SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

Käesoleva ettepaneku eesmärk on kehtestada kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artikli 322 punktiga 2 sätted, mille alusel määratakse kindlaks meetodid ja menetlus, mille kohaselt liikmesriigid teevad komisjonile kättesaadavaks nõukogu otsuse […/…] (Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta)[1] (edaspidi „2014. aasta omavahendite otsus”) artikli 2 lõike 1 punktis b osutatud finantstehingute maksul põhinevad omavahendid.

Kõnealuse praktilise korra kaudu rakendatakse 2014. aasta omavahendite otsusega ettenähtud süsteemi, mis käsitleb finantstehingute maksul põhinevate omavahendite kindlaksmääramist, raamatupidamisarvestuse korda, omavahendite kättesaadavaks tegemise ajastamist, viivisemakseid maksete hilinemise korral, tõendavate dokumentide säilitamist ja halduskoostööd. Lisaks täiendab kord Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 311 neljanda lõigu kohaselt sätestatud rakendusmeetmeid seoses kontrolli ja järelevalve ning täiendavate aruandlusnõuetega[2].

Komisjoni ettepanek toetub varasematele kogemustele omavahendite haldamisel. Selles ühendatakse kahe olemasoleva süsteemi kõige sobilikumad tahud: traditsiooniliste omavahendite ja praeguste käibemaksupõhiste omavahendite omad. Selleks et vältida mittevajalikke piiranguid õiguskorrale, mis liikmesriikidel on tarvis kehtestada finantstehingute maksu rakendamiseks, tehakse ettepanek, et õigust omavahenditele ei teki enne, kui asjaomased tulud on liikmesriigile tegelikult laekunud. Selleks et omavahendeid oleks võimalik kiiremini ja tõhusamalt sisse nõuda, tehakse siiski ettepanek, et tulud tehakse kättesaadavaks kuuaruannete süsteemi kaudu, nähes ette kindla kuupäeva, milleks omavahendite summad tuleb kättesaadavaks teha.

Ettepaneku sisu on kokku võetud allpool. Järgnevas jaos viidatakse igal pool nõukogu määrusele (EÜ, EURATOM) 1150/2000[3]. Komisjon võttis vastu ettepaneku kõnealuse määruse uuesti sõnastamiseks 29. juunil 2011[4].

2. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

2.1 Sissejuhatus

Käesolev ettepanek moodustab osa paketist, kuhu kuulub ka ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, milles käsitletakse uute käibemaksupõhiste omavahendite ELi eelarve jaoks kättesaadavaks tegemise korda,[5] ning traditsiooniliste ning kogurahvatulul põhinevate omavahendite kättesaadavaks tegemist käsitleva kehtiva nõukogu määruse muudetud ja uuestisõnastatud tekst.[6]

Komisjon uurib võimalusi, kuidas koondada ELi kõigi omavahendite kindlaksmääramist ja kättesaadavaks tegemist käsitlevad sätted ühte määrusesse pärast seda, kui omavahendite paketiga seoses on saavutatud üldine kokkulepe.

2.2 I peatükk „Üldsätted”

- Ettepaneku artikkel 1 „Reguleerimisese”: kõnealuses artiklis sätestatakse, et kavandatavat korda kohaldatakse otsuse […/...] artikli 2 lõike 1 punktis b sätestatud uute omavahendite suhtes.

- Ettepaneku artikkel 2 „Finantstehingute maksul põhinevate omavahendite kindlaksmääramine”: selles artiklis määratletakse hetk, mil ELil tekib õigus finantstehingute maksul põhinevatele omavahenditele.

2.3 II peatükk „Finantstehingute maksul põhinevate omavahendite kättesaadavaks tegemine”

- Ettepaneku artikkel 3 „Raamatupidamisarvestuse kord”: tehakse ettepanek, et korda, mida juba kasutatakse määruse 1150/2000 artikli 9 alusel praeguste omavahendite puhul, kasutatakse ka finantstehingute maksul põhinevate omavahendite puhul.

