(...PICT...)

SELETUSKIRI

1. Ettepaneku taust

Üldine taust

Väikelaevadirektiiv [1] võeti vastu 1994. aastal, et reguleerida lõbusõidulaevade Euroopa turule laskmist. Selles on sätestatud peamised ohutusnõuded, mida tootjad peavad veesõidukite projekteerimisel järgima, et sellised ohutud veesõidukid ELi turule lasta. Tootjad peavad täitma mitut kohustust, et tõendada oma toote vastavust direktiivile, sealhulgas esitama deklaratsiooni seoses toote vastavusega direktiivi olulistele nõuetele, kinnitama tootele CE-märgise ning jagama kasutajatele teavet toote kasutamise ja hooldamise kohta.

Direktiivi 94/25/EÜ muudeti direktiiviga 2003/44/EÜ, millega kehtestati käiturite heite ja käituriga veesõidukite müra teatavad piirnormid nii surve- kui ka sädesüütega mootorite puhul. Peamised väikelaevadirektiiviga reguleeritud õhu saasteained on lämmastikoksiidid (NOx), süsivesinik (HC) ja tahked osakesed. Peale selle laiendatakse direktiiviga 2003/44/EÜ väikelaevadirektiivi reguleerimisala ka jetidele.

Samas muutvas direktiivis on sätestatud ka läbivaatamisklausel (artikkel 2), mille eesmärk on tagada väikelaevamootorite tehnoloogilise arengu kajastamine heite piirnormides ja rõhutada vajadust piirnormid üleilmselt ühtlustada, eeskätt Ameerika Ühendriikidega. Samal ajal tuleb arvesse võtta VKEde haavatavat olukorda, sest asjaomases sektoris tegutsevad valdavalt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (üle 95% äriühingutest on VKEd).

Selle valdkonna VKEd tegelevad peamiselt laevaehitusega või kohandavad mootoreid meresõidukitel kasutamiseks (maanteel ja väljaspool teid kasutatavate mootorite kohandamise ja paadile paigutamisega). Tegutsevad ka mõned väiksemad mootoritootjad, kes tarnivad üksnes ELi turule.

Läbivaatamisklauslis (artikkel 2) on sätestatud ka see, et komisjon esitab aruande mootorite keskkonnaomaduste edasise parandamise võimaluste kohta ning juhul, kui seda aruande põhjal vajalikuks peetakse, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule asjakohased ettepanekud. 2007. aastal andis komisjon välja aruande (KOM(2007/313)), milles teatas, et hindab väikelaevamootorite heite piirnormide edasise vähendamise võimalusi.

Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Väikelaevadirektiiv kuulub Euroopa õigusaktide raamistikku, milles on ühendatud mereohutus ja keskkonnaküsimused.

Üks Euroopa 2020. aasta strateegias [2] kindlaksmääratud juhtalgatus on suunatud ressursitõhusa Euroopa saavutamisele, et täita kliima-/energiaeesmärgid. Integreeritud merenduspoliitikaga [3] ühtlustatakse keskkonnakaitset kõikides ELi poliitikavaldkondades, eriti kui need mõjutavad merekeskkonda. Väikelaevadirektiivi läbivaatamine toimub sellises üldises kontekstis. Ühtlasi aitab see saavutada rahvusvahelise elurikkuse aasta 2010 eesmärki.

Väikelaevadirektiiv on kooskõlas algatuse „Puhas õhk Euroopale” (CAFE) [4] eesmärkidega: kõnealuse algatusega pakutakse välja terviklik pikaajaline strateegia, et vähendada õhusaaste kahjulikku mõju inimeste tervisele ja keskkonnale, nagu on määratletud direktiivis 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta [5].

Väikelaevadirektiiv hõlmab üksnes tervisega seotud saasteaineid mootorite heidetes, nagu tahked osakesed, lämmastikoksiidid (NOx) ja süsivesinik (HC). Selles ei ole käsitletud süsinikdioksiidi CO2. Praegu ei ole ülevaadet ega andmeid väikelaevade mootoritest pärit süsinikdioksiidiheite kohta. Sellest hoolimata võib selles valdkonnas mootoritest pärit süsinikdioksiidiheidet edaspidi käsitleda kas vabatahtlike või reguleerivate meetmetega kooskõlas hiljutiste arengusuundadega maanteetranspordi sektoris.

2. Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõjuhinnang

Konsulteerimine huvitatud isikutega

Läbivaatamist on kaalutud alates 2008. aastast ja sellega seoses on väikelaevade alalise komitee raames toimunud laiulatuslikud konsultatsioonid liikmesriikide ametiasutuste ning teiste sidusrühmadega, nagu tööstusharu, tarbijaühingud, standardiorganisatsioonid ja vastavushindamisasutuste esindajad.

2009. aasta maist juulini korraldati avalik internetikonsultatsioon. Komisjoni talitustele laekus 32 vastust ingliskeelsele küsimustikule. Avaliku konsultatsiooni tulemused on avaldatud aadressil http://ec.europa.eu/enterprise/newsroom/cf/itemlongdetail.cfm?item_id=3088&tpa_id=160&lang=en.

Konsultatsiooni käigus esitatud vastused näitasid toetust rangemate heite piirnormide kehtestamisele, võttes samal ajal arvesse VKEde olukorda. Vastajad märkisid, et piirnormid ei peaks olema ühtlustatud mitte üksnes ELi/EMP piires, vaid ka maailma muude osadega, eeskätt Ameerika Ühendriikidega. Uuring kinnitas ka seda, et käituriga veesõidukite mürataseme täiendav vähendamine ei lahendaks tõhusalt liigse müra probleemi sellega kokkupuutuvatel aladel.

Konsultatsioonide raames rõhutati, et väikelaevade sektor peaks olema ELi õigusaktides paremini kajastatud. Mainiti muret nii seoses äärmiselt aktiivse kasutatud väikelaevade turu kui ka iseehitatud laevadega. Vastused osutasid ka sellele, et selgitada tuleb nii ettevõtjate, sealhulgas eraisikust importijate kohustusi kui ka riikide täitevasutuste pädevust.

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Väikelaevamootorite keskkonnaomaduste parandamise ja selle mõju täiendavaks uurimiseks on tellitud mitu välisuuringut.

· TNO [6] „Inventuur väikelaevamootorite keskkonnatoimega seotud tehnoloogia ja õigusnormide hetkeolukorra ja arengutendentside kohta – lõpparuanne”, jaanuar 2005 („inventuur”). Komisjon tellis selle uuringu pärast keskkonnanõuete lisamist väikelaevadirektiivi, et hinnata väikelaevadel käiturite kasutamise keskkonnamõju.

· Euroopa Meretööstuse Konföderatsioon (European Confederation of Nautical Industries) „Direktiivi 94/25/EÜ (muudetud direktiiviga 2003/44/EÜ) kontekstis väikelaevamootorite heitkoguste täiendava vähendamise meetmete võimalike stsenaariumide teostatavuse ja mõju uuring: mõju hindamise aruanne – lõpparuanne”, 26. oktoober 2006. Selles uuringus tehti kindlaks ja mõõdeti üksikasjalikult TNO uuringus kindlaksmääratud heite täiendava vähendamise meetmete nelja võimaliku stsenaariumi mõju ja jaotumist.

· ARCADIS [7] „Väikelaevamootorite heitgaaside võimaliku vähenemise meetmete täiendav mõjuhindamisuuring” – juuni 2008. Eelmise uuringu tulemuste põhjal algatas komisjon uue uuringu, et teha kindlaks ja hinnata uusi stsenaariumeid, mille puhul võetakse arvesse väikelaevasektori VKEde olukorra iseärasusi.

· Kõnealused uuringud on kättesaadavad aadressil http://ec.europa.eu/enterprise/sectors/maritime/documents/index_en.htm.

Mõju hindamine

Komisjon korraldas tööprogrammis nimetatud üksikasjaliku mõju hindamise.

Mõju hindamisel keskenduti järgmisele kolmele läbivaadatavale olulise mõjuga valdkonnale:

A. heited,

B. müra ja

C. uue õigusraamistiku kooskõlastamine.

Nendes valdkondades analüüsiti üksikasjalikult järgmisi valikuid.

A. Mootorite heite piirnormid

1. valik – olukord jääb samaks

Direktiivis kehtestatud heite piirnormid jäävad samaks, nagu on määratletud muutvas direktiivis 2003/44/EÜ.

2. valik – rangemad heite piirnormid (II etapp)

Hinnati võimalust kehtestada II etapi heite piirnormid. Piirnormide edasiseks piiramiseks pakuti välja kokku viis võimalikku stsenaariumi (üksikasjad on esitatud mõjuhinnangus lk 21).

Lähemaks hindamiseks valiti kõige sobivamana välja 5. stsenaarium. Kõnealuse 5. stsenaariumiga ühtlustatakse nii säde- kui ka survesüütega mootoritega seotud piirnormid Ameerika Ühendriikides kehtivate piirnormidega. Survesüütega mootorite puhul kehtivad Ameerika Ühendriikide Keskkonnaameti standardi US EPA 40 CFR 1042. osas väikelaevade diiselmootorite suhtes kehtestatud piirnormid. Sädesüütega mootorite puhul kehtivad US EPA 40 CFR 1045. osas uute liikurmasinate sädesüütega mootorite, seadmete ja laevade suhtes kehtestatud piirnormid.

3. valik – rangemad heite piirnormid (II etapp) koos leevendusmeetmetega kahjuliku majandusliku/sotsiaalse mõju piiramiseks

Selle valiku puhul uuriti erinevaid võimalusi muuta heidet käsitlevad eeskirjad rangemaks, lisades samas leevendusmeetme, et vähendada suuremate heite piirnormide kehtestamisega kaasnevat võimalikku negatiivset majanduslikku ja sotsiaalset mõju tootjatele.

Valikuvõimalus 3.1 – kohanduskava kasutamine

Üks võimalus leevendada rangemate heite-eeskirjade mõju on kehtestada kohanduskava. Selle kohaselt lubatakse mootoritootjatel lasta ka pärast heite uute piirnormide kehtestamist turule piiratud arv eelmise etapi heite piirnormidele vastavaid väikelaevamootoreid.

Valikuvõimalus 3.2 – üleminekuaja (kolm aastat) kasutamine kõikide mootoritootjate puhul

Ettepaneku kohaselt nähakse pärast direktiivi jõustumist ette kolmeaastane üleminekuaeg, et mootoritootjatel oleks võimalik kohandada mootorid uute tehnoloogiatega.

Valikuvõimalus 3.3 – üleminekuaja kasutamine kõikide mootoritootjate puhul ning spetsiaalne üleminekuaeg väikestele ja keskmise suurusega mootoritootjatele, kes lasevad ELi turule alla 15 kW sädesüütega päramootoreid (3 + 3 aastat)

Kogu tööstusharu suhtes jääks kehtima kolmeaastane üleminekuaeg. Peale selle tagatakse täiendav kolmeaastane üleminekuaeg (kuus aastat alates jõustumisest) VKEdest mootoritootjatele, kes lasevad turule alla 15 kW sädesüütega mootoreid.

Mõju hindamisel valiti eelistatavaks võimaluseks viimane valikuvõimalus.

B. Käituriga veesõidukite müra piirnormid

1. valik – olukord jääb samaks.

Direktiivis kehtestatud müra piirnormid jäävad samaks, nagu need on määratletud muutva direktiiviga 2003/44/EÜ.

2. valik – rangemad müra piirnormid

ELi kehtivaid müra piirnorme, millega reguleeritakse veesõidukite tekitatavat müra, muudetakse rangemaks.

Eelistati 1. valikut (praegu kehtivate piirnormide säilitamine), sest

– sellega ei kaasne nõuetele vastavusega seotud kulusid (äriühingud ei pea nõutavate müra piirnormide saavutamiseks investeerima uutesse tehnoloogiatesse);

– see võimaldab saavutada suuremat keskkonnakasu kohandatud riiklike meetmete kaudu, mis on kavandatud konkreetselt iga riigi sellistele piirkondadele, kus veesõidukeid käitatakse.

Liikmesriikidel on rohkem kaalutlusõigust, kui nad kavandavad konkreetseid meetmeid, mis võimaldavad neil müra tõhusalt piirata, sest veesõidukite tekitatav müra ei tulene üksnes mootorist, vaid sõltub ka sellistest teguritest nagu käitamine, ilmastikutingimused jne.

C. Väikelaevadirektiivi kooskõlla viimine uue õigusraamistikuga

Määruse (EÜ) nr 765/2008 ja otsuse nr 768/2008/EÜ vastuvõtmisest tulenevalt on vaja viia väikelaevadirektiiv kooskõlla uue õigusraamistiku põhimõtetega. Põhiliselt tähendab see ettevõtjate kohustusi, vastavushindamis- ja turujärelevalveasutuste pädevust, uusi vastavushindamismooduleid ning CE-märgise staatust kirjeldavate peatükkide lisamist.

Kuna komisjon on viimas asjaomast sektorit käsitlevaid õigusakte kooskõlla uue õigusraamistikuga, keskenduti mõju hindamisel üksnes kooskõlastamisest tuleneva mõju analüüsimisele. Kõnealune mõju peaks olema enamjaolt positiivne, sest horisontaalsete sätetega selgitatakse teatavaid küsimusi, mis praegu on ebaselged. Õiguskindlus on kasulik kõikidele osalistele: nii ettevõtjatele, riikide ja Euroopa Liidu haldusasutustele kui ka tarbijatele. Teatavatel ettevõtjatele kehtestatud uutel kohustustel võib olla majanduslik mõju ettevõtjatele tekkivate uute kulude näol [8].

3. Ettepaneku õiguslik külg

Läbivaatamise põhielemendid

3.1. Direktiivi reguleerimisala ja mõistete selgitamine

Selleks, et tootjatel ja riigiasutustel oleks väikelaevadirektiivi hõlpsam kohaldada, on selgitatud käesoleva direktiivi reguleerimisala ja mõnda mõistet.

Varem on arutletud direktiivis sisalduva väljendi „väikelaev” sisu üle, mida mõnikord on väidetud hõlmavat nii väikelaevu kui ka jetisid. Nüüd kõrvaldatakse selline ebaselgus, lisades mõistetele uue üldmõiste „veesõidukid”, mis hõlmab nii väikelaevu kui ka jetisid.

Kuna mõiste „väikelaevad” piirdub nüüd üksnes direktiivis käsitletud teatavat liiki toodetega, pannakse direktiivile uus pealkiri „Direktiiv väikelaevade ja jetide kohta”, et see vastaks paremini reguleerimisalale.

Selliste toodete loetellu, mille suhtes direktiiv ei kehti, tuleb lisada amfiibsõidukid, et jätta need välja direktiivi nõuete reguleerimisalast. Järjekindluse ja selguse tagamiseks täpsustatakse ka seda, et direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad üksnes spordi- ja vabaajategevuseks ettenähtud jetid ja mitte näiteks pääste- ja politseitöös kasutatavad. Peale selle selgitatakse direktiivi reguleerimisalast välja jäävat mõistet „süstad ja kanuud”, täpsustades, et direktiivi kohaldamisalast väljajäämiseks peavad need olema „kavandatud nii, et need liiguksid üksnes mõlade jõul”.

Samuti on asjakohane esitada „oma tarbeks ehitatud veesõiduki” ja kõnealuse valdkonna „eraisikust importija” määratlus, et hõlbustada direktiivi mõistetavust ja ühetaolist kohaldamist.

3.2. Üldine ohutusnõue

Selleks et tagada selgus ja kooskõla teiste nn uue lähenemisviisi direktiividega, on vaja sõnaselgelt täpsustada, et käesoleva direktiiviga hõlmatud tooteid võib lasta turule või võtta kasutusele üksnes siis, kui need ei ohusta inimeste turvalisust ja tervist, omandit ega keskkonda ning kui need vastavad I lisas sätestatud olulistele nõuetele. Sellise üldise ohutusnõude kehtestamine on tähtis, sest seda võidakse kasutada õigusliku alusena ohtlike veesõidukite turult kõrvaldamisel eelkõige olukordades, kus avastatakse mõni uus risk, mida harmoneeritud standardid ei hõlma.

3.3. Heited

3.3.1. Uued rangemad heite piirnormid

Ette on nähtud lämmastikoksiidide (NOx), süsivesiniku (HC) ja tahkete osakeste heite uued rangemad piirnormid.

Survesüütega mootorite puhul kohaldatakse kõnealuste piirnormide kehtestamisel Ameerika Ühendriikide Keskkonnaameti standardeid väikelaevade diiselmootorite kohta (US EPA 40 CFR 1042. osa). Sädesüütega mootorite puhul on piirnormid kehtestatud US EPA uute liikurmasinate sädesüütega mootorite, seadmete ja laevade heitenormide põhjal (40 CFR 1045. osa). Sellise lähenemisviisi puhul kajastavad kehtestatud piirnormid veesõidukite mootorites kasutatavate puhtamate tehnoloogiate arengut ja võimaldavad liikuda heite piirnormide ülemaailmse ühtlustamise suunas.

Süsinikmonooksiidi (CO) piirnorme on mõnevõrra leevendatud vastukaaluks muude õhu saasteainete olulisele vähendamisele ja tagamaks, et nõuetele vastavusega seotud kulud tööstusharule on proportsionaalsed. Selline leevendamine ei ohusta aga turvalisust.

3.3.2. Etalonkütused ja katsetsüklid

Heite piirnormide vastavushindamisel kasutatavad katsekütused peavad kajastama asjaomasel turul kasutatava kütuse koostist ning seepärast peavad Euroopa Liidu tootjad kasutama tüübikinnitamisel Euroopa katsekütuseid. Ent kuna ELi-välistele tootjatele ei pruugi Euroopa etalonkütused kättesaadavad olla, tuleb ette näha ka võimalus, et vastavushindamist teostavad asutused (teavitatud asutused) võivad lubada kasutada mootorite katsetamisel ka muid etalonkütuseid. Katsetulemuste kvaliteedi ja võrreldavuse tagamiseks piirdub etalonkütuste valik aga selliste Ameerika Ühendriikide ja Jaapani spetsifikatsioonidega, mida on täpsustatud asjakohases ISO standardis. (Sisepõlemis-kolbmootorid. Heitgaaside mõõtmine. Osa 5: katsekütused. Praegu standard EN ISO 8178-5:2008.)

Peale selle tuleb asjaomaste katsetsüklite täpsustamisel viidata samale ISO standardile (Sisepõlemis-kolbmootorid. Heitgaaside mõõtmine. Osa 4: Katsetsüklid mootori erinevate rakenduste korral, mis on praegu standard EN ISO 8178-4:1996).

Väikelaevade sektor osaleb aktiivselt käitamissüsteemidega seotud uuenduslike lahenduste väljatöötamises, mis hõlmab hübriid- ja elektrimootoreid ja isegi kütuseelemente. Tulevikus võib välja töötada spetsiaalsed katsetsüklid hübriidsüsteemidele.

3.3.3. Tööstuse jaoks ettenähtud leevendusmeetmed

Tööstusharu jaoks on ette nähtud üldine kolmeaastane üleminekuaeg. Peale selle antakse heidetega seotud nõuete täitmiseks veel kolm aastat VKEdest mootoritootjatele, kes lasevad turule alla 15 kW sädesüütega mootoreid. See on vajalik selleks, et kõnealuses turusegmendis tegutsevatel VKEdel oleks võimalik vältida finantsprobleeme ja kohandada oma tootmine uute eeskirjadega.

3.4. Ehitamisega seotud nõuded

Merekeskkonna kaitsmiseks on ette nähtud uus nõue paigaldada tualettruumidega varustatud veesõidukitele kohustuslikus korras kogumispaagid.

