SISUKORD

1. Haridus ja koolitus euroopa 2020. Aasta strateegia kontekstis 3

2. Edusammud Ja Väljakutsed Prioriteetsetes Valdkondades 4

2.1. Investeerimine haridusse ja koolitusse ja nendega seotud reformid 4

2.2. Koolist väljalangemine 4

2.3. Kolmanda taseme hariduse omandamine 7

2.4. Elukestva õppe strateegiad 9

2.5. Õppimisega seotud liikuvus 10

2.6. Uued oskused ja töökohad 11

3. ET 2020 raamistiku panus euroopa 2020. aasta strateegiasse 12

HARIDUS JA KOOLITUS EUROOPA 2020. AASTA STRATEEGIA KONTEKSTIS

2009. aastal koostas nõukogu strateegilise raamistiku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal (edaspidi „ET 2020”)[1]. Sellest ajast on muutunud majanduslik ja poliitiline kontekst, on tekkinud uued muutuvad asjaolud ja piirangud. Euroopa Liit pidi oma ajaloo raskeima finants- ja majanduskriisi ohjeldamiseks võtma täiendavaid meetmeid ja on vastureaktsioonina leppinud kokku aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia − Euroopa 2020.

Kõnealuses strateegias on määrava tähtsusega roll haridusel ja koolitusel, eelkõige seoses komplekssete suuniste, liikmesriikide reformiprogrammide ning liikmesriikide reformide juhtimiseks välja antud riigipõhiste soovitustega. Üks viiest Euroopa 2020. aasta strateegia peamisest eesmärgist käsitleb varajast koolist väljalangemist ja kolmanda taseme haridust.

2012. aasta iga-aastases majanduskasvu analüüsis rõhutatakse, et Euroopa peab 2020. aastal keskenduma nii reformimeetmetele, mille majanduskasvu soodustav mõju on lühiajaline, kui ka toimiva kasvumudeli loomisele keskpikaks perioodiks. Tuleb ajakohastada haridus- ja koolitussüsteeme, et parandada nende tõhusust ja kvaliteeti ning pakkuda inimestele tööturul edu saavutamiseks vajalikke oskusi ja pädevusi. Eespool nimetatu suurendab inimeste usku sellesse, et nad on võimelised tulema toime praeguste ja tulevaste väljakutsetega ning toetab Euroopa konkurentsivõime suurenemist, majanduskasvu ja uute töökohtade loomist. 2012. aasta majanduskasvu analüüs kutsub samuti üles pöörama erilist tähelepanu noortele inimestele, kes moodustavad ühe kriisist enim mõjutatud rühma.

ET 2020 kui hariduse ja koolituse ajakohastamise põhivahend võib oluliselt kaasa aidata Euroopa 2020. aasta strateegias kehtestatud eesmärkide saavutamisele. Ent selle sihi saavutamiseks tuleb ET 2020 tööalaseid prioriteete, vahendeid ja juhtimisstruktuuri ajakohastada.

Viimase kolme aasta jooksul kõige olulisemates poliitikavaldkondades tehtud edusammude hinnangu põhjal pakutakse käesoleva ühisaruande eelnõus välja ajavahemiku 2012 – 2014 uued tööalased prioriteedid, mis on suunatud hariduse ja koolituse tõhustamisele eesmärgiga toetada Euroopa 2020. aasta strateegiat.

Ühisaruande eelnõus tuuakse samuti välja mitmesugused võimalused ET 2020 juhtimise korrigeerimiseks, et tagada kõnealuse strateegilise raamistiku panus Euroopa 2020. aasta strateegiasse.

Käesolev teatis toetub kahele töödokumendile. Kõnealustes dokumentides tehakse kokkuvõte olukorrast eri riikides ja kõige tähtsamatest valdkondadest ning lähtutakse liikmesriikide esitatud aruannetest ning ka muust teabest ja andmetest.

EDUSAMMUD JA VÄLJAKUTSED PRIORITEETSETES VALDKONDADES

Investeerimine haridusse ja koolitusse ja nendega seotud reformid

Praegu uuritakse kõiki eelarve valdkondi, sealhulgas haridust ja koolitust. Enamikul liikmesriikidel on raskusi praeguse kulutuste taseme säilitamisega, kulude suurendamine ei tule kõne allagi.

Uuring näitab siiski, et õpitulemuste parandamine võib anda väga suurt pikemaajalist tulu ning suurendada majanduskasvu ja luua uusi töökohti Euroopa Liidus. Näiteks kui 2020. aastaks saavutatakse Euroopa sihttase − viia põhioskuste alal madala õpiedukusega isikute osakaal alla 15 %-ni, võib sellega kaasneda väga suur ja pikaajaline majanduslik tulu Euroopa Liidus[2].

