2.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 296/13

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 2 ja 3, ning Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 8, 153 ja 157;

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta otsust 2006/144/EÜ ühenduse maaelu arengu strateegiasuuniste kohta (programmiperiood 2007–2013) (1);

—

võttes arvesse nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) eraldatavate maaelu arengu toetuste kohta (2);

—

võttes arvesse oma 12. märtsi 2008. aasta resolutsiooni naiste olukorra kohta ELi maapiirkondades (3);

—

võttes arvesse 27.–29. aprillini 2010 ELi eesistujariigi Hispaania algatusel Cácereses toimunud seminari „Naised maapiirkonna jätkusuutlikus arengus” järeldusi (4);

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiivi 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ (5);

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

—

võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A7-0016/2011),

A.

arvestades, et Euroopas on prioriteetne maapiirkondade majanduslikult säästev arendamine ning majandusüksuste pikaaegne ja säästlik toimimine, ning arvestades, et hõredamalt asustatud agraarpiirkondade erilist potentsiaali tuleks kasutada ja arendada väärtusi hoidvalt ning nii, et tagatakse niisuguste piirkondade jätkuv asustatus;

B.

arvestades, et sõltuvalt raamtingimustest suudavad majanduslikult ja kultuuriliselt iseseisvad, toimiva piirkondliku ringlusega piirkonnad stabiilsemalt reageerida ülemaailmsetele muutustele;

C.

arvestades, et konkurentsivõimeline, mitmeotstarbeliselt toimiv põllumajandus on hädavajalik alus säästva arengu strateegiatele ja kaugemale ulatuvale ettevõtlusalasele tegevusele paljudes piirkondades, ning arvestades, et seda potentsiaali ei kasutata veel majandustegevuse tugevama mitmekesistamise protsessi raames kõikjal täielikult ära;

D.

arvestades, et maapiirkondi mõjutavad eelkõige elanikkonna vananemine, väike rahvastikutihedus ja mõnes piirkonnas ka rahvastikukadu;

E.

arvestades, et demograafilised muutused, väljaränne ja elanikkonna hulgas naiste osakaalu üldine vähenemine paljudes maapiirkondades on viinud selleni, et maapiirkondades ei ole tulevikus enam olemasoleva infrastruktuuriga võimalik tagada piisavat kodukohalähedast varustamist esmatarbekaupade ja -teenustega, esmast arstiabi ja hoolust, koolieelset haridust, kooliharidust, kutsealast ning akadeemilist alus- ega täiendkoolitust või piisavaid kultuurilisi ja vabaaja sisustamise võimalusi, või et majanduslikel põhjustel tuleb vastavad asutused sulgeda;

F.

arvestades, et 26,7 miljonist Euroopa Liidus korrapäraselt põllumajanduses töötavast inimesest on 42% naised ning et vähemalt ühte viiest põllumajandusettevõttest (umbes 29%) juhib naine;

G.

arvestades, et naiste osalemine asjaomases otsustusprotsessis ei kajasta piisavalt nende olulist panust kohalikku ja kogukonna arengusse;

H.

arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse põhimõte on Euroopa 2020. aasta strateegia põhinõue ning seda tuleks edendada, et suurendada naiste aktiivset osalemist majandus- ja sotsiaalses tegevuses ning tagada inimõiguste austamine;

I.

arvestades, et majanduslike ja ühiskondlike muutuste taustal on maanaise kuvand viimastel aastakümnetel muutunud ja mitmekesistunud ning et naised on ise selle muutuse algatanud ja kujundanud, kusjuures naiste sotsiaalne ja majanduslik olukord nii liikmesriikide siseselt kui ka eri liikmesriikides on väga erinev;

J.

arvestades, et nüüdisaja ühiskonna naistel on oma isiklike perekondlike ja tööalaste sidemete taustal täita multifunktsionaalne roll ja just selles rollide paljususes suudavad nad anda ka olulise panuse arengusse ja uuendustesse kõikidel ühiskondlikel tasanditel, samuti panuse elukvaliteedi tõstmisesse, eelkõige maapiirkondades;

K.

arvestades, et eelkõige maapiirkondades on pere ja eakate eest hoolitsemine sageli naiste ülesanne;

L.

arvestades, et aastatepikkuste pingutuste tulemusena naispoliitikas ja tänu avaliku sektori intensiivsele toetusele hariduse, nõustamise ja ettevõtte asutamise algatuste valdkonnas, muu hulgas ka ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) teise samba raames, on saavutatud silmapaistvaid tulemusi meeste ja naiste elu-olu parandamisel maapiirkondades;

