SELETUSKIRI

Vastavalt nõukogu poolt antud volitustele [1] pidas Euroopa Komisjon Guinea-Bissau Vabariigiga läbirääkimisi Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahel 17. märtsil 2008 sõlmitud kalandussektori partnerluslepingu protokolli pikendamiseks. Nende läbirääkimiste tulemusena parafeeriti 15. juunil 2011. aastal uus protokoll.

Uue protokolli üle peetavad läbirääkimised lükkusid edasi Cotonou lepingu artikli 96 raames toimunud Euroopa Liidu ja Guinea-Bissau vahel 2011. aastal toimunud konsultatsioonide tõttu. Kuna aeg, mis jääb uue protokolli sõlmimiseks enne eelmise protokolli sõlmimist, on väga lühike, otsustasid kaks lepinguosalist sõlmida üheaastase protokolli, jättes nii piisavalt aega uue pikemat aega hõlmava protokolli võimaluste hindamiseks.

Uus protokoll hõlmab üheaastast ajavahemikku alates 16. juuni 2011. Selles pikendatakse varasema protokolli tähtaegu ning see sisaldab lisaks klauslit, mis võimaldab lepingu peatamist juhul kui ei järgita inimõigusi või demokraatia põhimõtteid.

Käesolevat menetlust alustati paralleelselt menetlustega, mis hõlmavad nõukogu otsust protokolli enda ajutise kohaldamise kohta Euroopa Parlamendi nõusolekul ja nõukogu määrust, milles käsitletakse kalapüügivõimaluste jaotamist liidu liikmesriikide vahel.

Lepingu protokolli peamine eesmärk on säilitada Euroopa Liidu laevade kalapüügivõimalused täiendavate võimaluste piires. Komisjon võttis muu hulgas aluseks välisekspertide teostatud järelhindamiste tulemused ja kõnealuse lepingu raames asutatud teaduskomitee arvamused.

Partnerluslepingu üldine eesmärk on tihendada koostööd Euroopa Liidu ja Guinea-Bissau Vabariigi vahel, et luua mõlema lepinguosalise huvides partnerlusraamistik jätkusuutliku kalanduspoliitika ja kalavarude vastutustundliku kasutuse väljaarendamiseks Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas.

Uus protokoll lähtub kahe lepinguosalise huvist tugevdada kalapüügisektoris koostööalast partnerlust, millega kaasneb ka vastavate finantsvahendite eraldamine. Selleks rõhutatakse vajadust luua investeeringute arendamiseks sobiv raamistik.

Protokolliga ettenähtud kogu rahaline toetus summas 7 500 000 eurot kogu perioodi vältel põhineb: a) kuni 27 kalapüügiloal tuunipüügilaevadele ja 8 800 brutotonnil traaleritele, 4 550 000 euro suurusel rahalisel toetusel ja b) 2 950 000 euro suurusel toetusel Guinea-Bissau Vabariigi kalanduspoliitika arengu toetuseks. Toetus vastab riikliku kalanduspoliitika eesmärkidele.

Nagu eelmise nii on ka käesoleva protokolliga ette nähtud kalapüügivõimalused järgmiste kategooriate puhul:

- krevetikülmutustraalerid: 4 400 brt/aastas;

- kala- ja peajalgsete külmutustraalerid: 4 400 brt/aastas;

- 23 tuuniseinerit / triivõngejadaga kalapüügilaeva;

- 14 ritvõngedega tuunipüügilaeva.

Sellest lähtuvalt teeb komisjon nõukogule ettepaneku võtta Euroopa Parlamendi nõusolekul uus protokoll oma otsusega vastu.

2011/0257 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise protokolli (millega määratakse kindlaks lepinguosaliste vahelise kehtiva kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõike 6 alapunktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi heakskiitu[2]

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu võttis 17. märtsil 2008 vastu määruse (EÜ) nr 241/2008, Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta[3].

(2) Liit on pidanud Guinea-Bissau Vabariigiga läbirääkimisi uue protokolli üle, millega nähakse ette liidu laevade kalapüügivõimalused Guinea-Bissau suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevates vetes.

(3) Nende läbirääkimiste tulemusena parafeeriti 15. juunil 2011 uus protokoll.

(4) Kõnealune uus protokoll allkirjastati otsuse …/2011/EL[4][5] alusel ning see kuulub ajutisele kohaldamisele alates 16. juunist 2011.

(5) Kõnealune protokoll tuleks sõlmida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Guinea-Bissau Vabariigi vaheline protokolli, millega määratakse kindlaks lepinguosaliste vahelise kehtiva Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus, kiidetakse liidu nimel heaks.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja esitab liidu nimel protokolli artiklis 14 sätestatud teatise, et väljendada liidu nõusolekut end protokolliga siduda[6].

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

PROTOKOLL Euroopa Liidu ja Guinea-Bissau Vabariigi vahel, millega määratakse kindlaks lepinguosaliste vahelise kehtiva kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

Artikkel 1 Kohaldamise ajavahemik ja kalapüügivõimalused

1. Lepingu artiklitega 5 ja 6 kehtestatud kalapüügivõimalused üheks aastaks alates 16. juunist 2011 on järgmised:

- koorikloomad ja põhjalähedased liigid

a) krevetikülmutustraalerid: 4 400 brt/aastas;

b) kala- ja peajalgsete külmutustraalerid: 4 400 brt/aastas;

- siirdekalade liigid (liigid, mis on loetletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta konventsiooni lisas 1)

c) tuunikülmutusseinerid ja triivõngejadaga kalapüügilaevad: 23 laeva;

d) ritvõngedega tuunipüügilaevad: 14 laeva;

2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 5 ja 6 kohaselt.

3. Lepingu artikli 6 kohaselt võivad Euroopa Liidu liikmesriigi lipu all sõitvad laevad Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas kala püüda vaid tingimusel, et neile on käesoleva protokolli raames ja selle lisas esitatud tingimustel väljastatud püügilitsents.

Artikkel 2 Rahaline toetus – makseviisid

1. Lepingu artikliga 7 ette nähtud rahaline toetus hõlmab protokolli artiklis 1 osutatud ajavahemikku ja selle suurus on 7 miljonit eurot.

2. Kui käesoleva protokolli artikli 1 lõike 1 taanetes a ja b sätestatud liidu laevadele ette nähtud kalapüügivõimaluste kasutamist suurendatakse, eraldab liit Guinea-Bissaule täiendava summa proportsionaalselt käesolevas protokollis sätestatud kalapüügivõimaluste piiresse jääva suurendamisega ja vastavalt kuni 1 miljon eurot aastas. Lepinguosalised lepivad ühiskomitees hiljemalt käesoleva protokolli jõustumisele järgneva kolme kuu jooksul kokku võrdlusperioodi, põhiindeksi ja maksekorra.

3. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 5, 6, 7, 8, 9, 11 ja 12 kohaselt.

4. Lõikes 1 kindlaks määratud rahalise toetuse maksab liit välja hiljemalt 15. märtsiks 2012.

5. Käesoleva protokolli artikli 8 kohaselt otsustatakse selle toetuse kasutamine Guinea-Bissau finantsseaduse raames ja on seega Guinea-Bissau ametiasutuste ainupädevuses.

6. Lõikes 1 osutatud summa lisandub 500 000 euro suurusele aastas makstavale liidu eritoetusele, mis on ette nähtud kalandustoodete sanitaar- ja fütosanitaarsüsteemi elluviimiseks. Vajaduse korral võivad lepinguosalised siiski otsustada eraldada eritoetuse ühe osa Guinea-Bissau kalapüügipiirkonna seire-, kontroll- ja järelevalvesüsteemi tõhustamiseks. Kõnealust toetust hallatakse käesoleva protokolli artikli 3 kohaselt.

7. Ilma et see piiraks käesoleva protokolli artikli 3 sätete kohaldamist, tasutakse lõikes 6 osutatud eritoetus hiljemalt 15. märtsiks 2012.

8. Käesoleva artikliga ette nähtud maksed kantakse Guinea-Bissau keskpangas avatud riigikassa arveldusarvele, mille andmed edastab ministeerium igal aastal.

Artikkel 3 Eritoetus kalandustoodete sanitaar- ja fütosanitaartingimuste parandamiseks ja kalanduse seire-, kontroll- ja järelevalvesüsteemi tõhustamiseks

1. Käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 6 osutatud liidu eritoetuse abil tuleb toetada eelkõige kalandussektori sanitaarnõuete elluviimist ja vajaduse korral ka Guinea-Bissau seire-, kontrolli- ja järelevalvepoliitikat.

2. Vastava summa haldamise eest vastutab Guinea-Bissau ning selle aluseks on lepinguosaliste ühisel kokkuleppel määratletud tegevused ja nendega seotud aastane kava.

3. Ilma et see piiraks lepinguosaliste poolt nende eesmärkide kindlaksmääramist ja vastavalt käesoleva protokolli artiklitele 8 ja 9 on lepinguosalised otsustanud keskenduda järgmisele:

a) tegevusele, mille eesmärk on parandada kalandustoodete sanitaar- ja fütosanitaartingimusi, sealhulgas pädeva ametiasutuse tõhustamine, vastavusseviimine CIPA normidega (ISO 9000), ametnike ettevalmistamine ja vajaliku õigusraamistiku vastavusseviimine;ja vajaduse korral

b) kalanduse seire-, kontroll- ja järelevalvetegevus, sealhulgas Guinea-Bissau vete järelevalve merelt ja õhust, kalalaevade satelliitseiresüsteemi (VMS) rakendamine, õigusraamistiku parandamine ning selle kohaldamine rikkumiste puhul.

4. Igal aastal esitatakse üksikasjalik aruanne heakskiitmiseks lepingu artikli 10 kohaselt moodustatud ühiskomiteele.

5. Liit jätab endale siiski õiguse katkestada käesoleva protokolli artikli 2 lõikega 6 ette nähtud eritoetuse maksmine alates protokolli esimesest aastast, kui esineb lahkarvamusi tegevuse kavandamisel või kui saavutatud tulemused ei vasta kavandatutele, välja arvatud eriolukorrad.

Artikkel 4 Teaduskoostöö

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas vastutustundlikku kalapüüki säästva majandamise põhimõtte alusel, edendades eelkõige vastutustundliku kalapüügi alast koostööd alampiirkonna tasemel ja eelkõige kalanduse alampiirkondliku komisjoni raames.

2. Käesoleva protokolli kehtivusajal teevad ühenduse ja Guinea-Bissau ametiasutused koostööd teatavate küsimuste uurimiseks, mis hõlmavad Guinea-Bissau kalapüügipiirkonna varude seisundi arengut; selleks tuleb vastavalt lepingu artikli 4 lõikele 1 korraldada vähemalt kord aastas ühise teaduskomitee nõupidamine. Kummagi lepinguosalise taotlusel ja käesoleva lepingu raames väljendatud vajaduste korral võib kokku kutsuda teisi kõnealuse teaduskomitee nõupidamisi.

