Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006 /* KOM/2011/0607 lõplik - 2011/0268 (COD) */
SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST Nii EL kui ka liikmesriigid peavad võitlema
tööpuuduse ja vaesuse jätkuvalt kõrge määraga. Praegu on tööta peaaegu
23 miljonit inimest ja arvutuste kohaselt elab 113 miljonit inimest
vaesuse või tõrjutuse ohus. Sotsiaal- ja tööhõiveprobleemid valmistavad Euroopa
kodanikele kõige suuremat muret ning just selles valdkonnas oodatakse ELilt
aktiivsemat sekkumist. Lisaks seisavad ELi ees veel järgmised probleemid:
oskuste madal tase, aktiivse tööturupoliitika ja haridussüsteemi kehvad
tulemused, marginaalsete rühmade sotsiaalne tõrjutus ja tööjõu vähene liikuvus.
Vajadus on nii poliitiliste algatuste kui ka konkreetsete tugimeetmete järele. Mitutki nimetatud probleemi on teravdanud
finants- ja majanduskriis, demograafia- ja rändetrendid ning tehnika kiire
areng. Kui neid ei suudeta lahendada, osutuvad need märkimisväärseks
takistuseks sotsiaalsele sidususele ja konkurentsivõimele. Seepärast peavad
majanduskasvu suurendavad investeeringud taristu, piirkondliku konkurentsivõime
ja äritegevuse edendamisse käima koos jätkusuutlikku töökohtade loomist
toetavate meetmetega, mis on seotud tööturupoliitika, hariduse, koolituse,
sotsiaalse kaasatuse, töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemisvõime ning
haldussuutlikkusega. Euroopa Sotsiaalfond (edaspidi „sotsiaalfond”
või ESF) toetab poliitikat ja prioriteete, mille eesmärk on teha edusamme
täieliku tööhõive saavutamisel, töö kvaliteedi ja produktiivsuse parandamisel,
töötajate geograafilise ja tööalase liikuvuse suurendamisel ELis, haridus- ja
koolitussüsteemi parandamisel ning sotsiaalse kaasatuse edendamisel, et seeläbi
suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. Arvestades, et sotsiaalfond peaks olema
täielikult kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga ja selle peamiste
eesmärkidega, peaks ta toetama liikmesriikide aluslepingu artikli 121 ja
artikli 148 lõike 4 põhjal vastuvõetud koondsuuniste ja riiklikke
reformikavasid käsitlevate soovituste kohast poliitikat. Väikseima võimaliku
osa ja miinimumsummade kehtestamisega Sotsiaalfondi kui ühe struktuurifondi
jaoks tagatakse, et ELi prioriteedid kajastuvad piisavalt otse Euroopa
kodanikele suunatud investeeringute mahus. Sotsiaalfond annab hindamatu panuse ka
muudesse Euroopa 2020. aasta strateegia olulistesse prioriteetidesse, näiteks
aitab ta suurendada meie investeeringuid teadustegevusse ja innovatsiooni,
parandada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kättesaadavust ja kasutatavust,
suurendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõimet, toetada
üleminekut vähese CO2-heitega majandusele, kaitsta keskkonda ja
edendada ressursside säästvat kasutamist. Sotsiaalfond tegutseb sünergias
sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni uue integreeritud programmiga. Koos
moodustavad nad tööhõive ja sotsiaalse kaasamise laialulatusliku Euroopa
algatuse. 2. HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA
MÕJU HINDAMISE TULEMUSED Käesoleva ettepaneku tegemisel võeti arvesse
majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitleva viienda
eduaruande[1]
avalike konsultatsioonide tulemusi, ELi eelarve läbivaatamist[2] ja
ettepanekuid mitmeaastase finantsraamistiku kohta[3]. Avalik konsultatsioon viienda
ühtekuuluvusaruande järelduste kohta toimus 12. novembrist 2010 kuni 31.
jaanuarini 2011 ja päädis ühtekuuluvusfoorumiga. Kokku saadi 444 märkust.
Vastajate hulgas oli nii liikmesriike, piirkondlikke ja kohalikke ametivõime,
sotsiaalpartnereid, Euroopa ideed edendavaid organisatsioone ja kodanikke kui
ka muid sidusrühmi. Konsultatsiooni käigus esitati ühtekuuluvuspoliitika
tuleviku kohta mitmeid küsimusi. Kokkuvõte konsultatsiooni tulemustest avaldati
13. mail 2011[4]. Lisaks korraldati erikonverentse ja –seminare,
mis keskendusid konkreetselt sotsiaalfondi tulevikule. Juunis 2010 kohtusid
konverentsil „Sotsiaalfond ja Euroopa 2020” enam kui 450 riigiasutuste,
sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna kõrgetasemelist esindajat nii EList ja
liikmesriikidest kui ka kolmandatest riikidest. Ühtlasi toimus 2010. aasta
detsembris valitsusväliste organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite seminar,
millel käsitleti sotsiaalfondi tulevikku. Lisaks võttis Euroopa Parlament 7. oktoobril
2010 vastu resolutsiooni ühtekuuluvuspoliitika ja sotsiaalfondi tuleviku kohta[5]. Samuti
küsis Euroopa Komisjon ettevalmistavaid arvamusi Majandus- ja Sotsiaalkomiteelt[6] ja
Regioonide Komiteelt[7]
ning sai need arvamused. Eksperdiarvamusi esitasid Euroopa
Sotsiaalfondi tulevikuga tegelev sotsiaalfondi komitee ajutine töörühm,
liikmesriikide esindajate mitteametlik eksperdirühm ja sotsiaalpartnerid.
Ajutine töörühm kogunes 2009. aasta detsembri ja 2011. aasta märtsi vahelisel
ajal seitse korda. Lisaks loodi liikmesriikide esindajatest koosnev töörühm, et
pidada aru ühiste näitajate üle. Töörühm kohtus neli korda ja pani aluse
kavandatavatele näitajatele. Sotsiaalfondi komitee avaldas arvamust ESFi
tuleviku kohta 3. juunil 2010 ja 10. märtsil 2011 toimunud koosolekutel.
Konkreetseid seisukohti väljendasid ka tööhõivekomitee ja sotsiaalkaitsekomitee
(vastavalt 2011. aasta jaanuaris ja märtsis). Lähteandmetena kasutati 2000.–2006. aasta
programmide järelhindamise ja mitmesuguste uuringute tulemusi. Kolmest
mõjuhindamisest koosneva paketi raames on tehtud mõjuhinnang ka konkreetselt
sotsiaalfondi määruse kohta (teised kaks mõjuhindamist käsitlesid Euroopa
Regionaalarengu Fondi (ERDF) ja Ühtekuuluvusfondi määrust ning sotsiaalfondi,
ERDFi ja Ühtekuuluvusfondi suhtes kohaldatavat üldmäärust). Sotsiaalfondi määruse mõju hindamine käsitles
peamiselt õigusakti reguleerimisala ja üht konkreetset lihtsustamisega seotud
aspekti. Samuti arutleti selles komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja
sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi käsutuses olevate rahastamisvahendite,
nagu Euroopa Sotsiaalfondi, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi,
programmi „PROGRESS”, EURESe ja programmi „PROGRESS” uue mikrokrediidirahastu,
omavahelisi seoseid ja vastastikust täiendavust. Sotsiaalfondi rolli toetatakse laialdaselt.
