7.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 377/23

—

võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut „Metsade kaitse ja metsateave ELis: metsade ettevalmistamine kliimamuutusteks” (KOM(2010)0066);

—

võttes arvesse nõukogu 11. juuni 2010. aasta järeldusi metsade kliimamuutusteks ettevalmistamise kohta;

—

võttes arvesse nõukogu 15. märtsi 2010. aasta järeldusi bioloogilise mitmekesisuse kohta pärast 2010. aastat;

—

võttes arvesse komisjoni valget raamatut „Kliimamuutustega kohanemine: Euroopa tegevusraamistik” (KOM(2009)0147) ja oma 6. mai 2010. aasta resolutsiooni selle kohta (1);

—

võttes arvesse Euroopa metsade kaitset käsitlevat ministrite konverentsi Forest Europe, selle eri resolutsioone ja asjatundlikku tööd metsade säästva majandamise juhiste, kriteeriumide ja näitajate loomisel;

—

võttes arvesse nõukogu 26. veebruari 1999. aasta resolutsiooni ELi metsandusstrateegia kohta (2) ja komisjoni aruannet selle rakendamise kohta (KOM(2005)0084);

—

võttes arvesse Euroopa Liidu metsanduse tegevuskava 2006–2011 (KOM(2006)0302) ja selle täitmise vahehindamist välise hindaja poolt (3);

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (4), elupaigatüüpide ja liikide kaitsestaatust käsitlevat ühendaruannet vastavalt loodusdirektiivi artiklile 17 (KOM(2009)0358) ning oma 21. septembri 2010. aasta resolutsiooni bioloogilise mitmekesisuse kaitseks ette nähtud Euroopa Liidu õigusaktide rakendamise kohta (5) ja oma 3. veebruari 2009. aasta resolutsiooni Euroopa põlislooduse kohta (6);

—

võttes arvesse 2010. aasta oktoobris Nagoyas toimunud ÜRO Keskkonnaprogrammi osaliste 10. konverentsi bioloogilise mitmekesisuse teemal ja Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärke, iseäranis kohustust kaitsta 17 % maismaast ja siseveekogudest suuremate maastikualadega seostatud tõhusate kaitsemeetmetega;

—

võttes arvesse uuringut „Metsateabe levitamine Euroopa Liidus: üldsuse arusaam metsadest ja metsandusest” (7);

—

võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni, Kyoto protokolli ja valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) aruannet, mis käsitleb hea tava juhiseid maakasutuse, maakasutuse muutmise ja metsanduse kohta;

—

võttes arvesse ELi biomassi tegevuskava (KOM(2005)0628);

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (taastuvenergia direktiiv) (8), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/29/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi (saastekvootidega kauplemise süsteemi direktiiv) (9), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsust nr 406/2009/EÜ, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020 (ühiste jõupingutuste otsus) (10), komisjoni aruannet säästlikkusnõuete kohta tahkete ja gaasiliste biomassiallikate kasutamisel elektritootmiseks, kütmiseks ja jahutamiseks (KOM(2010)0011), ning IPCC neljanda hindamisaruande 9. peatükki metsanduse kohta ja biomassi energiaalase kasutusega seotud säästlikkuskava käsitleva aruande koostamise raames korraldatud avaliku arutelu tulemusi;

—

võttes arvesse Euroopa kliimamuutuse programmi ja kliimapoliitika ekspertrühma tööd maakasutuse, maakasutuse muutmise ja metsanduse valdkonnas (11);

—

võttes arvesse oma uuringut nr 449.292, milles hinnatakse rohelist raamatut metsade kaitse ja metsateabe kohta ELis, uuringut nr 440.329 metsanduse ja ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi kohta ja uuringut nr 449.237, milles käsitletakse ELi metsade tulekaitse strateegiat, samuti 13. juulil 2010 Brüsselis toimunud kliimamuutuse, bioloogilise mitmekesisuse ja säästevarengu laiendatud töörühma metsanduse alarühma koosoleku järeldusi;

—

võttes arvesse 2000. aasta Euroopa maastikukonventsiooni (Firenze konventsioon);

—

võttes arvesse nõukogu direktiivi 1999/105/EÜ metsapaljundusmaterjali turustamise kohta (12) ja ELi taimetervise korra läbivaatamist;

—

võttes arvesse ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse majanduslikke aspekte käsitleva uuringu (The Economics of Ecosystems and Biodiversity – TEEB) koondaruannet pealkirjaga „Loodusökonoomika süvalaiendamine“ ja TEEBi aruannet kliimaprobleemide ajakohastamise kohta;

—

võttes arvesse nõukogu 26. aprilli 2010. aasta järeldusi metsatulekahjude ennetamise kohta Euroopa Liidus;

—

võttes arvesse nõukogu 8. ja 9. novembri 2010. aasta järeldusi õnnetuste ärahoidmise meetmete rahastamise uudsete lahenduste kohta;

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/99/EÜ keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu (13);

—

võttes arvesse aruannet nn Forest Focuse määruse lõpliku rakendamise kohta (KOM(2010)0430);

—

võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti tehnilist aruannet nr 9/2006 „Euroopa metsatüübid: kategooriad ja tüübid metsade säästva majandamise aruandluse ja poliitika jaoks”;

—

võttes arvesse komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadile esitatud aruannet „Kliimamuutuse mõju Euroopa metsadele ja kohanemisvõimalused” (14);

—

võttes arvesse komisjoni keskkonna peadirektoraadile 2009. aastal esitatud aruannet ”ELi võimalikud tegevuspoliitikad Euroopa metsade kaitsmiseks kahjulike mõjude eest” (15);

—

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 9/2004 metsamajandusmeetmete kohta maaelu arengu poliitikas (koos komisjoni vastustega);

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrust (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused (16);

—

võttes arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni, ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ekspertide võrgustiku soovitusi metsade säästvaks majandamiseks;

