Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta /* KOM/2011/0627 lõplik - 2011/0282 (COD) */
SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST Mitmeaastast finantsraamistikku 2014–2020
(edaspidi „mitmeaastane finantsraamistik”)[1]
käsitlevas komisjoni ettepanekus on sätestatud ühise põllumajanduspoliitika
(edaspidi „ÜPP”) eelarveraamistik ja põhisuunad. Selle
alusel esitab komisjon määruste paketi, milles sätestatakse ÜPP õiguslik
raamistik aastateks 2014–2020, ning mõjuhinnangu, milles kaalutakse
alternatiivseid võimalusi poliitika kujundamiseks. Käesolev reformiettepanek põhineb 2020.
aastaks seatud ühise põllumajanduspoliitika eesmärke käsitleval teatisel,[2] milles esitatakse üldised
poliitilised valikuvõimalused, et tulla toime põllumajanduse ja maapiirkondade
tulevaste probleemidega ning täita ÜPP eesmärgid, nimelt: 1)
elujõuline toidutööstus; 2) loodusvarade säästev majandamine ja kliimameetmed; ning
3) tasakaalustatud territoriaalne areng. Teatises käsitletud reformi suundi on
ulatuslikult toetatud nii institutsioonidevahelises arutelus[3] kui ka mõjuhinnangu raames
toimunud sidusrühmade nõupidamisel. Kogu protsessist nähtus üks ühine teema –
vajadus edendada ressursitõhusust, et tagada ELi põllumajanduse ja
maapiirkondade arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv vastavalt Euroopa
2020. aasta strateegiale, säilitades põllumajanduspoliitika kahesambaline struktuur,
mille puhul kasutatakse täiendavaid vahendeid samade eesmärkide saavutamiseks. Esimese samba moodustavad otsemaksed ja turumeetmed, mille alusel
antakse ELi põllumajandustootjatele iga-aastast sissetulekutoetust ning
toetust konkreetsete turuhäirete puhul; teise sambaga on hõlmatud maaelu arengu
meetmed, mille puhul liikmesriigid koostavad ja kaasrahastavad ühise raamistiku
alusel mitmeaastaseid programme[4]. ÜPP järjestikuste reformidega on suurendatud
põllumajanduse turule orienteeritust, võimaldades tootjatele
sissetulekutoetust, parandades keskkonnanõuete integreerimist ning tugevdades
toetust maaelu arengule, mis on kogu ELi maapiirkondade arengu integreeritud
poliitika. Samast reformiprotsessist tulenevad aga ka
nõuded, et toetust liikmesriikide vahel ja liikmesriikides tuleb paremini
jaotada ning sihipärasemalt suunata meetmeid, mida võetakse keskkonna-alaste
probleemide ning turu suurenenud volatiilsusega tõhusamalt toimetulemiseks. Varem tehti reforme peamiselt selleks, et
leida lahendus siseprobleemidele alates tohututest ülejääkidest kuni
toiduohutuse kriisideni; kõnealused reformid tulid ELile
kasuks nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil. Enamik tänapäeva
vastavatest ülesannetest on siiski tingitud põllumajandusvälistest faktoritest
ning vajaksid seega ulatuslikumat poliitilist reageeringut. Sissetulekud põllumajanduses on eeldatavasti
ka edaspidi löögi all, kuna põllumajandustootjad on silmitsi suuremate riskide,
tootlikkuse aeglustumise ja sisendihindade tõusust tingitud hinnavahe väikese
erinevusega; seetõttu on vaja säilitada sissetulekutoetus
ja tõhustada vahendeid, et paremini riske juhtida ja kriisiolukordadele
reageerida. Tugev põllumajandus on eluliselt oluline ELi toidutööstuse ja
ülemaailmselt toiduga kindlustatuse jaoks. Samal ajal peavad põllumajandus ja
maapiirkonnad tegema jõupingutusi, et täita kliima- ja energiaalaseid ning
elurikkuse strateegia kõrgeid eesmärke, mis on ELi 2020. aasta tegevuskava
osad. Põllumajandus- ja metsandustootjaid kui peamisi
maakasutajaid on vaja toetada selliste põllumajandustootmise ja tootmistavade
rakendamisel ja säilitamisel, millest on kasu keskkonnaalaste ja
kliimaeesmärkide saavutamisel, kuna turuhinnad selliste avalike hüvede
pakkumist ei kajasta. Väga oluline on kasutada maapiirkondade eripalgelist
potentsiaali ning sellega panustada kaasavasse majanduskasvu ja ühtekuuluvusse. Seepärast ei ole tulevane ÜPP selline
poliitika, mis tegeleb üksnes väikese, kuigi olulise ELi majanduse osaga, vaid
see on ka selline poliitika, mis on strateegilise tähtsusega toiduga
kindlustatuse, keskkonna ja territoriaalse tasakaalu jaoks. Selles seisneb ELi lisandväärtus tõeliselt ühise poliitika puhul,
millega on võimalik kõige tõhusamalt kasutada piiratud eelarvevahendeid, et
säilitada säästev põllumajandus kogu ELis, lahendada selliseid olulisi
piiriüleseid ülesandeid nagu kliimamuutused ja solidaarsuse tugevdamine
liikmesriikide vahel, kuid võimaldada ka kohalikele vajadustele sobivat
paindlikku rakendamist. Mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekus
sätestatud raamistikuga nähakse ette, et ÜPP võiks jääda oma kahesambalise
struktuuri juurde, säilitades iga samba kohta eelarve 2013. aasta tasemel
ning keskendudes ELi põhiprioriteetide saavutamisele. Säästvat
tootmist tuleks soodustada otsetoetustega, eraldades 30 % nende
eelarvelistest vahenditest kohustuslikeks meetmeteks, mis on kasulikud kliima
ja keskkonna jaoks. Toetusetasemed peaksid järk-järgult lähenema ning suuremate
abisaajate toetusi tuleks järk-järgult piirata. Koos muude ELi ühiselt
hallatavate fondidega tuleks maaelu areng lisada ühisesse strateegilisse
raamistikku, millel on tulemusele orienteeritud lähenemisviis ning mille puhul
kehtivad selged ja tõhustatud eeltingimused. Seoses turumeetmetega tuleks ÜPP
rahastamist väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku tõhustada kahe
instrumendiga: 1) kriisireserv hädaolukordadele reageerimiseks; ning 2)
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohaldamisala laiendamiseks. Selle põhjal on ÜPP õigusraamistiku
põhielemendid ajavahemikuks 2014–2020 sätestatud järgmistes määrustes: –
ettepanek: Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames
toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad
(„otsetoetuste määrus”); –
ettepanek: Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine
turukorraldus (ühise turukorralduse määrus) („ÜTK määrus”); –
ettepanek: Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määrus Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate
maaelu arengu toetuste kohta („maaelu arengu määrus”); –
ettepanek: Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja
järelevalve kohta („horisontaalne määrus”); –
ettepanek: nõukogu määrus,
millega määratakse kindlaks põllumajandustoodete ühise turukorraldusega seotud
teatavate toetuste ja hüvitiste kehtestamise meetmed; –
ettepanek: Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 73/2009 seoses
põllumajandustootjatele 2013. aastal makstavate otsetoetuste; –
ettepanek: Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1234/2007 seoses
ühtse otsemaksete kava ja viinamarjakasvatajate toetamisega. Maaelu arengu määrus põhineb komisjoni 6.
oktoobril 2011 esitatud ettepanekul, milles sätestatakse kõigi ühise
strateegilise raamistiku[5]
kohaselt toimivate fondide ühiseeskirjad. Järgneb veel üks
määrus, milles käsitletakse enim puudust kannatavate isikute toetuseks
ettenähtud abikava, mida rahastatakse mitmeaastase finantsraamistiku eri
rubriikide kohaselt. Lisaks sellele on ettevalmistamisel uued
eeskirjad, milles käsitletakse toetusesaajaid käsitleva teabe avaldamist,
võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu esitatud vastuväiteid, ning püüdes leida
kõige sobivamat lahendust, et kooskõlastada toetusesaajate isikuandmete kaitse
õigus läbipaistvuse põhimõttega. 2. HUVITATUD ISIKUTEGA
KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED Mõjuhinnangus hinnatakse ja võrreldakse
kehtiva poliitikaraamistiku hindamise ning tulevaste probleemide ja vajaduste
analüüsi põhjal kolme alternatiivse stsenaariumi mõju. See
on pika, 2010. aasta aprillis alanud protsessi tulemus, mida juhtis
talitustevaheline rühm, mis koondas ulatuslikud kvantitatiivsed ja
kvalitatiivsed analüüsid, sealhulgas kehtestas võrdlusaluse keskmise tähtajaga
prognooside näol põllumajandusturgudele ja tuludele kuni 2020. aastani ning
koostas mudeli põllumajandussektori poolt majandusele avalduvate eri
poliitikastsenaariumide mõjude kohta. Mõjuhinnangus töötati välja järgmised kolm
stsenaariumi: 1) kohandamisstsenaarium, mille korral
jätkuks praegune poliitikaraamistik, kuid tegeletakse selle kõige olulisemate
puudustega, nt otsetoetuste jaotamine; 2) integratsioonistsenaarium, mis hõlmab
suuri poliitilisi muudatusi, mis seisnevad otsetoetuste tõhusamas suunamises ja
nende keskkonnasäästlikumaks muutmises ning tugevdatud strateegilises
suunatuses maaelu arengu poliitika paremaks koordineerimiseks muude ELi
poliitikatega, samuti õigusliku aluse laiendamises tootjatevahelise koostöö
suurendamiseks; ning 3) ümbersuunamisstenaarium, mille puhul keskendutakse
poliitikas vaid keskkonnale ning kaotatakse järk-järgult otsetoetused, eeldades
et tootmisvõimsust saab säilitada ka ilma toetusteta ning maapiirkondade
sotsiaal-majanduslikke vajadusi saab hõlmata muude poliitikatega. Võttes arvesse majanduskriisi ja riikide
rahandusele avaldunud survet, millele EL vastas Euroopa 2020. aasta
strateegiaga ja mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekuga, rõhutatakse kolme
stsenaariumi puhul eri aspekte seoses tulevase ÜPP kolme poliitikaeesmärgiga,
milleks on konkurentsivõimelisem ja jätkusuutlikum põllumajandus elujõulistes
maapiirkondades. Selleks et saavutada parem kooskõla
Euroopa 2020. aasta strateegiaga, eelkõige ressursitõhususe aspektist, on
järjest olulisem parandada põllumajanduslikku tootlikkust teadusuuringute,
teadmussiirde ning koostöö ja innovatsiooni edendamise kaudu (sealhulgas
põllumajanduse tootlikkust ja jätkusuutlikust käsitleva Euroopa
innovatsioonipartnerluse kaudu). Kuna ELi põllumajanduspoliitika puhul ei
tegutseta enam kauplemist moonutavas poliitikakeskkonnas, tuleb arvestada
sektorile mõjuva lisasurvega, mis tuleneb täiendavast liberaliseerimisest Doha
arengukava või vabakaubanduspiirkonna raames koos Mercosuriga. Koostati kolm poliitikastsenaariumi, mille
puhul võeti arvesse mõjuhinnangu raames läbiviidud konsultatsioonides
väljendatud eelistusi. Huvitatud pooled said esitada oma
arvamused ajavahemikul 23.11.2010–25.1.2011 ning 12.1.2011 korraldati
nõuandekomitee kohtumine. Põhipunktid on kokkuvõtlikult järgmised[6]. – Sidusrühmade hulgas toetatakse
laialdaselt vajadust tugeva, kahe samba struktuuril põhineva ÜPP järele, et
lahendada probleeme seoses toiduga kindlustatuse, loodusvarade säästva
majandamise ja territoriaalse arenguga. – Enamik vastajaid leidis, et ÜPP
peaks aitama kaasa turgude ja hindade stabiliseerimisele. – Sidusrühmadel on eriarvamused
toetuse suunamise kohta (eelkõige otsetoetuste ümberjaotamine ja toetuste
piiramine). – Ollakse ühel meelel selles suhtes,
et mõlemal sambal on oluline osa kliimameetmete tõhustamises ning suuremas
keskkonnahoidlikkuses ELi ühiskonna heaoluks. Kuigi paljud põllumajandustootjad
leiavad, et see toimib juba praegu, on laiem avalikkus veendunud, et
I samba kohaseid toetusi saaks kasutada tulemuslikumalt. – Vastajad soovivad, et kõik ELi
piirkonnad, sealhulgas vähem soodsad piirkonnad saaksid osa tulevasest
majanduskasvust ja arengust. – Paljud vastajad rõhutasid ÜPP
integreerimist muude poliitikatega, nt keskkond, tervishoid, kaubandus, areng. – Innovatsioonis,
konkurentsivõimelise ettevõtluse arendamises ning ELi kodanikele avalike hüvede
pakkumises nähti võimalust viia ÜPP vastavusse Euroopa 2020. aasta
strateegiaga. Mõjuhinnangus võrreldi seega kolme
alternatiivset poliitikastsenaariumi. Ümbersuunamisstsenaarium kiirendaks
strukturaalset kohandamist põllumajandussektoris, suunates tootmise kõige
kulutõhusamatele valdkondadele ja tulemuslikesse sektoritesse. Kuigi keskkonnatoetusi suurendatakse märkimisväärselt, seab see
sektori ette suuremad ohud, kuna turusekkumine on võimalik vaid piiratud
ulatuses. Lisaks suureneksid oluliselt sotsiaalsed ja keskkonnakulud, kuna
vähem konkurentsivõimelised piirkonnad oleksid silmitsi märkimisväärse tulude
vähenemise ja keskkonna halvenemisega, kuna kõnealuse poliitika järgi kaoks
otsetoetuste võimendav mõju, mis on seotud nõuetele vastavuse tingimustega. Teisest küljest võimaldaks
kohandamisstsenaarium kõige paremini praegust poliitikat jätkata, millega
kaasneks küll piiratud, kuid tuntav paranemine nii põllumajanduse
konkurentsivõime kui ka keskkonnahoidlikkuse seisukohalt. Siiski
on tõsiseid kahtlusi, kas selle stsenaariumi puhul tegeletakse piisavalt
oluliste tulevaste kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamisega, mis toetaks
ka põllumajanduse pikaajalist säästlikkust. Integratsioonistsenaarium oleks uus edasiminek
otsetoetuste paremal suunamisel ja nende keskkonnasäästlikumaks muutmisel. Analüüs näitab, et keskkonnasäästlikkuse aspekt ei tekita
põllumajandustootjatele suuri kulusid, kuid mõningane halduskoormus on siiski
vältimatu. Seega on uue tõuke andmine maaelu arengule võimalik tingimusel, et
liikmesriigid ja piirkonnad kasutavad uusi võimalusi tõhusalt ning et ühine
strateegiline raamistik koos muude ELi vahenditega ei kaotaks sünergiat I
sambaga ega nõrgestaks maaelu arengule omaseid tugevaid külgi. Kui õige
tasakaal on saavutatud, oleks see stsenaarium kõige asjakohasem põllumajanduse
ja maapiirkondade pikaajalise säästlikkuse seisukohalt. Selle põhjal järeldatakse mõjuhinnangus, et
integratsioonistsenaarium on kõige tasakaalustatum selleks, et viia ÜPP
järk-järgult vastavusse ELi strateegiliste eesmärkidega ning see tasakaal
kajastub ka eri elementide rakendamisel õigusakti ettepanekutes. Samuti on oluline töötada välja hindamisraamistik ÜPP tulemuslikkuse
mõõtmiseks koos ühiste, poliitikaeesmärkidega seotud näitajatega. Lihtsustamist peetakse kogu protsessi vältel
väga oluliseks ning lihtsustamist tuleks mitmel eri viisil edendada, näiteks
nõuetele vastavuse ja turuinstrumentide täiustamise või väikepõllumajandustootjate
kava väljatöötamisega. Lisaks tuleks otsetoetuste
keskkonnasäästlikumaks muutmist kavandada selliselt, et halduskoormus,
sealhulgas kontrollikulud oleksid võimalikult väikesed. 3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK
KÜLG Soovitatakse säilitada kehtiv ÜPP
kahesambaline struktuur, milles I samba üldiselt kohaldatavaid iga-aastasi
kohustuslikke meetmeid täiendavad vabatahtlikud meetmed, mis on paremini
kohandatud riiklike ja piirkondlike eripäradega II samba mitmeaastase
programmipõhise lähenemise alusel. Siiski tuleks
otsetoetuste uue kontseptsiooni puhul paremini kasutada ära sünergiat II
sambaga, mille meetmed viiakse omakorda ühisesse strateegilisse raamistikku, et
neid paremini kooskõlastada muude ELi ühiselt hallatavate vahenditega. Seoses sellega jäetakse alles ka nelja peamise
õigusakti praegune struktuur, ehkki finantsmääruse reguleerimisala on
suurendatud, et koondada üldsätted horisontaalsesse määrusesse. Ettepanekud on kooskõlas subsidiaarsuse
põhimõttega. ÜPP on tõepoolest ühine poliitika: see kuulub
ELi ja liikmesriikide jagatud pädevusse, mida hallatakse ELi tasandil säästva
ja mitmekesise põllumajanduse säilitamiseks ELis ning oluliste piiriüleste
probleemidega tegelemiseks, näiteks kliimamuutused ja liikmesriikide vahelise
solidaarsuse suurendamine. Võttes arvesse tulevikuprobleeme seoses toiduga
kindlustatusega ning keskkonna ja territoriaalse tasakaaluga, jääb ÜPP
strateegilise tähtsusega poliitikaks, et tagada kõige tulemuslikum lahendus
poliitilistele probleemidele ning eelarvevahendite kõige tõhusam kasutamine. Lisaks
soovitatakse jätta alles kahe samba vahendite praegune struktuur, mille puhul
on liikmesriikidel suurem vabadus suunata meetmeid kohalike eripärade
arvestamiseks ning samuti II samba kaasrahastamiseks. II sammas hõlmab ka uut
Euroopa innovatsioonipartnerlust ja riskijuhtimise meetmete kogumit. Samal ajal
viiakse poliitika paremini vastavusse Euroopa 2020. aasta strateegiaga
(sealhulgas ühine raamistik muude ELi vahenditega) ning võetakse kasutusele
mitmed parandamise ja lihtsustamise elemendid. Mõjuhinnangu raames teostatud
analüüs näitab selgelt, millised kulud tekivad seoses negatiivsete keskkonda
mõjutavate, sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgedega, kui midagi ei võeta
ette. Maaelu arengu määrus põhineb käesoleval
perioodil kasutusele võetud positiivse mõjuga strateegilisel kontseptsioonil,
mille jaoks liikmesriigid on SWOT-analüüsi alusel välja töötanud strateegiad ja
programmid, et parimal võimalikul viisil kohandada sekkumist riiklike ja
piirkondlike eripäradega. Uue rakendusmehhanismi eesmärk
on muu hulgas strateegilise lähenemisviisi tõhustamine, kehtestades selgelt
määratletud maaelu arengu ühised prioriteedid ELi tasandil (seotud ühiste
sihtnäitajatega) ning tehes vajalikke kohandusi seni saadud kogemuste põhjal. Määrusega on hõlmatud ka põllumajanduse
tootlikkuse ja säästvusega tegelev Euroopa innovatsioonipartnerlus, mille
eesmärk on ressursitõhususe soodustamine, ühendavate struktuuride loomine
teadustöö ja praktika vahel ning üldiselt innovatsiooni ergutamine. Partnerlust rakendavad uuenduslike projektide eest vastutatavad
töörühmad ning seda toetab võrgustik. Komisjoni poolt 6. oktoobril 2011 esitatud
ettepanekus, millega kehtestatakse kõigi ühise straeegilise raamistiku kohaselt
tegutsevate fondide ühiseeskirjad, peaks ÜPP teine sammas kooskõlastatud ja
teineteist täiendaval viisil tegema koostööd esimese sambaga, aga ka muude ELi
fondidega (eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi
(ESF), Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga(EMKF). Fondid on ELi tasandil ühendatud ühisesse strateegilisse raamistikku
(ÜSR), mis võetakse riiklikul tasandil üle ühiseid eesmärke ja eeskirju
täitvatesse partnerluslepingutesse. Ühisese strateegilise raamistiku kohaselt
toimivate fondide jaoks ühiste eekirjade kehtestamisega muudetakse projektidega
tegelemine nii toetusesaajate kui ka riiklike ametiasutuste jaoks lihtsamaks
ning hõlbustatakse ka integreeritud projektide rakendamist. Sellega seoses täidab maaelu arengu poliitika
pikaajalisi strateegilisi eesmärke seoses põllumajanduse konkurentsivõime,
loodusvarade säästva majandamise, kliimameetmete ning maapiirkondade
taasakaalustatud territoriaalse arenguga. Kooskõlas
Euroopa 2020. aasta strageegiaga on need maaelu arengu toetuse 2014–2020
ulatuslikumad eesmärgid üksikasjalikumalt esitatud järgmises kogu ELi jaoks
kehtivas kuues prioriteedis: –
teadmussiirde ja innovatsiooni tugevdamine
põllumajanduses, metsanduses ja maapiirkondades; –
kõigi põllumajandusvormide konkurentsivõime ning põllumajandusettevõtete
elujõulisuse edendamine; –
toiduahela korraldamise edendamine ja
riskijuhtimine põllumajanduses; –
põllumajandusest ja metsandusest sõltuvate
ökosüsteemide taastamine, kaitse ja edendamine; –
loodusvarade tõhusama kasutamise edendamise ja üleminekuks
vähem CO2-heiteid tootvale ja kliimamuutuste suhtes vastupidavale
majandusele põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris; –
sotsiaalse kaasatuse, vaesuse vähendamise ja
majanduskasvu edendamine maapiirkondades. Kõnealused prioriteedid peaksid moodustama
programmitöö aluse, hõlmates sealhulgas ka iga prioriteedi sihtnäitajate
määratlust. Määrusega on hõlmatud programmide
ettevalmistamise, heakskiitmise ja kontrollimise eeskirjad, milles üldjoontes
järgitakse kehtivaid eeskirju ning võimaldatakse allprogramme (nt noored
põllumajandustootjad, väikepõllumajandustootjad, mägialad, lühikesed
tarneahelad), mille suhtes kohaldatakse suuremat toetuse osatähtsust. Üksikmeetmete loetelu on ühtlustatud ning
kõnealuste meetmete läbivaatamise jooksul on tehtud mitmeid kohandusi, et
lahendada praeguse perioodi jooksul ilmnenud küsimusi, mis on seotud
kohaldamisala, rakendamise ja kasutuselevõtuga. Kuna
enamik meetmetest kuulub potenstiaalselt rohkem kui ühe eesmärgi või
prioriteedi alla, ei ole enam asjakohane neid telgede kaupa rühmitada; prioriteetide
alusel koostatud programmitöö peaks tagama tasakaalustatud programmid. Välja on
töötatud erimeede mahepõllumajanduse jaoks ning kehtestatud looduslikust
eripärast tingitud piirangutega alade uus piiritlus. Tõhustatakse
keskkonnaalase ühismeetme toetamise võimalust. Praegust koostöömeedet tõhustatakse ja
laiendatakse, et toetada erinevaid koostöövorme (majanduslik, keskkonnaalane ja
sotsiaalne) suure hulga võimalike toetusesaajate vahel. Sellega
hõlmatakse otseselt katseprojekte ning piirkonna- ja riigiülest koostööd. LEADER
ja võrgustik on endiselt olulised nii maaelu arengu kui ka innovatsiooni leviku
jaoks. LEADERi toetus on järjepidev ning seda kooskõlastatakse toetusega
muudest ELi osalusel hallavatest fondidest. Kohalike ja uuenduslike
koostööprojektide auhinnaga toetatakse innovatsiooni edendavaid riikidevahelisi
algtusi. Riskijuhtimise vahendite komplekt, mis hõlmab
ühisfondide toetust ning uut sissetuleku stabiliseerimise vahendit, pakub uusi
võimalusi, et toime tulla põllumajandusturgude volatiilsusega, mis arvatavasti
kestab veel mõnda aega. Praeguse telgede süsteemi tühistamisega
võimaldatakse liikmesriikidel programmitöö läbi vaadata. On tehtud ettepanek toetuda praegusel
programmitöö perioodil kehtestatud ühisele järelevalve- ja
hindamisraamistikule, mida tuleks lihtsustada ja täiustada saadud kogemuste
põhjal. Järelevalve ja hindamise eesmärgil ühendatakse
näitajate ühine loetelu poliitika prioriteetidega. 4. MÕJU EELARVELE Mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekuga on
ette nähtud, et märkimisväärne osa ELi eelarvest peaks jätkuvalt olema suunatud
põllumajandusele, mis on ühine strateegilise tähtsusega poliitika. Seega soovitatakse, et ÜPP peaks pöörama rõhku oma põhitegevusele,
mille kohaselt eraldatakse aastatel 2014–2020 (praeguste hindade juures) 317,2
miljardit eurot I sambale ja 101,2 miljardit eurot II sambale. I ja II samba rahastamisvahenditele antakse
täiendavaid rahalisi vahendeid 17,1 miljardi euro ulatuses, millest 5,1
miljardit eurot on ette nähtud teadusuuringutele ja innovatsioonile,
2,5 miljardit eurot toiduohutusele ja 2,8 miljardit enim puudust
kannatavatele inimestele toiduabi andmiseks mitmeaastase finantsraamistiku
muudest rubriikidest, samuti 3,9 miljardit eurot uuele kriisireservile
põllumajandussektoris ning 2,8 miljardit eurot Euroopa Globaliseerumisega
Kohanemise Fondile väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku, moodustades
seega aastatel 2014–2020 eelarve kogumahuks 435,6 miljardit eurot. Seoses toetuse jagamisega liikmesriikides
tehakse ettepanek, et kõik liikmesriigid, kelle otsetoetused jäävad allapoole
kui on 90 % ELi keskmisest, katavad ühe kolmandiku sellest vahest. Selle põhjal arvutatakse otsetoetusi käsitlevas määruses riiklikud
ülemmäärad. Maaelu arengu toetuse jaotamine põhineb
objektiivsetel kriteeriumidel seoses poliitikaeesmärkidega, võttes arvesse
praegust jaotamist. Nagu praegugi tuleks vähem arenenud
piirkondade puhul jätkuvalt kasutada kõrgemaid kaasrahastamise määrasid, mida
kohaldatakse ka teatavate meetmete suhtes, nagu teadmussiire, tootjarühmad,
koostöö ja Leader. Kasutusele on võetud teatav sammastevaheline
paindlikkus (kuni 5 % otsetoetustest): vahendite
paigutamine I sambast II sambasse võimaldab liikmesriikidel tugevdada oma
maaelu arengu poliitikat ning II sambast I sambasse paigutamine on suunatud
liikmesriikidele, kus otsetoetuste tase on alla 90 % ELi keskmisest. ÜPP reformiettepanekute mõjuhinnangu
üksikasjad on esitatud ettepanekutele lisatud finantsselgituses. 2011/0282 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS Euroopa Maaelu Arengu
Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU
NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artikleid 42 ja 43, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut[7], olles edastanud seadusandliku akti eelnõu
liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomitee arvamust[8], võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[9], olles konsulteerinud Euroopa andmekaitseinspektoriga[10], toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1)
Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule,
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „ÜPP eesmärgid 2020. aastaks: toidu, loodusvarade ja territooriumiga
seotud tulevikuprobleemide lahendamine”[11]
(edaspidi „ÜPP eesmärgid 2020. aastaks”) on sätestatud ühise
põllumajanduspoliitika (edaspidi „ÜPP”) võimalikud ülesanded, eesmärgid ja
suundumused. Kõnealuse teatise üle toimuva arutelu kontekstis tuleks ÜPPd
reformida jõustumisega alates 1. jaanuarist 2014. Reformiga tuleks hõlmata kõik
ÜPP peamised vahendid, sealhulgas nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrus (EÜ)
nr 1698/2005 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu
arengu toetuste kohta[12].
Arvestades reformi reguleerimisala, on asjakohane tunnistada määrus (EÜ) nr
1698/2005 kehtetuks ning asendada see uue ÜTK tekstiga. (2)
Maaelu arengu poliitika peaks tõhustama ja
täiendama ühise põllumajanduspoliitika otsemakseid ja turumeetmeid ning seega
aitama kaasa selle poliitika suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingus (edaspidi
„ELi leping”) sätestatud eesmärkide saavutamisele. Maaelu
arengu poliitika peaks integreerima peamisi poliitikaprioriteete, mis on
kindlaks määratud komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatises „Euroopa 2020.
aastal – aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”[13] („Euroopa 2020. aasta
strateegia”), ning see peaks ühilduma ELi toimimise lepingus sätestatud
majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse poliitika üldiste eesmärkidega. (3)
Kuna käesoleva määruse eesmärki, s.o maaelu
arengut, ei ole võimalik saavutada liikmesriikide tasandil, arvestades seoseid
maaelu arengu ja muude ühise põllumajanduspoliitika vahendite vahel, erinevate
maapiirkondade vaheliste erinevuste ulatust ning liikmesriikide rahaliste
vahendite piire laienenud liidus, on seda seetõttu parem saavutada liidu
tasandil liidu finantseerimise mitmeaastase garantii ja prioriteetidele
keskendumise kaudu, mille puhul võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu
artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. ELi
lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei
lähe käesolev määrus kaugemale, kui on vaja nimetatud eesmärgi saavutamiseks. (4)
Komisjonile tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt
anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada või muuta käesoleva
määruse teatavaid mitteolemuslikke osi. On eriti oluline,
et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid
konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud
õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide
sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja
nõukogule. (5)
Maapiirkondade säästva arengu tagamiseks on vaja
keskenduda konkreetsetele põhieesmärkidele, mis on seotud teadmussiirde ja
innovatsiooniga põllumajanduses, metsanduses ja maapiirkondades, iga liiki
põllumajanduse konkurentsivõime ja põllumajandusettevõtete elujõulisusega,
toiduahela korraldamise ja riskijuhtimisega põllumajanduses, põllumajandusest
ja metsandusest sõltuvate ökosüsteemide taastamise, säilitamise ja
edendamisega, ressursitõhususega, põllumajanduses, toiduainetööstuses ja
metsandussektoris üleminekuga vähese CO2-heitega majandusele ning
maapiirkondades sotsiaalse kaasamise edendamise, majanduskasvu ja vaesuse
vähendamisega. Selliselt toimides tuleb võtta arvesse
erinevaid olukordi, mis on tingitud maapiirkondade võimalike toetusesaajate eri
tunnustest ja kategooriatest, ning innovatsiooni ja keskkonna ning
kliimamuutuste leevendamise ja nende muutustega kohanemise läbivaid eesmärke. Kliimamuutuste
leevendamise meetmega peaks olema hõlmatud sellistest põhitegevustest nagu
loomakasvatusest ja väetiste kasutamisest tingitud heitkoguste piiramine kui ka
süsiniku talletamisvõime säilitamine ning süsiniku sidumine maakasutuses,
maakasutuse muutumisel ja metsandussektoris. Põllumajanduses ja metsanduses
ning maapiirkondades tuleks teadmussiirde ja innovatsiooniga seotud liidu
prioriteete kohaldada horisontaalselt seoses liidu muude maaelu arengut
käsitlevate prioriteetidega. (6)
Liidu maaelu arengu eesmärke tuleks ellu viia
säästva arengu raames ning seejuures peaks liit edendama keskkonnakaitse ja
keskkonna kvaliteedi parandamise eesmärke, nagu on sätestatud aluslepingu
artiklites 11 ja 19, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja maksab. Liikmesriigid peaksid andma teavet kliimamuutuse eesmärgi raames
antavate toetuste kohta, lähtudes ambitsioonikast eesmärgist pühendada selleks
otstarbeks vähemalt 20 % liidu eelarvest ning kasutades komisjoni poolt
rakendusaktiga vastu võetud metoodikat. (7)
Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (edaspidi
„EAFRD”) meetmed ja neid toetavad toimingud peavad olema järjepidevad ja
ühitatavad toetusega ÜPP muudest rahastamisvahenditest. Liidu
vahendite optimaalse jaotamise tagamiseks ja tõhusaks kasutamiseks tuleks
komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu
delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks erandid eeskirjast, mille alusel
käesoleva määruse kohast toetust ei tuleks anda toimingutele, mida toetatakse
ühise turukorralduse kohaselt. (8)
Maaelu arengu programmide viivitamatu käivitamise
ja tõhusa rakendamise tagamiseks peaks EAFRD toetus põhinema laitmatute
haldusraamistiku tingimuste olemasolul. Liikmesriigid
peaksid seepärast hindama vastavust teatavatele eeltingimustele. Iga
liikmesriik peaks ette valmistama kas riikliku maaelu arengu programmi kogu oma
territooriumi kohta või piirkondlike programmide kogumi. Igas programmis peaks
tuleks kindlaks määrata strateegia liidu maaelu arengu prioriteetidega seotud
eesmärkide saavutamiseks ning meetmete valimiseks. Programmitöö peaks vastama
liidu maaelu arengu prioriteetidele, olema kohandatud riiklikele vajadustele ja
täiendama liidu muid poliitikasuundi, eelkõige põllumajandusturgude poliitikat,
ühtekuuluvuspoliitikat ja ühist kalanduspoliitikat. Piirkondlike programmide
kogumi valinud liikmesriigid peaksid olema võimelised valmistama ette ka ilma
eraldi eelarveeraldiseta riikliku raamistiku, et hõlbustada piirkondade
vahelist kooskõlastamist siseriiklike ülesannete lahendamisel. (9)
Liikmesriigid peaksid olema võimelised lülitama oma
maaelu arengu programmidesse temaatilised allprogrammid, et lahendada nende
jaoks oluliste piirkondade erivajadusi. Temaatilised
allprogrammid peaksid muu hulgas hõlmama noori põllumajandusettevõtjaid,
väikeseid põllumajandusettevõtteid, mägipiirkondi ja lühikese tarneahelate
loomist. Temaatilisi allprogramme tuleks kasutada ka selleks, et luua võimalus
selliste põllumajandussektorite ümberkorraldamiseks, mis oluliselt mõjutavad
maapiirkondade arengut. Selliste temaatiliste allprogrammide tõhusaks
toimimiseks peaks liikmesriikidel olema lubatud kehtestada nende poolt
hõlmatavatele toimingutele kõrgemad toetusmäärad. (10)
Maaelu arengu programmides tuleks määratleda
asjaomase piirkonna vajadused ning kirjeldada nende vajaduste rahuldamise
sidusat strateegiat, võttes arvesse liidu maaelu arengu prioriteete. Kõnealune strateegia peaks põhinema eesmärkide kehtestamisel. Tuleks
kindlaks teha seosed väljaselgitatud vajaduste, seatud eesmärkide ja nende
saavutamiseks valitud meetmete vahel. Maaelu arengu programmid peaksid
sisaldama ka vajalikku teavet, et hinnata nende vastavust käesoleva määruse
nõuetele. (11)
Maaelu arengu programmide eesmärgid tuleks seada
kõigi liikmesriikide sihtnäitajate ühist kogumit arvesse võttes. Selle ülesande hõlbustamiseks tuleks kõnealuste näitajatega hõlmatud
piirkonnad kindlaks määrata vastavalt liidu maaelu arengu prioriteetidele. Võttes
arvesse põllumajanduses ja metsanduses teadmussiirdega seotud liidu maaelu
arengu prioriteedi horisontaalset kohaldamist, käsitatakse kõnealuse
prioriteedi kohaseid sekkumisi vajalike vahenditena liidu ülejäänud
prioriteetide kindlaksmääratud sihtnäitajate suhtes. (12)
Tuleb kehtestada teatavad eeskirjad, milles
käsitletakse programmitööd ja maaelu arengu programmide läbivaatamist. Läbivaatamiseks tuleks ette näha lihtsam menetlus, mis ei mõjuta
programmide strateegiat või liidu vastavat rahastamisosalust. (13)
Programmi muutmise puhul järgitava korra
õiguskindluse ja selguse tagamiseks tuleks anda komisjonile õigus võtta
aluslepingu artiklis 290 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, et
kehtestada kriteeriumid, mille kohaselt peetakse programmi kvantifitseeritud
eesmärkide muudatusi sellisteks olulisteks muudatusteks, et see tingib vajaduse
muuta programmi rakendusaktidega, mis võetakse vastu käesoleva määruse artikli
91 kohaselt. (14)
Põllumajanduse ja metsanduse areng ja
spetsialiseerumise ning eelkõige maapiirkondade mikro-, väike- ja keskmise
suurusega ettevõtjate (edaspidi „VKEd”) ees seisvate katsumustega toimetulek
nõuab sobival tasemel tehnilist ja majanduslikku koolitust ning suurendatud
võimsust, et teadmisi ja teavet saada ja vahetada, sealhulgas parimaid
põllumajanduslikke ja metsanduslikke tootmisviise levitada. Teadmiste siirde ja teabevahetusega seotud meetmeid ei tuleks võtta
üksnes traditsiooniliste koolituskursuste vormis, vaid neid tuleks kohandada
vastavalt maapiirkondade ettevõtjate vajadustele. Seepärast tuleks toetada
selliseid meetmeid nagu õpitoad, nõustamine, tutvustamistegevused, aga ka
põllumajandusettevõtete lühiajalised vahetus- või külastuskavad. Omandatud
teadmised ja teave peaks eelkõige tõhustama põllumajandustootjate ja metsa
valdajate, toiduainetesektoris töötavate isikute ja maapiirkondade VKEde
konkurentsivõimet ja ressursitõhusust ning parandama nende keskkonnategevuse
tulemuslikkust, panustades samal ajal maapiirkondade majanduse
jätkusuutlikkusse. Teadmussiirde ja teabevahetusega seotud meetmete tulemuste
tõhususe tagamiseks tuleks nõuda, et teadmussiirde teenuse osutajate käsutuses
on kõik vajalikud vahendid. (15)
Selle tagamiseks, et teadmussiirde teenust osutavad
asutused saaksid pakkuda oma laadilt maaelu arengu poliitika eesmärkidele
vastavaid kvaliteetseid teenuseid, et tagada rahaliste vahendite parem
eesmärgistamine ning et põllumajandusettevõtete vahetus- või külastuskavad
oleksid selgelt piiritletud liidu muude programmide kohaste sarnaste meetmete
suhtes, tuleks anda komisjonile õigus võtta aluslepingu artiklis 290 sätestatud
korras vastu delegeeritud õigusakte seoses teadmussiirde teenust osutavate
asutuste kvalifikatsiooni miinimumnõuete, abikõlblike kulude ning
põllumajandusettevõtete vahetus- või külastuskavade kestuse ja sisuga. (16)
Põllumajandusettevõtete nõustamisteenustega
aidatakse põllumajandustootjaid, metsa valdajaid ja maapiirkondade VKEsid
säästava majandamise ja nende ettevõtete või äriühingute üldise tulemuslikkuse
tõhustamisel. Seepärast tuleks soodustada selliste
teenuste loomist ja nende kasutamist põllumajandustootjate, metsa valdajate ja
maapiirkondade VKEde poolt. Pakutava nõustamise kvaliteedi ja tõhususe
parandamiseks tuleks sätestada nõustajate kvalifikatsiooni miinimumnõuded ja
regulaarne koolitus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määruses (EL) nr
HR/2012[14]
sätestatud põllumajandusettevõtete nõustamisteenustega tuleks aidata
põllumajandustootjatel hinnata nende põllumajanduslike majapidamiste
tulemuslikkust ja kindlaks määrata vajalikud parandused seoses kohustuslike
majandamisnõuete, heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste ning
kliimasäästlike ja keskkonnahoidlike põllumajandustavadega, nagu on sätestatud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määruses (EL) nr DP/2012[15], kliimamuutuste leevendamise
ja kohandamise nõuete või meetmetega, vee kaitse, loomahaigustest teatamise ja
innovatsiooniga, mis vastab vähemalt määruse (EL) nr HR/2012 I lisas
sätestatule. Vajaduse korral peaks nõustamine hõlmama ka tööohutusnõuded. Nõustamine
võib hõlmata ka ettevõtte või äriühingu majandus-, põllumajandus- ja
keskkonnategevuse tulemuslikkusega seotud küsimusi. Põllumajandusettevõtte
juhtimis- ja asendusteenustega aidatakse põllumajandusettevõtjaid tõhustada ja
lihtsustada nende ettevõtte juhtimist. (17)
Selle tagamiseks, et nõustamisteenust osutavad
asutused saaksid pakkuda oma laadilt maaelu arengu poliitika eesmärkidele
vastavaid kvaliteetseid nõustamisteenuseid, tuleks anda komisjonile õigus võtta
aluslepingu artiklis 290 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte seoses
nõustamisteenust osutavate asutuste kvalifikatsiooni miinimumnõuete
täpsustamisega. (18)
Põllumajandussaadusi ja toiduaineid käsitlevate
liidu või siseriiklike toidukvaliteedikavadega antakse tarbijatele tagatis, et
toote kvaliteet ja omadused või kasutatud tootmisprotsess on kvaliteetne
põllumajandustootjate sellistes kavades osalemise tõttu, et saavutada
asjaomaste toodete lisandväärtus ja suurendada nende turustamisvõimalusi. Seepärast tuleks põllumajandustootjaid innustada sellistes kavades
osalema. Võttes arvesse, et kuna selliste kavadega liitumisel ja nendes
osalemise esimestel aastatel ei saa põllumajandustootjad sellisest osalemisest
tingitud lisakulud ja –kohustused turumehhanismi poolt täielikult hüvitatud,
peaks toetus piirduma uute osalejatega ning hõlmama kuni viie aasta pikkust
perioodi. Puuvilla kui põllumajandustoote eriomadusi arvestades peaksid
hõlmatud olema ka puuvilla kvaliteedikavad. EAFRD eelarveliste vahendite tõhusa
ja tulemusliku kasutamise tagamiseks tuleks anda komisjonile õigus võtta aluslepingu
artiklis 290 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte seoses liidu
kvaliteedikavadega, mis võivad olla hõlmatud selle meetmega. (19)
Põllumajanduslike majapidamiste ja maapiirkonna
ettevõtete majandus- ja keskkonnategevuse tulemuslikkuse ning põllumajandussaaduste
turustamise tõhustamiseks ja põllumajanduse arenguks vajaliku infrastruktuuri
tagamiseks ning keskkonnaeesmärkide saavutamiseks vajalike mittetasuvate
investeeringute toetamiseks tuleks ette näha toetus sellistesse eesmärkidesse
panustavatesse materiaalsete investeeringute jaoks. 2007–2013
programmitöö perioodil olid sekkumise eri valdkonnad hõlmatud erinevate
meetmetega. Lihtsustamise huvides, aga ka selleks, et võimaldada
toetusesaajatel kavandada ja teostada suurendatud lisandväärtusega
integreeritud projekte, peaks üksikmeede hõlmama materiaalsete investeeringute
kõiki liike. Liikmesriigid peaksid määratelma lävendi selliste
põllumajanduslike majapidamiste jaoks, mis on toetuskõlblikud sellisteks
investeeringuteks, millega toetatakse põllumajandusliku majapidamise
elujõulisust, tuginedes seejuures tugevate ja nõrkade külgede, võimaluste ja
ohtude („SWOT”) analüüsile, et toetust paremini suunata. (20)
Põllumajandussektori tootmispotentsiaal on
loodusõnnetuste tõttu rohkem ohustatud kui muude sektorite puhul. Selliste loodusõnnetustega arvestades tuleks põllumajandusettevõtte
elujõulisuse ja konkurentsivõime toetamiseks ette näha toetus
põllumajandustootjatele kahjustatud põllumajanduspotentsiaali taastamiseks. Liikmesriigid
peaksid tagama, et liidu (eelkõige riskijuhtimise meede) ning riiklike ja
eraõiguslike hüvituskavade ühendamise tulemusel ei toimuks kahjustuste liigset
hüvitamist. EAFRD eelarveliste vahendite tõhusa ja tulemusliku kasutamise
tagamiseks tuleks anda komisjonile õigus võtta aluslepingu artiklis 290
sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte seoses selle meetme kohaste
toetuskõlblike kulude kindlaksmääramisega. (21)
Maapiirkondade arengu ja konkurentsivõime
tagamiseks on vaja luua ja kujundada uut tüüpi majandustegevus uute põllumajandusettevõtete
ja äriettevõtete loomise ning mittepõllumajanduslikesse tegevustesse tehtavate
investeeringute kaudu. Põllumajandusettevõtete ja
ettevõtete arengu meetme abil peaks hõlbustuma noorte põllumajandustootjate
tegevuse alustamine ja nende ettevõtete struktuuriline kohandamine pärast
tegevuse alustamist, põllumajandustootjate tegevusvaldkonna mitmekesistamine
mittepõllumajandusliku tegevusega ning muude kui põllumajanduslike VKEde
asutamine ja areng maapiirkondades. Innustada tuleks ka selliste väikeste
põllumajandusettevõtete arengut, mis on eeldatavalt majanduslikult elujõulised.