Eespool nimetatu kontrastina võib välja tuua asjaolu, et isegi enne kriisi oli mõnes liikmesriigis madal kulude tase, ulatudes 4 %ni SKPst või jäädes sellest allapoole, sellal kui Euroopa Liidus moodustas vastav keskmine näitaja umbes 5 % SKPst, mis on vähem kui Ameerika Ühendriikides, kus kõnealune näitaja oli 5,3 %.

Hariduseelarvetesse kärbete tegemisega kaasneb risk ohustada majanduse kasvupotentsiaali ja konkurentsivõimet. Komisjon kinnitas 2012. aasta majanduskasvu analüüsis oma veendumust selles, et liikmesriigid peaksid oma riikide rahandust konsolideerides võtma prioriteediks kulutused majanduskasvu soodustavatele valdkondades, nagu näiteks haridus ja koolitus.

Liikmesriikidel puudub hariduseelarvetega tegelemisel selge tegutsemisskeem seoses kriisile reageerimisega. Liikmesriigid on kulude vähendamiseks rakendanud mitmesuguseid eri meetmeid: mitu riiki on kärpinud personalikulusid (BE, NL, BG, EL, ES, FR, HU, IE, LV, PT, RO, SI) või infrastruktuuri, hoolduse ja seadmetega seotud assigneeringuid (BE, NL, BG, IE, RO). Mõni riik on vähendanud haridusega seotud kulutusi eelhariduse (2-aastased lapsed Prantsusmaal) puhul, lükanud edasi või aeglustanud reformide elluviimist (Bulgaaria), või rakendanud muid meetmeid, näiteks vähendanud üliõpilastele makstavaid rahalisi toetusi (BE, NL, IE, PT).

Kõnealused suundumused väärivad poliitilist tähelepanu. ET 2020 raames tuleks arutleda selle üle, kuidas haridusse ja koolitusse kõige paremini investeerida, et ühendada tõhusus ja tulemuslikkus kasvu soodustava mõjuga. Targad investeeringud käivad käsikäes tarkade poliitiliste reformidega, mis parandavad hariduse ja koolituse kvaliteeti. On vaja kõiki sidusrühmi kaasavat laiaulatuslikku mõttevahetust, et teha kindlaks, kuidas saaks tõhusalt jagada rahalist koormust ja leida uusi rahastamisallikaid.

Koolist väljalangemine

Kriis mõjutab tõsiselt noorte inimeste tulevikuväljavaateid. Noorte tööpuudus on tõusnud 15,5 %-lt 2008. aastal 20,9 %ni 2010. aastal, samas ei tõusnud 15−24-aastaste noorte osakaal kahe protsendipunkti võrra ei hariduses, tööhõives ega koolituses. 53 % koolist väljalangenutest oli töötud.

Selles kontekstis omandab määrava tähtsuse Euroopa 2020. aasta strateegias kehtestatud eesmärk vähendada õpingud ja koolituse katkestanud 18−24-aastaste noorte osakaalu alla 10 %ni 2020. aastaks. Praeguse trendi jätkumisel ei ole kõnealust eesmärki võimalik saavutada. Hoolimata teatavast edust oli 2010. aastal varajase koolist väljalangemise määr kogu Euroopa Liidus ikkagi keskmiselt 14,1 %, riikide vahel olid märkimisväärsed erinevused. Tõendid näitavad, et poisid on tõenäolisemad koolist väljalangejad (16 %) kui tüdrukud (12,6 %).

Koolist väljalangemise määra vähendamine alla 10 %ni saab olema tõeline proovikivi. Nõukogu 2011. aasta soovituses[3] varakult haridussüsteemist lahkumise vähendamise poliitika kohta kutsutakse üles rakendama kiiresti ühtseid, terviklikke ja tõenditel põhinevaid strateegiaid, eelkõige nendes liikmesriikides, kes said kõnealuses valdkonnas 2011. aastal riigipõhise soovituse (AT, DK, ES, MT, UK). Need riigid, kes on lähedal eespool nimetatud eesmärgi saavutamisele (DK, IE, HU, NL, FI), peavad samuti tõhustama jõupingutusi edu jätkamiseks ja/või seisaku ületamiseks. Kõik liikmesriigid peavad töötama välja sihtmeetme, mille abil takistada noorte inimeste koolist väljalangemist.

Kui arvata välja mõned märkimisväärsed erandid, ei toetuta liikmesriikide poliitikas piisaval määral ajakohastele andmetele ning koolist väljalangemise põhjustele ja esinemissagedusele. Ainult vähestes riikides on kasutusel süstemaatiline lähenemisviis koolist väljalangemist käsitlevate andmete kogumisele, järelevalvele ja analüüsile (EE, HU, IT, LU, NL, UK).

