SISUKORD

Euroopa koolide süsteem 2010. aastal

1. Sissejuhatus 4

2. Olukord koolides 5

2.1. Alicante 5

2.2. Bergen 5

2.3. Brüssel 5

2.4. Culham 6

2.5. Frankfurt 6

2.6. Karlsruhe 6

2.7. Luksemburg 6

2.8. Mol 7

2.9. München 7

2.10. Varese 7

3. Eelarvearengud ja väljakutsed 7

3.1. Andmed 2010. aasta eelarve täitmise kohta 7

3.2. Peamised sündmused 8

3.3. 2011. aasta eelarveprojekt 8

4. Poliitilised arengud ja väljakutsed 9

4.1. Reform 9

4.2. Siseauditid 10

4.3. Culham 10

4.4. Ülerahvastatus/ taristu 11

4.5. Kohtuasjad 11

5. Pedagoogilised ja korralduslikud arengud ning väljakutsed 12

5.1. Lähetatud õpetajate palgaastmete/kursusetasude läbivaatamine 12

5.2. Euroopa küpsustunnistuse reform 12

5.3. Meetmed hariduslike erivajadustega õpilaste jaoks 12

5.4. Korduseksamite määrad 13

5.5. Õppetöö korraldus 13

6. Tulevased väljakutsed 13

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

Euroopa koolide süsteem 2010. aastal

SISSEJUHATUS

1. Euroopa koolide süsteemi peamine ülesanne Sloveenia ja Slovakkia eesistumise ajal 2010. aastal on olnud toime tulla üldise majandusolukorra ja selle mõjuga koolide rahastamisele.

Arvestades, et riiklike vahendite osakaal Euroopa koolide süsteemi eelarvesse on suurenenud ja välisorganisatsioonidega sõlmitud lepingute alusel saadav tulu ja õppemaksud on vähenenud, kiitis kuratoorium 2011. aasta eelarve heaks tingimusel, et teatavad kulud vaadatakse läbi.

Nende tingimuste täitmiseks kiideti komisjoni ettepanekul 2010. aasta detsembris heaks uute lähetatud õpetajate palgaastmete kohandamine. Järgmine samm on ettepanek kohandada kohalikul tasandil palgatud õpetajate palkasid. Need meetmed olid vajalikud selleks, et kohaldada 2004. aasta personalieeskirjade reformi põhimõtteid Euroopa koolide tööhõivetingimuste suhtes. Hariduslike erivajadustega laste paremaks integreerimiseks õppeprotsessi, õppevajaduste eesmärgistamiseks ning õpingute ja kursuste korraldamisel kulutasuvama lähenemisviisi kasutamiseks esitati selged kriteeriumid, arvestades seejuures olemasolevaid võimalusi. Õige oleks olnud kõnealused meetmed kasutusele võtta 2011.–2012. õppeaastal. Samal ajal täpsustatakse keelesektsioonita õpilasi (SWALS - students without a language section ) käsitlevaid eeskirju, et vältida varasemate vigade kordumist.

Esmakordselt Lissaboni lepingu alusel vastu võetud Euroopa Liidu 2011. aasta eelarve suhtes jõuti kokkuleppele alles detsembris, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelised keerukad läbirääkimised olid lõppenud. Euroopa koolide eelarve kasv oli oodatust väiksem, mis tähendab, et viivitamatult tuleb võtta meetmeid, et saavutada tegelik kokkuhoid.

2. Pärast üleminekuperioodi otsustati ametlikult 2009. aasta kevadel, et Euroopa koolide süsteemi reform viiakse ellu järk-järgult. Süsteemi tõhustatakse parema juhtimise kaudu ning kohalikele koolidele antakse keskse ja kohaliku tasandi reformidega suurem autonoomia kehtivate eeskirjade ja finantsmääruste piires.

Mitmed kohalikud koolid taotlesid akrediteeringut, et rohkem lapsi saaks õppida Euroopa kooli õppekava järgi. Komisjon astus suure sammu edasi, võttes vastu õigusliku aluse, mis võimaldab kasutada ELi vahendeid institutsioonide nende töötajate laste jaoks, kes õpivad akrediteeritud koolis.

