SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

1.1         Üldine taust

2009. aasta Stockholmi programmis, mille eesmärk on tagada kodanikele õigus, vabadus ja turvalisus,[1] rõhutatakse, et Euroopa õigusruum peaks toetama majandustegevust ühtsel turul, ja kutsutakse komisjoni üles esitama muu hulgas asjakohased ettepanekud pangakontode ja võlgniku varade suhtes tehtud kohtuotsuste täitmise tõhususe parandamiseks Euroopa Liidus. Stockholmi programmi rakendamise tegevuskavas[2] kinnitab komisjon neid poliitilisi volitusi, tehes ettepaneku võtta vastu määrus kohtuotsuste täitmise tõhustamise kohta Euroopa Liidus: pangakontode arestimine.

Komisjon osutas võlgade piiriülesel sissenõudmisel esinevatele raskustele juba oma 1998. aasta teatises „Kohtuotsuste langetamise ja täitmise tõhustamine Euroopa Liidus”[3] ja rõhutas vajadust tõhustada otsuste täitmist ja sätestada ELi tasandil kaitsemeetmed võlgniku varade suhtes. Nõukogu toetas seda lähenemisviisi oma 2000. aasta vastastikuse tunnustamise programmis[4]. Kuigi sellest ajast alates on tõelise Euroopa tsiviilõigusruumi loomisel tehtud suuri edusamme, ei ole Euroopa Liidu seadusandja kõnealuseid küsimusi veel käsitlenud. Kehtivad tsiviilõiguse valdkonna õigusaktid, nt nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi „Brüsseli I määrus”),[5] üksnes tagavad ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsuste tunnustamise ja täitmisele pööratavuse teises liikmesriigis, kuid neis ei ole ühtki sätet selle kohta, kuidas kohtuotsuseid tegelikult täidetakse. Praegu reguleerib kohtuotsuse või muu täitedokumendi täitmise menetluskorda ainult siseriiklik õigus. Brüsseli I määruse läbivaatamise ettepanekuga kõnealune lähenemisviis ei muutu[6].

Vajadust tõhustada piiriülest võlgade sissenõudmist rõhutas viimati Euroopa Parlament, kes võttis 2011. aasta mais vastu algatusraporti, milles ta kutsus komisjoni üles esitama ettepanekut ajutiste meetmete kohta võlgnike varade külmutamiseks ja avalikustamiseks piiriülestes kohtuvaidlustes[7].

1.2         Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Praegu on võla teises liikmesriigis sissenõudmine võlausaldaja jaoks väga keeruline. Eelkõige on tema jaoks tülikam, aeganõudvam ja kulukam esialgse õiguskaitse kohaldamise otsuse saamine võlgniku välisriigis asuva vara arestimiseks. See tekitab probleeme, sest sageli on kiire ja hõlbus ligipääs sellisele esialgsele õiguskaitsele esmatähtis tagamaks, et võlgnik ei saa ajaks, mil võlausaldaja kasuks on juba tehtud sisuline kohtuotsus ja see täitmisele pööratud, oma vara kõrvaldada või ära raisata. See on eriti tähtis pangakontodel hoitavate varade puhul. Praegu saavad võlgnikud hõlpsasti täitmismeetmetest kõrvale hoida, kandes oma raha kiiresti ühes liikmesriigis asuvalt pangakontolt teises liikmesriigis asuvale pangakontole. Võlausaldajal on aga vähe võimalusi võlgniku välisriigis asuva pangakonto blokeerimiseks, et tagada oma nõude rahuldamine. Seetõttu ei suuda paljud võlausaldajad oma nõudeid välisriigis edukalt sisse nõuda või leiavad, et see ei tasu end ära, ja nad kannavad need nõuded maha.

Praegusel olukorral on põhimõtteliselt neli peamist puudust:

· Siseriiklikus õiguses sätestatud tingimused pangakontodel olevate varade arestimise määruse tegemiseks varieeruvad märkimisväärselt kogu ELis. Seetõttu on võlausaldajail pangakonto arestimise määrust saada (või seda ilma võlgniku eelneva ärakuulamiseta saada) mõnes liikmesriigis raskem kui teistes ja see soodustab meelepärase kohtualluvuse valimist (forum shopping). Kehtivat Euroopa Liidu õigust silmas pidades tuleneb täiendav probleem sellest, et Euroopa Liidu Kohtu praktika[8] kohaselt ei tunnustata ega täideta vastavalt Brüsseli I määrusele teises liikmesriigis esialgse õiguskaitse kohaldamise otsuseid, mis on tehtud võlgniku eelneva ärakuulamiseta. Seda probleemi on siiski juba käsitletud komisjoni ettepanekus Brüsseli I määruse läbivaatamise kohta.

· Teine probleem on seotud asjaoluga, et paljudes liikmesriikides on võlausaldajal raske, kui mitte võimatu, saada teavet võlgniku pangakonto asukoha kohta eradetektiivi teenuseid kasutamata. Läbipaistvuse puudumine on sageli võlausaldajale takistuseks seda liiki esialgse õiguskaitse kohaldamise otsuste saamisel.

· Kolmandaks on pangakonto arestimise määruse saamine ja täitmisele pööramine piiriüleste juhtumite puhul üldiselt kulukam kui riigisiseste juhtumite puhul ja see ei julgusta võlausaldajaid kasutama nõuete välisriigist sissenõudmisel kohtusüsteemi abi.

· Samuti on siseriiklike täitesüsteemide erinevused ja asjaomaste menetluste kestus kohtuotsuse täitmist taotlevatele võlausaldajatele tõsiseks probleemiks. See ohustab esialgse õiguskaitse kohaldamise otsuste, nagu pangakonto arestimise määruse tõhusust, mis põhimõtteliselt sõltub kiirest rakendamisest.

Praeguse süsteemi puuduste ja nende kõrvaldamiseks väljapakutud eri võimaluste mõju üksikasjalik analüüs on esitatud käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangus.

Käesoleva ettepaneku üldine eesmärk on aidata kaasa ELi siseturu arengule vastavalt Euroopa 2020. aasta tööhõive ja majanduskasvu strateegiale[9] ja tõelise Euroopa tsiviilõigusruumi loomisele täitmise valdkonnas. Käesoleva ettepaneku üldeesmärgid on muuta nõuete piiriülene sissenõudmine kodanike ja ettevõtjate, eelkõige VKEde jaoks hõlpsamaks ning tõhustada kohtuotsuste täitmist piirüleste vaidlustega seotud tsiviil- ja kaubandusasjades, mille tulemusel vähendatakse piiriülese kaubandusega seotud riske, suurendatakse kauplejate kindlustunnet, parandatakse võlgnike maksekäitumist piiriülestes olukordades ja soodustatakse piiriülest äritegevust.

Ettepanekuga soovitakse täpsemalt:

· võimaldada võlausaldajatel hankida pangakonto arestimise määrusi ühtedel ja samadel tingimustel, olenemata sellest, millises riigis pädev kohus asub;

· võimaldada võlausaldajatel saada teavet võlgnike pangakontode asukoha kohta ja

· vähendada piiriülestes olukordades pangakonto arestimise määruse tegemist ja täitmisele pööramist taotlevate võlausaldajate rahalisi kulusid ning ajakulu.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Käesolevale ettepanekule eelnes ulatuslik konsulteerimine asjast huvitatud üldsuse, liikmesriikide, teiste institutsioonide ja ekspertidega praeguse süsteemi probleemide ja nende võimalike lahenduste üle. 24. oktoobril 2006. aastal võttis komisjon vastu rohelise raamatu kohtuotsuste täitmise tõhustamise kohta Euroopa Liidus: pangakontode arestimine,[10] milles tehti ettepanek luua Euroopa esialgse õiguskaitse kohaldamise määrus pangakontode arestimiseks ning millele saadi kokku 68 vastust. Neid soovitusi edasi arendades võttis komisjon arvesse 2004. aasta veebruaris Heidelbergi Ülikooli professori Burkhard Hessi esitatud võrdleva õigusuuringu tulemusi (mis hõlmas tollast 15 liikmesriiki)[11]. Käesoleva ettepaneku eri võimaluste mõju kohta koguti empiirilisi andmeid 2011. aasta jaanuaris lõppenud täiendava välisuuringuga[12] ja Euroopa Ettevõtete Testpaneeli (EBTP) kaudu algatatud Euroopa ettevõtete uuringuga, mille tulemused avaldati 2010. aasta augustis[13]. 2010. aasta juunis toimus avalik ärakuulamine. Abistamaks komisjoni käesoleva ettepaneku viimistlemisel, loodi erasektori ekspertide rühm, mis kohtus 2011. aasta veebruarist aprillini neli korda. Esialgse ettepaneku eelnõu üle konsulteeriti liikmesriikide ekspertidega 2011. aasta mais toimunud kohtumisel.

Konsulteerimise tulemused näitavad, et nii sidusrühmad kui ka liikmesriigid toetavad tugevalt iseseisva Euroopa pangakontode arestimise menetluse loomist. Algatuse vajaduse vaidlustanud vähesed sidusrühmad väidavad üldiselt, et nende enda siseriiklikud menetlused toimivad hästi. Teised aga tunnistavad, et kuigi nende enda riigi menetluste täiustamiseks ei oleks uut Euroopa menetlust võib-olla vaja, annaks see lisaväärtust „väljaminevatele” taotlustele, mida käsitletakse muudes riikides, millest mõnes kohaldatakse eriti ebatõhusaid pangakontode arestimise määrustega seotud menetlusi. Kui vaadelda kavandatud ettepaneku põhijooni, siis suur enamus sidusrühmadest ja Euroopa Parlament toetavad ideed, et kavandatud Euroopa pangakonto arestimise määrus peaks olema oma olemuselt üksnes ajutine meede. Samuti toetatakse ülekaalukalt ideed, et arestimismäärus tehakse võlgniku eelneva ärakuulamiseta, et säiliks selle „üllatusmoment”. Algatuse kõige vastuolulisemad tahud on seotud võlgniku kaitse küsimustega, nimelt sellega, millise kohtu pädevusse peaks kuuluma arestimismääruse vaidlustamine, ja arestimismääruse piiriülese täitmisele pööramise viisidega.

Komisjon analüüsis kavandatud reformi peamiste aspektidega seotud kulusid ja eeliseid käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangus.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

3.1         Kavandatud meetme kokkuvõte

Kavandatud määrusega kehtestatakse uus ja iseseisev Euroopa pangakontode arestimise menetlus, mis võimaldab võlausaldajal takistada võlgniku varade ülekandmist või väljavõtmist kõigilt Euroopa Liidus asuvatelt pangakontodelt. Kodanikud ja ettevõtjad saavad Euroopa menetlust kasutada alternatiivina siseriikliku õigusega ette nähtud menetlustele. Kavandatud määrus reguleerib Euroopa pangakonto arestimise määruse tegemise menetlust ja selle täitmist panga poolt, kus asub arestitav pangakonto. Euroopa pangakonto arestimise määruse eesmärk on pakkuda üksnes kaitset, st sellega üksnes blokeeritakse võlgniku pangakonto, kuid see ei võimalda võlausaldajale raha välja maksta. Kooskõlas valdava osa liikmesriikide õigustraditsioonidega on Euroopa määrusel in rem (asjaülene) mõju, st see on suunatud konkreetsetele pangakontodele, mitte võlgnikule isiklikult.

Ettepaneku põhijooned on kokkuvõtlikult järgmised:

3.1.1      Reguleerimisala (artiklid 2, 3)

Kavandatud määrust kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjade suhtes. Erandid reguleerimisalast vastavad enamalt jaolt Brüsseli I määruse eranditele. Nagu ka Brüsseli I määruses, ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse maksejõuetus ja sotsiaalkindlustus. Samuti ei kuulu reguleerimisalasse vahekohtumenetlus. Kuigi mõnel juhul võiks olla põhjendatud, et vahekohtu pooled saaksid kasutada Euroopa menetlust, tõstataks vahekohtumenetluse hõlmamine keerukaid küsimusi, mida ei ole ELi õiguses veel käsitletud, nt millistel tingimustel saab vahekohtuotsuse võrdsustada kohtuotsustega, ning nende esmakordne käsitlemine kavandatud õigusaktis ei tundunud olevat kohane.

Vastupidi Brüsseli I määrusele kohaldatakse käesolevat määrust abieluvararežiime, registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi ja pärimist käsitlevate asjade suhtes niipea, kui kõnealuseid valdkondi käsitlevad komisjoni kavandatud õigusaktid on vastu võetud ja neid on kohaldama hakatud.

Õigusakti kohaldatakse ainult piiriülese mõjuga olukordade suhtes. Nimetatud olukordade „negatiivsel” määratlemisel lähtuti kohtu valiku kokkuleppeid käsitleva Haagi konventsiooni artiklist 1.

3.1.2      Arestimismääruse tegemise tingimused ja menetlus

· Kasutatavus (artikkel 5)

Ettepanekuga nähakse ette, et Euroopa menetlust saab kasutada kahte eri liiki juhtumite puhul: enne ja pärast sellise täitedokumendi saamist, mis on täitmisele pööratav pangakonto asukoha liikmesriigis. Praktiliselt tähendab see seda, et võlausaldaja võib taotleda määruse tegemist 1) enne sisulist kohtuistungit või selle ajal või pärast päritoluliikmesriigis sellise täitedokumendi saamist, mis ei ole täitmise liikmesriigis veel täitmisele pööratav ja 2) pärast sellise täitedokumendi saamist, mis on täitmise liikmesriigis täitmisele pööratav. Kuigi komisjon eeldab, et õigusakt on kõige asjakohasem esimest liiki juhtumite puhul, võib sellel olla teist liiki juhtumite puhul lisaväärtus, sest see maksimeerib täitmise tõhusust. Võttes arvesse seda, et kõnealustel juhtudel on võlausaldajal juba täitedokument, ei ole tegemise tingimused nii ranged kui esimest liiki juhtumite puhul.

· Arestimismääruse tegemise pädevus (artiklid 6, 14)

Üldjuhul kuulub Euroopa pangakonto arestimise määruse tegemine selle liikmesriigi kohtute pädevusse, kes on Euroopa õigusaktide või siseriikliku õiguse kohaselt pädev asja sisuliselt arutama. Teise võimalusena võib määruse teha selle liikmesriigi kohus, kus pangakonto asub. Selleks et vältida meelepärase kohtualluvuse valimist, piirdub kavandatud määruse kohaselt arestimismääruse mõju sellisel juhul siiski liikmesriigiga, kus see tehti, ning muudes liikmesriikides seda ei tunnustata ega pöörata täitmisele. Juhul kui võlausaldaja kasuks on juba tehtud täitedokument, võib ta hankida Euroopa pangakonto arestimise määruse kas täitedokumendi teinud kohtult või selle liikmesriigi täitevasutuselt, kus pangakonto asub.

