5.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 33/9

—

võttes arvesse komisjoni 5. juuli 2010. aasta aruannet „Kaubandus- ja turustusturu järelevalve „Tõhusam ja õiglasem siseturg kaubanduse ja turustuse valdkonnas 2020. aastaks” ” (KOM(2010)0355) ning sellega kaasnevat komisjoni talituste töödokumenti kaubanduse ja turustuse kohta siseturul (SEK(2010)0807);

—

võttes arvesse komisjoni algatatud kaubandus- ja turustusturu järelevalve aruande teemalise avaliku arutelu (mis toimus 5. juulist kuni 10. septembrini 2010) tulemust;

—

võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni 25. jaanuaril 2011. aastal korraldatud ümarlauda tõhusama ja õiglasema jaekaubandusturu teemal;

—

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 20. jaanuari 2011. aasta arvamust aruande „Kaubandus- ja turustusturu järelevalve „Tõhusam ja õiglasem siseturg kaubanduse ja turustuse valdkonnas 2020. aastaks” ” kohta;

—

võttes arvesse komisjoni 13. aprilli 2011. aasta teatist „Ühtse turu akt – kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks „Üheskoos uue majanduskasvu eest” (KOM(2011)0206);

—

võttes arvesse komisjoni 27. oktoobri 2010. aasta teatist „Ühtse turu akt – kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus – 50 ettepanekut ühise tööturu ja ettevõtlusmaastiku ning omavahelise kaubavahetuse parendamiseks” (KOM(2010)0608);

—

võttes arvesse professor Mario Monti 9. mai 2010. aasta aruannet „Ühtse turu uus strateegia”;

—

võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2010. aasta järeldusi ühtse turu akti kohta;

—

võttes arvesse komisjoni 8. oktoobri 2010. aasta teatist „Arukas reguleerimine Euroopa Liidus”(KOM(2010)0543);

—

võttes arvesse neljandat tarbijaturgude tulemustabelit „Making Markets Work For Consumers” (sügisene väljaanne – oktoober 2010) ja viiendat tarbijaturgude tulemustabelit „Consumers at home in the single market” (kevadine väljaanne – märts 2011);

—

võttes arvesse 23. septembril 2010 avaldatud 21. tarbijaturgude tulemustabelit;

—

võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal – aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (KOM(2010)2020);

—

võttes arvesse komisjoni 28. oktoobri 2009. aasta teatist „Toiduainete tarneahela parem toimimine Euroopas” (KOM(2009)0591);

—

võttes arvesse komisjoni 25. juuni 2008. aasta teatist pealkirjaga „ „Kõigepealt mõtle väikestele” – Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” ” (KOM(2008)0394);

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/7/EL hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul (1);

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 764/2008, milles sätestatakse menetlused seoses teatavate riiklike tehniliste eeskirjade kohaldamisega teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete suhtes ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 3052/95/EÜ (2);

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (3);

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 768/2008/EÜ, 9. juuli 2008, toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (4);

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (5);

—

võttes arvesse oma 23. juuni 2011. aasta seisukohta ettepaneku suhtes võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tarbija õiguste kohta (6);

—

võttes arvesse oma 6. aprilli 2011. aasta resolutsiooni juhtimise ja partnerluse kohta ühtsel turul (7);

—

võttes arvesse oma 6. aprilli 2011. aasta resolutsiooni ühtse turu kohta ettevõtluse ja majanduskasvu edendajana (8);

—

võttes arvesse oma 6. aprilli 2011. aasta resolutsiooni ühtse turu kohta Euroopa kodanikele (9);

—

võttes arvesse oma 21. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni Euroopa standardimise tuleviku kohta (10);

—

võttes arvesse oma 21. septembri 2010. aasta resolutsiooni e-kaubanduse siseturu väljakujundamise kohta (11);

—

võttes arvesse oma 7. septembri 2010. aasta resolutsiooni põllumajandustootjate õiglase sissetuleku ja toiduainete tarneahela parema toimimise kohta Euroopas (12);

