8.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 131/87

—

võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2010. aasta teatist „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava. Euroopa panus täieliku tööhõive saavutamisse” (KOM(2010)0682),

—

võttes arvesse oma 8. septembri 2010. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta: Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuuniste II osa (1),

—

võttes arvesse nõukogu 21. oktoobri 2010. aasta otsust 2010/707/EL liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (2),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 6. juuli 2010. aasta resolutsiooni noorte tööturule juurdepääsu soodustamise ning praktika, internatuuri ja väljaõppeperioodi staatuse tugevdamise kohta (3),

—

võttes arvesse oma 6. juuli 2010. aasta resolutsiooni ebatüüpiliste lepingute, kaitstud töökarjääri, turvalise paindlikkuse ja sotsiaalse dialoogi uute vormide kohta (4),

—

võttes arvesse oma 7. septembri 2010. aasta resolutsiooni tööhõivevõimaluste arendamise kohta uue säästva majanduse raames (5),

—

võttes arvesse nõukogu 6. detsembri 2010. aasta järeldusi „Tööhõivemeetmed konkurentsivõimelise, vähese CO2-heitega, ressursitõhusa ja rohelise majanduse jaoks“ kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) 2010. aasta uuringut „Oskused rohelisteks töökohtadeks”,

—

võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni töötajate liikuvuse edendamise kohta Euroopa Liidus (6),

—

võttes arvesse Brugge kommünikeed Euroopa tõhustatud koostöö kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas ajavahemikul 2011–2020, mis võeti vastu 7. detsembril 2010. aastal (7),

—

võttes arvesse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2010. aasta keskpikka prognoosi aastani 2020 oskuste pakkumise ja nõudluse kohta Euroopas (Medium-Term Forecast up to 2020: Skills Supply and Demand in Europe, European Centre for the Development of Vocational Training, 2010) (8),

—

võttes arvesse 2009. aasta mais toimunud Cedefopi uuringut „Euroopa tuleviku oskused: tööoskuste vajaduste prognoosimine”,

—

võttes arvesse 25. märtsi 2010. aasta raamlepingut kaasavate tööturgude kohta, millele on alla kirjutanud Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon (ETUC), BUSINESSEUROPE, Euroopa Käsitööettevõtjate ning Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Keskliit (UEAPME) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskus (CEEP),

—

võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (KOM(2010)2020),

—

võttes arvesse komisjoni 12. jaanuari 2011. aasta teatist „Iga-aastane majanduskasvu analüüs: Euroopa Liit võtab igakülgseid kriisimeetmeid” (KOM(2011)0011) ja sellega kaasnevat ühise tööjõuaruande eelnõu,

—

võttes arvesse komisjoni 23. veebruari 2011. aasta teatist „Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamine” (KOM(2011)0078),

—

võttes arvesse komisjoni 9. novembri 2010. aasta teatist „Majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitleva viienda aruande järeldused: ühtekuuluvuspoliitika tulevik” (KOM(2010)0642),

—

võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Edusammud ühiste Euroopa eesmärkide saavutamisel hariduse ja koolituse valdkonnas“ (SEK(2011)0526),

—

võttes arvesse ÜRO puudega inimeste õiguste konventsiooni ja selle jõustumist ELis 21. jaanuaril 2011, nagu on sätestatud nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsuses 2010/48/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puudega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (9),

—

võttes arvesse Euroopa puudega inimestele teenuste pakkujate liidu aruannet, mis näitab, et seoses Euroopas kasvava tööpuudusega on puudega inimestel raskem saada ja säilitada töökohta, ning tõsiasja, et paljudes riikides on puudega inimeste töötuse tase kõrgem kui puudeta inimeste puhul,

—

võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2010. aasta teatist „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015” (KOM(2010)0491),

—

võttes arvesse nõukogu 7. märtsi 2011. aasta järeldusi Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti kohta ajavahemikuks 2011–2020,

—

võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta teatist, milles käsitletakse komisjoni soovitust tööturult tõrjutud isikute aktiivsema kaasamise kohta (KOM(2008)0639) ja oma 6. mai 2009. aasta resolutsiooni samal teemal (10),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

—

võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, regionaalarengukomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A7-0320/2011),

A.

arvestades, et Eurostati viimaste andmete kohaselt on ülemaailmne majanduskriis suurendanud tööpuuduse määra Euroopa Liidus praeguseks 9,5 %ni, mis tähendab kokku 22 828 miljonit inimest, kellest 19,4 % on pikaajalised töötud; arvestades, et noorte tööpuudus on 20,4 %, ulatudes mõnes liikmesriigis 40 % tasemele;

B.

arvestades, et VKEd, kes on majanduskasvu edendamisel, töökohtade loomisel ja 2020. aasta eesmärkide saavutamisel liikumapanev jõud, on kaotanud majanduskriisi tõttu enam kui 3,5 miljonit töökohta;

C.

arvestades, et 2008. aasta majanduskriisi tagajärjel kaotasid primaar- ja tootmissektor oodatust rohkem töökohti ning 2020. aastaks kaob neis valdkondades eeldatavasti veel 2,5 miljonit töökohta;

D.

arvestades, et 2008. aasta majanduslangus mõjutas nii nõudlust oskuste järele kui ka pakkumist tööhõivesektoris ning suurendas seega tuntavalt töövõimaluste ebakindlust ja soodustas vajadust olla paremini kursis töövõimalustega tööturul;

E.

arvestades, et mitmes liikmesriigis rakendatud kokkuhoiumeetmed kattuvad töötuse suurenemisega ja on osaliselt süüdi väga suures töötuse kasvus;

F.

arvestades, et poliitikakujundajad peavad kaitsma kodanikke töötuse ohu eest, tagades, et töötajatel on sobivad oskused, et suurendada maksimaalselt oma töölevõtmise võimalusi;

G.

arvestades, et uue tehnoloogia arengu ja muudatuste tõttu Euroopa Liidu riikide majanduse struktuuris on muutunud inimeste jaoks hädavajalikuks ajakohastada ja edendada tööelu jooksul oma oskusi;

H.

arvestades, et sotsiaalse, ressursitõhusa, ökoloogilise ja konkurentsivõimelise majanduse edendamine on Euroopa 2020. aasta strateegia üks eesmärke;

I.

arvestades, et tänasest 2020. aastani suureneb töökohtade arv oodatavasti endiselt kiiresti teenindussektoris, nagu müügitöö, turvateenuste, puhastusteenuste, toitlustuse, hoolduse ja individuaalsete teenuste alal, ning see võib osutuda kõige kiiremini kasvavaks valdkonnaks;

J.

arvestades, et põllumajandus- ja toiduainete sektor on taas muutumas ülemaailmselt tähtsaks ja vajab erinevaid ja kõrgetasemelisemaid oskusi, kuid vähendab tunduvalt madalat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade arvu;

K.

arvestades, et jätkusuutliku majanduskasvu ja vähese CO2-heitega majandusele ülemineku saavutamiseks on keskkonnakaitsel ja uue rohelise tehnoloogia väljatöötamisel vaja, et asjakohased oskused oleksid kättesaadavad;

L.

arvestades, et muutused tehnoloogias ja valdkondade uued töökorralduse mudelid mõjutavad loomulikult ka kutsealade ja kvalifikatsioonitaseme jaoks vajaminevate oskuste osas tööhõivet;

M.

arvestades, et riikide majandus nõuab töökohas üha rohkem loomingulisi, interaktiivseid suhtlus- ja probleemilahendamise oskuseid, samas kui madalat kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel ja rutiinselt korduvate tööülesannetega töötajaid ohustab väga töökoha kaotus;

N.

arvestades, et madala haridustasemega ja väheste oskustega töötajad ning ka teised haavatavad rühmad on suuremas töökoha kaotamise, ebakindlatesse tingimustesse sattumise ja vaesuse ohus, kui neile ei pakuta asjakohaseid ümberõppe- ja koolitus- võimalusi, mis võimaldavad neil turu nõudmistega sammu pidada;

