SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku üldine taust, põhjused ja eesmärgid

Käesolev ettepanek on esitatud 2008. aastal vastu võetud kaupade paketi rakendamise raames. See on osa ettepanekute paketist, millega viiakse kümme tooteid käsitlevat direktiivi vastavusse otsusega nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta.

Toodete vaba liikumist tagavad liidu (EL) ühtlustamisaktid on oluliselt kaasa aidanud ühtse turu väljakujundamisele ja toimimisele. Nendes on sätestatud kaitse kõrge tase ning vahendid, millega ettevõtjatel on võimalik vastavust tõendada. See tagab toodete vaba liikumise, luues nende vastu usalduse.

Direktiiv 2009/105/EÜ on üks liidu (EL) ühtlustamisaktidest ning sellega tagatakse lihtsate surveanumate vaba liikumine. Direktiivis on sätestatud olulised ohutusnõuded, millele lihtsad surveanumad peavad vastama, et need saaks ELi turul kättesaadavaks teha. Tootjad peavad tõendama, et lihtne surveanum on kavandatud ja valmistatud kooskõlas oluliste ohutusnõuetega ning kinnitama sellele CE-vastavusmärgise.

Liidu ühtlustamisaktide rakendamisega seotud kogemused on näidanud, et õigusaktide valdkondadeülesel rakendamisel ja jõustamisel on teatavad puudused ja vastuolud, mille tagajärjel on

– turul nõuetele mittevastavaid või ohtlikke kaupu ning seetõttu võib täheldada teatavat umbusku CE-vastavusmärgise suhtes,

– õigusaktide nõudeid järgivad ettevõtjad ebasoodsamas konkurentsiolukorras, kui eeskirjade eirajad,

– kohtlemine mittevastavate toodete puhul ebavõrdne ning moonutatakse konkurentsi ettevõtjate vahel, sest täitemenetlused on erinevad,

– riigi ametiasutuste tavad vastavushindamisasutuste määramisel erinevad,

– probleeme teatavate teavitatud asutuste töö kvaliteediga.

Lisaks on õiguskeskkond muutunud üha keerulisemaks, sest sageli kohaldatakse sama toote suhtes mitut õigusakti. Vastuolud sellistes õigusaktides muudavad nende nõuetekohase tõlgendamise ja kohaldamise ettevõtjate ja ametiasutuste jaoks keeruliseks.

Et kõrvaldada liidu ühtlustamisaktides sellised, mitme majandusharu puhul täheldatud horisontaalsed puudused, võeti 2008. aastal kaupade paketi raames vastu uus õigusraamistik. Selle eesmärk oli tugevdada ja täiendada kehtivaid eeskirju ja parandada nende rakendamise ja jõustamise praktilisi aspekte. Uus õigusraamistik koosneb kahest üksteist täiendavast õigusaktist: määrus (EÜ) nr 765/2008 akrediteerimise ja turujärelevalve kohta ja otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta.

Uue õigusraamistiku määrusega kehtestati akrediteerimise eeskirjad (vastavushindamisasutuste pädevuse hindamise vahend) ning turujärelevalve korraldamise ja tulemuslikkuse ning kolmandatest riikidest pärit toodete kontrollimise nõuded. Alates 1. jaanuarist 2010 kohaldatakse neid eeskirju vahetult kõigis liikmesriikides.

Uue õigusraamistiku otsuses on sätestatud tooteid käsitlevate ELi ühtlustamisaktide ühine raamistik. Raamistik sisaldab sätteid, mida tooteid käsitlevates ELi õigusaktides enim kasutatakse (nt mõisted, ettevõtjate kohustused, teavitatud asutused, kaitsemehhanismid jne). Kõnealuseid üldsätteid on tugevdatud, et tagada direktiivide tõhusam rakendamine ja jõustamine. On lisatud ka uusi sätteid (nt importijate kohustused), mis on olulise tähtsusega, et parandada turul olevate toodete ohutust.

Uue õigusraamistiku otsus ja määrus täiendavad üksteist ning on omavahel tihedalt seotud. Uue õigusraamistiku otsuses on sätestatud ettevõtjate ja teavitatud asutuste kohustused, mis võimaldavad turujärelevalveasutustel ja teavitatud asutuste eest vastutavatel ametiasutustel täita nõuetekohaselt ülesandeid, mis on neile pandud uue õigusraamistiku määrusega, ning tagada tooteid käsitlevate ELi õigusaktide tõhus ja järjekindel jõustamine.

Erinevalt uue õigusraamistiku määrusest ei ole uue õigusraamistiku otsuse sätted vahetult kohaldatavad. Selleks et tagada, et kõik liidu ühtlustamisaktidega hõlmatud majandussektorid saaksid kasu uue õigusraamistiku parandustest, peab uue õigusraamistiku otsuse sätted integreerima kehtivatesse tooteid käsitlevatesse õigusaktidesse.

2008. aastal vastuvõetud kaupade paketi hilisem uuring näitas, et enamik tooteid käsitlevatest liidu ühtlustamisaktidest tuleb kolme järgneva aasta jooksul läbi vaadata, mitte ainult selleks, et kõrvaldada valdkondadeüleseid puudusi, vaid ka valdkondlike põhjuste tõttu. Iga sellise läbivaatamisega kaasneb automaatselt uue õigusraamistiku otsusega seotud õigusaktide vastavusse viimine, sest parlament, nõukogu ja komisjon on võtnud kohustuse kasutada selle sätteid võimalikult sageli uutes tooteid käsitlevates õigusaktides, et suurendada niipalju kui võimalik reguleeriva raamistiku sidusust.

Liidu mitme muu ühtlustamist käsitleva direktiivi (sh lihtsate surveanumate direktiivi 2009/105/EÜ) läbivaatamist seoses valdkondlike probleemidega ei olnud sellesse ajavahemikku kavandatud. Selleks et mittevastavuse ja teavitatud asutustega seotud probleemid saaksid kõnealustes valdkondades siiski lahendatud ning selleks, et tagada tooteid käsitleva üldise õigusliku raamistiku sidusus, otsustati viia kaupade paketti kuuluvad direktiivid vastavusse uue õigusraamistiku otsuse sätetega.

Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega

Käesolev algatus on kooskõlas ühtse turu aktiga,[1] milles on tõstetud esile vajadust taastata tarbijate usaldus turul olevate toodete kvaliteedi suhtes ning rõhutatud turujärelevalve tõhustamise tähtsust.

Lisaks toetab see komisjoni põhimõtteid seoses parema õigusloomega ja õiguskeskkonna lihtsustamisega.

2.           Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine

Konsulteerimine huvitatud isikutega

Direktiivi 2009/105/EÜ vastavusse viimist uue õigusraamistiku otsusega on arutatud riikide ekspertidega, kes vastutavad nimetatud direktiivi rakendamise eest, teavitatud asutuste töörühma ja halduskoostöörühmaga ning kahepoolsetel kohtumistel tööstusühendustega.

2010. aastal korraldati juunist kuni oktoobrini kestnud avalik arutelu, mis hõlmas kõiki kõnealuse algatusega seotud majandussektoreid. Arutelu hõlmas nelja küsimustikku, mis olid suunatud vastavalt ettevõtjatele, ametiasutustele, teavitatud asutustele ja tarbijatele, ning komisjoni talitused said 300 vastust. Tulemused on avaldatud aadressil:

http://ec.europa.eu/enterprise/policies/single-market-goods/regulatory-policies-common-rules-for-products/new-legislative-framework/index_en.htm

Lisaks üldistele aruteludele konsulteeriti ka VKEdega. Euroopa Ettevõtlusvõrgustiku (Enterprise Europe Network) kaudu küsitleti 2010. aasta mais ja juunis 603 VKEd. Tulemused on kättesaadavad aadressil: http://ec.europa.eu/enterprise/policies/single-market-goods/files/new-legislative-framework/smes_statistics_en.pdf

Konsultatsioonide käigus selgus, et algatusel on laiaulatuslik toetus. Ollakse üksmeelel, et turujärelevalvet ning teavitatud asutuste hindamis- ja järelevalvesüsteemi on vaja parandada. Ametiasutused toetavad algatust täielikult, sest see võimaldab tugevdada olemasolevat süsteemi ja parandada koostööd ELi tasandil. Tootmisharu ootab, et tõhusamad õigusaktidele mittevastavate toodete vastu suunatud meetmed tagavad võrdsemad tegevustingimused ning õigusaktide vastavusse viimisega kaasneb lihtsustav mõju. Väljendati muret seoses teatavate kohustustega, mis on aga vajalikud turujärelevalve tõhustamiseks. Kõnealuste meetmetega ei kaasne tootmisharu jaoks märkimisväärseid kulusid, ning turujärelevalve paranemisega kaasnev tulu on ilmselt kuludest suurem.

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Käesoleva rakenduspaketi mõjuhinnang toetub suures osas uue õigusraamistiku kohta koostatud mõjuhinnangule. Lisaks praegust konteksti käsitlevate eksperdiarvamuste kogumisele ja analüüsimisele konsulteeriti veel valdkondlike ekspertide ja huvirühmadega ning tehnilise ühtlustamise, vastavushindamise, akrediteerimise ja turujärelevalve valdkonnaüleste ekspertidega.

Mõju hindamine

Lähtudes kogutud teabest koostas komisjon mõjuhinnangu, milles käsitleti ja võrreldi kolme valikut.

1. valik – praegune olukord ei muutu

Selle valiku korral kehtivat direktiivi ei muudeta ning toetutakse ainult uue õigusraamistiku määrusest tulenevale olukorra teatavale paranemisele.

2. valik – vastavusseviimine uue õigusraamistiku otsusega toimub mittereguleerivate meetmete abil

2. valiku puhul kaalutakse võimalust soodustada vabatahtlikku vastavusseviimist uue õigusraamistiku otsuse sätetega, nt käsitledes seda juhendites kui parimat tava.

3. valik – vastavusseviimine uue õigusraamistiku otsusega toimub seadusandlike meetmete abil

Selle valiku puhul integreeritakse uue õigusraamistiku otsuse sätted kehtivatesse direktiividesse.

Eelistati 3. valikut, sest

– see parandab oma kohustusi täitvate äriühingute ja teavitatud asutuste konkurentsivõimet võrreldes nendega, kes eeskirju ei järgi;

– see parandab siseturu toimimist, tagades võrdse kohtlemise kõikidele ettevõtjatele, eelkõige importijatele ja levitajatele, aga ka teavitatud asutustele;

– see ei põhjusta märkimisväärseid kulusid ei ettevõtjatele ega ka teavitatud asutustele; see ei põhjusta lisakulu (või on kulu väga väike) juba vastutustundlikult toimivatele ettevõtjatele;

– see on tõhusam kui 2. valik; kuna 2. valiku jõustamine on puudulik, on küsitav, kas selle valiku puhul tuleks positiivne mõju piisavalt esile;

– 1. ja 2. valik ei vähenda õigusraamistiku vastuolusid ning seetõttu ei võimalda need reguleerivat keskkonda lihtsustada.

3.           Ettepaneku põhielemendid

3.1.        Horisontaalsed mõisted

Ettepanekuga kehtestatakse ühtsed mõisted, mida kasutatakse tavaliselt kõigis liidu ühtlustamisaktides, ning millele antakse seega asjaomastes õigusaktides järjepidev tähendus.

3.2.        Ettevõtjate kohustused ja jälgitavusnõuded

Ettepanekus täpsustatakse tootjate ja volitatud esindajate kohustusi ning kehtestatakse importijate ja levitajate kohustused. Importijad peavad kontrollima, et tootja on korraldanud asjakohase vastavushindamismenetluse ja koostanud tehnilise dokumentatsiooni. Lisaks peavad importijad koos tootjaga tagama, et kõnealune tehniline dokumentatsioon tehakse ametiasutustele nende nõudmisel kättesaadavaks. Samuti peavad importijad kontrollima, et lihtsad surveanumad oleks nõuetekohaselt märgistatud ja et nendega oleksid kaasas juhised ja ohutusteave. Nad peavad säilitama vastavusdeklaratsiooni koopia ning märkima tootele oma nime ja aadressi. Levitajad peavad kontrollima, et lihtsal surveanumal oleks CE-vastavusmärgis, vajaduse korral tootja ja importija nimi ning et sellega oleksid kaasas nõutavad dokumendid ja juhised.

Importijad ja levitajad peavad tegema koostööd turujärelevalveasutustega ning võtma asjakohaseid meetmeid, kui nad on tarninud mittevastavaid lihtsaid surveanumaid.

Kõikidele ettevõtjatele kehtestatakse jälgitavuse parandamisega seotud kohustused. Lihtsatele surveanumatele tuleb märkida tootja nimi ja aadress ning number, mis võimaldab lihtsaid surveanumaid identifitseerida ja siduda tehnilise dokumentatsiooniga. Imporditud lihtsale surveanumale peab olema märgitud ka importija nimi ja aadress. Lisaks peab iga ettevõtja suutma nimetada ametiasutustele ettevõtja, kes on talle lihtsa surveanuma tarninud, või ettevõtja, kellele tema on lihtsa surveanuma tarninud.

3.3.        Harmoneeritud standardid

Vastavus harmoneeritud standarditele lubab eeldada vastavust olulistele nõuetele. 1. juunil 2011 võttis komisjon vastu ettepaneku Euroopa standardimist käsitleva määruse kohta,[2] milles sätestatakse Euroopa standardimise horisontaalne õiguslik raamistik. Määruse ettepanek sisaldab muu hulgas sätteid, milles käsitletakse komisjoni poolt Euroopa standardiorganitele esitatud standardimistaotlusi, vastuväidete esitamist harmoneeritud standardite kohta ning huvirühmade osalemist standardimisprotsessis. Selleks et tagada õiguskindlus, jäetakse käesoleva ettepanekuga direktiivist 2009/105/EÜ välja sätted, mis käsitlevad samu aspekte.

Sätteid, milles käsitletakse vastavuse eeldamist harmoneeritud standarditele, on muudetud, et täpsustada vastavuse eeldamise ulatust juhul, kui standard vastab olulistele nõuetele vaid osaliselt.

3.4.        Vastavushindamine ja CE-vastavusmärgis

Direktiiviga 2009/105/EÜ on kehtestatud asjakohased vastavushindamismenetlused, mida tootjad peavad kohaldama, et tõendada oma lihtsate surveanumate vastavust olulistele ohutusnõuetele. Ettepanekus on kõnealused menetlused viidud vastavusse uue õigusraamistiku otsuses sätestatud ajakohastatud versiooniga. Säilitatakse mõned direktiivis 2009/105/EÜ sätestatud erinõuded, nt keevituskatsed.

CE-vastavusmärgist käsitlevad põhimõtted on esitatud määruse 765/2008 artiklis 30, kuid üksikasjalikud sätted CE-vastavusmärgise kinnitamiseks lihtsatele surveanumatele on lisatud käesolevasse ettepanekusse.

3.5.        Teavitatud asutused

Ettepanekuga täpsustatakse teavitatud asutuste suhtes kehtivaid teavitamiskriteeriume. Selles selgitatakse, et tütarettevõtjad või alltöövõtjad peavad samuti vastama teavitamise nõuetele. Kehtestatakse erinõuded teavitavatele ametiasutustele ning muudetakse teavitatud asutustest teavitamise menetlust. Teavitatud asutuse pädevust tuleb tõendada akrediteerimistunnistusega. Kui teavitatud asutuse pädevuse hindamisel ei ole väljastatud akrediteerimistunnistust, tuleb teavitamisel lisada dokumendid, milles kirjeldatakse, kuidas kõnealuse asutuse pädevust hinnati. Liikmesriigid võivad esitada vastuväiteid teavitamise kohta.

3.6.        Turujärelevalve ja kaitseklausliga seotud menetlus

Käesoleva ettepanekuga muudetakse kehtivat kaitseklausliga seotud menetlust. Sellega lisatakse liikmesriikide vahelise teabe vahetamise etapp ning täpsustatakse asjaomaste ametiasutuste tegevust mittevastava lihtsa surveanuma avastamisel. Kaitseklausliga seotud menetlus, mille puhul peab komisjon otsustama, kas meede on õigustatud või mitte, algatatakse juhul, kui mõni muu liikmesriik vaidlustab lihtsa surveanuma suhtes võetud meetmed. Kui piiravate meetmete kohta vastuväiteid ei esitata, peavad kõik liikmesriigid kohaldama asjakohaseid meetmeid oma territooriumil.

4.           Ettepaneku õiguslik külg

Õiguslik alus

Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 114.

Subsidiaarsuse põhimõte

Siseturuga seotud pädevus on jagatud liidu ja liikmesriikide vahel. Subsidiaarsuse põhimõte puudutab eriti uusi lisatud sätteid, mille eesmärk on direktiivi 2009/105/EÜ tulemuslikum jõustamine, eelkõige on need sätted, mis käsitlevad importijate ja levitajate kohustusi, jälgitavust, teavitatud asutuste hindamist ja nendest teavitamist ning muudetud turujärelevalve ja kaitsemenetlustest tulenevaid tugevdatud koostööga seotud kohustusi.

Õigusaktide jõustamise kogemused on näidanud, et riikide tasandil võetud meetmed on kaasa toonud erisuguse lähenemise ning ettevõtjate erineva kohtlemise Euroopa Liidus, mis kahjustab käesoleva direktiivi eesmärke. Kui probleemi lahendamiseks võetakse meetmeid riikide tasandil, tekib oht, et takistatakse kaupade vaba liikumist. Lisaks piirduvad riigi tasandil võetud meetmed vaid liikmesriigi territoriaalse pädevusega. Kaubanduse rahvusvahelistumisest tulenevalt suureneb pidevalt piiriüleste juhtumite arv. ELi tasandil kooskõlastatud meetmed võimaldavad eesmärke paremini saavutada ning muudavad eelkõige turujärelevalve tõhusamaks. Seega on asjakohasem võtta meetmeid ELi tasandil.

Direktiivis sisalduvaid vastuolusid saab lahendada vaid ELi tasandi seadusandja.

Proportsionaalsus

Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe kavandatud muudatused püstitatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

Uued või muudetud kohustused ei põhjusta liigset koormust ja kulusid tööstusharule, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ega ametiasutustele. Negatiivse mõjuga muudatuste korral on variantide mõju analüüsimise teel pakutud probleemile kõige sobivam lahendus. Mitu muudatust lisavad kehtivasse direktiivi selgust, toomata kaasa olulisi uusi nõudeid, mis suurendaksid kulusid.

Õigusloome tehnika valik

Direktiivi 2009/105/EÜ vastavusse viimine uue õigusraamistiku otsusega eeldab mitme sisulise muudatuse tegemist. Muudetud õigusakti loetavuse tagamiseks valiti uuesti sõnastamise tehnika, mis on kooskõlas 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilisema kasutamise kohta[3].

Direktiivis 2009/105/EÜ tehtud muudatused käsitlevad järgmist: mõisteid, ettevõtjate kohustusi, harmoneeritud standarditega seotud vastavuse eeldust, vastavusdeklaratsiooni, CE-vastavusmärgist, teavitatud asutusi ning kaitseklausli ja vastavushindamisega seotud menetlusi.

Ettepanek ei muuda direktiivi 2009/105/EÜ reguleerimisala ega olulisi ohutusnõudeid.

5.           Mõju eelarvele

Ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet.

6.           Lisateave

Seniste õigusaktide kehtetuks tunnistamine

Ettepaneku vastuvõtmisega tunnistatakse direktiiv 2009/105/EÜ kehtetuks.

Euroopa Majanduspiirkond

Ettepanekus käsitletakse Euroopa Majanduspiirkonda ning seepärast kohaldatakse ettepanekut Euroopa Majanduspiirkonnas.

