8.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 131/108

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Egiptuse ja Süüria kohta, eelkõige 15. septembri 2011. aasta resolutsiooni (1) olukorra kohta Süürias, 7. juuli 2011. aasta resolutsiooni (2) olukorra kohta Süürias, Jeemenis ja Bahreinis Araabia riikides ja Põhja-Aafrikas valitseva olukorra taustal ning 17. veebruari 2011. aasta resolutsiooni (3) olukorra kohta Egiptuses,

—

võttes arvesse oma 20. jaanuari 2011. aasta resolutsiooni (4) kristlaste olukorra ja usuvabaduse kohta,

—

võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 8. oktoobri 2011. aasta avaldust Süüria ja 10. oktoobri 2011. aasta avaldust Egiptuse kohta,

—

võttes arvesse välisasjade nõukogu 20. veebruari 2011. aasta järeldusi,

—

võttes arvesse väliasjade nõukogu 10. oktoobri 2011. aasta järeldusi ja Euroopa Ülemkogu 23. oktoobri 2011. aasta järeldusi Süüria kohta,

—

võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

—

võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, mille osalised on ka Egiptus ja Süüria,

—

võttes arvesse nõukogu 2. septembri 2011. aasta otsust 2011/522/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2011/273/ÜVJP Süüria vastu suunatud piiravate meetmete kohta (5), nõukogu 2. septembri 2011. aasta otsust 2011/523/EL, millega osaliselt peatatakse Euroopa Majandusühenduse ja Süüria Araabia Vabariigi vahelise koostöölepingu kohaldamine (6), nõukogu 2. septembri 2011. aasta määrust (EL) nr 878/2011, millega muudetakse määrust (EL) nr 442/2011 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Süürias (7), ning nõukogu 13. oktoobri 2011. aasta määrust (EL) nr 1011/2011, millega muudetakse määrust (EL) nr 442/2011 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Süürias (8),

—

võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 4,

A.

arvestades, et usu- ja veendumusvabadus, südametunnistusevabadus ja mõttevabadus on universaalsed põhiväärtused ning demokraatia olulised elemendid; arvestades, et Euroopa Liit on korduvalt väljendanud oma pühendumust usu-, veendumus-, südametunnistuse- ja mõttevabadusele ning rõhutanud, et valitsuste kohustus on tagada need vabadused kõikjal maailmas;

B.

arvestades, et Egiptus läbib kriitilist demokraatiale ülemineku perioodi ning põrkab selle käigus märkimisväärsetele probleemidele ja raskustele; arvestades, et riigi pikaajalise poliitilise ja sotsiaalse stabiilsuse tagamiseks on väga oluline majanduslik areng ja elanike kõrgem elatustase;

C.

arvestades, et 9. oktoobril 2011. aastal tapeti Kairos vähemalt 25 ja haavati enam kui 300 Egiptuse kodanikku kopti kristlaste korraldatud rahumeelse marsi ajal, mis algas Kairo põhjaosast Shubra rajoonist ja suundus Maspero riikliku televisiooni hoone juurde, et protestida kopti kiriku ründamise vastu Assuanis, otsustavalt võidelda usulise diskrimineerimise vastu ning nõuda ühtse seaduse vastuvõtmist pühakodade ehitamise kohta, usulise diskrimineerimise liigitamist kuriteoks ja rünnatud kiriku taastamist;

D.

arvestades, et Egiptuse ametivõimud reageerisid nimetatud traagilisele sündmusele sellega, et saatsid peaprokuröri ametkonna Maspero piirkonda inspekteerima, korraldasid sõjaväekohtu egiidi all juurdluse ning moodustasid kohtunikest koosneva teabekogumiskomisjoni nende intsidentide uurimiseks ning vägivallatsejate ja vägivalla õhutajate vastutusele võtmiseks; algatasid viivitamata arutelu, et koostada määruse eelnõu, millega seadustatakse vajalike lubadeta rajatud pühakodade staatus; algatasid eri usurühmade juhtide palvel pühakodade ehitamist reguleeriva ühtse seaduse vastuvõtmiseks selle eelnõu ühiskondliku arutelu; ning otsustasid teha muudatusi karistusseadustikus, et võidelda diskrimineerimise vastu nii avalikus kui ka eraelus;