O.

arvestades, et koolituse ja kõrghariduse pikaajaline tõhusus sõltub mitmesugustest teguritest, nagu kvaliteetse hariduse ja koolituse pakkumine, kõigile võrdsed võimalused ja hariduse tõketeta kättesaadavus, hooldusteenuste kättesaadavus, avaliku sektori pidevad investeeringud, riigi rahanduse olukord ja tõhus juhtimine ning üksikisiku ja tööturu vajaduste parem kooskõlastamine;

P.

arvestades, et EL on võtnud eesmärgiks tõsta haridustaset, vähendada 2020. aastaks koolist väljalangemist alla 10 %ni ja suurendada kõrg- või sellega võrdsustatud hariduse omandamist vähemalt 40 %ni;

Q.

arvestades, et prognoositakse tehnika- ja teadusalast kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade arvu kasvu ja et aastaks 2020 on ligikaudu pool kõikidest töökohtadest mõeldud keskmise kvalifikatsiooniga töötajatele, samas kui 35 % töökohtadel on vajalik kõrge kvalifikatsioon (võrreldes tänase 29 %ga) ning majanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks läheb vaja täiendavaid kvalifikatsioone kõikides kutseala- ja oskussegmentides;

R.

arvestades, et nii ELi sisene kui ka liitu sisse ja sealt välja suunduv ränne ning demograafilised muutused mõjutavad mitmel viisil liikmesriikide töötava elanikkonna tulevast suurust ja koosseisu ning sellel on oluline mõju oskuste nõudmisele ja pakkumisele, eriti neis liikmesriikides, mille rahvastik väheneb kiiresti või kus on tekkinud laiaulatuslik „ajude äravool”;

S.

arvestades, et võõrtöötajate pädevusi ja oskusi ei tunnustata sageli piisavalt ega kasutata töökohal täielikult ära, ning arvestades, et võõrtöötajatel on tihti raskusi tööturule sisenemise ning hariduse ja koolituse kättesaadavusega, seda ka seetõttu, et neil puudub teave oma tööalaste ja sotsiaalsete õiguste kohta ning nad ei osale töötajate ühendustes; arvestades, et integratsioonipoliitika, mis soosib sisserändajate juurdepääsu haridusele, koolitusele ja tööhõivele, võib seetõttu tulevaste tööturu vajaduste rahuldamisele oluliselt kaasa aidata;

T.

arvestades, et vaatamata sellele, et mikrokrediit on põhivahend naiste ettevõtluse jaoks ja perefirmade loomiseks, on naised Euroopa Liidu ettevõtlussektoris endiselt alaesindatud, moodustades keskmiselt 30 % kõikidest ettevõtjatest;

U.

arvestades, et üle 60 % ülikoolilõpetajatest on naised, kuid teadusega ei hakka tegelema piisavalt naisi, mis toob sektorite lõikes kaasa tõsise soolise segregatsiooni, ning arvestades, et IT-valdkonnas töötavate meeste ja naiste arvu erinevus on aja jooksul pigem kasvanud kui kahanenud;

V.

arvestades, et naised on tööturul ebasoodsas positsioonis ja on ebaproportsionaalselt esindatud osalise tööajaga ja uute töökorraldusvormidega töösuhetes, mis on sageli ebakindlad, ning neil on takistusi täielikul juurdepääsul sotsiaalõigustele, sotsiaalkaitsele ja sotsiaalhüvedele;

W.

arvestades, et jätkusuutlik majanduskasv võib suurendada inimväärsete töökohtade arvu ning toetada kogu Euroopa Liidu riikide majanduse taastumist;

X.

arvestades, et EL investeerib teadusse, innovatsiooni ja haridusse kui majanduskasvu ja elutingimuste parandamise nurgakividesse endiselt vähem kui tema majanduspartnerid ja konkurendid mujal maailmas; arvestades, et oskusteabepõhine majandus, tehniline haridus ja kutseharidusalane ümberõpe vajab suuri investeeringuid,

Y.

arvestades, et sihipärane ja kohandatud oskuste täiendamine on hädavajalik, et aidata inimestel omandada uusi oskusi, et nad saaksid kasu üleminekust jätkusuutlikumale majandusele; arvestades, et oskuste täiendamise, tööturu integratsiooni ja sotsiaalse kaasatuse kasuks räägivad veenvad majanduslikud argumendid; arvestades, et oskuste täiendamisse investeerimise vähendamine toob kaasa kahjuliku pikaajalise mõju;

1.

tuletab meelde, et Euroopa 2020. aasta strateegia raames leppisid liikmesriigid kokku, et 20–64-aastaste meeste ja naiste tööhõive eesmärk, mis 2020. aastaks soovitakse saavutada, on 75 %, ning et see eesmärk on tihedalt seotud majanduskasvu ning Euroopa sotsiaalkindlustussüsteemide ja riikide rahanduse jätkusuutlikkusega; tuletab meelde, et naiste tööhõivemäär on praegu 58,2 %; rõhutab, et tööhõive eesmärgi saavutamise olulisteks eeldusteks on noorte töötuse määra tuntav vähendamine, naiste suurem osalemine tööturul ja strateegias nimetatud kaasatuse prioriteedi tõhus rakendamine; rõhutab, et enamik riiklikke reformikavasid ei vasta ei tööhõive ega vaesusega seotud eesmärkidele, ning kutsub kõiki huvirühmi üles suurematele jõupingutustele, et tagada Euroopa 2020. aasta strateegia edu;

2.

kordab, et liidu viis peamist eesmärki on tööhõive edendamine, innovatsiooni-, teadus- ja arendustegevuse tingimuste parandamine, kliimamuutuse ja energiaeesmärkidega seotud probleemide lahendamine, haridustaseme parandamine ja sotsiaalse kaasatuse edendamine;

3.

tuletab meelde suurte takistuste olemasolu, mis ei võimalda ELis tööhõive määra oluliselt tõsta, struktuurse tööpuudusega võidelda ega uusi töökohti luua ning seeläbi tootlikkust tõsta ja suuremat konkurentsivõimet soodustada; on seisukohal, et lisaks paremini toimiva tööturu tagamisele tuleb esmajärjekorras tegeleda paljude tänaste töötajate ebapiisava oskuste taseme ja oskuste nõudlusele mittevastavusega ning madala haridustasemega mõnes Euroopa riigis võrreldes rahvusvahelise tasemega; on seisukohal, et ühtne lähenemisviis vajaliku oskustebaasi arendamise suhtes on uue säästva majanduse potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks väga oluline, ning kutsub komisjoni üles oma kavandatavas uue säästva majanduse töökohti käsitlevas teatises parlamendi vastavasisulisi soove arvesse võtma;

4.

juhib tähelepanu sellele, et tööhõive määr ja majandustulemused tugevdavad teineteist, soodustades eriti suurt majanduskasvu ja kvaliteetset tööhõivet; soovitab siiski tungivalt, et liikmesriigid järgiksid Euroopa 2020. aasta strateegia tööhõivepoliitika koondsuuniseid ja üldisi majanduspoliitika suuniseid, tagades samas, et kehtestatud poliitika vastab riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele tingimustele ning iga liikmesriigi eritingimustele;

5.

rõhutab, et liikmesriigid vastutavad endiselt sotsiaalpoliitika peamiste osade eest, nagu maksud, sotsiaalhoolekande programmid, teatavate töösuhete reguleerimine, tervishoid ja haridus; peab hädavajalikuks, et sotsiaalpoliitika vastab riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele tingimustele ning eriti tingimustele igas liikmesriigis;

6.