3.5. Ehitusjärgne hindamine ja eraisikust importija

Direktiiv 94/25/EÜ sisaldab eeskirju seoses väikelaevade ehitusjärgse hindamisega, mida juhul, kui ei tootja ega tema volitatud esindaja täida kohustust hinnata toodete vastavust direktiivile, teostab ühenduses asuv mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kes toote turule laseb. Järjepidevuse tagamiseks on asjakohane laiendada selle menetluse reguleerimisala peale väikelaevade ka jetidele. Selguse mõttes tuleb järgmisel viisil täpsustada, kes ja millises olukorras kõnealust menetlust kasutada saab:

· eraisikust importija, st füüsiline või juriidiline isik, kes mitteärilise tegevuse käigus impordib kolmandast riigist ELi toote, et see enda tarbeks kasutusele võtta;

· mis tahes isik, kes laseb turule või võtab kasutusele mootori või veesõiduki pärast selle ulatuslikku muutmist, või mis tahes isik, kes muudab direktiivi reguleerimisalast välja jääva veesõiduki kavandatud kasutusviisi nii, et see jääb nüüd direktiivi reguleerimisalasse;

· mis tahes isik, kes laseb oma tarbeks ehitatud veesõiduki turule enne artikli 2 lõike 2 punkti a alapunktis vii nimetatud viieaastase ajavahemiku lõppu.

Seoses väikelaevade ja jetide importimisega tuleb märkida, et võrreldes direktiiviga 94/25/EÜ piirdub ehitusjärgne hindamine juhtudega, kui eraisikust importija tegeleb mitteärilise importimisega. Eesmärk on välistada kõnealuse menetluse kuritarvitamine ärilisel eesmärgil. Lõpuks tuleb selleks, et tagada teavitatud asutuse usaldusväärne hinnang ehitusjärgsel hindamisel, laiendada ehitusjärgset hindamist taotleva isiku kohustust esitada teavitatud asutusele asjakohased dokumendid. Ette on nähtud, et see isik peab esitama kõik toote vastavushindamiseks vajalikud dokumendid.

3.6. CE-märgise kinnitamine

Direktiivis on sätestatud veesõidukitele, komponentidele ja mootoritele CE-märgise kinnitamist reguleerivad eeskirjad. Võrreldes direktiiviga 94/25/EÜ on asjakohane laiendada CE-märgise kinnitamise kohustust ka kõikidele pardal paiknevatele mootoritele ja integreeritud väljalaskesüsteemita päramootoritele, mille puhul loetakse täidetuks I lisa B ja C osas sätestatud olulised nõuded.

CE-märgis tuleb kinnitada veesõidukitele, mootoritele ja koostisosadele. Kui koostisosade puhul ei ole see toote suurust või laadi arvestades võimalik või lubatud, võib märgise alternatiivselt kinnitada ka pakendile ja kaasasolevatesse dokumentidesse.

3.7. Aruandlus

Järelevalve ja käesoleva direktiivi tõhususe parandamiseks on liikmesriikidele pandud uus kohustus esitada komisjonile iga viie aasta tagant direktiivi kohaldamist käsitlev aruanne. Eelkõige peab kõnealune aruanne sisaldama teavet direktiiviga hõlmatud toodete ohutuse ja keskkonnatoime ning direktiivi tõhususe kohta, aga ka liikmesriikide teostatava turujärelevalve tutvustust.

3.8. Väikelaevadirektiivi kooskõlla viimine uue õigusraamistiku ja kohaldatavate vastavushindamismenetlustega

3.8.1. Horisontaalsed eeskirjad

9. juulil 2008 võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu kaks toodete turustamise suhtes kohaldatavat õigusakti: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega [9] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta [10].

Määruses on kehtestatud horisontaalsed sätted vastavushindamisasutuste akrediteerimise, CE-märgise, ühenduse turujärelevalve raamistiku ning ühenduse turule sisenevate toodete kontrollimise kohta, mida kohaldatakse ka käesoleva direktiiviga hõlmatud toodete suhtes. Selguse mõttes on määruse kohaldatavust käesolevas direktiivis sõnaselgelt nimetatud.

Otsuses on sätestatud ühised põhimõtted ja võrdlussätted nn uuel lähenemisviisil põhinevate õigusaktide kohta. Et tagada kooskõla muude tooteid käsitlevate valdkondlike õigusaktidega, on asjakohane viia käesoleva direktiivi teatavad sätted kooskõlla kõnealuse otsuse sätetega, kui valdkondlik eripära ei nõua erinevat lahendust. Seega peaksid teatavad mõisted, ettevõtjate üldised kohustused, vastavuse eeldus, formaalsed vastuväited harmoneeritud standarditele, CE-märgise eeskirjad, nõuded vastavushindamisasutustele ja teavitamismenetlused ning endast ohtu kujutavate toodetega tegelemise menetlusi käsitlevad sätted olema kooskõlas kõnealuse otsusega. Sektoripõhised erinevused on vajalikud eeskätt selleks, et võtta arvesse veesõidukite eraviisilise ELi importimisega kaasnevat eriolukorda.

3.8.2. Vastavushindamismenetlused

Ka tootjate kasutatavad vastavushindamismenetlused kehtestatakse viitega horisontaalsele otsusele. Artiklis 25 on aga sätestatud teatavad täiendavad nõuded, et võtta arvesse asjaomase sektori konkreetseid vajadusi vastavushindamise teostamisel, ja need sisalduvad ka direktiivis 94/25/EÜ sätestatud vastavushindamismoodulites. Peale selle ei sisalda käesolev direktiiv teatavate horisontaalses otsuses kirjeldatud moodulite puhul võimalust kasutada teavitatud asutuste asemel ettevõttesiseseid akrediteeritud asutusi, sest see ei ole selle sektori puhul sobilik.

Kogemused on näidanud, et tootmisvajaduste arvessevõtmiseks on järgmistel juhtudel asjakohane võimaldada varasemast suuremat sertifitseerimismenetluste valikut:

· seoses C-kategooria väikelaevadega, mille kere pikkus on 12–24 meetrit, kui on kasutatud harmoneeritud standardeid (võimalik on ka ettevõttesisene tootekontroll + kontrollitava toote katsetamine);

· koostisosade puhul (võimalik on ka moodulid B + E).

· Seoses heidete ja müra suhtes kehtivate nõuete vastavushindamisega viidatakse erinevusele ühelt poolt harmoneeritud standardite kasutamist hõlmavate juhtumite ja teiselt poolt selliste juhtumite vahel, kui nimetatud standardeid ei ole kasutatud. Viimasel juhul on põhjust nõuda rangemaid vastavushindamismenetlusi kui esimesel juhul. Peale selle jäetakse mürakatsete puhul välja tarbetuks osutunud võimalus kasutada etalonpaadi andmeid, sest see ei ole praktikas rakendust leidnud.

3.9. Komiteemenetlus ja delegeeritud õigusaktid

Delegeeritud õigusakte käsitlevate Lissaboni lepingu sätete arvessevõtmiseks on direktiivi lisatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise eeskirjad.

Õiguslik alus

Ettepanek põhineb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklil 95.

Subsidiaarsuse põhimõte

Direktiiv 94/25/EÜ on üldine ühtlustav direktiiv, mis on võetud vastu Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 95 alusel veesõidukite siseturu rajamiseks ja selle toimimise edendamiseks. Liikmesriikide õigusaktidega ei saa kehtestada veesõidukite ehitamist või veesõidukite heiteid ja müra käsitlevaid lisasätteid, kui need eeldaksid toote muutmist või mõjutaksid toote turulelaskmise tingimusi. Seetõttu on direktiivi 94/25/EÜ sätete muutmine ehitusnõuete ja heidete osas liidu ainupädevuses. Seetõttu subsidiaarsuse põhimõtet Euroopa Ühenduse asutamiselepingu artikli 5 teise lõigu tähenduses ei kohaldata.

Oluline on märkida, et läbivaatamise eesmärk on selgitada direktiivi reguleerimisalasse kuuluvaid tooteid, mitte aga reguleerimisala muul viisil muuta või laiendada. Seetõttu ei ole subsidiaarsuse põhimõtte kohaldamine Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 5 teise lõigu tähenduses ka selles küsimuses asjakohane.

Subsidiaarsuse põhimõtte järgimine võib seega olla asjakohane üksnes seoses direktiivi tõhusamat jõustamist käsitlevate sätetega, mis tulenevad peamiselt uuest õigusraamistikust (vt ka punkt 3.7). Nagu näitavad kogemused, ei ole liikmesriikidel üksinda õnnestunud tagada piisavalt järjekindlat ja tulemuslikku jõustamist ning turujärelevalvet. Seetõttu on oluline sätestada teatavad ühised kohustuslikud miinimumnõuded. Ettepaneku põhjal jääks see liikmesriikide asutuste pädevusse, kuigi kehtestatakse mõned kogu Euroopa Liitu hõlmavad nõuded, et tagada ettevõtjate ühetaoline kohtlemine, luua neile ühesugused tingimused ning pakkuda ühesugust kaitsetaset kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele.

Proportsionaalsuse põhimõte

Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe kavandatud muudatused kaugemale sellest, mis on vajalik püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Veesõidukite sektori ühtse turu huvides tuleks kõiki kehtiva direktiivi muudatusi käsitleda liidu tasandil. Kui liikmesriigid hakkaksid tegutsema omaette, võidaks kehtestada ülemäärased nõuded, mis takistaksid ja kahjustaksid ühtset turgu ning viiksid tõenäoliselt segadusse nii tarbijad kui ka tootjad. Sellest tulenevalt võiksid suureneda toodete hinnad, sest tootjad peavad tulema toime liikmesriikide erinevate nõuetega.

Direktiivi muudatused ei põhjusta liigset koormust ja kulusid tööstusharule, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, ega ametiasutustele. Mitu muudatust lisavad kehtivasse direktiivi selgust, toomata kaasa olulisi uusi nõudeid, mis suurendaksid kulusid. Suurema mõjuga muudatuste korral on variantide mõju analüüsimise teel pakutud leitud probleemidele kõige sobivam lahendus.

4. Mõju eelarvele

Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet.

5. Täiendav teave

Seniste õigusaktide kehtetuks tunnistamine

Ettepaneku vastuvõtmisega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/25/EÜ väikelaevade kohta.

Euroopa Majanduspiirkond

Kavandatavas õigusaktis käsitletakse Euroopa Majanduspiirkonnaga seotud küsimust, mistõttu tuleks seda kohaldada ka Euroopa Majanduspiirkonnas.

2011/0197 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

väikelaevade ja jetide kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust [11],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust [12],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 1994. aasta direktiiv 94//25/EÜ väikelaevu käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta [13] võeti vastu seoses siseturu loomisega, et ühtlustada väikelaevade ohutusalaseid omadusi kõikides liikmesriikides ning kõrvaldada takistused liikmesriikidevahelises väikelaevade kaubanduses.

(2) Algselt hõlmas direktiiv 94/25/EÜ ainult minimaalselt 2,5 meetri ja maksimaalselt 24 meetri pikkusi väikelaevu. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2003. aasta direktiiviga 2003/44/EÜ, millega muudetakse direktiivi 94/25/EÜ väikelaevu käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, [14] laiendati direktiivi 94/25/EÜ reguleerimisala, et hõlmata direktiiviga ka jetid, ning lisati sellesse keskkonnakaitsealased nõuded, võttes vastu käiturite heite (CO, HC, NOx ja tahked osakesed) ja müra piirnormid nii surve- kui ka sädesüütega mootorite puhul.

(3) Direktiiv 94/25/EÜ põhineb nn uue lähenemisviisi põhimõtetel, mis on sätestatud nõukogu 7. mai 1985. aasta resolutsioonis uue lähenemisviisi kohta tehnilisele ühtlustamisele ja standarditele [15]. Seega on selles kehtestatud üksnes olulisemad väikelaevade suhtes kohaldatavad ohutusnõuded, seevastu tehnilised üksikasjad võtavad vastu Euroopa Standardikomitee ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiviga 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teavitamise kord [16]. Kooskõla sel viisil sätestatud harmoneeritud standarditega, mille viitenumber on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, tagab direktiivi 94/25/EÜ nõuete järgimise. Kogemused näitavad, et need põhimõtted on kõnealuses sektoris hästi toiminud ning need tuleb säilitada ja neid veelgi edendada.

(4) Tehnoloogiline areng turul on aga tõstnud päevakorda uusi küsimusi seoses direktiivi 94/25/EÜ keskkonnanõuetega. Selleks et võtta arvesse kõnealuseid arengusuundi ning selgitada raamistikku, milles käesoleva direktiiviga hõlmatud tooteid võib turustada, tuleks direktiivi 94/25/EÜ teatavad aspektid läbi vaadata, teha parandusi ning selguse huvides tuleks kõnealune direktiiv asendada käesoleva direktiiviga.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruses (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega, [17] on kehtestatud horisontaalsed sätted vastavushindamisasutuste akrediteerimise, CE-märgise, ELi turujärelevalve raamistiku ja ELi turule sisenevate toodete kontrollimise kohta, mida kohaldatakse ka käesoleva direktiiviga hõlmatud toodete suhtes.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsuses nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta [18] on sätestatud ühised põhimõtted ja võrdlussätted nn uuel lähenemisviisil põhinevate õigusaktide kohta. Et tagada kooskõla muude tooteid käsitlevate valdkondlike õigusaktidega, on asjakohane viia käesoleva direktiivi sätted kooskõlla kõnealuse otsuse sätetega, kui valdkondlik eripära ei nõua erinevat lahendust. Seega peaksid teatavad mõisted, ettevõtjate üldised kohustused, vastavuse eeldus, formaalsed vastuväited harmoneeritud standarditele, CE-märgise eeskirjad, nõuded vastavushindamisasutustele ja teavitamismenetlused ning endast ohtu kujutavate toodetega tegelemise menetlusi käsitlevad sätted olema kooskõlas kõnealuse otsusega.

(7) Et tootjatel ja riiklikel asutustel oleks käesolevat direktiivi hõlpsam kohaldada, tuleks muuta selgemaks direktiivi 94/25/EÜ reguleerimisala ja mõisted. Eelkõige tuleb selgitada, et amfiibsõidukid jäävad käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja. Samuti tuleb täpsustada, millist liiki süstad, kanuud ja kajakid jäävad käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja, ning märkida, et käesoleva direktiiviga on hõlmatud üksnes spordi- ja vabaajategevuseks ettenähtud jetid.

(8) Asjakohane on ka esitada asjaomases sektoris kasutatavate mõistete „oma tarbeks ehitatud veesõidukid” ja „eraisikust importija” määratlused, et hõlbustada käesoleva direktiivi mõistmist ja ühetaolist kohaldamist.

(9) Käesoleva direktiiviga hõlmatud tooted, mis on ELi turule lastud või kasutusele võetud, peaksid vastama ELi asjaomastele õigusaktidele ning toodete nõuetekohasuse eest peaksid vastutama ettevõtjad vastavalt oma osale tarneahelas, et tagada selliste avalike huvide nagu tervishoiu ja ohutuse ning tarbijate ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse ja aus konkurents ELi turul.

(10) Kõik tarne- ja turustamisahelas osalevad ettevõtjad peaksid võtma asjakohased meetmed, millega tagada, et käesoleva direktiiviga hõlmatud ning nõuetekohaselt ehitatud ja hooldatud tooted ei ohusta inimeste turvalisust ja tervist, omandit ega keskkonda ning et nad teevad turul kättesaadavaks ainult sellised tooted, mis on kooskõlas ELi asjakohaste õigusaktidega. Käesolevas direktiivis tuleks sätestada selge ja proportsionaalne kohustuste jaotus, mis vastab iga ettevõtja osale tarne- ja turustusprotsessis.

(11) Kuna teatavaid ülesandeid saab täita ainult tootja, siis on vaja teha selget vahet tootja ning turustusahela järgmistel astmetel tegutsevate ettevõtjate vahel. Samuti tuleb teha selget vahet importija ning turustaja vahel, sest importija toob tooteid ELi turule kolmandatest riikidest. Seega on tema kohustus tagada, et kõnealused tooted vastaksid asjakohastele ELi nõuetele.

(12) Kõige sobivam täieliku vastavushindamismenetluse teostaja on tootja, kel on üksikasjalikud teadmised toote projekteerimis- ja tootmisprotsessist. Seega peaks vastavushindamine jääma ainult tootja ülesandeks.

(13) Tuleb tagada, et käesoleva direktiiviga hõlmatud tooted, mis sisenevad ELi turule kolmandatest riikidest, vastavad kõikidele kohaldatavatele ELi nõuetele ning eelkõige, et tootjad on rakendanud kõnealuste toodete suhtes nõuetekohaseid hindamismenetlusi. Seepärast tuleb sätestada importijate kohustus veenduda, et nende poolt turule lastavad tooted vastavad kohaldatavatele nõuetele ning et nad ei lase turule tooteid, mis sellistele nõuetele ei vasta või mis võivad kujutada endast ohtu. Samal põhjusel tuleb sätestada importijate kohustus veenduda, et teostatud on vastavushindamismenetlused ning toodete märgistus ja tootja koostatud dokumendid on järelevalveasutustele kontrollimiseks kättesaadavad.

(14) Kui turustaja teeb käesoleva direktiiviga hõlmatud toote turul kättesaadavaks pärast seda, kui tootja või importija on selle turule lasknud, peab ta kindlalt tagama, et käsitseb toodet viisil, mis ei kahjusta toote nõuetelevastavust. Nii importijad kui ka turustajad peaksid tooteid turule lastes või neid seal kättesaadavaks tehes toimima vastavalt asjakohastele nõuetele.

(15) Direktiiviga hõlmatud tooteid turule lastes peaksid importijad märkima tootele oma nime ja kontaktaadressi. Erandid tuleb ette näha juhuks, kui mõne koostisosa suurus või laad sellist märgistust ei võimalda.

(16) Kõiki ettevõtjaid, kes toote oma nime või kaubamärgi all turule lasevad või muudavad toodet selliselt, et see võiks mõjutada toote vastavust asjakohastele nõuetele, tuleks käsitada tootjatena ning nad peaksid täitma tootja kohustusi.

(17) Turuga lähedalt seotuna tuleks turustajad ja importijad kaasata riikide ametiasutuste täidetavatesse turujärelevalve ülesannetesse ning nad peaksid olema valmis neis aktiivselt osalema, andes pädevatele asutustele asjaomase toote kohta kogu vajaliku teabe.

(18) Kõnealuse sektori üks eripära on see, et eraisikud impordivad ELi väikelaevu ja jetisid kolmandatest riikidest. Direktiiv 94/25/EÜ sisaldab aga eraisikust investoreid käsitlevaid erisätteid üksnes seoses vastavushindamise teostamisega (ehitusjärgne hindamine). Seepärast tuleb selgitada eraisikust investorite muid kohustusi, mis tuleks üldiselt ühtlustada tootja kohustustega, nähes ette teatavad erandid tulenevalt nende tegevuse mitteärilisest laadist.

(19) Toote jälgitavuse tagamine kogu tarneahelas aitab lihtsustada ja tõhustada turujärelevalvet. Tõhus jälgimissüsteem hõlbustab turujärelevalveasutuste ülesannet teha kindlaks nõuetele mittevastava toote turuletoonud ettevõtja.

(20) Selguse ja järjepidevuse tagamiseks muude nn uue lähenemisviisi direktiividega on vaja sõnaselgelt täpsustada, et käesoleva direktiiviga hõlmatud tooteid võib lasta turule või võtta kasutusele üksnes siis, kui need vastavad üldnõudele, mille kohaselt need ei tohi ohustada inimeste turvalisust ja tervist, omandit ega keskkonda, ning ainult siis, kui need vastavad käesolevas direktiivis sätestatud olulistele nõuetele.

(21) Väikelaevamootorite heite piirnormide täiendava vähendamise võimalusi on hinnatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/44/EÜ (millega muudetakse direktiivi 94/25/EÜ väikelaevu käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide kohta) [19] artikli 2 alusel esitatud aruandes väikelaevade mootorite keskkonnaomaduste edasise parandamise võimaluste kohta. Kõnealuses aruandes jõuti järeldusele, et on asjakohane kehtestada direktiivis 2003/44/EÜ sätestatust rangemad piirnormid. Need tuleks kehtestada tasemel, mis kajastab veesõidukite mootorites kasutatavate puhtamate tehnoloogiate arengut ja võimaldab liikuda heite piirnormide ülemaailmse ühtlustamise suunas. Süsinikmonooksiidi (CO) piirnorme tuleks aga mõnevõrra suurendada, et teha võimalikuks muude õhu saasteainete oluline vähendamine ja samas tagada, et nõuete täitmise kulud on proportsionaalsed.