3. Jõupingutused kulude jagamise valdkonnas ei ole jõudnud nõutavale tasemele. Mõned liikmesriigid on märkinud, et lisaks lähetatud õpetajate pidevale nappusele ning sellest tulenevale ELi eelarvesse tehtava panuse suurenemisele (2010. aastal 2,2 miljonit eurot) on neil suuri raskusi õpetajate lähetamisega uutele ametikohtadele.

4. Brüsseli ja Luksemburgi koolid on siiani üle koormatud, kuid kahe uue 2012. aastal avatava kooli ehitustööd edenevad plaanipäraselt. Kuna Brüsseli õpilaskond kasvab tõenäoliselt veelgi, jõudis kuratoorium kokkuleppele, et Brüsselis avatakse viies kool 2015. aastal.

OLUKORD KOOLIDES

Alicante

Alicante kooli õpilaskond suurenes 112 uue õpilase võrra, ulatudes 1040 õpilaseni neljas keelesektsioonis. Hispaaniakeelne sektsioon on suurim, moodustades õpilaskonnast 36,5 %.

Bergen

Õpilaste arv kasvas ligikaudu 4 %, suurenedes 586 õpilaselt 2009.–2010. õppeaastal 608 õpilaseni 2010.–2011. õppeaastal. Enamus õpilaste vanematest (üle 80 %) ei tööta Euroopa institutsioonides ega asutustes. See tähendab, et Bergen on üks koolidest, kus on kõige väiksem institutsioonide töötajate laste osakaal. Spordihalli ja kliimaseadmega seonduvad suuremad tööd on edasi lükatud 2011. aasta suveni.

Brüssel

Euroopa koolide õpilaskond Brüsselis kasvas 9547 õpilaselt 2009.–2010. õppeaastal 9847 õpilaseni 2010.–2011. õppeaastal (üle 3,1 %). See tähendab, et kolm juba niigi ülerahvastatud kooli (Brüsseli I, II ja III kool) ja nende üldkasutatavad rajatised nagu mänguväljakud, spordihallid ja sööklad muutusid veelgi ülekoormatumaks.

Uccle’i koolis õpilaste arv viimase aasta jooksul siiski veidi vähenes, kahanedes 3112 õpilaselt 3074 õpilaseni (-1,2 %). Sel aastal keskendub kool turvameetmete täiustamisele.

Woluwe kooli õpilaskond kasvas 1,9 %, suurenedes 3030 õpilaselt 3089 õpilaseni. Kooli taristu tekitas jätkuvalt suuri probleeme koolielu praktilises korralduses. Positiivse poole pealt võib esile tuua 2010. aasta sügisel alanud väljaspool kooli territooriumi asuva bussipeatuse ehitustööd, mis loodetavasti viiakse lõpule 2011.–2012. õppeaasta alguseks. See tähendab, et ligikaudu 50 bussi ei pargi enam igapäevaselt kooli mänguväljakul.

Ixelles’i kooli võeti 2010. aastal 91 uut õpilast, mille tulemusel kasvas õpilaste arv koolis 2902 õpilaseni (2009.–2010. õppeaastal 2811 õpilast). Kooli õpilaskond kasvas 2010. aasta septembris 3,2 %.

Kõige kiirem kasv 26,6 % oli Brüsseli IV koolis, mille õpilaskond kasvas 594 õpilaselt 2009.–2010. õppeaastal 809 õpilaseni 2010.–2011. õppeaastal. Septembris 2010 avati keskkooliastme esimene klass. Belgia ametiasutused täiendasid taristut renoveeritud „Berkendael 66” lisahoonega Brüsseli IV kooli ajutises asukohas. Asepresident Šefčovič ja minister Simonet avasid hoone pidulikult ametlikul tseremoonial.

Brüsseli koolides õpib 43,3 % kogu Euroopa koolide õpilaskonnast.

Võttes arvesse hinnanguid, mille kohaselt nõudlus haridusteenuse järele kasvab veelgi peamiselt seoses töötajate juurdevooluga pärast ELi viimaseid laienemisi, otsustas kuratoorium, et 2015. aastaks on vaja viiendat kooli. Komisjon kui ELi esindaja toetab projekti täielikult. Ta andis eelarvepädevatele institutsioonidele teavet ning järgis eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe artiklis 47 ette nähtud menetlust.