Kõnealuse probleemi lahendamisel on määrav tähtsus ennetusel ja varajasel sekkumisel; liikmesriigid pööravad paraku liiga vähe tähelepanu ennetusele. Osalised ja kompensatsioonimeetmed, näiteks teise haridusvõimaluse andmine, olgugi et olulised, ei ole piisavad kõnealuse probleemi algpõhjustega tegelemiseks. Tuleks pöörata rohkem tähelepanu ennetavale ja varasele sekkumisele selliste meetmete abil nagu õpetajaharidus, jätkuv ametialane enesetäiendamine, väikelaste haridus ja kasvatus.

Koolist väljalangemise vähendamisele võib kaasa aidata kõrge kvaliteediga esimese taseme kutsealase õppe ja koolituse pakkumine, milles võetakse arvesse noorte vajadusi, pakkudes ühtlasi kombineeritud õpet, mis ühendab kutsealase õppe ja koolituse ja teise taseme üldhariduse. Eespool nimetatu pakub erinevat haridusteed, mis võib õppijatele olla senisest motiveerivam. Samal ajal on kutsealase õppe ja koolituse puhul tungiv vajadus vähendada koolist väljalangejate määra.

Paljud riigid rakendavad koolist väljalangemise erinevate aspektidega võitlemisel mitmesuguseid erinevaid meetmeid, mis ei pruugi moodustada terviklikku strateegiat. Erinevaid haridussektoreid ja poliitikavaldkondi, näiteks noorsoopoliitikat, sotsiaal- ja tööhõive alaseid teenuseid esindavad sidusrühmad peavad tegema tihedamat koostööd. On vaja tõhustada lapsevanemate ja kohalike kogukondade vahelist koostööd. Erinevate kohalike sidusrühmade kaasamise võimalustena võib välja tuua koolide ja ettevõtete vahelise koostöö, õppekava ja koolivälised tegevused ja noortegarantiid.

Kuna Euroopa ei suuda tähtajaks saavutada peamist eesmärki, on vaja kiiresti tõhustada poliitilist lähenemisviisi. Koolist väljalangemisega tegelemine peab nõukogu 2011. aasta juuni soovitusest juhindudes olema lähiaastatel üks ET 2020 strateegilise raamistiku prioriteetidest.

Koolist väljalangemise 2010. aasta määrad[4] ja riikide eesmärgid

- 2010. aasta tulemused (%) |

[pic]

- Riiklik eesmärk 2020. aastaks (%) |

[pic]

- Riiklik eesmärk 2020. aastaks (%) |

|26 |33 |26

27 |32 |40 |38 |40 |30 |36 |32 |42 |34

36 |40 |40 |45 |40 |44 |45 |: |50 |40 |47 |46 |42 |40

45 |40 |40 |60 | |

Elukestva õppe strateegiad

Enamike eurooplaste jaoks ei ole elukestev õpe aktuaalne. Hiljutised andmed 2564-aastaste täiskasvanute osaluse kohta elukestvas õppes näitavad mõningast vähenemistendentsi. Praegune 9,1 %-line tase (2010) jääb tunduvalt alla ET 2020 strateegilises raamistikus püstitatud 15 %-le sihttasemele, mis tuleks saavutada 2020. aastaks.

Selline kesine tulemus on eriti murettekitav majanduskriisi taustal. Töötud noored ja madala kvalifikatsiooniga täiskasvanud peavad saama toetuda haridusele ja koolitusele, mis annab neile paremad võimalused tööturul läbilöömiseks. Suutmatus tõsta tööalast pädevust vähendab töötute noorte ja madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute tööturule naasmise võimalusi ja piirab Euroopa potentsiaali majanduskasvu suurendamiseks ja töökohtade loomiseks.

Elukestev õpe on pidev protsess, mis võib kesta kogu elu, alates varase lapseea õpingutest kuni pensionipõlveni. Samuti saab õppida väljaspool tavapärast õpikeskkonda, eelkõige töökohas.

Hiljuti on saavutatud teatavat edu Euroopa sihttasemete puhul seoses põhioskuste alal madala õpiedukusega isikute osakaalu vähendamisega (20 % 2009. aastal võrreldes 2020. aastaks püstitatud vähem kui 15 %-lise sihttasemega) ja väikelaste hariduse osatähtsuse suurendamisega (92 % 2009. aastal võrreldes 2020. aastaks püstitatud 95 %-lise sihttasemega). Sellest hoolimata on mõlemas valdkonnas vaja teha edasisi jõupingutusi.

Elukestva õppe puhul esineb jätkuvalt takistusi, näiteks erinevate sihtrühmade vajadusi arvestavate õppimisvõimaluste piiratud hulk, kergesti juurdepääsetavate teabe- ja tugisüsteemide puudumine ja jäigad õppesuunad (näiteks kutsealase õppe ja koolituse ja kõrghariduse puhul). Kõnealuseid probleeme teravdab sageli asjaolu, et potentsiaalsetel õppijatel on madal sotsiaalmajanduslik ja hariduslik staatus.

