2009/0076 (COD)

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 6 alusel seoses

nõukogu seisukohaga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (milles käsitletakse biotsiidide turulelaskmist ja kasutamist) vastuvõtmise kohta

1. Taust

Juhime tähelepanu sellele, et käesolevas teatises viidatakse määruse pealkirjale ja artiklite numbritele sellisel kujul, nagu need olid esitatud poliitilise kokkuleppe tekstis (17474/10).

Ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule edastamise kuupäev (dokument KOM(2009) 267 (lõplik) – 2009/0076 COD): || 12. juuni 2009

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse kuupäev: || 17. veebruar 2010

Euroopa Parlamendi arvamuse kuupäev, esimene lugemine: || 22. september 2010

Nõukogu seisukoha vastuvõtmise kuupäev: || 21. juuni 2011

2. Komisjoni ettepaneku eesmärk

Ettepaneku eesmärk on parandada siseturu toimimist; selleks ühtlustatakse täiendavalt biotsiidide jaoks loa andmise ja biotsiidide vastastikuse tunnustamise eeskirju, tagades samas inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kõrgetasemelise kaitse.

3. Märkused nõukogu seisukoha kohta 3.1. Üldised märkused

Euroopa Parlament esitas oma arvamuse 22. septembril 2010 toimunud esimesel lugemisel. Komisjon nõustus täielikult, osaliselt või põhimõtteliselt 193 muudatusettepanekuga Euroopa Parlamendi poolt esimesel lugemisel tehtud 309 muudatusettepanekust. Nendest 193 muudatusettepanekust on umbes pooled juba vähemalt osaliselt ühises seisukohas kajastatud. Komisjoni seisukoht Euroopa Parlamendi poolt esimesel lugemisel vastuvõetud muudatusettepanekute kohta on esitatud dokumendis SP(2010)7193.

Komisjon nõustus täielikult, põhimõtteliselt või osaliselt muudatusettepanekutega, millega muudetakse ettepaneku konteksti selgemaks ja täiendatakse seda. Sellised hõlmavad eelkõige biotsiidide mõiste määratluse muutmist, väljajätmise kriteeriumide alusel erandite lubamise ulatust, ELi loa kasutamise ulatuse laiendamist, madala riskitasemega biotsiidide kriteeriume ja töödeldud tooteid ja materjale käsitlevaid sätteid.

Komisjon lükkas tagasi muudatusettepanekud, mis muudaksid ettepaneku põhiolemust, näiteks muudatusettepanekud, millega langetataks keskkonna ja inimese tervise kaitse taset või õõnestataks biotsiidide siseturgu. Samuti lükkas komisjon tagasi muudatusettepanekud, mis on praktiliselt või tehniliselt teostamatud või paneksid tarbetu koormuse nii ettevõtjatele kui ka pädevatele asutustele.

Komisjon leiab, et kõnealune ühine seisukoht ei muuda ettepaneku põhieesmärke, ning seega võib ta seda toetada. Sellele vaatamata leiab komisjon, et teksti teatavaid külgi tuleks täiustada, ning on meeleldi valmis tegema teiste institutsioonidega selle nimel koostööd. Eelkõige ei ole ühises seisukohas jääkide piirnormide kehtestamiseks ettenähtud menetlust käsitlev tekst kooskõlas määrusega (EÜ) nr 470/2009 ja see vastuolu tuleks kõigepealt kõrvaldada.

3.2. Üksikasjalikud märkused 3.2.1. Parlamendi muudatused, millega komisjon nõustub täielikult, osaliselt või põhimõtteliselt ja mis on täielikult, osaliselt või põhimõtteliselt lisatud ühisesse seisukohta

Komisjon võttis täielikult, osaliselt või põhimõtteliselt vastu muudatusettepanekud 1, 4–7, 9–10, 13, 21–23, 25, 27, 30–35, 37–39, 43–44, 49, 53, 55, 56, 58, 62–63, 70, 75, 79, 80, 82–83, 85–91, 93–96, 112, 115, 116, 123–125, 137, 139, 142–144, 160–161, 165, 167–172, 178–181, 183–187, 189–190, 194, 199, 206–215, 218–220, 225–232, 234–235, 239, 241–242, 247–249, 255–257, 266–267, 269, 272, 275–277, 279, 292–296, 299–303, 308, 310–312, 316, 319–320, 323–329, 331–332, 341, 346–347, 354, 359/rev ja 360–361 ning need on täielikult, osaliselt või põhimõtteliselt nõukogu seisukohta sisse viidud.

3.2.2. Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud, mille komisjon tagasi lükkas, kuid mis täielikult, osaliselt või põhimõtteliselt sisalduvad ühises seisukohas

Muudatusettepanekud 2, 3, 17, 20, 52, 54, 69, 71, 126, 156 ja 349 lükkas komisjon tagasi, kuid need sisalduvad täielikult, osaliselt või põhimõtteliselt nõukogu seisukohas. Need muudatusettepanekud on seotud eelkõige asendamisele kuuluvate ainete ja ka muude ainete loetelusse kandmiseks ja kandmisotsuse uuendamiseks ettenähtud tähtaegade, samuti Euroopa Kemikaaliameti (edaspidi „amet”) teatavate ülesannete täitmise tähtaegade lühendamisega. Komisjon lükkas need tagasi, kuna nendega suurendataks ameti ja liikmesriikide regulatiivset ja halduskoormust ning sellega ka töökoormust, samuti ettevõtjate töökoormust ilma kaitse taset selgelt tõstmata; samas leidis nõukogu need olevat vastuvõetavad.

3.2.3. Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud, millega komisjon nõustus täielikult, osaliselt või põhimõtteliselt, ent mida ei ole ühisesse seisukohta sisse viidud

Komisjon nõustus täielikult, osaliselt või põhimõtteliselt muudatusettepanekutega 11, 16, 24, 36, 48, 58–59, 62, 65–66, 72–74, 77–78, 99, 101, 106, 118, 120–121, 157, 162, 166, 175, 178, 191, 193, 196, 200, 203–204, 221–223, 236, 332, 358 ja 361, kuid neid ei ole nõukogu seisukohta sisse viidud. Kõige tavalisemad põhjused, miks nõukogu need tagasi lükkas, oli nende kokkusobimatus nõukogu muude muutmisettepanekutega, tarbetu halduskoormuse panemine ettevõtjatele, pädevatele asutustele või ametile ja muudatusettepaneku selge lisandväärtuse puudumine.

3.2.4. Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud, mille komisjon ja nõukogu tagasi lükkasid ning mida ei ole sisse viidud ühisesse seisukohta

Nii komisjon kui ka nõukogu lükkasid tagasi muudatusettepanekud 12, 14–15, 19, 26, 28, 40–42, 45–47, 50–51, 57, 64, 81, 84, 92, 97–98, 100, 102–105, 107–111, 117, 119, 122, 127–136, 138, 140–141, 145–147, 150, 158–159, 163–164, 173–174, 176, 182, 188, 192, 195, 197–198, 201, 205, 216–217, 224, 233, 237–238, 240, 246, 250–253, 258–259, 262–265, 270–271, 274, 280–288, 291, 297, 306–307, 309, 318, 321–322, 330, 342–343, 350 ja 353.

3.2.5. Nõukogu poolt ettepanekusse tehtud muudatused

Nõukogu tegi komisjoni ettepaneku kohta järgmised peamised muudatusettepanekud.

Toimeainete loetelusse kandmine. Nõukogu muutis toimeainete loetelusse kandmise heakskiitmise menetlust. Heaks kiidetud toimeainete loetelu ei võetaks määruse lisasse, vaid sellest kujundataks rakendusmeetmetega eraldi iseseisev meede ja seda ajakohastataks korrapäraselt. Komisjon leiab, et toimeainete heakskiitmiseks tuleks kasutada määruse lisa. Järelikult kujutaks lisas oleva heakskiidetud toimeainete loetelu täiendamine või muutmine määruse vähem oluliste osade muutmist ja sellised muudatused kiidetaks heaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 alusel delegeeritud õigusaktidega. Komisjon ei ole siiski nõukogu muudatuste vastu, et seadusandlik menetlus saaks jätkuda. Komisjon on selle kohta esitanud deklaratsiooni poliitilise kokkuleppe saavutamisel (vt 1. lisa).

Lihtsustatud loaandmismenetlus. Nõukogu tõi „madala riskitasemega biotsiidide” mõiste asemele sisse tooted, mille puhul kohaldatakse lihtsustatud loaandmiskorda. Selliste toodete kindlakstegemiseks pakutud kriteeriumid oleksid rohkem keskendatud tootes olevate ainete omadustele, mitte aga konkreetse toote riskihindamisele, nagu oli komisjoni ettepanekus. Nõukogu ettepaneku kohaselt ei oleks selliste toodete kasutamiseks loa andmine enam ELi tasandi menetlus, nagu oli ette näinud komisjon oma ettepanekus; selle asemel esitatakse see loa saamiseks ühes liikmesriigis. Kui luba on antud ühes liikmesriigis, võiks toodet, kui sellest on teatatud, turustada mis tahes muus liikmesriigis. Komisjon leiab, et nõukogu lähenemisviis edendaks inimeste ja keskkonna jaoks madala riskitasemega biotsiidide väljatöötamist ja turustamist ning võib seepärast nõustuda nõukogu seisukohaga selles küsimuses.