3. Ühise teaduskomitee iga-aastase nõupidamise järelduste ja Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) ja Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) või mistahes muus piirkondliku või rahvusvahelise organisatsiooni (mille liikmed lepinguosalised on või kus nad on esindatud) otsuste ja soovituste alusel peavad lepinguosalised lepingu artikli 10 kohaselt moodustatud ühiskomitees nõu ning võtavad vajaduse korral ja vastastikusel kokkuleppel meetmeid kalavarude säästva majandamise tagamiseks.

Artikkel 5 Kalapüügivõimaluste läbivaatamine

1. Artiklis 1 kindlaks määratud kalapüügivõimalusi võib vastastikusel kokkuleppel suurendada tingimusel, et lepingu artikli 4 lõikes 2 osutatud teaduskohtumise arvamuse kohaselt ei kahjusta see suurendamine Guinea-Bissau varude säästlikku kasutamist. Sel juhul suurendatakse artikli 2 lõikes 1 osutatud rahalist toetust proportsionaalselt pro rata temporis põhimõttel. Euroopa Liidu makstav rahaline toetus ei tohi siiski ületada rohkem kui kahekordselt artikli 2 lõikes 1 osutatud summat.

2. Kui lepinguosalised otsustavad võtta artikli 4 lõikes 2 osutatud meetmeid, millega kaasneb artikliga 1 ette nähtud kalapüügivõimaluste vähendamine, vähendatakse rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel. Euroopa Liit võib, ilma et see piiraks käesoleva protokolli artikli 8 kohaldamist, peatada selle rahalise toetuse maksmise juhul, kui käesolevas protokollis sätestatud kalapüügivõimalust ei saa rakendada.

3. Kalapüügivõimaluste jaotamine eri laevakategooriate vahel võib samuti vastastikusel kokkuleppel, tingimusel et järgitakse ühise teaduskohtumise võimalikke soovitusi kalavarude haldamise osas, mida ümberjaotamine mõjutada võib. Kui see on kalapüügivõimaluste ümberjaotamiseks vajalik, lepivad lepinguosalised kokku rahalise toetuse kohandamises.

4. Lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud kalapüügivõimaluste muutmise üle otsustakse lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel lepingu artikli 10 kohaselt moodustatud ühiskomitees.

Artikkel 6 Uued kalapüügivõimalused ja katsepüük

1. Kui liidu laevad on huvitatud muust püügitegevusest kui on osutatud käesoleva protokolli artiklis 1, peab liit nende uute tegevuste võimaliku lubamise osas Guinea-Bissauga nõu. Sellisel juhul lepivad lepinguosalised kokku uusi kalapüügivõimalusi reguleerivates tingimustes ja teevad vajaduse korral protokollis ja selle lisas muudatusi.

2. Lepinguosalised võivad korraldada Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas katsepüügi kampaaniaid pärast lepingu artikliga 4 ette nähtud teaduskohtumise arvamust. Sel eesmärgil ja ühe lepinguosalise taotlusel konsulteerivad nad teineteisega ning määravad iga juhtumi puhul eraldi kindlaks uued varud, tingimused ja muud asjakohased näitajad.

3. Katsepüügi lubasid antakse uurimise eesmärgil kuni kuue kuu pikkuseks ajavahemikuks.

4. Kui lepinguosalised leiavad, et katsepüük on andnud positiivseid tulemusi, võib ökosüsteemide ja mere elusressursside säilitamist silmas pidades anda liidu laevadele uusi kalapüügivõimalusi vastavalt käesoleva protokolli artiklis 5 sätestatud kokkuleppekorrale kuni käesoleva protokolli kehtivuse lõppemiseni ning sõltuvalt lubatavast püügikoormusest. Selle tulemusena suureneb rahaline toetus vastavalt käesoleva protokolli artikli 5 sätetele.

5. Katsepüügi ajal väljapüütud saak kuulub laevaomanikule. Keelatud on püüda liike, mille suurus on reguleerimata või mille püüdmine, pardal hoidmine ja turustamine ei ole Guinea-Bissau õiguse kohaselt lubatud.

Artikkel 7 Rahalise toetuse maksmise peatamine ja läbivaatamine erakorraliste asjaolude puhul

1. Euroopa Liit võib käesoleva protokolli artikliga 2 ette nähtud rahalise toetuse ja eritoetuse maksmise peatada

1. erakorralistel asjaoludel, välja arvatud loodusjõududest tingitud asjaolude korral, mis takistavad kalapüüki Guinea-Bissau majandusvööndis, või

2. kui Euroopa Liit täheldab Guinea-Bissaus Cotonou lepingu artiklis 9 sätestatud inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete oluliste elementide ja väärtuste rikkumist,

Otsus peatamise kohta tehakse kahe kuu jooksul pärast lepinguosaliste vahelisi nõupidamisi ühe poole nõudmisel ja tingimusel, et Euroopa Liit on maksmise peatamise hetkel välja maksnud kõik maksmisele kuulunud toetussummad.

2. Käesoleva protokolli artikliga 2 ette nähtud rahalise toetuse ja eritoetuse maksmine algab uuesti pärast seda, kui lepinguosalised on nõu pidanud ja kokku leppinud, et kalastustegevuse peatamise tinginud asjaolud on ära langenud ja/või olukord võimaldab kalapüüki jätkata.

3. Euroopa laevadele antud kalapüügiloa võib peatada vastavalt artikli 2 kohase rahalise toetuse väljamaksmise peatamisega. Püügitegevuse jätkamise korral pikendatakse kalapüügilubade kehtivust ajavahemiku võrra, millal püügitegevus oli peatatud.

Artikkel 8 Partnerluslepingu panus Guinea-Bissau kalanduspoliitika rakendamisse

1. Artikli 2 lõikes 1 osutatud rahalisest toetusest aidatakse 35 %ga ehk 2 450 000 euro ulatuses kaasa Guinea-Bissau kalanduspoliitika rakendamisse vastutustundliku ja säästva kalapüügi elluviimiseks Guinea-Bissau vetes.

2. Kõnealuse summa haldamine toimub Guinea-Bissau vastutusel ning lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel määratud eesmärkide täitmiseks ja sellega seotud iga-aastaste ja mitmeaastaste kavade koostamiseks, eelkõige kalavarude heaperemeheliku haldamise, teadusuuringute tõhustamise, Guinea-Bissau pädevate ametiasutuste järelevalvesuutlikkuse parandamise ja kalatoodete tootmise tingimuste osas.

3. Ilma et see piiraks lepinguosaliste poolt nende eesmärkide kindlaksmääramist, kooskõlas Guinea-Bissau kalandussektori säästva arengu strateegia prioriteetidega, ning et kindlustada sektori säästev ja vastutustundlik majandamine, on lepinguosalised otsustanud keskenduda järgmistele sekkumisvaldkondadele: kalanduse seire, kontroll ja järelevalve, teadusuuringud ja püügipiirkondade haldamine ja korraldamine.

Artikkel 9 Guinea-Bissau kalanduspoliitika toetuse rakendamise tingimused

1. Ilma et see piiraks käesoleva protokolli artikli 8 lõike 3 sätete kohaldamist, lepivad Euroopa Liit ja ministeerium lepingu artikli 10 kohaselt moodustatud ühiskomitees ja kohe pärast protokolli jõustumist kokku järgmises:

(a) aastased suunised, millest juhindutakse säästva ja vastutustundliku kalapüügi juurutamisele suunatud Guinea-Bissau kalanduspoliitika prioriteetide, eelkõige artikli 8 lõikes 2 sätestatud prioriteetide rakendamisel;

(b) aastased eesmärgid ning aasta jooksul saavutatud tulemuste hindamist võimaldavad kriteeriumid ja näitajad. III lisas on esitatud eesmärkide ja tulemuslikkuse mõõtmise näitajate peamised üksikasjad, mida tuleb protokolli puhul arvesse võtta.

2. Kõik muudatused neis suunistes, eesmärkides ning hindamiskriteeriumides ja -näitajates kiidavad lepinguosalised heaks ühiskomitees.

3. Guinea-Bissau teatab Euroopa Liidule käesoleva protokolli artikli 8 lõikes 1 sätestatud rahalise toetuse kasutamisest suuniste, eesmärkide ning hindamiskriteeriumide ja -näitajate heakskiitmise ajal ühiskomitees.

4. Ministeerium edastab toetuse kasutamise aruande Euroopa Liidule hiljemalt nelja käesolevale protokollile järgneva kuu jooksul.

5. Aastaaruanne kavakohase ja rahastatud tegevuse, saadud tulemuste ning kõigi esinenud raskuste kohta edastatakse heakskiitmiseks lepingu artikli 10 kohaselt moodustatud ühiskomiteele.

6. Euroopa Liit jätab endale siiski õiguse muuta või katkestada protokolli artikli 8 lõikega 1 ette nähtud summa maksmist, kui see on põhjendatav kalanduspoliitika elluviimise tulemuste iga-aastase hinnanguga ja pärast sellekohast arutelu ühiskomisjonis.

Artikkel 10 Liidu ettevõtjate majanduslik integratsioon Guinea-Bissau kalandussektoriga

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama liidu ettevõtjate integreerimist kogu Guinea-Bissau kalandusvaldkonda.

2. Lepinguosalised kohustuvad eelkõige edendama liidu ettevõtjate ja Guinea-Bissau ettevõtjate ajutiste ühenduste loomist Guinea-Bissau majandusvööndi kalavarude ühiseks uurimiseks.

3. Ettevõtjate ajutise ühendusena käsitatakse mis tahes ühendust, mis põhineb piiratud kestusega lepingul liidu laevaomanike ning Guinea-Bissau füüsilisest või juriidilisest isikust laevaomanike vahel, selleks et Euroopa Liidu liikmesriigi lipu alla sõitva laeva või sõitvate laevadega ühiselt püüda ja kasutada Guinea-Bissau püügikvoote ning jagada ühise majandustegevusega seotud väljaminekuid, tulusid ja kulusid.

4. Guinea-Bissau annab välja vajaliku loa, mille kohaselt ettevõtjate ajutised ühendused, mis on asutatud mere kalavarude kasutamiseks, saaksid asjaomastes kalapüügipiirkondades tegutseda.

5. Liidu laevaomanikud, kes on otsustanud asutada kehtiva protokolli raames ettevõtjate ajutisi ühendusi käesoleva protokolli artikli 1 lõike 1 taanetes a ja b osutatud püügikategoorias, on litsentsitasude maksmisest vabastatud. Hiljemalt kolmandal protokolli kehtivusaastal hakkab Guinea-Bissau andma rahalist toetust ettevõtjate ajutiste ühenduste asutamiseks. Kõnealuste toetuste kogusumma ei ületa 20 % laevaomanike poolt käesoleva protokolli raames tasutud kogusummast.