Sotsiaalfondi nähakse Euroopa mõõtmega lisaväärtuse andjana, kes võimaldab
liikmesriikidel ja piirkondadel lahendada Euroopale olulisi küsimusi Euroopa
rahastamise toel. Fondi peetakse Euroopa kodanike ees seisvate põhiprobleemide
lahendamise oluliseks vahendiks ja samuti leitakse, et see aitab liikuda
Euroopa 2020. aasta strateegias seatud eesmärkide suunas. Keskendumist põhiprobleemidele
ja nõukogu soovitustele nähakse toetuse tulemuslikkuse olulise eeltingimusena.
Oluliseks valdkonnaks, millega tuleks tegeleda, peetakse ka toetuse saamise
keerukuse ja toetustega seotud auditikoormuse vähendamist eelkõige väiksemate
toetusesaajate puhul. 3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG Euroopa Sotsiaalfond loodi Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikliga 162. Ühtekuuluvuse edendamiseks mõeldud ELi
rahastuse läbivaatamise ajastus on seotud komisjoni tööprogrammis sisalduva uue
mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekuga. Käesolev määruseettepanek põhineb ELi
toimimise lepingu artiklil 164. Nõukogu määrusega (EL) nr [...] on kehtestatud
struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi tegevusraamistik ning ühtlasi on selles
konkreetsemalt sätestatud programmitöö, seire ja hindamise ning juhtimise ja
kontrollimise temaatilised eesmärgid, põhimõtted ja eeskirjad. Nimetatud üldises raamistikus määratleb
käesolev ettepanek Euroopa Sotsiaalfondi ülesanded ja tegevusulatuse ning
sellega seotud investeerimisprioriteedid temaatiliste eesmärkide saavutamiseks;
samuti sisaldab see konkreetseid sätteid sotsiaalfondi kaasrahastatavate
rakenduskavade ja toetuskõlblike kulude kohta. Sotsiaalfondi tegutsemisele annab raamid ELi
toimimise lepingu artikkel 174, mille kohaselt töötab Euroopa Liit välja ja
rakendab meetmeid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse
tugevdamiseks ning edendab igakülgset harmoonilist arengut eri regioonide
arengutaseme ühtlustamise ja mahajäämuse vähendamisega kõige ebasoodsamates
piirkondades. Nagu rõhutati ELi eelarve läbivaatamisel,
„tuleks ELi eelarvet kasutada selleks, et rahastada ELi avalikke hüvesid ning
meetmeid, mida liikmesriigid ja piirkonnad ei saa ise rahastada või mille puhul
ELi eelarvest rahastamine saab kindlustada paremad tulemused”[8]. Käesolev
ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, sest sotsiaalfondi ülesanded
on sätestatud aluslepingus ning poliitika rakendamine on vastavuses ühise
juhtimise põhimõttega ja juhindub liikmesriikide ja piirkondade institutsioonilisest
pädevusest. 4. MÕJU EELARVELE Komisjoni mitmeaastase finantsraamistiku
ettepanek sisaldab 376 miljardit eurot ühtekuuluvuspoliitika jaoks aastatel
2014–2020. 2014.–2020. aastaks kavandatav eelarve || Miljardit eurot || Millest sotsiaalfondile vähemalt || Tulemuseks saadav minimaalne sotsiaalfondile ettenähtud summa miljardites eurodes Vähemarenenud piirkonnad Üleminekupiirkonnad Arenenumad piirkonnad Territoriaalne koostöö Ühtekuuluvusfond Lisaeraldis kaugematele ja hõredalt asustatud piirkondadele || 162,6 38,9 53,1 11,7 68,7 0,926 || 25 % 40 % 52 % - - - || 40,7 15,6 27,6 - - - Rahastamisvahend „Euroopa ühendamine” (transport, energia ning IKT) || 40 miljardit eurot (pluss 10 miljardit eurot, mis hoitakse Ühekuuluvusfondi sees eraldi) || - || *Kõik arvandmed
2011. aasta püsivhindades. Selleks, et tugevdada fondide suutlikkust
Euroopa 2020. aasta strateegia peamiste eesmärkide saavutamisel, on käesolevas
ettepanekus nähtud ette sotsiaalfondi väikseim võimalik osa iga üldmääruse
ettepanekus määratletud piirkondade kategooria puhul. Selle tulemusena on
sotsiaalfondi minimaalne koguosa 25 % ühtekuuluvuspoliitikale eelarves
ettenähtud summadest (v.a eraldised Euroopa ühendamise rahastule), st 84
miljardit eurot. Sotsiaalfondi nimetatud minimaalne eraldis sisaldab eelarvet (2,5
miljardit eurot) komisjoni tulevase ettepaneku jaoks, mis käsitleb toiduabi
andmist enim puudust kannatavatele inimestele. 5. MÄÄRUSE
SISUKOKKUVÕTE Reguleerimisala mõttes soovitatakse
sotsiaalfondi aastail 2014–2020 käsitleva määruse eelnõus sotsiaalfondil
keskenduda kogu ELis neljale temaatilisele eesmärgile: i) tööhõive ja tööjõu
liikuvuse parandamine; ii) investeerimine haridusse, oskustesse ja elukestvasse
õppesse; iii) sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse vastu võitlemine;
iv) institutsionaalse suutlikkuse parandamine ja avaliku halduse tõhustamine.