ELi tasandil loa andmise ulatus. Nõukogu seisukoha järgi oleks ELi tasandil loa andmine alates aastast 2013 avatud selliste biotsiidide jaoks, mis kuuluvad tooteliikidesse 6, 7, 9, 10, 12, 13 ja 22, ning aastast 2020 – biotsiidide jaoks, mis kuuluvad tooteliikidesse 14, 15, 17, 21 ja 23, kui kõnealustel toodetel on sarnased kasutustingimused kogu ELi ulatuses. Hiljemalt aastal 2017 vaataks komisjon küsimuse läbi ja esitaks koos sellega vajaduse korral õigusaktide ettepanekud, näiteks lükata ELi tasandil loaandmise avamine mõnede loetletud tooteliikide puhul edasi. Kuigi komisjon pakkus algselt hoopis piiratumat ELi tasandi loaandmissüsteemi, võib ta nõustuda nõukogu seisukohaga tingimusel, et laiendamist rakendatakse järk-järgult ning ametile ja komisjonile nähakse selleks ette vajalikud vahendid. Komisjon esitas deklaratsiooni, milles rõhutas, et selline muudatus tähendab järeldusi vahendite kulu kohta, ja kutsus liikmesriike üles võtma edasisi meetmeid, et tagada vajalike vahendite ettenägemine uutes finantsperspektiivides (vt 2. lisa).

Töödeldud tooted ja materjalid. Kooskõlas Euroopa Parlamendi lähenemisviisiga tõi nõukogu sisse mõiste „esmane biotsiidifunktsioon” kui kriteeriumi, mille alusel tehakse vahet biotsiidi ja töödeldud toote või materjali vahel. Lisaks nihutas nõukogu kontrollimisel peatähelepanu biotsiididelt toimeainetele. Nõukogu otsustas seada rangemad nõuded töödeldud esemetele ja materjalidele sel juhul, kui toimeained peaksid nendest vabanema (nn välismõju), võrreldes selliste töödeldud esemete ja materjalidega, mille puhul toimeained ei peaks vabanema (nn sisemõju). Komisjon võib vastu võtta täiendavaid eeskirju, seejuures muuta teatamise korda. Komisjon võib toetada selliseid töödeldud esemete ja materjalidega seotud muudatusi, kuna need vastavad määruse eesmärkidele.

Biotsiidikomitee laad ja koosseis. Komisjon tegi alguses ettepaneku, et komitee koosneks sõltumatutest teadlastest-ekspertidest, kelle nimetaksid liikmesriigid, kuid kelle määraks kohale ameti juhatus. Nõukogu valis lähenemisviisi, mille kohaselt liikmesriigid määraksid otse komitee liikmed ning komitee ja liikmesriikide pädevate asutuste vahel oleksid tihedad sidemed. Kuna vastutus määruse üksikasjaliku rakendamise eest langeb liikmesriikide pädevatele asutustele, on loomulik, et samad asutused peaksid olema tihedalt seotud biotsiidikomitee tööga. Komisjon võib seepärast nõukogu seisukohaga nõustuda.

Teenustasud. Komisjon pakkus algselt süsteemi, mille kohaselt ELi loa saamise teenustasu makstaks ametile, kes seejärel hüvitaks liikmesriigile hindava pädeva asutuse tehtud töö kulud. Nõukogu seisukoht põhineb süsteemil, kus ELi tasemel toimunud menetluste eest tasutakse üks teenustasu ametile tema töö eest ja teine makstakse pädevale asutusele, kes teeb hindava pädeva asutuse töö. See on komisjonile vastuvõetav. Komisjoni ettepanekus oli lisaks ette nähtud, et ametile makstava teenustasu summa, samuti teenustasu ühtlustatud struktuur (sealhulgas sellised küsimused nagu hüvitamised, vähendamised või teenustasust loobumine), mida kohaldatakse nii ameti kui ka liikmesriikide puhul, võetakse vastu delegeeritud õigusaktidega. Nõukogu seisukohas nähakse aga ette, et ametile makstava teenustasu tase ning maksmise tingimusi ja teenustasu võimalikku vähendamist reguleerivad eeskirjad tuleks vastu võtta rakendusaktidega. Ameti ja liikmesriikide teenustasude ühtlustatud struktuuri kehtestamisega seoses on nõukogu näinud ette, et komisjon võib lahendada sellised küsimused suunisdokumentidega. Komisjon kahetseb, et nõukogu valis sellise lähenemisviisi, kuid võib sellega siiski nõustuda, et seadusandlik menetlus saaks jätkuda. Komisjon esitas 1. lisas oleva deklaratsiooni nõukogu seisukoha kohta seoses delegeeritud õigusaktide kasutamisega ametile makstavate teenustasude määramiseks.

Selleks, et võtta arvesse nõukogu poolt ja parlamendi poolt esimesel lugemisel tehtud muudatustest vahendite kulu kohta tulenevaid järeldusi, sealhulgas vajadust kohandada teenustasude süsteemi nii, et vähendada mõju ELi eelarvele, valmistas komisjon ette läbivaadatud finantsselgituse, mis on lisatud käesolevale teatisele 3. lisana.

4. Kokkuvõte

Nõukogu tehtud muudatused on komisjonile vastuvõetavad, kuna need on kooskõlas komisjoni ettepaneku eesmärgiga ja arendavad seda edasi. Komisjon võib seepärast nõukogu seisukohaga nõustuda.

Komisjon väljendas 2. lisas esitatud deklaratsioonis juba muret seoses sellega, et ameti ja komisjoni eeldatavad kulud suurenevad. Arvestades ametile lisaülesannete panemist ja ameti tulevase töö kõigi aspektide ettevalmistamiseks kuluvat aega, samuti tõsiasja, et seadusandlik menetlus kestab kauem, kui oli algselt kavandatud, peab komisjon vajalikuks lükata kavandatava määruse kohaldamise kuupäeva edasi 1. septembrile 2013 ning teha erandi sätete puhul, mis võimaldavad komisjonil ja ametil võtta ettevalmistavaid meetmeid (näiteks delegeeritud või rakendusaktid, suunisdokumendid).

1. lisa Deklaratsioon komiteemenetluse kohta

Kompromissi leidmiseks ei vaidle komisjon vastu eesistujariigi esitatud ja kvalifitseeritud häälteenamusega vastuvõetud tekstile. Komisjon soovib siiski rõhutada, et ta ei jaga nõukogu arvamust, et toimeainete heakskiitmise meetmed (artikkel 8a) ning Euroopa Kemikaaliametile makstavate teenustasude eeskirjad (artikli 70 lõige 1) on rakenduslikud meetmed ja langevad seega Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 291 alla. Mõlema küsimuse puhul on komisjon arvamusel, et artikkel 290 kujutab endast asjakohast menetlust, kuna tegemist on üldkohaldatavate meetmetega, millega muudetakse või täiendatakse määruse mitteolulisi sätteid.

2. lisa Deklaratsioon vahendite kulu käsitlevate järelduste kohta

Euroopa Liidu lubade andmise laiendamine koos Euroopa Kemikaaliametile lisaülesannete andmise, tähtaegade lühendamise ja toimeainete loetelus olemise sagedasema pikendamisega toob vältimatult kaasa ameti ja komisjoni töökoormuse suurenemise. Samas vähendatakse riigiasutuste töökoormust vastavalt ELi lubade andmise laiendamisele. Seoses töökoormuse suurenemisega vajavad amet ja komisjon lisavahendeid ja ‑personali, et tagada määruse tõhus rakendamine. Seda arvestades kutsub komisjon nõukogu üles käsitlema neid vajadusi uutes finantsperspektiivides. Komisjon on valmis tegema nõukoguga koostööd sobiva lahenduse leidmiseks.

3. lisa ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

              1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus

              1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

              1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

              1.4.    Eesmärgid

              1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

              1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

              1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.           HALDUSMEETMED

              2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

              2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteemid

              2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

              3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

              3.2.    Hinnanguline mõju kuludele

              3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

              3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

              3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

              3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

              3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

              3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.        Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse biotsiidide turulelaskmist ja kasutamist

1.2.        Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB)[1] struktuurile

Poliitikavaldkond: 07 Keskkond

Tegevuse kood 07 03: ELi keskkonnapoliitika ja -õigusaktide rakendamine

1.3.        Ettepaneku/algatuse liik

X Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[2]

¨ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.        Eesmärgid

1.4.1.     Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Uute poliitiliste initsiatiivide arendamine (ABB kood 07 05) – 2008. aasta juhtimiskava (AMP)            Valmistada ette ja pakkuda keskkonnakaitse poliitikasuundi, meetmeid ja algatusi, mis põhinevad laialdastel ja täpsetel andmetel keskkonnaseisundi ning keskkonda mõjutavate tegurite kohta, pidades aru huvitatud osalistega ning rakendades EÜ kuuendat keskkonnaalast tegevusprogrammi. Valmistada ette poliitikameetmeid, mis võivad osutuda vajalikuks, arvestades uusi tõendeid keskkonda ja selle kaudu inimeste tervist mõjutavate tegurite kohta.

1.4.2.     Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk nr 1c:

Arendada uusi poliitilisi algatusi, et aidata kaasa kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärkide saavutamisele keskkonna- ja tervisekaitse prioriteetses valdkonnas. Aidata kaasa kodanike kõrgetasemelise elukvaliteedi ja sotsiaalse heaolu saavutamisele, pakkudes neile keskkonda, kus saastustase ei kahjusta inimeste tervist ega keskkonda, ning edendades säästvat linnakeskkonna arengut.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile: ABB kood 07 05

1.4.3.     Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Kõnealuse määruse-eelnõu eesmärk on tagada rahva tervise ja keskkonna kaitse kõrge tase ning biotsiidide siseturu ühtlustamine, edendades samal ajal konkurentsivõimet ja innovatsiooni.            Nimetatud eesmärkide saavutamiseks on enne toimeainete ja biotsiidide turulelaskmist vaja teada nendest tingitud ohte ja riske. Ettepaneku tõhusaks rakendamiseks on asjakohane toetuda olemasolevale Euroopa Kemikaaliametile, kes võtab vastu ettevõtjate esitatud andmeid, näiteks toimeainete või teatavate biotsiidide hindamisega seotud andmeid, ja avaldab nende kohta arvamust ning kes võib asjakohase keskusena anda teaduslikku nõu ja abi komisjonile, liikmesriikide pädevatele asutustele, ettevõtjatele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, ning kes teeb asjakohase teabe kättesaadavaks üldsusele.

