SELETUSKIRI

Vastavalt nõukogu antud volitustele[1] pidas Euroopa Komisjon Maroko Kuningriigiga läbirääkimisi Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahel 22. mail 2006 sõlmitud kalandussektori partnerluslepingu protokolli pikendamiseks. Nende läbirääkimiste tulemusena parafeeriti 25. veebruaril 2011. aastal varasemat protokolli pikendav protokoll, mis hõlmab ajavahemikku 28. veebruarist 2011 kuni 27. veebruarini 2012, kuna kehtiva protokolli kehtivusaeg lõppes 27. veebruaril 2011.

Käesolevat menetlust alustati paralleelselt menetlustega, mis hõlmavad nõukogu otsust protokolli Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta ja nõukogu määrust, milles käsitletakse kalapüügivõimaluste jaotamist ELi liikmesriikide vahel.

Oma läbirääkimisseisukoha kujundamisel lähtus komisjon muu hulgas sõltumatute ekspertide antud eel- ja järelhinnangute tulemustest ning kalavarude olukorda kajastavate teaduslike andmete ühisest hindamisest.

Lepingu protokolli peamine eesmärk on määrata kindlaks Euroopa Liidu laevadele eraldatavad kalapüügivõimalused vastavalt varude suurusele, samuti määrata täpselt kindlaks rahaline toetus, mida makstakse nii varudele juurdepääsu kui ka tegevusalapõhise toetusena.

Partnerluslepingu üldine eesmärk on tihendada koostööd Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahel, et luua mõlema lepinguosalise huvides partnerlusraamistik jätkusuutliku kalanduspoliitika ja kalavarude vastutustundliku kasutuse väljaarendamiseks Maroko Kuningriigi kalapüügipiirkonnas.

Uus protokoll lähtub kahe lepinguosalise huvist tugevdada kalapüügisektoris koostööalast partnerlust, millega kaasneb ka vastavate finantsvahendite eraldamine. Sel eesmärgil on välja toodud ka vajadus sobiva pinna loomiseks investeeringute edendamisele selles valdkonnas ja väikesemahulise kalapüügi väärtustamisele.

Protokolliga ettenähtud kogu rahaline toetus summas 36 100 000 eurot põhineb: a) kuni 119 kalapüügilitsentsi ELi laevadele väikesemahuliseks kalapüügiks, põhjalähedaseks püügiks ja tuunipüügiks, samuti kuni 60 000 tonni suurust püügitonnaaži tööstuslikuks pelaagiliseks püügiks ja b) 13 500 000 euro suurust toetust Maroko Kuningriigi kalanduspoliitika arenguks. Toetus vastab riikliku kalanduspoliitika eesmärkidele.

Nagu eelmise nii on ka käesoleva protokolliga ette nähtud kalapüügivõimalused kuue järgmise kategooria puhul:

- väikesemahuline pelaagiline püük põhjaosas: 20 seinerit,

- väikesemahuline kalapüük põhjaosas: 30 põhjaõngejadaga kalapüügilaeva,

- väikesemahuline kalapüük lõunaosas: 20 laeva,

- põhjalähedane püük: 22 laeva,

- tuunipüük: 27 laeva,

- tööstuslik pelaagiline kalapüük: 60 000 püügitonni.

Sellest lähtuvalt teeb komisjon nõukogule ettepaneku võtta Euroopa Parlamendi nõusolekul oma otsusega vastu uus protokoll.

2011/0139 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelise kalandussektori partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[2],

võttes arvesse Euroopa Parlamendi heakskiitu[3]

ning arvestades järgmist:

1. Nõukogu võttis 22. mail 2006 vastu määruse (EÜ) nr 764/2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimist[4].

2. Protokolli (millega määratakse kindlaks kõnealuse partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) kehtivusaeg lõpeb 27. veebruaril 2011.

3. Euroopa Liit on pidanud Maroko Kuningriigiga läbirääkimisi uue protokolli üle, millega nähakse ette liidu laevade kalapüügivõimalused Maroko Kuningriigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevates vetes.

4. Nende läbirääkimiste tulemusena parafeeriti 25. veebruaril 2011. aastal uus protokoll.

5. Nõukogu [kuupäev] otsuse 2011/XXX[5] alusel uus protokoll allkirjastati ja seda hakati ajutiselt kohaldama alates 28. veebruarist 2011.

6. Kõnealune protokoll tuleks sõlmida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu protokoll kiidetakse liidu nimel heaks[6].

Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja määrab isikud, kes on volitatud liidu nimel esitama protokolli artiklis 13 sätestatud teatise, et väljendada liidu nõusolekut end protokolliga siduda[7].

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

LISA

PROTOKOLL

Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahel, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

Artikkel 1

Kohaldamisaeg ja kalapüügivõimalused

7. Üheks aastaks alates 28. veebruarist 2011 lepingu artikli 5 kohaselt antavad kalapüügivõimalused on sätestatud käesolevale protokollile lisatud tabelis.

8. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklites 4 ja 5 toodud tingimustel.

9. Lepingu artikli 6 kohaselt võivad Euroopa Liidu liikmesriigi lipu all sõitvad laevad Maroko kalapüügipiirkonnas kala püüda vaid tingimusel, et neile on käesoleva protokolli alusel ja selle lisas toodud tingimustel väljastatud püügilitsents.