—

võttes arvesse Euroopa metsade kaitset käsitleva ministrite konverentsi Helsingi resolutsiooni H1, mille kohaselt on metsa säästev majandamine „metsade ja metsamaade majandamine ja kasutamine niisugusel viisil ja määral, et need säilitavad oma bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ja võime täita praegu ja tulevikus vastavaid ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid funktsioone kohalikul, siseriiklikul ja globaalsel tasandil muudele ökosüsteemidele kahju tekitamata”;

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

—

võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A7-0113/2011),

A.

arvestades, et metsad ja metsamaa katavad üle 42 % ELi pinnast ning metsapõhised majandusvaldkonnad, mille käive on üle 300 miljardi euro, annavad, enamasti maal, tööd enam kui kahele miljonile inimesele ning puitu ja turismivõimalusi tagades edendavad majanduskasvu, tööhõivet ja jõukust;

B.

arvestades, et ELi metsad on täielikud looduslikud kooslused, mis ei koosne üksnes puudest, mis annavad selliseid hindamatuid ökosüsteemiteenuseid nagu näiteks süsiniku sidumine, vooluvete reguleerimine, maastikukaitse, mullaviljakuse säilitamine, pinnase kaitse erosiooni ja kõrbestumise eest ning kaitse loodusõnnetuste vastu, mis kõik omavad suurt tähtsust põllumajanduse, maaelu arengu ja Euroopa kodanike elukvaliteedi seisukohalt;

C.

arvestades, et umbes 40 % ELi metsadest kuulub avalikule sektorile ning umbes 60 % enam kui 10 miljonile erametsaomanikule, mistõttu nii eraõiguslikud kui ka avalik-õiguslikud sidusrühmad kannavad vastutust metsade kaitse ja säästva kasutamise eest metsade kohapealse säästva majandamise kaudu;

D.

arvestades, et samas kui mitmel pool maailmas kaovad metsad murettekitava kiirusega, valitseb ELis pikaajaline püsiv metsasuse suurenemise trend ning arvestuste kohaselt kasvab puidu biomassis talletunud süsiniku kogus; arvestades, et üldisele positiivsele suundumusele vaatamata on süsiniku talletamine Euroopa metsades selle looduslikust potentsiaalist palju väiksem ja metsad võivad muutuda süsinikuheite allikaks, kuna surve raiemahtude suurendamiseks kasvab ja igal aastal kaotatakse ELis tulekahjude ja ebaseadusliku raie tõttu 500 000 hektarit metsa;

E.

arvestades, et 30 % Natura 2000 aladest on metsa- ja muud metsamaaelupaigad, millel on suur tähtsus biotoopide võrgustiku ühenduslülidena; ning arvestades, et 66 %-l ELi jaoks olulistest metsaelupaigatüüpidest on ebasoodne kaitsestaatus;

F.

arvestades, et mägimetsad moodustavad kolmandiku kogu ELi metsade pindalast ja et need metsad on loodusmaastike oluline osa, kuna need aitavad kaitsta pinnast ja reguleerida veevarustust; arvestades, et neil metsadel on keskne tähtsus kohalikus majanduses;

G.

arvestades, et viimaste säilinud põlisloodusalade kaitsmine võib aidata peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ning ökosüsteemiteenuste halvenemist ELis 2020. aastaks;

H.

arvestades, et prognooside kohaselt moodustavad tahke biomass ja biojäätmed 2020. aastaks 58 % ELi taastuvatest energiaallikatest, ning kuigi metsandusliku biomassi suhteline osakaal eeldatavalt kahaneb, kasvab pidevalt nõudlus puidu kui energiaallika järele; seepärast tuleb olla valvas ja tõkestada ebaseaduslik raie ning metsamajanduse intensiivistamine, mille tulemusena võib raiemaht mõnes liikmesriigis ületada puidu juurdekasvu, mis on vastuolus kliimamuutuse ja bioloogilise mitmekesisuse alaste eesmärkidega; arvestades, et biomassist energia tootmine peaks vähem sõltuma metsa biomassist;

I.

arvestades, et metsade ja nende funktsioonide kaitset tuleks võtta arvesse kõigis metsi mõjutavates ELi poliitikavaldkondades;

J.

arvestades, et metsad on elavad ja arenevad ökosüsteemid, mis sageli ulatuvad üle riigipiiride, neid võib erinevalt liigitada näiteks bioklimaatiliste vööndite ja metsatüüpide järgi ning arvestades, et Euroopa Keskkonnaamet on ELi poliitiliste otsuste abivahendina koostanud spetsiaalse metsade nomenklatuuri; arvestades, et metsi mõjutavate ELi tegevuspoliitikate juures tuleks arvestada kõigi erialade uusimaid teadustulemusi (nt nn kontinentaalset veelahet), ning et sellised tegevuspoliitikad ei tohiks olla nii laiahaardelised, et muutuvad kasutuks;

K.

arvestades, et eri metsatüüpe ja metsandussektorit ähvardavad erinevad ja ettearvamatud kliimamuutusest tingitud biootilised ja abiootilised ohud, näiteks kahjurid, tormid, põud ja tulekahjud, mistõttu metsakaitse aluseks on metsade vastupanuvõime;

L.

arvestades, et poliitikameetmete ja kavandamise oluline eeltingimus on usaldusväärne ja võrreldav teave ELi metsade seisundi, kliimamuutuse mõjude ja metsade kasvumudelite kohta, sealhulgas metsade panuse kohta kliimamuutuse leevendamisel ja sellega kohanemisel;

M.

arvestades, et metsatulekahjud ja tihtipeale muudel ajenditel toime pandud süütamised hävitavad aastas üle 400 000 hektari metsa, eriti Vahemere piirkonnas, kuid ka mujal, ja teevad suurt kahju inimeludele, varadele, tööhõivele, bioloogilisele mitmekesisusele ja metsade kaitsefunktsioonidele; arvestades, et tulekahjujärgne taasmetsastamine on väga raske kõigis metsades ja et Natura 2000 võrgustiku aladel ei lase see täita võrgustiku eesmärke;