Biotsiidide siseturu ühtlustamist ning konkurentsivõime ja innovatsiooni soodustamist tõhustatakse sellega, et ettevõtjate esitatavate taotluste suhtes kasutatakse ühtset lähenemisviisi, lihtsustatakse toodetele loa andmise menetlust ning soodustatakse tervisele ja keskkonnale vähem ohtlike uute ainete ja toodete väljatöötamist, et võimaldada Euroopa Liidul paremini konkureerida rahvusvahelisel turul ning muuta madala riskitasemega ained või tooted paremini kättesaadavaks.

1.4.4.     Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Seni kindlakstehtud eesmärgid ja näitajad on järgmised:

Eesmärgid || Poliitikanäitajad

Uute toimeainete hindamine nende heakskiitmiseks || Esitatud arvamuste arv Aeg, mis kulub kinnitatud taotluse vastuvõtmisest komisjonile arvamuse edastamiseni

Toimeainete heakskiitmise pikendamine || Esitatud arvamuste arv Aeg, mis kulub kinnitatud taotluse vastuvõtmisest komisjonile arvamuse edastamiseni

Toimeainete tehnilise samaväärsuse kindlakstegemine || Esitatud arvamuste arv Aeg, mis kulub kinnitatud taotluse vastuvõtmisest komisjonile arvamuse edastamiseni

Toodetele loa andmine || Esitatud arvamuste arv Aeg, mis kulub kinnitatud taotluse vastuvõtmisest komisjonile arvamuse edastamiseni

Arvamuste avaldamine vastastikuse tunnustamise menetluse käigus tekkinud erimeelsuste kohta || Esitatud arvamuste arv Aeg, mis kulub arvamuse taotluse vastuvõtmisest komisjonile arvamuse edastamiseni

Andmete ühiskasutuse ja konfidentsiaalsusega seotud ülesanded || Otsingute arv andmebaasis Mittekonfidentsiaalse teabe kohta esitatavate päringute arv

Üldiste ja konkreetsete suunisdokumentide väljatöötamine || Väljatöötatud suunisdokumentide arv

Euroopa Liidu biotsiidiregistri haldamine || Otsingute arv andmebaasis

Olemasolevate ainete läbivaatamise kava lõpuleviimine || Esitatud arvamuste arv Pädeva asutuse aruande projekti vastuvõtmisest lõpetamiseni kuluv aeg

           

1.5.        Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.     Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Enne toimeaine biotsiidides kasutamise heakskiitmist tuleb veenduda, et aine kasutamisega ei kaasne vastuvõetamatut riski inimeste tervisele või keskkonnale. Enne komisjoni otsuse tegemist viivad vastava hindamise läbi liikmesriikide pädevad asutused ning sellele järgneb hindamine erialakolleegide poolt ELi tasandil.

Lisaks on tehtud ettepanek, et biotsiididele loa andmise protsessi tõhustamiseks antaks teatavatele toodetele luba otse ühenduse tasandil, kui taotleja seda soovib. Muudele biotsiidikategooriatele antakse jätkuvalt luba liikmesriikide tasandil.

Samuti on vaja ad hoc menetlust, millega lahendatakse liikmesriikide vahelisi konflikte, mis võivad tekkida liikmesriigilt loa saanud biotsiidi vastastikuse tunnustamise menetluse käigus. Suurem osa lahkarvamustest peaksid olema teaduslikku või tehnilist laadi.

Täiustada ja arendada tuleb ka protsesse, mille eesmärk on hõlbustada võimalike taotlejate jaoks andmete ühist kasutamist, eri kohtades toodetud toimeainete samaväärsuse kindlakstegemist, teabe levitamist, selliste tootjate kindlakstegemist, kel on lubatud lasta toimeaineid ELi turule.

Käesoleva määruse rakendamiseks on tarvis ka teaduslikku ja tehnilist abi, sealhulgas IT-vahendite arendust ja hooldust.

Kõiki neid ülesandeid on üksikasjalikumalt kirjeldatud II lisas.

1.5.2.     Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusel on seni olnud märkimisväärne osa olemasolevate toimeainete teise etapi läbivaatamise programmis[3]. Kuna Teadusuuringute Ühiskeskuse vähendab oma tegevust keemiliste ainete valdkonnas ning mitmed ülesanded antakse üle Euroopa Kemikaaliametile, teatas keskus, et lõpetab oma tegevuse biotsiidide valdkonnas 2013. aastaks ning keskendub muudele ülesannetele.

Kuna komisjoni talitustel ei ole edaspidi enam võimalik saada ekspertarvamusi ning neil ei ole ka vahendeid toimeainetele ja biotsiididele loa andmisega seotud teaduslike või tehniliste küsimuste lahendamiseks, peeti kõige asjakohasemaks küsida nõu ja abi väliselt asutuselt.

Välise asutuse kasutamine riskihindamise läbiviimisel on kooskõlas ka muudes sektorites nagu ravimid, taimekaitsevahendid ja toiduained omaksvõetud lähenemisviisiga, kus tehakse selget vahet riskihindamisel, mida viivad läbi teadusasutused, ning riskijuhtimisel, mida viib läbi komisjon.

Kuna toimeainete ja biotsiidide riskihindamise eest vastutavat eraldi asutust ei looda, peeti teadusliku ja tehnilise abi osutamiseks biotsiidide valdkonnas sobivaks kolme olemasolevat asutust:

– Euroopa Ravimihindamisamet (EMEA), kuna ettepanek anda teatavatele biotsiididele ELi tasandi luba toetub põhimõtetele, mis kehtivad juba 1995. aastast inimtervishoius kasutatavate ravimite ning veterinaarravimite osas;

– Euroopa Toiduohutusamet (EFSA), kuna direktiivile 98/8/EÜ viidatakse sageli kui direktiivi 91/414/EMÜ sõsardirektiivile, viimasega reguleeritakse taimekaitsevahendite turuleviimist ja selle kohaselt on EFSA komisjonile arvamuste ettevalmistamise ametlik teaduslik asutus; ning

– Euroopa Kemikaaliamet (ECHA).

Kahe esimese valiku puhul ei ole põhjust loota olulist koostoimet. Teisest küljest võib ECHA puhul loota märkimisväärset soodsat koostoimet, arvestades järgmisi asjaolusid:

– Kõigepealt järgitakse biotsiidides kasutatavate toimeainete hindamisel mitmeid meetodeid ja põhimõtteid, mida kasutatakse ka keemiliste ainete puhul, mida reguleeritakse REACHi määrusega. Andmenõuded on sarnased ja nimetatud ainete riskihindamine, eriti kui neil on teatavad ohtlikud omadused, kuulub ECHA otsesesse pädevusse.

– Ettepanek sisaldab biotsiide käsitlevate andmete ühise kasutamise eeskirju, mis on nüüd ühtlustatud REACHi reeglitega ning millega muudetakse selgroogsete loomadega tehtud katsetest saadud andmete ühine kasutamine kohustuslikuks. Üksnes REACH kohaselt ja ECHA poolt on sellise andmete vahetamise jaoks loodud vastavad mehhanismid ja andmebaasid.

– Veel üks oluline valikukriteerium on see, et paljud ECHA teadustöötajad on juba biotsiididega tuttavad tänu oma varasemale tööle nii komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuses, liikmesriikide pädevates asutustes kui ka tööstuses.

– Lõpuks on oluline, et biotsiidide tootjatel, allkasutajatel ja isegi komisjonil on REACHiga seoses juba rida kohustusi. Nimelt tehakse ECHAle kooskõlas REACHI määruse artikliga 16 kättesaadavaks läbivaadatavaid toimeaineid käsitlev teave, mida haldab komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus.

Kõikidel eespool nimetatud põhjustel võib arvata, et ECHA on võrreldes muude võimalike valikutega (uus amet, komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus, EMEA või EFSA) tema võimalikku positiivset koostoimet arvestades kõige tõhusam.

Kuna komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus piirab oma tegevust olemasolevate toimeainete teise etapi läbivaatamisprogrammis 2013. aasta lõpuks, võtab ECHA nimetatud ülesanded eeldatavasti üle alates 2014. aastast.

Seepärast on määruse ettepanekus lähtutud eeldusest, et osa teaduslikke ja tehnilisi ülesandeid, mis on seotud teatavate biotsiidide ja biotsiidides kasutatavate toimeainete hindamisega, antakse üle ECHAle.

Rahaliste vahendite lisamisega on vaja tagada, et ECHAl oleks piisavalt personali ning et ta saaks korraldada vajaliku arvu koosolekuid, et esitada oma arvamusi komisjonile.

1.5.3.     Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Ettepanek toetub 2007. aastal läbiviidud uuringuga tuvastatud olemasoleva direktiivi puuduste kohta tehtud järeldustele. Uuringu tulemused on esitatud aadressil http://ec.europa.eu/environment/biocides/study.htm ning on lisatud ka komisjoni aruandesse, milles käsitleti direktiivi 98/8/EÜ rakendamise mõjusid; aruanne on esitatud aadressil http://ec.europa.eu/environment/biocides/impl_report.htm.