—

võttes arvesse oma 20. mai 2010. aasta resolutsiooni ühtse turu loomise kohta tarbijatele ja kodanikele (13);

—

võttes arvesse oma 9. märtsi 2010. aasta resolutsiooni tarbijakaitse kohta (14);

—

võttes arvesse oma 9. märtsi 2010. aasta resolutsiooni siseturu tulemustabeli kohta (15);

—

võttes arvesse oma 9. märtsi 2010. aasta resolutsiooni SOLVITi kohta (16);

—

võttes arvesse oma 19. veebruari 2008. aasta deklaratsiooni Euroopa Liidus tegutsevate suurte selvehallide jõupositsiooni kuritarvitamise uurimise ja selle vastu võitlemise kohta (17);

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

—

võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A7-0217/2011),

A.

arvestades, et Euroopas laienev protektsionism on murettekitav;

B.

arvestades, et ühtse turu täieliku potentsiaali ärakasutamiseks tuleb reaalmajandus seada uuesti poliitilise päevakorra keskmesse;

C.

arvestades, et jaekaubandusturul on võtmeroll ühtse turu taaskäivitamisel, mille EL on oma kohustuseks võtnud;

D.

arvestades, et jaekaubandusturg kui suur energiakasutaja ja jäätmetekitaja võib aidata oluliselt kaasa säästvusele, sealhulgas ELi 20-20-20 energiaalaste eesmärkide saavutamisele;

E.

arvestades, et rahvusvahelise e-kaubanduse äripotentsiaali piisavat realiseerumist takistavad mitmesugused tegurid, näiteks keelebarjäärid, süsteemi ebaturvalisus, asjakohatu ja ebapiisav teavitamine ning haldusliku kooskõlastamise ja koostöö vähesus, mis teevad tarbijad tõrksaks teistes liikmesriikides asuvatelt jaekauplejatelt võrgus ostmise suhtes ja jaekauplejad tõrksaks rahvusvahelise e-müügi suhtes,

1.

rõhutab, et jaekaubanduse sektor on Euroopa kasvu, konkurentsivõime ja töökohtade edendamise liikumapanev jõud ning otsustava tähtsusega Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel;

2.

rõhutab, et jaemüüjad pakuvad mitmesuguseid uudseid viise, kuidas kaupu ja teenuseid osta ja müüa, ning aitavad kaasa tarbija valiku suurendamisele ja samuti eelkõige noorte paindlikele ja inimväärilistele töövõimalustele;

3.

kutsub ELi institutsioone üles jaekaubanduse sektorit kui ühtse turu akti tugisammast ja vahendit, millega võita tagasi eurooplaste usaldus ühtse turu vastu, poliitikas maksimaalselt esile tõstma;

4.

kutsub komisjoni üles tugevdama eri poliitikavaldkondade kooskõlastamist ja võtma jaekaubanduse sektoris terviklikke pikaajalisi meetmeid;

5.

peab kahetsusväärseks, et jaekaubandussektori täieliku potentsiaali saavutamisel e- ja tavakaubanduses on endiselt tõsiseid takistusi; rõhutab, et nendega tuleb viivitamatult tegeleda;

6.

rõhutab, et jaemüüjad ja tarnijad vastutavad ühiselt tõhusama, läbipaistvama ja õiglasema jaekaubandusturu saavutamise eest;

7.

on arvamusel, et peamine eesmärk peaks olema ELi lepingu põhimõtete, kehtivate siseturu eeskirjade ja olemasolevate vahendite tulemuslik rakendamine ning iseregulatsioon, enne vajaduse korral reguleeriva lähenemise kaalumist;

8.

väljendab muret seoses sellega, et piiravad siseriiklikud eeskirjad, erinevad tõlgendused ja puudulik jõustamine raskendavad kaupade ja teenuste vaba liikumist ELis; rõhutab, et täiendavate testide ja registreerimise nõuded, sertifikaatide ja standardite mittetunnustamine, tarnete territoriaalne piiramine ning muud sarnased meetmed tähendavad tarbijate ja jaemüüjate, eriti aga VKEde jaoks lisakulu, piirates nii eurooplaste ja ettevõtjate teenistuses oleva ühtse turu potentsiaali;

