Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa konkurentsivõimelisema puidutöötlemis- ja mööblitööstuse võimalused ja väljakutsed” (omaalgatuslik arvamus)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee otsustas 20. jaanuaril 2011 vastavalt kodukorra artikli 29 lõikele 2 töötada välja omaalgatusliku arvamuse järgmises küsimuses:

Euroopa konkurentsivõimelisema puidutöötlemis- ja mööblitööstuse võimalused ja väljakutsed

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav tööstuse muutuste nõuandekomisjon võttis arvamuse vastu 27. septembril 2011. Raportöör oli Josef ZBOŘIL ja kaasraportöör oli Patrizio PESCI.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 475. istungjärgul 26.-27. oktoobril 2011. aastal (26. oktoobri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 120, vastu hääletas 1, erapooletuks jäi 2.

1.1 Euroopa puidutöötlemis- ja mööblitööstuses (samuti paberimassi- ja paberitööstuses) kasutatakse peamiselt looduslikku taastuvat toorainet, nimelt puitu, ja see etendab rohelise majanduses edendamisel olulist rolli. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on märganud, et kahjuks on ELi poliitikate ja algatuste teatud osade vahel praegu mõned põhimõttelised ebakõlad, millel on tõsised tagajärjed metsatööstuse konkurentsivõimele ja kasumlikkusele.

1.2 Kõnealuses sektoris avaldab puidule teravat konkurentsisurvet taastuvenergia sektor, kus toetuste ja muude meetmete abil soodustatakse biomassi kasutamist (puit on üks peamisi kütuseid, mida biomassi tootmiseks kasutatakse). On ka probleeme seoses investeeringute, teadusuuringute, koolituse ja noorte töötajate ligimeelitamisega ning riigihangetega seotud halduspiirangud. Peale selle on mööblitööstuses tegemist dramaatilise hinnatõusuga, mis puudutab tooraineid nagu nahk, plastmass, looduslikud kiud ja naftaderivaadid.

1.3 Komitee kutsub ELi ja liikmesriikide institutsioone üles tõsiselt vaeva nägema, et kohandada ja kujundada õiguslikku raamistikku, mis ergutaks konkurentsi ja aitaks parandada juurdepääsu sellele puidutöötlemis- ja mööblitööstuse ning paberimassi- ja paberitööstuse toorainele. Komitee tahaks meenutada vajadust põhjaliku uuringu järele, milles käsitletaks puidutoormega varustamise probleeme metsatööstuses ja taastuvenergia sektoris (biomass).

1.3.1 Komitee innustab komisjoni koostööd tegema metsa-/puidutööstusega, et pakkuda välja sobivad ja konkreetsed meetmed eelnimetatud probleemide lahendamiseks. Koostöö hõlbustamiseks soovitab komitee moodustada mitteametlik neutraalne institutsioonidevaheline eksperdirühm „Puit kui kestlik tooraine”, kes oleks samuti ühenduses asjaomaste sidusrühmadega. Tööstuse muutuste nõuandekomisjon on loomulikult huvitatud selle eksperdirühma töös osalemisest.

1.4 ELi uuring „EUwood” (1) näitab, et puidu tarbimine energia tootmiseks kasvab eeldatavasti 346 miljonilt tihumeetrilt 2010. aastal (3,1 EJ) 573 miljonile tihumeetrile (5 EJ) 2020. aastal ja võib kasvada 752 miljoni tihumeetrini (6,6 EJ) 2030. aastaks. Need tulemused põhinevad oletusel, et puidu osakaal taastuvenergia allikate hulgas kahaneb – 50 %-lt 2008. aastal 40 %-ni 2020. aastal. Prognooside kohaselt on puudujääk 2025. aastal 200 miljoni m3 ja 2030. aastal 300 miljoni m3.

1.5 Komitee teeb ettepaneku kaasata puit olulise toorainena tooraineid käsitlevasse Euroopa juhtalgatusse kooskõlas soovitustega, mille komisjon esitas teatises toorainete kohta. Sellega seoses tuleks eriti uurida taaskasutuse ja ringlussevõtu võimalusi.

