Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta /* KOM/2011/0747 lõplik - 2011/0361 (COD) */
SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST Reitinguagentuurid on olulised finantsturgude
osalised ja nende suhtes peab kehtima asjakohane õigusraamistik. Määrus (EÜ) nr
1060/2009 reitinguagentuuride kohta[1] jõustus täielikult 7.
detsembril 2010. Sellega nõutakse, et reitinguagentuurid järgivad rangeid
tegevuseeskirju, et vähendada võimalikke huvide konflikte, tagada reitingute ja
hindamismenetluse kõrge kvaliteet ja piisav läbipaistvus. Olemasolevad
reitinguagentuurid pidid taotlema registreerimist ja täitma määruse nõuded 7.
septembriks 2010. Reitinguagentuuride määruse muudatus (määrus
(EL) nr 513/2011) jõustus 1. juunil 2011 ning sellega anti Euroopa
Väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA) ainuõigus teostada järelevalvet ELis
registreeritud reitinguagentuuride üle, et tsentraliseerida ja lihtsustada
nende registreerimist ja järelevalvet Euroopa tasandil[2]. Kuigi see loob hea aluse, ei ole olemasoleva
reitinguagentuuride määrusega kaetud mitmed krediidireitingualase tegevuse ja
reitingute kasutamise küsimused. Peamiselt puudutavad need finantsturul
osalejate liigse reitingutele tuginemise riski, kõrget reitinguturu koondumise
määra, krediidiagentuuride tsiviilvastutust investorite ees, võimalikke huvide
konflikte tulenevalt mudelist „emitent maksab” ja reitinguagentuuride
aktsionäride struktuurist. Reitinguagentuuride määrus ei puuduta otseselt ka
riigireitingute aspekte, mis on ilmnenud praeguse riigivõlakriisi käigus. Euroopa Komisjon osutas neile lahendamata
küsimustele 2. juuni 2010. aasta teatises („Finantsteenuste reguleerimine
jätkusuutliku kasvu tagamiseks”)[3] ja 5. novembri 2010.
aasta komisjoni talituste aruteludokumendis,[4] teatades
vajadusest reitinguagentuuride määruse eesmärgipärase ülevaatuse järele, mida
tehakse käesoleva ettepanekuga. 8. juunil 2011 väljastas Euroopa Parlament
mitteseadusandliku resolutsiooni reitinguagentuuride kohta[5].
Raport toetab vajadust tugevdada reitinguagentuuride õigusraamistikku ja
meetmete võtmist liigse reitingutele tuginemise riski vähendamiseks. Täpsemalt
toetab Euroopa Parlament muu hulgas riigireitingute avalikustamisnõuete
tugevdamist, Euroopa reitinguindeksi loomist, struktureeritud
finantsinstrumentide kohta teabe suuremat avalikustamist ja reitinguagentuuride
tsiviilvastutust. Euroopa Parlament pidas oluliseks ülesandeks ka konkurentsi
soodustamist ja leidis, et komisjon peaks kaaluma ja hindama ka ideed luua
sõltumatu Euroopa Reitinguagentuur. ECOFINi mitteametlikul kohtumistel 30.
septembril ja 1. oktoobril 2010 tunnistas Euroopa Liidu Nõukogu, et tuleks
täiendavalt võtta meetmeid, et lahendada mitmed probleemid, mis on seotud
reitinguagentuuride tegevusega, sealhulgas liigne tuginemine
krediidireitingutele ja huvide konflikti oht, mis tuleneb reitinguagentuuride
tasustamise mudelist. 23. oktoobri 2011. aasta Euroopa Ülemkogu jõudis
järeldusele, et on vaja võtta meetmeid krediidireitingutele liigse tuginemise
vähendamiseks. Lisaks arutasid liikmesriikide
rahandusministritest koosnev Euroopa panganduskomitee ja Euroopa
väärtpaberikomitee 9. novembri 2010. aasta ja 19. septembri 2011. aasta
kohtumistel vajadust veelgi tugevdada reitinguagentuuride õigusraamistikku. Rahvusvahelisel tasandil avaldas
finantsstabiilsuse nõukogu 2010. aasta oktoobris põhimõtted, et vähendada
ametiasutuste ja finantseerimisasutuste tuginemist reitinguagentuuride
reitingutele[6]. Põhimõtetes kutsutakse
üles eemaldama ja asendama viited sellistele reitingutele õigusaktides, kui on
olemas sobivad alternatiivsed krediidivõimekuse standardid. Lisaks nõutakse
põhimõtetes investoritelt oma krediidihindamiste tegemist. Need põhimõtted
kinnitati G20 Souli tippkohtumisel novembris 2010. Komisjon hakkas hiljuti tegelema pangandust
reguleeriva seadusandluse reformi kontekstis küsimustega, mis on seotud
finantseerimisasutuste liigse reitingutele tuginemisega[7].
Komisjon tegi ettepaneku kehtestada nõue, mille kohaselt peavad pangad ja
investeerimisühingud ise hindama krediidiriske, mis kaasnevad üksuste ja
finantsinstrumentidega, millesse nad investeerivad, mitte lähtuma selles
küsimuses vaid välistest reitingutest. Komisjon pakkus samasuguse sätte välja
ka eurofondide direktiivi ja alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate
direktiivi muudatuse eelnõus,[8] mille ettepanek tehakse
paralleelselt käesoleva määruse ettepanekuga. 2. HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE TULEMUSED
JA MÕJU HINDAMINE Euroopa Komisjon viis 5. novembrist 2010 kuni
7. jaanuarini 2011 läbi avaliku arutelu, mille käigus esitati mitmesuguseid
võimalusi leitud probleemide lahendamiseks. Komisjonile sai sidusrühmadelt
ligikaudu sada vastust, mida on võetud arvesse käesoleva ettepaneku
koostamisel. Avaliku arutelu dokumendi vastuste kokkuvõte on kättesaadav
aadressil http://ec.europa.eu/internal_market/securities/docs/agencies/summary-responses-cra-consultation-20110704_en.pdf. 6. juulil korraldasid komisjoni talitused
ümarlaua, et saada asjaomastelt sidusrühmadelt täiendavat tagasisidet nende
küsimuste kohta. Ümarlaua kokkuvõte on kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/internal_market/securities/docs/agencies/roundtable_en.pdf. Käesoleva ettepaneku jaoks on koostatud
mõjuhinnang. See on kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/internal_market/securities/agencies/index_en.htm. Mõju hindamisel tuvastati järgmised
probleemid: –
nõuded, mille järgi peavad investorid kasutama
väliseid krediidireitinguid, liigne väliste reitingute kasutamine investorite
poolt sisemiste riskide juhtimiseks, investeerimisstrateegiad, mis on otseselt
seotud reitingute ja ka ebapiisava teabega struktureeritud finantsinstrumentide
kohta, viivad liigse tuginemiseni välistele krediidireitingutele ja põhjustavad
kapitaliturgudel protsüklilisust ja nn kaljuefekti[9]; –
riigireitingute andmise menetluse ebapiisav
objektiivsus, täielikkus ja läbipaistvus koos nendele liigse tuginemisega tekitab
riigireitingu muutmisega seoses kalju- ja nakkusefekte; –
suur koondumine krediidireitinguturul,
krediidireitinguturule sisenemist takistavad tugevad tõkked ja reitingute
võrreldavuse puudumine piiravad valikuvõimalusi ja konkurentsi
krediidireitinguturul; –
reitinguagentuuride määrust rikkuva
reitinguagentuuri väljastatud ebatäpse reitingu tõttu kahju kannatanud
reitingute kasutajate ebapiisav õiguskaitse; –
reitinguagentuuride tõenäoliselt vähenenud
sõltumatus, mis tuleneb „emitent maksab” mudelist, omandistruktuurist ja
pikaajalistest ärisuhetest sama reitinguagentuuriga; ja –
ebapiisavad krediidireitingu andmise meetodid ja
menetlused. Selle ettepaneku üldeesmärk on aidata
vähendada finantsstabiilsusega seotud riske ja taastada investorite ja teiste
turuosaliste usaldus finantsturgude ja reitingute kvaliteedi vastu. Tuvastatud
probleemide lahendamiseks ja seeläbi vastavate konkreetsete eesmärkide
saavutamiseks kaaluti erinevaid poliitikavõimalusi: –
vähendada nn kaljuefektide mõju
finantseerimisasutustele ja finantsturgudele, vähendades tuginemist
välisreitingutele; –
pehmendada riigireitingute muutmisega kaasnevate nn
nakkusefektidega seotud riske; –
parandada krediidireitinguturul valitsevaid
tingimusi, kuna praegu on krediidireitinguturul valikuvõimalused ja konkurents
piiratud, eesmärgiga parandada reitingute kvaliteeti; –
tagada investoritele õigus õiguskaitsele, kuna
praegu on reitinguagentuuride määrust rikkuvate reitinguagentuuride väljastatud
ebatäpse reitingu tõttu kahju kannatanud reitingukasutajatel ebapiisav õigus
õiguskaitsele; ja –
parandada reitingute kvaliteeti reitinguagentuuride
sõltumatuse suurendamise ja usaldusväärsete reitinguandmismenetluste ja
meetodite toetamise teel. Praegu võivad reitinguagentuuride sõltumatust
vähendada huvide konfliktid, mis tulenevad „emitent maksab” mudelist,
omandistruktuurist ja pikaajalistest ärisuhtest ühe ja sama
reitinguagentuuriga. Eelistatavad lahendused on toodud allpool
punktis 3.4 ja need kajastuvad selles ettepanekus. Nende valikuvõimaluste abil
loodetakse vähendada väliste reitingute tähtsust finantsteenuseid
reguleerivates õigusaktides ja seeläbi vähendada finantseerimisasutuste liigset
sõltumist välistest reitingutest. Lisaks loodetakse, et struktureeritud
finantstoodete aluseks olevate varakogumite avalikustamine emitentide poolt
aitab investoritel ise hinnata oma krediidiriski, mitte sõltuda vaid välistest
reitingutest. Riigireitingute läbipaistvust ja kvaliteeti
parandatakse kogu alusteabe kontrollimise ja reitinguga seotud uuringuaruande
täies mahus avaldamise teel. Reitinguagentuuride reitingute võrdlemine eraldi,
mida hõlbustab ühise reitinguskaala ja Euroopa reitinguindeksi (EURIX)
kasutamise toetamine, eeldatavasti suurendab valikuvõimalusi ja muudab
reitinguvaldkonna struktuuri optimaalsemaks. Reitinguagentuuride kohustuslik
rotatsioon lisaks mitte ainult ei vähenda oluliselt reitinguagentuuri ja
emitendi pikaajalisest ärisuhtest tulenevat liigset tuttavlikkust ja sellest
põhjustatud ohtu reitinguagentuuri sõltumatusele, vaid suurendab ka väiksemate reitinguagentuuride
ärivõimaluste laiendamise teel märkimisväärselt valikuvõimalusi
reitinguvaldkonnas. Investorikaitse küsimuses peaks investorite
õiguskaitse kehtestamine seoses reitinguagentuuridega olema
reitinguagentuuridele tugevaks ajendiks täita seadusjärgseid kohustusi ja
tagada reitingute kvaliteet. Selleks et suurendada reitingute sõltumatust,
kehtestatakse emitentidele nõue muuta teatud aja möödudes reitinguagentuuri ja
karmistatakse reitinguagentuuride omandistruktuurile kohaldatavaid sõltumatuse
nõudeid. Lisaks peaks reitinguagentuuril puuduma võimalus väljastada tellitud
reitinguid samaaegselt emitendile ja tema toodetele. Reitingute läbipaistvust ja kvaliteeti
parandatakse ka reitingumeetodite avalikustamisele kohaldatavate reeglite
tugevdamise teel, reitingumeetodite väljatöötamis- ja heakskiitmismenetluse
kasutuselevõtmise teel, kehtestades muu hulgas reitinguagentuuridele nõude
teatada oma reitingumeetodites tehtavatest muudatustest ja põhjendada vajadust
nende muudatuste järele ja pannes reitinguagentuuridele kohustuse teavitada
emitente reitingu avaldamisest piisavalt pikalt ette. Finantsettevõtetele tekivad lisakulud seoses
nõuetega parandada sisemist riskijuhtimist ja kasutada sisemisi
reitingumudeleid regulatiivsetel eesmärkidel ja emitentidele kehtivate
karmistatud avalikustamiskohustuse tõttu. Reitinguagentuurid peavad kandma
korduvaid lisakulusid ka seoses nõuete täitmisega, mille eesmärk on pehmendada
riigireitingutega seotud nakkusefekte. Meetmed, mida võetakse konkurentsi
tugevdamiseks, ei suurenda siiski oluliselt reitinguagentuuride kulusid.
Poliitikavõimalustega, mis on seotud reitinguagentuuride tsiviilvastutusega
investorite suhtes, kaasnevad eelduste kohaselt nõuetele vastamise kulud, mis
tulenevad vajadusest kindlustada oma tsiviilvastutus või kindlustuskõlblikkuse
puudumisel luua investorite potentsiaalsete nõuete katteks finantspuhver.
Reitinguagentuuride sõltumatusega seotud eelistatud poliitikavõimaluste
rakendamisega aga ei kaasne eelduste kohaselt märkimisväärseid kulusid. 3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG 3.1. Õiguslik alus Ettepanek põhineb ELi toimimise lepingu
artiklil 114. 3.2. Subsidiaarsus ja
proportsionaalsus Vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele (ELi
toimimise lepingu artikli 5 lõige 3) tuleb ELi tasandil võtta meetmeid ainult
juhul, kui liikmesriigid ei suuda ettepaneku eesmärke täielikult saavutada ning
seepärast saab kõnealuseid eesmärke kavandatud meetmete ulatuse või mõju tõttu
paremini saavutada ELi tasandil. Reitinguagentuuride äri on ülemaailmne.
Reitinguid, mille annab reitinguagentuur ühe liikmesriigi põhjal, kasutavad ja
neile toetuvad turuosalised kogu Euroopa Liidus. Reitinguagentuuride
õigusraamistiku puudulikkus või puudumine ühes konkreetses liikmesriigis võiks
oluliselt mõjutada turuosalisi ja finantsturge kogu ELis. Seega on vaja kogu
Euroopa Liidus kohaldatavaid kindlaid seadusandlikke eeskirju, et kaitsta
investoreid ja turgusid võimalike puuduste eest. Seepärast on mis tahes
järgmised meetmed reitinguagentuuride valdkonnas kõige paremini saavutatavad ELi
meetmega. Kavandatavad muudatused on ka
proportsionaalsed, nagu on nõutud ELi lepingu artikli 5 lõikega 4. Muudatused
ei lähe kaugemale sellest, mida on vaja eesmärkide saavutamiseks.
Reitinguagentuuride sõltumatuse tingimusi on eriti edasi arendatud: emitendid
peavad regulaarselt vahetama seda reitinguagentuuri, kellele nad reitingute
andmise eest maksavad, ja määrama eri reitinguagentuurid krediidireitingute
saamiseks endale ja oma võlainstrumentidele. Need kohustused, mis küll piiravad
ärivabadust, on proportsionaalsed seatud eesmärkidega ja võtavad arvesse
õiguskeskkonda. Neid kohaldatakse ainult avalikes huvides osutatavate teenuste
puhul (krediidireitingud, mida saab kasutada regulatiivsetel eesmärkidel)
teatud reguleeritud asutuste poolt (reitinguagentuurid) teatavatel tingimustel
(mudel „emitent maksab”), ning rotatsiooni korral ajutiselt. Siiski ei ole
reitinguagentuuridel keelatud jätkata krediidireitingutealaste teenuste
pakkumist turul: reitinguagentuur, kes peab loobuma krediidireitingu andmise teenuse
osutamisest teatavale emitendile, võib siiski anda krediidireitinguid teistele
emitentidele. Turukontekstis, kus rotatsiooni nõue kehtib piiriüleselt, tekivad
ärivõimalused, kuna kõik emitendid peavad reitinguagentuuri vahetama. Peale
selle võivad reitinguagentuurid alati anda samale emitendile krediidireitinguid
omal algatusel, võttes aluseks oma kogemuse. Muudatustega nähakse ka ette, et investorid ja
suured reitinguagentuurid on piiratud teatud investeerimisvalikute osas.