Selle meetme kohaste uute majandustegevuste elujõulisuse tagamiseks tuleks
toetuse saamise tingimuseks seada äriplaani esitamine. Ettevõtte asutamise
toetus peaks hõlmama üksnes ettevõtte tegevuse algusperioodi ning mitte muutuma
tegevusabiks. Kui liikmesriigid valivad võimaluse anda toetust osamaksetena,
tuleks seda lubada maksimaalselt viie aasta jooksul. Lisaks
põllumajandussektori restruktureerimise edendamisele tuleks anda iga-aastast
toetust põllumajandustootjatele, kes osalevad määruse (EL) nr DP/2012 V
jaotisega kehtestatud väikepõllumajandustootjate kavas ning kohustuvad oma
ettevõtte ning vastavad toetusõigused jäädavalt üle andma teisele
põllumajandustootjale, kes ei osale kõnealuses kavas. (22)
VKEd on liidu maapiirkonna majanduse alustala. Põllumajandusettevõtete ja mittepõllumajanduslike ettevõtete arengu
eesmärk peaks olema tööhõive soodustamine ja kvaliteettöökohtade loomine
maapiirkondades, juba olemasolevat töökohtade säilitamine, tööhõive hooajaliste
kõikumiste vähendamine, mittepõllumajanduslike sektorite arendamine väljaspool
põllumajandust ja toiduainetetööstust, soodustades samal ajal ettevõtete
integratsiooni ja kohalikke sektoritevahelisi seoseid. Tuleks soodustada
projekte, millega üheaegselt integreeritakse põllumajandust, jätkusuutliku ja
vastutustundliku turismi põhimõtte alusel toimuvat maaturismi, loodus- ja
kultuuripärandit ning investeeringuid taastuvenergiasse. (23)
EAFRD eelarveliste vahendite tõhusa ja tulemusliku
kasutamise ning toetusesaajate õiguste kaitse ja nende vahel diskrimineerimise
vältimise tagamiseks tuleks anda komisjonile õigus võtta aluslepingu artiklis
290 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, et sätestada tingimused, mille
kohaselt juriidilisi isikuid võib käsitada noorte põllumajandustootjatena,
kehtestada üleminekuperiood kutseoskuste omandamiseks, äriplaani sisu
miinimumtingimused ja liikmesriikide kasutatavad kriteeriumid väikeste
põllumajandusettevõtete määratlemiseks ning vastavalt noorte
põllumajandustootjate toetuse või väikeste põllumajandusettevõtete toetuse
kohased tegevuse toetuskõlblikkuse kindlaksmääramise ülemised ja alumised
lävendid. (24)
Maapiirkondades kohaliku infrastruktuuri ja
kohalike põhiteenuste arendamine, sealhulgas vaba aja veetmine ja kultuur,
külade uuendamine ning külade ja maapiirkonna maastike kultuuri- ja
looduspärandi taastamise ja täiustamisega seotud tegevused on olulise
tähtsusega sammud maapiirkondade kasvupotentsiaali realiseerimisel ja jätkusuutlikkuse
soodustamisel. Seepärast tuleks anda toetust
vastavasisulise eesmärgiga toimingutele, sealhulgas info- ja sidetehnoloogiale
juurdepääsule ning kiire ja ülikiire lairibaühenduse arendamisele. Kooskõlas
nende eesmärkidega tuleks maapiirkondades soodustada selliste teenuste ja
infrastruktuuri arendamist, mis edendavad sotsiaalset kaasatust ning muudavad
suundumusi, mis näitavad sotsiaalset ja majanduslikku tagasiminekut ja
maapiirkondade rahvaarvu vähenemist. Sellise toetuse maksimaalse tõhususe
saavutamiseks tuleks hõlmatud tehingud rakendada kooskõlas maapiirkonna ühe või
mitme omavalitsusüksuse poolt väljatöötatud omavalitsuste arengukavade
(selliste kavade olemasolu korral) ja nende põhiteenustega. Liidu
kliimaeesmärkidega kooskõla tagamiseks tuleks anda komisjonile õigus võtta
aluslepingu artiklis 290 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, et
määrata kindlaks toetuse saamise tingimustele vastavad taastuvenergia
infrastruktuuri liigid. (25)
Metsandus on maaelu arengu lahutamatu osa ning säästvaks
ja kliimateadlikuks maakasutuseks antav toetus peaks hõlmama metsapiirkonna
arendamist ja metsade säästvat majandamist. 2007–2013
programmitöö perioodil olid metsanduse investeerimise ja juhtimisega seotud
toetuse eri liigid hõlmatud erinevate meetmetega. Lihtsustamise huvides, aga ka
selleks, et võimaldada toetusesaajatel kavandada ja teostada suurendatud
lisandväärtusega integreeritud projekte, peaks ühtne meede hõlmama kõiki
metsanduse investeerimise ja juhtimisega seotud toetuse liike. Kõnealuse
meetmega peaks olema hõlmatud metsavarude laiendamine ja parandamine maa
metsastamise ja agrometsandussüsteemide loomise kaudu, mis ühendavad endas
ekstensiivse põllumajanduse ja metsandussüsteemid, metsatulekahjudest või
muudest loodusõnnetustest tingitud kahjustuste taastamine ja vastavad
ennetusmeetmed, investeeringud uutesse metsandustehnoloogiatesse ning
metsandussaaduste töötlemisse ja turustamisse, mille eesmärk on metsa valdajate
majandusliku ja keskkonnaalase tulemuslikkuse parandamine, ning tulusad
investeeringud metsa ökosüsteemide kliimamuutusele vastupanuvõime tõhustamiseks
ja keskkonnaväärtuse suurendamiseks. See toetus peaks vältima konkurentsi
moonutamist ning olema turu suhtes erapooletu. Sellest tulenevalt tuleks seada
piirangud toetusesaajate suuruse ja õigusliku seisundi suhtes. Liikmesriikide
poolt on keskmise ja suure tuleohuga piirkondadeks liigitatud aladel tuleks
võtta tulekahju ohtu ennetavad meetmed. Kõik ennetavad meetmed peaksid
moodustama ühe osa metsakaitsekavast. Loodusõnnetuse toimumine
metsapotentsiaali taastamise meetme kohaldamise ajal peab olema riikliku
teadusasutuse poolt ametlikult kinnitatud. Metsandusmeetmed tuleks vastu võtta
liidu ja liikmesriikide poolt rahvusvahelisel tasandil antud kohustuste
valguses ja need peaksid põhinema liikmesriikide riiklikel või piirkondlikel
metsanduskavadel või samalaadsetel vahenditel, milles tuleks arvesse võtta
ministrite konverentsidel Euroopa metsade kaitse kohta seatud kohustusi. Metsandusmeetmed
peaksid kaasa aitama liidu metsandusstrateegia rakendamisele[16]. Selleks et tagada
põllumajandusmaa metsastamise vastavus keskkonnapoliitika eesmärkidele, tuleks
komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu õigusakte
seoses teatavate minimaalsete keskkonnanõuete määratlemisega. (26)
EAFRD eelarveliste vahendite tõhusa ja tulemusliku
kasutamise tagamiseks tuleks anda komisjonile õigus võtta aluslepingu artiklis
290 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, et sätestada tingimused,
mille kohaselt liikmesriigid teevad kindlaks selliste loodusõnnestuse toimumise
või taimekahjurite või -haiguste olemasolu ning määravad kindlaks ennetavad
meetmed, mis vastavad EAFRD toetuse saamise tingimustele. (27)
Tootjarühmad aitavad põllumajandustootjaid
solidaarselt, et tulla toime nende ees seisvate katsumustega, mis on tingitud
kasvanud konkurentsist ning järgnevate turgude ühendamisest nii nende toodete
turustamise kui ka kohalike turgude suhtes. Seepärast
tuleks soodustada tootjarühmade loomist. Piiratud rahaliste vahendite paremaks
kasutamiseks peaks toetuse andmine piirduma üksnes VKEdeks kvalifitseeruvate
tootjarühmadega. Selleks et tootjarühm saaks elujõuliseks üksuseks, peaks
tootjarühma liikmesriigipoolse tunnustamise tingimuseks seadma äriplaani
esitamise. Selleks et vältida toetuse andmist tegevusabina ning säilitada selle
motiveeriv roll, peaks maksimaalne toetuse maksmise aeg piirduma viie aastaga. (28)
Põllumajanduse keskkonna- ja kliimatoetused peaksid
olema jätkuvalt olulised maapiirkondade säästva arengu toetamisel ja ühiskonna suurenevale
keskkonnateenuste nõudlusele vastamisel. Põllumajanduslik
keskkonnatoetus peaks innustama põllumajandustootjaid ja muid maa valdajaid
teenindama ühiskonda tervikuna, võttes kasutusele põllumajandusliku tootmise
tavasid, mis aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega
kohanemisele ning on ühitatavad keskkonna, maastiku ja selle tunnusjoonte,
loodusvarade, mulla ja geneetilise mitmekesisuse kaitse ja parandamisega, või
jätkates nende tavade kohaldamist. Sellega seoses tuleks erilist tähelepanu
pöörata põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamisele ja kõrge
loodusliku väärtusega põllumajandustootmise vajadustele. Toetused peaksid
hõlmama lisakulusid ja võetud kohustuste tõttu saamata jäänud tulu ning peaksid
katma üksnes selliseid kohustusi, mis on rangemad vastavatest kohustuslikest
standarditest ja nõuetest vastavalt „saastaja maksab” põhimõttele. Paljudel
juhtudel mitmekordistub keskkonna- ja kliimaalane kasu põllumajandustootjate
rühma ühiselt võetud kohustuste koostoime tulemusel. Ühismeetmetega kaasnevad
siiski tehingukulud, mis tuleks vastavalt hüvitada. Selle tagamiseks, et
põllumajandustootjad ja muud maa valdajad saaksid nõuetekohaselt rakendada
võetud kohustusi, peaksid liikmesriigid püüdma neile anda vajalikke oskusi ja teadmisi.
Liikmesriigid peaksid säilitama 2007–2013 programmitöö perioodil saavutatud
tulemuste taseme ning kasutama vähemalt 25 % EAFRD kogupanusest iga maaelu
arengu programmi kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ning
maaharimise toimingute jaoks, kohaldades meetmeid, mis on seotud põllumajanduse
keskkonna ja kliimaga ning mahepõllumajandusega, samuti ka looduslikust või
muust eripärast tingitud piirangutega alade toetusteks. (29)
Selle tagamiseks, et põllumajanduse keskkonna- ja
kliimakohustused oleks kindlaks määratud vastavalt liidu üldistele
keskkonnaeesmärkidele, tuleks anda komisjonile õigus võtta aluslepingu artiklis
290 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, et sätestada tingimused,
mida kohaldatakse selliste kohustuste iga-aastase pikendamise suhtes pärast
esialgset perioodi, mis käsitlevad loomakasvatuse ekstensiivistamist või muul
viisil majandamist, väetiste kasutamise, taimekaitse- ja muude vahendite
vähendamist, kadumisohus kohalike tõugude aretamist või taimede geneetiliste ressursside
säilitamist ning põllumajanduses geneetiliste ressursside säilitamisega seotud
toetuskõlblikke toiminguid. (30)
Mahepõllumajandusele ülemineku või selle
säilitamise toetustega innustatakse põllumajandustootjaid vastavates kavades
osalema, et sel viisil täita ühiskonna suurenenud nõudlust keskkonnateadlike
põllumajandustavade ja loomade heaolu kõrgete nõuete järele. Selleks et suurendada meetmest tulenevat kasu bioloogilise
mitmekesisuse jaoks, tuleks soodustada põllumajandustootjate kollektiivlepinguid
või koostööd tootjate vahel, et hõlmata ulatuslikumaid piirnevaid alasid. Selleks
et vältida suure hulga põllumajandustootjate tagasipöördumist tavapäraste
põllumajandusliku tootmise juurde, tuleks toetada nii ülemineku kui ka
säilitamise meetmeid. Toetused peaksid hõlmama lisakulusid ja võetud kohustuste
tõttu saamata jäänud tulu ning need peaksid katma üksnes selliseid kohustusi,
mis on rangemad vastavatest kohustuslikest standarditest ja nõuetest. (31)
Tuleks jätkata toetuse andmist
põllumajandustootjatele ja metsa valdajatele, et aidata toime tulla asjaomaste
piirkondade ebasoodsate asjaoludega, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EMÜ (loodusliku linnustiku
kaitse kohta)[17]
ja nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning
loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta)[18] rakendamisest, et aidata kaasa
Natura 2000 alade tõhusale majandamisele; samas tuleks
toetus teha kättesaadavaks põllumajandustootjatele eesmärgiga aidata toime
tulla vesikonna piirkondade ebasoodsate tingimustega, mis tulenevad Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ (millega
kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik)[19] rakendamisest. Toetus peaks
olema seotud maaelu arengu programmis kirjeldatud erinõuetega, mis on rangemad
vastavatest kohustuslikest standarditest ja nõuetest. Liikmesriigid peaksid oma
maaelu arengu programmide koostamisel võtma arvesse Natura 2000 alade
erivajadusi. (32)
Toetused mägialade ning looduslikust või muust
eripärast tingitud piirangutega alade põllumajandustootjatele peaksid
põllumajandusmaa jätkuva kasutuse kaudu säilitama maapiirkonda ning alal hoidma
ja edendama säästva põllumajandusliku tootmise süsteeme. Sellise
toetuse tõhususe tagamiseks tuleks põllumajandustootjatele maksetega hüvitada
saamata jäänud tulu ja lisakulud, mis on tingitud asjaomase piirkonna
ebasoodsatest asjaoludest. (33)
Selleks et tagada liidu rahaliste vahendite tõhus
kasutamine ning põllumajandustootjate võrdne kohtlemine kogu liidus, tuleks
mägialad, looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega alad kindlaks
määrata vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele. Looduslikust
eripärast tingitud piirangutega alade puhul peaksid need olema biofüüsikalised
kriteeriumid, mis põhinevad usaldusväärsetel teaduslikel andmetel. Tuleks vastu
võtta üleminekukord, et lihtsustada toetuste järkjärgulist kaotamist
piirkondades, mida kõnealuste kriteeriumide kohaldamise tulemusel ei käsitata
enam looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladena. (34)
Põllumajandustootjaid tuleks jätkuvalt innustada
võtma vastu loomade heaolu kõrgeid norme, andes toetust sellistele
põllumajandustootjatele, kes rakendavad vastavatest kohustuslikest nõuetest
rangemaid loomapidamisnõudeid. Selle tagamiseks, et
loomade heaoluga seotud kohustused vastaksid liidu kõnealuse valdkonna
üldpoliitikale, tuleks anda komisjonile õigus võtta aluslepingu artiklis 290
sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte seoses selliste piirkondade
kindlaksmääramisega, kus selliste kohustustega kaasnevad tootmismeetodite
kõrgemad nõuded. (35)
Tuleks jätkata toetuse andmist metsa valdajatele,
kes pakuvad keskkonda säästvaid ja kliimateadlikke metsakaitseteenuseid, võttes
kohustusi seoses eesmärgiga suurendada bioloogilist mitmekesisust, kaitsta
suure väärtusega ökosüsteeme ja tugevdada metsade kaitseväärtust pinnase
erosiooni, veevarude hoolduse ja veekvaliteedi ning loodusõnnetuste suhtes. Selles kontekstis tuleks erilist tähelepanu pöörata metsade
geneetiliste ressursside säilitamisele ja edendamisele. Toetust tuleks anda
metsandusega seotud keskkonnakohustustele, mis on rangemad vastavatest
siseriiklike õigusaktidega kehtestatud kohustuslikest standarditest. EAFRD
eelarveliste vahendite tõhusa ja tulemusliku kasutamise tagamiseks tuleks anda
komisjonile õigus võtta aluslepingu artiklis 290 sätestatud korras vastu
delegeeritud õigusakte seoses selle meetme kohaste toetuskõlblike
toiminguliikidega. (36)
2007–2013 programmitöö perioodil toetati maaelu
arengu poliitika kohaselt üksnes ühte koostööliiki: põllumajandus-
ja toidu- ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja
tehnoloogiate arendamise alast koostööd. Seda liiki koostöö toetamine on
endiselt vajalik, kuid seda tuleks kohandada, et paremini vastata teadmistepõhise
majanduse nõuetele. Selles kontekstis tuleks luua võimalus rahastada käesoleva
meetme kohaselt üksikettevõtjate projekte, tingimusel et saadud tulemusi
levitatakse, täites seega uute tehnoloogiate, töötlemisviiside ja toodete
leviku eesmärki. Lisaks sellele on ilmnenud, et suurema hulga toetusesaajate
(väikeettevõtjatest suurtootjateni) mitmesugust liiki koostöö toetamisega
aidatakse saavutada maaelu arengu poliitika eesmärke, aidates maapiirkondade
ettevõtjaid ületada killustumisest tulenevaid negatiivseid ilminguid majanduse,
keskkonna või muus valdkonnas. Seepärast tuleks meedet laiendada. Toetus
väikeettevõtjatele ühise tööprotsessi korraldamiseks ning vahendite ja varude
jagamiseks peaks hoolimata nende väikesest tootmismahust aitama neil olla
majanduslikud elujõuline. Toetus tarneahelas tegutsejate vaheliseks
horisontaalseks ja vertikaalseks koostööks ning kohalikeks edendustegevusteks
peaks kiirendama lühikese tarneahela, kohalike turgude ja kohaliku toiduahela
majanduslikult ratsionaalset arengut. Toetus keskkonnaprojektide ja -tavade
kollektiivseks lähenemisviisiks peaks aitama saavutada ulatuslikumat ja
järjekindlamat keskkonna- ja kliimaalast kasu kui muidu omaette tegutsevate
üksikettevõtjate puhul (näiteks suuremate terviklike alade suhtes kohaldatavad
tavad). Selliste eri piirkondade jaoks tuleks anda eri liiki toetust. Eelkõige
on klastrid ja võrgud asjakohased kogemuste vahetamiseks ning uute ja
spetsialiseeritud eksperdiarvamuse, teenuste ja toodete jaoks. Katseprojektid
on olulised vahendid eri kontekstis tehnoloogia, meetodite ja töövõtete
tööstusliku kasutamise kontrollimiseks ning vajaduse korral nende
kohandamiseks. Euroopa innovatsioonipartnerluse (edaspidi „EIP”) töörühmad on
põllumajanduse tootlikkuse ja säästvuse jaoks olulise tähtsusega. Lisaks
LEADERi kohaliku arengu raamistikule moodustavad teise olulise tähtsusega
vahendi kohalikud arengustrateegiad maa- ja linnapiirkondade avaliku ja
erasektori osalejate vahel. Erinevalt LEADERi lähenemisviisist võiksid sellised
partnerlused ja strateegiad olla piiratud ühe sektori ja/või suhteliselt
eripäraste arengu eesmärkidega, sealhulgas need, mida on nimetatud eespool. Ka
tootmisharudevahelised organisatsioonid peaksid vastama selle meetme kohase
toetuse saamise tingimustele. Kollektiivsete keskkonna- ja kliimameetmete puhul
võiks toetuse andmine nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel piirduda seitsme
aastaga. (37)
Kliimamuutuse ja suurema hinnakõikumise tõttu
seisavad põllumajandustootjad tänapäeval silmitsi ulatuslike majanduslike ja
keskkonnaalaste ohtudega. Selles kontekstis on tõhus
riskijuhtimine muutunud põllumajandustootjate jaoks üha olulisemaks. Riskijuhtimise
meede tuleks kehtestada selleks, et aidata põllumajandustoojaid kõige
levinumate riskidega toime tulla. Seepärast peaks see meede aitama
põllumajandustootjatel tasuda saagi, loomade ja taimede kindlustusmakseid ning
luua ühisfonde ning selliste fondide poolt põllumajandustootjatele makstavat
hüvitist looma- või taimehaiguse puhangust või keskkonnajuhtumist tingitud
kahjukannatamise eest. Selle meetmega peaks olema hõlmatud ka sissetuleku
stabiliseerimise vahend ühisfondina, et toetada põllumajandustootjaid, kelle
sissetulek on järsult vähenenud. Selle tagamiseks, et põllumajandustootjaid
koheldakse võrdselt kogu liidus, konkurentsi ei moonutata ning järgitakse liidu
rahvusvahelisi kohustusi, tuleks selle meetme kohase toetuse andmiseks
sätestada eritingimused. EAFRD eelarveliste vahendite tõhusa ja tulemusliku
kasutamise tagamiseks tuleks anda komisjonile õigus võtta aluslepingu artiklis 290
sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte seoses ühisfondidele antavate
kommertslaenude minimaalse ja maksimaalse kestusega. (38)
LEADERi lähenemisviis kohalikule arengule on
mitmete aastate jooksul tõestanud oma kasulikkust maaelu arengu edendamisel, võttes
täiel määral arvesse maapiirkondade arengu sisemisi mitmeid sektoreid hõlmavate
vajadusi „alt ülespoole“ suunatud lähenemisega. Seepärast
tuleks LEADERit tulevikus jätkata ning selle kohaldamine peaks olema
kohustuslik kõigi maaelu arengu programmide jaoks. (39)
Selle tagamiseks, et kohaliku arengu strateegiaid
kohaldatakse territoriaalsel tasandil, mis võimaldab neil tõhusalt panustada
liidu maaelu arengu ja innovatsiooni-alastesse prioriteetidesse, tuleks anda
komisjonile õigus võtta aluslepingu artiklis 290 sätestatud korras vastu
delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse elanikkonnaga seotud kriteeriume
igas sellise strateegiaga hõlmatud piirkonnas ning toetatavate ettevalmistus-
ja elavdamiskulude üksikasjalikku kirjeldust. (40)
EAFRD toetus LEADERi kohalikuks arenguks peaks
hõlmama kõiki kohaliku arengu strateegia ja kohalike tegevusrühmade töö
ettevalmistamise ja rakendamise aspekte ning selliste territooriumide ja
rühmade vahelise koostöö aspekte, kes teostavad „alt ülespoole“ suunatud
lähenemist ja kohalikel vajadustel põhinevat arengut. „LEADERi
stardikomplekti” tuleks rahastada ka selleks, et võimaldada sellistel
maapiirkondade partneritel, kes seni ei ole LEADERit kohaldanud, katsetada ja
ette valmistada kohaliku arengustrateegia kavandamist ja teostamist. EAFRD
eelarveliste vahendite tõhusa ja tulemusliku kasutamise tagamiseks tuleks anda
komisjonile õigus võtta aluslepingu artiklis 290 sätestatud korras vastu
delegeeritud õigusakte, et üksikasjalikult kindlaks määrata kohalike
tegevusrühmade toetuskõlblikud elavdamiskulud. (41)
Käesoleva määruse kohaste paljude maaelu arengu
meetmete investeeringud on ühised ning võivad olla seotud väga erinevat laadi
toimingutega. Selliste toimingute rakendamisel suurema
selguse tagamiseks tuleks kõigi investeeringute jaoks sätestada teatavad
ühiseeskirjad. Nendes ühiseeskirjades määratakse kindlaks selliste kulutuste
liigid, mida võib käsitada investeerimiskuludena ning tagada, et toetust
antakse üksnes selliste investeeringute puhul, millega luuakse uusi väärtusi
põllumajanduses. Selleks et võtta arvesse selliste teatavat liiki
investeeringute eripära nagu kasutatud varustuse ostmine ja lihtsad
asendusinvesteeringud, tagades samal ajal EAFRD rahaliste vahendite tõhusa
kasutamise, tuleks anda komisjonile õigus võtta aluslepingu artiklis 290
sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada tingimused, mille
kohaselt teatavat liiki investeeringuid võib käsitada toetuskõlblike
kulutustena. Investeerimisprojektide teostamise hõlbustamiseks peaks
liikmesriikidel olema võimalik teha ettemakseid. EAFRD toetuse tõhususe,
õigluse ning püsiva mõju tagamiseks tuleks sätestada eeskirjad tagamaks, et
toimingutega seotud investeeringud on kestvad ning et EAFRD toetust ei kasutata
konkurentsi moonutamiseks. (42)
Teatavad käesoleva määruse kohased pindalaga seotud
meetmed hõlmavad toetusesaaja võetud kohustusi, mis kestavad vähemalt viis
aastat. Selle ajavahemiku jooksul võib nii ettevõtte kui
ka toetusesaaja olukord muutuda. Seepärast tuleks sätestada eeskirjad, et
määrata kindlaks sellistel juhtudel järgitav kord. Pindalaga seotud meetmete
tõhusa rakendamise tagamiseks ja liidu rahaliste huvide kaitsmiseks tuleks anda
komisjonile õigus võtta aluslepingu artiklis 290 sätestatud korras vastu
delegeeritud õigusakte, et kehtestada tingimused, mida kohaldatakse ettevõtte
osalise ülevõtmise korral, määrates kindlaks olukorrad, mille puhul ei nõuta
toetuse tagasimaksmist. (43)
Teatavate käesoleva määruse kohaste meetmega on
ette nähtud toetuse andmise tingimus, et toetusesaajad võtavad kohustusi, mis
on rangemad kui kohustuslikes standardites ja nõuetes määratletud vastavad
alusnäitajad. Võttes arvesse õigusaktide selliseid
võimalikke muudatusi kohustuse perioodi jooksul, mille tõttu muutub
alusnäitaja, tuleks sätestada asjaomaste lepingute läbivaatamine, et tagada
selle tingimuse jätkuv täitmine. (44)
Selleks et tagada maaelu arendamise meetmete
rahaliste vahendite kasutamine parimal võimalikul viisil ja seada maaelu arengu
programmide kohased eesmärgid vastavalt liidu maaelu arengu eesmärkidele ning
et tagada taotlejate võrdne kohtlemine, peaksid liikmesriigid kehtestama
projektide valiku kriteeriumid. Erandid kõnealusest
reeglist tuleks teha üksnes selliste meetmete jaoks, mille puhul toetus hõlmab
põllumajanduse keskkonna või loomade heaoluga seotud makseid. Valikukriteeriumide
kohaldamisel tuleks väikeste toetuste puhul võtta arvesse proportsionaalsuse
põhimõtet. (45)
EAFRD peaks tehnilise abi raames toetama maaelu
arengu programmide rakendamisega seotud tegevusi, sealhulgas hõlmama tähiste ja
lühendite kaitse kulud, mis on seotud Liidu kvaliteedikavadega, milles
osalemiseks võib anda toetust käesoleva määruse kohaselt, ning liikmesriikide
kulud seoses looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade piiritlemisega. EAFRD eelarveliste vahendite tõhusa ja tulemusliku kasutamise
tagamiseks tuleks anda komisjonile õigus võtta aluslepingu artiklis 290
sätestatud korras vastu õigusakte seoses kontrollitegevustega, mida võib
rahastada tehnilise abi kohaselt. (46)
Euroopa maaelu arengu võrgustiku raames organiseeritud,
programmi rakendamise igasse etappi kaasatud siseriiklike võrgustike,
organisatsioonide ja haldusasutuste omavaheline võrgustik on tõestanud oma
olulisust maaelu arengu programmide kvaliteedi parandamisel, suurendades
sidusrühmade osalust maaelu arenguprogrammide juhtimises ning teavitades
laiemat üldsust maaelu arenguprogrammi kasust. Seepärast
tuleks seda rahastada tehnilise abi osana liidu tasandil. (47)
Selleks et panustada põllumajanduse tootlikkuse ja
säästvusega tegeleva EIP eesmärkide saavutamisse, tuleks moodustada EIP
võrgustik, mis hõlmab põllumajanduse innovatsioonitegevuste rakendamisse
kaasatud töörühmi, nõustamisteenuste osutajaid ja teadustöötajaid. Võrgustikku tuleks rahastada tehnilise abi osana liidu tasandil. (48)
2007–2013 programmitöö perioodi jooksul toimis
Euroopa maaelu arengu võrgustiku raames hindamise eksperdivõrgustik. Selleks et võtta arvesse hindamise erivajadusi, tuleks 2014–2020
programmitöö perioodiks moodustada Euroopa maaelu arengu hindamisvõrgustik, et
selle valdkonna kogemuste vahetamise hõlbustamiseks ühendada kõik hindamisega
tegelevad osalised. Võrgustikku tuleks rahastada tehnilise abi osana. (49)
Liikmesriigid peaksid iga maaelu arengu programmi
tehnilise abi jaoks ettenähtud kogusummast ühe osa reserveerima maaelu arengu
võrgustiku loomiseks ja toimimiseks, et ühendada maaelu arengusse kaasatud
organisatsioonid ja haldusasutused ning partnerid, et suurendada nende
kaasatust programmis ja parandada maaelu arengu programmide kvaliteeti. Riiklikud maaeluvõrgustikud peaksid valmistama ette ja rakendama
tegevuskava. (50)
EARFD tegevus peaks kajastama liidu tunnustust
selle eest, et kohalike arengumeetodite ja rahvusvahelise ulatuse kontseptsioon
teineteist tugevdavad, eriti siis, kui rakendatakse uuenduslikku mõtteviisi. EAFRD võiks seda teha piiratud hulgale eeskujuks olevatele
projektidele auhindade jagamisega. Kõnealused auhinnad peaksid täiendama maaelu
arengu poliitika raames kasutada olevaid muid rahastamisallikaid, tunnustades
iga vastavat juhtivat projekti hoolimata sellest, kas kõnealust projekti
rahastatakse ka maaelu arengu programmi kohaselt. (51)
Maaelu arengu programmides peaksid olema ette
nähtud uuenduslikud meetmed, millega põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega
tegeleva EIP toetusel soodustatakse ressursitõhusat, tootlikku ja vähese CO2-heitega
põllumajandussektorit. EIP peaks soodustama uuenduslike lahenduste praktikasse
kiiremat ja ulatuslikumat ülevõtmist. EIP peaks looma lisandväärtust,
tugevdades innovatsiooniga seotud vahendite rakendamist ja tõhusust ning
soodustades sünergiaid nende vahel. EIP peaks täitma puudujäägid teadustöö ja
praktilise põllumajanduse parema ühendamise vahel. (52)
Põllumajanduse tootlikkuse ja säästvuse jaoks
rakendatava Euroopa innovatsioonipartnerluse raames peaksid töörühmad rakendama
uuenduslikke projekte, ühendades põllumajandustootjaid, teadustöötajaid,
nõustajaid, ettevõtjaid ja teisi põllumajandussektoris innovatsiooniga seotud
osalisi. Selle tagamiseks, et selliste projektide tulemustest saaks kasu kogu
sektor, tuleks neid levitada. (53)
Tuleks sätestada käesoleva määruse alusel
ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 maaelu arenguks antav
liidu toetus, selle iga-aastane jaotus ja miinimumsumma, mis koondatakse
vähemarenenud piirkondadesse vastavalt aastateks 2014–2020 ettenähtud
mitmeaastasele finantsraamistikule ning institutsioonidevahelise kokkuleppele,
milles käsitletakse eelarvemenetluse parandamist ja eelarvedistsipliini[20] samal perioodil. Kättesaadavad assigneeringud peaksid olema programmitöös ühtse määra
alusel indeksiga seotud. (54)
EAFRD rahaliste vahendite haldamise hõlbustamiseks
tuleks kehtestada maaelu arengu programmitööga seotud EAFRD ühekordse toetuse
määr kulutuste suhtes liikmesriikides. Selleks et võtta
arvesse teatavat liiki toimingute erilist tähtsust või laadi, tuleks nende
suhtes kehtestada toetuse erimäärad. Arengu, kauguse ja isoleerituse tasemest
tingitud eripiirangute leevendamiseks tuleks kehtestada asjakohane EAFRD
toetuse määr aluslepingus osutatud vähem arenenud ja äärepoolseimate
piirkondade ning väiksemate Egeuse mere saarte suhtes. (55)
Liikmesriikides vabanenud rahalised vahendid, mis
tulenevad suurte üksikute põllumajandusettevõtete saadud otsetoetuste suhtes
ülempiiri kohaldamisest ühise põllumajanduspoliitika esimese samba kohaselt,
tuleks reserveerida selleks, et rahastada igas liikmesriigis
põllumajandusettevõtteid (sealhulgas suurettevõtted) toetavaid
innovatsiooniprojekte, et suurendada nende konkurentsivõimet ÜPP eesmärkide
raames. Kõnealuseid projekte peaksid algatama
põllumajandustootjad olenemata ettevõtte suurusest, EIP töörühmad või kohalikud
tegevusrühmad ning põllumajandussektoris tegutsevad partnerite rühmad. (56)
Liikmesriigid peaksid astuma kõik vajalikud sammud
ja rakendama piisavad sätted, et tagada nende maaelu arengu alaste meetmete
kontrollitavus. Selleks peaks korraldusasutus ja
makseasutus teostama eelhindamise ja meetmete hindamise kogu programmi
rakendamise jooksul. Meetmeid, mis sellele tingimusele ei vasta, tuleks
kohandada. (57)
Komisjon ja liikmesriigid peaksid võtma kõik
vajalikud meetmed maaelu arengu programmi usaldusväärse juhtimise tagamiseks. Sellega seoses peaks komisjon tegema asjakohased kontrollid ning
liikmesriigid peaksid võtma meetmed oma juhtimissüsteemi usaldusväärse
toimimise tagamiseks. (58)
Üks korraldusasutus peaks vastutama iga maaelu
arengu programmi juhtimise ja rakendamise eest. Kõnealuse
asutuse ülesanded tuleks täpsustada käesolevas määruses. Korraldusasutus peaks
olema võimeline delegeerima osa oma ülesannetest, jäädes ise vastutama tõhusa
ja täpse juhtimise eest. Kui maaelu arengu programm hõlmab temaatilisi
allprogramme, peaks korraldusasutus olema võimeline määrama veel ühe asutuse,
et täies mahus juhtida ja rakendada kõnealust allprogrammi seoses rahaliste
eraldistega, mis on programmis selleks määratud, tagades selliste
allprogrammide usaldusväärse finantsjuhtimise. (59)
Iga maaelu arengu programmi täitmist ning seatud
sihtide suhtes saavutatud edu tuleks regulaarselt kontrollida. EAFRD kohaste meetmete tõhususe ja mõju tõendamine ja parandamine
oleneb ka asjakohasest hindamisest programmi ettevalmistamisel ja rakendamisel
ning lõpetamisel. Seepärast peaksid komisjon ja liikmesriigid ühiselt looma
järelevalve- ja hindamissüsteemi, et teha kindlaks maaelu arengu poliitika
rakendamise edusamme ning hinnata selle tõhusust ja mõju. (60)
Selle tagamiseks, et liidu tasandil kõnealust
teavet koondada, tuleks ette näha, et süsteemist ühe osa moodustaks ühiste
näitajate kogum. Maaelu arengu programmide rakendamist
käsitlev põhiteave peaks olema elektrooniliselt salvestatud ja säilitatav, et
andmete koondamist hõlbustada. Toetusesaajatelt tuleks seepärast nõuda
järelevalveks ja hindamiseks vajaliku miinimumteabe esitamist. (61)
Programmi järelevalvealast vastutust peaksid jagama
selleks loodud korraldusasutus ja järelevalvekomitee. Järelevalvekomitee
ülesanne peaks olema valvata programmi tõhususe ja rakendamise üle. Selleks
peaks täpsustama komitee vastutust. (62)
Programmi järelevalve hõlmab ka komisjonile
saadetava programmi rakendamist käsitleva aastaaruande koostamist. (63)
Iga maaelu arengu programmi hinnatakse, et tõsta
selle kvaliteeti ning kinnitada tulemusi. (64)
Aluslepingu artikleid 107, 108 ja 109 tuleks
kohaldada käesoleva meetme kohaste maaelu arengu meetmete toetuse suhtes. Põllumajandussektori omapära arvesse võttes tuleks sellest olenemata kehtestada,
et maaelu arengu meetmete suhtes, mis on seotud aluslepingu artikli 42
kohaldamisalasse kuuluvate toimingutega, mida on teostatud käesoleva määruse
kohaselt ja sellega kooskõlas, ning liikmesriikide tehtud maksete suhtes, mis
on tehtud liidu toetuse saanud ja aluslepingu artikli 42 kohaldamisalasse
kuuluvate maaelu arengu toimingute täiendavaks riiklikuks rahastamiseks, tuleks
aluslepingu artiklid 107, 108 ja 109 kohaldamata jätta. (65)
Võttes arvesse liidu toetuse tingimustele vastavate
maaelu arengu meetmete kooskõla tagamist ning menetluste lihtsustamist, tuleks
liikmesriikide maksed, mis on tehtud liidu toetuse saanud ja aluslepingu
artikli 42 kohaldamisalasse kuuluvate maaelu arengu toimingute täiendavaks
riiklikuks rahastamiseks, kinnitada teatamiskorra alusel osana programmitööst
vastavalt käesoleva määruse sätetele. Piisava järelevalve
tagamiseks maksete hindamisel peaks komisjon analoogia põhimõttel kohaldama
kriteeriume, mis on kehtestatud aluslepingu artikli 107 kohaldamiseks. Selle
tagamiseks, et ei rakendataks täiendavat riiklikku rahastamist, mis on
komisjoni poolt kinnitamata, ei tohiks asjaomane liikmesriik maaelu arengu
jaoks kavandatud täiendavat rahastamist jõustada enne selle heakskiitmist. Liikmesriikide
maksetest, mis on tehtud liidu toetuse saanud ja aluslepingu artikli 42
reguleerimisalasse kuuluvate maaelu arengu toimingute täiendavaks riiklikuks
rahastamiseks, tuleb teatada komisjonile vastavalt aluslepingu artikli 108
lõikele 3, välja arvatud juhul, kui need kuuluvad sellise määruse
reguleerimisalasse, mis on vastu võetud vastavalt nõukogu määrusele 994/98 [21]ning mida ei tohi jõustada
enne, kui kõnealuse menetluse järgi on komisjon andnud lõpliku kinnituse. (66)
Tõhusa ja turvalise teabevahetuse jaoks tuleks
kehtestada elektrooniline teabesüsteem. (67)
Tuleb kohaldada Euroopa Liidu õigusakte, mis
käsitlevad üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete
vaba liikumist, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta
direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja
selliste andmete vaba liikumise kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18.
detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste
andmete vaba liikumise kohta. (68)
Käesoleva määruse ühtsete kohaldamistingimuste
tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses maaelu arengu
programmide esitamisega, programmide ja nende muudatuste heakskiitmisega,
programmide heakskiitmise menetluste ja ajakavadega, programmide muudatuste
heakskiitmise menetluste ja ajakavadega, sealhulgas nende jõustumise ja
esitamise sagedusega, maaelu arengu meetmete rakendamise eritingimustega,
käesoleva määruse kohaselt loodavate võrgustike struktuuri ja toimimisega,
järelevalve- ja hindamissüsteemi vastuvõtmisega ja teabesüsteemi toimimise
eeskirjadega. Kõnealuseid rakendamisvolitusi tuleks
teostada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta
määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted,
mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida
kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes[22]. (69)
Käesoleva määrusega sätestatud uus toetuskava
asendab määruses (EÜ) nr 1698/2005 sätestatud toetuskava. Seetõttu
tuleks määrus (EÜ) nr 1698/2005 alates 1. jaanuarist 2014 kehtetuks tunnistada.
(70)
Selleks et hõlbustada määruses (EÜ) nr 1698/2005
sätestatud süsteemilt sujuvat üleminekut käesoleva määrusega kehtestatud
süsteemile, tuleks anda komisjonile õigus võtta aluslepingu artiklis 290
sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte seoses üleminekusätete
kehtestamisega, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: SISUKORD EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS Euroopa
Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste
kohta......................................................................................... 10 I JAOTIS Eesmärgid ja strateegia............................................................................................... 28 I peatükk Reguleerimisala ja mõisted........................................................................................... 28 II peatükk Ülesanded, eesmärgid,
prioriteedid ja kooskõla.......................................................... 31 II JAOTIS Programmitöö........................................................................................................... 34 I peatükk Programmitöö sisu....................................................................................................... 34 II peatükk Maaelu arengu programmide
ettevalmistamine, heakskiitmine ja muutmine.................... 38 III JAOTIS Maaelu arengu toetus............................................................................................... 40 I peatükk Meetmed.................................................................................................................... 40 1. jagu........................................................................................................................................ 40 Üksikmeetmed............................................................................................................................ 40 2. jagu........................................................................................................................................ 65 Leader........................................................................................................................................ 65 II peatükk Mitut meedet hõlmavad üldsätted................................................................................ 67 III peatükk Tehniline abi ja võrgustumine..................................................................................... 70 IV peatükk Uuendusliku ja kohaliku koostöö
auhind maapiirkondades......................................... 74 IV JAOTIS Põllumajanduse tootlikkuse ja
säästvusega tegelev EIP.............................................. 76 V JAOTIS Finantssätted............................................................................................................. 78 VI JAOTIS Juhtimine, kontroll ja avalikustamine.......................................................................... 83 VII JAOTIS Järelevalve ja hindamine.......................................................................................... 86 I peatükk Üldsätted.................................................................................................................... 86 1. jagu Järelevalve- ja hindamissüsteemi
kehtestamine ja eesmärgid.............................................. 86 2. jagu Tehnilised sätted.............................................................................................................. 86 II peatükk Järelevalve................................................................................................................. 87 III peatükk Hindamine................................................................................................................ 89 VIII JAOTIS Konkurentsieeskirjad............................................................................................. 91 IX JAOTIS Komisjoni volitused, üld-, ülemineku-
ja lõppsätted................................................... 92 I peatükk Komisjoni volitused..................................................................................................... 92 II peatükk................................................................................................................................... 93 Üldsätted.................................................................................................................................... 93 III peatükk................................................................................................................................. 93 Ülemineku- ja lõppsätted............................................................................................................ 93 I LISA Summad ja toetusmäärad................................................................................................ 95 II LISA Looduslikust eripärast tingitud
piirangutega alade piiritlemise biofüüsikalised kriteeriumid 100 III LISA Artiklis 8 osutatud temaatiliste
allprogrammide jaoks eriti oluliste meetmete ja toimingute soovituslik loetelu 102 IV LISA Maaelu arengu eeltingimused....................................................................................... 104 V LISA Liidu ühe või mitme maaelu arengu
prioriteedi jaoks olulise tähtsusega meetmete soovituslik loetelu 113 I JAOTIS
Eesmärgid ja strateegia I peatükk
Reguleerimisala ja mõisted Artikkel 1 Reguleerimisala 1.
Käesoleva määrusega: (a)
kehtestatakse üldeeskirjad, millega reguleeritakse
maaelu arendamiseks antavat liidu toetust, mida rahastatakse Euroopa Maaelu
Arengu Põllumajandusfondist (edaspidi „EAFRD”), mis on asutatud määrusega (EL)
nr HR/2012; (b)
määratakse kindlaks eesmärgid, mille saavutamisele
peab maaelu arengu poliitika kaasa aitama, ja eesmärkidele vastavad liidu
maaelu arengu prioriteedid; (c)
kirjeldatakse maaelu arengu poliitika strateegilist
sisu; (d)
määratakse kindlaks maaelu arengu poliitika
meetmed; (e)
sätestatakse programmitöö, võrkude loomise,
juhtimise, järelevalve ja hindamise eeskirjad, võttes arvesse vastutuse jaotust
liikmesriikide ja komisjoni vahel; (f)
sätestatakse eeskirjad, millega tagatakse EAFRD
tegevuse kooskõlastamine muude liidu rahastamisvahenditega. 2.
Käesolev määrus täiendab määruse (EL) nr [ÜSR/2012]
teise osa sätteid. Artikkel 2 Mõisted 1.
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: (a)
„programmitöö” – mitmeetapiline korraldamise,
otsuste tegemise ja rahaliste vahendite jaotamise protsess, mis on kavandatud
selleks, et mitme aasta jooksul rakendada liidu ja liikmesriikide ühistegevust
liidu maaelu prioriteetide saavutamise nimel; (b)
„piirkond” – territoriaalne üksus, mis vastab
statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuuri 1. või 2. tasandile (NUTS 1.
ja 2. tasand) määruse (EÜ) nr 1059/2003 (millega kehtestatakse ühine
statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS))[23] tähenduses; (c)
„meede” – selliste toimingute kogum, millega
aidatakse kaasa liidu ühe või mitme maaelu arengu prioriteedi saavutamisele; (d)
„toiming” – asjaomase maaelu arengu programmi jaoks
sätestatud kriteeriumide alusel valitav ja ühe või enama toetusesaaja poolt
rakendatav projekt, projektide kogum, leping või kord või muu meede, mis
võimaldab liidu ühe või mitme maaelu arengu prioriteedi saavutamist; (e)
„toetusesaaja” – füüsiline või juriidiline isik või
muu avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus, kes vastutab toimingute tegemise
või toetuse saamise eest; (f)
„järelevalve- ja hindamissüsteem” – komisjoni ja
liikmesriikide poolt välja töötatud üldine lähenemisviis, millega määratakse
kindlaks piiratud hulk ühiseid näitajaid, mis on seotud lähteolukorraga ning
programmide rahastamise, tootluse, tulemuste ja mõjuga; (g)
„kohaliku arengu strateegia” – kohalike eesmärkide
saavutamiseks ja vajaduste rahuldamiseks kavandatud ühtne toimingute kogum,
millega aidatakse kaasa liidu maaelu arengu prioriteetide saavutamisele ja mida
rakendatakse partnerluses asjakohasel tasandil; (h)
„toetusmäär” – toimingule eraldatud avaliku sektori
rahastamisosaluse määr kokku; (i)
„riiklikud kulutused” – toimingute
finantseerimiseks eraldatav avaliku sektori rahastamisosalus, mis pärineb riigi
või piirkondlike või kohalike asutuste või liidu eelarvest, ning mis tahes muud
samalaadsed kulutused. Avaliku sektori rahastamisosaluseks loetakse mis tahes
niisugust osalust toimingute rahastamises, mis saadakse direktiivi 2004/18/EÜ[24] tähenduses avalik-õigusliku
organi eelarvest või ühest või mitmest piirkondlikust või kohalikust
ametiasutusest või avalik-õiguslikust organist koosneva ühenduse eelarvest; (j)
„vähem arenenud piirkonnad” – piirkonnad, mille
sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta moodustab alla 75 % EL 27
keskmisest SKP-st; (k)
„mikroettevõtjad ning väike- ja keskmise suurusega
ettevõtjad (edaspidi „VKEd”)” – mikroettevõtjad ning väike- ja keskmise
suurusega ettevõtjad, nagu on määratletud komisjoni soovituses 2003/361/EÜ[25]; (l)
„tehingukulu” – kohustusega seotud kulu, mis aga ei
tulene otseselt kohustuse rakendamisest; (m)
kasutatav põllumajandusmaa – kasutatav
põllumajandusmaa komisjoni 24. novembri 1999. aasta otsuse 2000/115/EÜ[26] tähenduses; (n)
„majanduslik kahju” – mis tahes lisakulu, mis on
põllumajandustootjale tekkinud seoses tema poolt võetud erandlike meetmetega,
mille eesmärk on vähendada pakkumist asjaomasel turul või märkimisväärset
toodangu kadu; (o)
„ebasoodsad ilmastikutingimused” – loodusõnnetusega
võrreldavad ilmastikutingimused nagu külm, torm, rahe, jää, tugev vihm või ränk
põud; (p)
„loomahaigused” – Maailma Loomatervise
Organisatsiooni koostatud loomahaiguste nimekirjas või nõukogu otsuse
90/424/EMÜ[27]
lisas esitatud loomahaiguste nimekirjas nimetatud haigused; (q)
„keskkonnajuhtum” – konkreetne reostus, saastumine
või keskkonnakvaliteedi halvenemine, mis on seotud konkreetse sündmusega ja on
piiratud geograafilise ulatusega. See ei hõlma üldisi
keskkonnaohte, mis ei ole seotud konkreetse sündmusega, näiteks kliimamuutust
või õhusaastet. (r)
„loodusõnnetus” – biootilist või abiootilist laadi
looduslik sündmus, millega kaasnevad olulised häired põllumajanduslikes
tootmissüsteemides ja metsandusstruktuurides, põhjustades olulist kahju
põllumajandus- ja metsandussektorile; (s)
„katastroof” – inimtegevusest põhjustatud ootamatu
biootilist või abiootilist laadi sündmus, millega kaasnevad olulised häired
põllumajanduslikes tootmissüsteemides ja metsandusstruktuurides, põhjustades
olulist kahju põllumajandus- ja metsandussektorile; (t)
„lühike tarneahel” – tarneahel, mis hõlmab piiratud
arvu ettevõtjaid, kes kohustuvad tegema koostööd, arendama kohalikku majandust
ning tihedaid geograafilisi ja sotsiaalseid suhteid tootjate ja tarbijate
vahel; (u)
„noor põllumajandustootja” – avalduse esitamise
ajal kuni 40 aasta vanune, vastavate ametialaste oskuste ja pädevustega
põllumajandustootja, kes asub esimest korda tegutsema põllumajandusliku
majapidamise juhina; (v)
„lõpetatud toiming” – füüsiliselt lõpuleviidud või
täielikult rakendatud toiming, millega seoses on toetusesaaja teinud kõik
nõutud maksed ning mille avaliku sektori rahastamisosalus on toetusesaajale
välja makstud; (w)
„temaatilised eesmärgid” – Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr [ÜSR/2012][28]
artiklis 9 määratletud temaatilised eesmärgid. (x)
„ühine strateegiline raamistik” (edaspidi „ÜSR”)” –
määruse nr [ÜSR/2012] artiklis 10 osutatud ühine strateegiline raamistik. 2.
Seoses lõike 1 punktis u sätestatud noore
põllumajandustootja määratlusega antakse komisjonile õigus võtta artiklis 90
sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse tingimusi,
mille kohaselt võib juriidilist isikut käsitada noore põllumajandustootjana,
sealhulgas kutseoskuste omandamisega seotud üleminekuperioodi kehtestamine. II peatükk
Ülesanded, eesmärgid, prioriteedid ja kooskõla Artikkel 3 Ülesanne EAFRD toetab Euroopa 2020. aasta strateegiat,
edendades kogu liidus maaelu arengut viisil, mis täiendab muid ühise
põllumajanduspoliitika (edaspidi „ÜPP”) vahendeid, ühtekuuluvuspoliitikat ja
ühist kalanduspoliitikat. Sellega aidatakse kaasa territoriaalselt
ja keskkonnaalaselt tasakaalustatuma, kliimasäästlikuma ja kliimamuutustele
vastupanuvõimelisema ning uuenduslikuma liidu põllumajandussektori kujunemisele. Artikkel 4 Eesmärgid ÜPP üldraamistikus aitab maaelu arengu
toetamine saavutada järgmisi eesmärke: (1)
põllumajanduse konkurentsivõime; (2)
loodusvarade jätkusuutlik majandamine ja
kliimameetmed; (3)
maapiirkondade tasakaalustatud territoriaalne
areng. Artikkel 5 Liidu prioriteedid maaelu arengu valdkonnas Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava
majanduskasvu strateegiat toetavaid maaelu arengu eesmärke püütakse saavutada
liidu maaelu arengu kuue järgmise prioriteediga, mis ühises strateegilises
raamistikus muudetakse asjaomasteks temaatilisteks eesmärkideks: (1)
teadmussiirde ja innovatsiooni parandamine
põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades, keskendudes
järgmistele valdkondadele: (a)
innovatsiooni toetamine ja teadmistebaasi
parandamine maapiirkondades; (b)
põllumajanduse ja metsanduse ning teadusuuringute
ja innovatsiooni vaheliste sidemete tugevdamine; (c)
elukestva õppe ja kutsehariduse parandamine
põllumajandussektoris ja metsandussektoris; (2)
kõigi põllumajandusvormide konkurentsivõime ning
põllumajandusettevõtete elujõulisuse edendamine, keskendudes järgmistele
valdkondadele: (a)
oluliste struktuuriliste probleemidega
põllumajandusettevõtete ümberkorraldamise hõlbustamine; eelkõige peetakse
silmas selliseid ettevõtteid, kelle turul osalemise tase on madal, kes on
suunatud konkreetsete sektorite turule ning kes vajaksid põllumajandusliku tegevuse
mitmekesistamist; (b)
põlvkondadevahetuse lihtsustamine
põllumajandussektoris. (3)
toiduahela korraldamise ja riskijuhtimise
edendamine põllumajanduses, keskendudes järgmistele valdkondadele: (a)
toormetootjate parem integreerimine toiduahelasse
toidukvaliteedi kavade, kohalike turgude edendamise ja lühikeste tarneahelate
ning tootjarühmade ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide kaudu; (b)
põllumajandusettevõtte riskijuhtimise toetamine: (4)
põllumajandusest ja metsandusest sõltuvate
ökosüsteemide ennistamine, säilitamine ja parandamine, keskendudes järgmistele
valdkondadele: (a)
Euroopa maastike elurikkuse ja seisundi ennistamine
ja säilitamine, sealhulgas Natura 2000 aladel ja kõrge loodusliku väärtusega
aladel; (b)
veemajanduse parandamine; (c)
mullaharimise parandamine. (5)
loodusvarade tõhusama kasutamise edendamine ja
üleminek vähem CO2-heiteid tootvale ja kliimamuutuste suhtes
vastupidavale majandusele põllumajanduses ning toiduainete- ja
metsandussektoris, keskendudes järgmistele valdkondadele: (a)
põllumajandusettevõtete veekasutuse tõhustamine; (b)
põllumajandusettevõtete ja toiduainetetööstuse
energiakasutuse tõhustamine; (c)
taastuvate energiaallikate, kõrvalsaaduste,
jäätmete, jääkide ja muude toiduks mittekasutatavate toorainete pakkumise ja
kasutamise hõlbustamine biomajanduse edendamise eesmärgil; (d)
põllumajandustegevusest tingitud N2O ja metaani
heitkoguste vähendamine; (e)
põllumajanduses ja metsanduses CO2 sidumise
edendamine; (6)
sotsiaalse kaasamise, vaesuse vähendamise ja
maapiirkondade majandusliku arengu edendamine, keskendudes järgmistele
valdkondadele: (a)
tegevusvaldkondade mitmekesistamise, uute
väikeettevõtete ja töökohtade loomise hõlbustamine; (b)
maapiirkondade kohaliku arengu soodustamine; (c)
info- ja kommunikatsioonitehnoloogia saadavuse,
kasutamise ja kvaliteedi parandamine maapiirkondades. Kõigi prioriteetidega edendatakse
innovatsiooni, keskkonna- ja kliimamuutuste leevendamist ning nende muutustega
kohanemist käsitlevaid valdkondadevahelisi eesmärke. Artikkel 6 Kooskõla 1.
Peab olema tagatud kooskõla EAFRD toetuse ja
Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi rahastatud meetmete vahel. 2.
Käesoleva määruse kohast toetust ei anta sellistele
toimingutele, mida toetatakse ühise turukorralduse alusel. Komisjonile antakse
õigus võtta artiklis 90 kehtestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, et
sätestada erandid kõnealusest reeglist. II JAOTIS
Programmitöö I peatükk
Programmitöö sisu Artikkel 7 Maaelu arengu programmid 1.
EAFRD toimib liikmesriikides maaelu arengu
programmide kaudu. Nendes programmides rakendatakse strateegiat, mille eesmärk
on III jaotises kindlaksmääratud meetmete kogumi abil täita liidu maaelu arengu
prioriteetsed ülesanded, mille saavutamiseks taotletakse EAFRD toetust. 2.
Liikmesriik võib esitada kas ühtse programmi kogu
oma territooriumi kohta või piirkondlike programmide kogumi. 3.
Liikmesriigid, kes osalevad piirkondlikes
programmides, võivad kinnitamiseks esitada ka riikliku raamistiku, mis sisaldab
piirkondlike programmidega ühiseid elemente, millele ei ole ette nähtud eraldi
eelarveraldisi. Artikkel 8 Temaatilised allprogrammid 1.
Liikmesriigid võivad oma maaelu arengu
programmidesse lisada temaatilised allprogrammid, mis toetavad liidu maaelu
arengu prioriteete, et rahuldada väljaselgitatud konkreetseid vajadusi,
eelkõige seoses: (a)
noorte põllumajandustootjatega; (b)
artikli 20 lõike 2 kolmandas lõigus osutatud
väikeste põllumajandusettevõtetega; (c)
artikli 33 lõikes 2 osutatud mägialadega; (d)
lühikese tarneahelaga. Iga temaatilise allprogrammi jaoks eriti oluliste
meetmete ja toiminguliikide soovituslik loetelu on esitatud III lisas. 2.
Temaatilised allprogrammid võivad käsitleda ka
erivajadusi, mis on seotud konkreetse maapiirkonna arengule olulist mõju
avaldavate põllumajandussektorite ümberkorraldamisega. 3.
Väikeseid põllumajandusettevõtteid ja lühikesi
tarneahelaid käsitlevate temaatiliste allprogrammide raames toetatavate
meetmete I lisas sätestatud toetusmäärasid võib suurendada
10 protsendipunkti võrra. Noorte
põllumajandustootjate ja mägialade puhul võib toetuse maksimummäära suurendada
vastavalt I lisale. Ühendatud toetuse maksimummäär ei või siiski ületada
90 % Artikkel 9 Maaelu arengu programmide sisu 1.
Lisaks määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artiklis 24
osutatud aspektidele peab iga maaelu arengu programm hõlmama järgmisi teemasid: (a)
määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artiklis 48 osutatud
eelhindamine; (b)
olukorra analüüs, võttes arvesse tugevaid ja nõrku
külgi, võimalusi ja ohtusid (edaspidi „SWOT-analüüs”) ning selliste küsimuste
väljaselgitamine, millele tuleb lahendus leida geograafilises piirkonnas, mis
on hõlmatud kõnealuse programmiga ja vajaduse korral artiklis 8 osutatud
temaatiliste allprogrammidega. Analüüsis keskendutakse liidu maaelu arengu
prioriteetidele. Keskkonnaprobleemide, kliimamuutuste
leevendamise ja nendega kohanemise ning innovatsiooniga seotud erivajaduste
hindamisel võetakse arvesse kõiki liidu maaelu arengu prioriteete, et leida
kõnealuses kahes valdkonnas asjakohane lahendus kummagi prioriteedi tasandil; (c)
strateegia kirjeldus, mis hõlmab eesmärkide
seadmist programmi lisatud liidu maaelu arengu prioriteetide igas
sihtvaldkonnas, võttes aluseks artiklis 76 osutatud ühised näitajad, mis on
vaja kindlaks määrata ühe osana artiklis 74 osutatud järelevalve- ja
hindamissüsteemist, ning programmi selgel sekkumisloogikal põhinev meetmete
valik, mis hõlmab eesmärkide saavutamiseks valitud meetmete oodatava panuse
hindamist. Maaelu arengu programm peab näitama, et: i) see hõlmab
programmis sisalduvate liidu maaelu arengu prioriteetide seisukohast olulisi
meetmete kombinatsioone, mis jätkavad loogiliselt punktis a osutatud
eelhindamist ja punktis b osutatud analüüsi; ii) rahalisi vahendeid
eraldatakse programmi meetmete jaoks ühtlaselt ning need on piisavad, et
saavutada seatud eesmärke; iii) selles võetakse
arvesse piirkondliku või allpiirkondliku tasandi spetsiifiliste tingimustega
seotud erivajadusi, millele otsitakse konkreetseid lahendusi asjakohasel viisil
valitud meetmekombinatsioonide või temaatiliste allprogrammide abil; iv) programmi on
integreeritud asjakohane lähenemisviis innovatsioonile, keskkonnale, sealhulgas
Natura 2000 erivajadustele, ning kliimamuutuste leevendamisele ja nendega
kohanemisele; v) on kavandatud
asjakohane viis, kuidas programmi rakendamist lihtsustada; vi) on võetud meetmed,
millega tagatakse piisava nõustamispädevuse kättesaadavus regulatiivsete nõuete
alal, samuti kõikide põllumajanduse ja metsanduse jätkusuutliku majandamise
ning kliimameetmega seotud aspektide alal; (vii) on kavandatud
algatused, mille kaudu tõsta teadlikkust, ergutada uuenduslikku tegevust ning
luua põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega tegeleva EIP töörühmi; viii) on kindlaks
määratud asjakohane lähenemisviis, milles sätestatakse projektide ja kohaliku
arengu valikukriteeriumide kehtestamise põhimõtted, mille puhul võetakse
arvesse asjaomaseid eesmärke. Sellega seoses võivad liikmesriigid ette näha, et
põllumajandustootjate rühmade poolt kollektiivselt võetavad meetmed on
eelistatud või suurema toetusmääraga; (d)
eeltingimuste hindamine ning vajaduse korral
määruse nr [ÜSR/2012] artikli 17 lõikes 4 osutatud meetmete ja määruse nr
[ÜSR/2012] artikli 19 kohaldamiseks kehtestatud näitajate hindamine; (e)
iga valitud meetme kirjeldus; (f)
seoses kohaliku arenguga konkreetne kirjeldus, mis
käsitleb koordinatsioonimehhanisme kohalike arengustrateegiate, artiklis 36
osutatud koostöömeetme, artiklis 21 osutatud maapiirkondade põhiteenuseid ja
külauuendust käsitleva meetme ning artiklis 20 osutatud maapiirkondades
põllumajandusettevõtete ja ettevõtluse arendamist käsitleva meetme raames
maapiirkondades mittepõllumajandusliku tegevuse toetamise vahel; (g)
innovatsiooni suhtes kohaldatava lähenemisviisi
kirjeldus, võttes arvesse tootlikkuse ja loodusvarade säästva majandamise
parandamist ning seda, kuivõrd kõnealune lähenemisviis aitab saavutada artiklis
61 osutatud põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega tegeleva EIP eesmärke; (h)
järelevalve- ja hindamisnõuetega seotud vajaduste
ning määruse nr [ÜSR/2012] artiklis 49 osutatud hindamiskava analüüs.
Liikmesriigid tagavad väljaselgitatud vajaduste rahuldamiseks piisavad
ressursid ja astuvad samme suutlikkuse suurendamiseks; (i)
rahastamiskava, milles sisaldub: i) tabel, milles
vastavalt artikli 64 lõikele 4 näidatakse igaks aastaks kavandatud EAFRD
rahastamisosaluse kogusummat. Vajaduse korral näidatakse selles tabelis EAFRD
rahastamisosaluse kogusumma all eraldi selliseid eraldisi, mis on ette nähtud
vähem arenenud piirkondade jaoks ning määruse (EL) nr DP/xxxx artikli 7 lõike 2
kohaldamisest tulenevalt EAFRD-le ülekantud rahalisi vahendeid. EAFRD
kavandatud aastane rahastamisosalus peab olema vastavuses mitmeaastase
finantsraamistikuga; ii) tabel, milles on
iga meetme kohta sätestatud toimingu liik ning sellega seotud konkreetne EAFRD
toetusmäär ja tehniline abi, kavakohane liidu rahastamisosaluse kogusumma ning
kohaldatav EAFRD toetusmäär. Vajaduse korral näidatakse selles tabelis eraldi
EAFRD rahastamisosaluse määr vähem arenenud piirkondade ning muude piirkondade
jaoks. (j)
indikaatorkava, mis sisaldab programmiga hõlmatud
iga liidu maaelu arengu prioriteedi kohta sihtnäitajaid ning valitud meetmeid
koos kavandatud väljundite ja kuludega, mis on liigendatud avaliku ja
erasektori kaupa; (k)
vajaduse korral tabel, mis näitab riigi
lisafinantseeringut meetme kohta vastavalt artiklile 89; (l)
artikli 89 kohaseks hindamiseks vajalikud aspektid
ja vajaduse korral artikli 88 lõike 1 alla kuuluvate selliste abikavade
loetelu, mida kasutatakse programmide rakendamiseks; (m)
teave selle kohta, kuidas programm täiendab
meetmeid, mida rahastatakse muudest ühise põllumajanduspoliitika või
ühtekuuluvuspoliitika vahenditest või Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist
(EMFF); (n)
programmi rakenduskord, sealhulgas: i) kõik
liikmesriikide poolt määratud asutused, millele on osutatud artikli 72 lõikes
2, ning teabeks juhtimis- ja kontrollisüsteemide kokkuvõtlik kirjeldus; ii) järelevalve- ja
hindamisprotseduuride ning järelevalvekomitee koosseisu kirjeldus; (iii) sätted, millega
tagatakse programmi avaldamine, sealhulgas artiklis 55 osutatud riikliku
maaeluvõrgustiku kaudu; (o)
määruse nr [ÜSR/2012] artiklis 5 nimetatud
partnerite määramine ja partneritega peetud konsultatsioonide tulemused; (p)
vajaduse korral artikli 55 lõikes 3 osutatud
riikliku maaeluvõrgustiku tegevuskava põhiaspektid ja struktuur ning sätted
selle juhtimiseks, mis moodustavad iga-aastaste tegevuskavade aluse. 2.
Kui maaelu arengu programmi on lisatud temaatilised
allprogrammid, siis peab iga allprogramm sisaldama järgmist: (a)
konkreetse olukorra SWOT-analüüs ning selliste
vajaduste kindlaksmääramine, mis tuleb rahuldada selle allprogrammi kaudu; (b)
konkreetsed eesmärgid allprogrammi tasandil ja
meetmete valik allprogrammi sekkumisloogika täpse kindlaksmääramise alusel,
sealhulgas eesmärkide saavutamiseks valitud meetmete oodatava mõju hindamine; (c)
eraldi eriindikaatorkava koos kavandatud väljundite
ja kuludega, mis on liigendatud avaliku ja erasektori kaupa. 3.
Komisjon kehtestab rakendusaktidega eeskirjad,
millega reguleeritakse lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud elementide esitamist maaelu
arengu programmis. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu
kooskõlas artiklis 91 osutatud kontrollimenetlusega. II peatükk
Maaelu arengu programmide ettevalmistamine, heakskiitmine ja muutmine Artikkel 10 Eeltingimused Lisaks määruse nr [ÜSR/2012] V lisas
kehtestatud eeltingimustele kohaldatakse EAFRD suhtes määruse (EL) nr
[ÜSR/2012] IV lisas kehtestatud üldisi eeltingimusi. Artikkel 11 Maaelu arengu programmide heakskiitmine 1.
Liikmesriigid esitavad komisjonile iga maaelu
arengu programmi kohta artiklis 9 osutatud teavet sisaldava ettepaneku. 2.
Komisjon kiidab iga maaelu arengu programmi heaks
rakendusaktiga, mis võetakse vastu kooskõlas artiklis 91 osutatud
kontrollimenetlusega. Artikkel 12 Maaelu arengu programmide muutmine 1.
Liikmesriikide poolt esitatud programmi muutmise
taotlused vaadatakse läbi vastavalt järgmistele menetlustele: (a) komisjon otsustab
rakendusaktidega selliste programmi muutmistaotluste üle, millega tahetakse: i) muuta programmi
strateegiat, tehes olulisi muudatusi kvantifitseeritud eesmärkides; ii) muuta EAFRD
rahastamisosaluse määra ühe või mitme meetme puhul; iii) muuta liidu
rahastamisosaluse kogusummat või selle aastast jaotust programmi tasandil; iv) kanda vahendeid üle
selliste meetmete vahel, mille suhtes kohaldatakse erinevaid EAFRD
rahastamisosaluse määrasid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas
artiklis 91 osutatud kontrollimenetlusega. b) Komisjon otsustab
rakendusaktidega programmi muutmistaotluste üle kõigil muudel juhtudel. Sellised
juhud hõlmavad eelkõige järgmist: i) meetmete või
toiminguliikide kehtestamine või tühistamine; ii) meetmete
kirjelduse muutmine, sealhulgas toetuskõlblikkuse tingimuste muutmine. 2.
Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90
sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse
kriteeriume, mille alusel määratakse kindlaks lõike 1 punkti a alapunktis i
osutatud kvantifitseeritud eesmärkide oluline muutmine. Artikkel 13 Menetluseeskirjad ja ajakavad Komisjon võtab rakendusaktidega vastu
eeskirjad järgmiste toimingute menetlemise ja ajakava kohta: (a)
maaelu arengu programmide heakskiitmine; (b)
maaelu arengu programmide muutmisettepanekute
esitamine ja heakskiitmine, sealhulgas ettepanekute jõustumine ning esitamise
sagedus programmitöö jooksul. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu
kooskõlas artiklis 91 osutatud kontrollimenetlusega. III JAOTIS
Maaelu arengu toetus I peatükk
Meetmed Artikkel 14 Meetmed Iga maaelu arengu meede kavandatakse nii, et
see toetaks konkreetselt ühe või mitme liidu maaelu arengu prioriteedi
saavutamist. Liidu prioriteetide jaoks olulise tähtsusega
meetmete soovituslik loetelu on esitatud V lisas. 1. jagu Üksikmeetmed Artikkel 15 Teadmussiire ja teabemeetmed 1.
Kõnealuse meetme kohane toetus hõlmab kutseõpet ja
oskuste omandamise meetmeid, tutvustustegevust ja teabemeetmeid. Kutseõppe ja
oskuste omandamise meetmed võivad hõlmata koolituskursusi, õpikodasid ning
juhendamist. Toetus võib ka hõlmata lühiajalisi vastastikuseid
vahetusi põllumajandusettevõtte juhtkonna liikmete tasandil ja
põllumajandusettevõtete külastamist. 2.
Kõnealuse meetme kohasest toetusest saavad kasu
põllumajanduses, toiduainetööstuses ja metsandussektoris töötavad isikud, maa valdajad
ja muud ettevõtjad, kes tegutsevad maapiirkondades VKEdena. Toetusesaaja on koolituse või muu teadmussiirde ja
teabeteenuse osutaja. 3.
Kõnealuse meetme kohane toetus ei hõlma sellist
teoreetilist või praktilist õpet, mis moodustab kesk- või kõrghariduse
tavaprogrammide või -süsteemide osa. Teadmussiiret ja teabeteenust osutavatel asutustel
peab olema kõnealuse ülesande täitmiseks asjakohane suutlikkus personali
kvalifikatsiooni ja korrapärase koolituse näol. 4.
Kõnealuse meetme kohased toetuskõlblikud kulud
hõlmavad teadmussiirde ja teabeteenuste korraldamise ja osutamise kulusid. Tutvustusprojektide puhul võib toetus hõlmata ka vastavaid
investeerimiskulusid. Toetuskõlblikud on ka osalejate sõidu- ja elamiskulud,
päevarahad ning ka põllumajandustootjate asendamisega seotud kulud. 5.
Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90
sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse
toetuskõlblike kulude täpsustamist, teadmussiirde teenust osutavate asutuste
kvalifikatsiooni miinimumnõudeid ning põllumajandusettevõtete vahetuskavade ja
kõnealuste ettevõtete külastamise kestust ja sisu. Artikkel 16 Põllumajandusettevõtete nõustamis-,
juhtimis- ja asendusteenused 1.
Kõnealuse meetme kohast toetust antakse selleks,
et: (a)
aidata maapiirkondade põllumajandustootjatel, metsa
valdajatel ning VKEdel saada kasu nõustamisteenustest, et parandada oma
ettevõtte või äriühingu majandus- ja keskkonnategevuse tulemuslikkust ning oma
majapidamise, ettevõtte ja/või investeeringu kliimasõbralikkust ja
vastupanuvõimet kliimamuutusele; (b)
soodustada põllumajandusettevõtte juhtimis-,
asendus- ja nõustamisteenuste, samuti metsandusalase nõustamisteenuste loomist,
sealhulgas määruses (EL) nr HR/2012 osutatud põllumajandusettevõtete nõustamise
süsteemi loomist; (c)
edendada nõustajate koolitust. 2.
Lõike 1 punktides a ja c sätestatud toetusesaaja on
nõustamis- või koolitusteenuse osutaja. Lõike 1 punkti b
kohast toetust antakse sellisele asutusele või organile, kes valiti välja
selleks, et rajada teenindussüsteem, mille kaudu pakutakse haldus-, asendus- ja
nõustamisteenuseid põllumajandusettevõtetele või nõustamisteenuseid
metsandusettevõtetele. 3.
