2.10.2012

Euroopa Liidu Teataja

CE 296/19

Teisipäev, 5. aprill 2011
Uutes liikmesriikides asuvate tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimiseks eraldatavad ELi vahendid

P7_TA(2011)0123

Euroopa Parlamendi 5. aprilli 2011. aasta resolutsioon uutes liikmesriikides asuvate tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimiseks eraldatavate ELi vahendite tõhususe ja tulemuslikkuse kohta (2010/2104(INI))

2012/C 296 E/03

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse ühinemislepingu protokolli nr 4 Ignalina tuumaelektrijaama kohta Leedus ja protokolli nr 9 Bohunice V1 tuumaelektrijaama esimese ja teise reaktori kohta Slovakkias, samuti Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Liitu vastuvõtmise tingimusi ja korda käsitleva protokolli artiklit 30;

—

võttes arvesse nõukogu määrusi protokolli nr 4 (Ignalina tuumaelektrijaama kohta Leedus) rakendamise kohta (1), protokolli nr 9 (Bohunice V1 tuumaelektrijaama esimese ja teise reaktori kohta Slovakkias) rakendamise kohta (2) ja Bulgaaria Kozloduy tuumaelektrijaama esimese kuni neljanda reaktori tegevuse lõpetamiseks antava liidu rahalise abi kohta (Kozloduy programm) (3);

—	võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule tuumarajatiste dekomisjoneerimiseks eraldatud rahaliste vahendite kasutamise kohta (KOM(2007)0794) ja sellega kaasnevat dokumenti dekomisjoneerimise rahastamise andmete kohta ELis (SEK(2007)1654);

—	võttes arvesse komisjoni 24. oktoobri 2006. aasta soovitust tuumarajatiste sulgemiseks ette nähtud rahaliste vahendite haldamise kohta (4);

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A7-0054/2011),

A.	arvestades, et kolmes ELi kandidaatriigis – Leedus, Slovakkias ja Bulgaarias – tegutsesid vanad tuumaelektrijaamad, mille suhtes lepiti kokku, et nad suletakse, ning ühinemisläbirääkimistel pandi paika konkreetsed kuupäevad nende kolme tuumaelektrijaama reaktorite sulgemiseks lühikese aja jooksul;

arvestades, et EL tunnistas, et kõnealuse kolme tuumaelektrijaama reaktorite lühikese aja jooksul sulgemise ja hilisema dekomisjoneerimisega kaasneb märkimisväärne rahaline ja majanduslik koormus, millega asjaomased liikmesriigid ise ei suuda täielikult toime tulla, ning seepärast nähti ühinemislepingutes ja hilisemates nõukogu määrustes nende lepingute rakendamise kohta ette rahaline abi asjaomastele liikmesriikidele; arvestades siiski, et puudus selge otsus selle kohta, kas abi peaks katma dekomisjoneerimise kõik kulud või hüvitama kõik majanduslikud tagajärjed; arvestades, et nii Bulgaaria kui ka Slovakkia on praegu endiselt elektri netoeksportijad;

arvestades, et abiga nähakse ette meetmed järgmistes valdkondades:

—

dekomisjoneerimine (ettevalmistavad tööd sulgemiseks, reguleeriva asutuse toetamine, dekomisjoneerimiseks ja litsentseerimiseks vajaliku dokumentatsiooni koostamine, ohutu hooldus ja järelevalve pärast sulgemist, jäätmete käitlemine, jäätmete ja kasutatud kütuse ladustamine ja saastatusest puhastamine ning lammutustööd);

—

energia (olemasolevate rajatiste moderniseerimine ja keskkonnaalaste näitajate parandamine, suletud reaktorite tootmisvõimsuse asendamine, energiavarustuse kindluse ja energiatõhususe parandamine ning muud meetmed, mis aitavad kaasa energiainfrastruktuuri vajalikule ümberstruktureerimisele ja ajakohastamisele);