N.

arvestades, et eelnimetatud kliimamuutustega kohanemist käsitlevas valges raamatus loetakse metsad üheks peamiseks tegevusvaldkonnaks ja rõhutatakse vajadust ELi metsandusstrateegiat ajakohastada, et see hõlmaks kliimamuutusega seotud aspekte;

O.

arvestades, et Euroopa metsamaast moodustavad põlis-, ürg- ja inimtegevusest puutumata metsad kõigest 5 %; arvestades, et selliste metsade väike osakaal ning ülejäänud metsatüüpide puistute üha suurem killustatus muudab metsad kliimaohtudele vastuvõtlikumaks ja selgitab osalt, miks paljude üleeuroopalise tähtsusega metsapuuliikide kaitse olukord on jätkuvalt vilets;

P.

arvestades, et metsade kaitsefunktsioonide parandamine peaks olema osa ELi ja liikmesriikide kodanikukaitse strateegiatest, eriti seoses selliste kliimaga seotud äärmuslike nähtustega nagu tulekahjud ja üleujutused;

Q.

arvestades, et TEEBi (ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse majanduslike aspektide) aruandes esitati mõjuvaid argumente kuludest ja kasudest, mida annavad avaliku sektori investeeringud kliimamuutuse leevendamisele ja sellega kohanemisele suunatud ökosüsteemipõhistesse lahendustesse, eeskätt keskkonnahoidlikesse infrastruktuuridesse, näiteks metsade taastamisse ja kaitsesse;

R.

arvestades, et mitmesuguste riiklike, piirkondlike ja kohalike metsamajandamis-süsteemide kohanemisvõime suurendamiseks tuleb neid tunnustada ja toetada;

S.

arvestades, et Euroopa metsade potentsiaal CO2, NH3 ja NOX tõhusate sidujatena ei leia ikka veel täielikku kasutamist ning et säästvalt majandatud metsadest saadud puit võib oluliselt leevendada kliimamuutust, kuna see on ringlussevõetav, suure süsinikusisaldusega ja võib asendada ehituses ja mujal tööstuses tarbitavaid energiamahukaid materjale, näiteks metallisulameid, plastikut ja betooni;

T.

arvestades, et komisjoni kogutud andmetel soojenevad suved Lõuna-Euroopas edaspidi kaks korda kiiremini kui mujal Euroopas ning suvised sademed vähenevad lõunas 10 aasta jooksul 5 % võrra;

U.

arvestades, et ELi metsanduse tegevuskaval on neli eesmärki: pikaajalise konkurentsivõime parandamine, keskkonnakaitse, elukvaliteeti panustamine ja kooskõlastamise edendamine, ning arvestades, et märkimisväärset edu on saavutatud peamiselt esimese eesmärgi täitmisel;

V.

arvestades, et Forest Europe’i protsessi raames on juba saavutatud Euroopas vabatahtlik üksmeel metsade säästva majandamise küsimuses; arvestades, et metsade säästvat majandamist ei ole praegu täielikult tunnustatud ega järjepidevalt rakendatud;

W.

arvestades, et Forest Europe’i protsessi raames viidi läbi ulatuslikke eeltöid läbirääkimisteks, et võtta vastu siduv õigusakt, ja et järgmisel konverentsil, mis toimub Oslos 2011. aasta juunis, on oodata sellekohaseid otsuseid;

X.

arvestades, et metsatulekahjude ennetamise määrus (17) ja Forest Focuse määrus (18) on muutunud kehtetuks, mille tulemuseks on erakorraline aruandlus ja ebapiisav rahastamine;

Y.

arvestades, et geneetilise valiku protsessi suund ja eesmärk peaks olema metsaökosüsteemide kohanemisvõime parandamine;

Z.

arvestades, et vaja on rohkem teavet metsade mõju kohta ilmastikutingimustele Euroopa tasandil;

AA.

arvestades, et eelnimetatud, komisjonile 2009. aastal esitatud aruandes „ELi poliitikavalikud Euroopa metsade kaitseks kahjulike mõjude eest“ esitati ja uuriti nelja võimalikku stsenaariumit (praeguse lähenemisviisi jätkamine, avatud kooskõlastamismeetod, seire tugevdamine ja metsade raamdirektiivi kehtestamine),

1.

tunneb rahulolu seoses komisjoni rohelise raamatuga „Metsade kaitse ja metsateave ELis: metsade ettevalmistamine kliimamuutusteks”; on seisukohal, et ELi metsandusstrateegiat tuleb tugevdada selleks, et parandada metsade säästvat majandamist ja kaitset kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega;

2.

rõhutab siiski, et Euroopa Liidu lepingu artikli 5 kohaselt võib EL sekkuda neis valdkondades, mille puhul on tõendatud, et liikmesriigid ei suuda piisavalt saavutada kavandatava meetme eesmärke;

3.

väljendab heameelt komisjoni seisukoha üle, et metsi tuleks vaadelda olulise panustajana kliimakriisi lahendamisse; rõhutab, et metsade säästev majandamine on ELi kliimaeesmärkide täitmise ning vajalike ökosüsteemiteenuste, näiteks bioloogilise mitmekesisuse, looduskatastroofide eest kaitsmise ning õhus oleva CO2 sidumise jaoks keskse tähtsusega;

4.

tuletab meelde, et metsad moodustavad biosfääre, mis hõlmavad palju enamat kui ainult puid, ning nende vastupanuvõime sõltub seega mitte ainult puude, vaid kõigi metsa elusorganismide, eriti metsloomade bioloogilisest mitmekesisusest, ning et metsad on Euroopa ühiskonna kliimamuutusega kohanemiseks hädavajalikud;

5.

tuletab meelde, et metsad on peamised süsiniku sidujad ning neil on võitluses kliimamuutuse vastu keskne osa; rõhutab, et seetõttu on oluline, et EL tugevdaks oma strateegiat võitluseks selliste metsade hävimist põhjustavate teguritega nagu tulekahjud ja õhusaaste;