(22) Sõltuvalt kütusest ja võimsuskategooriast tuleks kasutada asjakohastes ISO standardites kirjeldatud veesõidukite mootorirakenduste katsetsükleid.

(23) Heite piirnormidele vastavuse hindamisel kasutatavad kütused peavad kajastama asjaomasel turul kasutatava kütuse koostist ning seepärast tuleb ELis tüübikinnitamisel kasutada Euroopa katsekütuseid. Ent kuna kolmandate riikide tootjatele ei pruugi Euroopa etalonkütused kättesaadavad olla, tuleb ette näha ka võimalus, et tüübikinnitusasutused võivad lubada mootorite katsetamisel kasutada ka muid etalonkütuseid. Katsetulemuste kvaliteedi ja võrreldavuse tagamiseks piirdub etalonkütuste valik aga selliste spetsifikatsioonidega, mida on täpsustatud asjakohases ISO standardis.

(24) Merekeskkonna kaitsmiseks on asjakohane võtta vastu nõue paigaldada tualettruumidega varustatud veesõidukitele kohustuslikus korras kogumispaagid.

(25) Õnnetusi käsitlev statistika näitab, et mitmekordse kerega veesõidukite ümbermineku risk on väga väike. Sellest väikesest ohust hoolimata on asjakohane ette näha, et ka mitmekordse kerega veesõidukite puhul tuleb ümbermineku riski arvesse võtta, ning seega ei tule nõudeid, mis käsitlevad ujuvust ja ümbermineku korral tagatud pääseteid, täita üksnes juhul, kui mitmekordse kerega veesõiduk ei saa ümber minna.

(26) Kooskõlas subsidiaarsusega põhimõttega ei tohi käesoleva direktiivi sätted mõjutada liikmesriikide õigust kehtestada teatud vetel navigeerimise suhtes nõuded, mida nad võivad pidada vajalikuks, et kaitsta merekeskkonda ja veeteede struktuuri ning tagada veeteedel ohutus, tingimusel et need nõuded ei too kaasa käesoleva direktiivi nõuetele vastava veesõiduki muutmist.

(27) Toote vastavust näitav CE-märgis on üldisemas mõttes kogu vastavushindamist menetluse nähtav tulem. CE-märgise kasutamist reguleerivad üldpõhimõtted on sätestatud määruses (EÜ) nr 765/2008. Veesõidukitele, komponentidele ja mootoritele CE-märgise kinnitamise eeskirjad tuleks sätestada käesolevas direktiivis. CE-märgise kinnitamise kohustust on asjakohane laiendada ka kõikidele pardal paiknevatele mootoritele ja integreeritud väljalaskesüsteemita päramootoritele, mille puhul loetakse täidetuks käesolevas direktiivis sätestatud olulised nõuded.

(28) On äärmiselt oluline teha nii tootjatele kui ka kasutajatele selgeks, et CE-märgise kinnitamisega tootele kinnitab tootja, et asjaomane toode vastab kõikidele kohaldatavatele nõuetele, ning võtab endale selle eest täieliku vastutuse.

(29) CE-märgis peaks olema ainus märgis, mis näitab käesoleva direktiiviga hõlmatud toote vastavust ELi ühtlustamise õigusaktidele. Muude märgiste kasutamist võib aga lubada juhul, kui need aitavad parandada tarbijakaitset ja kui neid ei ole käsitletud ELi ühtlustamise õigusaktides.

(30) Oluliste ohutusnõuete täitmise tagamiseks tuleb kehtestada asjakohased vastavushindamismenetlused, mida tootja peab järgima. Kõnealuste menetluste kehtestamisel tuleks viidata otsuses nr 768/2008/EÜ sätestatud vastavushindamise moodulitele. Nimetatud menetluste kavandamisel tuleks arvesse võtta veesõidukite, mootorite ja koostisosadega kaasneda võivat riskitaset. Seetõttu peaks kõiki vastavuse kategooriaid täiendama asjakohane menetlus või võimalus valida mitme samaväärse menetluse vahel.

(31) Kogemused on näidanud, et järgmistel juhtudel on asjakohane võimaldada suuremat vastavushindamismenetluste valikut: C-kategooria väikelaevad, mille kere pikkus on 12 kuni 24 meetrit (kui on kasutatud harmoneeritud standardeid) ning koostisosad. Seoses heidete ja müra suhtes kehtivate nõuetega tuleks eristada harmoneeritud standardite kasutamist hõlmavaid juhtumeid ja selliseid juhtumeid, kui nimetatud standardeid ei ole kasutatud, sest viimasel juhul on põhjendatud rangemate vastavushindamismenetluste rakendamise nõue. Peale selle tuleks mürakatsete puhul välja jätta ka tarbetuks osutunud võimalus kasutada etalonpaadi andmeid, sest see ei ole praktikas rakendust leidnud.

(32) Direktiiv 94/25/EÜ sisaldab eeskirju väikelaevade ehitusjärgse hindamise kohta, mida juhul, kui ei tootja ega tema volitatud esindaja täida kohustust hinnata toodete vastavust direktiivile, teostab ELis asuv mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kes toote turule laseb. Järjepidevuse tagamiseks on asjakohane laiendada selle menetluse reguleerimisala lisaks väikelaevadele ka jetidele. Selguse huvides tuleb täpsustada, kes ja millises olukorras kõnealust menetlust kasutada saab. Peale selle tuleb impordi puhul piirata selle menetluse kasutamist juhtudega, kui eraisikust importija tegeleb mitteärilise importimisega, et välistada selle võimaluse kuritarvitamine ärilisel eesmärgil. Samuti on vaja laiendada ehitusjärgset hindamist taotleva isiku kohustust esitada teavitatud asutusele asjakohased dokumendid, et tagada teavitatud asutuse usaldusväärne hinnang toote vastavusele.

(33) Kuna tuleb tagada käesoleva direktiiviga hõlmatud toodete vastavushindamist teostavate asutuste ühtlaselt kõrge tulemuslikkus kogu ELis ning kuna kõik sellised asutused peaksid täitma oma ülesandeid samal tasemel ja ausa konkurentsi tingimustes, tuleks kehtestada nõuded vastavushindamisasutustele, kes taotlevad enda teavitamist vastavushindamisteenuse osutamiseks käesoleva direktiivi alusel.

(34) Käesoleva direktiiviga hõlmatud toodete vastavushindamise teostamise ühtlase taseme tagamiseks tuleb lisaks teavitamist taotlevate asutuste suhtes kehtivate nõuete ühtlustamisele kehtestada samaaegselt ka nõuded, mida peavad täitma teavitavad ametiasutused ning teised teavitatud asutuste hindamises, teavitamises ja järelevalves osalevad asutused.

(35) Määrusega (EÜ) nr 765/2008 täiendatakse ja tugevdatakse ELi ühtlustamise õigusaktide, sealhulgas käesoleva direktiiviga hõlmatud toodete turujärelevalve senist raamistikku. Seepärast peaksid liikmesriigid korraldama ja teostama selliste toodete turujärelevalvet kooskõlas kõnealuse määrusega ja vajaduse korral kooskõlas direktiiviga 2001/95/EÜ.

(36) Läbipaistvuse suurendamise ja menetlusaja lühendamise huvides on vaja parandada senist kaitsemeetmete menetlust, mis võimaldab komisjonil kontrollida liikmesriikides nõuetele mittevastavaks tunnistatud toodete suhtes võetud meetmete põhjendatust, et muuta kõnealune menetlus tõhusamaks ja tugineda liikmesriikides kasutatud eksperditeadmistele.

(37) Senist süsteemi tuleks täiendada menetlusega, mis võimaldaks huvitatud isikutel saada teavet meetmete kohta, mida kavandatakse seoses käesoleva direktiiviga hõlmatud toodetega, mis kujutavad endast ohtu inimeste tervisele ja ohutusele, või seoses muude avaliku huvi kaitse küsimustega. See peaks võimaldama ka turujärelevalveasutustel koostöös asjaomaste ettevõtjatega sellistele toodetele varem reageerida.

(38) Juhul kui liikmesriigid ja komisjon nõustuvad liikmesriigi võetud meetme põhjendustega, ei tohiks komisjon rohkem sekkuda.

(39) Selleks, et võtta arvesse tehniliste teadmiste arengut ja uusi teaduslikke tõendeid, tuleks komisjonile delegeerida volitused võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 alusel vastu õigusakte, et muuta I lisa B osa 2. jaotist ja C osa 1. jaotist, välja arvatud heite ja müra piirnormid ning Froude ja võimsusnihke suhte väärtuste otsene või kaudne muutmine, ning V, VII ja IX lisa. On äärmiselt tähtis, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.

(40) Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(41) Käesoleva direktiivi rakendamisel ühetaoliste tingimuste tagamiseks tuleks anda komisjonile rakendusvolitused. Kõnealused volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes [20].

(42) Õigusaktide vastuvõtmist tuleks kontrollida, et tagada käesoleva direktiivi ühetaoline kohaldamine eelkõige seoses artiklis 25 sätestatud täiendavate nõuetega vastavushindamismenetluste puhul ning paatide konstruktsioonikategooriate, tehasetähise, heite vettejuhtimise vältimise ja laevatuledega.

(43) Järelevalve ja käesoleva direktiivi tõhususe tugevdamiseks tuleks ette näha, et liikmesriigid esitavad direktiivi kohaldamist käsitleva aruande komisjonile, kes seejärel koostab ja avaldab nendest aruannetest ülevaate.

(44) Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad käesoleva direktiivi sätete rikkumise eest kohaldatavate sanktsioonide kohta ja tagama, et neid rakendatakse. Kõnealused sanktsioonid peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(45) Selleks et tootjatel ja teistel ettevõtjatel oleks piisavalt aega kohaneda käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega, on äärmiselt oluline võimaldada pärast direktiivi jõustumist piisav üleminekuaeg, mille jooksul võib lasta turule direktiivile 94/25/EÜ vastavaid tooteid.

(46) Direktiiv 94/25/EÜ tuleks seepärast kehtetuks tunnistada.

(47) Kuna käesoleva direktiivi eesmärki – tagada inimeste tervise ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse ning samal ajal siseturu toimimine, sätestades ühtlustatud ohutusnõuded direktiiviga hõlmatud toodete puhul ja turujärelevalve alased miinimumnõuded – ei saa liikmesriikide tasandil piisaval määral saavutada ning saab seepärast selle ulatuslikkuse ja mõju tõttu paremini saavutada ELi tasandil, võib EL võtta meetmed vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I peatükk

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu

Käesolevas direktiivis on sätestatud nõuded artikli 2 lõikes 1 nimetatud toodete projekteerimise ja tootmise kohta ning eeskirjad nende vaba liikumise kohta ELis.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmiste toodete suhtes:

a) väikelaevad ja osaliselt valmis väikelaevad;

b) jetid;

c) II lisas loetletud koostisosad, kui need lastakse ELi turule eraldi (edaspidi „koostisosad”);

d) käiturid, mis on paigaldatud või spetsiaalselt ette nähtud veesõidukite peale või sisse paigaldamiseks;

e) käiturid, mis on paigaldatud oluliselt muudetud mootoriga veesõidukite peale või sisse;

f) olulisel määral ümberehitatud veesõidukid.

2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmiste toodete suhtes:

a) I lisa A osas sätestatud projekteerimis- ja ehitamisnõuete puhul:

i) üksnes võidusõiduks ette nähtud veesõidukid, sealhulgas võistlussõudepaadid ja treeningsõudepaadid, mis on tootja poolt vastavalt märgistatud;

ii) süstad, kanuud ja kajakid, mis on kavandatud nii, et need liiguksid üksnes mõlade jõul, gondlid ja vesijalgrattad;

iii) purjelauad;

iv) lainelauad, sealhulgas mootoriga lainelauad;

v) algupärased, enne 1950. aastat projekteeritud ajaloolised veesõidukid ja nende üksikkoopiad, mis on valdavalt ehitatud algupärastest materjalidest ja tootja poolt vastavalt märgistatud;

vi) eksperimentaalveesõidukid, tingimusel et neid ei lasta seejärel ELi turule;

vii) oma tarbeks ehitatud veesõidukid, tingimusel et neid ei lasta seejärel viie aasta jooksul ELi turule;

viii) veesõidukid, mis on spetsiaalselt ette nähtud mehitamiseks ja reisijateveoks ärilistel eesmärkidel, eriti veesõidukid, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/87/EÜ [21] artiklis 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/45/EÜ [22] artiklis 3, olenemata reisijate arvust;

ix) allveelaevad;

x) õhkpadjal veesõidukid;

xi) tiiburlaevad;

xii) välipõlemismootoriga kivisöe-, koksi-, puu-, õli- või gaasiküttel aurulaevad;

xiii) amfiibsõidukid;

b) I lisa B osas sätestatud heitgaase käsitlevate nõuete puhul:

i) käiturid, mis on paigaldatud või spetsiaalselt ette nähtud paigaldamiseks järgmistele toodetele:

– üksnes võidusõiduks ettenähtud veesõidukid, mis on tootja poolt vastavalt märgistatud;

– eksperimentaalsõidukid, tingimusel et neid ei lasta seejärel ELi turule;

– veesõidukid, mis on spetsiaalselt ette nähtud mehitamiseks ja reisijateveoks ärilistel eesmärkidel, ilma et see piiraks artikli 2 lõike 3 kohaldamist, eriti veesõidukid, mis on määratletud direktiivi 2006/87/EÜ artiklis 2 ja direktiivi 2009/45/EÜ artiklis 3, olenemata reisijate arvust;

– allveelaevad;

– õhkpadjal veesõidukid;

– tiiburlaevad;

– amfiibsõidukid;

ii) algupärased ajaloolised käiturid ja nende üksikkoopiad, mis põhinevad 1950ndate aastate eelsel konstruktsioonil, ei ole seeriatoodang ning paigaldatakse punkti a alapunktides v ja vii nimetatud veesõidukitele;

iii) oma tarbeks ehitatud käiturid, tingimusel et neid ei lasta seejärel viie aasta jooksul ELi turule;

c) I lisa C osas sätestatud müra käsitlevate nõuete puhul:

i) kõik punktis b nimetatud veesõidukid;

ii) oma tarbeks ehitatud veesõidukid, tingimusel et neid ei lasta seejärel viie aasta jooksul ELi turule.

3. Asjaolu, et sama veesõidukit võib kasutada tšarterveoks või paadisõidutreeninguks, ei takista selle hõlmamist käesoleva direktiiviga, kui see on lastud ELi turule väikelaevana.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. „veesõidukid” – kõik väikelaevad või jetid;

2. „väikelaevad” – kõik mis tahes tüüpi paadid, mis on ette nähtud spordiks ja meelelahutuseks, kerepikkusega 2,5–24 m, mõõdetud vastavalt harmoneeritud standardile, olenemata sellest, mille jõul nad kulgevad;

3. „jetid” – spordiks ja meelelahutuseks ette nähtud alla 4 m pikkused veesõidukid, mis kasutavad sisepõlemismootorit, mille esmaseks edasiliikumisvahendiks on veejoapump ning mis on kavandatud nii, et seda juhtiv isik istub, seisab või põlvitab selle kerel;

4. „oma tarbeks ehitatud veesõiduk” – veesõiduk, mille selle tulevane kasutaja on ehitanud oma tarbeks ning mida ei ole täielikult ega osaliselt ehitanud eraisikule lepingu alusel ettevõtja;

5. „käitur” – mis tahes säde- või survesüütega sisepõlemismootor, mida kasutatakse edasiliikumisvahendina;

6. „suured mootori muudatused” – muudatused mootoris, mis võivad põhjustada I lisa B osas sätestatud mootori heite piirnormi ületamist või suurendavad mootori nimivõimsust rohkem kui 15 % võrra;

7. „veesõiduki oluline ümberehitamine” – veesõiduki ümberehitamine nii, et muudetakse veesõiduki käitureid, kaasnevad suured mootori muudatused või muudetakse veesõidukit nii suures ulatuses, et seda võib pidada uueks veesõidukiks;

8. „käitamisvahendid” – mehaanilised meetodid, mille abil veesõiduk edasi liigub;

9. „mootoritüüpkond” – mootorite tootjapoolne jaotamine rühmadesse, millel mootorite ehituse põhjal on heidete ja müra osas võrdväärsed omadused ning mis vastavad käesoleva direktiivi nõuetele heidete ja müra kohta;

10. „turul kättesaadavaks tegemine” – toote tarnimine ELi turul turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks kas tasu eest või tasuta;

11. „turule laskmine” – toote esmakordne ELi turul kättesaadavaks tegemine;

12. „kasutuselevõtt” – käesoleva direktiiviga hõlmatud toote esmakordne lõppkasutajapoolne kasutamine ELis;

13. „tootja” – füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab toote või laseb sellise toote projekteerida või valmistada ning turustab seda toodet oma nime või kaubamärgi all;

14. „volitatud esindaja” – ELis asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses teatavate ülesannetega;

15. „importija” – ELis asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb ELi turule kolmandast riigist pärit toote;

16. „eraisikust importija” – ELis asuv füüsiline või juriidiline isik, kes mitteärilise tegevuse käigus impordib kolmandast riigist ELi toote, et see enda tarbeks kasutusele võtta;

17. „turustaja” – tarneahelas osalev füüsiline või juriidiline isik (välja arvatud tootja või importija) kes teeb toote turul kättesaadavaks;

18. „ettevõtja” – tootja, volitatud esindaja, importija ning turustaja;

19. „harmoneeritud standard” – standard, mille on vastu võtnud üks direktiivi 98/34/EÜ I lisas loetletud Euroopa standardiasutustest komisjoni taotluse põhjal kooskõlas kõnealuse direktiivi artikliga 6;

20. „akrediteerimine” – määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 lõikes 10 määratletud akrediteerimine;

21. „riiklik akrediteerimisasutus” – määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 lõikes 11 määratletud akrediteerimisasutus;

22. „vastavushindamine” – menetlus, millega hinnatakse, kas on täidetud käesoleva direktiivi nõuded seoses tootega;

23. „vastavushindamisasutus” – asutus, mis teostab vastavushindamist, sealhulgas kalibreerimist, katsetamist, sertifitseerimist ja kontrolli;

24. „tagasivõtmine” – mis tahes meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi toode, mis on seal juba lõppkasutajale kättesaadavaks tehtud;

25. „kõrvaldamine” – mis tahes meede, mille eesmärk on turustusahelas oleva toote turul kättesaadavaks tegemise vältimine;

26. „turujärelevalve” – ametiasutuste tegevus ja meetmed selle tagamiseks, et tooted vastaksid asjakohaste ELi ühtlustamise õigusaktidega kehtestatud nõuetele ega ohustaks inimeste tervist, ohutust või muid avaliku huvi kaitsega seotud aspekte;

27. „CE-märgis” – märgis, millega tootja kinnitab, et toode vastab märgise tootele paigaldamist käsitlevate ELi ühtlustamise õigusaktide alusel kohaldatavatele nõuetele;

28. „ELi ühtlustamise õigusakt” – mis tahes toodete turustuse tingimusi ühtlustavad ELi õigusaktid.

Artikkel 4

Olulised nõuded

1. Artikli 2 lõikes 1 nimetatud tooted võib teha kättesaadavaks või võtta ettenähtud otstarbel kasutusele üksnes siis, kui nõuetekohase ehitamise ja hooldamise korral ei ohusta need inimeste turvalisust ja tervist, omandit ega keskkonda, ning üksnes juhul, kui need vastavad I lisas sätestatud kohaldatavatele olulistele nõuetele.

