[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 4.4.2011

KOM(2011) 162 lõplik

2011/0070 (APP)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb Euroopa Liidu Teataja elektroonilist avaldamist

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST

Üldine taust

Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse ametlikult Euroopa Liidu õigus- ja muud aktid. Paberil on väljaanne ilmunud alates 1958. aastast ja alates 1998. aastast on seda võimalik lugeda ka Internetis. Viimaste aastate jooksul on üha enam inimesi tutvunud Euroopa Liidu Teatajaga Internetis, sest see on mugav ja kiire, ning samal ajal on vähenenud trükiversiooni tellimuste hulk. Kuid kuna trükiversiooni peetakse praegu ainsaks kehtivaks ja õiguslikult siduvaks väljaandeks, siis ei saa Euroopa Liidu Teataja elektroonilise versiooni põhjal õiguslikke nõudmisi esitada ja kohustuste täitmist nõuda.

Seda väitis selgelt Euroopa Liidu Kohus kohtuasjas Skoma-Lux[1]. Kohtu väitel „…ei ole nende õigusaktide selline (s.o Internetis) kättesaadavaks tegemine samaväärne nõuetekohase avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas , kui ühenduse õiguses puuduvad sellekohased õigusnormid .”

Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 297 on sätestatud, et seadusandlikud aktid ja muud kui seadusandlikud aktid, mis on vastu võetud määruste või direktiivide vormis, mis on adresseeritud kõigile liikmesriikidele, või otsuste vormis, milles ei ole adressaati märgitud, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas . Seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastuvõetud õigusaktidele peavad alla kirjutama Euroopa Parlamendi president ja nõukogu eesistuja, muudele õigusaktidele peab/peavad alla kirjutama vastuvõtva institutsiooni / vastvõtvate institutsioonide president/presidendid. Need õigusaktid jõustuvad tekstis nimetatud kuupäeval või kahekümnendal päeval pärast nende avaldamist.

Otsuses 2009/496/EÜ, Euratom[2] on üksikasjalikumalt sätestatud, kuidas institutsioonid täidavad oma kohustust avaldada seadusandlikke tekste. Euroopa Liidu Teataja väljaandmisega ja selle autentsuse tagamisega tegeleb institutsioonidevaheline amet – Euroopa Liidu Väljaannete Talitus.

Ettepaneku eesmärgid

Ettepaneku eesmärk on laiendada juurdepääsu Euroopa Liidu õigusele ja anda kõigile (õigusala professionaalidest üldsuse esindajateni) võimalus toetuda Euroopa Liidu Teataja elektroonilisele versioonile kui ametlikule ja autentsele väljaandele. Kui Euroopa Liidu Teataja elektroonilist avaldamist tunnustataks nõuetekohase avaldamisena, siis oleks kõigil Euroopa Liidu kodanikel praktiliselt üheaegne juurdepääs Euroopa Liidu õigusele kohe pärast selle avaldamist ja seda odavamal viisil, kuna elektroonilise väljaandega tutvumine oleks tasuta. Samuti hõlbustaks see nende inimeste juurdepääsu, kes elavad Euroopa geograafiliselt ligipääsmatumates piirkondades. Lisaks toetatakse suuremat juurdepääsu dokumendi „Euroopa 2020. aastal – aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”[3] eesmärkidega, milleks on lairibaühenduse tagamine aastaks 2013.

Ettepanekuga püütakse suurendada ka õiguskindlust võrreldes praeguse olukorraga, kus online -avaldamine toimub vaid teavitamise eesmärgil. Ettepaneku tulemusena saaks Euroopa Liidu Teataja autentses elektroonilises versioonis toimunud avaldamise alusel õiguslikke nõudmisi esitada ja kohustuste täitmist nõuda.

Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Ettepanek on täielikult kooskõlas liidu poliitikaga ja eelkõige juhtalgatusega „Euroopa digitaalne tegevuskava”,[4] mis esitati osana strateegiast „Euroopa 2020. aastal – aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”. Digitaalarengu tegevuskava eesmärk on infotehnoloogiast tuleneva majandusliku ja sotsiaalse kasu maksimeerimine ning sellega rõhutatakse riigiametite rolli digitaalturu edendamisel. Selles kontekstis stimuleerib Interneti õigusalane infosisu digitaalse ühtse turu arengut, kuna sel viisil kättesaadavaks tehtud avaliku sektori teave viiks innovatiivsete online -teenuste väljatöötamiseni.

Ettepanek on kooskõlas ka Euroopa e-valitsuse tegevuskavaga 2011–2015,[5] mille kohaselt peaksid liikmesriigid ja komisjon võimaldama online -juurdepääsu teabele, mis käsitleb riigi seadusi ja eeskirju, poliitikat ja rahandust.

HUVITATUD ISIKUTEGA PEETUD MITTEAMETLIKU KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Konsulteerimine huvitatud isikutega

Euroopa institutsioonid ja ametid on esindatud Euroopa Liidu Väljaannete Talituse korralduskomitees, mis tegeleb talituse tegevuse strateegilise arendamise järelevalvega. Selle komitee raames on huvitatud institutsioonid ja asutused küsimust arutanud ja väljendanud toetust Euroopa Liidu Teataja autentse elektroonilise versiooni loomisele.

Nõukogu e-õiguse töörühma kaudu on Euroopa Liidu Teataja õiguslikult kehtiva elektroonilise avaldamise küsimuses konsulteeritud ka liikmesriikidega. Komisjoni peasekretariaat edastas nõukogule 30. juulil 2010 mitteametliku dokumendi, mida arutati kahel e-õiguse töörühma kohtumisel 21. septembril ja 26. oktoobril 2010. Liikmesriikide märkused näitasid tugevat toetust õiguslikult kehtivale elektroonilisele avaldamisele,[6] kuid esines lahkarvamusi paberversiooni jätkuva õigusjõu suhtes. Märkusi tehti järgmistes küsimustes:

- Pooldati Euroopa Liidu Teataja avaldamist ainult elektrooniliselt, millele eelneks üleminekuperiood, mil avaldamine toimub samaaegselt nii paberil kui ka elektrooniliselt.

- Euroopa Liidu Teataja trükikulud, kui otsustatakse samaaegse teabelevi kasuks nii trüki- kui ka elektrooniliste versioonide kujul.

- Trüki- ja elektroonilise versiooni vaheliste lahknevuste oht ning vajadus kehtestada selged eeskirjad ebakõladega tegelemiseks või kehtiva versiooni üle otsustamiseks.

- Trükiversiooni piiratud roll ELi õiguse teabelevis nende inimeste jaoks, kel puudub juurdepääs elektroonilisele versioonile.

Ettepaneku ettevalmistamisel võttis komisjon arvesse kõiki märkusi. Algselt eelistati võrdse õigusjõuga paber- ja elektroonilise versiooni avaldamist, kuna arvati, et see tagaks Euroopa kodanikele võimalikult laia juurdepääsu ELi õigusele. Siiski lubasid liikmesriikide praktilised kogemused oletada, et meetme kasu oleks väga väike ja see ei korvaks suuremat keerukust. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et inimestel, kes elavad geograafiliselt vähem ligipääsetavates piirkondades, on sageli raskusi või viivitusi trükiversiooni kättesaamisel ja nende juurdepääsu ELi õigusele hõlbustaks autentne elektrooniline versioon.

Määruse ettepanekus sätestatakse, et Euroopa Liidu Teataja tuleb avaldada sellises elektroonilises vormis, millel on õiguslik toime. Elektrooniline avaldamine on kooskõlas juhtalgatusega „Euroopa digitaalne tegevuskava”, mis esitati osana strateegiast „Euroopa 2020. aastal – aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” ja mille kohaselt tuleks aastaks 2013 kõigile tagada lairibaühendus. Kavandatud süsteem lahendab nii juurdepääsu kui ka lihtsusega seotud küsimused:

