SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST

- Ettepaneku sihid ja eesmärgid

Käesoleva ettepaneku eesmärk on rakendada Euroopa Liidus leibkonna / üksikisiku uuring, milles käsitletakse kuritegevusohutust. Uuringu käigus kogutaks teavet teatavat liiki kuritegude esinemise (kuritegevuse ohvriks langemise määra) kohta ja ka muude kodanike turvatundega seonduvate aspektide kohta. Sellised andmed täiendaksid oluliselt haldusasutustelt (näiteks politseiaruannetest) saadavaid näitajaid, mida on teadupärast raske liikmesriigiti võrrelda.

- Üldine taust

2005. aasta Haagi programmis rõhutas Euroopa Ülemkogu ELi tasandi võrreldavate andmete puudumist kuritegevuse valdkonnas. Sellest ajendatuna koostas komisjon 2006.–2010. aasta tegevuskava kuritegevuse hindamise meetodite parandamise kohta, milles nähti ette, et töötatakse välja ELi leibkondade uuring kuritegevuse ohvriks langemise kohta. 2009. aasta Stockholmi programmis rõhutati, et töö selles valdkonnas on vaja läbi vaadata ja praktikasse rakendada. Seega tehakse ettepanek viia 2013. aastal läbi ELi tasandi uuring, mis põhineb metoodikal, milles huvirühmad on nüüdseks kokku leppinud.

- Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Ettepanekus käsitletavas valdkonnas praegu kehtivad õigusnormid puuduvad.

- Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Käesoleva ettepaneku eesmärk on lihtsustada kehtivat olukorda, kus on välja töötatud mitu riiklikku uuringut kuritegevuse ja turvalisuse mõõtmiseks riigi tasandil. On vägagi tõenäoline, et liikmesriigid kavatsevad välja töötada veel teisigi sarnaseid uuringuid, kui neile ei anta võimalust vastu võtta ühtne mudel. Liikmesriikidega tihedas koostöös väljatöötatud mudel tagab võrreldavate andmete kättesaadavuse ja kõrvaldab võimaliku riski, et liikmesriigid raiskavad oma ressursse paralleelsele tegevusele uuringute väljatöötamiseks. Mudeluuringu eeliseks on Euroopa statistika lihtsustamine, mida on rõhutatud ka komisjoni teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Euroopa Liidu statistika koostamise metoodika kohta: vaade järgmisele kümnendile”. Teatises on järgitud Euroopa statistikat käsitlevate tegevusjuhiste põhimõtteid kvaliteedi tagamise kohustuse, usaldusväärse metoodika, kulutasuvuse, asjakohasuse, korrektsuse ja usaldusväärsuse, sidususe ja võrreldavuse osas.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta otsusega nr 1578/2007/EÜ ühenduse statistikaprogrammi kohta ajavahemikuks 2008–2012[1] on ette nähtud Euroopa statistika väljaarendamine kuritegevuse ja kuritegevuse ohvriks langemise kohta. 2011. aasta statistika tööprogrammis osutatakse eelkõige leibkondade / üksikisikute uuringule, milles käsitletakse kuritegevuse ohvriks langemist.

Praegu puuduvad kogu Euroopat hõlmavad uuringuandmed üksikisikuid ja leibkondi puudutava kuritegevuse ja turvalisuse kohta. Kuritegevust käsitlevaid haldusandmeid (politseiaruannete põhjal jne) on mitteametlikult kogutud ja avaldatud 2006. aastast alates. On üldteada, et selliste andmete võrreldavus on piiratud, sest liikmesriikidel on erinevad õigussüsteemid ja aruandlusmeetodid, ning kõnealuste keerukuste ületamise võimalus on väike. ELi tasandi uuring võimaldaks koguda võrreldavat teavet, mille aluseks oleks ühtne küsimustik ja mis põhineks ühtsel metoodikal.

Kõnealuse statistilise vahendi kaudu kogutav teave on esmatähtis justiits- ja siseasjade valdkonnas. See kajastub otseselt Haagi ja Stockholmi programmides välja toodud poliitilistes vajadustes.

Järjest enam ollakse ühel meelel ka selles, et kuritegudest ja isiklikust ebaturvalisusest vaba ühiskond on kodanike heaolu oluline näitaja. Majandustegevuse ja sotsiaalsete edusammude mõõtmise kõrgetasemelise komisjoni aruandes (nn Stiglitzi aruanne, 2009) väidetakse, et tuleks välja töötada nüüdisaegsed sotsiaalse heaolu näitajad tasakaalustamaks majandusprogressi traditsioonilisi mõõteviise, nagu on SKP põhine mõõtmine. Kavandatavate elukvaliteedi näitajatega seoses on aruandes juttu isiklikust turvatundest ja kuritegevuse ohvriks langemise kogemustest. Aruandes käsitleti ka põhjalikult praeguste leibkonnauuringute rolli kõnealuste nähtuste uurimises. ELi tasandi uuringu olemasolu teeks võimalikuks selle dimensiooni uurimise Euroopa kui terviku seisukohast viisil, mis on ühtne ja võrreldav.

HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

- Komisjoni talituste sisesed arvamusvahetused /arutelud

Väljatöötamisprotsessiga olid peamiselt seotud õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraadi (DG JLS) talitust ja Eurostat. Hiljuti võttis siseasjade peadirektoraat (DG HOME) DG JLSi ülesanded üle. Kogu väljatöötamisprotsessi käigus oli omavaheline suhtlus tihe ja regulaarne, peeti kahepoolseid arutelusid ja osaleti vastastikku kõigil allpool loetletud huvirühmadega peetud koosolekutel.