Pärast aastatepikkuseid arutelusid välisauditi üle, mille käigus hinnataks Brüsseli koolide mahutavust, otsustasid huvitatud pooled ((Régie des bâtiments, komisjon, peasekretäri kantselei) eelarvelistel põhjustel auditit mitte läbi viia ning leppisid kokku järgmises koolide mahutavuses:

Brüssel I (Uccle): 3100Brüssel II (Woluwé): 2850Brüssel III (Ixelles): 2650Brüssel IV (Laeken): 2800

Culham

Kooskõlas kuratooriumi 2007. aasta otsusega astuti samme selleks, et kaotada järk-järgult aastaks 2017 I tüübi Euroopa kool ja muuta see akadeemia-tüüpi kooliks, kus õppetöö toimub Briti riikliku haridussüsteemi alusel nagu akrediteeritud II tüübi koolis. Briti sponsor aga taandus oma otsusest 2011. aasta alguses. Selle tulemusena viiakse ellu kuratooriumi esialgne samuti 2007. aastal vastuvõetud otsus, millega kaotatakse kool järk-järgult ja suletakse lõplikult 2017. aastal (vt punkt 4.3 allpool).

Frankfurt

Kooli õpilaskond kasvab kiiresti tänu Euroopa Keskpanga töötajate arvu suurenemisele. Kool peab olemasoleva ülekoormatuse probleemiga toime tulema, kuna Saksa ametiasutused ei ole veel kooli taristut vajalikul määral täiustanud. Kool kavatseb kehtestada oma vastuvõtupoliitika.

Kuratoorium kiitis 2010. aasta detsembris heaks ettepaneku vähendada järk-järgult Itaalia valitsuse ja Euroopa Keskpanga eraldatavaid vahendeid itaaliakeelsele sektsioonile, mis pingestab koolide rahastamist veelgi. Itaaliakeelne sektsioon loodi 2002. aastal peasekretäri, Itaalia valitsuse ja Euroopa Keskpanga lepingu alusel.

Karlsruhe

Kooli õpilaskond oli stabiilne, kuid I kategooria õpilasi[1] oli endiselt alla 20 %: 2010.–2011. õppeaastal õppis Karlsruhe Euroopa koolis 952 õpilast, kellest 177 (18 %) olid I kategooria, 267 (28 %) II kategooria ja 508 (54 %) III kategooria õpilased. 177-st I kategooria õpilasest 68 on kooli töötajate lapsed ja neist ainult 109 (11 % kooli õpilaskonnast) on Euroopa institutsioonide töötajate lapsed. Karlsruhe koolil on kõige rohkem lepinguid ettevõtetega (II kategooria õpilased).

Luksemburg

Luksemburgi I kool pakub ajutiselt ruume Luksemburgi II koolile. Ülerahvastatus on Luksemburgi Euroopa koolide tõsine probleem ja seetõttu lastele, kelle vanemad ei tööta ELi institutsioonides, kohaldatakse ranget vastuvõtupoliitikat.

Komisjonil on hea meel, et Luksemburgi ametiasutused võimaldasid 2010. aasta septembris Luksemburgi I koolile (Kirchbergi linnaosa) täiendava ajutise taristu kooli vajaduste rahuldamiseks. Täiendav taristu tähendab siiski ka kooli õpilaskonna kasvu, mis teravdab veelgi ülerahvastatuse probleemi. Luksemburgi II kooli alaline hoone kavandatakse avada Bertrange’is, Mameris 2012. aastal. Seni jääb ülekoormatus kriitiliseks probleemiks ning uue kooli avamise ajastus on olulise tähtsusega.

Luksemburgi ametiasutused on pakkunud võimalust korraldada õpilaste transporti Luksemburgi II kooli. Aasta jooksul toimusid arutelud selle pakkumise praktiliste aspektide üle. Sobiv transport on õpilastele ja vanematele väga oluline, kuna Luksemburgi II kool asub Betrange’is, Mameris. Tavaliselt korraldab koolitransporti Euroopa koolide vanemate hoolekogu; seega on Luksemburgi ametiasutuste pakkumine võtta endale vastutus erakordne.