E.

arvestades, et teadete kohaselt on 2011. aasta märtsist saadik tuhanded koptid Egiptusest lahkunud;

F.

arvestades, et eriolukorra seaduse alusel vahistatud tsiviilisikuid antakse sõjaväekohtu alla, mis rikub õigust õiglasele kohtupidamisele ega anna kohtualustele edasikaebamise õigust; arvestades, et inimõigusorganisatsioonide teatel on 2011. aasta märtsist saadik neis erikohtutes kohut mõistetud enam kui 12 000 tsiviilisiku üle;

G.

arvestades, et 28. märtsil 2011. aastal vahistas sõjaväepolitsei Maikel Nabil Sanadi tema kodus Kairos selle eest, et ta avaldas internetis oma arvamust ja kritiseeris Egiptuse sõjaväe tegutsemist rahvaülestõusu ajal ja pärast seda; arvestades, et pärast kiiret ja ebaõiglast ning advokaadi, perekonnaliikmete ja sõprade juuresviibimiseta toimunud kohtupidamist sõjaväekohtus mõisteti ta 10. aprillil 2011. aastal kolmeks aastaks vangi „sõjaväelaste solvamise” eest;

H.

arvestades, et riiklikus ajakirjanduses käivitatud ägedas laimukampaanias esitatud ähvardused VVOde ja eriti inimõiguste kaitsega seotud organisatsioonide vastu on neid avalikkuse silmis häbimärgistanud ning kujutanud ebaseaduslike ja Egiptuse huvide vastastena;

I.

arvestades, et Egiptuse riiklik televisioon õhutas veelgi vägivalda, kutsudes inimesi üles „armeed kaitsma“;

J.

arvestades, et 25. jaanuari 2011. aasta ülestõusu järgset üleminekuperioodi Egiptuses on iseloomustanud suund naiste marginaliseerimisele – nad jäeti välja põhiseaduskomisjonist ning poliitilisi õigusi käsitleva seaduse läbivaatamisel kaotati naiste kvoodi nõue;

K.

arvestades muret kopti tütarlaste röövimise ja islami usku pöörduma sundimise pärast;

L.

arvestades, et 2011. aasta märtsis alguse saanud rahumeelsete protestijate vägivaldsest mahasurumisest alates on süstemaatilised tapmised, vägivald ja piinamine järsult kasvanud ning Süüria armee ja julgeolekujõud jätkavad sihipäraseid tapmisi, piinamisi ja massilisi vahistamisi; arvestades, et ÜRO hinnangul on üle 3 000 inimese hukkunud, veelgi rohkem on saanud vigastada ja tuhandeid on kinni peetud; arvestades, et paljude süürlaste jaoks on vägivalla ja ümberasustamiste tõttu humanitaarolukord halvenenud;

M.

arvestades, et riiki ei lubata endiselt välisriikide ajakirjanikke ja vaatlejaid; arvestades, et Süüria inimõiguslaste sõnumid ja mobiilifotod on ainukesed vahendid Süüria ulatuslike inimõiguste rikkumiste ning rahumeelsete protestijate ja üldiselt kodanike vastu toime pandud nii sihipäraste kui ka valikuta süstemaatiliste rünnakute dokumenteerimiseks;

N.

arvestades, et Süüria praeguste sündmustega kaasneb tegevus, mille eesmärk on etniliste ja usuliste konfliktide õhutamine ja usurühmade vaheliste pingete suurendamine; arvestades, et mõnede arvestuste kohaselt võib kristlaste osakaal Süürias olla langenud 10 %-lt 8 %-le; arvestades, et tuhanded Iraagi kristlased on põgenenud sealse sihipärase vägivalla eest Süüriasse; arvestades, et paljud Süüria kristlased kardavad langeda oma maal usurühmade vahelise vägivalla ohvriks; arvestades, et kristlaste kogukondadel on oluline roll oma maa demokratiseerimisel;

O.