Investorid, kellel osalus reitinguagentuuris on vähemalt 5 %, ei tohi
omada samal ajal üheski teises reitinguagentuuris osalust, mis on suurem kui
5 %. See piirang on vajalik, et tagada reitinguagentuuride tajumine
sõltumatutena, mis oleks kaheldav, kui samad aktsionärid või liikmed
investeeriksid olulisel määral teistesse reitinguagentuuridesse, mis ei kuulu
samasse reitinguagentuuride gruppi, isegi kui nendel aktsionäridel või
liikmetel ei ole juriidiliselt võimalik saavutada ülevõimu või kontrolli. Risk
on suurem, kui arvestada, et ELis registreeritud reitinguagentuurid on
noteerimata ning seetõttu vähem läbipaistvad äriühingud. Sellest hoolimata ei
peaks selleks, et tagada, et puhtalt majanduslikud investeeringud
reitinguagentuuridesse on siiski võimalikud, laiendama samal ajal rohkem kui
ühte reitinguagentuuri investeerimise piirangut investeeringutele, mida
vahendab kollektiivne investeerimisskeem, mida juhib kolmas isik, kes on
sõltumatu investorist, ja mis ei ole investori mõju all. 3.3. Vastavus ELi toimimise
lepingu artiklitele 290 ja 291 Komisjon võttis
23. septembril 2009 vastu määruste ettepanekud Euroopa Pangandusjärelevalve
(EBA), Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) ning
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) loomiseks. Seoses sellega soovib
komisjon tuletada meelde ELi toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291 seotud
avaldusi, mille ta tegi Euroopa Järelevalveasutuste loomise määruste
vastuvõtmisel ning mille kohaselt „Seoses regulatiivsete standardite
vastuvõtmisega rõhutab komisjon finantsteenuste sektori ainulaadset iseloomu,
mis tuleneb Lamfalussy struktuurist ja mida on tunnustatud selgelt
ELi toimimise lepingule lisatud deklaratsioonis nr 39. Siiski on
komisjonil tõsiseid kahtlusi, kas tema rollile seatud piirangud delegeeritud õigusaktide
ja rakendusmeetmete vastuvõtmisel on kooskõlas ELi toimimise lepingu
artiklitega 290 ja 291.” 3.4. Ettepaneku selgitus Ettepaneku artikliga 1 muudetakse
reitinguagentuuride määrust. Viited järgnevates alapunktides viitavad muudetud
või uutele artiklitele reitinguagentuuride määruses, kui ei ole märgitud
teisiti. 3.4.1. Määruse kohaldamisala
laiendamine, et hõlmata reitingute väljavaated Lisaks krediidireitingutele avaldavad
reitinguagentuurid ka reitingute väljavaated, esitades arvamuse krediidireitingu
tõenäolise muutumise suuna kohta. Komisjoni ettepanekuga laiendatakse
krediidireitingute nõuete kohaldamist vajaduse korral ka reitingu
väljavaadetele. Eelkõige nõuab muudetud tekst, et reitinguagentuurid avaldaksid
ajaperioodi, mille jooksul krediidireitingu muutust prognoositakse (I lisa D
jao II osa punkti 2 alapunkt f). Reitinguagentuuride määrust muudetakse seega
eri kohtades: artiklis 3, artikli 6 lõikes 1, artikli 7 lõikes 5, artikli 8
lõikes 2 ning artikli 10 lõigetes 1 ja 2; I lisas B jao punktides 1, 3 ja 7; C
jao punktides 2, 3 ja 7; D jao I osa punktides 1, 2, 4 ja 5 ning E jao I osa
punktis 3. Lisaks kohandatakse vajaduse korral muudatusi ka vastavalt reitingu
väljavaate kontseptsiooni kasutuselevõtule.. 3.4.2. Muudatused seoses
krediidireitingute kasutamisega Reitinguagentuuride määrusele lisatud uue
artikliga 5a nõutakse, et teatavad finantseerimisasutused hindavad ise
krediidiriski. Seetõttu peaksid need vältima ainult või mehhaaniliselt
välistele krediidireitingutele tuginemist, kui hinnatakse vara
krediidiväärtust. Pädevad asutused peaksid teostama järelevalvet
finantsettevõtete krediidihindamismenetluste adekvaatsuse üle, sealhulgas
jälgima, et finantsettevõtted ei oleks liigselt sõltuvad krediidireitingutest.
See nõue tuleneb finantsstabiilsuse järelevalvenõukogu 2010. aasta oktoobri
põhimõtetest vähendada tuginemist reitinguagentuuride reitingutele. Lisaks ei tohiks ESMA, EBA ja EIOPA vastavalt
uuele artiklile 5b osutada krediidireitingutele oma suunistes, soovitustes ja
tehniliste standardite eelnõus, kui sellised viited võiksid põhjustada seda, et
pädevad asutused või finantsturu osalised tuginevad mehaaniliselt
krediidireitingutele. Lisaks peaksid nad vastavalt kohandama olemasolevaid
suuniseid ja soovitusi hiljemalt 31. detsembriks 2013. Teiste muudatuste eesmärk on käsitleda
krediidireitingutele liigse tuginemise riski finantsturul osalejate poolt
seoses struktureeritud finantsinstrumentidega ja selliste instrumentidega
seotud krediidireitingute kvaliteedi tõstmist: –
Artikkel 8a: see uus artikkel nõuab emitentidelt
(või algsetelt väljastajatelt või sponsoritelt) struktureeritud finantstoodete
kohta perioodiliselt spetsiifilise info avalikustamist, täpsemalt
struktureeritud finantstoodete alusvara põhielementide kohta, mis on investoritele
vajalik oma krediidihinnangu koostamiseks ja seega vältimaks vajadust tugineda
välistele reitingutele. See teave tuleb avalikustada tsentraliseeritud
veebisaidi kaudu, mida haldab ESMA; –
Artikkel 8b: see uus artikkel nõuab emitentidelt
(või seotud kolmandatelt isikutelt), kes küsivad reitingut, enda sidumist kahe
teineteisest sõltumatu reitinguagentuuriga, mis väljastavad paralleelselt kaks
krediidireitingut samadele struktureeritud finantsinstrumentidele. Lõpetuseks tuleks märkida, et paralleelselt on
komisjon teinud ettepaneku muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009.
aasta direktiivi 2009/65/EÜ (vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks
investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja
haldusnormide kooskõlastamise kohta)[10] ning Euroopa Parlamendi
ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiivi 2011/61/EU (alternatiivsete
investeerimisfondide valitsejate kohta), et tagada, et krediidireitingutele
liigse tuginemise vältimise põhimõte on vastavalt integreeritud riiklikesse õigusaktidesse,
millega kõnealuseid direktiivide rakendatakse. 3.4.3. Muudatused seoses
reitinguagentuuride sõltumatusega See muudatuste grupp loob rangemad sõltumatuse
nõuded, mille eesmärk on lahendada huvide konflikte, mis tulenevad mudelist
„emitent maksab” ja reitinguagentuuride aktsionäride struktuurist: –
Artikkel 6a: selle uue artikli järgi ei tohi ükski
reitinguagentuuri liige ega aktsionär, kelle osalus on vähemalt 5 %, omada
üheski teises reitinguagentuuris osalust, mis on 5 % või suurem, välja arvatud
juhul, kui kõnealused reitinguagentuurid on sama grupi liikmed; –
Artikkel 6b: selle uue artikliga kehtestatakse
nende reitinguagentuuride roteerumise nõue, kelle on palganud emitent (st see
ei kehti reitingutele, mida ei ole tellitud), et hinnata emitenti ennast või
tema võlainstrumente. Reitinguagentuur ei tohiks anda reitinguid samale
emitendile üle kolme aasta või üle aasta, kui ta annab reitingu emitendi üle
kümnele järjest hinnatud võlainstrumendile. Siiski, viimane nõue ei tähenda
seda, et lubatud koostööperiood lüheneks alla aasta pikkuseks. Kui emitent
tellib rohkem kui ühe reitingu endale või oma instrumendile, olgu see siis
seadusliku kohustuse tõttu või vabatahtlikult, peab roteeruma ainult üks
agentuur. Siiski on iga sellise reitinguagentuuri maksimaalne koostööperiood
kuus aastat. Endine reitinguagentuur (või mis tahes teine reitinguagentuur, kes
kuulub samasse gruppi või kellel on aktsionärina seos varasema
reitinguagentuuriga) ei tohiks samale emitendile või tema instrumentidele
reitingut anda enne, kui nn jahtumisperiood on möödas. See artikkel näeb ka
ette, et lõpetav reitinguagentuur esitab alustavale reitinguagentuurile
üleandmistoimiku, mis sisaldab asjaomast teavet. Rotatsiooninõue peaks oluliselt leevendama
mudeliga „emitent maksab” seotud võimalikke huvide konflikte. Veelgi enam,
komisjon jätkab reitinguagentuuride tasustamismudelite sobilikkuse jälgimist ja
esitab selle kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule 7. detsembriks
2012, nagu on ette nähtud määruse artikli 39 lõikega 1. Selles kontekstis
kaalub komisjon ka kaugemale ulatuvaid lahendusi, mida on praegu hinnatud ka
teistes jurisdiktsioonides, sealhulgas USAs. Artiklit 6b ei kohaldata riigireitingute suhtes; –
I lisa C jao punkt 8 seoses artikli 7 lõikega 4:
töötajate reitinguagentuurisisese rotatsiooni nõudeid on kohandatud, et võtta
arvesse artiklit 6b. Uued nõuded sätestavad, et peamised reitinguanalüütikud ei
tohiks olla seotud sama üksuse hindamisega kauem kui neli aastat, takistades
seega neil analüütikutel liikuda teise reitinguagentuuri klienditoimikuga
kaasa. Töötajate siserotatsiooni nõuded on sätestatud ka juhuks, kui
reitinguagentuur väljastab tellimata reitinguid või riigireitinguid; –
I lisa B jao punkt 3: määrus keelaks
reitinguagentuuril krediidireitingu väljastamise (või nõuaks, et
reitinguagentuur avalikustaks, et krediidireiting võib olla kallutatud), kui
eksisteerivad tegelikud või võimalikud huvide konfliktid, mis on tekkinud nende
inimeste kaasabil (lisaks reitinguagentuurile ja selle töötajatele, kellele nõuded
juba kehtivad), kellele kuulub rohkem kui 10 % reitinguagentuuri
kapitalist või häältest või kellel on muul moel võimalik avaldada märgatavat
mõju reitinguagentuuri äritegevusele teatavates olukordades, näiteks hinnatud
üksusesse investeerimisel, olles hinnatava üksuse juhtorgani liige jne; –
I lisa B jao punkt 4: isikud, kes omavad üle
5 % reitinguagentuuri kapitalist või häältest või kellel on muul moel
võimalik avaldada märgatavat mõju reitinguagentuuri äritegevusele, ei tohiks
osutada konsultatsiooni- või nõustamisteenuseid hinnatavale üksusele seoses
õigusliku struktuuri, varade, kohustiste või tegevusega. 3.4.4. Muudatused seoses teabe avaldamisega reitinguagentuuride
meetodite, krediidireitingute ja reitingu väljavaadete kohta Teine grupp muudatusi tugevdavad nõudeid
reitinguandmise meetodite avalikustamise kohta, eesmärgiga edendada korrektseid
krediidihindamismenetlusi ja kokkuvõttes parandada reitingute kvaliteeti: –
Artikli 8 lõige 5a, artikli 8 lõike 6 alapunkt aa
ja artikli 22a lõige 3: need kavandatud sätted kehtestavad menetlused uute
reitinguandmismeetodite ettevalmistamiseks või olemasolevate muutmiseks.
Nendega nõutakse sidusrühmadega konsulteerimist uute meetodite või kavandatud
muudatuste ja nende põhjenduste kohta. Lisaks sellele peaksid
reitinguagentuurid esitama kavandatud meetodid ESMA-le, kus neid hinnatakse
olemasolevatele nõuetele vastavuse suhtes. Uusi meetodeid võib kasutada alles
siis, kui ESMA on need heaks kiitnud. Reeglid nõuavad ka uute meetodite
avaldamist koos põhjaliku selgitusega; –
Artikli 8 lõige 7: kõigil reitinguagentuuridel on
kohustus parandada vead oma meetodites või nende täideviimises ning samuti
teavitada ESMAt, hinnatud üksusi ja üldiselt avalikkust sellistest vigadest; –
I lisa D jao I osa I punkt 2a: kohustust anda
suuniseid meetodite ja reitingute aluseks olevate eelduste kohta laiendatakse
struktureeritud finantstoodetelt kõigile varaklassidele. Reitinguagentuuride
pakutavad suunised peaksid olema selged ja kergesti arusaadavad. Lisaks on tugevdatud ka teisi reitinguagentuuride
avaldamiskohustusi: –
I lisa D jao I osa punkt 3: see säte käsitleb
teavet, mille reitinguagentuurid esitavad emitentidele põhialuste kohta, millel
reiting või reitingu väljavaade põhineb, enne reitingu või väljavaate
avaldamist, et pakkuda hinnatavale üksusele võimalust leida hindamises vigu.
Kavandatud nõude alusel peavad reitinguagentuurid teavitama emitente hinnatava
üksuse töötundide ajal vähemalt üks täistööpäev enne avaldamist. See nõue
kehtib kõikide reitingute puhul, olgu need tellitud või mitte, ja ka
väljavaadete puhul; –
I lisa D jao I osa punkt 6: reitinguagentuurid
peaksid avaldama teabe kõikide üksuste või võlainstrumentide kohta, mis on
neile esmaülevaatuseks või eelhindamiseks esitatud. Seeläbi laieneb uue nõudega
see kohustus struktureeritud finantstoodetelt ka muudele reitingutele. Selle
muudatusega kaasneb I lisa D jao II osa punkti 4 väljajätmine. 3.4.5. Muudatused seoses
riigireitingutega Nõudeid, mis kehtivad riigireitingutele
(riikide reitingud, riigi piirkondlike või kohalike ametiasutuste reitingud või
instrumentide reitingud, mille puhul võlainstrumendi või finantskohustuse
väljalaskja on riik või piirkondlik või kohalik ametiasutus), on osaliselt
tugevdatud eesmärgiga parandada selliste reitingute kvaliteeti: –
Artikli 8 lõike 5 uus teine lõik:
reitinguagentuuridel on kohustus hinnata riigireitinguid sagedamini:
kaheteistkümne kuu asemel iga kuue kuu järel; –
I lisa D jagu: uus III osa lisakohustuste kohta
seoses riigireitingute esitamisega. Täpsemalt peavad reitinguagentuurid
avaldama täieliku uurimisaruande riigireitingute andmise või muutmise kohta, et
suurendada läbipaistvust ja parandada kasutajate arusaamist. Riigireitingud
tuleks avaldada pärast äripäeva lõppu ja vähemalt üks tund enne ELi
kauplemiskohtade avamist; –
I lisa E jao III osa punktid 3 ja 7:
läbipaistvusaruande avaldamise nõudeid reitinguagentuuridele tugevdatakse,
nõudes reitinguagentuuridelt läbipaistvust tööjõu jaotamisel eri varaklasside
hindamiseks (st ettevõtete reitingud, struktureeritud finantsinstrumendid,
riigireitingud). Reitinguagentuurid peaksid avaldama ka agregeerimata andmed
käibe kohta, sealhulgas andmed eri varaklasside toodetud tasude kohta. See
teave peaks võimaldama hinnata seda, millisel määral kasutavad
reitinguagentuurid riigireitingute andmisel oma vahendeid. 3.4.6. Muudatused seoses
krediidireitingute ja nende tasude võrreldavusega Konkurentsi suurendamine krediidireitinguturul
ja reitingute kvaliteedi parandamine kuuluvad samuti selle ettepaneku
eesmärkide hulka. Seda eesmärki täidetakse iseäranis järgnevate muudatustega,
mis edendavad krediidireitingute võrreldavust ja suurendavad läbipaistvust
krediidireitingute eest võetud tasude puhul: –
Artikkel 11a: selle uue artikliga nõutakse, et
reitinguagentuurid edastavad oma reitingud ESMA-le, mis kindlustab, et kõik
kättesaadavad reitingud võlainstrumendi kohta on avaldatud Euroopa
reitinguindeksi (EURIX) vormis, mis on investoritele vabalt kättesaadav; –
Artikli 21 lõige 4a: see uus lõik annab ESMA-le
õiguse välja töötada reitinguagentuuride kasutatava ühtse reitinguskaala kohta
uute tehniliste standardite eelnõud, mille kiidab heaks komisjon. Kõik
reitingud peaksid järgima samu skaalastandardeid, tagades, et investorid saavad
reitinguid lihtsamini võrrelda. See säte muudaks EURIXi investoritele ja
teistele sidusrühmadele kasulikumaks; –
I lisa I B jao punkt 3a: reitinguagentuuride poolt
reitingute (ja kõrvalteenuste) eest nõutav tasu peaks olema mittediskrimineeriv
(st põhinema tegelikel kuludel ja läbipaistvatel hinnakriteeriumidel) ja mitte
põhinema sõltuvusel (st mitte sõltuma tulemusest ega tehtud töö tagajärgedest).