Mol

Mol’i kooli õpilaskond kasvab jätkuvalt; 2010. aasta septembris õppis koolis 790 last. Uus ingliskeelne sektsioon kasvas ja praegu on see õpilaste arvu poolest suuruselt teine sektsioon. Saksakeelne sektsioon kahaneb endiselt ning võrreldes eelmise aasta 77 õpilasega on selles 46 õpilast vähem. Kuratoorium peab saksakeelsete sektsioonide arengu ja jätkusuutlikkuse üle vaatama, sest see oli ingliskeelse sektsiooni avamise üks eeltingimus.

M ünchen

Kool kasvab kiiresti Euroopa Patendiameti töötajate arvu suurenemise tulemusena. Patendiameti töötajate lapsed moodustavad üle kolme neljandiku kooli õpilaste arvust. Kuna Saksa ametiasutuste heaks kiidetud olemasolevate hoonete juurdeehitus valmib 2016. aastal, kohaldatakse seni ranget vastuvõtupoliitikat.

Varese

Kooli õpilaskond püsib stabiilsena, kuigi majanduskriisi tulemusena kaotas kool palju kooliga lepingu sõlminud asutuste töötajate lapsi (II kategooria), mistõttu on kooli tulud vähenenud.

Komisjoni sekkumise tagajärjel teatasid Itaalia ametiasutused 400 000 euro maksmisest taristusse tehtavateks investeeringuteks, et rahuldada kõige pakilisemaid vajadusi.

EELARVEARENGUD JA VÄLJAKUTSED

Andmed 2010. aasta eelarve täitmise kohta

Ajavahemikul 2009-2010 kasvas õpilaste koguarv 22 331 õpilaselt 22 778 õpilaseni (2 %). ELi institutsioonide töötajate laste osakaal (16 613 õpilast) kogu õpilaskonnast oli ligikaudu 73 %, kusjuures lepinguliste asutuste töötajate laste hulk vähenes 5,2 %-ni (1184 õpilast) ja muude perekondade laste osakaal langes 21,9 %-ni (4981 õpilast). Mõnes väikeses koolis on I kategooria õpilasi väga vähe.

Peamised sündmused

Palgameetodi rakendamise tulemusena tõusid institutsioonide töötajate palgad vastavalt 2009. aasta detsembri ministrite nõukogu otsusele 3,7 % asemel 1,85 %. Euroopa institutsioonid algatasid aastal menetluse Euroopa Kohtus, kes langetas otsuse institutsioonide kasuks 2010. aasta detsembris. Euroopa koolide süsteemi õpetajate ja lähetatud töötajate palgakohandused on seotud eespool nimetatud otsustega. Selle tulemusena kiitis kuratoorium 2010. aasta jaanuaris heaks esimese palgatõusu; 3,1 miljoni euro suurune kulukohustus kanti üle järgmisesse aastasse ja maksed tehti 2010. aastal.

Kuratoorium võttis 2010. aasta augustis vastu paranduseelarve, kuhu paigutati eespool nimetatud 3,1 miljonit eurot, 2009. aasta lõplik eelarveülejääk 2,8 miljonit eurot ning kulukokkuhoid 1,5 miljonit eurot, et kompenseerida muudes tuludes tekkinud 4,1 miljoni euro suurust eelarvepuudujääki.

2010. aasta lõppes 1,7 miljoni euro suuruse ülejäägiga. Lähetatud töötajate nappus tekitas ELi eelarvele 2,2 miljoni euro suuruse lisakoormuse võrreldes 2009. aasta 2,1 miljoni euroga ja see tekitas suuri pedagoogilisi probleeme. Õpetajad, kes ei ole lähetatud liikmesriikidest, tuleb asendada kohalikul tasandil palgatud õpetajatega, keda rahastatakse suures osas ELi eelarvest. Sellised olukorrad sagenevad tõenäoliselt veelgi, sest mõned liikmesriigid on kuratooriumi juba teavitanud, et praeguses majandusolukorras ei ole nad võimelised lähetama õpetajaid uutele ametikohtadele. See tekitab täiendavaid struktuuriprobleeme.