nõuab majanduspoliitika paremat kooskõlastamist liikmesriikide vahel, et soodustada jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist ning tõhusat konkurentsi, võttes arvesse tööhõive ja töötuse määra piirkondlikku ebavõrdsust kogu Euroopas; nõuab tungivalt, et liikmesriigid järgiksid eelarvedistsipliini eeskirju, et vähendada liigse defitsiidi tekkimise ohtu, ning nõuab tulemuslikku eelarve järelevalvet, võimaldades samas teha avalikke investeeringuid kooskõlas ELi majanduskasvu ja tööhõive eesmärkidega; rõhutab siiski aluslepingus nõutava sotsiaalmõju hindamise olulisust ning nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid hindaksid kulude kärpimise sotsiaalset kulukust, eriti seoses haridusele ja aktiivsele tööturupoliitikale tehtavate kulutuste kärpimisega, sest see võib takistada Euroopas valitseva oskustööjõu puuduse kõrvaldamist ja majandussuutlikkuse tagamist;

7.

toetab Euroopa 2020. aasta strateegia raames komisjoni juhtalgatust kui raamistikku konkurentsi ja tööhõive edendamiseks ning üleminekuks jätkusuutlikule, arukamale ja kaasavamale majandusele; rõhutab piirkondliku mõõtme tähtsust tegevuskava rakendamisel; palub komisjonil täita juhtalgatusest tulenevad tööhõive ja oskuste alased esmatähtsad ülesanded, pöörates piisavalt tähelepanu nii tööjõu pakkumise kui ka nõudluse edendamisele teadmistepõhise, jätkusuutliku ja kaasava majanduse kontekstis;

8.

on seisukohal, et uute oskuste ja töökohtade tegevuskava tuleks vaadelda koostoimes ELi teadusuuringute raamprogrammiga ja et nende kahe sünergia võiks suurendada majanduskasvu ja tööhõivet;

9.

rõhutab, et viimased muutused majanduses ja tööturul ning eesseisvad raskused, nagu demograafilised muutused ja üleminek säästvale majandusele, eeldavad paremat tööhõive, hariduse ja töö korraldamise strateegiat, et parandada ELi konkurentsivõimet, töö- ja elutingimusi ning luua uusi töökohti ja seega edendada nn arukat majanduskasvu, sidudes omavahel täieliku tööhõive ja hoolekande ning säästva tootmise ja eluviisi; rõhutab sellega seoses, et on oluline tagada kõigile vanuserühmadele juurdepääs elukestvale õppele, kvalifikatsioonile ja oskustele; rõhutab oskuste täiendamise, tööturu integratsiooni, sotsiaalse kaasatuse, tõhusa diskrimineerimisvastase võitluse ja kõigi töötajate oskuste parema ärakasutamise majanduslikke argumente; tuletab meelde, et töö- ja eraelu paremal tasakaalustamisel, haridusel ja inimkapitali arendamisel on üksikisiku jaoks ka mittemajanduslikke eeliseid;

10.

rõhutab, et riikide turvalise paindlikkuse korraldus tuleb uut sotsiaalmajanduslikku konteksti arvestades läbi vaadata, see tuleb vajaduse korral säilitada ning seda tuleb tugevdada ja kohandada vastavalt iga liikmesriigi erivajadustele, et tagada paindlik, kaasav ja aktiivne tööturg, kõigile kättesaadav tõhus koolitus ja asjakohane sotsiaalkaitsesüsteem; kutsub liikmesriike üles tegelema oma tööturu reformimise käigus ka vaesust ära hoidva sotsiaalkaitse ja töötukaitse tugevdamise ning riiklike tööturuasutuste kvaliteedi parandamisega; rõhutab, et turvalist paindlikkust ei tohiks käsitada tüüplahendusena;

11.

rõhutab mitteametliku õppe ja oskuste omandamise ning põlvkondadevahelise tihedama koostöö tähtsust, sest see võimaldab noortel omandada uusi oskusi, õppides vanematelt kogenud töötajatelt;

12.

avaldab kahetsust, et paljude töötajate jaoks on töö- ja pereelu ühitamine endiselt raske ülesanne; kutsub liikmesriike üles andma kõigile vanematele, eelkõige naistele, üksikvanemaga perekondadele ning ebasoodsas olukorras olevatele või puudega inimestele võimalusi osaleda mitte üksnes tööelus, vaid ka elukestva õppe protsessides; rõhutab, et selle eeltingimusena tuleb töö korraldust ja koolitusvõimalusi sobitada perekondlike kohustustega, tõhustada lastehoiuteenuseid ja muuta need kättesaadavamaks ning pakkuda vanematele asjakohast tuge; kutsub lisaks liikmesriike üles kehtestama poliitika ja programmid pereliikme hooldajate toetuseks;

13.

peab kasulikuks edendada kaugtööd soosivaid olusid juhtudel, kus leitakse, et see ühitab pere- ja tööelu nõudmisi;

14.

kiidab heaks Euroopa Tööhõive Seirekeskuse loomise ja komisjoni algatuse koostada ülevaade oskuste kohta Euroopa Liidus (EU Skills Panorama) ning reformida Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURES), et suurendada läbipaistvust ja kättesaadavust tööotsijate jaoks ning edendada ELis tööalast liikuvust; rõhutab, et EURESel on juhtiv roll liikuvate töötajate ja tööotsijate nõustamisel nende õiguste kohta ja seega tõelise siseturu loomisel, ning tervitab 27 liikmesriigi noortele tööotsijatele suunatud pilootprojekti „Sinu esimene EURESi abil saadud töökoht” käivitamist; rõhutab ka EURESi rolli piirialadel ja on seisukohal, et EURESi piiriüleste partnerlussuhete jaoks tuleb eraldada vajalikud ressursid, et oleks võimalik lahendada Euroopa tööturu probleemid;

15.

rõhutab, kui tähtis on kasvav osalemine elukestvas õppes, eelkõige kutseõppes ja -koolituses, et tagada tööalane konkurentsivõime, parandada tööjõu oskusi ja suurendada konkurentsivõimet; juhib tähelepanu sellele, et täiendõppes osalemise määra tuleks samuti tõsta, et kõrgema kvalifikatsiooniga inimestel oleks võimalik leida enda jaoks sobiv töökoht ja töötada kõrge vanuseni; on sellega seoses seisukohal, et tuleks pakkuda stiimuleid nii töötajatele kui ka tööandjatele, keskendudes eelkõige VKEdele; on ühtlasi seisukohal, et tuleb kehtestada põhjalikumad elukestva õppe strateegiad ning et kutseharidus- ja koolitussüsteemid tuleb kohandada tööturu kiiresti muutuvate vajaduste, tehnoloogilise arengu ja uute töökorralduslike lahendustega;

16.

kahetseb asjaolu, et liikmesriigid on kriisi ajal vähendanud oma haridus- ja koolituseelarveid, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles haridus- ja koolitussüsteemidesse senisest rohkem investeerima;

17.

nõuab Euroopa tulevase oskuste vajaduse paremat jälgimist erialade ja kvalifikatsioonitasemete kaupa ning tulemuste viivitamatut ülekandmist liikmesriikide haridusse, elukestva õppe poliitikasse ja teistesse asjaomastesse poliitikavaldkondadesse; rõhutab, et on oluline suurendada töökohtade ja karjääri atraktiivsust noorte töötajate jaoks ning et eelkõige noori tuleb jooksvalt teavitada tööturu arengutest, et nad saaksid keskenduda tegelikult vajaminevate oskuste arendamisele; on seisukohal, et ettevõtteid, sotsiaalpartnereid ja haridusasutusi ühendav nn teadmiste liit oleks kasulik abivahend innovatsiooni ja oskuste puuduse ületamiseks ning aitaks oluliselt kaasa majanduse ja kogu ühiskonna huvide edendamisele, arvestades eriti väga tõsist ülesannet saavutada täielik tööhõive, vaesuse kaotamine, sotsiaalne kaasatus ja jätkusuutlik majanduskasv ülemaailmses majanduses;

18.