See uus säte püüab ka vältida huvide konflikte (st hinnatavad üksused võiksid
maksta kõrgemaid tasusid ülemäära positiivsete reitingute eest); –
I lisa E jao II osa II punkti 2 alapunktid a ja aa:
muudetud punkti 2 alapunkt a nõuab, et reitinguagentuurid igal aastal esitavad
ESMA-le saadud tasude nimekirja iga kliendi, üksikute reitingute ja kõigi
kõrvalteenuste kohta. Tasude avalikustamist täiendatakse uue sättega I lisa E
jao III osa punktis 7, mida on kirjeldatud eespool. Uus punkti 2 alapunkt aa
nõuab, et reitinguagentuurid avalikustavad ESMA-le oma hinnapoliitika,
sealhulgas hinnakriteeriumid seoses eri varaklasside reitingutega. Lõpuks kohustab kavandatud määrus ESMAt
teostama mõningaid kontrollitegevusi seoses turu koondumisega (vt artikli 21
lõige 5) ja komisjoni esitama sel teemal aruande (artikli 39 lõige 4). 3.4.7. Muudatused seoses
reitinguagentuuride tsiviilvastutusega investorite suhtes Kuigi see määruse ettepanek sisaldab sätteid,
mille eesmärk on vähendada ohtu tugineda liigselt välistele
krediidireitingutele (vt selle seletuskirja punkt 3.4.2), mõjutavad nii
regulatiivsetel kui ka muudel eesmärkidel antud krediidireitingud ka
lähitulevikus investeerimisotsuseid. Reitinguagentuuridel on seega investorite
ees oluline kohustus järgida reitinguagentuuride määruses kehtestatud nõudeid.
See kajastub ka kavandatud reitinguagentuuride määruse artiklis 35a, mis loeb
reitinguagentuuri, kui see rikub tahtlikult või suure hooletuse tõttu
reitinguagentuuride määrust ning tekitab seetõttu kahju investorile, kes
sellise reitinguagentuuri reitingu alusel on toiminud, juhul kui kõnealune
rikkumine mõjutas krediidireitingut. 3.4.8. Muud muudatused Määruse teksti on kohandatud ka selleks, et
selgitada mõningaid kohustusi seoses „sertifitseeritud” reitinguagentuuridega,
mis on asutatud kolmandates riikides. Seega muudetakse reitinguagentuuride
määruse artikli 5 lõiget 8, artikli 11 lõiget 2, artikli 19 lõiget 1 ja
artikli 21 lõike 4 punkti e vastavalt. Rikkumiste nimekirja III lisas ja
reitinguagentuuride määruse artiklis 36a lõikes 2 on kohandatud tulenevalt
teistest määruse muudatustest. Et kohandada reitinguagentuuride määrust
Lissaboni lepingu terminoloogiale, on viited „ühendusele” asendatud viidetega
„liidule”. 3.4.9 Euroopa Reitinguagentuuri
küsimus Käesoleva ettepaneku eesmärk ei ole Euroopa
Reitinguagentuuri loomine. Nagu nõudis Euroopa Parlament 8. juuni 2011. aasta
aruandes reitinguagentuuride kohta, vaadeldi seda võimalust põhjalikult
käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangus. Mõjuhinnangu tulemusena leiti,
et isegi kui avalikult rahastatud reitinguagentuuril oleksid eelised võimaluste
paljususe suurendamise suhtes reitinguturul ja pakkudes alternatiivi mudelile
„emitent maksab”, oleks keeruline vastata kahtlustele seoses huvide konflikti
ja usaldusväärsusega, eriti kui selline reitinguagentuur hindaks riigivõlga.
Siiski ei peaks need tulemused mingilgi määral takistama teiste osalejate poolt
uute reitinguagentuuride loomist. Komisjon jälgib, mil määral uued
krediidireitinguturule sisenejad mitmekesisust suurendavad. Mitmed selle ettepaneku meetmetest peaksid
suurendama mitmekesisust ja valikuvõimalust krediidireitingusektoris: –
kavandatud rotatsiooninõue nõuab regulaarset
reitinguagentuuride muutmist, mis peaks avama reitinguturu uutele sisenejatele;
ja –
kavandatud keeld suurtele reitinguagentuuridele
omandada teisi reitinguagentuure kümneaastase perioodi jooksul. Komisjon uurib ka viise, kuidas ja millisel
määral peaks kasutama komisjoni vahendeid, et edendada väiksemate
reitinguagentuuride võrku, mis võimaldaks neil ühendada ressursse ja saada
mastaabisäästu. 4. MÕJU EELARVELE Komisjoni ettepanekul puudub mõju Euroopa
Liidu eelarvele. Täpsemalt, ettepanekus nimetatud ülesanded, mis usaldatakse
ESMA-le, ei nõua ELi lisarahastamist. Tuleks ka märkida, et reitinguagentuuride
määruse artiklis 19[11] sätestatakse, et ESMA
jaoks vajalikud kulutused reitinguagentuuride registreerimiseks ja
järelevalveks on täielikult kaetud reitinguagentuuridelt nõutavate tasudega. 2011/0361 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1060/2009
reitinguagentuuride kohta (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU
NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artiklit 114, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu
riikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust[12], võttes arvesse Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomitee arvamust[13], toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009.
aasta määrusega (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta[14]
on nõutud, et reitinguagentuurid täidavad tegevuseeskirju, et leevendada
võimalikke huvide konflikte, tagada reitingute ja krediidireitingu andmise
menetluse kõrge kvaliteet ja piisav läbipaistvus. Vastavalt Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) nr 513/2011[15] muudatustele on antud
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA) õigus registreerida
reitinguagentuure ja teostada nende üle järelevalvet. See muudatus täiendab
praegust reitinguagentuuride õigusraamistikku. Mõned käsitletud probleemid
(„emitent maksab” mudelist tulenev huvide konflikt, struktureeritud finantsinstrumentidega
seotud avalikustamine) küll tuvastati, kuid neid ei ole lahendatud
olemasolevate eeskirjadega. Praegune riigivõlakriis on toonud esile vajaduse
vaadata läbi eelkõige riigireitingute läbipaistvus- ja menetlusnõuded. (2)
Euroopa Parlament andis 8. juunil 2011 välja
resolutsiooni reitinguagentuuride kohta, milles kutsus üles täiustama
reitinguagentuuride reguleerimist[16]. ECOFINi mitteametlikul
kohtumisel 30. septembril ja 1. oktoobril 2010 tunnistas Euroopa Liidu Nõukogu,
et tuleks täiendavalt võtta meetmeid, et lahendada mitmed probleemid, mis on
seotud reitinguagentuuride tegevusega, sealhulgas liigne tuginemine
krediidireitingutele ja huvide konflikti oht, mis tuleneb reitinguagentuuride
tasustamise mudelist. Euroopa Ülemkogu märkis 23. oktoobri 2011. aasta
istungil, et vaja on astuda samme krediidireitingutele liigse tuginemise
vähendamiseks. (3)
Rahvusvahelisel tasandil avaldas finantsstabiilsuse
nõukogu 20. oktoobril 2010 põhimõtted, et vähendada ametiasutuste ja
finantseerimisasutuste tuginemist reitinguagentuuride reitingutele. Neid
põhimõtteid toetati G20 tippkohtumisel Sŏulis 2010. aasta novembris. (4)
Reitingu väljavaadete olulisus investoritele ja
emitentidele ning nende mõju turgudele on võrreldav krediidireitingute
olulisuse ja mõjuga. Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 1060/2009 nõudeid, mille
eesmärk on tagada, et krediidireitingu andmisel ei esine huvide konflikti ning
see on täpne ja läbipaistev, kohaldada reitingu väljavaadete suhtes.
Järelevalve praeguse tava kohaselt kohaldatakse mitmeid määruse nõudeid
reitingu väljavaadete suhtes.
Käesolevas määruses defineeritakse reitingu väljavaated ja
selgitatakse, milliseid spetsiifilisi sätteid kohaldatakse nende väljavaadete
suhtes. Tänu
sellele peaks nõuded saama selgemaks ja tagatama õiguskindlus. Reitingu
väljavaadete definitsioon vastavalt käesolevale määrusele peaks samuti hõlmama
arvamusi seoses krediidireitingu tõenäolise muutumise suunaga lähemal ajal,
mida on üldiselt nimetatud ka reitingu ülevaatamiseks. (5)
Reitinguagentuurid on finantsturgude olulised
osalised. Seepärast on reitinguagentuuride ja nendepoolse reitingute andmise
sõltumatus ja ausus eriti olulised, et tagada nende usaldusväärsus turuosaliste
silmis, seda eriti investorite ja teiste hulgas, kes kasutavad reitinguid.
Määrusega nr 1060/2009 on ette nähtud, et reitinguagentuurid peavad olema
registreeritud ja nende üle peab teostama järelevalvet, kuna nende teenustel on
märkimisväärne mõju avalikele huvidele. Krediidireitingud, erinevalt
investeerimisanalüüsist, ei ole pelgalt arvamused finantsinstrumendi või
finantskohustuse väärtuse või hinna kohta. Reitinguagentuurid ei ole lihtsalt
finantsanalüütikud ega investeerimisnõustajad. Krediidireitingutel on
regulatiivne väärtus reguleeritud investoritele, nt krediidiasutustele,
kindlustusandjatele ja teistele institutsionaalsetele investoritele. Kuigi
ajendit liigselt tugineda krediidireitingutele on vähendatud, on
krediidireitingud jätkuvalt investeerimisotsuste aluseks eelkõige teabe
ebasümmeetrilisuse tõttu ja selleks, et tagada tõhusus. Sellega seoses peavad
reitinguagentuurid olema sõltumatud ja sellisena peavad neid tajuma ka
turuosalised. (6)
Määrusega (EÜ) nr 1060/2009 on juba ette nähtud
esimesed meetmed, millega lahendada reitinguagentuuride ja nendepoolse
reitingute andmise sõltumatuse ja aususe küsimus. Reitinguagentuuride
sõltumatuse tagamine ja tekkida võiva huvide konflikti tuvastamine, haldamine
ja võimalikul määral vältimine olid ka 2009. aasta määruse sätete eesmärgiks.
Kuigi olemasolevad nõuded on tugevaks aluseks, ei ole nende mõju olnud piisav.
Reitinguagentuure ei peeta siiski piisavalt sõltumatuteks osalisteks. Hinnatava
üksuse poolne reitinguagentuuri valik ja tasu maksmine („emitent maksab” mudel)
tekitab iseenesest huvide konflikte, mida praegused nõuded piisavalt ei
lahenda. Selle mudeli alusel on reitinguagentuuridel motivatsioon väljastada
emitendile rahuldustpakkuv reiting, et tagada pikaajaline ärisuhe, mis
kindlustab sissetuleku või lisatöö ja -tulud. Lisaks võivad suhted
reitinguagentuuride aktsionäride ja hinnatavate üksuste vahel põhjustada huvide
konflikte, mida olemasolevad nõuded piisavalt ei puuduta. Selle tulemusena võib
„emitent maksab” mudeli alusel antud krediidireitinguid pidada reitinguteks,
mis sobivad pigem emitendile, mitte aga krediidireitinguteks, mida vajab
investor. Ilma et see piiraks selle aruande järeldusi, mille komisjon esitab
„emitent maksab” mudeli kohta 2012. aasta detsembriks vastavalt määruse (EÜ) nr
1060/2009 artikli 39 lõikele 1, on oluline tugevdada reitinguagentuuride
sõltumatuse tingimusi, et suurendada „emitent maksab” mudeli alusel antud
reitingute usaldusväärsust. (7)
Krediidireitingute turg näitab, et
traditsiooniliselt astuvad reitinguagentuurid ja hinnatavad üksused
pikaajalisse suhtesse. See tekitab tuttavlikkuse ohu, kuna reitinguagentuur
võib muutuda hinnatava ettevõtte soovidele liiga vastuvõtlikuks. Sellisel juhul
võib reitinguagentuuri erapooletus muutuda aja jooksul küsitavaks. Tõepoolest,
korporatiivse emitendi volitatud ja tema poolt makstud reitinguagentuuril on
stiimul anda ülemäära soodus reiting hinnatavale üksusele või tema
võlainstrumendile, et säilitada ärisuhe sellise emitendiga. Emitentidel on
samuti pikaajalisi suhteid soodustavad stiimulid, nt seotuse efekt: emitent
võib hoiduda reitinguagentuuri vahetamisest, kuna see võib tekitada
investoritel kahtlusi emitendi krediidikvaliteedis. See probleem oli tuvastatud
juba määruses (EÜ) nr 1060/2009, millega nõuti, et reitinguagentuurid kasutavad
rotatsioonimehhanismi, nähes ette analüütikute meeskondade ja
krediidireitingukomisjonide koosseisu järkjärgulise muutmise, nii et
reitinguanalüütikud ja reitinguid heakskiitvad isikud ei muutuks erapoolikuks.
Nende nõuete järgimise edu sõltus suuresti ikkagi reitinguagentuuri sisemistest
käitumislahendusest: töötajate tegelik sõltumatus ja professionaalsus vis-à-vis
reitinguagentuuri enda ärihuvid. Neid nõudeid ei kavandatud, et pakkuda
piisavat tagatist kolmandatele isikutele seoses sellega, et pikaajalisest
suhtest tekkivaid huvide konflikte saaks tõhusalt leevendada või vältida.
Seepärast tundub vajalik näha ette struktuurne lahendus, millel on suurem mõju
kolmandatele isikutele. Seda saaks tõhusalt saavutada, piirates aega, mille
jooksul reitinguagentuur võib järjepidevalt anda krediidireitinguid samale
emitendile või tema võlainstrumendile. Hinnatava emitendi või emitendi, kes on
emiteerinud hinnatava võlainstrumendi, ja reitinguagentuuri vahelise ärisuhte
maksimaalse kestuse kehtestamine peaks kõrvaldama stiimuli anda kõnealusele
emitendile soodsaid reitinguid. Peale selle peaks nõue, et reitinguagentuurid
roteeruvad ja et see on normaalne ja tavaline turutava, tõhusalt kõrvaldama
seotuse efekti, mille korral emitent hoidub reitinguagentuuri muutmisest, kuna
see võiks tekitada investoritel kahtlusi emitendi krediidikvaliteedis.
Lõpetuseks, reitinguagentuuride roteerumine peaks positiivselt mõjuma reitinguturule,
kuna see lihtsustaks esmast sisenemist turule, ning pakkuma olemasolevatele
reitinguagentuuridele võimalust laiendada äritegevust uutele valdkondadele. (8)
Nende reitinguagentuuride korrapärane roteerumine,
kes annavad krediidireitinguid emitendile või tema võlainstrumentidele, peaks
mitmekesistama selle emitendi krediidikvaliteedi hindamist, kes valib kõnealuse
reitinguagentuuri ja maksab talle. Reitinguagentuuride kasutatavate arvukate ja
erinevate vaadete, seisukohtade ja meetoditega peaks saadama erinevamaid
krediidireitinguid ning see peaks parandama emitentide krediidikvaliteedi
hindamist Et sellisel mitmekesisusel oleks oma roll ja et vältida nii
emitentide kui ka reitinguagentuuride rahuolu enesega, tuleb reitinguagentuuri
ja maksva emitendi ärisuhet piirata tasemeni, mis tagab pideva värske pilgu
emitentide krediidikvaliteedile. Kui võtta arvesse ka vajadust tagada
krediidireitingute teatav järjepidevus, tundub olevat asjakohane periood kolm
aastat. Huvide konflikti oht suureneb olukordades, kus reitinguagentuur sageli
annab lühikese aja jooksul krediidireitinguid sama emitendi
võlainstrumentidele. Sellisel juhul peaks sarnaste tulemuste tagamiseks olema
ärisuhte maksimaalne kestus lühem. Seega peaks ärisuhe lõppema pärast seda, kui
reitinguagentuur on andnud reitingu sama emitendi kümnele võlainstrumendile. Et
siiski vältida emitentide ja reitinguagentuuride ebaproportsionaalset koormust,
ei tuleks kehtestada nõuet muuta reitinguagentuuriga sõlmitud ärisuhte esimese
12 kuu jooksul. Kui emitent annab volitused rohkem kui ühele
reitinguagentuurile kas seetõttu, et ta on struktureeritud finantsinstrumentide
emitendina kohustatud nii tegema, või vabatahtlikult, peaks olema piisav, et
range rotatsiooniperiood kohaldub üksnes ühe reitinguagentuuri suhtes. Siiski
ei peaks ka sellisel juhul ületama emitendi ja täiendavate reitinguagentuuride
vaheline ärisuhe kuut aastat. (9)
Reitinguagentuuride rotatsiooni nõuet tuleks täita
usaldusväärsel viisil, et sellel oleks mõte. Rotatsiooninõue ei täida eesmärki,
kui lahkuv reitinguagentuur võib jälle pakkuda reitinguandmise teenust samale
emitendile liiga lühikese aja järel. Seepärast on asjakohane näha ette sobiv
aeg, mille jooksul ei või sama emitent uuesti volitada kõnealust
reitinguagentuuri andma reitingut. Kõnealune periood peaks olema piisavalt
pikk, et alustav reitinguagentuur saaks emitendile tõhusalt osutada
reitinguandmise teenust, et tagada, et emitenti saaks tõeliselt uurida
teistsuguse lähenemisviisi alusel ja tagada, et uue reitinguagentuuri antud
krediidireitingud oleksid piisavalt jätkusuutlikud. Kõnealune periood peaks
tagama, et emitent ei saa tugineda mugavatele kokkulepetele ainult kahe
reitinguagentuuriga, mis pidevalt vahetaksid teineteist välja, kuna sellega
säiliks tuttavlikkuse oht. Sellest tulenevalt peaks aeg, mille jooksul lõpetav
reitinguagentuur ei peaks emitendile osutama reitinguandmise teenust, olema
üldiselt neli aastat. (10)
Reitinguagentuuri vahetamine suurendab ohtu, et
hinnatava üksuse kohta läheb kaduma teave, mille on saanud lõpetav reitinguagentuur.
