[pic] | EUROOPA KOMISJON | Brüssel 19.1.2011 KOM(2011) 8 lõplik 2011/0006 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiive 2003/71/EÜ ja 2009/138/EÜ seoses Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve volitustega SELETUSKIRI 1. Ettepaneku taust Finantskriisi tagajärjel on ilmsiks tulnud finantsjärelevalve olulised puudused. Seepärast tegi Euroopa Komisjoni president Barroso Jacques de Larosière'i juhitavale kõrgetasemelisele eksperdirühmale ülesandeks esitada ettepanekud Euroopa järelevalvekorra tugevdamiseks. Eksperdirühm esitas oma aruande 25. veebruaril 2009. Tuginedes kõnealuses aruandes antud soovitustele esitas komisjon teatises Euroopa Ülemkogu 2009. aasta märtsi kevadisele kohtumisele ettepanekud Euroopa uue finantsjärelevalvekorra kohta. Komisjon esitas oma seisukohad üksikasjalikumalt 2009. aasta mai teatises ja nende kohaselt tuleb teha järgmist: - luua Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem, mis koosneb liikmesriikide selliste finantsjärelevalveasutuste võrgustikust, kes teevad koostööd uute Euroopa järelevalveasutustega, mis on loodud olemasolevate Euroopa järelevalvekomiteede[1] ümberkujundamisel Euroopa Pangandusjärelevalveks, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalveks ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalveks, ühendades seeläbi üleeuroopalise finantsjärelevalveraamistiku eelised ja selliste kohalike mikrotasandi järelevalveasutuste eriteadmised, kes tunnevad oma jurisdiktsioonis tegutsevaid asutusi paremini; ning - luua Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu , mis jälgib ja hindab selliseid võimalikke ohtusid finantsstabiilsusele, mis tulenevad makromajanduslikest suundumustest ja finantssüsteemi arengust. Selleks annab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kogu süsteemi hõlmavate oluliste tekkida võivate riskide kohta varajase hoiatuse ja esitab vajaduse korral soovitused kõnealuste riskide vähendamiseks. Samuti jõuti teatises seisukohale, et Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi tõhusaks toimimiseks tuleb teha muudatusi finantsteenustealastes õigusaktides, et eelkõige näha ette eraldiseisvate määrustega loodud Euroopa järelevalveasutuste laiemate volituste asjakohane reguleerimisala, tagades ühtsemad finantseeskirjad võimaluse kaudu töötada välja tehniliste standardite kavandeid ja võimaldada vajaduse korral mikrotasandi usaldatavusjärelevalvealase teabe vahetamist. 2. Konsulteerimine huvitatud isikutega Kõnealuste ettepanekute väljatöötamisel viidi läbi kaks avalikku arutelu. Pärast Jacques de Larosière'i juhitud kõrgetasemelise töörühma aruande esitamist ja komisjoni 4. märtsi 2009. aasta teatise avaldamist korraldas komisjon 10. märtsist kuni 10. aprillini 2009 esimese arutelu, mille tulemusi võeti arvesse 27. mail 2009 avaldatud teatises Euroopa finantsjärelevalve kohta. Avaliku arutelu käigus esitatud ettepanekute kokkuvõte on kättesaadav järgmisel veebilehel: http://ec.europa.eu/internal_market/consultations/docs/2009/fin_supervision/summary_en.pdf Teiseks korraldas komisjon 27. maist kuni 15. juulini 2009 teise arutelu, mille käigus võisid kõik huvitatud isikud esitada märkusi Euroopa finantsjärelevalvet käsitlevas komisjoni 27. mai 2009. aasta teatises esitatud üksikasjalikumate reformide kohta. Enamikus laekunud vastustest toetati kavandatud reforme ning esitati märkusi kavandatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi üksikasjalike aspektide kohta. Avaliku arutelu käigus esitatud ettepanekute kokkuvõte on kättesaadav järgmisel veebilehel: http://ec.europa.eu/internal_market/consultations/docs/2009/fin_supervision_may/replies_summary_en.pdf Lisaks avaldati 23. septembril 2009 komisjoni talituste töödokument, milles käsitleti võimalikke muudatusi valdkondlikes õigusaktides. Töödokument on kättesaadav järgmisel veebilehel: http://ec.europa.eu/internal_market/finances/docs/committees/supervision/20090923/sec2009_1233_en.pdf 3. MÕJU HINDAMINE Euroopa finantsjärelevalvet käsitlevale komisjoni maikuu teatisele lisatud mõjuhinnangus analüüsiti peamisi poliitikavalikuid Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu loomiseks. Õigusakti ettepanekutele lisatud teises mõjuhinnangus analüüsiti eri poliitikavalikuid veelgi üksikasjalikumalt. Teises mõjuhinnangus analüüsiti Euroopa järelevalveasutuste asjakohaseid volitusi ühtsete eeskirjade kehtestamiseks ja jõuti järeldusele, et kõnealuseid volitusi tuleb piirata valdkondadega, mis määratakse kindlaks tulevastes valdkondlikes õigusaktides, ning samas määrati kindlaks sellised võimalikud valdkonnad. Tehniliste standardite kavandite väljatöötamisel peaksid Euroopa järelevalveasutused põhjalikult analüüsima nendega kaasnevaid võimalikke kulusid ja kasu ning enne kavandite esitamist komisjonile konsulteerima sidusrühmadega. Teine mõjuhinnang on kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/internal_market/finances/committees/index_en.htm#package 4. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG Kuna ühtsete eeskirjade väljatöötamiseks tuleb kehtivatesse direktiividesse teha muudatusi, on asjakohane õiguslik vahend muutmisdirektiiv. Muutmisdirektiivil peaks olema muudetavate direktiividega sama õiguslik alus. 5. Mõju eelarvele Ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet. 6. Ettepaneku üksikasjalik selgitus Komisjon võttis 23. septembril 2009 vastu ettepanekud määruste kohta, millega luuakse Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve[2]. „Sellega seoses soovib komisjon osutada ELi toimimise lepingu artiklit 290 ja 291 käsitlevatele seisukohtadele, mida ta väljendas Euroopa järelevalveasutuste asutamise määruste vastuvõtmise puhul: „Seoses regulatiivsete standardite vastuvõtmisega rõhutab komisjon finantsteenuste sektori ainulaadset iseloomu, mis tuleneb Lamfalussy struktuurist ja mida on tunnustatud selgelt ELi toimimise lepingule lisatud deklaratsioonis nr 39. Siiski on komisjonil tõsiseid kahtlusi, kas tema rollile seatud piirangud delegeeritud õigusaktide ja rakendusmeetmete vastuvõtmisel on kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291.” Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi tõhusaks toimimiseks tuleb kooskõlas kõnealuste määrustega teha muudatusi valdkondlikes õigusaktides. Muudatusi kavandatakse peamiselt järgmistes valdkondades: - tehniliste standardite , s.o järelevalvealase lähenemise saavutamise lisavahendi asjakohase reguleerimisala kindlaksmääramine eesmärgiga töötada välja ühtsed eeskirjad; - selliste sätete, mis käsitlevad järelevalveasutustele antud võimalust lahendada erimeelsused , nõuetekohane ja tasakaalustatud integreerimine valdkondadesse, kus ühine otsuste tegemise kord on valdkondlike õigusaktidega juba ette nähtud; - üldised muudatused , mis on enamikus valdkondlikes õigusaktides samad ja mida on vaja selleks, et tagada direktiivi tõhus toimimine uute järelevalveasutuste puhul. Näiteks tuleb nimetada kolmanda tasandi komiteed ümber uuteks järelevalveasutusteks ning tagada asjakohased teabevahetuskanalid; ning - täiendavad muudatused Solventsus II direktiivis. Käesoleva muutmisdirektiiviga muudetakse järgmisi õigusakte: - direktiiv 2003/71/EÜ: prospektidirektiiv; - direktiiv 2009/138/EÜ: Solventsus II direktiiv. Muudatuste valdkondade üksikasjalikud selgitused on esitatud komisjoni 26. septembri 2009. aasta ettepaneku KOM(2009) 576 (lõplik) seletuskirjas. 6.1 Solventsus II direktiivi täiendavad muudatused Kehtivate teise tasandi volituste kohandamine Lissaboni lepinguga Arvestades Lissaboni lepingu hiljutist jõustumist, on vaja kohandada Solventsus II direktiivi, et võtta arvesse uut aluslepingut. Olemasolevad teise tasandi meetmete võtmise volitused, mis kvalifitseeruvad delegeeritud õigusaktidena vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290, tuleks seepärast muuta volituseks võtta vastu delegeeritud õigusakte. Tuleks ette näha asjakohased kontrollimenetlused. Üleminekunõuded Üleminekunõuete täpsustamine on vaja ette näha mitmel põhjusel. Üleminek uuele režiimile peaks olema sujuv, vältida tuleks turuhäireid ning võimalik peaks olema arvesse võtta mõju olulistele kindlustustoodetele. Samuti peaks olema võimalik põhjalikult kaaluda olulist ja väärtuslikku kogu sektorit hõlmavat teavet, mis saadakse viiendast kvantitatiivsest mõju-uuringust (QIS5). Üleminekunõuded peaks seepärast olema võimalik kehtestada seoses hindamise, juhtimise, järelevalvearuannete ja avalikustamise, omavahendite kindlaksmääramise ja liigitamise, solventsuskapitalinõude arvutamise standardvalemi ning kindlustustehniliste eraldiste arvutusmeetodite valiku ja eeldustega, sealhulgas asjakohase riskivaba intressikõvera kindlaksmääramisega. Samuti on vaja, et teise tasandi meetmetega saaks täpsustada üleminekukord seoses kolmandate riikide korra käsitlemisega, et tunnistada, et mõni kolmas riik võib vajada rohkem aega, et kohaneda ja rakendada solventsusrežiimi, mis täielikult vastaks kriteeriumidele, mille alusel saab seda tunnustada samaväärsena. Direktiivis 2009/138/EÜ (muudetud käesoleva direktiiviga) sätestatud üleminekunõuete vähemolulisi sätteid peaks olema võimalik edaspidi täpsustada delegeeritud õigusaktides. Kuigi maksimaalne üleminekunõuete kohaldamise aeg tuleb kehtestada direktiiviga 2009/138/EÜ, võib mis tahes delegeeritud õigusaktis valitud tegelik aeg olla sellest lühem ning see peaks olema proportsionaalne sellega, mille alusel tõestati üleminekunõuete vajalikkust, et lihtsustada uue režiimi kohaldamist. Üleminekunõuded peaksid oma mõju poolest vastama vähemalt kindlustus- ja edasikindlustegevust käsitlevate direktiividega kehtestatud raamistikule ning nendega ei peaks kaasnema kindlustus- ja edasikindlustusandjate soodsam kohtlemine ega kindlustusvõtja praegusest nõrgem kaitse. Üleminekunõuded peaksid julgustama ettevõtjaid võimalikult kiiresti hakkama järgima uue režiimi teatavaid nõudeid. Teise tasandi volituste muutmine Selleks et ühtlustada Solventsus II-s juba sätestatud menetlusi, millega järelevalveasutused kiidavad heaks kindlustus- ja edasikindlustusandja spetsiifilised parameetrid, mudelite muutmise korra, eriotstarbelised varakogumid ning lisakapitalinõuete kehtestamise ja tühistamise, peaks komisjonile andma volituse võtta vastu meetmeid delegeeritud õigusaktidena, milles täpsustatakse menetlused kõnealustes valdkondades. Samuti on vaja tagada valdkondadevaheline kooskõla, et ümberstruktureeritud laenudesse investeerimise kontekstis ei täpsustataks teise tasandi meetmetega mitte üksnes nõudeid, kuid saaks täpsustada ka nende nõuete rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Euroopa ühistu (SCE) lisamine kindlustus- või edasikindlustusandjate lubatud vormide loetellu Selleks et Euroopa ühistud saaksid osutada kindlustus- ja edasikindlustusteenuseid, on vaja täiendada kindlustus- või edasikindlustusandjate lubatud õiguslike vormide loetelu, et lisada loetellu määruses (EÜ) nr 1435/2003[3] määratletud Euroopa ühistu (SCE). Miinimumkapitalinõude absoluutne alammäär eurodes Muudatust on vaja, et kajastada emaettevõtja riske edasi kindlustavate tütarettevõtjate miinimumkapitalinõude alammäära kohandamist eurodes. See tuleneb kehtivate kapitalinõuete alammäärade korrapärasest kohandamisest selliste ettevõtjate puhul, et võtta arvesse inflatsiooni[4]. Rakendamise tähtaja pikendamine kahe kuu võrra Selleks et paremini ühitada erinevate uute aruandluse, arvutamise ja muude Solventsus II korra kohaste kohustuste alguskuupäeva kuupäevaga (31. detsember), mis on enamiku kindlustusandjate majandusaasta lõpp, on vaja muudatusi, millega pikendatakse asjakohaseid ülevõtmise, kehtetuks tunnistamise ja kohaldamise tähtaegu kahe kuu võrra. Ettepanek: 2011/0006 (COD) EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiive 2003/71/EÜ ja 2009/138/EÜ seoses Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve volitustega EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 50, 53, 62 ja 114, võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[5] olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,[6] võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust,[7] toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Komisjon võttis 23. septembril 2009 vastu ettepanekud määruste kohta, millega luuakse Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem, sealhulgas kolm Euroopa järelevalveasutust. (2) Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi tõhusaks toimimiseks tuleb teha muudatusi kolme järelevalveasutuse tegevusvaldkonda reguleerivates liidu õigusaktides. Kõnealused muudatused hõlmavad Euroopa järelevalveasutuste teatavate volituste ulatuse kindlaksmääramist, teatavate volituste integreerimist liidu asjakohaste õigusaktidega kehtestatud mehhanismidesse ning muudatusi kõnealuste järelevalveasutuste sujuva ja tõhusa toimimise tagamiseks Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi raames. (3) Koos Euroopa kolme järelevalveasutuse loomisega tuleks välja töötada ka ühtsed eeskirjad, millega tagatakse eeskirjade ühtlustamine ja nende ühtne kohaldamine ja seega soodustatakse siseturu tõhusat toimimist. Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi asutamist käsitlevates määrustes on sätestatud, et asjakohaste õigusaktidega konkreetselt ette nähtud valdkondades võivad Euroopa järelevalveasutused välja töötada tehniliste standardite kavandeid, mis esitatakse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 290 ja 291 komisjonile delegeeritud õigusaktide või rakendusaktidega vastuvõtmiseks. Võttes arvesse, et direktiiviga …/… [Omnibus I] on määratletud esimesed sellised valdkonnad, peaks käesoleva direktiiviga määratletama järgmised valdkonnad eelkõige seoses direktiividega 2003/71/EÜ ja 2009/138/EÜ, ilma et see piiraks täiendavate valdkondade lisamist tulevikus. (4) Asjakohastes õigusaktides tuleks kindlaks määrata valdkonnad, kus Euroopa järelevalveasutused võivad välja töötada tehniliste standardite kavandeid, ja viis, kuidas tuleks sellised standardid vastu võtta. Asjaomastes õigusaktides tuleks delegeeritud aktide puhul sätestada ELi toimimise lepingu artiklis 290 kirjeldatud elemendid, tingimused ja täpsustused. (5) Tehniliste standardite valdkondade kindlaksmääramisel tuleks leida sobiv tasakaal ühtsete eeskirjade kehtestamise ja selle vältimise vahel, et määruse kohaldamine ja jõustamine ei muutuks põhjendamatult keeruliseks. Valida tuleks ainult need valdkonnad, kus ühtsed tehnilised eeskirjad aitaksid oluliselt ja tulemuslikult kaasa asjaomaste õigusaktide eesmärkide saavutamisele, tagades samal ajal, et poliitilised otsused võtavad vastu Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon vastavalt tavapärasele korrale. (6) Tehnilistes standardites tuleks käsitleda üksnes tehnilisi küsimusi ning nende väljatöötamiseks on vaja järelevalveekspertide erialateadmisi. Delegeeritud õigusaktidena vastu võetavate tehniliste standarditega tuleks arendada edasi, täpsustada ja kindlaks määrata Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastuvõetud alusaktides sätestatud eeskirjade järjekindla ühtlustamise tingimused, mis täiendavad või muudavad õigusakti teatavaid vähem tähtsaid sätteid. Seevastu rakendusaktidena vastu võetud tehniliste standarditega tuleks kehtestada tingimused liidu õiguslikult siduvate õigusaktide ühetaoliseks kohaldamiseks. Tehnilised standardid ei tohiks hõlmata poliitilisi valikuid. (7) Regulatiivsete tehniliste standardite puhul on asjakohane kehtestada määruste (EL) nr …/2010 [EPJA], nr …/2010 [Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve] ja nr …/2010 [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve] artiklites 10–14 sätestatud kord. Rakenduslikud tehnilised standardid tuleks võtta vastu määruse (EL) nr …/2010 [EPJA], määruse (EL) nr …/2010 [Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve] ning määruse (EL) nr …/2010 [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve] artiklis 15 kehtestatud korras. Euroopa Ülemkogu kiitis heaks neljatasandilise nn Lamfalussy lähenemisviisi, et muuta reguleerimisprotsess liidu finantsalaste õigusaktide kehtestamisel tõhusamaks ja läbipaistvamaks. Komisjonil on volitused võtta mitmes valdkonnas vastu 2. tasandi meetmeid ning praegu kehtib suur hulk 2. tasandi komisjoni määruseid ja direktiive. Juhtudel, kui tehnilised standardid on kavandatud selliste 2. tasandi meetmete kohaldamise tingimuste edasiarendamiseks, täpsustamiseks või kindlaksmääramiseks, tuleks need vastu võtta üksnes siis, kui asjaomased 2. tasandi meetmed on vastu võetud ning need peaksid olema kooskõlas nimetatud 2. tasandi meetme sisuga. (8) Siduvad tehnilised standardid täiendavad Euroopa Ülemkogu poolt 2009. aasta juunis vastu võetud järeldustes heaks kiidetud finantsteenustealaste õigusaktide ühtset eeskirja. Kuivõrd teatavad liidu seadusandlikes aktides sätestatud nõuded ei ole täielikult ühtlustatud ja vastavalt järelevalves kohaldatavale ettevaatuspõhimõttele ei tohiks nende nõuete kohaldamise tingimusi edasiarendavad, täpsustavad või kindlaksmääravad kohustuslikud tehnilised standardid takistada liikmesriikidel nõuda täiendavat teavet või kehtestada rangemaid nõudeid. Tehnilised standardid peaksid võimaldama liikmesriikidel seda teatavates valdkondades teha, kui selline usaldatavusega seotud kaalutlusõigus on kõnealustes õigusaktides ette nähtud. (9) Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi loomist käsitlevate määruste kohaselt peaksid Euroopa järelevalveasutused enne kõnealuste tehniliste standardite kavandite komisjonile esitamist korraldama vajaduse korral nendega seotud avaliku arutelu ning analüüsima võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu. (10) Tehniliste standardite puhul peaks olema võimalik sätestada piisava tähtajaga üleminekumeetmed, kui kohese rakendamise kulud oleksid saadavat kasu arvesse võttes ülemäära suured. (11) Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi loomist käsitlevate määrustega on ette nähtud liikmesriikide pädevate asutuste vaheliste erimeelsuste lahendamise kord. Kui pädev asutus ei ole nõus selliste meetmete menetluse või sisuga, mida teine pädev asutus võtab valdkonnas, mis on täpsustatud liidu õigusaktides vastavalt määrusele (EL) nr .../2010 [EPJA], määrusele (EL) nr …/2010 [Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve] ja määrusele (EL) nr …/2010 [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve], ning mille puhul on asjakohaste õigusaktide kohaselt vaja rohkem kui ühe liikmesriigi pädevate asutuste vahelist koostööd, koordineerimist või ühisotsuste vastuvõtmist, või selliste meetmete võtmatajätmisega, peaks Euroopa järelevalveasutus suutma ühe asjaomase pädeva asutuse taotlusel aidata asutustel jõuda kokkuleppele Euroopa järelevalveasutuse seatud tähtajaks, mille puhul tuleks arvesse võtta asjakohastes õigusaktides sätestatud mis tahes tähtaegu ning erimeelsust põhjustava küsimuse kiireloomulisust ja keerukust. Kui erimeelsused jäävad püsima, peaks Euroopa järelevalveasutus suutma vaidlusaluse küsimuse ise lahendada. (12) Määrustes, millega luuakse Euroopa järelevalveasutused, on kehtestatud nõue, et juhtumid, mille korral kohaldatakse liikmesriikide pädevate asutuste vaheliste erimeelsuste lahendamise korda, tuleb kindlaks määrata valdkondlikes õigusaktides. Käesolevas direktiivis tuleks määratleda esimene selliste juhtumite kogum ning see ei tohiks takistada muude juhtumite lisamist tulevikus. Käesolev direktiiv ei tohiks takistada Euroopa järelevalveasutustel toimida muude volituste kohaselt või täita nende loomist käsitlevates määrustes kehtestatud ülesandeid, sealhulgas järgimast mittesiduvaid vahendusmenetlusi ning kaasa aitamast liidu õigusaktide sidusale, tõhusale ja tulemuslikule kohaldamisele. Lisaks sellele tuleb muudatusi teha valdkondades, kus asjakohase õigusaktiga on juba kehtestatud mõned mittesiduvad vahendusmenetlused või tähtajad, mille jooksul üks või mitu liikmesriigi pädevat asutust peavad jõudma ühisotsusele; muudatusi on vaja teha ühisotsusele jõudmise menetluse selguse ja sujuvuse tagamiseks ning vajaduse korral peaks Euroopa järelevalveasutustel olema võimalik lahendada erimeelsused. Erimeelsuste lahendamist käsitlev siduv menetlus on loodud selliste olukordade lahendamiseks, kus pädevad asutused ei suuda omavahel lahendada liidu õigusaktide täitmisega seotud sisulisi või menetlusküsimusi. (13) Seepärast tuleks käesolevas direktiivis määratleda olukorrad, kus võib olla vaja lahendada menetluslikke või sisulisi liidu õiguse järgimise küsimusi ning kus järelevalveasutused ise ei pruugi suuta neid küsimusi lahendada. Sellises olukorras peaks ühel asjaomastest järelevalveasutustest olema võimalus edastada küsimus Euroopa pädevale järelevalveasutusele. Kõnealune Euroopa järelevalveasutus peaks toimima vastavalt korrale, mis on sätestatud tema asutamise määruses ja käesolevas direktiivis. Küsimuse lahendamiseks ja liidu õiguse järgimiseks peaks tal olema võimalus nõuda asjaomastelt pädevatelt asutustelt teatava meetme võtmist või sellest loobumist, kusjuures see oleks siduv kõigi asjaomaste pädevate asutuste jaoks. Juhul kui asjaomane ELi õigusakt annab kaalutlusõiguse liikmesriikide pädevatele asutustele, ei saa otsuse tegemine Euroopa järelevalveasutuse poolt asendada selle kaalutlusõiguse Euroopa Liidu õigusega kooskõlas olevat rakendamist. (14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivis 2009/138/EÜ (kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II))[8] on sätestatud ühised otsused seoses konsolideerimisgrupi või tütarettevõtja tasandil sisemudeli kasutamise taotluse heakskiitmisega, taotluse heakskiitmisega kohaldada tütarettevõtja suhtes kõnealuse direktiivi artikleid 238 ja 239 ning seoses konsolideerimisgrupi järelevalveasutuse kindlaksmääramisega muude kriteeriumide alusel kui need, mis on sätestatud kõnealuse direktiivi artiklis 247. Kõigis kõnealustes valdkondades tuleb muudatustega selgelt märkida, et erimeelsused võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus lahendada määruses …/…[Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve] sätestatud korras. Selle lähenemisviisiga tagataks erimeelsuste lahendamine ja tõhus koostöö enne lõpliku otsuse tegemist või selle esitamist ajaomasele asutusele. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ülesanne erimeelsuste lahendamisel on pigem vahendada järelevalveasutuste vastandlikke seisukohti kui anda hinnanguid asjaomastes küsimustes. Isegi kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve on olnud vahendajaks konkreetse erimeelsuse lahendamisel, ei peaks see tähendama, et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel on jätkuvalt ülesanne teostada järelevalvet taotluse sisu üle. (15) Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi uue finantsjärelevalvekorra kohaselt peavad liikmesriikide järelevalveasutused tegema tihedat koostööd Euroopa järelevalveasutustega. Asjakohaste õigusaktide muudatuste eesmärk on vältida õiguslikke takistusi teabevahetuskohustuste täitmisele, mis on sätestatud Euroopa järelevalveasutuste asutamise määrustes, mille ettepanekud on teinud komisjon. (16) Valdkondades, kus komisjonil on praegu direktiivi 2009/138/EÜ kohaselt volitused võtta vastu rakendusmeetmeid juhul, kui need meetmed on üldkohaldatavad muud kui seadusandlikud aktid, et täiendada või muuta kõnealuse direktiivi teatavaid vähemolulisi sätteid ELi toimimise lepingu artikli 290 tähenduses, tuleks komisjonile anda volitus võtta kooskõlas kõnealuse artikliga vastu delegeeritud õigusakte. (17) Selleks et võimaldada kindlustus- või edasikindlustusandjatel järjepidevalt arvutada direktiivi 2009/138/EÜ kohaselt kindlustustehnilised eraldised, on vaja, et keskne organ koguks, avaldaks ja ajakohastaks teatavat tehnilist teavet, mis on seotud riskivaba intressikõveraga, mille puhul on arvesse võetud tähelepanekuid finantsturul, ja et see organ saaks seda teha korrapäraselt. Arvestades kõnealuste ülesannete tehnilist ja kindlustusalast olemust, peaks nende ülesannetega tegelema Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve. (18) Tagamaks et teatavat tehnilist teavet antakse standardvalemit kasutava solventsuskapitalinõude jaoks ühtlustatud korras, et näiteks võimaldada ühtlustatult kasutada reitinguid, tuleks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele anda teatavad ülesanded. Kõnealuste ülesannete täitmise täpne viis tuleks täpsustada meetmetega, mis võetakse vastu delegeeritud õigusaktiga. (19) Selleks et tagada ühtlustatud lähenemisviis direktiivi 2009/138/EÜ kohasele selle kindlaksmääramisele, kas solventsuskapitalinõude mittetäitmise tuvastamisele järgneva taastamise perioodi pikendamine on lubatud, tuleks täpsustada tingimused, mille korral on aset leidnud „finantsturgude erakordne langus”. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele tuleks asjaomase järelevalveasutuse taotlusel anda kohustus määrata kindlaks, kas kõnealused tingimused on täidetud, ning komisjonile tuleks anda volitus võtta vastu meetmeid delegeeritud õigusaktidega, milles täpsustatakse asjaomased järgitavad menetlused. (20) Selleks et tagada valdkondadevaheline kooskõla ja kõrvaldada huvide ebakõla nende ettevõtete, kes struktureerivad laenud ümber kaubeldavateks väärtpaberiteks või muudeks finantsinstrumentideks (algataja) ja nende kindlustus- ja edasikindlustusandjate vahel, kes investeerivad kõnealustesse väärtpaberitesse või instrumentidesse, tuleks komisjonile anda volitus võtta delegeeritud õigusaktidega vastu meetmeid seoses direktiivi 2009/138/EÜ kohaselt ümberstruktureeritud laenudesse investeerimisega, täpsustades mitte üksnes nõuded, vaid ka nende nõuete rikkumisega kaasnevad tagajärjed. (21) Selleks et oleks võimalik rohkem lähendada direktiivis 2009/138/EÜ sätestatud järelevalveasutustepoolse heakskiitmise menetlust ettevõtte spetsiifiliste parameetrite, mudelite muutmise korra, eriotstarbeliste varakogumite ja lisakapitalinõuete kaotamise puhul, peaks komisjonile andma volituse võtta vastu meetmeid delegeeritud õigusaktina, milles täpsustatakse menetlused kõnealustes valdkondades. (22) Tuleks soodustada rahvusvahelist ühtlustumist riskipõhiste solventsusrežiimide suunas. Selleks et tunnistada asjaolu, et mõni kolmas riik võib vajada rohkem aega, et kohaneda ja rakendada solventsusrežiimi, mis täielikult vastaks kriteeriumidele, mille alusel saab seda tunnustada samaväärsena, on vaja, et komisjon saaks võtta meetmeid delegeeritud õigusaktina, millega täpsustada üleminekukord seoses selliste kolmandate riikide režiimide käsitlemisega, eelkõige juhtudel, kui on avalikult võetud kohustus liikuda režiimi suunas, mis vastab direktiivile 2009/138/EÜ. (23) Selleks et Euroopa ühistu, mis on asutatud nõukogu 22. juuli 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1435/2003 (Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta)[9], saaks osutada kindlustus- ja edasikindlustusteenuseid, on vaja täiendada direktiivi 2009/138/EÜ kohast kindlustus- või edasikindlustusandjate lubatud õiguslike vormide loetelu, et lisada loetellu Euroopa ühistu (SCE) (24) Tuleks kohandada emaettevõtja riske edasi kindlustavate tütarettevõtjate miinimumkapitalinõude alammäära eurodes. Selline kohandamine tuleneb kehtivate kapitalinõuete alammäärade korrapärasest kohandamisest selliste ettevõtjate puhul, et võtta arvesse inflatsiooni[10]. (25) Selleks et paremini võtta arvesse kuupäeva, mis on enamiku kindlustusandjate puhul majandusaasta lõpp (31. detsember), ja võimaldada sujuvam üleminek vanalt korralt uuele, tuleks pikendada direktiivis 2009/138/EÜ sätestatud asjakohaseid ülevõtmise, kehtetuks tunnistamise ja kohaldamise tähtaegu kahe kuu võrra. (26) Teatavad EÜ asutamislepingu artikli 202 kohased rakendusvolitused tuleks asendada asjakohaste sätetega vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290. (27) Komiteemenetluste vastavusse viimine ELi toimimise lepinguga, eelkõige selle artikliga 290, peaks toimuma üksikjuhtumi põhiselt. Selleks et võtta arvesse finantsturgude tehnilist arengut ja täpsustada käesoleva direktiiviga muudetud direktiividega kehtestatud nõudeid, peaks komisjonil olema volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. Delegeeritud õigusaktid tuleks vastu võtta eelkõige seoses üksikasjadega, mis käsitlevad juhtimisnõudeid, hindamist, järelevalvearuandlust ja avalikustamist, omavahendite kindlaksmääramist ja liigitamist, solventsuskapitalinõude arvutamise standardvalemit (sealhulgas kõik olulised muudatused lisakapitalinõude valdkonnas) ning kindlustustehniliste eraldiste arvutusmeetodite valikut ja eeldusi. (28) Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel peaks olema võimalik seda ajavahemikku tõsiste kahtluste korral pikendada ühe kuu võrra. Euroopa Parlamendil ja nõukogul peaks ühtlasi olema võimalik teavitada teisi institutsioone oma kavatsusest vastuväiteid mitte esitada. Selline delegeeritud õigusaktide varajane heakskiitmine on asjakohane eelkõige siis, kui on tarvis kinni pidada tähtaegadest, näiteks põhiõigusaktis komisjonile seatud tähtaegadest delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks. (29) Selleks et vastavalt direktiivile 2009/138/EÜ oleks võimalik sujuvalt üle minna uuele režiimile, on vaja kehtestada üleminekunõuded seoses juhtimisnõuete, hindamise, järelevalvearuandluse ja avalikustamisega, omavahendite kindlaksmääramise ja liigitamisega, solventsuskapitalinõude arvutamise standardvalemi (sealhulgas kõik olulised muudatused lisakapitalinõude valdkonnas) ning kindlustustehniliste eraldiste arvutusmeetodite valiku ja eeldustega. Kui muudatusi tehakse üksiku ettevõtte tasandil, tuleks vastavalt muuta ka konsolideerimisgrupi tasandil maksevõime arvutamist, järelevalvearuandlust ja avalikustamist. Kui kõnealused muudatused on seotud konsolideerimisgrupi üle teostatava järelevalve aruandlusega ja konsolideerimisgrupi kohta andmete avalikustamisega, tuleks asjakohaseid üleminekusätteid kohaldada mutatis mutandis grupi tasandil. Konsolideerimisgrupi maksevõimega seoses on järelevalve puhul solventsuskapitalinõuete aluseks artikli 218 lõiked 2 ja 3 juhul, kui kohaldatakse artiklis 213 osutatud konsolideerimisgrupi järelevalvet. Artiklis 218 osutatud konsolideerimisgrupi maksevõime arvutamise meetodid ja põhimõtted on täpsemalt kehtestatud artiklitega 220–235. Kõnealuseid meetodeid ja arvutusi (kas otse või analoogia