2. Liikmesriigid tagavad, et artikli 2 lõikes 1 nimetatud tooted lastakse turule ja võetakse kasutusele ainult siis, kui need vastavad lõike 1 nõuetele.

Artikkel 5

Navigeerimist käsitlevad siseriiklikud sätted

Käesoleva direktiivi sätted ei takista liikmesriikidel võtta vastu sätteid teatud vetel navigeerimise kohta, et kaitsta merekeskkonda ja veeteede struktuuri ning tagada veeteedel ohutus, tingimusel et need sätted ei too kaasa käesoleva direktiivi nõuetele vastava veesõiduki muutmist.

Artikkel 6

Vaba liikumine

1. Liikmesriigid ei takista käesoleva direktiivi nõuetele vastavate veesõidukite turul kättesaadavaks tegemist ega kasutuselevõttu oma territooriumil.

2. Liikmesriigid ei takista osaliselt valmis veesõidukite turul kättesaadavaks tegemist, kui tootja või importija kinnitab kooskõlas III lisa A osaga, et need peaksid komplekteerima teised.

3. Liikmesriigid ei takista III lisa B osas nimetatud tootja või importija deklaratsiooni kohaselt veesõidukitesse paigaldamiseks ettenähtud ja käesoleva direktiivi nõuetele vastavate koostisosade turul kättesaadavaks tegemist ega kasutuselevõttu.

4. Liikmesriigid ei takista järgmiste toodete turul kättesaadavaks tegemist ega kasutuselevõttu:

a) käesolevale direktiivile vastavad käiturid, olenemata sellest, kas need on veesõidukile paigaldatud või mitte;

b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/68/EÜ [23] kohase tüübikinnitusega mootorid, mis vastavad muudeks rakendusteks kui siseveelaevade, vedurite ja mootorvagunite liikumapanemiseks kasutatavate survesüütemootorite IIIA, IIIB või IV etapi heite piirnormidele, nagu on sätestatud kõnealuse direktiivi I lisa punktis 4.1.2;

c) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/55/EÜ [24] kohase tüübikinnitusega mootorid, kui tootja kinnitab vastavalt IV lisa punktile 9, et tootja juhtnööride kohaselt veesõidukile paigaldatuna vastab mootor käesoleva direktiivi kohastele heiteid käsitlevatele nõuetele.

5. Liikmesriigid ei takista käesoleva direktiivi nõuetele mittevastavate artikli 2 lõikes 1 nimetatud toodete esitlemist messidel, näitustel, esitlustel vm, tingimusel et nähtaval sildil on selgelt märgitud, et sellised tooted ei ole käesoleva direktiiviga kooskõlas ning neid ei tohi ELis kättesaadavaks teha ega kasutusele võtta enne, kui need on viidud vastavusse asjakohaste nõuetega.

II PEATÜKK

ETTEVÕTJATE KOHUSTUSED

Artikkel 7

Tootjate kohustused

1. Tootjad tagavad oma toodete turulelaskmisel, et need on projekteeritud ja toodetud kooskõlas artikli 4 lõikes 1 ja I lisas sätestatud nõuetega.

2. Tootjad koostavad tehnilise dokumentatsiooni kooskõlas artikliga 26 ja teostavad või lasevad teostada asjakohase vastavushindamismenetluse kooskõlas artiklitega 20–23 ja artikliga 25.

Kui nimetatud menetlusega on tõendatud toote vastavus asjakohastele nõuetele, siis koostavad tootjad artiklis 16 nimetatud ELi vastavusdeklaratsiooni ning kinnitavad tootele CE-märgise, nagu on sätestatud artikli 18 lõikes 1.

3. Tootjad säilitavad tehnilise dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni 10 aasta jooksul alates toote turulelaskmisest.

4. Tootjad tagavad menetlused seeriatoodangu vastavuse säilimiseks. Arvesse võetakse muudatusi toote konstruktsioonis või omadustes ning muudatusi neis harmoneeritud standardites, mille suhtes toote vastavust kinnitatakse.

Kui seda peetakse vajalikuks seoses tootest tuleneva ohuga, teevad tootjad, selleks et kaitsta tarbijate tervist ja ohutust, turul kättesaadavaks tehtud toodete pistelist kontrolli, uurivad kaebusi, mittevastavaid tooteid ja toodete tagasivõtmisi ning vajaduse korral registreerivad need, ning teavitavad turustajaid sellisest järelevalvest.

5. Tootjad tagavad, et nende toodetel on tüübi-, partii- või seerianumber või muu märge, mis võimaldaks neid identida, või kui toote suurus või laad seda ei võimalda, siis tagavad tootjad vastavalt I lisa A osa punktile 2.1, et nõutud teave on pakendil või tootega kaasasolevas dokumendis.

6. Tootjad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi kas tootele või, kui see ei ole võimalik, pakendile või tootega kaasasolevasse dokumenti. Aadress tähistab seda ühte kohta, kus saab tootjaga ühendust võtta.

7. Tootjad tagavad, et tootega on kaasas juhend ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi kindlaksmääratud keeles, mis on tarbijate ja teiste lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav.

8. Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et toode, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamatult vajalikud parandusmeetmed toote vastavusse viimiseks, vajaduse korral kõrvaldavad selle või võtavad selle tagasi. Lisaks, kui toode kujutab endast ohtu, teavitavad nad sellest viivitamatult nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus nad toote kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja kõikide võetud parandusmeetmete kohta.

9. Tootjad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle kogu toote vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd kõikides nende poolt turule lastud toodete põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmetes.

Artikkel 8

Volitatud esindajad

1. Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja.

2. Artikli 7 lõikes 1 sätestatud kohustused ja tehnilise dokumentatsiooni koostamine ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka.

3. Volitatud esindaja täidab ülesandeid tootjalt saadud volituste piires. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:

a) hoida ELi vastavusdeklaratsiooni ja tehnilise dokumentatsiooni koopiaid riiklikule järelevalveasutusele kättesaadavana 10 aasta jooksul alates toote turulelaskmisest;

b) esitada pädevate riiklike ametiasutuste põhjendatud nõudmise korral neile kogu toote vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni;

c) teha pädevate riiklike ametiasutustega viimaste nõudmise korral koostööd kõikides nende volitustega hõlmatud toodete põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmetes.

Artikkel 9

Importijate kohustused

1. Importijad lasevad ELi turule üksnes nõuetele vastavaid tooteid.

2. Enne toote turulelaskmist tagavad importijad, et tootja on teostanud asjakohase vastavushindamismenetluse. Nad tagavad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et tootel on CE-märgis ja et sellega on kaasas nõutud dokumendid kooskõlas artikliga 16 ning I lisa A osa punktiga 2.5, I lisa B osa punktiga 4 ja I lisa C osa punktiga 2 ning et tootja on täitnud artikli 7 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.

Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et toode ei vasta artikli 4 lõikes 1 ja I lisas sätestatud nõuetele, siis ei lase ta toodet turule enne, kui see on vastavusse viidud. Peale selle teavitab importija tootjat ja turujärelevalveasutusi, kui toode kujutab endast ohtu.

3. Importijad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi tootele või kui koostisosade puhul ei ole see võimalik, siis pakendile või tootega kaasasolevasse dokumenti.

4. Importijad tagavad, et tootega on kaasas juhend ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi kindlaksmääratud keeles, mis on tarbijate ja teiste lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav.

5. Importijad tagavad, et sel ajal, kui toode on nende vastutuse all, ei ohusta selle ladustamise või transpordi tingimused artikli 4 lõikes 1 ja I lisas sätestatud nõuetele vastavust.

6. Kui seda peetakse vajalikuks seoses tootest tuleneva ohuga, teevad importijad tarbijate tervise ja ohutuse kaitsmiseks turustatud toodete pistelist kontrolli, uurivad kaebusi, mittevastavaid tooteid ja toodete tagasivõtmisi ning vajaduse korral registreerivad need, ning teavitavad turustajaid sellisest järelevalvest.

7. Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et toode, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamatult vajalikud parandusmeetmed toote vastavusseviimiseks, vajaduse korral kõrvaldavad selle või võtavad selle tagasi. Lisaks, kui toode kujutab endast ohtu, teavitavad nad sellest viivitamatult nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus nad toote kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja kõikide võetud parandusmeetmete kohta.

8. Importijad hoiavad 10 aasta jooksul alates toote turulelaskmisest turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadavana ELi vastavusdeklaratsiooni koopia ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon oleks viimaste nõudmise korral neile kättesaadav.

9. Importijad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmise korral talle toote vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmise korral koostööd kõikides nende poolt turule lastud toodete põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmetes.

Artikkel 10

Turustajate kohustused

1. Toodet turul kättesaadavaks tehes arvestavad turustajad hoolikalt käesoleva direktiivi nõudeid.

2. Enne toote turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad turustajad, et toode kannab CE-märgist, et sellel on kaasas artikli 7 lõikes 7, artiklis 16 ning I lisa A osa punktis 2.5, I lisa B osa punktis 4 ja I lisa C osa punktis 2 nõutud dokumendid ning juhend ja ohutusteave keeles või keeltes, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi tarbijad ja lõppkasutajad, mille turul toode kättesaadavaks tehakse, ning et tootja ja importija on täitnud artikli 7 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 9 lõikes 3 sätestatud nõuded.

Kui turustaja arvab või tal on põhjust uskuda, et toode ei vasta artikli 4 lõikes 1 ja I lisas sätestatud nõuetele, siis teeb ta toote turul kättesaadavaks alles siis, kui toode on vastavusse viidud. Lisaks, kui toode kujutab endast ohtu, teavitab turustaja tootjat või importijat ning turujärelevalveasutusi.

3. Turustajad tagavad, et sel ajal, kui toode on nende vastutuse all, ei ohusta selle ladustamise või transpordi tingimused artikli 4 lõikes 1 ja I lisas sätestatud nõuetele vastavust.

4. Turustajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et toode, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta käesolevale direktiivile, tagavad, et võetakse vajalikud parandusmeetmed toote vastavusse viimiseks, vajaduse korral kõrvaldatakse see või võetakse see tagasi. Lisaks, kui toode kujutab endast ohtu, teavitavad turustajad sellest viivitamatult nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus nad toote kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja kõikide võetud parandusmeetmete kohta.

5. Turustajad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle kogu toote vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmise korral koostööd kõikides nende poolt turul kättesaadavaks tehtud toodete põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmetes.

Artikkel 11

Juhtumid, mille puhul tootjate kohustusi kohaldatakse importijate ja turustajate suhtes

Käesolevas direktiivis käsitletakse tootjana importijat või turustajat, kes laseb toote turule oma nime või kaubamärgi all või kes muudab juba turule lastud toodet viisil, mis võib mõjutada vastavust käesoleva direktiivi nõuetele, ja tema suhtes kohaldatakse tootja kohustusi artikli 7 alusel.

Artikkel 12

Eraisikust importijate kohustused

1. Kui ei tootja ega tema ELis asuv volitatud esindaja täida kohustust seoses toote vastavusega direktiivile, täidab või laseb täita artikli 7 lõigetes 1–4 ning lõigetes 7 ja 9 sätestatud tootja kohustused eraisikust importija.

2. Kui vajalik tehniline dokumentatsioon ei ole tootja käest kättesaadav, laseb eraisikust importija selle koostada, kasutades asjakohaseid eksperte, kelle hulka võib kuuluda teavitatud asutus, kes ei osale asjaomase toote vastavushindamises.

3. Eraisikust importija tagab, et tootele on märgitud toote vastavushindamise teostanud teavitatud asutuse nimi ja aadress.

Artikkel 13

Ettevõtjate kindlakstegemine

1. Ettevõtjad teevad taotluse korral turujärelevalveasutuste jaoks kindlaks:

a) iga ettevõtja, kes on neile toodet tarninud;

b) iga ettevõtja, kellele nemad on toodet tarninud.

Ettevõtjatel on võimalik esitada esimeses lõigus nimetatud teavet 10 aasta jooksul alates sellest, kui neile toodet tarniti, ja 10 aasta jooksul alates sellest, kui nemad toodet tarnisid.

2. Eraisikust importijad teevad taotluse korral turujärelevalveasutuste jaoks kindlaks ettevõtja, kes neile toote tarnis.

Eraisikust importijatel on võimalik esitada esimeses lõigus nimetatud teavet 10 aasta jooksul alates sellest, kui toode neile tarniti.

III peatükk

toote nõuetelevastavus

Artikkel 14

Vastavuse eeldamine

Tooted, mis on vastavuses harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses nõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad ja mis on sätestatud artikli 4 lõikes 1 ja I lisas.

Artikkel 15

Formaalsed vastuväited harmoneeritud standarditele

1. Kui mõni liikmesriik või komisjon arvab, et harmoneeritud standard ei rahulda täielikult nõudeid, mida sellega käsitletakse ja mis on sätestatud artikli 4 lõikes 1 ja I lisas, pöördub komisjon või asjaomane liikmesriik antud küsimusega direktiivi 98/34/EÜ artikliga 5 asutatud komitee poole, esitades oma argumendid. Komitee avaldab pärast asjakohaste Euroopa standardiasutustega konsulteerimist viivitamatult oma arvamuse.

2. Komitee arvamust arvesse võttes otsustab komisjon, kas Euroopa Liidu Teatajas avaldada, mitte avaldada, osaliselt avaldada, säilitada või osaliselt säilitada või jätta sealt välja viited asjaomasele harmoneeritud standardile.

3. Komisjon teavitab asjaomast Euroopa standardiasutust ja taotleb vajaduse korral asjaomaste harmoneeritud standardite läbivaatamist.

Artikkel 16

ELi vastavusdeklaratsioon

1. ELi vastavusdeklaratsiooniga kinnitatakse, et artikli 4 lõikes 1 ja I lisas sätestatud nõuded on täidetud.

2. ELi vastavusdeklaratsioon järgib käesoleva direktiivi IV lisas sätestatud näidise ülesehitust, sisaldab otsuse nr 768/2008/EÜ II lisas sätestatud asjakohastes moodulites täpsustatud elemente ning seda ajakohastatakse pidevalt. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kelle turul toode kättesaadavaks tehakse või kasutusele võetakse.

3. ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja või eraisikust importija endale vastutuse toote nõuetelevastavuse eest.

4. ELi vastavusdeklaratsioon on alati kaasas järgmiste toodetega:

a) veesõidukid, ning see lisatakse I lisa A osa punktis 2.5 nimetatud kasutusjuhendisse;

b) koostisosad, kui need lastakse turule eraldi;

c) käiturid, ning see lisatakse I lisa B osa punktis 4 nimetatud kasutusjuhendisse.

Artikkel 17

CE-märgise üldpõhimõtted

CE-märgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

Artikkel 18

CE-märgisega tooted

1. CE-märgis on järgmistel toodetel, kui need turul kättesaadavaks tehakse või kasutusele võetakse:

a) veesõidukid ja koostisosad, mis loetakse vastavaks asjakohastele I lisas sätestatud olulistele nõuetele;

b) päramootorid, mis loetakse vastavaks I lisa B ja C osas sätestatud olulistele nõuetele;

c) integreeritud väljalaskesüsteemiga päramootorid, mis loetakse vastavaks I lisa B ja C osas sätestatud olulistele nõuetele;

d) integreeritud väljalaskesüsteemita pardamootorid ja päramootorid, mis loetakse vastavaks I lisa B ja C osas sätestatud heiteid käsitlevatele nõuetele.

2. Liikmesriigid eeldavad, et lõikes 1 nimetatud tooted, millel on CE-märgis, vastavad käesolevale direktiivile.

Artikkel 19

CE-märgise kinnitamise eeskirjad ja tingimused

1. CE-märgis kinnitatakse nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil artikli 18 lõikes 1 nimetatud toodetele. Kui koostisosade puhul ei ole see toote suurusest või laadist tingituna võimalik või selle püsimist ei saa tagada, kinnitatakse märgis pakendile ja tootega kaasasolevatesse dokumentidesse.

2. CE-märgis kinnitatakse tootele enne selle turule laskmist või kasutuselevõttu. Peale CE-märgise ja lõikes 3 nimetatud identifitseerimisnumbri võib tootel olla ka piktogramm või muu märgis, mis viitab erilisele ohule või kasutusviisile.

3. CE-märgise järel märgitakse teavitatud asutuse identifitseerimisnumber, kui nimetatud asutus on kaasatud tootmise kontrollifaasi.

Teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri kinnitab kas asutus ise või tema juhtnööride järgi tootja või tema volitatud esindaja.

IV Peatükk

vastavushindamine

Artikkel 20

Kohaldatavad vastavushindamismenetlused

1. Enne artikli 2 lõikes 1 nimetatud toodete turulelaskmist teostab tootja või tema volitatud esindaja artiklites 21, 22 ja 23 viidatud moodulites sätestatud menetlused.

2. Kui ei tootja ega tema volitatud esindaja ole asjaomase toote vastavushindamist teinud, teostab eraisikust importija enne artikli 2 lõikes 1 nimetatud toote kasutuselevõttu artiklis 24 viidatud menetluse.

3. Kõik isikud, kes lasevad turule või võtavad kasutusele mootori või veesõiduki pärast selle ulatuslikku muutmist või ümberehitamist, või kõik isikud, kes muudavad direktiivi reguleerimisalast välja jääva veesõiduki kavandatud otstarvet nii, et see jääb nüüd direktiivi reguleerimisalasse, teostavad enne toote turulelaskmist või kasutuselevõttu artiklis 24 viidatud menetluse.

4. Kõik isikud, kes lasevad oma tarbeks ehitatud veesõiduki turule enne artikli 2 lõike 2 punkti a alapunktis vii nimetatud viieaastase ajavahemiku lõppu, teostavad enne toote turulelaskmist või kasutuselevõttu artiklis 24 viidatud menetluse.

Artikkel 21

Projekteerimine ja ehitus

1. Väikelaevade projekteerimise ja ehitamise suhtes kohaldatakse järgmisi otsuse nr 768/2008/EÜ II lisas sätestatud menetlusi:

a) I lisa A osa punktis 1 nimetatud A- ja B-kategooria puhul:

i) väikelaevade puhul kerepikkusega 2,5–12 m üks järgmistest moodulitest:

– moodul A1 (tootmise sisekontroll koos kontrollitava toote katsetamisega);

– moodul B (ELi tüübihindamine) koos mooduliga C, D, E või F;

– moodul G (üksiktoote tõendamisel põhinev vastavus);

– moodul H (täielikul kvaliteedi tagamisel põhinev vastavus);

ii) väikelaevade puhul kerepikkusega 12–24 m üks järgmistest moodulitest:

– moodul B (ELi tüübihindamine) koos mooduliga C, D, E või F;

– moodul G (üksiktoote tõendamisel põhinev vastavus);

– moodul H (täielikul kvaliteedi tagamisel põhinev vastavus);

b) I lisa A osa punktis 1 nimetatud C-kategooria puhul:

i) väikelaevade puhul kerepikkusega 2,5–12 m üks järgmistest moodulitest:

– kui on järgitud I lisa A osa punktidega 3.2 ja 3.3 seotud harmoneeritud standardeid: moodul A (tootmise sisekontroll), moodul A1 (tootmise sisekontroll koos kontrollitava toote katsetamisega), moodul B (ELi tüübihindamine) koos mooduliga C, D, E või F, moodul G (üksiktoote tõendamisel põhinev vastavus) või moodul H (täielikul kvaliteedi tagamisel põhinev vastavus);

– kui ei ole järgitud I lisa A osa punktidega 3.2 ja 3.3 seotud harmoneeritud standardeid: moodul A1 (tootmise sisekontroll koos kontrollitava toote katsetamisega), moodul B (ELi tüübihindamine) koos mooduliga C, D, E või F, moodul G (üksiktoote tõendamisel põhinev vastavus) või moodul H (täielikul kvaliteedi tagamisel põhinev vastavus);

ii) väikelaevade puhul kerepikkusega 12–24 m üks järgmistest moodulitest:

– kui on järgitud I lisa A osa punktidega 3.2 ja 3.3 seotud harmoneeritud standardeid: moodul A1 (tootmise sisekontroll koos kontrollitava toote katsetamisega), moodul B (ELi tüübihindamine) koos mooduliga C, D, E või F, moodul G (üksiktoote tõendamisel põhinev vastavus) või moodul H (täielikul kvaliteedi tagamisel põhinev vastavus);

– kui ei ole järgitud I lisa A osa punktidega 3.2 ja 3.3 seotud harmoneeritud standardeid: moodul B (ELi tüübihindamine) koos mooduliga C, D, E või F, moodul G (üksiktoote tõendamisel põhinev vastavus) või moodul H (täielikul kvaliteedi tagamisel põhinev vastavus);

c) I lisa A osa punktis 1 nimetatud D-kategooria puhul:

i) väikelaevade puhul kerepikkusega 2,5–24 m üks järgmistest moodulitest:

– moodul A (tootmise sisekontroll);

– moodul A1 (tootmise sisekontroll koos kontrollitava toote katsetamisega);

– moodul B (ELi tüübihindamine) koos mooduliga C, D, E või F;

– moodul G (üksiktoote tõendamisel põhinev vastavus);

– moodul H (täielikul kvaliteedi tagamisel põhinev vastavus).