ê 2009/105/EÜ (kohandatud)

2011/0350 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

lihtsate surveanumate turule laskmist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut Ö Euroopa Liidu toimimise lepingut Õ, eriti selle artiklit 95 Ö 114 Õ ,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,[4]

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

ê 2009/105/EÜ põhjendus 1 (kohandatud)

Nõukogu 25. juuni 1987. aasta direktiivi 87/404/EMÜ (lihtsaid surveanumaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta)[5] on korduvalt oluliselt muudetud. Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

ò uus

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/105/EÜ lihtsate surveanumate kohta[6] tuleb teha mitmeid olulisi muudatusi. Selguse huvides tuleks kõnealune direktiiv uuesti sõnastada.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 765/2008 (millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93)[7] on ette nähtud vastavushindamisasutuste akrediteerimise eeskirjad ning toodete turujärelevalve ja kolmandatest riikidest pärit toodete kontrollimise raamistik ja CE-vastavusmärgise üldpõhimõtted.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsuses 768/2008/EÜ (toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ)[8] on sätestatud üldpõhimõtete ja erisätete ühine raamistik, mis on ette nähtud kohaldamiseks kõigi tooteturustuse tingimusi ühtlustavate õigusaktide suhtes, et tagada nimetatud õigusaktide läbivaatamiseks või uuestisõnastamiseks ühtne alus Seega tuleks direktiivi 2009/105/EÜ muuta vastavalt kõnealusele otsusele.

ê 2009/105/EÜ põhjendus 2

(4) Liikmesriigid peavad tagama oma territooriumil inimeste, koduloomade ja vara turvalisuse lihtsate surveanumate lekkimisest või lõhkemisest tulenevate ohtude puhul.

ê 2009/105/EÜ põhjendus 3

Igas liikmesriigis on kohustuslikes sätetes määratud eelkõige lihtsate surveanumate puhul nõutav ohutustase konstruktsiooni ja töö põhinäitajate, paigaldamis- ja kasutustingimuste ning enne turulelaskmist ja pärast seda kontrollimise korra kindlaksmääramise teel. Kuigi need kohustuslikud sätted ei tähenda tingimata, et ohutustase liikmesriikides erineb, takistavad nad oma lahknevuste tõttu ühendusesisest kaubandust.

ê 2009/105/EÜ põhjendus 4

Käesolevas direktiivis peaks kindlaks määrama ainult olulised ja kohustuslikud nõuded. Selleks et hõlbustada olulistele nõuetele vastavuse tõendamist, on tarvilikud ühenduse tasemel ühtlustatud standardid, eelkõige lihtsate surveanumate projekteerimise, käitamise ja paigaldamise kohta, et nendekohaste toodete puhul võiks eeldada nende vastavust ohutusnõuetele. Ühenduse tasemel ühtlustatud standardeid koostavad eraõiguslikud asutused ning seega ei saaks need olla kohustuslikud. Ühtlustatud standardite vastuvõtmiseks pädevate asutustena tunnustatakse Euroopa Standardikomiteed (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomiteed (Cenelec) ja Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituuti (ETSI) vastavalt 28. märtsil 2003. aastal alla kirjutatud üldistele juhistele[9] komisjoni, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) ja nende kolme asutuse vahelise koostöö kohta.

ò uus

(5) Ettevõtjad peaksid vastutama lihtsate surveanumate nõuetekohasuse eest vastavalt sellele, kus nad turustusahelas asuvad, et kindlustada avalike huvide, näiteks tervise ja ohutuse ning tarbijate kaitse kõrge tase ning tagada liidu turul õiglane konkurents.

(6) Kõik tarne- ja turustamisahelas osalevad ettevõtjad peaksid võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et nad teeksid turul kättesaadavaks ainult käesoleva direktiiviga vastavuses olevaid lihtsaid surveanumaid. On vaja sätestada selge ja proportsionaalne kohustuste jagunemine, mis vastab iga ettevõtja rollile tarne- ja turustusprotsessis.

ê 2009/105/EÜ põhjendus 5 (kohandatud)

Nõukogu on vastu võtnud rea direktiive tehniliste kaubandustõkete kõrvaldamiseks kooskõlas põhimõtetega, mis on kehtestatud nõukogu 7. mai 1985. aasta resolutsioonis uue lähenemisviisi kohta tehnilisele ühtlustamisele ja standarditele;[10] kõigis neis direktiivides nähakse ette CE-märgise kinnitamine. 15. juuni 1989. aasta teatises üldise lähenemisviisi kohta sertifitseerimisele ja katsetele[11] tegi komisjon ettepaneku koostada ühtsed reeglid ühtse kujundusega CE-märgise kohta. 21. detsembri 1989. aasta resolutsioonis üldise lähenemisviisi kohta vastavushindamisele[12] kiitis nõukogu juhtpõhimõttena heaks järjekindla lähenemisviisi CE-märgise kasutamise puhul. Uue lähenemisviisi puhul tuleks kahe põhimõistena rakendada olulisi nõudeid ja vastavushindamise menetlust.

ò uus

(7) Lihtsate surveanumate projekteerimise ja tootmisprotsessiga detailselt kursis olev tootja on kõige sobivam täieliku vastavushindamismenetluse korraldaja. Seega peaks vastavushindamine jääma ainult tootja kohustuseks.

(8)             Tuleb tagada, et kolmandatest riikidest liidu turule sisenevad lihtsad surveanumad oleks vastavuses käesoleva direktiivi nõuetega ja eelkõige, et tootjad oleks lihtsate surveanumate osas korraldanud nõuetekohased hindamismenetlused. Seepärast tuleks sätestada, et importijad tagavad nende poolt turule lastavate lihtsate surveanumate vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele ning et nad ei lase turule lihtsaid surveanumaid, mis sellistele nõuetele ei vasta või mis on ohtlikud. Lisaks tuleks sätestada, et importijad on kohustatud tagama, et vastavushindamismenetlused on läbi viidud ja et lihtsa surveanuma märgistus ning tootja koostatud dokumentatsioon on järelevalveasutustele kontrollimiseks kättesaadavad.

(9)             Levitaja teeb lihtsa surveanuma turul kättesaadavaks pärast seda, kui tootja või importija on selle turule lasknud, ja tegutseb hoolikalt tagamaks, et lihtsa surveanuma käitlemine tema poolt ei mõjutaks negatiivselt toote nõuetekohasust.

(10) Lihtsa surveanuma turule laskmisel peaks iga importija märkima lihtsale surveanumale oma nime ja kontaktaadressi.

(11)             Kui ettevõtja laseb lihtsa surveanuma turule oma nime või kaubamärgi all või muudab lihtsat surveanumat selliselt, et see võiks mõjutada toote vastavust käesoleva direktiivi nõuetele, tuleks teda käsitada tootjana ja talle peaks laienema tootja kohustused.

(12) Turu läheduses viibivad levitajad ja importijad peaksid olema kaasatud pädevate riiklike ametiasutuste teostatud turujärelevalvesse ning nad peaksid olema valmis selles aktiivselt osalema, andes nimetatud asutustele kogu asjaomase lihtsa surveanumaga seotud vajaliku teabe.

(13) Lihtsa surveanuma jälgitavuse tagamine kogu tarneahelas aitab lihtsustada ja tõhustada turujärelevalvet. Tõhus jälgitavussüsteem lihtsustab turujärelevalveasutuste ülesannet teha kindlaks ettevõtja, kes vastutab nõuetele mittevastava lihtsa surveanuma turul kättesaadavaks tegemise eest.

(14)             Käesolev direktiiv peaks piirduma oluliste ohutusnõuete väljendamisega. Selleks et hõlbustada kõnealustele nõuetele vastavuse hindamist, on vaja sätestada vastavuseeldus toodete puhul, mis vastavad harmoneeritud standarditele, mis on vastu võetud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu […..] aasta määrusega (EL) nr [.../...], mis käsitleb Euroopa standardimist ja millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/105/EÜ ja 2009/23/EÜ,[13] ning mille eesmärk on määratleda kõnealuste nõuetega seotud üksikasjalikud tehnilised spetsifikatsioonid, eelkõige lihtsate surveanumate projekteerimise, käitamise ja paigaldamise kohta.

(15) Määruses (EL) nr [.../...] [(mis käsitleb Euroopa standardimist)] on sätestatud harmoneeritud standardite suhtes esitatud vastuväidete arutamise menetlus juhuks, kui kõnealused standardid ei vasta täielikult käesoleva direktiivi nõuetele.

(16) Selleks et ettevõtjad saaksid tõendada ja pädevad asutused tagada, et turul kättesaadavaks tehtud lihtsad surveanumad vastavad olulistele nõuetele, on vaja sätestada vastavushindamismenetlused. Otsuses nr 768/2008/EÜ on sätestatud vastavushindamismenetluse moodulid, mis hõlmavad rangeid või vähem rangeid menetlusi, vastavalt ohu tasemele ja nõutud ohutustasemele. Valdkondadevahelise ühtsuse ja erakorraliste lahenduste vältimise eesmärgil tuleks vastavushindamismenetlus valida kõnealuste moodulite hulgast.

(17) Tootjad peaksid koostama ELi vastavusdeklaratsiooni, et esitada üksikasjalik teave lihtsa surveanuma vastavuse kohta käesoleva direktiivi nõuetele ja muudele asjakohastele liidu ühtlustamisaktidele.

(18)             CE-vastavusmärgis ehk lihtsa surveanuma vastavuse materiaalne näitaja on nähtavaks tagajärjeks kogu menetlusele, mis hõlmab vastavushindamist selle laiemas tähenduses. CE-vastavusmärgist ja selle suhet muudesse märgistesse käsitlevad üldpõhimõtted on sätestatud määruses (EÜ) nr 765/2008. Käesolevas direktiivis peaksid olema sätestatud CE-vastavusmärgise kinnitamise eeskirjad.

ê 2009/105/EÜ põhjendus 6 (kohandatud)

(19) Kasutajate ja kolmandate isikute tõhusaks kaitseks on vaja kontrollida vastavust asjakohaste tehniliste Ö oluliste ohutus Õnõuetega. Praegused järelevalvemenetlused erinevad liikmesriigiti. Surveanumate vaba liikumist ühenduse turul tegelikult takistava mitmekordse kontrollimise vältimiseks peaks tegema korraldusi järelevalvemenetluste vastastikuseks tunnustamiseks liikmesriikides. Järelevalvemenetluste vastastikuse tunnustamise lihtsustamiseks tuleks kehtestada ühenduse menetlused ning katsete, järelevalve ja vastavustõendamise eest vastutavate organite nimetamise nõuded.

ê 2009/105/EÜ põhjendus 7

CE-märgis lihtsal surveanumal peaks näitama, et anum vastab käesoleva direktiivi sätetele ja seega puuduks vajadus juba sooritatud järelevalvemenetlusi anuma importimisel ja kasutusse võtmisel korrata. Lihtsad surveanumad võivad sellegipoolest kujutada endast ohtu turvalisusele. Seepärast tuleks kehtestada selle ohu vähendamise kord.

ò uus

(20) Käesolevas direktiivis sätestatud vastavushindamismenetluste puhul on vajalik liikmesriikide poolt komisjonile teatatud vastavushindamisasutuse sekkumine.

(21) Kogemus on näidanud, et direktiivis 2009/105/EÜ sätestatud kriteeriumid, mida vastavushindamisasutused peavad täitma, et neist saaks komisjonile teatada, ei ole piisavad, et tagada teavitatud asutuste ühtlaselt kõrgetasemeline toimimine kogu liidus. Samas on oluline, et kõik teavitatud asutused täidaksid oma funktsioone samal tasemel ja õiglase konkurentsi tingimustes. Selleks on vaja kehtestada kohustuslikud nõuded vastavushindamisasutustele, kes soovivad, et neist teatataks kui vastavushindamisteenuste osutajatest.

(22) Vastavushindamise kvaliteedi ühtlase taseme tagamiseks tuleb kehtestada ka nõuded, mida peavad täitma teavitavad ametiasutused ja muud teavitatud asutuste hindamisse, nendest teatamisse ja nende jälgimisse kaasatud asutused.

(23)             Kui vastavushindamisasutus tõendab vastavust harmoneeritud standardites sätestatud kriteeriumidele, tuleks eeldada, et ta vastab käesoleva direktiivi nõuetele.

(24)             Käesolevas direktiivis sätestatud süsteemi peaks täiendama määruse (EÜ) nr 765/2008 kohane akrediteerimissüsteem. Kuna akrediteerimine on vastavushindamisasutuse pädevuse kontrollimise põhiline vahend, siis tuleks seda kasutada ka teavitamise eesmärgil.

(25) Selleks et tagada vastavussertifikaatide usaldusväärsuse vajalik tase, peaksid riikide ametiasutused kõikjal liidus toetuma vastavushindamisasutuste tehnilise pädevuse tõendamisel määruse (EÜ) nr 765/2008 kohasele läbipaistvale akrediteerimisele. Riigi ametiasutused võivad siiski olla seisukohal, et nende valduses on sobivad vahendid, et kõnealune hindamine ise läbi viia. Sellisel juhul peaksid nad muude riiklike ametiasutuste hindamiste piisava usaldusväärsuse tagamiseks esitama komisjonile ja teistele liikmesriikidele vajalikud dokumenteeritud tõendid, et hinnatud vastavushindamisasutused vastavad asjaomastest õigusaktidest tulenevatele nõuetele.

(26) Vastavushindamisasutused ostavad tihti osa vastavushindamisega seotud tegevuste täitmise sisse või kasutavad tütarettevõtjaid. Selleks et tagada liidu turule lastavate lihtsate surveanumate nõutav kaitsetase, on vastavushindamise jaoks oluline, et alltöövõtjad ja tütarettevõtjad vastaksid seoses vastavushindamise ülesannete täitmisega samadele nõuetele nagu teavitatud asutused. Seega on oluline, et nende asutuste pädevuse ja tegevuse hindamisel, kellest on kavas teatada, ning juba teavitatud asutuste jälgimisel võetaks arvesse ka alltöövõtjate ja tütarettevõtjate tehtud toiminguid.

(27) Teavitamismenetluse tõhusust ja läbipaistvust tuleb suurendada ning eelkõige tuleb seda kohandada uute tehnoloogiatega, et luua elektroonilise teavitamise võimalus.

(28) Kuna teavitatud asutused võivad pakkuda oma teenuseid kogu liidus, siis peaks teistel liikmesriikidel ja komisjonil olema võimalus esitada teavitatud asutuse kohta vastuväiteid. Seega on oluline ette näha ajavahemik, mille jooksul saaks selgust vastavushindamisasutuse pädevusega seotud kõigi võimalike kahtluste või probleemide osas, enne kui nad alustavad tegevust teavitatud asutustena.

(29) Konkurentsivõime huvides on ülioluline, et teavitatud asutused kohaldaksid vastavushindamismenetlust ilma ettevõtjaid liigselt koormamata. Samal põhjusel ja ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb kindlustada vastavushindamismenetluse tehnilise kohaldamise järjekindlus. Seda on võimalik kõige paremini saavutada teavitatud asutuste vahelise asjakohase koordineerimise ja koostöö kaudu.

(30) Õiguskindluse tagamiseks on vaja selgitada, et lihtsate surveanumate suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 765/2008 sätestatud eeskirju liidu turujärelevalve ja liidu turule sisenevate toodete kontrolli kohta. Käesolev direktiiv ei tohiks takistada liikmesriike valimast pädevaid asutusi nende ülesannete täitmiseks.

(31) Direktiivis 2009/105/EÜ on juba sätestatud kaitsemeetmete menetlus, mis võimaldab komisjonil kontrollida liikmesriikides mittevastavaks tunnistatud lihtsate surveanumate vastu võetud meetmete õigustatust. Läbipaistvuse suurendamise ja menetlusaja lühendamise huvides on vaja parandada olemasolevat kaitsemeetmete menetlust, et muuta see veel tõhusamaks ja liikmesriikides olemasolevatele kogemustele toetuvaks.

(32) Olemasolevat süsteemi tuleks täiendada menetlusega, mis võimaldaks huvitatud isikutel olla kursis meetmetega, mida kavandatakse seoses inimeste tervisele ja ohutusele või teistele avaliku huvi kaitsele ohtu kujutavate lihtsate surveanumatega. See peaks ka võimaldama turujärelevalveasutustel koostöös asjaomaste ettevõtjatega sellistele lihtsatele surveanumatele algstaadiumis reageerida.

(33) Kui liikmesriigid ja komisjon nõustuvad liikmesriigi võetud kaitsemeetme põhjendustega, siis ei tohiks komisjon rohkem sekkuda, välja arvatud juhul, kui mittevastavus on põhjendatav puudustega harmoneeritud standardis.

(34) On vaja sätestada üleminekukord, mis võimaldab teha turul kättesaadavaks ja võtta kasutusele lihtsad surveanumad, mis on juba turule lastud kooskõlas direktiiviga 2009/105/EÜ.

(35) Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud riiklike õigusaktide rikkumise korral, ja tagama nende rakendamise. Kõnealused karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(36) Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, milleks on tagada, et turul olevad lihtsad surveanumad täidavad nõudeid, mis tagavad tervise ja ohutuse ning muude avalike huvide kõrgetasemelise kaitse, kindlustades samas siseturu toimimise, ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada ning seetõttu on eesmärk meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutatav liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale, kui on vaja nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

(37) Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise kohustus peaks piirduma sätetega, mille sisu on võrreldes direktiiviga 2009/105/EÜ muutunud. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb varasematest direktiividest.

ê 2009/105/EÜ põhjendus 8

(38) Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi, mis on seotud IV lisa direktiivi 2009/105/EÜ IV lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega,

ê 2009/105/EÜ (kohandatud)

ð uus

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I1. PEATÜKK

REGULEERIMISALA, MÄÄRATLUSED, TURULELASKMINE JA VABA LIIKUMINE Ö ÜLDSÄTTED Õ

Artikkel 1

Ö Reguleerimisala Õ

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse seeriaviisiliselt toodetud lihtsate surveanumate Ö (edaspidi „surveanumate”) suhtes Õ, Ö millel on järgmised omadused Õ .:

a)           "lihtne surveanum" või "anum" – igasugune Ö on Õ keevisliitega anum, milles on ette nähtud suurema kui 0,5-baarise siserõhu tekkimine ning mis sisaldab õhku või lämmastikku ega ole ette nähtud leegiga kuumutamiseks.;

b)           Aanuma survestatud osad ja muud osad Ö komponendid Õ valmistatakse kas legeerimata kvaliteetterasest, legeerimata alumiiniumist või mittevanandatud alumiiniumisulamitest.;

c)           Asurveanum koosneb

         i) kas ümmarguse ristläbilõikega silindrilisest osast, mis suletakse silindrilise osaga ühise telje ümber pöörlevate kumerate ja/või lamedate põhjadega;

         ii) või kahest ümber sama telje pöörlevast kumerast põhjast.;

d)           Asurvenuma maksimaalne töörõhk ei ületa 30 baari ning selle rõhu (baarides) ja anuma mahutavuse (liitrites, l) korrutis (PS × V) ei ületa 10000 baar.l.;

e)           Mminimaalne töötemperatuur ei tohi langeda Ö lange Õ alla –50 °C ja maksimaalne töötemperatuur tõusta Ö ei tõuse Õ üle 300 °C terasest ja Ö üle Õ 100 °C alumiiniumist või alumiiniumisulamitest anumate puhul;.