Selle tulemusena peab alustav reitinguagentuur tegema märkimisväärseid
jõupingutusi, et saada ülesande täitmiseks vajalikud teadmised. Sujuva
ülemineku peaks siiski tagama nõue, et lõpetav reitinguagentuur edastab
hinnatava ettevõtte või instrumendi kohta alustavale reitinguagentuurile
olulise teabe. (11)
Nõue emitentidele korrapäraselt vahetada seda
reitinguagentuuri, kelle nad volitavad andma reitingut, on vastavuses
taotletava eesmärgiga. See nõue kehtib ainult teatavatele reguleeritud
asutustele (registreeritud reitinguagentuurid), kes osutavad teenuseid, mis
mõjutavad avalikku huvi (krediidireitingud, mida saab kasutada regulatiivsetel
eesmärkidel) teatavatel tingimustel („emitent maksab” mudel). Privileegiga, et
reitinguagentuuri teenustel loetakse olevat oluline osa finantsteenuste turu
reguleerimisel ja teda tunnustatakse selle funktsiooni täitjana, kaasneb
kohustus täita teatavaid kohustusi, et tagada sõltumatus ja sõltumatuse maine
igas olukorras. Reitinguagentuur, kes ei saa osutada krediidireitingu andmise
teenust teatavale emitendile, võib siiski osutada seda teenust teistele
emitentidele. Turuolukorras, kus rotatsiooninõue kehtib kõigile osalistele,
tekivad uued ärivõimalused, kuna reitinguagentuuri peavad vahetama kõik
emitendid. Peale selle võivad reitinguagentuurid alati anda samale emitendile
krediidireitinguid omal algatusel, võttes aluseks oma kogemuse. Tellimata
reitinguid ei piira „emitent maksab” mudel ja seega ohustavad neid võimalikud
huvide konfliktid vähem. Emitentide jaoks reitinguagentuuriga ärisuhte
maksimaalse kestuse kehtestamine või nõue rohkem kui ühe reitinguagentuuri
palkamise kohta piirab samuti nende äritegevuse vabadust. Selline piirang on
siiski vajalik avaliku huvi põhjustel, võttes arvesse vastuolu „emitent maksab”
mudeli ja reitinguagentuuri vajaliku sõltumatuse vahel, et tagada sõltumatud
krediidireitingud, mida saaksid kasutada investorid regulatiivsetel
eesmärkidel. Samal ajal ei lähe kõnealused piirangud kaugemale sellest, mida on
vaja ja mida võiks pigem näha elemendina, mis tõstab emitentide
krediidikvaliteeti teiste osaliste ja kokkuvõttes turu silmis. (12)
Riigireitingutel on üks eripära, nimelt ei
kohaldata „emitent maksab” mudelit. Selle asemel antakse enamik reitinguid omal
algatusel, luues sellega aluse asjaomase riigi finantseerimisasutuste nii
tellitud kui ka tellimata reitingutele. Seepärast ei ole vaja nõuda nende
reitinguagentuuride roteerumist, kes annavad riigireitinguid. (13)
Reitinguagentuuri sõltumatust hinnatavast üksusest
mõjutavad ka hinnatava üksuse oluliste aktsionäride võimalikud huvide
konfliktid: reitinguagentuuri aktsionär võib olla ka hinnatava üksuse või
seotud kolmanda isiku haldus- või järelevalvenõukogu liige. Määruse (EÜ) nr
1060/2009 nõuded käsitlevad sellist tüüpi olukorda ainult seoses huvide
konfliktidega, mille on põhjustanud reitinguanalüütikud, isikud, kes kiidavad
heaks reitingud, või teised reitinguagentuuri töötajad. Määruses ei nimetata
aga võimalikku huvide konflikti, mille on põhjustanud reitinguagentuuri
aktsionärid või liikmed. Et parandada reitinguagentuuride sõltumatuse tajumist
hinnatavatest üksustest, on asjakohane laiendada olemasolevaid nõudeid, mida
kohaldatakse reitinguagentuuride töötajate põhjustatud huvide konfliktide
suhtes, ka nendele huvide konfliktidele, mille põhjustavad aktsionärid või
liikmed, kes omavad reitinguagentuuris märkimisväärset positsiooni. Seega peaks
reitinguagentuur keelduma krediidireitingute andmisest või andma teada, et
krediidireiting võib olla kallutatud, kui aktsionär või liige, kellel on 10 %
kõnealuse agentuuri häältest, on samuti hinnatava üksuse haldus- või
järelevalvenõukogu liige või on investeerinud hinnatavasse üksusesse. Veelgi
enam, kui aktsionäril või liikmel on võimalus oluliselt mõjutada
reitinguagentuuri äritegevust, ei peaks kõnealune isik osutama konsultatsiooni-
või nõustamisteenust hinnatavale üksusele või seotud kolmandale isikule seoses
selle äri- või juriidilise struktuuri, varade, kohustiste või tegevustega. (14)
Sõltumatuse ja huvide konfliktide ennetamise nõuded
võivad muutuda ebatõhusaks, kui reitinguagentuurid ei ole üksteisest
sõltumatud. Nende nõuete toimivaks kohaldamiseks on vaja piisavalt suurt hulka
reitinguagentuure, mis ei ole seotud ei rotatsiooni tõttu lõpetava
reitinguagentuuriga ega samale emitendile paralleelselt reitingut andva
reitinguagentuuriga. Kui emitendil ei ole hetke turuolukorras piisavat valikut
reitinguagentuuride hulgast, muutuvad ebatõhusaks nõuded, mille eesmärk on
parandada sõltumatuse tingimusi. Seepärast on asjakohane nõuda, et rotatsiooni
korral on lõpetav ja alustav reitinguagentuur ning samale emitendile
paralleelselt reitinguteenust osutavad kaks reitinguagentuuri üksteisest
rangelt eraldatud. Asjaomased reitinguagentuurid ei tohiks olla omavahel seotud
läbi kontrolli, kuuluda samasse reitinguagentuuride gruppi, olla mis tahes
teise agentuuri aktsionärid või liikmed ega suuta kasutada selles hääleõigusi,
samuti ei tohiks nad omada võimalust määrata mis tahes teise reitinguagentuuri
haldus- või järelevalvenõukogu või juhatuse liikmeid. (15)
Seda, kuidas tajutakse reitinguagentuuride
sõltumatust, mõjutaks eriti asjaolu, kui samad aktsionärid või liikmed
investeerivad eri reitinguagentuuridesse, mis ei kuulu samasse
reitinguagentuuride gruppi, kui investeering saavutab teatava taseme, mis
võimaldaks nendel aktsionäridel või liikmetel mõjutada teataval määral
agentuuri äritegevust. Seepärast on reitinguagentuuride sõltumatuse (ja
sõltumatuse tajumise) tagamiseks asjakohane näha ette rangemad nõuded seoses
reitinguagentuuride ja nende aktsionäride suhetega. Sel põhjusel ei tohiks
keegi omada samal ajal 5 %-list või suuremat osalust rohkem kui ühes
reitinguagentuuris, välja arvatud juhul, kui agentuurid kuuluvad samasse
gruppi. (16)
Eesmärk tagada reitinguagentuuride piisav
sõltumatus tingib, et investorid ei tohiks samal ajal omada rohkem kui ühes
reitinguagentuuris investeeringuid, mis moodustavad investeeringutest 5 %
või rohkem. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta
direktiiviga 2004/109/EÜ (läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis
kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud
reguleeritud turul kauplemisele)[17] nõutakse, et need
isikud, kes kontrollivad noteeritud äriühingus 5 % häältest, avalikustavad
selle muu hulgas investorite huvides, et nad oleks teadlikud muutustest sellise
äriühingu häälte struktuuris. 5 % häältest loetakse seega oluliseks
osaluseks, mis võib mõjutada äriühingu häälte struktuuri. Seepärast on
asjakohane kasutada 5 % taset samaaegselt rohkem kui ühte
reitinguagentuuri investeerimise piiramisel. Seda meedet ei saa pidada
ebaproportsionaalseks, võttes arvesse asjaolu, et kõik registreeritud
reitinguagentuurid liidus on noteerimata äriühingud, seega ei kohaldata nende
suhtes läbipaistvus- ja menetlusnõudeid, mida kohaldatakse ELis noteeritud
äriühingute suhtes. Noteerimata äriühinguid juhitakse sageli aktsionäride
protokollide ja kokkulepetega ning aktsionäride ja liikmete arv on tavaliselt
väike. Seepärast võib isegi vähemuspositsioonil olla noteerimata
reitinguagentuuris mõju. Siiski, et tagada, et puhtalt majanduslikud
investeeringud reitinguagentuuridesse on siiski võimalikud, ei peaks laiendama
samal ajal rohkem kui ühte reitinguagentuuri investeerimist investeeringutele,
mida vahendab kollektiivne investeerimisskeem, mida juhib kolmas isik, kes on
sõltumatu investorist, ja mis ei ole investori mõju all. (17)
Uued nõuded, mis piiravad emitendi ja
reitinguagentuuri vahelise ärisuhte kestust, kujundaks liidus oluliselt ümber
krediidireitingute turu, mis praegusel ajal on suures osas koondunud. Uued
turuvõimalused tekiksid väikestel ja keskmise suurusega reitinguagentuuridel,
kes peaks veel arenema, et võtta vastu uute nõuete jõustumisele järgnevate
esimeste aastate väljakutse. Need arengud lisaksid turule tõenäoliselt
mitmekülgsust. Uute nõuete eesmärgid ja mõju oleksid aga ohus, kui nende
esimeste aastate jooksul takistaksid suured reitinguagentuurid konkurentidel
usaldusväärsete alternatiivide loomist, ostes teised reitinguagentuurid üles.
Krediidireitingute turu jätkuv koondumine, mida tingivad suured sissetöötanud
tegijad, vähendaks registreeritud reitinguagentuuride arvu, tekitades seega
emitendile valikuprobleeme hetkel, mil ta on seadusega kohustatud määrama ühe
või mitu reitinguagentuuri, ning häiriks uute nõuete ladusat toimimist. Veelgi
olulisem, suurte sissetöötatud reitinguagentuuride juhitud jätkuv koondumine
takistaks eelkõige turul mitmekesisuse tekkimist. (18)
Mõju, mis on sõltumatust ja huvide konfliktide
ennetamist nõudvatel nõuetel, mille kohaselt reitinguagentuurid ei tohiks pika
aja jooksul osutada krediidireitingualaseid teenuseid samale emitendile, võib
jääda saavutamata, kui reitinguagentuuridel lubataks saada otse või kaudselt
teiste reitinguagentuuride aktsionäriks või liikmeks. (19)
Oluline on tagada, et reitinguandmise meetodite muutmine
ei muudaks meetodeid vähem karmiks. Selleks peaks emitentidel, investoritel ja
teistel huvitatud isikutel olema võimalus kommenteerida reitinguandmise meetodi
mis tahes kavandatud muutmist. See aitab neil mõista uute meetodite taga
olevaid põhjusi ja kõnealuseid muudatusi. Kavandatud meetodite kohta emitentide
ja investorite tehtud kommentaarid võivad anda reitinguagentuuridele
väärtuslikku teavet meetodi kindlaksmääramisel. Peale selle peaks ESMA enne
meetodite rakendamist kontrollima ja kinnitama uute reitinguandmise meetodite
vastavust määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 8 lõikele 3 ja asjaomasele
regulatiivsele tehnilisele standardile. ESMA peaks kontrollima, et kavandatud
meetodid on ranged, süsteemsed, järjepidevad ja need tuleb kinnitada, võttes aluseks
ajaloolise kogemuse, sealhulgas järeltestimise. Selline kontrollimenetlus ei
peaks siiski andma ESMA-le õigust hinnata kavandatud meetodi asjakohasust või
meetodi rakendamise järel antud krediidireitingute sisu. (20)
Struktureeritud finantsinstrumentide keerukuse
tõttu ei ole reitinguagentuuridel alati õnnestunud tagada sellistele
instrumentidele antud krediidireitingute kõrget kvaliteeti. See on vähendanud
turu usaldust sellist tüüpi krediidireitingute vastu. Usalduse taastamiseks
oleks asjakohane nõuda, et emitendid või nendega seotud kolmandad isikud
kaasavad kaks eri reitinguagentuuri struktureeritud finantsinstrumentidele
reitingu andmisesse, mis võiks viia erinevate või konkureerivate hinnanguteni.
See võiks vähendada ka liigset tuginemist ühele krediidireitingule. (21)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev]
direktiiviga xxx/xx/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise
tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete
täitmise järelevalvet,[18] on kehtestatud nõue, et
pangad ja investeerimisühingud hindavad nende üksuste ja finantsinstrumentide
krediidiriski, millesse nad investeerivad ise, ega tugine selles küsimuses
välisreitingutele. Seda nõuet tuleks laiendada teistele liidu õigusaktidega
reguleeritud finantseerimisasutustele, sealhulgas investeeringu valitsejatele.
