2011/0128 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega muudetakse 3. mai 1998. aasta määrust (EÜ) nr 975/98 ringlusse lastavate euromüntide nimiväärtuste ja tehniliste näitajate kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli128 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust

ning arvestades järgmist:

(1) Komisjoni 19. detsembri 2008. aasta soovituses 2009/23/EÜ, mis käsitleb ühiseid suuniseid euro käibemüntide liikmesriike tähistavate külgede ja kõnealuste müntide emiteerimise kohta,[1] mis kiideti heaks nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldustes, on kindlaks määratud euro käibemüntide liikmeriiki tähistava külje kujunduse ning vastastikuse teavitamise ja kõnealuse kujunduse kinnitamise ühised põhimõtted.

(2) Kuna euromündid on ringluses kogu euroalal, on liikmesriiki tähistavad kujunduselemendid ühist huvi pakkuv küsimus. Euromüntide tõrgeteta ringlemise võimaldamiseks ning õiguskindluse ja läbipaistvuse huvides on anda õiguslikult siduv vorm soovituses 2009/23/EÜ esitatud nendele eeskirjadele, milles käsitletakse euro käibemüntide nimiväärtust ja tehnilist kirjeldust, integreerides need kehtivasse nõukogu määrusesse (EÜ) 975/98 ringlusse lastavate euromüntide nimiväärtuste ja tehniliste näitajate kohta[2].

(3) Euromüntidel on ühine Euroopa külg ja liikmesriiki äratuntavalt tähistav külg. Euromüntide ühisel Euroopa küljel on nii ühisraha nimetus kui ka mündi nimiväärtus. Liikmesriiki tähistaval küljel ei tohiks korrata ei ühisraha nimetust ega mündi nimiväärtust.

(4) Seda arvesse võttes tuleks liikmesriiki tähistaval küljel selgelt märkida mündi emiteerinud liikmesriik, et huvitatud kasutajad saaksid mündi emiteerinud riigi hõlpsasti kindlaks teha.

(5) Euromüntide liikmesriiki tähistava külje kujunduse üle otsustab iga osalev liikmesriik käesoleva määrusega seatud piiride raames ja võttes arvesse seda, et euromündid on ringluses kogu euroalal, mitte üksnes need emiteerinud liikmesriigis. Selleks et ka liikmesriiki tähistavat külge oleks kohe võimalik euromündina ära tunda, peaks kujundust ümbritsema Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

(6) Euro käibemünte äratundmise hõlbustamiseks ja müntide vermimise nõuetekohase järjepidevuse tagamiseks ei tohiks põhimõtteliselt muuta ringlusse lastavate euro tavamüntide liikmesriiki tähistava külje kujundust, v.a juhul, kui mündil osutatud riigipea vahetub.

(7) Liikmesriikidel peaks siiski olema lubatud emiteerida ringlusse lastavaid euro mälestusmünte, et jäädvustada olulisi riikliku või üleeuroopalise tähtsusega teemasid, samal ajal kui kõigi osalevate liikmesriikide poolt ühiselt emiteeritud mälestusmüntidel tuleks jäädvustada kõige olulisemaid üleeuroopalisi teemasid. 2-eurone münt on selleks kõige sobivam peamiselt tänu mündi suurele läbimõõdule ja teatavatele tehnilistele omadustele, mis pakuvad piisavalt kaitset võltsimise vastu.

(8) Münte emiteerivad liikmesriigid peaksid aegsasti enne kavandatud käibelelaskmiskuupäeva teavitama üksteist uuest liikmesriiki tähistava külje kujundusest. Selleks edastavad münte emiteerivad liikmesriigid uute euromüntide kujunduse kavandid komisjonile, kes kontrollib nende vastavust käesolevale määrusele.

(9) Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 975/98 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrusele (EÜ) nr 975/98 lisatakse artiklid 1a–1h:

„Artikkel 1a

Euro käibemüntide liigid

1. Euro käibemündid on kas tava- või mälestusmündid.

2. Euro käibemüntidel on ühine Euroopa külg ja liikmesriiki äratuntavalt tähistav külg.

Artikkel 1b

Vääringu nimetuse ja nimiväärtuse puudumine liikmesriiki tähistaval küljel

1. Euro käibemüntide liikmesriiki tähistaval küljel ei korrata uuesti märget nimiväärtuse ega selle ükskõik millise osa kohta. Sellel ei korrata märget vääringu nimetuse ega selle ükskõik millise osa kohta, v.a juhul, kui selline märge tuleneb erinevast tähestikust.

2. 2-eurose mündi serval olev kiri võib siiski viidata mündi nimiväärtusele, kui kasutatakse numbrit „2” või sõna „euro” või mõlemat.

Artikkel 1c

Emiteeriva liikmesriigi kindlakstegemine liikmesriiki kujutaval küljel

Mis tahes nimiväärtusega euro käibemüntide liikmesriiki tähistavale küljele on märgitud mündi käibele lasknud liikmesriigi nimi või nime lühend.