Ametiasutused ja organid, kes on valitud osutama
nõustamisteenuseid, peavad kasutama asjakohaseid ressursse, s.t neil peab olema
järjepidevalt koolitatud ja kvalifitseeritud personal ning nõustamiskogemus ja
usaldusväärsus asjaomases valdkonnas. Toetusesaajad
valitakse konkursikutsete kaudu. Valikumenetlus peab olema objektiivne ja
avatud nii avalik-õiguslikele kui ka eraõiguslikele asutustele. Nõustamisteenuse osutamisel peavad
nõustamisasutused järgima määruse (EL) nr HR/2012 artikli 13 lõikes 2 osutatud
andmete avalikustamata jätmisega seotud kohustusi. 4.
Põllumajandustootjate nõustamine peab olema seotud
vähemalt ühe liidu maaelu arengu prioriteediga ning käsitlema vähemalt üht
järgmistest aspektidest: (a)
määruse (EL) nr HR/2012 VI jaotise 1. peatükis
sätestatud ühte või mitut kohustuslikku majandamisnõuet ja/või hea
põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nõuet; (b)
vajaduse korral määruse (EL) nr DP/2012 III jaotise
2. peatükis sätestatud kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajandustavasid ning
määruse (EL) nr DP/2012 artikli 4 lõike 1 punktis c osutatud põllumajandusmaa
sobilikus seisukorras hoidmist; (c)
määruse (EL) nr HR/2012 I lisas sätestatud nõudeid
või meetmeid, mis on seotud kliimamuutuste leevendamise ja sellega kohanemise,
elurikkuse, vee ja mulla kaitse, loomahaigustest teatamise ning
uuendustegevusega; (d)
liikmesriikide poolt määratletud väikeste
põllumajandusettevõtete ning vähemalt määruse (EL) nr DP/2012 V jaotises
osutatud väikepõllumajandustootjate kavas osalevate põllumajandusettevõtete
majandustegevuse jätkusuutlikku arengut; või (e)
kui on asjakohane, siis liidu õigusaktidel
põhinevaid tööohutusnõudeid. Nõustamine võib hõlmata ka põllumajandusliku majapidamise
majandus-, põllumajandus- ja keskkonnategevuse tulemuslikkusega seotud
küsimusi. 5.
Metsa valdajate nõustamine peaks käsitlema vähemalt
direktiivides 92/43/EMÜ, 2009/147/EÜ ja 2000/60/EÜ sätestatud asjakohaseid
kohustusi. Nõustamine võib hõlmata ka metsandusettevõtte
majandus- ja keskkonnategevuse tulemuslikkusega seotud küsimusi. 6.
VKEde nõustamine võib hõlmata ettevõtte majandus-
ja keskkonnategevuse tulemuslikkusega seotud küsimusi. 7.
Õigustatud juhtudel ja vajaduse korral võib
osaliselt nõustada rühmiti, võttes samal ajal arvesse nõustamisteenuste
üksikkasutajate olukorda. 8.
Lõike 1 punktide a ja c kohane toetuse
maksimumsumma on sätestatud I lisas. Lõike 1 punkti b
kohast toetust makstakse maksimaalselt viie aasta jooksul teenuse loomisest ja
see väheneb järk-järgult. 9.
Komisjonil on õigus võtta artiklis 90 kehtestatud
korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse nõustamisteenust
osutavate asutuste või organite kvalifikatsiooni miinimumnõuete täpsustamist. Artikkel 17 Põllumajandustoodete ja toiduainete
kvaliteedikavad 1.
Käesoleva meetme kohane teotus hõlmab
põllumajandustootjate liitumist järgmiste kavade ja süsteemidega: (a)
liidu õigusaktidega kehtestatud
põllumajandustoodete, puuvilla ja toiduainete kvaliteedikavad; (b)
liikmesriikide poolt tunnustatud
põllumajandustoodete, puuvilla ja toiduainete kvaliteedikavad, mis vastavad
järgmistele kriteeriumidele: i) kõnealuse
kava raames toodetud lõpptoote eripära tuleneb selgetest kohustustest, millega
tagatakse: - toote eripärased tunnused või - eripärased kasvatus- või tootmismeetodid või - lõpptoote kvaliteet, mis on inimeste, loomade
või taimede tervise, loomade heaolu või keskkonnakaitse seisukohast oluliselt
parem kui see, mida nõutakse kaubandusstandarditega; ii) kava on avatud
kõigile tootjatele; iii) kava sisaldab
siduvaid tootespetsifikatsioone ja nendele spetsifikatsioonidele vastavust
kontrollib avaliku sektori asutus või sõltumatu inspekteerimisorgan; iv) kava on läbipaistev
ja tagab toodete täieliku jälgitavuse või (c)
põllumajandustoodete vabatahtliku sertifitseerimise
süsteemid, mille kohta liikmesriigid kinnitavad, et need vastavad
põllumajandustoodete ja toiduainete vabatahtliku sertifitseerimise süsteemide
haldamist käsitlevate liidu parimate tavade suunistele[29]. 2.
Toetust antakse iga-aastase stimuleeriva maksena,
mille suurus määratakse kindlaks vastavalt toetatavates kavades osalemisest
tulenevate püsikulude tasemele ja toetuse maksimaalne kestus on viis aastat. Käesoleva lõigu kohaldamisel tähendavad püsikulud
kulusid, mis on kantud seoses toetust saava kvaliteedikavaga liitumise ja
nimetatud kavas osalemise iga-aastaste osamaksetega, sealhulgas vajaduse korral
kulutused kontrollidele, mida on vaja kava spetsifikatsioonidele vastavuse
tõendamiseks. 3.
Toetuse maksimumsumma on sätestatud I lisas. 4.
Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90
sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse lõike 1
punkti a reguleerimisalasse kuuluvaid konkreetseid liidu kvaliteedikavasid. Artikkel 18 Investeeringud materiaalsesse varasse 1.
Käesoleva meetme kohane toetus hõlmab
materiaalsetesse ja/või immateriaalsetesse varadesse tehtavaid investeeringuid,
mis: (a)
parandavad põllumajandusliku majapidamise üldist
tulemuslikkust; (b)
on seotud ELi toimimise lepingu I lisaga hõlmatud
põllumajandustoodete või puuvilla töötlemise, turustamise ja/või
tootearendusega. Tootmisprotsessi väljund võib olla kõnealuse lisaga hõlmamata
toode; (c)
on seotud põllumajanduse arendamise ja kohandamise
infrastruktuuriga, sealhulgas põllumajandus- ja metsamaale juurdepääsu,
maakorralduse ja -paranduse, energiaga varustamise ja veeressursside
majandamisega seotud tegevused; või (d)
on mittetootlikud investeeringud, mis on seotud
põllumajanduslike ja metsanduslike keskkonnakohustuste, liikide ja elupaikade
elurikkuse kaitsestaatuse või Natura 2000 ala ning muude programmis
kindlaksmääratud kõrge loodusliku väärtusega alade üldkasutusväärtuse
suurendamisega. 2.
Lõike 1 punkti a kohast toetust antakse
põllumajanduslikele majapidamistele. Põllumajandusettevõtte
ümberkorraldamisse tehtavate investeeringute puhul on toetuskõlblikud üksnes
sellised põllumajandusettevõtted, mis ei ületa teatavat suurust; liikmesriigid
määravad selle suuruse kindlaks programmis, võttes aluseks liidu maaelu arengu
prioriteedi „Iga liiki põllumajanduse konkurentsivõime ja põllumajandusettevõtte
elujõulisuse suurendamine” suhtes teostatud SWOT-analüüsi. 3.
Käesoleva meetme kohase toetuse maksimummäärad on
sätestatud I lisas. Kõnealust määra võib suurendada noorte
põllumajandusettevõtjate, kollektiivinvesteeringute ja rohkem kui ühe meetme
kohast toetust hõlmavate integreeritud projektide puhul, samuti selliste
investeeringute puhul, mis tehakse artikli 33 lõikes 3 osutatud looduslikust
eripärast tingitud oluliste piirangutega aladesse ning põllumajanduse
tootlikkuse ja säästvusega tegeleva EIP raames toetatud tegevuste puhul
vastavalt I lisas sätestatud toetusmääradele. Ühendatud toetuse maksimummäär ei
või siiski ületada 90 %. 4.
Lõiget 3 ei kohaldata lõike 1 punktis d osutatud
mittetootlike investeeringute suhtes. Artikkel 19 Loodusõnnetuses ja katastroofides
kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamine ning asjakohaste
ennetusmeetmete kasutuselevõtmine 1.
Käesoleva meetme kohane toetus hõlmab järgmist: (a)
investeeringud ennetusmeetmetesse, mille eesmärk on
vähendada võimalike loodusõnnetuste ja katastroofide tagajärgi; (b)
investeeringud, mille eesmärk on teha korda
loodusõnnetuses ja katastroofides kahjustunud põllumajandusmaa ning taastada
tootmise potentsiaal. 2.
Toetust antakse põllumajandustootjatele või
põllumajandustootjate rühmadele. Toetust võib anda ka
avaliku sektori asutustele, kui on võimalik osutada seosele sellise asutuse
tehtud investeeringu ja põllumajandustootmise potentsiaali vahel. 3.
Lõike 1 punkti b kohast toetust antakse tingimusel,
et liikmesriigi pädev ametiasutus kinnitab ametlikult, et on toimunud
loodusõnnetus, ning et see õnnetus või direktiivi 2000/29/EÜ kohaselt vastu
võetud meetmed taimehaiguse või kahjuripuhangu likvideerimiseks või selle
leviku piiramiseks on hävitanud vähemalt 30 % vastavast põllumajanduslikust
potentsiaalist. 4.
Käesoleva meetme kohast toetust ei anta
loodusõnnetuse või katastroofi tõttu saamata jäänud tulu hüvitamiseks. Liikmesriigid tagavad, et välditakse ülemäärast
hüvitamist, mis võib tuleneda käesoleva meetme ning muude riiklike või liidu
toetusvahendite või erakindlustusskeemide vahendite ühendamisest. 5.
Lõike 1 punkti a kohase toetuse ülemmäär on
sätestatud I lisas. Kõnealust maksimummäära ei kohaldata
rohkem kui ühe toetusesaajaga ühisprojektide suhtes. 6.
Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90
sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse käesoleva
meetme kohaseid toetuskõlblikke kulusid. Artikkel 20 Põllumajandusettevõtete ja äritegevuse
arendamine 1.
Käesoleva meetme kohane toetus hõlmab järgmist: (a)
äritegevuse alustamise toetamine: i) noorte
põllumajandustootjate puhul; ii) maapiirkondades
mittepõllumajandusliku tegevuse puhul; iii) väikeste
põllumajandusettevõtete arendamise puhul; (b)
investeeringud mittepõllumajanduslikesse
tegevustesse; (c)
iga-aastane toetus määruse (EL) nr DP/2012 V
jaotisega kehtestatud väikepõllumajandustootjate kavas (edaspidi
„väikepõllumajandustootjate kava”) osalevatele põllumajandustootjatele, kes oma
ettevõtte annavad jäädavalt üle teisele põllumajandustootjale. 2.
Lõike 1 punkti a alapunkti i kohast toetust antakse
noortele põllumajandustootjatele. Lõike 1 punkti a alapunkti ii kohast toetust
antakse põllumajandustootjatele või põllumajandustootja majapidamise
liikmetele, kes mitmekesistavad oma tegevusvaldkonda mittepõllumajanduslike
tegevustega, samuti antakse seda mittepõllumajandusliku tegevusega hõlmatud
mikro- ja väikeettevõtjatele maapiirkondades. Lõike 1 punkti a alapunkti iii kohast toetust
antakse liikmesriikide poolt kindlaksmääratud väikestele
põllumajandusettevõtetele. Lõike 1 punkti b kohast toetust antakse
maapiirkondades mittepõllumajandusliku tegevusega hõlmatud mikro- ja
väikeettevõtetele ning põllumajandustootjatele või põllumajandustootja
majapidamise liikmetele. Lõike 1 punkti c kohast toetust antakse
põllumajandustootjatele, kes on toetusetaotluse esitamise ajal osalenud
väikepõllumajandustootjate kavas vähemalt ühe aasta ning kes kohustuvad oma
ettevõtte ning vastavad toetusõigused jäädavalt teisele põllumajandustootjale
üle andma. Toetust antakse alates üleandmise tähtpäevast
kuni 31. detsembrini 2020. 3.
Põllumajandustootja majapidamise liikmeks võib
pidada mis tahes füüsilist või juriidilist isikut või füüsiliste või
juriidiliste isikute rühma, olenemata sellest, missugune õiguslik seisund
sellele rühmale ja rühma liikmetele on siseriikliku õigusega antud, välja
arvatud põllumajandusettevõtte töötajad. Põllumajandustootja
majapidamise liikmena käsitatav juriidiline isik või isikute rühm peab toetuse
taotlemise ajal tegelema põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusega. 4.
Lõike 1 punkti a kohane toetus sõltub äriplaani
esitamisest. Äriplaani rakendamine peab algama kuue kuu
jooksul alates toetuse andmist käsitleva otsuse kuupäevast. Liikmesriigid määravad kindlaks ülemise ja alumise
lävendi, mille alusel võimaldatakse põllumajandusettevõtjatele juurdepääsu
vastavalt kas lõike 1 punkti a alapunkti i või lõike 1 punkti a alapunkti iii
kohasele toetusele. Lõike 1 punkti a alapunkti i kohase
toetuse alumine lävend peab olema tunduvalt kõrgem kui lõike 1 punkti a
alapunkti iii kohane ülemine lävend. Toetust võivad siiski saada üksnes
ettevõtjad, kes kuuluvad mikro- ja väikeettevõtjate määratluse alla. 5.
Lõike 1 punkti a kohast toetust antakse
kindlasummalise toetuse vormis, mida võib maksta vähemalt kahes osas
maksimaalselt viie aasta jooksul. Osade summa võib
järk-järgult väheneda. Lõike 1 punkti a alapunktide i ja ii kohase toetuse
viimase osa maksmine sõltub äriplaani nõuetekohasest rakendamisest. 6.
Lõike 1 punkti a kohase toetuse maksimumsumma on
sätestatud I lisas. Liikmesriigid määravad kindlaks lõike
1 punkti a alapunktide i ja ii kohase toetuse summa, võttes arvesse ka
programmitöö piirkonna sotsiaalmajanduslikku olukorda. 7.
Lõike 1 punkti c kohane toetus on 120 %
iga-aastasest toetusest, mis toetusesaaja on saanud väikepõllumajandustootjate
kava kohaselt. 8.
Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90
sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse äriplaani
minimaalset sisu ja kriteeriume, mida liikmesriigid kasutavad lõikes 4 osutatud
lävendite määramisel. Artikkel 21 Põhiteenused ja külauuendus maapiirkondades 1.
Käesoleva meetme kohane toetus hõlmab eelkõige
järgmist: (a)
maapiirkondade omavalitsuste arengut ja nende
põhiteenuseid käsitlevate kavade ning Natura 2000 alade või muude kõrge
loodusliku väärtusega alade kaitse- ja majandamiskavade koostamine ja
ajakohastamine; (b)
investeeringud iga liiki väikeinfrastruktuuri
loomisse, tõhustamisse või laiendamisse, sealhulgas investeeringuid
taastuvatesse energiaallikatesse; (c)
lairiba infrastruktuur, sealhulgas selle loomine,
tõhustamine ja laiendamine, passiivne lairiba infrastruktuur ning juurdepääs
lairibaühendusele ja avalikele e-valitsuse lahendustele; (d)
investeeringud maaelanikkonnale ettenähtud kohalike
põhiteenuste (sealhulgas vaba aja tegevused ja kultuur) loomisse, tõhustamisse
või laiendamisse ning nendega seotud infrastruktuuri; (e)
avaliku sektori asutuste investeeringud
puhkemajanduse infrastruktuuri, turismiteabesse ja turistlike vaatamisväärsuste
viitadega varustamine; (f)
uuringud ja investeeringud, mis on seotud külade ja
maapiirkondade kultuuri- ja looduspärandi säilitamise, taastamise ja selle
kvaliteedi parandamisega, sealhulgas sotsiaalmajanduslikud aspektid; (g)
investeeringud, mille eesmärk on maapiirkonna
asulate läheduses toimuvate tegevuste ümberpaigutamine ning nende piirkondade
lähedal asuvate hoonete või teiste rajatiste ümberehitamine, et parandada asula
elukvaliteeti ja suurendada keskkonnatõhusust. 2.
Käesoleva meetme kohane toetus on ette nähtud
üksnes väikeinfrastruktuurile, mis on iga liikmesriigi poolt programmis
kindlaks määratud. Maaelu arengu programmides võib ette
näha erandeid eeskirjadest, mis käsitlevad investeeringuid
lairiba-infrastruktuuri ja taastuvatesse energiaallikatesse. Sel juhul tuleb
kehtestada selged kriteeriumid, millega tagatakse vastastikune täiendavus liidu
muude rahastamisvahendite kohase toetusega. 3.
Lõike 1 kohased investeeringud on toetuskõlblikud,
kui asjakohased toimingud tehakse kooskõlas maapiirkondade omavalitsuste
arengut ja nende põhiteenuseid käsitlevate kavadega (kui sellised kavad on
olemas) ning on kooskõlas kohaliku arengustrateegiaga (kui see on olemas). 4.
Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90
sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse
taastuvenergia infrastruktuuri selliste liikide kindlaksmääramist, mis on
käesoleva meetme kohaselt toetuskõlblikud. Artikkel 22 Investeeringud metsaala arengusse ja
metsade elujõulisuse parandamisse 1.
Selle meetme kohane toetus hõlmab järgmist: (a)
metsastamine ja metsamaa loomine; (b)
agrometsandussüsteemide loomine; (c)
metsapõlengutest ja loodusõnnetustest (sealhulgas
kahjurite levik ja haiguspuhangud ning katastroofid ja kliimaga seotud ohud)
tingitud metsakahjustuste ennetamine ja kõrvaldamine; (d)
investeeringud metsa ökosüsteemide vastupanuvõime
ja keskkonnaväärtuse ning leevendusmeetmete potentsiaali parandamisse; (e)
investeeringud uutesse metsandustehnoloogiatesse
ning metsasaaduste töötlemisse ja turustamisse. 2.
Artiklites 36–40 sätestatud metsa omandiõiguse
piiranguid ei kohaldata troopiliste või subtroopiliste metsade ja Assooride,
Madeira, Kanaari saarte, nõukogu määruse (EMÜ) nr 2019/93[30] tähenduses väiksemate Egeuse
mere saarte ning Prantsusmaa ülemeredepartemangude territooriumide metsaga
kaetud alade suhtes. Ettevõtete puhul, mis on suuremad teatavast
suurusest, mille liikmesriigid peavad programmis kindlaks määrama, sõltub
toetus täpsustatud ennetuseesmärkidega metsamajandamiskava või samaväärse
dokumendi esitamisest, mis on kooskõlas metsade säästva majandamise põhimõttega
(edaspidi „metsade säästev majandamine”), mis määratleti Euroopa metsade
kaitset käsitleval ministrite konverentsil 1993. aastal[31]. 3.
Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90
sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse tingimusi,
mille alusel tehakse kindlaks loodusõnnetuse või kahjurite leviku või
haiguspuhangu toimumine ning määratakse kindlaks toetuskõlblike ennetusmeetmete
liigid. Artikkel 23 Metsastamine ja metsaalade loomine 1.
Artikli 22 lõigu 1 punkti a kohast toetust antakse
eraisikutest maaomanikele ja rentnikele, omavalitsustele ja nende liitudele,
see hõlmab istutamiskulude hüvitamist ja iga-aastast toetust hektari kohta, et
hüvitada hooldusega seotud kulud, sealhulgas kevadise ja sügisese sanitaarraie
kulud maksimaalselt 10 aasta jooksul. 2.
Toetuskõlblikud on nii põllumajandusmaad kui ka
mittepõllumajandusmaad. Istutatud liigid kohanevad piirkonna keskkonna- ja
klimaatiliste tingimustega ning vastavad keskkonna miinimumnõuetele. Toetust ei
anta lühikese raieringiga madalmetsa, jõulupuude või energia tootmiseks mõeldud
kiirekasvuliste puude istutamiseks. Piirkondades, kus metsastamine on karmide
mullastiku- ja kliimatingimuste tõttu raske, võib toetust anda kohalike
tingimustega sobivamate muude mitmeaastaste puittaimeliikide (nt põõsad ja
põõsastikud) istutamiseks. 3.
Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90
sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse lõikes 2
osutatud keskkonna miinimumnõuete määratlemist. Artikkel 24 Agrometsandussüsteemide loomine 1.
Artikli 22 lõigu 1 punkti b kohast toetust antakse
eramaaomanikele, rentnikele, omavalitsustele ja nende liitudele, et katta
istutamiskulud ja iga-aastane lisatasu hektari kohta, et hüvitada hoolduskulud
maksimaalselt kolme aasta jooksul. 2.
Agrometsandussüsteemid on maakasutussüsteemid,
mille puhul puid kasvatatakse samal maal kombinatsioonis
ekstensiivpõllumajandusega. Liikmesriigid määravad kindlaks hektarile
istutatavate puude maksimumarvu, võttes arvesse kohalikke mullastiku- ja
kliimatingimusi, metsataimede liike ning vajadust tagada maa põllumajanduslik kasutamine. 3.
Toetuse suhtes kehtib I lisas sätestatud ülemmäär.. Artikkel 25 Metsapõlengutet ja loodusõnnetustest ning
katastroofidest tingitud metsakahjustuste ennetamine ja kõrvaldamine 1.
Artikli 22 lõike 1 punkti c kohast toetust antakse
erametsaomanikele ning avaliku sektori osalusega ja avaliku sektori
metsaomanikele, omavalitsustele, riigimetsa haldajatele ja nende liitudele, et
katta kulusid, mis on seotud järgmisega: (a)
kaitseotstarbelise infrastruktuuri loomine. Kui
kõne all on tuletõkestusvööndid, siis võib toetus katta ka hoolduskulusid.
Toetust ei anta põllumajandusega seotud tegevustele põllumajanduse
keskkonnakaitse kohustustega hõlmatud aladel; (b)
metsatulekahjude ja muude loodusõnnetuste vastu
võetavad kohalikud väikesemahulised ennetusmeetmed; (c)
metsatulekahjude, kahjurite leviku ja
haiguspuhangute seire- ja teavitusvahendite hankimiseks ja täiustamiseks; (d)
metsapõlengutest ja muudest loodusõnnetustest
(sealhulgas kahjurite levik, haiguspuhangud ning katastroofid ja
kliimamuutusega seotud sündmused) tingitud metsakahjustuste ennetamiseks ja
kõrvaldamiseks. 2.
Kahjurite leviku ja haiguspuhangute vastu võetavate
ennetustoimingute puhul tuleb sellise ohu võimalikkuse kohta esitada
teaduslikud tõendid ja riiklike teadusorganisatsioonide kinnitus. Vajaduse korral tuleb programmis esitada selliste taimedele kahjulike
organismiliikide loetelu, mis võivad põhjustada loodusõnnetuse. Toetuskõlblikud toimingud peavad olema kooskõlas
liikmesriikide kehtestatud metsakaitsekavadega. Ettevõtete
puhul, mis on suuremad teatavast suurusest, mille liikmesriigid peavad
programmis kindlaks määrama, sõltub toetus üksikasjalike ennetuseesmärkidega
metsamajandamiskavade esitamisest. Metsatulekahjude ennetamiseks ettenähtud toetust
võib anda metsaaladele, mis on liikmesriikide kehtestatud metsakaitsekavades
liigitatud keskmise või suure põlenguriskiga aladeks. 3.
Lõike 1 punkti d kohase toetuse andmise eelduseks
on liikmesriigi pädeva ametiasutuse ametlik kinnitus selle kohta, et
loodusõnnetus on toimunud ning et see õnnetus või direktiivi 2000/29/EÜ
kohaselt vastu võetud meetmed taimehaiguse või kahjurite leviku tõkestamiseks
või piiramiseks on hävitanud vähemalt 30 % vastavast metsamajanduslikust
potentsiaalist. Kõnealune protsendimäär määratakse
kindlaks kas vahetult õnnetusele eelnenud kolmeaastase perioodi kestel
eksisteerinud keskmise metsanduspotentsiaali alusel või õnnetusele eelnenud
viieaastase perioodi kestel eksisteerinud keskmise metsanduspotentsiaali
alusel, jättes välja kõige kõrgema ja kõige madalama näitaja. 4.
Käesoleva meetme kohast toetust ei anta
loodusõnnetuse tõttu saamata jäänud tulu hüvitamiseks. Liikmesriigid tagavad, et välditakse ülemäärast
hüvitamist, mis võib tuleneda käesoleva meetme ning muude riiklike või liidu
toetusvahendite või erakindlustusskeemide vahendite ühendamisest. Artikkel 26 Investeeringud metsa ökosüsteemide
vastupanuvõime ja keskkonnaväärtuse parandamisse 1.
Artikli 22 lõike 1 punkti d kohast toetust antakse
füüsilistele isikutele, erametsaomanikele, eraõiguslikele või avaliku sektori
osalusega asutustele, omavalitsustele ja nende liitudele. Riigimetsa puhul võib
toetust anda ka selliseid metsi haldavatele asutustele, kes ei kuulu
riigieelarve alla. 2.
Investeeringute eesmärk on täita kohustusi, mis on
võetud keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks või ökosüsteemi teenuste
osutamiseks ja/või asjaomase piirkonna metsa ja metsaala üldkasutusväärtuse
suurendamiseks või metsa ökosüsteemide kliimamuutuse leevendusmeetmete
potentsiaali tõhustamiseks, võttes arvesse majanduskasu saamise võimalust
pikaajalises perspektiivis. Artikkel 27 Investeeringud uutesse
metsandustehnoloogiatesse ning metsasaaduste töötlemisse ja turustamisse 1.
Artikli 22 lõike 1 punkti e kohast toetust antakse
erametsaomanikele, omavalitsustele ja nende liitudele ning VKEdele
investeeringuteks, millega suurendatakse metsanduse potentsiaali või mis on
seotud metsasaaduste lisandväärtust suurendava töötlemise ja turustamisega.
Assooride, Madeira, Kanaari saarte, määruse (EMÜ) nr 2019/93 tähenduses
väiksemate Egeuse mere saarte ja Prantsuse ülemeredepartemangude
territooriumidel võib toetust anda ka muudele kui väike- ja keskmise suurusega
ettevõtetele. 2.
Investeeringud metsade majandusliku väärtuse
parandamisse tuleb teha metsandusettevõtte tasandil ja need võivad sisaldada
investeeringuid mulda ja maavarasid säästvasse metsatehnikasse ja töövõtetesse. 3.
Investeeringud, mis on seotud puidu kasutamisega
tooraine või energiaallikana, peavad piirduma tööstusliku töötlemise eelsete
tööprotsessidega. 4.
Toetuse suhtes kehtivad I lisas sätestatud
ülemmäärad. Artikkel 28 Tootjarühmade loomine 1.
Käesoleva meetme kohast toetust antakse eesmärgiga
hõlbustada tootjarühmade loomist põllumajandus- ja metsandussektoris selleks,
et: (a)
kohandada kõnealustesse rühmadesse kuuluvate
tootjate toodangut ja tootmisprotsessi turunõuetele; (b)
kaupa ühiselt turustada, sealhulgas kaupa müügiks
ette valmistada, müüki tsentraliseerida ja hulgiostjaid varustada; (c)
välja töötada ühised eeskirjad toodangut käsitleva
teabe kohta, esmajoones seoses saagikoristuse ja kättesaadavusega;, ning (d)
edendada tootjarühmade muid tegevusi nagu äri- ja
turustusoskuste arendamine ning uuendusprotsesside korraldamine ja
lihtsustamine. 2.
Toetust võib anda tootjarühmadele, keda
liikmesriigi pädev asutus on tunnustanud esitatud äriplaani alusel. Toetust võib anda üksnes tootjarühmadele, kes kuuluvad VKEde
määratluse alla. Liikmesriigid peavad kontrollima, et viie aasta
möödumisel tootjarühma tunnustamisest on äriplaani eesmärgid on saavutatud. 3.
Toetust makstakse kindlasummalise toetusena
iga-aastaste osadena esimese viie aasta jooksul alates kuupäevast, mil
tootjarühma äriplaani alusel tunnustati. Toetus
arvutatakse tootjarühma turustatud aastatoodangu alusel. Liikmesriigid maksavad
viimase osa välja alles pärast seda, kui on kontrollitud, kas äriplaan on
nõuetekohaselt rakendatud. Esimesel aastal võivad liikmesriigid maksta
tootjarühmadele toetust, mille arvutamisel on aluseks võetud tootjarühma
liikmete poolt rühmaga liitumisele eelnenud kolme aasta jooksul turustatud
toodangu keskmine. Metsandussektori tootjarühmade puhul
arvutatakse toetus tootjarühma liikmete poolt tunnustamisele eelnenud viimase
viie aasta jooksul turustatud toodangu keskmise alusel, jättes välja kõige
kõrgema ja kõige madalama näitaja. 4.
Toetuse suhtes kehtivad I lisas sätestatud
ülemmäärad ja maksimumsummad. Artikkel 29 Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede 1.
Liikmesriigid peavad kõikjal oma territooriumidel
andma käesoleva meetme kohast toetust kooskõlas oma riiklike, piirkondlike ja
kohalike eravajaduste ja prioriteetidega. Käesoleva meetme
lisamine maaelu arengu programmi on kohustuslik. 2.
Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetme kohast
toetust makstakse põllumajandustootjatele, põllumajandustootjate rühmadele või
põllumajandustootjate ja muudele maavaldajate rühmadele, kes teevad
vabatahtlikult toiminguid, mis sisaldavad ühte või enamat põllumajanduse
keskkonna- ja kliimakohustust põllumajandusmaal. Põllumajanduse
keskkonna- ja kliimatoetust võib anda ka muudele maavaldajatele või muudele
maavaldajate rühmadele, kui see on keskkonnaeesmärkide saavutamise seisukohast
põhjendatud. 3.
Põllumajanduse keskkonna- ja kliimatoetuse maksed
hõlmavad ainult neid kohustusi, mis on rangemad kui määruse (EL) nr HR/2012 VI
jaotise I peatükis kehtestatud vastavad kohustuslikud nõuded ning muud määruse
(EL) nr DP/2012 III jaotise 2. peatükis kehtestatud vastavad kohustuslikud
nõuded, vastavad minimaalsed väetiste ja taimekaitsevahendite kasutuse nõuded
ning muud asjakohased siseriiklike õigusaktidega kehtestatud kohustuslikud
nõuded. Kõik sellised kohustuslikud nõuded esitatakse
programmis. 4.
Liikmesriigid püüavad käesoleva meetme kohaseid
toiminguid teostavatele isikutele võimaldada nende kohustuste täitmiseks
vajalikke teadmisi ja teavet, sealhulgas kohustusega seotud eksperdiabi, ja/või
seavad käesoleva meetme kohase toetuse saamise tingimuseks asjakohasel
koolitusel osalemise. 5.
Käesoleva meetme kohased kohustused võetakse viie
kuni seitsme aasta pikkuseks ajavahemikuks. Kui aga on
vaja saavutada või säilitada kavandatud keskkonnaalast kasu, võivad
liikmesriigid määrata oma maaelu arengu programmides teatavat liiki kohustuste
jaoks pikema ajavahemiku, muu hulgas sel viisil, et pärast esialgse perioodi
lõppu nähakse ette kõnealuse ajavahemiku iga-aastane pikendamine. 6.
Toetust makstakse aasta kaupa ning toetussummadega
hüvitatakse toetusesaajatele võetud kohustustest tingitud lisakulud ning
saamatajäänud tulu kas tervikuna või osaliselt. Vajaduse
korral kaetakse toetusest ka tehingukulud kuni 20 % ulatuses
põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustuste eest makstavast toetusest. Põllumajandustootjate
rühma võetud kohustuste puhul on ülemmäär 30 %. 7.
Liikmesriigid võivad toetusesaajate valimisel
kasutada artikli 49 lõikes 3 osutatud menetlust, kui see on vajalik meetme
tõhusa kohaldamise tagamiseks. 8.
Toetuse maksimumsummad on sätestatud I lisas. Käesoleva meetme kohast toetust ei anta kohustuste
puhul, mis on hõlmatud mahepõllundusmeetmega. 9.
Toetust võib anda põllumajanduse
geneetiliste ressursside säilitamiseks tehtavate toimingute jaoks, mis ei kuulu
lõigete 1–8 reguleerimisalasse. 10.
Komisjonile antakse õigus võtta artiklis
90sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse toimingu
esialgse perioodi järel kohustuste aasta kaupa pikendamist, samuti tingimusi,
mida kohaldatakse kohustuste suhtes, mille eesmärk on loomakasvatust
ekstensiivistada või teistmoodi korraldada, piirata väetiste ja
taimekaitsevahendite või muude vahendite kasutust, kasvatada põllumajanduse
jaoks kadumisohus olevaid kohalikke tõuge või säilitada taimede geneetilisi
ressursse, ning lõike 9 kohaste toetuskõlblike toimingute kindlaksmääramist. Artikkel 30 Mahepõllumajandus 1.
Käesoleva meetme kohast toetust antakse kasutatava
põllumajandusmaa hektari kohta põllumajandustootjatele või
põllumajandustootjate rühmadele, kes vabatahtlikult lähevad üle nõukogu
määruses (EÜ) nr 834/2007[32]
määratletud mahepõllumajandusliku tootmise tavadele ja meetoditele või neid
säilitavad. 2.
Toetust antakse üksnes kohustustele, mis on
rangemad kui määruse (EL) nr HR/2012 VI jaotise I peatükis kehtestatud vastavad
kohustuslikud nõuded, vastavad minimaalseid väetiste ja taimekaitsevahendite
kasutuse nõuded ning muud asjakohased siseriiklike õigusaktidega kehtestatud
kohustuslikud nõuded. Kõik sellised nõuded esitatakse programmis. 3.
Käesoleva meetme kohased kohustused võetakse viie
kuni seitsme aasta pikkuseks ajavahemikuks. Kui toetust antakse
mahepõllumajanduse säilitamiseks, võivad liikmesriigid oma maaelu arengu
programmides näha ette iga-aastase pikendamise pärast esialgse perioodi
lõppemist. 4.
Toetust makstakse aasta kaupa ning toetussummaega
hüvitatakse toetusesaajatele võetud kohustustest tingitud lisakulud ning
saamatajäänud tulu tarvikuna või osaliselt. Vajaduse korral kaetakse toetusest
ka tehingukulud kuni 20 % ulatuses kohustuste eest makstavast toetusest.
Põllumajandustootjate rühma võetud kohustuste puhul on ülemmäär 30 %. 5.
Toetuse maksimumsummad on sätestatud I lisas. Artikkel 31 Natura 2000 ja veepoliitika raamdirektiivi
kohased toetused 1.
Käesoleva meetme kohane toetus on iga-aastane
toetus, mida makstakse kasutusel oleva põllumajandus- või metsamaa hektari
kohta, et hüvitada toetusesaajate kantud kulusid ja saamatajäänud tulu, mis on
tingitud ebasoodsatest tingimustest asjaomastel aladel seoses direktiivide
92/43/EMÜ, 2009/147/EÜ ja 2000/60/EÜ rakendamisega. 2.
Toetust antakse vastavalt põllumajandustootjatele,
erametsaomanikele ja metsaomanike liitudele. Nõuetekohaselt põhjendatud
juhtudel võib toetust anda ka muudele maa valdajatele. 3.
Direktiividega 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ seotud
toetust antakse põllumajandustootjatele üksnes selliste ebasoodsate asjaolude
puhul, mis tulenevad nõuetest, mis on rangemad nõukogu määruse (EL) nr HR/2012
artiklis 94 ja II lisas sätestatud hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi
standardist. 4.
Direktiiviga 2000/60/EÜ seotud toetust antakse
põllumajandustootjatele üksnes konkreetsete nõuete puhul: (a)
mis on kehtestatud direktiiviga 2000/60/EÜ ning on
kooskõlas vesikonna majandamiskavu käsitlevate meetmeprogrammidega, mille
eesmärk on saavutada kõnealuse direktiivi keskkonnaeesmärgid ning mis on rangemad
veekaitset käsitlevate muude ELi õigusaktide rakendamiseks vajalikest
meetmetest; (b)
mis on rangemad kui määruse (EL) nr HR/2012 VI
jaotise I peatükis sätestatud kohustuslikud majandamisnõuded ja hea
põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nõuded ning määruse (EL) nr DP/2012 III
jaotise 2. peatükis sätestatud kohustused; (c)
mis on rangemad kui direktiivi 2000/60/EÜ
vastuvõtmise ajal ELis kehtinud õigusaktidega ettenähtud kaitsetase, nagu on
sätestatud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõikes 9 ning (d)
millega kehtestatakse maakasutusviisi olulised
muudatused ja/või põllumajandustava olulised piirangud, mistõttu tulu väheneb
märkimisväärselt. 5.
Lõigetes 3 ja 4 osutatud nõuded esitatakse
programmis. 6.
Toetust võivad saada järgmised alad: (a)
direktiivide 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ kohaselt
määratud Natura 2000 põllumajandus- ja metsaalad; (b)
muud piiritletud looduskaitsealad, mille puhul
põllumajandusele või metsadele kohaldatakse keskkonnapiiranguid seoses
direktiivi 92/43/EMÜ artikli 10 rakendamisega. Kõnealused alad ei tohi ületada
ühe maaelu arengu programmi kohta 5 % Natura 2000 territoriaalsesse
kohaldamisaladesse kuuluvatest aladest; (c)
põllumajandusalad, mis direktiivi 2000/60/EÜ
kohaselt kuuluvad vesikondade majandamiskavadesse. 7.
Toetuse maksimumsummad on sätestatud I lisas. Artikkel 32 Toetused looduslikust või muust
konkreetsest eripärast tingitud piirangutega aladele 1.
Toetust mägiala või looduslikust või muust
konkreetsest eripärast tingitud piirangutega alade põllumajandustootjatele
antakse iga-aastase toetusena kasutusel oleva põllumajandusmaa hektari kohta,
et hüvitada põllumajandustootjatele lisakulud ja saamatajäänud tulu, mis on
seotud asjaomase piirkonna põllumajandustootmist mõjutavate piirangutega. Lisakulude ja saamatajäänud tulu arvutamise alus
on võrdlus aladega, mida ei mõjuta looduslikust või muust eripärast tingitud
piirangud, võttes arvesse määruse (EL) nr DP/2012 III jaotise 3. peatüki
kohaseid toetusi. 2.
Toetust antakse põllumajandustootjatele, kes
kohustuvad tegelema põllumajandusega artikli 33 kohaselt määratud aladel. 3.
Toetuse suurus määratakse kindlaks I lisas
sätestatud miinimum- ja maksimumsummade vahemikus. 4.
Liikmesriigid peavad ette nägema toetuse
järk-järgulise vähenemise sellise osa suhtes, mis ületab põllumajandusliku
majapidamise suhtes kehtestatud lävendit, mis tuleb esitada programmis. 5.