1.6 ELi metsanduspoliitikad peaksid toetama aktiivset metsa majandamist; konkreetsemalt soovitab komitee, et Euroopa Komisjon peaks edendama lühikese raieringiga energiapuidu tootmist. Tuleks ka uurida meetmeid, et vältida tööstuslikuks kasutamiseks sobiva puidu kasutamist taastuvenergia tootmiseks.

1.7 Komitee rõhutab vajadust edendada aktiivselt keskkonnasäästlikke hooneid, milles kasutatakse keskkonnasõbralikke ja ressursitõhusaid struktuure ja menetlusi kogu nende elutsükli jooksul. Sellega seoses oleks kasulik, kui komitee koostöös komisjoni vastavate talitustega saaks toetada mõnda iga-aastast üritust – näiteks seminari – keskkonnasäästlike ehitiste ja projektide tutvustamiseks.

1.8 Komitee tervitab Euroopa Komisjoni asepresidendi Antonio Tajani ettepanekut võtta kasutusele „konkurentsivõimetest” enne kaubanduspartnerluslepingu sõlmimist ELi ja kolmanda riigi vahel. Komitee nõustub samuti, et tööstusliku konkurentsivõime mõjusid on vaja arvesse võtta ka kõigi muude poliitiliste algatuste puhul (näiteks energia-, kaubandus-, keskkonnakaitse-, sotsiaal- ja tarbijakaitse poliitika puhul) enne vastavate meetmete rakendamist.

1.9 Tootlikkuse suurendamiseks ja konkurentsis edu saavutamiseks vajab sektor töötajaid, kes on saanud koolituse kõige uuemate oskuste ja tehnoloogiate alal. Komitee tervitab tööstusettevõtete proaktiivset lähenemist seoses töötajate kaitsmisega kahjulike ainetega kokkupuutumise eest töökohal ja tervitab sektori pühendumist ametialase ja tööhõivekindluse tagamisele, töötajate tervise ja heaolu säilitamisele, oskuste ja pädevuste arendamisele ning töö ja eraelu ühitamise saavutamisele.

1.10 Edusammud puidutöötlemis- ja mööblitööstuse alaste teadus- ja innovatsiooniprojektide algatamise saavutamisel ELi tasandil on siiani olnud tähelepanuväärselt tagasihoidlikud. Et saada suuremat teadus- ja arendustegevuse toetust Euroopa puidutöötlemis- ja mööblitööstusele, peaks tulevastes programmides võtma eraldi arvesse VKEde spetsiifilisi probleeme ja vajadusi.

1.11 Komitee meenutab, kui oluline on tugev koostöö tööstusettevõtete ja ELi/riigi valitsusinstitutsioonide vahel võitluses võltsimise vastu. Seetõttu toetab komitee Euroopa standardpatendi loomist ja soovitab „tootelehe” lisamist mööblitoodetele. Olulisel määral peaks abi olema ka autentimist hõlbustavate meetodite arendamisest. Komitee soovitab ELil rakendada meetmeid riiklike tolliasutuste kompetentsi tõstmiseks ning korraldada „Euroopa/riiklik võltsimisvastane päev”.

2.1 Puidutöötlemis- ja mööblitööstus on elujõuline, jätkusuutlik, innovatiivne ja keskkonnasõbralik sektor. Selle käive oli umbes 221 miljardit eurot 2008. aastal ja tööhõivemäär 2,4 miljonit inimest enam kui 365 000 ettevõttes, millest suur enamus on VKEd. Mööblitööstuse arvele langeb peaaegu pool sellest käibest, järgnevad ehitusdetailide tootmine (19,3 %), saeveskid (13,9 %) ja puitplaatide tootmine (9,2 %). Üldine finants- ja majanduskriis on avaldanud kogu sektorile väga suurt mõju: 2008. ja 2009. aasta vahel langes käive üle 20 %. Paberimassi- ja paberitööstus moodustab Euroopas teise osa metsaga seotud tööstusest: selle aastakäive on 71 miljardit eurot ning selles toodetakse 36 miljonit tonni paberimassi ja 89 miljonit tonni paberit.