Eespool nimetatud takistuste ületamiseks on teatavates haridussektorites vaja läbi viia põhjalikud reformid. Ehkki liikmesriigid teadvustasid seda vajadust juba kümmekond aastat tagasi, ei ole killustatuse probleem kuskile kadunud. Praegu on ainult mõnes riigis loodud elukestvat õpet toetav terviklik strateegia (AT, CY, DK, SI, UK SC).

Positiivse poole pealt näitab selliste vahendite kasutamine nagu Euroopa ja riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud (BE, NL, CZ, DK, EE, FI, FR, HR, IE, LT, LV, LU, MT, NL, PT, UK), mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimismehhanismid (FI, FR, NL, NO, PT) ning elukestva nõustamise poliitika (AT, DK, DE, EE, ES, FI, FR, HU, IE, LT, LU, LV, NL), et haridussektorite vahelise koostöö puhul esinevaid takistusi on võimalik ületada.

Haridus- ja koolitussüsteemid peavad pakkuma kõikidele võimalust elukestvaks õppeks. Liikmesriigid peavad kontrollima oma süsteeme, et teha kindlaks elukestva õppe puhul esinevad takistused. Liikmesriigid peavad koos peamiste sidusrühmadega kehtestama terviklikud strateegiad ja võtma meetmeid elukestvale õppele juurdepääsu edendamiseks kooskõlas Euroopa kohustustega ja toetudes läbipaistvust tagavatele vahenditele (Euroopa kvalifikatsiooniraamistik,[7] ECVET/ECTS[8] ja võtmepädevuste raamistik)[9]. Tuleb pöörata rohkem tähelepanu kõikidele inimestele põhisoskuste tagamisele ja elukestva õppe paremale integreerimisele ning eelkõige suurendada madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute osalust.

Õppimisega seotud liikuvus

Liikuvus toetab Euroopa vundamenti tulevaseks teadmistepõhiseks kasvuks ja suutlikkuseks viia läbi uuendusi ja olla konkurentsivõimeline rahvusvahelisel tasandil[10]. Liikuvus suurendab inimeste tööalast konkurentsivõimet ja isiklikku arengut ning tööandjad hindavad seda. Haridusasutustel, haridus- ja koolitussüsteemidel ja ettevõtetel on ühtmoodi kasu liikuvusest tulenevatest õppimiskogemustest, isiklikest kontaktidest ja võrgustikest. Riikidevahelise õppimisega seotud liikuvuse edendamine on suurepärane näide Euroopa lisaväärtusest.

Praegused liikuvuse tasemed ei anna kahjuks tunnistust eespool nimetatud väärtusest. Ligikaudu 10 %−15 % kõrgkoolide lõpetanutest teostab osa oma õpingutest välismaal, kus liikuvuse lisaväärtust kõige enam tunnustatakse, ent sama kehtib üksnes 3 % kutseharidusasutuste lõpetanute puhul. Liikuvuse edendamiseks kutsealases hariduses ja koolituses on vaja teha rohkem jõupingutusi. Piiratud rahalised ressursid ja ebapiisav keeleoskus pidurdavad õppimisega seotud liikuvust. Liikuvust ei tunnustata ega hinnata alati. Sageli on puudus teabest olemasolevate võimaluste kohta. Peale selle ei pöörata piisavalt tähelepanu erivajadustega (näiteks puuetega) õppijatele vajadustele.

Enamik riike toetab eelkõige õppijate liikuvust. Sellal kui mõni riik (BG, IE, MT, SE, BE NL, DE, EL, ES, FI, NL, RO, LT, FR) kaasab liikuvusse ka muid huvirühmi, näiteks õpetajaid või praktikante, on selles küsimuses veel palju arenguruumi.

Siin on määrava tähtsusega roll Euroopa rahastamisprogrammidel. Komisjon on osana aastate 2014-2020 uuest mitmeaastasest finantsraamistikust teinud ettepaneku peaaegu kahekordistada tulevase „Erasmus for all” („Erasmus kõigile”) programmi raames toetuse saajate arvu, st 400 000-lt ligikaudu 700 000ni aastas.

Rahastamisprogrammid peavad siiski olema kooskõlas poliitiliste reformidega. Nõukogu võttis 2011. aasta novembris vastu õppimisega seotud liikuvuse uue sihttaseme (20 % kõrghariduse puhul, 6 % kutsealase hariduse ja koolituse puhul 2020. aastaks). Kõnealust poliitilist kohustust on vaja edendada nõukogu soovituse „Noorte liikuvus — õppega seotud liikuvuse edendamine noorte seas” rakendamise teel ja kasutades täielikult ära Euroopa läbipaistvust suurendavaid vahendeid, näiteks EQF, ECTS/ECVET and Europass[11].

