsesüsteemid
ja artikli 1 lõikes 2 nimetatud seadised Ö tooted Õ ei vasta käesoleva
direktiivi nõuetele ja et neid ei müüda enne, kui tootja või tema ühenduses
Ö ELis Õ registreeritud
volitatud esindaja on need nõuetele vastavaks muutnud. Esitluste ajal võetakse
piisavaid ohutusmeetmeid, et tagada inimeste kaitstus. ê 94/9/EÜ (kohandatud) Artikkel 34 Ö Olulised
tervisekaitse- ja ohutusnõuded Õ Seadmed, kaitsesüsteemid ja artikli 1 lõikes 2
nimetatud seadised , mille suhtes käesolevat
direktiivi kohaldatakse, Ö Tooted Õ peavad vastama
II lisas esitatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, mida nende
suhtes kohaldatakse, arvestades otstarbekohast kasutust. ê 94/9/EÜ (kohandatud) ð uus Artikkel 45 Ö Vaba
liikumine Õ 1. Liikmesriigid ei keela, piira ega takista
oma territooriumil selliste seadmete, kaitsesüsteemide ja artikli 1 lõikes 2 nimetatud seadiste
Ö toodete Õ turuleviimist ð turul kättesaadavaks tegemist ï ja kasutuselevõtmist, mis vastavad käesoleva direktiivi nõuetele. 2. Liikmesriigid ei keela, piira ega takista
oma territooriumil selliste komponentide turuleviimist
ð turul kättesaadavaks tegemist ï, millele on lisatud artikli 813 lõikes 3 osutatud kirjalik
vastavustõend ja mis on mõeldud ühendamiseks käesolevas direktiivis
käsitletavate Ö toodetega Õseadmete ja kaitsesüsteemidega. ê 94/9/EÜ Artikkel 5 1. Liikmesriigid
peavad käesoleva direktiivi kõikidele sätetele, sealhulgas II peatükis
sätestatud asjakohasele vastavushindamise menetlusele vastavaks järgmist: –
seadmed,
kaitsesüsteemid ja artikli 1 lõikes 2 nimetatud seadised, millele
on lisatud X lisas nimetatud EÜ vastavusdeklaratsioon ja mis kannab
artiklis 10 sätestatud CE-märgist, –
artikli 4
lõikes 2 nimetatud komponendid, millele on lisatud artikli 8
lõikes 3 sätestatud vastavussertifikaat. Ühtlustatud standardite
puudumise korral võtavad liikmesriigid kõik vajalikuks peetavad meetmed, et
juhtida asjaomaste poolte tähelepanu kehtivatele siseriiklikele tehnilistele
standarditele ja tehnospetsifikaatidele, mida peetakse II lisas toodud
oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete
nõuetekohase rakendamise seisukohast tähtsaks või asjakohaseks. 2. Kui siseriiklik
standard, millega on võetud üle ühtlustatud standard, mille kohta käiv viide on
avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas, reguleerib üht või enamat olulist tervisekaitse-
ja ohutusnõuet, eeldatakse, et kooskõlas kõnealuse standardiga konstrueeritud
seadmed, kaitsesüsteemid ja artikli 1 lõikes 2 nimetatud seadised või nende
artikli 4 lõikes 2 nimetatud komponendid vastavad asjakohastele olulistele
tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Liikmesriigid
avaldavad ühtlustatud standardi ülevõtnud siseriiklike standardite kohta käivad
viited. 3. Liikmesriigid
tagavad nõuetekohaste meetmete võtmise, et võimaldada töösuhte pooltel
siseriiklikul tasandil mõjutada ühtlustatud standardite ettevalmistamist ja
järelevalvet. Artikkel 6 1. Kui liikmesriik
või komisjon leiab, et artikli 5 lõikes 2 nimetatud ühtlustatud standardid ei
vasta täielikult artiklis 3 nimetatud olulistele tervisekaitse- ja
ohutusnõuetele, esitab komisjon või asjaomane liikmesriik küsimuse koos põhjendustega direktiivi 83/189/EMÜ alusel moodustatud
komiteele (edaspidi "komitee"). Komitee teeb viivitamata oma arvamuse
teatavaks. Komitee arvamuse
kättesaamisel teatab komisjon liikmesriikidele, kas kõnealused standardid on
vaja jätta välja artikli 5 lõikes 2 nimetatud avaldatud teabest. 2. Komisjon võib võtta mis tahes asjakohaseid
meetmeid, et tagada käesoleva direktiivi ühetaoline kohaldamine praktikas
vastavalt lõikes 3 sätestatud korrale. ê Määrus (EÜ)
nr 1882/2003 3. Komisjoni abistab alaline komitee, edaspidi
“komitee”. Kui viidatakse
käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/486/EÜ[16] artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8
sätestatut. Komitee võtab
vastu oma töökorra. ê 94/9/EÜ 4. Alaline komitee võib käsitleda ka kõiki käesoleva
direktiivi kohaldamisega seotud küsimusi, mida komitee esimees tõstatab kas
omal algatusel või mõne liikmesriigi taotlusel. Artikkel 7 ê 94/9/EÜ 1. Kui liikmesriik
teeb kindlaks, et seadmed, kaitsesüsteemid ja artikli 1 lõikes 2 nimetatud
seadised, mis kannavad CE-vastavusmärgist ja mida kasutatakse ettenähtud
otstarbel, kalduvad ohustama inimesi ja teatud juhtudel koduloomi või vara,
võtab ta kõik vajalikud meetmed, et sellised seadmed või kaitsesüsteemid turult kõrvaldada, nende turuleviimist,
kasutuselevõtmist või kasutamist keelata või nende vaba liikumist piirata. Liikmesriigid
teatavad komisjonile viivitamata kõikidest sellistest meetmetest, põhjendades
oma otsust ja täpsustades, kas nõuetele mittevastavus tuleneb: a) artiklis 3 nimetatud
oluliste nõuete mittetäitmisest; b) artikli 5 lõikes 2
nimetatud standardite ebaõigest kohaldamisest; (c) artikli 5 lõikes 2
nimetatud standardite puudustest. 2. Komisjon peab
viivitamata nõu asjaomaste pooltega. Kui komisjon leiab pärast kõnealust
nõupidamist, et meede on põhjendatud, teatab ta sellest viivitamata küsimuse
tõstatanud liikmesriigile ja teistele liikmesriikidele. Kui komisjon leiab
pärast kõnealust nõupidamist, et meede ei ole põhjendatud, teatab ta sellest viivitamata küsimuse tõstatanud
liikmesriigile ja tootjale või tema ühenduses registreeritud volitatud
esindajale. Kui lõikes 1 nimetatud otsus tuleneb standardite puudustest ja
kui otsuse teinud liikmesriik jääb oma arvamuse juurde, teatab komisjon
sellest viivitamata komiteele, et algatada artikli 6 lõikes 1
nimetatud menetlus. 3. Kui mittevastaval seadmel, kaitsesüsteemil või
artikli 1 lõikes 2 osutatud seadmel on CE-vastavusmärgis, võtab pädev
liikmesriik vajalikke meetmeid märgise kinnitaja(te) vastu ning teatab
sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele. 4. Komisjon tagab
liikmesriikide teavitamise selle menetluse kulgemisest ja tulemusest. ò uus II PEATÜKK Ettevõtjate kohustused Artikkel 6 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R2] Tootjate
kohustused 1. Tootjad tagavad
oma toodete turule laskmisel, et need on projekteeritud ja toodetud kooskõlas
artiklis II lisas sätestatud oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuetega. 2. Tootjad koostavad
II lisas osutatud tehnilise dokumentatsiooni ja teostavad või lasevad
teostada artiklis 13 osutatud vastavushindamismenetluse. Kui nimetatud
menetlusega on tõendatud toote vastavus asjakohastele nõuetele, siis koostavad
tootjad ELi vastavusdeklaratsiooni ning kinnitavad tootele CE-vastavusmärgise
ja plahvatuskaitse erimärke. 3. Tootjad
säilitavad tehnilist dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni vähemalt
kümne aasta jooksul pärast toote turulelaskmist. 4. Tootjad tagavad
menetlused seeriatoodangu vastavuse säilimiseks. Arvesse võetakse muudatusi
toote disainis või omadustes ja muudatusi nendes harmoneeritud standardites või
tehnilistes kirjeldustes, mille põhjal toote vastavust kinnitatakse. 5. Tootjad tagavad,
et nende tooted kannavad tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud märget, mis
võimaldaks neid tuvastada, või kui toote suurus või iseloom seda ei võimalda,
siis tagavad tootjad, et nõutud teave on pakendil või tootega kaasasolevas
dokumendis. 6. Tootjad märgivad
oma nime ja kontaktaadressi kas tootele või, kui see ei ole võimalik, pakendile
või tootega kaasasolevasse dokumenti. Aadress peab selgelt osutama kohale, kus
tootjaga saab ühendust võtta. 7. Tootjad tagavad,
et tootega on kaasas juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi poolt
määratletud keeles, mis on lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav. 8. Tootjad, kes
arvavad või kellel on põhjust uskuda, et toode, mille nad on turule lasknud, ei
vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed
toote vastavusse viimiseks, vajaduse korral kõrvaldavad selle või võtavad selle
tagasi. Lisaks, kui toode kujutab endast ohtu, teavitavad nad sellest
viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus nad toote kättesaadavaks
tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja kõikide võetud
parandusmeetmete kohta. 9. Tootjad esitavad
pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle toote vastavust tõendava
kogu teabe ja dokumentatsiooni keeles, mis on kõnealusele asutustele kergesti
arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmise korral koostööd
kõikides nende poolt turule lastud toodete põhjustatud ohtude ärahoidmiseks
võetud meetmetes. Artikkel 7
[Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R3] Volitatud
esindajad 1. Tootja võib
kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja. Artikli 6
lõikes 1 sätestatud kohustused ja tehnilise dokumentatsiooni koostamine ei
kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka. 2. Volitatud
esindaja täidab ülesandeid tootjalt saadud volituste piires. Volitus võimaldab
volitatud esindajal teha vähemalt järgmist: (a)
hoida ELi
vastavusdeklaratsiooni ja tehnilise dokumentatsiooni liikmesriigi
järelevalveasutusele kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast seda,
kui toode on turule lastud; (b)
esitada pädevate riiklike
ametiasutuste põhjendatud nõudmise korral neile kogu toote vastavust tõendava
teabe ja dokumentatsiooni; (c)
teha pädevate riiklike
ametiasutustega viimaste nõudmise korral koostööd kõikides volitatud esindaja
volitustega hõlmatud toodete põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmetes. Artikkel 8
[Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R4] Importijate
kohustused 1. Importijad
lasevad ELi turule üksnes nõuetele vastavaid tooteid. 2. Enne toote turule
laskmist tagavad importijad, et tootja on teostanud asjakohase
vastavushindamismenetluse. Nad tagavad, et tootja on koostanud tehnilise
dokumentatsiooni, et toode kannab nõutud CE-vastavusmärgist ja plahvatuskaitse
erimärget, ning et tootega on kaasas nõutud dokumendid ning et tootja on
täitnud artikli 6 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded. Kui importija arvab või
tal on põhjust uskuda, et toode ei vasta II lisas sätestatud olulistele
tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, siis ei lase ta toodet turule enne, kui see
on vastavusse viidud. Peale selle teavitab importija tootjat ja
turujärelevalveasutusi, kui toode kujutab endast ohtu. 3. Importijad
märgivad oma nime ja kontaktaadressi kas tootele või, kui see ei ole võimalik,
pakendile või tootega kaasasolevasse dokumenti. 4. Importijad
tagavad, et tootega on kaasas juhised ja ohutusalane teave asjaomase
liikmesriigi poolt määratletud keeles, mis on lõppkasutajate jaoks kergesti
arusaadav. 5. Importijad
tagavad, et sel ajal, kui toode on nende vastutuse all, ei ohustaks selle
ladustamise või transpordi tingimused toote vastavust II lisas sätestatud
olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. 6. Importijad, kes
arvavad või kellel on põhjust uskuda, et toode, mille nad on turule lasknud, ei
vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, võtavad viivitamata vajalikud
parandusmeetmed toote vastavusseviimiseks, vajaduse korral kõrvaldavad selle
või võtavad selle tagasi. Lisaks, kui toode kujutab endast ohtu, teavitavad nad
sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus nad toote
kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja kõikide võetud
parandusmeetmete kohta. 7. Importijad
hoiavad vähemalt kümne aasta jooksul pärast toote turulelaskmist
turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadavana ELi vastavusdeklaratsiooni koopia
ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon oleks viimaste nõudmise korral neile
kättesaadav. 8. Importijad
esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle toote vastavust
tõendava kogu teabe ja dokumentsatsiooni keeles, mis on kõnealusele asutusele
kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmise korral
koostööd kõikides nende poolt turule lastud toodete põhjustatud ohtude
ärahoidmiseks võetud meetmetes. Artikkel 9
[Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R5] Levitajate
kohustused 1. Toodet turul
kättesaadavaks tehes peavad levitajad arvestama käesoleva direktiivi nõuetega. 2. Enne toote
kättesaadavaks tegemist turul või kasutusele võtmist kontrollivad levitajad, et
toode kannab CE-vastavusmärgist ja plahvatuskaitse erimärget, et sellega oleks
kaasas nõutud dokumendid ja juhendid keeles, millest saavad kergesti aru selle
liikmesriigi lõppkasutajad, mille turul kõnealune toode kättesaavaks tehakse,
ning et tootja ja importija on täitnud artikli 6 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 8
lõikes 3 sätestatud nõuded. Kui levitaja arvab
või tal on põhjust uskuda, et toode ei vasta II lisas sätestatud
olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, siis ei tee ta toodet turul
kättesaadavaks enne, kui see on vastavusse viidud. Lisaks teavitab levitaja
sellest tootjat või importijat ja turujärelevalveasutusi, kui toode kujutab
endast ohtu. 3. Levitajad
tagavad, et sel ajal, kui toode on nende vastutuse all, ei ohustaks selle
ladustamise või transpordi tingimused toote vastavust II lisas sätestatud
olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. 4. Levitajad, kes
arvavad või kellel on põhjust uskuda, et toode, mille nad on turul
kättesaadavaks teinud, ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele,
tagavad, et võetakse vajalikud parandusmeetmed toote vastavusse viimiseks,
vajaduse korral kõrvaldatakse see või võetakse see tagasi. Lisaks, kui toode
kujutab endast ohtu, teavitavad levitajad sellest viivitamata nende
liikmesriikide pädevaid asutusi, kus nad toote kättesaadavaks tegid, esitades
eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja kõikide võetud parandusmeetmete kohta. 5. Levitajad
esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmise korral talle toote
vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni. Nad teevad nimetatud
asutusega viimase nõudmise korral koostööd kõikides nende poolt turul
kättesaadavaks tehtud toodete põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud
meetmetes. Artikkel 10
[Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R6] Juhtumid, millal
tootjate kohustusi kohaldatakse importijate ja levitajate suhtes Käesolevas
direktiivis käsitletakse tootjana importijat või levitajat, kes laseb toote
turule oma nime või kaubamärgi all või kes muudab juba turule lastud toodet
viisil, mis võib mõjutada vastavust käesoleva direktiivi nõuetele, ja tema
suhtes kohaldatakse tootja kohustusi artikli 6 alusel. Artikkel 11
[Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R7] Ettevõtjate
tuvastamine Ettevõtjad nimetavad
turujärelevalveasutustele viimaste nõudmise korral vähemalt kümne aasta jooksul
pärast toote turulelaskmist: (a)
iga ettevõtja, kes on
neile tooteid tarninud; (b)
iga ettevõtja, kellele
nemad on tooteid tarninud. Ettevõtjad peavad
suutma esitada esimeses lõigus nimetatud teavet 10 aasta jooksul pärast seda,
kui neile toodet tarniti, ja 10 aasta jooksul pärast seda, kui nemad toodet
tarnisid. III PEATÜKK toote nõuetelevastavus Artikkel 12
[Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R8] Vastavuse eeldus 1. Tooted, mis on
vastavuses harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on
avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses oluliste
tervisekaitse- ja ohutusnõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad
käsitlevad ja mis on sätestatud II lisas. [Kui harmoneeritud
standard rahuldab nõudeid, mida ta hõlmab ja mis on sätestatud II lisas
või artiklis 21, avaldab komisjon Euroopa Liidu teatajas viite sellele
standardile.] ê 94/9/EÜ 2. Harmoneeritud
Ühtlustatud
standardite puudumise korral võtavad liikmesriigid kõik vajalikuks peetavad
meetmed, et juhtida asjaomaste poolte tähelepanu kehtivatele siseriiklikele
tehnilistele standarditele ja tehnospetsifikaatidele tehnilistele kirjeldustele, mida peetakse
II lisas toodud osutatud
oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete nõuetekohase rakendamise seisukohast
tähtsaks või asjakohaseks. ê 94/9/EÜ (kohandatud) ð uus Artikkel 813 Ö Vastavushindamismenetlused Õ 1. Seadmete ja vajaduse korral artikli 1 lõikes 2
nimetatud seadiste Ö Toodete Õ
vastavushindamismenetlus on järgmine: a) I ja II seadmerühm,
seadmekategooriad M 1 ja 1 Ö : Õ Tootja või tema ühenduses
registreeritud volitatud esindaja peab CE-märgise kinnitamiseks järgima
kohaldataksEÜE
tüübihindamiskorda ð ELi tüübihindamiskorda ï (esitatud III lisas) koos Ö ühega järgmisest
menetlusest Õ: –
tootmiskvaliteedi ð tootmiskvaliteedi tagamisel põhinev
tüübivastavus ï korraga (esitatud IV lisas); või –
tootetõestuse ð tootetõendamisel põhinev
tüübivastavus ï korraga (esitatud V lisas); b) I ja II seadmerühm,
seadmekategooriad M 2 ja 2: i) nende rühmade ja kategooriate
sisepõlemismootorite ja elektriseadmete puhul kohaldatakse
peab tootja või
tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja CE-märgise kinnitamiseks
järgima CE
tüübihindamiskorda ð ELi tüübihindamiskorda ï (esitatud III lisas) koos Ö ühega
järgmisest menetlusest Õ: –
IV lisas nimetatud tüübivastavuse ð tüübivastavus, mis põhineb tootmise
sisekontrollil koos kontrollitava toote katsetamisega ï korraga (esitatud
VI lisas); või –
VII lisas nimetatud tootekvaliteedi tagamise ð tootekvaliteedi tagamisel põhinev
tüübivastavus ï korraga (esitatud VII lisas); ii) nende rühmade ja kategooriate muude seadmete
puhul kohaldatakse peab tootja või tema
ühenduses registreeritud volitatud esindaja CE-märgise kinnitamiseks järgima
toote sisekontrolli ð tootmise sisekontrolli ï (esitatud VIII lisas) ning edastatakse edastama VIII lisa lõikes 32 sätestatud toimiku
määratud asutusele, kes kinnitab niipea kui võimalik selle kättesaamist ja
säilitab selle. (c) II seadmerühm, seadmekategooria 3: Tootja või tema ühenduses
registreeritud volitatud esindaja peab CE-märgise kinnitamiseks järgima
VIII
lisas nimetatud kohaldatakse
toote sisekontrolli ð tootmise sisekontrolli ï (esitatud VIII lisas);
d) I ja II seadmerühm: Llisaks lõike 1 Ö käesoleva
lõike Õ punktides a, b ja c
nimetatud menetlustele võib tootja või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja CE-märgise
kinnitamiseks järgida CE üksiktoote
taatluse ð üksiktoote tõendamisel põhinevat
vastavust ï (esitatud IX lisas). 2. Iseseisvate kaitsesüsteemide
vastavushindamiseks kasutatakse lõike 1 punktis a või d Ö nimetatud
korda Õ sätteid. ê 94/9/EÜ (kohandatud) ð uus 3. Lõikes 1 nimetatud korda kohaldatakse
artikli 45
lõikes 2 nimetatud komponentide suhtes, välja arvatud CE-vastavusmärgise
kinnitamine. Tootja või tema ühenduses Ö liidus Õ registreeritud
volitatud esindaja väljastab kirjaliku ð vastavustõendi ïtõendi, mis kinnitab
komponentide vastavust nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi
sätetele, märgib nende omadused ja kirjeldab, kuidas neid ühendada seadmete või
kaitsesüsteemidega Ö toodetega Õ nii, et see aitaks
kaasa valmisseadmete
või -kaitsesüsteemide Ö valmistoodete Õ suhtes kohaldatavate
oluliste nõuete
Ö tervisekaitse-
ja ohutusnõuete Õ täitmisele. ê 94/9/EÜ (kohandatud) ð uus 4. Lisaks sellele võib II lisa punktis 1.2.7 esitatud ohutusaspektide
osas tootja
või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja CE-märgise kinnitamiseks
järgida
kohaldada toote sisekontrolli ð tootmise sisekontrolli ï (esitatud VIII lisas). II lisa punktis 1.2.7 esitatud
ohutusaspektide osas. 5. Eelmistest lõigetest olenemata Ö Erandina
lõigetest 1–4 Õ võivad pädevad
asutused nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral lubada asjaomase
liikmesriigi territooriumil turule lasta või kasutusele võtta seadmeid, kaitsesüsteeme
ja artikli 1 lõikes 2 nimetatud üksikseadiseid
Ö tooteid Õ, mille suhtes eelmistes
lõigetes Ö 1–4 Õ osutatud menetlusi
ei kohaldatud ja mille kasutamine on kaitse seisukohast tähtis. 6. Eespool nimetatudlLõigetes Ö 1–4 Õ märgitud
osutatud menetlusi käsitlevad
dokumendid ja kirjad koostatakse ühes selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus
kavatsetakse nimetatud menetlusi kohaldada, või määratud asutuse poolt
heakskiidetud keeles Ö asjaomase
liikmesriigi poolt määratletud keeles, mis on lõppkasutajate jaoks kergesti
arusaadav Õ. ê 94/9/EÜ 7. a) Kui seadmed, kaitsesüsteemid ja artikli 1
lõikes 2 osutatud seadmed kuuluvad teisi aspekte käsitlevate ühenduse
direktiivide reguleerimisalasse, mis näevad samuti ette artiklis 10
sätestatud CE-märgise kinnitamist, näitab see märgis, et eeldatakse seadmete,
kaitsesüsteemide ja artikli 1 lõikes 2 osutatud seadmete vastavust ka
nende direktiivide sätetele. b) Kui tootja võib ühe
või mitme sellise direktiivi kohaselt
üleminekuaja jooksul valida, milliseid nõudeid kohaldada, näitab CE-märgis
vastavust siiski ainult nendele direktiividele, mida tootja on kohaldanud.