2.2 Tööhõive osas langeb mööblitööstusele 51 % kogu sektori tööhõivest. Kõige suurem töötajate arv on Itaalias, kus kõnealuses sektoris on 363 000 töökohta, järgnevad Poola, Saksamaa, Hispaania ja Ühendkuningriik. ELi uutes liikmesriikides on antud sektoris tööl eriti palju inimesi: kogu tööhõives on puidutöötlemisettevõtete töökohtade osakaal 34 %. Puidutöötlemis- ja mööblitööstussektori töökohad paiknevad sageli kõrvalistes, vähemarenenud tööstusega või mahajäänud piirkondades ja annavad seetõttu olulise panuse vastava maakoha majandusellu. Paberimassi- ja paberitööstus annab 235 000 otsest ja 1 miljon kaudset töökohta. 60 % töökohtadest asuvad maapiirkondades.

2.3 Kuna kõnealune sektor kasutab peamiselt taastuvat toorainet ja on tõestanud oma jätkusuutlikkust, siis on ta üks väljapaistvamaid eeskujusid rohelises majanduses, mis on ELi üks peamisi tulevikueesmärke. Paberimassi- ja paberitööstusel on samuti head keskkonnasõbralikkuse näitajad. Mis puutub toorainesse, siis pool paberi tootmiseks kasutatavatest kiududest tuleb ringlussevõtust. Teise poole päritolu näitab head ressursikasutust: 20-30 % kiududest on pärit teiste tööstuste jääkidest, harvendusraidest tuleb 40-60 % ja ainult 20-30 % lõppraidest.

2.4 Kahjuks on ELi poliitikate ja algatuste teatud osade vahel praegu mõned põhimõttelised ebakõlad, millel on tõsised tagajärjed metsatööstuse konkurentsivõimele ja kasumlikkusele. Euroopa puidutöötlemis- ja mööblitööstuses avaldab puidule teravat konkurentsisurvet taastuvenergia sektor, kus toetuste ja muude meetmete abil soodustatakse biomassi kasutamist (puit on üks peamisi kütuseid, mida biomassi tootmiseks kasutatakse). On ka probleeme seoses investeeringute, teadusuuringute, koolituse, hariduse ja noorte töötajate ligimeelitamisega. Riigihangetega seotud halduspiirangud avaldavad sektorile veel täiendavat survet.

2.5 Sektorile avaldavad konkurentsisurvet madalate kuludega tärkava majandusega riigid ning järjest arvukamad tehnilised kaubandustõkked. Peale selle ei ole mööblitööstuses tegemist mitte ainult raskustega puidu kui tooraine kättesaamisel, vaid ka dramaatilise hinnatõusuga, mis puudutab tooraineid nagu nahk, plastmass, looduslikud kiud ja naftaderivaadid.

2.6 Kui ELi institutsioonid ei tegele sellise õigusliku raamistiku arendamisega, mis ergutaks konkurentsivõimet, ega taga juurdepääsu puidutöötlemis- ja mööblitööstuse toorainele, siis satub kogu sektori tulevik küsimärgi alla.

3. Taastuvenergiat käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktide mõju puidunõudlusele

3.1 Komitee tunneb tõsist muret mõju üle, mida komisjoni energia- ja kliimamuutuste pakett hakkab avaldama taastuvenergia allikate arengule ja puidu kui tööstuse tooraine kättesaadavusele. Komitee on pettunud selle üle, et ebasobivate taastuvenergia tootmise toetuskavade tõttu, mis loodi kliimaeesmärkide saavutamiseks, on nüüd tulusam puitu otseselt põletada kui seda toodete valmistamiseks kasutada. See on avaldanud tõsist mõju puidutöötlemisettevõtete puiduga varustamise tingimustele ning nende ettevõtete üldisele tasuvusele ja konkurentsivõimele.

3.2 Komitee soovitab komisjonil läbi viia põhjaliku uuringu, milles käsitletaks metsatööstuse ja taastuvenergia sektori (biomassi) puidutoormega varustamist. Komitee innustab komisjoni koostööd tegema metsa-/puidutööstusega, et pakkuda välja sobivaid ja konkreetseid meetmeid eelnimetatud probleemide lahendamiseks. Koostöö hõlbustamiseks soovitab komitee moodustada mitteametlik neutraalne institutsioonidevaheline eksperdirühm „Puit kui kestlik tooraine”, kes oleks samuti ühenduses asjaomaste sidusrühmadega. Tööstuse muutuste nõuandekomisjon on loomulikult huvitatud selle eksperdirühma töös osalemisest.