Uued oskused ja töökohad

Kriis on toonud kaasa muutused nõudluses oskuste järele. On vähenemas vajadus madalat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade järele ja tulevased teadmistepõhised tööstusharud vajavad aina kõrgema kvalifikatsiooniga töötajaid. Hiljutiste prognooside[12] kohaselt peaks kõrget kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade osakaal 2020. aastaks suurenema peaaegu 16 miljoni võrra, 29 %-lt (2010) 35 %ni kõikidest töökohtadest. Madalat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade arv peaks seevastu langema 12 miljoni võrra, 20 %-lt vähem kui 15 %ni. Mõnes riigis on juba tööjõupuudus kõrget kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade puhul. Olukorda halvendab rahvastiku vananemine, kuna alates 2012. aastast hakkab tööjõu arvukus vähenema. Mitmele liikmesriigile (BG, CY, CZ, EE, PL, SI, SK, UK) on antud riigipõhised soovitused tööjõuturul vajalike oskuste arendamise ja madala kvalifikatsiooniga töötajate teatavate toetusmeetmete kohta.

Liikmesriigid on teinud edusamme meetodite, vahendite ja lähenemisviide rakendamisel oskustega seotud nõudluse, oskuste mittevastavuse ja haridusasutuste lõpetanute tööalase konkurentsivõime ennetamise ja hindamise alal. Paljud riigid keskenduvad kõige olulisematele sektoritele, näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia või tervis (AT, BE, FR, BE, NL, CY, DE, DK, EE, FI, FR, HU, IE, IT, LV, NL, PL, PT, UK).

Siiski on ainult mõnes riigis (AT, DE, FR, IE, PL, UK) kasutusel kooskõlastatud lähenemisviis tulemuste levitamiseks peamiste sidusrühmade vahel. Institutsioonilised mehhanismid luuakse sageli piirkondlikul või valdkondlikul tasandil, aga nad kajastavad ja kordavad sageli haridus- ja koolitussüsteemide killustatust.

Riigid püüavad parandada hariduse ja koolituse reageerimisvalmidust tööjõuturul toimuvatele muutustele, tehes koostööd kõige olulisemate sidusrühmadega (EE, SE), kvaliteedikontrolli mehhanismide abil ja algatuste teel, mis on suunatud tööjõuturul nõutavatele pädevustele, eelkõige kirjaoskusele, matemaatikale, reaalainetele ja tehnoloogiale (AT, BE, NL, DE, FR, PL, LT, IE), keeleoskusele, infotehnoloogilisele pädevusele ning algatusvõimele ja ettevõtlikkusele (ES, EE, BG, LT, FR).

ET 2020 peab toetama juhtalgatuse „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava” rakendamist. 2012. aastal esitleb komisjon teatist oskuste ümberhindamise kohta, pakkudes välja meetme põhipädevuste parandamiseks ja tihedama koostöö edendamiseks haridussektori ja tööturu vahel. ET 2020 strateegilise raamistiku alusel tehtava tööga jätkatakse kõikide kodanike põhipädevuste edendamist, järelevalve parandamist tööalase konkurentsivõimega seotud uue Euroopa sihttaseme abil[13] ja kutseoskustega seotud tulevase nõudluse ennetamist tööjõuturul, eelkõige Euroopa oskusi käsitleva ülevaate (European Skills Panorama) abil.

ET 2020 RAAMISTIKU PANUS EUROOPA 2020. AASTA STRATEEGIASSE

Eespool nimetatud hinnang ajavahemiku 2009−2011 kohta, sealhulgas tagasihoidlikud edusammud haridusalase peaeesmärgi ja ET 2020 strateegilises raamistikus kehtestatud sihttasemete saavutamisel, rõhutab kiiret vajadust investeerida reformitud haridusse ja koolitusse, mis toetaksid jätkusuutlikku kasvu ja töökohti.

2012. aasta majanduskasvu analüüsis rõhutatakse, et liikmesriigid peavad ELi tasandi poliitilised suunised kiiresti ja märgatavalt kasutusele võtma. ET 2020. aasta strateegilist raamistikku saab kasutada liikmesriikide toetamiseks toimetulekul erinevates riigipõhistes soovitustes määratletud väljakutsetega järgmistel teemadel: varane koolist väljalangemine (AT, DK, ES, MT, UK) ja kolmanda taseme hariduse omandamine (BG, CZ, MT, PL, SK), elukestev õpe, kutsealane haridus ja koolitus ja tööturul nõutavad oskused (AT, CY, DK, EE, ES, FI; FR, LU, MT, PL, SI, SK) ning alus- ja kooliharidus või sooline võrdõiguslikkus (BG, DE, EE).

