28.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 188/30

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 192;

—

võttes arvesse komisjonile esitatud suuliselt vastatavaid küsimusi ELi Doonau strateegia rakendamise kohta (O-00014/2011 - B7-0011/2011 ja O-00029/2011-B7-0013/2011);

—

võttes arvesse oma 21. jaanuari 2010. aasta resolutsiooni ELi Doonau piirkonna strateegia kohta (1);

—

võttes arvesse komisjoni 8. detsembri 2010. aasta teatist ELi Doonau piirkonna strateegia kohta (KOM(2010)0715) ja selle tegevuskava (SEK(2010)1489);

—

võttes arvesse ELi Läänemere piirkonna strateegiat (KOM(2009)0248);

—

võttes arvesse 18. ja 19. juunil 2009. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumist, kus komisjonil paluti koostada 2010. aastaks ELi Doonau piirkonna strateegia;

—

võttes arvesse 24. märtsi 2009. aasta resolutsiooni territoriaalset ühtekuuluvust käsitleva rohelise raamatu ja ühtekuuluvuspoliitika tulevase reformi üle toimuva mõttevahetuse hetkeseisu kohta (2);

—

võttes arvesse oma 26. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni siseveetranspordi edendamise ja Euroopa integreeritud siseveetranspordi tegevusprogrammi NAIADESi kohta (3);

—

võttes arvesse Regioonide Komitee 2009. aasta oktoobri arvamust „ELi Doonau piirkonna strateegia”;

—

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust „Regioonide Komitee valge raamat mitmetasandilise valitsemise kohta” (Cdr 89/2009 (lõplik));

—

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust dokumendi „Makropiirkondlik koostöö – Läänemere strateegia laiendamine Euroopa teistele makropiirkondadele” (ECO/251) kohta;

—

võttes arvesse nõukogu töökava, mille on koostanud eesistujariigid Hispaania, Belgia ja Ungari;

—

võttes arvesse Espoo, Århusi ja Berni konventsioone keskkonnakaitse kohta;

—

võttes arvesse veepoliitika raamdirektiivi ja Helsingi konventsiooni;

—

võttes arvesse Belgradi konventsiooni, millega reguleeritakse laevaliiklust Doonaul;

—

võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 4,

A.

arvestades, et Lissaboni lepingus tunnustatakse territoriaalset ühtekuuluvust Euroopa Liidu eesmärgina (Euroopa Liidu lepingu artikkel 3);

B.

arvestades, et makropiirkondlike strateegiate sihiks on olemasolevaid vahendeid paremini ära kasutada, et lahendada territoriaalse arengu küsimusi ja otsustada, kuidas ühistele probleemidele ühiselt reageerida;

C.

arvestades, et regionaalpoliitika tõhususe suurendamiseks tuleb toetada ja edendada ühtse lähenemisviisi põhimõtet ning arendada makropiirkondadega seotud strateegiaid, mis on ELi tasandi strateegiad;

D.

arvestades, et Läänemere strateegias on juba välja pakutud mudel ELi poliitika koordineerimiseks ja rahaliste vahendite eraldamiseks geopoliitilistes territoriaalüksustes – makropiirkondades – mis on määratletud konkreetsete kriteeriumite alusel;

E.

arvestades, et Doonau piirkond, mis hõlmab 14 Euroopa riiki ja 115 miljonit elanikku nii ELis kui ka väljaspool ELi (Saksamaa, Austria, Slovakkia, Tšehhi Vabariik, Sloveenia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Horvaatia, Serbia, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, Moldova ja Ukraina), on ala, kus on võimalik kujundada tõhustatud sünergiat ELi poliitikavaldkondade (ühtekuuluvus, transport, majandus, energia, keskkond, kultuur, haridus, põllumajandus, kalandus, laienemine ja naabrus) vahel;

F.

arvestades, et ELi Doonau piirkonna strateegia peaks seega ühendama ja kooskõlastama majanduslikke, keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja kultuurilisi elemente;

G.