3.3 Komitee toetab puidu- ja paberitööstusettevõtete üleskutset tasakaalustatud lähenemise järele puidupõhise biomassi energia kasutamisele, et vältida turumoonutusi töötleva tööstuse puidutoorme kättesaadavuse ja hinna osas. Tuleks samuti arvesse võtta, et paljud puitplaaditootjad on pidanud 2009. aasta juuni ja 2011. aasta juuni vahel tootmismahtusid vähendama – mitte majanduslikel ega tehnoloogilistel põhjustel, vaid pigem kättesaadava tooraine vähesuse tõttu.

3.4 Kuigi puidu biomassil on biomassiliikidest kaugelt kõige suurem võimsustihedus (energiavoog vattides ruutmeetri kohta), tuleks märkida, et see võimsustihedus on siiski väga madal (0,6 W/m2) ja näiteks puuküttega elektrijaam, mille paigaldatud tootmisvõimsus on 1 GW, võimsustegur 70 % ja muundamise kasutegur 35 %, eeldaks igal aastal puidutoorme kogumist umbes 330 000 ha pindalaga metsast ehk maatükilt, mille pindala on peaaegu 58 × 58 km (3). Euroopa taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks biomassi osatähtsuse osas oleks vaja 340-420 miljonit tihumeetrit puidu biomassi.

3.5 Taastuvenergia allikate ja biomassi edendamise osas leiab komitee, et olulised on järgmised põhimõtted:

3.6 Majanduslikust aspektist arvestatakse, et puidutoodete tööstuse pakutav lisaväärtus on 1 044 eurot ühe tonni kuiva puidu kohta ja biomassi tootmiseks kasutatava puidu puhul on see 118 eurot ühe tonni kohta. Tööhõive seisukohalt luuakse puidutoodete tööstuses ühe tonni kuiva puidu kohta 54 töötundi – bioenergia sektoris vaid 2 töötundi (5). Mis puutub süsinikuringesse, siis puidutoodete tööstus annab suuremat kasu tööhõive ja lisaväärtuse näol kui puidu otsene põletamine.

3.7 Puidutöötlemissektor on andnud paljude aastakümnete jooksul panuse säästvasse energiakasutamisse ja loodusvaradesse, olles teerajajaks taastuvenergia tootmise alal. See on veel üks oluline panus kliimamuutuste leevendamisse.

3.8 Peale selle on suurt energiakokkuhoidu saavutatud investeeringutega tänapäevasesse seadmetesse ja menetlustesse, tootes enamiku tööstuslikuks puidutöötlemiseks vajalikust energiast puidu biomassist, mis ei sobi ringlussevõtu jaoks. Tõepoolest toodetakse kuni 75 % puidutoodete tootmiseks vajaminevast energiast puidujääkidest ja taaskasutatud puidust. Sektoris parandatakse ka pidevalt puidu ringlussevõtu määra tänu märkimisväärsetele investeeringutele innovatiivsetesse tehnoloogiatesse.

3.9 Puit on piiratud ressurss ja puidutöötlemistööstus püüab seda kasutada võimalikult tõhusalt. Viimase kahe aastakümne jooksul on sektoris välja arendatud logistilised võrgustikud ringlussevõetud puidu kogumiseks ja taaskasutamiseks. Komitee märgib aga siiski, et mitmetes liikmesriikides suunatakse väärtuslikud puiduressursid prügilatesse, mis on vastuolus Euroopa prügiladirektiivis (1999/31/EÜ) seatud eesmärkidega. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles tagama Euroopa prügiladirektiivi nõuetekohast rakendamist, vältimaks tööstuslikuks või taastuvenergia tootmiseks sobiva puidu raiskamist.