- Nõuetekohane elektrooniline avaldamine võimaldab laiemat teabelevi kui trükisversioon. Mõne viimase aasta jooksul on Euroopa Liidu Teataja tellimuste arv märgatavalt vähenenud, ent samal ajal on Interneti kasutamine Euroopa Liidus kasvanud – Eurostati andmete põhjal oli Interneti-ühendus 2010. aastal 70 %-l kodudest ja 2009. aastal 94 %-l ettevõtjatest. Lisaks on Euroopa Liidu Teataja elektroonilise versiooni lugemine tasuta ja soodsam võrreldes trükiversiooniga, mille trüki- ja transpordikulud kajastusid lugejatelt küsitavas hinnas. Sellele vaatamata pakutakse tagatisi puudega isikutele, kes saavad Euroopa Liidu Teatajat lugeda elektroonilises eriformaadis ja isikutele, kellel mingil muul põhjusel ei ole juurdepääsu elektroonilisele väljaandele, kuna alati on vajaduse korral võimalik kas Euroopa Liidu Väljaannete Talituse kaudu või Internetist välja printides saada paberversiooni, millel aga puudub õigusjõud (st seda avaldatakse vaid teavitamise eesmärgil).

- See süsteem on lihtsam, sest enam ei ole tarvis keerukaid eeskirju võrdselt autentsete trüki- ja elektrooniliste versioonide vahel esinevate lahknevustega tegelemiseks.

Ettepaneku tõenäolise mõju hindamine

Komisjon on koostanud Euroopa Liidu Teataja avaldamise kolme võimaluse analüüsi:

- 1. võimalus: praeguse olukorra säilitamine – ainult paberversioon kujutab endast nõuetekohast avaldamist ja Euroopa Liidu Teataja online -versioon ilmub vaid teavitamise eesmärgil.

- 2. võimalus: Euroopa Liidu Teataja avaldamine ainult elektrooniliselt.

- 3. võimalus: üheaegne avaldamine nii paberil kui ka online , kusjuures mõlemal on võrdne õigusjõud ja –mõju.

Õigusjõu andmisel elektroonilisele versioonile on märkimisväärne kasu:

- juurdepääs ELi õigusele laieneb, muutub lihtsamaks ja vahetuks;

- juurdepääs elektroonilisele versioonile on tasuta ja seda on võimalik kasutada igal ajal;

- selline elektrooniline versioon oleks kooskõlas digitaalse tegevuskava prioriteetidega, milles ELi institutsioonid on kokku leppinud, ning see innustaks online -teenuste laialdasemat kasutuselevõttu.

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Ettepaneku peamised sätted

Ettepanekus on sätestatud, et elektrooniline versioon on võrdväärne Euroopa Liidu Teataja nõuetekohase avaldamisega. Siiski piisab trükiversioonist õigusliku toime tagamiseks, kui avaldamine toimub tehnilistel põhjustel erandlikel ja ajutistel juhtudel, s.o elektroonilise avaldamise ootamatute takistuste (nt küberrünnakud, ettenägematud seadmete rikked) korral, mis kestavad enam kui ühe päeva. Euroopa Liidu Teataja versioon, mis sellistel tingimustel trükitakse, tuleb avaldada elektrooniliselt niipea, kui tehniline süsteem on taastatud. Trükiversioonil tuleb märkida avaldamise kuupäev, kuid erinevuste korral on ülimuslik sellele järgnev elektrooniline versioon.

Ettepanekus käsitletakse ka tehnilisi nõudeid, mille täitmise korral on elektrooniline avaldamine võrdväärne nõuetekohase avaldamisega, ning sätestatakse Euroopa Liidu Väljaannete Talituse pädevus nimetatud valdkonnas.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 352.

Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepaneku reguleerimisala on piiratud Euroopa Liidu Teataja elektroonilise avaldamisega ja tehniliste tingimustega, mille täitmise korral see on võrdväärne nõuetekohase avaldamisega.

Õigusakti valik

Määrus on ainus asjakohane õigusakt, sest seda saab kohaldada vahetult kõigis liikmesriikides. Euroopa kodanikel peaks olema võrdne juurdepääs ELi õigusele ja seepärast tuleks kõigile Euroopa kodanikele tagada juurdepääs Euroopa Liidu Teataja elektroonilisele väljaandele samal viisil ja samadel tingimustel.