arvestades, et oma 10. oktoobri 2011. aasta järeldustes tundis nõukogu heameelt Süüria poliitilise opositsiooni püüdluste üle luua ühtne platvorm, kutsus ka rahvusvahelist üldsust üles neid pingutusi tunnustama ning pidas Süüria rahvusnõukogu loomist tubliks edusammuks; arvestades, et Süürias on moodustatud ka demokraatlike muudatuste rahvuskomitee,

1.

väljendab sellel riigi demokraatiale ülemineku kriitilisel ja raskel perioodil taas kord solidaarsust Egiptuse rahvaga ning toetab jätkuvalt rahva demokraatlikke püüdlusi; innustab ELi ja liikmesriike jätkuvalt toetama Egiptuses demokraatlike, majanduslike ja sotsiaalsete reformide kiirendamiseks tehtavaid pingutusi;

2.

mõistab teravalt hukka meeleavaldajate tapmise Egiptuses; avaldab siirast kaastunnet kõigi ohvrite perekondadele; palub ametivõimudel tagada, et julgeolekujõud ei kasutaks ülemäärast jõudu; rõhutab iga kodaniku õigust õiguskaitseorganite korrakohase kaitse all vabalt ja rahumeelselt meelt avaldada; kutsub Egiptuse ametivõime üles vabastama 28 Masperos vahistatud kristlast ja teised arreteeritud;

3.

tunneb heameelt Egiptuse ametivõimude pingutuste üle, et välja selgitada kristlaste kogukondade vastaste rünnakute kavandajad ja toimepanijad; rõhutab selle tähtsust, et Maspero sündmusi uuriksid sõltumatult, põhjalikult ja läbipaistvalt sõltumatud tsiviilkohtud ning et kõik süüdlased võetaks vastutusele; rõhutab vajadust käsitleda põhjalikult meedia osa sündmustes; võtab teadmiseks valitsuse teadaanded, et viivitamata vaadatakse läbi määruse eelnõu, mille eesmärk on legaliseerida vajalike lubadeta rajatud pühakojad, ning muudetakse rangemaks nii avalikus kui ka eraelus toimuva diskrimineerimise vastased õigusaktid; rõhutab siiski Egiptuse valitsuse ja ametiasutuste kohustust tagada kõigi riigi kodanike julgeolek ja võtta vägivallas süüdi olevad isikud vastutusele;

4.

kutsub Egiptuse ametivõime üles tagama kõigile Egiptuse kodanikele, sh kopti kristlastele, kõik põhiõigused, sealhulgas ühinemisvabaduse, rahumeelse kogunemise vabaduse, sõnavabaduse ning usu-, südametunnistuse- ja mõttevabaduse, ning tagama, et kopti kristlaste kogukonnad ei langeks vägivaldsete rünnakute ohvriks, vaid saaksid kogu riigis elada rahus ja väljendada vabalt oma usulisi veendumusi; nõuab kirikutele tõhusat kaitset, et teha lõpp kirikute jätkuvale ründamisele ja hävitamisele islamiäärmuslaste poolt; kiidab heaks jätkuvad jõupingutused selle nimel, et vastu võtta ühine seadus pühakodade rajamise kohta; rõhutab, et mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus on põhiõigus, mis on tagatud õigusaktidega; nõuab tungivalt, et Egiptuse ametivõimud lõpetaksid kopti kristlaste diskrimineerimise, näiteks jätaksid kõigist ametlikest dokumentidest välja viite religioonile, ning tagaksid kõigile Egiptuse kodanikele võrdse väärikuse ja võrdsed võimalused pääsuks kõigisse poliitilistesse ja riigiametitesse, sh tagaksid esindatuse sõjaväes, parlamendis ja valitsuses;

5.

kutsub ELi liikmesriike üles rangelt kinni pidama ELi ühisest seisukohast relvaekspordi kohta; nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashton nõuaks liikmesriikidelt ühise seisukoha nõuete täielikku rakendamist ja täitmist;

6.