Artikkel 2

Rahaline toetus – makseviisid

1. Lepingu artikliga 7 ettenähtud rahaline toetus artiklis 1 osutatud ajavahemikul on 36 100 000 eurot[8].

2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4, 5, 6 ja 10 kohaselt.

3. Lõikes 1 osutatud rahalise toetuse maksab EL hiljemalt neli kuud pärast käesoleva protokolli allkirjastamise kuupäeva.

4. Rahaline toetus kantakse kuningriigi ülemlaekuri (Trésorier Générale du Royaume) nimele kuningriigi riigikassas avatud arvele, mille andmed Maroko ametiasutused teatavad.

5. Käesoleva protokolli artikli 6 kohaselt on selle toetuse kasutamine Maroko ametiasutuste ainupädevuses.

Artikkel 3

Teadusvaldkonna korraldus

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama Maroko kalapüügipiirkonnas vastutustundlikku kalapüüki neis vetes kala püüdvate eri kalalaevastike võrdse kohtlemise põhimõtte alusel.

2. Protokolli kehtivusajal teevad EL ja Maroko ametiasutused koostööd, et vastavalt lepingu artikli 4 lõikele 1 jälgida ühise teaduskohtumise raamis Maroko kalapüügipiirkonna kalavarude arengut.

3. Nende teaduskohtumiste järelduste ja parimate kättesaadavate teaduslike soovituste alusel peavad lepinguosalised lepingu artiklis 10 nimetatud ühiskomitees nõu ning võtavad vajaduse korral ja vastastikusel kokkuleppel meetmeid kalavarude säästva majandamise tagamiseks.

Artikkel 4

Kalapüügivõimaluste läbivaatamine

1. Artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalusi võib vastastikusel kokkuleppel suurendada tingimusel, et artiklis 3 nimetatud teaduskohtumise arvamuse kohaselt ei kahjustata Maroko kalavarude säästlikku kasutamist. Sellisel juhul suurendatakse artikli 2 lõikes 1 nimetatud rahalist toetust proportsionaalselt ja põhimõttel pro rata temporis . ELi makstav rahaline toetus ei tohi siiski ületada rohkem kui kahekordselt artikli 2 lõikes 1 osutatud summat.

2. Seevastu kui lepinguosalised lepivad kokku võtta artiklis 3 osutatud meetmeid (vähendada artiklis 1 nimetatud kalapüügivõimalusi), vähendatakse rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis . EL võib, ilma et see piiraks käesoleva protokolli artikli 6 kohaldamist, peatada selle rahalise toetuse maksmise juhul, kui kogu käesolevas protokollis sätestatud püügikoormust ei saa rakendada.

3. Lepinguosalised võivad vastastikusel kokkuleppel vaadata üle ka kalapüügivõimaluste jaotuse eri laevakategooriate vahel, tingimusel et järgitakse teaduskohtumiste soovitusi nende kalavarude majandamise kohta, mida ümberjaotamine võib mõjutada. Kui see on kalapüügivõimaluste ümberjaotamiseks vajalik, lepivad lepinguosalised kokku rahalise toetuse kohandamises.

4. Lõikes 1, lõike 2 esimeses lauses ja lõikes 3 sätestatud kalapüügivõimaluste muutmise üle otsustakse lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel lepingu artiklis 10 osutatud ühiskomitees.

Artikkel 5

Katsepüük

Lepinguosalised soodustavad Maroko kalapüügipiirkonnas katsepüüki käesolevas lepingus ette nähtud ühise teaduskomitee juhatusel toimunud uuringute tulemuste alusel. Sel eesmärgil ja ühe lepinguosalise taotlusel konsulteerivad nad teineteisega ning määravad iga juhtumi puhul eraldi kindlaks liigid (nagu käsnloomad), tingimused ja muud asjakohased parameetrid.

Katsepüügi lubasid antakse katsetamise eesmärgil kuni kuueks kuuks.

Kui lepinguosalised leiavad, et katsepüük on andnud positiivseid tulemusi, võib ELile anda uusi kalapüügivõimalusi vastavalt artiklis 4 sätestatud kokkuleppekorrale kuni käesoleva protokolli kehtivuse lõppemiseni. Selle tulemusena suureneb rahaline hüvitis.

Artikkel 6

Partnerluslepingu panus Maroko kalanduspoliitika rakendamisse

1. Käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 nimetatud rahalist toetust suuruses 13 500 000 eurot antakse Maroko vetes vastutustundliku ja säästva kalapüügi rakendamisele suunatud kalanduspoliitika väljaarendamisele ja elluviimisele.

2. Selle toetuse kasutamine ja suunamine Maroko poolt põhineb lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel ühiskomitees kindlaks määratud eesmärkidel ning nende saavutamiseks kavandatud programmidel, samuti vastavalt kalandussektori arengustrateegiale „Halieutis”.

Artikkel 7

Vastutustundliku kalapüügi rakendamise toetus

1. Maroko ettepanekul ning käesoleva protokolli artikli 6 sätete rakendamiseks lepivad EL ja Maroko lepingu artiklis 10 osutatud ühiskomitees kohe pärast protokolli jõustumist kokku järgmises:

a) suunised, millest juhindutakse säästva ja vastutustundliku kalapüügi juurutamisele suunatud Maroko kalanduspoliitika prioriteetide, eelkõige artikli 6 lõikes 2 sätestatud prioriteetide rakendamisel;

b) eesmärgid ning saavutatud tulemuste hindamist võimaldavad kriteeriumid ja näitajad.