Liikmesriikidel ei tohiks olla õigust kehtestada nõudeid, mis võimaldavad
kõnealustel investoritel rohkem tugineda välisreitingutele. (22)
Peale selle parandataks investorite võimalusi
hinnata teadlikult struktureeritud finantsinstrumentide krediidikvaliteeti, kui
investoritel oleks piisavalt teavet nende instrumentide kohta. See vähendab
investori sõltuvust krediidireitingutest. Lisaks suurendaks asjaomase teabe
avaldamine struktureeritud finantsinstrumentide kohta konkurentsi
reitinguagentuuride hulgas, kuna see võiks suurendada omal algatusel antud
reitingute arvu. (23)
Investoritel, emitentidel ja teistel huvitatud
isikutel peaks olema juurdepääs ajakohasele reitinguid käsitlevale teabele
kesksel veebilehel. ESMA loodud Euroopa reitinguindeks (EURIX) peaks võimaldama
investoritel hõlpsasti võrrelda kõiki olemasolevaid reitinguid seoses teatava
hinnatud üksusega ning varustama neid keskmiste reitingutega. Selleks et
investoritel oleks võimalik võrrelda samale üksusele eri reitinguagentuuride
antud reitinguid, on vaja, et reitinguagentuurid kasutaksid ühtset
reitinguskaalat, mille töötab välja ESMA ja võtab vastu komisjon regulatiivse
tehnilise standardina. Ühtse reitinguskaala kasutamine peaks olema kohustuslik
ainult EURIXi veebilehel reitingute avaldamiseks, kuna reitinguagentuuridel
peaks oma veebisaidil reitingute avaldamisel olema õigus kasutada nende oma
reitinguskaalasid. Ühtse reitinguskaala kohustuslikul kasutamisel ei peaks
olema ühtlustav mõju reitinguagentuuride meetoditele ja menetlustele, vaid see
peaks piirduma sellega, et reitingud tehakse võrreldavaks. On oluline, et
EURIXi veebilehel on lisaks agregeeritud reitinguindeksile esitatud kõik
võimalikud reitingud instrumentide kaupa, et investorid saaksid enne
investeerimisotsuse tegemist kaaluda kõiki võimalikke arvamusi. Agregeeritud
reitinguindeks võib aidata investoritel saada esimese näidu üksuse
krediidikvaliteedi kohta. EURIX võiks aidata väiksematel ja uutel
reitinguagentuuridel muutuda nähtavamaks. Euroopa reitinguindeks täiendaks
teavet ajalooliste tegevusandmete kohta, mille reitinguagentuurid peavad
avaldama ESMA keskses teabehoidlas. Euroopa Parlament toetas sellise Euroopa
reitinguindeksi loomist 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis reitinguagentuuride
kohta[19]. (24)
Krediidireitingutel, olgu need antud regulatiivsel
eesmärgil või mitte, on oluline mõju investeerimisotsustele. Seega on
reitinguagentuuridel oluline vastutus investorite ees, tagades, et nad järgivad
määruse (EÜ) nr 1060/2009 nõudeid, nii et nende reitingud on sõltumatud,
objektiivsed ja piisava kvaliteediga. Kui puudub lepinguline suhe
reitinguagentuuri ja investori vahel, ei ole investoril alati lihtne sundida
agentuuri olema tema uhtes vastutustundlik. Seepärast on oluline näha ette nende
investorite õigus õiguskaitsele, kes tuginesid krediidireitingule, mis ei olnud
kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1060/2009. Investoritel peaks olema võimalus pidada
reitinguagentuuri vastutavaks kõnealuse määruse sellisest rikkumisest tingitud
mis tahes kahju eest, millel on mõju reitingule. Rikkumised, mis ei mõjuta
reitingut, nt läbipaistvuskohustuste rikkumised, ei peaks käivitama
tsiviilvastutusega seotud nõudeid. (25)
Reitinguagentuure saab pidada vastutavaks ainult
siis, kui nad tahtlikult või suure hooletusega rikuvad määrusega (EÜ) nr
1060/2009 kehtestatud kohustusi. See süükriteerium tähendab, et
reitinguagentuurid ei peaks saama hüvitisnõudeid, kui nad eiravad määruse
kohaseid individuaalseid kohustusi, eiramata oma ülesandeid tõsisel viisil. See
süükriteerium on asjakohane, kuna reitinguagentuuri tegevus hõlmab teataval
määral keeruliste majandustegurite hindamist ja eri meetodite rakendamine võib
anda tulemuseks eri reitingud, millest ühtegi ei saa pidada valeks. (26)
Oluline on pakkuda investoritele tõhusat õigust
õiguskaitsele reitinguagentuuride vastu. Kuna investoritel puudub täpne
ülevaade reitinguagentuuride sisemenetluste kohta, tundub olevat asjakohane
kasutada tõendamiskohustuse ümberpööramist seoses rikkumise ja rikkumise mõjuga
reitingu tulemusele, kui investor on mõistlikul seisukohal, et selline
rikkumine on aset leidnud. Samas peaks tõendamiskohustus seoses kahju
olemasoluga ja kahju tekitanud rikkumise põhjuslikkus, mis mõlemad on pigem
seotud investori valdkonnaga, olema täielikult investoril. (27)
Seoses küsimustega, mis on seotud reitinguagentuuri
tsiviilvastutusega ja mis ei ole käesoleva määrusega hõlmatud, peaksid sellised
küsimused kuuluma kohaldatava siseriikliku õiguse alla vastavalt rahvusvahelise
eraõiguse asjaomastele eeskirjadele. Milline on pädev kohus tegema otsust
investori esitatud tsiviilvastutust käsitleva kaebuse kohta, tuleks määrata
rahvusvahelise kohtualluvuse asjaomaste eeskirjade alusel. (28)
Asjaolu, et kutselised investorid, sealhulgas
investeeringu valitsejad, on kohustatud ise hindama varade krediidikvaliteeti,
ei peaks kohtuid takistama tegemast otsust, et käesoleva määruse rikkumine
reitinguagentuuri poolt on põhjustanud kahju investorile, kelle ees on
reitinguagentuuril vastutus. Kuigi käesoleva määrusega parandatakse investorite
võimalusi hinnata ise riske, on neil jätkuvalt reitinguagentuuridest piiratum
juurdepääs teabele. Eriti just väiksematel investoritel on sageli piiratud
võime kriitiliselt vaadata üle reitinguagentuuri antud välisreiting. (29)
Et veelgi leevendada huvide konflikte ja toetada
ausat konkurentsi krediidireitingute turul, on oluline tagada, et
reitinguagentuuride poolt klientidelt võetavad tasud ei oleks diskrimineerivad.
Sama tüüpi teenuse eest võetavad erinevad tasud oleksid õigustatud üksnes
juhul, kui eri klientidele selle teenuse osutamise kulud tegelikult erinevad.
Lisaks ei tohiks kõnealuselt emitendilt reitinguteenuse eest nõutud tasud
sõltuda tehtud töö tulemusest või seotud (kõrvalteenused) teenuste osutamisest.
Et oleks võimalik teostada tõhusat järelevalvet kõnealuste nõuete täitmise üle,
peaksid reitinguagentuurid ESMA-le avaldama igalt oma kliendilt saadud tasud ja
oma üldise hinnapoliitika. (30)
Et toetada ajakohaste ja usaldusväärsete
riigireitingute andmist ja muuta kasutajatele lihtsamaks nende mõistmine, on
oluline reitingud korrapäraselt üle vaadata. Samuti on oluline suurendada
läbipaistvust seoses läbiviidud uurimistöö, reitinguandmise ettevalmistamiseks
määratud töötajate ja riigivõlaga seoses reitinguagentuuride antud
krediidireitingu aluseks olevate eeldustega. (31)
Praegu nõutakse, et hinnatavale üksusele tuleb
reitingust teatada 12 tundi enne selle avaldamist. Et vältida teatamist
väljaspool tööaega ja et anda hinnatavale üksusele piisavalt aega kontrollida
reitingu aluseks olevate andmete korrektsust, tuleks täpsustada, et hinnatavat
üksust tuleks teavitada terve tööpäev enne reitingu või reitingu väljavaate
avaldamist. (32)
Võttes arvesse riigireitingute eripära ja et
vähendada volatiilsuse ohtu, on asjakohane nõuda, et reitinguagentuurid
avaldavad kõnealused reitingud alles pärast liidus asuvate kauplemiskohtade
sulgemist ja vähemalt üks tund enne nende avamist. (33)
Finantsteenuste valdkonna tehnilised standardid
peaksid tagama ühtsuse ja hoiustajate, investorite ja tarbijate piisava kaitse
kogu liidus. Kuna ESMA-l on põhjalikud eriteadmised, on tõhus ja asjakohane
teha talle ülesandeks töötada komisjonile esitamiseks välja regulatiivsete
tehniliste standardite eelnõud, mille puhul ei ole vaja teha poliitilisi
otsuseid. (34)
Komisjon peaks võtma vastu ESMA välja töötatud
regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu seoses järgmisega:
üleandmistoimiku sisu reitinguagentuuri asendamise korral teisega; emitentide
struktureeritud finantsinstrumentide kohta esitatava teabe sisu, esitamise
sagedus ja esitamise viis; reitinguagentuuride kasutatava
standardreitinguskaala ühtlustamine, teabe esitamine, sealhulgas seoses
EURIXiga reitinguagentuuride ESMA-le esitatavate aruannete struktuur, vorm,
meetod ja esitamise aeg; reitinguagentuuride võetavate tasusid käsitlevate
aruannete sisu ja vorm, et ESMA saaks teostada pidevat järelevalvet. Komisjon
peaks kõnealused standardid võtma vastu delegeeritud õigusaktidena vastavalt
aluslepingu artiklile 290 ja määruse (EL) 1095/2010 artiklitele 10–14. (35)
Määrusega (EÜ) nr 1060/2009 on lubatud kasutada
kolmandas riigis antud reitinguid regulatiivsetel eesmärkidel, kui need on
andnud reitinguagentuurid, kes on sertifitseeritud vastavalt artiklile 5, või
heaks kiitnud liidus asuvad reitinguagentuurid vastavalt kõnealuse määruse
artikli 4 lõikele 3. Sertifitseerimiseks on vaja, et komisjon on võtnud vastu
otsuse, et kolmanda riigi reitinguagentuuride regulatiivne kord on samaväärne,
ning heakskiitmiseks on vaja, et kolmanda riigi reitinguagentuuri tegevus
vastab nõuetele, mis on vähemalt sama ranged kui asjaomased ELi nõuded.
Käesoleva määrusega kehtestatud mõned sätted ei peaks kohalduma samaväärsuse ja
heakskiitmise hindamise suhtes. Nii on see sätete puhul, millega kehtestatakse
kohustused üksnes emitentidele, mitte reitinguagentuuridele. Peale selle peaks
käesolevas kontekstis jätma käsitlemata artiklid, mis on pigem seotud ELis
reitinguturu struktuuriga, mitte reitinguagentuuride tegevusega. Et anda
kolmandatele riikidele piisavalt aega ajakohastada oma õigusraamistikke seoses
ülejäänud uute oluliste sätetega, peaks viimaseid kohaldama ainult samaväärsuse
ja heakskiitmise hindamiseks 1. juunist 2014. On oluline meenutada sellega
seoses, et kolmanda riigi õiguskord ei pea olema identne käesoleva määruse
nõuetega. Nagu juba märgitud määruses (EÜ) nr 1060/2009, peaks selleks, et olla
samaväärne või sama karm kui ELi õiguskord, olema piisav, et kolmanda riigi
õiguskorraga saavutatakse praktikas samad eesmärgid ja sama mõju. (36)
Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt kindlustada
reitinguagentuuride sõltumatus, toetada nõuetekohaseid reitinguandmise
menetlusi ja meetodeid, vähendada riigireitingutega seonduvaid riske, vähendada
turuosaliste liigse krediidireitingutele tuginemise riski ning tagada
investorite õiguskaitse, ei ole liikmesriikide tasandil võimalik piisavalt
saavutada ning seda on üleeuroopalise struktuuri ja krediidireitingute alase
tegevuse mõju järelevalve teostamiseks parem saavutada liidu tasandil, võib
liit võtta vastu meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud
subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse
põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks
vajalikust kaugemale. (37)
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1060/2009
vastavalt muuta, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1060/2009 muutmine Määrust (EÜ) nr 1060/2009 muudetakse
järgmiselt. 1) Artikkel 1 asendatakse järgmisega. „Artikkel 1 Reguleerimisese Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtne
regulatiivne lähenemisviis, et edendada krediidireitingualase tegevuse
terviklikkust, läbipaistvust, vastutustunnet, head valitsemistava ja
usaldusväärsust, aidates parandada liidus antud krediidireitingute kvaliteeti,
andes seeläbi panuse siseturu sujuvale toimimisele ning saavutades ühtlasi
tarbijate ja investorite kõrgetasemeline kaitse. Sellega kehtestatakse
krediidireitingute andmise tingimused ja reitinguagentuuride organisatsiooni ja
tegevuse eeskirjad, sealhulgas nende aktsionärid ja liikmed, et suurendada
reitinguagentuuride sõltumatust, vältida huvide konflikte ja parandada tarbija
ja investori kaitset. Käesoleva määrusega kehtestatakse liidus asuvate
emitentide, algatajate ja sponsorite kohustused seoses struktureeritud
finantsinstrumentidega.” 2) Artikli 2 lõikes 1 asendatakse sõna
„ühenduses” sõnaga „liidus”. 3) Artikli 3 lõiget 1 muudetakse
järgmiselt. a) punktis g asendatakse sõna „ühenduse”
sõnaga „liidu”; b) punktis m asendatakse sõna „ühenduses”
sõnaga „liidus”; c) Lisatakse järgmised punktid: „s) „emitent” – emitent, nagu määratletud direktiivi
2003/71/EÜ artikli 2 lõike1 punktis h; t) „algataja” – direktiivi 2006/48/EÜ
artikli 4 punktis 41 määratletud algataja [varem „laenude algne väljastaja”]; u) „sponsor” – direktiivi 2006/48/EÜ
artikli 4 punktis 42 määratletud sponsor [varem „tehingu korraldaja”]; v) „riigireiting": i) krediidireiting, kui hinnatav üksus on
riik või riigi piirkondlik või kohalik ametiasutus; ii) krediidireiting, kui võla- või
finantskohustuse, võlaväärtpaberi või muu finantsinstrumendi väljaandja on riik
või riigi piirkondlik või kohalik ametiasutus; w) „reitingu väljavaade” – arvamus seoses
krediidireitingu tõenäolise muutumise suunaga lühikeses ja keskmises
perspektiivis.”; 4) Artiklit 4 muudetakse järgmiselt: a) lõike 1 teises lõigus asendatakse sõna
„ühenduses” sõnaga „liidus”; b) lõikes 2 asendatakse sõna „ühenduses”
sõnaga „liidus”; c) lõiget 3 muudetakse järgmiselt: i) sissejuhatavas lauses asendatakse sõna
„ühenduses” sõnaga „liidus”; ii) punkt b asendatakse järgmisega: „reitinguagentuur on kontrollinud ja suudab
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/1060 asutatud Euroopa
järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (*) (edaspidi „ESMA”)
jätkuvalt tõendada, et kolmanda riigi reitinguagentuuri krediidireitingualane
tegevus, mille tulemusena antakse kinnitatav krediidireiting, vastab vähemalt
sama rangetele nõuetele, nagu on sätestatud artiklites 6–12, välja arvatud
artiklites 6a, 8a, 8b ja 11a. (*) ELT L 331, 15.12.2010,
lk 84.”; d) lõikes 4 asendatakse sõna „ühenduses”
sõnaga „liidus”; 5) Artiklit 5 muudetakse järgmiselt: a) lõikes 1 asendatakse sõna „ühenduses”
sõnaga „liidus”; b) lõike 6 teise lõigu punkt b asendatakse
järgmisega: „b) kõnealuse kolmanda riigi
reitinguagentuuride suhtes kohaldatakse õiguslikult siduvaid eeskirju, mis on
samaväärsed nendega, mis on sätestatud artiklites 6–12 ja I lisas, välja
arvatud artiklites 6a, 8a, 8b ja 11a; ning”; c) lõige 8 asendatakse järgmisega: „Artiklite 20, 23b ja 24 sätteid kohaldatakse
sertifitseeritud reitinguagentuuride ja nende antud krediidireitingute
suhtes.”; 6) Lisatakse järgmised artiklid 5a ja
5b: „Artikkel 5a Finantseerimisasutuste liigne tuginemine
krediidireitingutele Krediidiasutused, investeerimisühingud,
kindlustus- ja edasikindlustusandjad, tööandjapensioni kogumisasutused,
investeerimis- ja valitsemisäriühingud, alternatiivsete investeerimisfondide
valitsejad ning kesksed vastaspooled, nagu määratletud Euroopa Parlamendi ja
nõukogu xx xxx 201x. aasta määruses (EL) nr xx/201x börsiväliselt kaubeldavate
tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta,[20]
peavad ise hindama krediidiriski ning nad ei tugine üksnes ja mehaaniliselt
krediidireitingutele, hinnates üksuse või finantsinstrumendi
krediidikvaliteeti. Kõnealuste ettevõtete järelevalve eest vastutavad pädevad
asutused kontrollivad hoolega ettevõtete krediidihindamise menetluse
asjakohasust. Artikkel 5b Euroopa järelevalveasutuste ja Euroopa Süsteemsete
Riskide Nõukogu tuginemine krediidireitingutele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr
1093/2010 asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) (*)
(EBA), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 asutatud
Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide
Järelevalve) (**) (EIOPA) ning ESMA ei osuta krediidireitingutele oma
suunistes, soovitustes ega tehniliste standardite eelnõus, kui selline viide
võib käivitada pädevate asutuste või finantsturu osaliste mehaanilise
tuginemise krediidireitingutele. Selle kohaselt ning hiljemalt 31. detsembriks
2013 vaatavad EBA, EIOPA ja ESMA läbi kõik olemasolevad suunised ja soovitused
ja vajaduse korral kõrvaldavad kõik viited krediidireitingutele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010.