- Konsulteerimine huvitatud isikutega

Komisjoni 2006.–2010. aasta tegevuskava raames loodi eksperdirühm, kes tegeleb kuritegevuse ja kriminaalõigusega. Eksperdirühma kuulusid liikmesriikide õigusala ja siseasjade eksperdid ning akadeemiliste ringkondade ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad jne. Eksperdirühma kõigil aastakoosolekutel arutati uuringule ja toodetavatele näitajatele seatavaid nõudeid. Teavet vahetati selleks loodud CIRCA veebisaidi vahendusel. Üksikasju arutati ka eksperdirühma kirjalike konsultatsioonide käigus.

Eksperdirühma liikmete hulgas ringelnud küsimustike põhjal koostati põhinäitajate loetelu ning määratleti nende esitamise sagedus ja suhteline tähtsus. Need näitajad hõlmasid mitut nn traditsioonilist probleemi (sissemurdmine, vargus, füüsiline vägivald jne), aga ka hiljuti tekkinud probleeme, nagu näiteks küberkuritegevus ja mitmesugused pettuse liigid. Vaatluse all olid ka avalik arvamus turvalisuse küsimustes ja inimeste turvatunne. Peamiselt tegeleti kõnealuste näitajate väljatöötamisega ning vajadusel, tavapäraste arutelude käigus nende ajakohastamisega.

- Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Eksperdiarvamusi koguti mitmelt rahvusvaheliselt eksperdilt, selleks korraldati pakkumismenetlused. Pakkumine tehti ÜRO agentuurile HEUNI (Euroopa kriminaalpreventsiooni instituut), kes koostas esialgse küsimustiku, ja rahvusvahelise kuriteoohvrite uuringu (ICVS) loojatele. ICVS on ainus uuring, mille põhjal on varem püütud rahvusvahelisel tasandil kuritegevust uurida. Tihedat koostööd tehti ka ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (UNODC) ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoniga (UNECE), kes juhtisid sarnast protsessi rahvusvahelisel tasandil.

Metoodilised põhimõtted vaatas üle Eurostati kuritegevuse statistikaga tegelev töörühm. Üksikasjade väljatöötamine usaldati liikmesriikide esindajatest koosnevale töörühmale. See võimaldas ära kasutada nende, umbes kümne riigi kogemusi, kes olid juba riiklikud uuringud läbi viinud.

Lisaks tavapärastele töörühmade koosolekutele vahetati teavet ka CIRCA veebisaidi kaudu. Euroopa sotsiaalstatistika valdkonna juhte ja Euroopa statistikasüsteemi komiteed teavitati pidevalt töö käigust.

Vastuvõetud metoodika põhines suuresti sellel, mis on sätestatud ÜRO käsiraamatus, mille väljatöötamisel olid osalenud Eurostat ja mitu ELi liikmesriiki. Uuringu esialgset varianti katsetati 2008.–2009. aastal kuueteistkümnes liikmesriigis, komisjon andis selleks toetust.

Selle katseprojekti tulemusi hindasid rahvusvahelised eksperdid ja tulemused tehti kättesaadavaks mõlemale töörühmale. 2010. aastal peetud koosolekute ja arutelude käigus täiendati seda esialgset varianti nende kogemuste alusel.

- Mõju ja tagajärgede analüüs

Kavandatava kuritegevust ja turvalisust käsitleva uuringu käigus saadakse esmakordselt kõigilt liikmesriikidelt teavet teema kohta, mis on ELi poliitika seisukohast väga oluline. Ühtmoodi metoodika ja aruandevormide kasutamine võimaldab saada andmeid, mis on ühtsed, võrreldavad ja seega asjakohased nii Euroopa kui ka riigi tasandi kasutajatele. Selles tegevuse juures on keskne koht liikmesriikidel, kes peavad kaasama riiklikud statistikaametid, kellel on uuringuandmete kogumiseks ja töötlemiseks hästi sissetöötatud menetlused.

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

- Kavandatud meetmete kokkuvõte

Käesoleva määruse eesmärk on luua ühtne raamistik Euroopa kuritegevusohutusstatistika tootmiseks sel viisil, et liikmesriigid koguvad, koostavad, töötlevad ja edastavad leibkonna / üksikisikute uuringu käigus kogutud ning Euroopa tasandil ühtlustatud andmed kuritegevuse ja turvalisuse kohta.

- Õiguslik alus

Euroopa statistika õiguslik alus on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 338. Kooskõlas seadusandliku tavamenetlusega võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu meetmeid statistika koostamiseks, kui see on vajalik liidu tegevuseks. Selles artiklis esitatakse Euroopa statistika koostamist käsitlevad nõuded, mille kohaselt peab liidu statistika koostamine olema kooskõlas erapooletuse, usaldusväärsuse, objektiivsuse, teadusliku sõltumatuse, tasuvuse ja andmete konfidentsiaalsuse nõuetega. Statistika koostamine ei tohi tuua ettevõtjate jaoks kaasa ülemäärast koormust.

- Subsidiaarsuse põhimõte

Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse ettepaneku selles osas, mis ei kuulu Euroopa Liidu ainupädevusse.

Liikmesriigid ei suuda ettepaneku eesmärke täielikult saavutada järgmisel põhjusel.

Üks peamisi probleeme mistahes statistiliste andmete kvaliteedi puhul on ühtsus ja võrreldavus. Liikmesriigid ei suuda ühtsuse ja võrreldavuse nõuet täita, kui puudub selgepiiriline Euroopa raamistik, st ELi õigusakt, milles sätestatakse ühised statistilised kontseptsioonid, aruande vormid ja kvaliteedinõuded. Selleks on koostatud kuritegevuse ja turvalisuse uuringu mudel. See sisaldab hõlmatavate muutujate loetelu ja küsimustiku näidist.

Üksnes liikmesriikide meetmed mõjutaksid liikmesriikide huve negatiivselt järgmisel põhjusel.

