{SEC(2011)1138 final}

{SEC(2011)1139 final}

SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

29. juunil 2011 võttis komisjon vastu ettepaneku järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2014–2020: eelarve Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimiseks. Ettepanekus otsustas komisjon, et ühtekuuluvuspoliitika peaks jääma ka järgmise finantspaketi oluliseks osaks, ning rõhutas selle keskset rolli Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimisel.

Seepärast tegi komisjon ettepaneku põhjalikult muuta ühtekuuluvuspoliitika ülesehitamise ja rakendamise viisi. Ettepanekus on kesksel kohal rahastamise kontsentreerimine väiksemale arvule prioriteetidele, mis oleksid Euroopa 2020. aasta strateegiaga paremini seotud, keskendumine tulemustele, kokkulepitud eesmärkide suunas tehtavate edusammude seire, enamate tingimuste seadmine ja rakendussüsteemi lihtsustamine.

Käesolevas määrusega nähakse ette ühtekuuluvusfondi reguleerivad sätted ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1084/2006. Määrus toetub 2007. aasta mais avaldatud neljanda ühtekuuluvusaruande avaldamise järel tehtud tööle. Aruandes toodi esile peamised probleemid, millega piirkonnad peavad järgmistel aastakümnetel toime tulema, ja käivitati arutelu ühtekuuluvuspoliitika tuleviku üle. 9. novembril 2010 võttis komisjon vastu viienda ühtekuuluvusaruande, milles analüüsiti sotsiaalseid ja majanduslikke suundumusi ja toodi välja tulevase ühtekuuluvuspoliitika võimalikud arengusuunad.

Ühtekuuluvuspoliitika abil saab väljendada solidaarsust ELi vaeseimate ja nõrgimate piirkondadega, kuid mitte ainult. Üks ELi suurimaid saavutusi on kõigi kodanike elustandardi parandamine. Seda ei tehta üksnes vaesemate liikmesriikide ja piirkondade arengu ja majanduskasvu toetamisega, vaid ka siseturu integreerimise kaudu, sest selle suurus võimaldab luua turge ja tagab mastaabisäästu kõikidele ELi piirkondadele, sõltumata nende suurusest ja jõukusest. Komisjoni hinnang ühtekuuluvuspoliitika senistele kuludele pakub palju näiteid lisaväärtusest ning majanduskasvust ja töökohtade loomisest, mis on saavutatud otseselt ELi eelarve toetusega. Tulemused näitavad siiski ka hajutatust ja prioriseerimise puudumist. Ajal, mil ELi vahendeid napib ja majanduskasvu suurendavaid investeeringuid on vaja rohkem kui kunagi varem, on komisjon otsustanud teha ühtekuuluvuspoliitikas olulisi muudatusi.

Ühtekuuluvusfond aitab liikmesriikidel, kelle kogurahvatulu elaniku kohta on väiksem kui 90 % ELi 27 riigi keskmisest, teha investeeringuid TEN-T transpordivõrgustikesse ja keskkonda. Osa ühtekuuluvusfondi eraldisest (10 miljardit eurot) hoitakse eraldi põhiliste transpordivõrgustike rahastamiseks rahastamisvahendi „Euroopa ühendamine” („Connecting Europe”) raames. Ühtekuuluvusfondist saab toetada ka energiaga seonduvaid projekte, mis aitavad saavutada keskkonnaeesmärke, näiteks edendavad energiatõhusust ja taastuvenergia kasutamist.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

2.1. Konsultatsioonid ja eksperdiarvamused

Ettepanekute tegemisel võeti arvesse majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust käsitleva viienda eduaruande avalike konsultatsioonide tulemusi, ELi eelarve läbivaatamist,[1] ettepanekuid mitmeaastase finantsraamistiku kohta,[2] viiendat ühtekuuluvusaruannet[3] ja aruande vastuvõtmisele järgnenud konsultatsioonide tulemusi.

12. novembrist 2010 kuni 31. jaanuarini 2011 toimus avalik konsultatsioon viienda ühtekuuluvusaruande järelduste üle. Kokku saadi 444 märkust. Vastajate hulgas oli nii liikmesriike, piirkondlikke ja kohalikke ametivõime, sotsiaalpartnereid, Euroopa ideed edendavaid organisatsioone ja kodanikke kui ka muid sidusrühmi. Avaliku konsultatsiooni käigus esitati ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kohta mitmeid küsimusi. Kokkuvõte konsultatsiooni tulemustest avaldati 13. mail 2011[4].