aasta määrusega (EL) nr 1092/2010 (finantssüsteemi makrotasandi
usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide
Nõukogu asutamise kohta) (***) asutatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu
(ESRB) ei osuta krediidireitingutele oma hoiatustes ja soovitustes, kui selline
viide võib käivitada mehaanilise tuginemise krediidireitingutele. * ELT L , , lk . ** ELT L 331, 15.12.2010, lk 48. *** ELT L 331, 15.12.2010, lk 1.”; 7) Artikli 6 lõige 1 asendatakse
järgmisega. „1. Reitinguagentuur võtab kõik vajalikud
meetmed tagamaks, et krediidireitingu või selle väljavaate andmist ei mõjuta
ükski olemasolev või võimalik huvide konflikt või ärisuhe, mis on seotud
krediidireitingut või selle väljavaadet andva reitinguagentuuri, selle
juhatuse, krediidireitingu väljatöötamisega seotud analüütikute, töötajate või
teiste füüsilistesse isikutega, kelle pakutavad teenused on reitinguagentuuri
käsutuses või kontrolli all, või selle kontrolliga otseselt või kaudselt seotud
isikutega.”; 8) Lisatakse järgmised artiklid 6a ja
6b: „Artikkel 6a Huvide konfliktid seoses investeeringutega
reitinguagentuuri 1. Reitinguagentuuri aktsionär või liige, kes omab
vähemalt 5 % kapitalist või häältest kõnealuses agentuuris, ei a) oma 5 % või rohkem mis tahes teise
reitinguagentuuri kapitalist. Seda keeldu ei kohaldata osaluste suhtes
hajutatud investeerimiskavades, sealhulgas niisugustes valitsetud fondides nagu
pensioni- või elukindlustusfondid, eeldusel et kõnealune osalus hajutatud
investeerimiskavades ei pane reitinguagentuuri aktsionäri või liiget olukorda,
kus ta saab avaldada olulist mõju kõnealuste kavade äritegevusele; b) oma õigust või volitust kasutada 5 %
või rohkem häältest mis tahes muus reitinguagentuuris; c) oma õigust või volitust määrata või
kõrvaldada mis tahes teise reitinguagentuuri juhatuse või haldus- või
järelevalveorgani liikmeid; d) ole mis tahes teise reitinguagentuuri
juhatuse võib haldus- või järelevalveorgani liige; e) oma volitust rakendada ega praktikas
rakenda valitsevat mõju ega teosta kontrolli mis tahes teise reitinguagentuuri
üle. 2. Käesolevat artiklit ei kohaldata
investeeringute suhtes teises reitinguagentuuris, mis kuulub samale
reitinguagentuuride grupile. Artikkel 6b Maksimaalne lepingulise suhte kestus
reitinguagentuuriga 1. Kui reitinguagentuur on sõlminud lepingu
emitendi või temaga seotud kolmanda isikuga kõnealusele emitendile
krediidireitingu andmiseks, ei anna ta kõnealusele emitendile reitinguid enam
kui kolme aasta pikkuseks perioodiks. 2. Kui reitinguagentuur on sõlminud emitendi või
temaga seotud kolmanda isikuga lepingu krediidireitingute andmiseks kõnealuse
emitendi võlainstrumentidele, kohaldatakse järgmisi sätteid: a) kui need krediidireitingud antakse
perioodi jooksul, mis on pikem kui esialgne 12kuuline periood, kuid lühem kui
kolm aastat, ei anna reitinguagentuur kõnealustele võlainstrumentidele järgmisi
krediidireitinguid alates hetkest, kui reiting on antud kümnele
võlainstrumendile; b) kui 12kuulise algperioodi jooksul on
antud vähemalt kümme krediidireitingut, ei anna kõnealune reitinguagentuur
järgmisi krediidireitinguid kõnealustele võlainstrumentidele pärast kõnealuse
perioodi lõppu; c) kui antud on alla kümne krediidireitingu,
ei anna reitinguagentuur järgmisi krediidireitinguid kõnealustele
võlainstrumentidele alates hetkest, kui täitub kolmeaastane periood. 3. Kui emitent on sõlminud lepingu seoses sama
küsimusega rohkem kui ühe reitinguagentuuriga, kohaldatakse lõigetes 1 ja 2
osutatud piiranguid üksnes ühe agentuuri suhtes. Samas ei ole ühelgi nendest
agentuuridest emitendiga lepingulist suhet üle kuue aasta. 4. Lõigetes 1–3 osutatud reitinguagentuur ei sõlmi
lepingut emitendi või temaga seotud kolmanda isikuga emitendile või tema
võlainstrumentidele krediidireitingu andmiseks neljaks aastaks alates lõigetes
1–3 osutatud lepingulise suhte maksimaalse kestuse lõpust. Esimest lõiku kohaldatakse ka järgmise suhtes: a) Reitinguagentuur, kes kuulub samasse
reitinguagentuuride gruppi lõigetes 1 ja 2 osutatud reitinguagentuuriga; b) reitinguagentuur, kes on lõigetes 1 ja 2
osutatud reitinguagentuuri aktsionär või liige; c) reitinguagentuur, kelles lõigetes 1 ja 2
osutatud reitinguagentuur on aktsionär või liige. 5. Lõikeid 1–4 ei kohaldata riigireitingute
suhtes. 6. Kui pärast lepingulise suhte maksimaalse
kestuse lõppu vastavalt lõigetele 1 ja 2 vahetatakse reitinguagentuur teise
reitinguagentuuri vastu välja, esitab olemasolev reitinguagentuur alustavale
reitinguagentuurile üleandmistoimiku. Kõnealune toimik hõlmab asjaomast teavet
hinnatava üksuse ja võlainstrumentide kohta, mis võib mõistlikul määral olla
vajalik, et tagada olemasoleva reitinguagentuuri antud reitingute võrreldavus. Olemasolev reitinguagentuur suudab ESMA-le
tõestada, et kõnealune teave on alustavale reitinguagentuurile esitatud. 7. ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste
standardite eelnõu, et määratleda tehnilised nõuded lõikes 5 osutatud
üleandmistoimiku sisule. ESMA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste
standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2013. Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu
kolmandas lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr
1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras. 9) Artikli 7 lõige 5 asendatakse
järgmisega: „5. Krediidireitingu analüütikute ja
krediidireitinguid või reitingu väljavaateid heakskiitvate isikute tasustamine
ja soorituse hindamine ei tohi sõltuda tulust, mida reitinguagentuur saab
hinnatavatelt ettevõtetelt või seotud kolmandatelt isikutelt.”; 10) Artiklit 8 muudetakse järgmiselt: a) lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Reitinguagentuur võtab vastu, rakendab
ja jõustab asjakohaseid meetmeid, et tagada tema antavate krediidireitingute ja
reitingute väljavaadete põhinemine kogu reitinguagentuurile kättesaadava teabe
põhjalikul analüüsil, mis on analüüsimise seisukohalt vastavalt reitingu
andmise meetoditele asjakohane. Agentuur võtab kõik vajalikud meetmed, et
krediidireitingute ja nende väljavaadete koostamiseks kasutatav teave oleks
piisavalt kvaliteetne ja pärineks usaldusväärsest allikast.”; b) lõikele 5 lisatakse teine lõik: „Riigireitingud vaadatakse üle vähemalt iga kuue
kuu järel.”; c) lisatakse järgmine lõige 5a: „5a. Reitinguagentuur, kes kavatseb muuta või
kasutada uut reitinguandmise meetodit, mudelit või peamisi eeldusi, avaldab
kavandatud muudatused või uue meetodi oma veebilehel koos üksikasjalike
põhjenduste ja kavandatud muudatuste või uute meetodite mõjuga ja kutsub
sidusrühmi üles saatma kommentaare perioodi jooksul, mis ei ole lühem kui üks
kuu. Pärast esimeses lõigus osutatud
konsultatsiooniperioodi lõppemist teavitab reitinguagentuur ESMAt kavandatud
muudatustest ja uutest meetoditest.”; d) lõiget 6 muudetakse järgmiselt: i) sissejuhatav lause asendatakse
järgmisega: „6. Kui reitingualases tegevuses kasutatud
meetodeid, mudeleid või peamisi eeldusi muudetakse vastavalt artikli 22a lõikes
3 osutatud ESMA otsusele, teeb reitinguagentuur järgmist:”; ii) lisatakse järgmine punkt aa: „aa) avaldab kohe oma veebisaidil uue meetodi
koos selle üksikasjaliku selgitusega;”; e) lisatakse järgmine lõige 7: „7. Kui reitinguagentuur saab teadlikuks vigadest
oma meetodites või nende kohaldamises, teeb ta kohe järgmist: a) teavitab oma vigadest ESMAt ja kõiki
negatiivselt mõjutatud üksusi; b) avaldab kõnealused vead oma veebisaidil; c) parandab kõnealused vead meetodites ning d) rakendab lõike 6 punktides a–c osutatud
meetmed.”; 11) Lisatakse järgmised artiklid 8a ja
8b: „Artikkel 8a Struktureeritud finantsinstrumente käsitlev teave 1. Struktureeritud finantsinstrumendi emitent,
algataja ja sponsor, kes on asutatud Euroopa Liidus, avaldab vastavalt lõikele
4 teabe struktureeritud instrumendi krediidikvaliteedi ja individuaalsete
alusvarade toimimise kohta, väärtpaberistatud tehingute struktuuri, rahavood ja
mis tahes tagatise, mis toetab väärtpaberistatud positsiooni, samuti mis tahes
teabe, mida on vaja põhjaliku ja teadliku stressitesti tegemiseks seoses
rahavoogude ja aluspositsioone toetava tagatise väärtusega. 2. Kohustus avaldada teavet vastavalt lõikele 1 ei
laiene sellise teabe pakkumisele, mis oleks vastuolus kohustusliku sättega
teabeallikate konfidentsiaalsuse või isikuandmete töölemise kohta. 3. ESMA töötab välja regulatiivsed tehnilised
standardid, et täpsustada järgmist: a) teave, mille lõikes 1 osutatud isikud
avaldavad, et täita lõikest 1 tulenevat kohustust; b) kõnealuse teabe ajakohastamise sagedus; c) teabe avaldamine standardse
avaldamisvormi abil. ESMA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste
standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2013. Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu
esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr
1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras. 4. ESMA loob veebilehe struktureeritud
finantsinstrumentide kohta teabe avaldamiseks vastavalt lõikele 1. Artikkel 8b Struktureeritud finantsinstrumentide topelt
krediidireitingud 1. Kui emitent või seotud kolmas isik kavatseb
taotleda struktureeritud finantsinstrumendile krediidireitingu, teeb ta selle
ülesandeks vähemalt kahele reitinguagentuurile. Iga reitinguagentuur annab oma
sõltumatu krediidireitingu. 2. Lõikes 1 osutatud reitinguagentuurid, keda on
volitanud emitent või temaga seotud kolmandad isikud, täidavad järgmisi
tingimusi: a) reitinguagentuurid ei kuulu samasse
reitinguagentuuride gruppi; b) ükski reitinguagentuuridest ei ole ühegi
teise reitinguagentuuri aktsionär või liige; c) ühelgi reitinguagentuuril ei ole õigust
kasutada hääleõigusi mis tahes teises reitinguagentuuris; d) ühelgi reitinguagentuuril ei ole õigust
või volitust määrata või kõrvaldada mis tahes teise reitinguagentuuri juhatuse
või haldus- või järelevalveorgani liikmeid; e) ükski reitinguagentuuri juhatuse või
haldus- või järelevalveorgani liige ei ole ühegi teise reitinguagentuuri
juhatuse või haldus- või järelevalveorgani liige; f) ühelgi reitinguagentuuril ei ole
volitust rakendada ega rakenda ta praktikas valitsevat mõju ega teosta
kontrolli mis tahes teise reitinguagentuuri üle.”; 12) Artikli 10 lõiked 1 ja
2 asendatakse järgmistega: „1. Reitinguagentuur avaldab kõik
krediidireitingud või reitingu väljavaated, samuti kõik otsused
krediidireitingute andmine lõpetada mittevalikuliselt ja õigeaegselt. Kui
krediidireitingute andmine otsustatakse lõpetada, esitatakse avaldatavas teabes
sellise otsuse põhjused täies ulatuses. Esimest lõiku kohaldatakse ka krediidireitingute
suhtes, mida levitatakse ainult tellijatele. 2. Reitinguagentuurid tagavad, et
krediidireitinguid ja reitingute väljavaateid esitatakse ja käsitletakse I lisa
D jaos sätestatud nõuete kohaselt." 13) Artikli 11 lõige 2 asendatakse
järgmisega: „2. Mis tahes registreeritud või sertifitseeritud
reitinguagentuur teeb ESMA loodud keskses teabehoidlas kättesaadavaks oma
varasemad tegevusandmed, sealhulgas reitingute muutumise sageduse, ning teabe
varem antud krediidireitingute ja nende muutuste kohta. Reitinguagentuur esitab
kõnealusele teabehoidlale teabe ESMA sätestatud standardvormil. ESMA teeb
kõnealuse teabe üldsusele kättesaadavaks ning avaldab kord aastas kokkuvõtte
peamiste muutuste kohta.”; 14) Lisatakse järgmine artikkel 11a: „Artikkel 11a Euroopa reitinguindeks 1. Mis tahes registreeritud või sertifitseeritud
reitinguagentuur esitab krediidireitingut või reitingu väljavaadet andes
ESMA-le teabe reitingu kohta, sealhulgas hinnatava instrumendi reitingu ja
väljavaate, teabe reitingu tüübi kohta, reitingumeetme tüübi ning avaldamise
kuupäeva ja kellaaja. Antud reiting põhineb ühtsel reitinguskaalal, millele on
osutatud artikli 21 lõike 4a punktis a. 2. ESMA loob Euroopa reitinguindeksi, mis hõlmab
kõiki ESMA-le vastavalt lõikele 1 edastatud krediidireitinguid ning kõigi
hinnatud võlainstrumentide agregeeritud indeksit. Indeks ja üksikud
krediidireitingud avaldatakse ESMA veebisaidil.”; 15) Artikli 14 lõikes 1 asendatakse sõna
„ühenduses” sõnaga „liidus”; 16) Artikli 18 lõige 2 asendatakse
järgmisega: „2. ESMA teatab artiklite 16, 17 või 20 alusel
komisjonile, EBA-le, EIOPA-le, pädevatele asutustele ja sektori pädevatele
asutustele mis tahes otsusest.” 17) Artikli 19 lõige 1 asendatakse
järgmisega: „1. ESMA võtab reitinguagentuuridelt tasu
vastavalt käesolevale määrusele ja lõikes 2 osutatud tasusid käsitlevale määrusele.