Käesolevas määruses sätestatud kohtualluvust käsitlevad eeskirjad ei takista hagejat kasutamast siseriikliku õigusega ette nähtud kaitsemeetmeid Brüsseli I määruse artikli 31 alusel.

· Arestimismääruse tegemise tingimused (artiklid 7, 12)

Kooskõlas enamikus liikmesriikides kasutatava üldise lähenemisviisiga on kavandatud määrusega ette nähtud, et võlausaldaja peab tõendama, et tal on head väljavaated kohtuasja sisuliseks võitmiseks, st tema nõue on esmapilgul põhjendatud ja valitseb oht, et arestimismäärust tegemata nurjub hilisema kohtuotsuse täitmine, sest võlgnik võib oma vara kõrvaldada või ära raisata. Lisaks võib kohus nõuda, et võlausaldaja esitaks tagatise, et tagada võlgniku kantud kahjude hüvitamine juhul, kui määrus hiljem põhjendamatuna tühistatakse, nt seetõttu, et võlausaldaja sisuline nõue ei olnud põhjendatud.

· Menetluse aspektid (artiklid 10, 11, 44)

Euroopa pangakonto arestimise määrus tehakse ex parte menetluse teel, st võlgniku eelneva ärakuulamiseta. See võimaldab säilitada meetme „üllatusmomendi”. Olukorras, kus „üllatusmoment” ei ole vajalik, nt seetõttu, et pangakonto on hetkel panditud teisele võlausaldajale, võib hageja siiski taotleda inter partes menetlust. Kuna kiirus on esialgse õiguskaitse kohaldamise otsuse menetluses ülioluline, lubab käesolev määrus suulisi ütlusi võtta üksnes erandolukorras. Kohtul on õigus võtta tõendina vastu tunnistajate või ekspertide kirjalikke avaldusi. Määruses sätestatakse ka Euroopa arestimismääruse tegemise ja täitmise konkreetsed tähtajad. Kui kohus või täitevasutus ei suuda erandjuhul kõnealustest tähtaegadest kinni pidada, peab ta täiendava viivituse vajadust põhjendama.

· Teabe hankimine võlgniku pangakonto(de) kohta (artikkel 17)

Võttes arvesse raskusi, mis võivad võlausaldajal võlgniku pangakonto(de) kohta teabe hankimisel tekkida, peavad liikmesriigid vastavalt kavandatud määrusele ette nägema kõnealust ülesannet hõlbustava mehhanismi. Määruse kohaselt võivad liikmesriigid valida kahe eri mehhanismi vahel: liikmesriik võib ette näha avaldamiskorralduse, mis kohustab kõiki tema territooriumil asuvaid pankasid avaldama teabe selle kohta, kas võlgnikul on asjaomases pangas konto. Teise võimalusena võib ta anda täitevasutusele juurdepääsu teabele, mis on riigiasutuste käsutuses asjaomastes registrites või muul moel. Viimast mehhanismi on mainitud ka ülalpidamiskohustust käsitleva määruse artiklis 61. Andmekaitse kaalutlustel tuleb isikuandmete vahetamisel kõnealuse sätte alusel piirduda teabega, mis on arestimismääruse täitmisele pööramiseks ja täitmiseks vajalik.

3.1.3      Arestimismääruse täitmisele pööratavus ja täitmine

· Välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnistamise menetluse kaotamine (artikkel 23)

Kooskõlas kehtivate Euroopa menetlustega[14] tunnustatakse ja täidetakse ühes liikmesriigis kavandatud menetluse alusel tehtud pangakonto arestimise määrust teises liikmesriigis automaatselt, ilma et selleks oleks vaja erimenetlust.

· Määruse pankadele ja kostjale kättetoimetamine (artiklid 24, 25)

Kavandatud määruse peamiseks uudsuseks on uue menetlusega tehtava Euroopa arestimismääruse tegelikku täitmist käsitlevad sätted. In rem mõjuga pangakonto arestimise määrus pööratakse täitmisele, toimetades selle kätte pangale või pankadele, kus asuvad asjaomased arestitavad pangakontod, ning pangad on kohustatud arestimismääruse täitma. Kavandatud määruse sätetes, mis käsitlevad pangale kättetoimetamist, eristatakse kahte olukorda. Kui kohus asub pangaga samas liikmesriigis, reguleerib kättetoimetamist siseriiklik õigus. Kui arestimismäärus tuleb kätte toimetada muus liikmesriigis, tuleb seda teha kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1393/2007, kusjuures kättetoimetamise viisi on oluliselt muudetud: kättetoimetatavad dokumendid edastab päritoluliikmesriigi kohus või hageja otse täitmise liikmesriigi pädevale asutusele, kes omakorda toimetab need kätte pangale või kostjale. Sellel kättetoimetamisviisil on muude kättetoimetamisviisidega või eri viiside vahel valimise vabadusega võrreldes oluline eelis, sest sellesse on kaasatud täitmise liikmesriigi pädevad asutused. See tagab mitte üksnes selle, et pangad saavad arestimismääruse kätte neile tuttava kanali kaudu, vaid võimaldab ka pädeval asutusel võtta ametlikult arvesse summasid, mis arestimisele ei kuulu, kui see on siseriikliku õiguse kohaselt võimalik.

Võlgnikku tuleb teavitada kohe pärast meetme jõustumist, et võimaldada tal enda kaitseks valmistuda. Kavandatud määrus tagab, et kättetoimetamine toimub võimalikult kiiresti pärast arestimismääruse täitmist.

· Pangapoolne täitmine ja kinnitus (artiklid 26, 27)

Pank on kohustatud arestimismääruse viivitamata täitma, blokeerides arestimismääruses nimetatud summale vastava summa. Erisätetes võetakse arvesse olukorda, kus pangakontol on finantsinstrumendid või pangakonto vääring erineb arestimismääruses kasutatud vääringust. Pank peab kaheksa päeva jooksul väljastama kinnituse selle kohta, kas arestimismäärusega on arestitud piisavalt vahendeid. Võlgniku isikuandmete nõuetekohase kaitse tagamiseks ei tohi kontojääki avaldada, kui see võimaldab arestimismäärust täielikult täita.

· Mitme konto, ühiskonto ja volituse alusel kasutatava konto arestimine (artiklid 28, 29)

Mitme konto arestimiseks tehtud määruse puhul piirab kavandatud määrus ülemäärase summa arestimise võimalust võlausaldaja poolt, kohustades võlausaldajat laskma vabaks kõik tema nõude summat ületavad summad niipea, kui talle on sellest teatatud. Võttes arvesse ühiskonto või volituse alusel kasutatava konto (usalduskonto) arestimise tingimusi käsitlevate siseriiklike õigusaktide suurt erinevust, tuleb kavandatud määruse kohaselt see küsimus lahendada kohaldatava siseriikliku õiguse alusel.

· Arestimisele mittekuuluvad summad (artikkel 32)

Siseriiklik õigus, mis käsitleb summasid, mis ei kuulu arestimisele, et tagada võlgnikule ja tema perele elatis või võimaldada ettevõtjal jätkata tavapärast äritegevust, on ELis väga erinev. Siinjuures on oluline eelkõige see, kas summad ei kuulu arestimisele ametlikult või üksnes võlgniku taotlusel. Kavandatud määrus võimaldab liikmesriikidel säilitada oma siseriikliku süsteemi.

· Konkureerivate võlausaldajate järjestamine (artikkel 33)

Siseriiklik õigus, mis käsitleb esialgse õiguskaitse kohaldamise meetmete mõju võlausaldajate järjestusele, on ELis samuti erinev. See küsimus on väga keeruline ja olemuselt seotud täitemenetlust ja maksejõuetusmenetlust käsitleva siseriikliku õigusega. Neid erinevusi arvesse võttes on kavandatud määruses sätestatud, et Euroopa arestimismäärus pannakse järjestuses samale kohale kui siseriikliku õiguse kohased samaväärsed meetmed.

3.1.4      Euroopa pangakonto arestimise määruse vastu kasutatavad õiguskaitsevahendid (artiklid 34, 35, 36)

Kavandatud määrus annab võlgnikule õiguse vaidlustada arestimismäärus nii sisulistel kui ka menetluslikel põhjustel. Seoses küsimusega, milline kohus peaks olema pädev otsustama võlgniku läbivaatamistaotluse üle, järgitakse kavandatud määruses läbivaadatud Brüsseli I määruses kasutatud lähenemisviisi. Kostja peab põhimõtteliselt vaidlustama arestimismääruse kohtus, kes selle tegi (määruse teinud kohus). Sellise lähenemisviisiga tagatakse, et põhimõtteliselt teeb arestimismääruse ja selle läbivaatamise kohta otsuse üks ja sama kohus. Erandina peab täitemenetluse teatud tahkude, eelkõige arestimisele mittekuuluvate summade vaidlustamine toimuma täitmise liikmesriigi kohtule, sest menetluse eest vastutab kõnealune liikmesriik. Selleks et muuta arestimismääruse muus liikmesriigis läbivaatamise taotlemine võlgniku jaoks hõlpsamaks, on määruses sätestatud standardvormid, mis on kättesaadavad kõikides Euroopa Liidu keeltes, vähendades sellega tõlkimiskulusid. Teatavat liiki võlgnike suhtes, keda üldiselt peetakse vaidluse „nõrgemaks pooleks” – tarbijad, töötajad ja kindlustatud isikud – kohaldatakse teistsuguseid kohtualluvuse eeskirju. Seda liiki võlgnikud võivad arestimismääruse vaidlustada oma elukohaliikmesriigi kohtus. See eeskiri tagab, et nõrgem pool saab Euroopa arestimismääruse alati vaidlustada oma koduriigi õigusruumis, tugevdades seega Brüsseli I määruses sisalduvaid sellistel juhtudel kohaldatavaid kohtualluvust käsitlevaid kaitse-eeskirju.

3.1.5      Muud sätted

· Õiguslik esindamine (artikkel 41)

Kooskõlas enamiku liimesriikide õigusliku olukorraga ja menetluskulude vähendamise eesmärgil on kavandatud määruses sätestatud, et õiguslik esindamine ei ole Euroopa pangakonto arestimise määruse saamise menetluses kohustuslik. See võimaldab võlausaldajal taotleda Euroopa arestimismäärust, ilma et ta peaks advokaati üldse kasutama või ilma et ta peaks kasutama advokaati, kellel on luba tegutseda kohtu asukoha liikmesriigis. Siseriiklikus õiguses võidakse siiski nõuda, et juhul kui võlgnik arestimismääruse vaidlustab, peavad pooli esindama advokaadid. Hõlbustamaks võlausaldajal Euroopa arestimismääruse taotlemist, sisaldab kavandatud määrus taotluse standardvormi ja asjakohaseid suuniseid selle täitmiseks. Vorm on kättesaadav kõikides Euroopa Liidu keeltes, vähendades tõlkimisvajadust vaid mõne vaba tekstiga kohani.

· Kulud (artiklid 30, 31, 43)

Kulusid käsitletakse mitmes kavandatud määruse sättes: pangad võivad Euroopa pangakonto arestimise määruse täitmise eest tasu võtta üksnes siis, kui neil on õigus seda teha siseriikliku õiguse kohaste samaväärsete meetmete rakendamisel. Läbipaistvuse suurendamiseks peavad asjaomased liikmesriigid kindlaks määrama ühtse kindlaksmääratud tasu, mida kohaldatakse nende territooriumil. Ühtne kindlaksmääratud tasu tuleb kindlaks määrata ka pädeva asutuse, näiteks täituri poole pöördumise eest. Artikkel 43 kohustab vaidluse kaotanud poolt kandma Euroopa pankakontode arestimise menetluse kulud. Kuigi liikmesriigid võivad sätestada Euroopa pankakontode arestimise menetlusega seotud kohtukulud, ei tohi need olla suuremad siseriikliku õiguse kohase samaväärse meetme saamise kuludest, ebaproportsionaalsed võrreldes nõude summaga ega nii suured, et see heidutaks menetluse kasutajaid.

3.2         Õiguslik alus

Käesolev ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõikel 2, mis annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule eelkõige siis, kui see on vajalik siseturu nõuetekohaseks toimimiseks, õiguse võtta vastu meetmeid, mille eesmärk on tagada muu hulgas kohtuotsuste vastastikune tunnustamine ja täitmine liikmesriikide vahel (punkt a), õiguskaitse tõhus kättesaadavus (punkt e), ja tsiviilkohtumenetluse nõuetekohast toimimist takistavate tegurite kõrvaldamine, vajaduse korral edendades liikmesriikides kohaldatavate tsiviilkohtumenetlusnormide kokkusobivust (punkt f).

Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotis ei ole Taani suhtes kohaldatav aluslepingutele lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli kohaselt. See ei ole kohaldatav ka Ühendkuningriigi ja Iirimaa suhtes, välja arvatud juhul, kui need kaks riiki peaksid vastavalt asjakohastele eeskirjadele, mis on sätestatud nende seisukohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel põhineva ala suhtes käsitlevas protokollis, otsustama teistmoodi.

3.3         Subsidiaarsus ja proportsionaalsus

Käesolev ettepanek vastab subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele.

Subsidiaarsuse põhimõttele vastavus seisneb selles, et eespool kirjeldatud probleemid on selgelt piiriülese mõõtmega ja liikmesriigid üksi ei suuda neid nõuetekohaselt lahendada. Kuigi see on teoreetiliselt võimalik, on väga ebatõenäoline, et liikmesriigid võtavad kooskõlastatud meetmeid, et viia oma õigusaktid pangakontode arestimise kohta kooskõlla, mis muudaks ELi meetme tarbetuks. Üheski rahvusvahelises lepingus ega rahvusvaheliste organisatsioonide koostatud tüüpseaduses ei ole täitmise küsimust kunagi käsitletud ja ei ole ühtki märki sellest, et lähemas tulevikus saaks teoks mõni rahvusvaheline algatus. Isegi kui see oleks nii, on ELis kehtivate täitesüsteemide erinevuse tõttu väga ebatõenäoline, et liikmesriigid jõuavad mõistliku aja jooksul kokkuleppele ühises lähenemisviisis, võttes eelkõige arvesse seda, et kõik kokkulepped, mis sõlmitakse väljaspool Euroopa seadusandlikku protsessi, nõuavad ühehäälset otsust.

Käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangu kohaselt kaaluvad ettepaneku põhiosade eelised üles nende kulud ja kavandatud meetmed on seega proportsionaalsed.