4. maist 2010 kuni 15. septembrini 2010 toimus avalik konsultatsioon ka tulevase üleeuroopalise transpordivõrgu üle. Enamik sidusrühmi, eriti liikmesriikide ja piirkondade tasemel, toetab üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) eri rahastamisvahendite paremat kooskõlastamist ELi tasandil, eelkõige puudutab see ühtekuuluvuspoliitikat, teadustegevuse ja innovatsiooni rahastamist, TEN-T programmi ja Euroopa Investeerimispanga sekkumisi.

Lähteandmetena kasutati 2000.–2006. aasta programmide järelhindamise ja mitmesuguste uuringute tulemusi ja ekspertide arvamusi. Eksperdiarvamusi saadi ka riikide valitsusasutuste esindajatest koosnevalt kõrgetasemeliselt töörühmalt, kes arutles ühtekuuluvuspoliitika tuleviku üle ja pidas 2009. ja 2011. aasta vahelisel ajal 10 koosolekut.

2.2. Mõju hindamine

Valikuvariante hinnati eelkõige seoses sellega, milline on ühtekuuluvusfondi panus transpordi ja keskkonna põhiinfrastruktuuridesse tehtavatesse investeeringutesse. Ühtekuuluvusfondi eesmärk on toetada üleeuroopaliste transpordivõrkude projekte kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 171 ja 177.

Hinnati erinevaid mooduseid, kuidas seada rahastamise eelduseks usaldusväärne makromajanduslik raamistik, muu hulgas senist olukorda, mis võimaldab leebet tagantjärele tingimuste seadmist, mida ei ole kunagi kasutatud, rangemat tagantjärele tingimuste seadmist ja eeltingimuste seadmist, mis eeldaks eeltingimuste täitmist enne, kui programm heaks kiidetakse.

Praeguse süsteemi arendamine vastab kõige paremini omavastutuse, läbipaistvuse ja prognoositavuse kriteeriumitele, tagades samal ajal, et ebaterve fiskaalpoliitika ei seaks ohtu kasvu toetavate investeeringute tulemuslikkust. Selline menetlus eeldab osa või kõigi kulukohustuste peatamist korduvate rikkumiste puhul ning võimaldab mõningast paindlikkust, kuid seda vaid erandlikes majandusoludes. Ühtlasi tagab see täieliku vastavuse ühtekuuluvusfondi/struktuurifondide makrofiskaalsete tingimuste sätete ning stabiilsuse ja kasvu pakti eelarvejärelevalve uute eeskirjade vahel.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Euroopa regionaalpoliitika mängib olulist rolli kohalike varade kaasamisel ja sisemise potentsiaali arendamise seadmisel tegevuse keskpunkti.

ELi toimimise lepingu artikli 174 kohaselt töötab Euroopa Liit välja ja rakendab meetmeid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks ning edendab igakülgset harmoonilist arengut eri regioonide arengutaseme ühtlustamise ja mahajäämuse vähendamisega kõige ebasoodsamates piirkondades.

ELi toimimise lepingus on sätestatud, et ühtekuuluvusfondi loomise eesmärk on anda rahalist abi keskkonnaprojektidele ning üleeuroopaliste võrkude projektidele transpordi infrastruktuuri valdkonnas. ELi toimimise lepingu artiklis 192 viidatakse ka võimalusele kasutada ühtekuuluvusfondi keskkonnaprobleemide puhul, kui põhimõtet, et saastaja maksab, ei saa kasutada, kuna see tekitaks liikmesriigi ametiasutustele ebaproportsionaalseid kulusid. Vastavalt ELi toimimise lepingu protokollile nr 28 annab ühtekuuluvusfond toetust projektide tarvis liikmesriikides, mille rahvamajanduse kogutoodang elaniku kohta on väiksem kui 90 % liidu keskmisest.

Ühtekuuluvuse edendamiseks mõeldud ELi rahastuse läbivaatamise ajastus on seotud komisjoni tööprogrammis sisalduva uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekuga.

Nagu rõhutati ELi eelarve läbivaatamisel, „tuleks ELi eelarvet kasutada selleks, et rahastada ELi avalikke hüvesid ning meetmeid, mida liikmesriigid ja piirkonnad ei saa ise rahastada või mille puhul ELi eelarvest rahastamine saab kindlustada paremad tulemused”[5]. Õiguslik ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, sest Euroopa Regionaalarengu Fondi ülesanded on sätestatud aluslepingus ning poliitika rakendamine on vastavuses ühise juhtimise põhimõttega ja juhindub liikmesriikide ja piirkondade institutsioonilisest pädevusest.