6. Ühiskomitee määrab kehtiva protokolli raames kindlaks rahalised ja tehnilised üksikasjad kõnealuste toetuste elluviimiseks ning ettevõtjate ajutiste ühenduste edendamiseks.

Artikkel 11 Vaidlused – protokolli kohaldamise peatamine

1. Pärast arutelu ühiskomisjonis võib protokolli kohaldamise ühe lepinguosalise algatusel peatada, kui üks lepinguosalistest täheldab Cotonou lepingu artiklis 9 sätestatud inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete oluliste elementide ja väärtuste rikkumist.

2. Käesoleva protokolli sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate mis tahes vaidluste korral peavad lepinguosalised nõu ühiskomitees, mis kutsutakse vajadusel kokku erakorraliselt.

3. Protokolli kohaldamise võib ühe lepinguosalise algatusel peatada, kui lepinguosaliste erimeelsus on tõsine ja lõike 1 kohaselt ühiskomitees peetud nõupidamisel kokkulepet ei saavutatud.

4. Käesoleva protokolli kohaldamise peatamiseks peab huvitatud lepinguosaline teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva.

5. Kui protokolli kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised nõupidamisi, et jõuda vaidluse osas vastastikusele kokkuleppele. Lahenduseni jõudmisel jätkatakse käesoleva protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel vastavalt ajavahemikule, mil käesoleva protokolli kohaldamine oli peatatud.

Artikkel 12 Protokolli kohaldamise peatamine, kuna Guinea-Bissau ei vii ellu vastutustundliku ja jätkusuutliku kalapüügiga seotud kohustusi

Kui Guinea-Bissau ei järgi käesoleva protokolli artikli 4 sätteid, arvestades vastutustundliku ja jätkusuutliku kalapüügiga seotud kohustusi, eelkõige Guinea-Bissau valitsuse kindlaks määratud iga-aastaseid kalanduse haldamise kavasid, võib käesoleva protokolli kohaldamist peatada artikli 11 lõigete 3 ja 4 kohaselt.

Artikkel 13 Protokolli kohaldamise peatamine maksete tasumata jätmise tõttu

Kui Euroopa Liit ei soorita artiklis 2 ette nähtud makseid, võib artikli 4 sätteid arvesse võttes peatada käesoleva protokolli kohaldamise järgmistel tingimustel:

a) pädevad Guinea-Bissau ametiasutused saadavad Euroopa Komisjonile teate makse puudumise kohta. Komisjon viib läbi vastavad kontrollimenetlused ja tasub vajadusel makse hiljemalt 30 tööpäeva jooksul pärast teate kättesaamise kuupäeva;

b) kui pädevad Guinea-Bissau ametiasutused ei ole eespool osutatud taandega a ette nähtud ajavahemiku jooksul makset või asjakohast selgitust selle puudumise kohta saanud, on neil õigus peatada protokolli kohaldamine. Sellest teavitavad nad viivitamata Euroopa Komisjoni.

Protokolli kohaldamine jätkub niipea, kui kõnealune makse on tasutud.

Artikkel 14 Jõustumine

1. Käesolev protokoll ja selle lisad jõustuvad kuupäeval, mil pooled teatavad teineteisele protokolli jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

2. Neid kohaldatakse alates 16. juunist 2011.

3. Käesolevat protokolli ja selle lisasid kohaldatakse pooleteise aasta jooksul alates selle ajutisest kohaldamisest. Lepinguosalised kohustuvad alustama võimalikult kiiresti läbirääkimisi uue protokolli sõlmimiseks, mis asendaks käesolevat protokolli selle tähtaja lõppemisel. Lepinguosalised püüavad jõuda läbirääkimistega lõpule üheksa kuu pikkuse tähtaja jooksul, st hiljemalt 15. märtsiks 2012.

I LISA

LIIDU LAEVADE KALAPÜÜGITINGIMUSED GUINEA-BISSAU KALAPÜÜGIPIIRKONNAS

I peatükk – Litsentside taotlemise ja väljaandmise kord

1. jagu Kõikide laevade puhul kohaldatavad üldsätted

1. Püügilitsents Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas kalastamiseks antakse üksnes nõuetekohastele laevadele.

2. Laeval on kalapüügiõigus ainult siis, kui selle omanikul või kaptenil või laeval endal ei ole Guinea-Bissaus kalapüügikeeldu. Neil ei tohi olla vastuolusid Guinea-Bissau ametiasutustega, st nad peavad olema täitnud kõik varasemad Guinea-Bissau ja liidu vahelistest kalastuslepingutest tulenevad kohustused.

3. Iga püügilitsentsi taotlevat liidu laeva võib esindada Guinea-Bissaus elav volitatud esindaja. Esindaja nimi ja aadress peavad sel juhul olema märgitud litsentsitaotluses.

4. Liidu pädevad ametiasutused esitavad Euroopa Komisjoni delegatsiooni Guinea-Bissaus vahendusel ministeeriumile litsentsitaotluse iga laeva kohta, mis soovib lepingu raames kala püüda, vähemalt 20 päeva enne litsentsi soovitud alguskuupäeva.

5. Taotlused esitatakse ministeeriumile vormide kohaselt, mis Guinea-Bissau valitsus on selleks ette näinud ja mille näidisvorm on esitatud 1. liites. Guinea-Bissau ametiasutused võtavad kõik vajalikud meetmed, et litsentsitaotluste esitamise käigus edastatud andmeid käsitataks konfidentsiaalsena. Andmeid kasutatakse üksnes lepingu rakendamise raames.

6. Litsentsitaotlusega koos tuleb esitada järgmised dokumendid:

- tõend, et litsentsi kehtivusaja eest on litsentsitasu tasutud ning VII peatüki punktis 13 ette nähtud summa;

- muu dokument või tõend, mille esitamist näevad ette käesoleva protokolli erisätted teatavate laevaliikide kohta.

7. Tasu on makstud Guinea-Bissau ametiasutuste osutatud arveldusarvele.

8. Loatasu sisaldab kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud ja teenustasud.

9. Kõikide laevade litsentsid väljastatakse laeva omanikele või nende esindajatele Euroopa Komisjoni Guinea-Bissaus asuva delegatsiooni vahendusel 20 tööpäeva jooksul alates eespool nimetatud punktis 6 osutatud dokumentide laekumisest kalanduse eest vastutavale ministeeriumile.

10. Kui Euroopa Komisjoni delegatsioon on litsentsi allkirjastamise hetkel suletud, saadetakse litsents otse laevaomaniku esindajale ning selle koopia jäetakse delegatsioonile.

11. Litsents antakse konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda.

12. Tõestatud vääramatu jõu korral võib Euroopa Liidu taotlusel laeva litsentsi siiski asendada mõnele muule samalaadsete omadustega laevale antava uue litsentsiga ning viimase eest ei pea litsentsitasu maksma. Kui asendatud litsentsiga laeva brutoregistertonnaaž (brt) on asendatava litsentsiga laeva omast suurem, makstakse litsentsitasu vahe pro rata temporis põhimõttel.

13. Asendatud litsentsiga laeva omanik või tema esindaja tagastab tühistatud litsentsi Euroopa Komisjoni delegatsiooni vahendusel kalanduse eest vastutavale ministeeriumile.

14. Uus litsents jõustub päeval, millal laeva omanik esitab tühistatud litsentsi kalanduse eest vastutavale ministeeriumile. Euroopa Komisjoni delegatsioonile Guinea-Bissaus teatatakse litsentsi üleandmisest.

15. Litsents peab alati olema laeva pardal, ilma et see piiraks I peatüki 2. jao punktiga 1 ettenähtut.

16. Lepinguosalised lepivad kokku, et luuakse litsentsisüsteem, mis põhineb üksnes elektroonilisel teabevahetusel ja eespool kirjeldatud dokumendil. Lepinguosalised lepivad kokku, et paberkandjal litsents asendatakse võimalikult kiiresti elektroonilise litsentsiga, nagu ka Guinea-Bissau vetes püügiluba omavate laevade loetelu.

17. Lepinguosalised, tegutsedes ühiskomisjoni raames, kohustuvad asendama kõik käesolevas protokollis kasutatud viited brutoregistertonnaaži tähisele brt viidetega brutotonnaaži tähisele GT ning tegema sellele vastavad kohandused kõigis asjakohastes sätetes. Enne asendamist toimuvad lepinguosaliste vahel asjakohased konsultatsioonid.

2. jagu Tuunipüügilaevade ja triivõngejadaga kalapüügilaevade puhul kohaldatavad erisätted

1. Litsents peab alati olema laeva pardal. Euroopa Liit ajakohastab nimekirja laevadest, millele on käesoleva protokolli sätete kohaselt püügilitsentsi taotletud. Kõnealune nimekiri edastatakse Guinea-Bissau ametiasutustele pärast selle koostamist ja edaspidi alati, kui seda on ajakohastatud. Pärast Euroopa Komisjoni poolt Guinea-Bissau ametiasutustele saadetud nimekirja ja ettemakse tasumise teate kättesaamist lisab poolt Guinea-Bissau pädev ametiasutus laeva püügiloaga laevade nimekirja, mis edastatakse kalapüügi kontrollimise eest vastutavale asutusele. Sel juhul saadab Euroopa Komisjoni delegatsioon nimekirja kinnitatud koopia laevaomanikule ja seda hoitakse pardal püügilitsentsi asemel kuni Guinea-Bissau pädev ametiasutus on viimase väljastanud.

2. Litsentside kehtivusaeg on üks aasta.

3 Iga laeva tasud arvutatakse protokollis sisalduvates kalapüügi teabelehtedes ettenähtud aastaste määrade põhjal. Kolme- ja kuuekuuliste litsentside puhul arvutatakse tasud pro rata temporis põhimõttel vastavalt kehtivusaja pikkusele, kusjuures lisatakse vastavalt 3 % ja 2 %, et katta litsentside koostamisel tekkinud kulud.

4. Litsentsid väljastatakse pärast seda, kui pädevatele siseriiklikele ametiasutustele on tasutud vastava teabelehe alusel kindlaksmääratud summad.

5. Euroopa Ühenduste Komisjon koostab jooksva aasta n püügireiside eest tasumisele kuuluvate litsentsitasude lõpliku arvestuse hiljemalt järgmise aasta 15. juuniks, see arvestus põhineb kõikide laevaomanike esitatud püügiaruannetel ning püügiandmete kinnitamisel liikmesriikides kontrolliks pädevate teadusasutuste poolt, nagu näiteks instituudid Institut de recherche pour le développement (IRD), Instituto Español de Oceanografía (IEO), Instituto de Instituto Português de Investigaçao Maritima (IPIMAR), ning see toimub Euroopa Komisjoni delegatsiooni vahendusel.