Need tasud katavad täielikult ESMA vajalikud kulutused, mis on seotud
reitinguagentuuride registreerimise, sertifitseerimise ja järelevalvega ning
kõigi nende kulude hüvitamise, mis pädevatel asutustel võivad tekkida käesoleva
määruse alusel ülesannete täitmisel, eelkõige ülesannete delegeerimise tõttu
vastavalt artiklile 30.”; 18) Artiklit 21 muudetakse järgmiselt: a) lõiget 4 muudetakse järgmiselt: i) sissejuhatav lause asendatakse
järgmisega: ESMA töötab välja regulatiivsed tehnilised standardid,
et täpsustada järgmist: ii) punkt e asendatakse järgmisega: „e) ESMA poolt pideva järelevalve
teostamiseks registreeritud ja sertifitseeritud reitinguagentuuridelt
taotletavate perioodiliselt esitatavate reitinguandmete sisu ja vorm.” iii) pärast punkti e lisatakse järgmised
lõigud: „ESMA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste
standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2012. Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu
esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr
1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.” b) lisatakse järgmine lõige 4a: „4a. ESMA töötab välja regulatiivsed tehnilised
standardid, et täpsustada järgmist: a) ühtne standardreitinguskaala, mida
peavad vastavalt artiklile 11a kasutama registreeritud ja sertifitseeritud
reitinguagentuurid, mis põhineb krediidiriski mõõtmise meetristikul ja mitmel
reitingukategoorial ning iga reitingukategooria piirväärtusel; b) ESMA-le vastavalt artikli 11a lõikele 1
reitinguagentuuride esitatud teabe sisu, sealhulgas aruannete struktuur, vorm,
meetod ja nende esitamise aeg; ning c) ESMA poolt pideva järelevalve
teostamiseks reitinguagentuuridelt taotletavate perioodiliselt esitatavate
nende võetavaid tasusid käsitlevate aruannete sisu ja vorm. ESMA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste
standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2013. Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu
esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr
1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.”; c) lõikele 5 lisatakse järgmine lõik: „Kõnealuses aruandes hinnatakse ka turukoondumise
taset, suurest koondumisest tulenevaid riske ning mõju finantssektori üldisele
stabiilsusele.”; 19) Artiklit 22a muudetakse järgmiselt. a) artikli pealkiri asendatakse järgmisega: „Reitinguandmismeetodite kontrollimine”; b) lisatakse järgmine lõige 3: „3. ESMA kontrollib ka, et kõik
reitinguandmismeetodite kavandatud muudatused, millest on reitinguagentuur
teatanud vastavalt artikli 8 lõikele 5a, vastavad artikli 8 lõikes 3 sätestatud
kriteeriumidele, nagu on kindlaks määratud artikli 21 lõike 4 punktis d
osutatud regulatiivsetes tehnilistes standardites. Reitinguagentuur võib uut
reitinguandmise meetodit rakendada üksnes alles pärast seda, kui ESMA on
kinnitanud meetodi vastavust artikli 8 lõikele 3. [ESMA saab esimeses lõigus osutatud volitusi
rakendada määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 21 lõike 4 punktis d osutatud
regulatiivsete tehniliste standardite jõustumise kuupäevast.] Kui ei kehti ükski artikli 21 lõike 4 punktis d
osutatud regulatiivne tehniline standard, ei saa ESMA rakendada esimeses lõigus
osutatud volitust.”; 20) Artikli 35 järele lisatakse IIIa
jaotis: „IIIa JAOTIS REITINGUAGENTUURIDE TSIVIILVASTUTUS Artikkel 35a Tsiviilvastutus 1. Kui reitinguagentuur on tahtlikult või suure
hooletusega sooritanud III lisas loetletud rikkumise, millel on mõju
krediidireitingule, millele investor tugines hinnatud instrumendi ostmisel,
võib kõnealune investor esitada hagi kõnealuse reitinguagentuuri vastu
kõnealusele investorile põhjustatud mis tahes kahjuga seoses. 2. Rikkumisel loetakse olevat mõju
krediidireitingule, kui reitinguagentuuri antud krediidireiting erineb
reitingust, mis oleks antud, kui reitinguagentuur ei oleks sooritanud kõnealust
rikkumist. 3. Reitinguagentuur tegutseb suure hooletusega,
kui ta tõsiselt eirab käesoleva määrusega kehtestatud kohustusi. 4. Kui investor tuvastab faktid, millest võib
järeldada, et reitinguagentuur on sooritanud III lisas loetletud mis tahes
rikkumise, peab reitinguagentuur tõestama, et ta ei ole rikkumist sooritanud
või et see rikkumine ei mõjutanud antud krediidireitingut. 5. Lõikes 1 osutatud tsiviilvastutust ei välistata
ega piirata ennetavalt lepinguga. Kõik sellise lepingu punktid, mis ennetavalt
välistavad või piiravad tsiviilvastutust, loetakse tühiseks ja kehtetuks.”; 21) Artiklit 36a muudetakse järgmiselt. a) Lõike 2 punktid a–e asendatakse
järgmistega: „a) III lisa I jao punktides 1−5,
11−15, 19, 20, 23, 26a–26d, 28, 30, 32, 33, 35, 41, 43, 50 ja 51 osutatud
rikkumiste puhul on trahvisumma vähemalt 500 000 eurot ning see ei ületa
750 000 eurot; b) III lisa I jao punktides 6−8,
16−18, 21, 22, 24, 25, 27, 29, 31, 34, 37−40, 42, 45−49a, 52
ja 54 osutatud rikkumiste puhul on trahvisumma vähemalt 300 000 eurot ning
see ei ületa 450 000 eurot; c) III lisa I jao punktides 9, 10, 26, 26e,
36, 44 ja 53 osutatud rikkumiste puhul on trahvisumma vähemalt 100 000
eurot ning see ei ületa 200 000 eurot; d) III lisa II jao punktides 1, 6, 7 ja 8 ja
9 osutatud rikkumiste puhul on trahvisumma vähemalt 50 000 eurot ning see
ei ületa 150 000 eurot; e) III lisa II jao punktides 2, 3a, 3b, 4,
4a ja 5 osutatud rikkumiste puhul on trahvisumma vähemalt 25 000 eurot
ning see ei tohi ületada 75 000 eurot;”; b) lõike 2 punktid g ja h asendatakse
järgmistega: „g) III lisa III jao punktides 1−3a ja
11 osutatud rikkumiste puhul on trahvisumma vähemalt 150 000 eurot ning
see ei ületa 300 000 eurot; h) III lisa III jao punktides 4, 4a, 4b,
4c, 6, 8, ja 10 osutatud rikkumiste puhul on trahvisumma vähemalt 90 000
eurot ning see ei ületa 200 000 eurot;”; 22) Artikli 38a lõige 1 asendatakse
järgmisega: „1. Komisjonile antakse alates 1. juunist 2011
neljaks aastaks volitus võtta vastu artikli 5 lõike 6 kolmandas lõigus, artikli
19 lõikes 2, artikli 23e lõikes 7 ja artiklis 37 osutatud delegeeritud
õigusakte. Komisjon koostab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus
kuud enne nelja-aastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse
automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament
või nõukogu selle kooskõlas artikliga 38b tagasi võtab.”; 23) Artikli 38b lõige 1 asendatakse
järgmisega: „1. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 5
lõike 6 kolmandas lõigus, artikli 19 lõikes 2, artikli 23e lõikes 7 ja artiklis
37 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.”; 24) Artiklit 39 muudetakse järgmiselt: a) lõige 1 asendatakse järgmisega: „Hiljemalt 7. detsembril 2012 hindab komisjon
käesoleva määruse kohaldamist, sealhulgas krediidireitingutele tuginemist
liidus, määruse mõju krediidireitinguturu koondumisele, määruse mõju kulu ja
tulu ning hinnatava üksuse poolt reitinguagentuurile makstud tasude
asjakohasust („emitent maksab" mudel), ja esitab Euroopa Parlamendile ja
nõukogule sellekohase aruande”; b) lisatakse järgmine lõige 4: '4. 1. juuliks 2015 hindab komisjon
krediidireitingute turu olukorda, eriti piisava valiku olemasolu, et täita
artiklites 6b ja 8b sätestatud nõudeid. Läbivaatamise käigus hinnatakse ka
artikli 8a kohustuste kohaldamisala laiendamise vajadust, et hõlmata muud
finantstooted, sealhulgas tagatud võlakirjad”; 25) I lisa muudetakse vastavalt
käesoleva määruse I lisale; 26) II lisa muudetakse vastavalt
käesoleva määruse II lisale; 27) III lisa muudetakse vastavalt
käesoleva määruse III lisale. Artikkel 2
Jõustumine Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval
pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Käeoleva määruse artikli 1 punkte 7, 9, 10,
12, 13 ja 25 kohaldatakse siiski 1. juunist 2014 artikli 4 lõike 3 punktis b ja
määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 5 lõike 6 teise lõigu punktis b osutatud
selle hindamise eesmärgil, kas kolmanda riigi nõuded on vähemalt sama ranged,
kui kõnealuse määruse artiklites 6–12 sätestatud nõuded. Käesoleva määruse artikli 1 punkti 8 seoses
määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 6a lõike 1 punktiga a kohaldatakse alates
[üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist] seoses reitinguagentuuri mis
tahes aktsionäri või liikmega, kes 15. novembril 2011 omas 5 % või rohkem
kui ühe krediidireitingu kapitalist. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja
vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu
nimel president eesistuja I LISA Määruse (EÜ) nr 1060/2009 I lisa muudetakse
järgmiselt: 1) B jagu muudetakse järgmiselt: a) punkt 1 asendatakse järgmisega: „1. Reitinguagentuur tuvastab ja kõrvaldab
või juhib ja avalikustab selgelt ja nähtavalt igasuguse tegeliku või võimaliku
huvide konflikti, mis võib mõjutada tema krediidireitingu analüütikute,
töötajate ning kõigi teiste selliste füüsiliste isikute analüüse ja otsuseid,
kelle teenuseid reitinguagentuur kasutab või kontrollib ja kes on otseselt
seotud krediidireitingualase tegevusega, ning krediidireitinguid heakskiitvate
isikute analüüse ja otsuseid.”; b) punkti 3 muudetakse järgmiselt: i) esimese lõigu sissejuhatav lause
asendatakse järgmisega: „3. Reitinguagentuur ei anna
krediidireitingut või selle väljavaadet järgmistel juhtudel või avalikustab olemasoleva
krediidireitingu või selle väljavaate korral viivitamatult, kui
krediidireitingut või reitingu väljavaadet võib mõjutada järgmine: ii) pärast punkti a lisatakse järgmine
alapunkt aa: „aa) reitinguagentuuri aktsionär või liige, kes
omab otse või kaudselt 10 % või rohkem kas kõnealuse reitinguagentuuri
kapitalist või häältest või kes muul viisil saab oluliselt mõjutada
reitinguagentuuri äritegevust, omab otse või kaudselt hinnatud üksuse või
seotud kolmanda isiku finantsinstrumente, või tal on mis tahes muu otsene või
kaudne omanikuhuvi kõnealuses üksuses või isikus, mis ei ole osalus hajutatud
investeerimiskavades, sealhulgas niisugustes valitsetud fondides nagu
pensionifondid või elukindlustusfondid ning mis ei anna talle võimalust
avaldada olulist mõju kava äritegevusele;”; iii) pärast punkti b lisatakse järgmine
punkt ba: „ba) krediidireiting antakse seoses hinnatava
üksuse või seotud kolmanda isikuga, mis otse või kaudselt omab 10 % või
rohkem kõnealuse reitinguagentuuri kapitalist või hääleõigustest;”; iv) pärast punkti c lisatakse järgmine punkt
ca: „ca) aktsionär või liige, kes omab otse või
kaudselt 10 % või rohkem kas kõnealuse reitinguagentuuri kapitalist või
hääleõigustest või kes muul viisil saab oluliselt mõjutada reitinguagentuuri
äritegevust, on hinnatava üksuse või seotud kolmanda isiku haldus- või
järelevalvenõukogu liige;”; v) asendatakse teine lõik järgmisega: „Reitinguagentuur hindab ka kohe, kas on põhjust
antud krediidireiting või reitingu väljavaade ümber hinnata või tühistada.”; c) lisatakse järgmine punkt 3a: „3a. Reitinguagentuur tagab, et klientidelt
reitingu andmise või kõrvalteenuse osutamise eest nõutud tasud ei ole
diskrimineerivad ja põhinevad tegelikel kuludel. Reitingualaste teenuste eest
võetavad tasud ei sõltu reitinguagentuuri antud krediidireitingu tasemest või
tehtud töö mis tahes muust tulemusest.”; d) punkti 4 esimene lõik asendatakse
järgmisega: „4. Ükski reitinguagentuur ega isik, kes
omab otse või kaudselt vähemalt 5 % reitinguagentuuri kapitalist või
häälteõigustest või saab muul viisil oluliselt mõjutada reitinguagentuuri
äritegevust, ei osuta konsultatsiooni- ega nõustamisteenuseid hinnatavale
üksusele või seotud kolmandale isikule seoses kõnealuse hinnatava üksuse või
seotud kolmanda isiku korporatiivse või õigusstruktuuri, varade, kohustiste või
tegevusega.”; e) punkti 7 muudetakse järgmiselt: i) punkt a asendatakse järgmisega: „a) iga krediidireitingu või reitingu
väljavaate otsuse puhul krediidireitingu või selle väljavaate määramises
osalevate krediidireitingu analüütikute andmed, krediidireitingu või väljavaate
heaks kiitnud isikute andmed, teave selle kohta, kas krediidireiting oli
tellitud või mitte, ja kuupäev, millal krediidireiting anti;”; ii) punkt d asendatakse järgmisega: „d) andmed kehtestatud menetluste ja
meetodite kohta, mida reitinguagentuur kasutab krediidireitingu ja reitingu
väljavaadete kindlaksmääramisel;”; iii) punkt e asendatakse järgmisega: „e) agentuurisisesed andmed ja toimikud,
sealhulgas avalikustamata teave ja töödokumendid, mille alusel tehti
krediidireitingu või reitingu väljavaate otsus;”. 2) C jagu muudetakse järgmiselt: a) punkti 2 sissejuhatav lause asendatakse
järgmisega: „2. Ükski punktis 1 osutatud isik ei osale
ühegi konkreetse hinnatava ettevõtte krediidireitingu või reitingu väljavaate
määramisel ega mõjuta seda mingil viisil, kui sel isikul:”; b) punkti 3 alapunkt b asendatakse
järgmisega: „b) ei avalda mingisugust teavet
reitinguagentuuri praeguste või tulevaste krediidireitingute või reitingu
väljavaadete kohta, välja arvatud hinnatavale üksusele või sellega seotud
kolmandale isikule;”; c) punkt 7 asendatakse järgmisega: „7. Punktis 1 osutatud isik ei asu
olulisele juhtivale kohale hinnatava üksuse ega sellega seotud kolmanda isiku
juures enne kuue kuu möödumist krediidireitingu või reitingu väljavaate
andmisest.” d) punkt 8 asendatakse järgmisega: „8. Artikli 7 lõike 4 kohaldamisel: a) reitinguagentuurid tagavad, et juhtivad
krediidireitingu analüütikud ei ole üle nelja aasta seotud
krediidireitingualase tegevusega seoses sama hinnatava üksuse või sellega
seotud kolmandate isikutega; b) reitinguagentuurid, keda ei ole volitanud
emitent või temaga seotud kolmas isik ja kõik reitinguagentuurid, kes annavad
riigireitinguid, tagavad, et: i) krediidireitingu analüütikud ei ole üle
viie aasta seotud krediidireitingualase tegevusega, mis on seotud sama
hinnatava üksuse või sellega seotud kolmandate isikutega; ii) krediidireitinguid heakskiitvad isikud
ei ole üle seitsme aasta seotud krediidireitingualase tegevusega, mis on seotud
sama hinnatava üksuse või sellega seotud kolmandate isikutega. Esimese lõigu punktides a ja b osutatud isikud ei
ole seotud krediidireitingualase tegevusega seoses neis punktides osutatud
hinnatava üksuse või sellega seotud kolmandate isikutega kahe aasta jooksul
alates osutatud punktides sätestatud tähtajast.” 3) D jao pealkiri asendatakse
järgmisega: „Krediidireitingu ja reitingu väljavaadete
esitamise eeskirjad”. 4) D jao I osa muudetakse järgmiselt: a) punkt 1 asendatakse järgmisega: „1. Reitinguagentuur tagab, et
krediidireitingus või reitingu väljavaates on selgelt ja nähtavalt märgitud
asjaomase krediidireitingualase tegevuse krediidireitingu juhtiva analüütiku
nimi ja ametinimetus ning selle isiku nimi ja ametinimetus, kes põhiliselt
vastutab krediidireitingu või reitingu väljavaate heakskiitmise eest.”; b) punkti 2 muudetakse järgmiselt: i) punkt a asendatakse järgmisega: „a) on osutatud kõigile sisulise tähtsusega
allikatele (sealhulgas hinnatud üksusele või vajaduse korral seotud kolmandale
isikule), mida kasutati krediidireitingu või reitingu väljavaate
ettevalmistamisel, koos viitega sellele, kas krediidireiting või reitingu
väljavaade on avaldatud hinnatud üksusele või sellega seotud kolmandale isikule
ning kas seda on muudetud pärast teatavakstegemist ja enne väljaandmist;”; ii) punktid d ja e asendatakse järgmisega: „d) on märgitud selgelt ja nähtavalt kuupäev,
mil krediidireiting, sealhulgas mis tahes reitingu väljavaade, esimest korda
avalikustati ning millal seda viimati ajakohastati, e) on esitatud teave selle kohta, kas
krediidireiting puudutab hiljuti väljalastud finantsinstrumente ja kas
reitinguagentuur annab finantsinstrumendile krediidireitingu esimest korda;
ning”; iii) lisatakse järgmine punkt f: „f) reitingu väljavaate korral esitatakse
aeg, mille jooksul prognoositakse krediidireitingu muutumist.”; c) lisatakse järgmine punkt 2a: „2a. Reitinguagentuur lisab meetodite,
mudelite ja peamiste hindamiseelduste avaldamisel nende juurde juhised, milles
selgitatakse eeldusi, parameetreid, piirmäärasid ja ebakindlust, mis on seotud
krediidireitingu andmise mudelite ja hindamismeetoditega, sealhulgas
stressistsenaariumide simulatsioonid, mille on agentuur reitingu andmiseks läbi
viinud, krediidireitingut käsitlev teave rahavoo analüüsi kohta, mille ta on
läbi viinud või millele ta tugineb, ning vajaduse korral märge krediidireitingu
prognoositava muutumise kohta. Need juhised on selged ja kergesti
mõistetavad.”; d) punkt 3 asendatakse järgmisega: „3. Reitinguagentuur teavitab hinnatud üksust
tema tööajal tema hindamisest ning vähemalt terve tööpäev enne krediidireitingu
või selle väljavaate avaldamist. See teave hõlmab peamisi argumente, millel
reiting või väljavaade põhineb, et anda üksusele võimalus juhtida
reitinguagentuuri tähelepanu mis tahes faktilistele vigadele.”; e) punkti 4 esimene lõik asendatakse
järgmisega: „4. Krediidireitingute avalikustamisel
märgib reitinguagentuur selgelt ja nähtavalt krediidireitingu või selle
väljavaate atribuudid ja piirangud. Eriti esitab reitinguagentuur
krediidireitingute või nende väljavaadete avalikustamisel selgelt, kas ta peab
hinnatava üksuse kohta kättesaadava teabe kvaliteeti piisavaks või mitte ja
millises ulatuses on ta kontrollinud hinnatava üksuse või sellega seotud
kolmanda isiku esitatud teavet. Kui krediidireiting või selle väljavaade on
seotud sellist tüüpi üksuse või finantsinstrumendiga, mille kohta andmete
ajalugu on piiratud, esitab reitinguagentuur selgelt nähtaval kohal kõnealused
piirangud.”; f) punkti 5 esimene lõik asendatakse järgmisega: „5. Krediidireitingu või reitingu
väljavaate teatamisel selgitab reitinguagentuur oma pressiteates või aruandes
peamisi elemente, millel krediidireiting või selle väljavaade põhineb.”; g) Lisatakse järgmine punkt 6: „6. Reitinguagentuur avaldab oma
veebisaidil jooksvalt teabe kõigi üksuste ja võlainstrumentide kohta, mis on
talle esitatud esialgseks läbivaatamiseks või esialgse reitingu saamiseks.