Sellisel juhul tuleb kõnealuste direktiivide viiteandmed esitada Euroopa Ühenduste
Teatajas avaldatud kujul asjakohastele seadmetele, kaitsesüsteemidele ja
artikli 1 lõikes 2 osutatud seadmetele lisatavates kõnealuste
direktiividega ettenähtud dokumentides, märkustes ja juhendites. ò uus Artikkel 14
[Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R10] ELi
vastavusdeklaratsioon 1. ELi
vastavusdeklaratsioon kinnitab, et II lisas sätestatud olulised
tervisekaitse- ja ohutusnõuded on täidetud. 2. ELi
vastavusdeklaratsioon järgib otsuse nr 768/2008/EÜ III lisas sätestatud
näidise ülesehitust, sisaldab käesoleva direktiivi III–IX lisas sätestatud
asjakohastes vastavushindamismenetlustes määratletud elemente ning seda
ajakohastatakse pidevalt. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab
liikmesriik, kelle turul toode kättesaadavaks tehakse. 3. Kui toote suhtes
kohaldatakse rohkem kui ühte liidu õigusakti, mille kohaselt nõutakse ELi
vastavusdeklaratsiooni, koostatakse kõigi selliste liidu õigusaktide kohta üks
ühine ELi vastavusdeklaratsioon. Kõnealune deklaratsioon peab sisaldama
asjaomaste õigusaktide kindlakstegemiseks vajalikke andmeid, sealhulgas
avaldamisandmeid. 4. ELi
vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse toote
vastavuse eest. Artikkel 15
[Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R11] CE-vastavusmärgise
üldpõhimõtted CE-vastavusmärgise
suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud
üldpõhimõtteid. Artikkel 16
[Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R12] CE-vastavusmärgise
kinnitamise eeskirjad ja tingimused 1. CE-vastavusmärgis
kinnitatakse nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil tootele või selle
andmeplaadile. Kui toote laadist tingituna ei ole võimalik või otstarbekas
märgist tootele kinnitada, siis kinnitatakse märgis pakendile või tootega
kaasas olevatesse dokumentidesse. 2. CE-vastavusmärgis
kinnitatakse tootele enne selle turule laskmist. CE-vastavusmärgisele lisatakse
plahvatuskaitse erimärge , millele järgneb
seadmerühma ja -kategooria tähis, vastavalt II lisa punkti 1.0.5.
sätetele. 3.
CE-vastavusmärgise ning lõikes 2 osutatud erimärke ja sümboli järel
märgitakse teavitatud asutuse identifitseerimisnumber, kui nimetatud asutus on
tootmise kontrollifaasi kaasatud. Teavitatud asutuse
identifitseerimisnumbri kinnitab kas asutus ise või tema juhiste järgi tootja
või tema volitatud esindaja. 4. Lõikes 2
osutatud CE-vastavusmärgise, erimärke ja sümboli ning vajaduse korral
lõikes 3 osutatud identifitseerimisnumbri järel võib märkida piktogrammi
või muu märgise, mis osutab erilisele ohule või kasutusviisile. 5. Käesolevas
direktiivis määratletud piktogramme või muid märkeid võib kasutada ainult koos
CE-vastavusmärgisega. 6. ê 94/9/EÜ (kohandatud) Seadmeid ja kaitsesüsteeme võib Ö Tooted, mis
on Õ konstrueerida
konstrueeritud kasutamiseks
konkreetses plahvatuskeskkonnas,. Sellisel juhul
peavad need
olema vastavalt märgistatud. ò uus IV PEATÜKK vastavushindamisasutustest
teavitamine Artikkel 17
[Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R13] Teavitamine Liikmesriigid
teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike asutustest, kes on volitatud täitma
kolmandate osapooltena vastavushindamisülesandeid käesoleva direktiivi alusel. Artikkel 18
[Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R14] Teavitavad
ametiasutused 1. Liikmesriigid
määravad teavitava ametiasutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste
hindamiseks ja teavitamiseks ja ning teavitatud asutuste jälgimiseks vajalike
menetluste kehtestamise ja rakendamise eest, ning nende vastavuse eest
artikli 23 sätetele. 2. Liikmesriigid
võivad otsustada, et lõikes 1 nimetatud hindamist ja jälgimist teostab määruse
(EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus. 3. Kui teavitav
ametiasutus delegeerib või annab muul viisil edasi lõikes 1 osutatud
hindamise, teavitamise või jälgimise asutusele, mis ei ole valitsusasutus, siis
peab see asutus olema juriidiline isik ja täitma mutatis mutandis
artikli 19 lõigetes 1–6 sätestatud nõudeid. Lisaks peavad kõnealusel
asutusel olema korraldused oma tegevustest tulenevate kulude katmiseks. 4. Teavitav
ametiasutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse tegevuse eest. Artikkel 19
[Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R15] Nõuded
teavitavatele ametiasutustele 1. Teavitav
ametiasutus on loodud nii, et ei tekiks huvide konflikti
vastavushindamisasutustega. 2. Teavitav ametiasutus
on korraldatud ja juhitud nii, et kindlustada tema tegevuse objektiivsus ja
erapooletus. 3. Teavitav
ametiasutus on korraldatud nii, et kõik vastavushindamisasutuse teavitamisega
seotud otsused teevad pädevad isikud, kes ei ole hindamist läbi viinud isikud. 4. Teavitav
ametiasutus ei tohi pakkuda ega osutada teenuseid, mida osutavad
vastavushindamisasutused, ega nõustamisteenuseid ärilisel või konkureerival
alusel. 5. Teavitav
ametiasutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse. 6. Teavitaval
ametiasutusel on oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisavalt pädevaid
töötajaid. Artikkel 20
[Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R16] Teavitavate
ametiasutuste teabekohustus Liikmesriigid
annavad komisjonile teada oma menetlustest vastavushindamisasutuste hindamiseks
ja teavitamiseks ning teavitatud asutuste jälgimiseks ning nende menetluste
muudatustest. Komisjon teeb
kõnealuse teabe avalikkusele kättesaadavaks. Artikkel 21
[Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R17] Nõuded teavitatud
asutustele 1. Teavitamise
eesmärgil vastab vastavushindamisasutus lõigetes 2–11 sätestatud nõuetele. 2.
Vastavushindamisasutus luuakse siseriikliku õiguse alusel ning ta on
juriidiline isik. 3.
Vastavushindamisasutus on kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu
organisatsioonist või tootest, mida ta hindab. Asutust, mis kuulub
ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud
tema hinnatavate toodete projekteerimise, tootmise, tarnimise, monteerimise,
kasutamise või hooldamisega, võib pidada selliseks asutuseks tingimusel, et
tõendatud on selle sõltumatus ja igasugune huvide konflikti puudumine. 4.
Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise
eest vastutavad töötajad ei tohi olla hinnatava toote projekteerija, tootja,
tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja, hooldaja ega ühegi nimetatud
osalise volitatud esindaja. See ei välista vastavushindamisasutuse tegevuseks
vajalike hinnatavate toodete kasutamist ega nende toodete kasutamist isiklikul
otstarbel. Vastavushindamisasutus,
selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad
ei tohi olla otsesel viisil seotud nimetatud toodete projekteerimise, tootmise
või ehitamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega
esindada ühtegi osalist, kes nimetatud tegevustega tegeleb. Nad ei tohi osaleda
üheski tegevuses, mis võib olla vastuolus nende otsuste sõltumatuse ja aususega
vastavushindamistoimingutes, mille teostamisest neid on teavitatud. See kehtib
eelkõige nõustamisteenuste puhul. Vastavushindamisasutused
tagavad, et nende tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevus ei mõjuta nende
vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust. 5.
Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teostavad vastavushindamistoiminguid
suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase tehnilise pädevusega ning
on vabad igasugustest surveavaldustest ja ahvatlustest, eelkõige rahalistest,
mis võivad nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada,
eriti seoses isikute või isikute rühmadega, kes on huvitatud nimetatud
toimingute tulemustest. 6.
Vastavushindamisasutus on võimeline täitma temale III–IX lisa alusel määratud
vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on temast teavitatud,
sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse
neid tema nimel ja tema vastutusel. Vastavushindamisasutuse
käsutuses on alati ja kõikide vastavushindamismenetluste ning iga teavitatud
toodete tüübi või kategooria jaoks vajalikud (a)
tehniliste teadmistega
töötajad, kellel on piisav ja asjakohane kogemus vastavushindamisülesannete
täitmiseks; (b)
menetluste kirjeldused,
mille kohaselt vastavushindamist teostatakse, tagades läbipaistvuse ning nende
menetluste kordamise võime. Asutusel on asjakohased tegevuspõhimõtted ja
menetlused, milles eristatakse ülesandeid, mida ta täidab teavitatud asutusena,
ja muid tegevusi; (c)
menetlused tegevuste
teostamiseks, mis võtavad arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema
struktuuri, kõnealuse tootetehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist
on mass- või seeriatootmisega. Tal on vajalikud
vahendid vastavushindamistoimingute nõuetekohase teostamisega seotud tehniliste
ja haldusülesannete täitmiseks ning juurdepääs kogu vajalikule varustusele või
vahenditele. 7. Vastavushindamistoimingute
teostamise eest vastutavatel töötajatel on järgmised pädevused: (a)
usaldusväärne tehniline
ja kutsealane väljaõpe, mis hõlmab kõiki vastavushindamistoiminguid, mille
täitmisega seoses nimetatud vastavushindamisasutusest on teavitatud; (b)
rahuldavad teadmised
nende teostatavate hindamiste nõuete kohta ning piisav pädevus nimetatud
hindamiste teostamiseks; (c)
II lisas sätestatud
oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete, kohaldatavate harmoneeritud
standardite ning liidu ühtlustamisõigusaktide ja siseriiklike õigusaktide
asjakohaste sätete tundmine ja mõistmine; (d)
võime koostada hindamise
teostamist tõestavaid sertifikaate, registreid ja aruandeid. 8. Tagatakse
vastavushindamisasutuste, nende juhtkonna ja hindamistöötajate erapooletus. Vastavushindamisasutuse
juhtkonna ja hindamistöötajate tasu suurus ei sõltu teostatud hindamiste arvust
ega nimetatud hindamiste tulemustest. 9.
Vastavushindamisasutus võtab endale vastutuskindlustuse, välja arvatud juhul,
kui vastutus kuulub siseriikliku õiguse alusel riigile või kui liikmesriik ise
on vastavushindamise eest otseselt vastutav. 10.
Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust teabe osas, mis on
omandatud III–IX lisa või nende jõustamiseks vastuvõetud siseriiklike
õigusaktide kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus
selle liikmesriigi pädevate ametiasutustega, kus teavitatud asutus tegutseb.
Tagatakse omandiõiguste kaitse. 11.
Vastavushindamisasutus võtab osa või tagab, et tema hindamistöötajad on
teavitatud asjakohastest standardimistegevustest ja asjakohaste liidu
ühtlustamisõigusaktide alusel loodud teavitatud asutuse koordineerimisgrupi
tegevustest ning kohaldab nimetatud grupi töö tulemusel koostatud
haldusotsuseid ja -dokumente üldiste suunistena. Artikkel 22
[Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R18] Vastavuse eeldus Kui
vastavushindamisasutus tõendab oma vastavust asjakohastes harmoneeritud
standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidega, mille viited on
avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklis 21
sätestatud nõuetele, kui kohaldatavad harmoneeritud standardid hõlmavad neid
nõudeid. Artikkel 23
[Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R20] Teavitatud
asutuste tütarettevõtjad ja alltöövõtjad 1. Kui teavitatud
asutus kasutab vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks alltöövõtjaid
või tütarettevõtjat, siis tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab
artiklis 21 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale
ametiasutusele. 2. Teavitatud asutus
vastutab täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate täidetud ülesannete
eest, hoolimata nende asukohast. 3. Tegevusi võib
lasta teha allhanke korras või kasutada nende teostamiseks tütarettevõtjat
ainult kliendi nõusolekul. 4. Teavitatud
asutused hoiavad teavitavale ametiasutusele kättesaadavana dokumente, mis on
seotud alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamisega ja nende
poolt III–IX lisa alusel tehtud tööga. Artikkel 24
[Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R22] Teavitamise
taotlus 1.
Vastavushindamisasutus esitab teavitamise taotluse selle liikmesriigi
teavitavale ametiasutusele, mille territooriumil ta asub. 2. Kõnealuse
taotlusega koos esitab ta vastavushindamistoimingute, vastavushindamismooduli
või -moodulite ja toote või toodete kirjelduse, millega tegelemiseks ta väidab
end pädev olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud
akrediteerimistunnistuse (viimase olemasolu korral), mis tõendab, et
vastavushindamisasutus vastab artiklis 21 sätestatud nõuetele. 3. Kui asjaomane
vastavushindamisasutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, siis esitab ta
teavitavale ametiasutusele kogu dokumentaalse tõenduse, mis on vajalik, et
kontrollida, tunnistada ja korrapäraselt jälgida tema vastavust
artiklis 21 sätestatud nõuetele. Artikkel 25
[Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R23] Teavitamiskord 1. Teavitavad
ametiasutused võivad teavitada ainult neist vastavushindamisasutustest, mis
vastavad artiklis 21 sätestatud nõuetele. 2. Nad kasutavad
komisjonile ja teistele liikmesriikidele teatamiseks komisjoni väljatöötatud ja
hallatavat elektroonilist teavitamisvahendit. 3. Teavitus sisaldab
täielikku ülevaadet vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või
-moodulitest ja tootest või toodetest ning asjakohast pädevuse tõendamist. 4. Kui teavitus ei
põhine artiklis 24 osutatud akrediteerimistunnistusel, siis esitab
teavitav ametiasutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed
tõendid, mis tõendavad vastavushindamisasutuse pädevust ja kehtivat korda,
millega tagatakse asutuse korrapärane jälgimine ning selle jätkuv vastavus
artiklis 21 sätestatud nõuetele. 5. Asjaomane asutus
võib teavitatud asutuse tegevust teostada ainult siis, kui komisjon ja teised
liikmesriigid ei esita vastuväiteid kahe nädala jooksul alates teavitamisest
juhul, kui kasutatakse akrediteerimistunnistust, ja kahe kuu jooksul alates
teavitamisest juhul, kui akrediteerimist ei kasutata. Käesoleva direktiivi
mõistes käsitletakse akrediteeritud asutusena ainult sellist asutust. 6. Komisjoni ja
teisi liikmesriike teavitatakse kõigist edaspidistest asjakohastest
muudatustest nimetatud teavituses. Artikkel 26
[Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R24] Identifitseerimisnumber
ja teavitatud asutuste loetelud 1. Komisjon määrab
teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri. Ta määrab üheainsa
numbri, isegi kui asutusest teavitatakse mitme erineva ELi õigusakti alusel. 2. Komisjon teeb
avalikkusele kättesaadavaks käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste
nimekirja, mis sisaldab ka asutuste identifitseerimisnumbreid ja tegevust,
mille teostamiseks neist on teavitatud. Komisjon tagab
kõnealuse nimekirja ajakohastamise. Artikkel 27
[Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R25] Muudatused
teavituses 1. Kui teavitav
ametiasutus on veendunud või talle on teatatud, et teavitatud asutus ei vasta
enam artiklis 21 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi
täitnud, siis piirab, peatab või tühistab teavitav ametiasutus teavituse
sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest.
Ta teavitab sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike. 2. Kui teavitust
piiratakse, see peatatakse või tühistatakse või kui teavitatud asutus on
lõpetanud oma tegevuse, siis võtab teavitav liikmesriik vajalikud meetmed
tagamaks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teavitatud asutus
või et need oleksid nõudmise korral kättesaadavad teavitamise ja
turujärelevalve eest vastutavatele ametiasutustele. Artikkel 28
[Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R26] Teavitatud
asutuste pädevus 1. Komisjon uurib
igat juhtumit, mille puhul tal on kahtlus või tema tähelepanu juhitakse
kahtlusele, et teavitatud asutus ei ole enam pädev või teavitatud asutus ei
täida enam talle pandud nõudeid ja ülesandeid. 2. Teavitav
liikmesriik esitab komisjonile selle nõudmise korral kogu teabe seoses
teavitamise alusega või asjaomase asutuse pädevuse säilimisega. 3. Komisjon tagab,
et kogu tundlikku teavet, mille ta oma uurimise käigus on omandanud,
käsitletakse konfidentsiaalselt. 4. Kui komisjon on
veendunud, et teavitatud asutus ei täida või enam ei täida teavitamise aluseks
olevaid nõudeid, siis teavitab ta sellest teavitavat liikmesriiki ning nõuab,
et see võtaks parandusmeetmed, sealhulgas vajaduse korral tühistaks teavituse. Artikkel 29
[Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R27] Teavitatud
asutuste tegevusealased kohustused 1. Teavitatud asutused
teostavad vastavushindamist kooskõlas III–IX lisas sätestatud
vastavushindamismenetlustega. 2. Vastavushindamist
teostatakse proportsionaalselt, vältides ettevõtjate liigset koormamist.