- Ettepaneku artikkel 4 „Raamatupidamisarvestusse kandmine, aruandlus ja kättesaadavaks tegemise ajastamine”: tehakse ettepanek, et finantstehingute maksul põhinevate omavahendite puhul kasutatakse määruse 1150/2000 artikli 6 alusel kasutatavatele sätetele sarnaseid sätteid, nimelt võimalikult varajast igakuist lõpptähtaega ja kuuaruande kasutamist. Komisjon töötab kuuaruannetele välja üksikasjalikud eeskirjad rakendusaktide kaudu, mis võetakse vastu kooskõlas nõuandemenetlusega. Tehakse ettepanek, et finantstehingute maksul põhinevad omavahendid ja nendega seotud kuuaruanded tehakse kättesaadavaks omavahenditele oleva Euroopa Liidu õiguse liikmesriikide poolt kindlaksmääramisele järgneva teise kuu esimeseks tööpäevaks. Kuna kättesaadavaks tehtavad summad võivad kuust-kuusse märkimisväärselt kõikuda, tehakse ka ettepanek, et liikmesriigid saadavad prognoositavad summad, mis tulevikus kontodele kantakse.

- Ettepaneku artikkel 5 „Viivis hilinenult kättesaadavaks tehtud summadelt”: tehakse ettepanek, et finantstehingute maksul põhinevate omavahendite kättesaadavaks tegemisel esinevate mis tahes hilinemiste suhtes kohaldatakse sama viivise arvestamise korda, mida praegu kohaldatakse määruse 1150/2000 artikli 11 alusel.

- Ettepaneku artiklis 6 „Raamatupidamisarvestuse parandamine” tehakse ettepanek, et määruse 1150/2000 artikli 7 alusel praegu muude omavahendite puhul kohaldatavat tähtaega kohaldatakse ka finantstehingute maksul põhinevate omavahendite puhul.

2.4 III peatükk „Halduskord”

- Ettepaneku artiklites 7 ja 8 „Tõendavate dokumentide säilitamine” ja „Halduskoostöö” tehakse ettepanek, et määruse 1150/2000 vastavate artiklite 3 ja 4 alusel liikmesriikidele praegu muude omavahenditega seoses pandud kohustusi kohaldatakse ka finantstehingute maksul põhinevate omavahendite puhul.

2.5 IV peatükk „Lõppsätted”

- Ettepaneku artiklis 9 „Komiteemenetlus” sätestatakse, et finantstehingute maksul põhinevate omavahenditega tegeleb omavahendite nõuandekomitee, mis tegutseb praegu määruse 1150/2000 artikli 20 alusel ja kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

2011/0334 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

meetodite ja menetluse kohta, millega tehakse kättesaadavaks finantstehingute maksul põhinevad omavahendid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 322 lõiget 2, koostoimes Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga, eriti selle artikliga 106a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[7],

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja arvamust[8]

ning arvestades järgmist:

1. ELi omavahendid, mis põhinevad nõukogu otsuse […/…] (Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta)[9] artikli 2 lõike 1 punktis b osutatud finantstehingute maksul (edaspidi „finantstehingute maksul põhinevad omavahendid”), tuleks teha ELile kättesaadavaks võimalikult headel tingimustel ning seda silmas pidades on vaja kehtestada eeskirjad, mille alusel liikmesriigid teevad kõnealused omavahendid komisjonile kättesaadavaks.

2. Finantstehingute maksul põhinevate omavahendite kindlaksmääramine peaks halduse ja raamatupidamise lihtsuse ning kindluse huvides olema seotud liikmesriigile makstava finantstehingute maksu laekumisega. Lisaks pakuks see lähenemisviis selget ja otsest seost finantstehingute maksult saadavate tulude ning ELi omavahendite vahel.

3. Finantstehingute maksul põhinevad omavahendid tuleks teha kättesaadavaks, kandes tasumisele kuuluvad summad kontole, mis on selleks otstarbeks avatud kooskõlas nõukogu 22. mai 2000. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 94/728/EÜ, Euratom)[10]. Finantstehingute maksul põhinevate omavahendite kontole kandmise hilinemise korral tuleks liikmesriikidel maksta viivist. Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega tuleks kanda hoolt selle eest, et tasumisele kuuluva viivise sissenõudmiskulu ei ületaks tasumisele kuuluva viivise summat.

4. Liikmesriigid peaksid hoidma komisjonile kättesaadavana ning vajaduse korral edastama talle dokumendid ja teabe, mis on komisjonile vajalik, et teostada talle seoses ELi omavahenditega antud volitusi. Eelkõige peaksid liikmesriigid edastama komisjonile kuuaruanded kindlaks määratud õiguste kohta omavahenditele.