M.

arvestades, et hoolimata elusituatsioonide märkimisväärsest individualiseerumisest püsib naiste ja meeste jaoks põhimõtteline väljakutse ühendada ühelt poolt oma töö ning sotsiaalne ja kultuuriline tegevus ja teisalt vastutus perekonna eest;

N.

arvestades, et seda „multifunktsionaalset väljakutset” on tänapäeva ühiskonna tingimustes võimalik teostada üksnes siis, kui kasutatakse toetavaid teenuseid, hoolekandeasutusi ja -struktuure, mis peavad olema vastuvõetava hinnaga ning kättesaadavad;

O.

arvestades, et naise multifunktsionaalne roll maapiirkondades võib oluliselt mõjutada nüüdisaegset naise kuvandit meie ühiskonnas;

P.

arvestades, et nii meeste kui ka naiste tööhõive määr on maapiirkondades madal ning paljud naised ei osale tõepoolest kunagi tööturul, mistõttu ei ole nad ei töötutena registreeritud ega töötuse statistikas kajastatud;

Q.

arvestades, et põllumajanduses töötavate naiste, k.a põllumajandusettevõtjate naisabikaasade puhul, kes saavad lisateenistust (kombineeritud sissetulekud, iseseisvad füüsilisest isikust ettevõtjad või osalise tööajaga füüsilisest isikust ettevõtjad), aga ka ajutiste ja võõrtöötajate puhul on sotsiaalkaitse maapiirkondade tänapäevase ja säästva arengu lahutamatu element;

R.

arvestades, et põllumajandusettevõtte omanik on ainus isik, kes on kirjas pangadokumentides, toetuste dokumentides ja omandatud õiguste dokumentides, ning on samuti põllumajandusettevõtte ainus esindaja ühendustes ja rühmitustes;

S.

arvestades, et maaturism, mis hõlmab ka kaupade ja teenuste pakkumist maal turismile orienteeritud pereettevõtete ja ühistute kaudu, on madala riskiga äri, loob töökohti, võimaldab ühendada perekondlikud kohustused ja töö ning motiveerib maaelanikke maale jääma,

1.

juhib tähelepanu asjaolule, et soolise võrdõiguslikkuse edendamine on ELi ja selle liikmesriikide põhieesmärk; rõhutab, kui oluline on kõnealuse põhimõtte inkorporeerimine ühisesse põllumajanduspoliitikasse jätkusuutliku majanduskasvu ja maaelu arengu edendamise viisina;

2.

märgib, et tuleb teha jõupingutusi, et luua maapiirkondades kohalikele oludele sobivad elutingimused, mis oleksid võrreldavad linnapiirkondade omadega, et pakkuda naistele ja nende peredele alus maale jäämiseks ja edukaks eluks seal;

3.

nõuab maapiirkonna kui mitmekülgse ning integratiivse töö- ja ettevõtluspiirkonna arendamist ning naiste võtmefunktsiooni, teadmiste ja kompetentsi kasutamist sel eesmärgil;

4.

kutsub seetõttu komisjoni üles järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavatel läbirääkimistel mitte enam vähendama põllumajanduskulude osakaalu kogueelarves;

5.

rõhutab, et mitmesugused, k.a teenustele orienteeritud põllumajandusettevõtted (nt turismitalud, toodete otse turustamine, sotsiaalteenused, nagu eakate hooldus ning lastehoid, õppimine talus pikapäevarühma raames jne) on maapiirkondade teenuste osutamise olulised alustalad ja neid tuleks ühise ÜPP kaudu jätkusuutlikult toetada; nõuab seetõttu, et selliseid teenuseid edendataks ÜPP kaudu ning et seega avataks uusi perspektiive ja tasustatavaid töövõimalusi naistele ning hõlbustataks oluliselt ka pere- ja tööelu ühitamist;

6.

nõuab omaalgatuslike dünaamiliste arengustrateegiate edendamist maal elavatele meestele ja naistele omase loomingulisuse toetamise vahendina, kasutades iga maakogukonna konkreetseid traditsioonilisi ressursse;

7.

rõhutab elujõulise, dünaamilise ja mitmekesise elanikkonnaga maakeskkonna olulisust; toonitab sellega seoses noorte naiste jaoks asjakohaste arenguvõimaluste ja väljakutsete tähtsust;

8.