Vastavushindamisasutused võtavad oma ülesannete täitmisel arvesse ettevõtja
suurust, tegutsemisvaldkonda ja struktuuri, asjaomase tootetehnoloogia
keerukusastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega. Seejuures peavad nad
siiski silmas rangust ja kaitse ulatust, mida käesoleva direktiivi sätete
kohaselt toodete vastavuse tagamiseks nõutakse. 3. Kui teavitatud
asutus leiab, et tootja ei ole kinni pidanud II lisas sätestatud
olulistest tervisekaitse- ja ohutusnõuetest või vastavatest harmoneeritud
standarditest või tehnilistest kirjeldustest, siis nõuab ta kõnealuselt
tootjalt sobivate parandusmeetmete võtmist ja ei väljasta vastavussetrifikaati. 4. Kui pärast
vastavussertifikaadi väljastamist avastab teavitatud asutus vastavuse
kontrollimisel, et toode ei vasta enam käesoleva direktiivi nõuetele, siis
nõuab ta tootjalt parandusmeetmete võtmist ja vajadusel peatab või tühistab
sertifikaadi. 5. Kui
parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, siis teavitatud asutus
piirab, peatab või tunnistab vastavussertifikaadi kehtetuks vastavalt
vajadusele. Artikkel 30 Teavitatud
asutuse otsuste vaidlustamine Liikmesriigid
tagavad, et teavitatud asutuse otsuse vaidlustamiseks nähakse ette
edasikaebekord. Artikkel 31
[Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R28] Teavitatud
asutuste teabekohustus 1. Teavitatud asutus
informeerib teavitavat ametiasutust järgnevast: (a)
sertifikaadi andmisest
keeldumine, selle piiramine, peatamine või tühistamine; (b)
kõik teavitamise ulatust
ja tingimusi mõjutavad asjaolud; (c)
kõik
turujärelevalveasutustelt vastavushindamistoimingute kohta saadud teabenõuded; (d)
nõudmise korral nende
tegevusalas teostatud vastavushindamistoimingud ja muud tehtud toimingud,
sealhulgas piiriülene tegevus ja alltöövõtt. 2. Teavitatud
asutused esitavad teistele käesoleva direktiivi alusel teavitatud sarnaste
vastavushindamistoimingute ja samade toodetega tegelevatele asutustele
asjakohase teabe negatiivsete ja nõudmise korral positiivsete
vastavushindamistulemuste kohta. Artikkel 32
[Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R29] Kogemuste
vahetamine Komisjon korraldab
liikmesriikide teavituspoliitika eest vastutavate riiklike ametiasutuste vahel
kogemustevahetuse. Artikkel 33
[Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R30] Teavitatud
asutuste koordineerimine Komisjon tagab
käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste vahelise sobiva koordineerituse
ja koostöö ning selle toimimise teavitatud asutuste valdkondliku rühma kujul. Liikmesriigid
tagavad oma teavitatud asutuste osalemise nimetatud rühma töös kas otse või
määratud esindajate kaudu. V PEATÜKK Euroopa Liidu turujärelevalve,
Euroopa Liidu turule sisenevate toodete kontroll ning kaitsemeetmete menetlus Artikkel 34 ELi
turujärelevalve ning ELi turule sisenevate toodete kontroll Toodete suhtes
kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 15 lõiget 3 ja
artikleid 16–29. Artikkel 35
[Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R31] Menetlus nende
toodete jaoks, mis kujutavad endast ohtu riiklikul tasandil 1. Kui ühe
liikmesriigi turujärelevalveasutused on võtnud määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli
20 kohaseid meetmeid või kui neil on piisavalt põhjust arvata, et käesoleva
direktiivi reguleerimisalasse jääv toode kujutab ohtu inimeste tervisele või
ohutusele või muudele käesolevas direktiivis käsitletud avaliku huvi kaitse
aspektidele, siis viivad nad läbi asjaomase toote hindamise lähtudes kõigist
käesolevas direktiivis sätestatud nõuetest. Asjaomased ettevõtjad teevad
turujärelevalveasutustega vajalikul viisil koostööd. Kui nimetatud
hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et toode ei vasta
käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, siis nõuavad nad viivitamata, et
asjakohane ettevõtja võtaks kõik vajalikud parandusmeetmed, et toode nimetatud
nõuetega vastavusse viia, või kõrvaldaksid toote turult või võtaksid selle
tagasi mõistliku aja jooksul arvestades ohu suurust. Turujärelevalveasutused
teavitavad sellest asjakohast teavitatud asutust. Teises lõigus
osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008
artiklit 21. 2. Kui
turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende
liikmesriigi territooriumiga, siis teavitavad nad komisjoni ja teisi
liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on
ettevõtjalt nõudnud. 3. Ettevõtja tagab,
et kõikide tema poolt ELi turul kättesaadavaks tehtud vastavate toodete suhtes
võetakse kõik vajalikud parandusmeetmed. 4. Kui asjaomane
ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud ajavahemiku jooksul
piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik asjakohased
ajutised meetmed, et siseriiklikul turul toote kättesaadavaks tegemine keelata
või seda piirata, toode turult kõrvaldada või tagasi võtta. Turujärelevalveasutused
teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike kõnealustest meetmetest. 5. Lõikes 4
osutatud teave sisaldab kõiki üksikasju, eelkõige mittevastava toote
tuvastamiseks vajalikku teavet, toote päritolu, väidetava mittevastavuse ja
riski iseloomu, riiklike võetud meetmete iseloomu ja kestust, samuti asjaomase
ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused näitavad eelkõige, kas
mittevastavus on seotud mõnega järgmistest põhjusest: (a)
toode ei vasta käesolevas
direktiivis sätestatud nõuetele, mis käsitlevad inimeste tervist ja ohutust või
muid avaliku huvi kaitse aspekte, või (b)
esinevad puudused
II lisas viidatud harmoneeritud standardites, mis annavad vastavuse
eelduse. 6. Liikmesriigid,
kes ei ole menetluse algatajad, teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi
liikmesriike kõikidest võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast
täiendavast teabest seoses asjaomase toote nõuetele mittevastavusega ning
juhul, kui nad ei ole nõus teavitatud siseriikliku meetmega, oma
vastuväidetest. 7. Kui kahe kuu
jooksul alates lõikes 4 nimetatud teabe kättesaamisest ei ole teised
liikmesriigid ega komisjon esitanud vastuväiteid seoses liikmesriigi ajutise
meetmega, loetakse meede põhjendatuks. 8. Liikmesriigid
tagavad, et asjaomase toote suhtes võetakse viivitamata kõik vajalikud piiravad
meetmed. Artikkel 36
[Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R32] Liidu
kaitsemenetlus 1. Kui
artikli 35 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse käigus esitatakse
liikmesriigi võetud meetmele vastuväiteid või kui komisjon arvab, et
siseriiklik meede on liidu õigusaktidega vastuolus, siis alustab komisjon
viivitamata konsulteerimist liikmesriikidega ja asjakohase ettevõtja või
asjakohaste ettevõtjatega ja hindab siseriiklikku meedet. Kõnealuse hindamise
tulemuste põhjal otsustab komisjon, kas siseriiklik meede on põhjendatud või
mitte. Komisjoni otsus
adresseeritakse kõikidele liikmesriikidele ning see edastatakse viivitamata
neile ja asjaomasele ettevõtjale või asjaomastele ettevõtjatele. 2. Kui siseriiklik
meede loetakse põhjendatuks, siis võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed,
et tagada mittevastava toote kõrvaldamine oma turult, ja teavitavad sellest
komisjoni. Kui liikmesriigi meedet peetakse põhjendamatuks, tunnistab asjaomane
liikmesriik selle kehtetuks. 3. Kui siseriiklik
meede loetakse põhjendatuks ja toote mittevastavus viitab puudustele käesoleva
direktiivi artikli 35 lõike 5 punktis b osutatud harmoneeritud
standardites, kohaldab komisjon Euroopa standardimist käsitleva määruse (EL) nr
[../..] artiklis 8 sätestatud menetlust. Artikkel 37
[Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R33] Vastavuses olevad
tooted, mis kujutavad endast ohtu tervisele ja ohutusele 1. Kui liikmesriik
leiab pärast artikli 35 lõike 1 kohast hindamist, et kuigi toode on
käesoleva direktiivi nõuetega kooskõlas, kujutab see ikkagi ohtu inimeste
tervisele või ohutusele või muudele käesolevas direktiivis sätestatud avaliku
huvi kaitse aspektidele, siis nõuab ta, et asjakohane ettevõtja võtaks kohaseid
meetmeid tagamaks, et asjaomane toode ei kujutaks turule laskmisel enam ohtu,
et ettevõtja kõrvaldaks selle turult või võtaks selle tagasi liikmesriigi poolt
määratud mõistliku aja jooksul, mis vastab ohu iseloomule. 2. Ettevõtja tagab,
et kõigi asjaomaste tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud toodete suhtes
võetakse parandusmeede. 3. Liikmesriik
teavitab sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike. Teave sisaldab
kõiki üksikasju, eelkõige mittevastava toote tuvastamiseks vajalikku teavet,
toote päritolu, turustusahelat, ohu iseloomu, võetud siseriiklike meetmete
iseloomu ja kestust. 4. Komisjon alustab
viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomase ettevõtjaga või
asjaomaste ettevõtjatega, et hinnata liikmesriigi meedet. Nimetatud hinnangu
tulemuste põhjal otsustab komisjon, kas meede on põhjendatud või mitte, ning
vajadusel teeb komisjon ettepaneku asjakohaste meetmete võtmiseks. 5. Komisjoni otsus
adresseeritakse kõikidele liikmesriikidele ning see edastatakse viivitamata
neile ja asjaomasele ettevõtjale või asjaomastele ettevõtjatele. Artikkel 38
[Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R34] Vormiline
mittevastavus 1. Ilma et see
piiraks artikli 35 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjaomaselt ettevõtjalt
mittevastavuse kõrvaldamist pärast seda, kui ta on avastanud ühe järgmisest: (a)
CE-vastavusmärgise või
plahvatuskaitse erimärke kinnitamisel tootele on rikutud määruse (EÜ)
nr 765/2008 artiklit 30 või käesoleva direktiivi artiklit 16; (b)
CE-vastavusmärgist või
plahvatuskaitse erimärget ei ole tootele kinnitatud; (c)
ELi
vastavusdeklaratsiooni ei ole koostatud; (d)
ELi vastavusdeklaratsioon
ei ole koostatud nõuetekohaselt; (e)
tehniline dokumentatsioon
ei ole kättesaadav või on puudulik. 2. Kui lõikes 1
osutatud mittevastavust ei kõrvaldata, siis võtab asjaomane liikmesriik
asjakohaseid meetmeid toote turul kättesaadavaks tegemise piiramiseks või
keelamiseks või tagab, et see oleks turult kõrvaldatud või tagasi võetud. ê 94/9/EÜ Artikkel 9 1. Liikmesriigid
teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele asutuste nimed, kelle nad
on määranud artiklis 8 märgitud menetluste läbiviimiseks, nende
volitustejärgsed eriülesanded ja komisjoni poolt neile eelnevalt omistatud
tunnuskoodid. Komisjon avaldab
volitatud asutuste nimekirja, tunnuskoodid ja volitustejärgsed ülesanded
Euroopa Ühenduste Teatajas. Komisjon tagab selle nimekirja ajakohastamise. 2. Niisuguses
teatises nimetatavate asutuste hindamisel kohaldavad liikmesriigid XI lisas
sätestatud kriteeriume. Eeldatakse, et asutused, kes vastavad asjakohastes
ühtlustatud standardites sätestatud hindamiskriteeriumidele, vastavad
XI lisas sätestatud kriteeriumidele. 3. Asutuse
volitanud liikmesriik peab oma määramise tühistama, kui ta leiab, et asutus ei
vasta enam XI lisas nimetatud kriteeriumidele. Ta teavitab sellest
viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike. III PEATÜKK CE-vastavusmärgis Artikkel 10 1.
CE-vastavusmärgis koosneb tähtedest CE. Kasutatava märgise näidis esitatakse X
lisas. CE-märgisele järgneb määratud asutuse tunnuskood, kui kõnealune
asutus on seotud toote järelevalvefaasiga. 2. CE-märgis kinnitatakse seadmetele,
kaitsesüsteemidele ja artikli 1 lõikes 2 osutatud seadmetele selgelt
eristatavalt, nähtavalt, loetavalt ja kustutamatult, täiendavalt II lisa
punkti 1.0.5 sätetele. 3. Keelatud on kinnitada seadmetele,
kaitsesüsteemidele ja artikli 1 lõikes 2 osutatud seadmetele
selliseid märgiseid, mida kolmandad isikud võivad nende tähenduse ja kuju tõttu
segamini ajada CE-märgisega. Muid märgiseid võib kinnitada seadmele, kaitsesüsteemile
või artikli 1 lõikes 2 osutatud seadmele tingimusel, et nendega ei
halvendata CE-märgise nähtavust ja loetavust. Artikkel 11 Ilma et see
piiraks artikli 7 kohaldamist: a) kui liikmesriik teeb
kindlaks, et CE-märgis on kinnitatud põhjendamatult, on tootja või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja kohustatud
muutma toote CE-märgise asjakohastele sätetele vastavaks ja lõpetama
seaduserikkumise selle liikmesriigi kehtestatud tingimustel; b) kui mittevastavus
jätkub, peab liikmesriik võtma kõik
vajalikud meetmed selleks, et piirata kõnesoleva toote turuleviimist,
turuleviimine keelata või tagada toote turult kõrvaldamine artiklis 7
sätestatud korras. VI PEATÜKK ê 94/9/EÜ (kohandatud) Lõpp- Ö ja
üleminekusätted Õ sätted ê 94/9/EÜ Artikkel 12 Kõik vastavalt
käesolevale direktiivile tehtud otsused, mis piiravad või keelavad seadmete,
kaitsesüsteemide või artikli 1 lõikes 2 nimetatud vahendite
turuleviimist ja/või kasutuselevõtmist või nõuavad nende turult
kõrvaldamist, peavad olema üksikasjalikult põhjendatud. Sellisest otsusest
teatatakse viivitamata asjaomasele poolele, kellele teatatakse samas ka
kõnealuses liikmesriigis kehtivate õigusaktide alusel talle võimaldatavatest õiguskaitsevahenditest ja tähtaegadest,
mida selliste õiguskaitsevahendite suhtes kohaldatakse. Artikkel 13 Liikmesriigid
tagavad, et kõik käesoleva direktiivi kohaldamises osalevad pooled hoiavad oma
ülesannete täitmisel saadud teavet konfidentsiaalsena. See ei mõjuta
liikmesriikide ja määratud asutuste kohustusi vastastikuse teavitamise ja
hoiatuste edastamise suhtes. ò uus Artikkel 39 Karistused Liikmesriigid
kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida rakendatakse vastavalt käesolevale
direktiivile vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning
võtavad kõik vajalikud meetmed nende kohaldamise tagamiseks. Kehtestatavad
karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid
teatavad komisjonile nendest sätetest [artikli 40 lõike 1 teises
lõigus sätestatud kuupäevaks] ning teatavad viivitamata nende kõigist
järgnevatest muudatustest. ê 94/9/EÜ (kohandatud) ð uus Artikkel 1440 Ö Üleminekusätted Õ 1. Direktiivid 76/117/EMÜ, 79/196/EMÜ[17] ja
82/130/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. juulist 2003. ð 1. Liikmesriigid ei tõkesta selliste
direktiivi 94/9/EÜ reguleerimisalasse kuuluvate toodete turul
kättesaadavaks tegemist ega kasutuselevõttu, mis on kooskõlas käesoleva
direktiiviga ning mis lasti turule enne [artikli 41 lõike 1 teises
lõigus osutatud kuupäeva].ï 2. EÜ Vastavussertifikaat, mis kinnitavad vastavust
ühtlustatud standarditele ja on saadud lõikes 1 nimetatud direktiivides
sätestatud menetluste Ö on välja antud
vastavalt direktiivi 94/9/EÜ artiklile 8 Õ kohaselt,
kehtib Ö käesoleva
direktiivi kohaselt Õ. kuni 30. juunini 2003, kui nende kehtivusaeg
ei lõpe varem. Vastavussertifikaadid kehtivad üksnes eespool
nimetatud direktiivides märgitud ühtlustatud harmoneeritud standardite osas. 3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed
tagamaks, et määratud asutused, kes artikli 13 8 lõigete 1–4 kohaselt
vastutavad enne 1. juulit 2003 ð [kuupäev] ï turule lastud elektriseadmete Ö toodete Õ vastavushindamise
eest, võtavad arvesse lõikes 1 nimetatud direktiivide
Ö 94/9/EÜ Õ alusel juba
korraldatud testimiste ja kontrollimiste tulemusi. ê 94/9/EÜ (kohandatud) ð uus Artikkel 1541 Ö Ülevõtmine Õ 1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad
artikli 2 lõike 2 ja lõigete 10–26, artikli 3, artiklite 5–40
ning III–IX lisa täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid Ö hiljemalt Õ ð [lisada kuupäev: kaks aastat pärast
vastuvõtmist] ï 1. septembriks 1995. Nad
edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva
direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile. Liikmesriigid kohaldavad neid sätteid alates 1. märtsist 1996 [üks
päev pärast esimeses lõigus nimetatud kuupäev]. Kui liikmesriigid Ö need sätted
vastu Õ võtavad esimeses lõigus osutatud
meetmeid, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete
Ö sätetesse või
nende sätete ametliku Õ avaldamise korral
nende juurde viite käesolevale direktiivile. Ö Samuti lisavad
liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid
käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivile 94/9/EÜ käsitatakse