Nii õigusakt kui ka meetme liik (st rahastamine) on mõlemad määratletud ELi toimimise lepingus, kus on sätestatud ühtekuuluvusfondi õiguslik alus ja öeldud, et fondi ülesanded, esmatähtsad eesmärgid ja ülesehitus määratakse kindlaks määrustes.

4.           MÕJU EELARVELE

Komisjoni mitmeaastase finantsraamistiku ettepanek hõlmab ettepanekut 376 miljardi euro kohta aastateks 2014–2020.

2014.–2020. aastaks kavandatav eelarve || Miljardid eurod

Lähenemiseesmärgiga hõlmatud piirkonnad Üleminekupiirkonnad Konkurentsipiirkonnad Territoriaalne koostöö Ühtekuuluvusfond Lisaeraldis kaugematele ja hõredalt asustatud piirkondadele || 162,6 39 53,1 11,7 68,7 0,926

Rahastamisvahend „Euroopa ühendamine” (transport, energia ning IKT) || 40 miljardit eurot (pluss 10 miljardit eurot, mis hoitakse Ühekuuluvusfondi sees eraldi)

*Kõik arvandmed 2011. aasta püsivhindades.

5.           KAVANDATAVA MÄÄRUSE SISUKOKKUVÕTE

Kavandatavas määruses määratakse kindlaks ühtekuuluvusfondi sekkumisulatus. Määrus sisaldab eraldi artiklit reguleerimisala kohta, milles määratletakse transpordi ja keskkonnaga seotud üldised sekkumisvaldkonnad. Sekkumise ulatuse määratlemiseks kasutatakse ka nimekirja tegevustest, mis ei ole toetuse saamiseks kõlblikud, ja investeerimisprioriteetide nimekirja.

Keskkonna vallas toetab ühtekuuluvusfond investeeringuid kliimamuutustega kohanemisse ja ohtude ennetamisse, vee- ja jäätmesektoritesse ja linnakeskkonda. Kooskõlas komisjoni mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekuga on abikõlblikud ka investeeringud energiasse, kui sellel on positiivne mõju keskkonnale. Seepärast toetatakse ka investeeringud energiatõhususse ja taastuvenergiasse.

Transpordi vallas panustab ühtekuuluvusfond üleeuroopalisse transpordivõrku, aga ka vähese CO2-heitega transpordisüsteemidesse ja linnatransporti tehtavatesse investeeringutesse.

2011/0274 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1084/2006

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 177 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,[6]

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,[7]

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Aluslepingu artiklis 174 on sätestatud, et edendamaks oma igakülgset harmoonilist arengut, töötab liit välja ja rakendab meetmeid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks. Ühtekuuluvusfond peaks seega andma rahalist abi keskkonnaprojektidele ning üleeuroopaliste võrkude projektidele transpordi infrastruktuuri valdkonnas.

(2) XXX määrusega (EL) nr [...]/2012, millega nähakse ette ühised sätted, mis reguleerivad ühise strateegilise raamistikuga hõlmatud Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Kalandus- ja Merendusfondi, ja üldised sätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006[8] (edaspidi „ühissätete määrus”), kehtestatakse struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi tegevuse jaoks uus raamistik. Tuleks täpsustada, millised on ühtekuuluvusfondi eesmärgid uue tegevusraamistiku ja aluslepinguga fondile antud otstarbe valguses.

(3) EL võib Ühtekuuluvusfondi kaudu toetada tegevust, mis on mõeldud asutamislepingu artiklites 11 ja 191 sätestatud ELi keskkonnaalaste eesmärkide elluviimiseks.

(4) Ühtekuuluvusfondi rahastatavad üleeuroopalise transpordivõrgu projektid peavad olema vastavuses suunistega, mis kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta otsusega nr 661/2010/EL üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta[9]. Jõupingutuste koondamist silmas pidades tuleks prioriteetseks pidada nimetatud otsuse tähenduses ühist huvi pakkuvaid projekte.

(5) Kehtestada tuleks erisätted nende tegevusliikide kohta, mida võib toetada Ühtekuuluvusfondist määruses (EL) nr [...]/2012 määratletud temaatiliste eesmärkide raames. Samas tuleks määratleda ja selgitada ka kulud, mis jäävad väljapoole Ühtekuuluvusfondi tegevusulatust, muu hulgas seoses kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ)[10] reguleerimisalasse kuuluvates rajatistes.

(6) Ühtekuuluvusfondi konkreetsete vajadustega tegelemiseks ja kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga, mille kohaselt peaks ühtekuuluvuspoliitika toetama aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu elluviimist,[11] tuleb paika panna määruses (EL) nr [...]/2012 (ühtekuuluvussätete määrus) sätestatud temaatiliste eesmärkide raamesse jäävad investeerimisprioriteedid.