6.

on veendunud, et ökoloogiline jätkusuutlikkus on ELi metsade majanduslike ja sotsiaalsete funktsioonide jätkumise eeltingimus;

7.

rõhutab metsade bioloogilise mitmekesisuse tähtsust kliimamuutusega kohanemisel ning vajadust parema kohandumise huvides parandada teadmisi metsade bioloogilise mitmekesisuse näitajatest, sealhulgas eelkõige metsade geneetilisest võimekusest;

8.

tunnustab komisjoni rohelises raamatus sisalduva biootiliste ja abiootiliste ohtude põhjaliku analüüsi eest ning juhib tähelepanu vajadusele uurida lisaks muid tegureid, mis otseselt seonduvad kliimamuutuse mõjuga metsadele, näiteks lehtede enneaegset varisemist, tuletades meelde, et lehtedeta puuvõrade pind on Lõuna-Euroopas viimase 20 aastaga kahekordistunud ning selle otseseks tagajärjeks on süsiniku sidumise võime ja tõhususe vähenemine ja metsade põuda või kuumalaineid leevendava mõju kahanemine lehtede enneaegse varisemise tõttu;

9.

tunnistab olemasolevate ülemaailmsete sertifitseerimiskavade, näiteks metsahooldenõukogu (Forest Stewardship Council) ja metsade sertifitseerimissüsteemide toetusprogrammi (Programme for the Endorsement of Forest Certification Schemes) olulist panust säästvasse metsamajandusse;

10.

rõhutab, et eelnimetatud ELi metsandusstrateegiat ja metsanduse tegevuskava tuleks ajakohastada, et need hõlmaksid kliimamuutuse mõõdet ja laiemaid metsakaitse küsimusi; tuletab meelde, et igasugusele sellisele läbivaatamisele peab eelnema põhjalik metsapoliitika alane arutelu liikmesriikide ja kõigi kavandatud meetmete rakendamisest mõjutatud sidusrühmadega;

11.

väljendab heameelt ELi edukate jõupingutuste üle Euroopa metsatööstuse ülemaailmse konkurentsivõime saavutamiseks;

12.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rohkem pingutama, et täita metsanduse tegevuskava keskkonna ja elukvaliteedi eesmärgid, mille täitmine praegu venib;

13.

palub komisjonil analüüsida ELi poliitikavaldkondade mõju ELi metsadele, et uurida, kas need on sidusad ja tagavad metsade kaitse;

14.

palub komisjonil analüüsida metsade ja metsanduse praegust rahastamist ning paigutada ümber olemasolevad vahendid, mis eelnimetatud nõukogu 2010. aasta märtsist järelduste kohaselt mõjuvad halvasti metsade bioloogilisele mitmekesisusele;

15.

kutsub komisjoni ja liikmesriike intensiivsemalt rakendama meetmeid, mis on esitatud komisjoni 27. veebruari 2008. aasta teatises uuendusliku ja jätkusuutliku metsatööstuse kohta Euroopa Liidus (KOM(2008)0113), arvestades seejuures, et liigne reguleerimine võib vähendada puidutootmise konkurentsivõimet mittetaastuvate ja energiamahukate materjalidega võrreldes;

16.

rõhutab, et metsakaitsemeetmete juures tuleks arvestada biootiliste ja abiootiliste ohtude piiriülest iseloomu sõltuvalt ohu liigist, bioklimaatilisest vööndist ja piirkondlikest tingimustest; lisaks rõhutab, et EL peaks kooskõlas Euroopa Keskkonnaameti koostatud metsade nomenklatuuriga toetama, kooskõlastama ja täiendama liikmesriikide ja piirkondade poliitilisi algatusi seal, kus see annab lisandväärtust;

17.

rõhutab, et metsade kaitse sõltub liikmesriikide, piirkondade, metsatööstuse ning avaliku ja erasektori metsaomanike pikaajalisest pühendumusest;

18.

on seisukohal, et põhjapoolsed taigametsad ja Vahemere piirkonna metsad on üliväärtuslikud Euroopa bioloogilise mitmekesisuse jaoks ning õhus leiduva süsinikdioksiidi sidujatena ning et nende kaitset tuleks tugevdada;

19.

on seisukohal, et metsanduse pikaajaline planeerimine peaks olema paindlik, kohanduv ja osalev, võtma arvesse kõiki mõeldavaid stsenaariume, võimaldama kaaluda mitmeid tulevasi arenguvõimalusi, ning looma realistliku ja usaldusväärse aluse majandamisotsuste toetamiseks; arvab lisaks, et metsade pikaajalise kaitse tagamiseks peaks see ELi tasandil toimuma alalise metsandusfoorumi kujul;

20.

rõõmustab Forest Europe’i edu üle metsade säästva majandamise edendamisel ning metsade säästva majandamise juhiste, kriteeriumide ja näitajate osas Euroopas üksmeele saavutamisel; märgib siiski, et metsade säästvat majandamist ei rakendata järjepidevalt;

21.

tuletab meelde, et metsade säästva majandamise eesmärk on tootmise ja kaitse ühildamine, mis tagab metsade majanduslike, sotsiaalsete ja ökoloogiliste funktsioonide järjepidevuse vastavalt riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele prioriteetidele; märgib murega, et kasvav suundumus vaadelda metsi vaid majanduslikust seisukohast ning unustada nende ökoloogilised ja sotsiaalsed aspektid on metsade säästva majandamise põhimõtetega vastuolus;

22.

nõuab, et komisjon teeks ettepanekuid eelnimetatud puidumääruse (EL) 995/2010 täiendamiseks, tagamaks et kogu Euroopa turule lastav puit ja puittooted on saadud säästvalt majandatavatest metsadest;

23.