ê 2009/105/EÜ

b) "ühtlustatud standard" – tehnospetsifikaat (Euroopa standard või ühtlustamisdokument), mille komisjoni algatusel on vastu võtnud Euroopa Standardikomitee (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (Cenelec), Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituut (ETSI) või mitu nimetatud asutust kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiviga 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord)[14] ja komisjoni, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni ja kolme mainitud asutuse vahelist koostööd käsitlevate 28. märtsil 2003 allkirjastatud üldsuunistega.

ê 2009/105/EÜ (kohandatud)

2. Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse ei kuulu järgmised anumad Ö Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmiste surveanumate suhtes Õ :

ê 2009/105/EÜ

              a) spetsiaalselt tuumakasutuseks konstrueeritud surveanumad, mille purunemine võib põhjustada radioaktiivse lekke;

              b) spetsiaalselt laevadele ja õhusõidukitele paigaldamiseks või nende tõukejõuga varustamiseks mõeldud surveanumad;

              c) tulekustutid.

ê 2009/105/EÜ (kohandatud)

Artikkel 2 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R1]

Ö Mõisted Õ

3. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

ò uus

1) turul kättesaadavaks tegemine – surveanuma tasu eest või tasuta tarnimine ühenduse turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;

2) turule laskmine – surveanuma esmakordselt liidu turul kättesaadavaks tegemine;

3) tootja – mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab surveanuma või kes laseb surveanuma projekteerida või valmistada ja kes turustab seda surveanumat oma nime või kaubamärgi all;

4) volitatud esindaja – iga liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlaksmääratud ülesannetega;

5) importija – iga liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb surveanuma kolmandast riigist liidu turule;

6) levitaja – iga turustusahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud tootja või importija, kes teeb surveanuma turul kättesaadavaks;

7) ettevõtja – tootja, volitatud esindaja, importija ja levitaja;

8) tehniline spetsifikatsioon – dokument, milles nähakse ette surveanumale esitatavad tehnilised nõuded;

9) harmoneeritud standard – mõiste on määratletud Euroopa standardimist käsitleva määruse (EÜ) nr [../..] artikli 2 lõike 1 punktis c;

10) akrediteerimine – mõiste on määratletud määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 lõikes 10;

11) riiklik akrediteerimisasutus – mõiste on määratletud määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 lõikes 11;

12) vastavushindamine – menetlus, millega tõendatakse, kas surveanumat käsitlevad käesoleva direktiivi nõuded on täidetud;

13) vastavushindamisasutus – asutus, kes viib läbi vastavushindamise toiminguid, sealhulgas kalibreerimist, testimist, sertifitseerimist ja kontrolle;

14) tagasivõtmine – mis tahes meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi surveanum, mis on seal juba tarbija jaoks kättesaadavaks tehtud;

15) kõrvaldamine – mis tahes meede, mille eesmärk on turustusahelas oleva surveanuma turul kättesaadavaks tegemise vältimine;

16) CE-vastavusmärgis – märgis, millega tootja kinnitab, et surveanum vastab märgise tootele paigaldamist käsitlevate liidu ühtlustamisaktide alusel kohaldatavatele nõuetele;

17) liidu ühtlustamisaktid – mis tahes toodete turustamise tingimusi ühtlustavad liidu õigusaktid.

ê 2009/105/EÜ (kohandatud)

ð uus

Artikkel 23

Ö Turul kättesaadavaks tegemine ja kasutuselevõtt Õ

1. Liikmesriigid võtavad kõik meetmed tagamaks, et surveanumaid võib turule lasta ð turul kättesaadavaks teha ï ja kasutusele võtta ainult siis, kui need nõuetekohase paigaldamise ja hooldamise ning ettenähtud otstarbel kasutamise korral ei ohusta inimeste, koduloomade ega vara turvalisust.

2. Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigust asutamislepingut järgides kehtestada nõudeid, mida nad peavad vajalikuks, et tagada töötajate kaitstus surveanumate kasutamisel, tingimusel et see ei eelda anumate muutmist käesolevas direktiivis määratlemata viisil.

Artikkel 34

Ö Olulised nõuded Õ

1. Anum, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis ületab 50 baar.l, peab vastama I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele.

2. Anum, mille rõhu PS ja mahu V korrutis on 50 baar.l või väiksem, valmistatakse Ö peavad olema valmistatud Õ kooskõlas ühe liikmesriigi hea inseneritavaga. ning märgistatakse vastavalt III lisa punkti 1 sätetele, välja arvatud artiklis 16 osutatud CE-märgis.

Artikkel 45

Ö Vaba liikumine Õ

Liikmesriigid ei takista käesoleva direktiivi nõuetele vastavate anumate turulelaskmist ð turul kättesaadavaks tegemist ï ja kasutuselevõttu oma territooriumil.

ò uus

2. PEATÜKK

ETTEVÕTJATE KOHUSTUSED

Artikkel 6 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R2]

Tootjate kohustused

1.         Tootjad tagavad selliste surveanumate turule laskmisel, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis ületab 50 baar.l, et need on projekteeritud ja toodetud kooskõlas I lisas sätestatud oluliste ohutusnõuetega.

Tootjad tagavad selliste surveanumate turule laskmisel, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on 50 baar.l või väiksem, et need on projekteeritud ja toodetud kooskõlas ühe liikmesriigi hea inseneritavaga.

2.         Selliste surveanumate jaoks, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis ületab 50 baar.l, koostavad tootjad III lisa punktides 2 ja 3 osutatud tehnilise dokumentatsiooni ja teostavad või lasevad teostada artiklis 13 osutatud asjakohase vastavushindamismenetluse.

Kui nimetatud menetlusega on tõendatud sellise surveanuma, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis ületab 50 baar.l, vastavus asjakohastele nõuetele, siis koostavad tootjad ELi vastavusdeklaratsiooni ning kinnitavad tootele CE-vastavusmärgise ja III lisa punktis 1 osutatud pealdised.

Tootjad tagavad, et surveanumatele, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on 50 baar.l või väiksem, on kinnitatud III lisa punktis 1 sätestatud pealdised.

3.         Tootja säilitab tehnilist dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni kümne aasta jooksul pärast surveanuma turule laskmist.

4.         Tootjad tagavad menetluste olemasolu seeriatoodangu vastavuse säilimiseks. Arvesse võetakse muudatusi surveanumate disainis või omadustes ja muudatusi neis harmoneeritud standardites, mille põhjal surveanuma vastavust kinnitatakse.

Kui seoses surveanumast tuleneva ohuga peetakse vajalikuks, teevad tootjad tarbijate tervise ja ohutuse kaitsmiseks turul kättesaadavaks tehtud anumate pistelist kontrolli, uurivad kaebusi, mittevastavaid anumaid ja anumate tagasivõtmisi ning vajaduse korral registreerivad need, ja teavitavad levitajaid igast nimetatud järelevalvemeetmest.

5.         Tootjad tagavad, et nende surveanumatel on tüübi-ja seeria- või partiitähis, mis võimaldab neid tuvastada.

6.         Tootjad märgivad surveanumale oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi. Aadress peab osutama ühele kohale, kus tootjaga ühendust saab võtta.

7.         Tootjad tagavad, et surveanumatega, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis ületab 50 baar.l, on kaasas III lisa punktis 2 osutatud juhised ja ohutusteave sihtkohaliikmesriigi ametlikus keeles või keeltes.

8.         Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et surveanum, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamatult vajalikud parandusmeetmed surveanuma vastavusse viimiseks, vajaduse korral kõrvaldavad selle või võtavad selle tagasi. Lisaks, kui surveanum kujutab endast ohtu, teavitavad nad sellest viivitamatult nende liikmesriikide pädevaid ametiasutusi, kus nad surveanuma kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja mis tahes võetud parandusmeetmete kohta.

9.         Tootjad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle surveanuma vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni keeles, mis on kõnealusele asutustele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigis nende poolt turule lastud surveanumate põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmetes.

Artikkel 7 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R3]

Volitatud esindajad

1.         Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja.

Artikli 6 lõikes 1 sätestatud kohustused ja tehnilise dokumentatsiooni koostamine ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka.

2.         Volitatud esindaja täidab ülesandeid tootjalt saadud volituste piires. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:

a)           säilitada ELi vastavusdeklaratsiooni ja tehnilist dokumentatsiooni riiklikule järelevalveasutusele kättesaadavana kümne aasta jooksul peale surveanuma turule laskmist;

b)           esitada pädevate riiklike ametiasutuste põhjendatud nõudmise korral neile surveanuma vastavust tõendav täielik teave ja dokumentatsioon;

c)           teha pädevate riiklike ametiasutustega viimaste nõudmisel koostööd kõigis volitatud esindaja volitustega hõlmatud surveanumate põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmetes.

Artikkel 8 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R4]

Importijate kohustused

1.         Importijad lasevad liidu turule üksnes nõuetele vastavaid surveanumaid.

2.         Importijad tagavad enne selliste surveanumate turule laskmist, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis ületab 50 baar.l, et tootja on teostanud artiklis 6 osutatud asjakohase vastavushindamismenetluse. Nad tagavad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et surveanum kannab CE-vastavusmärgist ja III lisa punktis 1sätestatud pealdiseid ja et sellel on kaasas nõutud dokumendid ning et tootja on täitnud artikli 6 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.

Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et surveanum, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis ületab 50 baar.l ei ole kooskõlas I lisas sätestatud oluliste ohutusnõuetega, siis ei lase ta surveanumat turule enne, kui see on kooskõlla viidud. Lisaks teavitab importija tootjat ja turujärelevalveasutusi, kui surveanum kujutab endast ohtu.

Importijad tagavad enne selliste surveanumate turule laskmist, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on 50 baar.l või väiksem, et surveanum kannab III lisa punktis 1sätestatud pealdiseid ning et tootja on täitnud artikli 6 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.

3.         Importijad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi kas surveanumale või, kui see ei ole võimalik, pakendile või surveanumaga kaasasolevasse dokumenti.

4.         Importijad tagavad, et surveanumatega, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis ületab 50 baar.l, on kaasas III lisa punktis 2 osutatud juhised ja ohutusteave sihtkohaliikmesriigi ametlikus keeles või keeltes.

5.         Importijad tagavad, et sel ajal, kui surveanum, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis ületab 50 baar.l, on nende vastutuse all, ei ohusta selle ladustamise või transpordi tingimused vastavust I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele.

6.         Kui seoses surveanumast tuleneva ohuga peetakse vajalikuks, teevad importijad tarbijate tervise ja ohutuse kaitsmiseks turul kättesaadavaks tehtud surveanumate pistelist kontrolli, uurivad kaebusi, mittevastavaid surveanumaid ja surveanumate tagasivõtmisi ning vajaduse korral registreerivad need, ja teavitavad levitajaid igast nimetatud järelevalvemeetmest.

7.         Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et surveanum, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamatult vajalikud parandusmeetmed surveanuma vastavusse viimiseks, vajaduse korral kõrvaldavad selle või võtavad selle tagasi. Lisaks, kui surveanum kujutab endast ohtu, teavitavad importijad sellest viivitamatult nende liikmesriikide pädevaid ametiasutusi, kus nad surveanuma kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja mis tahes võetud parandusmeetmete kohta.

8.         Importijaid hoiavad 10 aasta jooksul pärast sellise surveanuma, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis ületab 50 baar.l, turule laskmist turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadaval ELi vastavusdeklaratsiooni koopiat ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon oleks viimaste nõudmisel neile kättesaadav.

9.         Importijad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle kogu surveanuma vastavust tõendava teabe ja dokumentsatsiooni keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigis nende poolt turule lastud surveanumate põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmetes.

Artikkel 9 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R5]

Levitajate kohustused

1.         Surveanumat turul kättesaadavaks tehes peavad levitajad arvestama käesoleva direktiivi nõuetega.

2.         Enne sellise surveanuma, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis ületab 50 baar.l, turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad levitajad, et surveanum kannab CE-vastavusmärgist ja III lisa punktis 1 sätestatud pealdisi, et sellega on kaasas nõutud dokumendid, juhised ja ohutusteave keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi kasutajad, mille turul surveanum kättesaadavaks tehakse, ning et tootja ja importija on täitnud artikli 6 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõuded.

Kui levitaja arvab või tal on põhjust uskuda, et surveanum, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis ületab 50 baar.l, ei ole kooskõlas I lisas sätestatud oluliste ohutusnõuetega, siis ei tee ta surveanumat turul kättesaadavaks enne, kui see on kooskõlla viidud. Lisaks teavitab levitaja sellest tootjat või importijat ja turujärelevalveasutusi, kui surveanum kujutab endast ohtu.

Enne sellise surveanuma, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on 50 baar.l või väiksem, turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad levitajad, et surveanum kannab III lisa punktis 1sätestatud pealdisi ning et tootja ja importija on täitnud artikli 6 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõuded.

3.         Levitajad tagavad, et sel ajal, kui surveanum, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis ületab 50 baar.l, on nende vastutuse all, ei ohusta selle ladustamise või transpordi tingimused vastavust I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele.

4.         Levitajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et surveanum, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta käesolevale direktiivile, tagavad, et võetakse vajalikud parandusmeetmed, et vastavalt vajadusele viia kõnealune surveanum nõuetega vastavusse, kõrvaldada see turult või võtta tagasi. Lisaks, kui surveanum kujutab endast ohtu, teavitavad levitajad sellest viivitamatult nende liikmesriikide pädevaid ametiasutusi, kus nad surveanuma kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja mis tahes võetud parandusmeetmete kohta.

5.         Levitajad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle surveanuma vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigis nende poolt turul kättesaadavaks tehtud surveanumate põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmetes.

Artikkel 10 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R6]

Juhtumid, millal tootjate kohustusi kohaldatakse importijate ja levitajate suhtes

Käesolevas direktiivis käsitletakse tootjana importijat või levitajat, kes laseb surveanuma turule oma nime või kaubamärgi all või kes muudab turule lastud surveanumat viisil, mis võib mõjutada vastavust käesoleva direktiivi nõuetele, ja tema suhtes kohaldatakse artikli 6 alusel tootja kohustusi.

Artikkel 11 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R7]

Ettevõtjate tuvastamine

Ettevõtjad esitavad turujärelevalveasutustele nõudmise korral teabe, mille alusel on võimalik tuvastada järgmist:

a)           iga ettevõtja, kes on neid surveanumatega varustanud;

b)           iga ettevõtja, keda nad on surveanumatega varustanud.

Ettevõtjad on võimelised esitama esimeses lõigus osutatud teavet 10 aasta jooksul pärast seda, kui surveanum neile tarniti, ja 10 aasta jooksul pärast seda, kui nad ise surveanuma tarnisid.

3. PEATÜKK

SURVEANUMATE, MILLE TÖÖRÕHU PS JA MAHU V KORRUTIS ÜLETAB 50 BAAR.L, NÕUETELE VASTAVUS

ê 2009/105/EÜ (kohandatud)

Artikkel 512 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R8]

Ö Vastavuseeldus Õ

ò uus

Surveanumad, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis ületab 50 baar.l ja mis on vastavuses harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses oluliste ohutusnõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad ja mis on sätestatud I lisas.

[Kui harmoniseeritud standard rahuldab nõudeid, mida ta käsitleb ja mis on sätestatud I lisas või artiklis 21, avaldab komisjon viited sellele standardile Euroopa Liidu Teatajas.]

ê 2009/105/EÜ

Liikmesriik eeldab, et CE-märgisega surveanum vastab kõigile käesoleva direktiivi sätetele.

Eeldatakse, et surveanum, mis vastab siseriiklikele normidele, millega on kehtestatud ühtlustatud standardid, mille viitenumber on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, vastab I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele.

Liikmesriigid avaldavad selliste siseriiklike standardite viitenumbrid.

2. Liikmesriik eeldab I lisas kehtestatud olulistele ohutusnõuetele vastavust anuma korral, mille puhul lõike 1 teises lõigus nimetatud standardid puuduvad või tootja ei ole nimetatud standardeid kohaldanud või on ainult osaliselt kohaldanud, kuid mille kinnitatud mudelile vastavuse tunnistuseks on neile pärast EÜ tüübitunnistuse saamist kinnitatud CE-märgis.

3. Kui surveanum kuulub teisi aspekte käsitlevate direktiivide rakendusalasse, mis näevad samuti ette CE-märgise kinnitamist, näitab märgis, et eeldatakse surveanuma vastavust ka nende direktiivide sätetele.

Kui tootja võib ühe või mitme sellise direktiivi kohaselt üleminekuaja jooksul valida, milliseid nõudeid kohaldada, näitab CE-märgis vastavust siiski ainult nendele direktiividele, mida ta on kohaldanud. Sellisel juhul esitatakse kohaldatavate direktiivide viiteandmed Euroopa Liidu Teatajas avaldatud kujul asjakohasele surveanumale lisatavates kõnesolevates direktiivides ette nähtud dokumentides, märkustes ja juhendites.

ê 2009/105/EÜ (kohandatud)

ð uus

II PEATÜKK

Sertifitseerimine

I jagu Artikkel 13

Sertifitseerimiskord Ö Vastavushindamismenetlused Õ

Artikkel 8

1. Enne Surveanumatele tootmist, mille rõhu PS ja mahu V korrutis ületab 50 baar.l, mida valmistatakse tehakse enne Ö nende valmistamist Õ artikli 5 lõikes 1 II lisa punktis 1 osutatud ühtlustatud standardite alusel ð ELi tüübihindamine (Moodul B) ï Ö järgmiselt Õ : peab tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja omal valikul

ò uus

a)           surveanumatele, mis on toodetud kooskõlas artiklis 12 osutatud harmoneeritud standarditega, tootja valikul ühel järgmistest viisidest:

ê 2009/105/EÜ

a) kas teavitama artiklis 9 osutatud volitatud kontrolliasutust, kes pärast II lisa punktis 3 osutatud projekti ja valmistuskavandiga tutvumist koostab kavandi piisavust tõendava nõuetekohasustunnistuse

ò uus

i)       surveanuma tehnilise konstruktsiooni vastavuse hindamine tehnilise dokumentatsiooni ja täiendavate tõendite kontrollimise teel ilma prototüüpi kontrollimata (Moodul B - konstruktsioonitüüp);

ê 2009/105/EÜ (kohandatud)

ð uus

bii)-   esitama ðkavandatud lõpliku surveanuma ï prototüüp-anuma EÜ-tüübihindamiseks, millele osutatakse artiklis 10 ð hindamine (Moodul B – toote tüüp) ï .

ê 2009/105/EÜ (kohandatud)

2.b)        Enne surveanumate tootmist, mille rõhu PS ja mahu V korrutis ületab 50 baar.l, Surveanumate puhul, mida toodetakse mittevastavuses või ainult osalises vastavuses artikli 5 lõikes 1 artiklis 12 osutatud harmoneeritud standarditega, esitab tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja Ö hindamiseks kavandatud lõpliku surveanuma Õ prototüüp-anuma Ö (Moodul B – toote tüüp) Õ EÜ-tüübihindamiseks, millele osutatakse artiklis 10.

32. Anumatele, mis on toodetud kooskõlas artikli 5 lõikes 1 osutatud ühtlustatud standarditega või millel on kinnitatud prototüüp, tuleb eEnne nende turulelaskmist kohaldada kohaldatakse Ö surveanumate suhtes järgmisi menetlusi Õ :

ê 2009/105/EÜ

ð uus

a)           EÜ taatlust, millele osutatakse artiklis 11, kui rõhu PS ja mahu V korrutis ületab 3000 baar.l, ð II lisa punktis 2 sätestatud moodulit C1 (tootmise sisekontrollil koos kontrollitava toote katsetamisega põhinev tüübivastavus) ï ;

ê 2009/105/EÜ (kohandatud)

ð uus

b)           tootja valikul, kui rõhu PS ja mahu V korrutis ei ületa 3000 baar.l, kuid ületab 50 ð 200 ï baar.l, Ö tootja valikul üht järgmistest moodulitest Õ :

ê 2009/105/EÜ

ð uus

         i) kas EÜ vastavusdeklaratsiooni, ð moodul C1 (tootmise sisekontrollil koos kontrollitava toote katsetamisega põhinev tüübivastavus) ï , millele osutatakse artiklis 12 II lisa punktis 2; või

         i) EÜ taatlust, ð moodul C2 (tüübivastavus, mis põhineb tootmise sisekontrollil koos juhuslike ajavahemike järel tehtud tootekontrollidega) ï , millele osutatakse artiklis 11 II lisa punktis 3.