—	sotsiaalsed tagajärjed (toetus tuumajaama töötajatele kõrgetasemelise ohutuse tagamiseks pärast sulgemist ja enne lammutamist ning personali ümberõpe uuteks ülesanneteks seoses dekomisjoneerimisega);

D.	arvestades, et abi andmist alustati enne ühinemist ja enne asjaomaste reaktorite sulgemist ning rahaline toetus kogunes rahvusvahelistesse tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimise toetusfondidesse, samas kui administratiivsed ettevalmistused jätkusid;

E.	arvestades, et tuumarajatiste dekomisjoneerimine ja nende jäätmete käitlemine on tehniliselt keerukas operatsioon, mis nõuab ulatuslikke rahalisi vahendeid ning toob kaasa keskkonnaalase, tehnilise, sotsiaalse ja rahalise vastutuse,

märgib, et Leedu, Slovakkia ja Bulgaaria on täitnud ühinemislepinguga võetud kohustused sulgeda õigeaegselt reaktorid kolmes tuumaelektrijaamas: Ignalina tuumaelektrijaama esimene reaktor suleti 31. detsembril 2004 ja teine reaktor 31. detsembril 2009; Bohunice V1 tuumaelektrijaama esimene reaktor suleti 31. detsembril 2006 ja teine reaktor 31. detsembril 2008; Kozloduy tuumaelektrijaama esimene ja teine reaktor suleti 31. detsembril 2002 ning kolmas ja neljas reaktor 31. detsembril 2006;

2.	märgib samuti, et kõik kolm liikmesriiki püüdsid reaktorite sulgemist käsitlevate poliitiliste kohustuse uuesti läbi rääkida ja see tõi kaasa viivitusi;

3.	märgib, et rahalise abi eraldamiseks on olemas õiguslik alus; märgib, et summad määratakse igal aastal kindlaks komisjoni otsusega, lähtudes konkreetsetest iga-aastastest konsolideeritud programmdokumentidest, mis tagab kontrolli heakskiidetud projektide arengu ja rahastamise üle;

märgib, et ELi piiratud kogemuste ja andmete tõttu dekomisjoneerimise valdkonnas lepiti rahalise abi osutamises kokku ilma rahalise ülempiiri kindlaksmääramise võimaluseta; märgib, et isegi pärast dekomisjoneerimiskavade ja -strateegiate väljatöötamist ei olnud ülempiiri tingimusi ikka veel täpsustatud, mis tähendas seda, et täiendava rahalise abi eraldamine tuli otsustada etapiviisiliselt ja juhtumipõhiselt;

on seisukohal, et komisjoni abi eesmärk on toetada nimetatud kolme liikmesriiki kindlaksmääratud varajastest sulgemistähtaegadest tuleneva rahalise ja majandusliku koormusega toimetulekul ning katta paljude oluliste dekomisjoneerimistööde kulud, investeerida energeetikaprojektidesse, mille eesmärk on vähendada energiasõltuvust ning aidata leevendada tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimise sotsiaalset mõju; märgib siiski, et kõigil kolmel juhul on tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimise kulud ületanud ELi kavandatud abi ja tõenäoliselt ületavad ka esialgseid hinnanguid; märgib, et suur osa vahenditest on kulutatud energeetikaprojektidele ja mitte rahalise abi peamise eesmärgi jaoks, milleks on tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimine;

6.	usub, et Euroopa Liidu solidaarsuse kontseptsioon aitab tõhusalt kaasa lühikese aja jooksul sulgemise majanduslike tagajärgede leevendamisele energiasektoris; märgib siiski, et käesoleva raporti ettevalmistamise ajal oli dekomisjoneerimine alles algusfaasis;

7.	märgib, et asjaomaste tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimine tuleb seada kõikide eurooplaste ohutuse ja tervise seisukohalt prioriteediks;

