28.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 188/42

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa 2020. aastal: aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”;

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Iga-aastane majanduskasvu analüüs: Euroopa Liit võtab igakülgseid kriisimeetmeid”;

—

võttes arvesse eesistujariigi järeldusi pärast Euroopa Ülemkogu 17.–18. juuni 2010. aasta kohtumist;

—

võttes arvesse 2000., 2001., 2005., 2006. ja 2007. aasta märtsis ning 2009. aasta detsembris toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumiste eesistujariigi järeldusi;

—

võttes arvesse oma 16. juuni 2010. aasta resolutsiooni majanduse juhtimise kohta (1);

—

võttes arvesse oma 20. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi kohta: soovitused vajalike meetmete ja algatuste kohta (vahearuanne) (2);

—

võttes arvesse oma 16. detsembri 2010. aasta resolutsiooni alalise kriisimehhanismi loomise kohta euroala finantsstabiilsuse tagamiseks (3);

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 3;

—

võttes arvesse nõukogu 7. juulil 2010. aastal vastuvõetud soovitusi liikmesriikide ja Euroopa Liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta;

—

võttes arvesse nõukogu otsust liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta;

—

võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 4,

A.

arvestades, et Euroopa 2020. aasta strateegia peaks aitama Euroopal kriisist toibuda ja väljuda sellest tugevamana tänu töökohtade loomisele ning arukale, jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvule, mis põhineb ELi viiel peaeesmärgil: tööhõive edendamisel, tingimuste parandamisel innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse jaoks, kliimamuutuse ja energeetika alaste eesmärkide saavutamisel, haridustaseme parandamisel ning sotsiaalse kaasatuse edendamisel, eelkõige vaesuse vähendamise kaudu,

1.

rõhutab, et Euroopa 2020. aasta strateegia meetmetel on otsustav tähtsus kõikide Euroopa kodanike tulevikuväljavaadetele, võimaldades jätkusuutlike töökohtade loomist, pikaajalist majandusskasvu ja sotsiaalset arengut; kardab, et nõrga juhtimisstruktuuri tõttu ei suudeta Euroopa 2020. aasta strateegiaga täita selle raames antud lubadusi, ning nõuab väga tungivalt, et nõukogu tugevdaks seetõttu ühenduse meetodit; kordab, kui oluline on ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide integreerimine majanduse juhtimise raamistikku, ning nõuab, et Euroopa poolaasta moodustaks osa juhtimise alaste õigusaktide paketist, kaasates samas riikide parlamente ja sotsiaalpartnereid juba varases etapis, et edendada demokraatlikku kontrolli, omanditunnet ja legitiimsust; rõhutab, et Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimine on väga oluline ja see ei ole vabatahtlik;

2.

on seisukohal, et iga-aastane majanduskasvu analüüs ja Euroopa poolaasta raamistik on olulised vahendid majanduspoliitika tõhustatud koordineerimiseks; rõhutab siiski, et need ei tohiks asendada või vähendada olemasolevate, aluslepingute poolt pakutavate vahendite tähtsust, eelkõige majanduspoliitika üldsuuniseid ja liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniseid, mille puhul Euroopa Parlament on tugevalt kaasatud või temaga konsulteeritakse; rõhutab vajadust kooskõla järele Euroopa Ülemkogu ja komisjoni poolt kokkulepitud Euroopa 2020. aasta strateegia viie peaeesmärgi saavutamisega, et tagada selle edukus;

3.

rõhutab, et Euroopa 2020. aasta strateegias tuleb kõrvaldada lõhe selle väljakuulutatud eesmärkide, olemasolevate ressursside ja kasutatava metoodika vahel; nõuab, et Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid kajastuksid järgmises mitmeaastases finantsraamistikus; palub komisjonilt selgitust juhtalgatuste eelarve kohta, sest need esmatähtsad tegevuskavad hõlmavad kõiki ELi eelarvest rahastatavaid poliitikavaldkondi; nõuab väga tungivalt, et komisjon teeks ettepanekuid uute omavahendite kehtestamise kohta, et tagada liidule reaalsed ja autonoomsed rahalised vahendid;

4.

toonitab, et Euroopa 2020. aasta strateegia eeldab reforme ning väga märkimisväärseid ja varajasi avaliku ja erasektori investeeringuid arvukatesse erinevatesse projektidesse; märgib, et need eeldavad nii olemasolevate kui ka uute innovatiivsete vahendite ja tulude kasutuselevõttu;

5.