ò uus

c)           kui rõhu PS ja mahu V korrutis ei ületa 200 baar.l, kuid ületab 50 baar.l, tootja valikul üht järgmistest moodulitest:

i) moodul C1 (tootmise sisekontrollil koos kontrollitava toote katsetamisega põhinev tüübivastavus), millele osutatakse II lisa punktis 2;

ii) moodul C (tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavus), millele osutatakse II lisa punktis 4.

ê 2009/105/EÜ (kohandatud)

43. Lõigetes 1 ja 2 ja 3 osutatud sertifitseerimiskorraga seotud dokumentatsioon ja korrespondents dokumendid ja kirjavahetus koostatakse selle liikmesriigi keeles, kus volitatud kontrolliasutus Ö teavitatud asutus Õ on moodustatud, või selle asutuse poolt aktsepteeritavas keeles.

ò uus

Artikkel 14 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R10]

ELi vastavusdeklaratsioon

1.         ELi vastavusdeklaratsioon kinnitab, et I lisas sätestatud olulised nõuded on täidetud.

2.         ELi vastavusdeklaratsioon järgib otsuse nr 768/2008/EÜ III lisas sätestatud näidise ülesehitust, sisaldab käesoleva direktiivi II lisas sätestatud asjakohastes moodulites määratletud elemente ning seda ajakohastatakse pidevalt. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus surveanum turule lastakse või kättesaadavaks tehakse.

3.         Kui surveanum peab vastama rohkem kui ühele liidu õigusaktile, millega nähakse ette ELi vastavusdeklaratsiooni esitamine, koostatakse üks ELi vastavusdeklaratsioon, mis hõlmab kõiki selliseid õigusakte. Kõnealune deklaratsioon sisaldab andmeid kõikide asjaomaste õigusaktide kindlaksmääramiseks, sealhulgas andmeid avaldamise kohta.

4.         EÜ vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse surveanuma vastavuse eest.

Artikkel 15 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R11]

CE-vastavusmärgise üldpõhimõtted

CE-vastavusmärgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

Artikkel 16 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R12]

CE-vastavusmärgise ja muude märgiste kinnitamise eeskirjad ja tingimused

1.         CE-vastavusmärgis ja III lisa punktis 1 osutatud pealdised kinnitatakse nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil surveanumale või selle andmeplaadile.

2.         CE-vastavusmärgis kinnitatakse surveanumale enne selle turule laskmist.

3.         CE-vastavusmärgisele järgneb tootmise kontrollifaasi kaasatud teavitatud asutuse identifitseerimisnumber.

Teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri kinnitab kas asutus ise või tema juhiste järgi tootja või tema volitatud esindaja.

4.         CE-vastavusmärgisele ja lõikes 3 osutatud identifitseerimisnumbrile võib järgneda piktogramm või muu märgis, mis osutab erilisele ohule või kasutusviisile.

ê 2009/105/EÜ

Artikkel 6

Kui liikmesriik või komisjon leiab, et artikli 5 lõikes 1 osutatud ühtlustatud standardid ei vasta täielikult I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele, esitab komisjon või asjaomane liikmesriik küsimuse koos põhjendusega direktiivi 98/34/EÜ artikli 5 kohaselt asutatud alalisele komiteele (edaspidi "komitee").

Komitee annab arvamuse viivitamata.

Komitee arvamust silmas pidades teatab komisjon liikmesriikidele, kas on vaja kõrvaldada need standardid artikli 5 lõike 1 teises lõigus osutatud trükiväljaannetest.

Artikkel 7

1. Kui liikmesriik leiab, et CE-märgist kandvad anumad, mida kasutatakse kavandatud otstarbel, võivad ohustada inimesi, koduloomi või vara, võtab ta kõik vajalikud meetmed, et sellised tooted turult kõrvaldada või keelustada või piirata nende turulelaskmist.

Kõnealune liikmesriik teatab komisjonile viivitamata kõikidest sellistest meetmetest, põhjendades oma otsust ja täpsustades, kas nõuetele mittevastavuse põhjuseks on

          a) I lisas nimetatud oluliste ohutusnõuete mittetäitmine, kui anum ei vasta artikli 5 lõikes 1 osutatud ühtlustatud standarditele;

          b) artikli 5 lõikes 1 osutatud ühtlustatud standardite ebaõige kohaldamine;

          c) artikli 5 lõikes 1 osutatud ühtlustatud standardite endi puudused.

2. Komisjon peab asjaosalistega nõu niipea kui võimalik. Kui komisjon leiab pärast sellist nõupidamist, et kõik lõikes 1 osutatud meetmed on põhjendatud, teatab ta sellest viivitamata meetme võtnud liikmesriigile ja teistele liikmesriikidele.

Kui lõikes 1 osutatud otsus tuleneb puudustest normides, suunab komisjon pärast nõupidamist asjaosalistega küsimuse komiteele kahe kuu jooksul, kui meetmeid võtnud liikmesriik kavatseb meetmete kohaldamist jätkata ja kohaldab seejärel artiklis 6 osutatud menetlust.

3. Kui mittevastaval anumal on CE-märgis, astub pädev liikmesriik vajalikke samme CE-märgise kinnitaja vastu ning teatab sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

4. Komisjon tagab, et liikmesriikidele teatatakse lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud menetluse käigust ja lõpptulemusest.

II PEATÜKK

SERTIFITSEERIMINE

I JAGU

Sertifitseerimiskord

Artikkel 9

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele volitatud kontrolliasutuste nimed, kelle nad esitavad artikli 8 lõigetes 1, 2 ja 3 märgitud menetluste rakendamiseks, nende volitustejärgsed eriülesanded ja komisjoni poolt neile varem omistatud tunnuskoodid.

Komisjon avaldab volitatud asutuste nimekirja, tunnuskoodid ja volitustejärgsed ülesanded Euroopa Liidu Teatajas. Komisjon tagab selle nimekirja ajakohastamise.

2. Liikmesriigid järgivad lõikes 1 nimetatud asutuste kinnitamisel III lisas sätestatud miinimumnõudeid.

3. Asutuse volitanud liikmesriik tühistab volituse, kui ta leiab, et kontrolliasutus ei vasta enam III lisas nimetatud miinimumnõuetele.

Kõnealune liikmesriik teavitab sellest viivitamatult komisjoni ja teisi liikmesriike.

II JAGU

EÜ tüübihindamine

Artikkel 10

ê 2009/105/EÜ (kohandatud)

1. EÜ tüübihindamine on menetlus, kus volitatud kontrolliasutus teeb kindlaks ja tõendab, et prototüüp-anum vastab selle suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi sätetele.

2. Tootja või tema volitatud esindaja peab esitama prototüüp-anuma või anumaterühma esindava prototüübi EÜ tüübihindamistaotluse ühele volitatud kontrolliasutusele. See volitatud esindaja peab olema ühenduses registrisse kantud.

Avaluses esitatakse järgmised andmed:

          a) tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress ning anumate tootmise koht;

ê 2009/105/EÜ

          b) II lisa punktis 3 sätestatud projekt ja valmistuskavand.

Taotlusele lisatakse anum, mis on kavandatava toodangu tüüpiline näidis.

3. Volitatud kontrolliasutus teeb EÜ tüübihindamise teises ja kolmandas lõigus näidatud viisil.

Vastavuse kontrollimiseks tutvub volitatud asutus nii projekti ja valmistuskavandiga kui ka esitatud anumaga.

Anumaga tutvudes volitatud kontrolliasutus

          a) kontrollib, kas anum on valmistatud projekti ja valmistuskavandi kohaselt ning kas seda võidakse kavandatud töötingimustes ohutult kasutada;

          b) teeb vajalikud kontrollid ja katsed, et kontrollida, kas anum vastab selle suhtes kohaldatavatele olulistele nõuetele.

4. Kui prototüüp vastab selle suhtes kohaldatavatele sätetele, koostab volitatud kontrolliasutus EÜ tüübitunnistuse, mis edastatakse avalduse esitajale. Kõnealuses tõendis kinnitatakse kontrolli põhjal tehtud järeldusi ja kõiki selle väljaandmisel esitatud tingimusi ning tunnistusega peavad kaasas olema kinnitatud prototüübi identifitseerimiseks vajalikud kirjeldused ja joonised.

Komisjon, teised volitatud kontrolliasutused ja teised liikmesriigid võivad saada tõendi koopia ning põhjendatud nõude korral projekti ja valmistuskavandi koopia ning tehtud kontrollimiste ja katsete aruannete koopiad.

5. Volitatud kontrolliasutus, kes keeldub väljastamast EÜ tüübitunnistust, teatab sellest teistele volitatud kontrolliasutustele.

Volitatud kontrolliasutus, kes tunnistab EÜ tüübitunnistuse kehtetuks, teatab sellest teda volitanud liikmesriigile. Viimane teatab sellest ja keeldumise põhjustest teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

III JAGU

EÜ vastavustõendamine

Artikkel 11

1. EÜ vastavustõendamine on menetlus, mille puhul tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja tagab ja deklareerib, et surveanum, mida on lõike 3 kohaselt kontrollitud, vastab EÜ tüübihindamistõendis märgitud tüübile või nõuetekohasustunnistuse saanud II lisa punktis 3 sätestatud projektile ja valmistuskavandile.

2. Tootja võtab valmistamisprotsessis kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et surveanumad vastaksid EÜ tüübihindamistõendis märgitud tüübile või II lisa punktis 3 sätestatud projektile ja valmistuskavandile. Tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja kinnitab igale surveanumale CE-märgise ja koostab vastavusdeklaratsiooni.

ê 2009/105/EÜ (kohandatud)

3. Selleks et kontrollida surveanumate vastavust käesoleva direktiivi nõuetele, teeb volitatud kontrolliasutus kõik vajalikud kontrollimised ja katsed teise kuni kümnenda lõigu kohaselt.

Tootja esitab oma surveanumad ühtlike partiidena ja võtab kõik vajalikud meetmed selleks, et valmistamisprotsessis tagataks iga partii ühtlikkus.

Nendele partiidele tuleb lisada artiklis 10 märgitud EÜ tüübihindamistõend või juhul, kui surveanumaid ei valmistata tunnustatud tüübinäidise järgi, II lisa punktis 3 sätestatud projekt ja valmistuskavand. Viimasel juhul hindab volitatud kontrolliasutus enne EÜ vastavustõendamist valmistuskavandit selle vastavuse tõendamiseks.

Partii kontrollimise puhul tagab volitatud kontrolliasutus, et surveanumad on valmistatud ja kontrollitud projekti ja valmistuskavandi kohaselt, ning teeb iga partiisse kuuluva surveanuma korrasoleku kontrollimiseks hüdraulilise või samaväärse pneumaatilise survekatse rõhu juures, mis ületab 1,5 korda sellele surveanumale ette nähtud maksimaalse töörõhu. Pneumaatiliste survekatsete ohutust käsitlevaid menetlusi peab tunnustama see liikmesriik, kus katseid tehakse.

Lisaks sellele teeb volitatud kontrolliasutus keevisliidete kontrollimiseks katseid katsekehadega, mis tootja valikul võetakse kas toodangunäidise katsekehast või surveanumast. Katsetatakse pikikeeviseid. Kui piki- ja ringkeeviste tegemisel on kasutatud erinevaid keevitusmeetodeid, tuleb katseid korrata ka ringkeevistega.

I lisa punktis 2.1.2 märgitud surveanumate puhul asendatakse need katsekehadega tehtavad katsed hüdrauliliste katsetega, mida tehakse viie igast partiist juhuslikult valitud surveanumaga, et kontrollida nende vastavust I lisa punktis 2.1.2 sätestatud olulistele ohutusnõuetele.

Volitatud kontrolliasutus kinnitab või laseb igale vastuvõetud partii surveanumale kinnitada oma tunnuskoodi ja annab välja tehtud katsete kohase kirjaliku vastavustunnistuse. Kõiki selliste partiide surveanumaid võib turule lasta, välja arvatud need, mis ei ole edukalt läbinud hüdraulilisi või pneumaatilisi katseid.

Kui partii lükatakse tagasi, võtab volitatud kontrolliasutus vajalikke meetmeid selle partii turulelaskmise tõkestamiseks. Kui partiid lükatakse tagasi korduvalt, võib volitatud kontrolliasutus statistilise vastavustõendamise peatada.

ê 2009/105/EÜ

Tootja võib volitatud kontrolliasutuse vastutusel kinnitada tema tunnuskoodi surveanumale valmistamise ajal.

ê 2009/105/EÜ (kohandatud)

Tootja või tema volitatud esindaja peab saama nõudmise korral esitada seitsmendas lõigus märgitud volitatud kontrolliasutuse vastavustunnistuse.

ê 2009/105/EÜ

IV JAGU

EÜ vastavusdeklaratsioon

Artikkel 12

1. Tootja, kes täidab artiklist 13 tulenevaid kohustusi, kinnitab artiklis 16 ette nähtud CE-märgise nendele surveanumatele, mille puhul ta deklareerib, et need vastavad

          a) II lisa punktis 3 sätestatud projektile ja valmistuskavandile, mille kohta on koostatud nõuetekohasustunnistus, või

          b) tunnustatud tüübinäidisele.

2. EÜ vastavusdeklaratsiooni korra puhul rakendub tootjale EÜ järelevalve, kui rõhu PS ja mahu V korrutis ületab 200 baar.l.

EÜ järelevalve eesmärgiks vastavalt artikli 14 teisele lõigule on tagada, et tootja täidab artikli 13 lõikest 2 tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Järelevalvet teeb artikli 10 lõike 4 esimeses lõigus osutatud EÜ tüübitunnistuse väljastanud volitatud kontrolliasutus, kui anumad on valmistatud kinnitatud prototüübi järgi, või kui see nii ei ole, siis volitatud asutus, kellele artikli 8 lõike 1 punkti a kohaselt saadeti projekt ja valmistuskavand.

Artikkel 13

ê 2009/105/EÜ (kohandatud)

1. Kui tootja kasutab artiklis 12 osutatud korda, saadab ta enne tootmise alustamist EÜ tüübitunnistuse või nõuetekohasustunnistuse väljastanud volitatud kontrolliasutusele dokumendi, milles kirjeldab tootmisprotsesse ja kõiki kindlaksmääratud süstemaatilisi meetmeid surveanumate vastavuse tagamiseks artikli 5 lõikes 1 osutatud standarditele või kinnitatud prototüübile.

2. Dokumendis märgitakse

          a) anumate valmistamiseks sobilike tootmis- ja kontrollivahendite kirjeldus;

          b) kontrollidokument, milles kirjeldatakse tootmise ajal tehtavaid vajalikke kontrollimisi ja katseid koos nende tegemise korra ja sagedusega;

          c) kohustus teha punktis b nimetatud kontrollidokumendile vastavad kontrollid ja katsed ning hüdrauliline survekatse või liikmesriigi nõusolekul pneumaatiline survekatse, rakendades igale toodetud anumale katselist rõhku, mis võrdub 1,5-kordse sellele surveanumale ette nähtud maksimaalse rõhuga.

          Need kontrollid ja katsed tehakse tootmispersonalist piisavalt sõltumatu kvalifitseeritud personali vastutusel ning dokumenteeritakse;

          d) tootmis- ja ladustamiskohtade aadressid ning tootmise alustamise kuupäev.

3. Lisaks sellele, kui rõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 200 baar.l, võimaldavad tootjad EÜ järelevalve eest vastutavale asutusele kontrollimiseks juurdepääsu nimetatud tootmis- ja ladustamiskohtadele ning lubavad kõnealusel asutusel valida näidisanumaid ning varustavad asutuse kogu vajaliku teabega, eriti

          a) projekti ja valmistuskavandiga;

          b) kontrolliaruandega;

          c) vajaduse korral EÜ tüübitunnistuse või nõuetekohasustunnistusega;

          d) tehtud kontrollimiste ja katsetuste aruandega.

Artikkel 14

EÜ tüübihindamistõendi või nõuetekohasustunnistuse väljastanud volitatud kontrolliasutus tutvub enne tootmise alustamise kuupäeva nii artikli 13 lõikes 1 osutatud dokumendi kui ka II lisa punktis 3 sätestatud projekti ja valmistuskavandiga nende vastavuse tõendamiseks, kui anumaid ei valmistata kinnitatud prototüübi järgi.

ê 2009/105/EÜ

Lisaks sellele, kui rõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 200 baar.l, siis tootmise käigus asutus

ê 2009/105/EÜ (kohandatud)

          a) tagab, et tootja tegelikult kontrollib seeriatoodetud anumate vastavust artikli 13 lõike 2 punktile c;

          b) võtab anumatest kontrolli eesmärgil näidiseid tootmis- või ladustamiskohtades juhusliku valiku alusel.

Volitatud kontrolliasutus edastab koopia kontrolliaruandest teda volitanud liikmesriigile ning nõudmisel teistele volitatud kontrolliasutustele, teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

ò uus

4. PEATÜKK

VASTAVUSHINDAMISASUTUSTEST TEAVITAMINE

Artikkel 17 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R13]

Teavitamine

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike asutustest, kes on volitatud täitma kolmandate osapooltena vastavushindamisülesandeid käesoleva direktiivi alusel.

Artikkel 18 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R14]

Teavitavad ametiasutused

1.         Liikmesriigid määravad teavitava ametiasutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks ja teavitamiseks ning teavitatud asutuste jälgimiseks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest, ning vastavuse eest artikli 23 sätetele.

2.         Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamist ja jälgimist teostab määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus.

3.         Kui teavitav ametiasutus delegeerib või annab muul viisil edasi lõikes 1 osutatud hindamise, teavitamise või jälgimise asutusele, mis ei ole valitsusasutus, siis peab see asutus olema juriidiline isik ja täitma mutatis mutandis artikli 19 lõigetes 1–6 sätestatud nõudeid. Lisaks peab kõnealusel asutusel olema piisavalt vahendeid oma tegevustest tulenevate kulude katmiseks.

4.         Teavitav ametiasutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse tegevuse eest.

Artikkel 19 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R15]

Nõuded teavitavatele ametiasutustele

1.         Teavitav ametiasutus on loodud nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega.

2.         Teavitav ametiasutus on korraldatud ja juhitud nii, et kindlustada tema tegevuse objektiivsus ja erapooletus.

3.         Teavitav ametiasutus on korraldatud nii, et kõik vastavushindamisasutuse teavitamisega seotud otsused teevad pädevad isikud, kes ei ole hindamist läbi viinud isikud.

4.         Teavitav ametiasutus ei tohi pakkuda ega osutada teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega nõustamisteenuseid ärilisel või konkureerival alusel.

5.         Teavitav ametiasutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse.

6.         Teavitaval ametiasutusel on oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisavalt pädevaid töötajaid.

Artikkel 20 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R16]

Teavitavate ametiasutuste teabekohustus

Liikmesriigid annavad komisjonile teada oma menetlustest vastavushindamisasutuste hindamiseks ja teavitamiseks ning teavitatud asutuste jälgimiseks, ja nende mis tahes muudatustest.