Komisjoni mõjuhinnangus on käsitletud viit teemat, millega seoses on vaja võtta meetmeid: määruse reguleerimisala laiendamine, et hõlmata biotsiididega töödeldud tooted või materjalid; tootele loa andmise menetluse täiustamine, et lisada võimalus anda teatavatele toodetele ELi tasandi luba; andmete kohustusliku ühise kasutamise sisseviimine tootele loa andmise ja toimeainete heakskiitmise etapis, vastavalt REACHi määruse põhimõtetele; andmenõuete, andmenõuetest loobumise ja olemasoleva teabe kasutamise selgitamine ning madala riskitasemega biotsiide käsitleva uue lähenemisviisi sissetoomine; teenustasude struktuuri osaline ühtlustamine, et soodustada uute toimeainete väljatöötamist ning olemasolevate toimeainete säilitamist.

1.5.4.     Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Vt punkt 1.5.2.

1.6.        Meetme kestus ja finantsmõju

¨ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– ¨  Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

– ¨  Finantsmõju avaldub ajavahemikul YYYY–YYYY

X Piiramatu kestusega[4] ettepanek/algatus

1.7.        Ettenähtud eelarve täitmise viisid[5]

X Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

X Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– ¨  rakendusametitele

– X  ühenduste asutatud asutustele[6]

– ¨  riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

– ¨  isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

¨ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused

Üldine vastutus kavandatud õigusakti rakendamise ja jõustamise eest jääb komisjoni teenistustele. Teaduslikku ja tehnilist abi osutab ECHA. Eelkõige esitab ECHA arvamusi, millise riskiga on seotud toimeainete lubamine biotsiidides kasutamiseks, samuti annab ECHA lubasid teatavatele biotsiididele. ECHA esitab arvamusi; nimetatud arvamuste alusel võtab komisjon vastu otsuseid.

2.           HALDUSMEETMED

2.1.        Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Uue poliitikameetme mõju ja rakendamise käigu hindamiseks kogutakse punktis 1.4.4 nimetatud näitajaid ning analüüsitakse neid korrapäraselt. Enamasti tehakse seda kord aastas ning see on osa ECHA igapäevasest tegevusest.

Lisaks esitavad liikmesriigid komisjonile iga kolme aasta tagant aruande jõustamis- ja kontrollimeetmete ning nimetatud meetmete tulemuste kohta. Komisjon koostab ka aruande käesoleva määruse rakendamise kohta ning eelkõige ELi loa menetluse ja vastastikuse tunnustamise toimimise kohta, samuti töödeldud esemeid ja materjale käsitlevate sätete rakendamise kohta.

2.2.        Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.     Tuvastatud ohud

Kuna nõukogu teksti kohaselt suureneks oluliselt ECHA ja komisjoni töökoormus, tuleks lisaülesannete täitmiseks näha ette suuremad ressursid.

Käesoleva läbivaadatud finantsselgitusega nähakse ette suuremad ressursid. On vaja aga pikema aja jooksul jälgida, kas ressursid nende lisaülesannete täitmiseks on õigesti ette nähtud.

2.2.2.     Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Nagu punktis 2.1 näidatud, hakkab ECHA igal aastal ette kandma uue poliitikameetme rakendamise edenemisest ja mõjudest. Ka liikmesriigid esitavad iga kolme aasta tagant aruande jõustamis- ja kontrollimeetmete kohta. Komisjon valmistab nimetatud teabe alusel ette aruande määruse rakendamise kohta.

Niisiis tuleb ECHA personali hulk igal aastal läbi vaadata, arvestades tegeliku töö mahtu, kuna on tehtud mitmeid eeldusi ja käesoleva finantsselgituse aluseks olid erinevad arvutused, mis on teataval määral ebamäärased.

2.3.        Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

ECHA rakendab spetsiaalseid eelarvekontrollimehhanisme ja -menetlusi, mis põhinevad määrusel (EÜ, Euratom) nr 2343/2002.

ECHA haldusnõukogu, millesse kuuluvad liikmesriikide, komisjoni ja Euroopa Parlamendi esindajad (REACHi määruse artikli 79 lõige 1), koostab ECHA tulude ja kulude kalkulatsiooni (artikli 96 lõige 5) ning võtab vastu lõpliku eelarve (artikli 96 lõige 9). Igal aastal saadetakse Euroopa Kontrollikojale esialgne ja lõplik raamatupidamisaruanne (artikli 97 lõiked 4 ja 7). Euroopa Parlament kinnitab ECHA tegevjuhataja tegevuse eelarve täitmisel (artikli 97 lõige 10).

Pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks kohaldatakse ECHA suhtes vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 98 lõikele 1 ilma piiranguteta määrust (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta).

Vastavalt artikli 98 lõikele 2 on ECHA seotud 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust.

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.        Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

Mitme-aastase finants-raamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Number [Nimetus……………………………………..] || Liigendatud/liigendamata ([7]) || EFTA riigid[8] || Kandidaat-riigid[9] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

2 || 07 03 60 01 ECHA – tegevus biotsiide reguleerivate õigusaktide valdkonnas – panus jaotistesse 1 ja 2 rubriigist 2 || Liigendatud || JAH || EI || EI || EI

2 || 07 03 60 02 ECHA – tegevus biotsiide reguleerivate õigusaktide valdkonnas – panus jaotisesse 3 rubriigist 2 || Liigendatud || JAH || EI || EI || EI

Kõnealused eelarveread katavad ECHA personali- ja halduskulud (jaotised 1 ja 2) ning tegevuskulud (jaotis 3) seoses tegevusega biotsiidide valdkonnas vastavalt käesolevale määrusele ning toetused on osa ECHAle antavast iga-aastasest toetusest (lisaks assigneeringutele eelarvereal 02 03 03 01 ja 02 03 03 02, mis on ette nähtud REACHi määruses (EÜ) nr 1907/2006 ning ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud tegevuse rahastamiseks), mis antakse ELi eelarvest.

· Uusi eelarveridu luua ei ole vaja.

3.2.        Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.     Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 2 || loodusvarade kaitse ja majandamine (sealhulgas turundusmeetmete rahastamine ja otsetoetused)

Keskkonna peadirektoraat || || || 2012[10] || 2013 || Tegevusassigneeringute kalkulatsioonid on piiratud praeguse finantsplaneerimisega, mis kehtib 2013. aastani. || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || || || ||

Eelarverida nr: 07 03 60 01 || Kulukohustused || (1) || 1,507 || 4,050 || 5,557

Maksed || (2) || 1,507 || 4,050 || 5,557

Eelarverida nr: 07 03 60 02 || Kulukohustused || (1a) || 1,249 || 2,302 || 3,551

Maksed || (2a) || 1,249 || 2,302 || 3,551

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[11] || || ||

Eelarverida nr || || (3) || || ||

Keskkonna peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 2,756 || 6,352 || 9,108

Maksed || =2+2a +3 || 2,756 || 6,352 || 9,108

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || 2,756 || 6,352 || || || || 9,108

Maksed || (5) || 2,756 || 6,352 || || || || 9,108

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku  rubriigi 2 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || 2,756 || 6,352 || || || || 9,108

Maksed || =5+ 6 || 2,756 || 6,352 || || || || 9,108

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 5 || Halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || 2012 || 2013 || Haldusassigneeringute kalkulatsioonid on piiratud praeguse finantsplaneerimisega, mis kehtib 2013. aastani. || KOKKU

Keskkonna peadirektoraat ||

Ÿ Personalikulud || || || ||

Ÿ Muud halduskulud || 0,204 || 0,204 || 0,408

Keskkonna peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || 0,204 || 0,204 || 0,408

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 0,204 || 0,204 || || 0,408

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || 2012 || 2013 || Koguassigneeringute kalkulatsioonid on piiratud praeguse finantsplaneerimisega, mis kehtib 2013. aastani. || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 2,960 || 6,556 || || 9,516

Maksed || 2,960 || 6,556 || 9,516

3.2.2.     Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– X  Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || 2012 || 2013 || Tegevusassigneeringute kalkulatsioonid on piiratud praeguse finantsplaneerimisega, mis kehtib 2013. aastani. || KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik[12] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1: ECHA teaduslik ja tehniline abi || ECHA kulude üksikasjalik jaotus – vt 1. liide, peamised eeldused – vt 2. liide.

KULUD KOKKU || || 2,756 || || 6,352 || || || || || || || || || || || || 9,108

3.2.3.     Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.  Ülevaade

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– X  Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| 2012 || 2013 || Haldusassigneeringute kalkulatsioonid on piiratud praeguse finantsplaneerimisega, mis kehtib 2013. aastani. || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || ||

Personalikulud || || || ||

07 01 02 11 01 – Lähetused || 0,024[13] || 0,024 || ||

07 01 02 11 03 – Komiteed || 0,180[14] || 0,180 || ||

Muud halduskulud || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 vahesumma || 0,204 || 0,204 || || 0,408

ECHAs toimuvatel koosolekutel osalemise ning alalise biotsiidikomitee koosolekute arvu suurenemise katmiseks on vaja lisavahendeid.

KOKKU || 0,204 || 0,204 || || 0,408

3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– X  Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

|| || 2012 || 2013 || Personalivajaduste kalkulatsioonid on piiratud praeguse finantsplaneerimisega, mis kehtib 2013. aastani.

