EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS euromüntide emiteerimise kohta Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS euromüntide emiteerimise kohta /* KOM/2011/0295 lõplik - COD 2011/0131 */
2011/0131 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS euromüntide emiteerimise kohta EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU
NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artiklit 133, võttes
arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, võttes
arvesse Euroopa Keskpanga arvamust, olles edastanud õigusakti eelnõu riikide
parlamentidele, tegutsedes
tavapärase seadusandliku menetluse kohaselt
ning arvestades järgmist: (1)
Nõukogu 23. novembri 1998. aasta ja 5. novembri
2002. aasta järeldustes euro meenemüntide kohta, komisjoni 19. detsembri 2008.
aasta soovituses 2009/23/EÜ, mis käsitleb ühiseid suuniseid euro käibemüntide
liikmesriike tähistavate külgede ja kõnealuste müntide emiteerimise kohta,[1]
mis kiideti heaks nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldustes, ning komisjoni
22. märtsi 2010. aasta soovituses 2010/191/EL euro pangatähtede ja müntide
seadusliku maksevahendi staatuse ulatuse ja mõju kohta[2]
on esitatud soovituslikud tavad seoses euro meene- ja käibemüntide (sh
ringlusse lastavad mälestusmündid) emiteerimisega ning konsultatsiooniga enne
kasutuskõlblike euro käibemünte hävitamist. (2)
Euromüntide emiteerimist käsitlevate kohustuslike
sätete puudumise tõttu võivad vastavad tavad liikmesriikides erineda ning see
ei võimalda luua ühisraha jaoks piisavalt integreeritud raamistikku. Õigusalase
läbipaistvuse ja õiguskindluse seisukohast on seepärast vaja kehtestada
euromüntide emiteerimise siduvad eeskirjad. (3)
Vastavalt nõukogu 3. mai 1998. aasta määrusele (EÜ)
nr 974/98 euro kasutuselevõtu kohta[3] kehtivad nimiväärtusele
ja nõukogu sätestatud tehnilistele kirjeldustele vastavad euros ja sendis
vääringustatud mündid seadusliku maksevahendina kõigis osalevates
liikmesriikides, nagu on määratletud kõnealuses määruses. Vastavad
nimiväärtused ja tehnilised kirjeldused on sätestatud nõukogu 3. mai 1998.
aasta määruses (EÜ) nr 975/98 ringlusse lastavate euromüntide nimiväärtuste ja
tehniliste näitajate kohta[4] (4)
Lisaks ringlusse lastavatele euro tavamüntidele
võivad liikmesriigid teatavate teemade jäädvustamiseks emiteerida ka ringlusse
lastavaid euro mälestusmünte, järgides piiranguid, mis on kehtestatud selliste
müntide emiteerimise arvule aasta ja emiteeriva liikmesriigi kohta. Lisaks on
vaja ringlusse lastavate mälestusmüntide koguse suhtes kehtestada teatavad
piirangud selle tagamiseks, et sellised mündid moodustaksid ringluses olevate
2-euroste müntide koguhulgast jätkuvalt väikese osa. Samas peaksid kõnealused
koguselised piirangud võimaldama emiteerida piisaval hulgal münte, et tagada
mälestusmüntide tõhus ringlus. (5)
Liikmesriikidel peaks ka olema võimalik emiteerida
euro meenemünte, mida ei lasta ringlusse ning mis peaksid olema selgesti
eristatavad euro käibemüntidest. Euro meenemündid peaksid kehtima seadusliku
maksevahendina üksnes emiteerivas liikmesriigis ning neid ei tuleks emiteerida
ringlusse laskmise eesmärgil. (6)
Selleks et euro meenemünte ei aetaks segamini euro
käibemüntidega, peaksid meenemündid olema käibemüntidest selgesti eristatavad.
Peale selle on asjakohane, et euro meenemüntide emiteerimist võetakse arvesse
Euroopa Keskpanga (edaspidi „EKP”) kinnitatavas mündikoguses, kuid pigem
koondalusel kui iga üksiku emiteerimise puhul eraldi. (7)
On asjakohane ja kooskõlas osalevate liikmesriikide
üldise tavaga, et euro käibemündid (sh ringlusse lastavad mälestusmündid)
tuleks lasta ringlusse nimiväärtusega, kuigi väikest osa võib müüa kõrgema
hinnaga, kui mündid on valmistatud eriti kvaliteetselt või antakse välja
eripakendis. (8)
Selleks et üks liikmesriik ei hävitaks
kasutuskõlblikke euro käibemünte, kui neid võib vaja minna teises
liikmesriigis, peaksid liikmesriigid enne selliste müntide hävitamist
üksteisega konsulteerima, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: Artikkel 1 Sisu Käesoleva määrusega nähakse ette eeskirjad
seoses euro käibemüntide (sh ringlusse lastavate mälestusmüntide) ja euro
meenemüntide emiteerimisega ning konsultatsiooniga enne kasutuskõlblike euro
käibemüntide hävitamist. Artikkel 2 Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi
mõisteid: 1) „euro käibemündid” – ringlusesse lastavad
euromündid, mille nimiväärtus ja tehniline kirjeldus on sätestatud nõukogu 3.