põhjal) kohaldatakse ka siis, kui kohaldatakse artiklis 218 nimetatud konsolideerimisgrupi järelevalvet. Juhul kui sellised konsolideerimisgrupi maksevõimenõuded põhinevad üksiku ettevõtte tasandil kehtestatud maksevõimenõuetel ning kui kohaldatakse solventsusrežiimi üleminekusätteid individuaalsel tasandil, võib olla vaja vastavalt kohandada ka konsolideerimisgrupi suhtes kehtivaid maksevõimenõudeid. (30) Üleminekunõuete eesmärk peaks olema vältida turuhäireid ja vähendada olemasolevate toodete häirimist, aga samuti tagada kindlustustoodete kättesaadavus. Üleminekunõuete sätted peaksid samuti võimaldama põhjalikult kaaluda olulist ja väärtuslikku kogu sektorit hõlmavat teavet, mis saadakse viiendast kvantitatiivsest mõju-uuringust (QIS5). Direktiiviga 2009/138/EÜ kehtestatud üleminekusätetega peaks veelgi täpsustama vähemolulisi sätteid, mis tuleb kindlaks määrata delegeeritud õigusaktidega. Kuigi üleminekunõuete kehtestamise maksimaalne aeg tuleb kehtestada direktiiviga 2009/138/EÜ, võib mis tahes delegeeritud õigusaktis valitud tegelik aeg olla sellest lühem ning see peaks kajastama sätete teatavaid eripärasid ja lihtsustama uue režiimi kohaldamist. Üleminekunõuded peaksid oma mõjult vastama vähemalt kindlustus- ja edasikindlustegevust käsitlevate direktiividega kehtestatud raamistikule ning nendega ei peaks kaasnema kindlustus- ja edasikindlustusandjate soodsam kohtlemine ega kindlustusvõtja praegusest nõrgem kaitse. Maksevõimenõuete osas tähendab see, et need ei tohiks mis tahes võimaliku üleminekuperioodi ajal ületada solventsuskapitalinõuet ega olla väiksemad kui solventsuskapitalinõude ja miinimumkapitalinõude vahest 50 protsendi ning miinimumkapitalinõude summa. Üleminekunõuded peaksid julgustama ettevõtjaid võimalikult kiiresti hakkama järgima uue režiimi teatavaid nõudeid. (31) Kuna liikmesriigid ei suuda nõuetekohaselt saavutada käesoleva direktiivi eesmärke, st parandada siseturu toimimist, tagades reguleerimise ja järelevalve kõrge, tõhusa ja ühtse taseme, kaitsta kindlustusvõtjaid ja soodustatud isikuid ning seega ettevõtjaid ja tarbijaid, tagada finantsturgude terviklikkus, tõhusus ja nõuetekohane toimimine, tagada finantssüsteemi stabiilsus ning tõhustada rahvusvahelist järelevalvealast koostööd, ning neid on meetmete laia ulatuse tõttu lihtsam saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei peaks käesolev direktiiv minema nende eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. (32) Komisjon peaks 1. jaanuariks 2014 esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiiviga ette nähtud tehniliste standardite kavandite esitamise kohta Euroopa Järelevalveasutuste poolt ning esitama asjakohased ettepanekud. (33) Direktiive 2003/71/EÜ ja 2009/138/EMÜ tuleks seega vastavalt muuta, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI: Artikkel 1 Direktiivi 2003/71/EÜ muudetakse järgmiselt: 1. Artikli 5 lõike 4 kolmas lõik asendatakse järgmisega: „Kui pakkumise lõplikud tingimused ei sisaldu põhiprospektis ega selle lisas, esitatakse need investoritele ja päritoluliikmesriigi pädevale asutusele; samuti esitavad emitendid, pakkujad või isikud, kes taotlevad luba kaubelda reguleeritud turul, need vastuvõtva(te) riigi (riikide) pädevatele asutustele ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele, iga avaliku pakkumise tegemisel niipea kui võimalik ja võimaluse korral enne pakkumise algust või kauplemisele lubamist. Lõplikud tingimused sisaldavad üksnes teavet, mis on seotud väärtpaberikirjeldusega ning seda ei lisata põhiprospektile. Sellistel juhtudel kohaldatakse artikli 8 lõike 1 punkti a.” 2. Artikli 11 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu regulatiivsed tehnilised standardid, et täpsustada andmed, mis esitatakse viidetena. Esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid võetakse vastu kooskõlas määruse …/… [Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve] artiklitega 10–14. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite kavandid komisjonile esitamiseks välja hiljemalt 1. jaanuariks 2014.” 3. Artikli 13 lõige 7 asendatakse järgmisega: „7. Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu regulatiivsed tehnilised standardid, et täpsustada prospekti kinnitamise kord ja tingimused, mille alusel võib tähtaegu kohandada. Esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid võetakse vastu kooskõlas määruse …/… [Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve] artiklitega 10–14. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite kavandid komisjonile esitamiseks välja hiljemalt 1. jaanuariks 2014.” 4. Artikli 14 lõige 8 asendatakse järgmisega: „8. Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu regulatiivsed tehnilised standardid, et täpsustada lõigetes 1–4 esitatud prospekti avaldamist käsitlevaid sätteid. Esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid võetakse vastu kooskõlas määruse …/… [Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve] artiklitega 10–14. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite kavandid komisjonile esitamiseks välja hiljemalt 1. jaanuariks 2014.” 5. Artikli 15 lõige 7 asendatakse järgmisega: „7. Komisjonile delegeeritakse volitused täpsustada sätted, mis käsitlevad selliste reklaamide levitamist, milles teatatakse väärtpaberite üldsusele pakkumise või reguleeritud turul kauplemise loa taotlemise kavatsusest, eeskätt juhul, kui reklaami tehakse enne prospekti üldsusele kättesaadavaks tegemist või märkimise algust, ning volitused täpsustada lõikes 4 sätestatud sätted. Esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid võetakse vastu kooskõlas määruse …/… [Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve] artiklitega 10–14. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite kavandid komisjonile esitamiseks välja hiljemalt 1. jaanuariks 2014.” Artikkel 2 Direktiivi 2009/138/EÜ muudetakse järgmiselt: 6. Artikli 17 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Komisjon võib vastavalt artiklile 301a ning artiklites 301b ja 301c sätestatud tingimustel võtta vastu delegeeritud õigusakte, mis on seotud III lisas sätestatud vormide loetelu laiendamisega.” 7. Artiklit 31 muudetakse järgmiselt: 8. lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a ning vastavalt artiklites 301b ja 301c sätestatud tingimustele vastu delegeeritud õigusaktid, mis käsitlevad lõiget 2 ning milles on täpsustatud võtmeaspektid, mille kohta tuleb agregeeritud statistilised andmed avalikustada, samuti avalikustamise vorm, struktuur, sisu ja avalikustamise tähtaeg.” 9. lisatakse järgmine lõige 5: „5. Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu rakenduslikud tehnilised standardid, et määrata kindlaks lõike 2 kohaldamise tingimused, mida on täiendatud lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusaktidega seoses kõnealuste delegeeritud õigusaktidega hõlmatud küsimustega, eelkõige avalikustamise vormi ja struktuuri puhul. Esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid võetakse vastu kooskõlas määruse …/… [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve] artikliga 15. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite kavandid komisjonile esitamiseks välja hiljemalt 31. detsembriks 2011.” 10. Artiklile 33 lisatakse järgmine kolmas lõik: „Kui koostöötaotlus seoses käesoleva artikli kohase kohapealse kontrolliga on tagasi lükatud või kui sellele ei ole mõistliku aja jooksul vastatud, võivad pädevad asutused pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole ja paluda abi vastavalt määruse …/2010 [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve] artiklile 19. Sellisel juhul võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseda vastavalt kõnealuse artikliga antud volitustele.” 11. Artiklit 35 muudetakse järgmiselt: 12. lõige 6 asendatakse järgmisega: „6. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a ning vastavalt artiklites 301b ja 301c sätestatud tingimustele vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse lõigetes 1–4 osutatud teave, et tagada järelevalvearuannete asjakohane ühtlus.” 13. lisatakse järgmine lõige 7: „7. Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu rakenduslikud tehnilised standardid, et määrata kindlaks lõigete 1 ja 4 kohaldamise tingimused, mida on täiendatud lõike 6 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega, eelkõige seoses järelevalveasutustele teabe esitamise vormide ja menetlustega. Menetlused võivad vajaduse korral sisaldada heakskiitmise nõudeid. Esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid võetakse vastu kooskõlas määruse …/… [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve] artikliga 15. Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite kavandid komisjonile esitamiseks välja hiljemalt 31. detsembriks 2011.” 14. Artiklit 37 muudetakse järgmiselt: 15. lõige 6 asendatakse järgmisega: „6. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a ning vastavalt artiklites 301b ja 301c sätestatud tingimustele vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse täiendavad olukordade kirjeldused, mille puhul võib kehtestada lisakapitalinõude, ja selle arvutamise metodoloogiad ning otsuste tegemise menetluse lisakapitalinõude kehtestamiseks, arvutamiseks ja tühistamiseks.” 16. lisatakse järgmine lõige 7: „7. Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu rakenduslikud tehnilised standardid, et määrata kindlaks käesoleva artikli kohaldamise tingimused, mida on täiendatud lõikes 6 osutatud delegeeritud õigusaktidega seoses kõnealuste delegeeritud õigusaktidega hõlmatud küsimustega, eelkõige seoses otsuste tegemise menetlusega lõike 6 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides osutatud lisakapitalinõude kehtestamiseks, arvutamiseks ja tühistamiseks. Esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid võetakse vastu kooskõlas määruse …/… [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve] artikliga 15. Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite kavandid komisjonile esitamiseks välja hiljemalt 31. detsembriks 2011.” 17. Artikli 38 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik: „Kui koostöötaotlus seoses käesoleva lõike kohase kohapealse kontrolliga on tagasi lükatud või kui sellele ei ole mõistliku aja jooksul vastatud, võivad pädevad asutused pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole ja paluda abi vastavalt määruse …/2010 [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve] artiklile 19. Sellisel juhul võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseda vastavalt kõnealuse artikliga antud volitustele.” 18. Artikkel 50 asendatakse järgmisega: „Artikkel 50Delegeeritud õigusaktid 19. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a ning vastavalt artiklites 301b ja 301c sätestatud tingimustele vastu delegeeritud õigusaktid, et veelgi täpsustada järgmised asjaolud: a) artiklites 41, 44, 46 ja 47 osutatud süsteemide elemendid ning eelkõige valdkonnad, mida peab hõlmama kindlustus- või edasikindlustusandja vara ja kohustuste juhtimine ja investeerimispoliitika, nagu on osutatud artikli 44 lõikes 2; b) artiklites 44, 46, 47 ja 48 osutatud ülesanded; c) artiklis 42 sätestatud nõuded ja nendega seotud funktsioonid; d) tingimused teenuste edasiandmiseks eelkõige kolmandates riikides asuvatele teenusepakkujatele. 20. Kui on vaja tagada artikli 45 lõike 1 punktis a osutatud hindamise asjakohane ühtlustamine, võib komisjon võtta kooskõlas artikliga 301a ning vastavalt artiklites 301b ja 301c sätestatud tingimustele vastu delegeeritud õigusakte, et veelgi täpsustada kõnealuse hindamise elemente.” 21. Artikli 51 lõike 2 kolmandas lõigus asendatakse kuupäev „31. oktoobril 2017” kuupäevaga „31. detsembril 2017”. 22. Artikkel 52 asendatakse järgmisega: „Artikkel 52Teave Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ning tema esitatavad aruanded 23. Liikmesriigid nõuavad, et järelevalveasutused esitavad igal aastal Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele järgmise teabe: a) keskmine lisakapitalinõue kindlustus- või edasikindlustusandja kohta ning eelmisel aastal järelevalveasutuse kehtestatud lisakapitalinõuete summa, mõõdetuna protsendina solventsuskapitalinõudest ning esitatuna eraldi järgmiselt: i) kõigi kindlustus- ja edasikindlustusandjate kohta; ii) elukindlustusandjate kohta; iii) kahjukindlustusandjate kohta; iv) kindlustusandjate kohta, mis tegelevad nii elukindlustus- kui ka kahjukindlustustegevusega; v) edasikindlustusandjate kohta; b) käesoleva lõike punktis a sätestatud iga avalikustamise kohta lisakapitalinõude osakaal, mis on kehtestatud vastavalt artikli 37 lõike 1 punktide a, b, ja c kohaselt. 24. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avalikustab igal aastal järgmise teabe: a) lisakapitalinõude jaotus kõigi liikmesriikide kohta kokku, mõõdetuna protsendina solventsuskapitalinõudest järgmiste rühmade kaupa: i) kõik kindlustus- ja edasikindlustusandjad; ii) elukindlustusandjad; iii) kahjukindlustusandjad; iv) kindlustusandjad, mis tegelevad nii elukindlustus- kui ka kahjukindlustustegevusega; v) edasikindlustusandjad; b) iga liikmesriigi kohta eraldi lisakapitalinõude jaotus, mõõdetuna protsendina solventsuskapitalinõudest, mis hõlmab kõiki kindlustus- ja edasikindlustusandjaid asjaomases liikmesriigis; c) käesoleva lõike punktides a ja b osutatud iga avalikustamise puhul lisakapitalinõude osakaal, mis on kehtestatud artikli 37 lõike 1 punktide a, b ja c kohaselt. 25. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile lõikes 2 osutatud teabe koos aruandega, milles kirjeldatakse järelevalve ühtsuse taset seoses eri liikmesriikide järelevalveasutuste kehtestatud lisakapitalinõudega.” 26. Artikkel 56 asendatakse järgmisega: „Artikkel 56Maksevõime ja finantsseisundi aruanne: delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a ning vastavalt artiklites 301b ja 301c sätestatud tingimustele vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse teave, mis tuleb avalikustada, ning avalikustamise viis. Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu rakenduslikud tehnilised standardid, et määrata kindlaks artiklite 53, 54 ja 55 kohaldamise tingimused, mida on täiendatud käesolevas artiklis osutatud delegeeritud õigusaktidega seoses kõnealuste delegeeritud õigusaktidega hõlmatud küsimustega, eelkõige avalikustamise vormi puhul. Esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid võetakse vastu kooskõlas määruse …/… [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve] artikliga 15. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite kavandid komisjonile esitamiseks välja hiljemalt 31. detsembriks 2011.” 27. Artikli 58 lõige 8 asendatakse järgmisega: „8. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a ning vastavalt artiklites 301b ja 301c sätestatud tingimustele vastu delegeeritud õigusaktid, millega täiendavalt täpsustatakse artikli 59 lõikes 1 esitatud kriteeriumide kohandusi, et võtta arvesse tulevast arengut ja tagada artiklite 57–63 ühtne kohaldamine.” 