Iga temaatiline eesmärk on jagatud sekkumiskategooriateks ehk
investeerimisprioriteetideks. Sotsiaalfond peaks aitama kaasa ka teiste
temaatiliste eesmärkide saavutamisele, näiteks toetama üleminekut vähese CO2-heitega,
kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele, ressursisäästlikule majandusele,
edendama info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamist, tugevdama
teadusuuringuid, tehnoloogiaarengut ja innovatsiooni ning suurendama väikeste
ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõimet. Piisava ja märgatava mõju saavutamiseks, on
vaja rahastamist koondada. Sellise koondamise kindlustamiseks tehakse järgmised
ettepanekud: –
haldussuutlikkust tuleks toetada vaid
liikmesriikides, kus on vähemarenenud piirkondi või kes võivad saada abi
ühtekuuluvusfondist; –
vähemalt 20 % sotsiaalfondi eraldistest tuleks
suunata sotsiaalse kaasatuse edendamisse ning vaesuse vastu võitlemisse; –
rakenduskavades tuleks keskenduda piiratud arvu
investeerimisprioriteetide rahastamisele. Ühtlasi selgitatakse ja tugevdatakse määruse
eelnõus sotsiaalfondi osa ELi püüdlustes kaotada naiste ja meeste vaheline
ebavõrdsus ja tõkestada diskrimineerimist. Liikmesriigid peaksid jõulise
peavoolustamise ühendama konkreetsete meetmetega, et toetada naiste ja meeste
võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist. Samuti tehakse määruse eelnõus ettepanek
rõhutada sotsiaalfondi raames sotsiaalset innovatsiooni ja riikidevahelist
koostööd, pakkudes neid teemasid käsitlevatele prioriteetsetele suundadele
motivatsiooniks kõrgemat kaasrahastamise määra, kavandamise ja seire erikorda
ning komisjoni suuremat osatähtsust heade tavade, ühistegevuse ja tulemuste
vahetamisel ja levitamisel kogu ELis. Seoses seire- ja hindamissüsteemidega tehakse
määruse eelnõus ettepanek kehtestada kvaliteedi miinimumstandardid ja võtta
kasutusele ühiste kohustuslike näitajate kogum. See peaks tagama, et
seireandmed on kindlad ja usaldusväärsed ning neid saab ELi tasemel hõlpsasti
koondada; ühtlasi peaks see võimaldama hindamisel keskenduda sotsiaalfondi
pakutava toetuse tulemuslikkuse ja mõju hindamisele. Määruse eelnõus pööratakse suurt tähelepanu
sotsiaalpartnerite ja valitsusväliste organisatsioonide kaasamisele
sotsiaalfondi prioriteetide ja toimingute kavandamisse ja rakendamisse. Et see
vähemarenenud piirkondade ja riikide puhul teoks saaks, on määruse eelnõus
sätestatud, et sotsiaalfondi vahenditest eraldataks asjakohane summa
sotsiaalpartnerite ja valitsusväliste organisatsioonide suutlikkuse
suurendamiseks. Arvestades sotsiaalpartnerite eluliselt tähtsat rolli
tööhõives, hariduses ja sotsiaalses kaasamises, toetakse ka nende ühiseid
ettevõtmisi. Samuti tehakse määruse eelnõus ettepanek
kehtestada piiratud arv konkreetseid abikõlblikkuse eeskirju, et muuta väikeste
abisaajate ja toimingute juurdepääs sotsiaalfondi pakutavale rahastamisele
lihtsamaks ning võtta arvesse sotsiaalfondi toimingute eripära ja abisaajate
eri liike võrreldes teiste fondidega. Tagamaks, et lihtsustamise mõju jõuab
abisaajateni, tehakse määruse eelnõus ettepanek muuta lihtsustatud
kuluvõimaluste kasutamine ulatuslikumaks, muu hulgas muutes nende kasutamise
väiksemate toimingute puhul kohustuslikuks. Need sätted vähendavad abisaajate
ja korraldusasutuste halduskoormust, suurendavad sotsiaalfondi orienteeritust
tulemustele ja aitavad vähendada veamäära. Kehtestatakse ka konkreetsed sätted
rahastamisvahendite kohta, et julgustada liikmesriike ja piirkondi
sotsiaalfondi kasutama ja seega suurendada fondi suutlikkust rahastada
tööhõivet, haridust ja sotsiaalset kaasatust toetavaid tegevusi.
2011/0268 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega
tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006 EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU
NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artiklit 164, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,[9] olles edastanud seadusandliku akti eelnõu
liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomitee arvamust,[10] võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,[11] toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1)
Määrusega (EL) nr [...] on kehtestatud Euroopa
Sotsiaalfondi (edaspidi „sotsiaalfond”), Euroopa Regionaalarengu Fondi
(edaspidi „regionaalarengu fond”), Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa
Põllumajandusfondi ja Euroopa Kalandus- ja Merendusfondi tegevusraamistik ning
ühtlasi on selles konkreetsemalt sätestatud programmitöö, seire ja hindamise
ning juhtimise ja kontrollimise temaatilised eesmärgid, põhimõtted ja
eeskirjad. Seepärast tuleb täpsustada Euroopa Sotsiaalfondi ülesanded ja
tegevusulatus ning temaatiliste eesmärkide saavutamisega seotud asjaomased
investeerimisprioriteedid; samuti tuleb kehtestada konkreetsed sätted selle
kohta, millist liiki tegevust võib sotsiaalfondist rahastada. (2)
Sotsiaalfond peaks parandama tööhõivevõimalusi,
edendama haridust ja elukestvat õpet ning arendama aktiivse kaasamise
poliitikat kooskõlas nende ülesannetega, mis on sotsiaalfondile pandud
aluslepingu artikliga 162, et seeläbi aidata kaasa majanduslikule, sotsiaalsele
ja territoriaalsele ühtekuuluvusele vastavalt aluslepingu artiklile 174.
Vastavalt aluslepingu artiklile 9 peaks sotsiaalfond võtma arvesse kõrge
tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse
tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse
kõrge tasemega seotud nõudeid. (3)
17. juuni 2010. aasta Euroopa Ülemkogul tehti
ettepanek, et kõik ühised poliitikasuunad, sealhulgas ka ühtekuuluvuspoliitika,
peaksid toetama Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava
majanduskasvu strateegiat[12].
Et tagada sotsiaalfondi täielik kooskõla nimetatud strateegia eesmärkidega,
eelkõige tööhõive, hariduse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemise valdkonnas, peaks
sotsiaalfond toetama liikmesriike nende ja ELi majanduspoliitika üldsuuniseid
käsitlevate soovituste ja liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniseid
käsitlevate nõukogu otsuste rakendamisel, mis on vastu võetud aluslepingu
artikli 121 ja artikli 148 lõike 4 põhjal. Samuti peaks ta kaasa aitama
juhtalgatuste rakendamisele. pöörates erilist tähelepanu järgmistele
juhtalgatustele: „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava”,[13] „Noorte
liikuvus”[14]
ja „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm”[15]. Lisaks
toetab ta ka „Digitaalarengu tegevuskava”[16] ja „Innovatiivse liidu”[17]
algatusi. (4)
Euroopa Liidu ees seisavad struktuursed probleemid,
mis tulenevad majanduse üleilmastumisest, tehnoloogilistest muutustest ja
tööjõu vananemisest ning üha suurenevast oskuste ja tööjõu puudusest mõnedes
sektorites ja piirkondades. Nende nähtuste mõju on veelgi süvendanud hiljutine
majandus- ja finantskriis, mille tulemusena suurenes tööpuudus eriti noorte ja
muude haavatavas olukorras olevate inimeste (nt sisserännanud) seas.
Sotsiaalfond peaks püüdma parandada tööhõivet ja toetama tööjõu liikuvust,
investeerima haridusse, oskustesse ja elukestvasse õppesse, edendama
sotsiaalset kaasatust ja võitlema vaesusega. Edendades tööturgude paremat
toimimist töötajate riikidevahelise liikuvuse kaudu, peaks sotsiaalfond toetama
eelkõige Euroopa tööturuasutuste süsteemi (EURESe tegevus) seoses töölevõtmise
ja sellega seotud teabe, nõustamis- ja juhendamisteenustega nii riiklikul kui
ka piiriülesel tasandil. (5)
Lisaks neile prioriteetidele tuleks majanduskasvu
suurendamise ja tööhõivevõimaluste lisamise huvides muuta vähem arenenud
piirkondades ja liikmesriikides avalik haldus tõhusamaks ja suurendada nende
sidusrühmade institutsionaalset suutlikkust, kes tegelevad tööhõive-, majandus-
ja sotsiaalpoliitikaga. (6)
Samas on oluline toetada Euroopa väikeste ja
keskmise suurusega ettevõtete arengut ja konkurentsivõimet ning tagada, et
inimesed suudaksid asjaomaste oskuste omandamise ja elukestva õppe võimaluste
toel kohaneda selliste uute nähtustega nagu liikumine teadmistepõhise majanduse
suunas, digitaalarengu tegevuskava, üleminek vähese CO2-heitega ja
energiatõhusale majandusele. Oma esmatähtsate temaatiliste eesmärkide
saavutamise kaudu saaks sotsiaalfond aidata kaasa nende ülesannetega
toimetulemisele. Seoses sellega peaks sotsiaalfond toetama tööjõu liikumist
rohelisematesse valdkondadesse ja ametitesse, eelkõige energiatõhususe,
taastuvenergia ja säästva transpordi sektorites, võttes arvesse ELi kavatsust
suurendada eri poliitikavaldkondade osaluse kaudu kliimaküsimuste
peavoolustamise osa ELi eelarves vähemalt 20 protsendini. (7)
Sotsiaalfond peaks andma oma panuse Euroopa 2020.