5. Omavahendite sissenõudmise eest vastutavad liikmesriikide asutused peaksid pidevalt hoidma komisjoni jaoks kättesaadavana omavahendite sissenõudmist käsitlevad tõendavad dokumendid.

6. Selleks et hõlbustada omavahendeid käsitlevate finantseeskirjade nõuetekohast rakendamist, tuleks tagada tihe koostöö liikmesriikide ja komisjoni vahel.

7. Käesoleva määruse ühtsete rakendamistingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks teostada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes[11].

8. Rakendusaktid, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad finantstehingute maksul põhinevate omavahendite raamatupidamisarvestuse kuuaruannete kohta, tuleks kõnealuste aruannete tehnilist iseloomu arvesse võttes vastu võtta nõuandemenetluse teel.

9. Käesolevat määrust tuleks hakata kohaldama samal päeval kui otsust […/…],

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I P EATÜKK

ÜLDSÄTTED

ARTIKKEL 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad otsuse […/…] artikli 2 lõike 1 punktis b osutatud finantstehingu te maksu osal põhinevate ELi omavahendite (edaspidi „finantstehingute maksul põhinevad omavahendid”) komisjonile kättesaadavaks tegemise kohta .

Artikkel 2

Finantstehingu te maksul põhinevate omavahendite kindlaksmääramine

1. Käesoleva määruse kohaldamiseks määratakse kindlaks ELi õigus otsuse […/…] artikli 2 lõike 1 punktis b osutatud finantstehingute maksul põhinevatele omavahenditele niipea, kui liikmesriigile, kellel on õigus koguda konkreetselt tehingult finantstehingute maksu, on kooskõlas nõukogu direktiiviga […/…][12] makstud sellelt tehingult tasumisele kuuluv mis tahes maks, sealhulgas laekumised ettemakse või jääksumma maksmise näol.

2. Kui direktiivi […/…] tähenduses maksustatav tehing on toimunud, kuid makstud on ainult osa tasumisele kuuluvast maksust, tagab asjaomane liikmesriik, et tasumisele kuuluv omavahendite summa tehakse komisjonile kättesaadavaks enne, kui finantstehingute maksust tulenev tulu liikmesriigile laekub.

II P EATÜKK

FINANTSTEHINGUTE MAKSUL PÕHINEVATE OMAVAHENDITE KÄTTESAADAVAKS TEGEMINE

ARTIKKEL 3

Raamatupidamisarvestuse kord

1. Iga liikmesriik kannab finantstehingute maksul põhinevad omavahendid vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artiklile 9 riigikassas või liikmesriigi määratud asutuses komisjoni nimel avatud kontole.

2. Liikmesriigid või nende määratud asutused saadavad komisjonile elektroonilisel kujul järgmise:

a) hiljemalt teisel tööpäeval pärast kannet komisjoni kontole konto väljavõtte, millel on näidatud finantstehingute maksul põhinevate omavahendite kanne kontole;

b) juhul kui punktis a osutatud väljavõte ei ole omavahendite komisjoni kontole kandmise tööpäeval kättesaadav, siis krediteerimise teatise, millel on näidatud finantstehingute maksul põhinevate omavahendite kanne kontole.

3. Krediteeritud summad arvestatakse eurodes kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002[13].

4. Finantstehingute maksul põhinevate omavahendite kohta peetakse iga liikmesriigi riigikassas või liikmesriigi määratud asutuses sünteetilist kontot.

5. Finantstehingute maksul põhinevate omavahendite arvestamise eesmärgil ei lõpe kuu varem kui asjaomaste omavahendite kindlaksmääramise kuu viimasel tööpäeval kell 13.00.

Artikkel 4

Raamatupidamisarvestusse kandmine, aruandlus ja kättesaadavaks tegemise ajastamine

1. Vastavalt artiklile 2 kindlaks määratud summad kantakse artikli 3 lõikes 1 sätestatud kontole summa kindlaksmääramise kuule järgneva teise kuu esimesel tööpäeval.