viidetena käesolevale direktiivile. Õ Viitamise viisi näeb ette
liikmesriik. Ö Sellise
viitamise viisi ning avalduse sõnastuse näevad ette liikmesriigid Õ. ê 94/9/EÜ 2. Liikmesriigid
lubavad kuni 30. juunini 2003 turustada ja kasutusele võtta seadmeid ja
kaitsesüsteeme, mis vastavad nende territooriumil käesoleva direktiivi
vastuvõtmise kuupäeval kehtivatele õigusaktidele. ò uus 2. Liikmesriigid
edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende
poolt vastu võetud peamiste õigusnormide tekstid. ê 94/9/EÜ Artikkel 42 Kehtetuks tunnistamine Direktiiv 94/9/EÜ, mida on muudetud
X lisa A osas nimetatud määrusega, tunnistatakse kehtetuks alates
[artikli 41 lõike 1 teises lõigus nimetatud kuupäev], ilma et see
piiraks liikmesriikide kohustusi seoses direktiivi 94/9/EÜ siseriiklikku
õigusse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega, mis on sätestatud X lisa
B osas. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile
käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt XI
lisas esitatud vastavustabelile. Artikkel 43 Jõustumine Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal
päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Artikkel 1, artikli 2 lõige 1
ja lõiked 3–9, artikkel 4, artiklid 41–44 ning I, II, X ja XI lisa
jõustuvad alates [artikli 41 lõike 1 teises lõigus sätestatud
kuupäevast]. ê 94/9/EÜ (kohandatud) Artikkel 1644 Ö Adressaadid Õ Käesolev
direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. […], Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu
nimel president eesistuja
ê 94/9/EÜ I LISA SEADMERÜHMADE KATEGOORIATESSE
LIIGITAMISE KRITEERIUMID 1. I
seadmerühm a) Kategooria M 1 hõlmab seadmeid,
mis on konstrueeritud ja vajaduse korral varustatud täiendavate
erikaitsevahenditega, et toimida vastavalt tootja kehtestatud tööparameetritele
ja tagada väga kõrge kaitsetase. Selle kategooria seadmed on mõeldud
kasutamiseks kaevanduste maa-alustes osades ja nende kaevanduste maapealsete
rajatiste niisugustes osades, kus on kaevandusgaasi ja/või põlevtolmu tekkimise
oht. Selle kategooria seadmed peavad
toimima ka harvaesinevate seadmekahjustuste korral plahvatuskeskkonnas ja neid
iseloomustavad sellised kaitsevahendid, mille puhul: –
ühe kaitsevahendi rikke korral tagab nõutud
kaitsetaseme vähemalt teine sõltumatu kaitsevahend, –
nõutud kaitsetase on tagatud, kui kaks riket
esinevad teineteisest sõltumatult. Selle kategooria seadmed peavad
vastama II lisa punktis 2.0.1 sätestatud täiendavatele nõuetele. b) Kategooria M 2 hõlmab seadmeid,
mis on konstrueeritud nii, et need toimivad vastavalt tootja kehtestatud
tööparameetritele ja tagavad kõrge kaitsetaseme. Selle kategooria seadmed on mõeldud
kasutamiseks kaevanduste maa-alustes osades ja nende kaevanduste maapealsete
rajatiste niisugustes osades, kus on kaevandusgaasi ja/või põlevtolmu tekkimise
oht. Plahvatuskeskkonnas on ette nähtud
nende seadmete väljalülitamine. Selle kategooria seadmete
kaitsevahendid tagavad nõutud kaitsetaseme tavapärasel ekspluateerimisel ja ka
keerulisemates ekspluatatsioonitingimustes, eriti seadme jõulise käsitsemise
või muutuvate keskkonnatingimuste korral. Selle kategooria seadmed peavad
vastama II lisa punktis 2.0.2 sätestatud täiendavatele nõuetele. 2. II
seadmerühm a) Kategooria 1 hõlmab seadmeid, mis on
konstrueeritud nii, et nad toimivad vastavalt tootja kehtestatud
tööparameetritele ja tagavad väga kõrge kaitsetaseme. Selle kategooria seadmed on mõeldud
kasutamiseks kohtades, kus õhu ja gaaside, aurude või udu segud või õhu/tolmu
segud põhjustavad pideva, pikaajalise või sagedase plahvatuskeskkonna. Selle kategooria seadmed peavad
tagama nõutud kaitsetaseme ka harvaesinevate seadmekahjustuste korral ja neid
iseloomustavad sellised kaitsevahendid, mille puhul: –
ühe kaitsevahendi rikke korral tagab nõutud
kaitsetaseme vähemalt teine sõltumatu kaitsevahend, –
nõutud kaitsetase on tagatud, kui kaks riket
esinevad teineteisest sõltumatult. Selle kategooria seadmed peavad
vastama II lisa punktis 2.1 sätestatud täiendavatele nõuetele. b) Kategooria 2 hõlmab seadmeid, mis on
konstrueeritud nii, et need toimivad vastavalt tootja kehtestatud
tööparameetritele ja tagavad kõrge kaitsetaseme. ê 94/9/EÜ Selle kategooria seadmed on mõeldud
kasutamiseks kohtades, kus mõnikord esineb gaaside, aurude, udu või õhu/tolmu
segude põhjustatud plahvatuskeskkonna tekkimise oht. ê 94/9/EÜ Selle kategooria seadmete
kaitsevahendid tagavad nõutud kaitsetaseme isegi niisuguste sagedasti esinevate
häirete või seadmerikete korral, mida tuleb üldiselt arvesse võtta. Selle kategooria seadmed peavad
vastama II lisa punktis 2.2 sätestatud täiendavatele nõuetele. c) Kategooria 3 hõlmab seadmeid, mis on
konstrueeritud nii, et need toimivad vastavalt tootja kehtestatud
tööparameetritele ja tagavad tavalise kaitsetaseme. Selle kategooria seadmed on mõeldud
kasutamiseks kohtades, kus gaaside, aurude, udu või õhu/tolmu segude
põhjustatud plahvatuskeskkonna tekkimise oht ei ole tõenäoline või esineb vaid
harva ja lühiajaliselt. Selle kategooria seadmed tagavad
nõutud kaitsetaseme tavapärase ekspluateerimise käigus. Selle kategooria seadmed peavad
vastama II lisa punktis 2.3 sätestatud täiendavatele nõuetele. ê 94/9/EÜ II LISA PLAHVATUSOHTLIKUS KESKKONNAS
KASUTATAVATE SEADMETE JA KAITSESÜSTEEMIDE KONSTRUEERIMISE JA VALMISTAMISEGA
SEOTUD OLULISED TERVISEKAITSE- JA OHUTUSNÕUDED Eelmärkused A. On vaja arvesse võtta kiiresti muutuvat
tehnoloogilist oskusteavet ja seda võimalust mööda viivitamata kasutada. ê 94/9/EÜ (kohandatud) B. Artikli 1 lõikes 2 Ö 1 lõike 1
punktis b Õ nimetatud seadmete
suhtes kohaldatakse olulisi Ö tervisekaitse-
ja ohutusnõudeid Õ üksnes niivõrd, kui
see on vajalik nende seadeldiste ohutuks ja häireteta toimimiseks ja
ekspluateerimiseks plahvatusohtu silmas pidades. ê 94/9/EÜ 1. SEADMEID JA KAITSESÜSTEEME KÄSITLEVAD
ÜHISED NÕUDED 1.0.
Üldnõuded 1.0.1. Integreeritud plahvatusohutuse
tagamise põhimõtted Plahvatusohtlikes keskkondades kasutatavate
seadmete ja kaitsesüsteemide konstrueerimisel tuleb lähtuda integreeritud
plahvatusohutuse tagamise põhimõtetest. Sellega seoses peab tootja võtma meetmeid,
mis: –
võimaluse korral takistavad eelkõige selliste
plahvatusohtlike keskkondade teket, mida võivad põhjustada ja käivitada seadmed
ja kaitsesüsteemid ise, –
takistavad plahvatuskeskkonna süttimist, võttes
arvesse iga elektrilise ja mitteelektrilise süüteallika iseloomu, –
juhul, kui peaks siiski toimuma plahvatus, mis
võiks otseselt või kaudselt ohustada inimesi ja teatavatel juhtudel koduloomi
või omandit, seiskaks selle viivitamata ja/või piiraks plahvatusleekide ja
-rõhu mõjuala piisava kaitsetasemeni. 1.0.2. Seadmed ja kaitsesüsteemid tuleb
konstrueerida ja valmistada pärast võimalike ekspluatatsioonihäirete
nõuetekohast analüüsi, et nii palju kui võimalik välistada ohtlikke olukordi. Arvesse tuleb võtta võimalik väärkasutamine,
mida võib põhjendatult eeldada. 1.0.3. Kontrolli ja hoolduse
eritingimused Seadmed ja kaitsesüsteemid, mille suhtes
kehtivad kontrolli ja hoolduse eritingimused, tuleb konstrueerida ja valmistada
neid tingimusi arvestades. 1.0.4. Ümbruskonna suhtes kehtivad
tingimused Seadmed ja kaitsesüsteemid tuleb konstrueerida
ja valmistada nii, et need toimiksid ümbruskonna tegelikes või ennustatavates
tingimustes. 1.0.5. Märgistus Kõikidele seadmetele ja kaitsesüsteemidele
tuleb loetavalt ja kustutamatult märkida vähemalt järgmised andmed: –
tootja nimi ja aadress, ê 94/9/EÜ (kohandatud) –
CE-vastavusmärgis (vt X lisa, punkt A Ö määruse (EÜ) nr
765/2008 II lisa Õ ), ê 94/9/EÜ –
seeria- või tüübinimetus, –
seerianumber, kui on, –
valmistusaasta, –
plahvatuskaitse erimärge , millele
järgneb seadmerühma ja -kategooria tähis, –
II seadmerühma puhul täht „G” (mis tähistab
gaaside, aurude või udu põhjustatud plahvatuskeskkonda), ja/või täht „D” (mis tähistab tolmu
põhjustatud plahvatuskeskkonda). Kui vaja, tuleb märgistuses esitada ka
seadmete ja kaitsesüsteemide ohutu kasutamise seisukohast olulised andmed. 1.0.6. Kasutusjuhend a) Kõikide seadmete ja
kaitsesüsteemidega peab olema kaasas kasutusjuhend, mis sisaldab vähemalt
järgmist teavet: –
samad andmed, mis on märgitud seadmele või
kaitsesüsteemile, välja arvatud seerianumber (vt 1.0.5), koos kogu asjakohase
lisateabega, mis hõlbustab hooldust (nt importija või hooldustöökoja aadress), –
ohutusjuhendid, mis käsitlevad: –
kasutussevõttu, –
kasutamist, –
monteerimist ja demonteerimist, –
hooldust (tehnohooldus- ja erakorralised
remonttööd), –
paigaldust, –
reguleerimist, –
vajaduse korral andmed rõhuvabastusseadmeid
ümbritseva ohustatud ala kohta, –
vajaduse korral koolitusjuhend, –
üksikasjad, mille põhjal võib igasuguse kahtluseta
otsustada, kas teatava kategooria seadet või kaitsesüsteemi võib kavakohasel
alal ja ootuspärastes ekspluatatsioonitingimustes ohutult kasutada, –
elektri ja rõhuga seotud näitajad, maksimaalsed
pinnatemperatuurid ja muud piirväärtused, –
vajaduse korral kasutuse eritingimused, kaasa
arvatud üksikasjad võimaliku väärkasutuse kohta, mis kogemuste põhjal
otsustades võib aset leida, –
vajaduse korral seadme või kaitsesüsteemi külge
kinnitatavate tööriistade olulised omadused. ê 94/9/EÜ (kohandatud) b) Tootja või tema ühenduses
Ö liidus Õ registreeritud
volitatud esindaja peab kasutusjuhendi koostama ühes ühenduse keeles Ö asjaomase
liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles, mis on lõpptarbijale kergesti
arusaadav. Õ Kasutussevõtmisel peab kõikide
seadmete ja kaitsesüsteemidega kaasas olema kasutusjuhendi tõlge seadme või
kaitsesüsteemi kasutajariigi keelde või keeltesse ja kasutusjuhend
originaalkeeles. Selle tõlke peab tegema tootja või
tema ühenduses
Ö liidus Õ registreeritud
volitatud esindaja või isik, kes toob seadme või kaitsesüsteemi kõnealusesse
keelepiirkonda. Erandina sellest nõudest võib
tootja või tema ühenduses
Ö liidus Õ registreeritud
volitatud esindaja spetsialiseerunud töötajatele kasutada antud hooldusjuhend
olla koostatud ainult ühes ühenduse Ö ELi Õ keeles, millest need
töötajad aru saavad. ê 94/9/EÜ c) Kasutusjuhend peab sisaldama seadme
või kaitsesüsteemi kasutussevõtuks, hoolduseks, kontrolliks, töökorra
kontrolliks ja vajaduse korral paranduseks vajalikke jooniseid ja diagramme
ning kõiki tarvilikke, eelkõige ohutust käsitlevaid juhiseid. d) Seadet või kaitsesüsteemi kirjeldav
trükis ei tohi ohutuse seisukohalt olla vastuolus kasutusjuhendiga. 1.1.
Materjalide valik 1.1.1. Võttes arvesse tõenäolisi
ekspluatatsioonikoormusi, ei tohi seadmete ja kaitsesüsteemide valmistamiseks
kasutatavad materjalid tekitada plahvatust. 1.1.2. Tootja kehtestatud
ekspluatatsioonitingimuste piires ei tohi kasutatud materjalide ja
plahvatusohtliku keskkonna komponentide vahel tekkida reaktsiooni, mis võiks
kaasa tuua plahvatuskaitse vähenemise. ê 94/9/EÜ 1.1.3. Materjalid tuleb valida nii, et nende
omaduste prognoositavad muudatused ja kokkusobivus teiste materjalidega ei
tooks kaasa pakutud kaitse vähenemist; eelkõige tuleb arvesse võtta materjali
korrosiooni- ja kulumiskindlust, elektrijuhtivust, mehaanilist vastupidavust,
vananemist ja temperatuurivaheldumise mõjusid. ê 94/9/EÜ 1.2.
Konstrueerimine ja valmistamine 1.2.1. Seadmete ja kaitsesüsteemide
projekteerimisel ja valmistamisel tuleb arvesse võtta plahvatuskaitset
käsitlevat tehnoloogilist oskusteavet, nii et neid oleks võimalik ohutult
kasutada ettenähtud kasutusaja jooksul. 1.2.2. Osad, mis on mõeldud seadmete või
kaitsesüsteemidega ühendamiseks või nende varuosadeks, tuleb konstrueerida ja
valmistada nii, et need toimiksid ohutult vastavalt oma ettenähtud
plahvatuskaitse otstarbele, kui need on paigaldatud vastavalt tootja juhistele. 1.2.3. Kinnine ehitus ja lekete
ärahoidmine Seadmed, mis võivad eraldada tuleohtlikke
gaase või tolmu, peavad võimaluse korral olema ainult kinnise ehitusega. ê 94/9/EÜ Kui seadmetel on avausi või tihendamata kohti,
tuleb need võimaluse korral konstrueerida nii, et eralduvad gaasid või tolm ei
saaks tekitada plahvatuskeskkonda väljaspool seadet. Täite- ja tühjendusavad tuleb võimaluse korral
konstrueerida ja valmistada nii, et piirataks tuleohtlike ainete eraldumist
täitmise või tühjendamise ajal. ê 94/9/EÜ 1.2.4. Tolmukihid Tolmule avatud kohtades kasutatavad seadmed ja
kaitsesüsteemid peavad olema konstrueeritud nii, et nende pinnal olev tolmukiht
ei süttiks. Üldiselt tuleks tolmukihti vältida, kui
võimalik. Seadmed ja kaitsesüsteemid peavad olema kergesti puhastatavad. Seadme osade pinnatemperatuur tuleb hoida
tolmukihi süttimise temperatuurist madalamal. Tolmukihi paksust tuleb arvestada ja vajaduse
korral võtta temperatuuri piiravaid meetmeid, et takistada kuumuse
järk-järgulist kogunemist. 1.2.5. Täiendavad kaitsemeetmed Seadmed ja kaitsesüsteemid, mis võivad olla
avatud teatavat liiki väliskoormustele, tuleb vajaduse korral varustada
täiendavate kaitsevahenditega. Seadmed peavad neile suunatud koormustele
vastu pidama, ilma et see kahjustaks plahvatuskaitset. 1.2.6. Ohutu avamine Kui seadmed ja kaitsesüsteemid asuvad
niisuguses ruumis või suletud konteineris, mis ise moodustab osa
plahvatuskaitsest, peab seda ruumi või konteinerit olema võimalik avada üksnes
spetsiaalse tööriistaga või asjakohaseid kaitsemeetmeid kohaldades. 1.2.7. Kaitse muude ohutegurite eest Seadmed ja kaitsesüsteemid peavad olema
konstrueeritud nii, et: a) hoidutakse otsesest või kaudsest
kokkupuutest põhjustatud kehavigastustest või muudest kahjustustest; b) oleks tagatud, et ei teki
ligipääsetavate osade ohtlikku pinnatemperatuuri ja kiirgust; c) oleks välistatud mitteelektrilised
ohud, mis kogemuste kohaselt ilmnevad; ê 94/9/EÜ d) oleks tagatud, et prognoositavad
ülekoormustingimused ei põhjusta ohtlikku olukorda. ê 94/9/EÜ (kohandatud) Kui seadmete või kaitsesüsteemidega seotud
ning käesolevas lõikes nimetatud ohud kuuluvad täielikult või osaliselt muude ühenduse
Ö liidu Õ direktiivide
reguleerimisalasse, siis käesolevat direktiivi ei kohaldata või käesoleva
direktiivi kohaldamine lõpetatakse selliste seadmete või kaitsesüsteemide või
selliste ohtude puhul, mille suhtes kohaldatakse kõnealuseid eridirektiive. ê 94/9/EÜ 1.2.8. Seadmete ülekoormus Seadmete ohtlik ülekoormus tuleb välistada
konstrueerimisjärgus, kasutades niisuguseid sisseehitatud mõõte-, reguleerimis-
ja kontrollseadiseid nagu liigvoolukaitselülitid, temperatuuripiirikud,
rõhuvahelülitid, vooluhulgamõõturid, viitereleed, tahhomeetrid ja/või
samasugust liiki seireseadiseid. 1.2.9. Plahvatusrõhukindla ehitusega
süsteemid Kui plahvatuskeskkonnas paigutatakse süttivad
osad kaitsekesta, tuleb võtta meetmeid, et see kaitsekest peaks vastu lõhkesegu
põhjustatud sisemise plahvatuse rõhule ja takistaks plahvatuse kandumist
kaitsekesta ümbritsevasse plahvatuskeskkonda. 1.3.
Potentsiaalsed süüteallikad 1.3.1. Erinevate süüteallikatega
seotud ohutegurid Niisuguseid potentsiaalseid süüteallikaid nagu
sädemed, leegid, elektrikaared, kõrged pinnatemperatuurid, akustiline energia,
optiline kiirgus, elektromagnetlained ja muud süüteallikad, ei tohi esineda. 1.3.2. Staatilise elektriga seotud
ohutegurid Asjakohaste meetmetega tuleb vältida
elektrostaatilisi laenguid, mis võivad kaasa tuua ohtlikke elektrilahendusi. 1.3.3. Uitvoolu ja lekkevooluga seotud
ohutegurid Seadme juhtivates osades tuleb takistada
uitvoolu ja lekkevoolu, mis võib kaasa tuua näiteks ohtliku korrosiooni,
pindade ülekuumenemise või süütesädemete tekke. 1.3.4. Ülekuumenemisega seotud
ohutegurid Konstrueerimisjärgus tuleb nii palju kui
võimalik vältida ülekuumenemise võimalikkust, mis on tingitud hõõrdumisest või
näiteks materjalide ja osade omavahelisest kokkupuutest pöörlemisel või võõrkehade
sattumisest seadmesse. 1.3.5. Erinevate rõhkude
tasakaalustamisega seotud ohutegurid Seadmed ja kaitsesüsteemid peavad olema
niiviisi konstrueeritud või varustatud sisemiste kontroll- ja
reguleerimisseadistega, et neist lähtuv rõhu tasakaalustamine ei tekita
lööklaineid ega survet, mis võiks põhjustada süttimist. 1.4.