Liikmesriigid võivad käesoleva meetme kohast
toetust anda ajavahemikus 2014–2017
põllumajandustootjatele piirkondades, mis vastasid 2007–2013 programmitöö
perioodil toetuse saamise tingimustele määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36
lõike a alapunkti ii kohaselt, kuid ei ole enam toetuskõlblikud pärast artikli
46 lõikes 3 osutatud uut piirkondade piiritlemist. Kõnealune toetus väheneb
järk-järgult alates 2014. aastast, mil toetuse määr on võrreldes 2013. aastaga
80 % ning lõpuks 2017. aastal 20 %. 6.
Liikmesriikides, kus artikli 33 lõikes 3 osutatud
piirkondade piiritlemine ei ole lõpetatud enne 1. jaanuari 2014, kohaldatakse
lõiget 5 põllumajandustootjate suhtes, kes saavad toetust piirkondades, mis
vastasid sellise toetuse saamise tingimustele ajavahemikul 2007–2013. Pärast piiritlemise lõpetamist saavad endiselt toetuskõlblike
piirkondade põllumajandustootjad täistoetuse käesoleva meetme kohaselt. Piirkondades,
mis ei ole enam toetuse tingimustele vastavad, saavad põllumajandustootjad
jätkuvalt toetust lõike 5 alusel. Artikkel 33 Looduslikust või muust konkreetsest
eripärast tingitud piirangutega alade määramine 1.
Liikmesriigid määravad lõigete 2, 3 ja 4 alusel
artikli 32 kohase toetuse tingimustele vastavad piirkonnad järgmiste
kategooriate raames: (a)
mägialad; (b)
muud kui mägialad, mida mõjutavad olulised
looduslikust eripärast tingitud piirangud ning (c)
muud piirkonnad, mida mõjutavad konkreetsest
eripärast tingitud piirangud; 2.
Artikli 32 kohase toetuse saamise tingimustele
vastamiseks peab mägialasid iseloomustama maakasutusvõimaluste märkimisväärne
piiratus ja kasutamiskulude märgatav suurenemine järgmistel põhjustel: (a)
kõrgusest tingitud väga rasked ilmastikutingimused,
mille mõju lühendab oluliselt kasvuperioodi; (b)
kui madalamatel kõrgustel on asjaomase ala suuremas
osas nõlvad, mis on masinate kasutamiseks liiga järsud või mis eeldavad väga
kallite eriseadmete kasutamist või nende kahe teguri esinemine koos, mille
puhul kummastki eraldi põhjustatud piirangud on väiksema mõjuga kui kahe teguri
koosmõju põhjustatud piirangud. Mägialadena käsitatakse 62. laiuskraadist põhja
pool olevaid alasid ja teatavaid nendega piirnevaid alasid. 3.
Muud kui mägialad vastavad artikli 32 kohase
toetuse saamise tingimustele ja neid käsitatakse oluliste looduslike
piirangutega aladena, kui vähemalt 66 % kasutatavast põllumajandusmaast vastab lävendi poolest vähemalt ühele II lisas loetletud kriteeriumile.
Selle tingimuse täitmine peab olema tagatud kohalike haldusüksuste („LAU 2”)
vastaval tasandil. Käesoleva lõike kohaste alade piiritlemisel teevad
liikmesriigid objektiivsete kriteeriumide alusel tasandamise, et jätta välja
alad, mille kohta on kooskõlas esimese lõiguga olulisest looduslikust eripärast
tingitud piirangud dokumenteeritud, kuid nende piirangute mõju on ületatud
investeeringute või majandustegevuse abil. 4.
Muud kui lõigetes 2 ja 3 osutatud alad vastavad
artikli 32 kohase toetuse saamise tingimustele, kui neid mõjutavad konkreetsest
eripärast tingitud piirangud ning kui seal tuleks maaharimist jätkata, et
kaitsta või parandada keskkonda, säilitada maaelu ja nimetatud piirkonna
turismipotentsiaali või kaitsta rannikut. Konkreetsest eripärast tingitud piirangutest
mõjutatud alad peavad hõlmama looduslike kaitsetingimuste poolest ühesuguseid
põllumajanduspiirkondi ja nende koguulatus ei või ületada 10 % asjaomase
liikmesriigi pindalast. 5.
Liikmesriigid lisavad oma maaelu arengu
programmidele: (a)
kehtiva või muudetud piiritluse vastavalt lõigetele
2 ja 4; (b)
lõikes 3 osutatud piirkondade uue piiritluse. Artikkel 34 Loomade heaolu 1.
Käesoleva meetme kohast loomade heaolu toetust
antakse põllumajandustootjatele, kes vabatahtlikult teostavad toiminguid, mis
hõlmavad ühte või mitut loomade heaolu parandavat kohustust. 2.
Loomade heaolu toetus hõlmab ainult neid kohustusi,
mis on rangemad kui määruse (EL) nr HR/2012 VI jaotise I peatükis kehtestatud
vastavad kohustuslikud nõuded ning muud asjakohased siseriiklike õigusaktidega
kehtestatud kohustuslikud nõuded. Kõik asjakohased nõuded
esitatakse programmis. Kõnealused kohustused võetakse ühe aasta pikkuseks
ajavahemikuks, mida võib pikendada. 3.
Pindalatoetust või muud ühiku maksumusega seotud
toetust antakse iga-aastase toetusena ja sellega hüvitatakse toetusesaajatele
võetud kohustusest tingitud lisakulud ning saamatajäänud tulu kas tervikuna või
osaliselt. Vajaduse korral võib toetusest katta ka
tehingukulud kuni 20 % ulatuses loomade heaoluga seotud kohustuse eest
makstavast toetusest. Toetuse maksimumsumma on sätestatud I lisas. 4.
Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90 sätestatud
korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse selliste piirkondade
kindlaksmääramist, kus loomade heaoluga seotud kohustused esitavad kõrgemaid
nõudeid tootmismeetodite suhtes. Artikkel 35 Metsanduse keskkonna- ja kliimateenused ja
metsakaitse 1.
Käesoleva meetme kohast toetust antakse hektari
metsa kohta metsaomanikele, metsa valdajatele, omavalitsustele ja nende
liitudele, kes vabatahtlikult teostavad toiminguid, mis hõlmavad ühte või mitut
metsanduse keskkonnakohustust. Riigimetsi majandavad organid võivad samuti
toetust saada, tingimusel et nad ei kuulu riigieelarve alla. Selliste metsandusettevõtete puhul, mis ületavad
teatavat lävendit, mille liikmesriigid peavad kindlaks määrama maaelu arengu
programmis, sõltub lõike 1 kohase toetuse maksmine metsamajandamiskava või
metsa säästva majandamise põhimõttele vastava samaväärse dokumendi esitamisest. 2.
Toetuse hõlmab üksnes selliseid kohustusi, mis on
rangemad kui riigi metsandusseadusega või muude asjakohaste siseriiklike
õigusaktidega kehtestatud kohustuslikud nõuded. Kõik
sellised nõuded esitatakse programmis. Kohustused võetakse viie kuni seitsme aasta
pikkuseks ajavahemikuks. Vajaduse korral ja nõuetekohaselt
põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid oma maaelu arengu programmides
määrata teatavat liiki kohustuste jaoks siiski pikema ajavahemiku. 3.
Toetusega hüvitatakse toetusesaajatele võetud
kohustustest tingitud lisakulud ning saamatajäänud tulu tervikuna või
osaliselt. Vajaduse korral kaetakse toetusest ka
tehingukulud kuni 20 % ulatuses metsanduse keskkonnakohustuse eest
makstavast toetusest. Toetuse maksimumsumma on sätestatud I lisas. 4.
Toetust võib anda eraõiguslikele asutustele,
omavalitsustele ja nende liitudele metsa geneetiliste ressursside säilitamiseks
ja edendamiseks lõigetega 1, 2 ja 3 hõlmamata toimingute kaudu. 5.
Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90
sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse lõike 4
kohase toetuse tingimustele vastavate toimingute liike. Artikkel 36 Koostöö 1.
Käesoleva meetme kohase teotusega soodustatakse
koostöövorme, millesse on kaasatud vähemalt kaks üksust ning milles eelkõige
käsitletakse järgmist: (a)
koostööalased lähenemisviisid liidu põllumajanduse
ja toiduahela eri osalejate ning metsandussektori ja muude osalejate vahel, kes
aitavad kaasa maaelu arengupoliitika eesmärkide ja prioriteetide saavutamisele,
kaasa arvatud tootmisharudevahelised organisatsioonid; (b)
rühmitiste ja võrkude loomine; (c)
põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega tegeleva
EIP töörühmade loomine ja tegevus, nagu on osutatud artiklis 62. 2.
Lõike 1 kohase koostööga on eelkõige hõlmatud: (a)
katseprojektid; (b)
põllumajanduses, toiduainete- ja metsandussektoris
uute toodete, tavade, töötlemise ja tehnoloogia arendamine; (c)
koostöö väikeettevõtjate vahel, et korraldada
ühiseid tööprotsesse, jagada vahendeid ja ressursse; (d)
horisontaalne ja vertikaalne koostöö tarneahelas
osalejate vahel logistiliste platvormide loomiseks, et edendada lühikesi
tarneahelaid ja kohalikke turge; (e)
kohaliku tasandi reklaamiüritused lühikeste
tarneahelate ja kohalike turgude edendamiseks; (f)
kliimamuutuste leevendamiseks või kliimamuutustega
kohandamiseks võetud ühismeetmed; (g)
keskkonnaprojektide ja käimasolevate
keskkonnatavade kollektiivne käsitlus; (h)
tarneahelas osalejate vaheline horisontaalne ja
vertikaalne koostöö toiduainete ja energia tootmises ning tööstuslikus
töötlemises kasutatava biomassi säästval tootmisel; (i)
liidu ühe või mitme maaelu arengu prioriteediga
seotud kohaliku arengustrateegia rakendamine, eelkõige muu kui määruse (EL) nr
[ÜSR/2012] artikli 28 lõike 1 punktis b osutatud avaliku sektori ja erasektori
partnerluste teel. (j)
metsamajandamiskava või samaväärse dokumendi
koostamine. 3.
Lõike 1 punkti b kohast toetust antakse üksnes
hiljuti moodustatud rühmitistele ja võrkudele ning nendele, kes alustavad enda
jaoks uut tegevust. Lõike 2 punkti b kohaseid toiminguid hõlmavat
toetust võib anda ka üksikettevõtjaile, kui selline võimalus on ette nähtud
maaelu arengu programmis. 4.
Lõike 2 punkti b kohaste katseprojektide ja
üksikosalejate tegevuse tulemusi tuleb levitada. 5.
Käesoleva meetme kohast toetust võib anda lõikes 1
osutatud koostöövormidega seotud järgmiste kulude hüvitamiseks: (a)
asjaomase piirkonna uuringute ja
teostatavusuuringute kulud ning äriplaani või metsamajandamiskava või
samaväärse, muu kui määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artiklis 29 osutatud kohaliku
arengustrateegia koostamise kulud; (b)
kulud asjaomase piirkonna elavdamiseks, et teostada
kollektiivset territoriaalprojekti. Rühmitise puhul võib elavdamine hõlmata ka
koolituse korraldamist, liikmetevahelist võrku ning uute liikmete värbamist; (c)
koostöö jooksvad kulud; (d)
ärikava rakendamise, muu kui määruse (EL) nr
[ÜSR/2012] artiklis 29 osutatud kohaliku arengustrateegiaga seotud eriprojekti
või innovatsiooni arendamisega seotud otsesed kulud; (e)
reklaamiürituste kulud. 6.
Kui äriplaan või metsamajandamiskava või sellega
samaväärne dokument või arengustrateegia on rakendatud, võivad liikmesriigid
anda toetust üldsummana, mis hõlmab koostöö ja rakendatud projektide kulusid,
või katta üksnes koostöö kulud ning kasutada projekti rakendamiseks muude
meetmete või liidu muude fondide rahalisi vahendeid. 7.
Eri piirkondades või liikmesriikides asuvate
osalejate koostöö vastab samuti toetuse saamise tingimustele. 8.
Toetuse andmine piirdub maksimaalselt seitsme
aastaga, välja arvatud kollektiivsed keskkonnaprojektid nõuetekohaselt
põhjendatud juhtudel. 9.
Käesoleva meetme kohase koostöö võib ühendada
projektidega, mida samal territooriumil rahastatakse muudest liidu rahalistest
vahenditest kui EAFRD. Liikmesriigid tagavad, et välditakse
ülemäärast hüvitamist, mis võib tuleneda käesoleva meetme ning muude riiklike
või liidu toetusvahendite ühendamisest. 10.
Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90
sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse toetuse
saamise tingimustele vastavate katseprojektide, rühmitiste, lühikeste
tarneahelate ja kohalike turgude tunnuste täpsustamist ning tingimusi, mille
alusel lõikes 2 loetletud toiminguliigid võivad saada toetust. Artikkel 37 Riskijuhtimine 1.
Käesoleva meetme kohane toetus on: (a)
põllumajandustootjale otse makstav rahaline toetus
saagi, loomade ja taimede kindlustamiseks ebasoodsatest ilmastikutingimustest,
looma- või taimehaigustest või kahjurite levikust tuleneva majandusliku kahju
hüvitamiseks; (b)
rahaline toetus ühisfondidele, et maksta rahalist
hüvitist looma- või taimehaigustest või keskkonnajuhtumist tuleneva
majandusliku kahju eest; (c)
sissetuleku stabiliseerimise vahend, mida antakse ühisfondidele
rahalise toetusena, et tagada hüvitamine põllumajandustootjatele, kelle
sissetulek on järsult vähenenud. 2.
Lõike 1 punktide b ja c kohaldamisel tähendab „ühisfond”
liikmesriigi õiguse kohaselt akrediteeritud süsteemi, mille kaudu sellega
ühinenud põllumajandustootjad saavad end kindlustada niisuguse majandusliku
kahju vastu, mis on seotud taime- või loomahaiguse puhangu või
keskkonnajuhtumiga, või sissetuleku järsu vähenemise vastu. 3.
Liikmesriigid tagavad, et välditakse ülemäärast
hüvitamist, mis võib tuleneda käesoleva meetme ning muude riiklike või liidu
toetusvahendite või erakindlustusskeemide vahendite ühendamisest. Põllumajandustootjate sissetuleku taseme hindamisel võetakse arvesse
ka Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi[33]
(edaspidi „EGF”) kaudu saadud otsest sissetulekutoetust. 4.
Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90 sätestatud
korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse artikli 39 lõike 3
punktis b ja artikli 40 lõikes 4 osutatud ühisfondidele antavate
kommertslaenude minimaalset ja maksimaalset kestust. Artikkel 38 Saagi, loomade ja taimede kindlustamine 1.
Artikli 37 lõike 1 punkti a kohast toetust antakse
üksnes selliste kindlustuslepingute puhul, millega on hõlmatud sellise kahju
hüvitamine, mille on põhjustanud ebasoodsad ilmastikutingimused või looma- või
taimehaigus või kahjurite levik või direktiivi 2000/29/EÜ kohaselt vastu võetud
meede taimehaiguse või kahjuripuhangu likvideerimiseks või selle leviku
piiramiseks, mille tõttu on kahjustunud rohkem kui 30 % asjaomase
põllumajandustootja keskmisest aastatoodangust kolme eelneva aasta jooksul või
eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, välja arvatud kõige kõrgem
ja kõige madalam näitaja. 2.
Ebasoodsate ilmastikutingimuste või looma- või
taimehaiguse või kahjurite leviku esinemist peab kinnitama asjaomase
liikmesriigi pädev asutus. Liikmesriigid võivad vajaduse korral kehtestada
eelnevalt kriteeriumid, mille alusel loetakse selline ametlik kinnitamine
toimunuks. 3.
Kindlustusmaksetega ei hüvitata rohkem kui artikli
37 lõike 1 punktis a osutatud kahjude korvamisega seotud kogukulud ning nendega
ei seata nõudmisi ega tingimusi tulevase tootmise liigi ega mahu suhtes. Liikmesriigid võivad asjakohaseid ülemmäärasid
kohaldades piirata kindlustusmakse summat, mille ulatuses võib toetust anda. 4.
Toetuse suhtes kehtib I lisas sätestatud ülemmäär. Artikkel 39 Taime- ja loomahaiguste ning
keskkonnajuhtumitega seotud ühisfondid 1.
Toetuse saamiseks peab asjaomane ühisfond: (a)
olema pädevate ametiasutuste poolt akrediteeritud
vastavalt siseriiklikele õigusaktidele; (b)
tagama fondi sisse- ja väljamaksete läbipaistvuse; (c)
kasutama selgeid eeskirju mis tahes tekkinud võla
eest vastutuse määramise suhtes. 2.
Liikmesriigid määravad kindlaks ühisfondide loomise
ja haldamise eeskirjad, eelkõige põllumajandustootjatele kriisi korral
hüvitiste maksmise ja kõnealuste eeskirjade järgimise järelevalve kohta. 3.
Artikli 37 lõike 1 punktis b osutatud rahalised
toetused võivad olla seotud üksnes järgmisega: (a)
ühisfondide moodustamisega seotud selliste
halduskulude katmine, mis on maksimaalselt kolme aasta peale jaotatud ning
vähenevad järk-järgult; (b)
ühisfondidest põllumajandustootjatele rahaliseks
hüvitamiseks makstavad summad. Lisaks sellele võivad rahalised toetused olla
seotud ühisfondide selliste kommertslaenude intresside tagasimaksmisega, mis on
võetud põllumajandustootjatele kriisiolukorra puhul rahalise hüvitise
maksmiseks. Algne põhivara ei tohi tulla riiklikest
vahenditest. 4.
Loomahaigustega seoses antakse artikli 37 lõike 1
punkti b kohast rahalist toetust maailma loomatervishoiu organisatsooni
koostatud loetelus ja/või nõukogu otsuse 90/424/EMÜ lisas märgitud haiguste
puhul. 5.
Toetuse suhtes kehtib I lisas sätestatud ülemmäär. Liikmesriigid võivad toetuse saamise tingimustele
vastavaid kulusid piirata, kohaldades: (a)
ülemmäära ühisfondi kohta; (b)
asjakohaseid ülemmäärasid ühiku kohta. Artikkel 40 Sissetuleku stabiliseerimise vahend 1.
Artikli 37 lõike 1 punkti c kohast toetust võib
anda üksnes sissetuleku sellise languse puhul, mis ületab 30 %
üksikpõllumajandustootja keskmisest aastasissetulekust kolme eelneva aasta
jooksul või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, välja arvatud
kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja. Artikli 37 lõike 1 punkti c tähenduses
moodustab sissetuleku tulude summa, mille põllumajandustootja saab turult,
sealhulgas mis tahes vormis riiklik toetus, millest on maha arvatud
tootmiskulud. Ühisfondi toetus põllumajandustootjatele võib hüvitada kuni
70 % saamata jäänud tulust. 2.
Toetuse saamiseks peab asjaomane ühisfond: (a)
olema pädevate ametiasutuste poolt akrediteeritud
vastavalt siseriiklikele õigusaktidele; (b)
tagama fondi sisse- ja väljamaksete läbipaistvuse; (c)
kasutama selgeid eeskirju mis tahes tekkinud võla
eest vastutuse määramise suhtes. 3.
Liikmesriigid määravad kindlaks ühisfondide loomise
ja haldamise eeskirjad, eelkõige põllumajandustootjatele kriisi korral
hüvitiste maksmise ja kõnealuste eeskirjade järgimise järelevalve kohta. 4.
Artikli 37 lõike 1 punktis c osutatud rahaline
toetus võib olla seotud üksnes selliste summadega, mis ühisfond on
põllumajandustootjatele maksnud rahalise hüvitisena. Lisaks
sellele võivad rahalised toetused olla seotud ühisfondide selliste
kommertslaenude intresside tagasimaksmisega, mis on võetud
põllumajandustootjatele kriisiolukorra puhul rahalise hüvitise maksmiseks. Algne põhivara ei tohi tulla riiklikest
vahenditest. 5.
Toetuse suhtes kehtib I lisas sätestatud ülemmäär. Artikkel 41 Meetmete rakenduseeskirjad Komisjon võtab rakendusaktidega vastu
käesoleva jaotise meetmete rakenduseeskirjad, milles käsitletakse: (a)
põllumajanduse ja metsandusega seotud
nõustamisteenuseid, põllumajandusettevõtte haldamise ja asendusteenuseid
osutavate asutuste ja organite valikumenetlusi ning artiklis 16 osutatud
nõustamisteenuste meetme kohase toetuse järk-järgulist vähendamist; (b)
liikmesriigi tehtud hindamist, milles käsitletakse
äriplaani edu, maksevõimalusi ning noorte põllumajandustootjate juurdepääsu
viise artiklis 20 osutatud põllumajandus- ja äriettevõtte arengukava kohastele
muudele meetmetele; (c)
piiritlemist teiste meetmetega, ühikute
teisendamist muudeks kui nendeks, mida on kasutatud I lisas, tehingukulude
arvutamist ning kohustuste ümberkorraldamist või kohandamist vastavalt artiklis
29 osutatud põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmele, artiklis 30 osutatud
mahepõllumajandusmeetmele ja artiklis 35 osutatud metsakeskkonna teenuste ja
metsakaitse meetmele; (d)
võimalust kasutada saamata jäänud tulu
standardhinnanguid seoses artiklite 29–32, 34 ja 35 kohaste meetmetega ning
kõnealuse tulu arvutamise kriteeriumeid; (e)
toetussumma arvutamist, kui toiming vastab rohkem
kui ühe meetme kohase toetuse saamise tingimustele. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu
kooskõlas artiklis 91 osutatud kontrollimenetlusega. 2. jagu Leader Artikkel 42 LEADERi kohalikud tegevusrühmad 1.
Lisaks määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artiklis 30
osutatud ülesannetele võivad kohalikud tegevusrühmad täita korraldusasutuse
ja/või makseasutuse poolt delegeeritud lisaülesandeid. 2.
Kohalikud tegevusrühmad võivad pädevalt
makseasutuselt taotleda ettemakset, kui selline võimalus on ette nähtud maaelu
arengu programmis. Ettemakse summa ei või ületada 50 % riiklikust toetusest,
mis on seotud jooksvate kulude ja elavdamiskuludega. Artikkel 43 Ettevalmistav toetus 1.
Määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artikli 31 punkti a
kohase toetusega on hõlmatud: (a)
„LEADERi stardikomplekt” – suutlikkust tõhustavad
tegevused rühmadele, kes ei ole LEADERi programmi 2007–2013 programmitöö
perioodil rakendanud, ning toetus väikestele katseprojektidele; (b)
suutlikkuse arendamine, koolitus ja võrkude
loomine, pidades silmas kohaliku arengu strateegia ettevalmistamist ja
rakendamist. 2.
Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90
sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse lõike 1
kohaste tegevuste toetuskõlblikkuse kindlaksmääramist. Artikkel 44 LEADERi koostööalane tegevus 1.
Määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artikli 31 punktis c
osutatud toetust antakse: (a)
territooriumidevahelistele ja rahvusvahelistele
koostööprojektidele; Territooriumidevaheline koostöö tähendab
liikmesriikide vahelist koostööd. „Riikidevaheline
koostöö” tähendab koostööd mitme liikmesriigi territooriumi ja kolmandate
riikide territooriumide vahel. (b)
territooriumidevaheliste ja riikidevaheliste
koostööprojektide ettevalmistavat tehnilist toetust, tingimusel et kohalikud
tegevusrühmad tõendavad, et nad kavandavad konkreetse projekti rakendamist. 2.
Erinevalt muudest kohalikest tegevusrühmadest
võivad EAFRD raames kohalike tegevusrühmade partnerid olla: (a)
maapiirkonna kohalik era- ja avaliku sektori
partnerlused, mille alusel rakendatakse kohaliku arengu strateegiat ELis või
väljaspool seda; (b)
muu kui maapiirkonna kohalikud era- ja avaliku sektori
partnerlused, mille alusel rakendatakse kohaliku arengu strateegiat. 3.
Kui koostööprojekte ei vali kohalikud
tegevusrühmad, peavad liikmesriigid kehtestama koostööprojektide jaoks jooksva
taotlussüsteemi Liikmesriigid avalikustavad riikidevaheliste koostööprojektide
valimist käsitlevad siseriiklikud või piirkondlikud haldusmenetlused ning
toetuskõlblikud kulud hiljemalt kaks aastat pärast nende maaelu arengu
programmide heakskiitmise tähtaega. Koostööprojektide heakskiitmine toimub hiljemalt
neli kuud pärast projektide esitamise tähtaega. 4.
Liikmesriigid teatavad komisjonile heaskiidetud
riikidevahelistest koostööprojektidest. Artikkel 45 Jooksvad kulud ja elavdamine 1.
Määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artikli 31 punktis d
osutatud jooksvad kulud on kohaliku tegevusrühma poolt kohaliku
arengustrateegia rakendamise juhtimisega seotud kulud. 2.
Määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artikli 31 punktis d
osutatud piirkonna elavdamiskulud hõlmavad teavitamismeetmeid, mis käsitlevad
kohalikku arengustrateegiat ja projektiarendusülesandeid. 3.
Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90
sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse lõike 2
kohaste meetmete toetuskõlblikkuse kindlaksmääramist. II peatükk
Mitut meedet hõlmavad üldsätted Artikkel 46 Investeeringud 1.
EAFRD toetuse saamise tingimustele vastamiseks peab
investeerimistoimingutele eelnema seda laadi investeeringuid käsitlevate
õigusaktide kohaselt teostatud eeldatava mõju hinnang keskkonnale, kui on
tõenäoline, et investeering avaldab keskkonnale kahjulikku mõju. 2.
Toetuskõlblikud kulutused on järgmised: (a)
kinnisvara ehitamine, soetamine, sh liisinguga
soetamine, või parandamine; (b)
uute masinate ja seadmete ostmine või liisimine,
sealhulgas arvutitarkvara, ülempiiriga kuni vara turuväärtuseni; (c)
punktides a ja b osutatud kulutustega seotud
üldkulud, nagu arhitekti-, inseneri- ja konsultatsioonitasud,
teostatavusuuringute ning patentide või litsentside omandamise kulud. 3.
Niisutuse puhul käsitatakse toetuskõlblike
kulutustena üksnes selliseid investeeringuid, mille puhul varasem veekasutus
väheneb vähemalt 25 % võrra. Erandina võib ELiga
pärast 2004. aastat ühinenud liikmesriikides uutesse niisutusseadmetesse tehtud
investeeringuid käsitada toetuskõlblike kulutustena, kui keskkonnaanalüüsiga
tõendatakse, et asjaomane investeering on säästev ning sellest ei tulene
kahjulikku mõju keskkonnale. 4.
Põllumajanduslike investeeringute puhul ei anta
investeeringutoetust põllumajandustootmisõiguste, toetusõiguste, loomade, ega
üheaastaste taimede ostmiseks ega selliste taimede istutamiseks. Loodusõnnetuses kannatada saanud põllumajandusliku tootmispotentsiaali
artikli 19 lõike 1 punkti b kohaseks taastamiseks võivad loomade ostmise
kulutused olla siiski toetuskõlblikud. 5.
Investeeringutega seotud toetusi saavad isikud
võivad pädevalt makseasutuselt taotleda investeeringuga seotud riigiabi
ettemaksu kuni 50 %, kui selline võimalus on sätestatud maaelu arengu
programmis. 6.
Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90
sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse tingimusi,
mille kohaselt liisingulepingute, kasutatud varustuse ja investeeringute lihtsa
ümberpaigutamisega seotud muid kulusid võib käsitada toetuskõlblike
kulutustena. Artikkel 47 Pindalatoetusi käsitlevad eeskirjad 1.
Selliste hektarite arv, mille suhtes kohaldatakse
artiklite 29, 30 ja 35 kohaseid kohustusi, võib aastate lõikes erineda, kui: (a)
selline võimalus on ette nähtud maaelu arengu
programmis; (b)
kõnealust kohustust ei kohaldata kindlaksmääratud
maatükkide suhtes ning (c)
kohustusega seotud eesmärgi saavutamist ei ohustata. 2.
Kui toetusesaaja annab toetuse määramise
tingimusena võetud kohustuse kehtivusajal kohustusega seotud kogu põllumaa või
osa sellest või kogu põllumajandusettevõtte üle teisele isikule, võib kõnealune
teine isik kohustuse ülejäänud ajaks üle võtta või selle lõpetada. 3.
Kui toetusesaaja ei saa jätkata võetud kohustuste
täitmist seetõttu, et tema põllumajandusettevõtet krunditakse ümber või selle
suhtes kohaldatakse riiklikke maapiirkondade maakorralduse meetmeid või
pädevate riigiasutuste kinnitatud maapiirkondade maakorralduse meetmeid,
võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et võetud kohustusi oleks võimalik
kohandada vastavalt põllumajandusettevõtte uuele olukorrale. Kui kohandamine osutub võimatuks, siis võetud kohustus lõpeb. 4.
Toetuse tagasimaksu ei nõuta vääramatu jõu korral. 5.
Kogu põllumajandusettevõtte üleandmist käsitlevat
lõiget 2 ning lõiget 4 kohaldatakse artikli 34 kohaste kohustuste suhtes. 6.
Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90
sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse tingimusi,
mida kohaldatakse põllumajandusettevõtte osalise üleandmise suhtes ning muid
olukordi, mille puhul ei nõuta toetuse tagasimaksmist. Artikkel 48 Läbivaatamisklausel Artiklite 29, 30, 34 ja 35 kohaselt
teostatavate toimingute puhul nähakse ette läbivaatamisklausel, et tagada
toimingute kohandamine kõnealustes artiklites osutatud asjakohaste kohustuslike
standardite, nõuete või selliste kohustuste muutmise puhul, mis on kõnealustest
standarditest ja nõuetest rangemad. Artiklite 29, 30 ja 35
alusel teostatavad toimingud, mis kestavad kauem kui käimasolev programmitöö
periood, sisaldavad läbivaatamisklauslit, et kõnealuseid kohustusi saaks
kohandada järgmise programmitöö perioodi õigusliku raamistikuga. Kui selline kohandamine ei ole toetusesaajale
vastuvõetav, siis võetud kohustus lõpeb. Artikkel 49 Projekti valik 1.
Pärast järelevalvekomiteega konsulteerimist määrab
maaelu arengu programmi korraldusasutus kindlaks kõikide meetmete kohaste
toimingute valikukriteeriumid. Valikukriteeriumidega tagatakse taotlejate
võrdne kohtlemine, rahaliste vahendite tõhusam kasutamine ja meetmete
eesmärgistamine vastavalt liidu maaelu arengu prioriteetidele.
Valikukriteeriumide kindlaksmääramisel võetakse väikeste toetuste puhul arvesse
proportsionaalsuse põhimõtet. 2.
Projektivaliku eest vastutav liikmesriigi
ametiasutus tagab, et projektid valitakse vastavalt lõikes 1 osutatud
valikukriteeriumidele ning läbipaistvale ja korralikult dokumenteeritud
menetlusele. Valikukriteeriumide kohaldamine ei ole kohustuslik artiklite
29–32, 34 ja 35 alusel võetud meetmete puhul, välja arvatud juhul, kui kasutada
olevatest rahalistest vahenditest ei piisa kõigi tingimustele vastavate
taotlejate hõlmamiseks. 3.
Vajaduse korral võib toetusesaajad valida
konkursikutsete alusel, kohaldades majandusliku ja keskkonnatõhususe
kriteeriume. Artikkel 50 Maapiirkonna määratlus Käesoleva määruse kohaldamiseks määratleb
korraldusasutus „maapiirkonna” mõiste programmi tasandil. III peatükk
Tehniline abi ja võrgustumine Artikkel 51 Tehnilise abi rahastamine 1.
Määruse (EL) nr HR/2012 artikli 6 kohaselt võib
EAFRD komisjoni algatusel ja/või tema nimel kasutada kuni 0,25 % oma
iga-aastastest eraldistest määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artiklis 51 osutatud
ülesannete rahastamiseks, sealhulgas artiklis 52 osutatud Euroopa maaelu arengu
võrgustiku, artiklis 53 osutatud Euroopa innovatsioonipartnerluse võrgustiku
ning artiklis 54 osutatud Euroopa maaelu arengu hindamisvõrgustiku loomise ja
tegevusega seotud kulud. EAFRD võib rahastada ka määruse (EL) nr XXXX/XXXX
[kvaliteedi määrus] artikli 41 lõikes 2 sätestatud meetmeid seoses liidu
kvaliteedikava märgete ja sümbolitega. Neid meetmeid võetakse kooskõlas määruse (EÜ,
Euratom) nr 1605/2002 artikli 53 lõikega 2 ning kõigi muude kõnealuse määruse
sätete ja selle rakendussätetega, mida kohaldatakse eelarve selles vormis
täitmise suhtes. 2.
Lõikes 1 osutatud eraldisest kasutatakse 30 miljoni
euro suurune summa artiklis 56 osutatud uuendusliku ja kohaliku koostöö auhinna
rahastamiseks. 3.
Liikmesriikide algatusel võib iga maaelu arengu
programmi kogusummast kuni 4 % kasutada määruse (EL) nr [ÜSR/2012]
artiklis 52 osutatud ülesannete rahastamiseks, sealhulgas artikli 33 lõikes 3
osutatud looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade piiritlemise
ettevalmistustööga seotud kulud. Määruse (EL) nr HR/2012 artiklis 9 osutatud
sertifitseerimisasutusega seotud kulud ei ole käesoleva lõike kohaselt
toetuskõlblikud. 4 % määra piires reserveeritakse teatav summa
artiklis 55 osutatud riikliku maaeluvõrgustiku loomiseks ja tegevuseks. 4.
Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90
kehtestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse lõike 3
kohase toetuse tingimustele vastavate kontrollimeetmete täpsemat määratlust. Artikkel 52 Euroopa maaelu arengu võrgustik 1.
Vastavalt artikli 51 lõikele luuakse Euroopa maaelu
arengu võrgustik 1iidu tasandil maaelu arenguga tegelevate riiklike võrgustike,
ettevõtete ja maaelu arengu valdkonnas tegutsevate haldusorganite omavahelise
võrgustiku loomiseks. 2.
Euroopa maaelu arengu võrgustiku eesmärk on: (a)
suurendada sidusrühmade kaasatust maaelu arengu
rakendamises; (b)
tõsta maaelu arengu programmide kvaliteeti; (c)
täita olulist osa laiema üldsuse teavitamisel
maaelu arengu poliitika eelistest. 3.
Võrgustiku ülesanded on: (a)
koguda, analüüsida ja levitada teavet maaelu arengu
valdkonnaga seotud meetmete kohta; (b)
koguda, koondada ja levitada maaelu arengu
valdkonnaga seotud hea tava liidu tasandil; (c)
moodustada ja juhtida teemarühmi ja/või õpikodasid,
et hõlbustada teadmiste vahetust ning toetada maaelu arengu poliitika
rakendamist, järelevalvet ja edasist täiendamist; (d)
anda teavet liidu maapiirkondades ja kolmandates
riikides toimuva arengu kohta; (e)
korraldada liidu tasandil aktiivselt maaelu arengus
osalejatele kohtumisi ja seminare; (f)
toetada riiklikke võrgustikke ning riikidevahelisi
koostööalgatusi; (g)
konkreetselt kohalike tegevusrühmade jaoks: i) luua sünergiaid
vastavate võrgustike riiklikul ja/või piirkondlikul tasandil võetud meetmete
vahel seoses suutlikkuse suurendamise ja kogemuste vahetamisega ning ii) teha koostööd
ERDFi, ESFi ja EMKFi poolt kohaliku arengu jaoks moodustatud võrgustiku ja
tehnilise abi asutustega seoses nende kohaliku arengu meetmete ja
rahvusvahelise koostööga. 4.
Komisjon sätestab rakendusaktidega Euroopa maaelu
arengu võrgustiku organisatsioonilise struktuuri ja toimimise. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 91 osutatud
kontrollimenetlusega. Artikkel 53 EIP võrgustik 1.
EIP võrgustik luuakse artiklis 61 osutatud
põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega tegeleva EIP toetamiseks artikli 51
lõike 1 kohaselt. See võimaldab võrgustike loomist töörühmade,
nõustamisteenuste osutajate ja teadustöötajate vahel. 2.
EIP võrgustiku ülesanded on: (a)
pakkuda kasutajatoe funktsiooni ja anda teavet
EIPga seotud võtmeisikute kohta; (b)
elavdada arutelusid programmi tasandil, pidades
silmas töörühmade moodustamist; (c)
sõeluda välja ja anda aru EIP jaoks oluliste
teadusuuringute ja teadmiste kohta; (d)
koguda, koondada ja levitada innovatsioonialast
head tava; (e)
korraldada konverentse ja õpitubasid ning levitada
teavet EIPga seotud valdkonna kohta. 3.
Komisjon sätestab rakendusaktidega EIP võrgustiku
organisatsioonilise struktuuri ja toimimise. Kõnealused
rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 91 osutatud
kontrollimenetlusega. Artikkel 54 Euroopa maaelu arengu hindamisvõrgustik 1.
Vastavalt artikli 51 lõikele 1 luuakse Euroopa
maaelu arengu hindamisvõrgustik maaelu arengu programmide hindamise
toetamiseks. See võimaldab võrgustike loomist maaelu arengu programmide
hindamises osalejate vahel. 2.
Euroopa maaelu arengu hindamisvõrgustiku eesmärk on
hindamismeetoditega seotud teadmiste ja heade tavade vahetuse hõlbustamine,
hindamismeetodite ja -vahendite arendamine, hindamisprotsessi jooksul ning
andmete kogumisel ja haldamisel abi osutamine. 3.
Komisjon sätestab rakendusaktidega Euroopa maaelu
arengu hindamisvõrgustiku organisatsioonilise struktuuri ja toimimise.
Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 91 osutatud
kontrollimenetlusega. Artikkel 55 Riiklik maaeluvõrgustik 1.
Iga liikmesriik loob riikliku maaeluvõrgustiku, mis
hõlmab maaelu arenguga seotud organisatsioone ja haldusorganeid. Määruse (EL)
nr [ÜSR/2012] artiklis 5 osutatud partnerlus on samuti riikliku
maaeluvõrgustiku osa. Piirkondlikke programme rakendavad liikmesriigid
võivad heakskiitmiseks esitada oma riikliku maaeluvõrgustiku loomise ja
tegevuse eriprogrammi. 2.
Riikliku maaeluvõrgustiku võrgustamise eesmärk on: (a)
suurendada sidusrühmade kaasatust maaelu arengu
rakendamises; (b)
tõsta maaelu arengu programmide kvaliteeti; (c)
teavitada laiemat üldsust ja võimalikke
toetusesaajaid maaelu arengu poliitikast; (d)
edendada innovatsiooni põllumajanduses. 3.