aasta strateegia elluviimisse ja tagama, et abi suunatakse suures osas ELi
prioriteetsetesse valdkondadesse. Eelkõige peaks sotsiaalfond suurendama
toetust sotsiaalse tõrjutuse ja vaesusega võitlemisele spetsiaalselt selleks
ettenähtud miinimumeraldiste kasutamisega. Fondi antava toetuse puhul
kasutatavate investeerimisprioriteetide valik ja arv peaks olema piiratud
vastavalt toetatavate piirkondade arengutasemele.. (8)
Sotsiaalfondist toetust saanud tegevusega Euroopa
tasandil saavutatud tulemuste hoolika seire ja parema hindamise tagamiseks
tuleks kehtestada väljundi- ja tulemusnäitajate ühine kogum. (9)
Sotsiaalfondi toetatavate meetmete tõhus ja
tulemuslik rakendamine tugineb heale valitsemistavale ja kõikide asjaomaste
territoriaalsete ja sotsiaalmajanduslike osalejate, eriti sotsiaalpartnerite ja
valitsusväliste organisatsioonide vahelisele partnerlusele. Seepärast peaksid
liikmesriigid julgustama sotsiaalpartnerite ja valitsusväliste
organisatsioonide osalust sotsiaalfondi tegevuse elluviimises. (10)
Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama, et
sotsiaalfondi rahastatavate prioriteetide elluviimine aitab edendada naiste ja
meeste võrdõiguslikkust vastavalt aluslepingu artiklile 8. Hindamine on
näidanud, kui oluline on võtta programmide kõigi mõõtmete juures arvesse soo
aspekti, tagades samas, et soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks võetakse ka
konkreetseid meetmeid. (11)
Vastavalt aluslepingu artiklile 10 peaks
sotsiaalfondist rahastatavate prioriteetide rakendamine toetama võitlust
diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või
veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Sotsiaalfond peaks
toetama ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist tulenevate kohustuste
täitmist muu hulgas seoses hariduse, töö ja tööhõive ning juurdepääsetavusega.
Samuti peaks sotsiaalfond aitama kaasa teenuste viimisele hooldusasutustest
kogukondlikule tasandile. (12)
Selleks et kohandada poliitikat vastavalt
sotsiaalsetele muutustele ning julgustada ja toetada innovatiivset sotsiaalset
ettevõtlust, on oluline toetada sotsiaalset innovatsiooni. Poliitika
tulemuslikkuse parandamiseks on väga oluline, et innovaatilisi lahendusi
katsetataks ja hinnataks enne nende ulatuslikumat kasutuselevõttu, ja seetõttu
on sel puhul õigustatud eritoetuste andmine sotsiaalfondist. (13)
Riikidevahelisel koostööl on märkimisväärne
lisaväärtus ning tugevdada tuleks komisjoni kui kogemuste vahetusele
kaasaaitaja ja asjaomaste algatuste elluviimise koordineerija rolli. (14)
Selleks, et viia ellu Euroopa 2020. aasta
strateegia ja selle peamised eesmärgid, tuleb kaasata piirkondlikud ja
kohalikud sidusrühmad. Piirkondlike ja kohalike ametivõimude, linnade,
sotsiaalpartnerite ja valitsusväliste organisatsioonide aktiivsemaks
kaasamiseks programmide rakendamisse võib kasutada ja toetada piirkondlikke
pakte, tööhõive ja sotsiaalse kaasamise kohalikke algatusi, kogukondlikult
juhitud kohaliku arengu strateegiaid ja säästva linnaarengu strateegiaid. (15)
Määruses (EL) nr [...] on sätestatud, et kulude
abikõlblikkuse reeglid tuleb kindlaks määrata riiklikul tasemel teatavate
eranditega, milleks on vaja kehtestada sotsiaalfondi käsitlevad erisätted. (16)
Sotsiaalfondi kasutamise lihtsamaks muutmise ja
vigade esinemise ohu vähendamise huvides ning arvestades fondist toetatava
tegevuse eripära, on otstarbekas kehtestada sätted, mis täiendavad määruse (EL)
nr [...] artikleid 57 ja 58. (17)
Liikmesriike ja piirkondi tuleks julgustada
kasutama sotsiaalfondi rahastamisvahendite kaudu, et toetada näiteks tudengeid,
töökohtade loomist, tööjõu liikuvust, sotsiaalset kaasatust ja sotsiaalset
ettevõtlust. (18)
Komisjonile tuleks delegeerida ELi toimimise
lepingu artikli 290 kohane õigus võtta vastu õigusakte, et kehtestada
ühikukulude astmestiku ja ühekordsete maksete määratlused ja nendega seotud
maksimumsummad vastavalt toiminguliikidele ning määratleda poliitikavaldkonna
põhiste garantiide konkreetsed eeskirjad ja tingimused. Eriti tähtis on, et
komisjon peaks ettevalmistustööde ajal asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas
ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel
peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning
nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. (19)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta
määrus (EL) nr 1081/2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega
tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1784/1999,[18]
asendatakse käesoleva määrusega. Seega tuleks nimetatud määrus kehtetuks
tunnistada, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: I peatükk
Üldsätted Artikkel 1
Reguleerimisese Käesolev määrus kehtestab Euroopa
Sotsiaalfondi (ESF, edaspidi „sotsiaalfond”) ülesanded, fondist antava abi
ulatuse, erisätted ja abikõlblike kulude liigid. Artikkel 2
Ülesanne 1.
Sotsiaalfond edendab tööhõive ja töökvaliteedi
kõrget taset, toetab töötajate geograafilist ja tööalast liikuvust, aitab neil
kohaneda muudatustega, julgustab kõrgetasemelist haridust ja koolitust, edendab
soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja mittediskrimineerimist,
suurendab sotsiaalset kaasatust ja võitleb vaesusega, aidates seeläbi kaasa ELi
prioriteetide saavutamisele majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse
ühtekuuluvuse süvendamise vallas. 2.
Selleks toetab ta liikmesriike Euroopa 2020. aasta
aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia prioriteetide ja
peamiste eesmärkide saavutamisel. Sotsiaalfond toetab poliitika ja meetmete
kavandamist ja rakendamist, võttes arvesse liikmesriikide majandus- ja
tööhõivepoliitika koondsuuniseid[19]
ja nõukogu soovitusi riiklike reformikavade kohta. 3.
Sotsiaalfond on rahvale kasulik, aidates muu hulgas
selliseid ebasoodsas olukorras olevaid inimesi nagu pikaajalised töötud,
puuetega inimesed, sisserändajad, rahvusvähemused, marginaliseeritud kogukonnad
ja sotsiaalse tõrjutusega kokkupuutuvad inimesed. Samuti toetab sotsiaalfond
ettevõtteid, süsteeme ja struktuure, et aidata neil kohaneda uute ülesannetega
ning edendada häid valitsemistavasid ja reformide elluviimist eelkõige
tööhõive, hariduse ja sotsiaalpoliitika vallas. Artikkel 3
Toetuse kasutusala 1.