Välismõjudega seotud ohutegurid 1.4.1. Seadmed ja kaitsesüsteemid peavad olema
konstrueeritud ja valmistatud nii, et nende kasutamine vastavalt ettenähtud
otstarbele oleks ohutu isegi muutuvates keskkonnatingimustes ja võõrpinge,
niiskuse, vibratsiooni, saaste ja muude välismõjude esinemise korral, võttes
arvesse tootja kehtestatud ekspluatatsioonitingimusi. 1.4.2. Kasutatavad seadmeosad peavad vastama
kavandatavale mehhaanilistele ja soojuslikele koormustele ning vastu pidama
olemasolevate või tõenäoliselt ette tulevate tugevatoimeliste ainete mõjule. 1.5. Nõuded
ohutusseadiste suhtes ê 94/9/EÜ 1.5.1. Ohutusseadised peavad toimima kõikidest
toimimiseks vajalikest mõõte- ja/või kontrollseadistest sõltumatult. Asjakohased tehnilised vahendid peavad
avastama ohutusseadise rikke nii kiiresti kui võimalik, et ohuolukorra
tekkimine oleks vähetõenäoline. Tõrkekindluse põhimõtet tuleb kohaldada
üldiselt. ê 94/9/EÜ Üldiselt peab ohutusseade käivitama vahetult
vastava kontrollseadise ilma juhtimisseadme vahepealse korralduseta. 1.5.2. Ohutusseadise rikke korral tuleb
seadmed ja kaitsesüsteemid võimalust mööda turvata. 1.5.3. Ohutusseadiste hädaseiskamispidemed
peavad võimaluse korral olema varustatud taaskäivitamise blokeeringuga. Uus
käivitamiskorraldus hakkab tavapärase kasutuse puhul toimima alles pärast seda,
kui taaskäivitamise blokeering on teadlikult ennistatud. 1.5.4. Juhtimisseadised ja kuvarid Kui kasutatakse juhtimisseadiseid ja kuvareid,
peavad need olema konstrueeritud ergonoomiliste põhimõtete kohaselt, et
saavutada võimalikult kõrge toimimiskindlus plahvatusohu suhtes. 1.5.5. Nõuded plahvatuskaitse
mõõteriistade suhtes Kuivõrd tegemist on plahvatuskeskkonnas
kasutatavate seadmetega, peavad mõõteriistad olema konstrueeritud ja
valmistatud nii, et need toimiksid vastavalt tõenäolistele
ekspluatatsiooninõuetele ja erilistes kasutustingimustes. 1.5.6. Vajaduse korral peab olema võimalik
kontrollida mõõteriistade töökorrasolekut ja näitude täpsust. 1.5.7. Mõõteriistade konstrueerimisel tuleb
arvesse võtta ohutustegurit, mis tagaks, et häirekünnis on piisavalt kaugel
mõõdetava keskkonna plahvatus- ja/või süttimispiirist, võttes arvesse rajatise
ekspluatatsioonitingimusi ja mõõtesüsteemi võimalikke hälbeid. 1.5.8. Tarkvaraga seotud ohutegurid Tarkvara abil töötavate seadmete,
kaitsesüsteemide ja ohutusseadiste konstrueerimisel tuleb arvesse võtta
programmi vigadest tulenevaid ohutegureid. 1.6. Süsteemiga
seotud ohutusnõuete integreerimine 1.6.1. Automatiseeritud protsessidesse
lülitatud seadmeid ja kaitsesüsteeme, mis kalduvad kõrvale ettenähtud
ekspluatatsioonitingimustest, peab olema võimalik käsitsi välja lülitada,
tingimusel et see ei kahjusta ohutust. 1.6.2. Kui käivitatakse hädaseiskamise
süsteem, tuleb akumuleerunud energia nii kiiresti ja ohutult kui võimalik
hajutada või isoleerida, et see ei oleks enam ohtlik. See nõue ei kehti elektrokeemiliselt
talletatud energia suhtes. 1.6.3. Energiavarustuse häiretega seotud
ohutegurid Kui seadmed ja kaitsesüsteemid võivad
energiavarustuse häirete korral põhjustada lisaohte, peab olema võimalik hoida
neid ohutus kasutuses ülejäänud seadmest sõltumatult. 1.6.4. Ühendustega seotud ohutegurid Seadmed ja kaitsesüsteemid peavad olema
varustatud nõuetekohaste kaabli- ja juhtmesisenditega. Kui seadmed ja kaitsesüsteemid on mõeldud
kasutamiseks koos teiste seadmete ja kaitsesüsteemidega, peavad liidesed olema
ohutud. 1.6.5. Seadme osadeks olevate
hoiatusseadiste paigaldamine Kui seadmed või kaitsesüsteemid varustatakse
avastamis- või häireseadistega plahvatuskeskkonna tekke jälgimiseks, tuleb anda
vajalikud juhised, mille alusel need nõutavatesse kohtadesse paigutada. 2. SEADMETELE ESITATAVAD LISANÕUDED 2.0. I
seadmerühma kategooriasse M kuuluvate seadmete suhtes kohaldatavad nõuded 2.0.1. I seadmerühma kategooriasse M 1
kuuluvate seadmete suhtes kohaldatavad nõuded 2.0.1.1. Seadmed peavad olema konstrueeritud
ja valmistatud nii, et süüteallikad ei saaks aktiveeruda isegi harvaesinevate
seadmekahjustuste korral. Seadmed peavad olema varustatud niisuguste
kaitsevahenditega, et: –
ühe kaitsevahendi rikke korral tagab nõutud
kaitsetaseme vähemalt teine sõltumatu kaitsevahend, –
nõutud kaitsetase on tagatud, kui teineteisest
sõltumatult esinevad kaks riket. Vajaduse korral tuleb seade varustada
täiendavate erikaitsevahenditega. Seade peab toimima plahvatuskeskkonnas. 2.0.1.2. Vajaduse korral peab seade olema
konstrueeritud nii, et tolm ei pääse sinna sisse. 2.0.1.3. Seadme osade pinnatemperatuur tuleb
hoida tõenäolise õhu/tolmu segu süttimistemperatuurist madalamal, et vältida
heljuva tolmu süttimist. 2.0.1.4. Seade peab olema konstrueeritud nii,
et selle niisuguste osade avamine, mis võivad olla süüteallikaks, on võimalik
ainult mitteaktiivsetes ja sädemeohututes tingimustes. Kui seadet ei ole
võimalik seisata, peab tootja kinnitama seadme avamisosale hoiatusmärgise. Vajaduse korral tuleb seade varustada
nõuetekohaste täiendavate blokeerimissüsteemidega. 2.0.2. I seadmerühma kategooriasse M 2
kuuluvate seadmete suhtes kohaldatavad nõuded 2.0.2.1. Seadmed peavad olema varustatud
kaitsevahenditega, mis tagavad, et süüteallikad ei aktiveeru tavapärasel
ekspluateerimisel ja isegi keerulisemates ekspluatatsioonitingimustes, eriti
seadme koormava käsitsemise või muutuvate keskkonnatingimuste korral. Plahvatuskeskkonnas on ette nähtud nende
seadmete väljalülitamine. 2.0.2.2. Seade peab olema konstrueeritud nii,
et selle niisuguste osade avamine, mis võivad olla süüteallikaks, on võimalik
ainult mitteaktiivsetes tingimustes või asjakohaste blokeerimissüsteemide
kaudu. Kui seadet ei ole võimalik seisata, peab tootja kinnitama seadme
avamisosale hoiatusmärgise. 2.0.2.3. Kohaldada tuleb kategooria M 1 suhtes
kohaldatavaid nõudeid tolmuga seotud plahvatusohu kohta. 2.1. II
seadmerühma kategooriasse 1 kuuluvate seadmete suhtes kohaldatavad nõuded ê 94/9/EÜ 2.1.1. Gaaside, aurude või udu
põhjustatud plahvatuskeskkonnad ê 94/9/EÜ 2.1.1.1. Seadmed peavad olema konstrueeritud
ja valmistatud nii, et süüteallikad ei saaks aktiveeruda isegi harvaesinevate
seadmekahjustuste korral. Seadmed peavad olema varustatud niisuguste
kaitsevahenditega, mis: –
ühe kaitsevahendi rikke korral tagab nõutud
kaitsetaseme vähemalt teine sõltumatu kaitsevahend, –
nõutud kaitsetase on tagatud, kui teineteisest
sõltumatult esinevad kaks riket. 2.1.1.2. Niisuguste seadmete puhul, mille
pinnad võivad kuumeneda, tuleb võtta meetmeid, mis tagaksid, et määratud
maksimaalset pinnatemperatuuri ei ületata isegi kõige ebasoodsamates
tingimustes. Arvesse tuleb võtta ka kuumuse kogunemisest ja
keemilistest reaktsioonidest põhjustatud temperatuuri tõusu. 2.1.1.3. Seade peab olema konstrueeritud nii,
et selle niisuguste osade avamine, mis võivad olla süüteallikaks, on võimalik ainult
mitteaktiivsetes ja sädemeohututes tingimustes. Kui seadet ei ole võimalik
seisata, peab tootja kinnitama seadme avamisosale hoiatusmärgise. Vajaduse korral tuleb seade varustada
nõuetekohaste täiendavate blokeerimissüsteemidega. 2.1.2. Õhu/tolmu segust põhjustatud
plahvatuskeskkonnad 2.1.2.1. Seadmed peavad olema konstrueeritud
ja valmistatud nii, et õhu/tolmu segu ei saaks süttida isegi harvaesinevate
seadmekahjustuste korral. Seade peab olema varustatud selliste
kaitsevahenditega, et –
ühe kaitsevahendi rikke korral tagab nõutud
kaitsetaseme vähemalt teine sõltumatu kaitsevahend, –
nõutud kaitsetase on tagatud, kui teineteisest
sõltumatult esinevad kaks riket. 2.1.2.2. Vajaduse korral peab seade olema
konstrueeritud nii, et tolm pääseks seadmesse ja sealt välja üksnes
spetsiaalselt kindlaksmääratud kohtadest. See nõue peab olema täidetud ka kaablisisendi
ja ühendusdetailide puhul. 2.1.2.3. Seadme osade pinnatemperatuur tuleb
hoida tõenäolise õhu/tolmu segu süttimistemperatuurist palju madalamal, et
vältida heljuva tolmu süttimist. 2.1.2.4. Seadme osade ohutu avamise suhtes
kehtib punktis 2.1.1.3 esitatud nõue. 2.2. II
seadmerühma kategooria 2 suhtes kohaldatavad nõuded 2.2.1. Gaaside, aurude või udu
põhjustatud plahvatuskeskkonnad 2.2.1.1. Seadmed peavad olema konstrueeritud
ja valmistatud nii, et oleks välistatud süüteallikate teke isegi niisuguste
sagedasti esinevate häirete või seadmerikete korral, mida tuleb üldiselt
arvesse võtta. 2.2.1.2. Seadme osad peavad olema
konstrueeritud ja valmistatud nii, et nende määratud pinnatemperatuuri ei
ületata isegi tootja poolt tõenäoliseks peetavate ebatavaliste tingimustega
seotud ohu korral. 2.2.1.3. Seade peab olema konstrueeritud nii,
et selle niisuguste osade avamine, mis võivad olla süüteallikaks, on võimalik ainult
mitteaktiivsetes tingimustes või asjakohaste blokeerimissüsteemide kaudu. Kui
seadet ei ole võimalik seisata, peab tootja kinnitama seadme avamisosale
hoiatusmärgise. 2.2.2. Õhu/tolmu segust põhjustatud
plahvatuskeskkonnad 2.2.2.1. Seadmed peavad olema konstrueeritud
ja valmistatud nii, et õhu/tolmu segu süttimine oleks välistatud isegi
niisuguste sagedasti esinevate häirete või seadmerikete korral, mida tuleb
üldiselt arvesse võtta. 2.2.2.2. Pinnatemperatuuride suhtes kehtib
punktis 2.1.2.3 esitatud nõue. 2.2.2.3. Tolmu eest kaitsmise suhtes kehtib
punktis 2.1.2.2 esitatud nõue. 2.2.2.4. Seadme osade ohutu avamise suhtes
kehtib punktis 2.2.1.3 esitatud nõue. 2.3. II
seadmerühma kategooriasse 3 kuuluvate seadmete suhtes kohaldatavad nõuded 2.3.1. Gaaside, aurude või udu
põhjustatud plahvatuskeskkonnad 2.3.1.1. Seadmed peavad olema konstrueeritud
ja valmistatud nii, et tavapärase ekspluatatsiooni käigus oleks välistatud
tõenäoliste süüteallikate teke. 2.3.1.2. Pinnatemperatuurid ei tohi ületada
ettenähtud ekspluatatsioonitingimuste jaoks kindlaksmääratud maksimaalseid
pinnatemperatuure. Erakordsete asjaolude puhul võib lubada kõrgemaid
temperatuure ainult juhul, kui tootja võtab täiendavaid erikaitsemeetmeid. 2.3.2. Õhu/tolmu segust põhjustatud
plahvatuskeskkonnad 2.3.2.1. Seadmed peavad olema konstrueeritud
ja valmistatud nii, et oleks välistatud õhu/tolmu segu süttimine tavapärase
ekspluatatsiooni käigus tõenäoliselt olemasolevate süüteallikate kaudu. 2.3.2.2. Pinnatemperatuuride suhtes kehtib
punktis 2.1.2.3 esitatud nõue. 2.3.2.3. Seade, kaasa arvatud selle
kaablisisend ja ühendusdetailid, peavad olema valmistatud nii, et arvestades
osiste suurust, ei saaks tekkida tolmu ja õhu plahvatavat segu ega ohtlikke
tolmu kogunemisi seadme sees. 3. KAITSESÜSTEEMIDELE ESITATAVAD LISANÕUDED 3.0. Üldnõuded 3.0.1. Kaitsesüsteemid peavad olema
mõõtmestatud nii, et plahvatuse mõju vähendatakse piisava ohutustasemeni. ê 94/9/EÜ 3.0.2. Kaitsesüsteemid peavad olema
konstrueeritud ja neid peab olema võimalik paigutada nii, et oleks takistatud
plahvatuste levimine ohtlike ahelreaktsioonidena või leegilahvatustena ning et
algstaadiumis ei tekiks plahvatustest detonatsiooni. ê 94/9/EÜ 3.0.3. Energiavarustuse häirete korral peab
kaitsesüsteem püsima toimivana ajavahemiku vältel, mis on piisav ohtliku
olukorra vältimiseks. 3.0.4. Kaitsesüsteemides ei tohi esineda
välistegurite mõjust põhjustatud toimimishäireid. 3.1. Kavandamine
ja konstrueerimine 3.1.1. Materjalide omadused Materjalide omaduste osas kavandamisjärgus
arvesse võetav maksimaalne rõhk ja temperatuur on erakorralistes
ekspluatatsioonitingimustes tekkinud plahvatusega tõenäoliselt kaasnev rõhk ja
leegi tõenäoline soojuslik toime. 3.1.2. Kaitsesüsteemid, mille eesmärk on
takistada või ohjeldada plahvatusi, peavad vastu pidama tekkinud lööklainele
süsteemi terviklikkust kaotamata. 3.1.3. Kaitsesüsteemide lisaseadmed peavad
vastu pidama tõenäolisele plahvatusrõhule, jäädes töökorda. 3.1.4. Kaitsesüsteemide kavandamisel ja
konstrueerimisel tuleb arvesse võtta välisseadmete ja ühendatud torustike
rõhust põhjustatud reaktsioone. 3.1.5. Rõhuvabastussüsteemid Kui on tõenäoline, et kaitsesüsteemide rõhud
ületavad nende ehitusliku tugevuse, tuleb konstruktsioonis ette näha sobivad
rõhuvabastusseadmed, mis ei ohusta läheduses viibivaid inimesi. 3.1.6. Plahvatuse summutamise
süsteemid ê 94/9/EÜ Plahvatuse summutamise süsteemid peavad olema
kavandatud ja konstrueeritud nii, et need plahvatusolukorras reageeriksid
tekkivale plahvatusele võimalikult vara ja avaldaksid sellele võimalikult
tõhusat vastutoimet, võttes arvesse rõhu suurenemise maksimaalset taset ja
suurimat plahvatusrõhku. ê 94/9/EÜ 3.1.7. Lahtisidestussüsteemid Lahtisidestussüsteemid, mis on mõeldud tekkiva
plahvatuse korral teatavate seadmete võimalikult kiireks väljalülitamiseks
asjakohaste seadiste abil, peavad olema kavandatud ja konstrueeritud nii, et
püsivad süttimiskindlana sisemise süttimise leviku korral ja säilitavad
mehhaanilise vastupidavuse ekspluatatsioonitingimustes. 3.1.8. Kaitsesüsteeme peab saama ühendada
mikrolülitusega, millel on asjakohane häirekünnis, nii et vajaduse korral saab
katkestada toote toite ja väljalaske ning seisata need osad, mis enam ei saa
enam ohutult toimida. ê 94/9/EÜ III LISA MOODUL: EÜ
TÜÜBIHINDAMINE 1. Käesolev moodul
kirjeldab menetluse seda osa, mille järgi määratud asutus kinnitab, et
kontrollitava toote näidis vastab käesoleva direktiivi kohaldatavatele
nõuetele. 2. Tootja või tema
ühenduses registreeritud volitatud esindaja peab esitama EÜ tüübikontrolli
taotluse tema enda poolt valitud määratud asutusele. Taotluses
kohustutakse: –
tootja nimi ja
aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja
aadress, –
kirjalik kinnitus
selle kohta, et samasugust taotlust ei ole esitatud mõnele teisele
teavitatud asutusele; –
punktis 3
nimetatud tehniline dokumentatsioon. Taotleja annab
määratud asutusele kavandatava toodangu näidise (edaspidi “tüübinäidis”).