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) ||

|| 07 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 0 || 3 ||

|| XX 01 01 02 (delegatsioonides) || || ||

|| XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || ||

|| 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || ||

|| Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[15] ||

|| XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid) || || ||

|| XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || ||

|| XX 01 04 yy[16] || – peakorteris[17] || || ||

|| – delegatsioonides || || ||

|| XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || ||

|| 10 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas) || || ||

|| Muud eelarveread (täpsustage) || || ||

|| KOKKU || 0 || 3 ||

         

Täiendavat personali ei ole vaja aastal 2012. 2013. aastal on vaja kolme täiendavat ametikohta. Need ametikohad luuakse sisemise ümberpaigutusega. Vt üksikasjalik jaotus IV lisas.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad || Lisapersonali on vaja ECHAle saadetud arvamuste läbivaatamiseks ja selleks, et vormistada arvamused delegeeritud ja rakendusaktide kaudu komisjoni otsusteks.

Koosseisuvälised töötajad ||

3.2.4.     Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– ¨  Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

– X  Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjakohase rubriigi ümberplaneerimine.

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

2,960 miljonit eurot aastal 2012 (1,507 miljonit eurot eelarvereale 07 03 60 01 ja 1,249 miljonit eurot eelarvereale 07 03 60 02)

6,556 miljonit eurot aastal 2013 (4,050 miljonit eurot eelarvereale 07 03 60 01 ja 2,302 miljonit eurot eelarvereale 07 03 60 02)

– ¨  Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[18].

3.2.5.     Kolmandate isikute rahaline osalus

– Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

3.3.        Hinnanguline mõju tuludele

– X  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

– ¨  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

– ¨         omavahenditele

– ¨         mitmesugustele tuludele

ELi eelarve tulude poolele mõju puudub. ECHA eelarves on oma tulud, mis koosnevad ettevõtjate makstavatest teenustasudest, mida ECHAl on vastavalt käesolevale määrusele õigus koguda seoses oma ülesannete täitmisega, ning ELi eelarvest eraldatud tasakaalustavast toetusest.

Biotsiididega seotud ülesannete osas nähakse ettepanekuga ette, et ECHA nõuab teenustasusid (vt II liide), eelkõige seoses toimeainete heakskiitmisega ja heakskiitmisotsuse uuendamisega, loataotluste hindamisega ning teatavate ELi tasandil lubatud biotsiidide kasutuslubade muutmise ja uuendamisega; lisaks on ECHAl õigus nõuda ELi loa omanikelt iga-aastast teenustasu ja teenustasu igalt taotlejalt selle eest, et ta esitab taotluse tootele esimese liikmesriigi loa saamiseks.

Ehkki toimeainete heakskiitmisega ja biotsiididele loa andmisega seotud tegevused peaksid end mõne aasta pärast ise ära majandama hakkama, võib siiski vaja olla tasakaalustavat toetust ELi eelarvest eraldatud toetuse näol, juhul kui lõivustruktuur kulutusi ei kata.

Käesolevas finantsselgituses on eeldatud, et teenustasud ei kata kõiki ülesandeid:

– arvamuste ettevalmistamine ECHAle artikli 30 põhjal esitatavate küsimuste kohta, kui liikmesriikidel tekib vastastikuse tunnustamise menetluse osas lahkarvamusi;

– andmete ühise kasutamise ja konfidentsiaalsusega seotud ülesanded;

– üldiste ja konkreetsete suunisdokumentide väljatöötamine;

– olemasolevate ainete läbivaatamise lõpetamine;

– väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele tehtavad soodustused (vastavalt artikli 70 lõike 2 punktile a);

– muud ELi huvidega seotud ülesanded, mille kulusid teenustasud ei kata.

Samuti nõutakse ettepanekuga, et ECHA eelarves oleksid selgelt eristatud REACHi määrusega sätestatud tegevused ning käesolevast ettepanekust tulenevad uued ja täiendavad ülesanded. Seepärast peavad nimetatud lisaülesannetega seotud kulud ja tulud olema ameti raamatupidamissüsteemis selgelt esitatud.

I liide Euroopa Kemikaaliameti eelarve projekt (eurodes) Biotsiididega seotud ülesanded

           

|| 2012 || 2013 || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || 2021

Kulu || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || ||

Jaotis 1 || || || || || || || || || ||

Palgad ja toetused || 1.014.600 || 4.109.400 || 6.388.100 || 6.568.500 || 6.708.000 || 7.565.300 || 8.168.600 || 9.786.900 || 12.530.100 || 13.774.200

Muud personalikulud* || 157.300 || 637.000 || 990.200 || 1.018.100 || 1.039.700 || 1.172.600 || 1.266.100 || 1.517.000 || 1.942.200 || 2.135.000

|| || || || || || || || || ||

Jaotis 1 kokku || 1.171.900 || 4.746.400 || 7.378.300 || 7.586.600 || 7.747.700 || 8.737.900 || 9.434.700 || 11.303.900 || 14.472.300 || 15.909.200

|| || || || || || || || || ||

Jaotis 2* || || || || || || || || || ||

20 Hoonete rentimine ja sellega seotud kulud || 173.600 || 703.100 || 1.093.000 || 1.123.900 || 1.147.800 || 1.294.500 || 1.397.700 || 1.674.600 || 2.144.000 || 2.356.800

21 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia || 115.100 || 466.100 || 724.500 || 745.000 || 760.800 || 858.100 || 926.500 || 1.110.000 || 1.421.200 || 1.562.300

22 Vallasvara ja sellega seotud kulud || 24.000 || 97.300 || 151.300 || 155.500 || 158.800 || 179.100 || 193.400 || 231.700 || 296.700 || 326.100

23 Jooksvad halduskulud || 21.900 || 88.800 || 138.100 || 142.000 || 145.000 || 163.500 || 176.600 || 211.500 || 270.800 || 297.700

25 Koosolekutega seotud kulud || 400 || 1.700 || 2.700 || 2.800 || 2.800 || 3.200 || 3.500 || 4.100 || 5.300 || 5.800

|| || || || || || || || || ||

Jaotis 2 kokku || 335.000 || 1.357.000 || 2.109.600 || 2.169.200 || 2.215.200 || 2.498.400 || 2.697.700 || 3.231.900 || 4.138.000 || 4.548.700

|| || || || || || || || || ||

Jaotis 3* || || || || || || || || || ||

3003–3006 Ained, tooted ja tehniline samaväärsus || 7.400 || 15.900 || 24.200 || 24.700 || 25.300 || 28.200 || 30.600 || 35.300 || 45.100 || 49.800

3007 Abistamine ja juhendamine konsultatsioonipunkti kaudu || 50.000 || 59.500 || 90.800 || 92.400 || 94.600 || 105.400 || 114.500 || 132.200 || 169.000 || 186.500

3008 Teaduslikud IT-vahendid** || 1.000.000 || 1.700.000 || 400.000 || 400.000 || 400.000 || 400.000 || 400.000 || 400.000 || 400.000 || 400.000

3009 Teaduslikud ja tehnilised nõuanded ELi institutsioonidele ja asutustele || 8.300 || 17.900 || 27.300 || 27.800 || 28.400 || 31.700 || 34.400 || 39.700 || 50.800 || 56.000

3011 Biotsiidikomitee || 0 || 1.131.200 || 1.171.200 || 1.086.900 || 1.197.800 || 1.235.800 || 1.287.000 || 1.345.000 || 1.302.800 || 1.480.600

3011 Ettekandjatele makstavad tasud || 0 || 56.000 || 111.000 || 271.000 || 275.000 || 444.800 || 452.600 || 474.000 || 874.000 || 880.000

3012 Apellatsiooninõukogu || 0 || 22.400 || 34.200 || 34.900 || 35.700 || 39.800 || 43.200 || 49.900 || 63.800 || 70.300

3013 Kommunikatsiooni-, sealhulgas tõlkimiskulud || 100.000 || 300.000 || 200.000 || 200.000 || 200.000 || 200.000 || 200.000 || 200.000 || 200.000 || 200.000

3022 Juhatus ja ameti juhtimine || 44.300 || 95.500 || 145.600 || 148.300 || 151.800 || 169.200 || 183.700 || 212.100 || 271.200 || 299.200

3030 Lähetused || 25.000 || 25.800 || 39.300 || 40.000 || 41.000 || 45.700 || 49.600 || 57.200 || 73.200 || 80.800

3031 Väliskoolitus || 3.700 || 8.000 || 12.300 || 12.500 || 12.800 || 14.200 || 15.500 || 17.900 || 22.800 || 25.200

38 Rahvusvaheline tegevus || 10.900 || 46.900 || 71.500 || 72.800 || 74.500 || 83.000 || 90.200 || 104.100 || 133.100 || 146.900

|| || || || || || || || || ||

Jaotis 3 kokku || 1.249.600 || 3.479.100 || 2.327.400 || 2.411.300 || 2.536.900 || 2.797.800 || 2.901.300 || 3.067.400 || 3.605.800 || 3.875.300

|| || || || || || || || || ||

Kokku || 2.756.500 || 9.582.500 || 11.815.300 || 12.167.100 || 12.499.800 || 14.034.100 || 15.033.700 || 17.603.200 || 22.216.100 || 24.333.200

|| || || || || || || || || ||

Tulud || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || ||

ELi toetus || 2.756.500 || 6.351.800 || 4.936.800 || 3.151.800 || 3.053.000 || 1.842.200 || 1.974.600 || 2.954.300 || -322.800 || -1.386.400

Ameti tulu teenustasudest || 0 || 3.230.700 || 6.878.500 || 9.015.300 || 9.446.800 || 12.191.900 || 13.059.100 || 14.648.900 || 22.538.900 || 25.719.600

Järgmisse perioodi ülekantav tulu || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

|| || || || || || || || || ||

Kokku || 2.756.500 || 9.582.500 || 11.815.300 || 12.167.100 || 12.499.800 || 14.034.100 || 15.033.700 || 17.603.200 || 22.216.100 || 24.333.200

* Personalikulude kohta (ECHA 2011. aasta eelarve alusel)

** Ajavahemikus 2014–2021 on iga-aastasteks hoolduskuludeks kinnitatud 20 % esmaarenduse kuludest.

II liide Euroopa Kemikaaliameti biotsiididega seotud tegevuses kasutatav metoodika ja finantsmudeli peamised eeldused

Poliitilise kokkuleppe saavutamisel esitas komisjon deklaratsiooni, milles osutas, et kuna nõukogu teksti kohaselt suureneks oluliselt Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) ja komisjoni töökoormus, tuleks lisaülesannete täitmiseks näha ette rohkem vahendeid.

