11.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 136/53

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, eelkõige 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni tõsiste sündmuste kohta, mis ohustavad kristlike kogukondade ja teiste usukogukondade olemasolu (1), 21. jaanuari 2010. aasta resolutsiooni hiljutiste rünnakute kohta kristlike kogukondade vastu (2), 6. mai 2010. aasta resolutsiooni massiliste hirmutegude kohta Nigeerias Josis (3), 20. mai 2010. aasta resolutsiooni usuvabaduse kohta Pakistanis (4) ning 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni Iraagi kohta – surmanuhtlus (eriti Tariq Azize juhtum) ja rünnakud kristlaste kogukondade vastu (5);

—

võttes arvesse iga-aastasi aruandeid inimõiguste olukorra kohta maailmas ja eriti oma 16. detsembri 2010. aasta resolutsiooni aastaaruande kohta, mis käsitleb inimõigusi maailmas 2009. aastal ja ELi poliitikat selles valdkonnas (6);

—

võttes arvesse 1948. aastal vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklit 18;

—

võttes arvesse 1966. aastal vastu võetud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklit 18;

—

võttes arvesse 1981. aasta ÜRO deklaratsiooni igasuguse usul ja veendumustel põhineva sallimatuse ja diskrimineerimise kaotamise kohta;

—

võttes arvesse ÜRO usu- ja veendumusvabaduse eriraportööri aruandeid, eriti tema 29. detsembri 2009. aasta aruannet, 16. veebruari 2010. aasta aruannet ja 29. juuli 2010. aasta aruannet;

—

võttes arvesse 1950. aastal vastu võetud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 9;

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 10;

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõiget 5;

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 17;

—

võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni pressiesindaja avaldust seoses 1. jaanuaril 2011 Egiptuses Aleksandrias kopti kirikus toimunud rünnakuga kirikuliste vastu;

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi Jerzy Buzeki avaldust seoses 1. jaanuaril 2011 Egiptuses kirikus toimunud, inimohvreid nõudnud plahvatusega;

—

võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 4,

A.

arvestades, et Euroopa Liit on korduvalt väljendanud oma pühendumust usu-, südametunnistuse- ja mõttevabadusele ning rõhutanud, et valitsuste kohustus on tagada need vabadused kõikjal maailmas; arvestades, et inimõiguste, demokraatia ja kodanikuvabaduste edendamine on ühine alus, millele Euroopa Liit on rajanud oma suhted kolmandate riikidega, ja see on ELi ja kolmandate riikide vahelistes lepingutes ette nähtud demokraatiaklausliga;

B.

arvestades, et kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklis 18 on kirjas, et igal inimesel on õigus mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele; arvestades, et see õigus kätkeb vabadust omada või vabal valikul omaks võtta usku või veendumusi ning vabadust tunnistada oma usku või veendumusi nii üksi kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt palve- ja kombetalitustes, praktilises tegevuses ning õpetuses;

C.

arvestades, et mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus kehtib usklike, aga ka ateistide, agnostikute ja usuliste veendumusteta inimeste kohta;

D.

arvestades, et 2010. aastal suurenes kogu maailmas kristlike kogukondade vastu suunatud rünnakute arv ning suurenenud on ka pühaduseteotuse süüdistusel algatatud kohtuprotsesside arv ning surmanuhtluste määramine, ning arvestades, et see puudutab tihti naisi; arvestades, et viimaste aastate usuvabaduse statistika näitab, et enamik usulise vägivalla tegudest pannakse toime kristlaste vastu, nagu on osutatud organisatsiooni „Aid to the Church in Need” koostatud maailma usuvabaduse olukorda käsitlevas 2009. aasta aruandes; arvestades, et mõnel pool on kristlikud kogukonnad sattunud olukorda, mis seab ohtu nende püsimajäämise, ning et nende kadumine tähendaks seda, et kaob oluline osa asjaomaste riikide religioossest pärandist;

E.

arvestades, et 11. jaanuaril 2011 Nigeerias kristliku kogukonna vastu suunatud julmade rünnakute käigus tapeti jälle süütuid inimesi; arvestades, et 24. detsembril 2010 rünnati Nigeerias Maiduguris mitmeid kirikuid ning 25. detsembril 2010 toimusid Nigeeria linnas Josis pommirünnakud, milles sai surma 38 tsiviilisikut ja vigastada veel kümneid; arvestades, et 21. detsembril 2010 ründasid Nigeerias Turus mõõkade ja matšeetedega relvastatud mehed ühte kohalikest kristlastest külaelanike rühma ning tapsid kolm inimest ja haavasid kahte; arvestades, et 3. detsembril 2010 hukkus Nigeerias Josi linnas rünnakus seitse kristlast, nende hulgas naisi ja lapsi, ning haavata sai neli inimest;

F.

arvestades, et Pakistani Punjabi provintsi kuberneri Salmaan Taseeri mõrvamine 4. jaanuaril 2011 ning Asia Noreeni juhtum Pakistanis on esile kutsunud rahvusvahelise üldsuse proteste;