3.4         Mõju põhiõigustele

Nagu käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangus on üksikasjalikult selgitatud ja kooskõlas Euroopa Liidu strateegiaga Euroopa Liidu põhiõiguste harta rakendamiseks,[15] vastavad kõik ettepaneku osad põhiõiguste hartas sätestatud õigustele. Luues kiire ja madalate kuludega Euroopa menetluse pangakontode arestimiseks, suurendab ettepanek võlausaldaja võimalusi kasutada oma õigust oma nõuete tõhusale täitmisele, mis moodustab osa harta artikli 47 lõikes 1 sätestatud õigusest tõhusale õiguskaitsevahendile. Samal ajal tagab ettepanek võlgniku õiguste kaitse täielikus kooskõlas õigusega õiglasele kohtulikule arutamisele (harta artikli 47 lõige 2) ning inimväärikuse ja perekonnaelu austamisele (vastavalt harta artikkel 1 ja artikkel 7). Võlgniku õiguste kaitse tagatakse eelkõige järgmiste ettepaneku osadega:

· nõue teavitada võlgnikku viivitamata pärast arestimismääruse täitmist koos kõikide dokumentidega, mis võlausaldaja on kohtule esitanud;

· võlgniku võimalus vaidlustada arestimismäärus, taotledes selle läbivaatamist arestimismääruse teinud kohtus, täitmise üle otsustavas kohtus või juhul kui võlgnik on tarbija, töötaja või kindlustatud isik, tema elukohariigi kohtus;

· asjaolu, et võlgnikule ja tema perekonnale elatise tagamiseks vajalikud summad ei kuulu arestimisele.

2011/0204 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse Euroopa pangakonto arestimise määrus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 81 lõike 2 punkte a, e ja f,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust [16],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt,

olles konsulteerinud Euroopa andmekaitseinspektoriga

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks säilitada ja arendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, kus tagatakse isikute vaba liikumine. Sellise ala järkjärguliseks loomiseks peaks Euroopa Liit muu hulgas vastu võtma meetmed piiriülese toimega tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas, eelkõige juhul kui see on vajalik siseturu nõuetekohaseks toimimiseks.

(2) Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artikli 81 lõikega 2 peab nende meetmete eesmärk olema tagada muu hulgas kohtuotsuste vastastikune tunnustamine ja täitmine liikmesriikide vahel, õiguskaitse tõhus kättesaadavus ja tsiviilkohtumenetluse nõuetekohast toimimist takistavate tegurite kõrvaldamine liikmesriikides kohaldatavate tsiviilkohtumenetlusnormide kokkusobivuse edendamise teel. 15. ja 16. oktoobril 1999. aastal Tamperes kogunenud Euroopa Ülemkogu kinnitas, et kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõte on tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö nurgakivi, ja märkis, et seda tuleks muu hulgas kohaldada kaitsemeetmete suhtes, mis võimaldavad pädevatel asutustel arestida kergesti teisaldatavat vara.

(3) Komisjoni ja nõukogu ühise tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamise meetmete programmiga, mis võeti vastu 30. novembril 2000,[17] nähakse ette Euroopa tasandi kaitsemeetmete loomine ja pankasid käsitlevate arestimismeetmete täiustamine, nt Euroopa pangakontode arestimise süsteemi loomise kaudu.

(4) Komisjon võttis 24. oktoobril 2006 vastu rohelise raamatu kohtuotsuste täitmise tõhustamise kohta Euroopa Liidus: pangakontode arestimine[18]. Rohelise raamatuga algatati konsulteerimine ühtse Euroopa pangakontode arestimise menetluse vajaduse ja võimalike tunnuste üle.

(5) 2009. aasta detsembris vastu võetud Stockholmi programmis,[19] milles sätestatakse õiguse, vabaduse ja turvalisusega seotud prioriteedid aastateks 2010–2014, kutsuti komisjoni üles esitama asjakohaseid ettepanekuid pangakontode ja võlgniku varade suhtes tehtud kohtuotsuste täitmise tõhususe parandamiseks Euroopa Liidus.

(6) Võlausaldajal peab olema võimalik taotleda kaitsemäärust, et vältida vahendite väljavõtmist ja ülekandmist võlgniku Euroopa Liidus asuvatelt pangakontodelt, kui valitseb oht, et võlgnik võib oma vara ära raisata, mistõttu muutuks sisulise kohtuotsuse hilisem täitmine võimatuks või oluliselt keerukamaks.

(7) Siseriiklikud kaitsemeetmete, nagu pangakonto arestimise määruse saamise menetlused on kehtestatud kõikides liikmesriikides, kuid määruse tegemise tingimused ja selle täitmise tõhusus on väga erinevad. Lisaks on juurdepääs siseriiklikele kaitsemeetmetele piiriülese toimega juhtumite puhul tülikas, aeganõudev ja kulukas, eelkõige siis, kui võlausaldaja soovib arestida mitut pangakontot, mis asuvad eri liikmesriikides. Euroopa menetlus, mis võimaldab võlausaldajal arestida piiriülese toimega juhtumi puhul võlgniku pangakontod lihtsalt, kiiresti ja odavalt, peaks kõrvaldama praeguse olukorra puudused.

(8) Käesoleva määrusega kehtestatav menetlus peaks olema hageja õiguste tagamise mittekohustuslik vahend, mida saab kasutada olemasolevate siseriikliku õiguse kohaste kaitsemeetmete saamise menetluste alternatiivina.

(9) Käesoleva määruse reguleerimisalasse peaksid kuuluma kõik tsiviil- ja kaubandusasjad, välja arvatud teatavad täpselt määratletud asjad. Nimelt ei peaks käesolevat määrust kohaldama vahekohtu- ja maksejõuetusmenetluste suhtes.

(10) Hagejal, kes soovib tagada hilisema sisulise kohtuotsuse täitmise, peaks olema võimalus kasutada kõnealust menetlust enne sisulise kohtumenetluse algatamist ja mis tahes menetlusetapis. Seda peaks saama kasutada ka hageja, kelle kasuks on juba tehtud sisuline kohtuotsus või muu täitedokument. Viimasel juhul võib menetlusel olla lisaväärtus, kui täitedokumendi täitmine võtab aega või kui võlausaldaja soovib kindlaks teha, millises liikmesriigis on võlgnikul piisavalt vahendeid, et õigustada täitemenetluse algatamist.

(11) Kohtu ja kaitsemeetme vahelise tugeva seose tagamiseks peaks arestimismääruse tegemine kuuluma selle kohtu pädevusse, kes on pädev asja sisuliselt arutama. Lisaks peaks hagejal olema võimalus taotleda pangakonto arestimise määrust asjaomase pangakonto asukohariigis. Sellisel juhul peaks arestimismääruse mõju siiski piirduma selle liikmesriigi territooriumiga, kus arestimismäärus tehti.

(12) Pangakonto arestimise määruse tegemise tingimused peaksid tagama sobiva tasakaalu võlausaldaja huvide (saada vajaduse korral arestimismäärus) ja võlgniku huvide (vältida arestimismääruse kuritarvitamist) vahel. Järelikult peab kohus olema enne pangakonto asukoha liikmesriigis täitmisele pööratava kohtuotsuse tegemist kindel, et võlausaldaja nõue võlgniku vastu näib olevat igati põhjendatud ja et ilma arestimismääruseta võib tulevase kohtuotsuse hilisem täitmine nurjuda või osutuda oluliselt keerukamaks.

(13) Pangakonto arestimise määruse üllatusmomendi tagamiseks ei tohiks võlgnikku taotlusest teavitada, teda enne arestimismääruse tegemist ära kuulata ega teda arestimismäärusest enne selle pangapoolset täitmist teavitada. Võlgnikul peaks siiski olema võimalus arestimismäärus viivitamata pärast selle täitmist vaidlustada.

(14) Kumbki pool ei peaks olema kohustatud kasutama käesoleva määruse kohases menetluses oma esindajana advokaati või juristi.

(15) Käesoleva määrusega tuleb ette näha piisavad kaitsemeetmed arestimismääruse kuritarvitamise vältimiseks. Kohtul peaks eelkõige olema võimalus nõuda võlausaldajalt tagatist põhjendamatu arestimismääruse tõttu võlgnikule tekitatud kahjude hüvitamiseks, välja arvatud juhul, kui võlausaldaja kasuks on juba tehtud kohtuotsus, mis on täitmise liikmesriigis täitmisele pööratav. Võlausaldaja poolt võlgnikule selliste kahjude hüvitamise tingimusi peaks reguleerima siseriiklik õigus. Kui liikmesriigi õigusega ei ole hageja seadusjärgset vastutust ette nähtud, ei tohiks käesoleva määrusega välistada samaväärse mõjuga meetmete, näiteks hageja kohustus nõustuda võimalike kahjude hüvitamisega, kasutamist.

(16) Võttes arvesse seda, et praegu on võlausaldajatel tegelikult raske piiriülese juhtumi puhul võlgniku kohta avalikest ja eraõiguslikest allikatest teavet hankida, tuleks määruses kehtestada mehhanism, mis võimaldab täitmise liikmesriigi pädeval asutusel hankida teavet võlgniku pangakontode kohta, kas kohustades pankasid avaldama teabe võlgniku pangakontode asukoha kohta kõnealuses liikmesriigis või andes juurdepääsu teabele, mis on ameti- või haldusasutuste käsutuses registrites või muul moel.

(17) Pangakonto arestimismääruse kiire täitmise tagamiseks tuleks käesolevas määruses sätestada, et arestimismäärus edastatakse selle teinud kohtult pangale määruses (EÜ) nr 1393/2007 (kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta)[20] sätestatud otse kättetoimetamise teel. Samuti tuleks käesolevas määruses sätestada asjakohased eeskirjad arestimismääruse täitmiseks panga poolt ja kohustada panka teatama, kas võlgniku vahendid on arestimismäärusega edukalt arestitud.

(18) Pangakonto arestimise määruse tegemise menetluses tuleks tagada võlgniku õigus õiglasele kohtulikule arutamisele. Eelkõige tähendab see, et arestimismäärus ja kõik hageja esitatud dokumendid toimetatakse kostjale kätte kohe pärast arestimismääruse täitmist ja kostja saab taotleda arestimismääruse läbivaatamist. Läbivaatamine peaks kuuluma arestimismääruse teinud kohtu pädevusse, välja arvatud juhul, kui vaidlustatakse täitmisega seotud asjaolud. Kui aga kostja on tarbija, töötaja või kindlustatud isik, peaks tal olema võimalus taotleda arestimismääruse läbivaatamist oma elukohaliikmesriigi kohtus. Samuti peaks võlgnikul olema õigus pangakontol asuvate vahendite vabastamiseks, kui ta esitab muu tagatise.

(19) Selleks et tagada pangakonto arestimise määruse kiire ja viivitamatu tegemine ja täitmine, tuleks käesolevas määruses sätestada maksimaalsed tähtajad, mille jooksul tuleb menetluse eri etapid lõpetada. Lisaks tuleks käesoleva määrusega kohustada liikmesriike käsitama Euroopa pankakontode arestimise menetlust sama kiire menetlusena kui siseriikliku õigusega ette nähtud samaväärse meetme saamise menetlust. See tähendab eelkõige seda, et kui siseriiklikus õiguses sätestatud siseriikliku meetme kehtestamise tähtajad on lühemad kui käesolevas määruses sätestatud tähtajad, tuleks ka Euroopa menetluse suhtes kohaldada lühemaid tähtaegu. Käesolevas määruses sätestatud ajavahemike ja tähtaegade arvutamisel tuleks kohaldada nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrust (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad[21].

(20) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Määruse eesmärk on eelkõige tagada inimväärikuse täielik austamine ja toetada artiklite 7, 8, 17 ja 47 kohaldamist, mis käsitlevad vastavalt era- ja perekonnaelu austamist, isikuandmete kaitset, õigust omandile ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele.

(21) Käesoleva määruse raames toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta[22].

(22) Tehnika arengu arvessevõtmiseks tuleks komisjonile anda volitus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte käesoleva määruse lisade muutmiseks. On eriti tähtis, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(23) Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt [on Ühendkuningriik ja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel] / [ja ilma et see piiraks nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Ühendkuningriik ja Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ja see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav].

(24) Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. peatükk Sisu, reguleerimisala ja mõisted

Artikkel 1 Sisu

1.           Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa kaitsemeetme võtmise menetlus, mis võimaldab võlausaldajal saada Euroopa pangakonto arestimise määruse (edaspidi „Euroopa arestimismäärus”), millega välditakse vahendite väljavõtmist ja ülekandmist võlgniku Euroopa Liidus asuvalt pangakontolt.

2.           Võlausaldaja saab kasutada Euroopa arestimismäärust liikmesriikides kehtivate kaitsemeetmete alternatiivina.

Artikkel 2 Reguleerimisala

1.           Käesolevat määrust kohaldatakse rahaliste nõuete suhtes artiklis 3 määratletud piiriülese toimega tsiviil- ja kaubandusasjades igat liiki kohtutes. Määrust ei kohaldata eelkõige maksu-, tolli- ja haldusasjade suhtes.

2.           Käesolevat määrust ei kohaldata

a)      pankrotimenetluste, maksejõuetute äriühingute või teiste juriidiliste isikute likvideerimismenetluste, kohtumenetluste, kompromissi tegemise ja muude analoogiliste menetluste suhtes;

b)      sotsiaalkindlustuse suhtes;

c)      vahekohtumenetluste suhtes.

3.           Käesolevat määrust ei kohaldata pangakontode suhtes, mis ei kuulu arestimisele pangakonto asukoha liikmesriigi õiguse kohaselt, mis käsitleb puutumatust täitemeetmete suhtes, ega väärtpaberiarveldussüsteemide suhtes, mille liikmesriigid on määranud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ[23] artikliga 10.

4.           Käesolevat määrust kohaldatakse abieluvararežiime, registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi ja pärimist käsitlevate asjade suhtes, kui nendes asjades on kohaldatavad kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist käsitlevad Euroopa Liidu õigusaktid.

Artikkel 3 Piiriülese toimega asjad

Käesolevas määruses ei käsitata asja piiriülese toimega asjana üksnes juhul, kui kohus, kelle poole on pöördutud Euroopa arestimismääruse taotlusega, ja kõik määrusega arestitavad pangakontod asuvad ning pooled asuvad või elavad samas liikmesriigis.