arvestades, et see strateegia peaks aitama oluliselt parandada mitmetasandilist haldust ning Doonau piirkonnas tegutsevate partnerite ja kodanikuühiskonna osalust ning soodustama piirkonna jõukuse suurenemist, kestlikku arengut, uute töökohtade loomist ja turvalisust;

H.

arvestades, et Doonau piirkond on oluline ajalooline ühendustee Euroopa lääne- ja idaosa vahel;

I.

arvestades, et pärast Euroopa Liidu järjestikuseid laienemisi on Doonau jõest saanud peaaegu ELi siseveetee ning Doonau piirkond võib anda märkimisväärse panuse laienemiste järel toimunud muutuste kajastamisse;

J.

arvestades, et Doonau ala kujutab endast tihedalt seotud, kuid ebaühtlaste majanduslike võimetega makropiirkonda;

K.

arvestades, et Doonau piirkonna majandusareng suurendab olulisel määral selle makropiirkonna majanduslikku jõukust ja soodustab tööhõivet;

L.

arvestades, et Doonau piirkonna käsitlemine ühtse makropiirkonnana aitaks ületada majandusnäitajate piirkondlikke erinevusi ja toetada ühtset arengut;

M.

arvestades, et Doonau delta ja Budapest, kaasa arvatud Doonau kaldad, kuuluvad alates 1991. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse ning Doonau piirkonnas on mitu erikaitseala ja Natura 2000 võrgustikku kuuluvat erikaitseala; arvestades, et Doonau ja selle delta ainulaadne ja õrn ökosüsteem on koduks haruldastele taimeliikidele, mida ohustab reostus,

1.

väljendab heameelt selle üle, et komisjon on vastu võtnud ELi Doonau piirkonna strateegia, ning toetab selle juurde kuuluvat tegevuskava, mis keskendub neljale eesmärgile (Doonau piirkonna ühendamine, keskkonnakaitse, jõukuse suurendamine ja piirkonna tugevdamine) ja vastab vajadusele edendada piirkonnas liikuvust, energiajulgeolekut, keskkonnakaitset, sotsiaalset ja majanduslikku arengut, kultuurivahetust, turvalisust ja kodanikukaitset;

2.

tuletab meelde, et Euroopa Parlament on seda strateegiat nõudnud juba 2008. aastast alates, kutsub nõukogu eesistujariiki Ungarit ja Euroopa Ülemkogu üles toetama ELi Doonau piirkonna strateegiat juunis toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel ning alustama võimalikult kiiresti strateegia rakendamist;

3.

avaldab eelkõige heameelt asjaolu üle, et strateegia töötati välja ulatusliku konsulteerimise teel sidusrühmadega, sealhulgas riigi-, piirkondlike ja kohalike asutustega, aga ka akadeemiliste ja ettevõtlusringkondade ning vabaühendustega, ning rõhutab, et see on tähtis tegur strateegia edu tagamisel; nõuab sellega seoses kodanikuühiskonna foorumi loomist Doonau piirkonnas, et tuua kokku avaliku ja erasektori osalejad ja võimaldada neil osaleda makropiirkondlike strateegiate väljatöötamises;

4.

usub, et strateegia territoriaalne mõõde aitab kujundada selgepiirilist arusaama territoriaalsest ühtekuuluvusest, mis Lissaboni lepingus asetatakse võrdväärsele kohale majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvusega, ning eelnevat arvestades soovitab komisjonil alustada aktiivset arutelu ELi makropiirkondade poliitika rolli ja mõju kohta pärast 2013. aastat;

5.

rõhutab, et ELi makropiirkondlike strateegiate suurim lisandväärtus seisneb mitmetasandilises koostöös, kooskõlastamises ja paremates strateegilistes investeeringutes olemasolevate vahendite abil, mitte aga täiendavas vahendite eraldamises; rõhutab eesistujariigi Rootsi järeldusi, et ei ole vaja mingeid uusi institutsioone, uusi õigusakte ega uut eelarvet;

6.