MÕJU EELARVELE

Euroopa Liidu Teataja õiguslikult kehtival avaldamisel elektroonilises vormis puudub mõju eelarvele.

Siiski nõuab elektroonilist avaldamist toetav tehniline infrastruktuur infotehnoloogiaga seotud investeeringuid. Halduslikust autonoomsusest lähtuvalt ilmnes 2009. aastal 38 000 euro suurune kulu, mis oli seotud vajaliku tehnilise süsteemi loomise ja katsetamisega enne Euroopa Liidu Teataja avaldamist autentses elektroonilises vormis. Täiendavaid arendusinvesteeringuid rahastavad ning süsteemi käitus- ja hoolduskulusid kannavad kõik institutsioonid, sest neil on kohustus avaldada õigusakte. Ümberjaotamise alus põhineb iga institutsiooni ELT L- ja C-seeria lehekülgede arvul aastal n-2. 2011. aasta alus arvutati 2009. aasta arvnäitajate põhjal:

- Euroopa Komisjon: 47,64 %;

- Euroopa Liidu Nõukogu: 21,96 %;

- Euroopa Parlament: 21,94 %;

- Majandus- ja Sotsiaalkomitee: 3,29 %;

- Euroopa Liidu Kohus: 3,17 %;

- Euroopa Kontrollikoda: 1,25 %;

- Regioonide Komitee: 0,75 %.

Eelarvesätted tuleb koostada kooskõlas käesoleva ümberjaotamise alusega.

2011/0070 (APP)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb Euroopa Liidu Teataja elektroonilist avaldamist

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 352,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut,[7]

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

1. Asutamislepingu artikkel 297 käsitleb Euroopa Liidu Teataja avaldamist ja liidu õigusaktide jõustumist.

2. Kõigis liidu ametlikes keeltes ilmuv Euroopa Liidu Teataja trükiversioon on praegu ainus õiguslikult siduv väljaanne, kuigi see on tehtud kättesaadavaks ka Internetis.

3. Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, Euroopa Kohtu, kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee 26. juuni 2009. aasta otsus 2009/496/EÜ Euroopa Liidu Väljaannete Talituse korralduse ja toimimise kohta[8] tagab, et Euroopa Liidu Väljaannete Talitus võimaldab institutsioonidel täita oma kohust seadusandlike tekstide avaldamisel.

4. Euroopa Liidu Kohtu otsusest kohtuasjas nr C-161/06 Skoma-Lux sro v Celni jne[9] tuleneb, et liidu õigusakte ei saa kohaldada üksikisiku suhtes, kui need ei ole nõuetekohaselt avaldatud Euroopa Liidu Teatajas , ja et nende õigusaktide Internetis kättesaadavaks tegemine ei ole samaväärne nõuetekohase avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas , kui ühenduse õiguses puuduvad sellekohased õigusnormid.

5. Kui Euroopa Liidu Teataja avaldamine elektroonilisel kujul oleks nõuetekohane, siis oleks võimalik kiirem ja odavam juurdepääs liidu õigusele.

6. Komisjoni teatises „Euroopa digitaalne tegevuskava”[10] on rõhutatud, et juurdepääs Interneti õigusalasele infosisule soodustab digitaalse ühtse turu arengut, millel on majanduslik ja sotsiaalne kasu.

7. Sätestada tuleks eeskirjad, mis tagavad Euroopa Liidu Teataja elektroonilise avaldamise autentsuse, terviklikkuse ja muutmatuse.

8. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiivis 1999/93/EÜ elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta[11] on sätestatud elektrooniliste allkirjade õiguslik toime autentimise vahendina. Selleks et tagada Euroopa Liidu Teataja elektroonilise versiooni terviklikkus, autentsus ja muutmatus, kasutatakse avalikkusele piisava garantii andmiseks direktiiviga kooskõlas olevat täiustatud elektroonilist allkirja, mis on loodud turvalise allkirja andmise vahendi abil ja mis põhineb nõuetekohasel sertifikaadil.