on seisukohal, et uus põhiseaduses peaks selgesõnaliselt sätestama kõigi põhiõiguste, sh ühinemisvabaduse, rahumeelse kogunemise vabaduse, sõnavabaduse ning usu-, südametunnistuse- ja mõttevabaduse kaitse ning vähemuste kaitse; kutsub Egiptuse ametivõime üles tagama, et kõik põhiseaduse sätted oleksid kaasavad ega jätaks võimalust Egiptuse ühiskonnas kellegi diskrimineerimiseks;

7.

rõhutab, kui oluline on korraldada Egiptuses 2011. aasta lõpul ja 2012. aasta alguses vabad, ausad ja läbipaistavad valimised Rahvakogusse ja Nõuandvasse Kogusse ning 2012. aastal presidendivalimised; innustab ELi ja liikmesriike jätkuvalt toetama ja abistama Egiptuse ametivõime, parteisid ja kodanikuühiskonda jõupingutustes selle eesmärgi saavutamiseks; julgustab Egiptuse ametivõime hõlbustama nende välismaiste organisatsioonide tööd, kes kavatsevad jälgida valimisi kohapeal; nõuab, et Egiptuse vahevalitsus asendataks esimesel võimalusel vabade valimiste tulemuste põhjal koostatud valitsusega;

8.

kutsub relvajõudude ülemnõukogu üles viivitamata tühistama eriolukorra seaduse, sest see rikub sõna-, ühinemis- ja kogunemisvabadust, see hoiaks ära aasta lõpuks kavandatud parlamendivalimiste toimumine eriolukorras;

9.

väljendab sellega seoses rahulolu karistusseadustiku muudatusega, mille kohaselt loetakse kriminaalkuriteoks diskrimineerimine soo, rassi, keele, usu või usutunnistuse alusel;

10.

on seisukohal, et EL peaks võtma meetmeid, kui tõsiselt rikutakse Egiptuse kodanike inimõigusi; rõhutab, et EL peab olema valmis võtma täiendavaid meetmeid abi osutamiseks Egiptuse rahvale, kes püüdleb rahumeelsete vahendite abil demokraatliku tuleviku poole;

11.

kutsub Egiptuse ametivõime üles, et nad tihedas koostöös valitsusväliste organisatsioonide ja inimõiguslastega võtaksid vastu uue ühenduste seaduse, mis oleks kooskõlas rahvusvaheliste inimõigusstandarditega; rõhutab, et Egiptuse tõeliseks demokraatlikuks arenguks on ülimalt oluline naiste õiguste austamine, sooline võrdõiguslikkus ja naiste osalemine poliitikas;

12.

väljendab sügavat muret vangistatud blogipidaja Maikel Nabil Sanadi tervisliku olukorra pärast ning nõuab tema viivitamatut vabastamist; nõuab, et Egiptuse valitsus ja ametivõimud lõpetaksid viivitamata tsiviilisikute üle kohtumõistmise sõjaväekohtutes; nõuab, et Egiptuse ametivõimud tagaksid, et riigis ei hirmutataks otseselt või kaudselt ühtegi kodanikuühiskonna organisatsiooni ning et hõlbustataks nende organisatsioonide osalust demokraatlikus üleminekuprotsessis, sealhulgas valimistel;

13.

mõistab teravalt hukka liigse ja jõhkra jõukasutuse rahumeelsete meeleavaldajate vastu ning demokraatliku liikumise aktivistide, inimõiguslaste, ajakirjanike, arstide ja meditsiinitöötajate süstemaatilise tagakiusamise; väljendab sügavat muret Süüria ametivõimude toime pandud ränkade inimõiguste rikkumiste pärast, siia alla kuuluvad massilised vahistamised, kohtuotsuseta hukkamised, omavolilised vahistamised, inimeste, sh laste kadumine ja piinamine, mis võivad liigituda inimsusevastaste kuritegude alla; kordab oma üleskutset president Bashar al-Assadile ja tema režiimile loobuda viivitamatult võimust, et Süürias saaks toimuda üleminek demokraatiale ning algust teha põhjalike demokraatlike reformidega;

14.

avaldab siirast kaastunnet ohvrite perekondadele; tunnustab Süüria rahva julgust ja otsustavust ning toetab igati nende püüdlusi saavutada õigusriigi põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste täielik austamine ning kindlustada paremad majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused;