Teave avalikustatakse olenemata sellest, kas emitent sõlmib reitinguagentuuriga
lepingu lõpliku reitingu saamiseks.” 5) D jao II osa punktid 3 ja 4 jäetakse
välja. 6) D jaosse lisatakse järgmine III osa: „III. Lisakohustused seoses riigireitingutega 1. Kui reitinguagentuur annab riigireitingu või
sellega seotud reitingu väljavaate, lisab ta reitingule või selle väljavaatele
üksikasjaliku aruande uuringu kohta, milles põhjendab kõiki eeldusi,
parameetreid, piiranguid ebaselgust, ning mis tahes muid elemente, mida võeti
arvesse reitingu või selle väljavaate määramisel. Kõnealune aruanne on selge ja
kergesti mõistetav. 2. Uuringuaruanne, mis esitatakse koos varasema
riigireitingu või sellega seotud reitingu väljavaate muutmisega, sisaldab
järgmisi elemente: a) reitingu muutmise ja kvantitatiivsete
eelduste ja nende suhtelise kaalu muutmise üksikasjalik hindamine. Üksikasjalik
hindamine peaks hõlmama järgmiste elementide kirjeldust: sissetulek inimese
kohta, SKP kasv, eelarvetasakaal, välistasakaal, välisvõlg, majandusarengu
indikaator, makseviivituse indikaator ja mis tahes muu arvesse võetav oluline
tegur. Seda peaks täiendama iga teguri suhteline kaal; b) reitingu muutmise kvalitatiivsete
eelduste ja nende suhtelise kaalu muutmise üksikasjalik hindamine; c) reitingu muutmisega seotud riskide,
piirangute ja ebaselguste üksikasjalik kirjeldus; ning d) reitingukomitee selle koosoleku
protokolli kokkuvõte, kus otsustati reitingut muuta. 3. Kui reitinguagentuur annab riigireitingud või
nendega seotud reitingu väljavaated, avaldab ta kõnealused reitingud või
väljavaated üksnes pärast liidus asuvate kauplemiskohtade sulgemist ja üks tund
enne nende avamist. D jao I osa punkt 3 jääb muutmata.” 7) E jao I osa muudetakse järgmiselt: a) punkt 3 asendatakse järgmisega: „3. reitinguagentuuri poliitika seoses
krediidireitingute ja muu asjakohase teabe, sealhulgas reitingu väljavaadete,
avaldamisega;”; b) punkt 6 asendatakse järgmisega: „6. mis tahes olulised muudatused tema
süsteemides, ressurssides ja menetluses;”. 8) E jao II osa punkti 2 esimest lõiku
muudetakse järgmiselt: a) punkt a asendatakse järgmisega: „a) igalt kliendilt individuaalse reitingu
või mis tahes kõrvalteenuse eest võetud tasude loetelu;”; b) lisatakse järgmine punkt aa: „aa) oma hinnapoliitika, sealhulgas tasude
struktuur ja hinnakriteeriumid seoses eri varaklasside reitingutega;”. 9) E jao III osa muudetakse järgmiselt: a) punkt 3 asendatakse järgmisega: „3. statistilised andmed tööülesannete
jaotuse kohta tema töötajate vahel uute krediidireitingute, krediidireitingute
läbivaatamise, metoodika või mudeli hindamise ja kõrgema juhtkonna puhul, ning
tööülesannete jaotuse kohta töötajate vahel reitingualases tegevuses seoses eri
varaklassidega (ettevõttereitingud, struktureeritud finantsinstrumendid,
riigireitingud);”; b) punkt 7 asendatakse järgmisega: „7. finantsteave reitinguagentuuri
sissetuleku kohta, sealhulgas kogukäive, mis on jagatud tasudeks
krediidireitingute andmise ja kõrvalteenuste osutamise eest, koos iga elemendi
põhjaliku kirjeldusega, sealhulgas käive, mis on tekkinud reitingualaste
teenuste klientidele kõrvalteenuste osutamisest, ja reitingutasud vastavalt eri
varaklassidele. Teave kogukäibe kohta hõlmab ka geograafilist jagunemist liidus
toodetud käibeks ja ülemaailmseks käibeks;”. II LISA Määruse (EÜ) 1060/2009 II lisa punktis 1 asendatakse
sõna „ühenduses” sõnaga „liidus”. III LISA Määruse (EÜ) nr 1060/2009 III lisa muudetakse
järgmiselt: 1) I osa muudetakse järgmiselt: a) punktid 19, 20 ja 21 asendatakse
järgmistega: „19. Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2
koostoimes I lisa B jao punktiga 1, kui ta jätab tuvastamata ja kõrvaldamata
või juhtimata ja avalikustamata selgelt või nähtavalt igasuguse tegeliku või
võimaliku huvide konflikti, mis võib mõjutada tema krediidireitingu
analüütikute, töötajate ning kõigi teiste selliste füüsiliste isikute analüüse
või otsuseid, kelle teenuseid reitinguagentuur kasutab või kontrollib ja kes on
otseselt seotud krediidireitingute andmisega, või krediidireitinguid ja
reitingu väljavaateid heakskiitvate isikute analüüse või otsuseid. 20. Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2
koostoimes I lisa B jao punkti 3 esimese lõiguga, kui ta annab krediidireitingu
või reitingu väljavaate kõnealuse punkti esimeses lõigus osutatud mistahes
asjaoludel või jättes olemasoleva krediidireitingu korral viivitamata
avalikustamata, et krediidireiting või reitingu väljavaade on tõenäoliselt
mõjutatud kõnealustest asjaoludest. 21. Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2
koostoimes I lisa B jao punkti 3 teise lõiguga, hindamata koheselt, kas on
põhjust antud krediidireiting või reitingu väljavaade ümber hinnata või tühistada.”; b) lisatakse järgmised uued punktid 26a–26f: „26a. Reitinguagentuur, kes on sõlminud lepingu
emitendi või temaga seotud kolmanda isikuga kõnealusele emitendile
krediidireitingu andmiseks, rikub artikli 6b lõiget 1, kui ta annab kõnealusele
emitendile reitinguid üle kolme aasta. 26b. Reitinguagentuur, kes on sõlminud lepingu
emitendi või temaga seotud kolmanda isikuga emitendi võlainstrumentidele
krediidireitingu andmiseks, rikub artikli 6b lõiget 2, kui ta annab
krediidireitinguid sama emitendi vähemalt kümnele võlainstrumendile ajavahemiku
jooksul, mis ületab 12 kuud, või kui ta annab emitendi võlainstrumentidele
krediidireitinguid ajavahemiku jooksul, mis ületab 3 aastat. 26c. Reitinguagentuur, kes on kõrvuti vähemalt ühe
reitinguagentuuriga sõlminud lepingu emitendiga, rikub artikli 6b lõiget 3, kui
tal on lepinguline suhe emitendiga ajavahemiku jooksul, mis ületab kuus aastat. 26d. Reitinguagentuur, kes on sõlminud lepingu
emitendi või temaga seotud kolmanda isikuga emitendile või tema võlainstrumentidele
krediidireitingu andmiseks, rikub artikli 6b lõiget 4, kui ta eirab keeldu anda
krediidireitinguid emitendile või tema võlainstrumentidele nelja aasta jooksul
pärast artikli 6b lõigetes 1–3 osutatud lepingulise suhte maksimumkestuse
lõppu. 26e. Reitinguagentuur, kes on sõlminud lepingu
emitendi või temaga seotud kolmanda isikuga emitendile või tema
võlainstrumentidele krediidireitingu andmiseks, rikub artikli 6b lõiget 6, kui
ta ei tee emitendiga või tema seotud kolmanda isikuga lepingulise suhte
maksimaalse kestuse lõpus üleandmistoimikut koos vajaliku teabega
kättesaadavaks emitendi või temaga seotud kolmanda isikuga lepingu sõlminud
alustavale reitinguagentuurile, et anda krediidireitinguid kõnealusele
emitendile või tema võlainstrumentidele. ”; c) punkt 33 asendatakse järgmisega: „Reitinguagentuur rikub artikli 7 lõiget 3
koostoimes I lisa C jao punktiga 2, kui ta ei taga, et kõnealuse jao punktis 1
osutatud isik ei osale krediidireitingu või reitingu väljavaate määramisel ega
mõjuta seda mingil viisil.”; d) punkt 36 asendatakse järgmisega: „36. Reitinguagentuur rikub artikli 7 lõiget 3
koostoimes I lisa C jao punktiga 7, kui ta ei taga, et kõnealuse jao punktis 1
osutatud isik ei asu olulisele juhtivale kohale hinnatava üksuse ega sellega seotud
kolmanda isiku juures enne kuue kuu möödumist krediidireitingu või reitingu
väljavaate andmisest.”; e) punktid 38, 39 ja 40 asendatakse
järgmistega: „38. Reitinguagentuur rikub artikli 7 lõiget 4
koostoimes I lisa C jao punkti 8 esimese lõigu punkti b alapunktiga i, kui ta
ei taga tellimata krediidireitingute andmisel, et krediidireitingu analüütik ei
ole üle viie aasta seotud krediidireitingualase tegevusega, mis on seotud sama
hinnatava üksuse või sellega seotud kolmandate isikutega. 39. Reitinguagentuur rikub artikli 7 lõiget 4
koostoimes I lisa C jao punkti 8 esimese lõigu punkti b alapunktiga I, kui ta
ei taga tellimata krediidireitinguid andes, et krediidireitinguid heakskiitev
isik ei ole üle seitsme aasta seotud krediidireitingualase tegevusega, mis on
seotud sama hinnatava üksuse või sellega seotud kolmandate isikutega. 40. Reitinguagentuur rikub artikli 7 lõiget 4
koostoimes I lisa C jao punkti 8 teise lõiguga, kui ta ei taga, et, kõnealuse
punkti esimese lõigu alapunktides a ja b osutatud isikud ei ole seotud
krediidireitingualase tegevusega, mis on seotud hinnatava üksuse või
kõnealustes punktides osutatud kolmandate isikutega, kahe aasta jooksul alates
nimetatud punktides sätestatud ajavahemiku lõpust.”; f) punkt 42 asendatakse järgmisega: „Reitinguagentuur rikub artikli 8 lõiget 2, kui ta
ei võta vastu, rakenda ega jõusta asjakohaseid meetmeid, et tagada tema
antavate krediidireitingute või nende väljavaadete põhinemine kogu
reitinguagentuurile kättesaadava sellise teabe põhjalikul analüüsil, mis on
analüüsimise seisukohalt vastavalt reitingu andmise meetoditele oluline.”; g) punkt 46 asendatakse järgmisega: „Reitinguagentuur rikub artikli 8 lõike 5 esimese
lõigu esimest lauset, kui ta jätab oma muud krediidireitingud, mis ei ole
riigireitingud, jälgimata ega vaata läbi oma muid krediidireitinguid, mis ei
ole riigireitingud, või meetodeid järjepidevalt ja vähemalt kord aastas.”; h) lisatakse järgmine punkt 46a: „46a. Reitinguagentuur rikub artikli 8 lõike 5
teist lõiku 4 koostoimes artikli 8 lõike 5 esimese lõiguga, kui ta ei jälgi oma
riigireitinguid ega vaata neid läbi järjepidevalt ja vähemalt iga kuue kuu
järel.”; i) lisatakse järgmine punkt 49a: „49a. Reitinguagentuur rikub artikli 8 lõike 7
punkti c koostoimes artikli 8 lõike 6 punktiga c, kui ta ei hinda
krediidireitingut ümber vigade olemasolu korral krediidireitingu andmise
meetodites või nende rakendamisel, mis on mõjutanud kõnealuse reitingu
andmist.” 2) II osa muudetakse järgmiselt: a) lisatakse järgmised punktid 3a ja 3b: „3a. Reitinguagentuur rikub artikli 8 lõike 5a
teist lõiku, kui ta ei teata ESMA-le reitinguandmise meetodite, mudelite või
peamiste eelduste muutmise kavatsusest või kavandatud uutest meetoditest,
mudelitest või peamistest eelustest. 3b. Reitinguagentuur rikub artikli 8 lõike 7
punkti a, kui ta ei teata ESMA-le avastatud vigadest oma meetodites või nende
kohaldamises.”; b) lisatakse järgmine punkt 4a: „4a. Reitinguagentuur rikub artikli 11a lõiget 1,
kui ta ei tee kättesaadavaks vajalikku teavet ega esita kõnealust teavet lõikes
1 osutatud nõutud vormis.” 3) III osa muudetakse järgmiselt: a) lisatakse järgmine punkt 3a: „3a. Reitinguagentuur rikub artikli 8 lõiget 5a,
kui ta ei avalda oma veebisaidil meetodite, mudelite või peamiste eelduste
kavandatud muudatusi ega kavandatud uusi meetodeid, mudeleid või peamisi
reitinguandmise eeldusi koos muutmise üksikasjaliku selgituse ja kavandatud
muudatuste mõjuga.”; b) lisatakse järgmised punktid 4a, 4b ja 4c: „4a. Reitinguagentuur rikub artikli 8 lõike 6
punkti aa, kui ta kavatseb kasutada uusi meetodeid, avaldamata kohe oma
veebisaidil uued meetodid koos nende üksikasjaliku selgitusega. 4b. Reitinguagentuur rikub artikli 8 lõike 7
punkti a, kui ta ei teata asjaomasele hinnatud üksusele avastatud vigadest oma
meetodites või nende kohaldamises. 4c. Reitinguagentuur rikub artikli 8 lõike 7
punkti b, kui ta ei avalda oma veebisaidil avastatud vigadest oma meetodites
või nende kohaldamises.”; c) punktid 6 ja 7 asendatakse järgmisega: „6. Reitinguagentuur rikub artikli 10 lõiget 2
koostoimes I lisa D jao I osa punktide 1 või 2, 2a, punkti 4 esimese lõigu või
punktidega 5 või 6, või I lisa D jao II või III osaga, kui ta ei esita
kõnealustes sätetes osutatud teavet krediidireitingu või selle väljavaate
esitamisel. 7. Reitinguagentuur rikub artikli 10 lõiget 2
koostoimes I lisa D jao I osa punktiga 3, kui ta ei teavita hinnatud üksust
tema tööajal ning vähemalt terve tööpäev enne krediidireitingu või reitingu
väljavaate avaldamist.” [1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1060/2009,
16. september 2009, reitinguagentuuride kohta, ELT L 302, 17.11.2009. [2] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 513/2011,
11. mai 2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1060/2009
reitinguagentuuride kohta, ELT L 145, 31.5.2011. [3] KOM(2010) 301 (lõplik). [4] Kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/internal_market/consultations/2010/cra_en.htm. [5] http://www.europarl.europa.eu/oeil/FindByProcnum.do?lang=en&procnum=INI/2010/2302. [6] http://www.financialstabilityboard.org/publications/r_101027.pdf. [7] Komisjoni 20. juuli 2011. aasta ettepanek: Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse
alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute
usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/87/EÜ, milles käsitletakse
finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja
investeerimisühingute täiendavat järelevalvet, KOM(2011) 453 (lõplik). Vt
artikli 77 punkt b. [8] Komisjoni 15 novembri 2011. aasta ettepanek: Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2009/65 vabalt
võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid
(eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta ning
direktiivi 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta,
KOM(2011) xxx (lõplik). [9] Nn kaljuefektid on ootamatud sammud, mis on ajendatud
reitingu alandamisest alla teatava künnise, kui üksiku väärtpaberi
allahindamisel võib olla ebaproportsionaalne kaskaadiefekt. [10] ELT L 302, 17.11.2009, lk 32. [11] „1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab
reitinguagentuuridelt tasu vastavalt käesolevale määrusele ja lõikes 2 osutatud
määrusele tasude kohta. Need tasud katavad täielikult ESMA kulutused, mis on
vajalikud reitinguagentuuride registreerimiseks ja järelevalveks ning kõigi
kulutuste hüvitamiseks, mida pädevad asutused võivad kanda käesoleva määruse
alusel ülesannete täitmisel, eelkõige ülesannete delegeerimise tõttu vastavalt
artiklile 30.” [12] ELT C , , lk . [13] ELT C , , lk .
[14] ELT L 302, 17.11.2009,
lk 1. [15] ELT L 145, 31.5.2011, lk 30. [16] 2010/2302/INI. [17] ELT L 390, 31.12.2004,
lk 38. [18] ELT C , , lk . [19] 2010/2302(INI). [20] ELT L …, lk.