2. Jetide projekteerimise ja ehitamise suhtes kohaldatakse üht järgmistest otsuse nr 768/2008/EÜ II lisas sätestatud menetlustest:

a) moodul A (tootmise sisekontroll);

b) moodul A1 (tootmise sisekontroll koos kontrollitava toote katsetamisega);

c) moodul B (ELi tüübihindamine) koos mooduliga C, D, E või F;

d) moodul G (üksiktoote tõendamisel põhinev vastavus);

e) moodul H (täielikul kvaliteedi tagamisel põhinev vastavus).

3. Koostisosade projekteerimise ja ehitamise suhtes kohaldatakse üht järgmistest otsuse nr 768/2008/EÜ II lisas sätestatud menetlustest:

a) moodul B (ELi tüübihindamine) koos mooduliga C, D, E või F;

b) moodul G (üksiktoote tõendamisel põhinev vastavus);

c) moodul H (täielikul kvaliteedi tagamisel põhinev vastavus).

Artikkel 22

Heited

Artikli 2 lõike 1 punktides d ja e nimetatud toodete heidete suhtes kohaldab mootori tootja või tema ELis asuv volitatud esindaja järgmisi otsuse nr 768/2008/EÜ II lisas sätestatud menetlusi:

a) kui katsetes kasutatakse harmoneeritud standardeid, siis üht järgmistest moodulitest:

i) moodul B (ELi tüübihindamine) koos mooduliga C, D, E või F;

ii) moodul G (üksiktoote tõendamisel põhinev vastavus);

iii) moodul H (täielikul kvaliteedi tagamisel põhinev vastavus);

b) kui katsetes ei kasutata harmoneeritud standardeid, siis moodulit B koos mooduliga C1.

Artikkel 23

Müra

1. Integreeritud väljalaskesüsteemita päramootoriga või pardal oleva peajõuseadmeta väikelaevade müra suhtes ning integreeritud väljalaskesüsteemita päramootoriga väikelaevade või selliste väikelaevade müra suhtes, millel on pardal peajõuseade, mida on oluliselt ümber ehitatud ning mis seejärel lastakse ELi turule viie aasta jooksul alates ümberehitamisest, kohaldab mootori tootja või tema ELis asuv volitatud esindaja järgmisi otsuse nr 768/2008/EÜ II lisas sätestatud menetlusi:

a) kui katsetes kasutatakse müra mõõtmise harmoneeritud standardeid, siis üht järgmistest moodulitest:

i) moodul A1 (tootmise sisekontroll koos kontrollitava toote katsetamisega);

i) moodul G (üksiktoote tõendamisel põhinev vastavus);

iii) moodul H (täielikul kvaliteedi tagamisel põhinev vastavus);

b) kui katsetes ei kasutata müra mõõtmise harmoneeritud standardeid, siis moodulit G (üksiktoote tõendamisel põhinev vastavus);

c) kui hindamisel kasutatakse Froude arvu ja võimsusnihke suhte meetodit, siis üht järgmistest moodulitest:

i) moodul A (tootmise sisekontroll);

ii) moodul G (üksiktoote tõendamisel põhinev vastavus);

iii) moodul H (täielikul kvaliteedi tagamisel põhinev vastavus).

2. Jetide ning väikelaevadele paigaldamiseks ettenähtud integreeritud väljalaskesüsteemiga päramootorite müra suhtes kohaldab jeti või mootori tootja järgmisi otsuse nr 768/2008/EÜ II lisas sätestatud menetlusi:

a) kui katsetes kasutatakse müra mõõtmise harmoneeritud standardeid, siis üht järgmistest moodulitest:

i) moodul A1 (tootmise sisekontroll koos kontrollitava toote katsetamisega);

ii) moodul G (üksiktoote tõendamisel põhinev vastavus);

iii) moodul H (täielikul kvaliteedi tagamisel põhinev vastavus);

b) kui katsetes ei kasutata müra mõõtmise harmoneeritud standardeid, siis moodulit G (üksiktoote tõendamisel põhinev vastavus).

Artikkel 24

Ehitusjärgne hindamine

Artikli 20 lõigetes 2, 3 ja 4 nimetatud ehitusjärgset hindamist teostatakse vastavalt V lisas sätestatule.

Artikkel 25

Täiendavad nõuded

1. Kui kasutatakse otsuse nr 768/2008/EÜ II lisa moodulit B, teostatakse ELi tüübihindamine kõnealuse mooduli punkti 2 teises taandes täpsustatud viisil.

Moodulis B viidatud tootetüüp võib hõlmata toote mitut versiooni tingimusel, et selliste versioonide vahelised erinevused ei mõjuta ohutust ega muid toote toimimisega seotud nõudeid.

2. Kui kasutatakse otsuse nr 768/2008/EÜ II lisa moodulit A1, teostatakse tootekontrolli ühel või mitmel tootja toodangut esindaval veesõidukil ning kohaldatakse käesoleva direktiivi VI lisas sätestatud täiendavaid nõudeid.

3. Otsuse nr 768/2008/EÜ II lisa moodulites A1 ja C1 nimetatud ettevõttesiseste akrediteeritud asutuste kasutamise võimalust ei kohaldata.

4. Kui kasutatakse otsuse nr 768/2008/EÜ II lisa moodulit F, kohaldatakse heiteid käsitlevatele nõuetele vastavuse hindamisel käesoleva direktiivi VII lisas kirjeldatud menetlust.

5. Kui käesoleva direktiivi heiteid käsitlevatele nõuetele vastavuse hindamisel kasutatakse otsuse nr 768/2008/EÜ II lisa moodulit C ja kui tootja ei rakenda otsuse nr 768/2008/EÜ II lisa moodulis H kirjeldatud asjakohast kvaliteedisüsteemi, teostab tootekontrolli või laseb selle teostada tootja valitud teavitatud asutus enda kindlaksmääratud juhuslike ajavahemike järel, et kontrollida toote sisekontrolli kvaliteeti. Kui kvaliteet on halb või kui on vaja kontrollida tootja esitatud andmete õigsust, kohaldatakse käesoleva direktiivi VIII lisas sätestatud menetlust.

Artikkel 26

Tehniline dokumentatsioon

1. Artikli 7 lõikes 2 nimetatud tehniline dokumentatsioon sisaldab kõiki asjakohaseid andmeid või üksikasju nende tootja kasutatud vahendite kohta, millega tagatakse toote vastavus artikli 4 lõikes 1 ja I lisas sätestatud nõuetele. Eelkõige sisaldab see IX lisas loetletud dokumente.

2. Tehniline dokumentatsioon peab võimaldama aru saada toote projekteerimisest, tootmisest ja toimimisest ning hinnata vastavust käesolevale direktiivile.

V peatükk

vastavushindamisasutuste teavitamine

Artikkel 27

Teavitamine

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike asutustest, kes on kolmandate isikutena volitatud täitma vastavushindamisülesandeid käesoleva direktiivi alusel.

Artikkel 28

Teavitavad ametiasutused

1. Liikmesriigid määravad teavitava ametiasutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste käesoleva direktiivi kohaseks hindamiseks ja teavitamiseks ning teavitatud asutuste jälgimiseks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest ning artikli 34 sätetele vastavuse eest.

2. Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 nimetatud hindamist ja jälgimist teostab määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus.

3. Kui teavitav ametiasutus delegeerib või annab muul viisil edasi lõikes 1 nimetatud hindamise, teavitamise või jälgimise asutusele, mis ei ole valitsusasutus, siis peab see asutus olema juriidiline isik ja vastama mutatis mutandis artiklis 29 sätestatud nõuetele. Peale selle peab kõnealusel asutusel olema korraldus oma tegevusest tulenevate kulude katmiseks.

4. Teavitav ametiasutus vastutab täielikult lõikes 3 nimetatud asutuse tegevuse eest.

Artikkel 29

Nõuded teavitavatele ametiasutustele

1. Teavitavad ametiasutused on loodud nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega.

2. Teavitavad ametiasutused on korraldatud ja juhitud nii, et tagada nende tegevuse objektiivsus ja erapooletus.

3. Teavitavad ametiasutused on korraldatud nii, et kõik vastavushindamisasutuse teavitamisega seotud otsused teevad pädevad isikud, kes ei ole teostanud hindamist.

4. Teavitavad ametiasutused ei tohi pakkuda ega osutada teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega nõustamisteenuseid ärilisel või konkureerival alusel.

5. Teavitavad ametiasutused tagavad saadud teabe konfidentsiaalsuse.

6. Teavitavatel ametiasutustel on oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisavalt pädevaid töötajaid.

Artikkel 30

Teavitavate ametiasutuste teabekohustus

Liikmesriigid annavad komisjonile teada oma menetlustest vastavushindamisasutuste hindamiseks ja teavitamiseks ning teavitatud asutuste jälgimiseks ning nende menetluste muudatustest.

Komisjon teeb nimetatud teabe avalikult kättesaadavaks.

Artikkel 31

Nõuded teavitatud asutustele

1. Käesoleva direktiivi alusel toimuva teavitamise puhul vastavad vastavushindamisasutused lõigetes 2–11 sätestatud nõuetele.

2. Vastavushindamisasutused luuakse siseriikliku õiguse alusel ning nad on juriidilised isikud.

3. Vastavushindamisasutus on kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või tootest, mida ta hindab.

Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud tema hinnatavate toodete projekteerimise, tootmise, tarnimise, monteerimise, kasutamise või hooldamisega, võib pidada selliseks asutuseks tingimusel, et tõendatud on selle sõltumatus ja igasugune huvide konflikti puudumine.

4. Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla hinnatava toote projekteerija, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja, hooldaja ega ühegi nimetatud osalise volitatud esindaja. See ei välista vastavushindamisasutuse tegevuseks vajalike hinnatavate toodete kasutamist ega nende toodete kasutamist isiklikul otstarbel.

Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otseselt seotud nimetatud toodete projekteerimise, tootmise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada ühtegi osalist, kes nimetatud tegevusega tegeleb. Nad ei tohi osaleda üheski tegevuses, mis võib olla vastuolus nende otsuste sõltumatuse ja aususega vastavushindamistoimingutes, mille teostamisest neid on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.

Vastavushindamisasutused tagavad, et nende tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevus ei mõjuta nende vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust.

5. Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teostavad vastavushindamistoiminguid suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase tehnilise pädevusega ning on vabad igasugustest surveavaldustest ja ahvatlustest, eelkõige rahalistest, mis võivad nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti seoses isikute või isikute rühmadega, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest.

6. Vastavushindamisasutus on võimeline täitma talle artiklite 20–25 sätetega määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses temast on teavitatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja vastutusel.

Vastavushindamisasutuse käsutuses on alati ja kõikide vastavushindamismenetluste ning iga teavitatud toodete tüübi või kategooria jaoks vajalikud

a) tehniliste teadmistega töötajad, kellel on piisav ja asjakohane kogemus vastavushindamisülesannete täitmiseks;

b) menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist teostatakse, tagades läbipaistvuse ning suutlikkuse neid menetlusi korrata.

Asutusel on asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, milles eristatakse ülesandeid, mida ta täidab teavitatud asutusena, ja muid tegevusi;

c) menetlused tegevuse teostamiseks, milles võetakse arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda ja struktuuri, asjaomase tootetehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Tal on vajalikud vahendid vastavushindamistoimingute nõuetekohase teostamisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks ning juurdepääs kogu vajalikule varustusele või vahenditele.

7. Vastavushindamistoimingute eest vastutavatel töötajatel on järgmised omadused:

a) usaldusväärne tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis hõlmab kõiki vastavushindamistoiminguid, mille täitmisega seoses nimetatud vastavushindamisasutusest on teavitatud;

b) rahuldavad teadmised nende teostatavate hindamiste nõuete kohta ning piisav pädevus nimetatud hindamiste teostamiseks;

c) piisav teadmine ja arusaamine olulistest nõuetest, kohaldatavatest harmoneeritud standarditest, asjakohastest ELi ühtlustamise õigusaktidest ja siseriiklikest õigusaktidest;

d) võime koostada hindamise teostamist tõestavaid sertifikaate, registreid ja aruandeid.

8. Tagatakse vastavushindamisasutuste, nende juhtkonna ja hindamistöötajate erapooletus.

Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja hindamistöötajate tasu suurus ei sõltu teostatud hindamiste arvust ega nimetatud hindamiste tulemustest.

9. Vastavushindamisasutused võtavad endale vastutuskindlustuse, välja arvatud juhul, kui siseriikliku õiguse alusel lasub vastutus liikmesriigil või kui vastavushindamise eest vastutab otseselt liikmesriik ise.

10. Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust teabe osas, mis on saadud artiklite 20–25 või kõnealuse peatüki jõustamiseks vastuvõetud siseriiklike õigusaktide kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud selle liikmesriigi pädevate asutuste puhul, kus vastavushindamisasutus tegutseb. Kaitstakse omandiõigust.

11. Vastavushindamisasutused võtavad osa standardimisest või tagavad oma hindamistöötajate teadlikkuse asjakohasest standardimistegevusest ja artikli 44 alusel loodud teavitatud asutuste koordineerimisrühma tegevusest ning kohaldab nimetatud rühma töö tulemusel koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldsuunistena.

Artikkel 32

Vastavuse eeldus

Kui vastavushindamisasutus tõendab oma vastavust asjakohastes harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklis 31 sätestatud nõuetele, kui kohaldatavad harmoneeritud standardid hõlmavad neid nõudeid.

Artikkel 33

Formaalsed vastuväited harmoneeritud standarditele

Kui liikmesriigil või komisjonil on formaalseid vastuväiteid artiklis 32 viidatud harmoneeritud standarditele, kohaldatakse artikli 15 sätteid.

Artikkel 34

Teavitatud asutuste tütarettevõtjad ja alltöövõtjad

1. Kui teavitatud asutus kasutab vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjat, siis tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab artiklis 31 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale ametiasutusele.

2. Teavitatud asutus vastutab täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate täidetud ülesannete eest, hoolimata nende asukohast.

3. Tegevuse teostamisel võib alltöövõtjaid või tütarettevõtjat kasutada ainult kliendi nõusolekul.

4. Teavitatud asutus hoiab teavitavatele ametiasutustele kättesaadaval dokumente, mis käsitlevad alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamist ja nende tehtud tööd artiklite 20–25 alusel.

Artikkel 35

Teavitamise taotlus

1. Vastavushindamisasutus esitab teavitamise taotluse selle liikmesriigi teavitavale ametiasutusele, mille territooriumil ta asub.

2. Koos kõnealuse lõikes 1 nimetatud taotlusega esitab ta vastavushindamistoimingute, vastavushindamismooduli või -moodulite ja toote või toodete kirjelduse, millega tegelemiseks ta väidab end pädev olevat, ning (olemasolu korral) riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistuse, mis tõendab, et vastavushindamisasutus vastab artiklis 31 sätestatud nõuetele.

3. Kui asjaomane vastavushindamisasutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, siis esitab ta teavitavale ametiasutusele kogu dokumentaalse tõenduse, mis on vajalik, et kontrollida, tunnistada ja korrapäraselt jälgida tema vastavust artiklis 31 sätestatud nõuetele.

Artikkel 36

Teavitamismenetlus

1. Teavitavad ametiasutused võivad teavitada ainult neist vastavushindamisasutustest, mis vastavad artiklis 31 sätestatud nõuetele.

2. Teavitavad ametiasutused kasutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks komisjoni väljaarendatud ja hallatavat elektroonilist teavitamisvahendit.

3. Teavitus sisaldab täielikku ülevaadet vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest ja tootest või toodetest ning asjakohast pädevuse tõendamist.

4. Kui teavitus ei põhine artikli 35 lõikes 2 nimetatud akrediteerimistunnistusel, siis esitab teavitav ametiasutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumendid, mis tõendavad vastavushindamisasutuse pädevust ja kehtivat korda, millega tagatakse asutuse korrapärane jälgimine ning selle jätkuv vastavus artiklis 31 sätestatud nõuetele.

5. Asjaomane asutus võib teavitatud asutuse tegevust teostada ainult siis, kui komisjon ja teised liikmesriigid ei esita vastuväiteid kahe nädala jooksul alates teavitamisest juhul, kui kasutatakse akrediteerimistunnistust, ja kahe kuu jooksul alates teavitamisest juhul, kui akrediteerimist ei kasutata.

Käesoleva direktiivi mõistes käsitletakse akrediteeritud asutusena ainult sellist asutust.

6. Komisjoni teisi liikmesriike teavitatakse kõikidest edasistest asjakohastest muudatustest nimetatud teavituses.

Artikkel 37

Identifitseerimisnumbrid ja teavitatud asutuste nimekirjad

1. Komisjon määrab teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri.

Ta määrab üheainsa numbri, isegi kui asutusest teavitatakse mitme erineva ELi õigusakti alusel.

2. Komisjon teeb avalikkusele kättesaadavaks käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste nimekirja, mis sisaldab ka asutuste identifitseerimisnumbreid ja tegevust, mille teostamiseks neist on teavitatud.

Komisjon tagab kõnealuse nimekirja ajakohastamise.

Artikkel 38

Muudatused teavituses

1. Kui teavitav ametiasutus on veendunud või talle on teatatud, et teavitatud asutus ei vasta enam artiklis 31 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis piirab, peatab või tühistab teavitav ametiasutus teavituse sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Ta teavitab sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike.

2. Kui teavitust piiratakse, see peatatakse või tühistatakse või kui teavitatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, siis võtab teavitav liikmesriik vajalikud meetmed tagamaks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teavitatud asutus või et need oleksid nõudmise korral kättesaadavad teavitamise ja turujärelevalve eest vastutavatele ametiasutustele.

Artikkel 39

Teavitatud asutuste pädevuse vaidlustamine

1. Komisjon uurib igat juhtumit, mil tal tekib kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teavitatud asutus ei ole enam pädev või teavitatud asutus ei täida talle pandud nõudeid ja vastutust.

2. Teavitav liikmesriik esitab komisjonile selle nõudmise korral kogu teabe seoses teavitamise alusega või asjaomase asutuse pädevuse säilimisega.

3. Komisjon tagab, et kogu tundlikku teavet, mille ta oma uurimise käigus on saanud, käsitletakse konfidentsiaalselt.

4. Kui komisjon on veendunud, et teavitatud asutus ei täida või enam ei täida teavitamise aluseks olevaid nõudeid, siis teavitab ta sellest teavitavat liikmesriiki ning nõuab, et see võtaks parandusmeetmed, sealhulgas vajaduse korral tühistaks teavituse.