nõuab, et komisjon ja liikmesriigid looksid usaldusväärse rahastamisraamistiku ning et Euroopa Ülemkogu käsitleks rahastamisvajadusi oma majanduse juhtimise läbivaatamise osana; on seisukohal, et Euroopa 2020. aasta strateegia rahastamine nõuab niisuguste poliitilisi algatuste kooskõlastatud kogumit, kuhu oleks kaasatud Euroopa institutsioonid, näiteks Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank; toonitab lisaks, et erasektoripoolne rahastamine on tulevikus hädavajalik ja eeldab õiguslikku raamistikku, mille raames tegeletakse kaasnevate pikaajaliste riskidega;

6.

on veendunud, et õige poliitikaraamistiku ja piisavate eelarvevahendite olemasolu korral võivad põllumajandus ja metsandus etendada olulist osa Euroopa üldises strateegias, mille eesmärk on tagada majanduse taastumine, aidates samal ajal kaasa toiduga kindlustatusele ELis ja kogu maailmas, säilitades maapiirkondade maastikke, mis moodustavad 90 % ELi territooriumist, kaitstes keskkonnahüvesid ning andes olulise panuse alternatiivsete energiaallikate otsimisse;

7.

on seisukohal, et tugev ja hästi rahastatud ühtekuuluvuspoliitika, mis hõlmab kõiki Euroopa piirkondi, peab olema Euroopa 2020. aasta strateegia läbiv lisaelement; leiab, et niisugune poliitika oma horisontaalse lähenemisviisiga on Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide eduka saavutamise ning sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse eeltingimus;

8.

on seisukohal, et liikmesriike tuleks innustada seadma oma riiklikes reformikavades esmatähtsale kohale töötusega võitlemise ja pikaajalise tööturult tõrjutuse ennetamise; usub, et see tuleks ühendada meetmetega, mis on mõeldud uute ja paremate töökohtade loomiseks ning kvaliteetse ja kõrge tööhõive tagamiseks nii keskpikas kui ka pikas perspektiivis;

9.

rõhutab, kui ülimalt oluline on ühtse turu taaskäivitamise osas terviklik lähenemisviis, et tagada paremad majandustulemused ja tugevdatud sotsiaalne mõõde ning samas taastada usaldus, asetades kodanikud ühtse turu keskmesse; usub, et kõrgeima poliitilise tasandi antud ulatuslikel suunistel ja Euroopa Ülemkogu poolsel toetusel on ühtse turu taaskäivitamise edukuse seisukohast suur tähtsus;

10.

juhib tähelepanu sellele, et arukal reguleerimisel võib ettevõtete tegutsemise õigusraamistiku parandamisel olla oluline osa; usub, et sellega seotud ettepanekud aitavad luua tugeva ning majanduskasvu ja uuendustegevust tagava majanduskeskkonna, kuid märgib, et kõik õigusloomeprotsessi osapooled peavad tõhusamate ja vähem koormavate õigusaktide koostamise eest vastutuse võtma;

11.

avaldab pettumust selle üle, et kaks aastat pärast väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” vastuvõtmist on komisjon näidanud vähe konkreetseid meetmeid ja algatusi; nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu edendaksid VKE-sõbralikumat keskkonda; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama kommertskasutusele eelnevate riigihangete läbipaistvust innovatiivsete ja keskkonnahoidlike tehnoloogiate valdkonnas;

12.

tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle tõhustada koostööd Euroopa patendi loomise vallas ning nõuab selle kiiret vastuvõtmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt;

13.

rõhutab, et sooline võrdõiguslikkus on peaeesmärk saavutamaks EL 2020 eesmärke; nõuab seepärast naiste täielikku osalemist tööjõuturul ja naiste täielikku kaasamist kutseõppesse; samuti nõuab tegevuskava kaotamaks senist palgavahet meeste ja naiste vahel;

14.

rõhutab, et Euroopa 2020. aasta strateegia praegune sisu, nagu peamised eesmärgid, juhtalgatuste ettepanekud, kitsaskohad ja näitajad, on väga üldise iseloomuga; rõhutab, et seda juhtalgatuste kogumit on võimalik ellu viia vaid liikmesriikide poolt oma riiklikes reformikavades võetavate konkreetsete kohustuste ning konkreetsete ja järjepidevate õigusaktide ettepanekute abil;

15.