2. Kõik muudatused neis suunistes, eesmärkides ning hindamiskriteeriumides ja -näitajates kiidavad lepinguosalised heaks ühiskomitees.

3. Maroko teavitab ELi artikli 6 punktis 2 sätestatud toetuse kasutamisest niipea, kui suunised, eesmärgid ning hindamiskriteeriumid ja -näitajad on ühiskomitees heaks kiidetud.

4. Protokolli lõppemisele eelneva kuu lõpus esitab Maroko käesoleva protokolliga ettenähtud valdkondliku toetuse kavandamise aruande, lisades sellesse prognoositava majandusliku ja sotsiaalse mõju, samuti toetuse jaotumise geograafiliselt.

5. Lepinguosalised jätkavad valdkondliku toetuse rakendamist vajaduse korral ka pärast käesoleva protokolli kehtivuse lõppemist, samuti alljärgnevas artiklis 9 osutatud protokolli katkestamise ajavahemikel ning vastavalt käesoleva protokolliga ettenähtud korrale.

Artikkel 8

ELi ettevõtjate majanduslik integratsioon Maroko kalandussektoriga

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama ELi ettevõtjate integreerimist kogu Maroko kalandusvaldkonda.

2. Euroopa Komisjoni toetusel on kavas käivitada algatus, et tutvustada liidu eraettevõtjatele kogu Maroko kalandusvaldkonna kaubanduslikke ja tööstuslikke võimalusi, sealhulgas otseinvesteeringute võimalusi.

3. Selleks et ergutada ELi ettevõtjaid, kes lossivad Maroko sadamates eelkõige kohalikule tööstusele müümiseks, nende toodete väärtuse suurendamiseks Marokos või Maroko kalapüügipiirkonnas püütud saagi vedamiseks mööda maismaateid, vähendab Maroko nendelt nõutavate tasude suurust vastavalt lisa sätetele.

4. Lepinguosalised otsustavad luua töörühma, mille ülesanne on teha kindaks, mis on takistuseks ELi otseinvesteeringutele kalandusvaldkonnas ning millised meetmed võiksid selliste investeeringute suhtes kehtivaid tingimusi leevendada.

Artikkel 9

Erimeelsused – protokolli kohaldamise peatamine

1. Käesoleva protokolli sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate mis tahes erimeelsuste korral peavad lepinguosalised nõu lepingu artikli 10 kohaselt asutatud ühiskomitees, mis kutsutakse vajadusel kokku erakorraliselt.

2. Protokolli kohaldamise võib ühe lepinguosalise algatusel peatada, kui lepinguosaliste erimeelsus on tõsine ja lõike 1 kohaselt ühiskomitees peetud nõupidamisel kokkulepet ei saavutatud.

3. Protokolli kohaldamise peatamiseks peab huvitatud lepinguosaline esitama vastava kirjaliku taotluse vähemalt kolm kuud enne taotletavat peatamise kuupäeva.

4. Protokolli täitmise peatamisel jätkavad lepinguosalised arutelu erimeelsuse lahendamiseks vabatahtliku kokkuleppega. Lahenduseni jõudmisel jätkatakse käesoleva protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja põhimõttel pro rata temporis vastavalt ajavahemikule, mil käesoleva protokolli kohaldamine oli peatatud.

Artikkel 10

Protokolli kohaldamise peatamine maksete tasumata jätmise tõttu

Kui EL ei tasu artikliga 2 ettenähtud makseid, võib artikli 4 sätteid arvestades käesoleva protokolli kohaldamise peatada järgmistel tingimustel:

a) Maroko pädevad ametiasutused saadavad Euroopa Komisjonile teate makse mittelaekumise kohta. Komisjon viib läbi vajalikud kontrollimenetlused ja sooritab vajaduse korral makse hiljemalt 30 tööpäeva jooksul alates teate kättesaamise kuupäevast;

b) kui makse ei ole Maroko pädevatele ametiasutustele artikli 2 lõikes 3 sätestatud ajavahemiku jooksul laekunud, on neil õigus peatada protokolli kohaldamine. Ametiasutused teavitavad sellest viivitamata Euroopa Komisjoni;

c) protokolli kohaldamine jätkub niipea, kui kõnealune makse on sooritatud.

Artikkel 11

Riiklike õigusaktide kohaldamine

Käesoleva protokolli ja selle lisa alusel kala püüdvate laevade tegevuse, eelkõige ümberlaadimise, sadamateenuste kasutamise, varude hankimise ja muu suhtes kohaldatakse asjakohaseid Maroko õigusakte.

Artikkel 12

Ajutine rakendamine

Käesolevat protokolli ja selle lisa kohaldatakse ajutiselt alates 28. veebruarist 2011.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev kokkulepe ja selle lisa jõustuvad kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele selle jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Kalapüügivõimalused

Püügiliik |

Väikesemahuline püük | Põhjalähedane püük | Tööstuslik pelaagiline püük |

Lubatud püügivahend | Noot Maksimaalsed lubatud mõõtmed vastavad kalapüügi piirkonnas valitsevatele tingimustele, maksimaalselt 500 m x 90 m. Avamerenootadega püügi keeld |

Laeva tüüp: | <100 GT |

Tasu | 67 eurot/GT kvartalis |

Geograafiline piir | Laiuskraadist 34°18’00’’ põhja pool Üle 2 miili kaugusel kaldast |

Püütav liik | Sardiin, anšoovis ja teised pelaagilised väikeliigid |

Lossimiskohustus | 25 % |

Bioloogilise taastumise aeg | Kaks (2) kuud: veebruar ja märts |

Märkused |

Iga kategooria kalapüügitingimused määratakse kokkuleppel igal aastal enne litsentside väljastamist.