mai 1998. aasta määruses (EÜ) nr 975/98; 2) „ringlusse lastavad euro mälestusmündid” –
euro käibemündid, mille eesmärk on jäädvustada teatavat teemat, nagu on
määratletud nõukogu määruse (EÜ) nr 975/98 artiklis 1f; 3) „euro meenemündid” – euromündid, mis on
mõeldud kogumiseks, mitte ringlusse laskmiseks. Artikkel 3 Euromüntide
liigid Liikmesriigid võivad
emiteerida kahte liiki euromünte: euro käibemünte (sh ringlusse lastavad
mälestusmündid) ja euro meenemünte. Artikkel 4 Euro
käibemüntide emiteerimine 1. Euro käibemündid
emiteeritakse nimiväärtusega. 2. Erandina lõikest 1
võib väikest osa münte, mitte üle 5 % emiteeritavate euromüntide
koguväärtusest ja -kogusest, emiteerida nimiväärtusest suurema väärtusega, kui
kõnealused mündid on valmistatud eriti kvaliteetselt või antakse välja
eripakendis. Artikkel 5 Ringlusse
lastavate euro mälestusmüntide emiteerimine 1. Iga osalev liikmesriik võib aastas
emiteerida üksnes ühe ringlusse lastava euro mälestusmündi, v.a järgmistel
juhtudel: a) kõik osalevad liikmesriigid emiteerivad
ringlusse lastavad euro mälestusmündid ühiselt; b) ringlusse lastav mälestusmünt emiteeritakse
seoses sellega, et riigipea ametikoht on ajutiselt täitmata või riigipea
ülesandeid täidetakse ajutiselt. 2. Iga üksiku emiteerimise käigus ringlusse
lastavate mälestusmüntide koguarv ei ületata kahest järgmisest ülemmäärast
suuremat: a) 0,1 % kõigist 2-eurostest müntidest,
mille kõik osalevad liikmesriigid on lasknud ringlusse mälestusmündi
emiteerimise aastale eelneva aasta alguse seisuga. Kõnealust ülemmäära võib
suurendada 2,0 %-ni kõigist osalevate liikmesriikide poolt ringlusse
lastud 2-eurostest müntidest, kui jäädvustatakse laialdaselt tuntud ja väga sümboolset
teemat, ning sel juhul ei peaks emiteeriv liikmesriik nelja järgneva aasta
jooksul emiteerima kõnealuse suurema ülemmäära alusel uut mälestusmünti ja ta
peaks põhjendama suurema ülemmäära kasutamise vajadust; b) 5,0 % kõigist 2-eurostest müntidest,
mille asjaomane emiteeriv liikmesriik on lasknud ringlusse mälestusmündi
emiteerimise aastale eelneva aasta alguse seisuga. 3. Eurorühm kinnitab selliste ringlusse
lastavate euro mälestusmüntide emiteerimise, mille emiteerivad ühiselt kõik
osalevad liikmesriigid. Artikkel 6 Euro
meenemüntide emiteerimine 1. Euro meenemündid
kehtivad seadusliku maksevahendina üksnes emiteerivas liikmesriigis. Emiteeriv liikmesriik
on mündil selgesti ja hõlpsasti eristatav. 2. Selleks et euro
meenemündid oleksid euro käibemüntidest selgesti eristatavad, vastavad euro
meenemündid järgmistele kriteeriumidele: a) nende nimiväärtus
erineb euro käibemüntide nimiväärtusest; b) neil ei esitata
kujutisi, mis sarnanevad euro käibemüntide ühise külje kujutistega või euro
käibemüntide mis tahes liikmesriiki tähistava küljega; c) vähemalt kaks
järgmisest kolmest näitajast – värvus, läbimõõt ja kaal – peaksid oluliselt
erinema euro käibemüntide vastavatest näitajatest. Olulise erinevusena
käsitatakse seda, kui väärtused koos lubatavate hälvetega jäävad euromüntide
jaoks kehtestatud lubatud väärtuste vahemikust väljapoole; d) neil on tihedalt
hammastatud serv või „Hispaania lille” kuju; 3. Euro meenemünte
võib emiteerida nimiväärtusega või sellest suurema väärtusega. 4. Euro meenemüntide
emiteerimist võetakse EKP kinnitatavate emiteeritavate müntide koguses arvesse
koondalusel. 5.
Selleks et meenemünte ei kasutataks maksevahendina, võtavad liikmesriigid kõik
asjakohased meetmed, näiteks eripakendid, autentsustõend, varasem teadaanne
emiteerivalt asutuselt või nimiväärtusest suurema väärtusega emiteerimine. Artikkel 7 Konsultatsioon enne euro käibemüntide hävitamist Enne muude selliste euro käibemüntide
hävitamist kui määruse (EL) nr 1210/2010[5] artikli 2 punkti
b kohased ringlusse kõlbmatud euromündid konsulteerivad liikmesriigid
üksteisega majandus- ja rahanduskomitee asjakohase allkomitee kaudu ning
teavitavad nõukogu määruse (EÜ) nr 974/98[6] kohaste osalevate
riikide rahapajade juhatajaid. Artikkel 8 Jõustumine Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval
pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. See on tervikuna siduv ja
liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu
nimel president eesistuja [1] ELT L 9, 14.1.2009, lk 52. [2] ELT L 83, 30.3.2010, lk 70. [3] EÜT L 139, 11.5.1998, lk 1. [4] EÜT L 139, 11.5.1998, lk 6. [5] ELT L 339, 22.12.2010, lk 1. [6] EÜT L 139, 11.5.1998, lk 1.