Sotsiaalfondist toetatakse järgmisi
investeerimisprioriteete allpool loetletud temaatiliste eesmärkide kaupa ja
kooskõlas määruse (EL) nr [...] artikliga 9. (a)
Tööhõive ja tööjõu liikuvuse parandamine järgmiste
vahenditega: i) tööotsijate ja tööturult eemalejäänud
inimeste juurdepääs töösaamisvõimalustele, sealhulgas kohaliku tähtsusega
tööhõivealgatused, ning tööalase liikuvuse toetamine; ii) selliste noorte jätkusuutlik
integreerimine tööturule, kes ei ole hõivatud töö, õppetegevuse ega
koolitusega; iii) töö füüsilisest isikust ettevõtjana,
ettevõtlus ja ettevõtete loomine; iv) naiste ja meeste võrdõiguslikkus ning
töö- ja eraelu ühitamine; v) töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate
kohanemine muudatusega; vi) vananemine aktiivse ja tervena; vii) tööturuasutuste moderniseerimine ja
tugevdamine, sh tööjõu riikidevahelise liikuvuse parandamisele suunatud
tegevus. (b)
Investeerimine haridusse, oskustesse ja
elukestvasse õppesse järgmiste vahenditega: i) koolist väljalangemise vähendamine ning
juurdepääsu hõlbustamine kvaliteetsele haridusele nii koolieelsetes
lasteasutustes kui ka põhi- ja keskkoolis; ii) kolmanda taseme või samaväärse hariduse
kvaliteedi, tulemuslikkuse ja avatuse parandamine, et suurendada osalust ja
parandada haridustaset; iii) parem juurdepääs elukestvale õppele,
tööjõu oskuste ja pädevuse suurendamine ning haridus- ja koolitussüsteemide
parem vastavus tööturu vajadustele. (c)
Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse vastu
võitlemine järgmiste vahenditega: i) aktiivne kaasamine; ii) marginaliseerunud kogukondade, näiteks
romade, integreerimine; iii) soo, rassilise või etnilise päritolu,
usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel
toimuva diskrimineerimise tõkestamine; iv) juurdepääsu parandamine taskukohastele,
jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas tervishoiuteenustele
ja üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele; v) sotsiaalmajanduse ja sotsiaalselt
teadliku ettevõtluse edendamine; vi) kogukondlikult juhitavad kohaliku arengu
strateegiad. (d)
Institutsionaalse suutlikkuse parandamine ja
avaliku halduse tõhustamine järgmiste vahenditega: i) investeeringud institutsionaalsesse
suutlikkusse ning avaliku halduse ja avalike teenuste tõhususse, pidades silmas
reforme, paremat õiguslikku reguleerimist ja head haldustava.
Seda investeerimisprioriteeti saab kasutada ainult nende liikmesriikide
territooriumil, kus on vähemalt üks määruse (EL) nr [...] artikli 82 lõike 2
punktis a määratletud NUTS 2. taseme piirkond, ja liikmesriikides, kes võivad
saada toetust ühtekuuluvusfondist; ii) tööhõive-, majandus- ja
sotsiaalpoliitika elluviimisega tegelevate sidusrühmade suutlikkuse
suurendamine ning riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi reforme toetavad
sektoripõhised ja territoriaalsed paktid. 2.
Lõikes 1 loetletud investeerimisprioriteetide kaudu
aitab sotsiaalfond kaasa ka muudele määruse (EL) nr [...] artiklis 9 nimetatud
temaatilistele eesmärkidele eelkõige: (a)
toetades üleminekut vähese CO2-heitega,
kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele, ressursitõhusale ja keskkonda
säästvale majandusele haridus- ja koolitussüsteemide reformiga, oskuste ja
kvalifikatsioonide kohandamise, tööjõu kutseoskuste parandamise ning uute töökohtade
loomisega keskkonna ja energeetikaga seotud sektorites; (b)
parandades info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
kättesaadavust, kasutatavust ja kvaliteeti digitaalse kirjaoskuse arendamise
ning e-kaasatusse, e-oskustesse ja nendega seotud ettevõtlusoskustesse
investeerimisega; (c)
tugevdades teadusuuringuid, tehnoloogia arengut ja
innovatsiooni kraadiõppe arendamise, teadlaste koolitamise ning kõrgkoolide,
uurimis- ja tehnoloogiakeskuste ja ettevõtete vaheliste võrgustike ja
partnerluste loomisega; (d)
parandades väikeste ja keskmise suurusega
ettevõtete konkurentsivõimet ettevõtete ja töötajate kohanemisvõime edendamise
ja suuremate investeeringute abil inimkapitali. Artikkel 4
Järjepidevus ja temaatiline
kontsentratsioon 1.
Liikmesriigid tagavad, et rakenduskavades kirjeldatud
strateegia ja tegevus on järjepidevad ja keskenduvad riiklikes reformikavades
ja ELi toimimise lepingu artikli 148 lõike 4 kohaselt esitatud asjaomastes
nõukogu soovitustes määratletud küsimustele, et aidata kaasa Euroopa 2020.
aasta strateegia peamiste eesmärkide saavutamisele tööhõive, hariduse ja
vaesusega võitlemise valdkonnas. 2.
Vähemalt 20 % kõigist sotsiaalfondi
vahenditest igas liikmesriigis eraldatakse määruse (EL) nr [...] artikli 9
lõikes 9 sätestatud temaatilise eesmärgi „sotsiaalse kaasatuse edendamine ning
vaesuse vastu võitlemine” saavutamiseks. 3.
Liikmesriigid püüavad saavutada vahendite
koondumise teatavatesse teemavaldkondadesse vastavalt järgmistele tingimustele: (a)
arenenumates piirkondades koondavad liikmesriigid
80 % iga rakenduskava eraldistest kuni neljale artikli 3 lõikes 1 osutatud
investeerimisprioriteedile; (b)
üleminekupiirkondades koondavad liikmesriigid
70 % iga rakenduskava eraldistest kuni neljale artikli 3 lõikes 1 osutatud
investeerimisprioriteedile; (c)
vähem arenenud piirkondades koondavad liikmesriigid
60 % iga rakenduskava eraldistest kuni neljale artikli 3 lõikes 1 osutatud
investeerimisprioriteedile. Artikkel 5
Näitajad 1.
Käesoleva määruse lisas sätestatud näitajaid ja
programmispetsiifilisi näitajaid kasutatakse kooskõlas määruse (EL) nr [...]
artikli 24 lõikega 3 ja artikli 87 lõike 2 punkti b alapunktiga ii. Kõiki
näitajaid väljendatakse absoluutarvudes.
Ühised ja programmispetsiifilised väljundinäitajad viitavad osaliselt või
täielikult elluviidud tegevusele. Kui see on toetatud tegevuse laadist
johtuvalt otstarbekas, kehtestatakse aastaks 2022 kumulatiivsed koguselised
sihtnäitajad. Baasnäitajaks võetakse null.
Ühised ja programmispetsiifilised tulemusnäitajad kirjeldavad prioriteetseid
suundi või prioriteetsete suundade raames kehtestatud alaprioriteete.