2. Vähemalt kümme tööpäeva enne lõikes 1 sätestatud kuupäeva saadab iga liikmesriik komisjonile finantstehingute maksul põhinevate omavahendite raamatupidamisarvestuse kuuaruande.

3. Artikli 3 lõikes 4 sätestatud sünteetilisele kontole tehakse kanne hiljemalt summa artikli 2 kohase kindlaksmääramise kuule järgneva teise kuu esimesel tööpäeval.

4. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kuuaruannete jaoks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 9 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 5

Viivis hilinenult kättesaadavaks tehtud summadelt

1. Mis tahes hilinemise eest kannete tegemisel artikli 3 lõikes 1 osutatud kontole peab asjaomane liikmesriik maksma viivist.

Alla 500 euro suuruste viivisesummade sissenõudmisest siiski loobutakse.

2. Viivist arvestatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 11 lõigetes 2 ja 3 sätestatud määrade ja tingimuste alusel.

3. Lõikes 1 osutatud viivise maksmise suhtes kohaldatakse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 mutatis mutandis .

Artikkel 6

Raamatupidamisarvestuse parandamine

Pärast asjaomasele eelarveaastale järgneva kolmanda aasta 31. detsembrit ei saa artikli 4 lõike 5 alusel liikmesriikide poolt edastatud kõnealuse aasta kuuaruannete summat enam parandada, välja arvatud seoses punktidega, millest komisjon või asjaomane liikmesriik on enne nimetatud kuupäeva teatanud.

III P EATÜKK

HALDUSKORD

ARTIKKEL 7

Tõendavate dokumentide säilitamine

Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed, et tagada finantstehingute maksul põhinevate omavahendite kättesaadavaks tegemisega seotud tõendavate dokumentide säilitamine vähemalt kolme kalendriaasta jooksul selle aasta lõpust arvates, mille kohta kõnealused tõendavad dokumendid on koostatud.

Kui esimeses lõigus osutatud tõendavate dokumentide kontrollimisel vastavalt määruse (EL) […/…] artiklile 5 ilmneb vajadus neid parandada, siis säilitatakse neid dokumente esimeses lõigus ettenähtud ajast pikema aja vältel, mis on piisav, et oleks võimalik neid parandada ja tulemust kontrollida.

Juhul kui liikmesriigi ja komisjoni vaheline vaidlus, mis käsitleb finantstehingute maksul põhinevate omavahendite teatava summa kättesaadavaks tegemise kohustust, lahendatakse vastastikuse kokkuleppe või Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, peab liikmesriik esitama komisjonile finantsjärelevalveks vajalikud tõendavad dokumendid kahe kuu jooksul pärast vaidluse lahendamist.

Artikkel 8

Halduskoostöö

1. Iga liikmesriik esitab komisjonile järgmise teabe:

a) finantstehingute maksul põhinevate omavahendite kindlaksmääramise, sissenõudmise, kättesaadavaks tegemise ja kontrollimise eest vastutavate talituste ja asutuste nimed ning nende talituste ja asutuste rolli ning tegevust reguleerivad põhisätted;

b) õigus- ja haldusnormidega kehtestatud üldsätted ja raamatupidamiseeskirjad, mis käsitlevad finantstehingute maksu sissenõudmist, sellest tulenevate omavahendite komisjonile kättesaadavaks tegemist, ja sätted, mis käsitlevad kõnealuste omavahendite kontrollimist komisjoni poolt;

c) kõikide nende haldus- ja raamatupidamisdokumentide täpsed nimetused, kuhu on kantud finantstehingute maksul põhinevad omavahendid, eelkõige dokumendid, mida kasutatakse artiklis 4 ettenähtud raamatupidamisarvestuse koostamisel.

Komisjonile teatatakse viivitamata kõigist kõnealuses teabes tehtud muudatustest.

2. Liikmesriigi taotluse korral edastab komisjon lõikes 1 osutatud teabe kõikidele liikmesriikidele.

IV P EATÜKK

LÕPPSÄTTED

ARTIKKEL 9

Komitee menetlus

10. Komisjoni abistab määrusega (EL) nr […/…] loodud omavahendite nõuandekomitee . Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

11. Käesolevale lõikele viitamise korral kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3. Ettepaneku/algatuse olemus

1.4. Eesmärk (eesmärgid)

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viis(id)

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2. Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Nõukogu määrus, milles käsitletakse meetodeid ja menetlust, mille kohaselt tehakse kättesaadavaks finantstehingute maksul põhinevad omavahendid.