9. Juurdepääs veebisaidile EUR-Lex tuleb tagada, pidades kinni kohustustest kaitsta puuetega inimesi vastavalt nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsusele 2010/48/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel[12].

10. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, nagu see on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5, piirdub käesolev määrus üksnes selle eesmärgi saavutamiseks vajalikuga, võimaldades kõigil Euroopa kodanikel tugineda Euroopa Liidu Teataja elektroonilisele versioonile, kuna määruse reguleerimisala on piiratud sellise avaldamise autentseks muutmisega võrdväärselt trükiversiooni tänase staatusega.

11. Aluslepingus on käesoleva määruse vastuvõtmise volitused sätestatud üksnes artiklis 352,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

12. Kooskõlas käesoleva määrusega avaldatakse Euroopa Liidu Teatajat liidu ametlikes keeltes elektroonilisel kujul.

13. Elektroonilisel kujul avaldatud Euroopa Liidu Teataja (edaspidi „ Euroopa Liidu Teataja elektrooniline versioon”) on autentne ja sellel on õiguslik toime.

Artikkel 2

14. Euroopa Liidu Teataja elektroonilisel versioonil on täiustatud elektrooniline allkiri, mis on loodud turvalise allkirja andmise vahendi abil ja põhineb nõuetekohasel sertifikaadil kooskõlas direktiiviga 1999/93/EÜ. Nõuetekohane sertifikaat ja selle uuendamine tehakse teatavaks veebisaidil EUR-Lex, et avalikkusel oleks võimalik kontrollida täiustatud elektroonilist allkirja ja Euroopa Liidu Teataja elektroonilise versiooni autentsust.

15. Euroopa Liidu Teataja elektrooniline versioon sisaldab teavet, mis on asjakohane avaldamise kuupäeval.

16. Euroopa Liidu Teataja elektrooniline versioon tehakse avalikkusele kättesaadavaks veebisaidil EUR-Lex piiramata ajaks. Väljaannet saab lugeda tasuta.

17. Veebisaidile EUR-Lex on juurdepääs kõigil kasutajatel. Eraldi elektroonilise formaadi kaudu, millel ei ole õiguslikku toimet, on juurdepääs Euroopa Liidu Teatajale ka puuetega inimestel. Eraldi versioon on samuti arhiivis kättesaadav.

Artikkel 3

18. Euroopa Liidu Väljaannete Talitus jätkab Euroopa Liidu Teataja trükkimist. Trükitud koopiad ei ole autentsed ja neil puudub õiguslik toime, ilma et see piiraks artikli 4 lõike 2 kohaldamist.

19. Euroopa Liidu Teataja trükitud koopiate eest tuleb tasuda trüki- ja transpordikulusid katvat tasu.

Artikkel 4

20. Kui Euroopa Liidu Teataja elektrooniline versioon ei ole kättesaadav erandlike ja ettenägematute takistuste tõttu Euroopa Liidu Väljaannete Talituse teabesüsteemis, taastatakse sellele juurdepääs võimalikult kiiresti.

21. Kui juurdepääsu ei suudeta taastada ühe tööpäeva jooksul, avaldatakse Euroopa Liidu Teataja trükiversioonina, millel on õiguslik toime. Euroopa Liidu Teataja vastav elektrooniline versioon avaldatakse kohe, kui teabesüsteem on taastatud.

22. Vastavalt lõikele 2 avaldatud õigusaktide avaldamise kuupäev on trükiversiooni avaldamise kuupäev. Juhul kui Euroopa Liidu Teataja elektroonilise ja vastavalt lõikele 2 avaldatud trükiversiooni vahel esineb lahknevusi, on trükiversioon ülimuslik.