Enamik riike, kellel puudub veel kuritegevuse ja turvalisuse riiklik uuring, soovib poliitilistel eesmärkidel seda vahendit välja töötada. Kui nad kõik oma uuringud välja töötaksid, oleks tulemuseks erinevate metoodikate ja erinevate küsimustike rakendamine. See tähendaks seda, et tulemusi ei saaks Euroopa tasandil võrrelda. Liikmesriigid ise on kõhkleval seisukohal olukorra suhtes, kus neid saaks teiste ELi riikidega võrrelda. Ühtsete põhimõtetega ja ühesuguse aruandlusvormiga Euroopa ühise raamistiku puudumine ohustaks võrreldavate andmete vahetamist või isegi välistaks selle.

Euroopa Liidu tasandi meetmega saavutatakse ettepaneku eesmärgid paremini järgmistel põhjustel.

Ettepaneku eesmärke on parem saavutada Euroopa Liidu tasandi üleeuroopalise õigusaktiga, sest üksnes komisjon saab koordineerida ELi tasandi statistiliste andmete ühtlustamist. Liikmesriigid ise saavad andmeid koguda ja kuritegevusohutust käsitlevat võrreldavat statistikat koostada, sest nemad kasutavad nõutava teabe saamiseks kõige sobivamaid allikaid ja meetodeid. Kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega võib EL seega võtta asjakohaseid meetmeid.

Ettepaneku eesmärk on ühtlustada põhimõtted, kaetud valdkonnad ja nõutava teabe karakteristikud, kaetus, kvaliteedinõuded ning aruannete esitamise tähtajad ja tulemused, et saavutada asjakohane, õigeaegne, võrreldav ja ühtne Euroopa statistika.

Liikmesriigid koguvad andmeid oma valimi moodustamise põhimõtete alusel, nad valivad ka küsitluse läbiviimise vormi (näost näkku küsitlus, küsitlemine telefoni või kirja teel, veebipõhiselt jne) kooskõlas väljakujunenud riikliku tavaga.

Seepärast on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

- Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel.

Käesolev määrus piirdub eesmärkide saavutamiseks minimaalsega ega lähe kaugemale hädavajalikust.

Käesoleva määrusega tehakse ettepanek uue uuringu kasutuselevõtuks, kuid liikmesriikidel lubatakse täita käesoleva määruse nõudeid ka olemasolevaid riiklikke uuringuid muutes.

- Vahendi valik

Kavandatav vahend: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus.

Muud meetmed ei oleks asjakohased järgmisel põhjusel:

Sobiva õigusakti valik sõltub õiguslikust eesmärgist. Euroopa tasandi teabevajaduse puhul on Euroopa statistika kaldunud kasutama põhiõigusaktina pigem määrust kui direktiivi. Määrust eelistatakse seetõttu, et sellega kehtestatakse ühesugused õigusnormid kogu Euroopa Liidus ja tagatakse, et liikmesriigid kohaldavad neid täies ulatuses ja ühtselt. Määrus on vahetult kohaldatav, mis tähendab, et seda pole vaja liikmesriikide õigusesse üle võtta. Vastupidiselt sellele on direktiivid, mille eesmärk on riikide õigusaktide ühtlustamine, oma eesmärkide poolest liikmesriikidele siduvad, kuid jätavad riigiasutustele võimaluse valida nende eesmärkide saavutamiseks kasutatava vormi. Direktiivid tuleb ka liikmesriikide õigusesse üle võtta. Määruse kasutamine on kooskõlas muude statistikat käsitlevate õigusaktidega, mis on vastu võetud alates 1997. aastast.

MÕJU EELARVELE

Ettepanekuga kaasnevad ELi 2012. aasta eelarves 12 miljoni euro suurused kulud.

Ettepanekus nõutakse, et liikmesriigid töötaksid välja uued uuringud (või mõnedel juhtudel kohandaksid olemasolevaid uuringuid). Metoodika väljatöötamine on väga kulukas, lisaks on sotsiaaluuringud alati kulukad, sest küsitlejatele tuleb palka maksta, kaasnevad sõidukulud jne. Kuna tegemist on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala käsitlevas Stockholmi programmis kirja pandud poliitilise prioriteediga, on asjakohane kuni 90 % liikmesriikide abikõlblikest kuludest katta ELi eelarvest.

TÄIENDAV TEAVE

- Seniste õigusaktide kehtetuks tunnistamine

Ettepaneku vastuvõtmisega ei kaasne seniste õigusaktide kehtetuks tunnistamist.

- Euroopa Majanduspiirkond

Kavandatavas õigusaktis käsitletakse Euroopa Majanduspiirkonnaga seotud küsimust, seepärast peaks see laienema Euroopa Majanduspiirkonnale.

2011/0146 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

kuritegevusohutuse Euroopa statistika kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 338 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa andmekaitseinspektori arvamust,[2]

toimides kooskõlas seadusandliku tavamenetlusega

ning arvestades järgmist:

1. Vastates Euroopa Liitu kuuluvate riikide kodanike murele kinnitab Euroopa Ülemkogu Haagi programmiga[3] vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala arendamisele omistatud prioriteetsust ning tervitab komisjoni algatust luua üleeuroopaline vahend kuritegevuse ja turvalisuse küsimusi käsitlevate andmete kogumiseks, analüüsimiseks ja võrdlemiseks liikmesriikides. Ülemkogu teeb komisjonile (Eurostat) ülesandeks määratleda andmed ja koguda neid liikmesriikidelt.

2. Töötada välja statistiline vahend, et mõõta turvalisusega seonduvaid küsimusi, on üks komisjoni poolt Haagi programmis sätestatud eesmärkide saavutamiseks kavandatud 2006.–2010. aasta liidu tegevuskavas (igakülgse ja ühtse liidu kuritegevuse ja kriminaalasjades õigusemõistmise näitajate hindamise strateegia väljatöötamise kohta) kirja pandud põhieesmärkidest.