Komisjon teeb nimetatud teabe avalikkusele kättesaadavaks.

Artikkel 21 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R17]

Nõuded seoses teavitatud asutustega

1.         Teavitamise eesmärgil vastab vastavushindamisasutus lõigetes 2 kuni 11 sätestatud nõuetele.

2.         Vastavushindamisasutus luuakse siseriikliku õiguse alusel ning ta on juriidiline isik.

3.         Vastavushindamisasutus on kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või surveanumast, mida ta hindab.

Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud nende surveanumate projekteerimise, tootmise, tarnimise, monteerimise, kasutamise või hooldamisega, mida see hindab, võib pidada selliseks asutuseks tingimusel, et tõendatud on selle sõltumatus ning igasugune huvide konflikti puudumine.

4.         Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla ei hinnatava surveanuma projekteerija, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja, hooldaja ega ühegi nimetatud osapoole volitatud esindaja. See ei välista vastavushindamisasutuse tegevuseks vajalike hinnatud surveanumate kasutamist ega nende surveanumate kasutamist isiklikuks otstarbeks.

Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otsesel viisil seotud nimetatud toodete projekteerimise, tootmise või ehitamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada ühtegi osapoolt, kes nimetatud tegevustega tegeleb. Nad ei tohi osaleda üheski tegevuses, mis võib olla vastuolus nende otsuste sõltumatuse ja aususega vastavushindamistoimingutes, mille teostamiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.

Vastavushindamisasutused tagavad, et nende tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevused ei mõjuta tema vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust.

5.         Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teostavad vastavushindamistoiminguid suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase tehnilise pädevusega ning on vabad igasugustest surveavaldustest ja ahvatlustest, eelkõige rahalistest, mis võivad nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti isikute või isikute rühmade suhtes, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest.

6.         Vastavushindamisasutus on võimeline täitma temale artikli 13 lõigete 1, 2 ja 3 alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja tema vastutusel.

Vastavushindamisasutuse käsutuses on alati ja kõigi talle määratud vastavushindamismenetluste ja surveanumate iga tüübi või kategooriate jaoks vajalikud

a)           tehniliste teadmistega töötajad, kellel on piisav ja asjakohane kogemus vastavushindamise ülesannete täitmiseks;

b)           menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist teostatakse, tagades läbipaistvuse ning nende menetluste kordamise võime. Asutusel on asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, kus eristatakse ülesandeid, mida ta täidab teavitatud asutusena, ja muud tegevused;

c)           menetlused tegevuste teostamiseks, mis võtavad arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse tootetehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Tal on vajalikud vahendid vastavushindamistoimingute nõuetekohase tegemisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks ning juurdepääs kogu vajalikule varustusele ja vahenditele.

7.         Vastavushindamistoimingute eest vastutavatel töötajatel on järgmised tunnused:

a)           usaldusväärne tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis katab kõik vastavushindamistoimingud, mille täitmisega seoses nimetatud vastavushindamisasutusest on teavitatud;

b)           rahuldavad teadmised hindamiste nõuete kohta, mida nad teostavad, ning piisav pädevus nimetatud hindamisteks;

c)           asjakohased teadmised ja arusaam I lisa kohastest olulistest ohutusnõuetest, kohaldatavatest harmoneeritud standarditest ning liidu ühtlustamisaktidest ja siseriiklike õigusaktide asjakohastest sätetest;

d)           võime koostada sertifikaate, registreid ja aruandeid, mis tõestavad hindamiste teostamist.

8.         Tagatakse vastavushindamisasutuste, nende juhtkonna ja hindamistöötajate erapooletus.

Juhtkonna ja hindamistöötajate tasu suurus ei sõltu teostatud hindamiste arvust ega nimetatud hindamiste tulemustest.

9.         Vastavushindamisasutus võtab endale vastutuskindlustuse, välja arvatud juhul, kui vastutus kuulub siseriikliku õiguse alusel riigile või kui liikmesriik ise on vastavushindamise eest otseselt vastutav.

10.       Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust teabe osas, mis on omandatud käesoleva direktiivi artikli 13 lõigete 1, 2 ja 3 või nende jõustamiseks vastuvõetud siseriiklike õigusaktide kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus teavitatud asutus tegutseb. Kaitstakse omandiõigust.

11.       Vastavushindamisasutus võtab osa või tagab, et tema hindamistöötajad on teavitatud asjakohastest standardiseerimistegevustest ja asjakohaste liidu ühtlustamisaktide alusel loodud teavitatud asutuse koordineerimisgrupi tegevustest ning kohaldab nimetatud grupi töö tulemusena koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldiste suunistena.

Artikkel 22 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R18]

Vastavuseeldus

Kui vastavushindamisasutus tõendab oma vastavust asjakohastes harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklis 21 sätestatud nõuetele, kui kohaldatavad harmoneeritud standardid hõlmavad neid nõudeid.

Artikkel 23 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R20]

Teavitatud asutuste tütarettevõtjad ja alltöövõtjad

1.         Kui teavitatud asutus kasutab vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjat, siis tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab artiklis 21 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale ametiasutusele.

2.         Teavitatud asutus vastutab täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate täidetud ülesannete eest olenemata nende asukohast.

3.         Tegevuse teostamisel võib alltöövõtjaid või tütarettevõtjat kasutada ainult kliendi nõusolekul.

4.         Teavitatud asutus hoiab teavitavatele ametiasutustele kättesaadavana dokumente, mis puudutavad alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamist ja nende tehtud tööd artikli 13 lõigete 1, 2 ja 3 alusel.

Artikkel 24 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R22]

Teavitamise taotlus

1. Vastavushindamisasutus esitab teavitamise taotluse selle liikmesriigi teavitavale ametiasutusele, mille territooriumil ta on asutatud.

2. Kõnealuse taotlusega koos esitab ta vastavushindamistoimingute, vastavushindamismooduli või -moodulite ja surveanuma või surveanumate kirjelduse, millega tegelemiseks ta väidab end pädev olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistuse (viimase olemasolul), mis tõendab, et vastavushindamisasutus vastab artiklis 21 sätestatud nõuetele.

3. Kui vastavushindamisasutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, siis esitab ta teavitavale ametiasutusele kogu dokumentaalse tõestuse, mis on vajalik, et kontrollida, tunnistada ja korrapäraselt jälgida tema vastavust artiklis 21 sätestatud nõuetele.

Artikkel 25 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R23]

Teavitamismenetlus

1.         Teavitavad ametiasutused võivad teavitada ainult neist vastavushindamisasutustest, mis vastavad artiklis 21 sätestatud nõuetele.

2.         Nad kasutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks komisjoni väljaarendatud ja hallatavat elektroonilist teavitamise vahendit.

3.         Teavitus sisaldab täielikku ülevaadet vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest ja surveanumast või surveanumatest ning asjakohast pädevuse tõendamist.

4.         Kui teavitus ei põhine artikli 24 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusel, siis esitab teavitav ametiasutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalse tõestuse, mis tõendab vastavushindamisasutuse pädevust ja kehtivat korda, millega tagatakse asutuse korrapärane jälgimine ning selle jätkuv vastavus artiklis 21 sätestatud nõuetele.

5.         Asjaomane asutus võib teavitatud asutuse tegevusi teostada ainult juhul, kui komisjon ja teised liikmesriigid ei esita vastuväiteid kahe nädala jooksul peale teavitamist, kui kasutatakse akrediteerimistunnistust, ja kahe kuu jooksul peale teavitamist juhul, kui akrediteerimist ei kasutata.

Käesoleva direktiivi mõistes käsitletakse teavitatud asutusena ainult sellist asutust.

6.         Komisjoni ja teisi liikmesriike teavitatakse kõigist edaspidistest asjakohastest muudatustest nimetatud teavituses.

Artikkel 26 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R13]

Identifitseerimisnumbrid ja teavitatud asutuste nimekirjad

1.         Komisjon määrab teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri.

Ta määrab üheainsa numbri, isegi kui asutusest teavitatakse mitme erineva liidu õigusakti alusel.

2.         Komisjon teeb avalikkusele kättesaadavaks käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste nimekirja, mis sisaldab ka asutuste identifitseerimisnumbreid ja tegevusi, mille teostamiseks neist on teavitatud.

Komisjon tagab, et nimetatud nimekiri on ajakohastatud.

Artikkel 27 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R25]

Muudatused teavituses

1.         Kui teavitav ametiasutus on veendunud või talle on teatatud, et teavitatud asutus ei vasta enam artiklis 21 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis piirab, peatab või tühistab teavitav ametiasutus teavituse, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Ta teavitab sellest viivitamatult komisjoni ja teisi liikmesriike.

2.         Juhul, kui teavitust piiratakse, see peatatakse või tühistatakse või kui teavitatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, siis astub teavitav liikmesriik vajalikud sammud tagamaks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teavitatud asutus või et need oleks nõudmisel kättesaadavad teavitamise ja turujärelevalve eest vastutavatele ametiasutustele.

Artikkel 28 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R26]

Teavitatud asutuste pädevuse vaidlustamine

1.         Komisjon uurib igat juhtumit, mil tal tekib kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teavitatud asutus ei ole enam pädev või teavitatud asutus ei täida enam talle pandud nõudeid ja vastutusi.

2.         Teavitav liikmesriik esitab komisjonile selle nõudmisel kogu teabe seoses teavitamise alusega või asjaomase asutuse pädevuse säilimisega.

3.         Komisjon tagab, et kogu tundlikku teavet, mille ta oma uurimise käigus on omandanud, käsitleb ta konfidentsiaalselt.

4.         Kui komisjon on veendunud, et teavitatud asutus ei täida või ei täida enam teavitamise aluseks olevaid nõudeid, siis teavitab ta sellest teavitavat liikmesriiki ning nõuab, et see võtaks parandusmeetmeid, sealhulgas vajadusel tühistaks teavituse.

Artikkel 29 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R27]

Teavitatud asutuste tegevusalased kohustused

1.         Teavitatud asutused teostavad vastavushindamist kooskõlas artikli 13 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud vastavushindamismenetlustega.

2.         Vastavushindamisi teostatakse proportsionaalsel viisil, vältides ettevõtjate liigset koormamist.

Vastavushindamisasutused võtavad oma ülesannete täitmise käigus arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse surveanuma tehnoloogia keerukuseastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Seejuures peavad nad siiski silmas rangust ja kaitse ulatust, mida käesoleva direktiivi sätete kohaselt surveanumate vastavuse tagamiseks nõutakse.

3.         Kui teavitatud asutus leiab, et tootja ei ole kinni pidanud I lisas sätestatud olulistest ohutusnõuetest või vastavatest harmoneeritud standarditest, siis nõuab ta kõnealuselt tootjalt sobivate parandusmeetmete võtmist ja ei väljasta vastavussertifikaati.

4.         Kui pärast sertifikaadi väljastamist avastab teavitatud asutus vastavuse jälgimisel, et surveanum ei ole enam vastavuses, siis nõuab ta tootjalt parandusmeetmete võtmist ja vajadusel peatab või tühistab sertifikaadi.

5.         Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, siis piirab, peatab või tühistab teavitatud asutus mis tahes sertifikaadi vastavalt vajadusele.

Artikkel 30

Teavitatud asutuse otsuste vaidlustamine

Liikmesriigid tagavad, et teavitatud asutuse otsuste vaidlustamiseks nähakse ette edasikaebamise kord.

Artikkel 31 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R28]

Teavitatud asutuste teabekohustus

1.         Teavitatud asutus teavitab teavitavat ametiasutust järgnevast:

a)           tõendite andmisest keeldumisest, nende peatamisest või tühistamisest;

b)           kõigist teavitamise reguleerimisala ja tingimusi mõjutavatest asjaoludest;

c)           turujärelevalveasutustelt saadud kõigist teabenõuetest vastavushindamistoimingute kohta;

d)           nende teavitusalas teostatud vastavushindamistoimingutest ja muudest tehtud toimingutest nõudmise korral, sealhulgas piiriülestest tegevustest ja alltöövõttudest.

2.         Teavitatud asutused esitavad teistele käesoleva direktiivi alusel teavitatud sarnaste vastavushindamistoimingute ja samade toodetega tegelevatele asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja nõudmise korral positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.

Artikkel 32 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R13]

Kogemuste vahetamine

Komisjon korraldab kogemuste vahetamist liikmesriikide teavituspoliitika eest vastutavate riiklike ametiasutuste vahel.

Artikkel 33 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R30]

Teavitatud asutuste koordineerimine

Komisjon tagab käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste vahelise sobiva koordineerituse ja koostöö ning selle toimimise valdkondlike teavitatud asutuste rühma või rühmade kujul.

Liikmesriigid tagavad oma teavitatud asutuste osalemise nimetatud rühma(de) töös otseselt või määratud esindajate vahendusel.

5. PEATÜKK

LIIDU TURUJÄRELEVALVE, LIIDU TURULE SISENEVATE SURVEANUMATE KONTROLL JA KAITSEMENETLUSED

Artikkel 34

Liidu turujärelevalve, liidu turule sisenevate surveanumate kontrollimine

Surveanumate suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 15 lõiget 3 ja artikleid 16–29.

Artikkel 35 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R31]

Menetlus nende toodete jaoks, mis kujutavad endast ohtu riiklikul tasandil

1.         Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutused on võtnud määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 20 alusel meetmeid või kui neil on piisavalt põhjust arvata, et käesoleva direktiivi reguleerimisalasse jääv surveanum kujutab ohtu inimeste tervisele või ohutusele või muudele käesolevas direktiivis käsitletud avaliku huvi kaitse aspektidele, siis viivad nad läbi asjaomase surveanuma hindamise kõigil käesolevas direktiivis sätestatud nõuetel põhinedes. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega vajalikul viisil koostööd.

Kui nimetatud hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et surveanum ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, siis nõuavad nad viivitamatult, et asjakohane ettevõtja võtaks kõik vajalikud parandusmeetmed, et surveanum nimetatud nõuetega vastavusse viia, või kõrvaldaksid surveanuma turult või võtaksid selle tagasi mõistliku aja jooksul arvestades ohu suurust.

Turujärelevalveasutused teavitavad sellest asjakohast teavitatud asutust.

Teises lõigus osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21.

2.         Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende vastava territooriumiga, siis teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad ettevõtjalt nõudsid.

3.         Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud surveanumate suhtes võetakse kõik vajalikud parandusmeetmed.

4.         Kui ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik sobivad ajutised meetmed, et keelata või piirata surveanuma kättesaadavaks tegemist nende siseriiklikul turul, surveanum turult kõrvaldada või tagasi võtta.

Turujärelevalveasutused teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike nimetatud meetmetest viivitamatult.

5.         Lõikes 4 osutatud teave sisaldab kõiki üksikasju, eelkõige mittevastava surveanuma tuvastamiseks vajalikku teavet, surveanuma päritolu, väidetava mittevastavuse ja riski iseloomu, riiklike võetud meetmete iseloomu ja kestvust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused näitavad eelkõige, kas mittevastavus on tingitud ühest järgmistest asjaoludest:

a)           surveanum ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, mis käsitlevad inimeste tervist ja ohutust või muid avaliku huvi kaitse aspekte;

b)           puudused artiklis 12 osutatud harmoneeritud standardites, mis loovad vastavuse eelduse.

6.         Liikmesriigid, kes ei ole menetluse algatajad, teavitavad viivitamatult komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase surveanuma mittevastavusega ning kui nad ei ole nõus teavitatud siseriikliku meetmega, siis oma vastuväidetest.

7.         Kui kahe kuu jooksul lõikes 4 osutatud teabe esitamisest ei ole ei komisjon ega teised liikmesriigid esitanud vastuväiteid liikmesriigi võetud ajutise meetme osas, siis loetakse meede põhjendatuks.

8.         Liikmesriigid tagavad, et asjaomase surveanuma suhtes võetakse viivitamatult vajalikud piiravad meetmed.

Artikkel 36 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R32]

Liidu kaitsemenetlus

1.         Kui artikli 35 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse käigus esitatakse liikmesriigi võetud meetmele vastuväiteid või kui komisjon arvab, et siseriiklik meede on liidu õigusaktidega vastuolus, siis alustab komisjon viivitamatult konsulteerimist liikmesriikidega ja asjakohase ettevõtja või asjakohaste ettevõtjatega ja hindab siseriiklikku meedet. Nimetatud hinnangu tulemuste põhjal otsustab komisjon, kas meede on põhjendatud või mitte.

Komisjon edastab otsuse viivitamatult kõigile liikmesriikidele ning teavitab neid ja asjakohast ettevõtjat või asjakohaseid ettevõtjaid.

2.         Kui siseriiklik meede loetakse põhjendatuks, siis võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada mittevastava surveanuma kõrvaldamine oma turgudelt, ja teavitavad sellest komisjoni. Kui siseriiklik meede loetakse põhjendamatuks, tühistab asjaomane liikmesriik meetme.

3.         Kui siseriiklik meede loetakse põhjendatuks ja surveanuma mittevastavus viitab puudustele käesoleva direktiivi artikli 35 lõike 5 punktis b osutatud harmoneeritud standardites, kohaldab komisjon määruse (EL) nr [.../...] (mis käsitleb Euroopa standardimist) artiklis 8 sätestatud menetlust.

Artikkel 37 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R33]

Vastavuses olevad surveanumad, mis kujutavad endast ohtu tervisele ja ohutusele

1.         Kui liikmesriik leiab peale artikli 35 lõike 1 kohast hindamist, et kuigi surveanum on käesoleva direktiivi nõuetega kooskõlas, kujutab see ikkagi ohtu inimeste tervisele või ohutusele või muudele avaliku huvi kaitse aspektidele, siis nõuab ta, et asjaomane ettevõtja võtaks kohaseid meetmeid tagamaks, et asjaomane surveanum ei kujutaks turule laskmisel enam ohtu, et ettevõtja kõrvaldaks selle turult või võtaks selle tagasi liikmesriigi poolt määratud mõistliku aja jooksul, mis vastab ohu iseloomule.

2.         Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud surveanumate suhtes võetakse parandusmeede.

3.         Liikmesriik teavitab viivitamatult komisjoni ja teisi liikmesriike. Teave sisaldab kõiki üksikasju, eelkõige mittevastava surveanuma tuvastamiseks vajalikku teavet, surveanuma päritolu, turustusahelat, ohu iseloomu, võetud siseriiklike meetmete iseloomu ja kestust.

4.         Komisjon alustab viivitamatult konsulteerimist liikmesriikidega ja asjaomase ettevõtja või asjaomaste ettevõtjatega ja hindab võetud siseriiklikku meedet. Nimetatud hinnangu tulemuste põhjal otsustab komisjon, kas meede on põhjendatud või mitte, ning vajadusel teeb komisjon ettepaneku sobivate meetmete kohta.

5.         Komisjon edastab otsuse viivitamatult kõigile liikmesriikidele ning teavitab neid ja asjaomast ettevõtjat või asjaomaseid ettevõtjaid.

Artikkel 38 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R34]

Formaalne mittevastavus

1.         Ilma et see piiraks artikli 35 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjaomaselt ettevõtjalt asjaomase mittevastavuse lõpetamist peale seda, kui ta on avastanud ühe järgmisest:

a)           CE-vastavusmärgise ja/või III lisa punktis 1 osutatud pealdiste kinnitamisel on rikutud määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 30 või käesoleva direktiivi artiklit 16;

b)           CE-vastavusmärgist ja/või III lisa punktis 1 osutatud pealdisi ei ole kinnitatud;

c)           ELi vastavusdeklaratsiooni ei ole koostatud;

d)           ELi vastavusdeklaratsioon ei ole koostatud nõuetekohaselt;

e)           tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või on puudulik.