9.

tunnistab, et komisjon peab ELi hinnaerinevuste põhjusi põhjalikumalt analüüsima, võttes aluseks nõuetekohased statistikavahendid, et kindlustada tarbijatele suurem hindade selgus ja võrreldavus Euroopa ja riiklikke eelarve- ja tööturu eeskirju piiramata, mis võimaldab edendada teadlikumat valikut ja suuremat usaldust piiriülese kaubanduse vastu; tuletab meelde vajadust teha selleks aktiivselt koostööd riikide statistikaametitega;

10.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid täies ulatuses ja korrektselt siseturu eeskirju ja õigusakte – eriti kaupade paketti, teenuste direktiivi, hilinenud maksete direktiivi, e-kaubanduse direktiivi ja väikeettevõtlusalgatust „Small Business Act”; samuti palub, et liikmesriigid kõrvaldaksid kattuvused ning vähendaksid halduskoormust ja seadusandlikke tõkkeid, mis võivad piirata kasvu ja töökohtade loomist;

11.

palub komisjonil liikmesriike põhjalikumalt kontrollida, et vähendada ülevõtmise puudujääki ja tagada tõhus vastastikune kaupade ja teenuste tunnustamine; palub komisjonil samuti kindlustada kehtivate eeskirjade lihtsustamine;

12.

võtab teadmiseks raskused, millega Euroopa sõltumatud jaekaubandusettevõtjad kokku puutuvad, ning on arvamusel, et jaeturgu reguleerivad õigusaktid peaksid varasemast põhjalikumalt lähtuma kogemusest, eriti seoses vajadusega uurida ja mõista piisavalt õigusaktide mõju väikeettevõtetele;

13.

julgustab ettevõtjate ühendusi ja tarbijaliite Euroopa Komisjoni toetusel pakkuma huvirühmadele nende õiguste ja nende käsutuses olevate probleemide lahendamise vahendite, nt SOLVITi kohta rohkem teavet, koolitusi ja õigusalast nõu ning stimuleerima omavahelist parimate tavade jagamist;

14.

rõhutab, et killustatud maksesüsteem takistab kaubandust; kutsub komisjoni üles täiustama ühtset euromaksete piirkonda (SEPA), et välja töötada peamine makseteenus, mis on kättesaadav kõikidele kaartidele, soodustada makseviisidevahelist konkurentsi, eemaldades tõkked, suurendada tehingukulude läbipaistvust ja kaotada põhjendamatud vahendustasud; kutsub komisjoni samuti üles tagama ELi sees kiiremad pangaülekanded; juhib lisaks tähelepanu asjaolule, et SEPA-süsteemi võib pidada kasulikuks varimajanduse vastu võitlemise vahendiks;

15.

juhib tähelepanu kodanikuühiskonna ja VKEde murelikele avaldustele seoses sellega, et üha rohkem tekib kaubanduskeskusi ning kõrvalistes piirkondades ja kesklinnades suletakse kohalikke kauplusi ja turge;

16.

rõhutab, et jaekaubanduse planeerimine peaks looma struktuurse raamistiku, milles kõik äriühingud saaksid konkureerida, tõhustama tarbijate valikuvabadust ning pakkuma juurdepääsu kaupadele ja teenustele, eriti raskesti ligipääsetavates ja väheasustatud piirkondades või tarbijate väiksema liikumisvõime puhul; rõhutab lisaks kohalike kaupluste ja turgude sotsiaalset, kultuurilist ja keskkonnaalast rolli maa- ning linnapiirkondade elustamisel; nõuab seepärast tungivalt, et liikmesriigid ergutaksid kestlikke kohalikke kogukondi, soodustades innovatsiooni ja VKEde kasvu;

17.