2010. aasta aprillis peetud kuratooriumi koosolekul asus komisjon seisukohale, et ta ei saa 2008. aasta eelarve täitmist heaks kiita, kuna on avastatud, et viis kooli on keelesektsioonita õpilaste õpetamisel eiranud teatavaid emakeeletunde käsitlevaid eeskirju. Selle tulemusena paluti koolidel esitada andmed eeskirjadega vastuolus toimunud õppe kohta, et komisjon saaks välja arvutada sissenõutavad summad. Kuna koolid tegid olukorra heastamiseks jõupingutusi, mis olid pedagoogiliselt teostavad, väljastas komisjon ainult ühe sissenõudekorralduse Euroopa koolile Karlsruhes.

2011 . aasta eelarveprojekt

2010. aasta aprillis kuratooriumi heaks kiidetud 2011. aasta eelarveprojektis kajastus komisjoni rahastuse kasv 11 %, suurenedes 154 miljonilt eurolt 171 miljoni euroni, kusjuures õpilaste arv kasvas samal perioodil 3,6 %. Seepärast võeti 2011. aasta eelarveprojekt vastu tingimusel, et võetakse struktuurseid meetmeid kulutuste vähendamiseks, eelkõige vaadates läbi lähetatud õpetajate palgad, kursuste ja õppetundide korraldus ning hariduslike erivajadustega laste määratlemise kriteeriumid (täpsem teave selle kohta on esitatud punktis 5).

Kuna 85 % Euroopa koolide eelarvest moodustab palgakulu, mis sõltub tasudest ja antud õppetundide arvust, saavutatakse kõnealuste meetmetega oluline kokkuhoid.

2010. aasta detsembris võeti Euroopa Liidu 2011. aasta eelarve esimest korda vastu vastavalt Lissaboni lepingu sätetele. See oli Euroopa Parlamendi ja nõukogu vaheliste pingeliste läbirääkimiste tulemus. Eraldised Euroopa koolidele kinnitati summas 164 miljonit eurot. Selline eriolukord tingis vajaduse rakendada eespool nimetatud meetmeid.

Selle tulemusena täitis kuratoorium 2011. aasta eelarve kaheteistkümne osamaksena ja 2011. aasta muudetud eelarve kiideti heaks 2011. aasta aprillis.

POLIITILISED ARENGUD JA VÄLJAKUTSED

REFORM

Kuratoorium võttis 2009. aastal vastu otsuse Euroopa koolide reformi kohta. 1. septembril 2009 jõustus see korralduslike küsimuste osas ja 1. septembril 2010 pärast kehtivate eeskirjade läbivaatamist haldusnõukogu sisekorraeeskirjade osas.

Euroopa koolide süsteemi avamine riiklikele koolidele on reformi üks tähtsamaid aspekte. Euroopa Parlamendi resolutsioonidega 2002. ja 2005. aastal käivitatud protsess algas 2005. aastal Euroopa koolide süsteemi kriteeriumide määratlemise ja heakskiitmisega. Peasekretär esitas esimeste aastate kogemuste põhjal ülevaate olukorrast, näidates, et kuigi protsessi arengut toetasid Euroopa Parlamendi poliitiline tahe ja tegelikud hariduslikud vajadused (pärast laienemist avati liikmesriikides mitmed ELi asutused), olid takistuseks siiski haridusvaldkonna õigusküsimused, korralduslikud ja finantsprobleemid, mis seondusid eeskätt Euroopa kooli küpsustunnistusega. Peasekretärile tehti ülesandeks esitada parandusettepanekud, et neid arutada 2011. aasta aprillis toimuval kuratooriumi koosolekul.

Viis akrediteeritud II tüübi kooli Itaalias, Iirimaal, Kreekas, Soomes ja Prantsusmaal, mis asuvad Euroopa institutsioonide või asutuste läheduses, õpetavad praegu Euroopa kooli õppekava järgi. Nendes koolides on väga erinev õppekorraldus, mahutavus, pakutavate keelesektsioonide ning ELi institutsioonide töötajate laste arv. Euroopa kooli küpsuseksameid on seni läbi viidud ainult Itaalia koolis. Järgmisena liitub 2013. aastal Soome kool, mille S6-S7 vastavustoimiku (akrediteerimisprotsessi teine etapp) kiitis kuratoorium heaks detsembris.

Veel kaks kooli – Manosque’i kool Prantsusmaal ja Haagi kool Hollandis taotlevad II tüübi kooli akrediteeringut.