Kalapüügi teabeleht nr 2

Väikesemahuline kalapüük põhjas

Lubatud laevade arv | 30 |

Lubatud püügivahend | Põhjatraalnoot kat a) lubatud maksimaalne konksude arv jadas: 2000. kat b) lubatud maksimaalse konksude arvu jadas otsustab ühiskomitee hiljem vastavalt teaduslikule arvamusele ja Maroko õigusaktidele. |

Laeva tüüp: | a) < 40 GT: 27 püügilitsentsi > 40 GT ja < GT 150: 3 püügilitsentsi |

Tasu | 60 eurot/GT kvartalis |

Geograafiline piir | Koordinaadist 34°18’00’’N põhja pool Üle 6 meremiili kaugusel kaldast |

Püütav liik | Lintsabad, merikogerlased ja muud põhjalähedased liigid |

Lossimiskohustus | Vabatahtlik lossimine |

Bioloogilise taastumise aeg | 15. märtsist kuni 15. maini |

Kaaspüük | 0 % mõõkkalu ja pelaagilisi hailiike |

Iga kategooria kalapüügitingimused määratakse kokkuleppel igal aastal enne litsentside väljastamist.

Kalapüügi teabeleht nr 3

Väikesemahuline kalapüük lõunas

Lubatud laevade arv | 20 |

Lubatud püügivahend | Õngenöör, ritv, lõkspüünised, maksimaalselt 2 püügivahendit laeva kohta. Õngejadade, abarate, seisevpüüniste, triivvõrkude, veetavate õngpüüniste ja kotkaskalavõrkude kasutamine on keelatud. |

Laeva tüüp: | < 80 GT |

Tasu | 60 eurot/GT kvartalis |

Geograafiline piir | Koordinaadist 34°18’ N lõuna pool Üle 3 meremiili kaugusel kaldast |

Püütav liik | Kotkaskala ja merikogerlased |

Lossimiskohustus | Vabatahtlik lossimine |

Bioloogilise taastumise aeg | - |

Lubatud võrgud | Sööda püügiks 8 mm võrk, üle 2 meremiili kaugusel kaldast |

Kaaspüük | 0 % peajalgseid ja vähke, välja arvatud krabi (10 %); krabi sihtpüük on keelatud. 10 % teisi põhjalähedasi liike |

Iga kategooria kalapüügitingimused määratakse kokkuleppel igal aastal enne litsentside väljastamist.

Kalapüügi teabeleht nr 4

Põhjalähedane püük

Lubatud laevade arv | 22 laeva, sealhulgas maksimaalselt 11 traalerit aastas. |

Lubatud püügivahend | – Õngejadaga laevade jaoks: põhjatraalnoot; seisev-põhjavõrk. – Traalerite jaoks: põhjatraalnoot |

Laeva tüüp: | Keskmine suurus 275 GT, traalerite püügisügavus üle 200 m |

Tasu | 53 eurot/GT kvartalis |

Geograafiline piir | Koordinaadist 29°N lõuna pool üle 200 m samasügavusjoone traalerite puhul (ja üle 12 meremiili kaugusel kaldast õngejadaga laevade puhul) |

Püütav liik | Merluus Merluccius senegalensis, lintsabalased, bonito/pelamiid |

Lossimiskohustus | 50 % Marokos püütud saagist |

Bioloogilise taastumise aeg | Kohaldatakse üksnes traalerite suhtes Bioloogilise taastumise aeg on sama, mis peajalgsete puhul |

Lubatud võrgud | – Traalimisel: minimaalselt 70 mm võrk Kahekordne traalipära on keelatud. Kahekordsest lõngast traalipära on keelatud. Lubatud maksimaalse konksude arvu jadas otsustab ühiskomitee hiljem vastavalt teaduslikule arvamusele ja Maroko õigusaktidele. |

Kaaspüük | 0 % peajalgseid ja vähke, välja arvatud krabi (5 %) |

Iga kategooria kalapüügitingimused määratakse kokkuleppel igal aastal enne litsentside väljastamist.

Kalapüügi teabeleht nr 5

Tuunipüük

Lubatud laevade arv | 27 |

Lubatud püügivahend | Ritvõng ja veetav ritvõng Elussööda püügiks noot |

Geograafiline piir | Üle 3 miili kaugusel kaldast Sööda püük üle 2 miili kaugusel kaldast Kogu Maroko Atlandi ookeani piirkond, välja arvatud punkte 33°30’ N/7°35’ W ja 35°48’ N/6°20’ W ühendavast joonest ida pool asuv kaitsevöönd. |

Püütav liik | Tuunid |

Lossimiskohustus | Üks osa Marokos maailmaturuhinnaga |

Bioloogilise taastumise aeg | Ei |

Lubatud võrgud | Sööda püük 8 mm noodaga |

Tasu | 25 eurot püütud tonni kohta |

Ettemakse | 5 000 euro suurune ettemakse aastase litsentsi taotlemisel |

Märkused |

Iga kategooria kalapüügitingimused määratakse kokkuleppel igal aastal enne litsentside väljastamist.