õhutab liikmesriike ja komisjoni jätkama jõupingutusi ebaseadusliku metsaraie ja sellest saadud puiduga kauplemise likvideerimiseks, sest seeläbi aitavad nad võidelda metsaraadamise, metsade seisundi halvenemise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise vastu;

24.

nõuab riiklike metsaprogrammide ja metsanduse tegevuskava vahelise seose tugevdamist alalisele metsakomiteele esitatavate liigendatud aruannete abil;

25.

peab metsade säästvat majandamist oluliseks selle jaoks, et ELi metsad suudaksid jätkuvalt majanduslikke, ökoloogilisi ja sotsiaalseid funktsioone täita; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles väljendama toetust Forest Europe’i protsessile ning muutma metsade säästva majandamise rakendamise ELis kohustuslikuks; lisaks arvab, et selline kohustus aitaks sulandada metsandusse säästvuse põhimõtteid ning toetaks parimal mõeldaval viisil Forest Europe’i protsessi ning Forest Europe’i ja ÜRO metsafoorumi raames kaalutud õiguslikult siduvaid lepinguid;

26.

toetab aktiivse säästva metsamajanduse täiemahulist rakendamist pikaajaliste riiklike metsaprogrammide raames, mis sisaldavad riiklikke ja piirkondlikke prioriteete, mõõdetavaid sihteesmärke ja hindamiskriteeriume ning milles arvestatakse kliimamuutusest metsadele tulenevate kasvavate ohtudega;

27.

rõhutab, et et maaelu arengu kavasid ja tegevuskavasid ei tohiks võrdsustada riiklike metsaprogrammidega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et riiklikes metsaprogrammides võetaks arvesse nende uuringute tulemusi ja soovitusi, milles käsitletakse kliimamuutuse mõju veevarudele, ökosüsteemidele ja bioloogilisele mitmekesisusele, ning tagama maaelu arengu strateegiate ja programmide kooskõla metsandusprogrammide, bioloogilise mitmekesisuse strateegiate ja taastuvenergia tegevuskavadega;

28.

märgib, et kõigis bioklimaatilistes vööndites, säästva majandamise süsteemides ja metsatüüpides sõltub metsa kohanemisvõime geneetilisest mitmekesisusest, looduslikust uuenemisest ning kõigi metsa elusorganismide struktuurilisest ja liigilisest mitmekesisusest; märgib veel, et metsa säästev majandamine tagab majandusmetsade majandusliku elujõu, kuid ei pruugi samamoodi mõjuda metsades, mille esmane funktsioon ei ole puidu tootmine;

29.

on seisukohal, et metsade pikaajaline kaitse sõltub liigiliselt, vanuseliselt ja struktuuriliselt mitmekesise puudekooslusega metsaökosüsteemide loomisest või säilitamisest;

30.

kutsub komisjoni üles andma soovitusi riiklike kodanikukaitsesüsteemide kohandamiseks, et leevendada kliimamuutuse mõju metsadele; nõuab komisjonilt eelkõige meetmete võtmist Euroopa metsatulekahjude taktikalise reservi ressursside ja võimekuse suurendamiseks;

31.

hoiatab metsavarude ohjeldamatu ärieesmärkidel kasutamise eest, mis viib sageli metsade, eriti looduslike metsade pöördumatu hävimiseni;

32.

on seisukohal, et arvestades nende olulisust süsinikdioksiidi sidumisel, tuleks agrometsandussüsteemide puistute tähtsust kliimamuutusega võitlemisel hinnata samuti nagu tavapäraste mittetootlike metsamaade oma;

33.

kutsub komisjoni jätkama ELi metsakaitse valge raamatu koostamist, võttes arvesse rohelise raamatu avaliku arutelu tulemusi, laialdaselt tunnetatud vajadust valmistuda kliimamuutuse vastu, uuringut poliitikavalikute ja uuringut kohanemisvariantide kohta; leiab, et peale selle, et kinnitada metsade majanduslikku panust puiduga seotud ja mitteseotud toodete ja teenuste kaudu, tuleks valges raamatus keskenduda Euroopa metsade säilitamisele ja laiendamisele, sest metsad aitavad Euroopa ühiskondadel kliimamuutust leevendada ja selle tagajärgedega kohaneda; lisaks on seisukohal, et kvaliteetsetele looduslikele elupaikadele ja kaitsemetsadele, mille eesmärk on kaitse üleujutuste, maalihete, tule, kõrbestumise, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja äärmuslike kliimakatastroofide eest, tuleb tagada parem kaitsetase; arvab, et komisjoni ettepanek peab vältimatult hõlmama piisavaid rahalisi vahendeid, teadmiste vahetust ning teadusuuringute ja teabe edendamist;

34.

kinnitab veel kord oma seisukohta vajadusest tõsta ELi metsakaitsemeetmete rahastamise taset ühise põllumajanduspoliitika maaelu arengu samba kaudu; juhib tähelepanu sellele, et kliimamuutusest tingitud uued probleemid näitavad selgelt, et metsakaitse vajab paremat rahastamist ja et võidakse vajada uusi toetuse vorme;

35.

nõuab tungivalt, et komisjon uuriks hoolikalt selliseid ökosüsteemi teenuste eest tasumise variante, millega tunnistatakse nende majanduslikku väärtust ning tasustatakse metsade bioloogilise mitmekesisuse kaitset ja metsaökosüsteemide taastamist, ning koostaks selle kohta aruande parlamendile ja nõukogule; juhib tähelepanu selle tähtsusele, et äriühingud endale teadvustaksid, et tegelemine bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja metsakaitsega tõstab nende usaldusväärsust, teeb neile reklaami ja toob muud rahalist kasu;

36.

nõuab tungivalt, et komisjon esitaks metsatulekahjude ennetamist käsitleva õigusakti ettepaneku, mis hõlmab ennetuskavade ja riskianalüüside rahastamist, Euroopa metsatulekahjude infosüsteemi (EFFIS), tulekahjude avastamist, infrastruktuuri, haridust ja koolitust ning tulekahjujärgset metsataastamist, sealhulgas võimalikku 30-aastast ehituskeeldu piirkonnas, kus toimus metsatulekahju;