3. Stockholmi programmis[4] „Avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel” rõhutatakse Euroopa Ülemkogus võetud kohustust ning kutsutakse komisjoni üles jätkama kuritegevuse probleeme käsitleva statistilise vahendi väljatöötamist ning arendama edasi 2006.–2010. aasta liidu tegevuskavas sätestatud meetmeid (mida osaliselt on rakendatud), arvestades seejuures kasvavat vajadust sellise statistika järele, milles käsitletakse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala küsimusi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta otsusega 1513/2002/EÜ (mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuendat raamprogrammi, mille eesmärk on toetada Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni (2002—2006))[5] vastu võetud kuuenda raamprogrammi ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsusega nr 1982/2006/EÜ (mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013))[6] vastu võetud seitsmenda raamprogrammi alusel algatas komisjon mitu teadusprojekti, milles tegeletakse vaadetega turvalisusele ning usaldusega politsei ja õigussüsteemi vastu. Ka nende uuringute tulemusi tuleks arvesse võtta. .

4. Kuritegevust ja kriminaalõigust käsitleva statistilise vahendi väljatöötamisel on liikmesriikide panus ning tegevusega seonduvad kulud sellised, mille puhul on asjakohane eraldada ELi eelarvest kuni 90 % rahalist toetust abikõlblike kulude katmiseks.

5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määruses (EÜ) nr 223/2009 (Euroopa statistika kohta)[7] nähakse ette õiguslik raamistik Euroopa statistika koostamiseks, sealhulgas on artiklis 5 sätestatud menetlus, mille alusel riiklikud ametiasutused toetust saavad. Eelkõige on määruses nõutud ametialase sõltumatuse, erapooletuse, objektiivsuse, usaldusväärsuse, statistilise konfidentsiaalsuse ja kulutasuvuse põhimõtete järgimist.

6. Käesoleva määrusega tagatakse õigus era- ja perekonnaelu austamisele ja isikuandmete kaitsele, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta[8] artiklites 7 ja 8.

7. Käesoleva määruse kontekstis kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta[9] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta[10].

8. Käesoleva määruse kohaldamisalas oleva Euroopa statistika koostamiseks ja levitamiseks peaksid liikmesriikide statistikaametid ning komisjon (Eurostat) lähtuma Euroopa statistikat käsitleva tegevusjuhendi põhimõtetest, mis on heaks kiidetud komisjoni 25. mai 2005. aasta soovituses siseriiklike ja ühenduse statistikaasutuste sõltumatuse, terviklikkuse ja vastutuse kohta.

9. Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt kuritegevusohutust käsitleva Euroopa statistika tootmise ühtse õigusliku raamistiku loomist isikute valimilt saadavate andmete põhjal, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

10. Et tagada ühtsed tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks anda komisjonile rakendusvolitused mikroandmete edastamise, kvaliteediaruannete esitamise korra ja üksikasjaliku struktuuri ning muutujate koodisüsteemi praktilise korra kehtestamiseks. Kõnealuseid volitusi tuleks rakendada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse liikmesriikide kontrolli eeskirjad ja põhimõtted komisjoni rakendamisvolituste teostamise üle[11].

11. Olles konsulteerinud Euroopa andmekaitseinspektori ja Euroopa statistikasüsteemi komiteega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesolevas määruses sätestatakse raamistik, mille alusel töötada välja, toota ja levitada kuritegevusohutust käsitlevat, võrreldavat Euroopa statistikat, mis põhineb leibkondade või üksikisikute uuringul.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „leibkond” – üksi elav isik või isikute rühm, kes elab koos samas eraeluruumis ning kellel on ühised kulutused ja peamised elatusvahendid. See mõiste ei hõlma institutsioonleibkondi, st haiglaid, hoolde- ja vanadekodusid, vanglaid, sõjaväelaste eluruume, religioosseid asutusi, pansioneid või ühiselamuid;

b) „alaline elukoht” – koht, kus isik tavaliselt veedab oma igapäevast puhkeaega, välja arvatud ajutised äraolekud vaba aja sisustamiseks, puhkuseks, sõprade ja sugulaste külastamiseks, äritegevuseks, raviks või religioosseks palverännakuks, või selle puudumisel seaduslik või registreeritud elukoht;

Alaliste elanikena käsitatakse üksnes järgmisi kõnealuses geograafilises piirkonnas elavaid isikuid:

i) neid, kes elasid enne vaatluskuupäeva oma alalises elukohas pidevalt vähemalt kaheteistkümne kuu jooksul või

ii) neid, kes saabusid oma alalisse elukohta vaatluskuupäevale eelnenud kaheteistkümne kuu jooksul kavatsusega elada seal vähemalt üks aasta.

Kui punktis i või ii kirjeldatud tingimusi ei ole võimalik kindlaks teha, tähendab alaline elukoht seaduslikku või registreeritud elukohta;

c) „turvalisus” – isikut, leibkonda või omandit kriminaalsetel asjaoludel kahjustava ohu eest kaitstuse tunne,

d) „ligikaudne vastus” – teave isiku kohta, mille edastab mõni teine selle isiku leibkonda kuuluv isik;

e) „mikroandmed” – konkreetsed statistilised kirjed;

f) „metaandmed kvaliteedi kohta” – andmete esitajalt saadud mis tahes teave, mida peetakse kõnealuste andmete tõlgendamise puhul kasulikuks.

Artikkel 3

Kohaldamisala

12. Iga liikmesriik esitab komisjonile (Eurostat) I lisas sätestatud andmed.

13. Küsimused seksuaalse vägivalla kohta esitatakse eraldi ja neile vastamine on vabatahtlik.

14. Erandina ei nõuta Prantsusmaa ja Iirimaa puhul andmete kogumist samasse leibkonda kuuluvate isikute vahelise vägivalla kohta.