Kalapüügi teabeleht nr 6

Tööstuslik pelaagiline kalapüük

Lubatud püügivahend | Pelaagilised või poolpelaagilised |

Lubatud kvoot | 60 000 tonni aastas, maksimaalselt 10 000 tonni kuus |

Laeva tüüp: | Tööstusliku pelaagilise püügi traaler |

Lubatud laevade arv | Maksimaalselt: – 5–6 laeva[9] brutotonnaažiga üle 3 000 GT/laev – 2–3 laeva tonnaažiga 150–3 000 GT/laev – 10 laeva tonnaažiga alla 150 GT/laev |

Laevade lubatud kogutonnaaž | Maksimaalselt: |

Geograafiline piir | Laiusest 29°N lõuna pool, üle 15 meremiili kaugusel kaldast, mõõdetuna mõõnajoonest |

Püütavad liigid | Sardiinid, sardinellad, makrellid, hobumakrellid ja anšoovised. |

Lossimiskohustus | Iga laev peab Marokos lossima 25 % saagist |

Bioloogilise taastumise aeg | Laevad peavad järgima kõiki ministeeriumi poolt lubatud kalapüügipiirkonnas kehtestatud bioloogilise taastumise aegu ja katkestama seal kalapüügi. Maroko ametiasutused teatavad komisjonile sellisest otsusest ette, näidates ära püügikeeluajad ja -alad. |

Lubatud võrgud | Pelaagilise või poolpelaagilise traaleri minimaalne venitatud silma suurus on 40 mm. Pelaagilise või poolpelaagilise traaleri kotti võib kaitsta minimaalselt 400 mm suuruse venitatud silmaga võrkkattega ja vähemalt 1,5 meetri suuruste vahedega kaitserõngastega, välja arvatud traali taha paigutatud kaitserõngas, mis peab olema vähemalt 2 meetri kaugusel koti avast. Koti tugevdamine või kahekordistamine kõigi muude vahenditega on keelatud ning traal ei tohi mingil juhul püüda muid liike peale lubatud väikeste pelaagiliste liikide. |

Kaaspüük | Maksimaalselt: 3,5 % teisi liike Peajalgsete, vähkide ning teiste põhjalähedaste ja põhjaliikide püük on rangelt keelatud. |

Tööstuslik töötlemine | Saagi tööstuslik töötlemine kalajahuks ja/või õliks on rangelt keelatud. Kahjustatud või vigastatud kalu, samuti saagi käitlemisel tekkinud jäätmeid võib siiski jahuks või õliks ümber töötada, kui see ei ületa 5 % kogu lubatud püügikogusest. |

Märkused | Laevad jagunevad kolme kategooriasse: 1. kategooria: brutotonnaaž väiksem kui 3 000 GT või sellega võrdne, kuni 12 500 tonni aastas laeva kohta; 2. kategooria: brutotonnaaž suurem kui 3 000 GT ja väiksem kui 5 000 GT või sellega võrdne, kuni 17 500 tonni aastas laeva kohta; 3. kategooria: brutotonnaaž üle 5 000 GT, kuni 25 000 tonni aastas laeva kohta. |

Laevade arv/tasud | Üheaegselt kala püüdvate laevade maksimaalne lubatud arv: 18. Laevaomaniku tasu suurus lubatud püügitonni kohta: 20 eurot/t. Laevaomaniku tasu suurus lubatud püügikogust ületava püügitonni kohta: 50 eurot/t. |

Iga kategooria kalapüügitingimused määratakse kokkuleppel igal aastal enne litsentside väljastamist.

3. liide

VMS TEATE EDASTAMINE MAROKOLE

ASUKOHATEADE

Andmeelement | Kood | Kohustuslik (K) / Vabatahtlik (V) | Märkused |

Teate algus | SR | K | Süsteemiga seotud andmed – märgib teate algust |

Saaja | AD | K | Sõnumiga seotud andmed – saaja. Riigi ISO kolmekohaline Alpha 3 kood |

Saatja | FR | K | Sõnumiga seotud andmed – saatja. Riigi ISO kolmekohaline Alpha 3 kood |

Lipuriik | FS | V |

Teate tüüp | TM | K | Sõnumiga seotud andmed – sõnumi tüüp „POS” |

Raadiokutsung | RC | K | Laevaga seotud andmed – laeva rahvusvaheline raadiokutsung |

Lepinguosalise siseviitenumber | IR | V | Laevaga seotud teave – lepinguosalise kordumatu number (lipuriigi ISO-3 kood, millele järgneb number) |

Väline registreerimisnumber | XR | K | Laevaga seotud andmed – laeva küljele kantud number |

Laiuskraad | LA | K | Laeva asukohaga seotud teave – asukoht kraadides ja minutites N/S KKMM (WGS–84) |

Pikkuskraad | LO | K | Laeva asukohaga seotud teave – asukoht kraadides ja minutites E/W KKKMM (WGS–84) |

Kurss | CO | K | Laeva suund 360° skaalal |

Kiirus | SP | K | Laeva kiirus kümnendiksõlmedes |

Kuupäev | DA | K | Laeva asukohaga seotud andmed – (UTC) asukoha registreerimiskuupäev (AAAAKKPP) |

Kellaaeg | TI | K | Laeva asukohaga seotud andmed – (UTC) asukoha registreerimise kellaaeg (TTMM) |

Teate lõpp | ER | K | Süsteemiga seotud teave – näitab teate lõppu |

Märgistik: ISO 8859.1

Andmeedastuse struktuur on järgmine:

- - topeltkaldjoon (//) ja väljakood märgivad edastamise algust;

- - kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi.