Komisjoni hinnangu ning liikmesriikide ja sidusrühmade organisatsioonide konsultatsiooni alusel kinnitab komisjon, et neli ET 2020 strateegilises raamistikus 2009. aastal kehtestatud eesmärki jäävad jõusse. Komisjon teeb ettepaneku asendada 2009. aastal kokku lepitud keskpika perioodi prioriteetsete valdkondade loetelu uue loeteluga, mis keskendub hariduse ja koolituse mobiliseerimisele eesmärgiga toetada kasvu ja uute töökohtade loomist (vastavalt käesoleva dokumendi lisas esitatule).

Komisjon teeb veel ettepaneku vaadata uuesti üle ET 2020 strateegilises raamistikus kehtestatud töökorraldus, mis koostati enne Euroopa 2020. aasta strateegia ja majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta alase kokkuleppe saavutamist. ET 2020 peab olema paremini kooskõlastatud Euroopa 2020. aasta strateegiaga ning kujutama endast mehhanismi, mille abil mobiliseeritakse ET 2020. aasta sidusrühmad, suurendatakse nende osalust ja rakendatakse nende eksperditeadmisi Euroopa 2020. aasta strateegia toetamisel, toetudes ühtlasi asjakohaste Euroopa agentuuride ja võrgustike kogutud tõenditele ja andmetele[14].

ET 2020 strateegilise raamistiku panuse suurendamiseks Euroopa 2020. aasta strateegiasse tuleks ET 2020 ja selles kehtestatud töövahendite juhtimist kohandada järgmiselt:

1) Haridusküsimuste nõukogu võib nii Euroopa kui ka liikmesriigi poolaasta jooksul käsitleda oma koosolekutel Euroopa 2020. aasta strateegia hariduse ja koolituse alast mõõdet. Nõukogu võib oma veebruarikuisel kohtumisel võtta arvesse majanduskasvu analüüsi ja anda aru märtsi Euroopa Ülemkogul. Nõukogu võib oma järgmisel kohtumisel tutvuda ühiste küsimustega, mis on tekkinud Euroopa Ülemkogu antud juhistest ja nende rakendamisest riikide reformikavades. Novembris võib nõukogu keskenduda Euroopa poolaasta tulemuste järelmeetmetele.

2) Võttes arvesse Euroopa 2020. aasta strateegia ühtset iseloomu, on võimalik tõhustada hariduskomitee ja kõrgetasemelise töörühma koostööd majanduspoliitika komitee, tööhõivekomitee ja sotsiaalkaitsekomiteega. Kõnealune koostöö tagaks selle, et ET 2020 sulanduks Euroopa 2020. aasta strateegia protsessi, sealhulgas seirenäitajate kasutamise osas.

3) Vastastikuse õppimise vahendit saab kasutada paremini ja selle saab tihedamalt seostada Euroopa 2020. aasta strateegiaga. Esiteks saab nõukogu tasandil toimuva arutelu ettevalmistamiseks viia iga aasta septembris-oktoobris läbi iga-aastase vastastikuse eksperdihinnangu. Eespool nimetatud arutelu saab korraldada tihedas koostöös nõukogu eesistujariigiga ja see võib toimuda kõrgetasemelise töörühma raames. Kõnealuse mitmepoolse lähenemisviisi puhul on võimalik keskenduda peamistele poliitilistele küsimustele, mis on kerkinud eelmise Euroopa poolaasta jooksul ja mis annavad alust arvukate riigipõhiste soovituste koostamiseks. Teiseks võivad liikmesriigid seoses konkreetsete teemadega soovi korral kutsuda eksperte põhjalikele aruteludele oma riigis. Komisjon saab kõnealuse tegevuse ja samuti rahvusvaheliselt tunnustatud ekspertide osaluse toetamiseks kasutada elukestva õppe programmi ja sellele järgnevat programmi.

4) Euroopa 2020. aasta strateegia ja ET 2020 vahelise seose tugevdamiseks võib komisjon igal aastal korraldada arvamuste vahetamise hariduse ja koolituse valdkonna sidusrühmade vahel. Kõnealusel uuel haridust ja koolitust käsitleval, oktoobri alguses toimuval foorumil võidakse arutada haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamisel saavutatud edusammude üle, toetudes Euroopa poolaasta jooksul käsitletud haridusküsimustele.

5) Komisjon teeb ettepaneku ajakohastada hariduse ja koolituse valdkonna näitajate loetelu (vt lisatud töödokumenti),[15] et tagada ET 2020 strateegilises raamistikus kasutatud näitajate vastavus raamistiku eesmärkidele. Komisjonil on kavas igal sügisel esitada uus ülevaade hariduse ja koolituse järelevalve kohta, mis asendab praegust arenguaruannet[16] ja milles tuuakse kokkuvõtlikult välja ET 2020 sihttasemete ja põhinäitajate alased edusammud, sealhulgas Euroopa 2020. aasta hariduse ja koolituse alase põhieesmärgi osas saavutatud edu. Nõukogu tasandil toimuva arutelu käigus saab kasutada kõnealusest dokumendis esitatud teavet.

