11.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 380/5

—

võttes arvesse oma 20. oktoobri 2010. aasta otsust Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe (edaspidi „raamkokkulepe”) muutmise kohta (1);

—

võttes arvesse oma 17. juuni 2010. aasta resolutsiooni ELi-USA lennutranspordilepingu kohta (2);

—

võttes arvesse oma 5. mai 2010. aasta resolutsiooni läbirääkimiste alustamise kohta broneeringuinfot käsitlevate lepingute üle Ameerika Ühendriikide, Austraalia ja Kanadaga (3);

—

võttes arvesse oma 25. aprilli 2007. aasta resolutsiooni Euroopa ühise lennunduspiirkonna rajamise kohta (4);

—

võttes arvesse oma 14. märtsi 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Ameerika Ühendriikide vahelise lennutranspordilepingu sõlmimise kohta (5);

—

võttes arvesse oma 17. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni ühenduse lennundusalase välispoliitika programmi arendamise kohta (6);

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Ühenduse lennundusalase välispoliitika programmi arendamine” (KOM(2005)0079);

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja eriti selle artiklit 218;

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

—

võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A7-0079/2011),

A.

arvestades, et kuni Lissaboni lepingu jõustumiseni oli Euroopa Parlament osaline, kellega rahvusvaheliste lennunduslepingute sõlmimise küsimuses üksnes konsulteeriti;

B.

arvestades, et lepingute osas, mis hõlmavad valdkondi, mille suhtes kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust, on nüüd vaja Euroopa Parlamendi nõusolekut;

C.

arvestades, et kui komisjon peab läbirääkimisi liidu ja kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vaheliste lepingute üle, teavitatakse Euroopa Parlamenti „viivitamata ja täielikult kõigil menetluse etappidel” (7);

D.

arvestades, et raamkokkulepe peaks tagama, et institutsioonide volitusi ja õigusi kasutatakse võimalikult tulemuslikul ja läbipaistval viisil;

E.

arvestades, et kõnealuse raamkokkuleppega on komisjon võtnud kohustuse järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu võrdse kohtlemise põhimõtet õigusloome- ja eelarveküsimustes, eelkõige seoses juurdepääsuga koosolekutele ning dokumentide ja muu teabe edastamisega,

1.

on seisukohal, et üldised lennunduslepingud naaberriikide või tähtsate ülemaailmsete partneritega võivad tuua reisijatele, kaubaveoettevõtjatele ja lennuettevõtjatele olulist kasu nii turulepääsu kui ka õigusnormide lähendamise abil, mis peaks soodustama ausat konkurentsi, muu hulgas riigitoetuste ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite osas;

2.

tunnistab, et horisontaallepinguid, mis ühtlustavad kehtivad kahepoolsed lepingud ühenduse õigusnormidega, on vaja selleks, et tagada õiguskindlus ning saada lisakasu lihtsustamise ja kindluse osas, et kõikidel liidu lennuettevõtjatel on ühesugused õigused;

3.

juhib tähelepanu sellele, et lennuohutus- ja lennundusjulgestusstandardid on reisijatele, meeskondadele ja lennundussektorile üldiselt äärmiselt olulised, ja toetab seetõttu lennuohutuse lepingute sõlmimist riikidega, kellel on märkimisväärne õhusõidukitööstus, võttes arvesse kulude kokkuhoidu ja ühtselt kõrgeid standardeid, mida võib saavutada hindamiste, katsetuste ja kontrollide kattumise vähendamisega;

4.

avaldab kahetsust selle üle, et nõukogu ei ole veel andnud komisjonile volitust pidada läbirääkimisi üldise lennunduslepingu sõlmimiseks selliste oluliste kaubanduspartneritega nagu Hiina Rahvavabariik ja India; on seisukohal, et see puudujääk hakkab üha enam kahjustama liidu huve, eelkõige nende riikide kiiret majanduskasvu arvesse võttes;

5.

juhib tähelepanu sellele, et olulised riigid, nagu Jaapan ja Venemaa Föderatsioon, ei sisaldu komisjoni viimases rahvusvaheliste lennunduslepingute üle peetavate läbirääkimiste loetelus;

6.

väljendab muret jätkuvalt lahendamata küsimuse pärast seoses üle Siberi kulgevate lendudega; palub komisjonil teha kõik vajalikud jõupingutused, sh käsitleda kõnealust küsimust seoses Venemaa WTOga ühinemise üle peetavate läbirääkimistega, et vältida ELi lennuettevõtjate vahelise konkurentsi moonutamist;

7.

toonitab, et kõikide läbirääkimiste puhul tuleb hinnata varakult kokkuleppele jõudmise eeliseid ambitsioonikama tulemuse saavutamine eesmärgil peetavate pikemate läbirääkimistega võrreldes;

8.

juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Parlament püüab nõusoleku saamiseks esitatud üldiste lepingute hindamisel kohaldada ühtseid nõudeid; märgib eelkõige, et hindamise käigus keskendub Euroopa Parlament sellele, mil määral leevendatakse turulepääsu ja investeerimisvõimaluste piiranguid tasakaalustatud viisil, pakutakse stiimuleid sotsiaalsete ja keskkonnastandardite säilitamiseks ning täiustamiseks, nähakse ette asjakohased andmekaitse ja eraelu puutumatusega seotud kaitsemeetmed, käsitletakse ohutus- ja julgestusstandardite vastastikust tunnustamist ning on tagatud reisijate õiguste kõrge tase;

9.