37.

nõuab tungivalt, et komisjon esitaks õigusakti ettepaneku, millega keelatakse ehitamine maale, kus mets on hävinud tõestatud süütamisest tekkinud tulekahju tõttu;

38.

nõuab säästvat majandamist segavate õiguslike takistuste kõrvaldamist;

39.

osutab vajadusele kehtestada finantsraamistik, mida on vaja metsatulekahjude tõrjumise parandamiseks, ning nõuab suuremat paindlikkust solidaarsusfondi mobiliseerimisel;

40.

nõuab tungivalt, et komisjon esitaks metsateavet käsitleva õigusakti ettepaneku, milles võetakse arvesse kliimaga seotud ohte ning metsasust, bioloogilist mitmekesisust, biootilisi ja abiootilisi ohte ja maakasutust kajastavate asjakohaste, ühtlustatud ja võrreldavate andmete kogumise ja levitamise vajadust ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni, bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ning keskkonnaalase arvepidamise raames; lisaks palub komisjonil koguda ja jälgida metsade kaitsefunktsioone, näiteks vee- ja pinnasekaitse funktsiooni kajastavaid näitajaid;

41.

palub komisjonil toetada teadusuuringuid, mis käsitlevad metsade mõju ELi piirkondade ilmastikule, et anda metsamajandamise strateegiate jaoks vajalikku teavet metsade suuruse, koosseisu ja paiknemise muutustest ning selliste muutuste mõjust;

42.

palub, et komisjon ja liikmesriigid koostaksid ja levitaksid säästva majandamise põhimõtetele tuginevaid heade tavade suuniseid, et rahuldada riiklike ja eraomanike ning kohalike kogukondade vajadusi kliimamuutuse suhtes vastupanuvõime tagamisel; märgib k,, kui tähtis on vahetada häid tavasid selle kohta, kuidas ettevõtted ja tööstusvaldkonnad saavad aidata täita bioloogilise mitmekesisuse sihteesmärke ja tugevdada olelusringipõhist mõtteviisi ning ühendada bioloogilise mitmekesisuse säilitamist tulu teenimisega; juhib tähelepanu vajadusele tugevdada kommunikatsiooni- ja teabepoliitikat, et tagada metsade säästev majandamine, teavitada üldsust ja edendada säästvalt majandatud metsast saadud puidu kasutamist;

43.

rõhutab vajadust tõhustada metsakaitse küsimustes teavitamist ja kooskõlastamist; arvab, et tuleb teha rohkem, tagamaks ELi siseste metsi puudutavate meetmete kooskõla välispoliitiliste avaldustega (koostöö, areng, eksootilise puiduga kauplemine jms);

44.

arvab, et metsad on osa inimkonna ühisest kultuuri- ja keskkonnapärandist, ning et silmatorkavaid puid tuleks kaitsta, olgu siis metsas või mujal; sellega seoses palub komisjonil ja liikmesriikidel koostada nende kaitsmiseks sobivad strateegiad, sealhulgas kaaluda metsapärandi seirekeskuste võimalust; lisaks õhutab liikmesriike oma riiklike poliitikate raames edendama metsade ja looduslike alade võrdset ja üldist juurdepääsetavust, tunnistades, et paljudes liikmesriikides tavapärane üldsuse juurdepääs metsadele ja loodusaladele (igameheõigus) toob palju kasu demokraatlike puhkevõimaluste ning ökosüsteemide ja looduspärandi väärtustamise näol;

45.

riiklike metsade tegevuskavadega seotud ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmiseks palub kõigil liikmesriikidel või piirkondadel koostada metsastrateegiad, mis hõlmavad jõekallaste taasmetsastamist, vihmavee akumuleerimist, põllumajandustegevust ja teadusuuringuid kõige põuakindlamate traditsiooniliste puu- ja taimeliikide ja -sortide väljavalimiseks;

46.

rõhutab, et Euroopal on kahtlemata pikaajalistest tavadest tulenevat metsanduslikku oskusteavet, kuid rohkem tuleb rahastada teadusuuringuid, mis käsitlevad kliimamuutuse mõju metsadele; arvab, et teadlaste ebakindluse tõttu eri piirkondade metsi ähvardavate ohtude ulatuse ja ajaskaala osas tuleb vajalike teadmiste parandamiseks kliimauuringute rahastamine suunata konkreetsetele vajadustele ja lahendustele, mida saab kohaldada eri bioklimaatilistes vööndites;

47.

palub liikmesriikidel käivitada pikaajalised teadusuuringute ühisprogrammid, et paremini tundma õppida mõjusid ja nõrkusi ning toetada metsasektori kohanemismeetmeid; kutsub komisjoni üles aitama kaasata mitmeaastasesse teadusuuringute ja tehnoloogia arengu raamistikku projekte, mis on seotud teadmistega metsa ökosüsteemidest ja nende võimest kohaneda kliimamuutuse tagajärgedega;

48.

palub komisjonil koostada tegevuskava ELi metsade kaitsmiseks, et ennetada kliimamuutusest tingitud haiguste ja putukkahjurite leviku kahjulikke tagajärgi;

49.

kutsub liikmesriike üles edendama teadusuuringuid, mis käsitlevad kliimamuutust ja selle mõju metsadele; tugevdama laiemat teadlikkust metsade mitmekesisuse ja nende säästva majandamise tähtsusest, toetama metsandustöötajate esialgset ja kohapealset väljaõpet, milles keskendutakse kliimamuutuse tõttu eeldatavalt vajalikele erioskustele (mitmekesisuse edendamine, kahjustuste ennetamine ja likvideerimine) ning toetama teadmiste ja kogemuste vahetust;

50.