Baasnäitajad toetuvad värskeimatele kättesaadavatele andmetele. 2022. aastaks
kehtestatakse kumulatiivsed koguselised sihtnäitajad. 2.
Iga-aastase rakendamisaruandega samal ajal esitab
korraldusasutus elektrooniliselt struktureeritud andmed iga
investeerimisprioriteedi kohta. Andmed tuleb esitada kategooriatesse jaotamise
ning väljundi- ja tulemusnäitajate kohta. II peatükk
Kavandamise ja rakendamise erisätted Artikkel 6
Partnerite kaasamine 1.
Sotsiaalpartnerite ja teiste sidusrühmade, eelkõige
valitsusväliste organisatsioonide kaasamine rakenduskavade rakendamisse
vastavalt määruse (EL) nr [...] artiklile 5, võib toimuda määruse (EL) nr [...]
artikli 112 lõikes 7 osutatud üldiste toetuste kaudu. Sellisel juhul
määratletakse rakenduskavas see programmi osa, mida üldine toetus puudutab,
sealhulgas iga prioriteese suuna esialgne rahaline eraldis. 2.
Et soodustada sotsiaalpartnerite piisavat osalemist
sotsiaalfondi toetatavas tegevuses, tagavad rakenduskava korraldusasutused
määruse (EL) nr [...] artikli 82 lõike 2 punktis a määratletud piirkonnas või
liikmesriigis, kes võib saada toetust ühtekuuluvusfondist, et sotsiaalfondi
vahenditest eraldatakse asjakohane summa suutlikkuse suurendamiseks koolituse,
võrgustikutöö, sotsiaalse dialoogi tugevdamise ja sotsiaalpartnerite
ühistegevuse kaudu. 3.
Et soodustada valitsusväliste organisatsioonide
piisavat osalemist sotsiaalfondi toetatavas tegevuses ja nende juurdepääsu
sellele eelkõige sotsiaalse kaasatuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete
võimaluste valdkonnas, tagavad rakenduskava korraldusasutused määruse (EL) nr
[...] artikli 82 lõike 2 punktis a määratletud piirkonnas või liikmesriigis,
kes võib saada toetust ühtekuuluvusfondist, et sotsiaalfondi vahenditest
eraldatakse asjakohane summa valitsusväliste organisatsioonide suutlikkuse
suurendamiseks. Artikkel 7
Naiste ja meeste vahelise
võrdõiguslikkuse edendamine Liikmesriigid ja komisjon edendavad naiste ja
meeste vahelist võrdõiguslikkust määruse (EL) nr [...] artiklis 7 osutatud
peavoolustamise kaudu ja toetudes konkreetsetele artikli 3 lõike 1 punkti a
alapunktis iv osutatud sihipärastele meetmetele, et seeläbi eelkõige suurendada
naiste püsivat osalust ja edu tööhõives, vähendada tööturul esinevat soopõhist
segregatsiooni, võidelda sooliste stereotüüpidega hariduses ja koolituses ning
toetada meeste ja naiste töö- ja eraelu ühitamist. Artikkel 8
Võrdsete võimaluste ja
mittediskrimineerimise edendamine Liikmesriigid ja komisjon edendavad kõikide
inimeste võrdseid võimalusi, sh puuetega inimeste juurdepääsu
mittediskrimineerimise põhimõtte peavoolustamise kaudu, nagu on osutatud
määruse (EL) nr [...] artiklis 7, ja kasutades selleks artiklis 3 (eelkõige
artikli 3 lõike 1 punkti c alapunktis iii) osutatud investeerimisprioriteetide
raames toimuvat konkreetset tegevust. Selline tegevus on suunatud inimestele,
keda ähvardab diskrimineerimisoht, ja puuetega inimestele, et suurendada nende
osalust tööturul, parandada nende sotsiaalset kaasatust, vähendada
haridustaseme ja tervisliku seisundi ebavõrdsust ja hõlbustada pakutavate
teenuste viimist hooldusasutustest kogukondlikule tasandile. Artikkel 9
Sotsiaalne innovatsioon 1.
Sotsiaalfond aitab kaasa sotsiaalsele
innovatsioonile kõigis sotsiaalfondi pädevusse kuuluvates valdkondades
vastavalt käesoleva määruse artiklile 3, eelkõige selleks, et katsetada
innovaatilisi lahendusi ja võtta neid ulatuslikumalt kasutusele sotsiaalsete
vajadustega toimetuleku huvides. 2.
Liikmesriigid määravad oma konkreetsetele
vajadustele vastavad sotsiaalse innovatsiooni teemad kindlaks oma
rakenduskavades. 3.
Komisjon aitab kaasa sotsiaalse innovatsiooni alase
suutlikkuse loomisele eelkõige sellega, et toetab vastastikust õppimist,
võrgustike loomist ning heade tavade ja meetodite levitamist. Artikkel 10
Riikidevaheline koostöö 1.
Liikmesriigid toetavad riikidevahelist koostööd, et
edendada üksteiselt õppimist ja seega suurendada sotsiaalfondi toetatava
poliitika tõhusust. Riikidevahelises koostöös peab osalema koostööpartnereid
vähemalt kahest liikmesriigist. 2.
Liikmesriigid võivad valida riikidevahelise koostöö
teemad loetelust, mille esitab komisjon ja mida toetab sotsiaalfondi komitee. 3.
Komisjon hõlbustab riikidevahelist koostööd lõikes
2 osutatud teemadel üksteiselt õppimise ning koordineeritud või ühistegevusega.
Eelkõige võtab komisjon kasutusele ELi tasemel tegutseva platvormi, mis
hõlbustab kogemuste vahetust, suutlikkuse suurendamist ja võrgustikutööd, aga
ka sellise tegevuse tulemuste levitamist. Lisaks töötab komisjon
riikidevahelise koostöö lihtsustamise huvides välja koordineeritud
rakendusraamistiku, mis hõlmab ühiseid kõlblikkuskriteeriume, tegevuse liike ja
ajastust ning ühist lähenemist seirele ja hindamisele. Artikkel 11
Fondispetsiifilised sätted
rakenduskavade jaoks 1.
Erandina määruse (EL) nr [...] artikli 87 lõikest 1
võib rakenduskavades näha ette prioriteetsed suunad artiklites 9 ja 10 osutatud
sotsiaalse innovatsiooni ja riikidevahelise koostöö elluviimiseks. 2. Erandina määruse (EL) nr
[...] artikli 109 lõikest 3 suurendatakse prioriteetse suuna kaasrahastamise maksimummäära
kümne protsendipunkt võrra, kuid mitte üle 100%, kui kogu prioriteetne suund on
pühendatud sotsiaalsele innovatsioonile või riikidevahelisele koostööle või
nende kahe kombinatsioonile. 3. Lisaks määruse (EL) nr [...]
artikli 87 lõikes 3 sätestatule sisaldavad rakenduskavad ka seda, milline on
kavandatud sotsiaalfondi toetatavate tegevuste panus: (a)
määruse (EL) nr [...] artikli 9 lõigetes 1–7
loetletud temaatilistesse eesmärkidesse prioriteetse suuna kaupa vastavalt
vajadusele; (b)
artiklites 9 ja 10 osutatud sotsiaalsesse
innovatsiooni ja riikidevahelisse koostöösse, kui neid teemasid ei kata juba
spetsiaalselt sellele pühendatud prioriteetne suund. Artikkel 12
Territooriumide eripära
käsitlemise erisätted 1. Sotsiaalfond võib toetada
määruse (EL) nr [...] artiklis 28 osutatud kogukondlikult juhitavaid kohaliku
arengu strateegiaid, territoriaalseid pakte ja tööhõive, hariduse ja sotsiaalse
kaasamise kohalikke algatusi, aga ka määruse (EL) nr [...] artiklis 99 osutatud
integreeritud territoriaalseid investeeringuid. 2. Täiendamaks määruse (EL) nr
[ERF] artiklis 7 osutatud regionaalarengu fondi sekkumisi, võib sotsiaalfond
toetada säästvat linnaarengut strateegiatega, millega nähakse ette
integreeritud tegutsemine, et tulla toime majanduslike, keskkondlike ja
sotsiaalsete ülesannetega, mis mõjutavad partnerluslepingus loetletud linnu. III peatükk
Finantsjuhtimise erisätted Artikkel 13
Kulude abikõlblikkus 1.