Bad Vilbelis asuva Saksa kooli vastavustoimik on heaks kiidetud kui esimene III tüübi kooli projekt, mis ei eelda ELi institutsiooni ega asutuse vahetut lähedust.

Komisjoni otsusega eraldati 2009.–2010. õppeaastal esimest korda ELi rahalisi vahendeid iga ELi institutsioonide töötaja lapse kohta II tüübi koolides, mis on suur samm edasi. Nii saab aidata koolidel toime tulla Euroopa kooli süsteemi ja küpsustunnistusega seotud lisakuludega.

Briti ametiasutused tühistasid projekti, mis muudaks Euroopa kooli Culhamis II tüübi kooliks (vt punkt 4.3).

Liikmesriikidest lähetatud õpetajate puuduse probleemiga tegeleti reformi kulude jagamise osas. Lepiti kokku, et liikmesriigid võivad lähetada ka mingit konkreetset keelt vaid võõrkeelena kõnelevaid isikuid, et vähendada liikmesriikide koormust õpetajate lähetamisel kolme peamise töökeele jaoks. Nüüd, pärast kahte aastat, on vaid mõned liikmesriigid valmis neid ametikohti täitma.

Kesksel ja kohalikul tasandil juhtimise osas lepiti kokku koolide autonoomia ja vastutuse suurendamises kohalikul tasandil. Muudatust viiakse ellu järk-järgult ja arendatakse head tava.

Sügisel toimunud haldusnõukogu koosolekutel esitasid koolid uue õppeaasta kõik statistilised andmed. Vastavalt kehtivale korrale esitavad koolid aasta alguses aastase ja mitmeaastase tegevuskava, mis sisaldab kooli eemärke, prioriteete ja eelarveprojekti. Kevadel esitab kool aasta tegevuskava peasekretärile ja kuratooriumile, et hinnata, kas kooli seatud eesmärgid on täidetud ja eelarvest on kinni peetud. See võimaldab teha kontrolli kesksel tasandil.

Siseauditid

Komisjoni siseauditi talitus (IAS) täidab Euroopa koolide süsteemis siseauditi funktsiooni, mis loodi 2007. aastal jõustunud finantsmääruse alusel.

2010. aasta aprilli kuratooriumi koosolekul esitati IASi läbi viidud inimressursside haldamise auditi tulemused koos peasekretäri kantselei ja koolide vastuste ning tegevusplaanidega. Aasta jooksul astuti samme selleks, et viia ellu auditi käigus tehtud soovitusi eelkõige töötajate värbamise, hindamiskorra ja koolituspoliitika arengu kohta. Tuleb teha täiendavaid jõupingutusi IASi tuvastatud kogu süsteemi hõlmavate valdkondadevaheliste probleemide lahendamiseks, nt peasekretariaadi üldiste ülesannete kehtestamine.

Culham

Mitmeid samme astuti selleks, et jätkata kuni 2017. aastani Euroopa koolide süsteemi I tüübi kooli ümberkorraldamist akrediteeritud II tüübi kooliks ja nn akadeemiaks, kus õppetöö toimub Briti haridussüsteemi alusel, sillutades teed selleks, et hakata edaspidi õpetama Euroopa kooli õppekava järgi ning andma välja Euroopa küpsustunnistust.

Kuratoorium kiitis detsembris heaks vastavustoimiku ehk akrediteerimisprotsessi teise etapi tingimusel, et partnerite vahel allkirjastatakse juriidiliselt siduv dokument (õiguslik leping), milles kinnitatakse vastastikused kohustused ning lähetatud töötajate ja akadeemia vahel sõlmitakse kahepoolsed kokkulepped (lähetuslepingud).

Ümberkorraldusprojekti teostamiseks tehti suuri jõupingutusi ning olulise panuse andsid eelkõige peasekretär ja komisjon. Komisjon lõi uue õigusliku aluse kõnealusele akrediteerimise erijuhtumile, milleks oli I tüübi kooli esmakordne ümberkorraldamine II tüübi kooliks. Eelarve- ja õigusküsimustes toimusid asjaosaliste vahel tähtsad läbirääkimised. Selle aasta alguses Briti sponsor taandus oma lubadustest seoses ümberkorraldusmenetlusega, teatades, et tal ei ole võimalik Euroopa Komisjoni nõutavale juriidiliselt siduvale lepingule alla kirjutada.