8.	kardab, et dekomisjoneerimistöödeks vajalike rahaliste vahendite puudumine põhjustab viivitusi tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimisel ning ohustab keskkonda ja inimeste tervist;

rõhutab, et ohutuse küsimus on kõnealuse varakult suletud kolme tuumaelektrijaama reaktorite dekomisjoneerimise seisukohast põhilise tähtsusega; kutsub seepärast nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles pidama nimetatud asjaolu meeles mis tahes tulevaste otsuste langetamisel tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimise kohta üldiselt ja kõnealuse kolme dekomisjoneerimisprogrammi osas konkreetselt; kutsub komisjoni üles tagama piisava kooskõlastamise liikmesriikidega ja kehtestama täpsed ajakavad projektide lõpetamiseks;

10.

märgib murega, et kolme kõnealuse programmi detailsed dekomisjoneerimiskavad ei ole veel valmis ja seetõttu ei ole piisavat teavet ei ajakavade, konkreetsete projektide maksumuse ega nende rahastamise allikate kohta; nõuab seetõttu tungivalt, et asjaomased riiklikud asutused viiksid kavade koostamise lõpule, komisjon annaks selle protsessi kohta aru ja esitaks dekomisjoneerimisprojektide üksikasjaliku pikaajalise finantsplaneeringu; kutsub komisjoni üles kirjeldama selgelt kõnealuste kavade lõpuleviimiseks vajaliku ELi rahastamise mahtu;

11.

kutsub komisjoni üles uurima viise, kuidas muuta ELi meetodeid dekomisjoneerimise rahastamiseks, pidades silmas liikmesriikide ja nende haldusstruktuuride rakendatavaid strateegiaid, ning lihtsustada rahaliste vahendite haldamise eeskirju nii, et need ei mõjutaks dekomisjoneerimise ohutust ja turvalisust;

12.	märgib, et dekomisjoneerimise rahastamises ja dekomisjoneerimisprotsessis osalejate vahel ei ole vastutus selgelt jagatud; usub, et ELi abi rakendamise eest peaks vastutama põhiliselt komisjon ning ette tuleks näha ühine juhtimine koos Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangaga;

13.

on seisukohal, et hankelepingute puhul oleks soovitatav Euroopa ettevõtjate kasuks rakendada ühenduse vastastikkuse kriteeriumit, rakendades eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi nr 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse muuhulgas energeetikasektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) artiklis 58 sätestatud põhimõtteid;

14.

märgib, et Euroopa Liidu kogu rahaline abi nimetatud kolmele liikmesriigile kuni 2013. aasta lõpuni on 2 847,78 miljonit eurot; juhib tähelepanu asjaolule, et ehkki tuumaelektrijaamade vahel on erinevusi, eriti kütuse ladustamise osas, on programmide tehnoloogia põhimõtteliselt sama; märgib siiski, et eraldatud summades on aga märkimisväärseid erinevusi: Ignalina (2 reaktorit) 1 367 miljonit eurot, Bohunice (2 reaktorit) 613 miljonit eurot ja Kozloduy (4 reaktorit) 867,78 miljonit eurot,

15.

märgib, et vastavalt 2009. aasta lõpu andmetele oli olukord liikmesriikides välja makstud summade osas erinev, mis tulenes peaasjalikult erinevatest sulgemise tähtaegadest – Ignalina: kokku 1 367 miljonit eurot, kulukohustuste assigneeringud 875,5 miljonit eurot (64,04 %), välja makstud 760,4 miljonit eurot (55,62 %); Bohunice: kokku 613 miljonit eurot, kulukohustuste assigneeringud 363,72 miljonit eurot (59,33 %), välja makstud 157,87 miljonit eurot (25,75 %); Kozloduy: kokku 867,78 miljonit eurot, kulukohustuste assigneeringud 567,78 miljonit eurot (65,42 %), välja makstud 363 149 miljonit eurot (41,84 %);

16.

on seisukohal, et fondide haldamine ja nende vahendite kasutamine peab olema täiesti läbipaistev; tunnistab, et energiaturul ausa konkurentsi tagamiseks on oluline rahaliste vahendite usaldusväärne ja läbipaistev haldamine, millele lisandub asjakohane väliskontroll; soovitab läbipaistvust ja üldsuse osalemist selles valdkonnas;