kutsub liikmesriike ja nende piirkondi üles kasutama struktuurifonde, mis on kavandatud ajavahemikuks 2007–2013, et toetada strateegia rakendamist võimalikult suures ulatuses, eelkõige aidata luua töövõimalusi ja soodustada majanduskasvu majanduskriisist enim mõjutatud aladel, ning soovitab samal ajal teha vajaduse korral muudatusi praeguse programmitöö perioodi rakenduskavades; rõhutab, et piirkondade iseloomulikke omadusi ära kasutades on võimalik struktuurifonde palju tõhusamat kasutada ja piirkondlikul tasandil lisandväärtust luua; rõhutab, et üheks makropiirkondlike projektide rahastamise allikaks võiksid olla ka kasutamata jäänud rahalised vahendid;

7.

on arvamusel, et Euroopa Liidu laienemine ja suured riikideülesed probleemid, nagu majanduskriis, keskkonnaohud, transpordi säästvuse saavutamine, energiasüsteemide ühildamine, loodusvarade kestlikkus ja veevarude keskkonnahoidlik kasutamine, näitavad, et riikide vastastikune sõltuvus suureneb, sektoriviisile mõtlemine enam ei sobi ja sellega seoses avab makropiirkondade moodustamine uusi, paremaid võimalusi mitmetasandiliseks koostööks, pakkudes integreeritud ja kooskõlastatud lähenemisviisi säästvale arengule laiemal regionaalsel tasandil ning kasutades tõhusamalt Doonau piirkonna tohutut arengupotentsiaali ning ennetades loodusõnnetusi;

8.

rõhutab seetõttu, et Doonau strateegiat tuleks vaadelda ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide, eeskätt territoriaalse koostöö (3. eesmärk) kontekstis, ja strateegia aluseks peaks olema terviklik, valdkondadeülene ja territoriaalne lähenemisviis, et poliitilisi meetmeid konkreetse territooriumi eri juhtimistasandite vahel paremini kooskõlastada, kusjuures peatähelepanu tuleks pöörata sisulistele küsimustele;

9.

rõhutab, et Doonau strateegia vastab ELi 2020. aasta eesmärkidele, mis tagab, et see on kooskõlas Euroopa arengusuundadega ning ELi kohustusega saavutada arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv;

10.

tõstab esile strateegia ühendavat iseloomu; on veendunud, et juhul kui Doonau strateegiale saab osaks liikmesriikide ja piirkondlike ning kohalike asutuste tugev poliitiline toetus, võib see pärast viimaseid, majandus- ja finantskriisist kantud aastaid aidata märkimisväärselt kaasa Euroopa varasema jagunemise ületamisele ning ELi soovitud integratsiooni saavutamisele ning Euroopa majanduse elavdamise strateegia üldisele edule ja tulemuslikkusele, andes uut hoogu jätkusuutlikule majanduskasvule kohalikul, piirkondlikul, riiklikul, riikidevahelisel ja Euroopa tasandil mitte ainult Kesk- ja Kagu-Euroopa piires, vaid ka palju laiemas geograafilises kontekstis;

11.

võtab teadmiseks ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tugeva mõju kõigile piirkonna riikidele ja eriti Doonau-äärsetele riikidele; palub kõiki sidusrühmi, et nad ei vähendaks kriisi tõttu ELi Doonau piirkonna strateegia osas võetud kohustusi;

12.

rõhutab, et Doonau piirkond on Euroopa värav Lääne-Balkanile ja seetõttu ei ole Euroopa Doonau piirkonna strateegia tulemuseks mitte üksnes naabrisuhete paranemine Kesk-ja Kagu-Euroopas, vaid see tähendab ka olulist lisandväärtust ELi Ida-Euroopa poliitikas ja annab suurepärase võimaluse kogu ELi poliitilise ja majandusliku koostöö tugevdamiseks Balkani riikidega ning seega Euroopa integratsiooni laiendamiseks ja kindlustamiseks selles piirkonnas;

13.