Artikkel 40

Teavitatud asutuste tegevusalased kohustused

1. Teavitatud asutused teostavad vastavushindamist kooskõlas artiklites 20–25 sätestatud vastavushindamismenetlustega.

2. Vastavushindamist teostatakse proportsionaalselt, vältides ettevõtjate liigset koormamist. Vastavushindamisasutused võtavad oma ülesannete täitmisel arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda ja struktuuri, asjaomase tootetehnoloogia keerukusastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Seejuures tagavad nad siiski piisava ranguse ja kaitse ulatuse, mida käesoleva direktiivi sätete kohaselt toote vastavuse tagamiseks nõutakse.

3. Kui teavitatud asutus leiab, et tootja ei ole kinni pidanud artikli 4 lõikes 1 ja I lisas sätestatud nõuetest või vastavatest harmoneeritud standarditest, siis nõuab ta kõnealuselt tootjalt sobivate parandusmeetmete võtmist ja ei väljasta vastavussertifikaati.

4. Kui pärast sertifikaadi väljastamist avastab teavitatud asutus vastavuse jälgimisel, et toode ei ole enam nõuetega vastavuses, siis nõuab ta tootjalt parandusmeetmete võtmist ja vajaduse korral peatab või tühistab sertifikaadi.

5. Kui parandusmeetmeid ei võeta või kui neil ei ole vajalikku mõju, siis piirab, peatab või tühistab teavitatud asutus mis tahes sertifikaadi vastavalt vajadusele.

Artikkel 41

Edasikaebamise kord

Liikmesriigid tagavad, et teavitatud asutuse otsuste vaidlustamiseks nähakse ette edasikaebamise kord.

Artikkel 42

Teavitatud asutuste teabekohustus

1. Teavitatud asutus edastab teavitavale ametiasutusele teabe järgmise kohta:

e) sertifikaatide andmisest keeldumine, nende peatamine või tühistamine või heakskiitev otsus;

f) kõik teavitamise ulatust ja tingimusi mõjutavad asjaolud;

g) kõik turujärelevalveasutustelt vastavushindamistoimingute kohta saadud teabenõuded;

h) nõudmise korral nende tegevusalas teostatud vastavushindamistoimingud ja muud tehtud toimingud, sealhulgas piiriülene tegevus ja alltöövõtt.

2. Teavitatud asutused esitavad teistele käesoleva direktiivi alusel teavitatud sarnaste vastavushindamistoimingute ja samade toodetega tegelevatele asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja nõudmise korral positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.

Artikkel 43

Kogemustevahetus

Komisjon korraldab liikmesriikide teavituspoliitika eest vastutavate riiklike ametiasutuste vahel kogemustevahetuse.

Artikkel 44

Teavitatud asutuste koordineerimine

Komisjon tagab käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste vahelise sobiva koordineerimise ja koostöö ning selle toimimise valdkondlike teavitatud asutuste rühma või rühmade kujul.

Liikmesriigid tagavad oma teavitatud asutuste osalemise nimetatud rühma või rühmade töös otseselt või määratud esindajate vahendusel.

VI peatükk

Euroopa liidu turujärelevalve, euroopa liidu turule sisenevate toodete kontroll ning kaitsemeetmete menetlus

Artikkel 45

ELi turujärelevalve ning ELi turule sisenevate toodete kontroll

Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse jäävate toodete järelevalve ja kontrolli suhtes kohaldatakse määruse EÜ nr 765/2008 artikli 15 lõiget 3 ja artikleid 16–29.

Artikkel 46

Riiklikul tasemel ohtu kujutavate toodetega tegelemise menetlus

1. Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutused on võtnud määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 20 alusel meetmeid või kui neil on piisavalt põhjust arvata, et käesoleva direktiivi reguleerimisalasse jääv toode kujutab ohtu inimeste tervisele või ohutusele või keskkonnale ja käesoleva direktiivi reguleerimisalasse jäävate tarbijakaitse nõuetele, siis teostavad nad asjaomase toote hindamise kõikidel käesolevas direktiivis sätestatud nõuetel põhinedes. Asjaomased ettevõtjad või eraisikust importijad teevad turujärelevalveasutustega vajalikul viisil koostööd.

Kui nimetatud hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et toode ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, siis nõuavad nad viivitamatult, et asjakohane ettevõtja või eraisikust importija võtaks kõik vajalikud parandusmeetmed, et toode nimetatud nõuetega vastavusse viia, või kõrvaldaksid toote turult või võtaksid selle tagasi mõistliku aja jooksul, arvestades ohu suurust.

Turujärelevalveasutused teavitavad sellest asjakohast teavitatud asutust.

Käesoleva lõike teises lõigus nimetatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21.

2. Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, siis teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist on nad asjaomaselt ettevõtjalt või eraisikust importijalt nõudnud.

3. Ettevõtja tagab, et kõikide tema poolt ELi turul kättesaadavaks tehtud vastavate toodete suhtes võetakse kõik vajalikud parandusmeetmed.

Eraisikust importija tagab, et kõikide tema poolt oma tarbeks ELi imporditud vastavate toodete suhtes võetakse kõik vajalikud parandusmeetmed.

4. Kui asjaomane ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus nimetatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik sobivad ajutised meetmed, et siseriiklikul turul toote kättesaadavaks tegemine keelata või seda piirata, toode turult kõrvaldada või tagasi võtta.

Kui eraisikust importija ei võta lõike 1 teises lõigus nimetatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik sobivad ajutised meetmed, et keelata siseriiklikul turul toote kättesaadavaks tegemine või piirata seal selle kasutamist.

Turujärelevalveasutused teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike kõnealustest meetmetest viivitamatult.

5. Lõikes 4 osutatud teave sisaldab kõiki üksikasju, eelkõige mittevastava toote kindlakstegemiseks vajalikku teavet, toote päritolu, väidetava mittevastavuse laadi ja seonduva riski iseloomu, võetud riiklike meetmete iseloomu ja kestust, samuti asjaomase ettevõtja või eraisikust importija esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused märgivad eelkõige, kas mittevastavus on tingitud ühest järgmisest asjaolust:

a) toode ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele seoses inimeste tervise või ohutuse või keskkonna või tarbijakaitse nõuetega või

b) esinevad puudused artiklis 15 viidatud harmoneeritud standardites, mis annavad vastavuse eelduse.

6. Liikmesriigid, kes ei ole menetluse algatajad, teavitavad viivitamatult komisjoni ja teisi liikmesriike kõikidest võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase toote nõuetele mittevastavusega ning juhul, kui nad ei ole nõus teavitanud siseriikliku meetmega, oma vastuväidetest.

7. Kui kolme kuu jooksul alates lõikes 4 nimetatud teabe kättesaamisest ei ole teised liikmesriigid ega komisjon esitanud vastuväiteid seoses liikmesriigi ajutise meetmega, loetakse meede põhjendatuks.

8. Liikmesriigid tagavad, et asjaomase toote suhtes võetakse viivitamatult kõik vajalikud piiravad meetmed, nagu toote kõrvaldamine nende turult.

Artikkel 47

ELi kaitsemeetmete menetlus

1. Kui artikli 46 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse käigus esitatakse liikmesriigi võetud meetmele vastuväiteid või kui komisjon arvab, et siseriiklik meede on ELi õigusaktidega vastuolus, siis alustab komisjon viivitamatult konsulteerimist liikmesriikidega ja asjakohase ettevõtja või asjakohaste ettevõtjate või eraisikust importijaga ning hindab siseriiklikku meedet. Kõnealuse hindamise tulemuste põhjal otsustab komisjon, kas siseriiklik meede on põhjendatud või mitte.

Komisjoni otsus adresseeritakse kõikidele liikmesriikidele ning see edastatakse viivitamatult neile ja asjaomasele ettevõtjale või asjaomastele ettevõtjatele või eraisikust importijale.

2. Kui siseriiklik meede loetakse põhjendatuks, siis võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada mittevastava toote kõrvaldamine oma turgudelt, ja teavitavad sellest komisjoni. Kui siseriiklikku meedet peetakse põhjendamatuks, tunnistab asjaomane liikmesriik selle kehtetuks.

3. Kui siseriiklik meede loetakse põhjendatuks ja toote mittevastavus tuleneb puudustest artikli 46 lõike 5 punktis b viidatud harmoneeritud standardites, siis teavitab komisjon vastavat Euroopa standardiorganit või -organeid ja pöördub küsimusega direktiivi 98/34/EÜ artikli 5 alusel asutatud komitee poole. Komitee avaldab pärast asjakohaste Euroopa standardiasutustega konsulteerimist viivitamatult oma arvamuse.

Artikkel 48

Formaalne mittevastavus

1. Ilma et see piiraks artikli 46 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjaomaselt ettevõtjalt või eraisikust importijalt seonduva mittevastavuse kõrvaldamist pärast seda, kui ta on avastanud ühe järgmisest asjaoludest:

a) vastavusmärgis on tootele kinnitatud artiklit 17, 18 või 19 rikkudes;

b) vastavusmärgist ei ole kinnitatud;

c) ELi vastavusdeklaratsiooni ei ole koostatud;

d) ELi vastavusdeklaratsioon ei ole koostatud nõuetekohaselt;

e) tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või on puudulik.

2. Kui lõikes 1 nimetatud mittevastavus püsib, siis võtab asjaomane liikmesriik kõik asjakohased meetmed toote turul kättesaadavaks tegemise piiramiseks või keelamiseks või tagab, et see oleks turult kõrvaldatud või tagasi võetud, või juhul, kui toote on enda tarbeks importinud eraisikust importija, et toote kasutamine keelataks või seda piirataks.

VII peatükk

Delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid

Artikkel 49

Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 50 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta tehniliste teadmiste arengut ja uusi teaduslikke tõendeid arvesse võttes järgmisi lisasid:

a) I lisa B osa punkt 2 ja C osa punkt 1, välja arvatud otsesed või kaudsed muudatused heite või müra piirnormides ning Froude ja võimsusnihke suhte väärtustes;

b) V, VII ja IX lisa.

Punktis a nimetatud muudatused võivad hõlmata etalonkütuste ning heite- ja mürakatsetega seotud nõuete ning kestvuskriteeriumide muudatusi.

Artikkel 50

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitused antakse komisjonile käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 49 nimetatud volitused delegeeritakse määramata ajaks alates artiklis 60 täpsustatud kuupäevast.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 49 nimetatud volituste delegeerimise mis tahes ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Kooskõlas artikliga 49 vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud sellele vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral kahe kuu võrra pikendada.

Artikkel 51

Rakendusaktid

Meetmed, mis on vajalikud käesoleva direktiivi ühetaoliseks kohaldamiseks, eriti seoses artikliga 25 ettenähtud nõuetega ning I lisa A osa sätetega, milles käsitletakse paatide konstruktsioonikategooriaid, tehasetähist, heite vettejuhtimise vältimist ja navigatsioonitulesid, võetakse vastu kooskõlas artikli 52 lõikes 2 viidatud menetlusega.

Artikkel 52

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5, võttes arvesse kõnealuse määruse artikli 8 sätteid.

VIII peatükk

HALDUSLIKUD ERISÄTTED

Artikkel 53

Aruandlus

Liikmesriigid edastavad komisjonile [viis aastat pärast artikli 57 lõike 1 teises lõigus nimetatud kuupäeva [pp/kk/aasta]] ja seejärel iga viie aasta järel käesoleva direktiivi kohaldamise kohta aruande. Kõnealuses aruandes esitatakse toodete ohutuse ja keskkonnatoime olukorra ning käesoleva direktiivi tulemuslikkuse hinnang ning kõnealuse liikmesriigi turujärelevalvealase tegevuse ülevaade.

Komisjon koostab ja avaldab riikide aruannete kokkuvõtte.

Artikkel 54

Meetmete põhjendamine

Kõiki käesoleva direktiivi alusel võetud meetmeid, millega keelatakse toote turulelaskmine või kasutuselevõtt või piiratakse seda või millega toode kõrvaldatakse turult või võetakse tagasi, tuleb üksikasjalikult põhjendada.

Sellistest meetmetest teatatakse viivitamatult asjaosalistele, kellele teatatakse samal ajal ka abinõudest, mis on talle kättesaadavad kõnealuse liikmesriigi siseriikliku õiguse kohaselt, ja abinõude suhtes kohaldatavatest tähtaegadest.

Artikkel 55

Läbipaistvus

Komisjon võtab vajalikud meetmed kõikide käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud asjakohaseid otsuseid mõjutavate andmete kättesaadavuse tagamiseks.

Artikkel 56

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike õigus- ja haldusnormide rikkumise korral rakendatavate karistuste kohta, mille hulka võivad kuuluda tõsiste rikkumiste puhul kohaldatavad kriminaalkaristused, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine.

Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning neid võib suurendada, kui asjaomane ettevõtja või eraisikust importija on varem toime pannud käesoleva direktiivi sätete samalaadse rikkumise.

Liikmesriigid teatavad komisjonile nendest sätetest hiljemalt [artikli 57 lõike 1 teises lõigus sätestatud kuupäevaks [pp/kk/aasta]] ning teatavad viivitamatult nende kõikidest järgnevatest karistusi mõjutavatest muudatustest.

IX peatükk

Lõpp- ja üleminekusätted

Artikkel 57

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [18 kuud pärast artiklis 61 ettenähtud jõustumist [pp/kk/aasta]]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad neid sätteid alates [kaks aastat pärast artiklis 61 ettenähtud jõustumist [pp/kk/aasta]].

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste õigusnormide tekstid.

Artikkel 58

Üleminekuaeg

1. Liikmesriigid ei tõkesta selliste direktiivi 94/25/EÜ reguleerimisalasse kuuluvate toodete turul kättesaadavaks tegemist ega kasutuselevõttu, mis on kooskõlas kõnealuse direktiiviga ning mis lasti turule või võeti kasutusele enne [pp/kk/aasta] (üks aasta pärast artikli 57 teises lõigus osutatud kuupäeva).

2. Liikmesriigid ei tõkesta selliste alla 15 kW võimsusega sädesüütega päramootorite turul kättesaadavaks tegemist ega kasutuselevõttu, mis vastavad I lisa B osa punktis 2.1 sätestatud I etapi heite piirnormidele ning mille on tootnud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad vastavalt komisjoni soovitusele 2003/361/EÜ [25] ning mis on lastud turule enne [pp/kk/aasta] (neli aastat pärast artikli 57 teises lõigus osutatud kuupäeva).

Artikkel 59

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 94/25/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates [artikli 57 lõike 1 teises lõigus sätestatud kuupäevast [pp/kk/aasta]].

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile.

Artikkel 60

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 61

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

[…],

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

OLULISED NÕUDED

A. Olulised ohutusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel

1. PAATIDE KONSTRUKTSIOONIKATEGOORIAD

Selgitavad märkused:

A. OOKEAN: projekteeritud pikkadeks merereisideks, mille käigus võib tuule tugevus ületada 8 palli (Beaufort’i skaala järgi) ja märkimisväärne lainekõrgus olla vähemalt 4 m, kuid välja arvatud erakorralised tingimused ja täiesti sõltumatud veesõidukid.

B. AVAMERI: projekteeritud merereisideks avamerel, kus tuule tugevus võib olla kuni 8 palli (kaasa arvatud, Beaufort’i skaala järgi) ning märkimisväärne lainekõrgus kuni 4 meetrit (kaasa arvatud).

C. RANNIKUMERI: projekteeritud reisideks rannikuvetes, suurtes lahtedes, estuaarides, järvedel ja jõgedel, kus tuule tugevus võib olla kuni 6 palli (kaasa arvatud) ning märkimisväärne lainekõrgus kuni 2 meetrit (kaasa arvatud).

D. KAITSTUD MEREPIIRKOND: projekteeritud meresõiduks kaitstud merepiirkonnas, väikestes lahtedes, väikestel järvedel, jõgedel ja kanalitel, kui tuule tugevus on kuni 4 (kaasa arvatud) ning märkimisväärne lainekõrgus kuni 0,3 m (kaasa arvatud), üksikute lainetega (mida tekitavad näiteks mööduvad veesõidukid), mille kõrgus on kuni 0,5 m.

Kõikidesse tüüpidesse kuuluvad väikelaevad peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et nad vastavad I lisas loetletud püsivuse, ujuvuse ja muude asjakohaste oluliste nõuete parameetritele ning on hästi juhitavad.

2. ÜLDNÕUDED

2.1. Veesõiduki identifitseerimine

Kõik veesõidukid märgistatakse 14-numbrilise identifitseerimisnumbriga, mis sisaldab järgmist teavet:

29) valmistaja kood,

30) valmistajariik,

31) unikaalne seerianumber,

32) tootmise kuu ja aasta,

33) mudeli aasta.

Esimeses lõigus kirjeldatud märgistamise üksikasjalikud nõuded on sätestatud harmoneeritud standardis.

2.2. Tehasetähis

Iga veesõiduk on varustatud laevakere identifitseerimisnumbrist eraldi kinnitatud, püsiva tähisega, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a) tootja nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk;

b) CE-märgis;

c) laeva konstruktsioonikategooria vastavalt punktile 1;

d) tootja poolt maksimaalselt lubatud last saadakse punktist 3.6, välja arvatud kinnitatud kütusepaakide sisu kaal, kui need on täis;

e) tootja poolt soovitatud inimeste arv, mille pardal kandmiseks veesõiduk konstrueeriti.

Eraviisilise impordi puhul kontaktandmed ja punktis a, d ja e nimetatud soovitused sisaldavad vastavushindamise teostanud teavitatud asutuse andmeid.

2.3. Kaitse üle parda kukkumise eest ja vahendid uuesti pardale pääsemiseks

Veesõiduk on konstrueeritud selliselt, et üle parda kukkumise oht oleks viidud miinimumini ja et tagasi pardale pääsemine oleks muudetud hõlpsamaks.

2.4. Nähtavus peamisest roolimiskohast

Mootorpaatide puhul tagab peamine roolimiskoht käitajale normaalsetes kasutustingimustes (kiirus ja last) hea nähtavuse igas suunas.

2.5. Kasutusjuhend

Iga veesõiduk on vastavalt artikli 7 lõikele 7 ja artikli 9 lõikele 4 varustatud kasutusjuhendiga. Selles pööratakse erilist tähelepanu tulekahju- ja vee sissevoolu ohule, see sisaldab punktides 2.2, 3.6 ja 4 viidatud teavet ja ka veesõiduki lastita kaalu kilogrammides.

3. TERVIKLIKKUSE JA KONSTRUKTSIOONINÕUDED

3.1. Konstruktsioon

Materjalide valiku ja kombinatsiooni ning laeva konstruktsiooniga on tagatud veesõiduki piisav igakülgne tugevus. Erilist tähelepanu pööratakse konstruktsioonikategooriale vastavalt punktile 1 ja tootja soovitatud maksimaalsele lastile vastavalt punktile 3.6.

3.2. Püstuvus ja vabaparras

Veesõiduk on piisava püstuvuse ja vabapardaga, arvestades laeva konstruktsioonikategooriat vastavalt punktile 1 ja tootja soovitatud maksimaalset lasti vastavalt punktile 3.6.

3.3. Ujuvus ja ujuvilpüsimine

Veesõiduk on konstrueeritud selliselt, et on tagatud ujuvusomadused, mis on kohased sellele konstruktsioonikategooriale vastavalt punktile 1.1 ja tootja soovitatud maksimaalsele lastile vastavalt punktile 3.6. Kõik elamiskõlblikud mitmekordse kerega väikelaevad on konstrueeritud selliselt, et need ei lähe kergesti ümber ning on tagatud piisav ujuvus ka juhul, kui laev siiski ümber läheb.

Alla kuue meetri pikkune veesõiduk, mis on oma konstruktsioonikategoorias kasutamisel uppumise suhtes tundlikud, varustatakse kohaste uputatud olekus ujuvilpüsimise vahenditega.

3.4. Avad laevakeres, laevalael ja tekiehitises

Avad laevakeres, laevalael ja tekiehitises ei tohi nõrgendada väikelaeva konstruktiivset terviklikkust ja suletuina selle ilmastikukindlat terviklikkust.