tunneb heameelt juhtalgatuse „Innovatiivne liit” üle kui liikumapaneva jõu üle Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel, mille raames tegeletakse peamiste ühiskonnaprobleemidega, nagu energia ja toiduga kindlustatus, kliimamuutus, tervishoid ja elanikkonna vananemine; tuletab meelde, et 3 %-line eesmärk koosneb 2 % ulatuses erasektori ja 1 % ulatuses avaliku sektori osast; märgib, et teadustegevuse eraviisilise rahastamise osas on veel märgatavaid puudujääke, mida on võimalik ületada ainult äriühingute, sh VKEde regulatiivkeskkonna kohandamise teel; avaldab seetõttu heameelt komisjoni kavatsuse üle parandada ettevõtete uuendustegevuse raamtingimusi, eelkõige intellektuaalomandi õiguste valdkonnas;

16.

rõhutab, et ELi teadus- ja uuendustegevuse ning arengu rahastamist tuleb edendada, ergutada ja kindlustada, suurendades pärast 2013. aastat märgatavalt asjaomaseks tegevuseks ettenähtud kulusid; juhib tähelepanu asjaolule, kui oluline VKEde juurdepääs raamprogrammile ja konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammile; nõuab finantsmääruse läbivaatamist, et hõlbustada VKEde taotluste esitamist; juhib tähelepanu puudulikule rahastamisele teadusuuringute, innovatsiooni ja kasutuselevõtu oluliste juba vastu võetud instrumentide osas, nt energiatehnoloogia strateegilise kava osas; toonitab teadusuuringute raamprogrammi tähtsat osa kliimamuutuse vastases võitluses; juhib tähelepanu struktuurifondide tähtsale panusele teadus-, arendus- ja uuendustegevuse ergutamisse riiklikul ja piirkondlikul tasandil; rõhutab koostoime loomise vajadust struktuurilise rahastamise ning raamprogrammi kaudu toimuva rahastamise vahel;

17.

usub, et Euroopa ettevõtetel ei ole mitte vaja toetusi, vaid rohkem vabadust ja paremat juurdepääsu riskikapitalile; on seisukohal, et Euroopa Liit peaks selle vajaduse täitma, laiendades riskijagamisrahastu kaudu Euroopa Investeerimispanga pakutavate püsivate riskijagamistoodete valikut; on seisukohal, et innovatsiooni edendamisel ei ole ära kasutatud avalike hangete märkimisväärset potentsiaali;

18.

tunneb heameelt juhtalgatuse „Noorte liikuvus” üle; kordab oma veendumust, et juurdepääs asjakohasele haridusele ja selle kvaliteet on jätkusuutliku sotsiaalse turumajanduse alaline eeldus; rõhutab seetõttu, et kui liikmesriigid on seadnud ühise eesmärgi saavutada majanduslik areng ja haridusalased eesmärgid, on ülioluline tagada asjakohased investeeringud nende haridus- ja koolitussüsteemidesse, sealhulgas kutseharidusse ja -koolitusse; kahetseb siiski, et juhtalgatuses ei käsitleta keskseid küsimusi, näiteks ühiskonnas osalemist ja vaesust noorte seas; nõuab tugevamaid ettepanekuid kaasatuse kohta;

19.

palub, et komisjon jätkaks niisuguste olemasolevate liikuvus- ja noorsooprogrammide piisavat rahastamist nagu elukestva õppe programmid (Erasmus, Leonardo, Comenius, Grundtwig) ning aktiivsete noorte ja Marie Curie’ programm; on veendunud, et see oleks oluline panus võitlusesse noorte tööpuuduse vastu ja aitaks saavutada 75 %-list tööhõivemäära;

20.

rõhutab, et ainult noorte liikuvuse algatusega ei ole võimalik lahendada murettekitavat noorte töötust kogu Euroopas; nõuab, et kõik liikmesriigid looksid oma riiklike reformikavade osana riikliku strateegia noorte töötusega tegelemiseks ning noorte juurdepääsu tagamiseks haridusele ja koolitusele; toonitab, et noortele suunatud poliitikat tuleb vaadelda haridus-, tööhõive- ja sotsiaalse kaasatuse poliitikaga seotult; toetab kindlalt ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus Euroopa noortegarantii kohta ning nõuab tungivalt, et nõukogu võtaks selle võimalikult kiiresti vastu;

21.

tunneb heameelt digitaalarengu tegevuskava käsitlevate ambitsioonikate ettepanekute üle, kuid nõuab tungivalt, et komisjon kiirendaks ühtse digitaalse turuga, nt e-kaubanduse, intellektuaalse omandi, interneti usaldatavuse ja turvalisuse, rändluse ja e-autentimisega seotud ettepanekute vastuvõtmist; kutsub kõiki osalisi üles esimest raadiospektri poliitikat ellu viima; toonitab vajadust arendada sisu ja teadmiste vaba ringlust ehk nn viiendat vabadust;