on seisukohal, et hädasti on vaja andmekaitse ja eraelu puutumatusega seotud ülemaailmseid standardeid ning et Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioonis esitatud kriteeriumid pakuvad selliseks kokkuleppeks asjakohast mudelit; juhib tähelepanu sellele, et liit peaks võtma juhtrolli selliste ülemaailmsete standardite väljatöötamisel;

10.

juhib tähelepanu sellele, et lennundussektor aitab üha rohkem kaasa ülemaailmsele soojenemisele, ning on seisukohal, et lepingud peaksid sisaldama kohustust teha Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni raames koostööd vähendamaks õhusõidukite heitkoguseid koos eesmärgiga suurendada tehnilist koostööd kliimateaduse (CO2-heide ja muud atmosfääri paisatavad kliimat mõjutavad heited), teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse ning kütusesäästlikkuse valdkonnas;

11.

rõhutab, et lennunduse reguleerimise eri aspektid, sealhulgas mürapiirangud ja öiste lendude piirangud, tuleks määrata kindlaks kohalikul tasandil ja seejuures tuleks järgida täies ulatuses ausa konkurentsi ja subsidiaarsuse põhimõtteid; palub komisjonil kooskõlastada kõnealuseid küsimusi Euroopa tasandil ja võtta seejuures arvesse liikmeriikide siseriiklikke õigusakte ning tasakaalustatud lähenemisviisi põhimõtet, nagu selle on määratlenud Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon;

12.

kutsub komisjoni üles kasutama lennunduslepinguid selleks, et edendada vastavust asjakohastele sotsiaalseid õigusi käsitlevatele rahvusvahelistele õigusaktidele, eriti Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikonventsioonide (ILO 1930–1999) tööstandarditele, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) hargmaistele ettevõtetele antud suunistele (1976, muudetud 2000) ja 1980. aasta lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse Rooma konventsioonile;

13.

märgib, et ohutuslepingute puhul peaksid kriteeriumid hõlmama järgmist: täielik vastastikune sertifitseerimistavade ja -menetluste tunnustamine, ohutusandmete vahetamine, ühiskontrollid, suurem regulatiivne koostöö ning konsulteerimine tehnilisel tasandil, et lahendada küsimused enne, kui käivitub vaidluste lahendamise mehhanism;

14.

rõhutab, et Euroopa Parlament peab jälgima protsessi algusest peale, et suuta langetada otsus selle kohta, kas anda läbirääkimiste lõpus nõusolek või mitte; on seisukohal, et ka muude institutsioonide huve teenib see, kui kõik piisavad kahtlused, mis võivad kahandada Euroopa Parlamendi valmidust anda nõusolek, selgitatakse välja ja kõrvaldatakse varases etapis;

15.

tuletab meelde, et juba 2005. aasta raamkokkuleppes kohustus komisjon edastama Euroopa Parlamendile aegsasti selget teavet nii rahvusvaheliste läbirääkimiste ettevalmistusetapis kui ka nende jooksul ja lõpuleviimisel; märgib, et 2010. aasta oktoobri muudetud raamkokkuleppes on esitatud eelkõige, et Euroopa Parlamenti tuleks algusest peale korrapäraselt ja vajaduse korral konfidentsiaalselt teavitada läbirääkimiste kõigis etappides käimasoleva menetluse täielikest üksikasjadest;

16.

loodab, et komisjon edastab vastutavale parlamendikomisjonile teabe kavatsuse kohta esitada ettepanek alustada rahvusvaheliste lennunduslepingute sõlmimise ja muutmise eesmärgil läbirääkimisi ning läbirääkimisjuhiste eelnõu, läbiräägitavate tekstide eelnõu ja parafeeritava dokumendi koos muude asjaomaste dokumentide ja teabega; ootab, et lepingus sätestataks selgesõnaliselt Euroopa Parlamendi roll seoses rahvusvahelise lennunduslepingu mis tahes täiendavate muudatustega;

17.

juhib tähelepanu asjaolule, et eespool nimetatud teave tuleb vastavalt raamkokkuleppe artiklile 24 edastada Euroopa Parlamendile sel viisil, et Euroopa Parlament saaks vajaduse korral esitada oma arvamuse; nõuab tungivalt, et komisjon annaks Euroopa Parlamendile aru selle kohta, kuidas on Euroopa Parlamendi seisukohti arvesse võetud;

18.

tunnistab, et kui Euroopa Parlament saab käimasolevate läbirääkimiste kohta tundlikku teavet, on tal kohustus tagada konfidentsiaalsus;

19.

märgib, et Euroopa Parlamendi kodukorra kohaselt võib täiskogu „võtta vastutava komisjoni raporti alusel […] vastu soovitusi ning taotleda, et neid võetaks enne arutatava [rahvusvahelise] lepingu sõlmimist arvesse” (artikli 90 lõige 4);

20.

tunnistab, et lennunduslepingutes omistatakse sageli oluline roll ühiskomiteele, eelkõige õigusnormide lähendamise osas; tunnistab, et paljudel juhtudel on see paindlikum ja tulemuslikum otsustamisvahend kui püüd lisada sellised punktid lepingusse endasse; rõhutab siiski, kui tähtis on teavitada Euroopa Parlamenti täielikult ja õigeaegselt erinevate ühiskomiteede tööst;

21.

palub komisjonil toimiva teabevahetuse tagamiseks esitada Euroopa Parlamendile korrapäraselt, kuid mitte harvemini kui iga kolme aasta tagant, aruande, milles analüüsitakse kehtivate lepingute tugevaid ja nõrku külgi; juhib tähelepanu asjaolule, et see võimaldaks Euroopa Parlamendil tulevasi lepinguid tulemuslikumalt hinnata;

22.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.