28. Artikli 69 teine lõik asendatakse järgmisega: „Vajaduse korral võib sellist teavet edastada vaid usaldatavusnormatiivide täitmise kontrollimiseks. Liikmesriigid peavad siiski sätestama, et artikli 65 ja artikli 68 lõike 1 alusel ning artiklis 33 osutatud kohapealse kontrollimise käigus saadud teavet võib käesolevas artiklis osutatud juhtudel avalikustada ainult juhul, kui selleks on selgesõnaline nõusolek teabe avalikustanud järelevalveasutuselt või selle liikmesriigi järelevalveasutuselt, kus toimus kohapealne kontroll.” 29. Artiklit 71 muudetakse järgmiselt: 30. lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Liikmesriigid tagavad, et oma ülesannete täitmisel peavad järelevalveasutused käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud õigus- ja haldusnormide kohaldamisel silmas järelevalvevahendite ning järelevalvetavade lähendamist. Sel eesmärgil tagavad liikmesriigid, et: a) järelevalveasutused osalevad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevuses; b) järelevalveasutused järgivad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve suuniseid ja soovitusi ning esitavad põhjendused juhul, kui nad ei suuda seda teha; c) järelevalveasutustele liikmesriigi tasandil antud volitused ei takista neil kohustuste täitmist Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve liikmena käesoleva direktiivi kohaselt.” 31. lõige 3 jäetakse välja. 32. Artiklit 75 muudetakse järgmiselt: 33. lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a ning vastavalt artiklites 301b ja 301c sätestatud tingimustele vastu delegeeritud õigusaktid, et sätestada meetodid ja eeldused, mida kasutatakse varade ja kohustuste hindamisel vastavalt lõikele 1.” 34. lisatakse järgmine lõige 3: „3. Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu rakenduslikud tehnilised standardid, et: a) määrata kindlaks lõike 1 kohaldamise tingimused, mida on täiendatud lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusaktidega hõlmatud küsimuste puhul seoses järgmisega: i) hindamise viisid juhul, kui noteeritud turuhinnad ei ole kättesaadavad või ei ole kooskõlas lõigetega 1 ja 2; ii) rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite (nagu kinnitatud komisjoni poolt vastavalt määrusele (EÜ) nr 1606/2002) kooskõla käesolevas artiklis sätestatud hindamise viisiga; b) määrata kindlaks lõike 1 kohaldamise tingimused, mida on täiendatud lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusaktidega seoses kõnealuste õigusaktidega hõlmatud küsimustega, eriti seoses meetodite ja eeldustega, mida kasutatakse varade ja kohustuste hindamisel vastavalt lõikele 1, sealhulgas alternatiivsed hindamismeetodid, mida tuleb kasutada juhtudel, kui rahvusvahelised raamatupidamisstandardid, nagu kinnitatud komisjoni poolt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002,[11] on kas ajutiselt või alaliselt vastuolus käesolevas artiklis sätestatud hindamisviisiga. Esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid võetakse vastu kooskõlas määruse …/… [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve] artikliga 15. Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite kavandid komisjonile esitamiseks välja hiljemalt 31. detsembriks 2011.” 35. Lisatakse järgmine artikkel 77a: Artikkel 77a„Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve koostatud tehniline teave Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab tehnilise teabe, sealhulgas asjakohase riskivaba intressikõvera. Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve täheldab sel ajal, kui likviidsusele on suur surve, finantsturgudel mittelikviidsuse preemiat, avaldatakse sellega seotud teave, sealhulgas selle suurus. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jälgib mittelikviidsuse preemiat ja töötleb selle kohta teavet läbipaistvatel, objektiivsetel ja usaldusväärsetel alustel. Kõigil nendel eesmärkidel töödeldakse teavet vastavalt meetoditele ja eeldustele, mis võivad hõlmata Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve valemeid või määratlusi. Esimeses lõigus osutatud teave avaldatakse iga asjaomase vääringu kohta vähemalt igas kvartalis viisil, mis on kooskõlas artiklis 86 osutatud metoodikaga.” 36. Artikkel 86 asendatakse järgmisega: „Artikkel 86Delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a ning vastavalt artiklites 301b ja 301c sätestatud tingimustele vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse järgmised asjaolud: a) artikli 77 lõikes 2 osutatud parima hinnangu arvutamiseks vajalikud kindlustusmatemaatilised ja statistilised metodoloogiad; b) metodoloogiad, põhimõtted ja meetodid artikli 77 lõikes 2 osutatud parima hinnangu arvutamiseks vajaliku asjakohase riskivaba intressikõvera määramiseks; c) asjaolud, mille korral kindlustustehnilised eraldised arvutatakse tervikuna või parima hinnangu ja riskimarginaali summana ning meetodid juhuks, kui kindlustustehnilised eraldised arvutatakse tervikuna; d) riskimarginaali arvutamisel kasutatavad meetodid ja eeldused, sealhulgas selliste nõuetekohaste omavahendite summa kindlaksmääramine, mis toetavad kindlustus- ja edasikindlustuskohustuste täitmist ning kapitalikulu määra kalibreerimist; e) tegevusvaldkonnad, mille alusel jaotatakse kindlustus- ja edasikindlustuskohustused osadeks, et arvutada kindlustustehnilisi eraldisi; f) kindlustustehniliste eraldiste arvutamisel kasutatavate andmete asjakohasuse, täielikkuse ja täpsuse tagamiseks järgitavad standardid ning konkreetsed olukorrad, kus parima hinnangu arvutamiseks on asjakohane kasutada ligikaudseid väärtusi, sealhulgas juhtumipõhiseid lähenemisviise; g) metodoloogiad, mille abil arvutatakse artikli 81 kohased vastaspoole maksevõimetusega seotud kohandused, mille eesmärk on võtta arvesse vastaspoole maksevõimetusest tingitud eeldatavat kahju; h) vajaduse korral kindlustustehniliste eraldiste lihtsustatud arvutusmeetodid selle tagamiseks, et punktides a ja d osutatud kindlustusmatemaatilised ja statistilised meetodid oleksid proportsionaalsed kindlustus- ja edasikindlustusandjate, kaasa arvatud emaettevõtja riske kindlustavate tütarettevõtjate ja emaettevõtja riske edasi kindlustavate tütarettevõtjate kantavate riskide laadi, ulatuse ja keerukusega; i) tehnilise teabe elementide üksikasjalikud kriteeriumid, arvutusmeetodid ja eeldused, ning vajaduse korral valemid ja määratlused, mille alusel Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötleb teavet, nagu on osutatud artiklis 77a. Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu rakenduslikud tehnilised standardid, et määrata kindlaks artikli 77 lõike 2 kohaldamise tingimused, mida on täiendatud käesoleva artikli esimese lõigu punktides a kuni h osutatud delegeeritud õigusaktidega seoses delegeeritud õigusaktidega hõlmatud küsimustega. Esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid võetakse vastu kooskõlas määruse …/… [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve] artikliga 15. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite kavandid komisjonile esitamiseks välja hiljemalt 31. detsembriks 2011.” 37. Artiklit 92 muudetakse järgmiselt: a) pealkiri asendatakse järgmisega: „Artikkel 92Delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid” b) lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a ning vastavalt artiklites 301b ja 301c sätestatud tingimustele vastu delegeeritud õigusaktid, et täpsustada järgmised asjaolud: a) kriteeriumid ja menetlused järelevalveasutuse poolse heakskiidu andmiseks lisaomavahenditele vastavalt artiklile 90; b) finantseerimis- ja krediidiasutuste märkimisväärsete osaluste käsitamine artikli 212 lõike 2 kolmanda lõigu tähenduses seoses omavahendite kindlaksmääramisega.” c) lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu rakenduslikud tehnilised standardid, et määrata kindlaks lõike 90 kohaldamise tingimused, mida on täiendatud käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud delegeeritud õigusaktidega seoses kõnealuste delegeeritud õigusaktidega hõlmatud küsimustega, eelkõige menetluste puhul, mida tuleb järgida järelevalveasutuste poolt heakskiidu andmisel lisaomavahenditele. Esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid võetakse vastu kooskõlas määruse …/… [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve] artikliga 15. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite kavandid komisjonile esitamiseks välja hiljemalt 31. detsembriks 2011.” 38. Artikkel 97 asendatakse järgmisega: „Artikkel 97 Delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid 39. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a ning vastavalt artiklites 301b ja 301c sätestatud tingimustele vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse järgmised asjaolud: a) artiklis 94 esitatud kriteeriumidele vastavana käsitatavate omavahendite, kaasa arvatud nende, millele viidatakse artiklis 96, loetelu, mis sisaldab iga omavahendi liigitamisel määravaks osutunud omaduste täpset kirjeldust; b) meetodid, mida järelevalveasutused kasutavad punktis a osutatud loeteluga hõlmamata omavahendite hindamise ja liigitamise heakskiitmisel; Komisjon vaatab turusuundumusi silmas pidades korrapäraselt läbi lõike 1 punktis a osutatud loetelu ja vajaduse korral ajakohastab seda. 40. Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu rakenduslikud tehnilised standardid, et määrata kindlaks lõigete 93–96 kohaldamise tingimused, mida on täiendatud käesoleva artikli lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktidega seoses kõnealuste delegeeritud õigusaktidega hõlmatud küsimustega, eelkõige liigitamismeetodite puhul. Esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid võetakse vastu kooskõlas määruse …/… [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve] artikliga 15. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite kavandid komisjonile esitamiseks välja hiljemalt 31. detsembriks 2011.” 41. Artikkel 99 asendatakse järgmisega: „Artikkel 99Delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid 42. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a ning vastavalt artiklites 301b ja 301c sätestatud tingimustele vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse järgmised asjaolud: a) artikli 98 lõigetes 1 ja 2 osutatud kvantitatiivsed piirangud; b) kohandused, mis tuleks teha, et kajastada nende omavahendite ülekantavuse puudumist, mida saab kasutada üksnes sellise kahjumi katmiseks, mis tuleneb teatavast spetsiifilisest kohustuste segmendist või teatavatest spetsiifilistest riskidest (eraldatud tooted). 43. Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu rakenduslikud tehnilised standardid, et määrata kindlaks artikli 98 kohaldamise tingimused, mida on täiendatud käesoleva artikli lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktidega seoses kõnealuste delegeeritud õigusaktidega hõlmatud küsimustega, eelkõige seoses kohandustega eraldatud toodete puhul. Esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid võetakse vastu kooskõlas määruse …/… [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve] artikliga 15. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite kavandid komisjonile esitamiseks välja hiljemalt 31. detsembriks 2011.” 44. Lisatakse artikkel 109a järgmises sõnastuses: "Artikkel 109aStandardvalemis kasutatavate kindlustustehniliste andmete ühtlustamine: Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve roll 45. Selleks et hinnata artikli 101 lõikes 5 osutatud riskimaandamismeetodeid, lihtsustada artikli 105 lõikes 5 osutatud tururiski komponendi arvutamist ning vajaduse korral artikli 105 lõikes 6 osutatud vastaspoole maksejõuetuse riski komponendi arvutamist, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve: a) hindab krediidikvaliteeti hindavate asutuste kõlblikkust ning jaotab nende krediidihinnangud vastavalt krediidikvaliteedi astmete objektiivsele skaalale; b) avaldab nende piirkondlike valitsusasutuste ja kohalike ametiasutuste nimekirja, kelle suhtes olevat riskipositsiooni käsitatakse riskipositsioonina keskvalitsuse suhtes; c) täpsustab artikli 106 lõikes 2 osutatud aktsiaindeksi, arvutab artiklis 106 osutatud sümmeetrilise kohandamise ning avaldab korrapäraselt asjaomase teabe; d) täpsustab artikli 105 lõikes 5 osutatud valuutariski alakomponendi kohandamised, mis tuleb teha seoses euroga seotud vääringutega. 46. Selleks et lihtsustada artikli 105 lõikes 4 osutatud tervisekindlustusriski komponendi arvutamist, arvutab ja avaldab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve liikmesriikide nende teatavate riiklike õigusmeetmete standardhälbe, millega lubatakse terviseriskiga seotud väljamaksete jagamine kindlustus- ja edasikindlustusandjate vahel ja mis vastavad teatavatele kriteeriumidele.” 47. Artikkel 111 asendatakse järgmisega: „Artikkel 111Delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid” 48. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a ning vastavalt artiklites 301b ja 301c sätestatud tingimustele vastu delegeeritud õigusaktid, et sätestada järgmised asjaolud: a) standardvalem vastavalt artikli 101 ja artiklite 103–109 sätetele; b) kõik alakomponendid, mis on vajalikud või mis hõlmavad täpsemalt artiklis 104 osutatud vastavate riskikomponentide alla kuuluvaid riske, samuti nende edasine ajakohastamine; c) artiklites 104, 105 ja 304 sätestatud põhisolventsuskapitali nõude riskikomponentide ja alakomponentide arvutamisel kasutatavad meetodid, eeldused ja standardnäitajad, sümmeetriline kohandusmehhanism ning asjakohane ajaperiood väljendatuna kuude arvuna, nagu on osutatud artiklis 106, ning asjakohane lähenemisviis artiklis 304 osutatud meetodi integreerimiseks solventsuskapitalinõude arvutamisesse standardvalemi kohaselt; d) vastavusnäitajad, sealhulgas vajaduse korral IV lisas sätestatud näitajad, ja nende näitajate ajakohastamise kord; e) kui kindlustus- ja edasikindlustusandjad kasutavad riskimaandamismeetodeid, siis asjaomase kindlustus- või edasikindlustusandja riskiprofiili muutuste hindamisel ja solventsuskapitalinõude arvutamise kohandamisel kasutatavad meetodid ja eeldused; f) kvalitatiivsed kriteeriumid, millele punktis e osutatud riskimaandamismeetodid peavad vastama selle tagamiseks, et risk oleks tegelikult üle kantud kolmandale isikule; g) artiklis 107 kehtestatud operatsiooniriski kapitalinõude hindamisel kasutatavad meetodid ja näitajad, sealhulgas artikli 107 lõikes 3 osutatud protsent; h) meetodid ja kohandused, mida tuleb kasutada selleks, et kajastada kindlustus- ja edasikindlustusandjate riskide hajutamise väiksemat ulatust eraldatud toodetega seoses; i) sellise kohandamise arvutamise meetod, mis on seotud kindlustustehniliste eraldiste või edasilükkunud maksude kasutamisega kahjumi katteks, nagu on sätestatud artiklis 108; j) elu-, kahju- ja tervisekindlustusriski komponentide standardnäitajate osa, mille võib asendada kindlustus- või edasikindlustusandja puhul spetsiifiliste näitajatega, nagu on märgitud artikli 104 lõikes 7; k) kriteeriumid seoses standarditud meetoditega, mida kindlustus- või edasikindlustusandjal tuleb kasutada punkti j kohaste kindlustus- või edasikindlustusandja spetsiifiliste näitajate arvutamisel, ja kõik kasutatavate andmete täielikkuse, täpsuse ja asjakohasuse kriteeriumid, mis peavad olema täidetud enne järelevalveasutuse poolt heakskiidu andmist ning menetlus, mida tuleb sellise heakskiidu saamiseks järgida; l) konkreetsete alakomponentide ja riskikomponentide lihtsustatud arvutused, samuti kriteeriumid, millele kindlustus- ja edasikindlustusandjad, kaasa arvatud emaettevõtja riske kindlustavad tütarettevõtjad ja emaettevõtja riske edasi kindlustavad tütarettevõtjad, peavad vastama, et saada õigus kõikide kõnealuste lihtsustuste kasutamiseks, nagu on sätestatud artiklis 109; m) lähenemisviis, mida tuleb kasutada artikli 212 tähenduses sidusettevõtja puhul solventsuskapitalinõude arvutamisel, eelkõige artikli 105 lõikes 5 osutatud aktsiakursiriski alakomponendi arvutamisel, võttes arvesse asjaomaste sidusettevõtjate väärtuse kõikumise tõenäolist vähenemist, mis tuleneb asjaomaste investeeringute strateegilisest olemusest ja osalust omava ettevõtja mõjust nimetatud sidusettevõtjatele; n) krediidikvaliteeti hindavate asutuste kõlblikkuse täpsed kriteeriumid ja krediidihinnangute sidumine artikli 109a lõike 1 punktis a osutatud krediidikvaliteedi skaalaga; o) artikli 109a lõike 1 punktis c osutatud aktsiaindeksi täpsed kriteeriumid; p) euroga seotud vääringute puhul kohanduste täpsed kriteeriumid, et lihtsustada artikli 109a lõike 1 punktis d osutatud valuutariski alakomponendi arvutamist; q) täpsed kriteeriumid, millele peavad vastama õigusmeetmete võtmist käsitlevad siseriiklikud sätted, ning standardhälbe arvutamise nõuded, et lihtsustada artikli 109a lõikes 2 osutatud tervisekindlustusriski komponendi arvutamist. 