Aknad, illuminaatorid, uksed ja luugikatted taluvad veesurvet, mis neile nende spetsiifilistes asukohtades tõenäoliselt osaks saab, aga ka punktkoormust, mida avaldab tekil liikuvate inimeste raskus.

Vastavalt punktis 3.6 nimetatud tootja soovitatud maksimaalsele lastile vastavast veeliinist allpool paiknevad laevakere seadised, mis on ette nähtud vee keresse või kerest välja laskmiseks, on varustatud sulgevahenditega, millele on tagatud kiire juurdepääs.

3.5. Üleujutus

Kõik veesõidukid on konstrueeritud selliselt, et uppumisoht on viidud miinimumini.

Vajaduse korral tuleb eriti tähelepanelik olla järgmise suhtes:

a) kokpitid ja pandurid, mis peaksid olema isedreenivad või varustatud muude vahenditega vee laeva sisemusest eemale hoidmiseks;

b) ventilatsiooniseadised;

c) vee eemaldamine pumpade või muude vahenditega.

3.6. Tootja soovitatud maksimaalne last

Tootja soovitatud maksimaalne last (kütus, vesi, toidumoon, mitmesugune sisseseade ja inimesed (kilogrammides)), mille kandmiseks veesõiduk on konstrueeritud, määratakse kindlaks vastavalt konstruktsioonikategooriale (punkt 1), püstuvusele ja vabapardale (punkt 3.2) ning ujuvusele ja ujuvilpüsimisele (punkt 3.3).

3.7. Päästeparve hoiustamiskoht

Kõik A- ja B-kategooriasse kuuluvad veesõidukid ning üle kuue meetri pikkused C- ja D-kategooriasse kuuluvad veesõidukid on varustatud ühe või mitme hoiustamiskohaga päästeparve (päästeparvede) jaoks, mis on piisavalt suur (suured) niisuguse inimhulga mahutamiseks, mille vedamiseks laev tootja soovituse kohaselt konstrueeriti. Päästeparve hoiustamiskoht (hoiustamiskohad) on kogu aeg kergesti juurdepääsetavad.

3.8. Pääsetee

Kõik mitmekordse kerega elamiskõlblikud väikelaevad, mis on tundlikud ümbermineku suhtes, on varustatud laeva ümbermineku korral kasutatavate toimivate pääseteedega.

Kõik veesõidukid on varustatud tulekahju korral kasutatavate toimivate pääseteedega.

3.9. Ankurdamine, sildumine ja pukseerimine

Kõik veesõidukid on konstruktsioonikategooriat ja omadusi arvestades varustatud ühe või mitme tugeva teraviku või mõne muu vahendiga, mida on võimalik turvaliselt rakendada ankurdamiseks, sildumiseks ja lastide pukseerimiseks.

4. JUHTIMISOMADUSED

Tootja tagab veesõiduki juhtimisomaduste rahuldava taseme kõige võimsama mootori puhul, mille jaoks laev on konstrueeritud ja ehitatud. Kõikide väikelaevade mootorite puhul esitatakse kasutusjuhendis maksimaalne mootori nimivõimsus.

5. PAIGALDUSNÕUDED

5.1. Mootorid ja mootoriruum

5.1.1. Pardamootor

Kõik laeva pardale paigaldatavad mootorid on paigutatud eluruumidest eraldatud piiratud kohta ning paigaldatud selliselt, et nii tulekahjuoht või tulekahju levimise oht kui ka eluruumides mürgistest aurudest, kuumusest, mürast ja vibratsioonist tulenevad ohud on viidud miinimumini.

Sagedast ülevaatust ja/või teenindamist nõudvad mootori osad ja abiseadised on kergesti ligipääsetavad.

Mootoriruumides kasutatud isoleermaterjalid on põlematud.

5.1.2. Ventilatsioon

Mootoriruum on ventileeritav. Ohtlik vee sissepääs mootoriruumi välistatakse kõikidest avadest.

5.1.3. Kaitsmata osad

Kui mootor ei ole katte või kestaga kaitstud, siis kaetakse tervisekahjustusi põhjustada võivad mootori kaitsmata liikuvad või kuumad osad korralikult.

5.1.4. Päramootorite käivitamine

Kõik päramootoritega paadid on varustatud seadisega, mis takistab mootori käivitamist lahutamata ülekande korral, välja arvatud järgmistel juhtudel:

a) kui mootor toodab alla 500 njuutoni (N) suurust staatilist tõukejõudu;

b) kui mootor on varustatud piirava drosselseadisega mootori käivitamise ajal tõukejõu piiramiseks tasemele 500 N.

5.1.5. Juhita töötav jeti

Jeti projekteeritakse kas automaatse mootori väljalülitajaga või automaatseadmega, mis tagab vähendatud kiirusel ringikujulise edasiliikumise, kui juht tahtmatult sõidukilt maha või üle parda kukub.

5.2. Kütusesüsteem

5.2.1. Üldsätted

Tankimis-, hoiustamis-, ventilatsiooni- ja mootori toitesüsteemi seadmed ja paigaldised on konstrueeritud ja paigaldatud selliselt, et tulekahju- ja plahvatusoht on viidud miinimumini.

5.2.2. Kütusepaagid

Kütusepaagid, torud ja liitmikud kinnitatakse ning eraldatakse mis tahes tugevatest soojusallikatest või kaitstakse nende eest. Materjal, millest paagid on valmistatud, ja nende konstruktsioon vastavad nende mahule ja kütuse liigile.

Bensiinipaagid ei moodusta osa kerest ning on:

a) kaitstud mootorist ja muudest süüteallikatest pärineva tule eest;

b) eraldatud eluruumidest.

Diislipaagid võivad olla kere sisse ehitatud.

5.3. Elektrisüsteem

Elektrisüsteemid on konstrueeritud ja paigaldatud selliselt, et on tagatud veesõiduki nõuetekohane toimimine normaalsetes kasutustingimustes ning viidud miinimumini tulekahju tekkimise ja elektrilöögi saamise oht.

Tähelepanu pööratakse ülekoormuskaitsele ning kõikide vooluahelate lühisekaitsele, välja arvatud akutoitel töötavad mootori käivitusahelad.

Akudest eralduda võivate gaaside kogunemise vältimiseks on tagatud ventilatsioon. Akud kinnitatakse kindlalt ning neid kaitstakse vee sissepääsu eest.

5.4. Roolisüsteem

5.4.1. Üldsätted

Rooli- ja käitamissüsteemid on projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud selliselt, et need võimaldavad juhitavust ettenähtavate töötingimuste korral.

5.4.2. Avariiolukordades tegutsemine

Purjepaadid ja ühemootorilised pardamootoriga ning kaugjuhitava rooliga roolimissüsteemidega mootorpaadid on varustatud avariivahenditega, mis võimaldavad veesõidukit roolida vähendatud kiirusel.

5.5. Gaasisüsteem

Olmetingimustes kasutatavad gaasisüsteemid on aurude väljastamist võimaldavat tüüpi ning need on projekteeritud ja paigaldatud selliselt, et välditakse lekkeid ja plahvatusohtu ning et on tagatud võimalus lekkekontrolli teostamiseks. Materjalid ja koostisosad on kasutatava spetsiifilise gaasi jaoks sobilikud, et taluda merekeskkonnale omaseid mõjusid ja kokkupuuteid.

Iga seade on varustatud kõikidel põletitel toimiva leegikustutusseadisega. Igal gaasiseadmel on jaotussüsteemi eraldi haru ning iga seadet kontrollitakse eraldi sulguriga. Lekete ja põlemissaadustega kaasnevate ohtude vältimiseks on tagatud piisav ventilatsioon.

Kõik püsivalt paigaldatud gaasisüsteemiga veesõidukid on varustatud piiratud alaga, kus asuvad kõik gaasiballoonid. Nimetatud piiratud ala eraldatakse eluruumidest, sellele on võimalik juurde pääseda vaid väljastpoolt ning seda ventileeritakse välja, et lekkiv gaas ei koguneks laeva siseruumidesse.

5.6. Tulekaitse

5.6.1. Üldsätted

Paigaldatavate seadmete tüübi ja veesõiduki planeeringu puhul on arvesse võetud tuleohtu ja tule levikut. Erilist tähelepanu pööratakse lahtise leegiga seadmete ümbrusele, kuumadele aladele või mootoritele ja lisamasinatele, õli ja kütuse ülevoolamisele, katmata õli- ja kütusetorudele ning välditakse elektrijuhtmestiku paigaldamist soojusallikate ja kuumade alade kohale.

5.6.2. Tuletõrjevahendid

Väikelaevad on varustatud tuleohule vastavate tuletõrjevahenditega või on tähistatud tuleohule vastavate tuletõrjevahendite asukoht ja võimsus. Laeva ei tohi kasutusse võtta enne, kui asjakohased tuletõrjevahendid on paigaldatud. Bensiinimootori kaitsekest on kaitstud tulekustutussüsteemiga, mis hoiab tulekahju korral ära kaitsekesta avamise vajaduse. Kui väikelaev on varustatud kantavate tulekustutitega, siis paiknevad need kergesti ligipääsetavas kohas ning üks neist on paigutatud selliselt, et seda ulatub võtma väikelaeva peamisest roolimiskohast.

5.7. Navigatsioonituled

Kui veesõiduk on varustatud laevatuledega, siis on need vajaduse korral vastavuses 1972. aasta COLREG'i (rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsioon) või CEVNI (Euroopa eeskiri siseveeteede jaoks) määrusega.

5.8. Heite vettejuhtimise vältimine ja seadmed, mis hõlbustavad jäätmete kaldaletoimetamist

Veesõiduk on konstrueeritud selliselt, et on välistatud saasteainete (õli, kütuse jms) juhuslik üle parda voolamine.

Tualettidega varustatud veesõidukil on kogumispaagid või veepuhastussüsteem.

Veesõiduk, millele on paigaldatud kogumispaagid, varustatakse standardsete väljalaskeliitmikega, võimaldamaks vastuvõtuseadmete torude ühendamist laeva väljalasketorustikuga.

Lisaks varustatakse kõik fekaale läbi laevakere juhtivad torud ventiilidega, mida on võimalik lukustada.

B. Olulised nõuded seoses käiturite heidetega

Käiturid on heidete puhul vastavuses käesolevas osas sätestatud oluliste nõuetega.

1. MOOTORI IDENTIFIKATSIOON

1.1. Kõikidele mootoritele on selgelt märgitud järgmised andmed:

a) mootori valmistaja kaubamärk või kaubanimi;

b) mootoritüüp, vajaduse korral mootoritüüpkond;

c) mootori kordumatu identifitseerimisnumber;

d) CE-märgis.

1.2. Punktis 1.1 viidatud märgistus peab püsima selgesti loetava ja kustumatuna mootori normaalse kasutusaja jooksul. Kui kasutatakse silte või plaate, tuleb need kinnitada nii, et need püsivad mootori normaalse kasutusaja vältel ja silte/plaate ei saa eemaldada ilma neid hävitamata või rikkumata.

1.3. Märgistus tuleb kinnitada mootori niisugusele osale, mis on vajalik mootori tavapäraseks toimimiseks ja mida mootori kasutusaja jooksul harilikult asendama ei pea.

1.4. Peale selle tuleb see märgistus paigutada selliselt, et pärast kõikide mootori tööks vajalike koostisosade paigaldamist on see kergesti nähtav.

2. HEITENÕUDED

Käiturid projekteeritakse, ehitatakse ja monteeritakse nii, et kui need on korralikult paigaldatud ja normaalses kasutuses, ei ületa heide piirnorme, mis saadakse tabeli 1 punktist 2.1 ning tabelite 2 ja 3 punktist 2.2.

2.1. Norme kohaldatakse kuni [pp/kk/aasta (artiklis 58 viidatud üleminekuaja lõpp (I etapp)]:

Tabel 1(g/kWh) |

Tüüp | SüsinikmonooksiidCO = A + B/PNn | SüsivesinikudHC = A + B/PNn | LämmastikoksiididNOx | Tahked osakesedPT |

| A | B | n | A | B | n | | |

Kahetaktiline sädesüüde | 150,0 | 600,0 | 1,0 | 30,0 | 100,0 | 0,75 | 10,0 | Ei kohaldata |

Neljataktiline sädesüüde | 150,0 | 600,0 | 1,0 | 6,0 | 50,0 | 0,75 | 15,0 | Ei kohaldata |

Survesüüde | 5,0 | 0 | 0 | 1,5 | 2,0 | 0,5 | 9,8 | 1,0 |

Kus A, B ja n on vastavalt tabelile konstandid, PN on mootori nimivõimsus kilovattides.

2.2. Norme kohaldatakse alates [pp/kk/aasta (artiklis 58 viidatud üleminekuaja lõpp (II etapp)]:

Tabel 2Survesüütemootori heite piirnormid (**) |

TöömahtSV(L/cyl) | Mootori nimivõimsusPN(kW) | Tahked osakesedPT(g/kWh) | Süsivesinikud + lämmastikoksiididHC + NOX(g/kWh) |

SV < 0,9 | PN < 37 | Tabelis 1 nimetatud väärtused |

| 37 ≤ PN < 75(*) | 0,30 | 4,7 |

| 75 ≤ PN < 3700 | 0,15 | 5,8 |

0,9 ≤ SV < 1,2 | PN < 3700 | 0,14 | 5,8 |

1,2 ≤ SV < 2,5 | | 0,12 | 5,8 |

2,5 ≤ SV < 3,5 | | 0,12 | 5,8 |

3,5 ≤ SV < 7,0 | | 0,11 | 5,8 |

(*) Mootorid, mille nimivõimsus on vähemalt 37 kW ja alla 75 kW ning mille töömaht on alla 0,9 L/cyl, ei ületa tahkete osakese heite piirnormi (0,20 g/kW/t) ning HC + NOx heite piirnormi (5,8 g/kW/t).

(**) Survesüütemootor ei ületa süsinikmonooksiidi (CO) piirväärtust (5,0 g/kWh).

Tabel 3: sädesüütemootori heite piirnormid |

Mootoritüüp | Mootori nimivõimsusPN(kW) | SüsinikmonooksiidCO(g/kWh) | Süsivesinikud + lämmastikoksiididHC + NOX(g/kWh) |

Statsionaar- ja ahtrisse paigaldatavad mootorid | PN ≤ 373 | 75 | 5 |

| 373 < PN ≤ 485 | 350 | 16 |

| PN > 485 | 350 | 22 |

Pära- ja jetimootorid | PN ≤ 4,3 | 500 – 5,0 x PN | 30 |

(...PICT...)

| 40 > PN > 4,3 | 500 – 5,0 x PN | |

(...PICT...)

| PN >.40 | 300 | |

2.3. Katsetsüklid ja etalonkütused

2.3.1. Kohaldatavad katsetsüklid ja kaalutegurid

Muudetava kiirusega survesüütemootorite puhul kasutatakse katsetsükleid E1 või E5. Muudetava kiirusega sädesüütemootorite puhul kasutatakse katsetsüklit E4. Muudetava kiirusega survesüütemootorite puhul võimsusega üle 130 kW võib kasutada ka katsetsüklit E3.

Tsükkel E1, faasi number | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 |

Kiirus | Nominaalne | Vahepealne | Tühikäigul |

Pöördemomente (%) | 100 | 75 | 75 | 50 | 0 |

Kaalutegur | 0,08 | 0,11 | 0,19 | 0,32 | 0,3 |

| | | |

Tsükkel E3, faasi number | 1 | 2 | 3 | 4 | |

Kiirus (%) | 100 | 91 | 80 | 63 | |

Pöördemomente (%) | 100 | 75 | 50 | 25 | |

Kaalutegur | 0,2 | 0,5 | 0,15 | 0,15 | |

| | | | | |

Tsükkel E4, faasi number | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 |

Kiirus (%) | 100 | 80 | 60 | 40 | tühikäik |

Pöördemomente (%) | 100 | 71,6 | 46,50 | 25,3 | 0 |

Kaalutegur | 0,06 | 0,14 | 0,15 | 0,25 | 0,40 |

| | | | | |

Tsükkel E5, faasi number | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 |

Kiirus (%) | 100 | 91 | 80 | 63 | tühikäik |

Pöördemomente (%) | 100 | 75 | 50 | 25 | 0 |

Kaalutegur | 0,08 | 0,13 | 0,17 | 0,32 | 0,3 |

| | | | | |

2.4. Mootoritüüpkonna kohaldamine ja algmootori valik

Mootori tootja vastutab selliste enda toodetavate mootorite määratlemise eest, mis tuleks lisada mootoritüüpkonda.

Algmootor valitakse teatavast mootoritüüpkonnast, nii et sel on kõiki kõnealuse mootoritüüpkonna mootoreid esindavad heite karakteristikud. Mootoritüüpkonna algmootoriks tuleks tavaliselt valida selliste omadustega mootor, mis annab kasutatava katsetsükli puhul eeldatavalt suurima konkreetse heite (väljendatuna grammides kilovatt-tunni kohta).

2.5. Katsekütused

Heitekatsetes kasutatud katsekütus vastab järgmistele omadustele:

Bensiinikütus |

Omadus | RF-02-99Pliivaba | RF-02-03Pliivaba |

| min. | maks. | min. | maks. |

Uurimismeetodil määratud oktaanarv (RON) | 95 | --- | 95 | --- |

Mootorimeetodil määratud oktaanarv (MON) | 85 | --- | 85 | --- |

Tihedus 15 °C (kg/m3) juures | 748 | 762 | 740 | 754 |

Keemise algtemperatuur (°C) | 24 | 40 | 24 | 40 |

Väävli massiosa (mg/kg) | --- | 100 | --- | 10 |

Pliisisaldus (mg/l) | --- | 5 | --- | 5 |

Aururõhk Reidi järgi (kPa) | 56 | 60 | --- | --- |

Aururõhk (DVPE) (kPa) | --- | --- | 56 | 60 |

Diislikütus |

Omadus | RF-06-99 | RF-06-03 |

| min. | maks. | min. | maks. |

Tsetaaniarv | 52 | 54 | 52 | 54 |

Tihedus 15 °C (kg/m3) juures | 833 | 837 | 833 | 837 |

Keemise lõpptemperatuur (°C) | --- | 370 | --- | 370 |

Leekpunkt (°C) | 55 | --- | 55 | --- |

Väävli massiosa (mg/kg) | Tuleb teatada | 300 (50) | --- | 10 |

Tuha massiosa (%) | Tuleb teatada | 0,01 | --- | 0,01 |

Teavitatud asutus võib vastavalt harmoneeritud standardis täpsustatule aktsepteerida muude katsekütustega teostatud katseid.

3. KESTVUS

Mootori tootja varustab mootori paigaldus- ja hooldusjuhenditega, mille kohaldamisest peaks tulenema, et tavakasutuses vastab mootor jätkuvalt punktis 2.5 sätestatud piirväärtustele kogu normaalse kasutusaja jooksul ja tavapärastes kasutustingimustes.

Kõnealuse teabe saab mootori tootja, kasutades eelnevalt harilikel töötsüklitel põhinevaid kulumiskatseid ning arvutades väsimiskomponendi, nii et tootja võib vajaliku hooldusjuhendi ette valmistada ja välja anda koos kõikide uute mootoritega, kui need esmakordselt turule lastakse.

Mootori normaalseks kasutusajaks peetakse:

a) survesüütemootorite puhul: 480 tundi või 10 aastat olenevalt sellest, kumb täitub enne;

b) selliste integreeritud väljalaskesüsteemiga või -süsteemita sädesüütemootorite puhul, mis paiknevad pardal või ahtris:

i) alla 373 kW: 480 tundi või 10 aastat olenevalt sellest, kumb täitub enne;

ii) mootorid kategoorias 373 < PN ≤ 485 kW: 150 tundi või 3 aastat olenevalt sellest, kumb täitub enne;

iii) mootorid kategoorias PN > 485 kW: 50 tundi või 1 aasta olenevalt sellest, kumb täitub enne;

c) jetimootorid: 350 tundi või 5 aastat olenevalt sellest, kumb täitub enne;

d) päramootorid: 350 tundi või 10 aastat olenevalt sellest, kumb täitub enne.