2.         Kui lõikes 1 osutatud mittevastavust ei lõpetata, siis võtab asjakohane liikmesriik asjakohaseid meetmeid surveanuma turul kättesaadavaks tegemise piiramiseks või keelamiseks või tagab, et see oleks turult kõrvaldatud või tagasi võetud.

ê 2009/105/EÜ

III PEATÜKK

CE-MÄRGIS JA SELLE PEALDISED

Artikkel 15

Ilma et see piiraks artikli 7 kohaldamist:

          a) kui liikmesriik teeb kindlaks, et CE-märgis on kinnitatud põhjendamatult, on tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja kohustatud muutma toote CE-märgisega seotud sätetega vastavaks ja lõpetama seaduserikkumise selle liikmesriigi poolt kehtestatud tingimustel;

          b) kui mittevastavus jätkub, peab liikmesriik võtma kõik vajalikud meetmed selleks, et piirata kõnesoleva toote turulelaskmist, turulelaskmine keelata või tagada toote turult äravõtmine artiklis 7 sätestatud korras.

Artikkel 16

1. CE-märgis ja II lisa punktis 1 märgitud pealdised kantakse nähtavalt, kergesti loetavalt ja kustutamatult anumale või andmesildile, mis on anuma külge kinnitatud selliselt, et seda ei ole võimalik eemaldada.

CE-märgis koosneb II lisa punktis 1.1 esitatud näidise kohastest tähtedest CE. CE- märgisele järgneb CE vastavustõendamise või CE järelevalve eest vastutava volitatud inspekteerimisorgani artikli 9 lõikes 1 märgitud tunnuskood.

2. Tuleb keelata selliste märgiste kinnitamine surveanumatele, mida nende tähenduse ja kuju tõttu kolmandad isikud võivad segamini ajada CE-märgisega. Muid märgiseid võib surveanumale või andmeplaadile kanda tingimusel, et sellega ei halvendata CE-märgise nähtavust ja loetavust.

ê 2009/105/EÜ (kohandatud)

IV6. PEATÜKK

ÖÜLEMINEKU- JA Õ LÕPPSÄTTED

ê 2009/105/EÜ

Artikkel 17

Kõik vastavalt käesolevale direktiivile vastu võetud otsused, mis piiravad anuma turulelaskmist või kasutuselevõtmist, peavad olema üksikasjalikult põhjendatud. Sellisest otsusest teatatakse viivitamata asjaomasele isikule, kellele teatatakse samal ajal juriidilistest abinõudest, mis on talle kättesaadavad kõnealuses liikmesriigi seaduste kohaselt.

ò uus

Artikkel 39

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud riiklike õigusaktide rikkumise korral, ja võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine.

Kõnealused karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Liikmesriigid teatavad need sätted komisjonile hiljemalt [artikli 41 lõike 1 teises lõigus sätestatud kuupäevaks] ja annavad viivitamata teada kõigist nende edaspidistest muudatustest.

Artikkel 40

Üleminekusätted

Liikmesriigid ei tõkesta selliste direktiivi 2009/105/EÜ reguleerimisalasse kuuluvate surveanumate turul kättesaadavaks tegemist ja/või kasutuselevõttu, mis on kooskõlas kõnealuse direktiiviga ning mis lasti turule enne [artikli 41 lõike 1 teises lõigus osutatud kuupäeva].

Direktiivi 2009/105/EÜ alusel väljaantud vastavussertifikaadid kehtivad käesoleva direktiivi alusel kuni [artikli 41 lõike 1 teises lõigus osutatud kuupäevani], kui nende kehtivusaeg ei lõpe varem.

ê

Artikkel 1841

Ülevõtmine

1.         Hiljemalt [lisada kuupäev – 2 aastat pärast vastuvõtmist] võtavad liikmesriigid vastu ja avaldavad artiklite 2, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40 ning II lisa järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad nimetatud sätteid alates [üks päev pärast esimeses lõigus sätestatud kuupäeva].

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende sätete juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

ê 2009/105/EÜ

2.         Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

ê 2009/105/EÜ (kohandatud)

Artikkel 1942

Ö Kehtetuks tunnistamine Õ

Direktiiv 87/404/EMÜ 2009/105/EÜ, mida on muudetud IV lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks Ö alates [artikli 41 lõike 1 teises lõigus sätestatud kuupäevale järgnevast päevast] Õ , see ei mõjuta ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud direktiivi 2009/105/EÜ IV lisa B osas esitatud nimetatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega tähtaegadega.

ê 2009/105/EÜ

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt IV lisa vastavustabelile.

ê 2009/105/EÜ (kohandatud)

Artikkel 2043

ÖJõustumine Õ

ê 2009/105/EÜ

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

ê

Artikleid 1, 3, 4, 5 ning I ja III lisa kohaldatakse alates [artikli 41 lõike 1 teises lõigus sätestatud kuupäevast].

ê 2009/105/EÜ (kohandatud)

Artikkel 244

Ö Adressaadid Õ

ê 2009/105/EÜ

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

[...],

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

ê 2009/105/EÜ

I LISA

OLULISED OHUTUSNÕUDED

ê 2009/105/EÜ (kohandatud)

(osutatud artikli 3 lõikes 1)

1. MATERJALID

Materjalid tuleb valida vastavalt anumate kavandatud kasutusele ning kooskõlas punktidega 1.1–1.4.

ê 2009/105/EÜ

1.1. Survestatud osad

ê 2009/105/EÜ (kohandatud)

Survestatud osade tootmiseks kasutatavad artiklis 1 osutatud materjalid peavad olema:

ê 2009/105/EÜ

              a)       keevitatavad;

              b)       plastsed ja sitked, et purunemine madalaimal töötemperatuuril ei toimuks killunemise ega hapra murdumisena;

              c)       vananemisele mitte kalduvad.

ê 2009/105/EÜ

Terasanumate tootmiseks kasutatavad materjalid peavad lisaks vastama punktis 1.1.1, ning alumiiniumist ja alumiiniumisulamitest anumate tootmiseks kasutatavad materjalid punktis 1.1.2 esitatud erinõuetele.

Materjalidele tuleb lisada materjali tootja poolt II lisa punktis 1.3 esitatud nõuete kohaselt koostatud kontrollidokument.

ê 2009/105/EÜ

1.1.1. Terasanumad

Legeerimata kvaliteetteras peab vastama järgmistele nõuetele:

ê 2009/105/EÜ

a)           teras peab olema rahulik ja seda tarnitakse normaliseeritult või sellega võrdväärses olekus;

b)           toote süsinikusisaldus peab olema alla 0,25 % ning väävli- ja fosforisisaldus kumbki alla 0,05 %;

c) tootel peavad olema järgmised mehaanilised omadused:

i) maksimaalne tõmbetugevus Rm,max peab olema alla 580 N/mm2;

ii) katkevenivus peab olema järgmine:

ê 2009/105/EÜ

kui katsekehad on võetud valtsimissuunaga paralleelselt:

paksus ≥ 3 mm: || A || ≥ 22 %,

paksus < 3 mm: || A80 mm || ≥ 17 %,

kui katsekehad on võetud valtsimissuunaga risti:

paksus ≥ 3 mm: || A || ≥ 20 %,

paksus < 3 mm: || A80 mm || ≥ 15 %,

ê 2009/105/EÜ

iii) keskmine löögisitkus KCV kolme pikisihilise katsekehaga peab minimaalsel töötemperatuuril olema vähemalt 35 J/cm2. Ainult üks neist kolmest arvust võib olla väiksem kui 35 J/cm2, kuid mitte alla 25 J/cm2.

Kui terast kasutatakse anuma valmistamiseks, mille minimaalne töötemperatuur on alla –10 °C ja mille seinapaksus on üle 5 mm, tuleb seda omadust kontrollida.

1.1.2. Alumiiniumanumad

Legeerimata alumiiniumi alumiiniumisisaldus peab olema vähemalt 99,5 % ja artikli 1 lõike 31 punktis ab kirjeldatud sulamid peavad olema piisavalt vastupidavad kristallidevahelisele korrosioonile maksimaalsel töötemperatuuril.

Lisaks peavad need materjalid vastama järgmistele nõuetele:

              a) nad tuleb tarnida lõõmutatud olekus; ja

              b) neil peavad olema järgmised mehaanilised näitajad:

– maksimaalne tõmbetugevus Rm,max ei tohi olla suurem kui 350 N/mm2;

– katkevenivus peab olema järgmine:

ê 2009/105/EÜ

– A ≥ 16 % valtsimissihiga paralleelselt võetud katsekehadel;

– A ≥ 14 % valtsimissihiga risti võetud katsekehadel.

1.2. Keevitusmaterjalid

ê 2009/105/EÜ (kohandatud)

Keevitusmaterjalid, mida kasutatakse surveanuma või selle keevisliidete tegemiseks, peavad olema asjakohased ja sobima keevitatavatele materjalidele.

1.3. Lisaseadised, millest sõltub anuma tugevus

Need lisaseadised (nt poldid ja mutrid) tuleb toota punktis 1.1 märgitud materjalidest või muud liiki terasest, alumiiniumist või alumiiniumisulamist, mis sobivad kokku survestatud osade tootmiseks kasutatavate materjalidega.

Nimetatud materjalidel peab minimaalsel töötemperatuuril olema nõutav katkevenivus ja sitkus Ö löögisitkus Õ .

1.4. Survestamata osad

Keevitatud anumate kõik survestamata osad tuleb toota materjalidest, mis sobivad kokku nende osade materjaliga, mille külge nad keevitatakse.

2. ANUMA PROJEKT

a)           Tootja peab anuma projekteerimisel määrama selle tulevase rakenduse ja valima:

ê 2009/105/EÜ

         (a)i) minimaalse töötemperatuuri Tmin;

         (b)ii) maksimaalse töötemperatuuri Tmax;

         (c)iii) maksimaalse töörõhu PS.

ê 2009/105/EÜ (kohandatud)

Kui valitud minimaalne töötemperatuur on kõrgem kui – 10 °C, peavad materjalidele esitatavad nõuded – 10 °C juures olema siiski täidetud.

b)           Tootja peab arvesse võtma ka järgmisi sätteid:

i)       anumaid peab saama kontrollida seestpoolt;

ii)       anumaid peab saama tühjendada;

iii)      mehaanilised omadused peavad säilima kogu selle aja vältel, mil anumat kavandatud otstarbel kasutatakse;

iv)      anumad peavad ettenähtud kasutamistel olema piisavalt kaitstud korrosiooni eest.

Ö c)     Tootja peab arvesse võtma, Õ et kavandatud kasutamistingimustel:

i)       ei tohi koormata anumaid pingetega, mis võivad kahjustada nende kasutamisohutust;

ii)       siserõhk ei tohi püsivalt ületada maksimaalset töörõhku PS. Hetkeliselt võib seda ületada kuni 10 %.

Ring- ja pikiõmblused tuleb teha täieliku läbikeevitusega või sellega samaväärse tugevusega keevitusmeetodiga. Kumerpõhjadel, välja arvatud sfäärilistel, peab olema silindriline äär.

2.1. Seinapaksus

Kui anuma rõhu PS ja mahu V korrutis ei ületa 3000 baar.l, tuleb tootjal valida üks punktides 2.1.1 ja 2.1.2 esitatud meetoditest anuma seinapaksuse määramiseks. Kui PS ja V korrutis on suurem kui 3000 baar.l või maksimaalne töötemperatuur üle 100 °C, tuleb anuma seinapaksus määrata punktis 2.1.1 kirjeldatud meetodi järgi.

ê 2009/105/EÜ

Silindersektsioonide ja põhjade tegelik paksus peab terasest anumatel siiski olema vähemalt 2 mm ja alumiiniumist või alumiiniumisulamist anumatel vähemalt 3 mm.

2.1.1. Arvutuslik meetod

ê 2009/105/EÜ (kohandatud)

ð uus

Anuma survestatud osade minimaalse paksuse arvutamisel tuleb arvesse võtta rõhkude suurust ja järgmisi sätteid:

a)           kasutatav arvutuslik rõhk peab olema vähemalt sama suur kui valitud maksimaalne töörõhk PS;

b)           lubatav üldine membraanpinge ei tohi ületada kas 0,6 ReT või 0,3 Rm väärtustest väiksemat. Anuma tootja peab lubatava pinge määramisel kasutama materjali tootja garanteeritud ReT ja Rm min miinimumväärtusi.

Kui anuma silindrilises osas on üks või enam mitteautomaatsel meetodil keevitatud pikiõmblust, tuleb esimese lõigu alusel arvutatud paksus korrutada teguriga 1,15.

2.1.2. Katseline meetod

Anuma seinapaksus tuleb määrata selliselt, et anum taluks ümbritseva õhu temperatuuril vähemalt viiekordset maksimaalset töörõhku, kusjuures perifeerne jäävdeformatsioon ei tohi ületada 1 %.

3. TOOTMISPROTSESSID

Anumad valmistatakse ja neid kontrollitakse tootmise käigus II lisa punktides ð 2, ï 3 ð või 4 ï sätestatud anuma projekti ja tootmiskavandi kohaselt.

3.1. Koostisosade ettevalmistus

Anuma koostisosade ettevalmistus (nt vormimine, servade töötlemine) ei tohi kaasa tuua pinnavigastusi, pragusid ega selliseid mehaaniliste omaduste muutusi, mis võiksid kahjustada anuma ohutust.

3.2. Survestatud osade keevitamine

Keevisliidete ja külgnevate alade omadused peavad sarnanema keevismaterjalide omadustega ja neis ei tohi olla anuma ohutust kahjustavaid pinna- ega sisedefekte.

Keevisliiteid teevad kvalifitseeritud keevitajad või asjakohase pädevusega oskustöölised, kasutades kinnitatud keevitusmeetodeid. Sellise kinnitus- ja kvalifikatsioonitesti peavad tegema volitatud kontrolli Ö teavitatud Õ asutused.

Tootja peab samuti tootmise käigus tagama keevisliidete ühetaolise kvaliteedi, tehes selleks vastavate menetluste alusel asjakohaseid katsetusi. Katsete tulemuste kohta koostatakse aruanne.

4. ANUMA KASUTUSELEVÕTT

Anumale tuleb lisada III lisa punktis 2 sätestatud tootja koostatud juhend.

II LISA

ÖVASTAVUSHINDAMISMENETLUSED Õ

Ö 1.     EÜ tüübihindamine moodul B Õ

Ö 1.1.            EÜ tüübihindamine on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul teavitatud asutus hindab surveanuma tehnilist projekti ja kontrollib ning kinnitab, et surveanuma tehniline projekt vastab käesoleva direktiivi nõuetele. Õ

ò uus

1.2.      ELi tüübihindamist võib teostada ühel järgmistest viisidest:

– kavandatud lõpliku surveanuma prototüübi hindamine (toote tüüp);

– surveanuma tehnilise projekti vastavuse hindamine punktis 3 osutatud tehnilise dokumentatsiooni ja täiendavate andmete kontrollimise teel ilma prototüübi hindamiseta (konstruktsioonitüüp).

ê 2009/105/EÜ (kohandatud)

Ö 1.3.            Tootja või tema volitatud esindaja peab esitama prototüüp-anuma või anumaterühma esindava prototüübi ELi tüübihindamistaotluse ühele teavitatud asutusele. Õ

ÖTootja esitab ELi tüübihindamistaotluse ühele enda valitud teavitatud asutusele. Õ

ÖTaotlus sisaldab järgmist: Õ

Öa)      tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress; Õ

ò uus

b)           kirjalik kinnitus selle kohta, et samasugust taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele,

c)           tehniline dokumentatsioon. Tehniline dokumentatsioon võimaldab hinnata surveanuma vastavust käesoleva direktiiviga kohaldatud nõuetele ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut.

Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse surveanuma projekteerimist, tootmist ja tööpõhimõtet hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab – kui see on asjakohane – vähemalt järgmisi elemente:

i)       surveanuma üldine kirjeldus;

ii)       põhimõtteline projekt, anuma tüübi tööjoonised ja detailide plaanid, jms;

iii)      nimetatud tööjoonistest ja plaanidest ning toote tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

iv)      Euroopa Liidu Teatajas avaldatud täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite loetelu ning nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud käesolevas direktiivis esitatud oluliste ohutusnõuete järgimiseks, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud. Osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

v)      konstruktsiooniarvutuste, sooritatud uuringute jms tulemused;

vi)      katseprotokollid;

vii)     kavandatava toodangu prototüübid. Teavitatud asutus võib nõuda täiendavaid prototüüp-anumaid, kui see on kontrollimiseks vajalik;

viii)    tõendusmaterjal tehnilise projekti nõuetele vastavuse kohta. Tõendusmaterjalis on nimetatud kõik kasutatud dokumendid, eelkõige juhul, kui asjaomaseid harmoneeritud standardeid ei ole täielikult kohaldatud. Vajaduse korral sisaldab tõendusmaterjal tootja asjakohases laboris või tootja nimel või tema vastutusel mõnes teises katselaboris tehtud katsete tulemusi.

ê 2009/105/EÜ (kohandatud)

Ö ix)            juhend; Õ

Ö x) dokument, mis kirjeldab: Õ

– Övalitud materjale; Õ

– Övalitud keevitusmeetodeid; Õ

– Övalitud kontrolle; Õ

– Öanuma konstruktsiooni puutuvaid üksikasju. Õ

ÖKui kontrollitakse prototüüp-anumat, peab tehniline dokumentatsioon sisaldama ka järgmist: Õ

– Ötunnistused sobivate keevitusmeetodite ja keevitajate või oskustööliste pädevuse kohta; Õ

– Ökontrollidokument materjalide kohta, mida kasutatakse osade või koostude tootmiseks ja millest sõltub anuma tugevus; Õ

– Ötehtud kontrollimiste ja katsete aruanded või kavandatavate kontrollide kirjeldus. Õ

ò uus

1.4. Teavitatud asutus peab tegema järgmist:

surveanuma puhul:

1.4.1. kontrollib tehnilist dokumentatsiooni ja tõendusmaterjali ning hindab surveanuma tehnilise projekti nõuetele vastavust;

prototüüp-anumate puhul:

1.4.2. kontrollib, kas prototüüp-anumad on valmistatud vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile, et nende kasutamine kavandatud töötingimustes oleks ohutu, ja teeb kindlaks nii need elemendid, mis on projekteeritud vastavalt asjaomaste harmoneeritud standardite kohaldatavatele sätetele, kui ka elemendid, mille projekteerimisel ei ole nimetatud standardite asjaomaseid sätteid kohaldatud;

1.4.3. teeb või laseb teha asjakohased kontrollid ja katsed, et kontrollida, kas juhul, kui tootja on otsustanud rakendada asjaomastes harmoneeritud standardites sisalduvaid lahendusi, on need lahendused korrektselt rakendatud;

1.4.4. teeb või laseb teha asjakohased kontrollid ja katsed, et selgitada välja, kas tootja otsused vastavad käesoleva direktiivi olulistele ohutusnõuetele, kui asjaomaste harmoneeritud standardite nõudeid ei ole kohaldatud;

1.4.5. lepib tootjaga kokku kontrollide ja vajalike katsete sooritamise koha.

1.5.      Teavitatud asutus koostab hindamisaruande, kuhu on märgitud vastavalt punktile 1.4 sooritatud tegevused ja nende tulemused. Ilma et see piiraks nende kohustusi teavitavate ametiasutuste ees, avalikustab teavitatud asutus nimetatud aruande sisu kas täielikult või osaliselt ainult tootja loal.