15.

kordab oma nõuet, et Süüria julgeolekujõude toime pandud tapmisi, arreteerimisi, omavolilisi kinnipidamisi ja väidetavaid sunniviisilisi kadumisi ning piinamisjuhtumeid uuritaks sõltumatult, läbipaistvalt ja tõhusalt, tagamaks seda, et rahvusvaheline üldsus saaks kõnealuste tegude toimepanijad vastutusele võtta; on seisukohal, et ÜRO Julgeolekunõukogu peaks kaebama Süüria Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse, et Süüria rahvas kogeks õigluse jaluleseadmist ning et ära hoida edasised ohvrid; nõuab, et rahvusvahelistel humanitaar- ja inimõiguste organisatsioonidel ning rahvusvahelisel ajakirjandusel lubataks siseneda riiki, ning rõhutab Süüria opositsioonijõudude ja meeleavaldajate nõuet saata riiki rahvusvahelised vaatlejad;

16.

tunneb sügavat muret Süüria kristlaste olukorra ja eelkõige nende julgeoleku pärast; mõistab hukka sammud, mis on suunatud usuliste konfliktide õhutamisele; nõuab, et Süüria praegused ja tulevased ametivõimud tagaksid kristlike kogukondade toimiva ja tõhusa kaitse;

17.

rõhutab, et Süürias tuleb austada inimõigusi ja põhivabadusi, eelkõige usu-, veendumus-, südametunnistuse- ja mõttevabadust; avaldab seetõttu toetust Süüria kristlikule kogukonnale ja julgustab ühtlasi seda kogukonda täitma positiivset ja konstruktiivset rolli Süürias toimuvates sündmustes; ergutab ka Süüria opositsioonijõude rõhutama või taaskinnitama oma pühendumist inimõigustele ja põhivabadustele, eelkõige usu-, veendumus-, südametunnistuse- ja mõttevabadusele;

18.

tunneb heameelt nõukogu positiivse avalduse üle seoses Süüria poliitilise opositsiooni püüdlustega luua ühtne platvorm; kordab oma üleskutset, et asepresident ja kõrge esindaja Ashton, nõukogu ja komisjon ergutaksid ja toetaksid veelgi enam Süüria organiseeritud demokraatliku opositsiooni kujunemist nii Süürias kui ka väljaspool riiki;

19.

tunneb heameelt, et EL on võtnud endale kohustuse jätkuvalt nõuda ÜRO jõulist tegutsemist, et suurendada rahvusvahelist survet; kordab oma üleskutset ÜRO Julgeolekunõukogu liikmetele ning eelkõige Venemaale ja Hiinale mitte blokeerida resolutsiooni, kus mõistetakse hukka Süüria režiimi surmatoovad vägivallateod ja nõutakse vägivalla lõpetamist või vastasel korral sanktsioonide rakendamist; toetab täielikult Euroopa Liidu 23. septembri 2011. aasta otsust rakendada Süüria režiimi vastu täiendavaid sanktsioone; rõhutab, et EL peab olema valmis võtma täiendavaid meetmeid abi osutamiseks Süüria rahvale, kes püüdleb rahumeelsete vahendite abil demokraatliku tuleviku poole;

20.

tunneb heameelt selle üle, et Türgi ja Saudi Araabia on Süüria režiimi hukka mõistnud, ning kiidab heaks Türgi tegutsemise pagulaste vastuvõtmisel;

21.

mõistab teravalt hukka vägivallaaktid, Süüria kodanike tagakiusamise ja hirmutamise ELi territooriumil ning tuletab meelde, et õigus vabalt ja rahumeelselt ning turvalistes tingimustes meelt avaldada on ELi liikmesriikides täielikult tagatud, sealhulgas nende jaoks, kes protesteerivad president Bashar al-Assadi võimu vastu;

22.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Venemaa Föderatsiooni valitsusele ja parlamendile, Hiina Rahvavabariigi valitsusele ja parlamendile, USA valitsusele ja kongressile, Araabia Liiga peasekretärile, Egiptuse Araabia Vabariigi valitsusele ning Süüria Araabia Vabariigi valitsusele ja parlamendile.