rõhutab, et VKEd on Euroopa majanduse selgroog ning neil on ainulaadne roll töökohtade loomisel, eriti maapiirkondades, nagu ka innovatsiooni ja majanduskasvu soodustamisel jaekaubandussektoris ja kogu Euroopa Liidu kohalikes omavalitsustes;

18.

on seisukohal, et turulepääs tuleb tagada subsidiaarsuse põhimõtet täielikult järgides;

19.

tunnistab, et liikmesriigid vastutavad oma kaupluste paiknemise põhimõtete eest ise ning uute kaupluste asukohtade vastuvõetavuse üle otsustamisel on peamised arvesse võetavad tegurid säästvus, mobiilsus, piirkondlik planeerimine ja keskuse tugevdamine;

20.

on seisukohal, et linnaehituspärandi ümberstruktuureerimise stiimulid, ka struktuurifondide kasutamise teel, võivad lubada rendihindade alandamist (avaliku ja erasektori partnerlus) ning soodustada majandustegevuse, eelkõige lähiümbruse kaubanduse taastumist, mis on kasulikud majanduse ja ühiskonna arengule;

21.

kutsub komisjoni üles tegema koostöös liikmesriikidega uuringut hüpermarketite ja kaubanduskeskuste asutamise mõju ja võimalike tagajärgede kohta seoses tööturu, VKEde ja tarbijatega;

22.

võtab teadmiseks suure mure, mida tänavakaubanduse rändedasimüüjad on väljendanud võimaluse osas, et direktiivi 2006/123/EÜ võidaks jõustada liikmesriikides, nii et loodusressursi mõistet laiendatakse ka riigimaale, kehtestades tänavakaubanduse tegevuslubadele ajalisi piiranguid; see kahjustaks väga nende tööd, tarbijate valikuvabadust ja traditsiooniliste linnaosaturgude eksisteerimist üldiselt;

23.

rõhutab, et e-kaubandus täiendab oluliselt väljaspool võrgukeskkonda toimuvat kaubandust ning e-kaubanduse täieliku potentsiaali arendamiseks tuleb võtta sobivaid meetmeid, sealhulgas internetile juurdepääsu parandamine Euroopa Liidu kõige kõrvalisemates piirkondades; kutsub komisjoni üles lisama uude e-kaubandust käsitlevasse teatisse meetmed, mis suurendaksid usaldust, eelkõige lihtsustades domeenide piiriülest registreerimist, parandades internetipõhiste maksete turvalisust, hõlbustades piiriülest võlgade sissenõudmist ning arendades edasi tarbijate teavitamist nende õigustest, eelkõige taganemisõigusest ja õiguskaitsevõimalustest;

24.

peab kahetsusväärseks, et jaemüüjate asutamisvabadust piiravad ELis arvukad takistused; tunneb eriti muret seoses teatavate siseriiklike kaubandus- ja maksuseadustega, mis avaldavad välismaistele jaemüüjatele tegelikult diskrimineerivat mõju;

25.

kutsub komisjoni üles siseturu põhimõtteid eiravate liikmesriikide suhtes kindlakäelisemalt tegutsema, kiirendama rikkumismenetlusi nn kiirmenetluse abil ning esitama Euroopa Parlamendile igal aastal aruande jaekaubanduse valdkonnas lahendatud juhtumite kohta;

26.

kinnitab veel kord, et vaba ja õiglane konkurents, lepinguvabadus ja asjaomaste õigusaktide nõuetekohane jõustamine on jaekaubandusturu eduka toimimise võti;

27.

tunnistab, et ettevõtjatel on erinev turuvõim, et nad peavad tegutsema majanduslikult otstarbekal viisil ja et EL vajab globaalses konkurentsis püsimiseks eesrindlikke majandusettevõtjaid;

28.