Kuna ümberkorraldamine akadeemiaks ebaõnnestus, rakendatakse kuratooriumi 2007. aasta esialgset otsust, mille kohaselt kaotatakse kool järk-järgult ja suletakse lõplikult 2017. aastal.

Ülerahvastatus/ taristu

Nõudlus õppekohtade järele on mitmetes kohtades juba mitme aasta jooksul ületanud pakkumise. Olukorrast kõige enam mõjutatud on Brüsseli, Luksemburgi, Frankfurdi ja Varese koolid. Komisjon jälgib olukorda teraselt ja vajadusel võtab ühendust liikmesriikide ametiasutustega, tuletades neile meelde, et nad täidaksid oma kohustust institutsioonide vastuvõtjariigina ja tagaksid Euroopa koolidele nõuetekohased tingimused. Kergendust Brüsseli ja Luksemburgi koolidele oodatakse kahe uue kooli avamisega 2012. aastal.

Ülekoormatud koolid peavad kohaldama ranget vastuvõtupoliitikat ja ei saa sageli selliseid kohalikke lapsi vastu võtta, kelle vanemad ei tööta ELi institutsioonides. Brüsselis asuv vastuvõtukeskus vastutab kohtade jaotamise eest koolidele.

Kuratoorium jõudis 2010. aastal järeldusele, et õpilaskonna edasisest kasvust tingituna on 2015. aastal vaja viiendat kooli. Läbirääkimised Belgia valitsusega kooli asukoha ja täpsemate üksikasjade üle ei ole veel alanud. Varasema kogemuse põhjal on 2500 õpilasega kooli aastane kulu hinnanguliselt ligikaudu 28 miljonit eurot täismahutavuse korral, mis saavutatakse pärast viie aasta pikkust järkjärgulist sissetöötamisperioodi..

Kohtuasjad

2009. aastal esitati Euroopa Kohtule mitu hagiavaldust. Esimene oli rikkumismenetlus Belgia vastu, mis oli seotud Euroopa koolidele mööbli ja muude vahendite soetamiseks antava toetustega vastavalt tegevuskoha lepingule (otsus kohtuasjas C-132/09: komisjon vs. Belgia). Teine oli Euroopa koolide konventsiooni alusel loodud kaebuste läbivaatamise komisjoni esitatud eelotsusetaotlus, milles käsitletakse inglise õpetajate palga kohandamist vahetuskursside kõikumiste korral (otsus kohtuasjas C-196/09 Miles jt vs. Euroopa koolid). Kolmas kohtuasi oli Euroopa koolide konventsiooni artikli 26 alusel esitatud esimene taotlus konventsiooni osapoolte vahelises vaidluses, milles käsitleti lähetatud õpetajate töötingimuste tõlgendamist ja kohaldamist.

Tuleb märkida, et kahe esimese kohtuasja (C-132/09 ja C-196/09) puhul leidis kohus, et tal puudub pädevus nii tegevuskoha lepingutega seotud vaidlustes rikkumismenetluste korral kui ka Euroopa koolide konventsiooni alusel loodud kaebuste läbivaatamise komisjoni esitatud eelotsusetaotluse menetlemiseks, sest viimane ei kuulu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 267 tähenduses liikmesriikide jurisdiktsiooni alla. Kohtuasja C-196/09 puhul väljendas kohus selgesõnaliselt „et kuigi võib tõepoolest kaaluda Euroopa koolide konventsiooniga loodud õiguskaitse süsteemi arendamist eelmises punktis viidatud suunas, mis võimaldab kaebuste läbivaatamise komisjonil esitada eelotsusetaotlusi, peavad liikmesriigid ise kehtiva süsteemi ümber kujundama”.

Kohtuasi C-545/09: komisjon vs . Ühendkuningriik, on ikka veel pooleli. Kohtujurist Mengozzi nõustus oma 2011. aasta 7. juuli arvamuses komisjoni ettepanekutega.