rõhutab vajaminevate oskuste varajase kindlakstegemise olulisust, soovitades vähemalt 10 aasta pikkust ajavahemikku, ning kutsub liikmesriike ja vajadusel piirkondi üles looma tööhõive seirekeskusi, keskendudes tuleviku vajadustele; rõhutab ka seda, et on oluline töötada välja usaldusväärsemad süsteemid, mis võimaldavad prognoosida ELi ja liikmesriikide tulevasi vajadusi oskuste järele ja oskuste puudust, ning et on tähtis jätkata oskuste täiendamisse investeerimist ja sobitada oskusi paremini töökohtadega; kordab, et üldsusele on vaja tagada juurdepääs kvalitatiivsele informatsioonile, ning nõuab sellega seoses kogemuste ja heade tavade vahetamist; rõhutab, et selle saavutamiseks on vaja tihedamat ja tõhusamat koostööd ühelt poolt hariduse ja koolituse pakkujate, sealhulgas ülikoolide ja teaduskeskuste ning teiselt poolt riiklike tööturuasutuste, sotsiaalpartnerite, ettevõtjate ja tööandjate vahel;

19.

rõhutab vajadust tõsta nende elukutsete ja töökohtade profiili ja ligitõmbavust, mille puhul tööturul valitseb praegu tööjõupuudus;

20.

palub komisjonil rohkem esile tuua ning rahaliselt toetada Leonardo da Vinci programmi, mis annab inimestele võimaluse omandada uusi oskusi, teadmisi ja kutseoskusi ning muudab kutsehariduse kõikide jaoks köitvamaks; juhib lisaks tähelepanu sellele, et koolitus töökohal on eriti oluline, ning kutsub üles toetama riiklikke programme sellise karjäärivõimaluse edendamiseks;

21.

märgib, et Erasmuse allprogrammi assigneeringute kasutamise määr on peaaegu 100 %; tuletab meelde dokumentaalseid tõendeid, mis kinnitavad, et Erasmuse programm hõlbustab märkimisväärselt välismaal õppimist ja annab üliõpilastele võimaluse omandada laiemas valikus oskusi, mis omakorda parandab märkimisväärselt nende tudengite tulevasi tööväljavaateid, kes osalevad Erasmuse programmis, ning sellest tulenevalt aitab oluliselt parandada Euroopa konkurentsivõimet;

22.

rõhutab kvaliteetse riikliku haridussüsteemi tähtsust, mis tagab kõikidele vaba ja võrdse juurdepääsu;

23.

usub, et on väga tähtis luua tingimused tihedaks koostööks teadusasutuste ja tööstuse vahel ning julgustada ja toetada tööstusettevõtjaid investeerima teadus- ja arendustegevusse; tuletab meelde, et kõrgkoolidel ja koolitusasutustel on liikmesriikide piirkondlikus majanduses väga tähtis roll ja need on ainulaadsed paigad, kus on ühendatud innovatsioon, haridus ja teadustöö, ning see võib soodustada uute töökohtade loomist, ettevõtlusalaste ja muude oskuste arendamist ning luua rohkem tööhõivevõimalusi; tunnustab sellega seoses ülikoolide ja ettevõtjate dialoogi algatust; kutsub kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi üles edendama Euroopa keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) ning ergutama kõiki majandussektoreid end EMASis registreerima;

24.

palub komisjonil jätkata uute oskuste ja töökohtade tegevuskava raames tööhõivet ja oskusi käsitlevate Euroopa valdkondlike nõukogude loomise toetamist, sest neid võiks kasutada platvormina liikmesriikide ja piirkondade käes oleva teabe kogumiseks ja vahetamiseks, et aidata kooskõlastada kõigi asjaosaliste jõupingutusi, ning vahendina sotsiaaldialoogi toetamiseks;

25.

peab esmatähtsaks suurendada oluliselt investeeringuid haridusse, teadusesse ja innovatsiooni ning on seega seisukohal, et liikmesriikide sellele stimuleerimiseks tuleb liikmesriikide eelarve-eesmärgi keskpikas perspektiivis hindamisel eriliselt arvesse võtta riiklikke kulutusi haridusele, teadustööle ja kutseõppele;

26.

märgib, et seetõttu tuleb asjakohaselt toetada selliseid vahendeid nagu sotsiaalse partnerluse raames tehtavad uuringud eri sektorites nõutavate tööülesannete ja kutsealade kohta;

27.

kutsub Euroopa sotsiaaldialoogi komiteesid suurendama pakutava koolituse sobivust praeguste ja tulevaste nõudmistega, kaardistades saavutatu hindamiseks vajalikud selged eesmärgid ja näitajad;

28.

rõhutab vajadust kaasata tööandjaid haridusasutuste juhtimisse ning kursuste programmide, õppemetoodika, praktika, hindamise ja kvalifikatsiooni väljatöötamisse; rõhutab vajadust stimuleerida tööandjaid, kes pakuvad väljaõpet vähekvalifitseeritud või kvalifitseerimata inimestele, võimaldades neil omandada praktilisi kogemusi otse töökohal;

29.

avaldab kahetsust selle pärast, et varakult koolist lahkuvate noorte arv on ELis endiselt liiga suur; juhib tähelepanu sellele, et varakult koolist lahkuvate noorte määra vähendamine ainult ühe protsendipunkti võrra võiks tööturule tuua ligikaudu 500 000 potentsiaalset töötajat; kutsub seetõttu liikmesriike üles rakendama tõhusamat poliitikat, mis põhineks hea kvaliteediga nüüdisaegsel haridusel ja kutseõppel, et vältida varajast koolist lahkumist ja kõrvaldada õpingute jätkamise takistused, pakkuda õpiraskuste või puudega õpilastele alternatiivseid õppe- ja koolitusvõimalusi ning ümberõppe võimalust ja luua tihe seos põhikoolituse ja tegeliku tööelu vahel; rõhutab väikelaste hariduse olulisust, sest see paneb kindla aluse inimeste tulevaste funktsionaalsete oskuste arendamisele, aga ka nende võimele õppida, spetsialiseeruda ja edasi areneda, ning nõuab väikelaste haridust ja lastehoidu käsitleva järjekindla, tervikliku ja pikaajalise lähenemisviisi väljatöötamist, nagu on soovitatud asjakohases komisjoni teatises;

30.

peab kahetsusväärseks, et paljud puudega inimesed, kes on töövõimelised, ei ole tööturule integreeritud, ning kutsub liikmesriike üles rakendama poliitikameetmeid, mis pakuvad alternatiive seoses puudega inimeste hariduse, koolituse ja tööhõivega;

31.

kutsub liikmesriike üles toetama riiklikult rahastatud ja korralikult reguleeritavaid alushariduse institutsioone, mille alla kuuluvad eel-, alg- ja keskkoolid, kutseõpe ja kolmanda taseme haridus hästi kvalifitseeritud ja koolitatud ning hea palga ja tingimustega õpetamis- ja tugipersonaliga;

32.

rõhutab, et riiklikud haridussüsteemid peavad olema kättesaadavad kõigile ja kooskõlas eesmärgiga tagada kõigile võrdsed võimalused;

33.

väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle edendada Euroopa tippkeskusi, mis tegelevad uute akadeemiliste erialadega, et katta tulevase tööturu vajadusi ning aidata kaasa nende erialade noorte liikuvuse suurendamisele; rõhutab, et on oluline luua tingimused innovatiivsete ettevõtjate klastrite kasvuks, mis võib otsustavalt kannustada kohalikku majandusarengut ja luua piirkondades uusi töökohti; on seisukohal, et majanduse ümberstruktureerimise kiirenedes on kvalifitseeritud tööjõud, juhtimisoskused, innovatsioon, teadus, tehnoloogia ja keskkonnahoidlikud töökohad kõik jätkusuutliku kasvu eeldused;

34.

ergutab liikmesriike kaasama haridussüsteemide kõikidesse tasemetesse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia oskusi, digitaaloskusi, ettevõtlusoskusi ja valdkonnaüleseid põhipädevusi, nagu võõrkeelteoskus, ning ka isikliku eneseteostuse ja arengu, aktiivse kodanikuks olemise, loomingulisuse, kultuurilise teadlikkuse ja kultuuridevahelise mõistmise võimekust, aga ka põhiteadmisi keskkonnast, kliimamuutusest ja säästvast arengust; rõhutab sellega seoses, et inimeste tööhõivevõimaluste parandamiseks on tähtis edendada ja tunnustada nii nn kõvu kui ka pehmeid oskusi; juhib tähelepanu sellele, et väga kasulik on osata suhelda võõrkeeltes, ning toetab keeleõpet ja keeleõpetamise arendamist;