17.

võtab teadmiseks järgmised läbiviidud auditid ja hindamised: Leedule ja Slovakkiale antava dekomisjoneerimise abi vahehindamine (2007), komisjoni siseauditid kõigi kolme programmi kohta 2007. aastal, Euroopa Kontrollikoja 2008. ja 2009. aasta auditid projektijuhtimise keskasutuse kohta seoses Ignalinaga, Euroopa Kontrollikoja audit kinnitava avalduse ettevalmistamise kohta 2008. aastal, Euroopa Kontrollikoja teostatavusuuring 2009. aastal, ning märgib ära koostamisel olevad dokumendid: komisjoni teatis, mida on oodata 2011. aasta alguses, komisjoni välisaudit Bohunice dekomisjoneerimise toetamise rahvusvahelise fondi (BIDSF) kohta, Euroopa Kontrollikoja täiemahuline tulemusaudit kõigi kolme programmi kohta;

18.

on seisukohal, et võttes arvesse suuri rahasummasid, fondide kasutamise uudsust, protsessi käigus esile kerkinud ootamatuid tegureid, millele järgnesid mitmed muudatused, kohandamised ja täiendavate summade eraldamine, tundub läbiviidud auditite arv ja ulatus olevat ebapiisav; peab kahetsusväärseks, et komisjoni 2007. aasta vahehindamise aruanne Leedu ja Slovakkia dekomisjoneerimise abi kohta ei hõlmanud Bulgaariat (kellele anti sellel ajal juba abi);

19.

peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole esitanud Euroopa Parlamendile igal aastal aruannet tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimiseks eraldatud rahaliste vahendite kasutamise kohta; kutsub komisjoni seetõttu üles jälgima, kas tehakse edusamme vahendite kasutamisel ja kas peab paika ennustus, et kõnealuse kolme tuumaelektrijaama konkreetsete reaktorite dekomisjoneerimiseks kogunenud vahendid kasutatakse ära kolme järgmise aasta jooksul, ning esitama Euroopa Parlamendile igal aastal selle kohta aruande;

20.	kutsub komisjoni üles viima läbi analüüsi, et teha kindlaks, kas on olemas võimalus eraldada kuni aastani 2013 vahendeid eelseisvate dekomisjoneerimisprojektide jaoks, eriti kuna dekomisjoneerimise litsentsid väljastatakse Bohunicele 2011. aasta juulis ja Kozloduyle 2011. ja 2012. aasta lõpus;

21.	kutsub komisjoni üles esitama enne ELi rahaliste vahendite edasist eraldamist võrdlusandmed dekomisjoneerimisprotsessi eri etappide esialgsete ja muudetud ajakavade kohta, samuti meetmete kohta energeetika- ja sotsiaalvaldkonnas;

22.	kutsub komisjoni üles andma teada konkreetsetest edusammudest, mis tulenevad liikmesriikide korralduskomitee loomisest 2007. aastal, et toetada komiteed abiprogrammide rakendamisel, ning andma aru pärast seda aset leidnud menetluslikest muudatustest;

23.

märgib, et Euroopa Kontrollikoja audit on alles käimas; soovib, et see aitaks selgitada vahendite kasutamise eesmärke ja nende tõhusust, samuti otstarbekaid ettepanekuid tulevikuks, ning hinnata dekomisjoneerimise täiendava rahastamise vajadust; rõhutab, et kuna tegemist on täiemahulise tulemusauditiga, peaks see selgitama järgmist:

—	kas vahendeid kasutati selleks otstarbeks, milleks need olid ette nähtud;

—	kas avaliku hanke menetlused olid nõuetekohaselt koostatud ja kas neid järgiti;

—	kas eraldatud raha aitas kaasa dekomisjoneerimise ohutuse suurendamisele;

—	kas avaliku hanke menetlustega oli tagatud, et asjaomased ettevõtted tagavad ohutuse vastavalt ELi normidele;

—	kas on tegevusi, millega on seotud OLAF;