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile[14]

ELi eelarvetulud (Jaotis 1, Omavahendid).

1.3. Ettepaneku/algatuse olemus

( Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

( Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[15]

( Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

( Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4. Eesmärgid

1.4.1. Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Ettepanekuga täiendatakse ja täpsustatakse ettepanekuid, mis komisjon tegi 29. juunil 2011 ELi omavahendite süsteemi kohta [vt KOM(2011)510, 511 ja 512].

1.4.2. Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk nr

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Jaotis 1 – omavahendid

1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju kasusaajatele/sihtrühmale.

Finantstehingute maksustamine võiks anda uue tuluvoo, mis võiks vähendada liikmesriikide praeguseid osamaksusid, anda riikide valitsustele täiendavat tegevusruumi ja aidata kaasa eelarve üldisele tasakaalustamisele. Ehkki mõnes üksikus liikmesriigis on finantstehingud juba praegu mingil viisil maksustatud, selgus analüüsi käigus ka, et ELi tasandi meetmed võivad osutuda tulemuslikumaks ja tõhusamaks kui liikmesriikide kooskõlastamata meetmed, kui arvestada piiriülese tegevuse taset ja maksubaaside suurt liikuvust. Peale selle võiks see aidata vähendada siseturu praegust killustatust. ELi algatus oleks esimene samm finantstehingute maksu kohaldamise suunas ülemaailmsel tasandil.

1.4.4. Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Käesolev ettepanek peaks tagama raamistiku finantstehingute maksul põhinevate omavahendite ELi eelarve jaoks õigeaegse ja nõuetekohase kättesaadavaks tegemise.

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Eeskirjad finantstehingute maksul põhinevate omavahendite ELi eelarve jaoks kättesaadavaks tegemiseks tuleks leppida kokku aegsasti, et tagada uute omavahendite õigeaegne rakendamine.

1.5.2. Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Vt 1.4.3 eespool.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Ei ole asjakohane.

1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Käesolev ettepanek on osa ettepanekute paketist, mis hõlmab ka muudetud ettepanekut nõukogu otsuse kohta, milles käsitletakse Euroopa Liidu omavahendite süsteemi, muudetud ettepanekut nõukogu määruse kohta, millega kehtestatakse Euroopa Liidu omavahendite süsteemi rakendusmeetmed, ja ettepanekut nõukogu direktiivi kohta, mis käsitleb finantstehingute maksu ELis. Koos täpsustavad kõnealused ettepanekud võimalikku koostoimet finantstehingute maksu käsitleva direktiivi ja omavahendite sätete vahel.

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju

( Piiratud kestusega ettepanek/algatus

- ( Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP.KK]AAAA – [PP.KK]AAAA

- ( Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

( Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

- rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 1.1.2013 – 31.12.2013,

- millele järgneb täieulatuslik rakendamine alates 1.1.2014.

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid [16]

( Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

( Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine , mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

- ( rakendusametitele

- ( ühenduste asutatud asutustele[17]

- ( riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

- ( isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

( Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

( Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

( Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage teostamise tingimused ja sagedus.

Finantstehingute maksul põhinevate omavahendite kättesaadavaks tegemise järelevalvet ja aruandlust käsitlevad sätted on esitatud kavandatava nõukogu määruse III ja IV peatükis.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1. Tuvastatud ohud

Peamiste võimalike ohtude hulka kuuluvad järgmised ohud: finantstehingute maksul põhinevate omavahendite ebaõige kindlaksmääramine, ebaõiged kanded kontodele, vahendite kättesaadavaks tegemine hilinenult ja raamatupidamisvead.

2.2.2. Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Ettepanekus võetakse ohte süstemaatiliselt arvesse ning see sisaldab ka konkreetseid sätteid halduskoostöö ja komiteemenetluse kohta.

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Tuleb märkida, et lisaks punktis 2.2.2 mainitud sätetele sisalduvad kontrollimist ja järelevalvet käsitlevad sätted ka lisatud muudetud ettepanekus nõukogu määruse kohta, millega kehtestatakse Euroopa Liidu omavahendite süsteemi rakendusmeetmed.

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Ei ole asjakohane.