Artikkel 4 Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.           „pangakonto” – pangas kostja või kostjat esindava kolmanda isiku nimel avatud pangakonto, millel hoitakse raha või finantsinstrumente;

2.           „pank” – ettevõtja, kes tegeleb hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmisega üldsuselt ning oma arvel laenu andmisega;

3.           „finantsinstrument” – finantsinstrument Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ[24] artikli 4 lõike 1 punkti 17 tähenduses;

4.           „raha” – raha, mis on kontole krediteeritud mis tahes vääringus, või samalaadsed rahalised nõuded, näiteks rahaturu hoiused;

5.           „vahendid” – raha ja finantsinstrumendid;

6.           „pangakonto asukoha liikmesriik”:

a)      pangakonto puhul, kus hoitakse raha, rahvusvahelises pangakontonumbris (IBAN) märgitud liikmesriik;

b)      pangakonto puhul, kus hoitakse finantsinstrumente, selle panga, kus asub pangakonto, peamise asukoha liikmesriik, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 593/2008[25] artiklis 19;

7.           „nõue” – olemasolev nõue konkreetse või kindlaksmääratava rahasumma tasumiseks;

8.           „kohtuotsus” – liikmesriigi kohtu või erikohtu otsus, olenemata sellest, kuidas seda kohtuotsust nimetatakse, sealhulgas kohtuametniku otsus kulude kindlaksmääramise kohta;

9.           „kohus” – liikmesriigi määratud kohus või mõni muu ametiasutus, kelle pädevusse käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvad küsimused kuuluvad;

10.         „kohtulahend” – lahend, mille kohus on heaks kiitnud või milles on sõlmitud kokkulepe kohtus menetluse käigus;

11.         „ametlik juriidiline dokument” – dokument, mis on päritoluliikmesriigis ametlikult koostatud või ametliku juriidilise dokumendina registreeritud ning mille ehtsus:

a)      lähtub dokumendi allkirjast ja sisust ning

b)      on kindlaks tehtud ametiasutuse või muu selleks volitatud asutuse poolt;

12.         „päritoluliikmesriik” – liikmesriik, kus on tehtud Euroopa arestimismäärus;

13.         „täitmise liikmesriik” – liikmesriik, kus asub arestitav pangakonto;

14.         „pädev asutus” – täitmise liikmesriigi määratud ametiasutus, kelle pädevusse kuulub vajaliku teabe hankimine kostja pangakonto kohta vastavalt artiklile 17, Euroopa arestimismääruse kättetoimetamine vastavalt artiklitele 24–28 ja arestimisele mittekuuluvate summade kindlaksmääramine vastavalt artiklile 32;

15.         „alaline elu- või asukoht” – kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001[26] artiklitega 59 ja 60 kindlaks tehtud alaline elu- või asukoht.

2. peatükk Euroopa arestimismääruse saamise menetlus

Artikkel 5 Kasutatavus

1.           1. jagu kohaldatakse olukorras, kus

a)      hageja taotleb Euroopa arestimismäärust enne kostja vastu sisulise kohtumenetluse algatamist või kõnealuse menetluse mis tahes etapis;

b)      hageja kasuks on tehtud kohtuotsus, kohtulahend või ametlik juriidiline dokument, mis on täitmisele pööratav päritoluliikmesriigis, kuid ei ole täitmise liikmesriigis veel täitmisele pööratavaks kuulutatud, kui sellist täitmisele pööratavaks kuulutamist nõutakse.

2.           2. jagu kohaldatakse olukorras, kus hageja taotleb Euroopa arestimismäärust pärast seda, kui tema kasuks ja kostja kahjuks on tehtud kohtuotsus, kohtulahend või ametlik juriidiline dokument, mis on seadusest tulenevalt täitmise liikmesriigis täitmisele pööratav või on seal täitmisele pööratavaks kuulutatud.

1. jagu Euroopa arestimismääruse tegemine enne täitedokumendi saamist

Artikkel 6 Kohtualluvus

1.           Euroopa arestimismääruse teeb kohus.

2.           Euroopa arestimismääruse tegemine kuulub selle liikmesriigi kohtu pädevusse, kus tuleb kohtualluvuse suhtes kohaldatavate eeskirjade kohaselt algatada sisuline kohtumenetlus. Kui asja sisuliseks arutamiseks on pädevad mitu kohut, on pädev selle liikmesriigi kohus, kus hageja on algatanud või kavatseb algatada sisulise kohtumenetluse.

3.           Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, on pangakonto asukoha liikmesriigi kohtud pädevad tegema Euroopa arestimismäärusi, mis kuuluvad täitmisele kõnealuses liikmesriigis.

Artikkel 7 Euroopa arestimismääruse tegemise tingimused

1.           Euroopa arestimismäärus tehakse selles nimetatud summa või selle osa kohta, kui hageja esitab tõenditega põhjendatult kinnitatud asjaomased faktid, mille põhjal kohus saaks veenduda, et täidetud on mõlemad järgmised tingimused:

a)      tema nõue kostja vastu näib olevat igati põhjendatud;

b)      arestimismääruseta oleks kostja suhtes juba tehtud või tulevikus tehtava täitedokumendi täitmine tõenäoliselt takistatud või oluliselt keerukam, muuhulgas seetõttu, et valitseb tegelik oht, et kostja võib arestitaval pangakontol või pangakontodel olevad varad kõrvaldada, mujale viia või peita.

2.           Kui hageja kasuks ja kostja kahjuks on juba tehtud rahasumma maksmist käsitlev kohtuotsus, kohtulahend või ametlik juriidiline dokument, mis on päritoluliikmesriigis täitmisele pööratav ja mida tuleb Euroopa Liidu kohaldatava õiguse kohaselt täitmise liikmesriigis tunnustada, peetakse lõike 1 punktis a sätestatud tingimust täidetuks.

Artikkel 8 Euroopa arestimismääruse taotlemine

1.           Euroopa arestimismääruse taotlemiseks kasutatakse I lisas esitatud vormi.

2.           Taotlusvorm sisaldab kõiki järgmisi andmeid:

a)      hageja ja vajaduse korral tema esindajate nimi ja aadress ning kohtu nimi ja aadress, kellele taotlus esitatakse;

b)      kostja ning vajaduse korral tema esindaja nimi ja aadress;

c)      teave pangakonto(de) kohta kooskõlas artikliga 16, välja arvatud juhul, kui vastavalt artiklile 17 on esitatud pangakonto kohta teabe hankimise taotlus;

d)      nõude summa ja intressi summa ning tasude summa ulatuses, milles kõnealused tasud on arestitavad vastavalt artiklile 18;

e)      kõikide nõude ja vajaduse korral intressinõude aluseks olevate oluliste asjaolude kirjeldus;

f)       kõikide arestimismääruse tegemist põhjendavate oluliste asjaolude kirjeldus, nagu on nõutud artikli 7 lõike 1 punktis b;

g)      kõikide nende oluliste faktide kirjeldus, mis toetavad selle kohtu pädevust, kelle poole pöörduti;

h)      loetelu tõenditest, mille hageja on esitanud või soovib esitada;

i)       juhul kui on kohaldatav artikli 7 lõige 2, kohtuotsuse, kohtulahendi või ametliku juriidilise dokumendi koopia, mis vastab selle ehtsuse tuvastamiseks vajalikele tingimustele;

j)       vastavalt artiklile 19 teave selle kohta, kas hageja on pöördunud Euroopa arestimismääruse või siseriikliku õigusega ette nähtud muu samaväärse mõjuga määruse taotlusega muude kohtute poole.

3.           Taotlusele lisatakse kõik asjaomased tõendavad dokumendid.

4.           Taotluse võib esitada mis tahes sidevahendite kaudu, sh elektrooniliselt.

Artikkel 9 Taotluse läbivaatamine

1.           Euroopa arestimismääruse taotluse saanud kohus kontrollib, kas artiklites 2, 6, 7 ja 8 sätestatud nõudmised on täidetud.

2.           Kui artiklis 8 sätestatud nõudmised ei ole täidetud, annab kohus hagejale võimaluse taotlust täiendada või parandada, välja arvatud juhul, kui nõue on selgelt põhjendamatu või taotlus vastuvõetamatu.

Artikkel 10 Ex parte menetlus

Enne Euroopa arestimismääruse tegemist kostjat taotlusest ei teavitata ja ära ei kuulata, välja arvatud juhul, kui hageja nõuab teisiti.

Artikkel 11 Tõendid

1.           Kui pädev kohus leiab, et ta ei saa täiendavate tõenditeta Euroopa arestimismäärust teha, võib ta selliste tõenditena vastu võtta tunnistajate või ekspertide kirjalikke avaldusi.

2.           Kohus võtab suulisi ütlusi vastu üksnes siis, kui ta peab seda vajalikuks. Kui hageja, tunnistaja või eksperdi alaline elukoht ei ole pädeva kohtu asukohas, võtab kohus ütlused vastu videokonverentsi või muude sidetehnoloogia vahendite abil, kui sellised tehnilised vahendid on kättesaadavad.

Artikkel 12 Hageja esitatav tagatis

Kohus võib enne Euroopa arestimismääruse tegemist nõuda, et hageja esitaks tagatisdeposiidi või samaväärse garantii, et tagada kostja võimalike kahjude hüvitamine ulatuses, milles hageja on siseriikliku õiguse kohaselt kohustatud sellise kahju hüvitama.

Artikkel 13 Sisulise menetluse algatamine

Kui Euroopa arestimismääruse taotlus esitatakse enne sisulise menetluse algatamist, algatab hageja kõnealuse menetluse 30 päeva jooksul pärast arestimismääruse tegemise kuupäeva või arestimismääruse teinud kohtu kehtestatud mis tahes lühema ajavahemiku jooksul, vastasel juhul muutub arestimismäärus tühistatavaks kooskõlas artikli 34 lõike 1 punktiga b või artikli 35 lõikega 2.

2. jagu Euroopa arestimismääruse tegemine pärast täitedokumendi saamist

Artikkel 14 Euroopa arestimismääruse tegemise pädevus

1.           Artikli 5 lõikes 2 nimetatud juhtudel, kui hageja kasuks on juba tehtud kohtuotsus või kohtulahend, võib ta taotleda kohtuotsuse või kohtulahendi teinud kohtult ka Euroopa arestimismäärust.

2.           Kui hageja on saanud ametliku juriidilise dokumendi, võib ta taotleda pädevalt asutuselt, mis asub ametliku juriidilise dokumendi koostamise liikmesriigis ja mille iga liikmesriik on sel otstarbel määranud, ka Euroopa arestimismäärust.

3.           Hageja võib esitada Euroopa arestimismääruse taotluse otse täitmise liikmesriigi ametiasutusele, mille kõnealune liikmesriik on määranud arestimismäärusi tegevaks pädevaks asutuseks ja kellest on teatatud komisjonile kooskõlas artikliga 48 (edaspidi „arestimismäärusi tegev asutus”).

4.           Käesoleva jao kohase Euroopa arestimismääruse tegemise menetluse suhtes kohaldatakse artiklit 10.

Artikkel 15 Euroopa arestimismääruse taotlemine

1.           Euroopa arestimismääruse taotluse esitamiseks kasutatakse I lisas sätestatud taotlusvormi.

2.           Taotlusvorm sisaldab kõiki järgmisi andmeid:

a)      hageja ja vajaduse korral tema esindajate nimi ja aadress ning kohtu nimi ja aadress, kellele taotlus esitatakse;

b)      kostja ning vajaduse korral tema esindaja nimi ja aadress;

c)      kohtuotsuses, kohtulahendis või ametlikus juriidilises dokumendis nimetatud summa ning intresside ja tasude summa ulatuses, milles need on arestitavad vastavalt artiklile 18;

d)      teave pangakonto(de) kohta kooskõlas artikliga 16, välja arvatud juhul, kui vastavalt artiklile 17 on esitatud pangakonto kohta teabe hankimise taotlus ;

e)      kohtuotsuse, kohtulahendi või ametliku juriidilise dokumendi koopia, mis vastab selle ehtsuse tuvastamiseks vajalikele tingimustele;

f)       kinnitus selle kohta, et kohtuotsus on veel täitmata;

g)      kui kohtuotsus, kohtulahend või ametlik juriidiline dokument tehti teises liikmesriigis:

i)        kui on tegemist kohtuotsuse, kohtulahendi või ametliku juriidilise dokumendiga, mille puhul ei ole täitmismäärus nõutav, siis kohaldatava õigusaktiga ette nähtud asjaomane tõend teises liikmesriigis täitmise kohta, millele on vajaduse korral lisatud transliteratsioon või tõlge vastavalt artiklile 47, või

ii)       kui on tegemist kohtuotsuse, kohtulahendi või ametliku juriidilise dokumendiga, mille puhul on täitmismäärus nõutav, siis tuleb esitada täitmismäärus.

h)      vastavalt artiklile 19 teave selle kohta, kas hageja on pöördunud Euroopa arestimismääruse või siseriikliku õigusega ette nähtud muu samaväärse mõjuga määruse taotlusega muude kohtute poole.

3.           Taotluse võib esitada mis tahes sidevahendite kaudu, sh elektrooniliselt.

3. jagu Üldsätted

Artikkel 16 Teave pangakonto kohta

Välja arvatud juhul, kui hageja taotleb vastavalt artiklile 17 pädevalt asutuselt teabe hankimist pangakonto kohta, esitab ta kostja ja tema pangakonto või pangakontode kohta kogu teabe, mis on vajalik, et pank või pangad saaksid tuvastada kõnealuse kostja ja tema pangakonto(d), sealhulgas järgmised andmed:

a)      kostja täisnimi;

b)      panga nimi, kus kostjal on üks või mitu arestitavat pangakontot, ja panga peakontori aadress pangakonto asukoha liikmesriigis ning

c)      kas

i)        pangakonto number või pangakontode numbrid;

ii)       kostja täielik aadress;

iii)      füüsilisest isikust kostja puhul kostja sünniaeg või isikukood või passi number või

iv)      juriidilisest isikust kostja puhul äriregistri kood.

Artikkel 17 Pangakonto kohta teabe hankimise taotlus

1.           Kui hagejal ei ole kogu artiklis 16 nõutavat teavet pangakonto kohta, võib ta taotleda täitmise liikmesriigi pädevalt asutuselt vajaliku teabe hankimist. Selline taotlus esitatakse Euroopa arestimismääruse taotluses.

2.           Taotluses esitatakse kogu hageja käsutuses olev teave kostja ja tema pangakontode kohta.

3.           Kohus või arestimismäärusi tegev asutus teeb vastavalt artiklile 21 Euroopa arestimismääruse ja edastab selle kooskõlas artikliga 24 pädevale asutusele.

4.           Pädev asutus kasutab lõikes 1 osutatud teabe hankimiseks kõiki asjaomases täitmise liikmesriigis kättesaadavaid asjakohaseid ja mõistlikke vahendeid. Pärast teabe saamist edastab pädev asutus Euroopa arestimismääruse pangale artikli 24 kohaselt.

5.           Siseriikliku õiguse kohased teabe hankimise viisid, mis tuleb esitada komisjonile vastavalt artiklile 48, on ühed järgmistest:

a)      võimalus kohustada kõiki oma territooriumil asuvaid pankasid avaldama teabe selle kohta, kas kostjal on nende pangas konto või mitte;

b)      pädeval asutusel on juurdepääs lõikes 1 osutatud teabele, kui see teave on riigi ameti- või haldusasutuste käsutuses registrites või muul moel.

6.           Lõikes 4 osutatud teave peab olema piisav kostja pangakonto või pangakontode tuvastamiseks, asjakohane ega tohi olla ülemäärane ja peab piirduma järgmisega:

a)      kostja aadress;

b)      pank või pangad, kus kostjal on pangakonto või pangakontod;

c)      kostja pangakonto number või pangakontode numbrid.

Artikkel 18 Euroopa arestimismääruse summa

1.           Kui Euroopa arestimismäärus on tehtud päritoluliikmesriigis täitmisele pööratava kohtuotsuse, kohtulahendi või ametliku juriidilise dokumendi alusel, saab hageja lasta arestida Euroopa arestimismääruses nimetatud summa ning kõik selles nimetatud intressid ja kulud.