35.

rõhutab vajadust innovatsioonile suunatud hariduse järele; rõhutab, et tulevikku silmas pidades tuleb soodustada harjumuspärastest skeemidest väljuvat ja abstraktset mõtlemist, samuti tehnilist haridust;

36.

rõhutab, et tuleks teha jõupingutusi tagamaks, et kõik lapsed võiksid IT-oskusi arendada juba noores eas, milleks tuleb IT lisada alghariduse programmi ning kõigile eurooplastele tagada odav ja lihtne juurdepääs internetile;

37.

arvestades, et 2015. aastaks on oodata 384 000 kuni 700 000 IT-spetsialisti puudujääki, millele lisandub ligikaudu miljoni spetsialisti puudujääk tervishoiusektoris ja miljon puuduvat teadlast, nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt meetmete võtmist, mis tagaksid vajaliku kvalifitseeritud inimressursi olemasolu neis valdkondades;

38.

märgib, et hariduse rahvusvaheliseks muutmine on sotsiaalselt, kultuuriliselt ja majanduslikult tähtis, ning nõuab seetõttu, et komisjon lihtsustaks teadlaste, tudengite ja õppejõudude rahvusvahelist liikuvust nii Euroopa Liidu piires kui ka väljaspool;

39.

väljendab muret seoses sellega, et kõrgelt kvalifitseeritud isikud võtavad vastu töökohti, mis jäävad allapoole nende võimeid, või kvalifitseerimata tööd, mis põhjustab Euroopa Liidus „ajupotentsiaali raiskamist”;

40.

nõuab, et liikmesriigid arendaksid õpetajatele suunatud koolituskavasid, et anda neile vahendid, mis võimaldavad paremini kohaneda tööturu muutustega, samuti arendada kõikidele õppetasemetele vastavaid oskusi;

41.

ergutab liikmesriike soodustama töökohas toimuvat koolitust, sealhulgas kahetist hariduse ja väljaõppe süsteemi, et noored puutuksid võimalikult varakult kokku tööturuga, ning edendama kvaliteediraamistikku praktika ja koolituse jaoks, millele järgneks võimalikult sageli stabiilne töökoht; samuti palub asjaomastel sidusrühmadel kindlustada, et praktika ja väljaõpe toimuks professionaalsete juhendajate käe all ja võimaldaks omandada tööturu vajadustele vastavaid praktilisi oskusi ja kogemusi ning sellele järgneks uute töökohtade pakkumine; kutsub liikmesriike üles kehtestama praktikaga seotud sissetuleku ja sotsiaalsete õiguste miinimumstandardid ning nõuab Euroopa praktika kvaliteediraamistiku kasutuselevõttu, et tagada inimväärsed töötingimused ja kehtestada eeskirjad, mis aitaksid vältida praktikantide kasutamist tavapärase tööhõive asendusena;

42.

kutsub komisjoni ja liikmesriike tugevdama tõenditel põhinevat tegevuspõhimõtete vahetust haridus- ja koolitussüsteemist tööle ülemineku ja õppimisega seotud liikuvuse kohta, mis aitavad kaasa noorte inimeste oskuste arendamisele ja tööhõivevõimalustele;

43.

nõuab tungivalt, et komisjon tõhustaks järgmises kutsekvalifikatsioone käsitlevas seadusandlikus algatuses diplomite ja kutsekvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist ning võtaks eesmärgiks pädevuste ja oskuste, sealhulgas informaalse ja mitteformaalse õppe kõigus omandatud oskuste suurema vastastikuse tunnustamise korra kehtestamise ja laiendaks seda tunnustamiskorda ka kolmandatest riikidest pärit töötajatele; on seisukohal, et kõnealune kord peaks põhinema asjakohastel Euroopa raamistikel, nagu Euroopa kvalifikatsiooniraamistik (EQF) ning Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem (ECVET);

44.

palub riiklikel statistikateenistustel töötada välja adekvaatsed näitajad oskuste ja haridussüsteemide eri tasandite kvaliteedi hindamiseks;

45.

on seisukohal, et välisteenistused, eelkõige ELi delegatsioonid kolmandates riikides, võivad täita olulist rolli, andes teavet Euroopas vajalike oskuste ja saadaval olevate töökohtade kohta, ning abistada Euroopasse tulemiseks vajalikes toimingutes;

46.

märgib, et demograafiliste muutuste tulemusena on tekkinud suur arv vanemaid potentsiaalseid vabatahtlikke, kes on meie ühiskonnas tohutu veel kasutamata ressurss; kutsub komisjoni üles pakkuma eakatele vabatahtlikele rohkem võimalusi ja koostama suureneva arvu vabatahtlikust tööst huvitatud ning väga kogenud eakate kodanike jaoks eakate tegevuskava, mis võiks toimida paralleelselt programmiga „Aktiivsed noored” ja seda täiendada, ning lisaks edendama põlvkondadevahelise vabatahtliku tegevuse ja juhendamise eriprogramme;

47.

leiab, et aktiivse eluea pikendamise strateegia raames ei ole seni piisavalt tehtud selleks, et vanematel inimestel oleks võimalik IT-oskusi omandada, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles arendama sellele eagrupile mõeldud laiapõhjalisi haridusprogramme;

48.

rõhutab käsitöötraditsiooni ja sellega seonduvate oskuste säilitamise ning käsitöö väikeettevõtjate jaoks strateegiate koostamise vajadust, et säilitada käsitöösektori kultuurilist eripära; meenutab sellega seoses vajadust toetada praktilist tööd ja teooriaõpinguid ühendavat kutseõpet ning noorte oskustööliste liikuvust; märgib, et ametipraktika soodustamine eesmärgiga kaasata sellesse sektorisse noori võib olla tunnustamist vääriv aktiivne poliitika, ning kutsub liikmesriike üles astuma sellekohaseid samme; rõhutab humanitaarteaduste tähtsust mineviku uurimisel ning kultuurilise identiteedi paremal säilitamisel;

49.

arvestades väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rolli majanduskeskkonnas nii nende arvukuse kui ka strateegilise funktsiooni poolest tööpuuduse vastu võitlemisel, tuletab meelde, et 85 % ELi töökohtadest on VKEdes, mis loovad ELis 58 % kogu lisandväärtusest; nõuab tungivalt, et kõik sidusrühmad kõrvaldaksid kõik ettevõtete loomist ja vaba liikumist takistavad meetmed; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles lihtsustama väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja ergutama nende kasvu, pöörates erilist tähelepanu naisettevõtlusele, tagama neile soodsa regulatiiv- ja maksukeskkonna, hõlbustama turulepääsu, selgitama välja takistused töökohtade loomisel, vähendama bürokraatia taset miinimumini ja parandama nende juurdepääsu rahastamisallikatele;

50.

on seisukohal, et tööhõive suurendamiseks on vajalikud innovatsiooni suunatum kasutamine ja konkurentsivõimelisem tööstusbaas; peab vajalikuks edendada noorte tööhõivet, teadus- ja arendustegevusel põhinevaid ärimudeleid ning kindlaid stiimuleid, et võtta tööle rohkem erinevaid tööotsijaid;

51.

pooldab komisjoni algatust võtta tulevikus kasutusele lihtsustatud, kõikjal ELis kehtiv tähtajaline elamisluba kontsernide kolmandatest riikidest pärit töötajatele;

52.