Artikkel 4

Kogutavad näitajad ja nende kogumise aeg

1. Andmeid kogutakse artiklis 5 sätestatu kohaselt moodustatud isikuvalimi või leibkonnavalimi põhjal.

2. Andmeid kogutakse 2013. aastal.

3. Vaatlusperiood peab katma andmete kogumisele eelnenud kahtteist kuud.

Artikkel 5

Valimi moodustamine ja valimi suurus

1. Andmeid kogutakse liikmesriigi jaoks representatiivse tõenäosusvalimi alusel.

2. Moodustatud valim, mille suurus määratakse lihtsa juhuvalimi põhimõttel, peab koosnema vähemalt:

a) 8000 isikust liikmesriigis, kus 16aastaste ja vanemate elanike arv on üle 10 miljoni;

b) 7000 isikust liikmesriigis, kus 16aastaste ja vanemate elanike arv on üle 5 ja alla 10 miljoni;

c) 6000 isikust liikmesriigis, kus 16aastaste ja vanemate elanike arv on üle 1,5 ja alla 5 miljoni;

d) 5000 isikust liikmesriigis, kus 16aastaste ja vanemate elanike arv on üle 0,5 miljoni ja alla 1,5 miljoni;

e) 3000 isikust liikmesriigis, kus 16aastaste ja vanemate elanike arv on alla 0,5 miljoni.

Artikkel 6

Kogumisüksus

1. Vaadeldava üldkogumi moodustavad kõik isikud, kes elavad andmete kogumise ajal liikmesriigi territooriumil oma tavaelukohas ja leibkonnas.

2. Uuringust võib välja jätta riikide territooriumide väikesed osad, kus elab alla 2% riigi rahvastikust, samuti II lisas loetletud territooriumid.

3. Andmeid kogutakse isikutelt, kes on 16aastased või vanemad.

4. Ligikaudsed vastused ei ole lubatud.

Artikkel 7

Andmete edastamine ja töötlemine

1. Liikmesriigid edastavad konfidentsiaalsed mikroandmed komisjonile (Eurostatile) vastavalt määruses (EÜ) nr 223/2009 määruses sätestatud konfidentsiaalsete andmete edastamise sätetele. Liikmesriigid tagavad, et edastatud andmed ei võimalda leibkondade ega isikute otsest identifitseerimist.

2. Liikmesriigid edastavad mikroandmed hiljemalt 31. juuliks 2014. Mikroandmetele tuleb lisada tabelid, milles esitatakse 12 viimase kuu esinemissageduse määrad iga kuriteo liigi ja turvatunde puhul.

Artikkel 8

Andmete ja metaandmete esitamine

1. Liikmesriigid esitavad mikroandmed ja nende kvaliteediga seonduvad metaandmed komisjoni (Eurostat) määratud teabevahetusstandardi kohaselt. Mikroandmed ja nende kvaliteediga seonduvad metaandmed edastatakse komisjonile (Eurostatile) elektrooniliselt ühise andmesisestusportaali kaudu.

2. Komisjon sätestab rakenduslike õigusaktidega mikroandmete edastamise praktilise korra. Sellised õigusaktid võetakse vastu artikli 12 lõikes 2 sätestatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 9

Andmete levitamine ja konfidentsiaalsete andmete kasutamine teaduslikel eesmärkidel

1. Komisjon (Eurostat) avaldab kuritegevusohutuse statistika hiljemalt 31. detsembril 2014.

2. Komisjon (Eurostat) võib võimaldada juurdepääsu talle käesoleva määruse kohaselt edastatud konfidentsiaalsetele andmetele vastavalt määruses (EÜ) nr 831/2002 sätestatud tingimustele.

Artikkel 10

Kvaliteedi hindamine

1. Liikmesriigid tagavad edastatud mikroandmete kvaliteedi.

2. Käesolevas määruses kohaldatakse edastatavate andmete suhtes määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikes 1 sätestatud kvaliteedikriteeriume.

3. Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) aruande mikroandmete kvaliteedi kohta. Aruanne esitatakse hiljemalt ühe kuu jooksul pärast andmete edastamist.

4. Kui komisjon kohaldab käesoleva määrusega hõlmatud andmete suhtes lõikes 2 osutatud kvaliteedikriteeriume, määrab ta rakendusaktidega kindlaks kvaliteeti käsitlevate metaandmete esitamise korra ja täpse struktuuri, samuti andmete koodisüsteemi. Sellised õigusaktid võetakse vastu artikli 12 lõikes 2 sätestatud kontrollimenetluse kohaselt.

5. Komisjon (Eurostat) hindab esitatud andmete kvaliteeti lõikes 3 osutatud aruannete põhjal, pidades eriti silmas, et oleks tagatud liikmesriikide vaheline andmete võrreldavus.

Artikkel 11

Rahastamine

1. Komisjon annab liikmesriikidele uuringu rakendamiseks rahalist toetust, et aidata katta andmete kogumise, töötlemise ja edastamise kulusid, sealhulgas riiklike ametiasutuste töötajate palgakulusid toetuslepingus sätestatud tingimuste kohaselt. Toetust antakse määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 5 lõikes 2 osutatud riiklikele statistikaametitele ja teistele siseriiklikele asutustele.

2. Liidu poolt kaasrahastatavad summad ei tohi olla suuremad kui 90 % projekti abikõlblikest kogukuludest.

3. Rahalise toetus sõltub liidu eelarvesse kavandatud assigneeringute olemasolust.

4. Käesoleva määruse raames finantseeritavaid meetmeid ei toetata liidu muude rahastamisvahendite kaudu. Toetusesaajad peavad esitama komisjonile teabe mis tahes muude saadud rahade ja esitatud rahastamistaotluste kohta.

5. Komisjon tagab, et käesoleva määruse raames rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettust, korruptsiooni ja muud ebaseaduslikku tegevust ennetavate meetmete kohaldamisega, tõhusa kontrollimisega ja alusetult väljamakstud summade tagasinõudmisega ning juhul, kui tuvastatakse eeskirjade eiramine, mõjusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95[12], nõukogu määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96[13] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1073/1999[14].