Määratud asutus võib paluda veel lisanäidiseid, kui see on kontrollimiseks
vajalik. 3. Tehniline
dokumentatsioon võimaldab hinnata toote vastavust direktiivis esitatud
nõuetele. Nii palju kui on vaja hindamiseks, peab see käsitlema toote
konstrueerimist, valmistamist ja ekspluatatsiooni ning selles ulatuses
sisaldama: –
üldist
tüübikirjeldust, –
konstrueerimis- ja
tööjooniseid ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms plaane, –
jooniste, plaanide
ja toote toimimise mõistmiseks vajalikke jooniseid ja selgitusi, –
artiklis 5 esitatud standardite loetelu, mida
kohaldatakse kas tervikuna või osaliselt, või nende lahenduste kirjeldused, mis
on vastu võetud selle direktiivi, mille suhtes ei kehti artiklis 5
nimetatud standardid, oluliste nõuete täitmiseks, –
konstrueerimisarvutuste,
kontrollimiste jm tulemused, –
katseprotokollid; 4. Volitatud
asutus: 4.1. kontrollib
tehnilisi dokumente, jälgib tüübinäidise vastavust nendele ja selgitab välja
need osad, mis on projekteeritud vastavalt artiklis 5 nimetatud standardite
asjaomastele sätetele, samuti need osad, mille projekteerimisel kõnealuste
standardite asjaomaseid sätteid ei ole järgitud; 4.2. teeb või
laseb teha vajalikud uuringud ja katsed, et kontrollida, kas nendel juhtudel,
kui ei ole järgitud artiklis 5 märgitud standardeid, vastab tootja kasutatud
lahendus direktiivi olulistele nõuetele; 4.3. teeb või
laseb teha vajalikud uuringud ja katsed, et kontrollida, kas asjakohaseid
standardeid on tegelikult järgitud, kui tootja on nende järgimise valinud; 4.4. lepib
taotluse esitajaga kokku uuringute teostamise ja vajalike katsete tegemise
koha. 5. Kui tüüp vastab
käesoleva direktiivi nõuetele, peab määratud asutus andma taotlejale EÜ
tüübihindamistõendi. Tõendis peab olema kirjas tootja nimi ja aadress,
uuringute tulemusel tehtud järeldused ja vajalikud andmed heakskiidetud
tüübi kohta. Tõendile tuleb
lisada tehniliste dokumentide oluliste osade nimekiri, mille koopiat
säilitatakse määratud asutuses. Kui tootjale või
tema ühenduses registreeritud volitatud esindajale ei anta
tüübihindamistõendit, peab määratud asutus oma keeldumist üksikasjalikult
põhjendama. Tuleb ette näha
vaidlustamismenetlus. 6. Taotluse esitaja peab teatama EÜ
tüübihindamistunnistusi käsitlevaid tehnilisi dokumente valdavale määratud
asutusele kõigist heakskiidetud seadmes või kaitsesüsteemis tehtud
muudatustest, millele tuleb taotleda lisakinnitus juhul, kui sellised
muudatused võivad mõjutada oluliste nõuete täitmist või toote ettenähtud
kasutamistingimusi. See lisakinnitus esitatakse EÜ tüübihindamistõendi lisana. 7. Määratud
asutused peavad edastama teistele määratud asutustele asjakohast teavet
väljaantavate ja tühistatavate EÜ tüübihindamistõendite ja lisade kohta. 8. Muudel
teavitatud asutustel on õigus saada EÜ tüübihindamistõendite ja/või nende
lisade ärakirju. Tõendite lisad peavad olema kättesaadavad teistele
teavitatud asutustele. 9. Tootja või tema
ühenduses registreeritud volitatud esindaja säilitab koos tehniliste
dokumentidega EÜ tüübihindamistõendite ja nende lisade koopiaid vähemalt kümme
aastat pärast viimase seadme või kaitsesüsteemi valmistamist. Kui ei tootja ega
tema volitatud esindaja ei ole ühenduses registreeritud, siis vastutab
tehnilise dokumentatsiooni kättesaadavuse eest isik, kes toote ühenduse turule
toob. ò uus MOODUL: ELi
TÜÜBIHINDAMINE 1. ELi tüübihindamine
on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul teavitatud asutus hindab toote
tehnilist projekti ja kontrollib ning kinnitab, et toote tehniline projekt
vastab selle suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele. 2. ELi
tüübihindamisel hinnatakse kavandatud lõpliku toote näidist (toote tüüp). 3. Tootja esitab ELi
tüübihindamise taotluse enda valitud teavitatud asutusele. Taotlus sisaldab
järgmist: –
tootja nimi ja aadress
ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress; –
kirjalik kinnitus selle
kohta, et samasugust taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud
asutusele; –
tehniline
dokumentatsioon. Tehniline dokumentatsioon võimaldab hinnata toote vastavust
käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele ning sisaldab riski(de)
nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse
kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse toote projekteerimist, tootmist ja
tööpõhimõtet hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab
vähemalt järgmisi elemente: –
toote üldkirjeldus, –
põhimõtteline projekt,
tööjoonised ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms plaanid; –
nimetatud tööjoonistest
ja plaanidest ning toodete tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja
selgitused; –
Euroopa Liidu Teatajas avaldatud täielikult või osaliselt
kohaldatavate harmoneeritud standardite ja/või muude asjakohaste tehniliste
kirjelduste loetelu ning nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud
käesolevas direktiivis sätestatud oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete
järgimiseks, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud.
Osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises
dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud; –
konstruktsiooniarvutuste,
sooritatud uuringute jms tulemused ning –
katseprotokollid; –
kavandatava toodangu
näidised. Teavitatud asutus võib nõuda lisanäidiseid, kui see on
kontrollimiseks vajalik; –
tõendusmaterjal tehnilise
projekti nõuetele vastavuse kohta. Tõendusmaterjalis on nimetatud kõik
kasutatud dokumendid, eelkõige juhul, kui asjakohaseid harmoneeritud
standardeid ja/või tehnilisi kirjeldusi ei ole täielikult kohaldatud. Vajaduse
korral sisaldab tõendusmaterjal tootja asjakohases laboris või tootja nimel või
tema vastutusel mõnes teises katselaboris tehtud katsete tulemusi. 4. Teavitatud
asutus: 4.1. kontrollib, kas
näidis(ed) on valmistatud vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile ja teeb
kindlaks nii need elemendid, mis on projekteeritud vastavalt asjaomaste
harmoneeritud standardite ja/või tehniliste kirjelduste kohaldatavatele
sätetele, kui ka elemendid, mille projekteerimisel ei ole nimetatud standardite
asjaomaseid sätteid kohaldatud; 4.2. teeb või laseb
teha asjaomased kontrollid ja katsed, et selgitada välja, kas tootja on asjakohastes
harmoneeritud standardites ja/või tehnilistes kirjeldustes esitatud lahendusi
ka tegelikult kohaldanud juhtudel, kui tootja on otsustanud neid kohaldada; 4.3. teeb või laseb
teha asjaomased kontrollid ja katsed, et selgitada välja, kas tootja lahendused
vastavad käesoleva direktiivi olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, kui
asjaomaste harmoneeritud standardite ja/või tehniliste kirjelduste nõudeid ei
ole kohaldatud; 4.4. lepib tootjaga
kokku kontrollide ja vajalike katsete sooritamise koha. 5. Teavitatud asutus
koostab hindamisaruande, kuhu on märgitud vastavalt punktile 4 sooritatud
tegevused ja nende tulemused. Ilma et see piiraks nende kohustusi teavitavate
ametiasutuste ees, avalikustab teavitatud asutus nimetatud aruande sisu kas
täielikult või osaliselt ainult tootja loal. 6. Kui tüüp vastab
asjaomase toote suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele, väljastab
teavitatud asutus tootjale ELi tüübihindamistõendi. Tõend sisaldab tootja nime
ja aadressi, kontrollide põhjal tehtud järeldusi, kehtivustingimusi (kui on) ja
vajalikke andmeid kinnitatud tüübi identifitseerimiseks. Tõendiga võib kaasas
olla üks või mitu lisa. Tõend ja selle lisad
sisaldavad kogu teavet, mis võimaldab hinnata valmistatud toodete vastavust
kontrollitud tüübile ja teha vajaduse korral kasutuskontrolli. Kui tüüp ei vasta
käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele, keeldub teavitatud asutus
ELi tüübihindamistõendi väljaandmisest ning teatab sellest taotlejale,
keeldumist üksikasjalikult põhjendades. 7. Teavitatud asutus
hindab muutusi üldtunnustatud tehnilises tasemes, mis osutab sellele, et
kinnitatud tüüp võib mitte enam vastata käesoleva direktiivi raames
kohaldatavatele nõuetele, ning otsustab, kas selline muutus nõuab täiendavaid
uuringuid. Kui uuringud on vajalikud, teatab teavitatud asutus sellest
tootjale. Tootja teatab ELi
tüübihindamistõendiga seotud tehnilist dokumentatsiooni hoidvale teavitatud
asutusele kõigist kinnitatud tüübis tehtud muudatustest, mis võivad mõjutada
toote vastavust käeoleva direktiivi olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele
või tõendi kehtivustingimusi. Sellised muudatused tuleb täiendavalt kinnitada
ja vormistada esialgse ELi tüübihindamistõendi lisana. 8. Kõik teavitatud
asutused teatavad oma teavitavatele ametiasutustele ELi tüübihindamistõendi
ja/või selle lisade väljastamisest või tühistamisest ja teevad teavitavatele
ametiasutustele korrapäraselt või nende taotlusel kättesaadavaks loetelu
tõenditest ja/või nende lisadest, mille andmisest keelduti, mis peatati või
mida piirati muul viisil. Kõik teavitatud
asutused teatavad teistele teavitatud asutustele ELi tüübihindamistõenditest
ja/või lisadest, mille andmisest keelduti, mis tühistati, peatati või mida
piirati muul viisil, ja taotluse korral väljastatud tõenditest ja/või nende
lisadest. Komisjon,
liikmesriigid ja teised teavitatud asutused võivad taotluse korral saada ELi
tüübihindamistõendi ja/või selle lisade koopia. Komisjon ja liikmesriigid
võivad taotluse korral saada tehnilise dokumentatsiooni ja teavitatud asutuse
tehtud kontrollide tulemuste koopia. Teavitatud asutus säilitab ELi
tüübikinnitustõendi, selle lisade ja täienduste ning tootja dokumentatsiooni
sisaldava tehnilise toimiku koopiat kuni tõendi kehtivusaja lõpuni. 9. Tootja säilitab
riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana ELi tüübihindamistõendit, selle
lisade ja täienduste koopiat koos tehnilise dokumentatsiooniga vähemalt kümne
aasta jooksul pärast toote turule laskmist. 10. Tootja volitatud
esindaja võib esitada punktis 3 osutatud taotluse ning täita punktides 7 ja 9
sätestatud kohustusi, kui need on volituses täpsustatud. ê 94/9/EÜ IV LISA MOODUL:
TOOTMISKVALITEEDI TAGAMINE 1. Käesolev moodul
kirjeldab menetlust, kuidas tootja, kes täidab punktis 2 sätestatud nõudeid,
kinnitab ja tagab, et asjaomased tooted vastavad EÜ tüübihindamistõendis
kirjeldatud tüübile ja on kooskõlas nende suhtes kohaldatava direktiivi
nõuetega. Tootja või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja kinnitab
seadme igale osale CE-märgise ja koostab
vastavusdeklaratsiooni. Koos CE-märgisega kantakse peale ka 4. jaos märgitud EÜ
järelevalve eest vastutava määratud asutuse tunnuskood. 2. Seadmete
tootmisel, lõppkontrollimisel ja testimisel kasutab tootja 3. jaos nimetatud
kinnitatud kvaliteedisüsteemi kvaliteedinäitajaid ja tema suhtes
kohaldatakse 4. jaos sätestatud järelevalvet. 3.
Kvaliteedisüsteem 3.1. Tootja esitab
oma asjaomaste seadmete suhtes kohaldatava kvaliteedisüsteemi hindamise
taotluse tema enda valitud määratud asutusele. Taotluses kohustutakse: –
kogu asjakohane
teave kavandatud tootekategooria kohta, –
kvaliteedisüsteemi
käsitlevad dokumendid, –
kinnitatud tüübi
tehnilised dokumendid ja EÜ tüübihindamistõendi koopia. 3.2.
Kvaliteedisüsteem peab tagama seadmete vastavuse EÜ tüübihindamistõendis
kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatava direktiivi nõuetele. Kõik tootja
rakendatud elemendid, nõuded ja sätted dokumenteeritakse süsteemselt ja
nõuetekohaselt normide, menetluste ja juhendite vormis. Need kvaliteedisüsteemi
dokumendid peavad võimaldama kvaliteediprogrammide, -plaanide, -juhiste ja
-andmestike ühetaolist tõlgendamist. Eelkõige peavad
neis olema piisavalt kirjeldatud: –
kvaliteedialased
eesmärgid ja juhatuse organisatsiooniline struktuur, vastutus ja volitused
seadmete kvaliteedi tagamise osas, –
tootmise,
kvaliteedi kontrolli ja kvaliteedi tagamise meetodid, menetlused ning
süstemaatiliselt kasutatavad meetmed, –
enne ja pärast
tootmist ning tootmise kestel tehtavad uuringud ja katsed ning nende sagedus, –
kvaliteediandmestik,
näiteks kontrollimisaruanded, katse- ja kalibreerimisandmed, aruanded
asjaomase personali kvalifikatsiooni kohta jms, –
meetodid, millega
kontrollitakse nõutavat seadmekvaliteeti ja kvaliteedisüsteemi toimimise
tõhusust. 3.3. Määratud
asutus peab hindama kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab
punkti 3.2 nõuetele. Ta peab nendele nõuetele vastavaks asjakohaseid
kvaliteedisüsteeme, mille puhul rakendatakse ühtlustatud standardeid.
Hindamiskomisjonis peab olema vähemalt üks liige, kellel on asjaomase seadmetehnoloogia hindamise kogemusi. Hindamine hõlmab
kontrollkäiku tootmisasutusse. Otsusest teatatakse tootjale. Teade sisaldab
kontrolli põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust. 3.4. Tootja
kohustub täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja
hoidma süsteemi asjakohase ja tõhusana. Tootja või tema
volitatud esindaja peab teatama kvaliteedisüsteemi kinnitanud määratud
asutusele kõikidest kvaliteedisüsteemi ajakohastamise kavatsustest. Määratud asutus
hindab kavandatavaid muudatusi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedisüsteem
vastab punktis 3.2 esitatud nõuetele või on vaja hindamist korrata. Tootjat
teavitatakse otsusest. Teade sisaldab kontrolli põhjal tehtud järeldusi ning
põhjendatud hindamisotsust. 4.
Järelevalve, mille eest vastutab teavitatud asutus 4.1. Järelevalve
eesmärk on tagada, et tootja täidab heakskiidetud kvaliteedisüsteemist
tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. 4.2. Tootja
võimaldab määratud asutusele inspekteerimiseks juurdepääsu tootmis-,
kontrollimis-, katse- ja laoruumidele ning annab talle kogu vajaliku teabe,
eelkõige: –
kvaliteedisüsteemi
dokumentatsiooni, –
kvaliteediandmestiku,
näiteks kontrollimisaruanded, katse- ja kalibreerimisandmed, aruanded asjaomase
personali kvalifikatsiooni kohta jms. 4.3. Tagamaks, et
tooja säilitab ja rakendab kvaliteedisüsteemi, teeb määratud asutus
korrapäraselt revisjone ning esitab tootjale revisjoniaruande. 4.4. Lisaks
sellele võib teavitatud asutus teha ette teatamata kontrollkäike tootja juurde.
Sellistel käikudel võib määratud asutus vajaduse korral teha katseid või
lasta neid korraldada kinnitamaks, et kvaliteedisüsteem toimib vastavalt
nõuetele. Teavitatud asutus esitab tootjale külastust käsitleva aruande ning
katse tegemise korral katsearuande. 5. Tootja peab
riigiametnike jaoks vähemalt 10 aastat pärast viimase seadme valmistamist
säilitama: –
punkti 3.1 teises
taandes märgitud dokumentatsiooni, –
punkti 3.4 teises
lõigus nimetatud ajakohastamised, –
määratud asutuse
otsused ja aruanded, mis on nimetatud punkti 3.4 viimases lõigus ning
punktides 4.3 ja 4.4. 6. Kõik määratud
asutused peavad andma teistele määratud asutustele asjakohast teavet
kvaliteedisüsteemide kinnitamiste või tühistamiste kohta. ò uus MOODUL:
TOOTMISKVALITEEDI TAGAMISEL PÕHINEV TÜÜBIVASTAVUS 1. Tootmiskvaliteedi
tagamisel põhinev tüübivastavus on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul
tootja täidab punktides 2 ja 5 sätestatud kohustusi ja tagab ning kinnitab, et
asjaomased tooted vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja
nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele. 2. Tootmine Tootja kasutab
tootmise, lõpptoodangu kontrollimise ja toodete katsetamise jaoks punktis 3
sätestatud heakskiidetud kvaliteedisüsteemi ning tema suhtes kohaldatakse
järelevalvet punkti 4 kohaselt. 3. Kvaliteedisüsteem 3.1. Tootja esitab
taotluse asjaomaste toodete kvaliteedisüsteemi hindamiseks enda valitud
teavitatud asutusele. Taotlus sisaldab
järgmist: –
tootja nimi ja aadress
ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress; –
kirjalik kinnitus selle
kohta, et samasugust taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud
asutusele; –
kogu asjakohane teave
kavandatava tootekategooria kohta; –
kvaliteedisüsteemi
käsitlev dokumentatsioon; –
kinnitatud tüübi
tehniline dokumentatsioon ja koopia ELi tüübihindamistõendist. 3.2.
Kvaliteedisüsteem tagab toodete vastavuse ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud
tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele. Kõik tootja
rakendatud elemendid, nõuded ja sätted dokumenteeritakse süsteemselt ja
nõuetekohaselt normide, menetluste ja juhendite vormis. Kvaliteedisüsteemi
dokumentatsioon võimaldab kvaliteedikavade, -plaanide, -käsiraamatute ja
-aruannete ühemõttelist tõlgendamist. Eelkõige sisaldab
dokumentatsioon piisavat kirjeldust järgneva kohta: –
kvaliteedialased
eesmärgid, tootekvaliteedi tagamise organisatsiooniline struktuur ning
juhtkonna asjakohane vastutus ja volitused; –
kasutatavad tootmise,
kvaliteedikontrolli ja kvaliteedi tagamise meetodid, protsessid ja süstemaatilised
meetmed; –
enne ja pärast tootmist
ning tootmise kestel tehtavad ülevaatused ja katsed ning nende sagedus; –
kvaliteeti tõendavad
dokumendid, näiteks ülevaatusaruanded, katse- ja taatlustulemused, asjaomaste
töötajate kvalifikatsiooniaruanded jne, ning –
vahendid, mis võimaldavad
jälgida toote nõutud kvaliteedi saavutamist ja kvaliteedisüsteemi tõhusat
toimimist. 3.3. Teavitatud
asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2
osutatud nõuetele. Teavitatud asutus
peab nõuetele vastavaks neid kvaliteedisüsteemi elemente, mis vastavad riikliku
standardi kirjeldustele, mille puhul rakendatakse asjaomast harmoneeritud
standardit ja/või tehnilist kirjeldust. Lisaks
kvaliteedisüsteemidega seotud kogemustele peab vähemalt ühel hindamiskomisjoni
liikmel olema kogemus asjaomase toote ja tootetehnoloogia hindamise valdkonnas
ja teadmised käesoleva direktiivi raames kehtivatest nõuetest. Hindamise käigus
tehakse kontrollkäik tootja valdustesse. Hindamiskomisjon vaatab üle punkti 3.1
viiendas taandes osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas
tootja on aru saanud käesoleva direktiivi nõuetest ja on võimeline teostama
vajalikke kontrolle, et tagada toodete vastavus nimetatud nõuetele Otsusest teatatakse
tootjale. Teade sisaldab auditi tulemusi ja põhjendatud hindamisotsust. 3.4. Tootja kohustub
täitma heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma
süsteemi asjakohase ja tõhusana. 3.5. Tootja teatab
kvaliteedisüsteemi kinnitanud teavitatud asutusele kvaliteedisüsteemi mis tahes
kavandatud muudatusest. Teavitatud asutus
hindab kavandatavaid muudatusi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedisüsteem
vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele või on vaja uut hindamist. Teavitatud asutus
teatab oma otsusest tootjale. Teade sisaldab kontrolli põhjal tehtud järeldusi
ning põhjendatud hindamisotsust. 4. Järelevalve,
mille eest vastutab teavitatud asutus 4.1. Järelevalve
eesmärk on tagada, et tootja täidab heakskiidetud kvaliteedisüsteemist
tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. 4.2. Tootja
võimaldab teavitatud asutusele hindamise eesmärgil juurdepääsu ülevaatus- ja
katsetuskohtadesse ning laoruumidesse ja esitab talle kogu vajaliku teabe,
eelkõige: –
kvaliteedisüsteemi
dokumentatsiooni; –
kvaliteeti tõendavad
dokumendid, näiteks ülevaatusaruanded ning katse- ja taatlustulemused,
asjaomaste töötajate kvalifikatsiooniaruanded jne. 4.3. Teavitatud
asutus teostab korrapäraselt auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja rakendab
kvaliteedisüsteemi, ja esitab tootjale selle kohta auditeerimisaruande. 4.4. Lisaks võib
teavitatud asutus teha ette teatamata kontrollkäike tootja valdustesse.