2.           Kõikidel muudel juhtudel saab hageja lasta arestida nõude summa ja kõik nõude summalt kogunenud intressid.

Artikkel 19 Teave muudes kohtutes läbivaatamisel olevate taotluste kohta

1.           Euroopa arestimismääruse taotlemisel peab hageja avaldama teabe selle kohta, kas ta on pöördunud sama kostja vastu mis tahes muu kohtu poole Euroopa arestimismääruse või siseriikliku õigusega ette nähtud muu samaväärse kaitsemeetme taotlusega, mille eesmärk on sama nõude tagamine.

2.           Hageja teatab kohtule, kelle poole ta on Euroopa arestimismääruse taotlusega pöördunud, kõikidest muudest Euroopa arestimismäärustest või muudest siseriikliku õigusega ette nähtud kaitsemeetmetest, mis on võetud lõikes 1 osutatud taotluse kohaselt. Sellisel juhul võib kohus või arestimismäärusi tegev asutus loobuda täiendava arestimismääruse tegemisest, kui ta leiab, et võetud meetmetest juba piisab hageja huvide kaitsmiseks.

Artikkel 20 Kohtute vaheline teabevahetus ja koostöö

1.           Kui liikmesriigi kohtu poole on pöördutud Euroopa arestimismääruse taotlusega ja teise liikmesriigi kohtus on algatatud sisuline kohtumenetlus, võivad need asjaomased kohtud teha koostööd, et tagada sisulise kohtumenetluse ja Euroopa arestimismääruse menetluse nõuetekohane kooskõlastamine.

2.           Euroopa arestimismääruse taotluse saanud kohus võib küsida lõikes 1 osutatud teiselt kohtult teavet kõikide kohtuasja oluliste asjaolude kohta või nõuda hagejalt, et ta hangiks sellise teabe, näiteks teabe selle kohta, kas on oht, et kostja võib oma varad raisata, või kas asja sisuliselt arutav kohus on keeldunud sarnase meetme võtmisest. Sellist teavet võidakse küsida otse või otsusega 2001/470/EÜ[27] loodud tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktpunktide kaudu.

Artikkel 21 Euroopa arestimismääruse tegemine, mõju ja kehtivusaeg

1.           Kui käesolevas peatükis osutatud nõudmised on täidetud, teeb kohus või arestimismäärusi tegev asutus Euroopa arestimismääruse.

2.           Kui arestimismäärus on täitmisele pööratav teises liikmesriigis, esitatakse see II lisas sätestatud vormil.

3.           Artikli 5 lõikes 1 osutatud juhtudel teeb kohus Euroopa arestimismääruse hiljemalt seitsme kalendripäeva jooksul pärast taotluse esitamist.

4.           Kui erandlike asjaolude tõttu peetakse vajalikuks korraldada suuline ärakuulamine, peetakse kohtuistung hiljemalt veel järgmise täiendava seitsme kalendripäeva jooksul ning teeb arestimismääruse hiljemalt seitsme kalendripäeva jooksul pärast kohtuistungit.

5.           Artikli 5 lõikes 2 osutatud juhtudel teeb arestimismäärusi tegev asutus Euroopa arestimismääruse hiljemalt kolme kalendripäeva jooksul pärast taotluse esitamist.

6.           Ilma et see piiraks artikli 32 kohaldamist, takistab Euroopa arestimismäärus kostjal või kostja võlausaldajatel arestimismääruses nimetatud summa ülekandmist, väljavõtmist või muul viisil kõrvaldamist arestimismääruses nimetatud pangakontolt või pangakontodelt.

7.           Euroopa arestimismäärus kehtib

a)      kuni kohus selle tühistab vastavalt artiklile 34, 35, 36 või 40 või

b)      juhul kui hageja kasuks on tehtud sisuline kohtuotsus, ametlik juriidiline dokument või kohtulahend, mis on päritoluliikmesriigis täitmisele pööratav, või artikli 5 lõikes 2 osutatud juhtudel, kuni Euroopa arestimismääruse mõju asendub siseriikliku õigusega ette nähtud täitemeetme samaväärse mõjuga, tingimusel et esimesel nimetatud kahest juhust on hageja algatanud täitemenetluse 30 päeva jooksul pärast seda, kui kohtuotsus, ametlik juriidiline dokument või kohtulahend on teatavaks tehtud või muutunud täitmisele pööratavaks, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

Artikkel 22 Euroopa arestimismääruse tegemisest keeldumise vaidlustamine

1.           Hageja võib esitada kohtule, kellest teatatakse komisjonile vastavalt artiklile 48, kaebuse kohtu või arestimismäärusi tegeva asutuse otsuse peale keelduda Euroopa arestimismääruse tegemisest.

2.           Kaebus esitatakse 30 päeva jooksul pärast lõikes 1 osutatud otsusest teatamist.

3. peatükk Euroopa arestimismääruse täitmisele pööratavus ja täitmine

Artikkel 23 Välisriigi kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise menetluse kaotamine

Ühes liikmesriigis vastavalt artikli 6 lõikele 2 ja artikli 14 lõikele 1 tehtud Euroopa arestimismäärust tunnustatakse ja täidetakse teistes liikmesriikides automaatselt, ilma et selleks oleks vaja täitemäärust ja ilma tunnustamise vaidlustamise võimaluseta.

Artikkel 24 Euroopa arestimismääruse kättetoimetamine pangale

1.           Euroopa arestimismäärus toimetatakse selles nimetatud pangale või pankadele kätte vastavalt käesolevale artiklile.

2.           Kui Euroopa arestimismääruse tegi täitmise liikmesriigis asuv kohus või arestimismäärusi tegev asutus, toimetatakse see pangale kätte kõnealuse liikmesriigi õiguse kohaselt.

3.           Kui Euroopa arestimismääruse teinud kohus asub liikmesriigis, mis ei ole täitmise liikmesriik, toimetatakse see kätte vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1393/2007[28].

Euroopa arestimismääruse edastamise suhtes kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a)      Isik või asutus, kes vastutab kättetoimetamise eest päritoluliikmesriigis, edastab Euroopa arestimismääruse otse täitmise liikmesriigi pädevale asutusele.

b)      Edastatakse järgmised dokumendid:

i)        II lisas sätestatud vormil esitatud Euroopa arestimismääruse koopia, mis vastab selle ehtsuse tuvastamiseks vajalikele tingimustele;

ii)       vajaduse korral vormi transliteratsioon või tõlge vastavalt artiklile 47;

iii)      määruse (EÜ) nr 1393/2007 I lisas sätestatud edastamise vorm, millele on vajaduse korral lisatud selle transliteratsioon või tõlge vastavalt artiklile 48.

c)      Pädev asutus toimetab Euroopa arestimismääruse kätte arestimismääruses nimetatud pangale või pankadele. Pädev asutus võtab kõik vajalikud meetmed, et toimetada arestimismäärus kätte hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast selle kättesaamist.

d)      Niipea kui arestimismäärus on pangale kätte toimetatud, koostab pädev asutus vastavalt määruse (EÜ) nr 1393/2007 artiklile 10 kättetoimetamisteatise ja edastab selle kättetoimetamist taotlenud isikule või asutusele.

Artikkel 25 Euroopa arestimismääruse kättetoimetamine kostjale

1.           Euroopa arestimismäärus ja kõik kohtule või pädevale asutusele arestimismääruse saamiseks esitatud dokumendid toimetatakse põhjendamatu viivituseta kostjale kätte pärast seda, kui arestimismäärus on pangale artikli 24 kohaselt kätte toimetatud ja pank on väljastanud kinnituse vastavalt artiklile 27.

2.           Kui kostja alaline elukoht on päritoluliikmesriigis, toimetatakse arestimismäärus talle kätte kõnealuse liikmesriigi õigusnormide kohaselt.

3.           Kui kostja alaline elukoht on täitmise liikmesriigis, toimetab selle liikmesriigi pädev asutus, kellele Euroopa arestimismäärus on edastatud vastavalt artikli 24 lõikele 3, arestimismääruse ja sellele lisatud dokumendid kostjale kätte määruse (EÜ) nr 1393/2007 kohaselt.

4.           Kui kostja alaline elukoht on muus liikmesriigis kui päritoluliikmesriigis või täitmise liikmesriigis, edastab täitmise liikmesriigi pädev asutus, kellele Euroopa arestimismäärus on edastatud vastavalt artikli 24 lõikele 3, selle otse kostja elukohaliikmesriigi pädevale asutusele. Kõnealune asutus toimetab arestimismääruse kostjale kätte kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1393/2007.

Artikkel 26 Euroopa arestimismääruse täitmine

1.           Euroopa arestimismääruse saanud pank täidab selle viivitamata pärast kättesaamist, tagades, et arestimismääruses nimetatud summat ei kanta üle, kõrvaldata ega võeta välja pangakontolt või pangakontodelt, mis on nimetatud arestimismääruses või mille puhul pank on kindlaks teinud, et see või need kuuluvad kostjale. Kõik Euroopa arestimismääruses nimetatud summat ületavad vahendid peavad jääma kostja käsutusse.

2.           Kui arestimismäärus toimetatakse kätte väljaspool tööaega, täidetakse see kohe järgmise tööpäeva alguses.

3.           Kui vastavalt lõikele 1 Euroopa arestimismääruses nimetatud pangakontol olevad vahendid on finantsinstrumendid, määratakse nende väärtus täitmise päeval kohaldatava asjaomase turuhinna alusel.

4.           Kui pangakontol olevad vahendid on Euroopa arestimismääruses nimetatud vääringust erinevas vääringus, konverteerib pank asjaomase summa täitmise päeva ametliku vahetuskursi alusel.

5.           Panga vastutust käesolevas artiklis sätestatud kohustuste täitmata jätmise eest reguleerib siseriiklik õigus.

Artikkel 27 Panga kinnitus

1.           Pank teatab kolme tööpäeva jooksul pärast Euroopa arestimismääruse kättesaamist pädevale asutusele ja hagejale III lisas sätestatud vormi kasutades, kas ja millises ulatuses on kostja pangakontol olevad vahendid arestitud. Pädev asutus edastab kinnituse ühe tööpäeva jooksul vastavalt artikli 24 lõike 3 punktile a kättetoimetamist taotlenud isikule või asutusele.

2.           Kui kontojääk on Euroopa arestimismääruses nimetatud summa katmiseks piisav, siis pank kostja pangakonto jääki ei avalda.

3.           Pank võib kinnituse edastada turvalise elektroonilise sidevahendi kaudu.

4.           Panga vastutust kõnealuse kohustuste täitmata jätmise eest reguleerib siseriiklik õigus.

Artikkel 28 Mitme pangakonto arestimine

1.           Kui Euroopa arestimismäärus hõlmab mitut kostjale kuuluvat pangakontot ühes ja samas pangas, täidab pank arestimismääruse ainult selles nimetatud summa ulatuses.

2.           Kui on tehtud üks või mitu Euroopa arestimismäärust või samaväärset siseriikliku õigusega ette nähtud kaitsemäärust, mis hõlmavad mitut kostjale kuuluvat pangakontot eri pankades, mis asuvad samas liikmesriigis või eri liikmesriikides, on hageja kohustatud vabastama kõik neil olevad summad, mis ületavad Euroopa arestimismääruses nimetatud summat. Kõnealused summad vabastatakse 48 tunni jooksul pärast esimese sellise artikli 27 kohase panga kinnituse saamist, milles on näidatud vastav ülejääk. Vabastamine toimub asjaomase täitmise liikmesriigi pädeva asutuse kaudu.

Artikkel 29 Ühiskonto ja volituse alusel kasutatava konto arestimine

Pangakontosid, mis panga andmetel ei kuulu ainuisikuliselt kostjale või millel kolmas isik hoiab vahendeid kostja nimel või millel kostja hoiab vahendeid kolmanda isiku nimel, võib arestida ainult ulatuses, milles neid on lubatud arestida vastavalt siseriiklikus õiguses sätestatud pangakontosid käsitlevatele eeskirjadele, millest tuleb komisjonile teatada kooskõlas artikliga 48.

Artikkel 30 Panga kulud

1.           Pangal on õigus nõuda Euroopa arestimismääruse või artikli 17 lõike 4 punkti a kohase määruse täitmisega seotud kulude tasumist või hüvitamist ainult siis, kui tal on õigus sellisele tasumisele või hüvitamisele siseriikliku õiguse alusel tehtud samaväärse mõjuga määruste täitmise puhul.

2.           Euroopa arestimismääruse või artikli 17 lõike 4 punkti a kohase määruse täitmise tasud peavad vastama ühtsetele kindlaksmääratud tasudele, mille pangakonto asukoha liikmesriik on eelnevalt kindlaks määranud ning mis vastavad proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõttele.

3.           Liikmesriigid teatavad komisjonile vastavalt artiklile 48, kas pankadel on õigus kulude hüvitamisele, ja kui see nii on, siis ka lõike 2 kohase tasu suuruse.

Artikkel 31 Pädeva asutuse kulud

Kõik tasud, mis pädev asutus võtab Euroopa arestimismääruse täitmisele pööramise või pangakonto kohta teabe hankimise taotluse menetlemise eest vastavalt artikli 17 lõikele 4, peavad vastama ühtsetele kindlaksmääratud tasudele, mille asjaomane liikmesriik on eelnevalt kindlaks määranud ning mis vastavad proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõttele ja millest on komisjonile teatatud vastavalt artiklile 48.

Artikkel 32 Summad, mis ei kuulu arestimisele

1.           Kui täitmise liikmesriigi õigusega on nii ette nähtud, ei kuulu arestimismääruse alusel arestimisele summad, mis on vajalikud, et tagada füüsilisest isikust kostjale ja tema perele elatis või võimaldada juriidilisest isikust kostjal jätkata oma tavapärast äritegevust.

2.           Liikmesriigid teatavad komisjonile eeskirjadest, mida tuleb siseriikliku õiguse kohaselt sellises olukorras kohaldada, sealhulgas sellest, millised pangakontol hoitavad summad või saadaoleva tulu liigid arestimisele ei kuulu.

3.           Selles ulatuses, mil lõikes 1 osutatud summa saab kindlaks määrata kostjalt täiendavat teavet saamata, määrab täitmise liikmesriigi pädev asutus kõnealuse summa kindlaks pärast Euroopa arestimismääruse saamist ja teatab pangale, et pärast arestimismääruse täitmist peab see summa jääma kostja käsutusse.

4.           Lõikes 1 osutatud summa kindlaksmääramisel kohaldab pädev asutus selle liikmesriigi õigust, kes on ta pädevaks asutuseks määranud, isegi kui kostja alaline elukoht on teises liikmesriigis.

Artikkel 33 Konkureerivate võlausaldajate järjestamine

Euroopa arestimismäärus pannakse järjestuses samale järjekohale nagu pangakonto asukoha liikmesriigi õigusega ette nähtud samaväärse mõjuga juriidilised dokumendid. Liikmesriigid teatavad komisjonile samaväärsetest juriidilistest dokumentidest ja nende puhul järjestuses kasutatavast järjekohtadest vastavalt artiklile 48.