6. Käesoleva määruse raames rahastatavate meetmete puhul tähendab määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade eiramine lepingust tuleneva mis tahes kohustuse rikkumist, mis tuleneb majandustegevuses osaleja tegevusest või tegevusetusest, mis kahjustab või kahjustaks liidu üldeelarvet või liidu hallatavaid eelarveid põhjendamatute kulutuste tõttu.

7. Käesolevast määrusest tulenevates lepingutes ja kokkulepetes nähakse eelkõige ette, et komisjon või komisjoni volitatud esindaja teostab järelevalvet ja finantskontrolli ning kontrollikoda viib läbi auditeid, mis toimuvad vajadusel kohapeal.

Artikkel 12

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab määrusega (EÜ) nr 223/2009 asutatud statistikasüsteemi komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 13

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesoleva määruse kohaldamine peatatakse 30. juunil 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

KOMISJONILE (EUROSTAT) ESITATAVAD ANDMED

15. Kokkupuude kuritegevusega kuriteo liikide kaupa

16. Liiklusvahendiga seotud kuriteod:

(1) autovargus,

(2) vargus autost,

(3) mootorrattavargus,

(4) jalgrattavargus;

17. Eluasemega seotud kuriteod: sissemurdmine põhielukohta;

18. Isikuvastased kuriteod:

(1) röövimine,

(2) isikliku omandi vargus;

19. Mittekonventsionaalsed kuriteod:

(1) tarbijapettus,

(2) pangakaardi- / internetipanga pettus,

(3) altkäemaks (pistis);

20. Kuriteo üksikasjad:

21. Punktides 1.1 kuni 1.4 loetletud kuritegude iga liigi kohta tuleb koguda järgmised andmed:

22. Kas tegu toimus viimase viie aasta jooksul (vabatahtlik)?

23. Kas tegu toimus viimase 12 kuu jooksul?

24. Kui sageli see viimase 12 kuu jooksul toimus?

25. Kas viimati aset leidnud juhtumist on politseile (või näiteks tarbijapettuse, pangakaardipettuse või altkäemaksu korral mõnele muule asutusele) teatatud?

26. Kas politsei reageeris viimati aset leidnud juhtumile rahuldavalt?

27. Lisaks punktis 2.1 esitatud andmetele, tuleb koguda viimati aset leidnud kuriteo kohta ka järgmised andmed:

(1) kõigi liiklusvahendiga seotud kuritegude, isikuvastaste kuritegude ja mittekonventsionaalsete kuritegude puhul:

- Kus viimane juhtum toimus?

(2) autovarguse puhul:

- Kas auto saadi kätte?

(3) põhielukohas toimunud sissemurdmise, röövi puhul:

- Miks politseile ei teatatud?

- Miks vastaja ei olnud politsei reageerimisega rahul?

- Kas vastaja kontakteerus ohvriabi osutajatega?

- Kas ohvriabi oleks vaja olnud?

(4) röövi puhul:

- Kas midagi varastati?

- Kas ründaja kasutas relva?

- Millist relva ründaja kasutas?

- Kas vastaja sai viga?

- Kas vigastuse puhul pöörduti arsti poole?

- Millist emotsionaalset mõju avaldas juhtum vastajale?

(5) isikliku omandi vargus:

- Kas vastaja hoidis või kandis varastatud asju?

(6) tarbijapettuse puhul:

- Kas pettus oli seotud kauba või teenuse ostmisega?

- Kas pettus oli seotud interneti või e-kirjaga?

(7) pangakaardi / internetipanga pettuse puhul:

- Kas tegemist oli pangakaardi või internetipangapettusega?

(8) altkäemaksu puhul:

- kes olid osalised?

- Vastaja suhtumine õiguskaitseorganitesse ja ennetavatesse turvameetmetesse:

- Kas vastaja on puutunud kokku uimastiprobleemidega?

- Kas vastaja elukohal on signalisatsioon?

- Kas vastaja elukohal on turvauks või -lukk?

- Kas vastaja väldib pärast pimeduse saabumist teatavaid kohti?

- Kas vastajal on tulirelv?

- Põhjused tulirelva omamiseks,

- Vastaja arvamus politsei tegevuse kohta,

- Vastaja arvamus kohtu tegevuse kohta,

- Vastaja arvamus murdvarguse toimepanijale sobiliku karistuse kohta;

- Vastaja turvatunne ning mure kuritegevuse pärast:

- turvatunne öösel üksi väljas olla;

- hirm füüsilise kallaletungi ees;

- hirm terrorismi ees;

- sissemurdmise tõenäosus;

- Vastaja sotsiaal-demograafiline taust:

- sugu,

- vanus,

- sünniriik,

- ema sünniriik,

- isa sünniriik,

- kodakondsus,

- perekonnaseis,

- tegelik perekonnaseis,

- varasemad suhted,

- tööhõive staatus,

- täis- või osaajaga töökoht,

- kutseala,

- ametikoht,

- kohaliku üksuse tegevusala,

- lõpetatud haridusasutuse või väljaõppe kõrgeim tase,

- leibkonna sissetuleku tase;

- Tehnilised näitajad:

- elukohariik,

- elukohapiirkond;

- linnastumise tase piirkonnas, kus leibkond elab,

- uuringu vaatlusaasta,

- uuringu korraldamise kuu,

- vastaja identifitseerimine,

- kaalutegur leibkonnas;

- kaalutegur üksikisikuna;

- kasutatud andmekogumismeetod,

- meetod, millega välditakse intervjuu ajal teleskoobiefekti mõju,

- intervjuu keel,

- leibkonnas elavate isikute arv (koos vastajaga);

- Vägivaldsed kuriteod (küsimused esitatakse intervjuu lõpus eraldi osas):

(1) Vägivald (muu kui partnerite vaheline vägivald):

- Kas keegi, näiteks mõni kooli- või töökaaslane, sõber, naaber või võõras inimene on vastajat kunagi löönud, millegagi visanud, tõuganud või juustest kiskunud?