rõhutab, et Doonau strateegia koos sellega kaasnevate piiriülese koostöö vormidega võib kergesti kujuneda oluliseks teguriks majandusliku, sotsiaalse ja keskkondliku arengu edendamisel, luues heaolu, parandades elukvaliteeti, toetades kohalikke ja piirkondlikke, sealhulgas arenguvajadustega seonduvaid püüdlusi, ning soodustades tugevate piiriüleste sidemete loomist ja kaasates väikesi projekte (inimeselt inimesele suunatud programmid) mitmesugustes valdkondades, nagu kultuur, haridus, tööhõive, keskkonnakaitse, tööstuse tarneahelad, omavalitsuste koostööprojektid ning riikidevahelised transpordi kaasajastamise algatused;

14.

usub, et ulatuslike strateegiate, näiteks makropiirkondlike strateegiate arendamine peaks suurendama kohaliku ja piirkondliku tasandi rolli ELi poliitika üldisel rakendamisel;

15.

rõhutab asjaolu, et uue makropiirkondliku koostöö raamistikuga tuleb tagada, et ääremaade loomulikud puudused muudetakse eelisteks ja võimalusteks ning nende piirkondade arengut stimuleeritakse;

16.

rõhutab vajadust kaasata Doonau piirkonna asjaomased piirkondlikud ja kohalikud sidusrühmad, nagu Doonau linnade ja piirkondade nõukogu, ning kodanikuühiskond kõigisse otsustamisetappidesse (ettevalmistused, rakendamine, järelevalve, hindamine), et leida ühistele probleemidele lahendusi, valida ja tõhusalt rakendada konkreetseid projekte ning saavutada hea haldusmehhanism; nõuab tungivalt, et valitsused toetaksid ja hõlbustaksid meetmeid, mis võimaldaksid vabaühenduste, ametiühingute ning kodanikuühiskonna ennetavat osalemist, võttes vajalikul määral arvesse ka naiste võrgustikke ja vähemusrühmi;

17.

soovitab selles kontekstis suurendada kohaliku kogukonna kaasatust, luues ulatuslikumad ja täpsemad suhtlus- ja konsultatsioonivahendid, sealhulgas kohalikus meedias (kohalikud tele- ja raadiojaamad ning trüki- ja võrguajalehed); soovitab luua ELi Doonau piirkonna strateegiale pühendatud eriotstarbelise veebiportaali, mis toimiks piirkonna kesk- ja kohalike omavalitsuste, vabaühenduste ning muude osaliste käimasolevate ja tulevaste projektidega seotud kogemuste vahetamise foorumina;

18.

tuletab meelde Läänemere strateegia kogemusi, mis puudutab otsustamisprotsessi läbipaistvust, sealhulgas ELi toetuste eraldamisel;

19.

soovib suuremat poliitilist pühendumist, et suurendada kodanike ja sidusrühmade usaldust poliitiliste ja kohaliku tasandi asutuste vastu;

20.

märgib, et ELi Doonau piirkonna strateegia rakendamise edu sõltub kohaliku omavalitsuse tasandi toimijate suutlikkusest, võimest ja valmisolekust tuua piirkondlikele tööturgudele projektialgatusi, millega ergutatakse kohalikku tööjõunõudlust, pannakse alus arukale ja keskkonnasõbralikule majanduskasvule ning parandatakse eri liikmesriikide piiriäärsete regioonide koostööd; juhib tähelepanu asjaolule, et Doonau piirkonna majandusarengu ja innovatsiooni valdkonnas valitsevad suured erinevused ning on vaja suurendada kõigi, sealhulgas kõrgelt arenenud alade potentsiaali, sest viimased suudavad kõige ebasoodsamate tingimustega alasid järele aidata; rõhutab vajadust edendada uusi arengu- ja innovatsioonipotentsiaaliga alasid ning kasutada Läänemere strateegia ja ELi Doonau piirkonna strateegia lisandväärtust;

21.

nõuab energiataristu ja energiatõhususe arendamist ning taastuvate energiaallikate paremat kasutamist, et luua terviklik ja hästitoimiv energiaturg;

22.