4. peatükk Euroopa arestimismääruse vastu kasutatavad õiguskaitsevahendid

Artikkel 34 Õiguskaitsevahendid, mida kostja saab kasutada päritoluliikmesriigis

1.           Kui Euroopa arestimismäärus on tehtud vastavalt 2. peatüki 1. jaole, võib kostja taotleda

a)      Euroopa arestimismääruse läbivaatamist põhjusel, et artiklites 2, 6 ja 7 sätestatud arestimismääruse tegemiseleesitatavad nõudmised ei ole täidetud;

b)      Euroopa arestimismääruse läbivaatamist põhjusel, et hageja ei ole artiklis 13 osutatud tähtaja jooksul algatanud menetlust asja sisuliseks arutamiseks;

2.           Läbivaatamise taotlus tuleb esitada viivitamata ja igal juhul 45 päeva jooksul alates päevast, mil kostjat arestimismääruse sisust tegelikult teavitati ja tal oli võimalus sellele reageerida, välja arvatud lõike 1 punkti b kohase läbivaatamise puhul.

3.           Läbivaatamise taotlus esitatakse arestimismääruse teinud kohtule. Taotlus esitatakse IV lisas sätestatud vormil mis tahes sidevahendi kaudu, sh elektrooniliselt.

4.           Taotlus toimetatakse hagejale kätte vastavalt dokumentide kättetoimetamise suhtes kohaldatavatele eeskirjadele.

5.           Kui läbivaatamine on õigustatud ühel lõikes 1 sätestatud põhjustest, teeb kohus otsuse Euroopa arestimismääruse tühistamise või muutmise kohta hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast taotluse hagejale kättetoimetamist.

6.           Arestimismääruse tühistamise või muutmise otsus pööratakse viivitamata täitmisele, olenemata artikli 37 kohastest mis tahes kaebustest, välja arvatud juhul, kui kohus otsustab, et hageja huvide kaitsmiseks pööratakse täitmisele alles lõplik otsus.

7.           Otsus toimetatakse viivitamata kätte asjaomasele pangale või asjaomastele pankadele, kes täidab või kes täidavad otsuse kohe pärast selle kättesaamist, vabastades arestitud summa kas täielikult või osaliselt. Otsus toimetatakse dokumentide kättetoimetamise suhtes kohaldatavate eeskirjade kohaselt viivitamata kätte ka hagejale.

Artikkel 35 Õiguskaitsevahendid, mida kostja saab kasutada täitmise liikmesriigis

1.           Kui Euroopa arestimismäärus on tehtud vastavalt 2. peatüki 1. või 2. jaole, võib kostja taotleda

a)      arestimismääruse täitmise piiramist põhjusel, et teatavad pangakontol olevad summad ei kuulu pangakonto asukoha liikmesriigi õiguse kohaselt arestimisele ja pädev asutus ei ole kõnealuseid summasid vastavalt artiklile 32 arvesse võtnud või ei ole neid õigesti arvesse võtnud;

b)      arestimismääruse täitmise lõpetamist põhjusel, et

i)        täitmise liikmesriigis on tehtud kohtuotsus, millega jäeti rahuldamata nõue, mille täitmist soovib hageja arestimismäärusega tagada, või

ii)       arestitud pangakonto ei kuulu arestimisele pangakonto asukoha liikmesriigi õiguse kohaselt, mis käsitleb puutumatust täitemeetmete suhtes.

2.           Kui arestimismäärus on tehtud vastavalt 2. peatüki 1. jaole, on kostjal õigus taotleda selle tühistamist põhjusel, et hageja ei ole artiklis 13 osutatud tähtaja jooksul algatanud menetlust asja sisuliseks arutamiseks.

3.           Kui arestimismäärus on tehtud vastavalt 2. peatüki 2. jaole, võib kostja taotleda

i)       arestimismääruse tühistamist põhjusel, et kohtuotsus, kohtulahend või ametlik juriidiline dokument on päritoluliikmesriigis tühistatud;

ii)       arestimismääruse täitmise peatamist põhjusel, et kohtuotsuse, kohtulahendi või ametliku juriidilise dokumendi täitmisele pööratavus on päritoluliikmesriigis peatatud.

4.           Läbivaatamise taotlus tuleb esitada viivitamata ja igal juhul 45 päeva jooksul alates päevast, mil kostjat arestimismääruse sisust tegelikult teavitati ja tal oli võimalus sellele reageerida, välja arvatud lõike 2 kohase läbivaatamise puhul.

5.           Taotlus esitatakse täitmise liikmesriigi pädevale kohtule, kellest liikmesriik on teatanud vastavalt artiklile 49. Taotlus esitatakse IV lisas sätestatud vormil kas paberil või mis tahes muu sidevahendi abil, sh elektrooniliselt.

6.           Taotlus toimetatakse hagejale kätte vastavalt dokumentide kättetoimetamise suhtes kohaldatavatele eeskirjadele.

7.           Kui taotlus on põhjendatud, teeb kohus otsuse Euroopa arestimismääruse tühistamise või muutmise kohta hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast taotluse hagejale kättetoimetamist.

8.           Arestimismääruse tühistamise või muutmise otsus pööratakse viivitamata täitmisele, olenemata kõigist artikli 37 kohastest mis tahes kaebustest, välja arvatud juhul, kui kohus otsustab, et hageja huvide kaitsmiseks pööratakse täitmisele alles lõplik otsus.

Artikkel 36 Õiguskaitsevahendid, mida kostja saab kasutada liikmesriigis, kus on tema alaline elukoht

Kui kostja on tarbija, töötaja või kindlustatud isik, võib ta artiklite 34 ja 35 kohase läbivaatamise taotluse esitada ka oma elukohaliikmesriigi pädevale kohtule, kellest tuleb komisjonile teatada vastavalt artiklile 49.

Artikkel 37 Edasikaebamise õigus

Artikli 34, 35 või 36 kohase otsuse edasi kaebamise õigust reguleerib siseriiklik õigus.

Artikkel 38 Õigus esitada alternatiivne tagatis

1.           Täitmise liikmesriigi pädev asutus lõpetab Euroopa arestimismääruse täitmise, kui kostja esitab talle hageja õiguste tagamise alternatiivina tagatisdeposiidi lõike 2 kohaselt kindlaksmääratud summa ulatuses või samaväärse garantii, sh pangagarantii.

2.           Euroopa arestimismääruse täitmise lõpetamiseks vajaliku tagatise suurus täpsustatakse arestimismääruses.

Artikkel 39 Kolmanda isiku õigus

Kolmandal isikul on õigus vaidlustada Euroopa arestimismäärus päritoluliikmesriigi või täitmise liikmesriigi kohtus selles ulatuses, mil arestimismäärus või selle täitmine kahjustab tema õigusi.

Artikkel 40 Euroopa arestimismääruse muutmine või tühistamine

Ilma et see piiraks kostja artiklites 34, 35 ja 36 sätestatud õigusi, võib kumbki pool igal ajal taotleda arestimismääruse teinud kohtult Euroopa arestimismääruse muutmist või tühistamist põhjusel, et arestimismääruse tegemise asjaolud on vahepeal muutunud, sh nõue, mille täitmise tagamiseks arestimismäärust taotleti, on jäetud sisulise kohtuotsusega rahuldamata, või kostja on nõude tasunud.

5. peatükk Üldsätted

Artikkel 41 Poolte esindamine

Käesoleva määruse kohases Euroopa arestimismääruse tegemise menetluses ei ole advokaadi- või juristipoolne esindamine kohustuslik.

Artikkel 42 Kohtuvaidluse kaotanud poole kantavad kulud

1.           Menetluse kulud kannab kohtuvaidluse kaotanud pool. Kohus ei mõista siiski võitnud poole kasuks välja põhjendamatuid või nõudega ebaproportsionaalseid kulusid.

2.           Kui Euroopa arestimismäärus on tehtud vastavalt 2. peatüki 1. jaole, mõistab menetluskulud välja asja sisuliselt arutanud kohus või artikli 34 lõike 1 punkti b või artikli 35 lõike 2 kohaselt arestimismääruse tühistanud kohus.

3.           Kui Euroopa arestimismäärus on tehtud vastavalt 2. peatüki 2. jaole, määrab kulud kindlaks pädev asutus, kes pöörab täitmisele kohtuotsuse, ametliku juriidilise dokumendi või kohtulahendi, mille alusel arestimismäärus tehti.

Artikkel 43 Kohtukulud

1.           Euroopa arestimismääruse saamisega seotud kohtukulud ei tohi olla suuremad kui siseriikliku õigusega ette nähtud samaväärse meetme saamisega seotud kulud, need ei tohi olla nõude summaga võrreldes ebaproportsionaalsed ega heidutada hagejat menetlust kasutamast.

2.           Liikmesriigid teatavad komisjonile kohaldatavatest kohtukuludest vastavalt artiklile 49.

Artikkel 44 Tähtajad

Kui kohus, arestimismäärusi tegev asutus või pädev asutus ei suuda erandlikel asjaoludel artikli 21 lõigetes 3 ja 4, artikli 24 lõike 3 punktis c, artikli 27 lõikes 1, artikli 34 lõigetes 5 ja 7 ning artikli 35 lõikes 8 sätestatud tähtaegadest kinni pidada, võtab kohus või asutus kõnealuste sätetega ette nähtud meetmed nii kiiresti kui võimalik. Poole taotlusel peab kohus või asutus erandlikke asjaolusid põhjendama.

Artikkel 45 Seos siseriikliku menetlusõigusega

Kõiki menetlusküsimusi, mida käesolevas määruses eraldi ei käsitleta, reguleerib siseriiklik õigus.

Artikkel 46 Seos muude õigusaktidega

1.           Ilma et see piiraks artiklite 24, 25 ja 27 kohaldamist, ei piira käesolev määrus määruse (EÜ) nr 1393/2007 kohaldamist.

2.           Käesolev määrus ei piira nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001[29] kohaldamist.

3.           Käesolev määrus ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ kohaldamist.

Artikkel 47 Tõlkimise ja translitereerimise nõue

1.           Juhul kui käesoleva määruse kohaselt on nõutav transliteratsioon või tõlge, tehakse transliteratsioon või tõlge asjaomase liikmesriigi ametlikku keelde või kui kõnealuses liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, siis täitmise kohas toimuvate kohtumenetluste ametlikku keelde või ühte kohtumenetluste ametlikest keeltest vastavalt kõnealuse liikmesriigi õigusele.

2.           Artikli 8 lõikes 1, artikli 15 lõikes 1, artikli 21 lõikes 2, artikli 24 lõike 3 punkti b alapunktides ii ja iii ning punktis d, artikli 27 lõikes 1 ja artikli 34 lõikes 3 osutatud vormid või muud dokumendid, mille pooled peavad esitama vastavalt artikli 8 lõikele 2 ning artiklitele 34, 35 ja 36, võib translitereerida või tõlkida ka mõnesse muusse Euroopa Liidu institutsioonide ametlikku keelde, mille aktsepteerimisest on asjaomane liikmesriik teatanud.

3.           Kõik käesoleva määruse kohased tõlked peab tegema isik, kes on selleks pädev ühes liikmesriigis.

Artikkel 48 Liikmesriikide esitatav teave

1.           Hiljemalt __________ [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] edastavad liikmesriigid komisjonile järgmise teabe

a)      asutus, kes on pädev tegema Euroopa arestimismäärusi vastavalt artikli 14 lõikele 2;

b)      siseriikliku õiguse kohased teabe hankimise viisid vastavalt artikli 17 lõikele 4;

c)      kohus, kellele saab esitada kaebuse otsuse peale keelduda Euroopa arestimismääruse tegemisest vastavalt artiklile 22;

d)      asutus, kes on pädev täitma Euroopa arestimismäärust vastavalt 3. peatükile;

e)      millises ulatuses võib arestida ühiskontot või volituse alusel kasutatavat kontot siseriikliku õiguse alusel vastavalt artiklile 29;

f)       arestimisele mittekuuluvate summade suhtes kohaldatavad siseriikliku õiguse kohased eeskirjad vastavalt artiklile 32;

g)      ühtsed kindlaksmääratud panga ja pädeva asutuse tasud vastavalt artiklitele 30 ja 31;

h)      Euroopa arestimismäärusega samaväärsete siseriikliku õiguse kohaste kaitsemeetmete puhul järjestuses kohaldatavad järjekohad vastavalt artiklile 33;

i)       täitmise liikmesriigi pädevad kohtud, kellele võib esitada arestimismääruse läbivaatamise taotluse vastavalt artikli 34 lõikele 3 või artiklile 36;

j)       Euroopa arestimismääruse tegemisega seotud kohtukulud vastavalt artiklile 44;

k)      dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled vastavalt artiklile 47.

2.           Liikmesriigid teatavad viivitamata komisjonile kõikidest lõikes 1 sätestatud teabe muutustest.

3.           Komisjon teeb talle käesoleva artikli kohaselt edastatud teabe avalikult kättesaadavaks kõikide asjakohaste vahendite abil, kasutades eelkõige otsusega 2001/470/EÜ loodud tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevat Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku.

Artikkel 49 Lisade muutmine

Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte lisade muutmiseks vastavalt artiklile 50.

Artikkel 50 Delegeeritud õigusaktid

1.           Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.           Artiklis 50 osutatud volitused antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumisest.

3.           Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 50 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.           Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.           Artikli 50 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast kõnealuse õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle kohta vastuväiteid või kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et neil ei ole õigusaktile vastuväiteid. Seda tähtaega võib Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel kahe kuu võrra pikendada.

Artikkel 51 Järelevalve ja läbivaatamine

1.           Komisjon esitab [viis aastat pärast kohaldamise alguskuupäeva] Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Aruanne sisaldab hinnangut Euroopa arestimismääruse menetluse toimimise ja arestimismääruste täitmise kohta liikmesriikides.

2.           Aruandele lisatakse vajaduse korral käesoleva määruse kohandamise ettepanekud.

3.           Liikmesriigid koguvad ja edastavad komisjonile järgmise teabe:

a)      Euroopa arestimismääruse taotluste arv, juhtumite arv, mille puhul arestimismäärus tehti, ja iga arestimismäärusega hõlmatud summa ning

b)      artiklite 34, 35 ja 36 kohaste arestimismääruse läbivaatamise taotluste arv ja nende menetluste tulemused.

6. peatükk Lõppsätted

Artikkel 52 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja aluslepingute kohaselt liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Seda kohaldatakse alates [24 kuud pärast jõustumist], välja arvatud artikkel 48, mida kohaldatakse alates [12 kuud pärast jõustumist].