Lõpuks on vaja mobiliseerida kõik vahendid, et saavutada Euroopa 2020. aasta strateegias ja ET 2020 strateegilises raamistikus kehtestatud eesmärgid, sealhulgas elukestva õppe programm , „Erasmus for all” („Erasmus kõigile”) programm, struktuurifondid ja programm „Horisont 2020” .

Lisa

Euroopa hariduse ja koolituse alase koostöö prioriteetsed valdkonnad ajavahemikul 2012−14

1. Elukestva õppe ja õppimisega seotud liikuvuse reaalsuseks muutmine

Euroopa võrdlusvahendid

Teha koostööd riiklike kvalifikatsiooniraamistike liitmiseks Euroopa kutsekvalifikatsiooniraamistikuga, kehtestada terviklik riiklik kord õpitulemuste valideerimiseks; luua seosed kvalifikatsiooniraamistike, valideerimise korra, kvaliteedi tagamise, ainepunktide kogumise ja ülekande süsteemide (ECVET, ECTS) vahel; teha koostööd oskustega seotud nõudluse kavandamiseks ja kõnealuse nõudluse paremaks sobitamiseks pakutavate õppimisvõimalustega (oskuste ülevaade, oskuste/pädevuste, kvalifikatsiooni ja töökohtade Euroopa klassifikatsioon - ESCO); Euroopa võrdlusvahendite nähtavuse, levitamise ja kasutamise parandamine nende rakendamise kiirendamiseks.

Õppimisega seotud liikuvus

Viia ellu nõukogu soovitus „Noorte liikuvus — õppega seotud liikuvuse edendamine noorte seas”, et edendada kõikide õppijate puhul õppimisega seotud liikuvust Euroopas ja kogu maailmas kõikidel haridus- ja koolitustasanditel, teabele ja juhendamisele ja õppimisega seotud liikuvuse kvaliteedile keskendumise, takistuste eemaldamise ja õpetajate liikuvuse edendamise teel.

Elukestva õppe strateegiad

Teha koostööd, et viia lõpule riikide terviklike elukestva õppe strateegiate arendamine, keskendudes partnerlussuhetele sidusrühmadega, madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute pädevuse arendamisele ja elukestvale õppele juurdepääsu suurendamiseks ja elukestva õppega seotud teenuste (juhendamine, valideerimine, jne) integreerimiseks ettenähtud meetmetele.

2. Hariduse ja koolituse kvaliteedi ja tõhususe parandamine

Põhioskused (kirjaoskus, matemaatika, reaalained ja tehnoloogia), keelteoskus

Kasutada ära lugemisoskuse kohta kogutud tõendeid, sealhulgas lugemisoskusega tegeleva kõrgetasemelise töörühma aruannet, et parandada kooliõpilaste ja täiskasvanute lugemisoskust ja vähendada kehva lugemiseoskusega 15-aastaste noorte osakaalu. Võtta meetmeid kõikide inimeste lugemisoskuse edendamiseks erinevate meediakanalite, sealhulgas digitaalmeedia abil. Kasutada ja arendada koostööga saavutatud tulemusi, et võidelda koolide kehvade õpitulemustega matemaatikas ja reaalainetes; jätkata keeleoskuse parandamise alast tööd, eelkõige õppimisega seotud liikuvuse ja tööturualase konkurentsivõime osas.

Õpetajate, koolitajate ja koolijuhtide erialane enesetäiendamine

Parandada õpetajaskonna kvalifikatsiooni, kuna sellel on määrav tähtsus heade õpitulemuste saavutamisel, keskenduda õpetajate ametialasele pädevusele, meelitada ja valida õpetajakandidaate, edendada jätkuvat ametialast enesetäiendamist, arendada õpetamisalaseid pädevusi ja toetada koolijuhtimist.

Kõrghariduse ajakohastamine ja kolmanda taseme hariduse omandamise määra suurendamine

Teha koostööd koolilõpetajate arvu suurendamiseks, laiendades sealhulgas alternatiivseid õppimisviise; parandada kõrghariduse kvaliteeti ja asjakohasust; tõsta kõrghariduse kvaliteeti liikuvuse ja piiriülese koostöö teel; tugevdada kõrghariduse, uurimis- ja uuendustegevuste vahelisi sidemeid eesmärgiga suurendada pädevust ja edendada piirkondlikku arengut; parandada juhtimist ja rahastamist.

Kutsealase hariduse ja koolituse atraktiivsus ja asjakohasus

Teha koostööd kooskõlas Brugge'i kommünikeega tõhusama koostöö kohta kutsealase hariduse ja koolituse valdkonnas ajavahemikul 2011−2020, suurendades eelkõige kutsealase hariduse ja koolituse atraktiivsust, suurendades kutsealase hariduse ja koolitusega seotud pädevust ja asjakohasust tööturul, rakendades kvaliteedi tagamise mehhanisme ja parandades õpetajate, koolitajate ja teiste kutsealase hariduse ja koolitusega seotud töötajate kvalifikatsiooni.