nõuab, et maapiirkondades kujundataks raamtingimused selliselt, et kõikide põlvkondade naised jääksid oma vahetusse keskkonda ning saaksid selle keskkonna taaselustamisele ja arengule kaasa aidata;

9.

rõhutab põllumajandusettevõtjate ja põllumajandusettevõtete töötajate ennetähtaegselt pensionile jäämise võimaluse tähtsust, arvestades maapiirkondade naiste elutingimusi; kutsub liikmesriike, kes ei ole neid võimalusi rakendanud, seda tegema;

10.

nõuab sellega seoses täiendavaid jõupingutusi kõikide maapiirkondade varustamiseks kaasaaegseima IT infrastruktuuriga, eelkõige piisava juurdepääsuga lairibaühendusele, ning meetmete võtmist hõlbustamaks juurdepääsu info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale ning edendamaks võrdseid võimalusi niisuguse juurdepääsu osas ning selle kasutamise alase asjakohase koolituse osas; juhib tähelepanu asjaolule, et ebapiisav juurdepääs lairibaühendusele takistab väikeettevõtjate kasvu paljudes maapiirkondades üle kogu ELi; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid täidaksid oma kohustuse parandada lairibaühenduse pakkumist maapiirkondades konkurentsivõime edendamise viisina;

11.

nõuab, et maapiirkondade naiste hulgas edendataks ja toetataks elektroonilisi ettevõtlusvorme, nt e-ärisid, mis võimaldaksid teha äri sõltumata kaugusest suurtest linnakeskustest;

12.

juhib tähelepanu asjaolule, et sarnaselt linnapiirkondadega on ka maapiirkondades ülimalt oluline parandada igapäevaeluga seotud infrastruktuuri, asutuste ja teenuste kvaliteeti ja juurdepääsetavust, et võimaldada meestel ja naistel tasakaalustada oma pere- ja tööelu ja tagada elanikkonna püsimajäämine maapiirkondades; see hõlmaks lastehoidu põllumajandusettevõtte infrastruktuuri osana (näiteks nn põllumajandusettevõtte lastesõimed ja muud eelkooliasutused), tervishoiuteenuseid, haridusasutusi (sh elukestvaks õppeks), vanurite ja muude ülalpeetavate asutusi ja hooldust, asendusteenuseid haiguse või raseduse korral, kodukohalähedast varustamist esmatarbekaupadega ning vabaaja veetmise ja kultuuriasutusi; nõuab põllumajanduspoliitika raamtingimuste kujundamist nii, et maapiirkondade naistel oleks võimalik realiseerida oma võimeid mitmeotstarbelise ja jätkusuutliku põllumajanduse elluviimisel;

13.

nõuab liikmesriikidelt tungivalt, et nad kasutaksid struktuurifonde ja Ühtekuuluvusfondi maapiirkondades hea transpordi infrastruktuuri puudumise probleemi lahendamiseks ja rakendaksid positiivset poliitikat transpordi kättesaadavuse parandamiseks kõigi jaoks, eriti puudega inimestele, kuna transport on jätkuvalt kõige rohkem naisi mõjutavat sotsiaalset tõrjutust ja ebavõrdsust tekitav tegur ühiskonnas;

14.

nõuab maaelu arengu poliitika tugevamat suunatust uuenduslike ja jätkusuutlike elu- ja töötingimuste loomisele maapiirkondades;

15.

kutsub ELi institutsioone, liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles toetama edendamis- ja nõustamisprojekte seoses uuenduslike, peamiselt põllumajanduslike tootmisettevõtete loomisega maapiirkondades, mis on võimelised pakkuma uusi töökohti eelkõige naistele sellistes tegevusvaldkondades nagu põllumajandustoodetele väärtuse lisamine ning neile turustusvõimaluste otsimine, uute tehnoloogiate kasutamine ning piirkondliku majanduse mitmekesistamisse panustamine ja teenuste osutamine töö- ja pereelu ühitamise võimaldamiseks;

16.

juhib tähelepanu sellele, et seoses uuenduslike pakkumistega tuleks kasutada ÜPP teise samba naisteteemaliste projektidega (eelkõige 3. telg ja programm Leader+) seni omandatud positiivseid kogemusi ning teha kindlaks parimate tavade näited;

17.

nõuab, et maaelu arengu strateegiates pöörataks erilist tähelepanu naiste rollile Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel, eelkõige algatustele, mis keskenduvad innovatsioonile ning teadus- ja arendustegevusele;

18.