[…],

Euroopa Parlamendi nimel                           nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

 LISA I

EUROOPA PANGAKONTO ARESTIMISE MÄÄRUS

TAOTLUSVORM

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr XXX (millega luuakse Euroopa pangakonto arestimise määrus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades) artikli 8 lõige 1 ja artikli 15 lõige 1)

Täidab kohus

Kohtuasja number:

Kohtusse saabunud:  ___/___/_____

TÄHTIS TEAVE PALUN LUGEGE IGA PUNKTI ALGUSES ESITATUD JUHISED − NEED ON TEILE ABIKS KÄESOLEVA TAOTLUSVORMI TÄITMISEL!

Keel

Täitke käesolev vorm selle kohtu keeles, kellele Te taotluse esitate. Vorm on kättesaadav kõikides Euroopa Liidu institutsioonide ametlikes keeltes Euroopa justiitsatlase veebisaidil http://ec.europa.eu/justice_home/judicialatlascivil/html/index_et.htm. See veebisait võib olla abiks vormi täitmisel nõutud keeles.

Tõendavad dokumendid

Pange tähele, et taotlusvormile tuleb lisada kõik vajalikud tõendavad dokumendid või tõendid, nagu leping, arved, pooltevaheline kirjavahetus jms.

Taotlusvormi ja vajaduse korral tõendavate dokumentide koopiad toimetatakse kostjale kätte pärast seda, kui pank on Euroopa pangakonto arestimise määruse täitnud. Kostjal on võimalus taotleda Euroopa arestimismääruse läbivaatamist.

1. Kohus

Märkige siia lahtrisse kohus, kellele Te oma nõude esitate. 5. lahtris on esitatud võimalike kohtualluvuse aluste mitteammendav loetelu.

1.1. Nimi: 1.2. Tänav ja majanumber / nimekasti number: 1.3. Linn ja sihtnumber: 1.4. Liikmesriik:

Austria (AT) □ Belgia (BE) □ Bulgaaria (BU) □ Küpros (CY) □ Tšehhi Vabariik (CZ) □ Saksamaa (DE) □ Eesti (EE) □ Kreeka (EL) □ Hispaania (ES) □ Soome (FI) □ Prantsusmaa (FR) □ Ungari (HU) □ Iirimaa (IE) □ Itaalia (IT) □ Leedu (LT) □ Luksemburg (LU) □ Läti (LV) □ Malta (MT) □ Madalmaad (NL) □ Poola (PL) □ Portugal (PT) □ Rumeenia (RO) □ Rootsi (SE) □ Sloveenia (SI) □ Slovakkia (SK) □ Ühendkuningriik (UK) □

2. Hageja

Märkige siia lahtrisse enda kui hageja ja esindaja olemasolu korral ka oma esindaja andmed. Pange tähele, et teie esindamine advokaadi või juristi poolt ei ole kohustuslik. Mõnes riigis ei pruugi nimekasti numbri esitamisest aadressina piisata ja seepärast peaksite lisama tänava nime, majanumbri ja sihtnumbri. Vastasel juhul võib dokument jääda kätte toimetamata.

„Muude andmete” all võib esitada teavet, mis aitab Teid tuvastada, näiteks Teie sünniaeg, isikukood või ettevõtte registrikood.

2.1. Perekonnanimi, eesnimi / ettevõtte või organisatsiooni nimi: 2.2. Tänav ja majanumber / nimekasti number: 2.3. Linn ja sihtnumber: 2.4. Riik (kui on tegemist liikmesriigiga, siis märkige punktis 1 esitatud riigikood): 2.5. Telefoninumber[30]: 2.6. E-posti aadress[31]: 2.7. Esindaja olemasolu korral hageja esindaja nimi ja tema kontaktandmed*: 2.8. Muud andmed*:

3. Kostja

Märkige siia lahtrisse kostja andmed ja juhul kui need on Teile teada, siis ka tema esindaja andmed. Pange tähele, et kostja esindamine advokaadi või juristi poolt ei ole kohustuslik.

Mõnes riigis ei pruugi nimekasti numbri esitamisest aadressina piisata ja seepärast peaksite lisama tänava nime, majanumbri ja sihtnumbri. Vastasel juhul võib dokument jääda kätte toimetamata.

Kui Te ei tea kõiki andmeid, mis ei ole tähistatud märkega „ei ole kohustuslik” (*), peate te esitama 4. lahtris lisateavet.

3.1. Perekonnanimi, eesnimi, (olemasolu korral teised eesnimed*) / ettevõtte või organisatsiooni nimi: 3.2. Tänav ja majanumber / nimekasti number: 3.3. Linn ja sihtnumber: 3.4. Riik (kui on tegemist liikmesriigiga, siis märkige punktis 1 esitatud riigikood): 3.5. Telefoninumber*: 3.6. E-posti aadress*: 3.7. Kostja esindaja nimi ja kontaktandmed (kui on teada)*:

4. Kostja pangakonto andmed

Et hoida kokku aega ja kulusid, on tähtis esitada kostja pangakonto kohta võimalikult palju teavet. Kui Te saate esitada ainult punktis 4.1 nõutud teabe, võib pangakonto asukoha liikmesriigi (liikmesriikide) pädev asutus püüda hankida pankadelt või olemasolevatest avalikest registritest lisateavet. Selline menetlus võtab aga aega ja Teilt võidakse teabe eest tasu nõuda.

Kui Te soovite arestida rohkem kui ühe pangakonto, kasutage lisalehti.

4.1. Liikmesriik, kus pangakonto asub (märkige punktis 1 esitatud riigikood) 4.2. Panga nimi

4.3. Panga peakontori aadress: tänav ja majanumber / nimekasti number, linn ja sihtnumber / riik 4.4. Pangakonto number

4.5. Panga telefoninumber/faksinumber*: 4.6. Muud andmed pangakonto liigi kohta*:

Kui Te teate ainult riiki, kus pangakonto asub (4.1), kuid ei tea kostja täielikku aadressi (eespool punktid 3.2 ja 3.3), peate Te esitama järgmise lisateabe (vähemalt üks järgmistest):

4.7. Kui kostja on füüsiline isik, siis:

4.7.1. Kostja sünniaeg: 4.7.2. Kostja isikukood: 4.7.3. Kostja passi number:

4.8. Kui kostja on juriidiline isik, siis tema äriregistri kood:

5. Kohtualluvus

Kas Teie kasuks on juba tehtud kohtuotsus, ametlik juriidiline dokument või kohtulahend kostja vastu?

Jah || ¨

Ei || ¨

Kui „jah”, jätkake 6. lahtriga.

Kui „ei”, märkige siia lahtrisse järgmine teave ja jätkake seejärel 7. lahtriga.

Taotlus tuleb esitada kohtule, kelle pädevusse kuulub selle läbivaatamine. Euroopa pangakonto arestimise määruse tegemine kuulub selle kohtu pädevusse, kes on vastavalt Euroopa Liidu asjaomastes õigusaktides sätestatud eeskirjadele pädev asja sisuliselt arutama. Teave kohtualluvuse eeskirjade kohta on avaldatud Euroopa justiitsatlase veebisaidil http://ec.europa.eu/justice_home/judicialatlascivil/html/index_et.htm. Euroopa pangakonto arestimise määrust saab taotleda ka otse pangakonto asukoha liikmesriigis.

Käesolevas punktis on esitatud võimalike kohtualluvuse aluste mitteammendav loetelu vastavalt eespool nimetatud määrusele.

Kasutatud õigustermineid on selgitatud veebisaidil http://ec.europa.eu/civiljustice/glossary/glossary_et.htm.

5. Millistel alustel valisite kohtualluvuse? ||

5.1. Kostja alaline elu- või asukoht || ¨

5.2. Lepingu täitmise koht || ¨

5.3. Kahju tekitanud sündmuse toimumise koht || ¨

5.4. Kohus on valitud poolte kokkuleppel || ¨

5.5. Arestitava pangakonto asukoht || ¨

5.6. Muu (täpsustage)

6. Kehtiv kohtuotsus, kohtulahend või ametlik juriidiline dokument

6.1. Kohtu või muu asutuse nimi: 6.2. Kohtuotsuse kuupäev: 6.3. Vääring: □ Euro (EUR) □ Bulgaaria leev (BGN) □ Tšehhi kroon (CZK) □ Ungari forint (HUF) □ Leedu litt (LTL) □ Läti latt (LVL) □ Poola zlott (PLN) □ naelsterling (GBP) □ Rumeenia leu (RON) □ Rootsi kroon (SEK) □ Muu (palun märkige ISO kood): 6.4. Summa, mille kostja peab hagejale kohtuotsuse kohaselt maksma 6.4.1. Põhisumma: 6.4.2. Kohtuotsusega määratud intress: – Summa:_____       või – intressimäär … %. Intressi arvutatakse alates … (pp/kk/aaaa) kuni … (pp/kk/aaaa). □ Intressi arvutatakse alates kohtuotsuse kuupäevast: – intressimäär … %. 6.4.3. Kas kulud kannab kostja □ Ei □ Jah. Palun täpsustage, millised kulud, ja märkige nende summa (sissenõutavad või kantud kulud). □ Kohtukulud: … □ Advokaadi või juristi tasu: …. □ Dokumentide kättetoimetamise kulud: … □ Muu: … 6.5. Kinnitan, et kohtuotsus, ametlik juriidiline dokument või kohtulahend ei ole veel täidetud.           □ Jah 6.6. Kas kohtuotsus, ametlik juriidiline dokument või kohtulahend on täitmise liikmesriigis seaduse kohaselt täitmisele pööratav või on seal (täitmismäärusega) täitmisele pööratavaks kuulutatud? □ Ei – jätkake 8. lahtriga. □ Jah – palun lisage             □ vastavalt kohaldatavale Euroopa Liidu õigusaktile kohtu või pädeva asutuse väljastatud tõend täitmise kohta või             □ täitmismäärus ja jätkake 9. lahtriga. ||

7. Nõude summa ja alused (ei täideta, kui on täidetud punkt 6)

Euroopa pangakonto arestimise määruse saab teha, kui Te esitate asjaomased faktid, mille tõenduseks on lisatud asjaomased tõendid, et kohus saaks veenduda, et Teie nõue kostja vastu näib olevat põhjendatud summas, milles Te selle rahuldamist arestimismäärusega taotlete.

7.1. Nõude põhisumma: 7.2. Intressi summa: 7.2.1. Kuni kohaldamise kuupäevani arvutatud intress: 7.2.2. Intressimäär …% 7.3. Kostja vastu nõude esitamise alused: 7.4. Tõendite loetelu (lisatud kirjalikud tõendid):

8. Euroopa pangakonto arestimise määruse tegemise vajaduse põhjused (ei täideta, kui punktis 6.5 esitatud küsimusele on vastatud „jah”):

Euroopa pangakonto arestimise määrus tehakse ainult siis, kui Te esitate asjaomased faktid selle kohta, et kostja vastu tehtud või tehtava täitedokumendi täitmine võib nurjuda või olla oluliselt keerukam, eelkõige seetõttu, et valitseb oht, et kostja võib arestitaval pangakontol või pangakontodel olevad varad kõrvaldada, mujale viia või peita.

8.1. Kas valitseb oht, et kostja võib pangakontol olevad varad kõrvaldada, mujale viia või peita? Kui jah, siis esitage täiendav teave olukorra kohta: 8.2. Kas valitseb mõni muu eespool käesoleva lahtri kohal asuvas tekstis nimetatud oht? Kui jah, siis esitage täiendav teave: 8.3. Tõendite loetelu (lisatud kirjalikud tõendid):

9. Muud kohtud, kellele on esitatud kaitsemeetmete taotlus

Te peate avaldama teabe selle kohta, kas olete taotlenud muult kohtult kaitsemeetmete võtmist sama kostja vastu samade õiguste tagamiseks ning hoidma Euroopa pangakonto arestimise määruse taotluse saanud kohut kursis muude tehtud Euroopa pangakonto arestimise määruste või võetud siseriikliku õiguse kohaste kaitsemeetmetega.        

9.1. Euroopa pangakonto arestimise määruse taotlused 9.1.1. Kohtu nimi: 9.1.2. Kohtu aadress: 9.1.3. Taotluse viitenumber: 9.1.4. Kas nõude summa on siin taotletavaga sama?

□ Jah. □ Ei. Kui „ei”, siis märkige teises taotluses nõutud summa ja vääring:

9.2. Siseriiklike kaitsemeetmete taotlused 9.2.1. Kohtu nimi: 9.2.2. Kohtu aadress: 9.2.3. Taotluse viitenumber: 9.1.4. Kas nõude summa on siin taotletavaga sama?

□ Jah. □ Ei. Kui „ei”, siis märkige teises taotluses nõutud summa ja vääring:

10. Kuupäev ja allkiri

Palun kirjutage taotluse viimasele lehele selgelt oma nimi, allkiri ja taotluse kuupäev.

Taotlen, et kohus teeks minu nõude alusel kostja vastu Euroopa pangakonto arestimise määruse.

Kinnitan, et esitatud teave on mulle teadaolevalt tõene ja esitatud heas usus.

Koht:

Kuupäev:          ___/___/_____

Nimi ja allkiri:

Käesolevale taotlusele lisatud dokumentide loetelu:

II LISA

EUROOPA PANGAKONTO ARESTIMISE MÄÄRUS

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr XXX (millega luuakse Euroopa pangakonto arestimise määrus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades) artikkel 21)

1.         Arestimismääruse teinud kohus

1.1       Nimi:

1.2       Aadress:

1.3       Tänav ja majanumber / nimekasti number:

1.4       Asula ja sihtnumber:

1.5       Liikmesriik

AT □ BE □ BU □ CY □ CZ □ DE □ EE □ EL □ ES □ FI □ FR □ HU □ IE □ IT □ LT □ LU □ LV □ MT □ NL □ PL □ PT □ RO □ SE □ SI □ SK □ UK □

1.6       Tel/faks/e-post:

2.         Hageja

2.1.      Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed) / ettevõtte või organisatsiooni nimi:

2.2.      Aadress:

2.2.1.   Tänav ja majanumber / nimekasti number:

2.2.2.   Asula ja sihtnumber:

2.2.3.   Riik (kui on tegemist liikmesriigiga, siis märkige punktis 1 esitatud riigikood):

3.         Kostja

3.1.      Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed) / ettevõtte või organisatsiooni nimi:

3.2.      Aadress:

3.2.1.   Tänav ja majanumber / nimekasti number:

3.2.2.   Asula ja sihtnumber:

3.2.3.   Riik (kui on tegemist liikmesriigiga, siis märkige punktis 1 esitatud riigikood):

4.         Kuupäev ja Euroopa pangakonto arestimise määruse viitenumber

4.1.      Kuupäev

4.2.      Arestimismääruse viitenumber

5.         Arestitavad pangakontod

Kohus on teinud määruse järgmiste kostjale kuuluvate pangakontode arestimiseks punktis 6.5 märgitud summa ulatuses:

5.1.      Teave esimese arestitava pangakonto kohta

5.1.1.   Liikmesriik, kus pangakonto asub (märkige punktis 1 esitatud riigikood):

5.1.2.   Panga nimi ja aadress:

5.1.3.   Pangakonto number:

5.2.      Teave teise arestitava pangakonto kohta:

5.2.1.   Liikmesriik, kus pangakonto asub:

5.2.2.   Panga nimi ja aadress:

5.2.3.   Pangakonto number:

(täiendavate kontode jaoks kasutage eraldi lehti)

Kui tuleb arestida mitu pangakontot, on hageja kohustatud vabastama mis tahes arestitud summad, mis ületavad punktis 6.5 märgitud summat (artikli 28 lõige 2).