4. Puit on suurepärane, mitmeotstarbeline hoonete energiasäästu tagav lahendus

4.1 Energiatõhusus on Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia üks peamine element. Energiatõhusus on ka üks kõige kulutõhusamaid viise energiavarustuse kindluse suurendamiseks ja kasvuhoonegaaside ning muude saasteainete heite vähendamiseks (6).

4.2 Hoonete osa energiatarbimisel on 40 % ja ELi CO2-heites 36 %. Hoonete energiatõhusus on nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis ELi kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisel määrava tähtsusega.

4.3 Ehitusmaterjalina saab puidu abil kulutõhusalt parandada hoonete energiatõhusust; paljude rahvusvaheliste teadusuuringute käigus on leidnud kinnitust, et puitkarkassiga hooned tekitavad vähem kasvuhoonegaaside heiteid kui teras- ja betoonkarkassiga hooned (vastavalt 26 % ja 31 %). Lisaks tõdeti elamuehitussektoris, et teras- ja betoonkarkassiga hooned tarbisid 17 % ja 16 % rohkem siseenergiat ning paiskasid õhku 14 % ja 23 % rohkem heiteid kui puitkarkassiga elamud. Seega saab antud sektor etendada olulist osa, saavutamaks Euroopa Komisjoni 2050. aasta tegevuskavas püstitatud eesmärk – vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2050. aastaks 80 %.

4.4 Komitee rõhutab vajadust propageerida keskkonnasäästlikke hooneid, milles kasutatakse keskkonnasõbralikke ja ressursitõhusaid struktuure ja menetlusi kogu nende elutsükli jooksul: projekteerimisest ja ehitamisest, kasutamise, hooldamise, renoveerimise ja lammutamiseni. Edendada tuleks olelusringipõhist hindamist: selle käigus tehakse kindalaks, millisel materjalil on väikseim mõju globaalsele soojenemisele.

4.5 Komiteele valmistab pettumust asjaolu, et jätkuvalt esineb õiguslikke tõkkeid või puudulikust teadlikkusest tingitud takistusi, mis pärsivad puidu ja puidupõhiste toodete laiemat kasutamist ELi elamutes. Riiklikul tasandil tuleks võtta otsetarbekohaseid meetmeid selleks, et parandada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste teadmisi puidust kui ehitusmaterjalist. Lisaks on kohase hariduse, koolituse ja oskuste puudumine mitte üksnes puitu kasutavates tööstusharudes, vaid ka seonduvatel elualadel (ehitusinsenerid, arhitektid jne) veel üheks väga oluliseks takistuseks, mis ei luba suurendada puidu kasutamist ehitussektoris.

4.6 Kahjuks ei leia puidu positiivne roll elamuehituses praegu kehtivates keskkonnahoidliku ehituse hindamissüsteemides alati täielikku tunnustamist. Mõned süsteemid on töötanud isegi puidu kasutamise vastu. Seepärast kutsub komitee üles kasutama üldtunnustatud olelusringipõhist metoodikat, mis võtab arvesse konkreetse ehitusmaterjali eelised ja puudused, sh süsinikdioksiidi säilitamise.

4.7 Puidust toodete kasutamise edendamine on keskkonnasõbralikem valik: kui Euroopa kasutaks täielikult ära puidu võimalused ehitussektoris (võime süsinikku talletada ja asendada), võiks CO2-heide väheneda 300 miljonit tonni (15–20 %) (7). Komitee märgib, et keskkonnasõbralikud ehitusmaterjalid aitavad hoonetes saavutada märkimisväärset energiasäästu.

4.8 Silmas pidades käimasolevaid arutelusid kliimamuutuste üle, eriti aga maakasutuse, maakasutuse muutmise ja metsanduse üle, kutsub komitee ametkondi üles:

5. Maailmamajandus: puidutöötlemis- ja mööblitööstuse võimalused ja väljakutsed

5.1 Nüüdsel ajal ei kujuta geograafiline vahemaa endast kaitset konkurentsi eest.

5.2 Globaliseerumine on mitmeti mõjutanud Euroopa puidutöötlemis- ja mööblitööstust.

5.3 Euroopa institutsioonid peaksid tagama võrdsed võimalused ja ühesugused turueeskirjad nii Euroopa tootjatele kui ka nende konkurentidele. Komitee tervitab Euroopa Komisjoni asepresidendi Antonio Tajani ettepanekut võtta kasutusele „konkurentsivõimetest” enne kaubanduspartnerluslepingu sõlmimist ELi ja kolmanda riigi vahel. Tulevikus peaksid EL ja kolmandad riigid tuginema mõjuhindamisele, mis teostatakse enne läbirääkimiste alustamist kaubandus- ja investeerimislepingute sõlmimise üle. Komitee nõustub samuti, et tööstusliku konkurentsivõime mõjusid on vaja arvesse võtta ka kõigi muude poliitiliste algatuste puhul (näiteks energia-, kaubandus-, keskkonnakaitse-, sotsiaal- ja tarbijakaitsepoliitika valdkonnas) enne vastavate meetmete rakendamist.

5.4 Kuna paljusid globaliseerimise mõjusid ei saa aeglustada ega vältida, peavad Euroopa puidutöötlemis- ja mööblitööstus arenema edasi uutes ja innovatiivsetes turusegmentides. Antud sektoris keskendutakse juba selliste konkurentsieeliste loomisele nagu:

5.5 Seega on Euroopa tööstus keskendunud „igavesele” innovatsiooniprotsessile nii tehnoloogia, funktsionaalsuse kui ka esteetilise poole pealt. Äärmiselt innovaatilised ja originaalsed nišitoodete on olulised selleks, et konkureerida Hiina tööstusega, mis suudab nüüdseks toota igasuguseid kaupu palju odavamalt kui Euroopa.

6.1 Puidutöötlemis- ja mööblitööstus on tohutu surve all, mille on põhjustanud mitmed välised stressifaktorid, sh turu globaliseerumine, kiiremini toimuvad tehnoloogilised muutused ja hiljutine maailma finantskriis. Ülitähtis on uuesti keskenduda turustrateegiatele, et püsida konkurentsis ja jääda Euroopa majanduse oluliseks osaks. Täpsemalt on probleemid seotud pensionikavadega, asjaoluga, et töötajate haridustase jääb alla keskmise, ning võimega ligi meelitada noori töötajaid (kes ka paigale jääksid) ja muuta kvalifikatsiooninõudeid. Tähelepanelikult tuleks jälgida tööjõu demograafilist arengut selles sektoris ja ennetavalt võtta parandusmeetmeid, et mitte seada takistusi tulevasele õitsengule.

6.2 Koolitatud oskustööliste olemasolu on väga oluline. Mööbli või puidutoodete tootmistsüklis nõutavad spetsiaalsed oskused võivad ette määrata konkreetse toote edu. Lisaks tavapärastele mudelitele peab tööliste koolitamisel võtma aluseks ka uued turuvajadused ja tehnoloogia arengu.

6.3 Praegu valmistab muret puidutööstuse mitmete allsektorite vananev töötajaskond ja suutmatus noori ligi meelitada. Kuid sektor vajab töötajaid, kes on saanud koolituse kõige uuemate oskuste ja tehnoloogiate alal.

6.4 Tööstus teeb nende probleemide lahendamiseks koostööd valdkondlike organisatsioonide ja ametiühingutega, (9) võttes tähelepanu alla ebapiisavad kutseoskused ja vajaduse noori töötajaid ligi meelitada. Sektori konkurentsivõime taastamise võtmetegur on tagada sektori nõudmisi rahuldava piisava hulga oskustööliste olemasolu. Koolitusasutuste õppekavad peaksid olema vastavuses tööjõu vajadustega.

6.5 Samuti on tööstusettevõtted teinud Euroopa Komisjoni toetusel tervise- ja ohutusalaste parimate tavade projektide kaudu tööd selle nimel, et kaitsta töötajaid kahjulike ainetega kokkupuutumise eest töökohal. Projektid „REF-Wood” (formaldehüüdiga kokkupuute vähendamine puidutööstuses) ja „Less Dust” (vähem tolmu) on parimaks näiteks puidutööstuse võetud vastutusest luua oma töötajatele tervisele ohutu töökeskkond. Euroopa sotsiaalpartnerite eelnimetatud algatuste eesmärk on paremate töötingimuste tagamise abil parandada tööhõivet ja need peaksid viima mõjuhindamiseni, millega määratletaks edasised sammud sotsiaalpartnerite poolt seatud eesmärkide saavutamiseks. Puidutöötlemis- ja mööblitööstus peavad oluliseks tagada ametialane ja tööhõivekindlus, säilitada töötajate tervis ja heaolu, arendada oskusi ja pädevusi ning saavutada töö ja eraelu ühitamine. Komitee avaldab toetust sotsiaalhartadele, mis sätestavad töötajate ja tööandjate õigused ja kohustused ettevõtte tasandil.