Seoses ECHA osaga on nõukogu poliitilise kokkuleppega tehtud mõned olulised muudatused, võrreldes komisjoni esialgse ettepanekuga:

· toodetele ELi loa andmise tsentraliseeritud menetluse kasutamist on oluliselt laiendatud, mis tähendab, et amet ja ka komisjon peavad töötlema hoopis rohkem taotlusi kui oli algselt ette nähtud;

· ECHA osaleb laialdasemalt andmete ühiskasutuses, et vältida selgroogsete katseloomadega tehtavate katsete kordamist, samuti peab ta tegema otsuseid sarnaste toimeainete tehnilise samaväärsuse kohta;

· nüüd on selgelt kindlaks määratud, et ECHA näeb ette sekretariaadi vastastikust tunnustamist jälgiva koordineerimisrühma jaoks;

· ECHA vastutab biotsiidide registri pidamise eest; register sisaldab olulist teavet ka andmete ühiskasutuse jaoks;

· lõpuks saab ECHA ainult selliseid teenustasusid, mis on vajalikud tema tööks, sealhulgas biotsiidikomitee toimimiseks. Liikmesriik kogub oma teenustasud otse, sealhulgas ka siis, kui ta toimib ELi tasandi taotlust hindava liikmesriigina.

Läbivaadatud finantsselgituses on arvestatud nii ECHA kui ka komisjoni lisatööd.

Läbivaadatud finantsselgituses on arvestatud ka määruse vastuvõtmise muudetud ajakava. Kuna määrus peaks läbivaadatud hinnangu kohaselt olema vastu võetud 2012. aasta keskel, on personalivajadust ja vahendeid sellele vastavalt kohandatud.

2012. aastal on vaja 19 töötajat, 2013. aastal suureneb personalivajadus kiiresti 59 töötajani ja saavutab 2021. aastaks lõpliku arvu 110 töötajat (lähemad üksikasjad vt III liide).

Enamik ECHA täiendavast ressursikulust kaetakse teenustasudest saadavate lisasissetulekutega. Kuid esimestel aastatel, kuni sissetulekud teenustasudest suurenevad piisava tasemeni, on puudujäägi katmiseks vaja ELi toetust. ECHA peab tegema ka suuri investeeringuid teabevoo juhtimiseks vajaliku IT-süsteemi loomiseks; süsteem ühendab taotlejad, ameti, liikmesriigid, komisjoni ja üldsuse.

Kuigi tuleb tunnistada, et EL on praegu tõsiste finantspiirangute tingimustes, on siiski ebarealistlik panna ECHAle ja komisjonile uusi ülesandeid ilma selliste lisaülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid eraldamata.

Jaotise 1 kulud (personalikulud)

Kuna komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusel Ispras on praegu vastavalt direktiivile 98/8/EÜ oluline osa biotsiidides kasutatavate toimeainete läbivaatamises, on tal olulised kogemused selles osas, kui kaua teatud ülesanded aega võtavad ning milliseid vahendeid on nende täitmiseks vaja (jaotus erinevate personalikategooriate kaupa).

Nimetatud kogemustele ja REACHi tegevuseks loodud mudelile tuginedes on biotsiididega seotud tegevuse jaoks töötatud välja personalimudel. Nimetatud mudelist on näha, kui palju personali (astmete lõikes) vajab ECHA oma ülesannete täitmiseks kõnealusel aastal (ülesanded, mis on seotud biotsiide käsitlevate õigusaktidega).

Kõnealusele töötajate arvule on lisatud kulunõuded, mis on seotud inimeste juhtimise ja väljaõppega, võttes arvesse mastaabisäästu, mis võib tekkida eelkõige seoses tugiülesannete täitmisega, ja töötajaid, kellega on sõlmitud lepingud REACHi määruse rakendamiseks (nt rahvusvaheliste suhete, välissuhtluse, konsultatsioonipunkti teenuste, juriidilise osakonna, auditi ja sisekontrolli, inimressursside, rahanduse, infotehnoloogia ja hoonete haldamisega seotud ülesannete täitmine). ECHA praegust tööjõu suhet arvestades moodustavad lisaressursid 30% vahenditest, mis on vajalikud biotsiide käsitlevate õigusaktidega seotud tööülesannete täitmiseks.

Teadustöötajate puhul on AD ja AST astmete suhtarv protsentides vastavuses REACHi kohase personalimudeliga. Nagu REACHiga seotud ülesannete täitmiselgi, on teadusülesannete keerukust arvestades õigustatud AD-töötajate kõrgem osakaal võrreldes AST-töötajatega.

On tehtud ettepanek, et 2012. aastal peaks ECHA saama palgata uusi töötajaid, et valmistuda biotsiididega seotud ülesannete täitmiseks.

2013. aastast on ECHA vastutav käesolevas ettepanekus sätestatud ülesannete täitmise eest.

Alates 2014. aastast viiakse vastutus olemasolevate ainete läbivaatamise kooskõlastamise eest komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuselt üle ECHAle. Selle lisaülesande täitmiseks vajab ECHA täiendavaid vahendeid. Praegustele eeldustele tuginedes vajaks ECHA selle ülesande täitmiseks veel 5 teadustöötajat, kelle võiks tegevuse ja sujuva üleandmise ettevalmistamiseks tööle võtta juba 2013. aasta teisel poolaastal). Arvesse on võetud ka seda, et kui praeguse tempo juures jõuavad liikmesriigid aasta jooksul lõpule vähem kui 30 toimikuga, peaks läbivaatamisprogramm kestma 2024. aastani, kui eeldada, et tempot suudetakse tõsta 50 toimiku lõpuleviimiseni aastas, kuna teatavad toimikud saab koondada ainete järgi, millele esitatakse mitme tooteliigiga seotud taotlused.

III liites on esitatud käesoleva ettepanekuga seotud ametikohtade loetelu. I liites esitatud eelarvesse on arvestatud nii alalised kui ajutised (st ametikohtade loetellu arvatud) töötajad ning lepingulised töötajad (arvestatud on personalikuludega, kuid see ei kajastu ametikohtade loetelus).

Kõik arvestuslikult vajaminevad tööjõuressursid on korrutatud keskmise aastase palgakuluga, arvestades palgaastmeid, ning nii on saadud personalikulude kogusumma. Lisaks on arvestatud Helsingi kaalutegurit (121,3% – elatustaseme arvestamiseks kogu personali puhul kasutatavat parandust) ja iga-aastast palkade indekseerimist 2 % ulatuses..

Jaotises 1 esitatud muud personalikulud on eeldatavasti 15,5 % alaliste/ajutiste töötajate palgakuludest, arvestades ECHA 2011. aasta eelarve jaotise 1 artiklite 110, 111, 119 ja muude artiklite praegust suhtarvu.

           

Alalise/ajutise personali puhul kohaldatav keskmine kulu palgaastmete kaupa aastas (allikas: ECHA)

Palgaaste || Palk

AD 13 || 243 156

AD 12 || 195 900

AD 5–11 || 120 288

AST 7–11 || 104 778

AST 1–6 || 66 872

Lepinguliste töötajate puhul kohaldatav keskmine kulu palgaastmete kaupa aastas (allikas: ECHA)

Palgaaste || Palk

FG IV || 55 632

FG III || 54 648

FG II || 34 992

           

Vajamineva personalihulga arvutamisel on arvestatud, et aastas vajatakse järgmisi ressursse:

– üks ametnik iga 8 avalduse kohta, milles käsitletakse tootele loa andmist;

– üks ametnik iga 8 avalduse kohta, milles käsitletakse uue toimeaine hindamist;

– üks ametnik iga 20 avalduse kohta, milles käsitletakse tehnilise samaväärsuse kindlakstegemist;

– üks ametnik iga 30 avalduse kohta, milles käsitletakse olemasoleva toote loa muutmist;

– üks ametnik iga 20 avalduse kohta, milles taotletakse vastastikuse tunnustamise menetluse käigus tekkinud erimeelsuse lahendamist.

Jaotise 2 kulud (hoone, seadme ja mitmesugused tegevuskulud)

Kõik hoonete, seadmete, sisustuse ja infotehnoloogiaga seotud kulud ning muud halduskulud on võrdelised vajaliku töötajate arvuga ning on eeldatud, et need on 28,6 % jaotise 1 kogusummast, arvestades ECHA 2011. aasta eelarve jaotiste 1 ja 2 praegust suhtarvu.

Jaotise 3 kulud (tegevuskulud)

Üldiste tegevuskulude suurim kuluartikkel on biotsiidikomiteega seotud kulud. ECHA liikmesriikide komitee kolmepäevase koosolekuga seotud kulud on keskmiselt 70 000 eurot.

Biotsiidikomitee ja selle eksperdirühmade kulud sisaldavad vastavalt komisjoni kehtivatele määradele neile reisimise, hotelli ja päevarahade eest hüvitatavaid kulusid.

Biotsiidikomitee koosolekupäevade arvuks 2013. aastal on võetud 17. Hiljem koosolekute arv suureneb vastavalt sellele, kuidas suureneb selliste arvamuste arv, mis tuleb esitada.