võtab teadmiseks keskmise ja pikema ajavahemiku prognoosid, mille kohaselt kliimamuutuse tagajärjed mõjutavad eriti Euroopa lõunapoolseid piirkondi, sealhulgas Euroopa kaguosas asuvaid ELi liikmesriike; on veendunud, et Doonau strateegial on siinjuures tähtis roll ja see tuleks koostada sihiga leevendada kliimamuutuse kahjulikku mõju Doonau piirkonnas, võttes arvesse jõgedevõrgustiku keerukat rolli ja iseloomu (veevarustus, ökoloogilised aspektid, transporditaristu, niisutus- ja põllumajandusmõõde, kaitsealused looma- ja taimeliigid jne);

23.

juhib tähelepanu sellele, et Kesk- ja Kagu-Euroopa on ökoloogilisest seisukohast üks Euroopa rikkamaid, kuid samas tundlikumaid piirkondi, mida iseloomustab väga keeruline ja väärtuslik ökosüsteem ning mis seetõttu nõuab kõrgetasemelist kaitset; tunneb heameelt, et Euroopa Doonau piirkonna strateegia eesmärgiks on luua elamiskõlblik, kestlik ja samas arenenud ning jõukas piirkond, ohjates keskkonnaohtusid, nagu üleujutused ja tööstusreostus, säilitades veevarude kvaliteedi ja kvantiteedi ning tagades nende säästva kasutamise ja säilitades bioloogilist mitmekesisust, maastikke ning õhu ja pinnase kvaliteeti; rõhutab, et Doonau vesikonna looduse kaitsmine on tähtis ning peaks soodustama piirkonna põllumajanduse ja maaelu vastutustundlikku arengut; nõuab Doonau jõe ökoloogilise seisundi parandamist ja meetmeid reostuse vähendamiseks ning nafta ja muude mürgiste ja ohtlike ainete edasise heite vältimiseks; rõhutab, et Doonau hea ökoloogiline seisund on kogu inimtegevuse eeltingimus jõepiirkonnas, ning soovitab eelkõige kaaluda keskkonnakaitse eesmärke;

24.

on veendunud, et Doonau piirkonna ainulaadse tundlikkusega sobivad kõige paremini vesikonna loodusliku tulvaveemahutavuse säilitamise ja korduvate üleujutuste ennetamise meetmed; palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et ELi raha kulutataks projektidele, mis on kooskõlas ELi keskkonnaõiguse rakendamisega;

25.

juhib tähelepanu Doonau piirkonna riikide vastastikusele sõltuvusele ja rõhutab, et tähtis on investeerida info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasse ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ja nende uurimisosakondade arengusse ja edendada innovatsiooni, ettevõtlust ning teadmistemajanduse kasvu, et tagada säästev ja tõhus areng;

26.

rõhutab, et arukas majandusareng ja investeerimine on väga võimalusterohked majanduskasvu valdkonnad ning keskkonnasõbralik tehnoloogia ja ökoloogiline moderniseerimine, näiteks energiatõhususe suurendamine, taastuvate energiaallikate kasutamine ja parem prügimajandus, võivad toetada piirkonna kestlikku arengut ning vähendada majandustegevuse kahjulikku keskkonnamõju;

27.

tunnistab Doonau strateegia tähtsat osa keskkonnasõbraliku majanduse ja innovatsiooni ning laiemas mõttes teadus- ja uuendustöö edendamisel, mille sihiks on uue konkurentsivõimelise ja vähese CO2-heitega majanduse kujunemine ning keskkonnasõbralike hoiakute tugevdamine piiriülestes tööstuskoostöö projektides; nõuab tungivalt, et jõeäärsed riigid pööraksid esmatähelepanu ühiskasutatavate hüdroloogiliste ja veekvaliteedi testimisasutuste loomisele, millest sõltub paljude äriettevõtete edu;

28.

rõhutab, et oluline on arendada piirkonnas säästvat turismi, võttes arvesse peaaegu kogu Doonau ulatuses kulgeva jalgrattatee majanduspotentsiaali, kinnistada Doonau piirkond Euroopa turismisihtkohana ja töötada välja Euroopa Doonau piirkonna kaubamärk;

29.