on seisukohal, et arvestades vajadust uurida tõhusalt metsa ökosüsteemide kaitsepotentsiaali ning prognoosida ja uurida kliimamuutusest kogu metsandus- ja puidusektorile tuleneva mõju leevendamise strateegiaid, on vaja koordineerimist ja rahastamist ELi tasandil;

51.

juhib tähelepanu vajadusele arvestada ÜPP 2013. aasta järgset tulevikku arutades asjaoluga, et metsad täidavad tähtsaid keskkonnafunktsioone ning aitavad täita liikmesriikide majanduste ja maaelu arengu sotsiaalseid ja majanduslikke eesmärke; palub seepärast liikmesriikidel ja piirkondadel teha metsaasutuste ja üldsusega täiel määral koostööd maaelu arengukavade koostamisel, et tagada ELi valdkonnapoliitikate sidusus, arvestades, et metsandus võib mõnel juhul olla iseseisev maamajanduse valdkond;

52.

tuletab meelde metsade keskset osa sotsiaalmajanduslike ja ökoloogiliste avalike hüvede pakkujana ühiskonna ja arengu hüvanguks, eriti maapiirkondades; palub komisjonil välja töötada poliitiline lähenemisviis, mille puhul üheaegselt tunnustatakse seda rolli ja omanike omandiõigust;

53.

tunneb heameelt tõsiasja üle, et uusimas komisjoni teatises ÜPP reformi kohta (19) tunnustatakse põllumeeste tähtsust ja asendamatust metsatulekahjude ärahoidmisel, metsaökosüsteemide korraldajatena, kes kaitsevad neid bioloogilist mitmekesisust ohustavate tegurite, näiteks kahjurite eest, ja eelkõige keskse piirkondliku jõuna, sest nende elatusvahendite püsimine on parim viis vältida rahvaarvu vähenemist;

54.

väidab, et maapiirkondade tootjad, tootjarühmad ja avalikud asutused tuleb muuta ÜPP teise samba raames metsandusmeetmete osas abikõlblikuks; on arvamusel, et EL peab riiklike maaelu arengu programmide raames jätkama metsaistutamise toetamist, kandes samal ajal hoolt, et need algatused ei häiri turgu ning et metsa uuendamisel kasutatakse kohalikku tulele ja kahjuritele vastupidavat materjali ja kaitstakse bioloogilist mitmekesisust; rõhutab ka vajadust eelistada metsastamisel puuliike, mis parandavad oluliselt mulla kvaliteeti ja bioloogilist mitmekesisust, arvestades seejuures istutuskoha iseärasuste ja kohalike liikidega ning vajadusega segametsade järele;

55.

juhib, nii nagu ka nõukogu oma 11. juuni 2010. aasta järeldustes, tähelepanu sellele, et metsa hülgamisest võivad tekkida tõsised probleemid, kuna hiljem võib olla võimatu tagada, et metsad täidavad jätkuvalt oma funktsioone;

56.

peab vajalikuks õhutada ja toetada metsa säästvalt majandavate tootjate ühenduste ja metsamajandusorganite moodustamist, eriti väikeste metsadega piirkondades, kuna see aitab tasakaalustada nende arvukate kaupade ja teenuste pakkumist, mida metsad võivad anda; arvab, et sellised organid ja ühendused parandavad tootjate läbirääkimispositsiooni puidu tarneahelas, aitavad luua ja tagada võrdseid konkurentsi-tingimusi ning samas tegeleda majanduskriisist, rahvusvahelisest konkurentsist ja kliimamuutusest tingitud probleemidega ning võidelda ebaseadusliku metsaraiega;

57.

väidab, et tuleb anda rohkem abi metsa liikide, elupaikade ja ökosüsteemiteenuste bioloogilist mitmekesisust kaitsvatele avaliku ja erasektori osapooltele, ning see peab hõlmama vabatahtlikke kaitsemeetodeid ja Natura 2000 alasid ühendavaid piirkondi, kuna bioloogiline mitmekesisus on põllumajanduse säilitamise, arendamise ja kohandamise jaoks vältimatu;

58.

nõuab arvepõhise tasustamiskorra asendamist standardkulude või pindalapõhiste kulude süsteemiga;

59.

nõuab metsanduse heade tavade standardi väljatöötamist, mis oleks kõigi metsaga seotud meetmete toetamise lähtealuseks;

60.

nõuab metsakeskkonna ja Natura 2000 meetmete kohustuslikku lisamist maaelu arengu programmidesse ja Natura 2000 võrgustike toetamist pindalapõhiste otsemaksetega;

61.

nõuab, et ÜPPsse lisatakse uus meede „identifitseeritava lähtekohaga geneetilise metsamaterjali kohapealne ja elu- või kasvukohaväline kaitse”;

62.

lükkab otsustavalt tagasi intellektuaalomandi õiguste kohaldamise metsageneetiliste ressursside suhtes;

63.

nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid, et kõik ELi rahastatavad metsanduse ja metsakaitse projektid on pikaajalise perspektiiviga;

64.

on veendunud, et hoopis ökonoomsem on metsatulekahjusid ennetada kui nendega võidelda;

65.

juhib tähelepanu tungivale vajadusele viia ellu parlamendi poolt hiljuti vastu võetud soovitused loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamise kohta (20), eelkõige need, mis puudutavad metsastamis- ja taasmetsastamiskavade toetamist, eelistades kohalikke liike ja segametsi ning soodustades bioloogilist mitmekesisust ja suuremat tulekahju-, tormi- ja haiguskindlust; juhib tähelepanu ka saarte ja äärepoolseimate piirkondade lisaraskustele tulekahjudega võitlemisel; nõuab selliste piirkondade erikohtlemist, milleks tuleb kasutada olemasolevaid rahastamisvahendid, sh solidaarsusfondi;

66.

on seisukohal, et metsatulekahjude ennetamine maastiku planeerimise ja ühenduvuse ning infrastruktuuri ja väljaõppe kaudu peaks kindlalt seonduma ELi metsakaitse-, kohandumis- ja kodanikukaitse poliitikaga;

67.