tervitab sellega seoses Euroopa Sotsiaalfondi / EQUALi projekte, mis püüavad rõhutada ja parandada naiste positsiooni põllumajanduses ja maapiirkondades;

19.

nõuab, et uues EAFRD määruses sätestataks konkreetsed meetmed naiste toetamiseks programmitöö perioodil 2014–2020, mis mõjuksid soodsalt naiste tööhõivele maapiirkondades;

20.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles aitama kaasa informatiivse andmebaasi loomisele naiste majandusliku ja sotsiaalse olukorra kohta, samuti naiste osalemise kohta maapiirkondade ettevõtluses, ning optimeerima olemasolevate andmete (nt Eurostati vahendusel saadud andmed) töötlemist, et oleks võimalik sihipäraselt välja töötada poliitilisi meetmeid;

21.

on veendunud, et maapiirkondade tingimusi arvesse võttes tuleb säilitada ja välja ehitada spetsiifilised maateemalised haridus- ja nõustamiskeskused, eelkõige seoses põllumajandusettevõtete finantsjuhtimisega;

22.

peab vajalikuks töötada Euroopa maapiirkondade naiste võrgustiku (või naisühenduste võrgustiku) loomise suunas ning juhib tähelepanu edule, mis saavutati ühise põllumajanduspoliitika teise samba meetmetega;

23.

tunnustab olemasolevate naisvõrgustike olulist rolli eri tasanditel, eriti maapiirkondade kohalikul tasandil edendamise ja üldsuse suhtumise osas nendesse piirkondadesse; juhib tähelepanu asjaolule, et kõnealused võrgustikud vajavad kohalikul, riiklikul ja Euroopa tasandil suuremat ühiskondlikku tunnustust ning rohkem poliitilist ja rahalist toetust, pidades silmas nende suurt panust suurema võrdõiguslikkuse saavutamisse, eelkõige naiste koolituse osas maapiirkondades ja kohaliku arengu projektide käivitamise osas, sealhulgas teavituskampaaniad sõeluuringute kohta, et tagada naistel esinevate vähktõve liikide (emakakaelavähk, rinnavähk jne) varane diagnoosimine; kutsub liikmesriike üles toetama naiste suuremat osalemist poliitilises protsessis, kaasa arvatud naiste nõuetekohast esindatust institutsioonide, äriühingute ja ühenduste juhatustes;

24.

nõuab, et sotsiaalsüsteem tagaks maapiirkondade naistele piisavad soodustused, mis arvestaksid naiste spetsiifilist olukorda tasustatava töö ja pensioniõiguste osas;

25.

tunneb sellega seoses heameelt direktiivi 2010/41/EL üle ja kutsub liikmesriike üles seda esimesel võimalusel ja tõhusalt rakendama, et tagada eelkõige, et

26.

juhib tähelepanu asjaolule, et iseäranis maapiirkondades on vaja jätkusuutlikke strateegiaid kutseoskuste säilitamiseks naiste puhul, kes otsustavad teha karjääripausi perekonna eest hoolitsemise või hooldusperioodi kasuks; nõuab töö ja pereelu ühitamise hõlbustamist, et naiste osalust eri töövormides võimaldada, säilitada ja edasi arendada;

27.

juhib tähelepanu asjaolule, et põllumajandusettevõtete mitmekesistamine on maamajanduses üha olulisem aspekt; märgib, et naiste roll põllumajandusettevõtete mitmekesistamise projektide algatamisel, arendamisel ja juhtimisel on oluline;

28.

nõuab naiste ettevõtlusvalmiduse ja algatuste edendamist, eelkõige edendades naiste omandit, naisettevõtjate võrgustikke ning töötades lisaks välja finantssektori raamtingimused, mis hõlbustaksid maapiirkonna naisettevõtjate puhul (kaasa arvatud iseseisvad füüsilisest isikust naisettevõtjad, osalise tööajaga füüsilisest isikust naisettevõtjad, kelle sissetulek on väike, ja noored naised) juurdepääsu investeeringutele ja laenudele, nii et nad muutuksid turul tegutsemisvõimelisemaks ja suudaksid rajada stabiilse majandusliku põhialuse; nõuab ka meetmete võtmist naiste ettevõtlusvalmiduse ja sellealaste oskuste parandamiseks, et edendada nende esindatust ettevõtete ja ühingute juhtorganites;

29.

kutsub asjaomaseid riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles innustama naisi osalema kohalikes tegevusrühmades, sõlmima programmi Leader raames kohalikke partnerlussidemeid ning tagama juhatustes sooliselt tasakaalustatud osalemise;