6.6 Tähtis on rõhutada nende tööstusharude tohutut potentsiaali kohaliku tasandi keskkonnahoidlike töökohtade loomisel, seda tänu Euroopa puidu- ja mööblitööstuse taastuvale toorainele ja vähesele energiatarbimisele ning asjaolule, et need tööstusettevõtted paiknevad sageli maapiirkondades.

7.1 Selleks et tagada turvaline juurdepääs Euroopa teadus- ja arendusprogrammidele, on Euroopa puidutöötlemissektor koos partneritega paberimassi- ja paberitööstustest ning metsaomanikega loonud metsandussektori tehnoloogiaplatvormi. Ehkki see on avardanud teadus- ja arendustegevust ELi tasandil, on edusammud puidutöötlemise ja mööblitööstuse alaste projektide algatamise saavutamisel ELi tasandil siiani olnud tähelepanuväärselt tagasihoidlikud, sest vaid vähestel VKEdel on vajalikke vahendeid neis osalemiseks.

7.2 ELi koostööprogrammid, näiteks ERA-NET, on tõestanud, et nad on paremini kohandatud VKEde vajadustele ja nad on pakkunud selle sektori ettevõtetele konkreetseid võimalusi.

7.3 Et Euroopa puidutöötlemis- ja mööblitööstus saaksid suuremat teadus- ja arendustegevuse toetust, tuleks ELi tulevastes teadus- ja arendustegevuse programmides võtta eraldi arvesse VKEde spetsiifilisi vajadusi, parandada nende juurdepääsu programmidele ja pidada silmas ettevõtete igapäevavajadusi.

7.4 Komitee kutsub sellest tulenevalt Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles neid märkusi arvesse võtma ning vaatlema neid ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ühise strateegilise raamistiku arendamise rohelise raamatu üle peetavate avalike arutelude valguses. Lisaks innustab komitee Euroopa institutsioone kaaluda uusi algatusi, et anda tõuge mittetehnoloogilise innovatsiooni arengule.

7.5 Innovatsioon areneb orgaaniliselt, seda ei saa käsu korras esile kutsuda. Siiski saavad liikmesriikide ja Euroopa ametiasutused innovatsiooniprotsessi toetada raamtingimustee abil, tänu millele on ettevõtetel kasulik oma aega ja raha tulevikku investeerida.

7.6 Euroopa toorainepoliitika on siiani keskendunud pigem kriitilise tähtsusega materjalidele kui muudele tooraine liikidele nagu puit ja ümbertöötatud paber. Eesmärgiga ületada ilmne tühik Euroopa Komisjoni poliitikas teeb komitee ettepaneku kaasata puit olulise toorainena tooraineid käsitlevasse Euroopa juhtalgatusse kooskõlas soovitustega, mille komisjon esitas teatises toorainete kohta.

8.1 Intellektuaalomandi õiguste kaitse ja tugevdamine peavad olema esmatähtsad, kui eesmärk on tagada ELi jätkuv konkurentsivõime maailmamajanduses, seda paljudes sektorites levinud rahvusvahelise võltsimise ja piraatluse kiuste. Komitee rõhutab vajadust suurema koostöö järele tööstusomandi õiguste vallas, eelkõige Euroopa standardpatendi loomise kaudu.