Artikli 51 lõike 3 kohast EAFRD toetust
kasutatakse: (a)
võrgustiku haldamiseks vajalikele struktuuridele; (b)
sellise tegevuskava ettevalmistamiseks ja
rakendamiseks, mis hõlmab vähemalt järgmist: i) võrgustiku
juhtimine; ii) sidusrühmade
kaasamine programmi kujundamise toetamisse; iii) järelevalve
toetamine, eelkõige määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artiklis 41 osutatud
järelevalvekomiteedelt saadud vastavasisulise tagasiside, soovituste ja
analüüside kogumise ning jagamise kaudu. Riiklik maaeluvõrgustik aitab
kohalikke tegevusrühmi kohalike arengustrateegiate järelevalve ja hindamise
teostamisel; iv) koolitustegevused
programmi rakendusasutustele ja moodustamise järgus olevatele kohalikele
tegevusrühmadele; v) maaelu arengu
programmi prioriteete hõlmavate projektinäidiste kogumine; vi) käimasolevad
uuringud ja analüüsid; vii) kohalike
tegevusrühmade võrgustamine, eelkõige tehniline abi territooriumitevahelistele
ja rahvusvahelistele koostööprojektidele, kohalike tegevusrühmade vahelise
koostöö hõlbustamine ning artiklis 36 osutatud meetme jaoks partnerite
otsimine; viii) kogemuste ja tavade
vahetamine nõustajate ja/või nõuandeteenistuste vahel; ix) innovatsioonialane
võrgustamine; x) teabevahetuskava,
sealhulgas haldusasutuste loal maaelu arengu programmi käsitlev avalikustamine
ja teave ning laiemale üldsusele suunatud teabe jagamine ja teavitusmeetmed; xi) Euroopa maaelu
arengu võrgustikus osalemist ja võrgustiku tegevusele kaasaaitamist käsitlev
säte; (c)
sõltumatute ekspertide eelvalikurühma
moodustamiseks ning artikli 58 lõikes 2 osutatud uuendusliku ja kohaliku
koostöö auhinna taotluste eelvaliku menetluseks. 4.
Komisjon võtab rakendusaktidega vastu riiklike
maaeluvõrgustike loomist ja tegevust käsitlevad eeskirjad.
Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 91 osutatud
kontrollimenetlusega. IV peatükk
Uuendusliku ja kohaliku koostöö auhind maapiirkondades Artikkel 56 Uuendusliku ja kohaliku koostöö auhind
maapiirkondades Artikli 51 lõikes 2 osutatud rahalisi
vahendeid kasutatakse selliste koostööprojektide auhinna rahastamiseks, mis
hõlmavad vähemalt kahte eri liikmesriikides asuvat üksust, kes viivad ellu
uuenduslikku, kohalikku kontseptsiooni. Artikkel 57 Konkursikutse 1.
Komisjon kuulutab hiljemalt 2015. aastal ja pärast
seda igal aastal välja konkursikutse, et anda välja artiklis 56 osutatud
auhind. Viimane konkursikutse kuulutatakse välja hiljemalt 2019. aastal. 2.
Konkursikutsetesse märgitakse konkursi teema, mis
on seotud ühega liidu maaelu arengu prioriteetidest. Kõnealust teemat on
asjakohane rakendada ka rahvusvahelises koostöös. 3.
Konkursikutsed on avatud nii kohalikele
tegevusrühmadele kui ka eriprojekti eesmärgi nimel koostööd tegevatele
eraldiseisvatele üksustele. Artikkel 58 Valikumenetlus 1.
Kõigis liikmesriikides esitavad taotlejad
auhinnataotlused vastavale eelvaliku eest vastutavale riiklikule
maaeluvõrgustikule. 2.
Riiklik maaeluvõrgustik moodustab taotluste
eelvaliku tegemiseks oma liikmetest sõltumatute ekspertide eelvalikurühma.
Taotluste eelvalik tehakse konkursikutses määratletud väljaarvamise, valimise
ja vastavaks tunnistamise kriteeriumide alusel. Iga riiklik maaeluvõrgustik
valib eelnevalt välja kuni kümne taotlust ning edastab need komisjonile. 3.
Komisjon vastutab kõigis liikmesriikides taotluste
hulgast eelnevalt valitud 50 võiduprojekti valiku eest. Komisjon moodustab
sõltumatutest välisekspertidest koosneva ajutise juhtrühma. Juhtrühm valib
võidutaotlused konkursikutses määratletud väljaarvamise, valimise ja vastavaks
tunnistamise kriteeriumide alusel. 4.
Komisjon võtab rakendusaktidega vastu otsuse
loetelu kohta sellistest projektidest, millele auhind määratakse. Artikkel 59 Rahaline auhind – tingimused ja
väljamaksmine 1.
Auhinna saamise tingimustele vastamiseks ei tohi
projekti koostamiseks vajalik aeg ületada kahte aastat alates auhinna määramist
käsitleva rakendusakti vastuvõtmise kuupäevast. Projekti elluviimise ajaline
raamistik määratakse kindlaks taotluses. 2.
Auhind antakse ühekordse kindlasummalise väljamaksena.
Väljamakse summa määrab komisjon rakendusaktidega vastavalt konkursikutses
määratletud kriteeriumidele ning võttes arvesse taotluses märgitud projekti
elluviimise hinnangulisi kulusid. Auhinnaraha projekti kohta on kuni
100 000 eurot. 3.
Liikmesriigid maksavad võitnud taotlejatele
auhinnaraha pärast seda, kui projekti lõpetamist on kontrollitud. Asjaomased
kulutused hüvitab Euroopa Liit liikmesriikidele määruse (EL) nr HR/2012 IV
jaotise II peatüki 4. jao sätete kohaselt. Liikmesriigid võivad otsustada
võitnud taotlejatele maksta auhinnasumma osaliselt või täielikult enne projekti
lõpetamise kontrollimist, kuid sellisel juhul vastutavad nad kulutuste eest
kuni projekti lõpetamise kontrollimiseni. Artikkel 60 Menetlust, ajakavasid ja juhtrühma loomist käsitlevad
eeskirjad Komisjon kehtestab rakendusaktidega
üksikasjalikud sätted seoses projektide valikumenetluse ja ajakavaga ning
artikli 58 lõikes 3 osutatud sõltumatutest välisekspertidest koosneva juhtrühma
moodustamist käsitlevate eeskirjadega. Kõnealused
rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 91 osutatud
kontrollimenetlusega. IV JAOTIS
Põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega tegelev EIP Artikkel 61 Eesmärgid 1.
Põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega tegelev
EIP: (a)
toetab ressursitõhusat, tootlikku ja vähese
CO2-heitega, kliimasäästlikku ja kliimamuutustele vastupanuvõimelist
põllumajandussektorit, mis on kooskõlas maamajanduse aluseks olevate peamiste
loodusressurssidega, (b)
aitab tagada katkematu varustatuse toidu, sööda ja
biomaterjalidega, nii olemaolevate kui ka uute toodetena; (c)
tõhustab protsesse keskkonna säilitamiseks,
kliimamuutustega kohanemiseks ja nende leevendamiseks; (d)
leiab ühendusi tipptasemel teadusuuringute ja
tehnoloogia ning põllumajandustootjate, ettevõtjate ja nõustamisteenuste
osutajate vahel. 2.
Põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega tegeleva
EIPga püütakse saavutada järgmisi eesmärke: (a)
luua lisandväärtust tihedama seosega
teadusuuringute ja põllumajandustootmise vahel ning innustada olemasolevate
innovatsioonimeetmete ulatuslikumat kasutamist; (b)
soodustada uuenduslike lahenduste praktikasse
kiiremat ja ulatuslikumat ülevõtmist ning (c)
teavitada teadlaskonda põllumajandustootmise jaoks
vajalikest teadusuuringutest. 3.
EAFRD toetab põllumajanduse tootlikkuse ja
säästvusega tegeleva EIP eesmärkide saavutamist, andes artikli 36 kohast
toetust artiklis 62 osutatud EIP töörühmadele ning artiklis 53 osutatud EIP
võrgustikule. Artikkel 62 Töörühmad 1.
EIP töörühmad moodustavad osa põllumajanduse
tootlikkuse ja säästvusega tegelevast EIPst. Need moodustatakse sellistest
huvitatud osalistest nagu põllumajanduses ja toiduainetetööstuses tegutsevad
põllumajandustootjad, teadustöötajad, nõustajad ja ettevõtjad. 2.
EIP töörühmad kehtestavad sisekorra, millega
tagatakse nende töö läbipaistvus ning välditakse huvide konflikti. Artikkel 63 Töörühmade ülesanded 1.
EIP töörühmad koostavad tegevuskava, millega on
hõlmatud: (a)
koostatava, testitava, kohandatava ja rakendatava
uuendusliku projekti kirjeldus; (b)
eeldatavate tulemuste ning selle kirjeldus, kuidas
saavutada EIP eesmärki edendada tootlikkust ja ressursside säästvat
majandamist. 2.
Uuenduslike projektide rakendamisel töörühmad: (a)
teevad otsuseid uuenduslike meetmete väljatöötamise
ja rakendamise kohta ning (b)
rakendavad uuenduslikke meetmeid maaelu arengu
programmidest rahastatud meetmete kaudu. 3.
Töörühmad levitavad oma projektide tulemusi
eelkõige EIP võrgustiku kaudu. V JAOTIS
Finantssätted Artikkel 64 Vahendid ja nende jaotamine 1.
Euroopa Parlament ja nõukogu määravad komisjoni
ettepaneku alusel käesoleva määruse kohaselt kindlaks maaelu arengule
ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 ettenähtud liidu
toetuse kogusumma ja selle jaotuse aastate kaupa ning vähem arenenud
piirkondadesse kontsentreeritava miinimumsumma vastavalt mitmeaastasele
finantsraamistikule aastateks 2014–2020 ning eelarvealast koostööd ja
usaldusväärset finantsjuhtimist käsitlevale institutsioonidevahelisele
kokkuleppele[34]
sama ajavahemiku kohta. 2.
0,25 % lõikes 1 osutatud vahenditest antakse
komisjoni jaoks ettenähtud tehnilisele abile, nagu on osutatud artikli 51
lõikes 1. 3.
Lõikes 1 osutatud summade programmeerimiseks ning
edasiseks lülitamiseks Euroopa Liidu üldeelarvesse seotakse need iga-aastase
2%-lise indeksiga. 4.
Komisjon teeb rakendusaktiga lõikes 1 osutatud
summade iga-aastase jaotuse liikmesriikide kaupa pärast lõikes 2 nimetatud
summa mahaarvamist ning võttes arvesse määruse (EL) nr DP/2012 artikli 14
lõikes 2 osutatud rahaliste vahendite ülekandmist. Iga-aastase jaotuse
tegemisel võtab komisjon arvesse: (a)
artiklis 4 osutatud eesmärkidega seotud
objektiivseid kriteeriume ning (b)
eelnevate perioodide tootlust. 5.
Lisaks lõikes 4 osutatud summadele hõlmatakse samas
lõikes osutatud rakendusaktiga ka määruse (EL) nr DP/2012 artikli 7 lõike 2 ja
artikli 14 lõike 1 kohaldamisel EAFRD-le ülekantud vahendid. 6.
Määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artikli 20 lõikes 2
osutatud tulemusreservi jaotamiseks lisatakse määruse (EL) nr HR/2012 artikli
45 kohaselt EAFRD-le kogutud olemasolev sihtotstarbeline tulu määruse (EL) nr
[ÜSR/2012] artiklis 18 osutatud summadele. Tulemusreserv
jaotatakse liikmesriikidele proportsionaalselt vastavalt nende osale EARFDi
toetuse kogusummast. Artikkel 65 Fondi toetus 1.
Maaelu arengu programmi heakskiitmise otsusega
määratakse kindlaks EAFRD maksimaalne rahastamisosalus programmis. Otsusega
määratakse vajaduse korral selgelt kindlaks vähem arenenud piirkondadele
ettenähtud assigneeringud. 2.
EAFRD rahastamisosalus arvutatakse avaliku sektori
toetuskõlblike kulutuste summa alusel. 3.
Maaelu arengu programmiga kehtestatakse kõigi
meetmete suhtes kohaldatav ühtne EAFRD toetusmäär. Vajaduse korral
kehtestatakse eraldi EAFRD toetusmäär vähem arenenud piirkondadele,
äärepoolseimate piirkondadele ja väiksematele Egeuse mere saartele määruses
(EÜ) nr 2019/93 tähenduses. Maksimaalne EAFRD toetusmäär on: (a)
85 % toetuskõlblikest riiklikest kulutustest
vähem arenenud piirkondades, äärepoolseimates piirkondades ja määruse (EMÜ) nr
2019/93 tähenduses väiksematel Egeuse mere saartel; (b)
50 % toetuskõlblikest avaliku sektori
kulutustest teistes piirkondades. Minimaalne EAFRD toetusmäär on 20 %. 4.
Erandina lõikest 3 on maksimaalne EAFRD toetusmäär: (a)
80 % artiklites 15, 28 ja 36 osutatud
meetmetele, määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artiklis 28 osutatud LEADERi kohalikule
arengule ning artikli 20 lõike 1 punkti a alapunkti i kohastele toimingutele.
Toetusmäära võib suurendada 90 %-ni vähem arenenud piirkondadele,
äärepoolseimatele piirkondadele ja väiksematele Egeuse mere saartele määruse
(EMÜ) nr 2019/93 tähenduses; (b)
100 % toimingutele, mida rahastatakse
vastavalt artiklile 66. 5.
LEADER saab vähemalt 5 % EAFRD
rahastamisosaluse kogusummast maaelu arengu programmi jaoks. 6.
EAFRD poolt kaasrahastatavaid kulusid ei
kaasfinantseerita struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi või liidu mis tahes muu
finantsvahendi rahastamisosalusest. 7.
Avaliku sektori kulud ettevõtete toetuse puhul
peavad olema kooskõlas toetusmääradega, mis on sätestatud riiklikku toetust
arvesse võttes, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. Artikkel 66 Olulisel määral innovatsiooni toetavate
toimingute rahastamine Määruse (EL) nr DP/2012 artikli 7 lõike 2
kohaselt EAFRD-le ülekantud vahendid reserveeritakse toimingutele, mis olulisel
määral toetavad põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega seotud innovatsiooni,
sealhulgas kliimamuutuste mõju leevendamisse või nendega kohanemisse. Artikkel 67 Kulutuste toetuskõlblikkus 1.
Erandina määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artikli 55
lõikest 7 võib loodusõnnetustest tingitud erakorraliste meetmete puhul maaelu
arengu programmis näha ette, et programmi muudatustega seotud kulutused võivad
saada toetuskõlblikuks alates loodusõnnestuse toimumise kuupäevast. 2.
Kulutused vastavad EAFRD toetuse saamise
tingimustele ainult siis, kui need on tehtud kõnealuse programmi
korraldusasutuse vastutusel otsustatud tegevuste jaoks vastavalt artiklis 49
osutatud kindlaksmääratud valikukriteeriumidele. Erandina artikli 46 lõike 2 punktis c määratletud
üldkuludest käsitatakse aluslepingu artikli 42 reguleerimisalasse kuuluvate
meetmete kohaste investeerimistegevuste puhul toetuskõlblikena üksnes selliseid
kulusid, mis on tehtud pärast taotluse esitamist pädevale asutusele. Liikmesriigid võivad oma programmides sätestada,
et toetuskõlblikud on üksnes sellised kulutused, mis on tehtud pärast seda, kui
pädev asutus on toetusetaotluse heaks kiitnud. 3.
Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata artikli 51 lõigete 1 ja
2 suhtes. 4.
Toetusesaajatele ettenähtud toetuse maksmist tuleb
tõendada arvete ja maksmist tõendavate dokumentide alusel.
Kui seda ei ole võimalik teha, tõendatakse toetuse maksmist samaväärse
juriidilise jõuga dokumentidega, välja arvatud määruse (EL) nr [ÜSR/2012]
artikli 57 lõike 1 punktide b, c ja d kohaste toetusviiside puhul. Artikkel 68 Toetuskõlblikud kulutused 1.
Kui jooksvad kulud on hõlmatud käesoleva määruse
kohase toetusega, on toetuskõlblikud järgmised kululiigid: (a)
tegevuskulud; (b)
personalikulud; (c)
koolituskulud; (d)
suhtekorraldusega seotud kulud; (e)
finantskulud; (f)
võrgustamisega seotud kulud. 2.
Uuringud on toetuskõlblikud kulutused üksnes sel
juhul , kui need on seotud programmi kohase eritoiminguga või programmi
erieesmärkidega. 3.
Mitterahalised panused tööde, kaupade, teenuste,
maa ja kinnisvara pakkumise vormis, mille kohta ei ole sularahamakseid
tõendavaid arveid või samaväärse tõendusjõuga dokumente, võivad olla
toetuskõlblikud tingimusel, et määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artikli 59 tingimused
on täidetud. 4.
Kaudsed kulud vastavad artiklites 15, 16, 19, 21,
25 ja 36 osutatud meetmete kohase toetuse saamise tingimustele. Artikkel 69 Meetmete tõestatavus ja kontrollitavus 1.
Liikmesriigid tagavad, et eritoetusmeetmeid, mida
nad kavatsevad rakendada, saab kindlaks teha ja kontrollida. Selleks annavad
iga maaelu arengu programmi korraldusasutus ja makseasutus eelhinnangu maaelu
arengu programmi lisatavate meetmete tõestatavuse ja kontrollitavuse kohta.
Korraldusasutus ja makseasutus annavad hinnangu meetmete tõestatavuse ja
kontrollitavuse kohta ka maaelu arengu programmi rakendamise ajal. Eelhinnangus
ja rakendusperioodi ajal antud hinnangus võetakse arvesse eelmise ja jooksva
programmitöö perioodil tehtud kontrollide tulemusi. Kui hindamisel ilmneb, et
tõestatavuse ja kontrollitavuse nõudeid ei ole järgitud, kohandatakse
asjaomaseid meetmeid vastavalt. 2.
Kui toetust antakse standardkulude või lisakulude
ja saamata jäänud tulu alusel, tagavad liikmesriigid, et vastavad arvutused on
piisavad ja õiged ning eelnevalt kindlaks määratud korraliku, õiglase ja
tõestatava arvutuse alusel. Selleks annab arvutuste eest vastutavatest
ametiasutustest sõltumatu ning vastavate ekspertteadmistega asutus
sertifikaadi, milles kinnitatakse, et arvutused on piisavad ja õiged. Kõnealune
sertifikaat lisatakse maaelu arengu programmi. Artikkel 70 Ettemaksed 1.
Ettemaksete tingimuseks on 100 % ettemakse
summale vastava pangatagatise või muu samaväärse tagatise kehtestamine. Seoses
avaliku sektori toetusesaajatega tehakse ettemakseid omavalitsustele,
piirkondlikele asutustele ja nende liitudele ning avalik-õiguslikele
juriidilistele isikutele. Avalik-õigusliku asutuse antud tagatist
käsitatakse samaväärsena esimeses lõigus osutatud tagatisega, eeldusel et
ametiasutus kohustub maksma tagatisele vastava summa juhul, kui õigust makstud
ettemaksele ei kinnitata. 2.
Tagatise võib vabastada, kui pädev makseasutus teeb
kindlaks, et toimingu jaoks ettenähtud riiklik rahastamisosaluse vastavad
tegelikud kulutused on ettemaksest suuremad. VI JAOTIS
Juhtimine, kontroll ja avalikustamine Artikkel 71 Komisjoni kohustused Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks
ühise juhtimise kontekstis vastavalt aluslepingu artiklile 317, võtab komisjon
määruses (EÜ) nr HR/2012 sätestatud meetmeid ja teostab kontrolle. Artikkel 72 Liikmesriikide kohustused 1.
Liikmesriigid võtavad määruse (EL) nr HR/2012
artikli 60 lõike 1 kohaselt vastu kõik õigus- ja haldusnormid, et tagada liidu
finantshuvide tõhus kaitse. 2.
Liikmesriigid määravad iga maaelu arengu programmi
jaoks järgmised asutused: (a)
korraldusasutus, mis võib olla siseriiklikul või
piirkondlikul tasandil tegutsev avalik-õiguslik või eraõiguslik organ või
liikmesriik ise, kui ta kõnealust ülesannet teostab, et vastutada asjaomase
programmi haldamise eest; (b)
makseasutus määruse (EL) nr HR/2012 artikli 7
tähenduses; (c)
sertifitseerimisasutus määruse (EL) nr HR/2012
artikli 9 tähenduses. 3.
Liikmesriigid tagavad iga maaelu arengu programmi
puhul, et on loodud asjakohased juhtimis- ja kontrollisüsteemid, mis tagavad
ülesannete selge jaotuse ja eraldamise korraldusasutuse ja muude organite
vahel. Liikmesriigid vastutavad süsteemide tõhusa
toimimise tagamise eest kogu programmi jooksul. 4.
Liikmesriigid määratlevad selgelt korraldusasutuse,
makseasutuse ja LEADERi programmi kohaste kohalike tegevusrühmade ülesanded
seoses toetuskõlblikkuse ja valikukriteeriumide kohaldamise ning projekti
valikumenetlusega. Artikkel 73 Korraldusasutus 1.
Korraldusasutus vastutab programmi tõhusa,
tulemusliku ja korrektse juhtimise ja rakendamise eest ning eriti järgneva
eest: (a)
tagab programmi statistiliste andmete salvestamise,
säilitamise, haldamise ja esitamise asjakohase turvalise elektroonilise
süsteemi olemasolu ning selle süsteemi vajaliku rakendamise, et jälgida ja
hinnata ning eelkõige anda nõutud teavet määratletud eesmärkide ja
prioriteetide suhtes saavutatud edusammude kohta; (b)
esitab komisjonile kvartaalselt asjakohased
andmeelemendid rahastamiseks valitud toimingute kohta, sealhulgas toetusesaaja
ja projekti põhinäitajad; (c)
tagab, et toetusesaajad ja muud toimingute
rakendamisega seotud organid: i) on teadlikud
antavast abist tulenevatest kohustustest ja peavad kas eraldi
raamatupidamissüsteemi või vastavaid raamatupidamiskoode kõikide toiminguga
seotud tehingute kohta; ii) on teadlikud nõuetest,
mis käsitlevad andmete andmist korraldusasutusele ning väljundite ja tulemuste
registreerimist; (d)
tagab, et määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artiklis 48
osutatud eelhinnang vastab hindamis- ja järelevalvesüsteemile, aktsepteerib
seda ning edastab selle komisjonile; (e)
tagab, et määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artiklis 49
osutatud hindamiskava toimib, et määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artiklis 50
osutatud programmi eelhinnang toimub kõnealuses määruses sätestatud ajakava
piires, tagades, et selline hinnang vastab hindamis- ja järelevalvesüsteemile
ning edastab selle järelevalvekomiteele ja komisjonile; (f)
edastab järelevalvekomisjonile teabe ja dokumendid,
mis on vajalikud programmi rakendamiseks, pidades silmas programmi erieesmärke
ja prioriteete; (g)
koostab iga-aastase arenguaruande ja selles
sisalduvad järelevalve koondtabelid ning pärast nende heakskiitmist
järelevalvekomisjoni poolt esitab selle komisjonile; (h)
tagab, et makseasutus saab enne maksete lubamist
kogu vajaliku teabe eelkõige teostatud tegevuste ning seoses rahastamiseks
valitud tegevuste suhtes tehtud kõigi kontrollide kohta; (i)
tagab programmi avalikustamise, sealhulgas riikliku
maaelu võrgustiku kaudu, teavitades võimalikke toetusesaajaid,
kutseorganisatsioone, majandus- ja sotsiaalpartnereid, meeste ja naiste vahelise
võrdõiguslikkuse edendamisega seotud organeid ja asjaomaseid valitsusväliseid
organisatsioone, sealhulgas keskkonnaorganisatsioone, programmi pakutavatest
võimalustest ning programmi finantseerimisele juurdepääsu eeskirjadest ning
teavitades toetusesaajaid liidu panusest ning laiemat avalikkust liidu osast
programmis. 2.
Liikmesriik või korraldusasutus võivad maaelu
arengu meetmete võtmiseks määrata ühe või mitu vahendusasutust, sealhulgas
kohalikke ametiasutusi, regionaalarengu asutusi või valitsusväliseid
organisatsioone. Kui osa tema ülesannetest on delegeeritud teisele
organile, jääb korraldusasutusele kogu vastutus nende ülesannete juhtimise
tõhususe ja korrektsuse ning nende rakendamise eest. Korraldusasutus
tagab, et on olemas asjakohased sätted, mille alusel võimaldatakse teisel
organil saada kõnealuste ülesannete täitmiseks vajalikud andmed ja teave. 3.
Kui artiklis 8 osutatud allprogramm on lisatud
maaelu arengu programmi, võib korraldusasutus strateegia juhtimiseks ja
rakendamiseks määrata ühe või mitu vahendusasutust, sealhulgas kohalikke
ametiasutusi, regionaalarengu asutusi või valitsusväliseid organisatsioone. Sel juhul kohaldatakse lõiget 2. Korraldusasutus tagab, et kõnealuse allprogrammi
toimingud ja väljundid määratletakse eraldi artiklis 74 osutatud järelevalve ja
hindamissüsteemi eesmärkide täitmiseks. VII JAOTIS
Järelevalve ja hindamine I peatükk
Üldsätted 1. jagu
Järelevalve- ja hindamissüsteemi kehtestamine ja eesmärgid Artikkel 74 Järelevalve ja hindamissüsteem Vastavalt käesolevale jaotisele loovad
komisjon ja liikmesriigid ühiselt järelevalve- ja hindamissüsteemi, mille
komisjon võtab vastu artiklis 91 osutatud kontrollimenetluse kohaselt
vastuvõetud rakendusaktidega. Artikkel 75 Eesmärgid Järelevalve- ja hindamissüsteemi eesmärk on: (a)
tõendada maaelu arengu poliitika rakendamise
saavutusi ning hinnata selle mõju, tõhusust, tulemuslikkust ja vastavust maaelu
arengu poliitika sekkumistele; (b)
suunata paremini maaelu arengu toetust; (c)
toetada järelevalve- ja hindamisega seotud ühist
õppeprotsessi. 2. jagu
Tehnilised sätted Artikkel 76 Ühised näitajad 1.
Artiklis 74 sätestatud järelevalve- ja
hindamissüsteemis määratakse kindlaks loetelu ühistest
näitajatest, mis on seotud esialgse olukorra ning programmi rahastamise,
väljundite, tulemuste ja mõjuga ning mida kohaldatakse iga programmi suhtes, et
võimaldada andmete koondamist liidu tasandil. 2.
Ühised näitajad on seotud maaelu arengu
poliitikaraamistiku struktuuri ja eesmärkidega ning nende alusel on eesmärkide
ja sihtide suhtes võimalik hinnata poliitika rakendamise edusamme,
tulemuslikkust ja tõhusust liidu, riiklikul ja programmi tasandil. Artikkel 77 Elektrooniline teabesüsteem 1.
Põhiteavet programmi rakendamise, iga rahastamiseks
valitud toimingu, järelevalveks ja hindamiseks vajalike lõpetatud toimingute,
sealhulgas toetusesaajate ja projekti põhitunnuste kohta salvestatakse ja
säilitatakse elektrooniliselt. 2.
Komisjon tagab asjakohase turvalise elektroonilise
süsteemi olemasolu põhiteabe salvestamiseks, säilitamiseks ja haldamiseks ning
järelevalve ja hindamise aruandluseks. Artikkel 78 Teabe esitamine Maaelu arengu meetmest toetusesaajad ning
kohalikud tegevusrühmad esitavad korraldusasutusele ja/või määratud hindajatele
või muudele organitele, kellele on delegeeritud tema nimel ülesannete täitmine,
kogu vajaliku teabe järelevalve ja hindamise võimaldamiseks, eelkõige seoses
erieesmärkide ja prioriteetide täitmisega. II peatükk
Järelevalve Artikkel 79 Järelevalve kord 1.
Määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artiklis 41 osutatud
korraldusasutus ja järelevalvekomitee kontrollivad programmi rakendamise
kvaliteeti. 2.
Korraldusasutus ja järelevalvekomisjon teostavad
iga maaelu arengu programmi kontrolli finants-, väljundi- ja tulemusnäitajate
abil. Artikkel 80 Järelevalvekomisjon Piirkondlike programmidega liikmesriigid
võivad moodustada siseriikliku järelevalvekomisjoni, et koordineerida nende
programmide rakendamist seoses riikliku raamistiku ja finantsvahendite
kasutamisega. Artikkel 81 Järelevalvekomisjoni vastutus 1.
Järelevalvekomisjon vastutab, et maaelu arengu programm
on tulemuslik ning et seda rakendatakse tõhusalt. Lisaks määruse (EL) nr
[ÜSR/2012] artiklis 43 osutatud ülesannetele järelevalvekomitee teeb järgnevat: (a)
nelja kuu jooksul programmi heakskiitmisotsuse
tegemisest peab nõu ja avaldab arvamust rahastatavate toimingute
valikukriteeriumide kohta. Valikukriteeriumeid muudetakse vastavalt programmi
vajadustele; (b)
kontrollib programmi hindamiskavaga seotud tegevusi
ja väljundeid; (c)
kontrollib programmi meetmeid, mis on seotud
eeltingimuste täitmisega; (d)
osaleb riiklikus maaelu võrgustikus, et vahetada
teavet programmi rakendamise kohta; (e)
vaatab läbi ja kiidab heaks rakendamise aasta- ja
lõpparuanded, enne kui need komisjonile saadetakse. Artikkel 82 Rakendamise aastaaruanne 1.
31. maiks 2016 ja iga järgmise aasta 31. maiks kuni
2023. aastani (kaasa arvatud) esitab liikmesriik komisjonile maaelu arengu
programmi rakendamise aastaaruande eelmise kalendriaasta kohta. 2016. aastal
esitatav aruanne hõlmab 2014. ja 2015. kalendriaastat. 2.
Lisaks määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artiklis 44
sätestatule hõlmavad rakendamise aastaaruanded muu hulgas teavet iga meetme
finantskohustuste ja kulutuste kohta, ning hindamiskavaga seotud tegevuste
kokkuvõtet. 3.
Lisaks määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artiklis 44
sätestatule hõlmab 2017. aastal esitatav rakendamise aastaaruanne ka iga
programmi lisatud allprogrammi rakendamise kirjeldust, tehtud edusammude
hindamist, tagades seejuures maapiirkondade territoriaalse arengu jaoks EAFRD
ja liidu muude rahastamisvahendite, sealhulgas kohalike arengustrateegiate
kaudu antava toetuse kompleksse lähenemise, ning maaelu arengu programmi
lisatud iga prioriteedi eesmärkide täitmisega seotud eeskirjade rikkumised. 4.
Lisaks määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artiklis 44
sätestatule hõlmab 2019. aastal esitatav rakendamise aastaaruanne ka iga
programmi lisatud allprogrammi rakendamise kirjeldust, tehtud edusammude
hindamist, tagades seejuures maapiirkondade territoriaalse arengu jaoks EAFRD
ja liidu muude rahastamisvahendite, sealhulgas kohalike arengustrateegiate
kaudu antava toetuse kompleksse lähenemise. 5.
Komisjon võtab rakendusaktidega vastu käesoleva
jaotise meetmete rakenduseeskirjad, milles käsitletakse rakendamise
aastaaruannete esitamist. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas
artiklis 91 osutatud kontrollimenetlusega. III peatükk
Hindamine Artikkel 83 Üldsätted 1.
Komisjon sätestab rakendusaktidega aspektid, mis
peavad sisalduma määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artiklites 48 ja 50 osutatud eel-
ja järelhindamises, ning kehtestab määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artiklis 49 osutatud
hindamiskava miinimumnõuded. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas
artiklis 91 osutatud kontrollimenetlusega. 2.
Liikmesriigid tagavad, et hindamised vastavad
artikli 74 kohaselt kokkulepitud ühisele lähenemisviisile seoses hindamisega,
korraldavad nõutavate andmete esitamise ja kogumise ning edastavad hindajatele
järelevalvesüsteemi kaudu saadud eri laadi teavet. 3.
Liikmesriigid teevad hindamisaruanded
kättesaadavaks internetis ja komisjon liidu veebisaidil. Artikkel 84 Eelhindamine Liikmesriigid tagavad, et eelhindajat
rakendatakse maaelu arengu programmi arenguprotsessi varajases staadiumis,
sealhulgas artikli 9 lõike 1 punktis b osutatud analüüside arengus, programmi
tegevusloogika kujundamisel ja programmi eesmärkide seadmisel. Artikkel 85 Järelhindamine 2023. aastal koostavad liikmesriigid oma iga
maaelu arengu programmi kohta järelhindamise aruande. Kõnealune aruanne
esitatakse komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2023. Artikkel 86 Hindamiste kokkuvõtted Komisjon vastutab liidu tasandil eel- ja
järelhindamise aruannete kokkuvõtete tegemise eest. Hindamisaruannete kokkuvõtted lõpetatakse
hiljemalt vastavate hindamisaruannete esitamise aastale järgneva aasta 31.
detsembriks. VIII JAOTIS
Konkurentsieeskirjad Artikkel 87 Ettevõtjate suhtes kohaldatavad eeskirjad Kui käesoleva määruse kohast toetust antakse
ettevõtjatevahelistele koostööviisidele, võib kõnealust toetust anda üksnes
sellistele ettevõtjate vahelistele koostööviisidele, mis vastavad Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr cCMO/2012 artiklite 143–145 alusel
kohaldatavatele konkurentsieeskirjadele. Artikkel 88 Riigiabi 1.
Kui käesolevas jaotises ei ole sätestatud teisiti,
kohaldatakse liikmesriikide poolt maaelu arengu toetamise suhtes aluslepingu
artikleid 107, 108 ja 109. 2.
Aluslepingu artikleid 107, 108 ja 109 ei kohaldata
maksete suhtes, mida liikmesriigid teevad kooskõlas käesoleva määrusega või
vastavalt artiklis 89 osutatud täiendavale riiklikule rahastamisele aluslepingu
artikli 42 tähenduses. Artikkel 89 Täiendav riiklik rahastamine Liikmesriigid peavad teatama liikmesriikide
tehtud maksetest, mis on seotud aluslepingu artikli 42 reguleerimisalasse
jäävate toimingutega, mis on ette nähtud liidu toetust saavate maaelu arengu
meetmete täiendavaks rahastamiseks, ning mille komisjon vastavalt käesolevale
määrusele kiidab heaks osana artiklis 7 osutatud programmitööst. Nende maksete hindamisel kohaldab komisjon analoogia põhimõttel
kriteeriume, mis on kehtestatud aluslepingu artikli 107 kohaldamiseks. Asjaomane
liikmesriik ei jõusta kõnealust kavandatud täiendavat maaelu arengu rahastamist
enne, kui see on heaks kiidetud. IX JAOTIS
Komisjoni volitused, üld-, ülemineku- ja lõppsätted I peatükk
Komisjoni volitused Artikkel 90 Delegeeritud volituste rakendamine 1.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud
õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimuste alusel. 2.
Õigus võtta vastu käesolevas määruses osutatud
delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva
määruse jõustumisest. 3.
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad käesolevas
määruses osutatud õiguse delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise
otsusega lõpetatakse otsuses täpsustatud õiguste delegeerimine. Otsus jõustub
järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud
hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide
kehtivust. 4.
Niipea kui komisjon on vastu võtnud delegeeritud
õigusakti, teatab ta sellest samaaegselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 5.
Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud
kooskõlas käesoleva määrusega, jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega
nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest
õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa
Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist
komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Kõnealust
ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral kahe kuu võrra
pikendada. Artikkel 91 Komiteemenetlus 1.
Komisjoni abistab maaelu arengu komitee. Kõnealune
komitee on komitee määruse (EL) 182/2011 tähenduses. 2.
Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse
(EL) nr 182/2011 artiklit 5. II peatükk Üldsätted
Artikkel 92 Teabe ja dokumentide vahetus Komisjon loob koostöös liikmesriikidega
teabesüsteemi, mis võimaldab ühist huvi pakkuva teabe turvalist vahetamist
komisjoni ja liikmesriikide vahel. Komisjon võtab
rakendusaktidega vastu sellise süsteemi toimimist käsitlevad eeskirjad. Kõnealused
rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 91 osutatud
kontrollimenetlusega. Artikkel 93 Ühise põllumajanduspoliitika üldsätted Määrust (EL) nr HR/2012 ja selle kohaselt
vastu võetud sätteid kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud meetmete
suhtes. III peatükk Ülemineku- ja lõppsätted Artikkel 94 Kehtetuks tunnistamine Määrus (EÜ) nr 1698/2005 tunnistatakse
kehtetuks. Määrust (EÜ) nr 1698/2005 kohaldatakse
jätkuvalt kõnealuse määruse kohaselt enne 1. jaanuari 2014 komisjoni poolt
heakskiidetud programmide alusel rakendatud toimingute suhtes. Artikkel 95 Üleminekusätted Selleks et hõlbustada üleminekut määrusega
(EÜ) nr 1698/2005 kehtestatud süsteemilt käesoleva määrusega kehtestatud
süsteemile, antakse komisjonile artikli 90 kohaselt õigus võtta vastu
delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse tingimusi, mille kohaselt komisjoni
poolt vastavalt määrusele (EÜ) nr 1698/2005 heakskiidetud toetuse võib ühendada
käesoleva määruse kohaselt antava toetusega, sealhulgas tehnilise abi ja
järelhindamisega. Artikkel 96 Jõustumine ja kohaldamine Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval
pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1.
jaanuarist 2014. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja
vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja I LISA
Summad ja toetusmäärad Artikkel || Objekt || Maksimumsumma eurodes või määr || 16(8) || Nõustamisteenused, põllumajandusettevõtte haldamise ja asendusteenused || 1 500 200 000 || Nõustamise kohta Nõustajate koolituseks kolme aasta kohta 17(3) || Kvaliteedikavad või põllumajandustooted ja toiduained || 3 000 || Põllumajandusliku majapidamise kohta aastas || || || 18(3) || Investeeringud materiaalsesse varasse || 50 % 75 % 65 % 40 % 50 % 75 % 65 % 40 % || Põllumajandus Toetuskõlblike investeeringute summast vähem arenenud piirkondades Toetuskõlblike investeeringute summast äärepoolseimates piirkondades Toetuskõlblike investeeringute summast väiksematel Egeuse mere saartel Toetuskõlblike investeeringute summast muudes piirkondades Allpool loetletud määrasid võib suurendada 20 % tingimusel, et ühendatud toetuse maksimummäär ei ületa 90 % järgmiste toetuste puhul: - noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamiseks - ühisinvesteeringuteks ja integreeritud projektideks - artiklis 33 osutatud looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade puhul - EIP raames toetatud toimingud I lisas loetletud toodete töötlemine ja turustamine Toetuskõlblike investeeringute summast vähem arenenud piirkondades Toetuskõlblike investeeringute summast äärepoolseimates piirkondades Toetuskõlblike investeeringute summast väiksematel Egeuse mere saartel Toetuskõlblike investeeringute summast muudes piirkondades Allpool loetletud määrasid võib suurendada 20 % tingimusel, et ühendatud toetuse maksimummäär ei ületa 90 % EIP raames toetatud toimingute puhul: 19(5) || Loodusõnnetuses kahjustunud põllumajandustootmise potentsiaali taastamine ning sobilike ennetusmeetmete kasutuselevõtt || 80 % || Toetuskõlblike investeeringute summast üksikpõllumajandustootjate võetud ennetusmeetmeteks 20(6) || Põllumajandus- ja äriettevõtte arengukava || 70 000 70 000 15 000 || Artikli 33 lõike 1 punkti a alapunkti i kohaselt noore põllumajandustootja kohta Artikli 33 lõike 1 punkti a alapunkti ii kohaselt ettevõtte kohta Artikli 33 lõike 1 punkti a alapunkti iii kohaselt väikese põllumajandusettevõtte kohta 24(3) || Agrometsandussüsteemide loomine || 80 % || Toetuskõlblike investeeringute summast agrometsandussüsteemide loomiseks 27(5) || Investeeringud uutesse metsandustehnoloogiatesse ning metsandustoodete töötlemisse ja turustamisse || 50 % 75 % 65 % 40 % || Toetuskõlblike investeeringute summast vähem arenenud piirkondades Toetuskõlblike investeeringute summast äärepoolseimates piirkondades Toetuskõlblike investeeringute summast väiksematel Egeuse mere saartel Toetuskõlblike investeeringute summast muudes piirkondades 28(4) || Tootjarühmade loomine || 10 %, 10 %, 8 %, 6 %, 4 % 5 % 5 % 4 % 3 % 2 % 100 000 || Turustatud toodangu eest kuni 1 000 000 eurot Protsendina turustatud toodangust esimese viie aasta jooksul pärast tunnustamist, vastavalt 1., 2., 3., 4. ja 5. aasta kohta. 1 000 000 eurot ületava turustatud toodangu eest. Protsendina turustatud toodangust esimese viie aasta jooksul pärast tunnustamist, vastavalt 1., 2., 3., 4. ja 5. aasta kohta. Kõigil juhtudel maksimumsumma aasta kohta. 29(8) || Põllumajanduskeskkond || 600(*) 900(*) 450(*) 200(*) || Hektari kohta aastas üheaastaste kultuuride puhul Hektari kohta aastas mitmeaastaste erikultuuride puhul Hektari kohta aastas muu maakasutuse puhul Loomühiku kohta aastas põllumajanduse jaoks kadumisohus olevate kohalike tõugude kasvatamiseks 30(5) || Mahepõllumajandus || 600(*) 900(*) 450(*) || Hektari kohta aastas üheaastaste kultuuride puhul Hektari kohta aastas mitmeaastaste erikultuuride puhul Hektari kohta aastas muu maakasutuse puhul 31(7) || Natura 2000 ja veepoliitika raamdirektiivi kohased toetused || 500(*) 200(*) 50 || Hektari kohta aastas algusperioodil maksimaalselt viieks aastaks Hektari kohta aastas maksimaalselt Hektari kohta aastas minimaalselt veepoliitika raamdirektiivi kohasteks toetusteks 32(3) || Toetused looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega aladele || 25 250(*) 300(*) || Hektari kohta aastas minimaalselt Hektari kohta aastas maksimaalselt Hektari kohta aastas maksimaalselt artikli 46 lõikes 2 määratletud mägialadel 34(3) || Loomade heaolu || 500 || Loomühiku kohta 35(3) || Metsakeskkonnateenused ja metsakaitse || 200(*) || Hektari kohta aastas 38(5) || Saagi, loomade ja taimede kindlustamine || 65 % || Makstavast kindlustusmaksest 39(5) || Ühisfond taime- ja loomahaiguste ning keskkonnajuhtumite korral || 65 % || Toetuskõlblikest kuludest 40(5) || Sissetuleku stabiliseerimise vahend || 65 % || Toetuskõlblikest kuludest || || || || || || || || || Neid summasid võib erandjuhtudel suurendada,
võttes arvesse maaelu arengu programmides põhjendatavaid erilisi asjaolusid. II LISA
Looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade piiritlemise biofüüsikalised
kriteeriumid Kriteerium || MÕISTE || Lävend Kliima || || Madal temperatuur || Vegetatsiooniperioodi pikkus (päevade arv), mis on määratletud päevase keskmise temperatuuriga > 5° C (LGPt5) päevade arvu alusel või || ≤ 180 päeva Vegetatsiooniperioodi temperatuurisumma (kraadipäevad), mis on määratletud akumuleeritud päevase keskmise temperatuuri > 5° C alusel || ≤ 1500 kraadipäeva Kuivus || Aastase sademetehulga ja (P) ja aastase võimaliku evapotranspiratsiooni (PET) vaheline suhtarv || P/PET £ 0.5 KLIIMA JA PINNAS Pinnase liigniiskus || Mulla veemahutavuse tasemega või kõnealust taset ületavate päevade arv || ³ 230 päeva PINNAS Piiratud mulla kuivendamine || Alad, mis on suurema osa aastast vee all || Pealispinnast 80 cm ulatuses märg rohkem kui 6 kuud või pealispinnast 40 cm ulatuses märg rohkem kui 11 kuud või vähe või väga vähe kuivendatud pinnas või pealispinnast 40 cm ulatuses gleilaikudega värvusmuster Mulla ebasoodne tekstuur ja kivisus || Savi, mölli, liiva, orgaanilise aine suhteline rohkus (kaalu %) ning suuretükilise materjali (volumeetriline %) osad || ³ 15 % pealismullast on suuretükiline materjal, sealhulgas kaljupaljand, veeris või pealismulla tekstuuriklass liiv, saviliiv, määratletud: mölli% + (2 x savi%) £ 30% või pealismulla tekstuuriklass on raske savi (³ 60 % savi) või orgaaniline pinnas (orgaaniline aine ³30%) vähemalt 40 cm pealismulla tekstuuriklass savi, möllisavi, liivsavi ning vertikaalomadused 100 cm ulatuses mulla pealispinnast Juurdumise sügavus || Sügavus (cm) mulla pealispinnast kuni ühtse kaljupinna või nõrgkivini || £ 30 cm Halvad keemilised omadused || Pealismullas soolad, naatriumisisaldus, liigne happesus || Soolsus: ³ 4 dS/m või Naatriumisisaldus: ³ 6 naatriumisisalduse protsent Pinnase happesus: pH £ 5 (vees) MAA-ALA Järsk nõlv || Kõrguse erinevus planimeetrilise kauguse suhtes (%) || ³ 15 % III LISA
Artiklis 8 osutatud temaatiliste allprogrammide jaoks eriti oluliste meetmete
ja toimingute soovituslik loetelu Noored põllumajandustootjad: Äriettevõtte asutamise toetus noortele põllumajandustootjatele, kes
esimest korda asutavad põllumajandusliku majapidamise Investeeringud materiaalsesse varasse Teadmussiire ja teabemeetmed Nõustamisteenused, põllumajandusettevõtte haldus- ja asendusteenused Koostöö Investeeringud
muudesse kui põllumajanduslikesse tegevustesse Väikesed põllumajandusettevõtted Äriettevõtte asutamise toetus väikeste põllumajandusettevõtete
arendamiseks Investeeringud materiaalsesse varasse Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavad Teadmussiire ja teabemeetmed Nõustamisteenused, põllumajandusettevõtte haldus- ja asendusteenused Koostöö Investeeringud
mittepõllumajanduslikesse tegevustesse. Tootjarühmade loomine Leader Mägialad: - Toetused looduslikust või muust eripärast
tingitud piirangutega aladele - Põllumajanduse keskkonnameetmed - Koostöö - Investeeringud materiaalsesse varasse - Põllumajandus- ja äriettevõtete arendamine
maapiirkondades - Põllumajandustoodete ja toiduainete
kvaliteedikavad - Agrometsandussüsteemide loomine Põhiteenused ja külauuendus maapiirkondades Teadmussiire ja teabemeetmed Nõustamisteenused, põllumajandusettevõtte haldus- ja asendusteenused Tootjarühmade loomine Leader Lühike tarneahel: Koostöö Tootjarühmade loomine Leader Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavad Põhiteenused ja külauuendus maapiirkondades Investeeringud materiaalsesse varasse Teadmussiire ja teabemeetmed Nõustamisteenused, põllumajandusettevõtte haldus- ja asendusteenused IV LISA
Maaelu arengu eeltingimused 1. PRIORITEETIDEGA
SEOTUD TINGIMUSED ELi prioriteedid seoses maaelu arengu / ühise strateegilise raamistiku temaatiliste eesmärkidega || Eeltingimus || Täitmise kriteeriumid Maaelu arengu prioriteet 1: teadmussiirde ja innovatsiooni tugevdamine põllumajanduses, metsanduses ja maapiirkondades Temaatiline eesmärk 1: edendada teadusuuringuid, tehnoloogilist arengut ja innovatsiooni || 1.1. Teadusuuringud ja innovatsioon: Riikliku ja/või piirkondliku innovatsioonistrateegia olemasolu arukaks spetsialiseerumiseks kooskõlas riikliku reformikavaga, et edendada erasektori kulusid teadusuuringutele ja innovatsioonile, mis vastavad hästitoimivate riiklike või piirkondlike teadusuuringute ja innovatsioonisüsteemide tunnustele[35]. 1.2. Nõuandev pädevus: on olemas piisav nõuandev pädevus, et tagada nõustamine õigusaktide nõuete ning põllumajanduse ja metsanduse säästva majandamise ja kliimameetmega seotud aspektide alal || – Riiklik ja/või piirkondlik innovatsioonistrateegia arukaks spetsialiseerumiseks: – põhineb SWOT-analüüsil, et koondada ressursid piiratud hulga teadusuuringute ja innovatsiooniprioriteetidele; – kavandab erainvesteeringuid teadusuuringutesse ja tehnoloogiaarendusse; – hõlmab järelevalve- ja kontrollisüsteemi. – Liikmesriik on vastu võtnud raamistiku, millega kavandatakse teadus- ja arendustegevuse eelarvelisi vahendeid; – Liikmesriik on vastu võtnud mitmeaastase kava ELi prioriteetidega seotud investeeringute eelarvestamiseks ja eelisarendamiseks (Euroopa teadustöö infrastruktuuride strateegiafoorum, ESFRI). – Laiendamise / nõustamissüsteemi struktuuri kirjeldus vastaval geograafilisel skaalal (riiklik/piirkondlik) – sealhulgas teadus- ja arendustegevuse kavandatud osa prioriteedi kohaldamisalas, millest nähtub eeltingimuse 1.2 täitmise lisamine programmi; Maaelu arengu prioriteet 2: kõigi põllumajandusvormide konkurentsivõime ning põllumajandusettevõtete elujõulisuse edendamine Temaatiline eesmärk 3: väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime edendamine || 2-3.1. Äriettevõtte loomine: On võetud konkreetseid meetmeid, et tulemuslikult rakendada Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” (SBA) ja selle 23. veebruari 2011. aasta läbivaatamisakt,[36] sealhulgas põhimõte „Kõigepealt mõtle väikestele”. || – Erimeetmed hõlmavad: – meetmed ettevõtte asutamise aja vähendamiseks kolme päevani ning asutamisega seotud kulude vähendamine 100 euroni; – meetmed, et vähendada aega, mida on vaja litsentside ja lubade saamiseks, et ettevõte võiks konkreetse tegevusalaga tegelema hakata, kolme kuuni; – mehhanism VKEdele avalduva õigusaktide mõju süstemaatiliseks hindamiseks, kasutades VKE-testi, võttes samal ajal vajaduse korral arvesse ettevõtete suuruste erinevusi. Maaelu arengu prioriteet 3: Toiduahela korraldamise edendamine ja riskijuhtimine põllumajanduses Temaatiline eesmärk 3: väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime edendamine Maaelu arengu prioriteet 4: põllumajandusest ja metsandusest sõltuvate ökosüsteemide taastamine, kaitse ja edendamine Temaatiline eesmärk 5: kliimamuutustega kohanemise, riskiennetamise ja -juhtimise edendamine Temaatiline eesmärk 6: keskkonna kaitsmine ja ressursitõhususe edendamine || 4.1. Maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundid (GAEC): määruse (EL) nr HR/xxxx VI jaotise I peatükis osutatud maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardid kehtestataks riiklikul tasandil 4.2. Väetistele ja taimekaitsetoodetele esitatavad miinimumnõuded: käesoleva määruse III jaotise 29. peatükis osutatud väetistele ja taimekaitsetoodetele esitatavad miinimumnõuded määratletakse riiklikul tasandil 4.3. Muud asjaomased riiklikud standardid: muud kohustuslikud riiklikud standardid on sel eesmärgil määratletud käesoleva määruse III jaotise 29. peatükis 4.4. Riskiennetamine: suurõnnetuste likvideerimise juhtimisega seotud riiklikud riskianalüüside olemasolu, võttes arvesse kliimamuutustega kohanemist[37] || – maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardid on määratletud siseriiklikus õiguses ja täpsustatud programmides; – käesoleva määruse III jaotise I peatükis osutatud väetistele ja taimekaitsetoodetele esitatavad miinimumnõuded on täpsustatud programmides; – vastavad kohustuslikud riiklikud standardid on täpsustatud programmides; – On olemas riiklik riskianalüüs, mis hõlmab: – protsessi, metoodika, meetodite ja mittetundlike andmete kirjeldust, mida kasutatakse riiklikuks riskianalüüsiks; – riskianalüüsi kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite vastuvõtmine; – vajaduse korral riiklike kliimamuutustega kohanemise strateegiatega arvestamist, Maaelu arengu prioriteet 5: loodusvarade tõhusama kasutamise edendamine ja üleminek vähem CO2-heiteid tootvale ja kliimamuutuste suhtes vastupidavale majandusele põllumajanduses ning toiduainete- ja metsandussektoris Temaatiline eesmärk 4: toetada vähem CO2-heiteid tootvat majandust igas sektoris Temaatiline eesmärk 5: kliimamuutustega kohanemise, riskiennetamise ja -juhtimise edendamine || 5.1. Kasvuhoonegaaside heitkogused: kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsuse nr 406/2009/EÜ (milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020) artikli 6 lõikega 1 5.2. Energiatõhusus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivi 2006/32/EÜ (mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid)[38] ülevõtmine riiklikku õigusse 5.3. Vee hinnakujundus: vee hinnakujunduspoliitika olemasolu, millega tagatakse veekasutuse eri valdkondade piisav panus veevarustusteenuste kulude katmisse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik)[39] artiklile 9. 5.4. Jäätmekäitluskavad: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid)[40] ülevõtmine riiklikku õigusse, eelkõige jäätmekäitluskavade väljatöötamine vastavalt kõnealusele direktiivile. 5.5. Taastuvenergia: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta)[41] ülevõtmine riiklikku õigusse || – Liikmesriik on esitanud komisjonile aruande otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 3 kohaselt vastuvõetud riiklike poliitikate ja meetmete kohta aastatel 2013–2020; – Liikmesriik on esitanud komisjonile energiatõhususe tegevuskava, mille abil teostatakse energiasäästu eesmärgid konkreetsete ja sidusate meetmetena vastavalt direktiivi 2006/32/EÜ artiklile 14; – Liikmesriik on võtnud arvesse veevarustusteenuste kulude, sealhulgas keskkonna- ja ressursikulude katmise põhimõtet vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 9 lõikele 1; – Liikmesriik on teostanud majandusanalüüsi vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artiklile 5 ja III lisale seoses veevarustusteenuste mahu, hinna ja kulude ning vastavate investeeringute hinnangutega; – Liikmesriik on taganud veekasutuse eri valdkondade piisava panuse veevarustusteenuste kulude katmisse sektorite kaupa vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 9 lõikele 3; – Liikmesriik on taganud, et riigi pädevad asutused kehtestavad direktiivi 2008/98/EÜ artiklite 1, 4, 13 ja 16 kohaselt ühe või rohkem jäätmekäitluskava, nagu on nõutud kõnealuse direktiivi artikliga 28; – Liikmesriik on võtnud vastu taastuvenergia tegevuskava vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ artiklile 4 Maaelu arengu prioriteet 6: sotsiaalse kaasatuse, vaesuse vähendamise ja majanduskasvu edendamine maapiirkondades Temaatiline eesmärk 8: tööhõive ja tööjõu liikuvuse soodustamine Temaatiline eesmärk 9: sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse vastu võitlemine || 6.1. Juurdepääs EAFRD-le: Vastavate sidusrühmade abistamine EAFRD-le juurdepääsul 6.2. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine, ettevõtlus ja ettevõtte rajamine tervikliku ja kõikehõlmava strateegia olemasolu ettevõtete starditoetuseks kooskõlas Euroopa väikeettevõtlusalgatusega „Small Business Act”[42] ning kooskõlas tööhõivesuunisega 7 seoses töökohtade loomise eeldustega 6.3. Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude infrastruktuur: riiklike järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kavade olemasolu, milles võetakse arvesse piirkondlikke meetmeid ELi kiire internetiühenduse eesmärkide saavutamiseks,[43] suunates tähelepanu valdkondadele, kus turg ei paku avatud infrastruktuuri taskukohase hinnaga ega piisava kvaliteediga || – Vastavad sidusrühmad on abistanud projektitaotluste esitamisel ning valitud projektide rakendamisel ja juhtimisel – Liikmesriikidel on olemas terviklik ja kõikehõlmav strateegia, mis sisaldab: – ettevõtete asutamiseks kuluva aja olulise vähendamisega seotud meetmeid vastavalt Euroopa väikeettevõtlusalgatusele „Small Business Act”; – meetmeid, mis vähendavad aega, mida on vaja litsentside ja lubade saamiseks, et ettevõte võiks konkreetse tegevusalaga tegelema hakata vastavalt Euroopa väikeettevõtlusalgatusele „Small Business Act”; – meetmeid, mis ühendavad sobivaid ettevõtluse arendamise ja finantsteenuseid (juurdepääs kapitalile), sealhulgas teavitustegevusi ebasoodsamas olukorras olevatele rühmadele ja piirkondadele – On olemas järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kava, mis sisaldab: – infrastruktuuriinvesteeringute kava nõudluse koondamise ning infrastruktuuri ja teenuste kaardistamise teel ning mida ajakohastatakse korrapäraselt; – jätkusuutliku investeerimise mudeleid, mis suurendavad konkurentsi ja tagavad juurdepääsu avatud, taskukohasele, kvaliteetsele ja tulevikuks hästi ette valmistatud infrastruktuurile ning teenustele; – meetmed erasektori investeeringute stimuleerimiseks. 2. MITMETE
PRIORITEETIDE SUHTES KOHALDATAVAD HORISONTAALSED TINGIMUSED || HC 1. Liikmesriikide haldustõhusus: strateegia liikmesriikide haldustõhususe tugevdamiseks on olemas ning sisaldab avaliku halduse reformi[44] HC 2. Inimressursside jaotamine: maaelu arengu programmide juhtimise ja rakendamise eest vastutavates asutustes on olemas inimressursside jaotamise, koolituse juhtimise ning IT-süsteemide piisav maht HC 3. Valikukriteeriumid: on määratletud asjakohane lähenemisviis, milles sätestatakse projektide ja kohaliku arengu valikukriteeriumide kehtestamise põhimõtted || – Strateegia liikmesriikide haldustõhususe tugevdamiseks on olemas ja rakendamisel[45]; strateegia sisaldab: – õiguslike, organisatsiooniliste ja/või menetluste reformimise meetmete analüüsi ning strateegilist planeerimist; – kvaliteedijuhtimise süsteemide arendamist; – integreeritud meetmeid haldusmenetluste lihtsustamiseks ja ratsionaliseerimiseks; – kutseoskuste arendamist kõikidel tasanditel; – menetluste ja vahendite arendamist järelvalveks ja hindamiseks – Programmi korraldusasutustes inimressursside jaotamise, koolituse juhtimise ja IT-süsteemide kirjeldus, mis tõendab eeltingimuse täitmist, et HC 2 on lisatud programmi – Projektide ja kohaliku arengu valikukriteeriumide kehtestamiseks valitud lähenemisviisi kirjeldus, mis tõendab eeltingimuse täitmine, et HC 3 on lisatud programmi V LISA
Liidu ühe või mitme maaelu arengu prioriteedi jaoks olulise tähtsusega meetmete
soovituslik loetelu Liidu mitme prioriteedi jaoks olulised meetmed Artikkel
16 – Nõustamisteenused, põllumajandusliku majapidamise haldus- ja
asendusteenused Artikkel
19 – Investeeringud materiaalsesse varasse Artikkel
20 – Põllumajandus- ja äriettevõtte arengukava Artikkel
36 – Koostöö Artiklid
42–45 – LEADER Olulised meetmed põllumajanduses, metsanduses ja
maapiirkondades teadmussiirde ja innovatsiooni tugevdamise jaoks Artikkel
15 – Teadmussiire ja teabemeetmed Artikkel
27 – Investeeringud uutesse metsandustehnoloogiatesse ning metsandustoodete
töötlemisse ja turustamisse Olulised meetmed kõigi põllumajandusvormide
konkurentsivõime ning põllumajandusettevõtete elujõulisuse edendamise jaoks Artikkel
17 – Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavad Artiklid
32 ja 33 – Toetused looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega
aladele Olulised meetmed põllumajanduses toiduahela
korraldamise ja riskijuhtimise edendamise jaoks Artikkel
19 – Loodusõnnetuses ja katastroofides kahjustunud põllumajandustootmise
potentsiaali taastamine ning sobilike ennetusmeetmete kasutuselevõtmine Artikkel
25 – Metsapõlengutest, loodusõnnetustest ning katastroofidest tingitud
metsakahjustuste ennetamine ja kõrvaldamine Artikkel
28 – Tootjarühmade loomine Artikkel
34 – Loomade heaolu Artikkel
37 – Riskijuhtimine Artikkel
38 – Saagi, loomade ja taimede kindlustamine Artikkel
39 – Ühisfondid taime- ja loomahaiguste ning keskkonnajuhtumite korral Artikkel 40 – Sissetuleku stabiliseerimise
vahend Olulised meetmed põllumajandusest ja metsandusest
sõltuvate ökosüsteemide taastamise, kaitse ja edendamise jaoks ning loodusvarade tõhusama kasutamise edendamise ja
üleminekuks vähem CO2-heiteid tootvale ja kliimamuutuste suhtes
vastupidavale majandusele põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris Artikkel
22 – Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse Artikkel
23 – Metsastamine ja metsamaa loomine Artikkel
24 – Agrometsandussüsteemide loomine Artikkel
26 –Investeeringud metsa ökosüsteemide vastupanuvõime ja keskkonnaväärtuse
suurendamisse Artikkel
29 – Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede Artikkel
30 – Mahepõllumajandus Artikkel
31 – Natura 2000 ja veepoliitika raamdirektiivi kohased toetused Artikkel
35 – Metsanduse keskkonna- ja kliimateenused ja metsakaitse Olulised meetmed sotsiaalse kaasatuse, vaesuse
vähendamise ja majanduskasvu edendamiseks maapiirkondades Artikkel
21 – Põhiteenused ja külauuendus maapiirkondades Artiklid
42–45 – LEADER FINANTSSELGITUS
1.
ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1.
Ettepaneku/algatuse nimetus
- Ettepanek:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühise
põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele
makstavate otsetoetuste eeskirjad - Ettepanek:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse
põllumajandustoodete ühine turukorraldus (ÜTK määrus) - Ettepanek:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist
(EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta - Ettepanek:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise,
haldamise ja järelevalve kohta - Ettepanek:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ)
nr 73/2009 seoses põllumajandustootjatele 2013. aastal makstavate otsetoetuste
kohaldamisega - Ettepanek:
nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks põllumajandustoodete ühise
turukorraldusega seotud teatavate toetuste kehtestamise meetmed - Ettepanek:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ)
nr 1234/2007 seoses ühtse otsemaksete kava ja viinamarjakasvatajate toetamisega
1.2.
Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt
tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile[46]
Rubriigi
2 jaotise 05 poliitikavaldkond
1.3.
Ettepaneku/algatuse liik (ÜPP õiguslik raamistik
pärast 2013. aastat)
x Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet ¨ Ettepanek/algatus
käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[47] x Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme
pikendamist x Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud
meedet
1.4.
Eesmärk
1.4.1.
Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid,
mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse
Selleks
et edendada ressursitõhusust ning võttes arvesse arukat, jätkusuutlikku ja
kaasavat majanduskasvu ELi põllumajanduse ja maaelu arengu huvides kooskõlas
Euroopa 2020. aasta strateegiaga, on ÜPP eesmärgid: –
elujõuline toidutööstus; –
loodusvarade säästev majandamine ja kliimameetmed; –
tasakaalustatud territoriaalne areng.
1.4.2.
Erieesmärgid ning asjaomased tegevusvaldkonnad
vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile
Poliitikavaldkonna 05 erieesmärgid: Erieesmärk nr 1: Pakkuda
avalikke keskkonnahüvesid Erieesmärk nr 2: Hüvitada
tootmisraskusi looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladel Erieesmärk nr 3: Leevendada
kliimamuutusi ja võtta kohanemist soodustavaid meetmeid Erieesmärk nr 4: Juhtida
ELi eelarvet (ÜPP) kooskõlas finantsjuhtimise kõrgete standarditega ABB 05 02 erieesmärgid - sekkumised põllumajandusturgudel: Erieesmärk nr 5: Parandada
põllumajandussektori konkurentsivõimet ja suurendada selle väärtuseosa
toiduahelas ABB 05 03 erieesmärgid- otsetoetused: Erieesmärk nr 6: Panustada
põllumajandusettevõtete sissetulekutesse ja piirata põllumajandusettevõtte
sissetulekute muutlikkust ABB 05 04 erieesmärgid – maaelu areng: Erieesmärk nr 7 Suurendada
keskkonnasäästlikku majanduskasvu innovatsiooni kaudu Erieesmärk nr 8: Toetada
maapiirkondade tööhõivet ja säilitada nende sotsiaalne struktuur Erieesmärk nr 9 Parandada
maamajandust ja püüda seda mitmekesistada Erieesmärk nr 10 Võimaldada
põllumajandussüsteemide struktuurilist mitmekesisust
1.4.3.
Oodatavad tulemused ja mõju
Praeguses
etapis ei ole võimalik seada mõjunäitajatele kvantitatiivseid eesmärke. Kuigi poliitika võib anda teatava suuna, sõltuvad selliste
mõjunäitajate abil mõõdetud majanduslikud, keskkonnaalased ja sotsiaalsed
üldtulemused lõpuks ka mitme välisteguri mõjust, mis viimaste kogemuste
kohaselt on muutunud oluliseks ja ettearvamatuks. Põhjalikum analüüs saab
valmis pärast 2013. aastat. Otsetoetuste
puhul on liikmesriikidel piiratud ulatuses võimalik otsustada otsetoetuskavade
teatavate komponentide rakendamise üle. Maaelu
arengu osas sõltuvad oodatavad tulemused ja mõju maaelu arengu programmidest,
mida liikmesriigid edastavad komisjonile. Liikmesriikidel
palutakse kehtestada oma programmides eesmärgid.
1.4.4.
Tulemus- ja mõjunäitajad
Ettepanekuga
nähakse ette ühtse järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamine, et mõõta
ühise põllumajanduspoliitika tulemuslikkust. Kõnealune raamistik
hõlmab kõiki vahendeid, mis on seotud ÜPP meetmete ning eelkõige otsetoetuste,
turumeetmete, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavuse eeskirjade
kohaldamise järelevalve ja hindamisega. Kõnealuste
ÜPP meetmete mõju mõõdetakse seoses järgmiste eesmärkidega: a) elujõuline toidutööstus – keskendutakse põllumajandustulule,
põllumajanduse tootlikkusele ja hindade stabiilsusele; b) loodusvarade säästev majandamine ja kliimameetmed –
keskendutakse kasvuhoonegaasidele, elurikkusele, pinnasele ja veele; c) tasakaalustatud territoriaalne areng – keskendutakse maaelu
arengule, majanduskasvule ja vaesusele maapiirkondades. Komisjon
määratleb rakendusaktidega kõnealustele eesmärkidele ja valdkondadele eriomased
näitajad. Lisaks
tehakse seoses maaelu arenguga ettepanek tugevdada ühtset järelevalve- ja
hindamisraamistiku süsteemi. Kõnealuse süsteemi eesmärk on
a) näidata maaelu arengu poliitika edusamme ja saavutusi ning hinnata
poliitilise sekkumise mõju, tõhusust, tulemuslikkust ja tähtsust maaelu arengu
puhul, b) tõhustada maaelu arengu toetuse suunatust, ning c) toetada
järelevalve ja hindamisega seotud ühiseid õppeprotsesse. Komisjon koostab
rakendusaktidega poliitiliste prioriteetidega seotud ühiste näitajate loetelu.
1.5.
Ettepaneku/algatuse põhjendus
1.5.1.
Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad
vajadused
Selleks
et saavutada ÜPP mitmeaastaseid strateegilisi eesmärke, mis on otseselt seotud
Euroopa 2020. aasta strateegiaga Euroopa maapiirkondade jaoks ning selleks, et
täita aluslepingu asjaomaseid nõudeid, on ettepanekute eesmärk kehtestada ühise
põllumajanduspoliitika õiguslik raamistik pärast 2013. aastat.
1.5.2.
Euroopa Liidu meetme lisaväärtus
Tulevane
ÜPP ei ole suunatud ainult väikesele, kuigi olulisele ELi majanduse segmendile,
vaid see saab olema ka strateegilise tähtsusega poliitika toiduga
kindlustatuse, keskkonna ja territoriaalse taakaalu seisukohalt. Seega kasutatakse ÜPP kui tõeliselt ühise poliitika puhul kõige
tulemuslikumalt piiratud eelarvevahendeid, säilitades ELi tasandil säästva
põllumajanduse ning tegeledes oluliste piiriüleste probleemidega, näiteks
kliimamuutused ja liikmesriikide seas solidaarsuse suurendamine. Komisjoni
teatise „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”[48] kohaselt on ÜPP tõeline
Euroopa poliitika. 27 eri põllumajanduspoliitika ja
eelarve asemel, koondavad liikmesriigid vahendid ühise Euroopa poliitika
juhtimiseks Euroopa ühise eelarve alusel. See tähendab loomulikult, et ÜPP
moodustab märkimisväärse osa ELi eelarvest. Siiski on kõnealune lähenemine
tõhusam ja majanduslikult otstarbekam kui kooskõlastamata riiklik
lähenemisviis.
1.5.3.
Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
Kehtiva
poliitilise raamistiku hindamise alusel ning sidusrühmadega peetud ulatuslike
arutelude ning tulevaste probleemide ja vajaduste analüüsi põhjal on teostatud
ulatuslik mõjuhinnang. Täiendavad üksikasjad leiab
mõjuhinnangust ja seletuskirjast, mis on lisatud õigusaktide ettepanekutele.
1.5.4.
Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste
meetmetega
Käesolevas
finantsselgituses käsitletud õigusakti ettepanekuid tuleks vaadelda ühtse
raammääruse ettepaneku laiemas kontekstis koos ühiseeskirjadega, milles
käsitletakse ühise strateegilise raamistiku fonde (Euroopa Maaelu Arengu
Põllumajandusfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond
ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfond). Kõnealuse
raammääruse abil vähendatakse oluliselt halduskoormust, kulutatakse ELi
rahalisi vahendeid tulemuslikult ning lihtsustatakse kohaldamist. Samuti
toetatakse sellega kõigi kõnealuste fondide ühise strateegilise raamistiku uusi
mõisteid ning tulevasi partnerluslepinguid, mis samuti hõlmavad neid fonde. Kehtestatakse
ühine strateegiline raamistik Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide ja
prioriteetide ühendamiseks EAFRD ja Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi
prioriteetidega, millega tagatakse fondide integreeritud kasutamine ühiste
eesmärkide saavutamiseks. Ühises
strateegilises raamistikus sätestatakse ka kooskõlastusmehhanismid koos muude
asjaomaste liidu poliitikate ja vahenditega. Lisaks
saavutatakse ÜPP puhul märkimisväärsed sünergiad ja lihtsustumine selliselt, et
ÜPP esimese samba (EAGF) ja teise samba (EAFRD) haldus- ja kontrollieeskirjad
ühtlustatakse ja viiakse vastavusse. Tuleks jätta alles
tugev side EAGFi ja EAFRD vahel ning olemasolevad struktuurid liikmesriikides.
1.6.
Meetme kestus ja finantsmõju
x Piiratud kestusega ettepanek/algatus (otsetoetuskavasid,
maaelu arengut ja üleminekusätteid käsitlevate määruste eelnõude puhul) –
x Ettepanek/algatus hõlmab
ajavahemikku 1.1.2014–31.12.2020 –
x Finantsmõju järgmise
mitmeaastase finantsraamistiku perioodiks. Maaelu arengu puhul on toetuste mõju
aastani 2023. x Piiramatu kestusega ettepanek/algatus (ühist
turukorraldust ja horisontaalset määrust käsitlevate määruste eelnõude puhul – Rakendamine aastast 2014.
1.7.
Ettenähtud eelarve täitmise viisid[49]
x Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine
komisjoni poolt ¨ Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud: – ¨ rakendusametitele
– ¨ ühenduste
asutatud asutustele[50] – ¨ riigi
avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele –
¨ isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine
Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud
asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses x Eelarve täitmine koostöös
liikmesriikidega ¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega ¨ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage) Märkused Võrreldes
praeguse olukorraga olulisi muudatusi ei tehta, st ÜPP reformi õigusaktide
ettepanekutega seotud kulusid rahastatakse valdavalt koostöös liikmesriikidega. Kuid väga väikest osa haldab komisjon jätkuvalt tsentraliseeritult.
2.
HALDUSMEETMED
2.1.
Järelevalve ja aruandluse eeskirjad
Seoses
ÜPP järelevalve ja hindamisega esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja
nõukogule iga nelja aasta järel aruande; esimene aruanne
esitatakse hiljemalt 2017. aasta lõpus. Seda
täiendatakse konkreetsete sätetega kõigis ÜPP valdkondades koos põhjalike
aruandlus- ja teavitamisnõuetega, mis täpsustatakse rakenduseeskirjades. Maaelu
arengu puhul nähakse ette järelevalve-eeskirjad programmide tasandil, mis
viiakse vastavusse muude fondidega, ning mis seotakse eel-, vahe- ja
järelhindamisega.
2.2.
Haldus- ja kontrollisüsteemid
2.2.1.
Tuvastatud ohud
ÜPP-l
on üle seitsme miljoni toetusesaaja, kes saavad toetust mitmesuguste eri
toetuskavade alusel, millel igaühel on üksikasjalikud ja mõnikord keerukad
toetuskõlblikkuskriteeriumid. Ühise
põllumajanduspoliitika valdkonnas on veamäära vähendamine saanud juba trendiks. Seega kõige viimasem, ligikaudu 2 %-line veamäär annab kinnitust
üldisest positiivsest hinnangust eelnevate aastate kohta. Kavatsetakse jätkata
jõupingutusi, et saavutada alla 2 %-line veamäär.
2.2.2.
Ettenähtud kontrollimeetod(id)
Õigusaktide
paketis, eelkõige ettepanekus ühise põllumajanduspoliitika rahastamist,
haldamist ja järelevalvet käsitleva määruse kohta, on kavandatud määrusega (EÜ)
nr 1290/2005 kehtestatud praeguse süsteemi säilitamine ja tugevdamine. Sellega nähakse liikmesriikides ette kohustuslik haldusstruktuur, mis
koondatakse akrediteeritud makseasutuste ümber, mis vastutavad lõplike
toetusesaajate kontrollimise eest kooskõlas punktis 2.3 sätestatud
põhimõtetega. Igal aastal peavad makseasutuse juhid esitama kinnitava avalduse,
mis hõlmab majandusaasta aruande täielikkust, täpsust ja õigsust,
sisekontrollisüsteemide nõuetekohast toimimist ning raamatupidamisarvestuse aluseks
olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. Sõltumatu auditeerimisasutus
esitab kõigi nende kolme elemendi kohta otsuse. Komisjon
jätkab põllumajanduskulude auditeerimist, kasutades riskipõhist lähenemisviisi,
et tagada auditite sihtrühmaks suurima riskitasemega valdkonnad. Kui auditid näitavad, et kulusid on tehtud ELi eeskirju rikkudes,
jäetakse asjaomased summad vastavuse kontrolli süsteemi alusel liidu
rahastamisest välja. Õigusaktide
ettepanekutele lisatud mõjuhinnangu 8. lisas on esitatud kontrollikulude
üksikasjalik analüüs.
2.3.
Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed
Õigusaktide
paketis, eelkõige ettepanekus ühise põllumajanduspoliitika rahastamist,
haldamist ja järelevalvet käsitleva määruse kohta, on kavandatud säilitada ja
tugevdada praegust üksikasjalikku kontrolli- ja karistussüsteemi, mida
makseasutused kohaldavad ning millel on ühised põhiomadused ja iga toetuskava
eripäradele vastavad erieeskirjad. Süsteemidega on
üldiselt ette nähtud täielikud halduskontrollid kõigi toetusetaotluste suhtes,
ristkontrollid muude andmebaasidega, kui see on vajalik, ning ettemaksete
kohapealsed kontrollid minimaalse arvu tehingute puhul, sõltuvalt vastava
kavaga seonduvast riskist. Juhul kui kõnealuste kohapealsete kontrollidega
tuvastatakse palju rikkumisi, tuleb teha täiendavaid kontrolle. Sellega seoses
on kõige olulisem süsteem ühtne haldus- ja kontrollisüsteem, mis 2010.
eelarveaastal hõlmas ligikaudu 80 % EAGFi ja EAFRD raames tehtud
kogukuludest. Komisjonile antakse õigus vähendada kohapealsete kontrollide arvu
liikmesriikide puhul, kelle kontrollisüsteem toimib nõuetekohaselt ja kelle
veamäärad on madalad. Lisaks
on paketis kavandatud, et liikmesriigid ennetavad, tuvastavad ja kõrvaldavad
eeskirjade eiramisi ja pettusi, kehtestavad tõhusaid, hoiatavaid ja
proportsionaalseid karistusi vastavalt liidu õigusaktidele või liikmesriigi
õigusele ning nõuavad sisse alusetult tehtud maksed koos intressidega. See hõlmab automaatset eeskirjade eiramise vastast
kontrollimehhanismi, mille kohaselt kannab sissenõudmata maksega seonduvad
kulud asjaomane liikmesriik, kui sissenõudmist ei ole toimunud nelja aasta
jooksul alates sissenõudmistaotluse kuupäevast või kaheksa aasta jooksul, kui
sissenõudmine toimub kohtumenetluse teel. Selline mehhanism innustab liikmesriike
alusetult tehtud makseid võimalikult kiiresti sisse nõudma.
3.
ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
Käesolevas finantsselgituses esitatud summad on
väljendatud jooksevhindades ja kulukohustustena. Lisaks õigusakti ettepanekutest tulenevatele
muudatustele, nagu on loetletud allpool lisatud tabelites, on õigusakti
ettepanekutes tehtud veel muudatusi, millel puudub finantsmõju. Mitte ühegi aasta puhul ajavahemikus 2014–2020 ei
saa ettepaneku praeguses etapis välistada finantsdistsipliini kohaldamist. Kuid see ei sõltu reformiettepanekutest, vaid muudest teguritest, nt
otsetoetuste andmisest või põllumajandusturgude tulevastest arengutest. Otsetoetuste puhul on 2014. aastaks (2013.
kalendriaasta) laiendatud netoülemmäärad, mis on lisatud ettepanekusse seoses
üleminekuga, suuremad kui lisatud tabelites esitatud otsetoetustele eraldatud
summad. Sellise laiendamise eesmärk on tagada kehtivate
õigusaktide jätkuv kohaldamine stsenaariumi korral, kus kõik muud elemendid
jäävad muutmata, ilma et see piiraks võimalikku vajadust kohaldada
finantsdistsipliini mehhanismi. Reformiettepanekud sisaldavad sätteid, millega
antakse liikmesriikidele teatav paindlikkus seoses otsetoetuste jaotamisega
maaelu arengu meetmetele. Kui liikmesriik otsustab sellist
paindlikkust kasutada, on sellel finantstagajärjed teatavate summade raames,
mida ettepaneku praeguses etapis ei saa veel kindlaks määrata. Käesolevas finantsselgituses ei võeta arvesse
kriisireservi võimalikku kasutust. Tuleks rõhutada, et
turuga seotud kulude puhul ei ole arvesse võetud summasid seoses riikliku
sekkumise kokkuostu ega muude meetmetega, mis on seotud kriisiolukorraga mis
tahes sektoris.
3.1.
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude
eelarveread, millele mõju avaldub
Tabel 1: ÜPP raames
ettenähtud summad, sealhulgas mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekute ja
ÜPP reformiettepanekutega ettenähtud täiendavad summad (miljonit eurot, jooksevhindades) Eelarveaasta || 2013 || 2013 kohandatud (1) || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU 2014–2020 || || || || || || || || || || Mitmeaastane finantsraamistik || || || || || || || || || || Rubriik 2 || || || || || || || || || || Otsetoetused ja turuga seotud kulud (2) (3) (4) || 44 939 || 45 304 || 44 830 || 45 054 || 45 299 || 45 519 || 45 508 || 45 497 || 45 485 || 317 193 Kavandatud sihtotstarbeline tulu || 672 || 672 || 672 || 672 || 672 || 672 || 672 || 672 || 672 || 4 704 P1 Otsetoetused ja turuga seotud kulud (koos sihtotstarbelise tuluga) || 45 611 || 45 976 || 45 502 || 45 726 || 45 971 || 46 191 || 46 180 || 46 169 || 46 157 || 321 897 P2 Maaelu areng (4) || 14 817 || 14 451 || 14 451 || 14 451 || 14 451 || 14 451 || 14 451 || 14 451 || 14 451 || 101 157 Kokku || 60 428 || 60 428 || 59 953 || 60 177 || 60 423 || 60 642 || 60 631 || 60 620 || 60 608 || 423 054 Rubriik 1 || || || || || || || || || || Ühine strateegiline raamistik – põllumajandusalane teadustegevus ja innovatsioon || Ei kohaldata || Ei kohaldata || 682 || 696 || 710 || 724 || 738 || 753 || 768 || 5 072 Enim puudust kannatavad isikud: || Ei kohaldata || Ei kohaldata || 379 || 387 || 394 || 402 || 410 || 418 || 427 || 2 818 Kokku || Ei kohaldata || Ei kohaldata || 1 061 || 1 082 || 1 104 || 1 126 || 1 149 || 1 172 || 1 195 || 7 889 Rubriik 3 || || || || || || || || || || Toiduohutus || Ei kohaldata || Ei kohaldata || 350 || 350 || 350 || 350 || 350 || 350 || 350 || 2 450 || || || || || || || || || || Väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku || || || || || || || || || || Kriisireserv põllumajandussektoris || Ei kohaldata || Ei kohaldata || 531 || 541 || 552 || 563 || 574 || 586 || 598 || 3 945 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) || || || || || || || || || || millest põllumajandusele maksimaalselt: (5) || Ei kohaldata || Ei kohaldata || 379 || 387 || 394 || 402 || 410 || 418 || 427 || 2 818 || || || || || || || || || || KOKKU || || || || || || || || || || KOKKU komisjoni ettepanekud (mitmeaastane finantsraamistik + väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku) + sihtotstarbeline tulu || 60 428 || 60 428 || 62 274 || 62 537 || 62 823 || 63 084 || 63 114 || 63 146 || 63 177 || 440 156 KOKKU mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekud (st v.a reserv ja EGF) + sihtotstarbeline tulu || 60 428 || 60 428 || 61 364 || 61 609 || 61 877 || 62 119 || 62 130 || 62 141 || 62 153 || 433 393 Märkused: 1) Võttes arvesse juba kokkulepitud
muudatusi õigusaktides, nt alates 2013. aasta lõpust ei kohaldata enam
vabatahtlikku ümbersuunamist Ühendkuningriigi puhul ja artiklit 136 „kasutamata
summad”. 2) Summad on seotud esimese samba
kavandatud iga-aastase ülemmääraga. Kuid tuleks märkida, et on tehtud ettepanek
liikuda raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmise (praegu
eelarvepunkt 05 07 01 06) raames negatiivsetelt kuludelt sihtotstarbelisele
tulule (eelarvepunkt 67 03). Üksikasjad vt kavandatud tulude tabel allpool. 3) 2013. aasta näitajad hõlmavad
veterinaar- ja fütosanitaarmeetmetele ning kalandussektori turumeetmetele
ettenähtud summasid. 4) Eespool toodud tabelis esitatud summad
on kooskõlas komisjoni teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev
eelarve” (KOM(2011) 500 (lõplik), 29. juuni 2011) esitatud summadega. Kuid
tuleb veel otsustada, kas mitmeaastane finantsraamistik kajastab ühe
liikmesriigi puuvillasektori riikliku ümberkorraldamiskava rahastamisvahendite
kavandatud ülekandmist maaelu arengu alla alates 2014. aastast, mille puhul
kohandatakse (4 miljonit eurot aastas) vastavalt EAGFi vaheülemmäära ja teise
samba summasid. Allpool esitatud tabelites on summad üle kantud, olenemata
sellest, kas need kajastuvad mitmeaastases finantsraamistikus. 5) Kooskõlas komisjoni teatisega „Euroopa
2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” (KOM(2011) 500 (lõplik)
eraldatakse kuni 2,5 miljardi euro suurune kogusumma (2011. aasta hindades)
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist, et anda lisatoetust põllumajandustootjatele
globaliseerumise mõju leevendamiseks. Eespool toodud tabelis on aastate lõikes
jooksevhindedes esitatud numbrid vaid soovituslikud. Institutsioonidevahelise
kokkuleppe eelnõus Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvealase
koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (KOM(2011) 403 (lõplik), 29.
juuni 2011) on sätestatud, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond ei või
ületada iga-aastast maksimaalset summat 429 miljonit eurot (2011. aasta
hindades). .
3.2.
Hinnanguline mõju kuludele
3.2.1.
Üldine hinnanguline mõju kuludele
Tabel 2: Kavandatud
tulud ja kulud rubriigi 2 jaotise 05 poliitikavaldkonna puhul (miljonit eurot, jooksevhindades) Eelarveaasta || 2013 || 2013 kohandatud || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU 2014–2020 TULUD || || || || || || || || || || 123 – Suhkru tootmismaks (omavahendid) || 123 || 123 || 123 || 123 || || || || || || 246 || || || || || || || || || || 67 03 - Sihtotstarbeline tulu || 672 || 672 || 741 || 741 || 741 || 741 || 741 || 741 || 741 || 5 187 millest: xx 05 07 01 06 - raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine || 0 || 0 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 483 Kokku || 795 || 795 || 864 || 864 || 741 || 741 || 741 || 741 || 741 || 5 433 KULUD || || || || || || || || || || 05 02 – Turud (1) || 3 311 || 3 311 || 2 622 || 2 641 || 2 670 || 2 699 || 2 722 || 2 710 || 2 699 || 18 764 05 03 – Otsetoetused (enne toetuse piiramist) (2) || 42 170 || 42 535 || 42 876 || 43 081 || 43 297 || 43 488 || 43 454 || 43 454 || 43 454 || 303 105 05 03 – Otsetoetused (pärast toetuse piiramist) || 42 170 || 42 535 || 42 876 || 42 917 || 43 125 || 43 303 || 43 269 || 43 269 || 43 269 || 302 027 || || || || || || || || || || 05 04 – Maaelu areng (enne toetuse piiramist) || 14 817 || 14 451 || 14 455 || 14 455 || 14 455 || 14 455 || 14 455 || 14 455 || 14 455 || 101 185 05 04 – Maaelu areng (pärast toetuse piiramist) || 14 817 || 14 451 || 14 455 || 14 619 || 14 627 || 14 640 || 14 641 || 14 641 || 14 641 || 102 263 || || || || || || || || || || 05 07 01 06 – Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine || -69 || -69 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 Kokku || 60 229 || 60 229 || 59 953 || 60 177 || 60 423 || 60 642 || 60 631 || 60 620 || 60 608 || 423 054 NETOEELARVE pärast sihtotstarbelist tulu || || || 59 212 || 59 436 || 59 682 || 59 901 || 59 890 || 59 879 || 59 867 || 417 867 Märkused 1) 2013. aasta esialgne hinnang põhineb 2012. aasta
eelarveprojektil, võttes arvesse 2013. aastaks kokkulepitud õiguslikke
kohandusi (nt veinisektoriga seonduv ülemmäär , kartulitärklisetoetuse
kaotamine, kuivsööt) ning teatavaid ettenähtud arenguid. Kõigi aastate puhul on
hinnangus eeldatud, et toetusmeetmeid ei ole turuhäirete või -kriiside tõttu
vaja täiendavalt rahastada. 2) 2013. aasta
summa hõlmab hinnangut seoses viinapuude väljajuurimisega 2012. aastal. Tabel 3: ÜPP
reformiettepanekute mõjuhinnangu arvutamine eelarve peatükkide kaupa seoses
tulude ja ÜPP kuludega (miljonit eurot, jooksevhindades) Eelarveaasta || 2013 || 2013 kohandatud || || KOKKU 2014–2020 || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || TULUD || || || || || || || || || || 123 – Suhkru tootmismaks (omavahendid) || 123 || 123 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || || || || || || || || || || 67 03 – Sihtotstarbeline tulu || 672 || 672 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 483 millest: ex 05 07 01 06 – raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine || 0 || 0 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 483 Kokku || 795 || 795 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 483 KULUD || || || || || || || || || || 05 02 – Turud (1) || 3 311 || 3 311 || -689 || -670 || -641 || -612 || -589 || -601 || -612 || -4 413 05 03 – Otsetoetused (enne toetuse piiramist) (2) || 42 170 || 42 535 || -460 || -492 || -534 || -577 || -617 || -617 || -617 || -3 913 05 03 – Otsetoetused – toetuse piiramisest tekkivad hinnangulised summad, mis kantakse üle maaelu arengu meetmetele || || || 0 || -164 || -172 || -185 || -186 || -186 || -186 || -1 078 05 04 – Maaelu areng (enne toetuse piiramist) || 14 817 || 14 451 || 4 || 4 || 4 || 4 || 4 || 4 || 4 || 28 05 04 – Maaelu areng – toetuse piiramisest tekkivad hinnangulised summad, mis kantakse üle otsetoetustelt || || || 0 || 164 || 172 || 185 || 186 || 186 || 186 || 1 078 05 07 01 06 – Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine || -69 || -69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 483 Kokku || 60 229 || 60 229 || -1 076 || -1 089 || -1 102 || -1 115 || -1 133 || -1 144 || -1 156 || -7 815 NETOEELARVE pärast sihtotstarbelist tulu || || || -1 145 || -1 158 || -1 171 || -1 184 || -1 202 || -1 213 || -1 225 || -8 298 Märkused: 1) 2013. aasta esialgne hinnang põhineb 2012. aasta
eelarveprojektil, võttes arvesse 2013. aastaks kokkulepitud õiguslikke
kohandusi (nt veinisektoriga seonduv ülemmäär, kartulitärklisetoetuse
kaotamine, kuivsööt) ning teatavaid ettenähtud arenguid. Kõigi aastate puhul on
hinnangus eeldatud, et toetusmeetmeid ei ole turuhäirete või -kriiside tõttu
vaja täiendavalt rahastada. 2) 2013. aasta
summa hõlmab hinnangut seoses viinapuude väljajuurimisega 2012. aastal. Tabel 4: ÜPP
reformiettepanekute mõjuhinnangu arvutamine seoses ÜPP turupõhiste kuludega (miljonit eurot, jooksevhindades) EELARVEAASTA || || Õiguslik alus || Hinnangulised vajadused || Muutused 2013. aastal || || || || 2013 (1) || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU 2014–2020 Erandlikud meetmed: õigusliku aluse tõhustamine ja laiendamine || || Artiklid 154, 155 ja 156 || Pm || pm || Pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm Sekkumiskokkuostu kaotamine kõva nisu ja sorgo puhul || || Endine artikkel 10 || Pm || - || - || - || - || - || - || - || - Toiduabiprogrammid enim puudust kannatavate isikutele || (2) || Määruse 1234/2007 endine artikkel 27 || 500.0 || -500.0 || -500.0 || -500.0 || -500.0 || -500.0 || -500.0 || -500.0 || -3 500.0 Eraladustamine (linakiud) || || Artikkel 16 || Ei kohaldata || pm || Pm || pm || pm || pm || pm || pm || Pm Puuvillatoetus – ümberkorraldus || (3) || Määruse 637/2008 endine artikkel 5 || 10.0 || -4.0 || -4.0 || -4.0 || -4.0 || -4.0 || -4.0 || -4.0 || -28.0 Starditoetus puu- ja köögiviljasektori tootjarühmadele || || Endine artikkel 117 || 30.0 || 0.0 || 0.0 || 0.0 || -15.0 || -15.0 || -30.0 || -30.0 || -90.0 Koolidele puuvilja jagamise kava || || Artikkel 21 || 90.0 || 60.0 || 60.0 || 60.0 || 60.0 || 60.0 || 60.0 || 60.0 || 420.0 Humala tootjaorganisatsioonidele antava toetuse kaotamine || || Endine artikkel 111 || 2.3 || -2.3 || -2.3 || -2.3 || -2.3 || -2.3 || -2.3 || -2.3 || -15.9 Lõssipulbri vabatahtlik eraladustamine || || Artikkel 16 || Ei kohaldata || pm || Pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm Toetuse andmise lõpetamine lõssi/lõssipulbri loomasöödana kasutamisel ja lõssi töötlemisel kaseiiniks || || Endised artiklid 101 ja 102 || pm || - || - || - || - || - || - || - || - Või vabatahtlik eraladustamine || (4) || Artikkel 16 || 14.0 || [-1.0] || [-14.0] || [-14.0] || [-14.0] || [-14.0] || [-14.0] || [-14.0] || [-85.0] Müügiedendusmaksu kaotamine piimasektoris || || Endine artikkel 309 || pm || - || - || - || - || - || - || - || - KOKKU 05 02 || || || || || || || || || || || Reformiettepanekute netomõju (5) || || || || -446.3 || -446.3 || -446.3 || -461.3 || -461.3 || -476.3 || -476.3 || -3 213.9 Märkused 1) 2013. aasta vajadused on hinnangulised ja põhinevad
komisjoni 2012. aasta eelarveprojektil, välja arvatud a) puu- ja
köögiviljasektoris, kus vajadused põhinevad vastavate reformide
finantsselgitusel, ning b) juba kokkulepitud muudatused õigusaktides. 2) 2013. aasta
summad vastavad komisjoni ettepanekule KOM(2010) 486. Alates 2014. aastast
rahastatakse meetmeid rubriigist 1. 3) Puuvilla ümberkorraldamiskavaga ettenähtud vahendid
Kreekale (4 miljonit eurot/aastas) kantakse üle maaelu arengu meetmete alla
alates 2014. aastast. Hispaaniale ettenähtud vahendid (6,1 miljonit
eurot/aastas) paigutatakse ühtsesse otsemaksete kavasse alates 2018. aastast
(juba otsustatud). 4) Hinnanguline
mõju meetme mittekohaldamisel. 5) Lisaks peatükkide 05 02 ja 05 03 kuludele, eeldatakse et
peatükkide 05 01, 05 07 ja 05 08 otseseid kulusid rahastatakse EAGFi sihtotstarbelisest
tulust. Tabel 5: ÜPP
reformiettepanekute mõjuhinnangu arvutamine seoses otsetoetustega (miljonit eurot, jooksevhindades) EELARVEAASTA || || Õiguslik alus || Hinnangulised vajadused || Muutused 2013. aastal || || || 2013 (1) || 2013 kohandatud (2) || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU 2014–2020 || || || || || || || || || || || || Otsetoetused || || || 42 169.9 || 42 535.4 || 341.0 || 381.1 || 589.6 || 768.0 || 733.2 || 733.2 || 733.2 || 4 279.3 – juba otsustatud muudatused: || || || || || || || || || || || || Järkjärguline kohaldamine EL 12 puhul || || || || || 875.0 || 1 133.9 || 1 392.8 || 1 651.6 || 1 651.6 || 1 651.6 || 1 651.6 || 10 008.1 Puuvillasektori ümberkorraldamine || || || || || 0.0 || 0.0 || 0.0 || 0.0 || 6.1 || 6.1 || 6.1 || 18.4 ÜPP läbivaatamine || || || || || -64.3 || -64.3 || -64.3 || -90.0 || -90.0 || -90.0 || -90.0 || -552.8 Eelmised reformid || || || || || -9.9 || -32.4 || -32.4 || -32.4 || -32.4 || -32.4 || -32.4 || -204.2 || || || || || || || || || || || || - ÜPP reformiettepanekutest tulenevad muutused || || || -459.8 || -656.1 || -706.5 || -761.3 || -802.2 || -802.2 || -802.2 || -4 990.3 millest: toetuse piiramine || || || || || 0.0 || -164.1 || -172.1 || -184.7 || -185.6 || -185.6 || -185.6 || -1 077.7 || || || || || || || || || || || || KOKKU 05 03 || || || || || || || || || || || || Reformiettepanekute netomõju || || || || || -459.8 || -656.1 || -706.5 || -761.3 || -802.2 || -802.2 || -802.2 || -4 990.3 KOGUKULUD || || || 42 169.9 || 42 535.4 || 42 876.4 || 42 916.5 || 43 125.0 || 43 303.4 || 43 268.7 || 43 268.7 || 43 268.7 || 302 027.3 Märkused 1) 2013. aasta
summa hõlmab hinnangut seoses viinapuude väljajuurimisega 2012. aastal. 2) Võttes
arvesse juba kokkulepitud muudatusi õigusaktides, nt alates 2013. aasta lõpust
ei kohaldata enam vabatahtlikku ümbersuunamist Ühendkuningriigi puhul ja
artiklit 136 „kasutamata summad”. Tabel 6: Otsetoetuste
komponendid (miljonit eurot, jooksevhindades) EELARVEAASTA || || || || || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU 2014–2020 II lisa || || || || || 42 407.2 || 42 623.4 || 42 814.2 || 42 780.3 || 42 780.3 || 42 780.3 || 256 185.7 Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavadega seotud toetus (30 %) || || || || || 12 866.5 || 12 855.3 || 12 844.3 || 12 834.1 || 12 834.1 || 12 834.1 || 77 068.4 Maksimaalne toetus noortele põllumajandustootjatele (2 %) || || || || || 857.8 || 857.0 || 856.3 || 855.6 || 855.6 || 855.6 || 5 137.9 Põhitoetuskava, looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade toetus, vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetus || || || || || 28 682.9 || 28 911.1 || 29 113.6 || 29 090.6 || 29 090.6 || 29 090.6 || 173 979.4 Eeltoodud ridadelt võetav maksimumsumma väikepõllumajandustootjate kava rahastamiseks (10 %) || || || || || 4 288.8 || 4 285.1 || 4 281.4 || 4 278.0 || 4 278.0 || 4 278.0 || 25 689.3 II lisaga hõlmatud veinisektori vahendite ülekanded[51] || || || || || 159.9 || 159.9 || 159.9 || 159.9 || 159.9 || 159.9 || 959.1 Toetuse piiramine || || || || || -164.1 || -172.1 || -184.7 || -185.6 || -185.6 || -185.6 || -1 077.7 Puuvill || || || || || 256.0 || 256.3 || 256.5 || 256.6 || 256.6 || 256.6 || 1 538.6 POSEI/väiksemad Egeuse mere saared || || || || || 417.4 || 417.4 || 417.4 || 417.4 || 417.4 || 417.4 || 2 504.4 Tabel 7: ÜPP
reformiettepanekute mõjuhinnangu arvutamine seoses üleminekumeetmetega
otsetoetuste andmiseks 2014. aastal (miljonit eurot, jooksevhindades) EELARVEAASTA || || Õiguslik alus || Hinnangulised vajadused || Muutused 2013. aastal || || || 2013 (1) || 2013 kohandatud || 2014 (2) Nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 IV lisa || || || 40 165.0 || 40 530.5 || 541.9 Järkjärguline kohaldamine EL 10 puhul || || || || || 616.1 ÜPP läbivaatamine || || || || || -64.3 Eelmised reformid || || || || || -9.9 KOKKU 05 03 || || || || || KOGUKULUD || || || 40 165.0 || 40 530.5 || 41 072.4 Märkused 1) 2013. aasta
summa hõlmab hinnangut seoses viinapuude väljajuurimisega 2012. aastal. 2) Laiendatud
netoülemmäärad hõlmavad veinisektori vahendite hinnangulist ülekandmist
ühtsesse otsemaksete kavasse liikmesriikide 2013. aasta puhul tehtud otsuste
põhjal. Tabel 8: ÜPP
reformiettepanekute mõjuhinnangu arvutamine seoses maaelu arenguga (miljonit eurot, jooksevhindades) EELARVEAASTA || || Õiguslik alus || Maaelu arengu assigneeringud || Muutused 2013. aastal || || || || 2013 || 2013 kohandatud (1) || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU 2014–2020 Maaelu arengu programmid || || || 14 788.9 || 14 423.4 || || || || || || || || Puuvillatoetus – ümberkorraldus || (2) || || || || 4.0 || 4.0 || 4.0 || 4.0 || 4.0 || 4.0 || 4.0 || 28.0 Otsetoetuste piiramisest tekkivad hinnangulised summad || || || || || || 164.1 || 172.1 || 184.7 || 185.6 || 185.6 || 185.6 || 1 077.7 Maaelu arengu assigneeringud, v.a tehniline abi || (3) || || || || -8.5 || -8.5 || -8.5 || -8.5 || -8.5 || -8.5 || -8.5 || -59.4 Tehniline abi || (3) || || 27.6 || 27.6 || 8.5 || 3.5 || 3.5 || 3.5 || 3.5 || 3.5 || 3.5 || 29.4 Uuendusliku ja kohaliku koostöö auhind || (4) || || Ei kohaldata || Ei kohaldata || 0.0 || 5.0 || 5.0 || 5.0 || 5.0 || 5.0 || 5.0 || 30.0 KOKKU 05 04 || || || || || || || || || || || || Reformiettepanekute netomõju || || || || || 4.0 || 168.1 || 176.1 || 188.7 || 189.6 || 189.6 || 189.6 || 1 105.7 KOGUKULUD (enne toetuse piiramist) || || || 14 816.6 || 14 451.1 || 14 455.1 || 14 455.1 || 14 455.1 || 14 455.1 || 14 455.1 || 14 455.1 || 14 455.1 || 101 185.5 KOGUKULUD (pärast toetuse piiramist) || || || 14 816.6 || 14 451.1 || 14 455.1 || 14 619.2 || 14 627.2 || 14 639.8 || 14 640.7 || 14 640.7 || 14 640.7 || 102 263.2 Märkused 1) Kehtivate
õigusaktide kohaseid kohandusi saab teha kuni 2013. eelarveaasta lõpuni. 2) Tabelis 1 (punkt 3.1) esitatud summad on kooskõlas
komisjoni teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”
(KOM(2011) 500 (lõplik)) esitatud summadega. Kuid tuleb veel otsustada,
kas mitmeaastane finantsraamistik kajastab ühe liikmesriigi puuvillasektori
riikliku ümberkorraldamiskava rahastamisvahendite kavandatud ülekandmist maaelu
arengu alla alates 2014. aastast, mille puhul kohandatakse (4 miljonit eurot
aastas) vastavalt EAGFi vaheülemmäära ja teise samba summasid. Eespool tabelis
8 on summad üle kantud, olenemata sellest, kas need kajastuvad mitmeaastases
finantsraamistikus. 3) Tehniliseks
abiks ettenähtud summa 2013. aastal määrati kindlaks maaelu arengule ettenähtud
esialgsete rahaliste vahendite põhjal (ei hõlma vahendite ülekandmist 1.
sambast). Aastateks 2014–2020 on tehniliseks abiks määratud kindlaks 0,25 %
maaelu arengu koguvahenditest. 4) Kaetakse
tehniliseks abiks ettenähtud summast. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 5 || „Halduskulud” Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Märkus: Eeldatakse,
et õigusaktide ettepanekud ei mõjuta haldusassigneeringuid, st eesmärk on
rakendada õiguslikku raamistikku personali- ja halduskulude praeguse tasemega. || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat || Personalikulud || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 958.986 Muud halduskulud || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 67.928 Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 1 026.914 Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 1 026.914 Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) || || || Aasta N[52] || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || || || || || || || || Maksed || || || || || || || ||
3.2.2.
Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele
– ¨ Ettepanek/algatus
ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist – x Ettepanek/algatus hõlmab
tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm
kohta pärast koma) Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU VÄLJUNDID Väljundi liik || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv kokku || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku ERIEESMÄRK nr 5: Parandada põllumajandussektori konkurentsivõimet ja suurendada selle väärtuseosa toiduahelas || || || || || || || || || || || || || || || || - Puu- ja köögivili Turustamine tootjaorganisatsioonide vahendusel[53] || Tootjaorganisatsioonide vahendusel turustatud toodangu väärtuse osakaal kogutoodangu väärtuses || || || 830.0 || || 830.0 || || 830.0 || || 830.0 || || 830.0 || || 830.0 || || 830.0 || || 5 810.0 - Vein: Riiklikud assigneeringud – ümberkorraldamine53 || Hektarite arv || || 54 326 || 475.1 || 54 326 || 475.1 || 54 326 || 475.1 || 54 326 || 475.1 || 54 326 || 475.1 || 54 326 || 475.1 || 54 326 || 475.1 || || 3 326.0 - Vein: Riiklikud assigneeringud – investeeringud53 || || || 1 147 || 178.9 || 1 147 || 178.9 || 1 147 || 178.9 || 1 147 || 178.9 || 1 147 || 178.9 || 1 147 || 178.9 || 1 147 || 178.9 || || 1 252.6 - Vein: Riiklikud assigneeringud – kõrvalsaaduste destilleerimine53 || Hektoliitrid || || 700 000 || 98.1 || 700 000 || 98.1 || 700 000 || 98.1 || 700 000 || 98.1 || 700 000 || 98.1 || 700 000 || 98.1 || 700 000 || 98.1 || || 686.4 - Vein: Riiklikud assigneeringud – alkohoolsed joogid53 || Hektarite arv || || 32 754 || 14.2 || 32 754 || 14.2 || 32 754 || 14.2 || 32 754 || 14.2 || 32 754 || 14.2 || 32 754 || 14.2 || 32 754 || 14.2 || || 14.2 - Vein: Riiklikud assigneeringud – kontsentreeritud viinamarjavirde kasutamine53 || Hektoliitrid || || 9 || 37.4 || 9 || 37.4 || 9 || 37.4 || 9 || 37.4 || 9 || 37.4 || 9 || 37.4 || 9 || 37.4 || || 261.8 - Vein: Riiklikud assigneeringud – edendamine53 || || || || 267.9 || || 267.9 || || 267.9 || || 267.9 || || 267.9 || || 267.9 || || 267.9 || || 1 875.3 - Muud || || || || 720.2 || || 739.6 || || 768.7 || || 797.7 || || 820.3 || || 808.8 || || 797.1 || || 5 452.3 Erieesmärgi nr 5 väljundid kokku || || 2 621.8 || || 2 641.2 || || 2 670.3 || || 2 699.3 || || 2 721.9 || || 2 710.4 || || 2 698.7 || || 18 763.5 ERIEESMÄRK nr 6: Panustada põllumajandusettevõtete sissetulekutesse ja piirata põllumajandusettevõtte sissetulekute muutlikkust || || || || || || || || || || || || || || || || - Otsene sissetulekutoetus[54] || Hektarite arv, mille eest on toetust makstud (miljonites) || || 161.014 || 42 876.4 || 161.014 || 43 080.6 || 161.014 || 43 297.1 || 161.014 || 43 488.1 || 161.014 || 43 454.3 || 161.014 || 43 454.3 || 161.014 || 43 454.3 || 161.014 || 303 105.0 Erieesmärgi nr 6 väljundid kokku || || 42 876.4 || || 43 080.6 || || 43 297.1 || || 43 488.1 || || 43 454.3 || || 43 454.3 || || 43 454.3 || || 303 105.0 KULUD KOKKU || || || || || || || || || || || || || || || || Märkus: Erieesmärkide nr
1–4 ning 7–10 puhul ei ole väljundid veel kindlaks määratud (vt punkt 1.4.2 eespool).
3.2.3.
Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele
3.2.3.1.
Ülevaade
– ¨ Ettepanek/algatus
ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist – x Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute
kasutamist, mis toimub järgmiselt: Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || || Personalikulud[55] || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 136.998 || 958.986 Muud halduskulud || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 9.704 || 67.928 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || || || || || || || || Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud || || || || || || || || Personalikulud || || || || || || || || Muud halduskulud || || || || || || || || Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || || || || || || || || KOKKU || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 146.702 || 1 026.914
3.2.3.2.
Hinnanguline
personalivajadus
– ¨ Ettepanek/algatus
ei hõlma personali kasutamist – x Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist,
mis toimub järgmiselt: Märkus: Eeldatakse, et
õigusaktide ettepanekud ei mõjuta haldusassigneeringuid, st eesmärk on
rakendada õiguslikku raamistikku personali- ja halduskulude praeguse tasemega. Aastate
2014–2020 näitajad põhinevad 2011. aasta andmetel. Hinnanguline väärtus täisarvuna (või
maksimaalselt ühe kohaga pärast koma) || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) || XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 1 034 || 1 034 || 1 034 || 1 034 || 1 034 || 1 034 || 1 034 XX 01 01 02 (delegatsioonides) || 3 || 3 || 3 || 3 || 3 || 3 || 3 XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || || 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || || Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[56] || XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) || 78 || 78 || 78 || 78 || 78 || 78 || 78 XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || || || || || XX 01 04 yy || - peakorteris || || || || || || || - delegatsioonides || || || || || || || XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || || 10 01 05 02(lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || || Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || || KOKKU[57] || 1 115 || 1 115 || 1 115 || 1 115 || 1 115 || 1 115 || 1 115 XX osutab
asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele. Personalivajadused
kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate
ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet
haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus,
arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. Ülesannete kirjeldus: Ametnikud ja ajutised töötajad || Koosseisuvälised töötajad ||
3.2.4.
Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
– x Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva, AASTATEKS
2014–2020 TEHTUD ETTEPANEKUTE mitmeaastase finantsraamistikuga. – ¨ Ettepanekuga/algatusega
kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine. – ¨ Ettepanekuga/algatusega
seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase
finantsraamistiku läbivaatamine.
3.2.5.
Kolmandate isikute rahaline toetus
– Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist. – X Ettepanek/algatus seoses maaelu arenguga
(EAFRD) hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine: Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast
koma) || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Kokku Täpsustage kaasrahastav asutus || LR || LR || LR || LR || LR || LR || LR || LR Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU[58] || Tuleb veel kindlaks määrata || Tuleb veel kindlaks määrata || Tuleb veel kindlaks määrata || Tuleb veel kindlaks määrata || Tuleb veel kindlaks määrata || Tuleb veel kindlaks määrata || Tuleb veel kindlaks määrata || Tuleb veel kindlaks määrata
3.3.
Hinnanguline mõju tuludele
– x Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju
tuludele – ¨ Ettepanekul/algatusel
on järgmine finantsmõju: –
x omavahenditele –
x mitmesugustele tuludele Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[59] Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisada vajalik arv aastaid, et kajastada finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || || || || || || || || Mitmesuguste tulude puhul
täpsustage, milliseid eelarveridasid ettepanek mõjutab. Vt
tabelid 2 ja 3 punktis 3.2.1. [1] Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule,
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Euroopa
2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve (KOM(2010) 500 (lõplik),
29.6.2011). [2] Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile,
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Ühise
põllumajanduspoliitika eesmärgid 2020. aastaks: toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleemide
lahendamine, KOM(2010) 672 (lõplik), 18.11.2010. [3] Vt eelkõige Euroopa Parlamendi 23. juuni 2011. aasta
resolutsioon, 2011/2015(INI) ja eesistujariigi 18. märtsi 2011. aasta
järeldused. [4] Praeguse õigusraamistikuga on
hõlmatud nõukogu määrus (EÜ) nr 73/2009 (otsetoetused), nõukogu määrus (EÜ) nr
1234/2007 (turuinstrumendid), nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (maaelu areng)
ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005 (rahastamine). [5] Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseks,
millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate
fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa
Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning
tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006, KOM(2011) 615, 6.10.2011. [6] Vt mõjuhinnangu 9. lisa, milles on esitatud ülevaade
517st saadetud arvamusest. [7] ELT C […], […], lk […]. [8] ELT C […], […], lk […]. [9] ELT C […], […], lk […]. [10] ELT C […], […], lk […]. [11] KOM(2010) 672 (lõplik), 18.11.2010. [12] ELT L 277, 21.10.2005, lk 1. [13] KOM(2010) 2020 (lõplik), 3.3.2010. [14] ELT L […], […], lk […]. [15] ELT L […], […], lk […]. [16] Nõukogu 15. detsembri 1998. aasta resolutsioon ELi metsastrateegia
kohta, EÜT C 56, 26.2.1999, lk 1. [Asendatakse 2013.
aasta lõpuks vastu võetava uue strateegiaga] [17] ELT L
20, 26.1.2010, lk 7. [18] EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7. [19] EÜT L
327, 22.12.2000, lk 1. [20] ELT L […], […], lk […]. [21] Nõukogu 7. mai 1998. aasta määrus (EÜ) nr 994/98 milles
käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 (praegu
vastavalt 107 ja 108) kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide
suhtes, ELT L 142, 14.5.1998, lk 1. [22] ELT L 55, 28.2.2011, lk 13. [23] ELT L 154, 21.6.2003, lk 1. [24] ELT L 134, 30.4.2004, lk 114. [25] ELT L 124, 20.5.2003, lk 36. [26] EÜT L 38, 12.2.2000, lk 1. [27] EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19. [28] ELT L […], […], lk […]. [29] Komisjoni teatis – ELi suunised
põllumajandustoodete ja toiduainete vabatahtliku sertifitseerimise süsteemide
parimate tavade kohta, ELT C 341, 16.12.2010, lk 5. [30] EÜT L
184, 27.7.1993, lk 1. [31] 16.-17. juunil 1993. aastal Helsingis/Soomes toimunud
teine Euroopa metsade kaitset käsitleval ministrite konverents, „Resolutsioon
H1 – Üldjuhend Euroopa metsade säästvaks majandamiseks”. [32] ELT L 189, 20.7.2007, lk 1. [33] Määrus … ELT L … [34] [35] Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa
Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Euroopa 2020 –
strateegiline juhtalgatus Innovaatiline liit” (KOM(2010) 546 (lõplik)
6.10.2010). Konkurentsinõukogu järeldused: Järeldused Euroopa juhtalgatuse
„Innovatiivne liit” kohta (dok 17165/10, 26.11.2010). [36] Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa
Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Kõigepealt mõtle
väikestele. Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” (SBA)”
(KOM(2008) 394, 23.6.2008); Konkurentsinõukogu järeldused: „Kõigepealt mõtle
väikestele. Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” (SBA)”
(dokument 16788, 1.12.2008); Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule,
Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Kõigepealt mõtle
väikestele. Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” (SBA)”
(KOM(2008) 78, (lõplik) 23.2.2011) läbivaatamisakt; Konkurentsinõukogu
järeldused: järeldused „Kõigepealt mõtle väikestele. Euroopa
väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” (SBA)” (dokument 10975/11,
30.5.2011) kohta. [37] Justiits- ja siseministrite nõukogu järeldused; Järeldused suurõnnetuste likvideerimise
juhtimisega seotud riskianalüüside edasise väljatöötamise kohta Euroopa Liidus. 11. ja 12. aprill 2011. [38] ELT L 48, 23.2.2011, lk 1. [39] EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1. [40] ELT L 312, 22.11.2008, lk 3. [41] ELT L 140, 5.6.2009, lk 16. [42] Viide lisatakse [43] Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa
Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Euroopa digitaalne
tegevuskava (KOM(2010) 245 (lõplik)/2 26.8.2010); komisjoni töödokument: digitaalse
tegevuskava tulemustabel (SEK(2011) 708, 31.5.2011). Tulemustabel: http://ec.europa.eu/information_society/digital-agenda/scoreboard/index_en.htm [44] Kui on rakendatud asjaomast riiki käsitlev nõukogu
soovitus, mis on seotud otse käesoleva tingimuslikkuse sättega, siis selle
täitmise hindamisel võetakse arvesse hinnangut asjaomast riiki käsitleva
nõukogu soovituse täitmisel tehtud edusammudele. [45] Kõikide siin sisalduvate strateegia rakendamisega seotud
elementide tähtajad võivad jääda programmi rakendusperioodi sisse. [46] ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine
eelarvestamine. [47] Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6
punktile a või b. [48] KOM(2011) 500 (lõplik), 29. juuni 2011. [49] Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega
finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html [50] Määratletud finantsmääruse artiklis 185. [51] Otsetoetused aastateks 2014–2020 hõlmavad veinisektori
vahendite hinnangulist ülekandmist ühtsesse otsemaksete kavasse liikmesriikide
2013. aasta puhul tehtud otsuste põhjal. [52] Aasta N, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. [53] Põhineb varasemal täitmisel ja 2012. aasta eelarveprojekti
prognoosidel. Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide puhul on summad
kooskõlas kõnealuse sektori reformiga, nagu on juba esitatud 2012. aasta
eelarveprojekti tegevusaruannetes ning väljundid selguvad 2011. aasta lõpus. [54] Põhineb võimalikel toetuskõlblikel aladel 2009. aastal [55] Põhineb 127 000 euro suurusel keskmisel kulul ametnike ja
ajutiste töötajate ametikohtade loetelu jaoks. [56] Lepingulised töötajad, renditööjõud, noored eksperdid
delegatsioonides, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid [57] See ei hõlma eelarverea 05.010404 vaheülemmäära. [58] See sätestatakse liikmesriikide esitatavates maaelu arengu
programmides. [59] Traditsiooniliste omavahendite (tolli- ja suhkrumaksud)
korral peab olema märgitud netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude
mahaarvamist.