30.

nõuab, et ettevõtete ja piirkondade arengustrateegiates arvestataks rohkem naiste põllumajanduslikku ja põllumajandusvälist erialast kompetentsust, rõhutab, kui oluline on naispõllumajandusettevõtjatele ja muudele maapiirkondades tegutsevatele naistele tootjate ja ettevõtjatena kvalifikatsiooni ja koolituse saamine, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma koostöös piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, maapiirkondade organisatsioonide ning naiste ja põllumajandustootjate ühendustega stiimuleid, et edendada naiste osalemist tööjõus, kõrvaldada naiste igasugune diskrimineerimine töökohal ning parandada naiste koolitust, sealhulgas täiendõppele ja erikursustele haridusasutustes parema juurdepääsu edendamise kaudu, teha asjakohaseid ettepanekuid maaelu arengu meetmete kohta maaelu arengu programmide 3. telje raames ning ergutada olemasolevaid algatusi; juhib tähelepanu asjaolule, et kõnealused meetmed aitavad kaasa maapiirkondades sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisele ning et naistel on suurem oht vaesusesse sattuda kui meestel;

31.

nõuab, et toetataks poliitilisi püüdlusi edendada naiste rolli põllumajanduses seeläbi, et nende jaoks muudetakse põllumajandusliku ettevõtlusega tegelemine faktiliselt ja õiguslikult lihtsamaks, seda ka ettevõtte omamise seisukohalt, et nad oma ettevõtlusalase kaasvastutuse alusel oleksid tihedamalt seotud ettevõtte õiguste ja kohustustega, mille hulka kuulub ka huvide esindamine põllumajanduslikes organites ja reaalne osasaamine kõikidest ettevõtlustuludest;

32.

nõuab, et toetataks nais- ja põllumajandusettevõtjate organisatsioone, mis etendavad olulist rolli uute arenguprogrammide edendamisel ja algatamisel ning mitmekesistamisel niisugusel viisil, et naised saavad rakendada uusi ideid maapiirkondades tootmise ja teenuste osutamise mitmekesistamiseks;

33.

on seisukohal, et ühise põllumajanduspoliitika tulevase reformi raames tuleks arvesse võtta ja esmatähtsaks pidada maapiirkondades elavate naiste vajadusi ja põllumajanduses töötavate naiste rolli nii teatavatele teenustele juurdepääsul kui ka toetuste saamisel vastavalt iga liikmesriigi piirkondlikele vajadustele;

34.

on veendunud, et keskpikas perspektiivis peaksid naised olema asjakohaselt esindatud kõikides põllumajanduse sektori poliitilistes, majanduslikes ja sotsiaalsetes organites, et otsustusprotsessi jõuaksid nii naiste kui ka meeste vaatenurgad; rõhutab, kui tähtis on kehtestada erimeetmed naiste kasuks, et tagada naiste osalemine kõnealustes organites võrdsetel alustel;

35.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võimaldama naiste paremat juurdepääsu maale ja laenudele, et julgustada naisi seadma end sisse maapiirkondadesse ning osalema põllumajandussektoris;

36.

nõuab, et koondataks senised strateegiad, mis käsitlevad põllumajanduses töötavate naiste (põllumajandusettevõtjad, põllumajandusettevõtte töötajad, hooajatöötajad jne) sotsiaalset kaitset, sealhulgas direktiivi 2010/41/EL rakendamine, pidades silmas riikide omandi- ja maksuõigust, ning et need kogemused tehtaks liikmesriikides põllumajanduses töötavate naiste nõuetekohase sotsiaalse kaitse parandamise eesmärgil kättesaadavaks;

37.

rõhutab, et maapiirkondade naiste elutingimusi käsitlevas Euroopa poliitikas tuleb arvesse võtta ka põllumajandusettevõtetes hooajatöötajatena töötavate naistest sisserändajate elu- ja töötingimusi, eelkõige piisava majutuse, sotsiaalkaitse, tervisekindlustuse ja tervishoiu vajaduse osas; toonitab vajadust väärtustada kõnealuste naiste tööd võimalikult palju;

38.

kutsub komisjoni üles lisama oma 2011. aastal vastavalt nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) artikli 14 lõikele 1 esitatavale kokkuvõtvale aruandele süvaanalüüsi maapiirkondades naiste olukorra suhtes võetud meetmete mõju kohta;

39.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.