Selliste kontrollkäikude ajal võib teavitatud asutus vajaduse korral teha või
lasta teha katseid, et kontrollida kvaliteedisüsteemi nõuetekohast toimimist.
Teavitatud asutus esitab tootjale kontrollkäigu aruande ja katse tegemise
korral ka katseprotokolli. 5. Vastavusmärgis ja
-deklaratsioon 5.1. Tootja kinnitab
käesolevas direktiivis sätestatud vastavusmärgise ja punktis 3.1 osutatud
teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri igale
tootele, mis vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja
käesolevadirektiivi raames kohaldatavatele nõuetele. 5.2. Tootja koostab
iga tootemudeli kohta kirjaliku vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda
riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast
toote turule laskmist. Vastavusdeklaratsioonis määratletakse toote mudel, mille
kohta see koostati. Vastavusdeklaratsiooni
koopia tehakse asjaomaste ametiasutuste nõudmise korral neile kättesaadavaks. 6. Tootja säilitab
riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast
toote turule laskmist: –
punktis 3.1 osutatud
dokumentatsiooni; –
punktis 3.5 osutatud
muudatust heakskiidetud kujul; –
punktides 3.5, 4.3 ja 4.4
osutatud teavitatud asutuse otsuseid ja aruandeid. 7. Kõik teavitatud
asutused teatavad oma teavitavatele ametiasutustele kvaliteedisüsteemide
kinnitamistest või kinnituste tühistamistest ja teevad teavitavatele
ametiasutustele perioodiliselt või nende taotluse korral kättesaadavaks loetelu
kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida
piirati muul viisil. Kõik teavitatud
asutused teatavad teistele teavitatud asutustele nendest kvaliteedisüsteemi
kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati, tühistati või mida piirati
muul moel, ja taotluse korral ka kvaliteedisüsteemide kinnitamistest. 8. Volitatud
esindaja Punktides 3.1, 3.5,
5 ja 6 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud
esindaja, kui need on volituses täpsustatud. ê 94/9/EÜ V LISA MODULE: TOOTE
VASTAVUSTÕENDAMINE 1. Käesolev moodul
kirjeldab menetlust, mille kaudu tootja või tema ühenduses registreeritud
volitatud esindaja kontrollib ja tõendab, et seade, mille kohta kehtivad
punkti 3 sätted, vastab EÜ tüübihindamistõendis märgitud tüübile ja käesoleva
direktiivi asjakohastele nõuetele. 2. Tootja võtab
kõik vajalikud meetmed selleks, et valmistamisprotsessis tagataks seadmete
vastavus EÜ tüübihindamistõendis märgitud tüübile ja nende suhtes
kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele. Tootja või tema ühenduses
registreeritud volitatud esindaja kinnitab igale seadmele CE-märgise ja koostab
vastavusdeklaratsiooni. 3. Selleks et
kontrollida seadme, kaitsesüsteemi või artikli 1 lõikes 2 nimetatud seadiste
vastavust käesoleva direktiivi nõuetele, teeb määratud asutus iga toote kohta
punktis 4 sätestatud vajalikud kontrollimised ja katsed. Tootja või tema
esindaja peab säilitama vastavusdeklaratsiooni koopiat vähemalt 10 aastat
pärast viimase seadme valmistamist. 4.
Vastavustõendamine iga seadme eraldi hindamise ja katsetamise alusel 4.1. Selleks et
tõendada seadmete vastavust EÜ tüübihindamistõendis märgitud tüübile ja neile
kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele, hinnatakse iga seadet eraldi
ja tehakse läbi artiklis 5 märgitud asjakohastele standarditele vastavad katsed
või võrdväärsed katsed. 4.2. Määratud
asutus kinnitab või laseb igale heakskiidetud seadmele kinnitada oma
tunnuskoodi ja annab tehtud katsete kohta kirjaliku vastavustunnistuse. 4.3. Tootja või
tema volitatud esindaja peab saama nõudmise korral esitada teavitatud asutuse
vastavustunnistused. ò uus MOODUL: Tootetõendamisel põhinev tüübivastavus 1. Tootetõendamisel
põhinev tüübivastavus on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul tootja
täidab punktides 2, 5.1 ja 6 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab, et
asjaomased tooted, mille suhtes kohaldatakse punkti 3 sätteid, vastavad ELi
tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele
käesoleva direktiivi nõuetele. 2. Tootmine Tootja võtab kõik
vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid toodete
vastavuse ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes
kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele. 3. Tõendamine Tootja valitud
teavitatud asutus teeb asjakohased kontrollid ja katsetused, et kontrollida
toote vastavust ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva
direktiivi asjakohastele nõuetele. Kõik vajalikud
kontrollid ja katsed toote vastavuse kontrollimiseks asjaomastele nõuetele
tehakse iga toodet punkti 4 kohaselt kontrollides ja katsetades. 4.
Vastavustõendamine iga toote kontrollimise ja katsetamise teel 4.1. Selleks et
tõendada toodete vastavust ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja
käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele, kontrollitakse iga toodet eraldi
ja tehakse asjaomastele harmoneeritud standarditele ja/või tehnilistele
kirjeldustele vastavad katsed või samaväärsed katsed. Selliste
harmoneeritud standardite puudumisel otsustab asjaomane teavitatud asutus,
millised katsed tuleb teha. 4.2. Teavitatud
asutus annab läbiviidud kontrollimiste ja katsete kohta välja
vastavussertifikaadi ja kannab või laseb oma vastutusel kanda igale heakskiidetud
tootele identifitseerimisnumbri. Tootja säilitab
vastavussertifikaati kontrollimiseks asjaomaste riiklike ametiasutuste jaoks
kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast toote turule laskmist. 5. Vastavusmärgis ja
-deklaratsioon 5.1. Tootja kinnitab
käesolevas direktiivis sätestatud vastavusmärgise ja punktis 3 osutatud
teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri igale
tootele, mis vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud heakskiidetud tüübile
ja käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele. 5.2. Tootja koostab
iga tootemudeli kohta kirjaliku vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda
riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast
toote turule laskmist. Vastavusdeklaratsioonis määratletakse toote mudel, mille
kohta see koostati. Vastavusdeklaratsiooni
koopia tehakse asjaomaste ametiasutuste nõudmise korral neile kättesaadavaks. Tootja võib
kokkuleppel punktis 3 osutatud teavitatud asutusega ja viimase vastutusel
kinnitada tootele teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri. 6. Tootja võib
kokkuleppel teavitatud asutusega ja viimase vastutusel kinnitada teavitatud
asutuse identifitseerimisnumbri tootele valmistamise ajal. 7. Volitatud
esindaja Tootja kohustusi
võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on
volituses täpsustatud. Volitatud esindaja ei tohi täita punktis 2 sätestatud
tootja kohustusi. ê 94/9/EÜ VI LISA MODULE:
TÜÜBIVASTAVUS 1. Käesolev moodul
kirjeldab, kuidas tootja või tema ühenduses registreeritud volitatud
esindaja tagab ja deklareerib, et kõnealused seadmed vastavad EÜ
tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele
käesoleva direktiivi nõuetele. Tootja või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja kinnitab igale seadmele CE-märgise ja
koostab kirjaliku vastavusdeklaratsiooni. 2. Tootja peab võtma kasutusele kõik vajalikud
meetmed, et tootmisprotsessis tagataks seadmete vastavus EÜ
tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi
asjakohastele nõuetele. 3. Tootja või tema
esindaja peab säilitama vastavusdeklaratsiooni koopiat vähemalt 10 aastat
pärast viimase seadme valmistamist. Kui tootja ega tema volitatud esindaja ei
ole ühenduses registreeritud, vastutab tehniliste dokumentide kättesaadavuse
eest isik, kes kõnealust seadet või kaitsesüsteemi ühenduses turustab. Tootja peab iga
toodetud seadme osas omal kulul korraldama selle plahvatuskaitseliste aspektide
katsetused. Katsed korraldatakse tootja valitud määratud asutuse vastutusel. Tootja kinnitab
määratud asutuse vastutusel tema tunnuskoodi tootele valmistamise ajal. ò uus MOODUL: tüübivastavus, mis põhineb Tootmise
sisekontrollil koos kontrollitava toote katsetamisega 1. Tüübivastavus,
mis põhineb tootmise sisekontrollil koos kontrollitava toote katsetamisega, on
vastavushindamismenetluse osa, mille puhul tootja täidab punktides 2, 3 ja 4
sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab, et asjaomased tooted vastavad ELi
tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele
käesoleva direktiivi nõuetele. 2. Tootmine Tootja võtab kõik
vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid toodete
vastavuse ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes
kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele. 3. Tootekontrollid Tootja peab iga
toote puhul tegema või laskma teha ühe või mitu katset, mis käsitlevad toote
üht või mitut aspekti, et kontrollida toote vastavust ELi tüübihindamistõendis
kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele. Katsed
korraldatakse tootja valitud määratud asutuse vastutusel. Tootja kinnitab
teavitatud asutuse vastutusel teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri
tootele valmistamise ajal. 4. Vastavusmärgis ja
-deklaratsioon 4.1. Nagu käesoleva
direktiiviga ette nähtud, kinnitab tootja nõutud vastavusmärgise igale üksikule
tootele, mis vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva
direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele. 4.2. Tootja koostab
iga tootemudeli kohta kirjaliku vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda
riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast
toote turule laskmist. Vastavusdeklaratsioonis määratletakse toote mudel, mille
kohta see koostati. Vastavusdeklaratsiooni
koopia tehakse asjaomaste ametiasutuste nõudmise korral neile kättesaadavaks. 5. Volitatud
esindaja Punktis 4 sätestatud
tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja,
kui need on volituses täpsustatud. ê 94/9/EÜ VII LISA MODULE:
TOOTEKVALITEEDI TAGAMINE 1. Käesolev moodul
kirjeldab, kuidas tootja, kes täidab punktis 2 märgitud kohustusi, tagab ja
deklareerib, et kõnealused seadmed vastavad EÜ tüübihindamistõendis kirjeldatud
tüübile. Tootja või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja
kinnitab igale tootele CE-märgise ja koostab kirjaliku vastavusdeklaratsiooni.
CE-märgisele peab järgnema punktis 4 märgitud toote järelevalve eest vastutava
määratud asutuse tunnuskood. 2. Seadmete
lõppkontrollimisel ja katsetamisel kasutab tootja punktis 3 nimetatud
kinnitatud kvaliteedisüsteemi ja tema suhtes kohaldatakse punktis 4 sätestatud
järelevalvet. 3.
Kvaliteedisüsteem 3.1. Tootja esitab oma seadmete suhtes kohaldatava
kvaliteedisüsteemi hindamise taotluse tema enda valitud määratud asutusele. Taotluses
kohustutakse: –
kogu asjakohane
teave kavandatud tootekategooria kohta, –
kvaliteedisüsteemi
käsitlevad dokumendid, –
kinnitatud tüübi
tehnilised dokumendid ja EÜ tüübihindamistõendi koopia. 3.2.
Kvaliteedisüsteemi kohaldades kontrollitakse iga seadet ja viiakse läbi
asjakohased artiklis 5 märgitud standardite kohased või samaväärsed katsed, et
tagada seadmete vastavus käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele. Kõik
tootja rakendatud elemendid, nõuded ja sätted dokumenteeritakse süsteemselt ja nõuetekohaselt normide, menetluste ja juhendite
vormis. Need kvaliteedisüsteemi dokumendid peavad võimaldama
kvaliteediprogrammide, -plaanide, -juhiste ja -andmestike ühest tõlgendamist. Eelkõige peab
selles olema piisavalt kirjeldatud: –
kvaliteedialased
eesmärgid ja juhatuse organisatsiooniline struktuur, vastutus ja volitused
tootekvaliteedi tagamise osas, –
pärast tootmist
tehtavad uuringud ja katsed, –
meetodid, millega
kontrollitakse kvaliteedisüsteemi toimimise tõhusust, –
kvaliteediandmestik,
näiteks kontrollimisaruanded, katse- ja kalibreerimisandmed ning aruanded
asjaomase personali kvalifikatsiooni kohta jms. 3.3. Määratud
asutus peab hindama kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punkti
3.2 nõuetele. Ta peab nendele nõuetele vastavaks asjakohaseid
kvaliteedisüsteeme, mille puhul rakendatakse ühtlustatud standardeid. Auditikomisjonis
peab olema vähemalt üks liige, kellel on asjaomase tootetehnoloogia hindamise
kogemusi. Hindamise käigus tehakse kontrollkülastus tootjaettevõttesse. Otsusest
teatatakse tootjale. Teade sisaldab kontrolli põhjal tehtud järeldusi ning
põhjendatud hindamisotsust. 3.4. Tootja
kohustub täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma
süsteemi asjakohase ja tõhusana. Tootja või tema
volitatud esindaja peab teatama kvaliteedisüsteemi kinnitanud määratud
asutusele kõikidest kvaliteedisüsteemi ajakohastamise kavatsustest. Määratud asutus
hindab kavandatavaid muudatusi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedisüsteem
vastab punktis 3.2 esitatud nõuetele või on vaja hindamist korrata. Tootjat
teavitatakse otsusest. Teade sisaldab kontrolli põhjal tehtud järeldusi ning
põhjendatud hindamisotsust. 4.
Järelevalve, mille eest vastutab teavitatud asutus 4.1. Järelevalve
eesmärk on kindlustada, et tootja täidaks kinnitatud kvaliteedisüsteemist
tulenevaid kohustusi. 4.2. Tootja
võimaldab määratud asutusele inspekteerimiseks juurdepääsu tootmis-,
kontrolli-, katse- ja laoruumidele ja annab talle kogu vajaliku teabe,
eelkõige: –
kvaliteedisüsteemi
dokumentatsiooni, –
tehnilise
dokumentatsiooni, –
kvaliteediandmestik,
näiteks kontrollimisaruanded, katse- ja kalibreerimisandmed ning aruanded
asjaomase personali kvalifikatsiooni kohta jms. 4.3. Tagamaks, et
tooja säilitab ja rakendab kvaliteedisüsteemi, teeb määratud asutus
korrapäraselt revisjone ning esitab tootjale revisjoniaruande. 4.4. Lisaks
sellele võib teavitatud asutus teha ette teatamata kontrollkäike tootja juurde.
Sellistel käikudel võib määratud asutus vajaduse korral teha katseid või lasta
neid korraldada kontrollimaks, et kvaliteedisüsteem toimib vastavalt
nõuetele. teavitatud asutus esitab tootjale külastust käsitleva aruande ning
katse tegemise korral katsearuande. 5. Tootja peab
riigiametnike jaoks vähemalt 10 aastat pärast viimase seadme valmistamist
säilitama: –
punkti 3.1
kolmandas taandes märgitud dokumentatsiooni, –
punkti 3.4 teises
lõigus nimetatud ajakohastamised, –
määratud asutuse
otsused ja aruanded, mis on nimetatud punkti 3.4 viimases lõigus ning punktides
4.3 ja 4.4. 6. Teavitatud asutused
edastavad teistele teavitatud asutustele asjakohast teavet kvaliteedisüsteemide
kinnitamiste ja tühistamiste kohta. ò uus MOODUL: Tootekvaliteedi tagamisel põhinev
tüübivastavus 1. Tootekvaliteedi
tagamisel põhinev tüübivastavus on vastavushindamismenetluse selline osa, mille
puhul tootja täidab punktides 2 ja 5 sätestatud kohustusi ning tagab ja
kinnitab, et asjaomased tooted vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud
tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele. 2. Tootmine Tootja kasutab
lõpptoodangu kontrollimise ja katsetamise jaoks heakskiidetud
kvaliteedisüsteemi, nagu on sätestatud punktis 3, ning tema suhtes kohaldatakse
järelevalvet punkti 4 kohaselt. 3. Kvaliteedisüsteem 3.1. Tootja esitab
taotluse asjaomaste toodete kvaliteedisüsteemi hindamiseks enda valitud
teavitatud asutusele. Taotlus sisaldab
järgmist: –
tootja nimi ja aadress
ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress; –
kirjalik kinnitus selle
kohta, et samasugust taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud
asutusele; –
kogu asjakohane teave
kavandatava tootekategooria kohta; –
kvaliteedisüsteemi
käsitlev dokumentatsioon ja –
kinnitatud tüübi
tehniline dokumentatsioon ja koopia ELi tüübihindamistõendist. 3.2. Kvaliteedisüsteem
tagab toodete vastavuse ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende
suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele. Kõik tootja
rakendatud elemendid, nõuded ja sätted dokumenteeritakse süsteemselt ja
nõuetekohaselt normide, menetluste ja juhendite vormis. Kvaliteedisüsteemi
dokumentatsioon võimaldab kvaliteedikavade, -plaanide, -käsiraamatute ja
-aruannete ühemõttelist tõlgendamist. Eelkõige sisaldab
dokumentatsioon piisavat kirjeldust järgmise kohta: –
kvaliteedialased eesmärgid,
tootekvaliteedi tagamise organisatsiooniline struktuur ning juhtkonna
asjakohane vastutus ja volitused; –
pärast valmistamist
teostatavad hindamised ja katsed; –
kvaliteeti tõendavad
dokumendid, näiteks ülevaatusaruanded ning katse- ja taatlustulemused, asjaomaste
töötajate kvalifikatsiooniaruanded jne; –
vahendid, mis võimaldavad
jälgida kvaliteedisüsteemi tõhusat toimimist. 3.3. Teavitatud
asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2
osutatud nõuetele. Teavitatud asutus peab
nõuetele vastavaks neid kvaliteedisüsteemi elemente, mis vastavad riiklike
standardite kirjeldustele, mille puhul rakendatakse asjaomaseid harmoneeritud
standardeid ja/või tehnilisi kirjeldusi. Lisaks
kvaliteedisüsteemidega seotud kogemustele peab vähemalt ühel hindamiskomisjoni
liikmel olema kogemus asjaomase toote ja tootetehnoloogia hindamise valdkonnas
ja teadmised käesoleva direktiivi raames kehtivatest nõuetest. Hindamise käigus
tehakse kontrollkäik tootja valdustesse. Hindamiskomisjon vaatab üle punkti 3.1
viiendas taandes osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas
tootja on aru saanud käesoleva direktiivi nõuetest ja on võimeline teostama
vajalikke kontrolle, et tagada toodete vastavus nimetatud nõuetele Otsusest teatatakse
tootjale. Teade sisaldab auditi tulemusi ja põhjendatud hindamisotsust. 3.4. Tootja kohustub
täitma heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma
süsteemi asjakohase ja tõhusana. 3.5. Tootja teatab
kvaliteedisüsteemi kinnitanud teavitatud asutusele kvaliteedisüsteemi mis tahes
kavandatud muudatusest. Teavitatud asutus
hindab kavandatavaid muudatusi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedisüsteem
vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele või on vaja uut hindamist. Teavitatud asutus
teatab oma otsusest tootjale. Teade sisaldab kontrolli põhjal tehtud järeldusi
ning põhjendatud hindamisotsust. 4. Järelevalve,
mille eest vastutab teavitatud asutus 4.1. Järelevalve
eesmärk on tagada, et tootja täidab heakskiidetud kvaliteedisüsteemist
tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. 4.2. Tootja
võimaldab teavitatud asutusele hindamise eesmärgil juurdepääsu ülevaatus- ja
katsetuskohtadesse ning laoruumidesse ja esitab talle kogu vajaliku teabe,
eelkõige: –
kvaliteedisüsteemi
dokumentatsiooni; –
kvaliteeti tõendavad
dokumendid, näiteks ülevaatusaruanded ning katse- ja taatlustulemused,
asjaomaste töötajate kvalifikatsiooniaruanded jne. 4.3. Teavitatud
asutus teostab korrapäraselt auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja rakendab
kvaliteedisüsteemi, ja esitab tootjale selle kohta auditeerimisaruande. 4.4. Lisaks võib
teavitatud asutus teha ette teatamata kontrollkäike tootja valdustesse.