49. Komisjon võib kooskõlas artikliga 301a ning vastavalt artiklites 301b ja 301c sätestatud tingimustele vastu võtta delegeeritud õigusakte, sätestades kvantitatiivsed piirangud ja varade nõuetekohasuse kriteeriumid. Selliseid delegeeritud õigusakte kohaldatakse kindlustustehnilisi eraldisi katvate varade suhtes, v.a sellised elukindlustuslepingutega seoses olemasolevad varad, mille puhul investeerimisriski kannavad kindlustusvõtjad. Komisjon vaatab kõnealused meetmed läbi, võttes arvesse standardvalemi ja finantsturgude arengut. 50. Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu rakenduslikud tehnilised standardid, milles määratakse kindlaks järgmine: a) artiklite 101–110 kohaldamise tingimused, mida on täiendatud lõike 1 punktides a–m osutatud delegeeritud õigusaktidega seoses kõnealuste delegeeritud õigusaktidega hõlmatud küsimustega; ning b) standarditud meetodid, mida tuleb kasutada lõike 1 punktis j osutatud kindlustus- või edasikindlustusandja spetsiifiliste näitajate arvutamisel. Esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid võetakse vastu kooskõlas määruse …/… [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve] artikliga 15. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite kavandid komisjonile esitamiseks välja hiljemalt 31. detsembriks 2011.” 51. Artikkel 114 asendatakse järgmisega: „Artikkel 114Delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid 52. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a ning vastavalt artiklites 301b ja 301c sätestatud tingimustele vastu delegeeritud õigusaktid, sätestades järgmised asjaolud: a) sisemudeli heakskiitmise kord; b) artiklites 120–125 esitatud standarditesse tehtavad kohandused, võttes arvesse osalise sisemudeli piiratud kohaldamisala; c) artiklis 115 osutatud sisemudeli suuremate muudatuste ja sisemudeli muutmise korra muudatuste heakskiitmise menetlused; d) lähenemisviisid, sealhulgas vajaduse korral standardmeetodid, mis võimaldavad osalise sisemudeli täielikult integreerida solventsuskapitalinõude standardvalemisse ning alternatiivsete meetodite kasutamise eeldused. Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu rakenduslikud tehnilised standardid, et määrata kindlaks artiklite 112–126 kohaldamise tingimused, mida on täiendatud käesoleva artikli lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktidega seoses kõnealuste delegeeritud õigusaktidega hõlmatud küsimustega, eelkõige kõnealuses lõikes osutatud menetluste, kohanduste ja alternatiivsete meetodite puhul. Teises lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid võetakse vastu kooskõlas määruse …/… [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve] artikliga 15. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite kavandid komisjonile esitamiseks välja hiljemalt 31. detsembriks 2011.” 53. Artikkel 127 asendatakse järgmisega: „Artikkel 127Delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid Komisjon võtab seoses artiklitega 120–126 ja kooskõlas artikliga 301a ning vastavalt artiklites 301b ja 301c sätestatud tingimustele vastu delegeeritud õigusaktid seoses sisemudeli kasutamisega kogu liidus. Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu rakenduslikud tehnilised standardid, et määrata kindlaks artiklite 120–126 kohaldamise tingimused, mida on täiendatud esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusaktidega seoses kõnealuste delegeeritud õigusaktidega hõlmatud küsimustega. Teises lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid võetakse vastu kooskõlas määruse …/… [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve] artikliga 15. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite kavandid komisjonile esitamiseks välja hiljemalt 31. detsembriks 2011.” 54. Artikli 129 lõike 1 punkti d alapunkt iii asendatakse järgmisega: „iii) 3 200 000 eurot edasikindlustusandjate, välja arvatud emaettevõtja riske edasi kindlustavate tütarettevõtjate puhul, millisel juhul ei või miinimumkapitalinõue olla väiksem kui 1 100 000 eurot,” 55. Artikli 129 lõike 3 teises lõigus asendatakse kuupäev „31. oktoobrini 2014” kuupäevaga „31. detsembrini 2014”. 56. Artikli 129 lõikes 5 asendatakse kuupäev „31. oktoobriks 2017” kuupäevaga „31. detsembriks 2017”, 57. Artikkel 130 asendatakse järgmisega: „Artikkel 130Delegeeritud õigusaktid Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a ning vastavalt artiklites 301b ja 301c sätestatud tingimustele vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse artiklites 128 ja 129 osutatud miinimumkapitalinõude arvutamine.” 58. Artikli 131 esimeses lõigus asendatakse kuupäevad „31. oktoobriks 2012” ja „31. oktoobriks 2013” vastavalt kuupäevadega „31. detsembriks 2012” ja „31. detsembriks 2013”. 59. Artikkel 135 asendatakse järgmisega: „Artikkel 135Delegeeritud õigusaktid 60. Komisjon võib kooskõlas artikliga 301a ning vastavalt artiklites 301b ja 301c sätestatud tingimustele võtta vastu delegeeritud õigusaktid, et täpsustada kvalitatiivseid nõudmisi järgmistes valdkondades: a) investeeringutest tulenevate riskide kindlaksmääramine, mõõtmine, jälgimine, juhtimine ja aruandlus seoses artikli 132 lõike 2 esimese lõiguga; b ) artikli 132 lõike 4 teises lõigus osutatud tuletisinstrumentidesse ja varadesse tehtavatest investeeringutest tulenevate eririskide kindlaksmääramine, mõõtmine, jälgimine, juhtimine ja aruandlus. 61. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a ning vastavalt artiklites 301b ja 301c sätestatud tingimustele vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse järgmised asjaolud: a) nõuded, mida ettevõtjad, kes tegelevad nn laenude struktureerimisega kaubeldavateks väärtpaberiteks või teisteks finantsinstrumentideks (laenu algsed väljastajad) peavad täitma, et kindlustus- või edasikindlustusandjal oleks lubatud investeerida seda liiki väärtpaberitesse või finantsinstrumentidesse, mis on välja lastud pärast 1. jaanuari 2011, sealhulgas nõuded, mis tagavad, et laenu algne väljastaja säilitab vähemalt 5 % suuruse netoosaluse; b) kvalitatiivsed nõuded, mis tuleb täita sellistesse väärtpaberitesse või finantsinstrumentidesse investeerivatel kindlustus- või edasikindlustusandjatel; c) käesoleva lõike punktides a ja b sätestatud nõuete rikkumise tagajärjed, sealhulgas vajaduse korral, ja olenemata artikli 101 lõikest 3, meetmed, millega kehtestatakse proportsionaalne täiendav kapitalinõue.” 62. Artikli 138 lõiget 4 muudetakse järgmiselt: a) esimene lõik asendatakse järgmisega: „Juhul kui finantsturud erakordselt langevad, mida Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve on käesoleva lõike kohaselt kinnitanud, võib järelevalveasutus pikendada lõike 3 teises lõigus sätestatud perioodi asjakohase ajavahemiku võrra, võttes arvesse kõiki asjaomaseid tegureid.” b) lisatakse neljas ja viies lõik: „Ilma et see piiraks määruse …/… artikli 18 kohaste Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve volituste kohaldamist, adresseerib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve käesoleva lõike kohaldamisel pärast asjaomase järelevalveasutuse taotlust kõnealusele asutusele finantsturgude erakordse languse olemasolu kinnitava üksikotsuse. Finantsturud langevad erakordselt, kui üks või mitu kindlustus- või edasikindlustusandjat ei suuda täita käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud nõudeid selles määratletud aja jooksul finantsturgude languse tõttu, mis on ettenägematu ja järsk ning mis erineb majandustsükli langustest ning mis on juba tõsiselt ja negatiivselt mõjutanud ühe või mitme sellise kindlustus- ja edasikindlustusandja finantsolukorda, mis koos moodustavad olulise osa ühe või mitme liikmesriigi kindlustus- või edasikindlustusturust. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vaatab vähemalt korra kuus läbi, kas neljandas lõigus osutatud tingimused on läbivaatamise päeval veel täidetud, ning tunnistab kõnealuse otsuse kehtetuks, kui enam ei täideta ühte või mitut neljandas lõigus osutatud tingimust, mille alusel otsus oli tehtud. Selleks adresseerib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asjaomasele järelevalveasutusele üksikotsuse, et finantsturgude erakordne langus on lõppenud.” 63. Artikkel 143 asendatakse järgmisega: „Artikkel 143Delegeeritud õigusaktid 64. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a ning vastavalt artiklites 301b ja 301c sätestatud tingimustele vastu delegeeritud õigusaktid, täpsustades menetlused, mida Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peab finantsturgude erakordse languse kohta otsuse tegemisel järgima, ning tegurid, mida tuleb arvesse võtta artikli 138 lõike 4 kohaldamisel, sealhulgas maksimaalne asjakohane ajavahemik kuude üldarvuna, mis on sama kõikidele artikli 138 lõike 4 esimeses lõigus osutatud kindlustus- ja edasikindlustusandjatele. 65. Kui on vaja edendada lähenemist, võib komisjon võtta kooskõlas artikliga 301a ning vastavalt artiklites 301b ja 301c sätestatud tingimustele vastu delegeeritud õigusakte, sätestades artikli 138 lõikes 2 osutatud finantsseisundi taastamise kava, artikli 139 lõikes 2 osutatud finantseerimisskeemi ning artiklis 141 osutatud täpsemad tingimused, vältimaks nõuetekohase hoolikusega protsüklilisi mõjusid.” 66. Artikli 155 lõike 3 esimesele lõigule lisatakse järgmine lõik: „Lisaks võib vastuvõtva liikmesriigi järelevalveasutus suunata küsimuse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ning paluda temalt abi vastavalt määruse …/2010 [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve] artiklile 19. Sellisel juhul võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseda vastavalt kõnealuse artikliga antud volitustele.” 67. Artikli 158 lõike 2 esimesele lõigule lisatakse järgmine lõik: „Lisaks võib vastuvõtva liikmesriigi järelevalveasutus suunata küsimuse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ning paluda temalt abi vastavalt määruse …/2010 [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve] artiklile 19. Sellisel juhul võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseda vastavalt kõnealuse artikliga antud volitustele.” 68. Artiklit 172 muudetakse järgmiselt: 69. a) lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a ning vastavalt artiklites 301b ja 301c sätestatud tingimustele vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse kriteeriumid selle hindamiseks, kas kolmanda riigi kohaldatav solventsusrežiim selliste edasikindlustusandjate tegevuse suhtes, kelle peakontor asub kõnealuses kolmandas riigis, on samaväärne I jaotises sätestatuga…” b) lisatakse järgmised lõiked 4, 5 ja 6: „4. Erandina lõikest 3 ning artikli 134 lõike 1 teisest lõigust tuleb üleminekuperioodil rakendada sama kohtlemist, kui on sätestatud artikli 172 lõikes 3 ja artikli 134 lõike 1 teises lõigus, edasikindlustuslepingute suhtes, mis on sõlmitud kindlustusandjatega, kelle peakontor asub sellises kolmandas riigis, kelle solventsusrežiim tõenäoliselt ei vasta 31. detsembri 2012 seisuga täielikult samaväärsuse hindamise kriteeriumidele, millele on osutatud lõikes 1. Üleminekuperiood kestab maksimaalselt viis aastat alates artikli 309 lõike 1 esimeses lõigus osutatud kuupäevast. Seda erandit kohaldatakse üksnes juhul, kui komisjon on teinud otsuse vastavalt lõikele 6, et kolmas riik täidab kindlaksmääratud tingimusi. 5. Komisjon võib kooskõlas artikliga 301a ning vastavalt artiklites 301b ja 301c sätestatud tingimustele võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles täpsustatakse seoses lõikega 4 üleminekuperioodi pikkus, mis võib olla alla maksimaalse viie aasta, ning tingimused, mida kolmas riik peab täitma. Need tingimused hõlmavad järelevalveasutuste võetud kohustusi, nende lähenemist vastavale režiimile kehtestatud perioodi jooksul, režiimi olemasolevat või kavandatud sisu ning koostööd, teabevahetust ja ametisaladuse hoidmise kohustust. 6. Komisjon võib vastavalt artikli 301 lõikes 2 osutatud regulatiivsele menetlusele teha seoses lõikes 4 osutatud solventsusrežiimiga otsuse, et kolmas riik täidab artikli 174 lõikes 4 sätestatud tingimusi ja järgib delegeeritud õigusakti. Kõnealused otsused vaadatakse korrapäraselt läbi.” 70. Artikli 210 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Komisjon võib kooskõlas artikliga 301a ning vastavalt artiklites 301b ja 301c sätestatud tingimustele võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega täpsustatakse lõike 1 sätteid seoses piiratud edasikindlustustegevusest tulenevate riskide jälgimise, juhtimise ja kontrolliga.” 71. Artiklit 211 muudetakse järgmiselt: a) lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega: „2. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a ning vastavalt artiklites 301b ja 301c sätestatud tingimustele vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse järgmised asjaolud: a) tegevusloa ulatus; b) kohustuslike tingimuste lülitamine kõikidesse väljastatud lepingutesse; c) eriotstarbelisi varakogumeid juhtivate isikute sobivus ja nõuetekohasus vastavalt artiklile 42; d) eriotstarbeliste varakogumite enamusaktsionäride, -osanike või liikmete sobivus ja nõuetekohasus; e) usaldusväärsed haldus- ja raamatupidamismenetlused, piisavad sisekontrollimehhanismid ja riskijuhtimisnõuded; f) raamatupidamise, usaldatavusnormatiivide ja statistilise teabe nõuded; g) maksevõimenõuded. Komisjon võib kooskõlas artikliga 301a ning vastavalt artiklites 301b ja 301c sätestatud tingimustele vastu võtta delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse järelevalveasutusepoolse eriotstarbeliste varakogumite heakskiitmise menetlus, ning juhul kui eriotstarbeline varakogum, kes võtab üle kindlustus- või edasikindlustusandja riskid, on asutatud teises liikmesriigis kui see, kus anti välja kindlustus- või edasikindlustusandja tegevusluba, siis menetlus, mis käsitleb järelevalveasutuste vahelist koostööd ja teabevahetust. 