Vabatahtlikud andmeelemendid tuleb esitada andmeelementide „registreerimise algus” ja „registreerimise lõpp” vahel.

4. liide

MAROKO KALAPÜÜGIPIIRKONNA PIIRID

KALAPÜÜGIPIIRKONNA KOORDINAADID / ELi VMS protokoll

Teabeleht | Liik | Kalapüügi piirkond (laiuskraad) | Kaugus kaldast |

1 | Väikesemahuline kalapüük põhjaosas: pelaagiline | 34o18'00"N — 35o48'00"N | Üle 2 miili |

2 | Väikesemahuline kalapüük põhjaosas: õngejada | 34o18'00"N — 35o48'00"N | Üle 6 miili |

3 | Väikesemahuline püük lõunaosas | Koordinaadist 30°40’00” lõunas | Üle 3 miili |

4 | Põhjalähedane püük | Koordinaadist 29°00’00” lõunas | Õngejadaga laevad: üle 12 miili |

Traalerid: üle 200 m samasügavusjoone |

5 | Tuunipüük | Kogu Atlandi ookean, välja arvatud järgmine piirkond: 35o48'N; 6o20'W/33o30'N; 7o35'W | Üle 3 miili ja sööda puhul üle 2 miili |

6 | Tööstuslik pelaagiline püük | Koordinaadist 29°00’00”N lõunas | Üle 15 miili |

5. liide

MAROKO SEIRE- JA KONTROLLIKESKUSE ANDMED

Seire- ja kontrollikeskuse nimi: Centre de Surveillance et de Contrôle de la pêche (CSC, Maroko kalapüügi seire ja kontrolli keskus)

Laevaseiresüsteemi (VMS) telefon: + 212 5 37 68 81 46

VMSi faks: + 212 5 37 68 81 34

VMSi e-post: alaouihamd@mpm.gov.ma; fouima@mpm.gov.ma

Merekalapüügi järelevalve ja kontrolli delegatsiooni (DSPCM) telefon:

DSPCMi faks:

X.25 aadress = ei kasutata

Sisenemis-/väljumisteated: raadio teel (8. liide)

6. liide RAHVUSVAHELISE ATLANDI TUUNIKALA KAITSE KOMISJONI (ICCAT) TUUNIPÜÜGIPÄEVIK |

Õngejada Elussööt Seinnoot Traalnoot (Muu) |

Kuupäev | Statistiline püügipiirkond | Pinnavee temperatuur (ºC) | Püügikoormus Kasutatud konksude arv | Capturas (Püük) | Isco usado na pesca (Appât utilisé) |

1 – Kasutada üks teabeleht kuu kohta ja üks rida päeva kohta | 3 – „Päeva” all mõeldakse päeva, millal õngejada vette pannakse. | 5 – Viimane rida (lossitud kogused) täidetakse pärast püügireisi lõpetamist. Märkida tegelik kaal lossimise ajal. |

2 – Iga püügireisi lõpus saata püügipäeviku koopia korrespondendile või ICCATle aadressil Calle Corazón de María, 8, 28002 Madrid,. Hispaania | 4 – Püügipiirkond märgib laeva asukohta. Ümardage minutid ja registreerige laius- ja pikkuskraadid. Kindlasti märkige N/S ja O/W. | 6 – Kogu aruandes esitatud teave on rangelt salajane. |

7. liide

Kuupäev (12) | Statistiline püügipiirkond (13) | Püügi- kordade arv (14) | Püügi aeg (tund) (15) | Püügikoguste hinnangud liikide kaupa: (kilogrammides) (16) (või kommentaarid püügi katkestamise kohta) | Väljapüügi kogu mass (kg) (17) | Kalade kogu- mass (kg) (18) | Kalajahu kogumass (kg) (19) |

Kutsung: | CNA 39 37 |

Asukoht: | Rabat |

Sagedusvahemik: | 1,6 kuni 30 mHz |

Saateklass: | SSB-AIA-J2B |

Kiirgusvõimsus: | 800 W |

Töösagedused

Sagedusriba | Kanal | Emissioon | Vastuvõtusagedus |

Sagedusriba 8 | 831 | 8 285 kHz | 8 809 kHz |

Sagedusriba 12 | 1 206 | 12 245 kHz | 13 092 kHz |

Sagedusriba 16 | 1 612 | 16 393 kHz | 17 275 kHz |

Jaama tööaeg

Ajavahemik | Kellaajad |

Tööpäevad | 8.30–16.30 |

Laupäev, pühapäev ja pühad | 9.30–14.00 |

VHF: | Kanal 16 | Kanal 70 ASN |

Raadioteleks: |

Tüüp: | DP-5 |

Saateklass: | ARQ-FEC |

Number: | 31356 |

Telefaks: |

Numbrid | 212 5 37 68 82 13/45 |

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad:

1.3. Ettepaneku/algatuse liik

1.4. Eesmärgid

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viis(id)

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2. Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: nõukogu otsus protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelise kalandussektori partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta

Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB[10]) struktuurile

11. – Merendus- ja kalandusasjad

11.03 – Rahvusvaheline kalandus ja mereõigus

Ettepaneku/algatuse liik

( Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

( Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[11]

( Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

( Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

Eesmärgid

Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Läbirääkimiste pidamine ja kalanduslepingute sõlmimine kolmandate riikidega vastavad üldisele eesmärgile säilitada ja kaitsta Euroopa Liidu kalalaevade, sh ka ookeanilaevastiku kalapüügitegevust ja arendada vastastikuseid suhteid partnerluse vaimus, et soodustada kalavarude jätkusuutlikku kasutamist ELi vetest väljaspool.