4. KASUTUSJUHEND

Kõik mootorid on varustatud kasutusjuhendiga ühes või mitmes ELi keeles, mille võib määrata liikmesriik, kus mootorit turustatakse.

Kasutusjuhendis on

a) sätestatud paigaldus- ja hooldusjuhtnöörid, et tagada mootori nõuetekohane toimimine vastavalt punkti 3 („Kestvus”) nõuetele;

b) täpsustatud mootori võimsus, mis on mõõdetud vastavalt harmoneeritud standardile.

C. Olulised müranõuded

Pardamootoriga või integreeritud väljalaskesüsteemita päramootoriga väikelaevad, jetid ning integreeritud väljalaskesüsteemiga päramootorid vastavad müra puhul käesolevas osas sätestatud olulistele nõuetele.

1. Müratasemed

1.1. Pardamootoriga või integreeritud väljalaskesüsteemita päramootoriga väikelaevad, jetid ning integreeritud väljalaskesüsteemiga päramootorid projekteeritakse, ehitatakse ja monteeritakse nii, et müra ei ületa piirnorme järgmises tabelis:

Tabel |

Ühe mootori nimivõimsus kilovattides | Helirõhu piirnorm = LpASmax detsibellides |

PN 10 | 67 |

10 PN 40 | 72 |

PN 40 | 75 |

kus PN = mootori nimivõimsus kilovattides nominaalkiirusel ja LpASmax = helirõhu piirnorm detsibellides.

Kõikide mootoritüüpidega kahe ja enama mootoriga veesõidukite puhul võib kohaldada vähendamist 3 dB võrra.

1.2. Alternatiivina helimõõtmiskatsetele loetakse integreeritud väljalaskesüsteemita parda- või päramootoriga väikelaevu punktis 1.1 sätestatud nõuetele müra osas vastavaiks, kui nende Froude arv on ≤1,1 ja veeväljasurve võimsuse suhtarv ≤40 ning kui mootor ja heitgaasisüsteem on paigaldatud vastavalt mootori tootja spetsifikaatidele.

1.3. „Froude arvu” saamiseks jagatakse paadi suurim kiirus V (m/s) veepiiri pikkuse lwl (m) ja antud gravitatsioonilise konstandi (g = 9,8 m/s2) korrutise ruutjuurega.

(...PICT...)

Fn =.

(...PICT...)

„Veeväljasurve võimsuse suhtarvu” (P/D) saamiseks jagatakse mootori nominaalvõimsus PN (kW) väikelaeva veeväljasurvega D (t) =

2. KASUTUSJUHEND

Pardamootoriga või integreeritud väljalaskesüsteemita päramootoritega väikelaevade ja jetide puhul sisaldab I lisa A osa punktis 2.5 nõutud kasutusjuhend teavet, mis on vajalik laeva ja heitgaasisüsteemi hoidmiseks seisukorras, mis tavakasutuse puhul tagab võimalikult suure vastavuse kindlaksmääratud müra piirnormidele.

Päramootorite ja integreeritud väljalaskesüsteemiga päramootorite puhul vastab I lisa B osa punktis 4 nõutud kasutusjuhend juhtnööre, mis on vajalikud mootori hoidmiseks seisukorras, mis tavakasutuse puhul tagab võimalikult suure vastavuse kindlaksmääratud müra piirnormidele.

3. Kestvus

B osa 3. jao sätteid kestvuse kohta kohaldatakse mutatis mutandis vastavalt [...] sätestatud müranõuetele.

II LISA

Veesõiduki KOOSTISOSAD

1) süttimise eest kaitstud seadmed pardal paiknevate ja ahtrisse paigaldatavate bensiinimootorite ning bensiinipaakide asukoha tarvis;

2) päramootorite käiviti blokeerimisseadmed;

3) roolirattad, roolimismehhanismid ja ankruketi koostud;

4) püsirajatiste ja kütusevoolikute jaoks ettenähtud kütusepaagid;

5) monteeritavad luugid ja illuminaatorid.

III LISA

TOOTJA, tema euroopa liidus asuva volitatud esindaja või osaliselt komplekteeritud veesõiduki või koostiSosa turuleLASKMISE eest vastutava isiku deklaratsioon

(Artikli 6 lõiked 2 ja 3)

A. Artikli 6 lõikes 2 nimetatud tootja või tema ELis asuva volitatud esindaja deklaratsioon sisaldab järgmist:

a) tootja nimi ja aadress;

b) tootja ELis asuva esindaja või vajaduse korral turule laskmise eest vastutava isiku nimi ja aadress;

c) osaliselt komplekteeritud veesõiduki kirjeldus;

d) teatis selle kohta, et osaliselt komplekteeritud veesõiduk vastab selles ehitamisjärgus kohaldatavatele olulistele nõuetele; see sisaldab viiteid kasutatud harmoneeritud standarditele või viited spetsifikaatidele, millele vastavust selles ehitamisjärgus deklareeritakse; lisaks peaks selle täitma muu füüsiline või juriidiline isik täielikus kooskõlas käesoleva direktiiviga.

B. Artikli 6 lõikes 3 nimetatud tootja, tema ELis asuv volitatud esindaja või turule laskmise eest vastutava isiku deklaratsioon sisaldab järgmist:

a) tootja nimi ja aadress;

b) tootja ELis asuva esindaja või vajaduse korral turule laskmise eest vastutava isiku nimi ja aadress;

c) koostisosa kirjeldus;

d) teatis selle kohta, et koostisosa vastab asjakohastele olulistele nõuetele.

IV LISA

ELi VASTAVUSDEKLARATSIOON

1. Nr xxxxxx (toote kordumatu identifitseerimisnumber: vajaduse korral tüüp, seerianumber):

2. Tootja või tema volitatud esindaja [volitatud esindaja peab samuti esitama tootja ärinime ja täieliku aadressi] või eraisikust importija nimi ja aadress.

3. Vastavusdeklaratsioon on välja antud tootja, eraisikust importija või direktiivi [...] artikli 20 lõikes 3 või 4 nimetatud isiku vastutusel.

4. Deklareeritav toode (toote identifitseerimine, mis võimaldab toodet jälgida. Vajaduse korral võib olla lisatud foto):

5. [...] kirjeldatud deklareeritav toode on kooskõlas asjakohaste ELi ühtlustamise õigusaktidega:

6. Viited kasutatud harmoneeritud standarditele või viited spetsifikaatidele, millele vastavust deklareeritakse:

7. Vajaduse korral teavitatud asutus ... (nimi, number) … teostas … (tegevuse kirjeldus) … ja andis välja tõendi:

8. Tootja või tema ELis asuva volitatud esindaja nimel alla kirjutama volitatud isiku andmed.

9. Lisateave:

vastavusdeklaratsioon hõlmab tootja teatist, et heidete ja müra osas vastab mootor käesoleva direktiivi nõuetele, kui see on paigaldatud veesõidukile vastavalt tootja lisatud juhendile, ning et kõnealust mootorit ei või kasutusse võtta enne, kui veesõiduki kohta, millele see paigaldatakse, on vajaduse korral esitatud deklaratsioon selle vastavuse kohta käesoleva direktiivi asjakohastele sätetele seoses järgmisega:

a) integreeritud väljalaskesüsteemita parda- ja päramootorid;

b) direktiivi 97/68/EÜ kohase tüübikinnitusega mootorid, mis vastavad nimetatud direktiivi I lisa punktis 4.2.3 sätestatud II etapile;

c) direktiivi 88/77/EMÜ kohase tüübikinnitusega mootorid.

Kui mootor on turule lastud vastavalt artikli 58 lõikes 2 sätestatud täiendava üleminekuaja jooksul, siis ELi vastavusdeklaratsioon sisaldab märget selle kohta.

Allkirjastatud:

(väljaandmise koht ja kuupäev)

(nimi, ametinimetus) (allkiri)

V LISA

Ehitusjärgsel hindamisel põhinev võrdväärne vastavus

(Ehitusjärgse hindamise moodul)

1. Ehitusjärgsel hindamisel põhinev vastavus on menetlus sellise toote võrdväärse vastavuse hindamiseks, mille puhul ei ole ei tootja ega tema volitatud esindaja täitnud oma kohustusi seoses toote vastavusega kõnealusele direktiivile, ning millega artikli 20 lõigetes 2, 3 ja 4 nimetatud füüsiline või juriidiline isik, kes toote omal vastutusel turule laseb või kasutusele võtab, võtab vastutuse selle toote võrdväärse vastavuse eest. Kõnealune isik täidab punktides 2 ja 4 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab, et asjaomane toode, mille suhtes on kohaldatud punkti 3 sätteid, on kooskõlas käesoleva direktiivi kohaldatavate nõuetega.

2. Isik, kes toote turule laseb või kasutusele võtab, esitab teavitatud asutusele toote ehitusjärgse hindamise taotluse ning kõik kättesaadavad dokumendid ja tehnilise toimiku, mis võimaldab teavitatud asutusel hinnata toote vastavust käesoleva direktiivi nõuetele, ning kogu kättesaadava teabe toote kasutuse kohta pärast selle esmakordset kasutuselevõttu.

Isik, kes sellise toote turule laseb või kasutusele võtab, säilitab kõnealused dokumendid ja teabe asjaomaste siseriiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümme aastat pärast toote võrdväärse vastavuse hindamist kooskõlas ehitusjärgse hindamise menetlusega.

3. Teavitatud asutus kontrollib üksiktoodet ning teeb arvutused, katsed ja muud hindamised tagamaks, et on tõendatud toote võrdväärne vastavus käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele.

Teavitatud asutus koostab ja annab välja tõendi ning seonduva vastavusaruande teostatud hindamise kohta ning säilitab tõendi ning seonduva vastavusaruande koopiaid riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavatena kümme aastat pärast nende dokumentide väljastamist.

Teavitatud asutus kinnitab või laseb kinnitada heakskiidetud tootele vastavusmärgise kõrvale identifitseerimisnumbri.

Juhul kui hinnatud toode on veesõiduk, laseb teavitatud asutus omal vastutusel kinnitada ka I lisa A osa punktis 2.1 nimetatud veesõiduki identifitseerimiskoodi, kusjuures valmistajariigi lahtrit kasutatakse teavitatud asutuse asukohariigi märkimiseks ning tootja identifitseerimiskoodi lahtreid teavitatud asutusele määratud ehitusjärgse hindamise identifitseerimiskoodi märkimiseks, mille järel märgitakse ehitusjärgse hindamise tõendi seerianumber. Veesõiduki identifitseerimiskoodi lahtritesse tootmise kuu ja aasta kohta ning mudeli aasta kohta märgitakse ehitusjärgse hindamise kuu ja aasta.

4. Vastavusmärgis ja -deklaratsioon

4.1. Isik, kes toote turule laseb või kasutusele võtab, kinnitab CE-märgise ning 3. jaos nimetatud teavitatud asutuse vastutusel viimase identifitseerimisnumbri tootele, mida teavitatud asutus on hinnanud ning mille võrdväärsust tõendanud vastavalt käesoleva direktiivi nõuetele.

4.2. Isik, kes toote turule laseb või kasutusele võtab, koostab ELi vastavusdeklaratsiooni ning hoiab seda riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümme aastat pärast ehitusjärgse hindamise tõendi väljastamise kuupäeva. Vastavusdeklaratsioonis määratletakse selle toote mudel, mille kohta see koostati.

Vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste ametiasutuste nõudmise korral neile kättesaadavaks.

4.3. Juhul kui hinnatud toode on veesõiduk, kinnitab isik, kes toote turule laseb või kasutusele võtab, veesõidukile I lisa A osa punktis 2.2 kirjeldatud tehasetähise, millel on sõnad „Ehitusjärgne hindamine”, ning I lisa A osa punktis 2.1 kirjeldatud veesõiduki identifitseerimisnumbri kooskõlas punkti 3 sätetega.

5. Teavitatud asutus teavitab isikut, kes toote turule laseb või kasutusse võtab, tema ehitusjärgse hindamise menetluse kohastest kohustustest.

VI LISA

Lisanõuded, kui kasutatakse moodulis A1 sätestatud tootmise sisekontrolli koos kontrollitava toote katsetamisega

(Artikli 25 lõige 2)

Projekteerimine ja ehitamine

Veesõidukil või veesõidukitel, mis esindavad tootja toodangut ühel või mitmel järgmistest katsetest, teostab võrdväärse arvutuse või kontrolli tootja või tema esindaja:

a) püstuvuskatse vastavalt I lisa A osa punktile 3.2;

b) ujuvusnäitajate katse vastavalt I lisa A osa punktile 3.3.

Müratase

Integreeritud väljalaskesüsteemita parda- või päramootoritega väikelaevade ja jetide puhul: veesõidukil või veesõidukitel, mis esindavad laevaehitaja toodangut, teostab I lisa C osas määratletud helitugevuse katsed laevaehitaja või tema esindaja, tehes seda tootja valitud teavitatud asutuse vastutusel.

Päramootorite ja integreeritud väljalaskesüsteemiga päramootorite puhul: iga mootoritüüpkonna mootori või mootorite puhul, mis esindavad laevaehitaja toodangut, teostab I lisa C osas määratletud helitugevuse katsed laevaehitaja või tema esindaja, tehes seda tootja valitud teavitatud asutuse vastutusel.

Kui mootoritüüpkonnast katsetatakse rohkem kui üht mootorit, kasutatakse näidise vastavuse tagamiseks VII lisas kirjeldatud statistilist meetodit.

VII LISA

TOODETE VASTAVUSHINDAMINE

HEIDETE JA MÜRA OSAS

1. Mootoritüüpkonna vastavuse tõendamiseks võetakse seeriast mootoritest koosnev näidis. Tootja määrab kokkuleppel teavitatud asutusega kindlaks näidise suuruse (n).

2. Heite ja müra iga reguleeritava komponendi kohta arvutatakse näidisest saadud aritmeetiline keskmine X. Seeria toodang tunnistatakse nõuetele vastavaks (positiivne otsus), kui on täidetud järgmised tingimused:

X + k . S L |

S on standardhälve, kui: |

S² = (x - X)² / (n – 1) |

X = tulemuste aritmeetiline keskmine |

x = näidise üksiktulemus |

L = asjakohane piirnorm |

n = mootorite arv näidises |

k = arvust n sõltuv statistiline tegur (vt tabelit) |

n | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 |

k | 0,973 | 0,613 | 0,489 | 0,421 | 0,376 | 0,342 | 0,317 | 0,296 | 0,279 |

n | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 |

k | 0,265 | 0,253 | 0,242 | 0,233 | 0,224 | 0,216 | 0,210 | 0,203 | 0,198 |

Kui n 20, siis k = 0,860 / √n. |

VIII lisa

Tootmise sisekontrollil põhineva tüübivastavuse puhul kohaldatav täiendav menetlus (moodul C)

Artikli 25 lõikes 5 nimetatud juhtudel, kui kvaliteet osutub halvaks, võib kasutada järgmist menetlust.

Mootor võetakse seeriast ning tehakse I lisa B osas kirjeldatud katse. Katsetatavad mootorid on tootja spetsifikatsioonide kohaselt osaliselt või täielikult sisse sõidetud. Kui seeriast võetud mootori eriheited ületavad I lisa B osa piirnorme, võib tootja taotleda mõõtmisi seeriast võetud mootoritest koosneval näidisel, mille koosseisus on ka algselt võetud mootor. Selleks, et tagada [...] määratletud mootorite näidise vastavust direktiivi nõuetele, kohaldatakse VII lisas kirjeldatud statistilist meetodit.

IX LISA

TEHNILINE DOKUMENTATSIOON

Artikli 7 lõikes 2 ja artiklis 26 nimetatud dokumentatsioon peab hindamiseks vajalikul määral sisaldama järgmist:

a) tüübi üldkirjeldus;

b) põhimõtteline kavand, tööjoonised ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms plaanid ning muud asjakohased andmed;

c) nimetatud tööjoonistest ja plaanidest ning toodete tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

d) artiklis 14 nimetatud standardite nimekiri, mida kohaldatakse täielikult või osaliselt, ning nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud olulistele nõuetele vastavuse saavutamiseks, kui ei kohaldata artiklis 14 nimetatud standardeid;

e) konstruktsiooniarvutuste, sooritatud uuringute jms tulemused ning muud asjakohased andmed;

f) katseprotokollid või arvutused seoses püstuvusega vastavalt I lisa A osa punktile 3.2 ja ujuvusega vastavalt I lisa A osa punktile 3.3;

g) heitekatsete protokollid, mis näitavad vastavust I lisa B osa jaotisele 2;

h) mürakatsete protokollid, mis näitavad vastavust I lisa C osa jaotisele 1.

FINANTSSELGITUS ETTEPANEKUTE KOHTA, MILLE MÕJU EELARVELE PIIRDUB AINULT TULUDE POOLEGA

1. EELARVEREAD:

Peatükk ja artikkel:

Asjakohaseks aastaks eelarves ettenähtud summa:

2. FINANTSMÕJU

X Ettepanekul puudub finantsmõju

Ettepanekul puudub finantsmõju kuludele, kuid sellel on finantsmõju tuludele. Mõju on järgmine:

miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

| |

Eelarverida | Tulud [26] | 12-kuuline periood alates kk.pp.aaaa | [aasta n] |

Artikkel 52 | Mõju omavahenditele | | |

Artikkel … | Mõju omavahenditele | | |

Olukord pärast meetme rakendamist |

| [n+1] | [n+2] | [n+3] | [n+4] | [n+5] |

Artikkel … | | | | | |

Artikkel … | | | | | |

[1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/25/EÜ, 16. juuni 1994, väikelaevu käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 164, 30.6.1994, lk 15).

[2] KOM(2010) 2020 (lõplik).

[3] Vt näiteks roheline raamat KOM(2006) 275 (lõplik) „Euroopa Liidu tulevase merenduspoliitika suunas: Euroopa seisukoht ookeanide ja merede küsimuses”, komisjoni teatis KOM(2007) 575 (lõplik) „Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika” ja hiljuti 2009. aastal merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi väljapakutud puhta laeva algatus. Kõikides nimetatud algatustes tunnistatakse vajadust keskkonna kõrgetasemelisele kaitse järele kogu merenduspoliitika kontekstis.

[4] Vt linki http://europa.eu/legislation_summaries/environment/air_pollution/l28031a_en.htm#KEY.

[5] Vt linki http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:32008L0050:ET:NOT.

[6] „Stocktaking study on the current status and developments of technology and regulations related to the environmental performance of recreational marine engines – Final Report”, jaanuar 2005, ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi jaoks koostanud TNO.

[7] „Complementary Impact Assessment Study on possible emission reduction measures for recreational marine engines”, juuni 2008, ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi jaoks koostanud ARCADIS.

[8] Uue õigusraamistikuga kooskõlla viimise mõju on üksikasjalikult hinnatud mitme mõjuaspekti hindamise raames (KOM ettepanek, millega viiakse uue õigusraamistikuga kooskõlla üheaegselt mitu direktiivi).

[9] ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.

[10] ELT L 218, 13.8.2008, lk 82.

[11] ELT C […], […], lk […].

[12] ELT C […], […], lk […].

[13] EÜT L 164, 30.6.1994, lk 15.

[14] ELT L 214, 26.8.2003, lk 18.

[15] EÜT C 136, 4.6.1985, lk 1.

[16] EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.

[17] ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.

[18] ELT L 218, 13.8.2008, lk 82.

[19] KOM(2007) 313 (lõplik).

[20] ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

[21] ELT L 389, 30.12.2006, lk 1.

[22] ELT L 163, 25.6.2009, lk 1.

[23] EÜT L 59, 27.2.1998, lk 1.

[24] ELT L 275, 20.10.2005, lk 1.

[25] ELT [...]

[26] Traditsiooniliste omavahendite (põllumajandussaaduste tollimaksud, suhkru- ja tollimaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

--------------------------------------------------