1.6.      Kui tüüp vastab käesoleva direktiivi nõuetele, väljastab teavitatud asutus tootjale ELi tüübihindamistõendi. Tõend sisaldab tootja nime ja aadressi, kontrollide põhjal tehtud järeldusi, kehtivustingimusi (kui on) ja vajalikke andmeid heakskiidetud tüübi identifitseerimiseks. Tõendiga võib kaasas olla üks või mitu lisa.

Tõend ja selle lisad sisaldavad kogu teavet, mis võimaldab hinnata valmistatud surveanumate vastavust kontrollitud tüübile ja teha vajaduse korral kasutuskontrolli. Lisaks peavad seal olema märgitud kõik selle väljaandmisega seotud tingimused ning tõendiga peavad kaasas olema kinnitatud prototüübi identifitseerimiseks vajalikud kirjeldused ja joonised.

Kui tüüp ei vasta käesoleva direktiiviga ettenähtud nõuetele, keeldub teavitatud asutus ELi tüübihindamistõendi väljaandmisest ning teatab sellest taotlejale, keeldumist üksikasjalikult põhjendades.

1.7. Teavitatud asutus hindab muutusi üldtunnustatud tehnilises tasemes, mis näitab seda, et kinnitatud tüüp võib mitte enam vastata käesoleva direktiiviga ettenähtud nõuetele, ning otsustab, kas selline muutus nõuab edasisi uuringuid. Kui uuringud on vajalikud, teatab teavitatud asutus sellest tootjale.

Tootja teatab ELi tüübihindamistõendiga seotud tehnilist dokumentatsiooni hoidvale teavitatud asutusele kõikidest kinnitatud tüübis tehtud muudatustest, mis võivad mõjutada surveanuma vastavust käesoleva direktiivi olulistele ohutusnõuetele või tõendi kehtivustingimusi. Sellised muudatused tuleb täiendavalt kinnitada ja vormistada esialgse ELi tüübihindamistõendi lisana.

1.8. Kõik teavitatud asutused teatavad viivitamatult oma teavitavatele ametiasutustele ELi tüübihindamistõendi ja/või selle lisade väljastamisest või tühistamisest ja teevad teavitavatele ametiasutustele perioodiliselt või nende taotlusel kättesaadavaks nimekirja tõenditest ja/või nende lisadest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida piirati muul viisil.

Komisjon, liikmesriigid ja teised teavitatud asutused võivad taotluse korral saada ELi tüübihindamistõendi ja/või selle lisade koopia. Komisjon ja liikmesriigid võivad taotluse korral saada tehnilise dokumentatsiooni ja teavitatud asutuse tehtud kontrollide tulemuste koopia. Teavitatud asutus säilitab ELi tüübihindamistõendi, selle lisade ja täienduste ning tootja dokumentatsiooni sisaldava tehnilise toimiku koopiat kuni tõendi kehtivusaja lõpuni.

1.9. Tootja säilitab riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana ELi tüübihindamistõendit, selle lisade ja täienduste koopiat koos tehnilise dokumentatsiooniga vähemalt kümne aasta jooksul peale surveanuma turule laskmist.

1.10. Tootja volitatud esindaja võib esitada punktis 1.3 osutatud taotluse ning täita punktides 1.7 ja 1.9 sätestatud kohustusi, kui need on volituses täpsustatud.

ê 2009/105/EÜ (kohandatud)

Ö 2.     Tootmise sisekontrollil koos kontrollitava toote katsetamisega põhinev tüübivastavus (Moodul C1) Õ

ò uus

2.1. Tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavus on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul tootja täidab punktides 2.2, 2.3 ja 2.4 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab, et asjaomased surveanumad vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi nõuetele.

2.2. Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid surveanumate vastavuse ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi nõuetele.

2.3.      Tootekontrollid

2.3.1. Tootja teeb või laseb teha iga surveanuma puhul ühe või mitu katset, mis käsitlevad surveanuma üht või mitut aspekti, et kontrollida selle vastavust ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi nõuetele. Katseid tehakse tootja valitud teavitatud asutuse vastutusel.

Tootja kinnitab teavitatud asutuse vastutusel viimase identifitseerimisnumbri valmistamise ajal surveanumale.

ê 2009/105/EÜ (kohandatud)

Ö 2.3.2. Selleks et kontrollida surveanumate vastavust käesoleva direktiivi nõuetele, teeb teavitatud asutus kõik vajalikud kontrollimised ja katsed järgmiste punktide kohaselt: Õ

Öa)      tootja esitab oma surveanumad ühtlike partiidena ja võtab kõik vajalikud meetmed selleks, et valmistamisprotsessis tagataks iga partii ühtlikkus; Õ

Öb)      nendele partiidele lisatakse ELi tüübihindamistõend; Õ

Öc)      partii kontrollimise puhul tagab teavitatud asutus, et surveanumad on valmistatud ja kontrollitud tehnilise dokumentatsiooni kohaselt, ning teeb iga partiisse kuuluva surveanuma tugevuse kontrollimiseks hüdraulilise või samaväärse pneumaatilise survekatse rõhu juures, mis ületab 1,5 korda sellele surveanumale ette nähtud maksimaalse töörõhu. Pneumaatiliste survekatsete ohutust käsitlevaid menetlusi peab tunnustama see liikmesriik, kus katseid tehakse; Õ

Öd)      lisaks sellele teeb teavitatud asutus keevisliidete kontrollimiseks katseid katsekehadega, mis tootja valikul võetakse kas toodangunäidise katsekehast või surveanumast. Katsetatakse pikikeeviseid. Kui piki- ja ringkeeviste tegemisel on kasutatud erinevaid keevitusmeetodeid, tuleb katseid korrata ka ringkeevistega; Õ

Öe)      I lisa punktis 2.1.2 märgitud surveanumate puhul asendatakse need katsekehadega tehtavad katsed hüdrauliliste katsetega, mida tehakse viie igast partiist juhuslikult valitud surveanumaga, et kontrollida nende vastavust I lisa punktis 2.1.2 sätestatud olulistele ohutusnõuetele. Õ

Öf)       teavitatud asutus kinnitab või laseb igale vastuvõetud partii surveanumale kinnitada oma identifitseerimisnumbri ja annab välja tehtud katsete kohase kirjaliku vastavustunnistuse. Kõiki selliste partiide surveanumaid võib turule lasta, välja arvatud need, mis ei ole edukalt läbinud hüdraulilist või pneumaatilist katset; Õ

Ög)      kui partii lükatakse tagasi, võtab teavitatud asutus vajalikke meetmeid selle partii turulelaskmise tõkestamiseks. Kui partiid lükatakse tagasi korduvalt, võib teavitatud asutus statistilise vastavustõendamise peatada; Õ

Öh)      tootja saab nõudmise korral esitada seitsmendas lõigus (f) märgitud teavitatud asutuse vastavustunnistuse. Õ

Ö 2.4. CE-vastavusmärgis ja vastavusdeklaratsioon Õ

ò uus

2.4.1. Tootja kinnitab käesolevas direktiivis sätestatud CE-vastavusmärgise igale üksikule surveanumale, mis vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele.

2.4.2. Tootja koostab iga surveanuma mudeli kohta kirjaliku vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul peale surveanuma turule laskmist. Vastavusdeklaratsioonis määratletakse surveanuma mudel, mille kohta see koostati.

Vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste ametiasutuste nõudmisel neile kättesaadavaks.

2.5. Volitatud esindaja

Punktis 2.4 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.

3.           Tüübivastavus, mis põhineb tootmise sisekontrollil koos juhuslike ajavahemike järel tehtud surveanumate kontrollidega (Moodul C2)

3.1. Tüübivastavus, mis põhineb tootmise sisekontrollil koos juhuslike ajavahemike järel tehtud surveanumate kontrollidega, on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul tootja täidab punktides 3.2, 3.3 ja 3.4 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab, et asjaomased surveanumad vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ning käesoleva direktiivi nõuetele.

3.2. Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid surveanumate vastavuse ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi nõuetele.

ê 2009/105/EÜ (kohandatud)

Ö 3.2.1. Tootja saadab enne tootmise alustamist teavitatud asutusele dokumendi, milles kirjeldab tootmisprotsesse ja kõiki kindlaksmääratud süstemaatilisi meetmeid surveanumate vastavuse tagamiseks ELi tüübihindamistõendile. Õ

Ö 3.2.2. Dokument sisaldab järgmist: Õ

Öa)      anumate valmistamiseks sobilike tootmis- ja kontrollivahendite kirjeldus; Õ

Öb)      kontrollidokument, milles kirjeldatakse tootmise ajal tehtavaid vajalikke kontrollimisi ja katseid koos nende tegemise korra ja sagedusega; Õ

Öc)      kohustus teha kontrollidokumendile vastavad kontrollid ja katsed ning hüdrauliline survekatse või liikmesriigi nõusolekul pneumaatiline survekatse, rakendades igale toodetud anumale katselist rõhku, mis võrdub 1,5-kordse sellele surveanumale ette nähtud maksimaalse rõhuga. Õ

ÖNeed kontrollid ja katsed tehakse tootmispersonalist piisavalt sõltumatu kvalifitseeritud personali vastutusel ning dokumenteeritakse; Õ

Öd)      tootmis- ja ladustamiskohtade aadressid ning tootmise alustamise kuupäev. Õ

ò uus

3.3. Surveanumate kontrollid

Tootja valitud teavitatud asutus korraldab surveanumate kontrolle või laseb neid korraldada enda poolt määratud sobivate ajavahemike järel, et kontrollida surveanumate sisekontrolli kvaliteeti, arvestades muu hulgas surveanumate tehnilist keerukust ja toodangu hulka. Enne turule laskmist kontrollitakse lõplikest surveanumatest teavitatud asutuse poolt kohapeal võetud asjakohast valimit ja tehakse harmoneeritud standardite asjaomastes osades kindlaksmääratud katsed või nendega samaväärsed katsed, et kontrollida surveanumate vastavust ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi nõuetele.

ê 2009/105/EÜ (kohandatud)

ÖTeavitatud asutus tagab, et tootja tegelikult kontrollib seeriatoodetud anumate vastavust punkti 3.2 alapunktile c; Õ

ÖTootja esitab teavitatud asutusele kogu vajaliku teabe, eelkõige: Õ

Öa)      tehnilise dokumentatsiooni; Õ

Öb)      kontrolliaruande; Õ

Öc)      ELi tüübihindamistõendi; Õ

Öd)      tehtud kontrollimiste ja katsetuste aruande. Õ

ÖTeavitatud asutus edastab koopia kontrolliaruandest temast teatanud liikmesriigile ning nõudmise korral teistele teavitatud asutustele, teistele liikmesriikidele ja komisjonile. Õ

ò uus

Kui näidis ei vasta vastuvõetavale kvaliteeditasemele, võtab asutus asjakohased meetmed.

Rakendatav proovivõtumeetod peaks kindlaks määrama, kas surveanuma valmistusprotsess toimub ettenähtud piirides, et tagada surveanuma vastavus.

Kui katsed viib läbi teavitatud asutus, kinnitab tootja teavitatud asutuse vastutusel teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri surveanumale valmistamise ajal.

3.4. CE-vastavusmärgis ja vastavusdeklaratsioon

3.4.1. Tootja kannab käesolevas direktiivis sätestatud CE-vastavusmärgise igale surveanumale, mis vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele.

3.4.2. Tootja koostab iga surveanuma mudeli kohta kirjaliku vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul peale surveanuma turule laskmist. Vastavusdeklaratsioonis määratletakse surveanuma mudel, mille kohta see koostati.

Vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste ametiasutuste nõudmisel neile kättesaadavaks.

Vastavusdeklaratsiooni koopiaga varustatakse iga surveanum, mis turule lastakse. Seda nõuet võib siiski tõlgendada ka selliselt, et seda kohaldatakse pigem partii kui üksiku surveanuma puhul, kui üksikkasutajale tarnitakse suur arv surveanumaid.

3.5. Volitatud esindaja

Punktis 3.4 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.

4.           Tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavus (Moodul C)

4.1. Tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavus on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul tootja täidab punktides 4.2 ja 4.3 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab, et asjaomased surveanumad vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi nõuetele.

4.2. Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid surveanumate vastavuse ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi nõuetele.

Tootja saadab enne tootmise alustamist ELi tüübihindamistõendi väljastanud teavitatud asutusele dokumendi, milles kirjeldab tootmisprotsesse ja kõiki kindlaksmääratud süstemaatilisi meetmeid surveanumate vastavuse tagamiseks ELi tüübihindamistõendile.

ê 2009/105/EÜ (kohandatud)

Ö Dokument sisaldab järgmist: Õ

Öa)      anumate valmistamiseks sobilike tootmis- ja kontrollivahendite kirjeldus; Õ

Öb)      kontrollidokument, milles kirjeldatakse tootmise ajal tehtavaid vajalikke kontrollimisi ja katseid koos nende tegemise korra ja sagedusega; Õ

Öc)      kohustus teha kontrollidokumendile vastavad kontrollid ja katsed ning hüdrauliline survekatse või liikmesriigi nõusolekul pneumaatiline survekatse, rakendades igale toodetud anumale katselist rõhku, mis võrdub 1,5-kordse sellele surveanumale ette nähtud maksimaalse rõhuga. Õ

ÖNeed kontrollid ja katsed tehakse tootmispersonalist sõltumatu kvalifitseeritud personali vastutusel ning dokumenteeritakse; Õ

Öd)      tootmis- ja ladustamiskohtade aadressid ning tootmise alustamise kuupäev. Õ

ÖELi tüübihindamistõendi väljastanud teavitatud asutus tutvub enne tootmise alustamise kuupäeva punktis 4.2 osutatud dokumendiga, et tõendada selle vastavust ELi tüübihindamistõendile. Õ

ò uus

4.3. CE-vastavusmärgis ja vastavusdeklaratsioon

4.3.1. Tootja kannab CE-vastavusmärgise igale surveanumale, mis vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele.

4.3.2. Tootja koostab iga surveanuma mudeli kohta kirjaliku vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul peale surveanuma turule laskmist. Vastavusdeklaratsioonis määratletakse surveanuma mudel, mille kohta see koostati.

Vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste ametiasutuste nõudmisel neile kättesaadavaks.

Vastavusdeklaratsiooni koopiaga varustatakse iga surveanum, mis turule lastakse. Seda nõuet võib siiski tõlgendada ka selliselt, et seda kohaldatakse pigem partii kui üksiku surveanuma puhul, kui üksikkasutajale tarnitakse suur arv surveanumaid.

4.4. Volitatud esindaja

Punktis 4.3 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.

ê 2009/105/EÜ (kohandatud)

III LISA

CE-MÄRGIS, PEALDISED, JUHEND, PROJEKT JA TOOTMISKAVAND, MÕISTED JA TÄHISED

1. CE- Ö VASTAVUS Õ MÄRGIS JA PEALDISED

ê 2009/105/EÜ

1.1. CE-märgis

CE-märgis koosneb tähtedest CE järgmisel kujul:

CE-märgise vähendamisel või suurendamisel tuleb kinni pidada käesolevas punktis esitatud joonise proportsioonidest.

CE-märgise eri osad peavad olema ühekõrgused, vähemalt 5 mm.

ò uus

Anumatele, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis ületab 50 baar.l, tuleb kanda artiklites 15 ja 16 osutatud CE-vastavusmärgis.

ê 2009/105/EÜ (kohandatud)

1.2 Pealdised

ÖLisaks CE-vastavusmärgisele ja artikli 6 lõigetes 5 ja 6 osutatud märgistamisnõuetele Õ tuleb Ssurveanumale või Ö selle Õ andmeplaadile tuleb kanda vähemalt järgmised andmed:

ê 2009/105/EÜ

              a)       maksimaalne töörõhk PS (baarides);

              b)       maksimaalne töötemperatuur Tmax (°C);

              c)       minimaalne töötemperatuur Tmin (°C);

              d)       surveanuma mahutavus V (l);

              e) tootja nimi või tähis;

              f) surveanuma liik ja seeria või partii tähis;

ê 2009/105/EÜ

              (ge)    CE-vastavusmärgise kinnitamise aasta kaks viimast numbrit.

ê 2009/105/EÜ (kohandatud)

Andmeplaadi kasutamise korral peab see olema kujundatud nii, et seda ei saaks korduvalt kasutada ja et sellel oleks vaba ruumi ka muu teabe jaoks.

2. JUHEND Ö JA OHUTUSTEAVE Õ

Juhendis peab olema järgmine teave:

ê 2009/105/EÜ

              a)       punktis 1 toodud andmed, välja arvatud anuma seerianumber;

              b)       anuma kavandatav kasutus;

              c)       hooldus- ja paigaldusnõuded anuma ohutuse tagamiseks.

ê 2009/105/EÜ (kohandatud)

Need peavad olema sihtriigi Ö sihtliikmesriigi Õ ametlikus keeles või ametlikes keeltes.

ê 2009/105/EÜ

3. PROJEKT JA TOOTMISKAVAND

Seadme projektis ja tootmiskavandis peab kirjeldama meetodeid ja operatsioone, mida kasutatakse I lisas sätestatud oluliste turvalisuse nõuete või artikli 5 lõikes 1 osutatud ühtlustatud standardite nõuete täitmiseks ja eelkõige järgmist:

          a) anumatüübi üksikasjalik tööjoonis;

          b) juhend;

          c) dokument, mis kirjeldab

valitud materjale;

valitud keevitusmeetodeid;

valitud kontrolle;

anuma konstruktsiooni puutuvaid üksikasju.

Kui rakendatakse artiklites 11–14 sätestatud menetlusi, peab kavand sisaldama ka järgmist:

          a) tunnistused sobivate keevitusmeetodite ja keevitajate või oskustööliste pädevuse kohta;

          b) kontrollidokument materjalide kohta, mida kasutatakse osade või koostude tootmiseks ja millest sõltub anuma tugevus;

          c) tehtud kontrollimiste ja katsete aruanded või kavandatavate kontrollide kirjeldus.

43. MÕISTED JA TÄHISED

43.1. Mõisted

a)           Arvutuslik rõhk P on tootja valitud rõhk, millest lähtuvalt määratakse survestatud anuma osade paksused.

b)           Maksimaalne rõhk PS on maksimaalne rõhk, mida võib rakendada anuma normaalsetel töötingimustel.

c)           Minimaalne töötemperatuur Tmin on anuma seina madalaim püsitemperatuur normaalsetel töötingimustel.

d)           Maksimaalne töötemperatuur Tmax on kõrgeim püsitemperatuur, mis võib anuma seinas esineda normaalsetel töötingimustel.

ê 2009/105/EÜ (kohandatud)

e)           Voolavuspiir ReT on maksimaalsel töötemperatuuril Tmax Ö üks järgmistest Õ :

ê 2009/105/EÜ

i)       ülemine voolavuspiir ReH, kui materjalil on olemas ülemine ja alumine voolavuspiir,; või

ê 2009/105/EÜ (kohandatud)

ii)       Ö 0,2 %-line Õ tinglik voolavuspiir Rp0,2; või

iii)      Ö 1,0 %-line Õ tinglik voolavuspiir Rp1,0 legeerimata alumiiniumi korral.

ê 2009/105/EÜ

f)            Anumate rühmad

Anumad kuuluvad samasse rühma, kui nad erinevad prototüübist ainult läbimõõdult, tingimusel et I lisa punktides 2.1.1 ja 2.1.2 toodud nõuded on täidetud, või kui silindrilise osa pikkuse suhtes kehtib järgmine piirang:

ê 2009/105/EÜ

i)       kui prototüübil on lisaks põhjadele olemas ka üks või mitu rõngaslüli, peab samasse rühma kuuluval anumal olema vähemalt ühest rõngaslülist kere;

ii)       kui prototüüp koosneb ainult kahest kumerpõhjast, ei tohi samasse rühma kuuluval anumal rõngaslülisid olla.