palub komisjonil ja liikmesriikidel investeerida rohkem töökohtade loomisse ning toetada ettevõtlust, alustavaid ettevõtteid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, et luua tööhõivevõimalusi ja vähendada sotsiaalset tõrjutust; on arvamusel, et soodsa keskkonna loomine ja ettevõtete arendamise stiimulid ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtmise toetamine on olulised, kuid sellest ei piisa Euroopa majanduse edasiarendamiseks; rõhutab seetõttu, et rohkem tuleks tähelepanu pöörata ettevõtlusvaimu ja -oskuste edendamisele haridussüsteemi eri tasanditel, uute ettevõtjate väljaõpetamisele ja VKEde töötajate oskuste tõhusale arendamisele; rõhutab Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi ning Euroopa Investeerimispanga, eelkõige programmide JASMINE ja JEREMIE tähtsat rolli ettevõtete loomise ja arendamise ning VKEde vajaduste täitmise toetamisel;

53.

palub komisjonil järgida põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele” ning arvestada tööõiguse koostamisel VKEde vajadusi;

54.

rõhutab vaba ja arukalt reguleeritud interneti tähtsust uutele ettevõtjatele ja töökohtade loojatele; leiab, et uute interneti ärimudelite puhul on kõige olulisem, et ei kahjustataks kasutajate usaldust süsteemi vastu;

55.

juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liidus napib teadus- ja arendustööga intensiivselt tegelevaid uuenduslikke ettevõtteid ning et innovatsiooni ja digitaalse kirjaoskuse tõsised puudujäägid on põhjuseks, miks VKEd ei saa rakendada uuenduslikke arukaid ärimudeleid ja uut tehnoloogiat;

56.

nõuab, et komisjon ja liikmesriigid jätkaksid koostööd integreeritud ja konkurentsivõimelise riskikapitalituru loomiseks, mis on esmatähtis innovaatiliste VKEde loomiseks ja kasvamiseks;

57.

on seisukohal, et töötajate vaba liikumise võimaldamiseks tuleb välja kujundada tõketeta ja konkurentsivõimeline ühtne turg; on ühtlasi seisukohal, et ühtse turu väljakujundamisega peaks kaasnema tööalane seadusandlus, mis loob võrdsed tingimused, tugev kooskõlastamine sotsiaalkindlustuse alal ning töötajate võimalus piiriüleselt säilitada või üle kanda oma õigusi, eelkõige pensioniõigusi; kutsub sellega seoses komisjoni ja liikmesriike üles tegema tihedat koostööd sotsiaalpartneritega, et kõrvaldada üliõpilaste ja töötajate liikuvust pärssivad takistused, ning ergutama selles valdkonnas parimate tavade ja kogemuste jagamist, et hinnata ühtse turu arenemist töötajate sotsiaalkindlustuse ning vastuvõtva riigi palga- ja töötingimuste seisukohalt; rõhutab, et sealjuures tuleks vältida palgadumpingut;

58.

mõistab karmilt hukka mitteametliku töötamise, mis seab ohtu nii ühiskonna kui ka töötajad; kutsub liikmesriike üles teostama korrapärast ja tihedamat kontrolli, rakendama asjakohaseid sanktsioone ja algatama teabekampaaniaid, et suurendada teadlikkust töötajate õigustest ja varimajanduses osalevatele töötajatele tekitatavast pikaajalisest kahjust; kutsub ühtlasi liikmesriike üles kombineerima ennetavaid meetmeid ja sanktsioone stiimulitega, mille eesmärk on vältida mitteametlikku töötamist ja minna deklareerimata töölt üle ametlikule tööhõivele;

59.

leiab, et tervishoiusektoril on Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel otsustav roll; on ühtlasi arvamusel, et demograafiliste muutuste tõttu kujuneb tervishoiu- ja sotsiaalhooldussektorist üha suureneva tähtsusega tööandja ja sotsiaalse kaasatuse peamine toetaja; nõuab, et arendataks välja hoolekandesektor, mis rahuldab tegelikud vajadused ja tagab kõigile kõrgetasemelise ja kättesaadava hoolekandeteenuse, ning head töö- ja palgatingimused, et vältida mitteametlikku töötamist; kutsub komisjoni üles toetama Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni, mida täiendab soovitus koduabiliste kohta, et parandada selles sektoris töötajate töötingimusi; kutsub komisjoni üles algatama uuringut klientide kodudes töötavate hooldajate kohta ning muude sobivate ja jätkusuutlike iseseisvat eluviisi toetavate lahenduste kohta, et teha kindlaks, kas ELi õigusaktid pakuvad selles valdkonnas töötajatele, kelleks on sageli naised, piisavat sotsiaalset kaitset;

60.

rõhutab sotsiaal-, tervishoiu-, hoolekande- ja haridusteenuste potentsiaali luua töökohti ning nõuab suuremahulist ja jätkusuutlikku investeerimist neisse põhiteenustesse, infrastruktuuri ja inimväärsetesse töötingimustesse, et toetada kvaliteetsete teenuste pakkumist; ootab huviga komisjoni tegevuskava, millega käsitletakse tervishoiutöötajate puudust;

61.

kutsub komisjoni, liikmesriike, sotsiaalpartnereid ja teisi sidusrühmi üles tagama ELi vahendite, nagu Euroopa Sotsiaalfond (ESF), Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF) ja Ühtekuuluvusfond, samuti mikrokrediidirahastu tõhusat, lihtsustatud ja vastastikku tugevdavat kasutamist töökohtade loomiseks, sealhulgas sotsiaalmajanduses; toob välja struktuurifondide haridusse ja ümberõppesse suunatavate investeeringute eelised lisandväärtust loovates sektorites tehnoloogia seisukohast, nagu ka muudesse jätkusuutlikku kasvumudelit soosivatesse valdkondadesse; kutsub üles pöörama erilist tähelepanu kõrge töötuse määraga ja allpool vaesuspiiri asetseva keskmise kuusissetulekuga liikmesriikidele;

62.

rõhutab, kui oluline on erinevate Euroopa fondide koostoime ning detsentraliseeritus nende fondide kasutamisel, et vastata tööturu nõudmistele; on seisukohal, et üksikisikutele ja ettevõtjatele tuleb täiendkoolitusse investeerimiseks pakkuda asjakohaseid stiimuleid; rõhutab sellega seoses ühtekuuluvuspoliitika panust ressursitõhusa Euroopa juhtalgatusse, ja nõuab, et võetaks arvesse selle potentsiaali jätkusuutliku majanduskasvu edendamisel;

63.

nõustub, et tuleks parandada ühtekuuluvuspoliitika vahendite ja eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) mõju ning suunata selleks rahalised vahendid väiksemasse hulka eelisvaldkondadesse, muuta rangemaks institutsionaalsete reformide jaoks vajalikud tingimused, tugevdada partnerluspõhimõtet, seada selged ja mõõdetavad eesmärgid ning võtta kasutusele komisjoni ja liikmesriikide vahelised investeerimislepingud arengu ja koostöö valdkonnas;

64.

palub komisjonil vaadata läbi olemasolev ELi ettevõtete otsetoetuste kavade raamistik ning uurida võimalusi toetustest suurema osa eraldamiseks ettevõtetes töökohtade loomiseks, töötajate oskuste arendamiseks ning täiendavate koolitusprogrammide rakendamiseks;

65.

märgib, et turvalise paindlikkuse poliitika on seatud uute oskuste ja töökohtade tegevuskava keskmesse, ning jagab komisjoni hinnangut, et kriis on pannud riikide turvalise paindlikkuse korralduse tõsiselt proovile, muu hulgas seal, kus tööturul on kasutusele võetud välise paindlikkuse meetmeid ilma vajaliku sotsiaalkindlustussüsteemide tugevdamiseta; rõhutab siiski vajadust jätkata tööturu reformidega, ohustamata edukaid poliitilisi meetmeid ning riikide valitsuste ja sotsiaalpartnerite vahelist konsensust ja usaldust; rõhutab, et turvalise paindlikkuse poliitika tuleb kohandada sotsiaalsete tingimuste, riikliku tööturu konkreetse struktuuri, samuti tööandjate ja töötajate huvidega;

66.