Selliste kontrollkäikude ajal võib teavitatud asutus vajaduse korral teha või
lasta teha katseid, et kontrollida kvaliteedisüsteemi nõuetekohast toimimist.
Teavitatud asutus esitab tootjale kontrollkäigu aruande ja katse tegemise
korral ka katseprotokolli. 5. Vastavusmärgis ja
-deklaratsioon 5.1. Tootja kinnitab
käesolevas direktiivis sätestatud vastavusmärgise ja punktis 3.1 osutatud teavitatud
asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri igale tootele, mis
vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesolevadirektiivi
raames kohaldatavatele nõuetele. 5.2. Tootja koostab
iga tootemudeli kohta kirjaliku vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda
riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast
toote turule laskmist. Vastavusdeklaratsioonis määratletakse toote mudel, mille
kohta see koostati. Vastavusdeklaratsiooni
koopia tehakse asjaomaste ametiasutuste nõudmise korral neile kättesaadavaks. 6. Tootja säilitab
riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast
toote turule laskmist: –
punktis 3.1 osutatud
dokumentatsiooni; –
punktis 3.5 osutatud
muudatust heakskiidetud kujul; –
punktides 3.5, 4.3 ja 4.4
osutatud teavitatud asutuse otsuseid ja aruandeid. 7. Kõik teavitatud
asutused teatavad oma teavitavatele ametiasutustele kvaliteedisüsteemide
kinnitamistest või kinnituste tühistamistest ja teevad teavitavatele ametiasutustele
perioodiliselt või nende taotluse korral kättesaadavaks loetelu
kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida
piirati muul viisil. Kõik teavitatud
asutused teatavad teistele teavitatud asutustele nendest kvaliteedisüsteemi
kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati või tühistati, ja taotluse
korral ka kvaliteedisüsteemide kinnitamistest. 8. Volitatud
esindaja Punktides 3.1, 3.5,
5 ja 6 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema
volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud. ê 94/9/EÜ VIII LISA MODUL: TOOTE
SISEKONTROLL 1. Käesolev moodul
kirjeldab menetlust, mille kaudu tootja või tema ühenduses registreeritud
volitatud esindaja, kes täidab punktis 2 sätestatud kohustusi, tagab ja
deklareerib, et seadmed vastavad nende suhtes kohaldatavatele käesoleva
direktiivi nõuetele. Tootja või tema ühenduses registreeritud volitatud
esindaja kinnitab igale seadmele CE-märgise ja koostab kirjaliku
vastavusdeklaratsiooni. 2. Tootja
koostab punkti 3 kohase tehnilise dokumentatsiooni ja tema või tema ühenduses
registreeritud volitatud esindaja säilitab seda asjaomase riigi ametiasutuse
kontrollimise tarbeks vähemalt 10 aastat pärast viimase seadme valmistamist. Kui tootja ega tema
esindaja ei ole ühenduses registreeritud, vastutab tehniliste dokumentide
kättesaadavuse eest isik, kes kõnealust seadet ühenduses turustab. 3. Tehniline
dokumentatsioon peab võimaldama hinnata seadme vastavust käesoleva direktiivi
nõuetele. Nii palju, kui on vaja hindamiseks, peab see käsitlema toote
konstrueerimist, valmistamist ja ekspluatatsiooni. See sisaldab järgmist: –
seadme
üldkirjeldus, –
põhimõtteline
projekt, tööjoonised ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms plaanid; –
nimetatud tööjoonistest
ja plaanidest ning seadme tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja
selgitused, –
standardite
loetelu, mida kohaldatakse kas tervikuna või osaliselt, ja nende lahenduste
kirjeldused, mis on vastu võetud käesoleva direktiivi ohutusnõuete täitmiseks,
kui standardeid ei kohaldata, –
konstruktsiooniarvutuste,
sooritatud uuringute jms tulemused, ja –
katseprotokollid; 4. Tootja või tema
volitatud esindaja säilitab vastavusdeklaratsiooni koopiat koos tehnilise
dokumentatsiooniga. 5. Tootja võtab
kõik vajalikud meetmed selleks, et tootmisprotsessis tagataks toodete
vastavus punktis 2 märgitud tehnilisele dokumentatsioonile ja nende suhtes
kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele. ò uus MOODUL: Tootmise sisekontroll 1. Tootmise sisekontroll
on vastavushindamismenetlus, millega tootja täidab punktides 2, 3 ja 4
sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab, et asjaomased tooted vastavad
nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele. 2. Tehniline
dokumentatsioon Tootja koostab
tehnilise dokumentatsiooni. Dokumentatsioon võimaldab hinnata toote vastavust
asjaomastele nõuetele ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja
hinnangut. Tehnilises
dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse toote
projekteerimist, tootmist ja tööpõhimõtet hindamiseks vajalikul määral.
Tehniline dokumentatsioon sisaldab vähemalt järgmisi elemente: –
toote üldkirjeldus, –
põhimõtteline projekt,
tööjoonised ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms plaanid; –
nimetatud tööjoonistest
ja plaanidest ning toodete tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja
selgitused; –
Euroopa Liidu Teatajas avaldatud täielikult või osaliselt
kohaldatavate harmoneeritud standardite ja/või muude asjakohaste tehniliste
kirjelduste loetelu ning nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud
käesolevas direktiivis sätestatud oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete
järgimiseks, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud.
Osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises
dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud; –
konstruktsiooniarvutuste,
sooritatud uuringute jms tulemused ning –
katseprotokollid. 3. Tootmine Tootja võtab kõik
vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid toodete
vastavuse punktis 2 osutatud tehnilisele dokumentatsioonile ja nende
suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele. 4. Vastavusmärgis ja
-deklaratsioon 4.1. Tootja kinnitab
nõutud vastavusmärgise käesoleva direktiivi kohaselt igale üksiktootele, mis
vastab käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele. 4.2. Tootja koostab
iga tootemudeli kohta kirjaliku vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda koos
tehnilise dokumentatsiooniga riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana
vähemalt kümne aasta jooksul pärast toote turule laskmist.
Vastavusdeklaratsioonis määratletakse selle toote mudel, mille kohta see
koostati. Vastavusdeklaratsiooni
koopia tehakse asjaomaste ametiasutuste nõudmise korral neile kättesaadavaks. 5. Volitatud
esindaja Punktis 4 sätestatud
tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja,
kui need on volituses täpsustatud. ê 94/9/EÜ IX LISA MODULE: ÜKSIKTOOTE
VASTAVUSTÕENDAMINE 1. Käesolev moodul
kirjeldab menetlust, mille kaudu tootja või tema ühenduses registreeritud
volitatud esindaja tagab ja deklareerib, et asjakohane seade või kaitsesüsteem,
millele on väljalaskmisel antud punktis 2 märgitud tunnistus, vastab selle
suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele. Tootja või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja kinnitab
seadmele või kaitsesüsteemile CE-märgise ja koostab vastavusdeklaratsiooni. 2. Määratud asutus
kontrollib iga seadet ja viib läbi asjakohased artiklis 5 märgitud standardite
kohased või samaväärsed katsed, et tagada seadmete vastavus käesoleva
direktiivi asjakohastele nõuetele. Määratud asutus
kinnitab või laseb heakskiidetud seadmele kinnitada oma tunnuskoodi ja annab
tehtud katsete kohta vastavustunnistuse. 3. Tehniline
dokumentatsioon peab võimaldama hinnata vastavust käesoleva direktiivi
nõuetele ja aru saada seadme või kaitsesüsteemi konstruktsioonist,
valmistamisviisist ja tööpõhimõttest. See sisaldab
järgmist: –
toote
üldkirjeldus, –
kontseptuaalne
projekt, tööjoonised ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms
plaanid, –
nimetatud
tööjoonistest ja plaanidest ning seadme tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud
kirjeldused ja selgitused, –
artiklis 5 esitatud standardite loetelu, mida
kohaldatakse kas tervikuna või osaliselt, või nende lahenduste kirjeldused,
mis on vastu võetud selle direktiivi, mille suhtes ei kehti artiklis 5
nimetatud standardid, oluliste nõuete täitmiseks, –
konstrueerimisarvutuste,
kontrollimiste jm tulemused, –
katseprotokollid; ò uus MOODUL: Üksiktoote tõendamisel põhinev vastavus 1. Üksiktoote
tõendamisel põhinev vastavus on vastavushindamismenetlus, millega tootja täidab
punktides 2, 3 ja 5 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab, et asjaomased
tooted, mille suhtes kohaldatakse punkti 4 sätteid, vastavad nende toodete
suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele. 2. Tehniline
dokumentatsioon Tootja koostab
tehnilise dokumentatsiooni ja teeb selle kättesaadavaks punktis 4 osutatud
teavitatud asutusele. Dokumentatsioon võimaldab hinnata toote vastavust
asjaomastele nõuetele ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja
hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded
ja käsitletakse toote projekteerimist, tootmist ja tööpõhimõtet hindamiseks
vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab vähemalt järgmisi
elemente: –
toote üldkirjeldus, –
põhimõtteline projekt,
tööjoonised ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms plaanid; –
nimetatud tööjoonistest
ja plaanidest ning toodete tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja
selgitused; –
Euroopa Liidu Teatajas avaldatud täielikult või osaliselt
kohaldatavate harmoneeritud standardite ja/või muude asjakohaste tehniliste
kirjelduste loetelu ning nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud
käesolevas direktiivis sätestatud oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete
järgimiseks, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud.
Osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises
dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud; –
konstruktsiooniarvutuste,
sooritatud uuringute jms tulemused ning –
katseprotokollid. Tootja säilitab
tehnilist dokumentatsiooni riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt
kümne aasta jooksul pärast toote turule laskmist. 3. Tootmine Tootja võtab kõik
vajalikud meetmed, et valmistamisprotsess ja selle järelevalve tagaksid
valmistatud toote vastavuse käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele
nõuetele. 4. Tõendamine Selleks, et
kontrollida toote vastavust õigusaktiga kohaldatavatele nõuetele, teeb või
laseb teha tootja valitud teavitatud asutus asjaomastes harmoneeritud
standardites ja/või tehnilistes kirjeldustes ettenähtud kontrollid ja katsed
või nende katsetega võrdväärsed katsed. Sellise harmoneeritud standardi ja/või
tehnilise kirjelduse puudumisel otsustab asjaomane teavitatud asutus, millised
katsed tuleb teha. Teavitatud asutus
annab läbiviidud kontrollimiste ja katsete kohta välja vastavussertifikaadi ja
kannab või laseb oma vastutusel kanda igale heakskiidetud tootele
identifitseerimisnumbri. Tootja säilitab vastavussertifikaati
riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast
toote turule laskmist. 5. Vastavusmärgis ja
-deklaratsioon 5.1. Igale tootele,
mis vastab käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele, kinnitab tootja
käesoleva direktiiviga ette nähtud vastavusmärgise ja punktis 4 osutatud
teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri. 5.2. Tootja koostab
kirjaliku vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riiklike ametiasutuste jaoks
kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast toote turule laskmist.
Vastavusdeklaratsioonis määratletakse selle toote mudel, mille kohta see
koostati. Vastavusdeklaratsiooni
koopia tehakse asjaomaste ametiasutuste nõudmise korral neile kättesaadavaks. 6. Volitatud
esindaja Punktides 2 ja 5
sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud
esindaja, kui need on volituses täpsustatud. ê 94/9/EÜ (uus) X LISA A.
CE-märgistus CE-vastavusmärgis
koosneb tähtedest CE järgmisel kujul: Märgise
vähendamisel või suurendamisel tuleb kinni pidada siin esitatud joonise
proportsioonidest. CE-vastavusmärgise
erinevad osad peavad olema ühekõrgused, vähemalt 5 mm kõrged. Väikesemõõtmeliste
seadmete, kaitsesüsteemide või artikli 1 lõikes 2 nimetatud seadiste
puhul võib sellest alampiirist loobuda. B.
EÜ vastavusdeklaratsiooni sisu EÜ vastavusdeklaratsioonis
tuleb esitada järgmine teave: –
tootja või tema
ühenduses registreeritud volitatud esindaja nimi või tehasetähis ja aadress, –
seadme,
kaitsesüsteemi või artikli1 lõikes 2 nimetatud seadise kirjeldus, –
kõik asjakohased
sätted, millele seadmed, kaitsesüsteemid või artikli 1 lõikes 2
nimetatud seadised vastavad, –
vajaduse korral
määratud asutuse nimi, tehasetähis ja aadress ning EÜ tüübihindamistõendi
number, –
vajaduse korral
viide ühtlustatud standarditele, –
vajaduse korral
kasutatud siseriiklikud standardid ja tehnospetsifikaadid, –
vajaduse korral
viited muudele kohaldatud ühenduse direktiividele, –
allakirjutanu
isikuandmed, keda on volitatud võtma kohustusi tootja või tema ühenduses
registreeritud volitatud esindaja nimel. XI LISA MIINIMUMNÕUDED,
MIDA LIIKMESRIIGID PEAVAD TEAVITATUD ASUTUSTE PUHUL ARVESSE VÕTMA 1. Asutus, selle
juht ja vastavustõendamiskatsete eest vastutav personal ei tohi olla
kontrollitava seadme, kaitsesüsteemi või artikli 1 lõikes 2 nimetatud seadise
konstrueerija, tootja, tarnija või paigaldaja ega ühegi nimetatud isiku
volitatud esindaja. Nad ei tohi otseselt ega volitatud esindajana osaleda
kõnealuse seadme, kaitsesüsteemi või artikli 1 lõikes 2 nimetatud
seadise konstrueerimises, valmistamises, turuleviimises või hoolduses. See ei välista võimalust vahetada tehnilist
teavet tootja ja teavitatud asutuse vahel. 2. Määratud asutus ja selle personal peavad tegema
vastavustõendamiskatseid suurima erialase usaldusväärsuse ja tehnilise
pädevusega ning olema sõltumatud igasugustest surveavaldustest ja
ahvatlustest, eelkõige rahalistest, mis võiksid mõjutada nende arvamust või
kontrolli tulemusi, eriti isikute või isikute rühmade suhtes, kelle huvid on
seotud vastavustõendamise tulemusega. 3. Teavitatud
asutuse kasutuses peab olema vastavustõendamisega seotud haldus- ja
tehniliste ülesannete nõuetekohase täitmise võimaldamiseks vajalik personal ja
vajalikud vahendid; asutusel peab olema ka juurdepääs eriliseks
vastavustõendamiseks vajalikele seadmetele. 4. Kontrollimise
eest vastutaval personalil peab olema: –
hea tehniline ja
erialane ettevalmistus, –
rahuldavad
teadmised nõuetest, mida esitatakse katsetele, mida nad korraldavad, ja
selliste katsete tegemise piisavad kogemused, –
suutlikkus
koostada katsete tulemuste kinnitamiseks tunnistusi, protokolle ja
aruandeid. 5. Peab olema
tagatud kontrolliva personali erapooletus. Personali töötasu ei tohi sõltuda
läbiviidud katsete arvust ega tulemustest. 6. Määratud asutus
peab sõlmima vastutuskindlustuslepingu, välja arvatud juhul, kui sellist vastutust
kannab riik vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või kui katsete eest
vastutab otseselt liikmesriik ise. 7. Määratud
asutuse personal peab hoidma ametisaladust, mis on seotud käesoleva direktiivi
või selle jõustamiseks vastuvõetud siseriiklike õigusaktide kohaselt
täidetud ülesannete käigus omandatud teabega (välja arvatud teave selle riigi
pädevatele haldusasutustele, kus määratud asutus tegutseb). é X LISA A osa Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos
muudatusega
(millele viidatakse artiklis 42) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/9/EÜ (EÜT L 100, 19.4.1994, lk 1) || || || Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1) || ainult artikkel 6 lõige 3 B osa Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja
kohaldamise tähtajad
(millele viidatakse artiklis 41) Direktiiv || Ülevõtmise tähtaeg || Kohaldamise tähtaeg 94/9/EÜ || 1. september 1995 || 1. märts 1996 || || _____________ XI LISA Vastavustabel Direktiiv 94/9/EÜ || Käesolev direktiiv Artikli 1 lõige 1 || Artikli 1 lõike 1 punkt a Artikli 1 lõige 2 || Artikli 1 lõike 1 punkt b Artikli 1 lõige 3, v.a mõiste „Seadmerühmad ja -kategooriad” neljas lõik || Artikli 2 lõiked 1–9 – || Artikli 2 lõiked 10–26 Artikli 1 lõige 3, mõiste „Seadmerühmad ja -kategooriad” neljas lõik || Artikli 16 lõige 6 Artikli 1 lõige 4 || Artikli 1 lõige 2 Artikkel 2 || Artikkel 3 Artikkel 3 || Artikkel 4 Artikkel 4 || Artikkel 5 Artikli 5 lõike 1 esimene lõik || – Artikli 5 lõike 1 teine lõik || Artikli 12 lõige 2 Artikli 5 lõiked 2 ja 3 || – – || Artiklid 6–11 – || Artikli 12 lõige 1 Artikkel 6 || – Artikkel 7 || – Artikli 8 lõiked 1–6 || Artikli 13 lõiked 1–6 Artikli 8 lõige 7 || – – || Artiklid 14 ja 15 – || Artikli 16 lõiked 1–5 – || Artiklid 17–39 – || Artikli 40 lõige 1 Artiklid 9–13 || – Artikli 14 lõige 1 || – Artikli 14 lõiked 2 ja 3 || Artikli 40 lõiked 2 ja 3 Artikli 15 lõige 1 || Artikli 41 lõige 1 Artikli 15 lõige 2 || – – || Artikli 41 lõige 2 – || Artikkel 42 – || Artikkel 43 Artikkel 16 || Artikkel 44 I–IX lisa || I–IX lisa X lisa || – XI lisa || – – || X lisa – || XI lisa [1] Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile,
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele, KOM(2011) 206
(lõplik). [2] KOM(2011) 315 (lõplik). [3] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011,
16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis
käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse
komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13). [4] EÜT C 77, 28.3.2002. [5] ELT C, …, lk …. [6] EÜT L 100, 19.4.1994,
lk 1. [7] ELT L 218, 13.8.2008,
lk 30. [8] ELT L 218, 13.8.2008,
lk 82. [9] EÜT C 136, 4.6.1985, lk 1. [10] EÜT L 109, 26. 4. 1983, lk 8. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga
88/182/EMÜ (EÜT L 81, 26. 3. 1988, lk 75). [11] EÜT L 220, 30.8.1993, lk 23. [12] EÜT L 24, 31. 1. 1976, lk 45. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga
90/487/EMÜ (EÜT L 270, 2. 10. 1990, lk 23). [13] EÜT L 59, 2. 3. 1982, lk 10. [14] ELT L […], [kuupäev], lk […]. [15] EÜT L 399, 30.12.1989, lk 18. [16] Nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsus 1999/468/EÜ,
millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L
184, 17.7.1999, lk 23). [17] EÜT L 43, 20. 2. 1979, lk 20. Direktiivi on
viimati muudetud direktiiviga 90/487/EMÜ (EÜT L 270, 2. 10. 1990, lk 23).