6. Kõnealune lõplik arvestus edastatakse samaaegselt ministeeriumile ja laevaomanikele.

7. Laevaomanikud maksavad tasumisele kuuluvad võimalikud täiendavad summad Guinea-Bissau pädevatele ametiasutustele hiljemalt 31. juuliks 2012, kandes need käesoleva peatüki 1. jao lõikes 7 osutatud pangakontole.

8. Kui lõpparuande summa on väiksem kui punktis 3 osutatud ettemakse, summade vahet laevaomanikule siiski tagasi ei maksta.

3. jagu Traalerite puhul kohaldatavad erisätted

1. Lisaks käesoleva peatüki 1. jao punktis 6 osutatud dokumentidele peab käesolevas jaos osutatud laevade litsentsitaotlustele olema lisatud:

- kinnitatud koopia liikmesriigi koostatud ja laeva brutoregistertonnaaži tõendavast dokumendist, ja

- vastavustõend, mille ministeerium väljastab pärast peatüki VIII punkti 3.2 kohaselt teostatud laeva tehnilist ülevaatust.

2. Kui protokolli raames litsentsi juba omanud laeva jaoks esitatakse uus litsentsitaotlus ja laeva tehnilised näitajad ei ole muutunud, esitatakse kõnealune taotlus Euroopa Komisjoni Bissaus asuva delegatsiooni vahendusel ministeeriumile, lisades sellele üksnes tõendi taotletud ajavahemike eest tasu maksmise kohta ning peatüki VII punktis 13 osutatud summa kohta. Ministeerium annab välja uue litsentsi, millele on märgitud kehtiva protokolli kohaselt esitatud esimese litsentsi andmed.

3. Litsentside kehtivusaeg määratakse järgmisteks aasta kaupa arvestatud tähtaegadeks:

- esimene tähtaeg: 16. juuni 2011 kuni 31. detsember 2011

- teine tähtaeg: 1. jaanuar 2012 kuni 15. juuni 2012.

4. Litsentside kehtivusaeg ei tohi alata ühe ning lõppeda järgmise tähtaja kestel.

5. Üks kvartal koosneb kolme kuu pikkusest ajavahemikust, mis algab vastavalt kas 1. jaanuaril, 1. aprillil, 1. juulil, või 1. oktoobril, välja arvatud protokolli esimene ja viimane tähtaeg, mis kestavad vastavalt 16. juunist 2011 kuni 30. septembrini 2011 ja 1. aprillist 2012 kuni 15. juunini 2012.

6. Litsentside kehtivusaeg on üks aasta, kuus kuud või kolm kuud. Neid saab uuendada.

7. Litsents peab olema pidevalt laeva pardal.

8. Iga laeva tasud arvutatakse protokollis sisalduvates kalapüügi teabelehtedes ettenähtud aastaste määrade põhjal. Kolme- ja kuuekuuliste litsentside puhul arvutatakse tasud pro rata temporis põhimõttel vastavalt kehtivusaja pikkusele, kusjuures lisatakse vastavalt 3 % ja 2 %, et katta litsentside koostamisel tekkinud kulud.

II Peatükk – Kalapüügi piirkonnad

Protokolli artiklis 1 osutatud liidu laevad võivad kala püüda vetes, mis asuvad kaugemal kui 12 meremiili lähtejoontest.

III peatükk – Guinea-Bissau vetes püügilitsentsi omavate laevade püügiaruanded

1. Käesolevas lisas mõistetakse Euroopa Liidu laeva püügireisi kestuse all järgmist:

- kas ajavahemikku Guinea-Bissau kalapüügipiirkonda sisenemise ja vööndist lahkumise vahel;

- ajavahemikku laeva Guinea-Bissau kalapüügipiirkonda sisenemisest kuni ümberlaadimiseni;

- või ajavahemikku laeva Guinea-Bissau kalapüügipiirkonda sisenemisest kuni lossimiseni.

2. Kõik laevad, kellel on lepingu alusel lubatud Guinea-Bissau vetes kala püüda, on kohustatud esitama ministeeriumile püügiaruanded vastavalt järgmisele korrale.

2.1 Püügiaruanded sisaldavad andmeid igal püügireisil saadud väljapüügi koguse kohta. Iga reisi lõpus ja igal juhul enne laeva lahkumist Guinea-Bissau vetest edastatakse püügiaruanded ministeeriumile faksi, posti või elektronposti teel ning nende koopia edastatakse Euroopa Komisjoni Guinea-Bissaus asuva delegatsiooni vahendusel Euroopa Komisjonile. Kui kõnealune edastamine toimub elektroonilisel teel, saadavad mõlemad adressaadid viivitamatult laevale elektroonilisel teel kinnituse aruannete kättesaamise kohta; üksteisele saadetakse kinnituse koopiad. Tuunipüügilaevade puhul saadetakse kõnealused aruanded iga majandusaasta lõpus.

2.2 I peatüki 2. jao punktis 2 osutatud tuunipüügilaevade litsentsi ja 3. jao punktis 3 osutatud traalerite litsentsi aastase kehtivusaja jooksul faksi või elektroonilisel teel saadetud püügiaruannete originaalid (paberkandjal) edastatakse ministeeriumile 45 päeva jooksul pärast litsentsi kehtivusajal toimunud viimast püügireisi. Koopiad (paberkandjal) saadetakse komisjoni delegatsioonile Guinea-Bissaus.

2.3 Tuunipüügilaevad ja triivõngejadaga kalapüügilaevad täidavad püügivormi vastavalt liites 2 esitatud püügipäeviku vormile. Ajavahemike kohta, millal kõnealused laevad ei viibi Guinea-Bissau vetes, tuleb teha püügipäevikusse kanne „väljaspool Guinea-Bissau majandusvööndit”.

2.4 Traalerid esitavad oma püügiaruande 3. liites osutatud vormi kohaselt, märkides ära kogupüügi liigi kaupa igas kalendrikuus või kuu osas.

2.5 Vormid tuleb täita loetavalt ja neile peab alla kirjutama laeva kapten.

3. Kui käesoleva peatüki sätetest kinni ei peeta, on Guinea-Bissau valitsusel õigus sätteid rikkuva laeva litsents peatada kuni vorminõuete täitmiseni ning määrata laevaomanikule Guinea-Bissaus kehtivate õigusaktidega ette nähtud karistus. Sellest teavitatakse Euroopa Komisjoni.

Lepinguosalised lepivad kokku elektroonilise teabevahetussüsteemi rakendamises.

IV peatükk – Kaaspüük

Kaaspüügi tase iga protokolliga ette nähtud püügipiirkonna puhul on sätestatud Guinea-Bissau õigusaktide kohaselt ja määratud kindlaks iga püügikategooria teabelehel.

V peatükk – Meremeeste töölevõtmine

Laevaomanikud, kellele on käesoleva kokkuleppe kohaselt antud püügilitsentsid, aitavad kaasa Guinea-Bissau kodanike praktilisele kutseõppele ja tööturu olukorra parandamisele vastavalt allpool sätestatud tingimustele ja piirnormidele.

1. Iga traaleriomanik kohustub tööle võtma:

- kolm meremeest/kalurit laevadel, mille mahutavus on alla 250 brt,

- neli meremeest/kalurit laevadel, mille mahutavus on 250–400 brt,

- viis meremeest/kalurit laevadel, mille mahutavus on 400–650 brt,

- kuus meremeest/kalurit laevadel, mille mahutavus on üle 650 brt.

2. Laevaomanikud palkavad võimaluse korral täiendavalt Guinea-Bissau meremehi.

3. Laevaomanikud valivad oma esindajate vahendusel oma laevadele töölevõetavad meremehed.

4. Laevaomanik või tema esindaja edastab ministeeriumile oma laevale tööle võetud Guinea-Bissau meremeeste nimed, märkides, millised on nende tööülesanded meeskonnas.

5. ELi laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni. See hõlmab eelkõige ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tõhusat tunnustamist ning töö saamise ja kutsealale pääsemisega seotud diskrimineerimise kõrvaldamist.

6. Guinea-Bissau meremeeste töölepingud, mille koopia antakse allakirjutanutele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende ministeeriumiga seotud esindajate vahel. Lepingutega hõlmatakse meremeeste suhtes kohaldatav sotsiaalkindlustus, sealhulgas elukindlustus ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustus.

7. Guinea-Bissau meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasud määratakse enne litsentside väljastamist kindlaks laevaomanike või nende esindajate ja Guinea-Bissau ametiasutuste kokkuleppel. Guinea-Bissau meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad kui Guinea-Bissau laevameeskondadel ning palgad ei tohi mingil juhul olla ILO standarditest madalamad.

8. Iga liidu laevale tööle võetud meremees peab end kavandatavale pardaleminekupäevale eelneval päeval talle määratud laeva kaptenile esitlema. Kui meremees ei ilmu ettenähtud kuupäeval ja kellaajal laeva, langeb laevaomanikult automaatselt kohustus selle meremehe palkamiseks.

9. Kui Guinea-Bissau meremehi ei võeta pardale muudel põhjustel kui eelmises punktis osutatud, on asjaomased liidu laevaomanikud kohustatud võimalikult kiiresti maksma kalastushooajaks kindlaksmääratud summa, mis võrdub palkamata jäetud meremeeste palkadega.

10. Asjaomane summa kantakse eriarvele, mille Guinea-Bissau ametiasutused on varem selleks otstarbeks määranud, ja mis võimaldab rahastada riiklikke väljaõppestruktuure kalandusvaldkonnas.

VI peatükk – Tehnilised meetmed

1. Siirdekalade püügiga tegelevad ühenduse kalalaevad peavad kalapüügivahendite, nende tehniliste omaduste ja mis tahes muude kalapüügiks rakendatavate tehniliste meetodite osas lähtuma ICCAT meetmetest ja soovitustest.

2. Traalerite puhul on tehnilised meetmed esitatud igas vastavas kalapüügi teabelehes.

3. Kalastusvööndi või selle püügipiirkonna sulgemist bioloogilise taastumise võimaldamiseks peab Guinea-Bissau kohaldama mittediskrimineerivalt kõikide – nii riigisiseste, liidu või kolmanda riigi lipu all sõitvate – laevade puhul, mis osalevad asjaomastes püükides.

4 . Mõju hindamise põhjal ja vajaduse korral lepivad lepinguosalised ühiskomitees kokku bioloogilise taastumise võimaldamiseks kohaldatavad võimalikud korrektiivmeetmed.

5. Kui Guinea-Bissau peab võtma kiireloomulised meetmed, millega kaasneb kalastusvööndi sulgemine väljaspool punktis 3 osutatud asjaoludel või seal ette nähtud sulgemisaja pikenemine, kutsutakse kokku ühiskomisjon, kes peab hindama meetmete kohaldamise mõju liidu laevadele.

