[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 12.1.2011

KOM(2011) 6 lõplik

2011/0007 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

26. märtsil 2010 nõustus Euroopa Ülemkogu Euroopa Komisjoni ettepanekuga käivitada uus majanduskasvu ja tööhõive strateegia „Euroopa 2020. aastal”,[1] mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub võtmetähtsusega valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks. Sel eesmärgil leppis Euroopa Ülemkogu kokku ELi peamistes eesmärkides, millest liikmesriigid ja Euroopa Liit oma tegevuses ühiselt juhinduvad.

Euroopa Liidu toimimise lepingus on sätestatud, et liikmesriigid käsitlevad oma majanduspoliitikat ja edendavad tööhõivet ühise huvi küsimustena ning kooskõlastavad neid nõukogus. Lepingu kahes erinevas artiklis nähakse ette, et nõukogu peab vastu võtma majanduspoliitika üldsuunised (artikkel 121) ja tööhõivesuunised (artikkel 148), täpsustades, et viimased neist peavad olema esimestega kooskõlas. Nimetatud õiguslikku alust silmas pidades on tööhõive- ja majanduspoliitika suunised esitatud kahe eraldiseisva, ent oma põhiolemuselt üksteisega tihedalt seotud õigusaktina:

- nõukogu soovitus liikmesriikide ja Euroopa Liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta − Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuuniste I osa;

- nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta − Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuuniste II osa.

Kõnealused suunised, mis rakendatakse ellu eespool nimetatud õigusaktidega, moodustavad ühiselt Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamise koondsuunised. Tööhõivesuunised võeti vastu 21. oktoobril 2010. Vastavalt otsusele, millega suunised vastu võeti, peaksid need kehtima muutusteta kuni 2014. aastani, et tagada keskendumine meetmete rakendamisele.

Tööhõivepoliitika suunistes seatud üldeesmärgid ja -prioriteedid jäävad kehtima. Kooskõlas artikli 148 lõikega 2 peab tööhõivesuuniste kehtivust 2011. aastal oma otsusega kinnitama nõukogu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee ning tööhõivekomiteega.

2. HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Ei kohaldata

3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

ELT L 308, 24.11.2010, lk 46.

2011/0007 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 148 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[2],

võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[3],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[4]

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 145 on sätestatud, et liikmesriigid ja liit püüavad välja arendada kooskõlastatud tööhõivestrateegia, eelkõige edendada kvalifitseeritud, koolitatud ja kohanemisvõimelist tööjõudu ning majanduslikele muudatustele reageerivaid tööturge, pidades sealjuures silmas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 3 määratletud eesmärkide saavutamist.

(2) Komisjoni esitatud Euroopa 2020. aasta strateegia võimaldab liidul suunata oma majandus aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu teele, millega kaasneb kõrge tööhõive tase ning suur tootlikkus ja sotsiaalne ühtekuuluvus. Asjaomaste suuniste all loetletud viis peamist eesmärki on ühised eesmärgid, millest liikmesriigid oma tegevuses juhinduvad ja liidu tegevust ning milles on arvesse võetud liikmesriikide suhtelist lähtepositsiooni ja eripära ning liidu seisukohti ja olukorda. Euroopa tööhõivestrateegial on uue strateegia tööhõive- ja tööturueesmärkide rakendamises otsustav roll.

(3) Uued koondsuunised on kooskõlas Euroopa Ülemkogu järeldustega. Koondsuunistes antakse liikmesriikidele täpsed juhised riiklike reformikavade määratlemiseks ja reformide rakendamiseks, võttes arvesse vastastikust sõltuvust ning kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga. Tööhõivesuunised peaksid olema aluseks kõikidele riigipõhistele soovitustele, mida nõukogu võib ELi toimimise lepingu artikli 148 lõike 4 alusel paralleelselt kõnealuse lepingu artikli 121 lõike 2 alusel liikmesriikidele antavate riigipõhiste soovitustega liikmesriikidele anda. Samuti peaksid tööhõivesuunised olema aluseks ühisele tööhõivearuandele, mille nõukogu ja Euroopa Komisjon igal aastal Euroopa Ülemkogule esitavad.

(4) Ühise tööhõivearuande eelnõus esitatud liikmesriikide reformikavade eelnõude analüüsi tulemuste kohaselt tuleb liikmesriikidel jätkata jõupingutusi, et parandada olukorda järgmistes prioriteetsetes valdkondades: tööturul osalemise määra suurendamine ning võitlus struktuurse tööpuudusega, tööturu vajadustele vastava kvalifitseeritud tööjõu arendamine ning töökohtade kvaliteedi ja elukestva õppe edendamine, iga tasandi haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteedi parandamine ja kolmanda taseme hariduse omandajate arvu suurendamine, sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse vastu võitlemine.

(5) 2010. aastal vastuvõetud tööhõivesuunised peaksid kehtima muutusteta kuni 2014. aastani, et tagada keskendumine meetmete rakendamisele. Enne 2014. aasta lõppu peaks nende ajakohastamine olema rangelt piiratud.

(6) Liikmesriigid peaksid uurima Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kasutamise võimalusi tööhõivesuuniste rakendamisel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Nõukogu 21. oktoobri 2010. aasta otsuse (liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta)[5] lisas sätestatud liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised jäävad kehtima ka 2011. aastaks ning liikmesriigid arvestavad neid oma tööhõivepoliitikas .

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

[…]

Nõukogu nimel

eesistuja

[1] KOM(2010) 2020, 3. märts 2010.

[2] ELT C , , lk .

[3] ELT C , , lk .

[4] ELT C , , lk .

[5] Nõukogu otsus 2010/707/EL, 21. oktoober 2010, liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (ELT L 308, 24.11.2010, lk 46).