toonitab siiski laialt levinud muret seoses sellega, et mõned suuremad toimijad, kellel on turul valitsev positsioon, näivad sageli nõrgematele tarnijatele ja jaemüüjatele peale suruvat ebaõiglasi tingimusi (nt põhjendamatud valikulise jaotamise mehhanismid, geograafiline segmenteerimine, hinnakontroll, toodete etteteatamiseta nimekirjast väljajätmine ja muu piirav tegevus) ning moonutavad seega konkurentsi; rõhutab, et niisugune tegevus mõjutab kogu jaekaubanduse tarneahelat; mõistab hukka tavad, mis kasutavad ära ettevõtjatevahelist jõudude tasakaalustamatust ning mõjutavad tõelist lepinguvabadust; rõhutab, et selliste tavade vältimisele aitaks kaasa kõigi osapoolte, eriti VKEde teadlikkuse suurendamine oma lepinguõigustest;

29.

tunnistab, et tegutsemine frantsiisi alusel on sõltumatute jaemüüjate jaoks hea vorm konkurentsitihedas keskkonnas ellujäämiseks; märgib murelikult, et frantsiisis osalemise lepingud on muutumas jaemüüjate jaoks järjest rangemaks;

30.

toonitab, et kaubamärke tuleks töötada välja viisil, mis pakuks paremat valikut tarbijatele, eelkõige seoses läbipaistvuse, teabe kvaliteedi ja mitmekesisusega, ja annaks VKEdele ilmsed võimalused innovatsiooniks ja laiendamiseks;

31.

on seisukohal, et nn parasiitlik jäljendamine, mis võib muu hulgas tuleneda jaemüüjate kaksikrollist nii kaubamärgi tootja kliendi kui ka konkurendina, on vastuvõetamatu tegevus ning selle probleemiga tuleks viivitamatult tegeleda; peab tervitatavaks asjaolu, et komisjon viib läbi analüüsi, mille eesmärk on täiendavalt täpsustada õiguslikke raamistikke ja tavasid seoses ärisaladuste ja nn parasiitliku jäljendamisega 27s ELi liikmesriigis;

32.

tunnistab, et jaekaubanduse tarneahelas vajatakse tasakaalustatumaid suhteid ja suuremat läbipaistvust; rõhutab vajadust lõpetada vastasseis ja alustada faktidele tuginevat dialoogi, et taastada usaldus ja võimaldada õiglasemaid läbirääkimisi ning kõigile võrdseid võimalusi, andes seeläbi kõigile tarneahela ettevõtjatele võimaluse saada kasu oma toodete lisandväärtusest ja kasutada täielikult ära ühtse turu eelised;

33.

nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt tungivalt konkurentsiõiguse, ning kui see on siseriiklikul tasandil kohaldatav, ka ebaõiglase konkurentsi ja monopolidevastaste seaduste täielikku ja ühtset jõustamist;

34.

rõhutab, et konkurentsieeskirjade nõuetekohaseks rakendamiseks ja turgu valitseva positsiooni kuritarvitamise vältimiseks on esmajärjekorras vaja tugevdada kohalikke konkurentsijärelevalve asutusi ning tagada pidevad ja katkestusteta suhtlus- ja koostöökanalid nende ning komisjoni konkurentsi peadirektoraadi vahel;

35.

toetab toiduainete tarneahela parema toimimise kõrgetasemelise foorumi ettevõtetevahelise lepingutava ekspertide platvormi tehtud head tööd, eriti seoses silmanähtavalt ebaõiglase konkurentsitegevuse määratlemise, loetlemise ja hindamisega, mille aluseks on faktid ja konkreetsed näited; kutsub üles avaldama osapoolte selles küsimuses peetava dialoogi algatustele jõuliselt toetust; tunneb muret, et Euroopa Parlamenti ei ole kõrgetasemelise foorumi töösse ametlikult kaasatud; on arvamusel, et parlament peaks selle küsimusega kiireloomuliselt tegelema ning osalema aktiivselt foorumi töös;

36.

toetab huvirühmade väljendatud vajadust läheneda probleemile laiemalt ja horisontaalselt, laiendades kohaldamisala ka muudele valdkondadele peale põllumajandusliku toidutööstuse; palub komisjoni ja ettevõtjate ühendusi ekspertide platvormi töö alusel uurida võimalusi luua uus tähtajatu foorum, mis keskenduks jaekaubandusele tervikuna;