3.2. Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik | 5 | „Halduskulud” |

2011. aasta püsihindades, miljonites eurodes

2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 ja hiljem |

( Personalikulud | 0,508 | 2,144 | 2,144 | 2,144 | 2,144 |

( Muud halduskulud | 0,072 | 0,197 | 0,197 | 0,287 | 0,212 |

Eelarve peadirektoraat KOKKU | Assigneeringud | 0,580 | 2,341 | 2,341 | 2,431 | 2,356 |

RUBRIIGIST 5 tulenevad assigneeringud KOKKU | Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma | 0,580 | 2,341 | 2,341 | 2,431 | 2,356 |

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDEST 1–5 tulenevad assigneeringud KOKKU | Kulukohustused | 0,580 | 2,341 | 2,341 | 2,431 | 2,356 |

Maksed | 0,580 | 2,341 | 2,341 | 2,431 | 2,356 |

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

- ( Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

- ( Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist.

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1. Kokkuvõte

- ( Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

- ( Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt.

2011. aasta püsihindades, miljonites eurodes

2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 ja hiljem |

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 |

Personalikulud | 0,508 | 2,144 | 2,144 | 2,144 | 2,144 |

Muud halduskulud | 0,072 | 0,197 | 0,197 | 0,287 | 0,212 |

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku | 0,580 | 2,341 | 2,341 | 2,431 | 2,356 |

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud[18] |

Personalikulud |

Muud haldusliku iseloomuga kulud |

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku |

KOKKU | 0,580 | 2,341 | 2,341 | 2,431 | 2,356 |

3.2.3.2. Hinnanguline personalivajadus

- ( Ettepanek/algatus ei hõlma personaliassigneeringute kasutamist

- ( Ettepanek/algatus hõlmab personaliassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt.

Hinnanguline väärtus (täisarvuna või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 ja hiljem |

( Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) |

27 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) | 4 | 13 | 13 | 13 | 13 |