toetab ettevõtluse arendamise võrgustike ja kaubanduse edendamise vabaühenduste loomist, mis võimaldavad kooskõlastada ja edendada tulevasi arenguvõimalusi ja ettevõtete – eelkõige VKEde – ning uurimisasutuste, ülikoolide ja riigiasutuste koostööd, et suurendada teadmistepõhiste piirkondlike innovatsiooniklastrite potentsiaali ja kasvatada piirkondlikku konkurentsivõimet;

30.

toonitab, et kõiki transpordiliike tuleks kaasajastada vastavalt ELi standarditele ning piirkonna transpordisüsteemi kavandamisel tuleks vajaduse korral eelistada keskkonnasõbralikke transpordiliike, nagu raudtee- või siseveetransport, võttes täielikult arvesse kõiki asjakohaseid ELi õigusakte;

31.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles täiustama Doonau piirkonna taristuid ja parandama majandustulemusi ning viima õigeaegselt ja keskkonnahoidlikult lõpule Doonau piirkonna TEN-T projektide rakendamise; võttes arvesse TEN-T suuniste läbivaatamist, palub komisjonil ja liikmesriikidel kaaluda Doonau piirkonna transpordisüsteemide arendamise vajadust;

32.

tõstab esile kolme olulist taristute arendamise tasandit, kus Doonau strateegia kooskõlastatud lähenemine võib sünergiat hõlbustada: (i) piki Doonaud kulgev eri transpordiliike ühendav koridor (TEN-T esmaprojekt 18); (ii) ühendused eri transpordiliike ühendava Doonau koridori ja naaberliikmesriikide vahel (Doonau piirkonnaga seotud TEN-T esmaprojektid); (iii) TEN-T, riiklike ja piirkondlike võrgustike piiriülesed kitsaskohad;

33.

rõhutab, et Doonau jõe kaitse rahvusvaheline komisjon, Doonau komisjon ja Sava vesikonna rahvusvaheline komisjon on koostanud ühisavalduse „Siseveeliikluse arendamine ja keskkonnakaitse Doonau vesikonnas”, milles esitatakse siseveeteede taristuprojekte puudutavad üldised nõuanded, mis on suunatud nii tehnilistele planeerijatele kui ka muudele huvitatud isikutele, kes soovivad osaleda siseveeteede planeerimisprotsessis, ning selles ühisavalduses nõutakse ühise planeerimisrühma moodustamist, mis hindaks vajadusi ja pakuks välja võimalikult palju meetmeid, millest oleks kasu nii veeliikluse kui keskkonnakaitse seisukohast; soovitab komisjonil ühisavalduses võetud kohustustest kinni pidada;

34.

on arvamusel, et transpordiliikide tõhusa koostoimimise ja innovatsiooni põhimõtete kohaselt kujutab täiustatud siseveesadamate ning logistika, siseveeliikluse ja raudteetranspordi kombineerimine endast märkimisväärset majandusarengu potentsiaali ka ELi Doonau piirkonna naaberriikide jaoks ning võib aidata transpordi kitsaskohti vähendada;

35.

juhib tähelepanu vajadusele ergutada seitsmenda teadus- ja tehnoloogiaarengu raamprogrammi raames puhaste ja tõhusate laevade väljatöötamist, keskendudes eriti teabe- ja kommunikatsioonitehnoloogiale ning aluste konstruktsioonile, ökoloogilisele tõhususele ja sisseseadele;

36.

rõhutab, et Maini-Doonau kanali kaudu ühendavad Reini ja Doonau jõgi 3 500 km ulatuses otseselt ühtteist riiki Põhjamerest Musta mereni, ning toonitab vajadust laiendada ELi Doonau piirkonna strateegiat Musta mere piirkonna suunas; rõhutab, et Doonau piirkonna kestlik areng suurendab veelgi Musta mere piirkonna geostrateegilist tähtsust;

37.

soovitab edendada Doonau kultuurikeskkonda ning soodustada sealjuures kultuurilist dialoogi, toetada riikidevahelisel koostööl põhinevaid ülikoolide vahetusprogramme ja noorteprojekte, arendada säästvat turismi ning kaitsta ajaloo- ja arhitektuuripärandit;