Kalandusalaste partnerluslepingutega tagatakse ka ühise kalanduspoliitika põhimõtete vastavus muudes ELi poliitikavaldkondades võetud kohustustega (kolmandate riikide kalavarude jätkusuutlik kasutamine, võitlus ebaseadusliku, deklareerimata ja reguleerimata kalapüügi vastu, partnerriikide integreerimine globaalmajandusse, samuti kalapüügi parem haldamine nii poliitilisel kui ka finantstasandil).

Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk nr 1.

Aidata kaasa jätkusuutlikule kalapüügile väljaspool ELi asuvates vetes, tagada Euroopa esindatus kaugpüügis ja kaitsta Euroopa kalandussektori ja tarbijate huve, pidades rannikuriikidega (kolmandad riigid) läbirääkimisi ja sõlmides kalandusvaldkonna partnerluslepinguid.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Merendus ja kalandus, rahvusvaheline kalandus ja mereõigus, rahvusvahelised kalanduskokkulepped (eelarverida 11.0301)

Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju kasusaajatele/sihtrühmale.

Protokolli sõlmimine aitab säilitada Euroopa laevade kalapüügivõimaluste varasemat taset Maroko kalapüügipiirkonnas.

Rahalise toetuse (sektoripõhine toetus) ning partnerriigi tasemel vastuvõetud programmide elluviimise abil aitab protokoll ühtlasi kalavarusid tõhusamalt majandada ja säilitada.

Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Kalapüügivõimaluste aastase kasutamise taseme seire (aastas kasutatud kalapüügilubade protsendi suhe protokolliga pakutud võimaluste suhtesse);

püügiandmete ja lepingu kaubandusliku väärtusega seotud andmete kogumine ja analüüs;

kaasaaitamine ELi tööhõivele ja lisandväärtusele ning ELi turu stabiliseerimisele (muude kalandusalaste partnerluslepingutega saavutatud koondtasemel);

tehniliste kohtumiste ja ühiskomiteede hulk.

Ettepaneku/algatuse põhjendus

Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Ajavahemikku 2007–2011 hõlmav protokoll lõppes 27. veebruaril 2011. Uus protokoll hõlmab perioodi 28.veebruar 2011 kuni 27. veebruar 2012. Paralleelselt käesoleva menetlusega on algatatud menetlus, et võtta vastu nõukogu otsus protokolli ajutiseks kohaldamiseks.

Uus protokoll võimaldaks paremini korraldada Euroopa kalalaevastiku püügitegevust ja võimaldaks laevaomanikel jätkata alates 28. veebruarist 2011 püügilitsentside taotlemist Maroko kalapüügipiirkonnas. Peale selle tõhustab uus protokoll ELi ja Maroko vahelist koostööd eesmärgiga edendada jätkusuutliku kalapüügi arengut.

Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Uue protokolli seisukohast tähendaks ELi mittesekkumine seda, et asemele tuleksid eraõiguslikud lepingud, mis ei taga vähimalgi määral jätkusuutlikku püüki. Samuti loodab Euroopa Liit, et protokolliga jätkab Maroko tõhusat koostööd ELiga piirkondlikes foorumites, nagu Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjon.

Protokolliga ettenähtud vahendid võimaldavad Marokol jätkata strateegilist planeerimist kalandusvaldkonnas poliitikasuundade elluviimiseks.

Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Vastavalt nõukogu poolt komisjonile antud volitustele võis varasemat protokolli pikendada üksnes üheaastaseks ajavahemikuks. Kalapüügivõimalusi ega rahalist toetust ei ole vaja muuta, kuna olemasolevates teadusalastes nõuannetes ei ole seda soovitatud.

Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Kalandusalaste partnerluslepingute raames eraldatavad summad moodustavad kolmandate riikide (partnerriikide) eelarve jaoks jooksva sissetuleku. Samas on kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise ja järelevalve üks tingimus, et osa eraldistest peab olema suunatud riigi sektorisisese poliitika raames toimuva tegevuse elluviimiseks. Need rahalised vahendid on vastavuses muude allikatega, mida rahastavad rahvusvahelised organisatsioonid, et viia ellu riiklikul tasandil kalandussektoris rakendatavaid projekte ja/või programme.

Meetme kestus ja finantsmõju

( Piiratud kestusega ettepanek/algatus

- ( Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 28.2.2011–27.2.2012

- ( Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2011–2012

( Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

- Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

- millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

Ettenähtud eelarve täitmise viis(id)[12]

( Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

( Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine , mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

- ( rakendusametitele

- ( ühenduste asutatud asutustele[13]

- ( riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

- ( isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

( Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

( Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

( Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega ( täpsustage )

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused:

HALDUSMEETMED

Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage teostamise tingimused ja sagedus.

Komisjon (merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat, koostöös Euroopa Liidu Maroko delegatsiooniga) tagab protokolli elluviimise korrapärase järelevalve, eriti seoses ettevõtjatepoolse täitmise ja püügiandmetega.

Lisaks sellele on kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud vähemalt üks ühiskomitee aastane kohtumine, kus komisjon ja huvitatud liikmesriigid kohtuvad kolmanda riigiga, et teha kokkuvõte lepingu ja selle protokolli elluviimisest.