Anumate erinevad pikkusvariandid, mis nõuavad kere avade või läbiviikude muutmist, tuleb iga variandi puhul esitada joonisel.

ê 2009/105/EÜ

g)           Anumate partii koosneb kuni 3000 sama tüüpi anumast.

h)           Seeriatootmiseks loetakse käesoleva direktiivi tähenduses pidevas tootmisprotsessis teatava ajavahemiku vältel üle ühe sama tüüpi ja sama konstruktsiooniga anuma tootmist sama tootmistehnoloogiat kasutades.

i)            Kontrollidokument: dokument, milles tootja kinnitab, et tarnitavad tooted vastavad tellimuse nõuetele, ning milles ta esitab tavaliste tehasekatsete tulemused, eelkõige toote keemilise koostise ja mehaanilised omadused, mis on saadud sama tootmisprotsessi tulemusena valmistatud toodete, kuid mitte tingimata tarnitavate toodete katsetamisel.

43.2. Tähised

ê 2009/105/EÜ (kohandatud)

A || katkevenivus (Lo = 5,65√So) || %

A80 mm || katkevenivus (Lo = 80 mm) || %

KCV || löögisitkus || J/cm2

P || arvutuslik rõhk || baar

PS || maksimaalne töörõhk || baar

Ph || hüdraulilise või pneumaatilise survekatse rõhk || baar

Rp0,2 || Ö 0,2 %-line Õ tinglik voolavuspiir jäävdeformatsioonil 0,2 % || N/mm2

ReT || voolavuspiir maksimaalsel töötemperatuuril || N/mm2

ReH || ülemine voolavuspiir || N/mm2

Rm || tõmbetugevus || N/mm2

Rm, max || maksimaalne tõmbetugevus || N/mm2

Rp1,0 || Ö 1,0 %-line Õ tinglik voolavuspiir jäävdeformatsioonil 1,0 % || N/mm2

Tmax || maksimaalne töötemperatuur || °C

Tmin || minimaalne töötemperatuur || °C

V || anuma maht || lL

ê 2009/105/EÜ

III LISA

MIINIMUMNÕUDED, MIDA LIIKMESRIIGID PEAVAD JÄRGIMA KONTROLLASUTUSTE VOLITAMISEL

(osutatud artikli 9 lõikes 2)

1. Teavitatud volitatud kontrolliasutus, selle juht ja vastavustõendamiskatsete eest vastutav personal ei tohi olla kontrollitavate anumate projekteerija, tootja, tarnija ega paigaldaja, samuti ühegi nimetatud isiku volitatud esindaja. Nad ei tohi olla otseselt seotud anumate kavandamise, konstrueerimise, turustamise ega hooldusega ega esindada nende toimingutega tegelevaid osapooli. See ei välista võimalust vahetada tehnilist teavet tootja ja volitatud kontrolliasutuse vahel.

2. Volitatud kontrolliasutus ja selle töötajad peavad tegema vastavustõendamiskatseid suurima erialase usaldusväärsuse ja tehnilise pädevusega ning olema sõltumatud igasugustest surveavaldustest ja ahvatlustest, eelkõige rahalistest, mis võiksid mõjutada nende arvamust või kontrolli tulemusi, eriti isikute või isikute rühmade poolt, kelle huvid on seotud vastavustõendamise tulemusega.

3. Volitatud kontrolliasutuse käsutuses peavad olema töötajad ja vahendid selleks, et täita nõuetekohaselt vastavustõendamisega seotud haldus- ja tehnilisi ülesandeid; asutusel peab olema ka võimalik kasutada kontrollimiseks vajalikke seadmeid.

4. Kontrollimise eest vastutavatel töötajatel peavad olema

          a) hea tehniline ja erialane ettevalmistus;

          b) piisavad teadmised nende tehtavaid katseid käsitlevate nõuete kohta ja piisavad kogemused selliste katsete tegemisel;

          c) suutlikkus koostada katsete tulemuste kinnitamiseks tunnistusi, protokolle ja aruandeid.

5. Kontrollijate erapooletus peab olema tagatud. Nende palk ei tohi sõltuda tehtud kontrollide hulgast ega nende tulemustest.

6. Volitatud kontrolliasutus peab võtma endale vastutuskindlustuse juhul, kui vastutus ei kuulu siseriikliku õiguse alusel riigile või kui liikmesriik ise ei ole kontrollide eest otseselt vastutav.

7. Määratud volitatud kontrolliasutuse personal peab hoidma ametisaladust, mis on seotud käesoleva direktiivi või selle jõustamiseks vastu võetud siseriiklike õigusaktide kohaselt täidetud ülesannete käigus omandatud teabega (välja arvatud teave selle riigi pädevatele haldusasutustele, kus määratud asutus tegutseb).

ê 2009/105/EÜ (kohandatud)

IV LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega

(osutatud artiklis 19)

Nõukogu direktiiv 87/404/EMÜ (EÜT L 220, 8.8.1987, lk 48) ||

Nõukogu direktiiv 90/488/EMÜ (EÜT L 270, 2.10.1990, lk 25) ||

Nõukogu direktiiv 93/68/EMÜ (EÜT L 220, 30.8.1993, lk 1) || Ainult artikli 1 punkt 1 ja artikkel 2

B OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad

(osutatud artiklis 19)

Direktiiv || Ülevõtmise tähtpäev || Kohandamise kuupäev

87/404/EMÜ || 31. detsember 1989 || 1. juuli 1990[15]

90/488/EMÜ || 1. juuli 1991 || —

93/68/EMÜ || 30. juuni 1994 || 1. jaanuar 1995[16]

ê 2009/105/EÜ (kohandatud)

IV LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 87/404/EMÜ Ö 2009/105/EÜ Õ || Käesolev direktiiv

Põhjenduse 5 viies lause || Artikli 1 lõike 3 punkt b

Artikli 1 lõige 1 || Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 lõike 2 esimene lõik || Artikli 1 lõike 3 punkti a esimene lõik

Artikli 1 lõike 2 teise lõigu esimene taane || Artikli 1 lõike 3 punkti a teine lõik

Artikli 1 lõike 2 teise lõigu teise taande esimene ja teine alataane || Artikli 1 lõike 3 punkti a kolmanda lõigu alapunktid i ja ii

Artikli 1 lõike 2 teise lõigu kolmas taane || Artikli 1 lõike 3 punkti a neljas lõik

Artikli 1 lõike 2 teise lõigu neljas taane || Artikli 1 lõike 3 punkti a viies lõik

Artikli 1 lõike 3 esimene, teine ja kolmas taane || Artikli 1 lõike 2 punktid a, b ja c

Artiklid 2, 3 ja 4 || Artiklid 2, 3 ja 4

Artikli 5 lõige 1 || Artikli 5 lõige 1

Artikli 5 lõige 2 || Artikli 5 lõige 2

Artikli 5 lõike 3 punktid a ja b || Artikli 5 lõike 3 esimene ja teine lõik

Artikkel 6 || Artikkel 6

Artikli 7 lõige 1 || Artikli 7 lõige 1

Artikli 7 lõike 2 esimene ja teine lause || Artikli 7 lõike 2 esimene lõik

Artikli 7 lõike 2 kolmas lause || Artikli 7 lõike 2 teine lõik

Artikli 7 lõige 3 || Artikli 7 lõige 3

Artikli 7 lõige 4 || Artikli 7 lõige 4

Artikli 8 lõike 1 sissejuhatav lause ja punkti a sissejuhatav lause || Artikli 8 lõike 1 sissejuhatav lause

Artikli 8 lõike 1 punkti a esimene ja teine taane || Artikli 8 lõike 1 punktid a ja b

Artikli 8 lõike 1 punkt b || Artikli 8 lõige 2

Artikli 8 lõike 2 punkt a || Artikli 8 lõike 3 punkt a

Artikli 8 lõike 2 punkti b esimene ja teine taane || Artikli 8 lõike 3 punkti b alapunktid i ja ii

Artikli 8 lõige 3 || Artikli 8 lõige 4

Artikkel 9 || Artikkel 9

Artikli 10 lõige 1 || Artikli 10 lõige 1

Artikli 10 lõike 2 esimene lõik || Artikli 10 lõike 2 esimene lõik

Artikli 10 lõike 2 teise lõigu esimene ja teine taane || Artikli 10 lõike 2 teise lõigu punktid a ja b

Artikli 10 lõike 2 kolmas lõik || Artikli 10 lõike 2 kolmas lõik

Artikli 10 lõike 3 esimene lõik || Artikli 10 lõike 3 esimene lõik

Artikli 10 lõike 3 teine lõik || Artikli 10 lõike 3 teine lõik

Artikli 10 lõike 3 kolmanda lõigu punktid a ja b || Artikli 10 lõike 3 kolmanda lõigu punktid a ja b

Artikli 10 lõige 4 || Artikli 10 lõige 4

Artikli 10 lõike 5 esimene lause || Artikli 10 lõike 5 esimene lõik

Artikli 10 lõike 5 teine ja kolmas lause || Artikli 10 lõike 5 teine lõik

Artikli 11 lõiked 1 ja 2 || Artikli 11 lõiked 1 ja 2

Artikli 11 lõike 3 sissejuhatav lause || Artikli 11 lõike 3 esimene lõik

Artikli 11 lõike 3 punkt 3.1 || Artikli 11 lõike 3 teine lõik

Artikli 11 lõike 3 punkt 3.2 || Artikli 11 lõike 3 kolmas lõik

Artikli 11 lõike 3 punkti 3.3 esimene lõik || Artikli 11 lõike 3 neljas lõik

Artikli 11 lõike 3 punkti 3.3 teine lõik || Artikli 11 lõike 3 viies lõik

Artikli 11 lõike 3 punkti 3.3 kolmas lõik || Artikli 11 lõike 3 kuues lõik

Artikli 11 lõike 3 punkti 3.4 esimene lõik || Artikli 11 lõike 3 seitsmes lõik

Artikli 11 lõike 3 punkti 3.4 teine lõik || Artikli 11 lõike 3 kaheksas lõik

Artikli 11 lõike 3 punkti 3.4 kolmas lõik || Artikli 11 lõike 3 üheksas lõik

Artikli 11 lõike 3 punkt 3.5 || Artikli 11 lõike 3 kümnes lõik

Artikli 12 lõike 1 esimese lõigu esimene ja teine taane || Artikli 12 lõike 1 punktid a ja b

Artikli 12 lõike 1 teine lõik || Artikli 12 lõike 2 esimene lõik

Artikli 12 lõige 2 || Artikli 12 lõike 2 teine lõik

Artikli 13 lõike 1 esimene lõik || Artikli 13 lõige 1

Artikli 13 lõike 1 teine lõik || Artikli 13 lõige 2

Artikli 13 lõike 2 esimene kuni neljas taane || Artikli 13 lõike 3 punktid a–d

Artikli 14 lõige 1 || Artikli 14 esimene lõik

Artikli 14 lõike 2 esimese lõigu esimene ja teine taane || Artikli 14 teise lõigu punktid a ja b

Artikli 14 lõike 2 teine lõik || Artikli 14 kolmas lõik

Artiklid 15, 16 ja 17 || Artiklid 15, 16 ja 17

Artikli 18 lõige 1 || —

Artikli 18 lõige 2 || Artikkel 18

— || Artikkel 19

— || Artikkel 20

Artikkel 19 || Artikkel 21

I lisa punkt 1 || I lisa punkt 1

I lisa punkti 1.1 esimese lõigu esimene, teine ja kolmas taane || I lisa punkti 1.1 esimese lõigu punktid a, b ja c

I lisa punkti 1.1 teine ja kolmas lõik || I lisa punkti 1.1 teine ja kolmas lõik

I lisa punktid 1.1.1 ja 1.1.2 || I lisa punktid 1.1.1 ja 1.1.2

I lisa punktid 1.2, 1.3 ja 1.4 || I lisa punktid 1.2, 1.3 ja 1.4

I lisa punkti 2 esimese lõigu esimene, teine ja kolmas taane || I lisa punkti 2 esimese lõigu punktid a, b ja c

I lisa punkti 2 teine, kolmas ja neljas lõik || I lisa punkti 2 teine, kolmas ja neljas lõik

I lisa punktid 2.1, 3 ja 4 || I lisa punktid 2.1, 3 ja 4

II lisa punkt 1 || II lisa punkt 1

II lisa punkti 1.a esimene, teine ja kolmas taane || II lisa punkti 1.1 esimene, teine ja kolmas lõik

II lisa punkti 1.b esimese lõigu esimene kuni seitsmes taane || II lisa punkti 1.2 esimese lõigu punktid a–g

II lisa punkti 1.b teine lõik || II lisa punkti 1.2 teine lõik

II lisa punkti 2 esimese lõigu esimene, teine ja kolmas taane || II lisa punkti 2 esimese lõigu punktid a, b ja c

II lisa punkti 2 teine lõik || II lisa punkti 2 teine lõik

II lisa punkti 3 esimene lõik || II lisa punkti 3 esimene lõik

II lisa punkti 3 teise lõigu punktid i, ii ja iii || II lisa punkti 3 teise lõigu punktid a, b ja c

II lisa punkt 4 || II lisa punkt 4

III lisa punktid 1, 2 ja 3 || III lisa punktid 1, 2 ja 3

III lisa punkti 4 esimene, teine ja kolmas taane || III lisa punkti 4 alapunktid a, b ja c

III lisa punktid 5, 6 ja 7 || III lisa punktid 5, 6 ja 7

— || IV lisa

— || V lisa

ÖArtikli 1 lõige 1 Õ || ÖArtikli 1 lõike 1 sissejuhatav lause Õ

ÖArtikli 1 lõige 2 Õ || ÖArtikli 1 lõige 2 Õ

ÖArtikli 1 lõike 3 punkt a Õ || ÖArtikli 1 lõike 1 punktid a–e Õ

ÖArtikli 1 lõike 3 punkt b Õ || Ö — Õ

ÖArtikkel 2 Õ || ÖArtikkel 3 Õ

Ö ___ Õ || ÖArtikkel 2 Õ

ÖArtikkel 3 Õ || ÖArtikkel 4 Õ

ÖArtikkel 4 Õ || ÖArtikkel 5 Õ

Ö ___ Õ || ÖArtikkel 6 Õ

Ö — Õ || ÖArtikkel 7 Õ

Ö — Õ || ÖArtikkel 8 Õ

Ö — Õ || ÖArtikkel 9 Õ

Ö — Õ || ÖArtikkel 10 Õ

Ö — Õ || ÖArtikkel 11 Õ

Ö — Õ || ÖArtikkel 12 Õ

ÖArtikkel 5 Õ || Ö — Õ

ÖArtikkel 6 Õ || Ö — Õ

ÖArtikkel 7 Õ || Ö — Õ

ÖArtikkel 8 Õ || Ö ___ Õ

Ö — Õ || ÖArtikkel 13 Õ

ÖArtikkel 9 Õ || Ö — Õ

ÖArtikkel 10 Õ || Ö — Õ

ÖArtikli 11 lõiked 1 ja 2 Õ || Ö — Õ

ÖArtikli 11 lõige 3 Õ || ÖII lisa punkt 2.3.2 Õ

ÖArtikkel 12 Õ || Ö — Õ

ÖArtikli 13 lõige 1 Õ || ÖII lisa punkt 3.2.1 Õ

ÖArtikli 13 lõige 2 Õ || ÖII lisa punkt 3.2.2 Õ

ÖArtikli 13 lõige 3 Õ || Ö — Õ

ÖArtikli 14 esimene lõik Õ || Ö — Õ

ÖArtikli 14 teise lõigu sissejuhatav lause Õ || Ö — Õ

ÖArtikli 14 teine lõik punkt a Õ || ÖII lisa punkt 3.3 teine lõik Õ

ÖArtikli 14 teine lõik punkt b Õ || Ö — Õ

ÖArtikli 14 kolmas lõik Õ || Ö — Õ

Ö — Õ || ÖArtikkel 14 Õ

Ö — Õ || ÖArtikkel 15 Õ

Ö — Õ || ÖArtikkel 16 Õ

Ö — Õ || ÖArtikkel 17 Õ

Ö — Õ || ÖArtikkel 18 Õ

Ö — Õ || ÖArtikkel 19 Õ

Ö — Õ || ÖArtikkel 20 Õ

Ö — Õ || ÖArtikkel 21 Õ

Ö — Õ || ÖArtikkel 22 Õ

Ö — Õ || ÖArtikkel 23 Õ

Ö — Õ || ÖArtikkel 24 Õ

Ö — Õ || ÖArtikkel 25 Õ

Ö — Õ || ÖArtikkel 26 Õ

Ö — Õ || ÖArtikkel 27 Õ

Ö — Õ || ÖArtikkel 28 Õ

Ö — Õ || ÖArtikkel 29 Õ

Ö — Õ || ÖArtikkel 30 Õ

Ö — Õ || ÖArtikkel 31 Õ

Ö — Õ || ÖArtikkel 32 Õ

Ö — Õ || ÖArtikkel 33 Õ

ÖArtikkel 15 Õ || Ö — Õ

ÖArtikkel 16 Õ || Ö — Õ

ÖArtikkel 17 Õ || Ö — Õ

Ö — Õ || ÖArtikkel 34 Õ

Ö — Õ || ÖArtikkel 35 Õ

Ö — Õ || ÖArtikkel 36 Õ

Ö — Õ || ÖArtikkel 37 Õ

Ö — Õ || ÖArtikkel 38 Õ

Ö — Õ || ÖArtikkel 39 Õ

Ö — Õ || ÖArtikkel 40 Õ

ÖArtikkel 18 Õ || ÖArtikli 41 lõige 2 Õ

Ö — Õ || ÖArtikli 41 lõige 1 Õ

ÖArtikkel 19 Õ || ÖArtikkel 42 Õ

ÖArtikkel 20 Õ || ÖArtikkel 43 Õ

ÖArtikkel 21 Õ || ÖArtikkel 44 Õ

Ö I lisa Õ || Ö I lisa Õ

Ö — Õ || Ö II lisa Õ

Ö II lisa Õ || Ö III lisa Õ

Ö III lisa Õ || Ö — Õ

Ö IV lisa Õ || Ö — Õ

Ö V lisa Õ || Ö IV lisa Õ

[1]               Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele, KOM(2011) 206 (lõplik).

[2]               Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb Euroopa standardimist ja millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/105/EÜ ja 2009/23/EÜ. KOM(2011) 315 (lõplik)

[3]               EÜT C 77, 28.3.2002.

[4]               ELT C 27, 3.2.2009, lk 41.

[5]               EÜT L 220, 8.8.1987, lk 48.

[6]               ELT L 264, 8.10.2009, lk 12.

[7]               ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.

[8]               ELT L 218, 13.8.2008, lk 82.

[9]               ELT C 91, 16.4.2003, lk 7.

[10]             EÜT C 136, 4.6.1985, lk 1.

[11]             EÜT C 267, 19.10.1989, lk 3.

[12]             EÜT C 10, 16.1.1990, lk 1.

[13]             ELT L […], […], lk […].

[14]             EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.

[15]             Kooskõlas artikli 18 lõike 2 kolmanda lõiguga lubavad liikmesriigid oma territooriumil enne 1. juulit 1990 kehtivatele eeskirjadele vastavate anumate turulelaskmist ja/või kasutusele võtmist kuni 1. juulini 1992.

[16]             Kooskõlas artikli 14 lõikega 2 lubavad liikmesriigid kuni 1. jaanuarini 1997 turule lasta ja kasutusele võtta 1. jaanuarini 1995 jõus olevale märgistamiskorrale vastavaid tooteid.