8.2 Komitee meenutab, et tööstusettevõtete ja valitsusinstitutsioonide (nii Euroopa kui liikmesriigi tasandil) vaheline tugev koostöö on vajalik võitluses võltsimise vastu. See on tähtis, et pakkuda paremat toetust avaliku sektori ja tolliametite töötajate koolitamisele ning tõsta tarbijate teadlikkust. Olulisel määral peaks tulu tõusma ka autentimist hõlbustavate meetodite arendamisest, et aidata vahet teha ehtsa ja võltsitud toote vahel. Komitee soovitab ELil rakendada meetmeid, et tõsta riiklike tolliasutuste suutlikkust võltsitud kaupade turu vastu võitlemisel.

8.3 Itaalia algatus, Riiklik võltsimisvastane päev, mida möödunud aastal tähistati Confindustria eestvedamisel Roomas ja mitmes teises Itaalia linnas, on hea tava näide. Komitee kutsub Euroopa institutsioone üles korraldama samasuguse ürituse Euroopa ja liikmesriikide tasandil.

8.4 Võltsitud mööbliesemed võivad olla kahjulikud tervisele või isegi eluohtlikud. Tugevdamaks intellektuaalomandi õigusi ja võitlemaks toodete võltsimise vastu teeb komitee seepärast Euroopa Komisjonile ettepaneku luua mööbliesemete „tooteleht”. Andmeleht peaks antama ostetud tootega kaasa, et tagada tootjate, edasimüüjate ja tarbijate kaubandussuhte vajalik läbipaistvus. Euroopa turul müüdavate mööbliesemete kohta peab olema kättesaadav vähemalt alljärgnev teave: toote ametlik nimetus või ühise tollitariifistiku kohane nimetus; tootja või importija ärinimi; toote päritolu; kõigi inimesele või keskkonnale tõenäoliselt kahjulike materjalide või ainete olemasolu; teave kasutatud materjalide ja tootmismeetodite kohta, kui neil on oluline mõju toote kvaliteedile või omadustele; kasutamisjuhend.

8.5 Komitee tõdeb, et mööbli- ja puidutöötlemistööstust tuleb kindlasti toetada majanduslike reformide abil, et innustada tooteedendust rahvusvahelisel tasandil ja tagada aus konkurents. EL peaks samuti innustama tärkava turumajandusega riike oma riiklike süsteeme reformima, et kõrvaldada bürokraatlik saamatus või korvata regulatiivset või bürokraatlikku ebajärjepidevust, mis võib tollitariifides väljenduda. Samuti tuleb täiustada õigusraamistikku, et luua selge regulatiivne raamistik Euroopa ettevõtetele, kes soovivad kolmandate riikide turgudele investeerida.

Brüssel, 26. oktoober 2011

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON

(1) Allikas ELi uuring „ELi metsade kasvu ja kasutamise tõeline potentsiaal. EUwood”. Lk 45 peatükk 3.5 „Tuleviku nõudlus puiduenergia järele”: „… Puidu tarbimine energia tootmiseks kasvab eeldatavasti 346 miljonilt m3-lt aastal 2010 (3,1 EJ) 573 miljoni m3-ni (5 EJ) aastal 2020 ja võib jõuda 752 miljoni m3-ni aastal 2030 (6,6 EJ). Need tulemused põhinevad oletusel, et puiduenergia osakaal taastuvenergias väheneb 50 %-lt aastal 2008 40 %-ni aastal 2020.”

(3) Vaclav Smil: Power Density Primer – Understanding the Spatial Dimension of the Unfolding Transformation to Renewable Electricity Generation, mai 2010

(4) „Energiatootmiseks ette nähtud puidu ja puidujääkide ulatuslikum kasutuselevõtt ja tõhusam kasutus”. Alalise metsakomitee II ajutise töörühma aruanne alalisele metsakomiteele, milles käsitletakse energiatootmiseks ette nähtud puidu ja puidujääkide ulatuslikumat kasutuselevõttu ja tõhusat kasutust.

(8) Dušan Vácha, TSU Internship, Harvested Wood Products, approaches, methodology, application, IPCC/NGGIP/IGES, Kanagawa, Jaapan, mai 2011.

(9) Vt näiteks Pfleiderer AG sotsiaalharta (PASOC), mis sõlmiti Saksamaal Frankfurdis Maini ääres 30. novembril 2010. http://www.pasoc.innopas.eu/fileadmin/docs/documents/sozialcharta/EN__IFA-PAG.pdf