XX 01 01 02 (delegatsioonides) |

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) |

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) |

( Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad[19] |

27 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) | 0 | 7 | 7 | 7 | 7 |

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) |

XX 01 04 aa [20] | - peakorteris[21] |

- delegatsioonides |

XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) |

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) |

Muud eelarveread (täpsustage) |

KOKKU |

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud, ajutised töötajad ja koosseisuväline personal | Uus finantstehingute maksul põhinevate omavahendite üksus selle kontrollimiseks, et liikmesriigid määravad kindlaks, nõuavad sisse ja teevad nõuetekohaselt ning õigeaegselt kättesaadavaks finantstehingute maksul põhinevad omavahendid, mida nad nõuavad sisse ELi eelarve rahastamiseks, ning peavad selle kohta raamatupidamisarvestust. Peamised ülesanded on järgmised. 1) Inspekteerimised Liikmesriikide meetmete kontrollimine finantstehingute maksul põhinevate omavahendite valdkonnas kohapealsete inspekteerimiste kaudu, mida teostatakse riskipõhise aastaprogrammi alusel. Reeglina võiks külastada 5 suurimat sissnõudjat kaks korda ja teisi liikmesriike üks kord aastas. Väikseimad liikmesriike võiks aga külastada üle aasta. Kõik inspekteerimiste aruanded ja liikmesriikide vastused nendele kuuluvad arutamisele liikmesriikidega finantstehingute maksul põhinevate omavahendite nõuandekomitees, mille kohtumine korraldatakse kaks korda aastas. Inspekteerimiste kõikide konkreetsete leidude puhul oleks nõutavad rahalised või juriidilised/halduslikud järelmeetmed, mille lõpetamine oleks võimalik ainult pärast seda, kui asjaomane liikmesriik on võtnud vajalikud parandusmeetmed. Kui seda ei toimu, tuleks algatada rikkumismenetlus. 2) Euroopa Kontrollikoja auditite järelmeetmed Samuti teostaks Euroopa Kontrollikoda liikmesriikides finantstehingute maksul põhinevaid omavahendeid käsitlevaid (kinnitavale avaldusele aluseks olevaid või eri-) auditeid. Lisaks oma inspekteerimiste leidude järelmeetmetele vastutaks üksus kõikide Euroopa Kontrollikoja auditileidude järelmeetmete eest asjaomaste liikmesriikide puhul. 3) Sissenõudmise ja konkreetsete juhtumite järelmeetmete järelevalve Üksus teostaks järelevalvet liikmesriikide finantstehingute maksul põhinevate omavahendite sissenõudmismeetmete üle konkreetsete juhtumite puhul, millel on oluline finantsmõju (nt seoses OLAFi teostatavate ulatuslike juurdlustega). Sissenõudmise üldiseks järelevalveks pettusejuhtumite ja eeskirjade eiramise korral võiks üksusel olla vaja hallata spetsiaalseid andmebaase (uusi või olemasolevatel süsteemidel nagu OWNRES põhinevaid), kuhu liikmesriigid saaks saata aruandeid kõikide juhtumite kohta, mis ületavad 10 000 eurot. Lisaks nõuaks järelmeetmeid kõik konkreetsed juhtumid, kus liikmesriigi haldusviga tingiks finantstehingute maksul põhinevate omavahendite kao. 4) Liikmesriikide mahakandmisaruannete haldamine Finantstehingute maksul põhinevate omavahendite kõikide teatavat künnist ületavate summade puhul, mida ei ole võimalik sisse nõuda, võiks liikmesriigid olla kohustatud saatma aruande, milles selgitatakse põhjusi, miks summat ei ole võimalik sisse nõuda ja komisjonile kättesaadavaks teha. Üksus hindaks koostöös õigustalituse ning maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi ja OLAFiga, kas asjaomane liikmesriik toimis hoolikalt ja kas teda võiks seega vabastada kohustusest summa kättesaadavaks teha. Kõik juhtumid, kus liikmesriik loetaks finantstehingute maksul põhinevate omavahendite kao eest vastutavaks, nõuaks üksuse järelmeetmeid. 5) Valmisoleku järelevalve ja abi osutamine kandidaatriikidele Üksus teostaks järelevalvet kandidaatriikide valmisoleku üle finantstehingute maksul põhinevate omavahendite valdkonnas, nt tehes kontrollkäike ja analüüsides nende vastuseid küsimustikele ning simulatsiooniharjutustele. Lisaks pakutaks neile ühinemiseelset abiprogrammi, sealhulgas seminare ja töötube, kus selgitataks üksikasjalikult nende tulevasi kohustusi finantstehingute maksul põhinevate omavahendite valdkonnas. |

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

- ( Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

- ( Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjakohase rubriigi ümberplaneerimine.

Käesolev ettepanek on tihedalt seotud ettepanekutega järgmiseks mitmeaastaseks finantsraamistikuks, mille komisjon võttis vastu 29. juunil 2011. Käesoleva ettepaneku eesmärk on tagada sobilikud ELi eelarvele rahastamisvahendid alates 1.1.2014, st alates järgmise finantsraamistiku algusest.

- ( Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine.

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

- ( Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

- ( Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine.

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

- ( Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

- ( Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

( omavahenditele

( mitmesugustele tuludele

Miljonites eurodes, jooksevhindades

Tulude eelarverida: | Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud | Ettepaneku/algatuse mõju[22] |

| | 2014 |2015 |2016 |2017 |2018 |2019 |2020 | |Uus (jaotises 1) | | 43 692 |45 335 |46 801 |48 414 |50 175 |52 108 |54 226 | |Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod.

Kvantitatiivsed hinnangud ja selgitused kasutatud eelduste kohta on esitatud lisas aruandele omavahendite süsteemi toimimise kohta [SEK(2011)876, II osa, lk 25–26] ja mõjuhinnangus, mis on lisatud ettepanekule nõukogu direktiivi kohta, milles käsitletakse finantstehingute maksu ühist süsteemi ja millega muudetakse direktiivi 2008/7/EÜ.

Kasutatav valem

Hinnangud põhinevad valemil, mille töötas algselt 2000. aastal välja Prantsuse Rahandusministeerium ning mida seejärel kasutasid Jetin ja Denys (2005) ning McCulloch ja Pacillo (2011). Selles eeldatakse, et maksutulu R on võimalik arvutada järgmiselt:

[pic],

kus τ on maksumäär, V tehingute maht aastas ja E on tõlgendatav ümberbaseerumise ning maksudest kõrvalehoidumisena. Muutujaga c kirjeldatakse tehingukulusid protsendina tehingute mahust ja ε on maksuelastsus, millega kirjeldatakse maksude tõusu mõju tehingute mahule, st maksubaasile. Viimase sulgudes liikmega kirjeldatakse turgude mahureaktsiooni, mis on tingitud ainult tehingukulude tõusust. Ümberbaseerumist ja maksudest kõrvalehoidumist võtab valemis arvesse E otse.