Artikkel 1d

Liikmesriiki tähistava külje kujundus

1. Euro käibemüntide liikmesriiki tähistaval küljel kujutatakse 12 tähte, mis täielikult ümbritsevad liikmesriiki tähistavat kujundust, sh aastaarvu ja märget käibelelaskva liikmesriigi nime kohta. 12 tähte tuleks kujutada nii, nagu need on esitatud Euroopa lipul.

2. Kujunduse valimisel võetakse arvesse, et euromündid on ringluses kõigis määruse (EÜ) nr 974/98[3] artiklis 1 määratletud osalevates riikides.

Artikkel 1e

Ringlusse lastavate euro tavamüntide liikmesriiki tähistava külje muutmine

1. Ilma et see piiraks artikli 1f kohaldamist, ei muudeta euros ja sendis vääringustatud käibemüntide liikmesriiki tähistava külje kujundust, v.a juhul, kui vahetub mündil osutatud riigipea. Emiteerival liikmesriigil lubatakse siiski ajakohastada riigipea kujutisega euromüntide kujundust iga viieteistkümne aasta järel, et võtta arvesse riigipea välimuse muutust. Emiteerivad liikmesriigid ajakohastavad oma euromüntide liikmesriiki tähistavat külge, et täielikult järgida käesolevat määrust enne artikli 1h kohase üleminekuaja möödumist.

2. Asjaolu, et riigipea ametikoht on ajutiselt täitmata või riigipea ülesandeid täidetakse ajutiselt, ei anna õigust muuta ringlusse lastavate euro tavamüntide liikmesriiki tähistavat külge.

Artikkel 1f

Ringlusse lastavad euro mälestusmündid

1. Ringlusse lastavate euro mälestusmüntide liikmeriigi kujundus erineb ringlusse lastavate euro tavamüntide kujundusest ning nendel jäädvustatakse üksnes olulisemaid riiklikke või üleeuroopalisi teemasid. Ringlusse lastavatel euro mälestusmüntidel, mille emiteerivad ühiselt kõik osalevad liikmesriigid, jäädvustatakse üksnes kõige olulisemaid üleeuroopalisi teemasid.

2. Ringlusse lastava euro mälestusmündi serval olev kiri on sama nagu ringlusse lastava euro tavamündi puhul.

3. Ringlusse lastavate mälestusmüntide nimiväärtus võib olla üksnes 2 eurot.

Artikkel 1g

Liikmesriiki tähistava külje muudatustest teavitamise kord ja nende avaldamine

1. Liikmesriigid teavitavad üksteist euro käibemüntide liikmesriiki tähistava külje uue kujunduse kavandist, sh mündi serval olevast kirjast ning emissiooni mahust, enne kui nad selle kujunduse ametlikult kinnitavad.

2. Lõike 1 kohaldamisel edastab emiteeriv liikmesriik komisjonile euromüntide uue kujunduse kavandi vähemalt kuus kuud enne kavandatud käibelelaskmiskuupäeva. Käesoleva määruse sätete järgimist kontrollib komisjon viivitamata ja hiljemalt kümne tööpäeva jooksul.

3. Kui komisjon leiab, et käesoleva määruse sätteid on järgitud, esitab ta viivitamata sellekohase hinnangu emiteerivale liikmesriigile. Samuti esitab ta viivitamata selle hinnangu teistele liikmesriikidele majandus- ja rahanduskomitee asjakohase allkomitee kaudu. Kui mis tahes liikmesriik leiab, et kujundus ei ole sobiv, arvestades et euromündid on ringluses kõigis osalevates liikmesriikides, teavitab ta komisjoni viie tööpäeva jooksul. Komisjon teeb seejärel viivitamata lõpliku otsuse kujunduse heakskiitmise või tagasilükkamise kohta.

4. Kui komisjon leiab, et käesoleva määruse sätteid ei ole järgitud, teavitab ta sellest viivitamata emiteerivat liikmesriiki, kes esitab uue kavandi.

5. Komisjon avaldab kogu asjakohase teabe liikmesriikide uute euromüntide kujunduse kohta Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 1h

Üleminekusätted

Artikleid1b, 1c ja 1d ning artikli 1f lõiget 2:

a) ei kohaldata selliste euro käibemüntide suhtes, mis on emiteeritud enne määruse EL nr … [käesoleva muutmismääruse number lisatakse vastuvõtmisel] jõustumist;

b) ei kohaldata üleminekuajal, mis lõppeb kümne aasta möödumisel pärast nõukogu määruse (EL) nr [käesoleva muutmismääruse number lisatakse vastuvõtmisel] jõustumist, sellise kujunduse suhtes, mida kõnealuse määruse jõustamise ajal juba kasutatakse seaduslikult euro käibemüntidel.”.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

See on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               ELT L 9, 14.1.2009, lk 52.

[2]               EÜT L 139, 11.5.1998, lk 6.

[3]               EÜT L 139, 11.5.1998, lk 1.