Arvesse on võetud ka alarühmade koosolekute kulusid, arvestades, et on 4 alarühma, kellest igaühel on 2013. ja 2014. aastal keskmiselt 7 koosolekut aastas, iga koosolek kestab 2 päeva ja sellest võtab osa 15 eksperti. Hiljem koosolekute arv suureneb samuti vastavalt sellele, kuidas suureneb selliste arvamuste arv, mis tuleb esitada.

Koordineerimisrühma koosolekuid ei ole arvesse võetud, kuna need koosolekud korraldab ECHA samaaegselt biotsiidikomitee koosolekutega.

Esimestel aastatel pärast määruse jõustumist tuleb ettevõtjatele selgitada nende ülesandeid; selleks tuleb kavandada ja läbi viia spetsiaalne kampaania. Selleks vajalik personal saadakse küll kõrvalalade ja tugipersonali hulgast, kuid sellel kampaanial peab olema ka oma eelarve, et katta vähemalt ühe ürituse kulud (100 000 eurot); suuniste koostamine ja tõlkimine (22 keelde), IT-käsiraamatu koostamine, lihtsad trükised õigusakti ja selle mõjude selgitamiseks (400 000 eurot); veebiseminarid ettevõtjate jaoks (10 000 eurot); reklaam ja suhtekorraldusüritused (80 000 eurot); ja kampaania alguses üks võrdlusaluste uuring hindamise võimaldamiseks (10 000 eurot). Osutatud tegevuse kulud kaetakse 2012., 2013. ja 2014. aasta kommunikatsioonieelarvest.

Lähetuskulud peegeldavad mitmesuguseid tegevusvorme (komisjoni talituste toetamine, IT-arendus, praeguse läbivaatusprogrammi seire, teavitamine), mille puhul on vaja tihedaid kontakte komisjoni talituse, liikmesriikide pädevate asutuste, ettevõtjate ja muude sidusrühmadega.

IT-kulud peegeldavad tuleviku vajadusi. Seoses tehingute keerukuse, aktiivsete kasutajate arvu suurenemise ja uute koostisosade lisandumisega on 2012. ja 2013. aastaks vaja eraldada vastavalt 1 miljon ja 1,7 miljonit eurot. Sellega jõuaksid tulevased summad 400 000 euroni aastas, kuna hoolduseks tuleb kavandada 20 % esmasest investeeringust. Selline hoolduse tase on õigustatud eriti seepärast, et ei ole reaalne eeldada, et stabiilne süsteem saavutatakse kohe esmase investeeringuga, ilma oluliste täiendusteta.

ECHA kuluarvestusse on samuti arvestatud, et 12,5 % ECHAle makstavatest teenustasudest maksab ECHA tagasi ettekandjale, kes vastutab hindava pädeva asutuse teadusliku hinnangu läbivaatamise eest sõltumatute ekspertide poolt.

Oodatava teenustasutulu arvestus:

Eeldatavasti on ECHAl väga lihtne biotsiididega seotud ülesannete puhul kehtivate teenustasude struktuur.

Oodatava teenustasutulu arvutamisel on arvestatud, et:

– teenustasu ühe toimeaine heakskiitmise eest on 80 000 eurot;

– heakskiidu pikendamise teenustasu on põhjaliku hindamise puhul 20 000 eurot, muul juhul võib see väheneda 5 000 euroni;

– toote loa muutmise teenustasu on 5 000 eurost 20 000 euroni, olenevalt muutmise laadist ja sellest, kui suures ulatuses on vaja andmeid läbi vaadata;

– tehnilise samaväärsuse kindlakstegemise teenustasu on 20 000 eurot;

– teenustasu toote kasutusloa eest on 80 000 eurot, kuid võib olla kuni 120 000 eurot, kui on vaja teha võrdlev riskihinnang;

– iga-aastane tasu on 20 000 eurot;

– esimese liikmesriigi loa taotlemise sisseandmise tasu on 4000 eurot.

VKEde erivajadusi võetakse sobivalt arvesse.

Teenustasusummad on arvutatud sellise arvestusega, et tagada ameti isemajandavaks saamine 2021. aastal, mil kõik kulud kaetakse tuludest.

Tuleb silmas pidada, et ka hindav liikmesriik nõuab teenustasu. ELi taseme toote loa saamiseks peab taotleja maksma 80 000 eurot ECHAle ja veel ühe teenustasu hindavale liikmesriigile. Kui osutatud teenustasusid võrrelda sellistega, mis tuleb maksta vastastikuse tunnustamise puhul (hindamise teenustasu referentliikmesriigile ja töötlemise teenustasu asjaomasele liikmesriigile), siis eeldatakse, et tsentraliseeritud menetluse eest kogutavad teenustasud on samas suurusjärgus kui vastastikuse tunnustamise eest 18 ja võib-olla ka väiksema arvu liikmesriikide puhul, kuna tuleb arvestada, et kui ettevõtja valib tsentraliseeritud menetluse, hoiab ta kokku kõik lisakulud, mis on seotud taotluste sisseandmisega 18 liikmesriigis.

Taotluse sisseandmistasu, mille peavad maksma kõik taotlejad, et saada tootele esimese liikmesriigi luba, peab kavatsuse kohaselt katma kõik kulud, mis on seotud ECHA toega liikmesriigi loale ja selliste lubade vastastikusele tunnustamisele. ECHA tagab sekretariaadi olemasolu vastastikust tunnustamist jälgiva koordineerimisrühma jaoks ja IT-platvormi, mida taotlejad peaksid kasutama taotluste esitamiseks ning taotluste laialisaatmiseks liikmesriikidele.

Üks põhieeldusi eeldatava teenustasutulu arvutamisel oli ka toodete arv, mille kohta esitatakse ELi loa taotlused.

Selline arvutus on üsna keeruline ja selles on mitu näitajat või eeldust:

· praegu turul olevate toodete arv (20 000);

· selliste toodete osakaal, mida tuleb lõpuks toetada ja millele tuleb kavandatud määruse kohaselt anda luba (2/3);

· uue põhimõtte „biotsiidiperekond” kohaldamine, mis võimaldab hõlbustada loa andmist väga sarnastele toodetele – see antakse ühe taotluse alusel ja ühe otsusega (eeldati, et biotsiidiperekonda kuulub tooteliikide 1–5 puhul keskmiselt kuus toodet);

· toimeaine heakskiitmisotsuste tegemise ajakava olemasolevate toimeainete läbivaatamisprogrammi kontekstis;

· kohustus, et olemasolevaid toimeaineid sisaldavatele toodetele tuleb kavandatud määruse kohaselt anda luba kahe aasta jooksul pärast toimeaine heakskiitmist;

· reguleerimisalaga hõlmatud tootetüübid ja selliste tootetüüpide ajakava, mis nõukogu ettepaneku kohaselt on kõlblikud tsentraliseeritud menetluse jaoks;

· 30 % ettevõtjatest valivad tsentraliseeritud menetluse, kui see on neil võimalik.

Seda kõike arvestades eeldatakse, et taotluste arv tõuseb 10 taotluselt 2014. aastal 140 taotluseni aastal 2021 (vt tabel):

|| 2013 || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || 2021

|| || || || || || || || ||

Taotlusi aastas || 0 || 10 || 40 || 50 || 70 || 70 || 70 || 140 || 140

Samamoodi on tehnilise samaväärsuse tõendamise taotluste eeldatavaks arvuks võetud 50 taotlust aastas esimestel aastatel pärast määruse jõustumist ja hiljem 20 taotlust aastas, kuna nendel aastatel peaks sisse antama suurim arv taotlusi, sest ettevõtjad soovivad tõendada oma toimeainete tehnilist samaväärsust olemasolevate toimeainete programmi kohaselt läbivaadatavate toimeainetega, enne kui alustavad läbirääkimisi andmete ühiskasutuse üle.

|| 2013 || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || 2021

|| || || || || || || || ||

Taotlusi aastas || 50 || 50 || 50 || 20 || 20 || 20 || 20 || 20 || 20

Lõpuks, ja see on samuti väga tähtis, tuleb ECHA personalivajadus igal aastal läbi vaadata, arvestades tegeliku töö mahtu, kuna on tehtud mitmeid eeldusi ja erinevaid arvutusi, mis on teataval määral ebamäärased.

Kui teenustasudest saadav sissetulek suureneb 200 000 euro võrra, siis selle näitaja põhjal võib personalivajadust suurendada 1 täistööajale taandatud töötaja võrra ja jaotisesse 3 tuleks lisada 40 000 eurot. Ja vastupidi, kui teenustasudest saadav sissetulek ei vasta ootustele, tuleks personali ja jaotist 3 vastavalt kohandada.