G.

arvestades, et 1. jaanuaril 2011 Aleksandrias kopti kristlaste vastu korraldatud terrorirünnakus hukkusid ja said vigastada süütud tsiviilelanikud;

H.

arvestades, et 25. detsembril 2010, esimesel jõulupühal sai Filipiinidel Sulus ühes kabelis toimunud pommiplahvatuses haavata 11 inimest, nende hulgas preester ja üheksa-aastane tüdruk;

I.

arvestades, et 25. detsembril 2010 katkestati vägivaldselt jõulujumalateenistused Küprose põhjaosas Rizokarpaso ja Ayia Triada külas;

J.

arvestades, et 30. detsembril 2010 sai Iraagis Bagdadis džihaadi terroristide poolt assüüria kristlaste perekondade eluasemetele korraldatud koordineeritud pommirünnakutes surma vähemalt kaks ja haavata 14 inimest; arvestades, et 27. detsembril 2010 sai Iraagis Dujailis teeäärse pommi plahvatuses surma assüüria kristlasest naine ning tema abikaasa sai haavata; arvestades, et 22. novembril 2010 tapeti Mosulis kaks Iraagi kristlast; arvestades, et 10. novembril 2010 Bagdadis kristlaste rajoonide vastu korraldatud rünnakutes hukkusid süütud tsiviilelanikud; arvestades, et 52 inimest, nende hulgas naisi ja lapsi, sai surma 1. novembril 2010 Bagdadis asuvas süüria katoliku Päästja Jumalaema kirikus toimunud veresaunas;

K.

arvestades, et Iraani Islamivabariigi valitsus on intensiivistanud oma kristlastevastast kampaaniat – ainuüksi möödunud kuul vahistati üle saja kristlaste, paljud on sunnitud riigist põgenema, kristlastele esitatakse kriminaalsüüdistusi ja võidakse määrata ka surmanuhtlus;

L.

arvestades, et ka Vietnamis on katoliku kiriku ja teiste usukogukondade tegevust karmilt maha surutud, millest annab tunnistust Vietnami nn mägikogukondade (Montagnard) raske olukord; arvestades aga, et positiivselt võib hinnata Vietnami valitsuse meelemuutust preester Nguyen Van Ly asjas, mis lõppes tema vanglast vabastamisega;

M.

arvestades, et islamiäärmuslaste rünnakud on sunnatud ka asjaomaste riikide praeguse valitsemiskorra vastu ja et rünnakute eesmärk on külvata rahutust ja alustada eri usurühmituste vahel kodusõda;

N.

arvestades, et Euroopas, nagu mujalgi maailmas, esineb usuvabaduse rikkumisi ning usuvähemuste liikmete vastaseid rünnakuid, mille põhjuseks on nende inimeste usulised veendumused, ning diskrimineerimist usu tõttu;

O.

arvestades, et kogukondade dialoog on ülimalt oluline rahu ja rahvaste üksteisemõistmise edendamiseks,

1.

mõistab hukka hiljuti mitmes riigis toimunud rünnakud kristlaste kogukondade vastu ja väljendab solidaarsust rünnakute ohvrite perekondadega; on sügavalt mures selle pärast, et eelkõige Aafrika, Aasia ja Lähis-Ida riikides esineb üha enam sallimatust, repressioone ja vägivallategusid kristlaste kogukondade vastu;

2.

tunnustab pingutusi, mida asjaomaste riikide ametivõimud on teinud kristlaste kogukondade vastaste rünnakute kavandajate ja toimepanijate kindlakstegemiseks; kutsub valitsusi üles tagama, et nende kuritegude toimepanijad ja kõik isikud, kes vastutavad kristlaste ja teiste usuvähemuste või muude vähemusrühmade vastu suunatud rünnakute ja muude vägivallaaktide eest, antaks kohtu alla ning et nende üle mõistetaks õiglaselt kohut;

3.

mõistab karmilt hukka kõik kristlaste ja teiste usukogukondade vastu suunatud vägivallateod ning usklike, usust taganejate ja mitteusklike mis tahes diskrimineerimise ja vaenamise usu või veendumuste pärast; rõhutab veel kord, et mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus on üks põhilisi inimõigusi;

4.

peab murettekitavaks kristlaste viimastel aastatel toimunud väljarännet mitmetest riikidest, eriti Lähis-Ida riikidest;

5.

peab murettekitavaks, et Pakistani nn pühaduseteotuse seadust, mille vastu astus avalikult välja hiljuti mõrvatud kuberner Salman Taseer, kasutatakse endiselt usurühmade, sh kristlaste tagakiusamiseks, nagu näiteks kristlasele ja viie lapse emale Asia Noreenile surmanuhtluse määramine, ning et suur osa Pakistani ühiskonnast suhtub kuberner Salman Taseeri tapjasse kui kangelasse;

6.