- Kas keegi eelnimetatutest on löönud vastajat rusikaga või millegi muuga, löönud jalaga, lohistanud või läbi peksnud?

- Kas keegi eelnimetatutest on vastajat kägistanud, põletanud, ähvardanud tulirelva, nuga või muud relva kasutada või seda teinud?

(2) seksuaalne vägivald (lähisuhteväline seksuaalne vägivald) (vabatahtlik):

- Kas keegi, näiteks mõni kooli- või töökaaslane, sõber, naaber või võõras inimene on vastajat kunagi sundinud vastu tahtmist seksuaalsuhtesse astuma, näiteks ähvardades, kinni hoides või pannes olukorda, kus keeldumine on võimatu?

- Kas keegi eelnimetatutest on püüdnud sundida vastajat vastu tema tahtmist seksuaalset kirge rahuldama või suguühtesse astuma või teinud midagi muud seksuaalset, mis toimus vastu tahtmist;

(3) Vägivald partnerite vahel:

- Kas praegune partner või mõni endine partner, näiteks eksabikaasa või endine poiss- või tüdruksõber on vastajat löönud või visanud millegagi, mis võiks vigastusi tekitada, tõuganud või juustest kiskunud?

- Kas keegi eelnimetatutest on löönud vastajat rusikaga või millegi muuga, löönud jalaga, lohistanud või läbi peksnud?

- Kas keegi eelnimetatutest on vastajat kägistanud, põletanud, ähvardanud tulirelva, nuga või muud relva kasutada või seda teinud?

(4) Partneritevaheline seksuaalne vägivald (vabatahtlik):

- Kas vastaja on olnud vastu tahtmist seksuaalses tegevuses põhjusel, et tal oli hirm selle ees, mida praegune või endine partner, nt eksabikaasa või endine poiss- või tüdruksõber võib teha?

- Kas keegi eelnimetatutest on sundinud vastajat vastu tahtmist seksuaalsesse tegevusse?

- Nii partneritevahelise kui ka lähisuhtevälise füüsilise vägivalla kohta tuleb koguda järgmised andmed:

- Kas tegu toimus viimase viie aasta jooksul? (vabatahtlik);

- Kas tegu toimus viimase 12 kuu jooksul?

- Kui sageli see viimase 12 kuu jooksul toimus?

- Kus viimane juhtum toimus?

- Kas kasutati relva?

- Mis tüüpi relva kasutati?

- Kas vastaja sai viga?

- Kas vigastust oli vaja ravida?

- Millist emotsionaalset mõju avaldas juhtum vastajale?

- Kes seda tegi?

- Kas viimasest juhtumist on politseile teatatud?

- Miks sellest ei teatatud?

- Kas politsei reageeris viimati teatatud juhtumile rahuldavalt?

- Miks vastaja ei olnud politsei reageerimisega rahul?

- Kas vastaja kontakteerus ohvriabi osutajatega?

- Kas ohvriabi oleks vaja olnud?

- Punktis 7.1 loetletud andmed on nii partneritevahelise kui lähisuhtevälise seksuaalse vägivalla kuritegude puhul vabatahtlikud.

- Riigid, kus ei esitata sõeluvaid küsimusi intervjuule eelneva viimase viie aasta jooksul toimunud kuritegude kohta, peavad vältima topeltaruandlust (nn teleskoobiefekt) kas küsides selliseid küsimusi vähemalt kahe eelneva aasta kohta või küsides vastaja nimetatud juhtumi täpset kuupäeva.

- II LISA

RIIKIDE TERRITOORIUMID, MIS VÕIVAD UURINGUST VÄLJA JÄÄDA

Riik | Riigi territooriumid |

Prantsusmaa | Prantsusmaa ülemeredepartemangud ja territooriumid |

Madalmaad | Kariibi mere saared (Bonaire, St. Eustatius ja Saba), Lääne-Friisi saared, välja arvatud Texel |

Iirimaa | Avameresaared, välja arvatud Achill, Bull, Cruit, Gorumna, Inishnee, Lettermore, Lettermullan ja Valentia |

Ühendkuningriik | Kaledoonia kanalist põhjapoole jääv Šotimaa osa, Scilly saared |

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

1.3. Ettepaneku/algatuse liik

1.4. Eesmärgid

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2. Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) …., kuritegevusohutuse Euroopa statistika kohta

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile [15]

3403 – Statistilise teabe koostamine

1.3. Ettepaneku/algatuse liik

x Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

( Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast tegevusest[16]

( Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

( Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4. Eesmärgid

1.4.1. Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Ühenduse statistikaprogramm aastateks 2008 kuni 2012, IV JAOTIS Viisa-, varjupaiga-, sisserände- ja muu isikute vaba liikumisega seotud poliitika.

Euroopa Ülemkogu Stockholmi programm (Avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel), ELT C 115, 4.5.2010, lk 1.

Komisjoni teatis: Igakülgse ja ühtse ELi kuritegevuse ja kriminaalasjades õigusemõistmise näitajate hindamise strateegia väljatöötamine: ELi tegevuskava 2006–2010, KOM (2006) 0437

1.4.2. Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk nr …

Erieesmärk nr 1 – statistika tootmine

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

3403 – Statistilise teabe koostamine

1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Paremini võrreldav teave kuritegevuse ja turvalisuse kohta ELis.

Statistika toetab turvalisuse edendamise ja kuritegevuse ennetamise meetmete väljatöötamist.

1.4.4. Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Turvalisust käsitlevate ELi võrreldavate näitajate ja mikroandmete olemasolu 27 liikmesriigi ja EMP riikide kohta

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

- Võrreldavad ELi näitajad isikute turvatunde ja kuriteo ohvriks langemise kogemuste kohta on kättesaadavad kõigi ELi liikmesriikide ja EMP riikide kohta.