juhib tähelepanu sellele, et kuivade ja kõrbestumise ohus olevate piirkondade taasmetsastamine tootlike liikidega toob kasu elanikkonnale ja tagab elanike osalemise metsakaitses ja metsatulekaitses;

68.

rõhutab metsaalade vaieldamatut tähtsust avaliku julgeoleku jaoks, sest nad kaitsevad inimasustust loodusnähtuste negatiivsete mõjude eest;

69.

on seisukohal, et heitkogustega kauplemise süsteem selle praegusel kujul ei sobi kokku maakasutuse, maakasutuse muutmise ja metsanduse alase arvepidamisega, eelkõige sellepärast, et nõuded tööstuskäitistele kehtestatakse siin üheks aastaks, kuid maaomandi süsinikuvarudes muutuste ilmnemiseks ja märkamiseks kulub kauem aega; seetõttu ei tohiks vastavaid seoseid tekitada; sellega seoses palub komisjonil uuesti kaaluda, kuidas oleks maakasutuse, maakasutuse muutmise ja metsandusega seotud tegevustest saadavat süsinikukoguste säästu kõige parem rahastada;

70.

tunnistab probleeme, mis seonduvad võimalusega lisada maakasutus, maakasutuse muutmine ja metsandus ühiste jõupingutuste otsusest tulenevatesse liikmesriikide eesmärkidesse; on eriti mures selle pärast, et erinevused arvestuste täpsuses ja suured looduslikud erinevused võivad õõnestada nimetatud otsuse täitmise korda; nõuab seepärast maakasutuse, maakasutuse muutmise ja metsanduse valdkonnale eraldi eesmärkide seadmist;

71.

väljendab otsustavust täita ELi 2020. aasta taastuvenergia eesmärk ja kliimamuutuse 2 C eesmärk; on aga mures selle pärast, et praeguses kasvuhoonegaaside arvutamise metoodikas kasutatavad lühikesed tähtajad ja siit tulenev puidu biomassi süsinikuneutraalsuse eeldus võivad nende täitmist takistada; palub komisjonil arutada seda küsimust rahvusvahelise kliimamuutuste rühmaga ja kehtestada uus kasvuhoonegaaside arvutamise metoodika, mille puhul süsinikuvoogude arvutamiseks riigi tasandil jälgitakse pikemaid ajavahemikke, arvestatakse maakasutusest, maakasutuse muutmisest ja metsandusest tulenevaid biomassi emissioone ning võetakse arvesse metsandustegevuse eri staadiumid (metsauuendus, harvendus- ja lõppraie);

72.

väidab, et praegused komisjoni koostatud nn biokütuse kriteeriumid ei ole biomassi jaoks sobivad ning nõuab energia tootmiseks soovitatava biomassi jaoks uute, õiguslikult siduvate säästvuskriteeriumide väljatöötamist; väidab, et komisjon peaks tutvuma Forest Europe’i töö ja järeldustega selliste kriteeriumide loomiseks, mille puhul välditakse taastuvenergia turu moonutamise ohtu, ei lähtuta süsinikuneutraalsuse eeldusest, võetakse arvesse kaudsed heitkogused ning ei seata ohtu ELi 2020. aasta taastuvenergia ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide täitmist; märgib, et kriteeriumide rakendamise üksikasjad tuleks jätta kohaliku tasandi hooleks, arvestades sealjuures paikkondlikke iseärasusi;

73.

nõuab selliste metsa määratluste kohaldamist, mis baseeruvad metsade ökoloogilisel klassifikatsioonil, näiteks sellel, mille Euroopa Keskkonnaamet pakkus välja 2007. aastal ning mis võimaldab bioomide ja arengustaadiumite põhjal eristada süsinikurikkaid põlismetsi, intensiivselt majandatavaid monokultuure ja muid metsatüüpe, sealhulgas Vahemere piirkonna võsametsi;

74.

rõhutab, kui tähtis on kaitsta mitmekesisust ELi metsade kõigis arengustaadiumites, et tagada metsasisene ja metsadevaheline bioloogiline mitmekesisus, kuna igas staadiumis kujunevad järgneva staadiumi tingimused ja ilma nende kõigi kooskõlastatud kaitseta on hilisemate staadiumite kujunemine tõsiselt ohustatud;

75.

palub komisjonil ja liikmesriikidel teha tööd rahvusvahelisel tasandil, et kehtestada ÜRO uus metsade määratlus, milles bioomipõhiselt muudetakse selgemaks loodusliku metsa määratlused ja tehakse vahet kohalikest liikidest koosnevatel metsadel ning valdavalt monokultuursetel ja võõrpuuliikidest koosnevatel metsadel; sellega seoses ning kuna ELi avalik sektor on suurim arengumaade abistaja (metsasektorit toetati 2003. aastal enam kui 600 miljoni euroga), märgib, et metsa määratlus suurendaks oluliselt poliitika sidusust ja tasuvust; kahetseb seda, et rohelises raamatus ei kõnelda edasiminekust seoses vajadusega kooskõlastada ELi liidusisest ja välistegevust ning jõuda ÜRO metsafoorumil õiguslikult siduva kokkuleppeni;

76.

märgib, kui tähtis on nii haldus- kui teadustasandil ülemaailmne koostöö standardite kehtestamisel, parimate tavade ning teadusliku ja tehnilise oskusteabe edasiandmisel, eriti seoses raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamisega (Reducing Emissions from Deforestation and Forest Degradation – REDD); osutab lisaks, et REDDist saadava kasu õiglane jagunemine ei ole võimalik ilma aktiivse koostöö ja parimate tavade vahetamiseta; rõhutab ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire programmi (Global Monitoring for Environment and Security – GMES) üleeuroopalist ja rahvusvahelist tähtsust seoses metsaalade kaardistamise, järelevalve ja registreerimisega ning panust, mida selle programmiga kogutav teave võib anda ÜRO kliimamuutuste alastel läbirääkimistel;

77.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.