MÄRKUS: kui hageja teab ainult seda, millises liikmesriigis pangakonto asub, saab käesoleva arestimismääruse täitmisele pöörata ainult juhul, kui täitmise liikmesriigi pädev asutus on hankinud vajaliku teabe.

6.         Arestitav summa

6.1.      Vääring

□ Euro (EUR) Bulgaaria leev (BGN) □ Tšehhi kroon (CZK) □ Eesti kroon (EEK) □ Ungari forint (HUF) □ Leedu litt (LTL) □ Läti latt (LVL) □ Poola zlott (PLN) □ naelsterling (GBP) □ Rumeenia leu (RON) □ Rootsi kroon (SEK) □ Muu

(palun märkige ISO kood):

6.2.      Põhisumma:

6.3.      Intress:

6.4.      Kulud (mõistetud välja kohtuotsusega):

6.5.      Arestitav summa kokku:

7.         Tagatis

7.1.      Kas hageja peab esitama tagatise?

□ Ei

□ Jah, järgmise summa ulatuses:

Vääring

□ Euro (EUR) □ Bulgaaria leev (BGN) □ Tšehhi kroon (CZK) □ Eesti kroon (EEK) □ Ungari forint (HUF) □ Leedu litt (LTL) □ Läti latt (LVL) □ Poola zlott (PLN) □ naelsterling (GBP) □ Rumeenia leu (RON) □ Rootsi kroon (SEK) □ Muu (palun märkige ISO kood):

7.2       Täitmine lõpetatakse, kui kostja esitab tagatise järgmise summa ulatuses:

8.         Kulud

8.1.      Vääring

□ Euro (EUR) □ Bulgaaria leev (BGN) □ Tšehhi kroon (CZK) □ Eesti kroon (EEK) □ Ungari forint (HUF) □ Leedu litt (LTL) □ Läti latt (LVL) □ Poola zlott (PLN) □ naelsterling (GBP) □ Rumeenia leu (RON) □ Rootsi kroon (SEK) □ Muu (palun märkige ISO kood):

8.2.      Kas kostja peab kandma täielikult või osaliselt menetluse kulud?

□ Ei

□ Jah. Täpsustage, millised kulud ja märkige summa (sissenõutavad või kantud kulud).

            □ Kohtukulud: …

□ Advokaadi või juristi tasu: ….

□ Dokumentide kättetoimetamise kulud: …

□ Muu: …

9. Arestimismääruse kehtivusaeg

Arestimismäärus muutub tühistatavaks, kui hageja ei algata sisulist kohtumenetlust …………..(kuupäevaks) [30 päeva arestimismääruse tegemise kuupäevast][32]

Koht ……………….  Kuupäev ………………………..

…………………………….. Allkiri ja/või pitser

III LISA

Panga kinnitus

Teave pädevale asutusele ja hagejale Euroopa pangakonto arestimise määruse alusel arestitud vahendite kohta

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr XXX (millega luuakse Euroopa pangakonto arestimise määrus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades) artikli 27 lõige 1)

Käesolev teave saadetakse pädevale asutusele ja hagejale turvalise elektroonilise sidevahendi või posti teel.

1. Arestimismääruse teinud kohus 1.1. Nimi: 1.2. Aadress: 1.2.1. Tänav ja majanumber / nimekasti number: 1.2.2. Asula ja sihtnumber: 1.2.3. Liikmesriik

AT □ BE □ BU □ CY □ CZ □ DE □ EE □ EL □ ES □ FI □ FR □ HU □ IE □ IT □ LT □ LU □ LV □ MT □ NL □ PL □ PT □ RO □ SE □ SI □ SK □ UK □

2.         Arestimismääruse teinud kohtu Euroopa arestimismäärus

2.1.      Euroopa arestimismääruse viitenumber:

2.2.      Arestitav summa kokku:

3.         Hageja

3.1.      Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed) / ettevõtte või organisatsiooni nimi:

3.2.      Aadress:

3.2.1.   Tänav ja majanumber / nimekasti number:

3.2.2.   Asula ja sihtnumber:

3.2.3.   Riik (kui on tegemist liikmesriigiga, siis märkige punktis 1 esitatud riigikood):

3.3.      E-posti aadress:

4.         Kostja

4.1.      Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed) / ettevõtte või organisatsiooni nimi:

4.2.      Aadress:

4.2.1.   Tänav ja majanumber / nimekasti number:

4.2.2.   Asula ja sihtnumber:

4.2.3.   Riik (kui on tegemist liikmesriigiga, siis märkige punktis 1 esitatud riigikood):

5.         Arestitud vahendid

5.1.      Panga nimi:

5.2.      Panga aadress:

5.3.      Liikmesriik (palun märkige punktis 1 esitatud riigikood)

5.4       Panga tel/faks/e-post:

5.5.      Arestitud rahasumma:

Koht ……………….  Kuupäev ………………………..

…………………………….. Allkiri ja/või pitser

IV LISA

LÄBIVAATAMISE TAOTLUS

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr XXX (millega luuakse Euroopa pangakonto arestimise määrus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades) artiklid 34, 35 ja 36)

TÄHTIS TEAVE

Keel Täitke käesolev vorm selle kohtu keeles, kellele Te taotluse esitate. Vorm on kättesaadav kõikides Euroopa Liidu institutsioonide ametlikes keeltes Euroopa justiitsatlase veebisaidil http://ec.europa.eu/justice_home/judicialatlascivil/html/index_et.htm. See veebisait võib olla abiks vormi täitmisel nõutud keeles.

1. taotleja 1.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed) / ettevõtte või organisatsiooni nimi: 1.2. Aadress: 1.2.1. Tänav ja majanumber / nimekasti number: 1.2.2. Asula ja sihtnumber: 1.2.3. Riik (kui on tegemist liikmesriigiga, siis märkige punktis 2 esitatud riigikood): 2. Euroopa pangakonto arestimise määruse teinud kohus 2.1. Nimi: 2.2. Aadress: 2.2.1. Tänav ja majanumber / nimekasti number: 2.2.2. Asula ja sihtnumber: 2.2.3. Liikmesriik

AT □ BE □ BU □ CY □ CZ □ DE □ EE □ EL □ ES □ FI □ FR □ HU □ IE □ IT □ LT □ LU □ LV □ MT □ NL □ PL □ PT □ RO □SE □ SI □ SK □ UK □

3. Euroopa pangakonto arestimise määrus: 3.1. Kuupäev ja viitenumber:

3.2.      Arestitav summa kokku:

4. Täitmise liikmesriik

Liikmesriik, kus arestimismäärus on täitmisele pööratud (märkige punktis 2 esitatud riigikood):

5. Hageja 5.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed) / ettevõtte või organisatsiooni nimi: 5.2. Aadress: 5.2.1. Tänav ja majanumber / nimekasti number: 5.2.2. Asula ja sihtnumber: 5.2.3. Riik (kui on tegemist liikmesriigiga, siis märkige punktis 2 esitatud riigikood):

Läbivaatamise taotlus

Enamasti tuleb Euroopa pangakonto arestimise määruse läbivaatamise taotlus esitada arestimismääruse teinud kohtule. Seda tuleb teha juhul, kui soovite esitada mõne allpool punktis 6 loetletud vastuväite, eelkõige vastuväite nõude olemasolu või summa või varade raiskamise ohu vastu.

Kui Te soovite esitada mõne allpool punktis 7 loetletud vastuväite täitmismenetluse vastu, eelkõige seoses arestimisele mittekuuluvate summadega, peate taotluse esitama täitmise liikmesriigi kohtule.

Kui arestimismäärus on tehtud Teie kui tarbija, töötaja või kindlustatud isiku vastu, võite esitada selle läbivaatamise taotluse oma alalise elukoha liikmesriigi pädevale kohtule. Sellisel juhul märgistage punktis 6 ja/või 7 nimetatud vastuväited, mida soovite esitada, ning tehke märge vastavasse kasti punktis 8.

6. arestimismääruse teinud kohtus läbivaatamise taotlus

NB! Kui Euroopa pangakonto arestimise määrus on tehtud Teie vastu tehtud kehtiva kohtuotsuse, kohtulahendi või ametliku juriidilise dokumendi alusel, on Teil õigus esitada üksnes punktides 6.1.1, 6.1.2 ja 6.2 loetletud vastuväited.

Esitan Euroopa arestimismääruse läbivaatamise taotluse, sest (tehke märge vastavasse kasti)

6.1. Euroopa pangakonto arestimise määruse tegemise tingimused ei ole täidetud, sest

6.1.1. □ Arestimismäärus ei ole hageja nõude/kohtuotsuse suhtes kohaldatav (artikkel 2).

6.1.2. □ Arestimismääruse teinud kohtul puudus selle tegemiseks pädevus (artikkel 6 või artikli 14 lõige 1).

6.1.3. □ Hageja nõue on alusetu (artikli 7 lõige 1), palun põhjendage:

6.1.4. □ Puudub pangakontol olevate varade kõrvaldamise, mujale viimise või peitmise oht (artikli 7 lõige 2), palun põhjendage:

6.2. □ 6.3. □ Hagejalt oleks pidanud nõutama tagatist või suuremat tagatist kui kohus seda nõudis (palun põhjendage):

6.4 □ Hageja ei ole algatanud menetlust asja sisuliseks arutamiseks 30 päeva jooksul pärast arestimismääruse tegemise kuupäeva või arestimismääruse teinud kohtu määratud lühema tähtaja jooksul.

7. täitmise liikmesriigis läbivaatamise taotlus

NB! Kui Euroopa pangakonto arestimise määrus on tehtud Teie vastu tehtud kehtiva kohtuotsuse, kohtulahendi või ametliku juriidilise dokumendi alusel, ei ole Teil õigust esitada punktis 7.4 loetletud vastuväiteid.

Esitan Euroopa arestimismääruse täitmise läbivaatamise taotluse, sest (tehke märge vastavasse kasti)

7.1. Euroopa arestimismääruse täitmine on vastuolus täitmise liikmesriigi õigusega, sest:

7.1.1. □ Kostjal on õigus sellele, et teatav summa ei kuulu arestimisele, kuid nüüd on ka see summa või osa sellest arestitud.

7.1.2. □ Kostja pangakonto ei kuulu arestimisele seaduse kohaselt, mis käsitleb puutumatust täitemeetmete suhtes.

7.2. □ Euroopa arestimismääruse täitmine tuleb lõpetada, sest täitmise liikmesriigis on tehtud kohtuotsus, millega jäeti hageja nõue rahuldamata.

7.3. □ Euroopa arestimismäärus tuleb tühistada, kuna kohtulahend või ametlik juriidiline dokument on arestimismääruse teinud liikmesriigis tühistatud.

7.4. □ Hageja ei ole algatanud menetlust asja sisuliseks arutamiseks 30 päeva jooksul pärast arestimismääruse tegemise kuupäeva või arestimismääruse teinud kohtu määratud lühema tähtaja jooksul.

7.5. □ Euroopa arestimismääruse täitmine tuleb peatada, kuna kohtuotsuse, kohtulahendi või ametliku juriidilise dokumendi täitmisele pööratavus on arestimismääruse teinud liikmesriigis peatatud.

8. kostja alalise elukoha liikmesriigis läbivaatamise taotlus

Euroopa pangakonto arestimise määrus on tehtud minu kui

□ tarbija

□ töötaja

□ kindlustatud isiku       vastu.

Koht: …

Kuupäev (pp/kk/aa):

Taotleja või volitatud esindaja nimi

Kinnitan, et esitatud teave on mulle teadaolevalt tõene ja esitatud heas usus.

Allkiri:

[1]               Vastu võetud Euroopa Ülemkogu 10. ja 11. detsembri 2009. aasta kohtumisel.

[2]               KOM(2010) 171, 20.4.2010.

[3]               EÜT C 33, 31.1.1998, lk 3.

[4]               EÜT C 12, 15.1.2001, lk 1.

[5]               EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1.

[6]               Ettepanek: määrus kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud), KOM(2010) 748, 14.12.2010.

[7]               EP 10. mai 2011. aasta täiskogu. JURI dokument 2009/2169(INI), 16.2.2011, raportöör Arlene McCarthy (S-D/UK).

[8]               21. mai 1980. aasta otsus kohtuasjas 125/79: Denilauler.

[9]               Euroopa Ülemkogu 26. märtsi 2010. aasta kohtumisel esitasid Euroopa Liidu juhid Euroopa 2020. aasta strateegia ELi konkurentsivõime suurendamiseks ja majanduskasvu kiirendamiseks ning töökohtade loomiseks, http://ec.europa.eu/europe2020/index_et.htm.

[10]             KOM(2006) 618.

[11]             „Kohtuotsuste täitmise tõhustamine Euroopa Liidus: võlgniku varade läbipaistvus, pangakontode arestimine; ajutine täitmine ja kaitsemeetmed”, http://ec.europa.eu/civiljustice/publications/docs/enforcement_judicial_decisions_180204_en.pdf.

[12]             „Study for an Impact Assessment on a draft legislative proposal on the attachment of bank accounts” („Pangakontode arestimist käsitleva õigusakti ettepaneku eelnõu mõjuhinnangu uuring”), CSES London, peagi ilmuv.

[13]             Kaubandusvaidlused ja võlgade sissenõudmine teisest riigist, kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/yourvoice/ebtp/consultations/2010/cross-border-debt-recovery/index_et.htm.

[14]             Määrusega (EÜ) nr 861/2007 loodud Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus ja määrusega (EÜ) nr 1896/2006 loodud Euroopa maksekäsumenetlus.

[15]             Komisjoni teatis KOM(2010) 573, 19.10.2010.

[16]             ELT C […], lk […].

[17]             EÜT C 12, 15.1.2001, lk 1.

[18]             KOM(2006) 618.

[19]             ELT C 115, 4.5.2010, lk 1.

[20]             ELT L 324, 10.12.2007, lk 79.

[21]             EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1.

[22]             EÜT L 281, 23.11.1995, lk 319.

[23]             EÜT L 166, 11.6.1998, lk 47.

[24]             ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.

[25]             ELT L 177, 4.7.2008, lk 6.

[26]             EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1.

[27]             EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25.

[28]             ELT L 324, 10.12.2007, lk 79.

[29]             EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1.

[30]             Ei ole kohustuslik.

[31]             Ei ole kohustuslik.

[32]             Kohaldatakse ainult juhul, kui arestimismäärus tehakse enne sisulise kohtumenetluse algatamist.