Artikkel 5

23. Seoses Euroopa Liidu Teataja elektroonilise versiooniga on Euroopa Liidu Väljaannete Talitusel pädevus järgmistes valdkondades:

24. Euroopa Liidu Teataja elektroonilise versiooni avaldamine ja selle autentsuse tagamine;

25. elektroonilise versiooni koostamiseks vajaliku teabesüsteemi rakendamine, haldamine ja hooldus, samuti süsteemi ajakohastamine kooskõlas tehnilise arenguga tulevikus;

26. tehniliste vahendite käitamine ja arendamine, et tagada kõigile kasutajatele juurdepääs Euroopa Liidu Teatajale ;

27. sisejulgeoleku- ja juurdepääsueeskirjade kehtestamine seoses teabesüsteemiga, mis on vajalik Euroopa Liidu Teataja koostamiseks;

28. elektrooniliste failide säilitamine ja arhiveerimine, nende käitlemine kooskõlas tehnilise arenguga tulevikus.

29. Lõikes 1 sätestatud pädevusi rakendab Euroopa Liidu Väljaannete Talitus vastavalt otsusele 2009/496/EÜ, Euratom.

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2012.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, […]

Nõukogu nimel

eesistuja

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

1.3. Ettepaneku/algatuse liik

1.4. Eesmärgid

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2. Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

ETTEPANEKU/ALGATUSE NIMETUS

Ettepanek: nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Liidu Teataja elektroonilist avaldamist.

Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

Ei kohaldata, ettepanek on seotud komisjoni ja Euroopa Liidu Teatajas oma vastuvõetud õigusakte avaldavate teiste institutsioonide halduskuludega.

Ettepaneku/algatuse liik

Ei kohaldata.

Eesmärgid

Euroopa Liidu mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Ettepanekuga aidatakse kaasa eesmärgile arendada ühtset turgu Interneti infosisu osas, nagu on ette nähtud juhtalgatuses „Euroopa digitaalne tegevuskava”, mis esitati osana strateegiast „Euroopa 2020. aastal – aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”.

Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk

Edendada kodanikele, ettevõtjatele ja sihtpublikule (õigusala professionaalid/asjatundjad?) suunatud väljaandeid ja online -teavet.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Ei kohaldata.

Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Ettepanek on suunatud ELi kodanikele ja ettevõtjatele, kes peaksid saama kasu tasuta, kohesest ja lihtsustatud juurdepääsust Euroopa Liidu õiguse autentsele avaldamisele.

Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Tulemusnäitajad, mida ettepaneku rakendamisel jälgida, on järgmised:

- Euroopa Liidu Teataja õiguslikult kehtiva elektroonilise versiooni külastatavus

- trükiversiooni tellimuste arvu võrdlus tellimuste arvuga siis, kui elektroonilisel versioonil puudus õigusjõud;

- kui palju esitati Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele kaebusi, mis on seotud talituse teabesüsteemist tulenevate juurdepääsuraskustega Euroopa Liidu Teataja õiguslikult kehtivale elektroonilisele versioonile.

Ettepaneku/algatuse põhjendus

Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Ettepaneku eesmärk on tugevdada õiguskindlust, muutes võimalikuks Euroopa Liidu õigusest tulenevate õiguslike nõudmiste esitamise ja kohustuste täitmise nõudmise avaldamise põhjal Euroopa Liidu Teataja autentses elektroonilises versioonis. Juurdepääs õiguslikult kehtivale elektroonilisele väljaandele tuleks tagada ettepaneku jõustumise ajaks.

Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Kuna ettepanek on seotud Euroopa Liidu õigusega, siis saab asjakohast meedet võtta vaid Euroopa Liidu tasandil. Lisaks kajastab õigusakti valik vajadust tagada võrdsed juurdepääsutingimused kõigile Euroopa Liidu kodanikele.

Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Eelnevalt on Euroopa Liidu Teatajat elektroonilisel kujul avaldatud vaid teavitamise eesmärgil. Üha kasvav suundumus lugeda väljaande elektroonilist versiooni on kooskõlas ettepaneku põhipunktidega.

Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Ei kohaldata.