III liide Personalivajadus (täistööajale taandatud töötajad)

           

|| || 2012 || 2013 || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || 2021

|| || || || || || || || || || ||

Läbivaatamisprogrammi lõpuleviimine || AD ||   || 5,0 || 5,0 || 5,0 || 5,0 || 5,0 || 5,0 || 5,0 || 5,0 || 5,0

|| AST ||   || || 1,3 || 1,3 || 1,3 || 1,3 || 1,3 || 1,3 || 1,3 || 1,3

Uute toimeainete heakskiitmine || AD ||   || 0,6 || 0,6 || 0,6 || 0,6 || 0,6 || 0,6 || 0,6 || 0,6 || 0,6

|| AST ||   || 0,2 || 0,2 || 0,2 || 0,2 || 0,2 || 0,2 || 0,2 || 0,2 || 0,2

Toimeaine heakskiitmise pikendamine || AD ||   || 0,3 || 0,3 || || || 0,2 || 0,4 || 4,0 || 6,0 || 6,0

|| AST ||   || || || || || || || 1,4 || 2,1 || 2,1

Tehniline samaväärsus || AD || 2,0 || 2,5 || 2,5 || 2,5 || 1,0 || 1,0 || 1,0 || 1,0 || 1,0 || 1,0

|| AST ||   || 0,9 || 0,9 || 0,9 || 0,4 || 0,4 || 0,4 || 0,4 || 0,4 || 0,4

Biotsiidilubade andmine || AD ||   || 1,0 || 1,3 || 5,0 || 5,0 || 8,8 || 8,8 || 8,8 || 17,5 || 17,5

|| AST ||   || || 0,4 || 1,8 || 1,8 || 3,1 || 3,1 || 3,1 || 6,1 || 6,1

ELi lubade muutmine || AD ||   || || || 0,2 || 0,8 || 1,5 || 2,7 || 3,8 || 5,0 || 6,0

|| AST ||   || || || 0,1 || 0,3 || 0,5 || 0,9 || 1,3 || 1,8 || 2,1

Vastastikuse tunnustamise arusaamatuste lahendamine || AD ||   || 2,0 || 2,0 || 2,0 || 2,0 || 2,0 || 2,0 || 2,0 || 2,0 || 2,0

|| AST ||   || 0,7 || 0,7 || 0,7 || 0,7 || 0,7 || 0,7 || 0,7 || 0,7 || 0,7

Andmete ühiskasutus ja konfidentsiaalsus || AD ||   || 3,0 || 3,0 || 2,0 || 2,0 || 2,0 || 2,0 || 2,0 || 2,0 || 2,0

|| AST ||   || 0,8 || 0,8 || 0,5 || 0,5 || 0,5 || 0,5 || 0,5 || 0,5 || 0,5

Teavitamine ja suunised || AD || 5,0 || 8,0 || 5,0 || 5,0 || 5,0 || 5,0 || 5,0 || 5,0 || 5,0 || 5,0

AST ||   || 2,0 || 2,8 || 2,8 || 2,8 || 2,8 || 2,8 || 2,8 || 2,8 || 2,8

Komiteed ja apellatsiooninõukogu || AD || 1,0 || 4,1 || 4,2 || 4,1 || 4,2 || 4,2 || 4,3 || 4,3 || 4,3 || 4,5

|| AST ||   || 0,8 || 0,8 || 0,7 || 0,8 || 0,8 || 0,8 || 0,9 || 0,9 || 0,9

IT-arendus ja hooldus || AD || 4,0 || 4,0 || 4,0 || 3,0 || 3,0 || 3,0 || 3,0 || 3,0 || 3,0 || 3,0

AST || 2,0 || 2,0 || 2,0 || 1,0 || 1,0 || 1,0 || 1,0 || 1,0 || 1,0 || 1,0

Abiteenistujad || AD || 3,0 || 10,0 || 9,0 || 10,0 || 9,0 || 11,0 || 11,0 || 14,0 || 18,0 || 17,0

|| AST || 1,0 || 2,0 || 3,0 || 2,0 || 3,0 || 4,0 || 4,0 || 6,0 || 7,0 || 7,0

Üldjuhtimine || AD || 1,0 || 5,3 || 5,2 || 5,3 || 5,2 || 5,5 || 5,6 || 10,2 || 11,0 || 11,1

|| AST || || 2,0 || 3,0 || 3,0 || 3,0 || 3,0 || 3,0 || 5,0 || 5,0 || 5,0

|| || || || || || || || || || ||

Teenistujaid kokku || AD || 16 || 47 || 43 || 45 || 44 || 50 || 52 || 63 || 81 || 81

|| AST || 3 || 12 || 16 || 14 || 15 || 19 || 20 || 28 || 29 || 29

|| || || || || || || || || || ||

|| Ajutised töötajad || 11 || 47 || 50 || 50 || 50 || 60 || 60 || 80 || 100 || 100

|| Lepingulised töötajad || 8 || 12 || 9 || 9 || 9 || 9 || 12 || 9 || 10 || 10

|| || || || || || || || || || ||

|| Kokku || 19 || 59 || 59 || 59 || 59 || 69 || 72 || 87 || 110 || 110

Ametikohtade kava projekt

2012 || 2013 || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || 2021

|| || || || || || || || ||

11 || 47 || 50 || 50 || 50 || 60 || 60 || 80 || 100 || 100

IV liide Komisjoni vahendid

Ameti esitatavate arvamuste arv tõuseb eeldatavasti 85-lt 2013. aastal kuni rohkem kui 400-ni 2021. aasta (vt järgmine tabel).

|| 2012 || 2013 || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || 2021

|| || || || || || || || || ||

Uute toimeainete heakskiitmine || || 5 || 5 || 5 || 5 || 5 || 5 || 5 || 5 || 5

Olemasolevate toimeainete heakskiitmine || || 50 || 50 || 50 || 50 || 50 || 50 || 50 || 50 || 50

Toimeainete heakskiitmise pikendamine || || 0 || 0 || 3 || 3 || 0 || 0 || 2 || 4 || 40

Biotsiidilubade andmine || || 0 || 0 || 10 || 40 || 40 || 70 || 70 || 70 || 140

ELi lubade muutmine || || 0 || 0 || 0 || 5 || 25 || 45 || 80 || 115 || 150

Arvamuste avaldamine vastastikuse tunnustamise käigus tekkinud erimeelsuste kohta || || 30 || 30 || 30 || 30 || 30 || 30 || 30 || 30 || 30

|| || || || || || || || || ||

Kokku || || 85 || 85 || 98 || 133 || 150 || 200 || 237 || 274 || 415

Need arvamused tuleb delegeeritud ja rakendusaktide kaudu vormistada komisjoni otsusteks.

See suurendab oluliselt praegust töökoormust ja selleks on vaja ette näha lisavahendid.

Praeguste tavade ja komisjoni talituste kogemuste põhjal hinnatakse, et iga 40 arvamuse kohta on vaja ühte AST ametikohta. AST-de meeskonna juhtimiseks ja koordineerimiseks on vaja ka AD-ametikohti.

Täiendavate ametikohtade arv suureneb seega 2-lt 2013. aastal kuni 12-ni 2021. aastal.

|| 2012 || 2013 || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || 2021

|| || || || || || || || || ||

AD || || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 2

AST || || 1 || 1 || 1 || 3 || 3 || 5 || 6 || 7 || 10

Kokku || || 2 || 2 || 2 || 4 || 4 || 6 || 7 || 8 || 12

 

Täiendavad ametikohad 2013. aastal luuakse sisemise ümberpaigutusega. Vajaduste arenemist hinnatakse iga-aastase vahendite kasutamise põhjal.

[1]               ABM – tegevuspõhine juhtimine, ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[2]               Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[3]               Olemasoleva direktiiviga 98/8/EÜ nähakse ette selliste toimeainete süsteemne hindamine, mis olid juba turul direktiivi jõustumise ajal 14. mail 2000. Hindamise viivad läbi liikmesriigid, kellele on määratud teatud arv aineid, mille kohta nad esitavad hindamisaruanne. Enne otsustusprotsessi viimaseid samme vaatavad teiste liikmesriikide erialakolleegid hindamisaruanded läbi ning nende teaduslikke ja tehnilisi probleeme arutatakse komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse erinevatel koosolekutel ning lõpliku arutelu viib läbi keskkonna peadirektoraat (komiteemenetlus). Teaduslikud ja tehnilised arutelud ning nendega kaasnev ettevalmistav töö (aruannete lugemine ja erinevate probleemide analüüsimine) nõuavad märkimisväärseid ressursse, mille praegu tagab komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus ja mida finantseeritakse LIFE+ programmist (eelarverida 07 03 07).

[4]               Kuna ettepanekuga kehtestatakse biotsiidide turulelaskmise eeskirjad, ei ole meetme kestus ajaliselt piiratud. Finantsmõju on siiski eeldatavasti piiratud ECHA täiendavate ülesannete toetamisega, mis on seotud biotsiidides kasutatavate toimeainete ja teatavate biotsiidide hindamisega. Teatavate ülesannete jaoks hakkab ECHA saama taotlejatelt kindlaksmääratud teenustasu ning samuti iga-aastast teenustasu toodete pealt, mis on heaks kiidetud ELi tasandil. Eeldatavasti hakkab ECHA nende ülesannete täitmiseks ette valmistuma alates 2011. aastast. Kuna 2013. aasta on käesoleva finantsplaneerimise viimane aasta, on käesoleva eelarve kulukohustuste ja maksete assigneeringute prognoos piiratud.              REACHi läbivaadatud finantsselgitusele (SEK(2006) 924) lisatud ajakava kohaselt on nii aastate 2012 ja 2013 kui 8 järgneva aasta (st kuni aastani 2021) finantsselgituste liidetes esitatud ECHA käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisega seotud eelarve üksikasjalik analüüs.

[5]               Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[6]               Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[7]               Liigendatud assigneeringud.

[8]               EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[9]               Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[10]             2012. aasta kulud põhinevad Euroopa Kemikaaliametile alates vastuvõtmise kuupäevast makstaval toetusel. Mõnesid ettevalmistusmeetmeid rahastatakse 2011. ja 2012. aastal ka programmi LIFE kaudu (eelarverida 07 03 07) hinnangulises summas 1,500 miljonit eurot.

[11]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[12]             Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenused (nt: rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[13]             20 kahepäevast lähetust kemikaaliametisse aastas, 1 200 eurot iga lähetuse kohta

[14]             Alaline biotsiidikomitee: 6 ühepäevast koosolekut aastas, 30 000 eurot koosoleku kohta

[15]             Lepingulised töötajad; renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid.

[16]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B.A read).

[17]             Peamiselt struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

[18]             Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.