(7) Programmide rakendamisel tehtavate edusammude hindamiseks tuleks panna paika ühiste näitajate kogum enne, kui liikmesriigid koostavad oma rakenduskavad. Neid näitajaid tuleks täiendada programmispetsiifiliste näitajatega.

(8) Nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1084/2006, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1164/94,[12] asendatakse käesoleva määrusega. Seega tuleks määrus (EÜ) nr 1084/2006 selguse huvides kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1 Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse Ühtekuuluvusfondi ülesanded ja tema antava toetuse ulatus seoses määruse (EL) nr [...]/2012 (ühissätete määrus) artiklis 81 osutatud eemärgiga investeerida majanduskasvu ja tööhõive suurendamisse.

Artikkel 2 Ühtekuuluvusfondist antavate toetuste ulatus

1.           Tagades sobiva tasakaalu ja kooskõlas iga liikmesriigi konkreetsete investeeringute- ja infrastruktuuridealaste vajadustega, toetatakse ühtekuuluvusfondist:

(a) investeeringuid keskkonda, sh säästva arengu ja energeetikaga seotud valdkondadesse, millel on keskkonnale positiivne mõju;

(b) üleeuroopalisi transporditaristu võrke kooskõlas suunistega, mis on vastu võetud otsusega nr 661/2010/EL;

(c) tehnilist abi.

2.           Ühtekuuluvusfondist ei toetata:

(a) tuumajõujaamade tegevuse lõpetamist;

(b) kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist direktiivi 2003/87/EÜ reguleerimisalasse kuuluvates rajatistes;

(c) eluhoonetega seotud kulusid.

Artikkel 3 Investeerimisprioriteedid

Vastavalt määruse (EL) nr [...]/2012 (ühissätete määrus) artiklile 16 toetatakse ühtekuuluvusfondist sama määruse artiklis 9 sätestatud temaatiliste eesmärkide raames järgmisi investeerimisprioriteete:

(a) toetada üleminekut vähese CO2-heitega majandusele järgmiste vahenditega:

i)       taastuvate energiaallikate tootmise ja levitamise edendamine;

ii)       energiatõhususe ja taastuvenergia kasutamise edendamine väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes;

iii)      energiatõhususe ja taastuvenergia kasutamise toetamine üldkasutatavates infrastruktuurides;

iv)      madalpinge arukate jaotussüsteemide väljatöötamine;

v)      CO2-heiteid vähendavate strateegiate edendamine linnapiirkondades;

(b) kliimamuutustega kohanemise ning riskide ennetamise ja juhtimise edendamine järgmiste vahenditega:

i)       kliimamuutustega kohanemiseks suunatud sihtotstarbeliste investeeringute toetamine;

ii)       selliste investeeringute edendamine, mis on suunatud konkreetsete ohtudega toimetulemiseks, vastupanuvõime tagamiseks katastroofide puhul ja katastroofide tagajärgedega toimetulemise süsteemide väljatöötamiseks;

(c) keskkonnakaitse ja ressursitõhususe edendamine järgmiste vahenditega:

i)       tegelemine jäätmesektori suure investeeringuvajadusega, et täita ELi keskkonnaalase õigustiku nõuded;

ii)       tegelemine veesektori suure investeeringuvajadusega, et täita ELi keskkonnaalase õigustiku nõuded;

iii)      bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja taastamine, mh roheliste infrastruktuuride kaudu;

iv)      linnakeskkonna parandamine sh mahajäetud tööstusobjektide taaselustamine ja õhusaaste vähendamine.

(d) säästva transpordi edendamine ja oluliste võrguinfrastruktuuride nn pudelikaelte kõrvaldamine järgmiste vahenditega:

i)       Euroopa ühtse mitmeliigilise transpordipiirkonna toetamine investeerides üleeuroopalisse transpordivõrku;

ii)       keskkonnasõbralike ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemide arendamine, sh säästva linnalise liikuvuse edendamine;

iii)      ulatuslike, kvaliteetsete ja koostalitusvõimeliste raudteesüsteemide arendamine;

(e) institutsioonilise suutlikkuse ja tõhusa avaliku halduse parandamine haldusorganite institutsioonilise suutlikkuse ja tõhususe ning ühtekuuluvusfondi rakendamisega seotud avalike teenuste tugevdamise kaudu.

Artikkel 4 Näitajad

1. Vajaduse korral kasutatakse käesoleva määruse lisas sätestatud ühiseid näitajaid kooskõlas määruse (EL) nr [...]/2012 (ühissätete määrus) artikli 24 lõikega 3. Ühiste näitajate baasväärtuseks võetakse null ning kumulatiivsed eesmärgid seatakse 2022. aastaks.