22.

rõhutab, et pluralistlik ja sõltumatu ajakirjandus on Euroopa demokraatia tugisammas; nõuab tungivalt, et komisjon kaitseks ajakirjanduse pluralismi; usub, et eraelu kaitse on põhiväärtus, ning nõuab andmekaitse direktiivi kohandamist vastavalt praegusele digitaalkeskkonnale, tagamaks et kõikidel kodanikel on kontroll oma isikuandmete üle;

23.

tunneb heameelt Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatuse „Ressursitõhus Euroopa” üle ja nõuab komisjonilt tungivalt, et ta jätkaks tööd konkreetse poliitika väljatöötamiseks, mis tagaks ülemineku ressursitõhusale ja taastuvenergial põhinevale majandusele; palub komisjonil välja töötada konkreetsed võrdlusalused ning tagada kokkulepitud eesmärkide saavutamine ja see, et neid saaks Euroopa 2020. aasta strateegia poliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raames jälgida; rõhutab, et tingimata tuleb ajakohastada ja uuendada Euroopa energiainfrastruktuuri, kujundada välja arukad võrgud ja rajada võrguühendusi, mis on vajalikud energia siseturu loomiseks, varustuskindluse suurendamiseks ning energia ja kliimaga seotud eesmärkide saavutamiseks ja autoriseerimismenetluste kiirendamiseks;

24.

tuletab meelde, et energiatõhusus on majanduslikult kõige tulusam viis vähendada heitkoguseid, parandada energiajulgeolekut ja konkurentsivõimet ning muuta tarbijate energiaarved väiksemaks ja luua töökohti; rõhutab, et liikmesriigid ei tee piisavaid jõupingutusi, et saavutada energiatõhususe 20 % eesmärk; palub liikmesriikidel seetõttu tugevdada meetmeid ja täita kõnealune ülimalt oluline eesmärk, milleks nad kohustusid 2007. aastal; palub, et komisjon töötaks koos liikmesriikidega välja meetmed kõnealuse eesmärgi täitmise tagamiseks, nagu seda on nõudnud Euroopa Parlament oma resolutsioonis energiatõhususe tegevuskava läbivaatamise kohta (Bendtseni raport) ning resolutsioonis uue Euroopa energiastrateegia 2011–2020 väljatöötamise kohta (Kolarska Bobinska raport);

25.

kahetseb, et kõnealuses juhtalgatuse teatises ei omistata ressursitõhususele kui ELi poliitika üldisele prioriteedile piisavat tähtsust; nõuab kindlalt, et EL hakkaks liikuma ringlussevõtu majanduse suunas, tagaks vähemate jäätmete tootmise ja väärtustaks ressursside taaskasutust; rõhutab, et keskkonnasäästlikkus sõltub ressursside kasutamise vähendamisest; kutsub komisjoni üles looma näitajate kogumi, et neid oleks võimalik jälgida riiklikes reformikavades;

26.

nõuab terviklikku, tasakaalustatud ja tulevikule suunatud lähenemist ELi tööstuspoliitikale, mille eesmärk on töötada välja tugev, konkurentsivõimeline, sidus, tõhus ja mitmekesine tööstusbaas ning mille raames kooskõlastatakse niisuguseid poliitikavaldkondi nagu innovatsioon, teadusuuringud, konkurents, ühtne turg, kaubandus ja keskkond; on seisukohal, et peamisteks eesmärkideks peaksid olema töökohtade loomise ja Euroopa ettevõtluse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine, arukas ümberkorraldamine ja dialoog töötajatega, jätkusuutlik majandus ning vaba valik tehnoloogiavõimaluste vahel ning teadlaste liikuvus; nõuab, et viivitamata kohaldataks aruka reguleerimise põhimõtteid sõltumatutes mõjuhinnangutes, hõlmates uute õigusaktide nn konkurentsivõime tagamise kontrolli, VKE-testi, et tagada sõbralikum reguleeriv keskkond väikeettevõtluse jaoks ja väiksem halduskoormus, jätkusuutlikkuse hindamist vastavalt ELi kliima, energia, ressursitõhususe ja ringlussevõtuga seotud eesmärkidele ning kehtivate õigusaktide nn sobivuse järelkontrolle;

27.