—

kas kolm programmi on omavahel piisavalt kooskõlastatud, et kasutada tõhusalt omandatud kogemusi ning varasemaid ettevalmistatud ja rahastatud projekte; missuguses osas dekomisjoneerimisprogrammid kattusid (nt on mitmeid sarnaseid programme ladustamise, personali kvalifikatsiooni jne osas, mida oleks saanud kohandada ühelt tuumaelektrijaamalt teistele, saavutades sellega kokkuhoidu);

24.

teeb ettepaneku täpsustada ajavahemikul 2007–2013 eraldatavatest ELi vahenditest rahastatavate edasiste tegevuste puhul järgmist:

—	kas olemasolevad kavad ja strateegiad on lõplikud või on neile võimalik lisada uusi tegevusi ja seega täiendavaid vahendeid;

—	kas ajutise ladustamise kogumaht ja radioaktiivsete lõppjäätmete riikliku lõpphoidla valimise menetlus on lõplikud või mitte;

—	kas energeetikaprojektidele on vaja eraldada veel täiendavaid summasid või tuleb keskenduda dekomisjoneerimisprojektidele;

—	kas ühe tuumaelektrijaama kogemusi ja projekte tuleks kanda üle ka teistele, kui seda ei ole siiani tehtud;

25.	märgib murega, et puudub kõigi kolme projekti ELi koordinaatorite ja ekspertide rühm, mis oleks võimaldanud käsitleda dekomisjoneerimisprogrammi ELi kogemustel põhineva tervikpaketina, võimaldades tekitada kolme juhtumi vahel koostoime;

26.

rõhutab, et tegevuse paremaks kavandamiseks ja üksteiselt saadud kogemuste jagamiseks on vaja paremat koordineerimist nende kolme programmi vahel; on arvamusel, et reaktorite kasutuselt kõrvaldamiselt nende majandusliku eluea lõpus ja sellealastest kogemustest võib kasu saada ka Euroopa Liit tervikuna; kutsub seetõttu kõiki asjaomaseid osalejaid arendama ja koguma parimaid dekomisjoneerimistavasid ning tagama saadud kogemuste ja andmete parima kasutamise riikides, kus on tuumaelektrijaamad;

27.

kutsub komisjoni üles moodustama koordineerimisrühma, mille ülesandeks on

—	teostada järelevalvet selge ajakavaga lõpliku kava väljatöötamise üle;

—	teostada järelevalvet siiani eraldatud raha kasutamise üle;

—	selgitada välja, kas ELi edasine osalemine on vajalik ja kui on, siis määrata täpselt kindlaks, millises ulatuses ELi osaleb;

—	teha otsus vastutuse jagunemise, sealhulgas Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga rolli kohta, ning teostada järelevalvet dekomisjoneerimisprotsessi lõpuleviimise üle;

28.	märgib, et dekomisjoneerimise rahastamisele tuleks kohaldada põhimõtet „saastaja maksab” ning tuumarajatise käitaja peaks tagama, et tuumarajatise tootliku perioodi vältel pannakse kõrvale piisavalt rahalisi vahendeid, et katta tulevasi dekomisjoneerimiskulusid;

29.	märgib, et kuna reaktorid suleti lühikese aja jooksul, ei olnud võimalik plaanikohaselt koguda vajalikke summasid asjaomastesse riiklikesse fondidesse, mille eesmärk oli katta kõik tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimisega seotud kulud;

30.

palub komisjonil uurida võimalusi, võttes arvesse liikmesriikides rakendatavaid eri strateegiaid, kuidas ühtlustada lähenemisviise, mis käsitlevad dekomisjoneerimise rahastamist ELis, et tagada vajalike rahaliste vahendite õigeaegne kogunemine, mis ei kahjustaks dekomisjoneerimisprotsessi ohutust ega turvalisust;

Ignalina tuumaelektrijaam

31.	väljendab heameelt asjaolu üle, et enamikku Ignalina programmi projektidest energiatõhususe ja elektrienergia varustuskindluse suurendamiseks praegu kas rakendatakse või on juba rakendatud;