rõhutab siiski, et ainuüksi turvaline paindlikkus ei saa kriisi lahendada, ning kutsub komisjoni, liikmesriike ja sotsiaalpartnereid üles jätkama vajalikke tööturu reforme, pöörates erilist tähelepanu haavatavatest ja ebasoodsas olukorras olevatest elanikkonnarühmadest pärinevate töötajate tööturule kaasamisele; soovitab sellega seoses kasutusele võtta alt üles lähenemisviisi, mis hõlbustaks kõikide poliitilise ja sotsiaalvaldkonna juhtimise tasandite dialoogi ja kaasamist;

67.

on veendunud, et sotsiaalsete ja majanduslike muutuste uue hoo tõukel tuleks uuesti läbi vaadata turvalise paindlikkuse neli koostisosa – paindlikud ja usaldusväärsed lepingutingimused, aktiivne tööturupoliitika, elukestev õpe ja kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid – ning nendevaheline tasakaal ja seda tasakaalu kindlustada, et vastata kaasaegsel tööturul osalevate töötajate ja ettevõtete vajadustele, luua inimväärseid töökohti ning tagada töötajate tööalane konkurentsivõime, piisav sotsiaalkaitse ja sama töö eest võrdse palga maksmise põhimõttest kinnipidamine soolist võrdõiguslikkust silmas pidades; peab tööturuasutuste tugevdamist hädavajalikuks kogu protsessi vältel, et tagada töötajatele parim valik töökoha, ameti, valdkonna või hõiveseisundi vahetamisel; on lisaks seisukohal, et sotsiaalse dialoogi raames tuleks läbivaatamisse kaasata sotsiaalpartnerid;

68.

kutsub komisjoni üles vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 152 tunnustama ja edendama liidu tasandil igas tööstussektoris tööturu osaliste rolli, austades samas nende sõltumatust;

69.

toetab vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 155 tööturu osaliste dialoogi ning julgustab neid asuma lepingulistesse suhetesse, sealhulgas sõlmima kokkuleppeid; soovitab, et liidu tasandil sõlmitud kokkulepete rakendamisel kasutaksid kõigi tööstussektorite tööturu osalised ELi toimimise lepingu artiklis 153 käsitletud küsimustes lepingu artikli 155 lõikes 2 sätestatud menetlust;

70.

julgustab liikmesriike edendama kaugtööd, see tähendab kõiki töö- või töökorralduse vorme, mis on võimalikud väljaspool klassikalist tööaja ja töökoha määratlust, teenuse pakkumise või töösuhte raames, kasutades sidevahendeid ja internetti;

71.

rõhutab, et selleks, et väljuda majanduskriisist tugevamana, saada konkurentsivõimelisemaks ja ühtsemaks, suurendada majanduskasvu ja tööhõivet ning kindlustada sotsiaalkindlustussüsteemi pikaajaline jätkusuutlikkus, peab Euroopa oma tööjõupotentsiaali kõikides vanuserühmades paremini ära kasutama, parandama nii tööturu toimimist kui ka sotsiaalset kaasatust ja sotsiaalkaitset ning tõstma tööjõu kvalifikatsiooni ja oskuste taset;

72.

rõhutab sellega seoses, et tööturu killustatuse vähendamine tuleb saavutada töötajatele piisava turvalisuse võimaldamise ja tööturule kaasamise parandamise kaudu, et suurendada eri lepingute alusel töötavate töötajate, eriti ebasoodsaimas olukorras olevate ja haavatavatesse elanikkonnarühmadesse kuuluvate töötajate võimalusi tööturule pääseda ja seal edukas olla;

73.

rõhutab, et oluline on puudega inimeste õiguste arvessevõtmine tegevuskava rakendamisel ning kõigis Euroopa 2020. aasta strateegia aspektides; kutsub komisjoni üles võtma asjakohaseid meetmeid, et edendada universaalse disaini põhimõtetele vastavate kaupade ja teenuste arendamist ja neile juurdepääsu, nagu on sätestatud ÜRO puudega inimeste õiguste konventsioonis, ja sealhulgas parimate tavade jagamist;

74.

rõhutab, et palku tõstetakse mõnes liikmesriigis tootlikkusega võrreldes vähem, ning märgib murelikkusega, et kasvab vaeste töötajate osakaal, kes isegi palka saades ei suuda ületada vaesusläve, peab seega esmatähtsaks teatavat sekkumist, et sellest olukorrast välja tulla;

75.

rõhutab, et esmajärjekorras tuleb lahendada noorte tööpuuduse küsimus; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama jõupingutusi noorte tööturule integreerumise toetuseks, kaasa arvatud stiimulite pakkumine noortele ja tööandjatele ning praktika- ja väljaõppemehhanismide väljatöötamine; toonitab sellega seoses, et äärmiselt tähtis on koolist tööle ülemineku hõlbustamine, personaalne nõustamine ja tugi ning praktiliste oskuste omandamise ja nende ajakohastamise võimaluste pakkumine vastavalt tööturu vajadustele; rõhutab, et kõnealune juhtalgatus tuleb tihedalt siduda juhtalgatusega „Noorte liikuvus“;

76.

rõhutab, et tähtis on luua sobivad tingimused, et eakamatel töötajatel oleks võimalik jääda kauemaks tööturule, arvestada tööhõive kontekstis põlvkondadevahelist solidaarsust ja koostööd, viia ellu pikaajalisemat tööhõivet edendavad algatused, näiteks töökoha jagamine, oskuste ja karjääri ümberhindamine, töötajate vabatahtlik tegevus ja järkjärguline pensionilejäämine, sealhulgas vabakutselistele;

77.

palub liikmesriikidel Euroopa elanikkonna vananemist silmas pidades koostada vahendite kogumi eakamate inimeste tööturule juurdepääsu hõlbustamiseks ning nõuab aktiivsena ja tervena vananemist käsitlevat Euroopa innovatsioonialast partnerlust arvestades, et edendataks ja toetataks laialdaselt eakamate inimeste juhendamist ja tegevusse suunamist ning loodaks stiimulid tööandjatele, kuivõrd eakatest töötajatest huvitutakse ettevõtluses vähem; rõhutab, kui oluline on see, et need inimesed saaksid täiendkoolitust ja omandaksid uusi kutseoskusi, mille abil neil oleks võimalik tööturule naasta; rõhutab sellega seoses, kui oluline on ära kasutada eakamate inimeste teadmisi ja kogemusi, näiteks juhendamisprojektide kaudu;

78.

kasvava tööpuuduse tõttu kutsub liikmesriike üles kaasajastama ja tugevdama riiklikke tööturuasutusi, et need võiksid senisest enam pakkuda kogu karjääri hõlmavaid teenuseid nii töötajatele kui ka tööandjatele; on veendunud, et riiklikud tööturuasutused võiksid pakkuda oskuste hindamise ja profiili koostamise võimalust ning individuaalset karjäärinõustamist ja konsultatsiooniteenuseid tihedas koostöös kohalike tööandjatega, ning jagada teavet ettevõtlusvõimaluste ja koolitus- ja ümberõppeprogrammide valiku kohta;

79.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tunnustama ametlikult sotsiaalmajanduse panust, mis annab ELis 10 % töökohtadest ning täidab olulist rolli ELi majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamises; peab vajalikuks tõhustada sotsiaalmajanduse arendamist, et aidata kaasa sotsiaalselt kaasava jõukuse loomisele ja kaasavate tööturgude väljakujundamisele, säilitada kriisis ja/või sulgemisohus olevates sektorites ja ettevõtetes töökohti, muuta töökohad stabiilsemaks, säilitada oskusi ja leida töövõimalusi eriti ebasoodsas olukorras olevatele elanikkonnarühmadele;

80.

rõhutab, et soolist võrdõiguslikkust ning töö, pere ja eraelu ühitamist edendav parem ja tugevam ELi poliitika peaks suurendama naiste ja meeste aktiivset osalemist tööturul; rõhutab vajadust tagada naistele võimalus tööturule siseneda, sinna naasta ja seal edasi liikuda, pidades eelkõige silmas naisi, kellel tekib raskusi pärast rasedus- ja sünnitus- või lapsehoolduspuhkust tööle tagasi pöördumisel;

81.