Tõhus rahastamine ja hindamine

Tutvuda rahastamismehhanismide ja hindamissüsteemidega eesmärgiga parandada kvaliteeti, toetades sealhulgas sihipäraselt ebasoodsas olukorras olevaid inimesi ning luues tõhusad ja õiguspärased vahendid eesmärgiga mobiliseerida erainvesteeringuid teise taseme hariduse järgsesse haridusse ja koolitusse.

3. Võrdsete võimaluste, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kodanikuaktiivsuse edendamine

Koolist väljalangemine

Aidata liikmesriikidel viia ellu nõukogu 2011. aasta soovitusi koolist väljalangemise vähendamise poliitika kohta ja riiklikke strateegiaid, mis on seotud koolist väljalangemisega üldhariduse ja kutseaalase hariduse ja koolituse valdkonnas.

Väikelaste haridus ja kasvatus

Teha koostööd kooskõlas nõukogu 2011. aasta järeldustega väikelaste hariduse ja kasvatuse kohta, et pakkuda laiaulatuslikku ja võrdset juurdepääsu väikelaste haridusele ja kasvatusele, suurendades samaaegselt selle kvaliteeti; edendada integreeritud lähenemist, väikelaste hariduse ja kasvatusega seotud personali ametialast enesetäiendamist ja vanemate toetust; koostada nõuetekohased õppekavad, programmid ja rahastamismudelid.

Võrdsus ja mitmekesisus

Toetada vastastikust õppimist seoses üha mitmekesisemas ühiskonnas õpitulemuste parandamiseks tõhusate viisidega, rakendades eelkõige kaasavaid haridusalaseid lähenemisviise, mis võimaldavad väga erineva tausta ja haridusalaste vajadustega õppijatel, sealhulgas sisserändajatel, romadel ja erivajadustega õppuritel täielikult oma võimeid rakendada; edendada eakamate inimeste õppimisvõimalusi ja põlvkondadevahelist õppimist.

4. Loovuse ja innovaatilisuse ning ettevõtlikkuse suurendamine kõikidel haridus- ja koolitustasanditel

Partnerlus ettevõtete, teadusasutuste ja kodanikuühiskonnaga

Luua toimivad ja innovaatilised võrgustikud, edendada koostööd ja partnerlust hariduse ja koolituse pakkujate ning erinevate sidusrühmade, sealhulgas tööturu osapoolte, ettevõtete, teadusasutuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel. Toetada koolide, ülikoolide ja muude hariduse ja koolituse pakkujate võrgustikke, et edendada õppimise korraldamise uusi meetodeid (sealhulgas avatud hariduse võimalused), arendades suutlikkust ja edendades eespool nimetatuid kui õpporganisatsioone.

Ristuvad põhipädevused, ettevõtlusalane haridus, e-kirjaoskus, meediakirjaoskus, uuenduslikud õpikeskkonnad

Teha koostööd, et edendada 2006. aasta elukestva õppe põhipädevusi käsitlevas soovituses määratletud põhipädevusi, sealhulgas digitaalse kirjaoskuse omandamist ja tõhustada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtluse võimaluste osas hariduse ja koolituse alast uuendustegevust, edendada loova õppimise keskkondi ja parandada kultuurialast teadlikkust, väljendusoskust ja meediakirjaoskust.

[1] EÜT 119, 28.5.2009, lk 2.

[2] Euroopa haridusökonoomika ekspertide võrgu (EENEE) poliitikaülevaade, 1/2011: väheste haridusalaste saavutuste hind Euroopa Liidus.

[3] ELT C 191, 1.7.2011, lk 1.

[4] 2010. aasta andmete allikas: Eurostat (LFS).

[5] KOM(2011) 567 (lõplik).

[6] 2010. aasta andmete allikas: Eurostat (LFS). Rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse (ISCED) tasemed 5–6. Saksamaa puhul hõlmab kõnealune eesmärk ka AT ISCED 4A taset ISCED 4.

[7] ELT C 111, 6.5.2008.

[8] Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem (ECVET), Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekande süsteem, vt http://ec.europa.eu/education/lifelong-learning-policy/doc48_en.htm.

[9] ELT L 394, 1.4.2006, lk 10.

[10] KOM(2009) 329 (lõplik).

[11] ELT L 390, 2004.

[12] http://www.cedefop.europa.eu/en/Files/3052_en.pdf.

[13] SEK(2011) 670 lõplik.

[14] Eelkõige Cedefop, Euroopa Koolitusfond ja Euroopa haridusteabe võrgustik Euridyce.

[15] ELT C 311, 21.12.2007, lk 13-15.

[16] Kõige hilisem versioon: SEK(2011) 526.