Sotsiaalfondist toetatakse selliste abikõlblike
kulude rahastamist, mis olenemata määruse (EL) nr [...] artikli 109 lõike 2
punktist b võivad hõlmata tööandjate ja töötajate mis tahes ühiselt moodustatud
rahalisi ressursse. 2.
Erandina määruse (EL) nr [...] artikli 60 lõikest 2
võib sotsiaalfond toetada selliste toimingute kulusid, mis leiavad aset
väljaspool programmiala, kuid toimuvad siiski Euroopa Liidus, kui täidetud on
kaks järgmist tingimust: (a)
toimingust on programmialale kasu; (b)
programmiga tegelevate ametisasutuste kohustustuste
eest seoses toimingu juhtimise, kontrollimise ja auditeerimisega vastutavad need
programmi eest vastutavad ametiasutused, kelle alluvuses kõnealust toimingut
toetatakse, kuid samuti võivad nad sõlmida kokkuleppe selle liikmesriigi
ametiasutustega, kus toiming ellu viiakse, tingimusel et lõike 2 punktis a
osutatud tingimused ja toimingu juhtimise, kontrollimise ja auditeerimisega
seotud kohustused on täidetud. 3.
Lisaks määruse (EL) nr [...] artikli 59 lõikes 3
osutatud kuludele ei ole sotsiaalfondi toetuse saamiseks kõlblikud ka
infrastruktuuri, maa ja kinnisvara ostmine. 4.
Mitterahaline panus toetuste ja töötasudena, mida
tegevuses osalejatele maksab kolmas osapool, võib olla kõlblik sotsiaalfondist
toetuse saamiseks, kui sellise panuse väärtus ei ületa kolmanda osapoole kantud
kulusid ning see on tehtud riigisisest eeskirjade, sh raamatupidamiseeskirjade
kohaselt. Artikkel 14
Lihtsustatud kuluvõimalused 1.
Lisaks artiklis 57 osutatud meetoditele võib
komisjon hüvitada liikmesriikide tasutud kulud, lähtudes komisjoni määratletud
ühikukulude astmestikest ja ühekordsetest maksetest. Selliselt arvutatud
summasid käsitatakse abisaajatele makstava riigi toetusena ning see loetakse
määruse (EL) nr [...] kohaldamisel abikõlblikuks kuluks. Selleks volitatakse komisjoni võtma kooskõlas
artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte hõlmatud tegevuste liikide kohta,
ühikukulude astmestiku ja ühekordsete summade määratlused ning nende
maksimumsummad, mida võib kohandada vastavalt kohaldatavatele ühiselt
kokkulepitud meetoditele. Finantsauditi ainueesmärk on kontrollida, kas on
täidetud tingimused komisjonipoolseks hüvitamiseks ühikukulude astmestike ja
ühekordsete maksete põhjal. Selliste rahastamisvormide korral võib liikmesriik
toimingu toetamiseks kohaldada oma raamatupidamistavasid. Käesoleva määruse ja
määruse (EL) nr […] kohaldamisel ei auditeeri auditeerimisasutus ega komisjon
selliseid raamatupidamistavasid ega neist tulenevaid summasid. 2.
Vastavalt määruse (EL) nr [...] artikli 57 lõike 1
punktile d ja lõike 4 punktile d, võib abikõlblikest otsestest
personalikuludest kuni 40 % suuruse kindla summa kasutada toimingu ülejäänud
abikõlblike kulude katmiseks. 3.
Kui riigi toetus ei ole suurem kui 100 000
eurot, võib abikõlblike toimingukulude põhjal hüvitatud toetused, mis
määratletakse kindlasummalise rahastamise, ühikukulude astmestiku ja ühekordse
maksena, mida on nimetatud määruse (EL) nr [...] artikli 57 lõikes 1, arvutada
iga üksikjuhtumi puhul eraldi, lähtudes korraldava asutusega eelnevalt
kokkulepitud esialgsest eelarvest. 4.
Toetusi, mille puhul riigi toetus ulatub kuni
50 000 euroni, antakse ühekordse makse või ühikukulude astmestikuna, välja
arvatud riigiabi kava raames toetust saavate toimingute puhul.
Artikkel 15
Rahastamisvahendid 1.
Vastavalt määruse (EL) nr [...] artiklile 32 võib
sotsiaalfond toetada tema pädevusse kuuluvaid tegevusi ja poliitikat
rahastamisvahendite (näiteks riskijagamiskavad, aktsiate ja võlakirjade
tagatisfondid, haldusfondid ja laenufondid) kaudu. 2.
Sotsiaalfondi võib kasutada selleks, et parandada
riiklikul ja piirkondlikul tasandil selliste riigi- ja eraõiguslike asutuste juurdepääsu
kapitaliturgudele, kes tegelevad sotsiaalfondi ja rakenduskava pädevusse
kuuluva tegevuse või poliitika elluviimisega sotsiaalfondi poliitikavaldkonna
põhiste garantiide kaudu, eeldusel et komisjon annab selleks oma heakskiidu.. Komisjoni volitatakse võtma vastu delegeeritud
õigusakte kooskõlas artikliga 16, et määratleda liikmesriikide avalduste
konkreetsed eeskirjad ja tingimused, muu hulgas poliitikavaldkonna põhiste
garantiide piirmäärad, tagades eelkõige, et nende kasutamine ei too riigiasutuste
jaoks kaasa ülemääraseid võlgu. Komisjon hindab iga avaldust ning kiidab heaks iga
sotsiaalfondi poliitikavaldkonna põhise garantii, tingimusel et see kuulub
määruse (EL) nr […] artiklis 87 osutatud rakenduskava alla ja on kooskõlas
kehtestatud konkreetsete eeskirjade ja tingimustega.
IV peatükk
Volituste delegeerimine ja lõppsätted Artikkel 16
Volituste delegeerimine 1.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud
õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2.
Artikli 14 lõikes 1 ja artikli 15 lõikes 2 osutatud
volitused delegeeritakse kindlaksmääramata ajaks alates 1. jaanuarist 2014. 3.
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 14
lõike 1 esimeses lõigus ja artikli 15 lõike 2 teises lõigus osutatud volituste
delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse
otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval
pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud
hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide
kehtivust. 4.
Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu
võtnud, teeb ta selle üheaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 5.
Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud
kooskõlas artikli 14 lõike 1 esimese lõigu ja artikli 15 lõike 2 teise lõiguga,
jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud
vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa
Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne
nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse
vastuväiteid esitada. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või
nõukogu taotluse korral kahe kuu võrra pikendada. Artikkel 17
Kehtetuks tunnistamine Määrus (EÜ)
nr 1081/2006 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele
tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele. Artikkel 18
Läbivaatamisklausel Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad
käesoleva määruse läbi 31. detsembriks 2020 asutamislepingu artiklis 164
sätestatud korras. Artikkel 19
Jõustumine Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu
Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja
vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu
nimel President eesistuja LISA
Sotsiaalfondi investeeringute ühised väljundi- ja tulemusnäitajad (1)
Ühised väljundinäitajad osalejate kohta Osalejad[20] tähendavad isikuid, kes saavad
sotsiaalfondi investeeringust otseselt kasu, keda on võimalik kindlaks teha,
kellelt saab küsida, millised on nende omadused, ja kelle puhul on ette nähtud
konkreetsed kulud. Teisi abisaajaid ei tohiks lugeda osalejateks. · töötud, sh pikaajalised töötud* · pikaajalised töötud** · tööturult eemalejäänud* · tööturult eemalejäänud isikud, kes ei saa haridust ega koolitust* · töötavad isikud, sh füüsilisest isikust ettevõtjad* · nooremad kui 25aastased* · vanemad kui 54aastased* · algharidusega (ISCED 1) või põhiharidusega (ISCED 2)* · keskhariduse (ISCED 3) või keskhariduse järgse teise taseme haridusega
(ISCED 4)* · kolmanda taseme haridusega (ISCED 5 või 8)* · sisserändajad, teise riigi taustaga isikud, vähemused (sh marginaliseeritud
kogukonnad, nt romad)** · puuetega inimesed** · muud ebasoodsas olukorras olevad inimesed** Osalejate koguarv arvutatakse automaatselt
väljundinäitajate põhjal. Need andmed sotsiaalfondi toetatavas toimingus
osalejate kohta tuleb esitada määruse (EL) nr [...] artikli 44 lõigetes 1 ja 2
ja artikli 101 lõikes 1 osutatud iga-aastastes rakendamisaruannetes. Kõik
andmed tuleb esitada meeste ja naiste kohta eraldi.
(2)
Ühised väljundinäitajad juriidiliste isikute kohta · projektide arv, mille on osaliselt või täielikult viinud ellu
sotsiaalpartnerid või valitsusvälised organisatsioonid · haldus- ja ametiasutustele suunatud projektide arv · toetatavate mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arv Need andmed tuleb esitada määruse (EL) nr
[...] artikli 44 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 101 lõikes 1 osutatud
iga-aastastes rakendamisaruannetes.
(3)
Ühised lühiajaliste tulemuste näitajad osalejate
kohta · tööturult eemalejäänud osalejad, kes asusid pärast programmist
lahkumist uuesti tööd otsima · osalejad, kes asusid pärast programmist lahkumist haridust/koolitust
saama · osalejad, kes asusid pärast programmist lahkumist omandama
kutsekvalifikatsiooni · osalejad, kes läksid pärast programmist lahkumist tööle Need andmed tuleb esitada määruse (EL) nr
[...] artikli 44 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 101 lõikes 1 osutatud
iga-aastastes rakendamisaruannetes. Kõik andmed tuleb esitada meeste ja naiste
kohta eraldi.
(4)
Ühised pikaajaliste tulemuste näitajad osalejate
kohta · osalejad, kes töötavad 6 kuud pärast programmist lahkumist · osalejad, kes on 6 kuud pärast programmist lahkumist füüsilisest
isikust ettevõtjad · osalejad, kelle olukord tööturul on 6 kuud pärast programmist lahkumist
paranenud Need andmed tuleb esitada määruse (EL) nr
[...] artikli 44 lõikes 4 osutatud iga-aastastes rakendamisaruannetes. Andmed
tuleb koguda iga prioriteetse suuna või allprioriteedi representatiivsest
osalejate valimist. Valimi sisemine kehtivus tuleb tagada selliselt, et andmeid
saaks üldistada prioriteetse suuna või allprioriteedi tasemel. Kõik andmed
tuleb esitada meeste ja naiste kohta eraldi. [1] Viies
aruanne majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta, november
2010. [2] Komisjoni
teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele,
Regioonide Komiteele ja riikide parlamentidele: ELi eelarve läbivaatamine,
KOM(2010)700, 19.10.2010. [3] Komisjoni
teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele
ja Regioonide Komiteele: Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve,
KOM(2011) 500, 29.6.2011. [4] Komisjoni
talituste töödokument: „Results of the public consultation on the conclusions
of the fifth report on economic, social and territorial cohesion”, SEC(2011)
590 (lõplik), 13.5.2011. [5] Euroopa Parlamendi 7. oktoobri 2010. aasta resolutsioon
Euroopa Sotsiaalfondi tuleviku kohta, P7_TA(2010)0357
Euroopa Parlamendi 7. oktoobri 2010. aasta resolutsioon ELi ühtekuuluvus- ja
regionaalpoliitika kohta pärast 2013. aastat, P7_TA(2010)0356. [6] ELT C
132/8, 3.5.2011. [7] ELT C
166/08, 7.6.2011. [8] KOM(2010)
700, 19.10.2010. [9] ELT C, ,
lk . [10] ELT C, ,
lk . [11] ELT C, ,
lk . [12] KOM(2010)
2020 (lõplik), 3.3.2010. [13] KOM(2010) 682 (lõplik), 23.11.2010. [14] KOM(2010) 477 (lõplik), 15.9.2010. [15] KOM(2010) 758 (lõplik), 16.12.2010. [16] KOM(2010) 245 (lõplik), 26.8.2010. [17] KOM(2010)
546 (lõplik), 6.10.2010. [18] ELT L 210,
31.7.2006, lk 12. [19] Nõukogu
13. juuli 2010. aasta soovitus liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika
üldsuuniste kohta (ELT L 191, 23.7.2010, lk 28–34) ja nõukogu 21. oktoobri
2010. aasta otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (ELT L 308,
24.11.2010, lk 46–51). [20] Liikmesriikide
andmetöötluskord peab olema kooskõlas 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga
95/46 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete
vaba liikumise kohta, eelkõige selle direktiivi artiklitega 7 ja 8.
Tärniga (*) tähistatud näitajate kohaselt esitatud andmed on isiklikud andmed
nimetatud direktiivi artikli 7 tähenduses. Nende töötlemine on vajalik
vastutava töötleja seadusjärgse kohustuse täitmiseks (artikli 7 punkt c).
Vastutava töötleja mõiste on määratletud nimetatud direktiivi artiklis 2.
Kahe tärniga (**) tähistatud näitajate kohaselt esitatud andmed kuuluvad
erikategooriasse vastavalt nimetatud direktiivi artiklile 8. Võttes arvesse
sobivaid tagatisi, võivad liikmesriigid põhjustel, mis on seotud märkimisväärse
avaliku huviga, siseriikliku õiguse või järelevalveasutuse otsusega kehtestada
täiendavaid erandeid lisaks artikli 8 lõikega 2 ettenähtud eranditele (artikli
8 lõige 4).