- Teadusuuringuteks vajalikud mikroandmed.

1.5.2. Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Kuritegevusohutuse uuringu tulemuste võrreldavus ELi tasandil, mis aitab kaasa tõenditel põhinevate poliitiliste otsuste tegemisele.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Ei kohaldata.

1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Uuringu käigus kogutavad andmed võimaldavad paremini hinnata teavet, mis on pärit muudest allikatest kui politseiaruanded.

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju

X Piiratud kestusega ettepanek/algatus

- ( Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]2011 – [PP/KK]2015

- ( Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2012–2015

( Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

28. rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA

29. millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid [17]

X Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

( Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine , kus eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

30. ( rakendusametitele

31. ( ühenduste asutatud asutustele[18]

32. ( riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

33. ( isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

( Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

( Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

( Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega ( täpsustage )

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused:

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Uuringu rakendamise käigus toimuvad regulaarsed töörühma koosolekud liikmesriikide osalusel, et teostada uuringu järelevalvet ja jagada kogemusi.

Tegevust kontrollitakse uuringu kvaliteediaruannete põhjal Eurostati erieeskirjade kohaselt.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1 Tuvastatud ohud

Puuduvad riikliku tasandi finantsvahendid uuringu kulude liikmeriigi poolse panuse katmiseks

2.2.2 Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Uuringu rakendamise kaasrahastamine Euroopa Komisjoni poolt toimub Euroopa Liidu eelarve assigneeringute olemasolul.

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Kohaldatakse toetuse andmise menetluste standardkontrolle.

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

- Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik | Eelarverida | Assigneeringute liik | Rahaline osalus |

Nr [Nimetus…..] | Liigendatud/ liigendamata ([19]) | EFTA riigid[20] | Kandidaatriigid[21] | Kolmandad riigid | Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses |

[1a] | 29 02 03 - ELi statistikaprogramm 2008–2012 | Liigendatud | Jah | Ei | Ei | Ei |

[3a] | 18 05 09 - Kuritegevuse ärahoidmine ja kuritegevuse vastu võitlemine | Liigendatud | Ei | Jah (ainult osalejana) | Ei | Jah (ainult liikmesriigid ja nende riigiasutused) |

- Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik | Eelarverida | Assigneeringute liik | Rahaline osalus |

Nr [Nimetus…..] | Liigendatud/liigendamata | EFTA riigid | Kandidaatriigid | Kolmandad riigid | Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses |

[XX.YY.YY.YY] | JAH/EI | JAH/EI | JAH/EI | JAH/EI |

3.2. Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1 Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik | Nr | 1a Konkurentsivõime majanduskasvu tagamiseks |

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

36. 3.2.3.2. Hinnanguline personalivajadus

37. ( Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

38. X Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

Aasta N | Aasta N+1 | Aasta N+2 | Aasta N+3 | Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) |

( Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) |

29 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) | 2 | 2 | 2 | 2 |

XX 01 01 02 (delegatsioonides) |

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) |

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) |

( koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad: FTE)[31] |

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid) |

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) |

10 01 05 02 (CA, INT, SNE - Otsene teadustegevus) |

Muud eelarveread (täpsustage) |

KOKKU | 2 | 2 | 2 | 2 |

XX on asjaomane poliitika valdkond või eelarve peatükk.

Personalivajadused kaetakse haldavale peadirektoraadile juba jaotatud ja/või peadirektoraadis ümberpaigutatud vahenditest, vajaduse korral koos lisaeraldistega, mis võidakse meedet juhtivale peadirektoraadile anda iga-aastase vahendite eraldamise protseduuri raames, võttes arvesse eelarvepiiranguid.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad | Teevad liikmesriikidele kättesaadavaks uuringu läbiviimiseks vajaliku teabe Valmistavad ette informaatikavahendid andmete saamiseks, valideerimiseks ja töötlemiseks Valmistavad ette andmete avaldamise. |

Koosseisuvälised töötajad | Ei kohaldata |

- 3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

39. ( Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

40. X( ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjakohase rubriigi ümberplaneerimine.

Kogu eelarve kaetakse täies ulatuses töökohtade ümberpaigutamise kaudu.

41. ( Ettepanekuga/algatusega seoses võib olla vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[34].

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

42. Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

43. X Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

[1] ELT L 344, 28.12.2007, lk 15.

[2] ELT C […], […], lk […].

[3] ELT C 53, 3.3.2005, lk 1.

[4] ELT C 115, 4.5.2010, lk 1.

[5] EÜT L 232, 29.8.2002, lk 1.

[6] ELT L 412, 30.12.2006, lk 1.

[7] ELT L 87, 31.3.2009, lk 164.

[8] ELT C 303, 14.12.2007, lk 1.

[9] EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

[10] EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

[11] ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

[12] EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

[13] EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

[14] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

[15] ABM: tegevuspõhine juhtimine; ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

[16] Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[17] Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[18] Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[19] Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[20] EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon

[21] Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[22] Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[23] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[24] Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[25] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[26] Aasta N, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[27] Väljundid on tarnitavad kaubad ja teenused (nt: rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede km arv, jne).

[28] Nagu on kirjeldatud jaotises 1.4.2. „Erieesmärk (erieesmärgid)…”

[29] Aasta N, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[30] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[31] CA= lepingulised töötajad; INT= tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad („ Intérimaire ”); JED= „ Jeune Expert en Délégation ” (noored eksperdid lähetuses); LA=kohalikud töötajad; SNE= riikide lähetatud eksperdid;

[32] Tegevusassigneeringutest koosseisuväliste töötajate jaoks ette nähtud ülemmäära piires (endised „BA” read).

[33] Peamiselt struktuurifondide, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Kalandusfondi (EFF) jaoks.

[34] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.