Meetme kestus ja finantsmõju

( Piiratud kestusega ettepanek/algatus

x Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

- rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

- millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

Ettenähtud eelarve täitmise viisid

x Euroopa Liidu Väljaannete Talituse eelarve otsene tsentraliseeritud täitmine talituse korralduskomitees esindatud institutsioonide nimel, vt punkt 2.1.

( Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine , mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

( Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

( Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

( Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega

Märkused

Ei kohaldata

HALDUSMEETMED

Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

On tehtud ettepanek, et Euroopa Liidu Väljaannete Talitus tegeleb kooskõlas otsusega 2009/496/EÜ, Euratom ja seega vastavalt otsuses sätestatud järelevalve- ja aruandluseeskirjadele Euroopa Liidu Teataja elektroonilise avaldamisega.

Haldus- ja kontrollisüsteemid

Tuvastatud ohud

On oht, et Euroopa Liidu Väljaannete Talituse teabesüsteemi võib tabada tehniline tõrge. Selle mõjul võib elektrooniline versioon muutuda kättesaamatuks. Juhul kui juurdepääsu ei ole võimalik taastada ühe tööpäeva jooksul, on paberversioon võrdväärne nõuetekohase avaldamisega.

Teine oht on seotud turvalisusega ja selle vastu peab Euroopa Liidu Väljaannete Talitus kooskõlas otsusega 2009/496/EÜ, Euratom kehtestama seoses teabesüsteemiga sisejulgeoleku- ja juurdepääsueeskirjad.

Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Ei kohaldata.

Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Ei kohaldata.

ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

- Olemasolevad eelarveread

Mitme-aastase finantsraamistiku rubriik | Eelarverida | Kulu liik | Rahaline osalus |

Nr [Nimetus…...….] | Liigendatud/liigendamata ([13]) | EFTA riigid[14] | Kandidaatriigid[15] | Kolmandad riigid | Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses |

5 | Komisjon: 26011101 [Euroopa Liidu Teataja (L and C)] Euroopa Parlament: 3240 [Euroopa Liidu Teataja] Nõukogu: 2211 [Euroopa Liidu Teataja] Euroopa Kohus: 2740 [Euroopa Liidu Teataja] Kontrollikoda: 2740 [Euroopa Liidu Teataja] Majandus- ja Sotsiaalkomitee: 2604 [Euroopa Liidu Teataja] Regioonide Komitee: 2604 [Euroopa Liidu Teataja] | Liigendamata | EI | EI | EI | EI |

Hinnanguline mõju kuludele

Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik | 5 | „Halduskulud” |

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta 2011 | Aasta 2012 | Aasta 2013 | Aasta 2014 | Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) |

- Artikkel 502 | p.m. |p.m. |p.m. |p.m. |p.m. | | | | |Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

26011101

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod.

Praegu saadakse tulud Euroopa Liidu Teataja trükiversiooni tellimustest. Kui elektrooniline versioon hakkab olema ainus väljaanne, millel on õigusjõud, siis arvatakse, et tellimuste arv väheneb ja läheneb nullile.

[1] 11. detsembri 2007. aasta otsus kohtuasjas C-161/06, Skoma-Lux sro v Celní Y[pic]editelství Olomouc (EKL 2007, lk I-10841).

[2] Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, Euroopa Celní ředitelství Olomouc (EKL 2007, lk I-10841).

[3] Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, Euroopa Kohtu, kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee otsus 2009/496/EÜ Euroopa Liidu Väljaannete Talituse korralduse ja toimimise kohta (ELT L 168, 30.6.2009, lk 41).

[4] KOM(2010) 2020 (lõplik), 3.3.2010.

[5] KOM(2010) 245 (lõplik)/2, 26.8.2010.

[6] KOM(2010) 743, 15.12. 2010.

[7] E-õiguse töörühma 26. oktoobri 2010. aasta kohtumise järeldused.

[8] ELT C […], […], lk […].

[9] ELT L 168, 30.6.2009, lk 41.

[10] EKL 2007, lk I-10841.

[11] KOM(2010) 245 (lõplik)/2.

[12] EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12.

[13] ELT L 23, 27.1.2010, lk 35.

[14] Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[15] EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[16] Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[17] Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.