Uue protokolliga on muu hulgas ette nähtud Maroko aruanne sektoripõhise toetuse kavandamise kohta, mis hõlmab eelkõige soovitud majanduslikku ja sotsiaalset mõju ning selle geograafilist jaotuvust.

Haldus- ja kontrollisüsteemid

Tuvastatud ohud

Kalandusprotokolli rakendamisega kaasneb mitmeid ohte, näiteks: võimalus, et kalandussektorisisese poliitika rahastamiseks antavaid summasid ei kasutata eesmärgipäraselt (puudulik kavandamine).

Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Kavandatud on püsiva dialoogi käivitamine projekti valdkondliku poliitika elluviimise jälgimiseks. Kontrollimeetodite osa on ka punktis 2.1 osutatud tulemuste ühine analüüs.

Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage toimivad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Komisjon on võtnud eesmärgiks pideva poliitilise dialoogi algatamise ning koostöö, mis võimaldaks parandada lepinguga reguleeritavaid valdkondi ja tugevdada ELi osalust varude jätkusuutlikus majandamises. Kõikide komisjoni poolt kalanduslepingu raames makstavate summade osas kasutatakse komisjoni tavalisi eelarvelisi ja finantsmenetlusi. See võimaldab eeskätt täpselt välja selgitada kolmandate riikide pangakontod, kuhu ühenduse rahaline toetus makstakse. Protokolli erijuhtumi puhul, mis on kindlaks määratud artikli 2 lõikega 4, on ette nähtud, et rahaline toetus tuleb tervikuna maksta riigikassa arveldusarvele Maroko ametiasutuste osutatud finantsasutuses.

ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik/rubriigid ja kulude eelarverida/eelarveread, millele mõju avaldub

- Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik | Eelarverida | Assigneeringute liik | Rahaline osalus |

Number [Nimetus………………………………………...] | Liigendatud/ liigendamata[14] | EFTA[15] riigid | Kandidaatriigid[16] | Kolmandad riigid | Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses |

2 | 11.0301 Rahvusvahelised kalanduskokkulepped | Liigendatud | EI | EI | EI | EI |

- Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik | Eelarverida | Assigneeringute liik | Rahaline osalus |

Number [Nimetus………………………………………...] | Liigendatud/ liigendamata | EFTA riigid | Kandidaatriigid | Kolmandad riigid | Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses |

[XX.YY.YY.YY] | JAH/EI | JAH/EI | JAH/EI | JAH/EI |

Hinnanguline mõju kuludele

Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: | 2 | Loodusvarade säilitamine |

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

( Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) |

XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) | 0,106 | 0,021 |

XX 01 01 02 (delegatsioonides) |

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) |

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) |

( Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[24] |

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) |

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) |

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) |

Muud eelarveread (täpsustage) | 0,053 | 0,011 |

KOKKU | 0,159 | 0,032 |

- XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad | Kalandusalase partnerluslepingu läbirääkimisprotsessi haldamine ja järelevalve, läbirääkimiste tulemuste institutsioonidepoolse heakskiitmisprotsessi haldamine ja järelevalve; kehtiva kalandusalase partnerluslepingu haldamine, sealhulgas pidev rahandus- ja tegevusalane järelevalve. |

Koosseisuvälised töötajad | Tegevusalapõhise toetuse rakendamise järelevalve, Maroko ametiasutuste edastatud / välja antud püügilitsentside järelevalve. |

Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

- ( Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

- ( Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjakohase rubriigi ümberplaneerimine

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

- ( Ettepanekuga/algatusega seoses võib olla vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[27]

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

Kolmandate isikute rahaline osalus

- Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

- Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta N | Aasta N+1 | Aasta N+2 | Aasta N+3 | Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) | Kokku |

Aasta N | Aasta N+1 | Aasta N+2 | Aasta N+3 | Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6) |

Artikkel …. | | | | | | | | | |Mitmesuguste tulude puhul täpsustage, milliseid eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Puuduvad

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod.

Puuduvad

[1] Dok. 6486/1/11 REV 1, 18. veebruar 2011.

[2] ELT C ..., …., lk…

[3] ELT C ..., …., lk…

[4] Nõukogu määrus (EÜ) nr 764/2006, 22. mai 2006, ELT L 141, 29.5.2006, lk 1.

[5] ELT C, …, lk ….

[6] Protokolli tekst ja otsus selle allkirjastamise kohta avaldati ELTs ________.

[7] Nõukogu peasekretariaat avaldab protokolli jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas .

[8] Sellele summale lisanduvad laevaomanike makstavad kindlasummalised tasud püügilitsentside eest, mis on välja antud lepingu artikli 6 kohaselt ja käesoleva protokolli lisa I peatüki punktidega 4 ja 5 ettenähtud korras.

[9] Laevade arvu võib lepinguosaliste kokkuleppel muuta. Tööstuslikku pelaagilist püüki reguleeritakse samal ajal kala püüdvate laevade arvu piiramisega.

[10] ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[11] Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[12] Eelarve haldamise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_fr.html

[13] Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[14] Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[15] EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[16] Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[17] Aasta N on ettepaneku/algatuse algusaasta.

[18] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[19] Aasta N on ettepaneku/algatuse algusaasta.

[20] Väljundid on tarnitavad kaubad ja teenused (nt: rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[21] Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

[22] Aasta N on ettepaneku/algatuse algusaasta.

[23] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[24] Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

[25] Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[26] Peamiselt struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

[27] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[28] Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.