6. Kui eespool nimetatud punktide 4 ja 5 kohaldamine toob kaasa kalastusvööndi sulgemise tähtaja pikenemise, peavad lepinguosalised ühiskomisjonis läbirääkimisi rahalise toetuse taseme kohandamiseks olenevalt sellest, kuidas võetud meetmed mõjutavad liidu kalapüügivõimalusi.

Peatükk VII – Vaatlejad traalerite pardal

1. Laevad, millel on käesoleva lepingu alusel lubatud Guinea-Bissau vetes kala püüda, võtavad allpool sätestatud korra kohaselt pardale Guinea-Bissau määratud vaatlejad.

1.1 Iga traaler võtab pardale kalandusministeeriumi määratud vaatleja.Laevalemineku sadam määratakse kindlaks kalandusministeeriumi ja laevaomaniku või tema esindajate vastastikusel kokkuleppel.

1.2 Ministeerium koostab nimekirja laevadest, kes peavad vaatleja pardale võtma, ning pardale võetavate vaatlejate nimekirja. Nimekirju ajakohastatakse pidevalt. Nimekirjad esitatakse Euroopa Komisjonile kohe nende valmides ja seejärel esitatakse iga kolme kuu möödudes nimekirja võimalik uuendatud trükk.

1.3 Ministeerium edastab litsentsi väljastamisel asjaomastele laevaomanikele või nende esindajatele nende laeva pardale määratud vaatleja nime.

2. Vaatleja pardalviibimise aja määrab ministeerium, üldjuhul ei ületa see vaatleja ülesannete täitmiseks vajaminevat ajavahemikku. Ministeerium teavitab sellest laevaomanikku või tema esindajat vastava taotluse asjaomasele laevale määratud vaatleja nime edastamisel.

3. Laevaomanik või tema esindaja ja Guinea-Bissau ametiasutused lepivad kokku tingimustes, mille alusel vaatleja pardale võetakse.

4. Vaatleja võetakse pardale esimese püügireisi algul Guinea-Bissau sadamas ning litsentsi uuendamise puhul laevaomaniku valitud sadamas.

5. Asjaomased laevaomanikud teatavad kahe nädala jooksul kümnepäevase etteteatamisega, millistel kuupäevadel ja millistes sadamates vaatlejad pardale võetakse.

6. Kui vaatleja võetakse pardale välisriigis, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud. Kui laev, mille pardal on Guinea-Bissau vaatleja, lahkub Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnast, tuleb võtta kõik meetmed vaatleja kiireks tagasijõudmiseks kodumaale; vastavad kulud kannab laevaomanik.

7. Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kohale kaheteistkümne tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, vabastatakse laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

8. Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Laeva Guinea-Bissau vetes viibimise kestel täidab vaatleja järgmisi ülesandeid:

8.1 jälgib laevade püügitegevust;

8.2 kontrollib püügiga tegelevate laevade asukohta;

8.3 võtab teadusprogrammide raames bioloogilisi proove;

8.4 märgib üles kasutatavad püügivahendid;

8.5 kontrollib Guinea-Bissau kalavetes püügipäevikusse kantud püügiandmeid;

8.6 kontrollib kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi lastud saaki;

8.7 edastab vähemalt kord nädalas raadio teel kalapüügiandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused.

9. Laeva kapten teeb oma ametiseisundist tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne turvalisus.

10. Vaatleja käsutuses peavad olema kõik kohustuste täitmiseks vajalikud seadmed. Kapten tagab talle juurdepääsu ülesannete täitmiseks vajalikele sidevahenditele, püügitegevusega otseselt seotud dokumentidele, kaasa arvatud püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis lihtsustavad tema tööd.

11. Pardal olles peab vaatleja:

11.1 võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema pardaletulek ja laeval viibimine ei katkestaks ega takistaks kalapüüki,

11.2 suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse ning tunnistama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust,

11.3 koostama tegevusaruande, mis edastatakse Guinea-Bissau pädevatele ametiasutustele. Pädevad ametiasutused saadavad töödeldud aruande ühe nädala jooksul Euroopa Komisjoni Bissaus asuvale delegatsioonile.

12. Vaatlusperioodi lõpus ja enne laevalt lahkumist koostab vaatleja tegevusaruande ning edastab selle Guinea-Bissau pädevatele ametiasutuste, koopia sellest edastab ta Euroopa Komisjonile. Vaatlejad kirjutavad aruandele alla kapteni juuresolekul, kes võib omalt poolt lisada aruande lisasse kõik asjakohaseks peetavad märkused või nõuda nende lisamist, ning kirjutab seejärel alla. Aruande koopia antakse kaptenile vaatleja laevalt lahkumisel.

13. Laevaomanik tagab vaatlejatele oma kulul laeva võimalustele vastavad ja laeva juhtkonnaga samaväärsed majutus- ja toitlustustingimused.

Et osaleda vaatleja pardalviibimisega seotud kulude katmisel, kannab laevaomanik Guinea-Bissau ametiasutustele tasu maksmisega samaaegselt summa väärtuses 12 eurot brt kohta aastas Guinea-Bissau vetes kala püüdva laeva kohta pro rata temporis põhimõttel.

14. Vaatleja palga ja sotsiaaltagatised maksab ministeerium.

Peatükk VIII – Vaatlejad tuunipüügilaevade pardal

Lepinguosalised peavad võimalikult peatselt nõu kolmandate huvitatud riikidega, et määratleda piirkondlike vaatlejate süsteem ning valida piirkondlik pädev asutus kalanduse valdkonnas.

IX peatükk – Kontroll

1. Vastavalt I peatüki 2 jao punktile 1 haldab ja ajakohastab Euroopa Liit nimekirja laevadest, millele on käesoleva protokolli sätete kohaselt püügilitsents väljastatud. Nimekiri saadetakse kalanduse kontrollimise eest vastutavatele Guinea-Bissau ametiasutustele vahetult pärast valmissaamist ning edaspidi iga kord, kui seda ajakohastatakse.

2. Siirdekalade püügiga tegelevad ühenduse laevad on kantud eelmises punktis esitatud nimekirja pärast käesoleva lisa I peatüki 2. jao punktis 3 osutatud ettemaksu tasumist. Sel juhul saadab Euroopa Komisjoni delegatsioon tuunipüügilaevade nimekirja kinnitatud koopia laevaomanikule ja seda hoitakse pardal püügilitsentsi asemel kuni Guinea-Bissau pädev ametiasutus on viimase väljastanud.

3. Traalerite tehniline kontroll

3.1 Kõik liidu traallaevad peavad kord aastas ning iga kord pärast tonnaaži muutmist või kalapüügiliigiga seotud muudatusi, mis nõuavad teist tüüpi püügivahendite kasutuselevõttu, minema kehtivate õigusaktidega ettenähtud inspekteerimisteks Guinea-Bissau sadamasse. Kõnealused inspekteerimised peavad toimuma 48 tunni jooksul alates laeva sadamasse saabumisest.

3.2 Laeva kaptenile antakse pärast tehnilist kontrolli tõend, mille kehtivusaeg vastab litsentsi kehtivusajale ning mida pikendatakse automaatselt nende laevade suhtes, mis aasta jooksul litsentsi uuendavad. Kehtivusaeg ei või siiski olla pikem kui üks aasta. See tõend peab kogu aeg olema pardal.

3.3 Tehnilise kontrolli käigus kontrollitakse laeva tehniliste näitajate ja püügivahendite vastavust ning meeskonda käsitlevate sätete täitmist.

3.4 Guinea-Bissau õigusnormidega sätestatud määradele vastavad kontrollimise kulud kannab laevaomanik. Need ei või olla suuremad teiste laevade poolt samade teenuste eest tavaliselt makstavatest summadest.

3.5 Punktide 3.1 ja 3.2 sätete täitmata jätmise korral peatatakse püügilitsents automaatselt, kuni laevaomanik on oma kohustused täitnud.

4. Kalapüügi piirkonda sisenemine ja sealt lahkumine

Kõik lepingu alusel Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas kalapüügiga tegelevad Euroopa Liidu laevad edastavad kalandusministeeriumi raadiojaamale kuupäeva ja kellaaja ning oma asukoha igal Guinea-Bissau kalapüügipiirkonda sisenemisel ja väljumisel.

Raadiokutsungi ning sageduse ja tööajad edastab laevaomanikele kalandusministeerium litsentsi väljastamisel.

Kui raadiosüsteemi ei ole võimalik kasutada, võivad laevad edastada teabe ka muude vahendite nagu teleksi, faksi (nr 20 11 57, nr 20 19 57, nr 20 69 50) või telegrammi teel.

4.1 Guinea-Bissau kalapüügipiirkonda sisenemis- või väljumiskavatsusest teavitavad liidu laevad ministeeriumit vähemalt 24 tundi ette. Tuunipüügilaevade puhul on see tähtaeg kuus tundi.

4.2 Lahkumisest teatamisel edastab iga laev ka pardal oleva saagi koguse ja liigid. Sidepidamine toimub eeldatavalt faksi teel või kui laeval faks puudub, siis raadio või e-posti teel.

4.3 Kui laev leitakse kala püüdmas, ilma et sellest oleks ministeeriumit teavitatud, loetakse see püügilitsentsita laevaks.

4.4 Laevadele teatatakse asjakohased faksi- ja telefoninumbrid ning e-posti aadress ka püügilitsentsi väljastamisel.

5. Kontrollimenetlused

5.1 Guinea-Bissau püügivööndis kala püüdvate liidu laevade kaptenid lubavad oma pardale püügitegevuse kontrollimise ja vaatluse eest vastutavad Guinea-Bissau ametiisikud ning hõlbustavad nende pardale tulekut ja ülesannete täitmist.

5.2. Kõnealused ametiisikud ei või pardal viibida kauem, kui on vaja nende ülesannete täitmiseks.

5.3 Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist antakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

6. Laeva peatamine

6.1 Guinea Bissau püügivööndis liidu kalalaeva peatamisest ja viimase suhtes sanktsioonide kohaldamisest teavitab ministeerium hiljemalt 48 tunni jooksul Euroopa Komisjoni Guinea-Bissaus asuva delegatsiooni vahendusel Euroopa Komisjoni.

6.2 Komisjonile edastatakse samal ajal lühike aruanne laeva peatamisega seotud asjaolude ja peatamise põhjuste kohta.

7. Peatamise protokoll

7.1 Pärast rikkumise tuvastamist kirjutab laeva kapten rannikuriigi pädeva ametiasutuse koostatud protokollile alla.

7.2 Antud allkiri ei piira kapteni õigusi ega võimalusi nõuete rikkumise süüdistust vaidlustada.

7.3 Kehtivate õigusaktide sätete kohaselt võib kapten viia oma laeva pädevate ametiasutuste osutatud sadamasse.

8. Laeva peatamise tõttu toimuv nõupidamine

8.1 Laeva kapteni, meeskonna, laeva lasti ega varustuse suhtes ei võeta meetmeid enne (välja arvatud võimalikku rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed), kui on toimunud nõupidamine, mis korraldatakse ühe tööpäeva jooksul pärast eespool osutatud teabe saamist ja millest võtavad osa Euroopa Komisjon, ministeerium ning soovi korral ka asjaomase liikmesriigi esindaja.