32.

märgib murega, et peamised jäätmete infrastruktuuri projektid (kasutatud kütuse ladustamine ja jäätmehoidla projekt) on ajakavast tõsiselt maha jäänud, mis on toonud kaasa täiendavaid kulusid võrreldes esialgsete hinnangutega; märgib, et mänguruum süsteemis on peaaegu ammendunud ja hilinemised võivad hakata mõjutama kogu dekomisjoneerimiskava kriitilist faasi, millega kaasnevad sellevõrra suuremad kulud; kutsub komisjoni üles andma teada projekti ajakava ümberhindamise tulemustest;

33.

märgib, et suur osa vahenditest eraldati energeetikaprojektidele, et dekomisjoneerimiseks on vaja veel märkimisväärseid summasid ning riiklikest vahenditest selleks ei piisa: riiklikku Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimisfondi on kogunenud veidi üle 100 miljoni euro (samas kui ainuüksi dekomisjoneerimise tehnilised kulud ulatuvad 987 miljonist eurost 1 300 miljoni euroni), millest märkimisväärne osa on kasutatud muudele kui dekomisjoneerimisprojektidele; nõuab, et selles osas võtaks eelkõige liikmesriik asjakohaseid meetmeid;

Bohunice tuumaelektrijaam

34.	väljendab heameelt Bohunice programmi edusammude üle;

35.	märgib, et kui tuumarajatiste, eeskätt V1 reaktorite dekomisjoneerimiseks ja varustuskindluse tagamiseks on ette nähtud ühenduse abi, siis riiklikus tuumafondis ei ole käimasoleva A1 dekomisjoneerimisprojekti rahastamiseks ette nähtud ühtegi konkreetset allikat;

36.

märgib, et mõne dekomisjoneerimisprojekti rakendamisel (piirkonna füüsilise kaitsesüsteemi rekonstrueerimine, vanade jäätmete käitlemise projekt ja radioaktiivsete jäätmete ajutise hoidla rajamine Bohunices) on ajakavast oluliselt maha jäädud; nõuab tungivalt, et komisjon ja Slovakkia pool astuksid samme, et hoida ära hilinemisi, mis võivad ohtu seada dekomisjoneerimistööde ajakava;

Kozloduy tuumaelektrijaam

37.	väljendab heameelt Kozloduy programmi üldiselt heade tehniliste ja finantstulemuste üle, samuti 1.–4. reaktori dekomisjoneerimise strateegia läbivaatamise üle – see muudeti algsest viivitatud lammutuse strateegiast kohese pideva lammutuse strateegiaks;

38.

märgib murelikult, et eraldatud riiklike vahendite jaotamisel on üsna suur osa eraldatud energeetikaprojektidele; kutsub komisjoni üles teostama järelevalvet ülejäänud energeetikaprojektide rakendamise üle ja andma aru selle tulemustest; nõuab, et Kozloduy programmi ülejäänud ajavahemikul suureneks dekomisjoneerimist ja jäätmeid käsitlevate projektide osakaal;

39.

rõhutab, et vaja on laiaulatuslikku haldusalast kooskõlastamist radioaktiivsete jäätmete riikliku ettevõtte (SERAW) ja Kozloduy tuumaelektrijaama vahel, kes vastutavad praegu vastavalt esimese ja teise reaktori ning kolmanda ja neljanda reaktori eest; kutsub Bulgaaria osapoolt üles analüüsima ja viivitamata rakendama vajalikke tõhustamismeetmeid jagatud haldamise valdkonnas ja/või viima 1.–4. reaktori ühise haldamise alla;

* *

40.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning Bulgaaria, Leedu ja Slovakkia valitsustele.

(1) ELT L 411, 30.12.2006, lk 10.

(2) ELT L 131, 23.5.2007, lk 1.

(3) ELT L 189, 13.7.2010, lk 9.

(4) ELT L 330, 28.11.2006, lk 31.