rõhutab, et ELi transpordi- ja energiapoliitikal, mis hõlmavad infrastruktuuri ja teenuseid, on otsustav tähtsus Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel; rõhutab, et transpordisektor tagab ELi turu kui kõrgelt kvalifitseeritud tootmisvaldkonna positsiooni säilimise, vähendades kõikide transpordiliikide CO2-heiteid, rakendades ühtset Euroopa raudteepiirkonda ning viies lõpule ühtse Euroopa taeva projekti; nõuab tõhusa Euroopa toormaterjalide strateegia koostamist, et parandada juurdepääsu ning energia ja ressursside kasutamise tõhusust ning kindlustada samal ajal kriitilise tähtsusega materjalid vabakaubanduslepingute ja strateegiliste partnerluste väljatöötamise kaudu; nõuab märkimisväärselt paremat juurdepääsu rahastamisele innovatsiooni ja infrastruktuuri valdkonnas, eelkõige arukate võrkude, keskkonnahoidliku tehnoloogia, e-tervise, üleeuroopaliste võrkude (TEN) ja projekti puhul, millel on tõendatud lisandväärtus ja mida ei saa turg rahastada; nõuab sellega seoses meetmete võtmist, et uurida projektivõlakirjade kasutuselevõtmisel avanevaid võimalusi;

28.

rõhutab asjaolu, et tugevad sotsiaalkaitsesüsteemid ennetavad pikaajalist tõrjutust; rõhutab, et investeeringud aktiivsesse tööturupoliitikasse ning kõigile oskuste omandamiseks pakutavatesse haridus- ja koolitusvõimalustesse on tööpuuduse vähendamiseks hädavajalikud; rõhutab VKEde ning ühtse turu taaskäivitamise tähtsust selles osas; toetab eelkõige Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku rakendamist ning kavandatud seadusandliku algatuse tegemist kutsekvalifikatsioonide muutmiseks, et tagada kutsekvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine;

29.

tunneb heameelt juhtalgatuse „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava” üle; märgib, et teatavates riikides on turvalist paindlikkust edukalt rakendatud, kuid hoiatab, et turvalise paindlikkuse kontseptsioonide potentsiaal ei saa avaneda liikmesriikides, kus on vähe võimalusi sotsiaalkaitsesüsteemide tugevdamiseks eelarvepiirangute ja makromajandusliku ebastabiilsuse tõttu, ning on seisukohal, et tööturu killustatuse vähendamiseks tuleb pakkuda piisavat turvalisust töötajatele kõikide lepinguliikide puhul, eelkõige haavatavamatele rühmadele; tuletab komisjonile meelde, et ta ei eiraks vajadust tagada sotsiaalselt õiglane üleminek jätkusuutlikumale tööturule ning jätkusuutlike töökohtade tohutut potentsiaali; rõhutab, et mis tahes tööturureforme saab edukalt läbi viia üksnes suure sotsiaalse konsensuse alusel, sõlmides lepingud tööturu osapooltega;

30.

tuletab meelde, et Euroopa 2020. aasta strateegia sisaldab eesmärki tuua vähemalt 20 miljonit vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses või nende ohus elavat inimest kõnealusest seisundist välja; nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu tagaksid põhiõiguste harta ja horisontaalse sotsiaalklausli (ELi toimimise lepingu artikkel 9) täieliku järgimise, tagamaks et kõik poliitikavaldkonnad annaksid oma positiivse, mitte negatiivse panuse vaesuse vähendamise eesmärki;

31.

kutsub liikmesriike üles võtma kohustuse võidelda asjakohaste meetmetega laste vaesuse vastu, et laste isiklik areng ei takerduks ja nad ei oleks tööle asudes ebasoodsas olukorras;

32.

tervitab ettepanekuid vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogrammi vastuvõtmiseks, kuid nõuab konkreetsemaid meetmeid sotsiaalse kaasatuse saavutamiseks, eeskätt tugevdades sotsiaalse avatud koordinatsiooni meetodit kui integreeritud strateegiat, kuhu oleks kaasatud riiklikud ja kohalikud sidusrühmad, sh need, kes kogevad vaesust ja sotsiaalset tõrjutust; kordab uuesti oma nõudmist laiema tegevuskava järele, et edendada inimväärset tööd, tagada töötajate õigused kogu Euroopas ja parandada töötingimusi ning võidelda ebavõrdsuse, diskrimineerimise ning töötavate inimeste seas valitseva vaesusega;

33.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule ja komisjonile.