väljendab rahulolu selle üle, et Egiptuse avalikkus mõistis terroriakti otsustavalt hukka ja jõudis kiiresti arusaamisele, et rünnaku eesmärk oli kahjustada Egiptuse kristlaste ja moslemite sügavaid, pika traditsiooniga sidemeid; tunneb heameelt Egiptuse kopti kristlaste ja moslemite ühiste meeleavalduste üle rünnaku vastu; märgib rahuloluga ka seda, et terroriakti mõistsid avalikult hukka Egiptuse president Hosni Mubarak, Al-Azhari suuršeik ja Egiptuse suurmufti;

7.

mõistab hukka Küprose põhjaosa kristlaste (neid on seal veel 300) jõulujumalateenistuse katkestamise Türgi ametivõimude poolt;

8.

on sügavalt mures selle pärast, et mitmetes maailma piirkondades kuritarvitavad terroritegude toimepanijad usku; mõistab hukka usu ärakasutamise mitmesugustes poliitilistes konfliktides;

9.

nõuab, et nende riikide ametivõimud, kus usuühenduste vastu on toimunud murettekitavalt palju rünnakuid, tagaksid selle, et kõikidel usuühendustel oleks võimalik normaalselt ja avalikult järgida oma usutavasid, suurendaksid jõupingutusi riigis tegutsevatele usuühendustele toimiva ja tõhusa kaitse ning ühenduste liikmete isikliku julgeoleku ja füüsilise puutumatuse tagamiseks ning täidaksid seejuures kohustusi, mille nad on endale juba võtnud rahvusvahelisel tasandil;

10.

rõhutab veel kord, et inimõiguste ja kodanikuvabaduste, sealhulgas usu- või veendumusvabaduse austamine kuulub Euroopa Liidu aluspõhimõtete hulka ning annab ühise aluse liidu suhetele kolmandate riikidega;

11.

kutsub nõukogu, komisjoni ning komisjoni asepresidenti ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat pöörama kolmandate riikidega sõlmitavates lepingutes ja nende riikidega tehtavas koostöös, samuti inimõigusi käsitlevates aruannetes suuremat tähelepanu usu- ja veendumusvabaduse teemale ning usukogukondade, sealhulgas kristlaste olukorrale;

12.

kutsub välisasjade nõukogu üles arutama oma järgmisel, 31. jaanuari 2011 toimuval istungil kristlaste tagakiusamise ning usu- ja veendumusvabaduse austamise küsimust ning jõudma selle aruteluga konkreetsete tulemusteni, eelkõige nende vahendite osas, mida on võimalik kasutada ohustatud kristlaste kogukondadele turvalisuse ja kaitse tagamiseks kõikjal maailmas;

13.

kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles töötama kiiremas korras välja ELi strateegia inimõiguste ja usuvabaduse rakendamiseks, sh meetmed, mida kohaldatakse nende riikide suhtes, kes teadlikult jätavad usuühendused kaitseta;

14.

palub välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal – võttes arvesse viimase aja sündmusi ning üha suurenevat vajadust analüüsida ja mõista rahvusvahelistes suhetes ja tänastes ühiskondades toimuvaid kultuurilisi ja usulisi muutusi – kujundada Euroopa välisteenistuse inimõiguste direktoraadis välja püsiv võime, et jälgida valitsustepoolseid ja ühiskondlikke piiranguid, mis puudutavad usuvabadust ja sellega seotud õigusi, ning palub neist asjust igal aastal teavitada Euroopa Parlamenti;

15.

nõuab, et nõukogu, komisjon, komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Parlament lisaksid inimõigusi käsitlevasse aastaaruandesse usuvabaduse peatüki;

16.

nõuab, et ELi institutsioonid täidaksid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 17 sätestatud kohustust pidada kirikute ning usuliste, filosoofiliste ja mitteusuliste organisatsioonidega avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi, et tagada kristlaste ja teise usukogukondade tagakiusamise probleemi käsitlemine esmatähtsa, süsteemselt arutusel oleva küsimusena;

17.

kutsub Euroopa kõikide usukogukondade juhte üles hukka mõistma kristlaste kogukondade ja teiste usuühenduste vastu suunatud rünnakud, võttes aluseks põhimõtte, et kõiki usuühendusi tuleb võrdselt austada;

18.

kinnitab taas, et toetab kõiki algatusi, mille eesmärk on edendada usukogukondade ja teiste kogukondade dialoogi ja vastastikust lugupidamist; kutsub usujuhte ja -asutusi üles edendama sallivust ja rakendama meetmeid vihkamise ning vägivalla ja ekstremismi vastu võitlemiseks;

19.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele, Egiptuse parlamendile ja valitsusele, Iraani parlamendile ja valitsusele, Iraagi parlamendile ja valitsusele, Nigeeria parlamendile ja valitsusele, Pakistani parlamendile ja valitsusele, Filipiinide parlamendile ja valitsusele, Vietnami parlamendile ja valitsusele ning Islami Konverentsi Organisatsioonile.