8.2 Koosolekul vahetavad lepinguosalised mis tahes dokumente ja teavet, mis võimaldavad tuvastatud asjaolusid selgitada. Koosoleku tulemustest ja kõigist laeva peatamisega seotud meetmetest teatatakse laevaomanikule või tema esindajale.

9. Laeva peatamisele lahenduse leidmine

9.1 Enne kohtumenetluse alustamist üritatakse eeldatav rikkumine lahendada kokkuleppemenetluse abil. Kõnealune menetlus lõpetatakse hiljemalt neli tööpäeva pärast laeva peatamist.

9.2 Kokkuleppemenetluse korral määratakse trahvi suurus Guinea-Bissau õigusaktide alusel.

9.3 Kui küsimuses ei saavutata kokkulepet ning see läheb lahendamisele pädevasse kohtusse, määratakse laevaomanikule pangatagatis ministeeriumi osutatud pangas, mille suuruse määramisel võetakse arvesse laeva peatamise kulusid, rikkumise toime pannud isikutele määratud trahvide suurust ning rikkumise heastamiseks kuluvaid summasid.

9.4 Pangatagatist ei tagastata enne kohtuprotsessi lõppemist. See tagastatakse laevaomanikule niipea, kui kohtumenetlus lõppeb süüdimõistva otsuseta. Samuti vabastab ministeerium süüdimõistva otsuse korral vahesumma, kui trahvisumma on väiksem kui antud tagatis.

9.5 Laev vabastatakse ja meeskonnal lubatakse sadamast lahkuda:

- kui kokkuleppest tulenevad kohustused on täidetud või

- niipea, kui laevaomanik on maksnud eespool esitatud punktis 9.3 osutatud pangatagatise ja kui see on ministeeriumile vastuvõetav, kuni kohtuprotsessi lõppemiseni.

10. Menetluste jälgimine

Kogu teave liidu laevade toimepandud rikkumiste kohta edastatakse regulaarselt komisjonile tema delegatsiooni kaudu.

11. Ümberlaadimine

11.1 Kõik liidu laevad, mis soovivad püügikoguseid Guinea-Bissau vetes ümber laadida, teevad seda Guinea-Bissau sadamate reididel.

11.2 Kõnealuste laevade omanikud edastavad ministeeriumile vähemalt kaks tööpäeva enne toimingu läbiviimist järgmise teabe:

- ümberlaadivate kalalaevade nimed;

- kaubavedaja nimi;

- ümberlaaditav kogus tonnides kalaliikide kaupa;

- ümberlaadimise kuupäev.

11.3 Ümberlaadimist käsitatakse lahkumisena Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnast. Seega peavad laevad edastama pädevatele ametiasutustele püügiaruanded ja teatama, kas nad kavatsevad püüki jätkata või Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnast lahkuda.

11.4 Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas ümberlaadimine muul viisil, kui eespool osutatud punktides käsitletud, on keelatud. Sellest sättest mittekinnipidamise korral rakendatakse Guinea-Bissau kehtivate õigusaktidega ettenähtud karistusi.

12. Guinea-Bissau sadamas ümberlaadivate või lossivate liidu laevade kaptenid võimaldavad Guinea-Bissau inspektoritele kõnealuste tegevuste kontrollimist ja hõlbustavad seda. Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist sadamas antakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

X peatükk – Kalalaevade satelliitseire

Kui tehnilised nõuded on kokku lepitud kohtuvad lepinguosalised ühiskomitees, et määrata kindlaks käesoleva lepingu raames kala püüdvate liidu laevade satelliitseire kord.

LIITED

1 – Püügivarustuse litsentsitaotluse vorm

2 – Saagi ja püügikoormuse statistika

3 – Tuunipüügilaevade püügipäevik

Liide 1

PÜÜGIVARUSTUSE

LITSENTSITAOTLUSE

VORM

Ametiasutuse osa | Märkused |

Kodakondsus:………………………………….. Litsentsi number…………………………… Allkirjastamise kuupäev……………………… Välja andmise kuupäev…………………… | ……………………………………………….. ……………………………………………….. ……………………………………………….. ………………………………………………... |

TAOTLEJA

Ärinimi:

Äriregistri number:

Vastutava isiku ees- ja perekonnanimi:

Sünniaeg ja -koht:

Elukutse:

Aadress:

Töötajate arv:

Laevaomaniku esindaja nimi ja aadress:

LAEV

Laeva tüüp: Registreerimisnumber:

Uus nimi: Endine nimi:

Ehitamise kuupäev ja koht:

Esialgne riikkondsus:

Pikkus: Laius: Süvis:

Kogumahutavus: Puhasmahutavus:

Ehitusmaterjali tüüp:

Peamasina mark: Tüüp: Võimsus (hj):

Sõukruvi: Fikseeritud: ( Reguleeritav: ( Kanalis: (

Kiirus:

Raadiokutsung: Sagedus:

Avastamis-, navigatsiooni- ja ülekandevahendite loetelu:

Radar: ( Sonar: ( Võrgusond: (

VHF: ( BLU: ( Satelliitnavigatsioon: ( Muud:

Meeskonnaliikmete arv:

SÄILITUSVIIS

Jää: ( Jää ja jahutus: (

Külmutamine: Soolvees: ( Kuivatatuna: ( Jahutatult merevees: (

Kogu jahutusvõimsus (fg):

Külmutusvõimsus tonnides/24 tunni kohta:

Lasti mahtuvus:

PÜÜGILIIK

A. Põhjalähedane püük

Põhjalähedane püük ranniku lähedal: ( Põhjalähedane püük avamerel: (

Traali tüüp:

peajalgsete traal: ( krevetitraal: ( kalatraal: (

Traali pikkus: Ülemise selise pikkus:

Võrgusilm nooda päras:

Võrgusilm nooda tiibades:

Traalimiskiirus:

B. Pelaagiline süvamerepüük (tuunikala)

Ritvõngega: ( Ritvõngede arv: (

Noodaga: ( Nooda pikkus: Nooda sügavus:

Mahutite arv: Mahutavus tonnides:

C. Triivõngejadad ja püünised

Triivõngejadad: ( Põhjaõngejadad: (

Õngejada pikkus: Konksude arv:

Õngejadade arv:

Püüniste arv:

RANNARAJATISED

Aadress ja loa number:

Ärinimi:

Tegevus:

Kala sisemaine hulgimüük: ( Eksport: (

Hulgimüüja tunnistuse liik ja number:

Töötlemis- ja konserveerimisrajatiste kirjeldus:

Töötajate arv:

NB! Jaatava vastuse korral tehke ristike vastavasse ruutu.

Tehnilised märkused

Riigi ministeeriumi luba

Liide 2

KALANDUSMINISTEERIUM SAAGI JA PÜÜGIKOORMUSE STATISTIKA Kuu: Aasta:

Laeva nimi: | Mootori võimsus: | Püügimeetod: |

Riikkondsus: | Brutoregistertonnaaž: | Lossimissadam: |

TUUNIPÜÜGIPÄEVIK | Õngejada |

1. Kalapüügi piirkond |

12 meremiili lähtejoonest väljapoole jäävad veed, sealhulgas Guinea-Bissau ja Senegali vaheline ühine haldusvöönd, mis ulatub põhjas kuni asimuudini 268°. |

2. Lubatud püügivahend |

Klassikaline traallaudadega põhjatraal ja teised selektiivsed vahendid on lubatud. Ulgseadmega kalastamine on lubatud. Keelatud on kasutada igat liiki püügivahendeid, seadmeid või tehnikat, mis võib võrgusilmi ummistada või võrgusilmade valikulist läbilaskvust vähendada. Võrkude kulumise ja rebenemise vältimiseks on lubatud erandkorras kinnitada põhjatraalnooda pära alumise poole kaitseks võrgust või muust materjalist kaitsepõlled. Kaitsepõlled kinnitatakse ainult noodapära esimeste ja külgmiste äärte külge. Traali ülaosas on lubatud kasutada kaitsevahendeid mis on võrguga ühes tükis, noodapäraga samast materjalist ja mille väljavenitatud võrgusilmade mõõt on vähemalt 300 mm. Kahekordsest nöörist noodapära on keelatud. |

3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus |

70 mm |

4. Bioloogilise taastumise aeg |

Vastavalt Guinea-Bissau õigusaktidele. Kui Guinea-Bissau õigusaktides sellekohased sätted puuduvad, lepivad lepinguosalised ühiskomitee raames ja ühise teaduskomitee poolt heakskiidetud parimate kättesaadavate teaduslike soovituste alusel kokku kõige sobivama bioloogilise taastumise aja. |

5. Kaaspüük |

Vastavalt Guinea-Bissau õigusaktidele. Kalatraalerite pardal ei tohi käesoleva protokolli lisa III peatükis kindlaks määratud püügireisi lõpus Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas püütud kogupüügi hulgas olla üle 9 % koorikloomi ja üle 9 % peajalgseid. Peajalgseid püüdvate traalerite pardal ei tohi käesoleva protokolli lisa III peatükis kindlaks määratud püügireisi lõpus Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas püütud kogupüügi hulgas olla üle 9 % koorikloomi. Kui kõnealused protsendimäärad ületavad kaaspüügi lubatud määra, kohaldatakse Guinea-Bissau õigusaktide kohaselt sanktsioone. Lepinguosalised peavad ühiskomitees nõu, et vajaduse korral lubatud määra kohandada. |

6. Lubatud tonnaaž/tasud |

Lubatud tonnaaž (brt) aastas | 4 400 |

Tasud eurodes brt kohta aastas | 229 eurot/brt/aastas Kolme- ja kuuekuuliste litsentside puhul arvutatakse tasud pro rata temporis põhimõttel vastavalt kehtivusaja pikkusele, kusjuures lisatakse vastavalt 3 % ja 2 %, et katta litsentside koostamisel tekkinud kulud. |

7. Märkused: |

Laevade püügitingimused on kindlaks määratud protokolli lisas. |

TEABELEHT 2 – KALAPÜÜGILIIK 2: KREVETITRAALERID |

1. Kalapüügi piirkond |

12 meremiili lähtejoonest väljapoole jäävad veed, sealhulgas Guinea-Bissau ja Senegali vaheline ühine haldusvöönd, mis ulatub põhjas kuni asimuudini 268°. |

2. Lubatud püügivahend |

3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus |

40 mm Guinea-Bissau kohustub muutma oma õigusakte hiljemalt 12 kuuks pärast käesoleva protokolli jõustumist, et kohaldada 50 mm suurust võrgusilma, mis vastab alampüügiregioonis kohaldatavatele õigusaktidele, mida kohaldatakse kõigi Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas koorikloomi püüdvate laevade puhul. ] |