Andmeallikad

Andmed valuutatehingute kohta (välisvaluuta hetketehingute käive, valuutavahetustehingud ja välisvaluuta lihtforvardite turud) saadakse Rahvusvaheliste Arvelduste Pangalt.

Aktsiate kohta tehtud arvutuste andmed põhinevad andmetel, mis on kättesaadavad Euroopa Väärtpaberibörside Liidult. Andmed sisaldavad teavet aktsiakauplemise kohta reguleeritud börsidel. Andmeid ei ole käibe kohta erabörsidel, nagu mõnede suurpankade börsisüsteemid (nt Goldman Sachsi Sigma X) ega aktsiate suunatud emissioonide kohta.

Tuletisinstrumentide puhul kujutab Rahvusvaheliste Arvelduste Panga teatatud tinglike väärtuste ja tinglike tasumisele kuuluvate summade näol esitatud käive asendusnäitajaid turuaktiivsuse mõõtmiseks tuletisinstrumentide börsivälistel turgudel.

Kvantitatiivsed hinnangud

Kasutatud eeldused mõjutavalt tugevalt tuluprognoose ja on erinevate turusegmentide puhul erinevad. Tulemuseks saadud prognoosid on seetõttu esitatud näitlikustamiseks, tuginedes 2010. aasta andmetele.

Esitatud summa vastab järgmisele kolmele kategooriale koos võetuna:

i) Väärtpaberitehingute maks, mida kogutakse kõikidelt reguleeritud turgudel teostavatelt võlakirja- ja aktsiatehingutelt määraga 0,1 %.

ii) 0,01 % määra kehtestamine börsil kaubeldavatele tuletisinstrumentidele, eelkõige üksikaktsiafutuuridele, aktsiaindeksi optsioonidele, aktsiaindeksi futuuridele ning võlakirjaoptsioonidele ja -futuuridele.

iii) Sama määra kohaldatakse börsivälistele intressituletisinstrumentidele, sealhulgas intressiforvarditele, vahetuslepingutele ja optsioonidele.

Konkreetsed eeldused tehingukulude, maksudest kõrvalehoidumise ja elastsuse kohta on esitatud finantstehingute maksu käsitleva direktiivi ettepanekule [SEK(2011)1102 ja 1103] lisatud mõjuhinnangus.

Eeldatavalt peetakse ELi eelarve jaoks kinni kahe kolmandiku suurune osa.

Alates 2010. aasta prognoosidest suurendatakse summasid, kasutades nominaalse kogurahvatulu kasvuprognoose.

[1] ELT L […], […], lk […].

[2] Muudetud ettepanek: nõukogu määrus, millega kehtestatakse Euroopa Liidu omavahendite süsteemi rakendusmeetmed, KOM(2011)740, 9.11.2011.

[3] EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1.

[4] KOM(2011) 512, 29.6.2011.

[5] Ettepanek: nõukogu määrus meetodite ja menetluse kohta, millega tehakse kättesaadavaks käibemaksupõhised omavahendid, KOM(2011)737, 9.11.2011.

[6] Muudetud ettepanek: nõukogu määrus meetodite ja menetluse kohta, millega tehakse kättesaadavaks traditsioonilised ja kogurahvatulul põhinevad omavahendid, ning muude sularahavajaduste rahuldamiseks vajalike meetmete kohta, KOM(2011)742 9.11.2011.

[7] ELT C , , lk .

[8] ELT C […], […], lk […].

[9] ELT L […], […], lk […].

[10] EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1.

[11] ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

[12] ELT L […], […], lk […].

[13] ELT L 248, 16.9.2002, lk 1.

[14] ABM: tegevuspõhine juhtimine – ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

[15] Nagu on osutatud finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktis a või b.

[16] Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[17] Nagu on osutatud finantsmääruse artiklis 185.

[18] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[19] Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides;

[20] Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

[21] Peamiselt struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

[22] Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.