3. Eriotstarbeliste varakogumite suhtes, millele on tegevusluba antud enne 31. detsembrit 2012, kohaldatakse eriotstarbeliseks varakogumiks loa andnud liikmesriigi õigusakte. Nimetatud eriotstarbelise varakogumi mis tahes uute toimingute suhtes, mis algavad pärast nimetatud kuupäeva, kohaldatakse lõikeid 1 ja 2.” b) lisatakse järgmine lõige 4: „4. Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu rakenduslikud tehnilised standardid, et määrata kindlaks käesoleva artikli kohaldamise tingimused, mida on täiendatud lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusaktidega seoses kõnealuste delegeeritud õigusaktidega hõlmatud küsimustega, eelkõige menetluste puhul, mida tuleb järgida eriotstarbelistele varakogumitele järelevalveasutuste poolse heakskiidu andmisel ning menetluste puhul, mis käsitlevad järelevalveasutuste vahelist koostööd. Esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid võetakse vastu kooskõlas määruse …/… [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve] artikliga 15. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite kavandid komisjonile esitamiseks välja hiljemalt 31. detsembriks 2011.” 72. Artikli 216 lõige 7 asendatakse järgmisega: „7. Komisjon võib kooskõlas artikliga 301a ning vastavalt artiklites 301b ja 301c sätestatud tingimustele võtta vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse lõikes 1 osutatud otsuse tegemise asjaolud.” 73. Artikli 217 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Komisjon võib kooskõlas artikliga 301a ning vastavalt artiklites 301b ja 301c sätestatud tingimustele võtta vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse lõikes 1 osutatud otsuse tegemise asjaolud.” 74. Artikli 227 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega: „Nii toimides konsulteerib konsolideerimisgrupi järelevalvaja enne samaväärseks tunnistamise kohta otsuse tegemist teiste asjaomaste järelevalveasutustega ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega.” 75. Artikli 227 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Komisjon võib kooskõlas artikliga 301a ning vastavalt artiklites 301b ja 301c sätestatud tingimustele võtta vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse kriteeriumid, mille alusel hinnata, kas kolmanda riigi solventsusrežiim on samaväärne I jaotise VI peatükis sätestatuga.” 76. Artiklisse 227 lisatakse lõiked 6 ja 7: „6. Erandina lõike 1 teisest lõigust võivad liikmesriigid üleminekuperioodil näha ette, et konsolideerimisgrupi maksevõime arvutamisel võetakse kõnealuses lõigus osutatud ettevõtjate puhul arvesse solventsuskapitalinõuet ja kõnealuse nõude täitmiseks vajalikke omavahendeid, nagu on sätestanud asjaomane kolmas riik. Üleminekuperiood kestab maksimaalselt viis aastat alates artikli 309 lõike 1 esimeses lõigus osutatud kuupäevast. Seda erandit kohaldatakse üksnes juhul, kui komisjon on teinud otsuse vastavalt lõikele 7, et kolmas riik täidab kindlaksmääratud tingimusi. 7. Komisjon võib kooskõlas artikliga 301a ning vastavalt artiklites 301b ja 301c sätestatud tingimustele võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles täpsustatakse seoses lõikega 6 üleminekuperioodi pikkus, mis võib olla alla maksimaalse viie aasta, ning tingimused, mida kolmas riik peab täitma. Need tingimused hõlmavad järelevalveasutuste võetud kohustusi, nende lähenemist vastavale režiimile kehtestatud perioodi jooksul, režiimi olemasolevat või kavandatud sisu ning koostööd, teabevahetust ja ametisaladuse hoidmise kohustust. 8. Komisjon võib seoses kolmanda riigi solventsusrežiimiga võtta vastu lõikes 6 osutatud otsuse, et kolmas riik täidab lõikes 4 osutatud tingimusi ja järgib delegeeritud õigusakti. Kõnealused otsused võetakse vastu pärast konsulteerimist Euroopa kindlustus- ja ametipensionikomiteega ning vastavalt artikli 301 lõikes 2 osutatud regulatiivsele menetlusele. Kõnealused otsused vaadatakse korrapäraselt läbi.” 77. Artikli 231 lõiked 3–6 asendatakse järgmisega: „3. Lõikes 2 osutatud ajavahemiku jooksul võib konsolideerimisgrupi järelevalvaja ja mis tahes muu asjaomane järelevalveasutus konsulteerida Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega konsulteeritakse ka siis, kui osalust omav ettevõtja seda taotleb. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega konsulteerimise korral teavitatakse kõiki asjaomaseid järelevalveasutusi ning pikendatakse lõikes 2 osutatud ajavahemikku kahe kuu võrra. 4. Konsolideerimisgrupi järelevalvaja esitab taotlejale dokumendi lõikes 2 osutatud täielikult põhjendatud ühise otsusega. Kui vastavalt lõikele 3 konsulteeriti Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega, kaaluvad asjaomased järelevalveasutused enne ühise otsuse vastuvõtmist nõuetekohaselt kõnealust nõuannet. Konsolideerimisgrupi järelevalvaja esitab taotlejale dokumendi täielikult põhjendatud ühise otsusega ja selgituse kõikide oluliste kõrvalekaldumiste kohta Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vastuvõetud nõuandest. 5. Kui vastavalt lõigetes 2 ja 3 sätestatud ajavahemiku jooksul ei võeta vastu ühist otsust, teeb taotluse kohta otsuse konsolideerimisgrupi järelevalvaja. Otsuse tegemisel võtab konsolideerimisgrupi järelevalvaja nõuetekohaselt arvesse järgmist: a) taotluse läbivaatamise ajal teiste asjaomaste järelevalveasutuste esitatud seisukohad ja reservatsioonid; b) Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve nõuanne, kui temaga konsulteeriti. Konsolideerimisgrupi järelevalvaja edastab taotlejale ja teistele asjaomastele järelevalveasutustele dokumendi täielikult põhjendatud otsusega ja selgituse kõikide oluliste kõrvalekaldumiste kohta Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vastuvõetud nõuandest. Kõnealune otsus loetakse lõplikuks ning asjaomased järelevalveasutused täidavad seda. 6. Kui mis tahes asjaomane järelevalveasutus on vastavalt lõigetes 2 ja 3 osutatud tähtaja jooksul pöördunud kõnealuses küsimuses määruse …/… [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve] artikli 19 kohaselt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole, viivitab konsolideerimisgrupi järelevalvaja oma otsusega ning ootab seni, kuni Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb kõnealuse määruse artikli 19 lõike 3 kohase otsuse ja võtab vastu oma otsuse vastavalt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsusele. Lõigetes 2 ja 3 vastavalt osutatud ajavahemikke käsitatakse lepitusperioodina kõnealuse määruse artikli 19 lõike 2 tähenduses. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb oma otsuse ühe kuu jooksul. Küsimust ei suunata Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele pärast lõigetes 2 ja 3 vastavalt osutatud ajavahemiku lõppu või pärast ühisele otsusele jõudmist.” 78. Artikkel 234 asendatakse järgmisega: „Artikkel 234Delegeeritud õigusaktid Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a ning vastavalt artiklites 301b ja 301c sätestatud tingimustele vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse artiklites 220–229 sätestatud kindlustustehnilised põhimõtted ja meetodid ning artiklite 230–233 kohaldamine, et tagada nende ühtne kohaldamine kogu liidus.” 79. Artiklit 237 muudetakse järgmiselt: 80. lõiked 3, 4 ja 5 asendatakse järgmistega: „3. Kui lõikes 1 osutatud taotluse heakskiitmine tekitab erinevaid seisukohti, võib konsolideerimisgrupi järelevalvaja või mis tahes asjaomane järelevalveasutus lõikes 2 osutatud ajavahemiku jooksul konsulteerida Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega konsulteerimise korral teavitatakse kõiki asjaomaseid järelevalveasutusi ning pikendatakse lõikes 2 osutatud ajavahemikku ühe kuu võrra. Juhul kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega konsulteeriti, kaaluvad asjaomased järelevalveasutused enne ühise otsuse vastuvõtmist nõuetekohaselt kõnealust nõuannet. 4. Tütarettevõtjale loa andnud järelevalveasutus esitab taotlejale lõigetes 2 ja 3 osutatud ühise igakülgselt põhjendatud otsuse ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega konsulteerimise korral sisaldab see otsus selgitust kõigi oluliste kõrvalekaldumiste kohta Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve nõuandest. Ühist otsust käsitatakse määravana ja seda kohaldavad asjaomased järelevalveasutused. 5. Kui asjaomased järelevalveasutused ei võta lõigetes 2 ja 3 sätestatud ajavahemiku jooksul vastu ühist otsust, teeb taotluse kohta otsuse konsolideerimisgrupi järelevalvaja. Otsuse tegemisel võtab konsolideerimisgrupi järelevalvaja nõuetekohaselt arvesse järgmist: a) taotluse läbivaatamise ajal asjaomaste järelevalveasutuste esitatud seisukohad ja reservatsioonid; b) taotluse läbivaatamise ajal järelevalvekolleegiumi kuuluvate teiste järelevalveasutuste esitatud reservatsioonid; c) Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve nõuanne, kui temaga konsulteeriti. Otsust põhjendatakse igakülgselt ja selles selgitatakse iga olulist kõrvalekaldumist teiste asjaomaste järelevalveasutuste reservatsioonidest ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve mis tahes nõuandest. Konsolideerimisgrupi järelevalvaja edastab otsuse taotlejale ja teistele asjaomastele järelevalveasutustele.” 81. lisatakse järgmine lõige 6: „6. Kui mis tahes asjaomane järelevalveasutus on käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 vastavalt osutatud tähtaja jooksul pöördunud kõnealuses küsimuses määruse …/… [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve] artikli 19 kohaselt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poole, viivitab asjaomane järelevalveasutus oma otsusega ning ootab seni, kuni Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb kõnealuse määruse artikli 19 lõike 3 kohase otsuse ja võtab vastu oma otsuse vastavalt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsusele. Lõigetes 2 ja 3 vastavalt osutatud ajavahemikke käsitatakse lepitusperioodina kõnealuse määruse artikli 19 lõike 2 tähenduses. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb oma otsuse ühe kuu jooksul. Küsimust ei suunata Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele pärast lõigetes 2 ja 3 vastavalt osutatud ajavahemiku lõppu või pärast ühisele otsusele jõudmist.” 82. Artikli 238 lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Kui järelevalveasutus ja konsolideerimisgrupi järelevalvaja ei jõua kokkuleppele, võib kumbki järelevalveasutus ühe kuu jooksul pärast järelevalveasutuselt ettepaneku saamist edastada küsimuse vastavalt määruse …/… [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve] artiklile 19 Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ning paluda temalt abi. Sellisel juhul võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseda vastavalt kõnealuse artikliga antud volitustele ning ta teeb otsuse kahe kuu jooksul pärast kõnealust edastamist. Küsimust ei edastata Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele, kui on möödunud käesolevas lõigus osutatud ühekuuline periood või kui vastavalt käesoleva artikli lõikele 4 on jõutud kokkuleppele kolleegiumis. Tütarettevõtjale tegevusloa andnud järelevalveasutus viivitab oma otsusega ning ootab seni, kuni Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb kõnealuse määruse artikli 19 lõike 3 kohase otsuse ning võtab vastu oma otsuse vastavalt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsusele. Otsuses esitatakse kõik põhjendused, millel otsus põhineb. Otsus esitatakse tütarettevõtjale ja järelevalvekolleegiumile.” 83. Artiklisse 239 lisatakse järgmine lõige 4: „4. Kui järelevalveasutus ja konsolideerimisgrupi järelevalvaja ei jõua kokkuleppele finantsseisundi taastamise kava heakskiitmises käesoleva artikli lõikes 1 osutatud neljakuulise tähtaja jooksul või võetavate meetmete heakskiitmises käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ühekuulise tähtaja jooksul, võib kumbki järelevalveasutus pärast kohaldatava perioodi lõppu edastada küsimuse vastavalt määruse .../... [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve] artiklile 19 Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ning paluda tema abi. Sellisel juhul võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseda vastavalt kõnealuse artikliga antud volitustele ning ta teeb otsuse ühe kuu jooksul pärast kõnealust edastamist. Küsimust ei edastata Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele, kui on möödunud käesolevas lõigus osutatud kohaldatav periood või kui vastavalt käesoleva artikli lõike 1 teisele lõigule või lõike 2 teisele lõigule on jõutud kokkuleppele kolleegiumis. Tütarettevõtjale tegevusloa andnud järelevalveasutus viivitab oma otsusega ning ootab seni, kuni Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb kõnealuse määruse artikli 19 lõike 3 kohase otsuse ning võtab vastu oma lõpliku otsuse vastavalt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsusele. Otsuses esitatakse kõik põhjendused, millel otsus põhineb. Otsus esitatakse tütarettevõtjale ja järelevalvekolleegiumile.” 84. Artikkel 241 asendatakse järgmisega: „Artikkel 241Kindlustus- või edasikindlustusandja tütarettevõtjad:delegeeritud õigusaktid Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a ning vastavalt artiklites 301b ja 301c sätestatud tingimustele vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse järgmised asjaolud: a) kriteeriumid, mida kohaldatakse artiklis 236 sätestatud tingimuste täitmise hindamiseks; b) kriteeriumeid, mida kohaldada sellise olukorra hindamisel, mida peetakse artikli 239 lõike 2 alusel eriolukorraks; c) menetlused, mida järelevalveasutused järgivad teabe vahetamisel, õiguste rakendamisel ja kohustuste täitmisel vastavalt artiklitele 237–240.” 85. Artikli 242 lõikes 1 asendatakse kuupäev „31. oktoobriks 2014” kuupäevaga „31. detsembriks 2014”. 86. Artikli 242 lõikes 2 asendatakse kuupäev „31. oktoobriks 2015” kuupäevaga „31. detsembriks 2015”. 87. Artikli 244 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Lõigete 2 ja 3 kohaldamisel võib komisjon võtta kooskõlas artikliga 301a ning vastavalt artiklites 301b ja 301c sätestatud tingimustele vastu olulise riskikontsentratsiooni määratlemist ja väljaselgitamist ning sellist riskikontsentratsiooni kajastavate aruannete esitamist käsitlevad delegeeritud õigusaktid.” 88. Artikli 245 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Lõigete 2 ja 3 kohaldamisel võib komisjon võtta kooskõlas artikliga 301a ning vastavalt artiklites 301b ja 301c sätestatud tingimustele vastu olulise konsolideerimisgrupisisese tehingu määratlemist ja väljaselgitamist ning sellist konsolideerimisgrupisisest tehingut kajastavate aruannete esitamist käsitlevad delegeeritud õigusaktid.” 89. Artikli 247 lõiked 4–7 asendatakse järgmisega: „4. Lõike 3 kolmandas lõigus osutatud kolmekuulise ajavahemiku jooksul võib iga asjaomane järelevalveasutus nõuda konsulteerimist Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega konsulteerimise korral pikendatakse seda ajavahemikku kahe kuu võrra. 5. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega konsulteerimise puhul võtavad asjaomased järelevalveasutused enne ühise otsuse vastuvõtmist nõuetekohaselt arvesse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve nõuannet. Ühist otsust põhjendatakse igakülgselt ja selles selgitatakse olulisi kõrvalekaldumisi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve nõuandest. 6. Kui ei tehta ühist otsust kalduda kõrvale käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud kriteeriumidest, täidab konsolideerimisgrupi järelevalvaja ülesandeid käesoleva artikli lõike 2 alusel kindlaksmääratav järelevalveasutus. Kui käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 sätestatud ajavahemike möödumisel on mis tahes asjaomane järelevalvaja edastanud küsimuse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele vastavalt määruse …/… [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve] artiklile 19, peavad nad ootama Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsust. Lõigetes 3 ja 4 vastavalt osutatud ajavahemikke käsitatakse lepitusperioodina kõnealuse määruse artikli 19 lõike 2 tähenduses. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb oma otsuse ühe kuu jooksul. Küsimust ei edastata Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele pärast seda, kui on jõutud ühisele otsusele. Konsolideerimisgrupi järelevalvaja ülesandeid täidab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuses kindlaksmääratud järelevalveasutus. Otsus esitatakse konsolideerimisgrupile ja järelevalvekolleegiumile. 7. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni vähemalt kord aastas kõikidest lõigete 2, 3 ja 6 kohaldamisel tekkinud suurematest raskustest. Kui käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriumide kohaldamisel tekivad suuremad raskused, võtab komisjon kooskõlas artikliga 301a ning vastavalt artiklites 301b ja 301c sätestatud tingimustele vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse kõnealuseid kriteeriume.” 90. Artiklit 248 muudetakse järgmiselt: 91. lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik: „Kui konsolideerimisgrupi järelevalvaja ei täida lõikes 1 osutatud ülesandeid või kui kolleegiumi liikmed ei tee koostööd selles lõikes osutatud ulatuses, võib iga järelevalveasutus suunata küsimuse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ning paluda temalt abi vastavalt määruse …/2010 [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve] artiklile 19. Sellisel juhul võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseda vastavalt kõnealuse määruse artikliga 11 antud volitustele.” 92. Lõike 4 teine ja kolmas lõik asendatakse järgmisega: Kui koordineerimiskorra suhtes tekib lahkarvamusi, võib iga järelevalvekolleegiumi liige suunata küsimuse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele. Konsolideerimisgrupi järelevalvaja võtab pärast asjaomaste järelevalveasutustega konsulteerimist ja enne lõpliku otsuse tegemist nõuetekohaselt arvesse mis tahes nõuannet, mille on kahe kuu jooksul esitanud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve. Otsust põhjendatakse igakülgselt ja selles selgitatakse iga olulist kõrvalekaldumist Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve antud nõuandest. Konsolideerimisgrupi järelevalvaja edastab otsuse teistele asjaomastele järelevalveasutustele.” 93. lõiked 6 ja 7 asendatakse järgmisega: „6. Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu rakenduslikud tehnilised standardid seoses järelevalvekolleegiumide tõhusa toimimisega. Kõnealused rakenduslikud tehnilised standardid võetakse vastu kooskõlas määruse …/… [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve] artikliga 15. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötab välja rakenduslike tehniliste standardite kavandid komisjonile esitamiseks 31. detsembriks 2011 ning töötab välja läbivaadatud standardite kavandid komisjonile esitamiseks vähemalt iga kolme aasta järel. 7. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a ning vastavalt artiklites 301b ja 301c sätestatud tingimustele vastu delegeeritud õigusaktid lõigete 1–6 kohaseks konsolideerimisgrupi järelevalve koordineerimiseks, sealhulgas „olulise filiaali” mõiste määratlemiseks.” 94. Artiklile 249 lisatakse lõige 1a: „1a. Kui järelevalveasutus ei ole edastanud asjakohast teavet või kui taotlus koostööks, eelkõige asjakohase teabe vahetamiseks, on tagasi lükatud või sellele ei ole mõistliku aja jooksul vastatud, võivad järelevalveasutused suunata küsimuse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ning paluda temalt abi. Kui küsimus on suunatud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaldamist, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseda volituste alusel, mis on talle antud vastavalt määruse (EL) nr …/2010 [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve] artiklile 19. 95. Artiklit 249 muudetakse järgmiselt: a) lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a ning vastavalt artiklites 301b ja 301c sätestatud tingimustele vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks valdkonnad, mille kohta konsolideerimisgrupi järelevalvaja kogub korrapäraselt andmeid ning edastab need teistele asjaomastele järelevalveasutustele, või mida teised asjaomased järelevalveasutused edastavad konsolideerimisgrupi järelevalvajale. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a ning vastavalt artiklites 301b ja 301c sätestatud tingimustele vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse konsolideerimisgrupi tasandil järelevalveks olulised või asjakohased valdkonnad, et tagada järelevalvealase aruandluse ühtsus.” b) lisatakse järgmine lõige 4: „4. Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu rakenduslikud tehnilised standardid, et määrata kindlaks käesoleva artikli kohaldamise tingimused, mida on täiendatud käesoleva artikli lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusaktidega seoses kõnealuste delegeeritud õigusaktidega hõlmatud küsimustega, eelkõige konsolideerimisgrupi järelevalvajale teabe esitamise vormide ja menetluste puhul ning menetluste puhul, mis käsitlevad järelevalveasutuste vahelist koostööd ja teabevahetust vastavalt käesolevas artiklis sätestatule. Esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid võetakse vastu kooskõlas määruse …/… [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve] artikliga 15. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite kavandid komisjonile esitamiseks välja hiljemalt 31. detsembriks 2011.” 96. Artikli 254 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Liikmesriigid näevad ette, et konsolideerimisgrupi järelevalve teostamise eest vastutavatel asutustel on juurdepääs mis tahes teabele, mis võib kõnealuse järelevalve seisukohast olla oluline, olenemata asjaomase ettevõtja laadist. Artiklit 35 ja artikli 308a lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis .” 97. Artikli 255 lõikele 2 lisatakse järgmine neljas lõik: „Kui teisele järelevalveasutusele esitatud taotlus käesoleva lõike kohase kontrolli teostamiseks on tagasi lükatud või kui sellele ei ole mõistliku aja jooksul vastatud, või kui järelevalveasutuse taotlus osaleda kontrollimises vastavalt kolmandale lõigule on tagasi lükatud või kui sellele ei ole mõistliku aja jooksul vastatud, võib taotluse esitanud asutus suunata küsimuse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ning paluda temalt abi vastavalt määruse …/2010 [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve] artiklile 19. Sellisel juhul võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseda vastavalt kõnealuse artikliga antud volitustele.” 98. Artiklit 256 muudetakse järgmiselt: a) lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Liikmesriigid nõuavad, et osalevad kindlustus- ja edasikindlustusandjad või kindlustusvaldusettevõtjad avalikustavad igal aastal aruande maksevõime ja finantsseisundi kohta konsolideerimisgrupi tasandil. Artikleid 51, 53, 54, 55 ja artikli 308a lõiget 4 kohaldatakse mutatis mutandis .” b) lõige 4 asendatakse järgmisega: „4 . Komisjon võtab kooskõlas artikliga 301a ning vastavalt artiklites 301b ja 301c sätestatud tingimustele vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse maksevõime ja finantsseisundi ühtset aruannet käsitlev teave, mis tuleb avalikustada, ning viis selle avalikustamiseks .” b) lisatakse järgmine lõige 5: „5. Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu rakenduslikud tehnilised standardid, et määrata kindlaks käesoleva artikli kohaldamise tingimused, mida on täiendatud käesoleva artikli lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusaktidega seoses kõnealuste delegeeritud õigusaktidega hõlmatud küsimustega, eelkõige konsolideerimisgrupi maksevõime ja finantsseisundi aruande avalikustamise vormi puhul, nagu on sätestatud käesolevas artiklis. Esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid võetakse vastu kooskõlas määruse …/… [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve] artikliga 15. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite kavandid komisjonile esitamiseks välja hiljemalt 31. detsembriks 2011.” 99. Artikli 258 lõige 3 asendatakse järgmisega: „Komisjon võib lõigetes 1 ja 2 osutatud sunnimeetmete koordineerimiseks võtta vastu kooskõlas artikliga 301a ning vastavalt artiklites 301b ja 301c sätestatud tingimustele delegeeritud õigusaktid.” 100. Artikkel 259 asendatakse järgmisega: „Artikkel 259Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve aruandlus 101. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab igal aastal Euroopa Parlamendile aruande vastavalt määruse …/… [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve] artiklile 35. 102. Euroopa Kindlustus ja Tööandjapensionide Järelevalve annab muu hulgas aru järelevalvetegevuse kõikidest asjassepuutuvatest ja olulistest kogemustest ning järelevalvajatevahelisest koostööst III jaotise raames, eelkõige seoses: a) konsolideerimisgrupi järelevalvaja nimetamise protsessi, konsolideerimisgrupi järelevalvajate arvu ja geograafilise jaotusega; b) järelevalvekolleegiumi tööga, eelkõige seoses järelevalveasutuste osaluse ja kohustustega juhul, kui tegemist ei ole konsolideerimisgrupi järelevalvajaga. 103. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve samuti jagada artikli 248 lõikes 6 osutatud ülevaadetega seoses omandatud olulisemaid kogemusi, kui see on asjakohane.” 104. Artiklit 260 muudetakse järgmiselt: 105. lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega: „Kontrolli teostab järelevalveasutus, mis oleks konsolideerimisgrupi järelevalvaja juhul, kui kohaldataks artikli 247 lõikes 2 sätestatud kriteeriume, emaettevõtja või liidus tegevusloa saanud mis tahes kindlustus- või edasikindlustusandja taotlusel või omal algatusel, välja arvatud juhul, kui komisjon on teinud eelnevalt otsuse asjaga seotud kolmanda riigi järelevalvekorra samaväärsuse kohta. Nii toimides konsulteerib järelevalveasutus enne otsuse tegemist teiste asjaomaste järelevalveasutustega ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega.” 106. lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Komisjon võib võtta kooskõlas artikliga 301a ning vastavalt artiklites 301b ja 301c sätestatud tingimustele vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse kriteeriumid selle hindamiseks, kas konsolideerimisgrupi järelevalvekord kolmandas riigis on samaväärne käesolevas jaotises sätestatuga. (c) lisatakse lõige 4: „4. Erandina artikli 261 lõikest 1, artikli 262 lõike 1 esimesest lõigust ja artikli 263 teisest lõigust võivad liikmesriigid üleminekuperioodil toetuda konsolideerimisgrupi järelevalvele, mida teostavad kolmanda riigi järelevalveasutused. Üleminekuperiood kestab maksimaalselt viis aastat alates artikli 309 lõike 1 esimeses lõigus osutatud kuupäevast. Seda erandit kohaldatakse üksnes juhul, kui komisjon on teinud otsuse vastavalt lõikele 5, et kolmas riik täidab kindlaksmääratud tingimusi. ” (d) lisatakse lõige 5: „5. Komisjon võib kooskõlas artikliga 301a ning vastavalt artiklites 301b ja 301c sätestatud tingimustele võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles täpsustatakse seoses lõikega 4 üleminekuperioodi pikkus, mis võib olla alla maksimaalse viie aasta, ning tingimused, mida kolmas riik peab täitma Need tingimused hõlmavad järelevalveasutuste võetud kohustusi, nende lähenemist vastavale režiimile kehtestatud perioodi jooksul, režiimi olemasolevat või kavandatud sisu ning koostööd, teabevahetust ja ametisaladuse hoidmise kohustust. (e) lisatakse lõige 6: „6. Komisjon võib seoses kolmanda riigi usaldatavusnormatiividega võtta vastu lõikes 4 osutatud otsuse, et kolmas riik täidab lõikes 4 osutatud tingimusi ja järgib delegeeritud õigusakti. Kõnealused otsused võetakse vastu pärast konsulteerimist Euroopa kindlustus- ja ametipensionikomiteega ning vastavalt artikli 301 lõikes 2 osutatud regulatiivsele menetlusele. Kõnealused otsused vaadatakse korrapäraselt läbi.” 107. Artikli 262 lõike 1 esimest lõiku muudetakse järgmiselt:„1. Artiklis 260 osutatud järelevalvekorraga samaväärse korra puudumise korral kohaldavad liikmesriigid kindlustus- ja edasikindlustusandjate suhtes ühte järgmistest: 108. a) artikleid 218–235, artikleid 244–258 ja artikli 308a lõiget 9 mutatis mutandis; 109. b) ühte lõikes 2 sätestatud meetoditest.” 110. Artikli 300 esimeses lõigus asendatakse kuupäev „31. oktoobrist 2012” kuupäevaga „31. detsembrist 2012”. 111. Artikli 301 lõige 3 jäetakse välja; 112. Lisatakse järgmised artiklid 301a, 301b ja 301c: "Artikkel 301aDelegeeritud volituste rakendamine 113. Komisjonile antakse viieks aastaks alates käesoleva direktiivi jõustumisest õigus võtta vastu artiklites 17, 31, 35, 37, 50, 56, 58, 75, 86, 92, 97, 99, 111, 114, 127, 130, 135, 143, 172, 210, 211, 216, 217, 227, 234, 241, 244, 245, 247, 248, 249, 256, 258, 260 ja 308b osutatud delegeeritud õigusakte. Komisjon koostab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne viieaastase ajavahemiku möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu selle kooskõlas artikliga 301b tagasi võtab. 114. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 115. Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 301b ja 301c sätestatud tingimusi. Artikkel 301bDelegeerimise tagasivõtmine 116. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 17, 31, 35, 37, 50, 56, 58, 75, 86, 92, 97, 99, 111, 114, 127, 130, 135, 143, 172, 210, 211, 216, 217, 227, 234, 241, 244, 245, 247, 248, 249, 256, 258, 260 ja 308b osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. 117. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, teavitab sellest teist seadusandjat ja komisjoni vähemalt üks kuu enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mida ta soovib tagasi võtta ning tagasivõtmise põhjused. 118. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses osutatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas . Artikkel 301cDelegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine 119. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra. 120. Kui pärast lõikes 1 osutatud tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning õigusakt jõustub õigusaktis nimetatud kuupäeval. Delegeeritud õigusakt võidakse avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne kõnealuse ajavahemiku lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjoni teavitanud sellest, et nad ei kavatse esitada vastuväiteid. 3. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab vastuvõetud delegeeritud õigusakti suhtes lõikes 1 osutatud aja jooksul vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväite esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.” 121. Artikli 304 lõikes 2 asendatakse kuupäev „31. oktoobriks 2015” kuupäevaga „31. detsembriks 2015”. 122. Lisatakse artikkel 308a: „3. JAGU Delegeeritud õigusaktidega täpsustatud üleminekumeetmed Artikkel 308a Üleminekusätted 123. Kui komisjon on võtnud vastu delegeeritud õigusakti vastavalt artikli 308b lõikele 1, ei kohaldata artikli 35 lõiget 5 maksimaalselt viieaastase perioodi jooksul alates kuupäevast, millele on osutatud artikli 309 lõike 1 esimeses lõigus. 124. Kui komisjon on võtnud vastu delegeeritud õigusakti vastavalt artikli 308b lõikele 2, ei kohaldada artikli 37 lõike 1 punktis a osutatud tingimust, et järelevalveasutus on teinud otsuse selle kohta, et kindlustus- või edasikindlustusandja riskiprofiil kaldub märkimisväärselt kõrvale solventsuskapitalinõude aluseks olevatest eeldustest, mille arvutamisel on kasutatud standardvalemit, maksimaalselt kümneaastase perioodi jooksul alates kuupäevast, millele on osutatud artikli 309 lõike 1 esimeses lõigus. Sarnaselt ei kohaldata artikli 37 lõikes 2 sätestatud nõuet, et artikli 37 lõikega 1 kehtestatud lisakapitalinõue tuleb arvutada nii, et on tagatud ettevõtja vastavus artikli 101 lõikele 3, maksimaalselt kümneaastase perioodi jooksul alates kuupäevast, millele on osutatud artikli 309 lõike 1 esimeses lõigus. 125. Kui komisjon on võtnud vastu delegeeritud õigusakti vastavalt artikli 308b lõikele 3, ei kohaldata artikli 41 lõikeid 1 ja 3 maksimaalselt kolmeaastase perioodi jooksul alates kuupäevast, millele on osutatud artikli 309 lõike 1 esimeses lõigus. 126. Kui komisjon on võtnud vastu delegeeritud õigusakti vastavalt artikli 308b lõikele 4, ei kohaldata artikli 51 lõiget 1 maksimaalselt kolmeaastase perioodi jooksul alates kuupäevast, millele on osutatud artikli 309 lõike 1 esimeses lõigus. 127. Kui komisjon on võtnud vastu delegeeritud õigusakti vastavalt artikli 308b lõikele 5, ei kohaldata artikli 75 lõiget 1 maksimaalselt kümneaastase perioodi jooksul alates kuupäevast, millele on osutatud artikli 309 lõike 1 esimeses lõigus. 128. Kui komisjon on võtnud vastu delegeeritud õigusakti vastavalt artikli 308b lõikele 6, ei kohaldata artikli 76 lõikeid 2, 3 ja 5 maksimaalselt kümneaastase perioodi jooksul alates kuupäevast, millele on osutatud artikli 309 lõike 1 esimeses lõigus. 129. Kui komisjon on võtnud vastu delegeeritud õigusakti vastavalt artikli 308b lõikele 7, ei kohaldata artiklit 94 maksimaalselt kümneaastase perioodi jooksul alates kuupäevast, millele on osutatud artikli 309 lõike 1 esimeses lõigus. 130. Kui komisjon on võtnud vastu delegeeritud õigusakti vastavalt artikli 308b lõikele 8, ei kohaldata artikli 100 esimest lõiku, artikli 101 lõiget 3, artiklit 102 ja artiklit 104 maksimaalselt kümneaastase perioodi jooksul alates kuupäevast, millele on osutatud artikli 309 lõike 1 esimeses lõigus. 131. Kui komisjon on võtnud vastu delegeeritud õigusakti vastavalt artikli 308b lõikele 9, ei kohaldata artikli 218 lõikeid 2 ja 3 maksimaalselt kümneaastase perioodi jooksul alates kuupäevast, millele on osutatud artikli 309 lõike 1 esimeses lõigus. 132. Lisatakse artikkel 308b: Artikkel 308b Delegeeritud õigusaktid Komisjon võib kooskõlas artikliga 301a ning vastavalt artiklites 301b ja 301c sätestatud tingimustele võtta vastu delegeeritud õigusaktid seoses järgmiste asjaoludega: a) seoses artikli 308a lõikega 1 määratakse kindlaks üleminekuperioodi pikkus, mis võib olla lühem kui kolmeaastane maksimaalne periood, üleminekuperioodi mis tahes etapid, üleminekunõuded seoses süsteemide ja struktuuridega, mis peavad ettevõtjal olemas olema, et täita järelevalve teostamiseks vajalikku teabe esitamise kohustust, samuti nõue, et kindlustus- ja edasikindlustusandjad järgivad vähemalt neid õigus- ja haldusnorme, mis on seotud raamatupidamisaruannete koostamise ja aruannete korrapärase esitamisega ning mis on vastu võetud vastavalt direktiivi 2002/83/EÜ artiklile 13, direktiivi 84/641/EÜ artiklile 11 ja direktiivi 2005/68/EÜ artiklile 17. b) seoses artikli 308a lõikega 2 määratakse kindlaks üleminekuperioodi pikkus, mis võib olla lühem kui kümme aastat, üleminekuperioodi mis tahes etapid, nõue võtta solventsuskapitalinõude asemel arvesse eeldusi, mis on aluseks artikli 308b lõikes 8 osutatud üleminekuperioodi solventsuskapitalinõudele juhul, kui otsustatakse, kas lisakapitalinõude kehtestamise tingimused on vastavalt artikli 37 lõike 1 punktile a täidetud ning määratakse kindlaks lisakapitalinõude arvutamine, viidates standardvalemi alusel arvutatud solventsuskapitali nõude asemel kõnealusel üleminekuperioodil kehtiva solventsuskapitalinõude kalibreerimisele ja usaldusnivoole; c) seoses artikli 308a lõikega 3 määratakse kindlaks üleminekuperioodi pikkus, mis võib olla lühem kui kolmeaastane maksimaalne periood, üleminekuperioodi mis tahes etapid, üleminekunõuded seoses juhtimissüsteemiga ja mil määral peavad üleminekuperioodil kindlustus- ja edasikindlustusandjate süsteemid ja funktsioonid vastama artiklites 41–49 osutatud nõuetele, samuti nõutakse, et kindlustus- ja edasikindlustusandjad järgivad vähemalt neid õigus- ja haldusnorme, mis on seotud nõuetekohaste haldusmenetluste ja sisekontrolliga ning mis on vastu võetud vastavalt direktiivi 2002/83/EÜ artiklile 10, direktiivi 84/641/EÜ artiklile 9 ja direktiivi 2005/68/EÜ artiklile 15. d) seoses artikli 308a lõikega 4 määratakse kindlaks üleminekuperioodi pikkus, mis võib olla lühem kui kolmeaastane maksimaalne periood, üleminekuperioodi mis tahes etapid, üleminekunõuded seoses kindlustus- ja edasikindlustusandjate avaldada tuleva teabe sisu ja avaldamise ajaga, samuti nõutakse, et kindlustus- ja edasikindlustusandjad peavad avaldama vähemalt aruande, mis sisaldab kõrgel tasemel koostatud kokkuvõtet teabest, mis on loetletud artikli 51 lõikes 1. e) seoses artikli 308a lõikega 5 määratakse kindlaks üleminekuperioodi pikkus, mis võib olla lühem kui kümneaastane maksimaalne periood, üleminekuperioodi mis tahes etapid, varad ja kohustused, mille suhtes kehtivad üleminekunõuded, samuti hindamine ja üleminekunõuded, meetodid ja eeldused, mida kasutatakse teatavate varade ja kohustuste hindamisel ning nõue, et kindlustus- ja edasikindlustusandjad kohaldavad varade ja kohustuste hindamisel vähemalt neid liikmesriikide õigus- ja haldusnorme, mida kohaldati 31. detsembril 2012; f) seoses artikli 308a lõikega 6 määratakse kindlaks üleminekuperioodi pikkus, mis võib olla lühem kui kümneaastane maksimaalne periood, üleminekuperioodi mis tahes etapid, üleminekunõuded seoses meetodite ja eeldustega, mida tuleb kasutada kindlustustehniliste eraldiste arvutamisel ning mida kohaldatakse üleminekuperioodil, samuti nõutakse, et kindlustus- ja edasikindlustusandjad järgivad vähemalt neid õigus- ja haldusnorme, mis on seotud kindlustustehniliste eraldiste kehtestamisega ning mis on vastu võetud vastavalt direktiivi 2002/83/EÜ artiklile 20, direktiivi 73/239/EÜ artiklile 15 ja direktiivi 2005/68/EÜ artiklile 32. g) seoses artikli 308a lõikega 7 määratakse kindlaks üleminekuperioodi pikkus, mis võib olla lühem kui kümneaastane maksimaalne periood, üleminekuperioodi mis tahes etapid, omavahendid, mille suhtes kohaldatakse üleminekusätteid, ning üleminekunõuded seoses kõnealuste omavahendite liigitamisega, samuti nõutakse, et kindlustus- ja edasikindlustusandjad järgivad üleminekuperioodil vähemalt neid õigus- ja haldusnorme, mis on vastu võetud vastavalt direktiivi 2002/83/EÜ artiklile 27, direktiivi 73/239/EÜ artiklile 16 ja direktiivi 2005/68/EÜ artiklile 36 seoses kõnealuste omavahenditega. h) seoses artikli 308a lõikega 8 täpsustatakse üleminekuperioodi pikkus, mis võib olla lühem kui kümneaastane maksimaalne periood, üleminekuperioodi mis tahes etapid ning mis tahes üleminekunõuded seoses üleminekuperioodi solventsuskapitalinõude arvutamise ja kasutamisega. Üleminekuperioodi solventsuskapitalinõude arvutamine võib hõlmata muidu kohaldatavate stressitestide, stsenaariumide, korrelatsioonikordajate ja solventsuskapitalinõude arvutamise standardvalemi parameetrite muutmist. Delegeeritud õigusaktiga nõutakse, et kindlustus- ja edasikindlustusandjad täidavad üleminekuperioodi solventsuskapitalinõuet, mis ei ületa solventsuskapitalinõuet ega ole väiksem kui solventsuskapitalinõude ja miinimumkapitalinõude vahest 50 protsendi ning miinimumkapitalinõude summa; i) seoses artikli 308a lõikega 9 muudatused, mis on seotud arvutusmeetodi valiku ja konsolideerimisgrupi maksevõime arvutamise üldpõhimõtetega, mis on sätestatud artiklites 220–229, 230–233 ning artiklis 235 seoses konsolideerimisgrupi maksevõime arvutamise meetoditega. Delegeeritud õigusaktidega võib samuti kehtestada muudatused, mis on seotud konsolideerimisgrupi maksevõime arvutamisega konsolideerimisgrupi tasandil teostatava järelevalve korral, nagu on osutatud artikli 213 lõike 2 punktis c, juhul kui sarnase tasemega järelevalvet ei teostata, nagu on osutatud artiklis 262. Konsolideerimisgrupi omavahendite arvutamise ja konsolideerimisgrupi solventsuskapitalinõude muutmine järgib mis tahes üleminekunõudeid, mis kehtivad omavahendite liigitamise ja solventsuskapitalinõude suhtes, mida kohaldatakse üksikute kindlustus- ja edasikindlustusandjate suhtes üleminekuperioodil, nagu on osutatud artikli 308a lõikes 7 ja artikli 308a lõikes 8. Delegeeritud õigusaktiga nõutakse, et kindlustus- ja edasikindlustusandjad tagavad, et nõuetekohased omavahendid, võttes arvesse üleminekusätteid artikli 308a lõikes 7, on konsolideerimisgrupis kasutatavad. Kõnealused nõuetekohased omavahendid võrduvad vähemalt konsolideerimisgrupi solventsuskapitalinõudega, mis arvutatakse artikli 308a lõikes 8 osutatud üleminekuperioodi solventsuskapitalinõude arvutusmeetodi alusel, või üleminekuperioodi solventsuskapitalinõudega; j) seoses artikli 254 lõikega 2 need muudatused, mis on seotud konsolideerimisgrupi järelevalve eest vastutavatele ametiasutustele esitada tuleva teabega, mis tulenevad üksiku kindlustus- või edasikindlustusandja tasandil kohaldatavatest järelevalvenõuetest, mida kohaldatakse artikli 308a lõikes 1 osutatud üleminekuperioodil; k) seoses artikli 256 lõikega 1 muudatused, mis on seotud avaldada tuleva teabe sisu ja avaldamise ajaga ning mis tulenevad üksikute kindlustus- või edasikindlustusandjate tasandil kehtivate avalikustamise nõuetest, mida kohaldatakse üleminekuperioodil, nagu on osutatud artikli 308a lõikes 4.” 133. Artikli 309 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad artiklite 4, 10, 13, 18, 23, 26–32, 34–49, 51–55, 67, 68, 71, 72, 74–85, 87–91, 93–96, 98, 100–110, 112, 113, 115–126, 128, 129, 131-134, 136-142, 144, 146, 148, 162–167, 172, 173, 178, 185, 190, 192, 210–233, 235-240, 243–258, 260–263, 265, 266, 303–304 ning III ja IV lisa täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 31. detsembriks 2012. Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid sätteid alates 1. jaanuarist 2013.” 134. Artiklis 310 asendatakse esimeses lõigus kuupäev „1. novembrist 2012” kuupäevaga „1. jaanuarist 2013”. 135. Artikli 311 teine lõik asendatakse järgmisega: „Artikleid 1, 2, 3, 5–9, 11, 12, 14–17, 19–22, 24, 25, 33, 57–66, 69, 70, 73, 143, 145, 147, 149–161, 168–171, 174–177, 179–184, 186–189, 191, 193–209, 267–300, 302, 305–308 ning I, II, V, VI ja VII lisa kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013.” 136. III lisa A osa punkt 28 asendatakse järgmisega: „28. Igal juhul ning punktides 1–27 ja 29 loetletud kahjukindlustusandjate vormide alternatiivina Euroopa äriühingu (SE) vormis, nagu on kindlaks määratud nõukogu määruses (EÜ) nr 2157/2001(1).” 137. III lisa A osasse lisatakse punkt 29: „29. Igal juhul ning punktides 1–28 loetletud kahjukindlustusandjate vormide alternatiivina Euroopa ühistu (SCE) vormis, nagu on kindlaks määratud nõukogu määruses (EÜ) nr 1435/2003(*).”. * ELT L 207, 18.8.2003, lk 1. 138. III lisa B osa punkt 28 asendatakse järgmisega: „28. Igal juhul ning punktides 1–27 ja 29 loetletud elukindlustusandjate vormide alternatiivina Euroopa äriühingu (SE) vormis, nagu on kindlaks määratud määruses (EÜ) nr 2157/2001.” 139. III lisa B osasse lisatakse punkt 29: „29. Igal juhul ning punktides 1–28 loetletud elukindlustusandjate vormide alternatiivina Euroopa ühistu (SCE) vormis, nagu on kindlaks määratud nõukogu määruses (EÜ) nr 1435/2003.” 140. III lisa C osa punkt 28 asendatakse järgmisega: „28. Igal juhul ning punktides 1–27 ja 29 loetletud edasikindlustusandjate vormide alternatiivina Euroopa äriühingu (SE) vormis, nagu on kindlaks määratud nõukogu määruses (EÜ) nr 2157/2001.” 141. III lisa C osasse lisatakse punkt 29: „29. Igal juhul ning punktides 1–28 loetletud edasikindlustusandjate vormide alternatiivina Euroopa ühistu (SCE) vormis, nagu on kindlaks määratud nõukogu määruses (EÜ) nr 1435/2003.” 142. VII lisas esitatud vastavustabelit muudetakse järgmiselt: a) Veergu „Käesolev direktiiv” lisatakse, et artikli 13 lõige 27 vastab direktiivi 73/239/EMÜ artikli 5 punktile d. b) Veerus „Käesolev direktiiv” asendatakse viited artikli 210 punkti 1 alapunktile f ja artikli 210 punkti 1 alapunktile g vastavalt viidetega artikli 212 punkti 1 alapunktile f ja artikli 212 punkti 1 alapunktile g. Artikkel 3 Õigusaktide ülevõtmine 143. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi artikli 1 lõike 1, artikli 2 lõike 3, artikli 2 lõike 6, artikli 2 lõike 8, artikli 2 lõike 9, artikli 2 lõike12, artikli 2 lõike13, artikli 2 lõike 24, artikli 2 lõike 25, artikli 2 lõike 28, artikli 2 lõike 30, artikli 2 lõike 32, artikli 2 lõike 33, artikli 2 lõike 39, artikli 2 lõigete 41–42, artikli 2 lõigete 44–46, artikli 2 lõigete 52–54, artikli 2 lõike 56, artikli 2 lõike 58, artikli 2 lõigete 61–62, artikli 2 lõike 67, artikli 2 lõike 69, artikli 2 lõike 70 ja artikli 2 lõigete 71–80 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2012. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile. Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. jaanuarist 2013. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 144. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti. Artikkel 4 Jõustumine Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Artikli 2 lõikeid 15 ja 20 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013. Artikkel 5 Adressaadid Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja […] […] [1] Need on Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee. [2] http://ec.europa.eu/internal_market/finances/committees/index_en.htm#package [3] ELT L 207, 18.8.2003, lk 1. [4] ELT C 63, 18.3.2009, lk 11. [5] ELT C […], […], lk […].[See peaks olema 1. joonealune märkus] [6] ELT C […], […], lk […]. [7] ELT C […], […], lk […]. [8] ELT L 335, 17.12.2009, lk 1–155. [9] ELT L 207, 18.8.2003, lk 1. [10] ELT C 63, 18.3.2009, lk 11. [11] EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.