4. Bioloogilise taastumise aeg |

5. Kaaspüük |

Vastavalt Guinea-Bissau õigusaktidele. Krevetitraalerite pardal ei tohi käesoleva protokolli lisa III peatükis kindlaks määratud püügireisi lõpus Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas püütud kogusaagi hulgas olla üle 50 % peajalgseid. Kui kõnealused protsendimäärad ületavad kaaspüügi lubatud määra, kohaldatakse Guinea-Bissau õigusaktide kohaselt sanktsioone. |

6. Lubatud tonnaaž/tasud |

Lubatud tonnaaž (brt) aastas | 4 400 |

Tasud eurodes brt kohta aastas | 307 eurot/brt/aastas Kolme- ja kuuekuuliste litsentside puhul arvutatakse tasud pro rata temporis põhimõttel vastavalt kehtivusaja pikkusele, kusjuures lisatakse vastavalt 3 % ja 2 %, et katta litsentside koostamisel tekkinud kulud. |

7. Märkused: |

Laevade püügitingimused on kindlaks määratud protokolli lisas. |

TEABELEHT 3 – KALAPÜÜGILIIK 3: RITVÕNGEDEGA TUUNIPÜÜGILAEVAD |

1. Kalapüügi piirkond |

12 meremiili lähtejoonest väljapoole jäävad veed, sealhulgas Guinea-Bissau ja Senegali vaheline ühine haldusvöönd, mis ulatub põhjas kuni asimuudini 268°. Tuunipüügi ritvõngelaevadel on Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas kalapüügiga tegelemiseks lubatud püüda elussööta. |

2. Lubatud püügivahend ja tehnilised meetmed |

Ritvõnged Elussöögiga seinnoot: 16 mm Siirdekalade püügiga tegelevad ühenduse laevad peavad kalapüügivahendite, nende tehniliste omaduste ja mis tahes muude kalapüügiks rakendatavate tehniliste meetodite osas lähtuma Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (CCAT) meetmetest ja soovitustest. |

3. Kaaspüük |

Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) ja ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) asjaomaste soovituste kohaselt on hiidhai (Cetorhinus maximus), mõrtsukhai (Carcharodon carcharias), harilik liivhai (Carcharias taurus) ja supi nugishai (Galeorhinus galeus) püük keelatud. |

4. Lubatud tonnaaž / Tasud |

Tasu püütud tonni eest | 25 eurot/tonn |

Iga-aastane kindlaksmääratud tasu | 500 eurot 20 tonni kohta |

Püügiloaga laevade arv | 14 |

5. Märkused: |

Laevade püügitingimused on kindlaks määratud protokolli lisas. |

TEABELEHT 4 – KALAPÜÜGILIIK 4: TUUNIKÜLMUTUSSEINERID JA TRIIVÕNGEJADAGA KALAPÜÜGILAEVAD |

1. Kalapüügi piirkond |

12 meremiili lähtejoonest väljapoole jäävad veed, sealhulgas Guinea-Bissau ja Senegali vaheline ühine haldusvöönd, mis ulatub põhjas kuni asimuudini 268°. |

2. Lubatud püügivahend ja tehnilised meetmed |

Noot + triivõngejadad Siirdekalade püügiga tegelevad ühenduse laevad peavad kalapüügivahendite, nende tehniliste omaduste ja mis tahes muude kalapüügiks rakendatavate tehniliste meetodite osas lähtuma Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (CCAT) meetmetest ja soovitustest. |

3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus |

Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) soovitatud standard. |

4. Kaaspüük |

5. Lubatud tonnaaž / Tasud |

Tasu püütud tonni eest | 35 eurot/tonn |

Iga-aastane kindlaksmääratud tasu | 3 150 eurot 90 tonni kohta |

Püügiloaga laevade arv | 23 |

6. Märkused: |

Laevade püügitingimused on kindlaks määratud protokolli lisas. |

III lisa

Eesmärkide ja tulemuslikkuse mõõtmise näitajate peamised üksikasjad, mida tuleb protokolli artiklite 3, 8 ja 9 raames arvesse võtta.

Strateegilised teljed ja eesmärgid | Näitajad |

1. Sanitaartingimuste parandamine kalandussektori arengu soodustamiseks |

Ettevalmistused ekspordinõusoleku saamiseks | Parlament on välja töötanud / vastu võtnud ning rakendab tööstuslike laevade, piroogide ja kalandusettevõtete suhtes kohaldatavaid minimaalseid hügieeni- ja tervishoiutingimusi käsitlevaid eeskirju. Pädev ametiasutus toimib. CIPA vastab normidele (ISO 9000). Laboratoorium on varustatud mikrobioloogiliste ja keemiliste analüüside tegemiseks vajaliku sisseseadega. Krevettide järelevalve ja analüüsi plaan (PNVAR 2008)s on vastu võetud ja õigusaktidesse lülitatud. Vajalik arv sanitaarinspektoreid on väljaõppe saanud. Vajalik arv sanitaaragente ja kalandusministeeriumi agente on väljaõppe saanud. Euroopa Liidu suunaline eksport on heaks kiidetud. |

1.1 Väikesemahulise kalapüügi laevastiku ajakohastamine ja sanitaarnõuetega vastavusse viimine | Tööstuslike laevade arv vastab normidele. Sobivast materjalist piroogidega asendatud puupiroogide arv (absoluutväärtus ja protsent) Jahutusseadmetega varustatud piroogide arv Lossimiskohtade arvu suurendamine Sanitaareeskirjadele vastavad väikesemahulise püügi paadid ja rannikupüügi laevad (absoluutväärtus ja protsent) |

1.2 Infrastruktuuride, eelkõige sadamainfrastruktuuride arendamine | Bissau sadam on uuendatud ja kalasadam laiendatud. Sadama kalaturg väikesemahulise ja tööstusliku püügi lossimiseks vastab normidele. Bissau sadam on viidud rahvusvaheliste normidega vastavusse (OLAS konventsiooni ratifitseerimine). Vrakid on sadamast ära viidud. |

1.3 Kalandustoodete müügi edendamine (lossitud ja töödeldud toodete sanitaar- ja fütosanitaartingimused) | Kohane ja toimiv kalandustoodete kontrolli süsteem Hügieeninormidega arvestavad töötajad (korraldatud koolituste arv ja koolitatud isikute arv) Toimiv labor analüüside tegemiseks. Väikesemahulise püügi jaoks loodud lossimis- ja töötlemiskohtade arv Tehnilise ja kaubandusliku koostöö edendamine välismaa eraettevõtjatega. Guinea-Bissau toodete ökomärgistamise protsessid on käivitatud |

2. Seire, kontrolli ja järelevalve parandamine kalapüügi piirkonnas |

Paremaks muudetud õigusraamistik | Kalandusministeeriumi ja kaitseministeeriumi vaheline järelevalve ja kontrolli leping on sõlmitud. Seire, kontrolli ja järelevalve riiklik plaan on vastu võetud ja seda rakendatakse. |

2.1 Seire- ja kontrollikeskuse tõhustamine | Sõltumatute volitatud inspektorite üksus on loodud ja toimiv (värvatud ja koolitatud isikute arv) ning eelarveseadusse on lisatud vastav kanne. Järelevalvepäevade arv merel: 250 päeva aastas protokolli kehtivusaja lõppemisel. Sadamas ja merel toimunud kontrollimiste arv Õhukontrollimiste arv Avaldatud statistikabülletäänide arv Radariga kaetud ala määr Kogu laevastiku VMS kaetuse määr Järelevalvetehnikatega sobivate koolitusprogrammide rakendamine (koolituse tundide arv, koolitatud tehnikute arv jne) |

2.2 Laevade peatamiste seire. | Peatamiste, karistuste ja trahvide süsteemi läbipaistvuse suurendamine. Trahvide maksmist hõlmavaid õigusakte on parandatud ja sisse on viidud ainult rahaliste trahvide maksmise nõue. Trahvide määramise süsteemi parandamine. Iga-aastase statistika avaldamine tehtud trahvide kohta. Karistatud laevade must nimekiri on koostatud. Karistuste statistika iga-aastane koostamine ja avaldamine. FISCAPi aastaaruanne on avaldatud. |

3. Kalanduse juhtimise parandamine |

Krevettide ja peajalgsete püügikoormuse haldamine | 2007. aastal jäetakse jõusse olemasolevad lepingud kolmandate riikide ja Euroopa Liiduga. Juhul kui kolmandatele riikidele eraldatud kalapüügivõimalused on 1. jaanuariks 2007 kasutamata, ei saa neid 2008. aastasse ja järgmistesse aastatesse üle kanda. Ühtegi kalapüügivõimalust ei eraldata prahtimiseks. Kõik lepingud Euroopa äriühingute või ühingute/ettevõtetega peatatakse lõplikult ja öeldakse ametlikult üles 30 päeva jooksul alates käesoleva protokolli jõustumisest. |

3.1 Kalanduse uurimise ajakohastamine ja tõhustamine | CIPA uurimisvõimalusi on tõhustatud. |

3.2 Kalandusalaste teadmiste parandamine | Iga-aastane traalimine on toimunud. Hinnatud varude arv Uurimisprogrammide arv Peamiste varude seisukorra kohta välja antud ja järgitud soovituste arv (eelkõige ülepüütud kalavarude külmutus- ja säilitusmeetmed) Arenduskava esemeks olevate liikide aastase püügikoormuse hindamine Vahend tegeliku püügikoormuse haldamiseks (andmebaaside loomine, statistilise jälgimise vahendid, laevastiku haldamise eest vastutavate talituste ühendamine, statistikabülletäänide avaldamine jne) |

3.3 Püügi oskuslik arendamine. | Tööstusliku kalapüügi haldamise aastaplaani vastuvõtmine enne asjaomase aasta algust. Arenduskava vastuvõtmine ja rakendamine. Laevaregistri, sealhulgas väikesemahulise püügi registri, pidamine majandusvööndis. Koostatud, rakendatud ja hinnatud arenduskavade arv |

3.4 Kalandus- ja mereministeeriumi tehniliste talituste ja valdkonna haldamisega seotud talituste tõhususe parandamine | Tõhustatud haldussuutlikkus Koolitus- ja ümberõppeprogrammi (koolitatud ametnike arv, koolituse tundide arv jne) väljatöötamine ja rakendamine Tugevdatud partneritega kooskõlastamise, nõupidamise ja koostöö mehhanismid Püügiandmete kogumise ning statistilise jälgimise tõhustatud süsteem. |

3.5 Litsentside haldamise süsteemi ja laevaseiresüsteemi tõhustamine | Tehnikute koolituse tundide arv Koolitatud tehnikute arv Teenuste- ja statistikavõrgustiku loomine. |

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3. Ettepaneku/algatuse liik

1.4. Eesmärgid

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2. Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: nõukogu otsus uue protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahel kehtiva kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta.

Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB)[7] struktuurile

11. Merendus- ja kalandusasjad

11.03 – Rahvusvaheline kalandus ja mereõigus

Ettepaneku/algatuse liik

( Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

( Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[8]

X Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

( Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

Eesmärgid

Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Läbirääkimiste pidamine ja kalanduslepingute sõlmimine kolmandate riikidega vastavad üldisele eesmärgile säilitada ja kaitsta Euroopa Liidu kalalaevade, sh ka ookeanilaevastiku kalapüügitegevust ja arendada vastastikuseid suhteid partnerluse vaimus, et soodustada kalavarude jätkusuutlikku kasutamist liidu vetest väljaspool.

Kalandusalaste partnerluslepingutega tagatakse ka ühise kalanduspoliitika põhimõtete vastavus muudes ELi poliitikavaldkondades võetud kohustustega (kolmandate riikide kalavarude jätkusuutlik kasutamine, võitlus ebaseadusliku, deklareerimata ja reguleerimata kalapüügi vastu, partnerriikide integreerimine globaalmajandusse, samuti kalapüügi parem haldamine nii poliitilisel kui ka finantstasandil).

Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk nr 1[9]

Aidata kaasa jätkusuutlikule kalapüügile väljaspool ELi asuvates vetes, tagada Euroopa esindatus kaugpüügis ja kaitsta Euroopa kalandussektori ja tarbijate huve, pidades rannikuriikidega (kolmandad riigid) läbirääkimisi ja sõlmides kalandusvaldkonna partnerluslepinguid.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Merendus ja kalandus, rahvusvaheline kalandus ja mereõigus, rahvusvahelised kalanduskokkulepped (eelarverida 11.0301)

Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Protokolli sõlmimine aitab säilitada Euroopa laevade kalapüügivõimaluste varasemat taset Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas.

Rahalise toetuse (sektoripõhine toetus) ning partnerriigi tasemel vastuvõetud programmide elluviimise abil aitab protokoll ühtlasi kalavarusid tõhusamalt majandada ja säilitada.

Tulemus- ja mõjunäitajad

Kalapüügivõimaluste kasutamise taseme seire (kasutatud kalapüügilubade protsendi suhe protokolliga pakutud võimaluste suhtesse);

püügiandmete ja lepingu kaubandusliku väärtusega seotud andmete kogumine ja analüüs;

kaasaaitamine liidu tööhõivele ja lisandväärtusele ning liidu turu stabiliseerimisele (muude kalandusalaste partnerluslepingutega saavutatud koondtasemel);

tehniliste kohtumiste ja ühiskomiteede hulk.

Ettepaneku/algatuse põhjendus

Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Ajavahemikku 2007–2011 hõlmav protokoll lõppes 15. juunil 2011. Uus protokoll hõlmab perioodi 16. juuni 2011 kuni 15. juuni 2012. Paralleelselt käesoleva menetlusega on algatatud menetlus, et võtta vastu nõukogu otsus protokolli ajutiseks kohaldamiseks.

Uus protokoll võimaldaks paremini korraldada Euroopa kalalaevastiku püügitegevust ja võimaldaks laevaomanikel jätkata alates 16. juunist 2011 püügilubade taotlemist Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas. Peale selle tõhustab uus protokoll Euroopa Liidu ja Guinea-Bissau vahelist koostööd eesmärgiga edendada jätkusuutliku kalapüügi arengut.

Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Uue protokolli seisukohast tähendaks liidu mittesekkumine seda, et asemele tuleksid eraõiguslikud lepingud, mis ei taga vähimalgi määral jätkusuutlikku püüki. Euroopa Liit loodab ühtlasi, et tänu kõnealusele protokollile jätkab Guinea-Bissau liiduga tõhusat koostööd jätkusuutliku kalapüügi valdkonnas.

Protokolliga ettenähtud vahendid võimaldavad Guinea-Bissaul jätkata strateegilist planeerimist kalandusvaldkonnas poliitikasuundade elluviimiseks.

Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Lepinguosalised on otsustanud võtta vastu protokolli kehtivusajaga üks aasta, mille jooksul kaaluvad nad pikemat aega hõlmava protokolli võimalusi. Seetõttu ei olnud vaja muuta kalapüügivõimalusi ja teaduslikes ettepanekutes ei tehtud selliste muudatuste ettepanekut. Seetõttu jäeti ka rahaline toetus samale tasemele kui varasemas protokollis.

Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Kalandusalaste partnerluslepingute raames eraldatavad summad moodustavad kolmandate riikide (partnerriikide) eelarve jaoks jooksva sissetuleku. Samas on kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise ja järelevalve üks tingimus, et osa eraldistest peab olema suunatud riigi sektorisisese poliitika raames toimuva tegevuse elluviimiseks. Need rahalised vahendid on vastavuses muude allikatega, mida rahastavad rahvusvahelised organisatsioonid, et viia ellu riiklikul tasandil kalandussektoris rakendatavaid projekte ja/või programme.

Meetme kestus ja finantsmõju

X Piiratud kestusega ettepanek/algatus

X Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 16. juuni 2011 kuni 15. juuni 2012.

X Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2011–2012

( Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

- Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

- millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

Ettenähtud eelarve täitmise viisid[10]

x Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

( Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

- ( rakendusametitele

- ( ühenduste asutatud asutustele[11]

- ( riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

- ( isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

( Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

( Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

( Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused

[…]

HALDUSMEETMED

Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Komisjon (merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat, koostöös Dakaris asuva kalandusatašeega ja Euroopa Liidu Bissau delegatsiooniga) tagab protokolli elluviimise korrapärase järelevalve, eriti seoses ettevõtjatepoolse täitmise ja püügiandmetega.

Lisaks sellele on kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud vähemalt üks ühiskomitee aastane kohtumine, kus komisjon ja kolmandad riigid teevad kokkuvõtte lepingu ja selle protokolli elluviimisest, ajakohastavad vajaduse korral kavandamist ja sellega seoses ka rahalist toetust.

Haldus- ja kontrollisüsteemid

Tuvastatud ohud

Kalandusprotokolli rakendamisega kaasneb mitmeid ohte, näiteks: võimalus, et kalandussektorisisese poliitika rahastamiseks antavaid summasid ei kasutata eesmärgipäraselt (puudulik kavandamine).

Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Kavandatud on püsiva dialoogi käivitamine projekti valdkondliku poliitika elluviimise jälgimiseks. Kontrollimeetodite osa on ka punktis 2.1 osutatud tulemuste ühine analüüs.

Lisaks sellele on protokolliga ette nähtud eriklausel protokolli peatamiseks teatavatel tingimustel või kindlaksmääratud olukorras.

Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Komisjon on võtnud eesmärgiks pideva poliitilise dialoogi algatamise ning koostöö, mis võimaldaks parandada lepinguga reguleeritavaid valdkondi ja tugevdada liidu osalust varude jätkusuutlikus majandamises. Kõikide komisjoni poolt kalanduslepingu raames makstavate summade osas kasutatakse komisjoni tavalisi eelarvelisi ja finantsmenetlusi. See võimaldab eeskätt täpselt välja selgitada kolmandate riikide pangakontod, kuhu ühenduse rahaline toetus makstakse. Käesoleva protokolli puhul on artikli 2 lõikega 8 ette nähtud, et rahaline toetus tuleb tervikuna maksta riigikassa arveldusarvele Guinea-Bissau ametiasutuste osutatud finantsasutuses.

ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja eelarveread, millele mõju avaldub

- Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik | Eelarverida | Assigneeringute liik | Rahaline osalus |

2 | 11.0301 Rahvusvahelised kalanduskokkulepped | Liigendatud | EI | EI | EI | EI |

- Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

(ei kohaldata)

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik | Eelarverida | Assigneeringute liik | Rahaline osalus |

Hinnanguline mõju kuludele

Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (neli kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik | 2 | Loodusressursside säilitamine ja haldamine |

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

( Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) |

xx 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) | 0,5 | 0,5 |

XX 01 01 02 (delegatsioonides) |

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) |

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) |

( Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[26] |

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) | 0 | 0 | 0 | 0 |

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) | 0,1 | 0,1 |

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) |

11010404 (lepingulised töötajad, sektoripõhise toetuse rakendamise järelevalveatašee ) | 0,25 | 0,25 |

KOKKU | 0,85 | 0,85 |

- XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad | Kalandusalase partnerluslepingu läbirääkimisprotsessi haldamine ja järelevalve, läbirääkimiste tulemuste institutsioonidepoolse heakskiitmisprotsessi haldamine ja järelevalve; kehtiva kalandusalase partnerluslepingu haldamine, sealhulgas pidev rahandus- ja tegevusalane järelevalve; litsentside haldamine |

Koosseisuvälised töötajad | Tegevusalapõhise toetuse rakendamise järelevalve |

Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

- x Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

- ( Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

[…]

- ( Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[29]

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

[…]

Kolmandate isikute rahaline osalus

- X Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

- Ettepanek hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Artikkel …. | | | | | | | | | |Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

[…]

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

[…]

[1] Vastu võetud 27. septembril 2010 põllumajandus- ja kalandusnõukogu poolt.

[2] ELT C…

[3] ELT L 75, 18.3.2008, lk 49.

[4] ELT C…

[5] ELT Viide dokumendile.

[6] Nõukogu peasekretariaat avaldab protokolli jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas .

[7] ABM: tegevuspõhine juhtimine; [pic]

[10] Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[11] p. m. 2010. aasta eelarverubriikides „tegevusaruanne” („activity statements”) on tegemist erieesmärgiga nr 2; vt viide http://www.cc.cec/budg/bud/proc/adopt/_doc/_pdf/2010/apb2010-working-documents-part1-11-mare.pdf

[12] Eelarve haldamise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_fr.html

[13] Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[14] Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[15] EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[16] Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[17] Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[18] Väljamakse saab teha üksnes pärast seda, kui Euroopa Parlament on selle heaks kiitnud; on võimalik, et see teostatakse alles 2012. aastal.

[19] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[20] Rahaline toetus sisaldab järgmist: a) 4 550 000 eurot Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnale juurdepääsuõiguse eest ja b) 2 950 000 eurot Guinea-Bissau Vabariigi kalanduspoliitika arengu toetuseks.

[21] Halduskulud jaotuvad kahe eelarveaasta peale, arvestades et protokoll hõlmab ajavahemikku juunist 2011 kuni juunini 2012. Personalikulud mõlemaks aastaks arvutatakse pro rata temporis põhimõttel.

[22] Kohapealse kontrolliga seotud kulude hinnang.

[23] Aasta N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[24] Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[25] Vastavalt punktis 1.4.2. nimetatud erieesmärkidele.

[26] Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[27] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[28] Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

[29] Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[30] Peamiselt struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

[31] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[32] Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

52011PC0603