37.

avaldab samas tugevat toetust jaemüüjate ja tarnijate ühenduste intensiivsele tööle mitteametliku dialoogi algatamiseks ja korrapäraste konsultatsioonimehhanismide loomiseks konkurentsiõiguse valdkonnas; tunneb heameelt nende vabatahtliku algatuse üle sõlmida kokkulepe deklaratsiooni kohta, mis käsitleb ühiseid hea kaubandustava põhimõtteid kogu jaekaubanduse tarneahela ulatuses;

38.

tervitab samuti komisjoni Euroopa toiduhindade jälgimise vahendit, nagu ka liikmesriikide sarnaseid algatusi, mis võimaldavad õiglast tulu toiduainete tarneahelas koos kulude, protsesside, lisandväärtuse, mahtude, hindade ja marginaalide analüüsiga toiduainete tarneahela kõigis osades;

39.

märgib murelikult, et kehtivaid õigusakte ei kasutata (eriti VKEde seas) oma õiguste kaitseks täielikult seetõttu, et ollakse majanduslikult sõltuvad ja kardetakse ettevõttest ilmajäämist; palub komisjonil, liikmesriikidel ja ettevõtjate ühendustel kindlaks teha, kuidas oleks võimalik taastada usaldus ja lihtsustada kohtusüsteemi poole pöördumist, kaasa arvatud anonüümse kaebuse esitamine ja kõnealuses valdkonnas ELi ombudsmani institutsiooni loomine; on ka veendunud, et on vaja arendada edasi kontseptuaalset raamistikku, et tagada õiglane konkurents nii vertikaalsetes kui ka horisontaalsetes ettevõtetevahelistes suhetes, rajades seeläbi teed ettevõtete tõeliselt võrdse konkurentsiolukorra suunas;

40.

palub komisjonil avaldada 2011. aasta lõpuks teatis, milles oleksid ära toodud kaubandustavasid ja lepingulisi suhteid käsitlevad riiklikud õigusaktid ja vahendid, ning hinnata põhjalikult, kas neid eeskirju on korrakohaselt jõustatud ning kas on vaja edasisi meetmeid;

41.

on arvamusel, et tuleks uurida vaidluste alternatiivse ja mitteametliku lahendamise võimalusi ja hüvitusmehhanisme ning hinnata nende tõhusust; kutsub komisjoni üles esitama alternatiivset vaidluste lahendamist käsitlevad meetmed 2011. aasta lõpuks, et suurendada ettevõtete ja tarbijate kindlustunnet;

42.

palub komisjonilt ja jaekaubanduse tarneahela ettevõtjatelt parlamendile iga-aastase aruande esitamist, mis käsitleks olemasolevate platvormide ja vaidluste mitteametliku lahendamise mehhanismide vallas tehtud edusamme; soovitab arutada tulemusi iga-aastasel jaekaubandusturu ümarlaual, mille korraldab siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon;

43.

rõhutab jaemüügisektori vastutust säästvuse osas; tunneb heameelt asjaolu üle, et jaemüüjad ja tarnijad on rohelise mõttelaadi edendamise esirinnas, eelkõige seoses jäätmete, energiatarbimise, transpordi ja CO2 vähendamisega; toetab jaemüüjate juba võetud säästva tarbimise kohustusi, kuid arvab, et vaja on täiendavaid jõupingutusi; on arvamusel, et ettevõtete ühiskondliku vastutuse raames tuleks pöörata suuremat tähelepanu sotsiaal- ja keskkonnaküsimustele;

44.

rõhutab, et jaemüüjad ja tarnijad on innovatsiooni, teadus- ja arendustegevuse eestvedajad; rõhutab, et kogu sektor peab jätkuvalt kasvatama investeerimist innovaatilistesse tehnoloogiasse ja tavadesse, et veelgi parandada konkurentsi kogu tarneahelas, hõlmates logistikat ja transporti, energiatõhusust, pakendamist, jäätmekäitlust ja toodete ringlussevõttu ning vahetada häid tavasid;