38.

rõhutab, et kultuuridevahelise dialoogi ja Doonau piirkonna riikide üksteisemõistmise toetamiseks on väga vaja koostööd kultuuriprojektide vallas; tõstab sellega seoses esile noorte aktiivse kaasamise vajadust kultuuri- ja haridusasutuste vahendusel, et luua riikidevahelisi võrgustikke;

39.

soovitab eraldada rohkem vahendeid kaitsetus olukorras olevatele elanikkonnarühmadele, eelkõige romadele suunatud projektide ja projektivõrgustike jaoks;

40.

rõhutab, et Doonau piirkonna riigid peaksid tegema koostööd kõigi neile kättesaadavate ELi vahendite tõhusamaks kasutamiseks strateegia eesmärkide võimalikult ulatusliku täitmise nimel; rõhutab ka, et on vaja piisavalt paindlikkust, et Doonau strateegiaga seotud projekte oleks võimalik välja töötada olemasolevate rakenduskavade raames;

41.

ergutab tulevase struktuurifondide üldmääruse raames välja töötama territoriaalse koostöö sätetest lähtuvaid erisätteid, mis on selged ja milles võetakse arvesse halduskultuuri erinevusi ega tekitata abisaajatele uut halduskoormust, et tugevdada riikide ja piirkondade koostööd ning edasiste ühistegevuse strateegiate väljatöötamist, mis võivad suurendada piirkonna ligitõmbavust Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil ning võivad hiljem moodustada Euroopa piiriülese koostöö mudeli;

42.

juhib tähelepanu ettevalmistavale meetmele „ELi Doonau piirkonna juhtimismudeli loomine – parem ja tõhusam koordineerimine”, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles selle eelarvet nõuetekohaselt kasutama, et rahastada Doonau piirkonna strateegia arendamiseks ja rakendamiseks vajaliku juhtimismudeli väljatöötamise meetmeid; rõhutab, et tähtis on anda vajalikku tehnilist abi ELi Doonau piirkonna strateegia meetmete ja projektide rakendamiseks; on seisukohal, et tehnilise abi kulusid tuleks strateegia finantsraamistiku kavandamisel paremini tunnustada ja arvesse võtta ning toetuseks määratud summa peaks olema partneritele kättesaadav, kui seda kasutatakse makropiirkondlikul tasandil kooskõlastatud eesmärkide ja meetmete heaks;

43.

tunneb heameelt selle üle, et komisjon avalikustas 3. veebruaril 2011. aastal ELi Doonau piirkonna strateegia esmatähtsate valdkondade koordinaatorid; on seisukohal, et nüüdsest peaksid esmatähtsaid valdkondi juhtivad riigid ja piirkonnad strateegia rakendamiseks kokku leppima tööprogrammi, tegema kindlaks rahastamisallikad, tihendama riikide ja piirkondade koostööd konkreetses valdkonnas ja võtma kõige hädavajalikumad meetmed, et aidata Doonau piirkonnal oma majanduslikku potentsiaali täiel määral ära kasutada ning eelkõige selleks, et pidada kinni oma valdkonna suurprojektide rakendamistähtaegadest;

44.

arvestades vajadust koostada ELi Doonau piirkonna strateegia rakendamise vahehinnang, palub Euroopa Komisjonil ette valmistada kindlad vahendid ja kriteeriumid projektide hindamiseks võrdlemist võimaldavate näitajate põhjal;

45.

kutsub komisjoni üles analüüsima esimesi tulemusi ELi Doonau piirkonna strateegia rakendamisel, mis koos ELi Läänemere strateegiaga aitab kindlaks määrata võimalikke allikaid ja meetodeid makropiirkondlike strateegiate rahastamiseks olemasolevas raamistikus;

46.

palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti korrapäraselt ELi Doonau piirkonna strateegia ja ELi rahastatavate Doonau piirkonnaga seotud projektide rakendamise hetkeolukorrast ja ajakohastamisest ning parlamendiga sel teemal konsulteerida;

47.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Regioonide Komiteele, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning teistele asjaomastele institutsioonidele.