2. Programmispetsiifiliste väljundinäitajate puhul võetakse baasväärtuseks null ning kumulatiivsed eesmärgid seatakse 2022. aastaks.

3. Programmispetsiifiliste tulemusnäitajate puhul kasutatakse baasväärtusena kõige värskemaid kättesaadavaid andmeid ja eesmärgid seatakse 2022. aastaks ning neid võib väljendada nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt.

Artikkel 5 Üleminekusätted

1.           Käesolev määrus ei mõjuta sellise abi jätkamist või muutmist, sealhulgas täielikku või osalist tühistamist, mille komisjon on kiitnud heaks määruse (EÜ) nr 1084/2006 alusel või mis tahes muude õigusaktide alusel, mida kohaldatakse sellise abi suhtes 31. detsembri 2013. aasta seisuga ja mida kohaldatakse sellise abi või projektide suhtes jätkuvalt ka pärast seda kuni nende lõpetamiseni.

2.           Määruse (EÜ) nr 1084/2006 alusel esitatud abitaotlused jäävad jõusse.

Artikkel 6 Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1084/2006 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 7 Läbivaatamine

Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad käesoleva määruse läbi 31. detsembriks 2022 asutamislepingu artiklis 177 sätestatud korras.

Artikkel 8 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

President                                                        eesistuja

LISA

Ühtekuuluvusfondi ühiste näitajate nimekiri

|| ÜHIK || NIMETUS

Keskkond || ||

Tahked jäätmed || tonnides || Jäätmekäitlusmahu kasv

Veevarustus || isikute arv || Paranenud veevarustusteenuseid tarbiv elanikkond

|| m3 || Lekete hinnanguline vähenemine veevõrgus

Reovee puhastamine || Inimekvivalent || Paranenud reoveepuhastusteenuseid tarbiv elanikkond

|| ||

|| ||

Riskide ennetamine ja ohjamine || isikute arv || Elanikkond, kellel on kasu abinõudest, mis võetakse üleujutuste vastu kindlustamiseks

isikute arv || Elanikkond, kellel on kasu metsatulekahjude eest kaitsmiseks võetavatest ja muudest kaitsemeetmetest

Maastiku taastamine || hektarites || Taastatud maastike kogupindala

Pinnase isoleerimine || hektarites || Muutused arendustegevuse tõttu isoleeritud pinnases

Loodus ja bioloogiline mitmekesisus || hektarites || Parema kaitsestaatusega elupaikade pindala

Energia ja kliimamuutused || ||

Taastuvad energiaallikad || MW || Taastuvenergia tootmise mahu kasv

Energiatõhusus || kodumajapidamised || Parema energiatarbimisklassiga kodumajapidamiste arv

|| kWh/aasta || Üldkasutatavate hoonete primaarenergia tarbimise vähenemine

|| kasutajate arv || Arukate võrkudega ühendatud energiatarbijate arvu kasv

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine || CO2 ekvivalendi tonnides || Kasvuhoonegaaside heitkoguste hinnanguline vähenemine CO2 ekvivalendi tonnides

Transport || ||

Raudtee || km || Uute raudteeliinide kogupikkus

|| km || Rekonstrueeritud või ajakohastatud raudteeliinide kogupikkus

Teed || km || Uute teede kogupikkus

|| km || Rekonstrueeritud või ajakohastatud teede kogupikkus

Linnatransport || reiside arv || Reiside arvu kasv toetatud linnatranspordis

Siseveeteed || tonnkilomeetrites || Paremaid siseveeteid mööda veetava kauba mahu kasv

[1]               Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja riikide parlamentidele: ELi eelarve läbivaatamine, KOM(2010)700 (lõplik), 19.10.2010.

[2]               Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele: Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve, KOM(2011) 500 (lõplik), 29.6.2011.

[3]               Viies aruanne majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta, november 2010.

[4]               Komisjoni talituste töödokument: „Results of the public consultation on the conclusions of the fifth report on economic, social and territorial cohesion”, SEK(2011) 590 (lõplik), 13.5.2011.

[5]               KOM (2010) 700 lõplik, 19.10.2010.

[6]               ELT C, , lk .

[7]               ELT C, , lk .

[8]               ELT L, , lk .

[9]               EÜT L 204, 5.8.2010, lk 1.

[10]             EÜT L 275, 25.10.2003, lk 32.

[11]             Komisjoni teatis: Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia, KOM(2010) 2020 (lõplik), 3.3.2010.

[12]             EÜT L 210, 31.7.2006, lk 79.