45.

palub komisjonil välja töötada ühine hindamis- ja märgistamissüsteem, millele viidatakse Euroopa Parlamendi resolutsioonis ühtse turu kohta ettevõtluse ja majanduskasvu edendajana ning mille aluseks on toote terviklik olelusring, eelkõige selleks, et lihtsustada, ühtlustada ning saada üle killustatuse maksumusest ettevõtete ja tarbijate jaoks;

46.

kutsub huvirühmi üles käivitama uusi algatusi, et võidelda toidujäätmete tekkimise vastu;

47.

tunneb heameelt EuroCommerce'i ja UNI-Europa vahelise kokkuleppe üle, mis on hea näide sotsiaalse dialoogi toimimise kohta ärisuhetes; tunnistab, et tuleb teha suuremaid jõupingutusi selle nimel, et suurendada tarbijale suunatud teavet jaemüüjate sotsiaalse vastutuse kohta, viia uutesse tehnoloogiatesse tehtavad investeeringud vastavusse inimkapitaliga, eriti pädevuste arendamise abil, ja võidelda mitteametliku majanduse vastu;

48.

tuletab meelde, kui oluline on kehtivate sotsiaal- ja tööalaste õigusaktide nõuetekohane rakendamine; kahetseb deklareerimata töö suurt osakaalu, mis hõlmab suuremal määral maksudest kõrvalehoidumist ning takistab kaubandusettevõtjate võrdset konkurentsiolukorda siseturul;

49.

juhib tähelepanu asjaolule, et selle sektori peamised ülesanded on töötingimuste parandamine, varimajanduse vastu võitlemine ning tööhõive- ja konkurentsitaseme säilitamine edasimüüjate nõudmiste ja nende töötajate oskuste omavahel paremini vastavusse viimise abil; toonitab sel eesmärgil, et tuleb investeerida koolitusse ja pädevuste suurendamisse, sest see aitab sektoril paremini kohaneda uute tehnoloogiatega;

50.

palub komisjonil jaekaubandussektori ettevõtjatega konsulteerides ette valmistada üldine Euroopa Liidu jaekaubanduse tegevuskava, et luua saavutustele tuginev strateegia, mis aitab tegeleda lahendamata probleemidega ja annab valdkonna eripäradest lähtuvaid soovitusi; tunneb heameelt asjaolu üle, et Euroopa Parlament on toetanud seda algatust oma resolutsioonis ühtse turu kohta ettevõtluse ja majanduskasvu edendajana;

51.

rõhutab, et kõnealuses tegevuskavas tuleks arvestada komisjoni juba välja töötatud algatusi nende prioriteetide uurimiseks, näiteks toiduainete tarneahela parema toimimise kõrgetasemelist foorumit, ühtse turu akti, kestlikkust ja kliimamuutust käsitlevaid algatusi ja vastavaid ettepanekuid;

52.

teeb ettepaneku, et tegevuskavas soovitatud tegevuste järelmeetmeid, sealhulgas huvirühmadega peetava dialoogi edusammud, esitletaks ja arutataks esimesel jaekaubandusturu ümarlaual;

53.

eeldab, et ostu- ja müügiprotsesside täiendav optimeerimine kogu jaekaubanduse tarneahelas alates turu-uuringutest kuni toodete turustamise ja suheteni tarnijatega, logistika ja varude halduse ning praaktoodete käsitlemiseni, tarbijate kaebusteni ja klienditeeninduseni, parandaks jaekaubandussektori konkurentsivõimet, alandaks hindu tarbijate jaoks ja parandaks teenuse kvaliteeti;

54.

ergutab jaemüüjaid ja tarnijaid aktiivselt osalema avatud, konstruktiivses ja jätkuvas dialoogis, et jõuda praktiliste lahendusteni; kutsub liikmesriike ja ELi institutsioone üles seda protsessi aktiivselt toetama;

55.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.