on seisukohal, et on vaja teha jõupingutusi tütarlaste hulgas tehnika- ja inseneriõpingute (matemaatika, informaatika, loodusteadused ja tehnoloogia) propageerimiseks ning võidelda sooliste stereotüüpide ja naiste ametialase segregatsiooni vastu hariduses ja tööturul; kutsub liikmesriike üles võtma sihipäraseid meetmeid, et suurendada ettevõtete juhtkonda kuuluvate ja muudel juhtivatel ametikohtadel töötavate naiste arvu;

82.

on seisukohal, et ELi diskrimineerimisvastased õigusaktid on tõstnud märkimisväärselt kaitse taset kogu ELis; usub siiski, et palju on veel teha eri rühmade töö-, koolitus- ja kutsealase diskrimineerimise, sealhulgas mitmekordse diskrimineerimise vastu võitlemisel, mille eesmärk on saavutada võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine; on seisukohal, et naiste aktiivsemat osalemist tööturul tuleks soodustada ka sihipärase sotsiaalkaitsepoliitika abil, mis on suunatud laste ja perekonna eest hoolitsemisele, rakendades soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise programme ja võttes kasutusele meetmeid, mis soodustavad naiste ja meeste vabatahtlikku värbamist ebatraditsioonilistele ametikohtadele, pöörates eriti tähelepanu sektoritele, kus traditsiooniliselt töötavad põhiliselt mehed;

83.

juhib inimõiguste mõõtme kõrval tähelepanu diskrimineerimisvastase võitluse majanduslikele argumentidele; kutsub liikmesriike üles tegema kõik vajalik, et jõuda kiiresti kokkuleppele ja võtta vastu nõukogu direktiivi ettepanek, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet, sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest; kutsub komisjoni jätkama toetust nõukogu sees tehniliste raskuste ületamisele, et jõuda kokkuleppele, kuna tugev diskrimineerimisvastane ELi poliitika tugevdab ELi 2020. aasta strateegiat;

84.

rõhutab, et muutuvas majandusruumis naistöötajate kvalifikatsiooni ja oskuste säilitamiseks ning tööle tagasi pöördumise kergendamiseks on oluline kaasata ka lapsehoolduspuhkusel olevaid töötajaid tööandja korraldavatele koolitustele;

85.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama töö- ja pereelu ühitamise meetmeid ning investeerima naiste tööturul osalemisse mitmekesisuse haldamise edendamise, naiste kutsealase ergutamise ja paindlikumate töötingimustega uute töökohtade loomise toetamise abil;

86.

rõhutab, et uute töökohtadega peavad kaasnema uued töökorraldusmeetodid, mis võimaldavad ülalpeetavate lastega töötajatele alternatiivseid tööaegu, vähendatud tööaega või kaugtööd;

87.

märgib, et võimalusi naiste tööhõive määra tõstmiseks pakuvad lisaks tervise- ja sotsiaalvaldkonnale ka sisekaitse, logistika (sh. transport), äriteenuste – näiteks kindlustus ja nõustamine – ning ökoloogia valdkond ja püsivad töökohad;

88.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama ja välja arendama eriprogramme, mis panustaksid naiste töölevõtmisse tehnilistel erialadel, toetuste kaudu noortele üliõpilastele, järgides mõnes liikmesriigis kehtivate parimate tavade eeskuju, nagu programm „Excellentia” Austrias, millega suudeti kahekordistada teadus- ja tehnikaala naisõppejõudude arvu, ning hõlbustaksid naiste juhitavate kvaliteetsete teaduskeskuste loomist;

89.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ergutama era- ja avalikku sektorit võtma kõiki võimalikke ja vajalikke meetmeid meeste ja naiste palgaerinevuste ja suure ebavõrdsuse kaotamiseks töö saamisel, tasustamisel, karjäärivõimalustes, osalemisel ja juhtimisel eesmärgiga suurendada naiste osalemist tööturul; rõhutab sellega seoses läbipaistvuse tähtsust parema statistika kujul ja „võrdväärse töö” kasutatava määratluse olulisust; kiidab heaks komisjoni avaldused nende isikute pensionisüsteemi läbivaatamise kohta, kellel on pensionikogumismaksetes erinevusi töötuse, haiguse või hoolduskohustustega seotud perioodide tõttu, mis puudutab peamiselt naisi;

90.

on seisukohal, et täieliku tööhõive eesmärgi poole püüdlemist peavad täiendama suuremad jõupingutused kõigi töötajate töökohtade kvaliteedi ning töö- ja elutingimuste, sealhulgas töötervishoiu ja -ohutuse ning soolise võrdõiguslikkuse olukorra parandamiseks;

91.

on seisukohal, et töökoha kvaliteeti tuleb käsitleda mitmemõõtmelisena, nii et see hõlmaks nii töösuhteid kui ka tööd ennast; palub komisjonil suurendada jõupingutusi töökoha kvaliteedi ELi määratluse ja ühiste näitajate läbivaatamiseks, et muuta need liikmesriikide poliitika hindamisel ja võrdlusuuringutes paremini toimivaks; on arvamusel, et sotsiaaldialoogil on tähtis roll inimväärse töö, kvaliteetse tööhõive ja piisava sotsiaalkaitse edendamisel, ning palub seega tööstussuhete valdkonna peamistel sidusrühmadel ELi tasandil püüda selles valdkonnas välja kujundada ühine Euroopa lähenemisviis ja osaleda aktiivselt töökoha kvaliteedi määratluse ja näitajate läbivaatamisel;

92.

on seisukohal, et töökoha juurdepääsetavus, iseäranis seoses ehitusliku keskkonna ja infotehnoloogiaga, on oluline töötingimus ning üks neist, mis on eluliselt tähtis puudega inimeste tööalaseks integreerimiseks;

93.

pooldab komisjoni ettepanekut tervishoiu ja ohutuse õigusaktide läbivaatamise kohta ja hoiatab, et ebakindel töökeskkond, pidev töövahetus ja üha suurem stress mõjuvad negatiivselt töötaja füüsilisele ja vaimsele tervisele; palub komisjonil käsitleda tööga seotud ohtudele ja haigustele piisava tähelepanu pööramata jätmise probleemi;

94.

rõhutab, kui tähtis on ühendada sidusrühmade pingutused töökohtade kvaliteedi parandamiseks ning sobivate poliitikavahendite kasutamiseks, kaasa arvatud seadusandlus, poliitika kooskõlastamine, heade tavade vahetamine ja sotsiaalpartnerite autonoomsed lepingud;

95.

on seisukohal, et töökohtade kvaliteeti mõjutab märkimisväärselt ametiga seotud haigestumiste suur arv ja kasvav suhe, iseäranis luustiku ja lihaskonna haiguste levik, ning seetõttu tuleb teha edasi jõupingutusi selle vähendamiseks, et muuta vananev elanikkond jätkusuutlikumaks;

96.

on seisukohal, et tööhõive kvaliteedi ning seega ka töökoha kvaliteedi mõiste keskmes peavad olema töötajate õigused ja sotsiaalpartnerite, nimelt töötajate ja tööandjate dialoog ning piisav sotsiaalkaitse, mis väldib töötavate inimeste elamist vaesuses;

97.

ergutab komisjoni õigusloome ettevalmistustööd lõpule viima ning esitama tegevuskavas kavandatud seadusandlikke ettepanekuid, võttes täielikult arvesse majandusliku ja sotsiaalse mõju hindamise tulemusi ning austades sotsiaalpartnerite sõltumatust; kiidab heaks komisjoni kavatsuse vaadata läbi töökohtade kvaliteeti ja töötingimusi käsitlev seadusandlus, muutusi nõuetekohaselt arvesse võttes;

98.

rõhutab, et tööhõive valdkonnas seatud eesmärke ja strateegiaid nende saavutamiseks tuleb jälgida ja kooskõlastada teiste valdkondade eesmärkide ja strateegiatega, näiteks riigi rahanduse valdkonna ja asjakohase innovatsioonipoliitikaga;

99.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.