Viimasena on siseriikliku kohtu poole pöördunud üks Belgias kohalikul tasandil palgatud õpetaja, kelle kaebus käsitleb puhkusetasu maksmist enne 2004. aastat. Selles kohtuasjas oodatakse otsust 2011. aastal, milles täpsustatakse kõnealuse makse tagasiulatuv jõud kuni 2004. aasta eelse ajani. On juba otsustatud, et kõnealuse puhkusetasu maksmine on õiguspärane. Tagasiulatuvat jõudu käsitleva otsuse tulemus avaldab suurt mõju eelarvele, sest veel 26 kohalikul tasandil palgatud õpetajat on esitanud samasuguseid nõudeid. Kohtumenetlus on veel pooleli.

PEDAGOOGILISED JA KORRALDUSLIKUD ARENGUD NING VÄLJAKUTSED

Lähetatud õpetajate palgaastmete/kursusetasude läbivaatamine

Lähetatud õpetajate personalieeskirjade kohaselt on institutsioonide töötajate ja Euroopa koolide süsteemi lähetatud õpetajate vahel teatav võrreldavus. Lähetatud õpetajate palgaastmeid 2004. aastal toimunud ELi institutsioonide töötajate töökorralduse reformiga siiski ei kohandatud. Kuratoorium võttis detsembris vastu 2011.–2012. õppeaastal uute õpetajate värbamist käsitlevate eeskirjade muudetud versiooni. Juba töötavaid õpetajaid need muudatused ei mõjuta. Järgneva üheksa aasta jooksul hoitakse järk-järgult kokku ligikaudu 3,1 miljonit eurot aastas, mis moodustab üleminekuperioodi lõpuks enam kui 27 miljonit eurot. Samasugune palkade ülevaatamine algatati kohalikul tasandil palgatud õpetajate puhul.

Euroopa küpsustunnistuse reform

Süsteemi avamise ühe osana tuleb lihtsustada küpsustunnistuse andmise korraldust ning vähendada kulusid, avaldamata seejuures mõju küpsustunnistuse kvaliteedile. Küpsustunnistuse reformi eesmärkideks alates 2009. aastast on läbi vaadata ja muuta eksamite sisu ja korraldust nii, et see vastaks ülikoolide ja/või teiste kõrgkoolide kehtivatele nõuetele, samuti lihtsustada protsessi, et muuta küpsustunnistus laiemalt kättesaadavaks.

Kuratoorium kiitis 2010. aasta detsembris heaks mõned 2010. aastal esitatud ettepanekud, mis peaksid jõustuma 2012. aasta küpsuseksamitel. Küpsustunnistuse allkirjastab keskasutus, Euroopa küpsustunnistuse registreerimistasu suureneb ning ainult need õpilased, kes saavutavad võimalike punktide kogusummast vähemalt 60 %, loetakse eksamid läbinuks.

Euroopa küpsustunnistuse töögrupi volitusi pikendati ühe aasta võrra, kuna siiani on veel lahendamata mitmed pedagoogilised ja korralduslikud küsimused, nt kirjalike ja suuliste eksamite arv ning sisu, topelthindamine, kirjalike eksamite parandamisega seonduvad küsimused, küpsuseksamite õppekava ülese projekti algatamine vastuseks Lissaboni strateegiale, 180-päevane koolikohustus ning kirjalike ja suuliste eksamite hindamiskriteeriumide ühtlustamine. Reform tuleb ellu viia 2014. aasta küpsuseksamite ajaks.

Meetmed hariduslike erivajadustega õpilaste jaoks

Hariduslike erivajadustega õpilaste arv on viimase kolme aasta jooksul oluliselt suurenenud. Samal ajal on kulutused hariduslike erivajadustega õpilastele sama perioodi jooksul kasvanud 27 %. Euroopa koolide kuratoorium jõudis pärast vastavasisulist arutelu järeldusele, et hariduslike erivajadustega õpilaste eelarvekulud tuleb kontrolli alla saada, määrates kindlaks hariduslike erivajadustega õpilaste õppeprotsessi integreerimisega seotud kulutuste täpsed kriteeriumid ning loobudes muudest kulutustest teraapiateenustele, mida kool ei peaks katma.

2010. aastal võeti mõned meetmed. Inspektorid koostasid vademeekumi hariduslike erivajaduste kohta, et ühtlustada hariduslike erivajaduste tingimusi ja vahetada head tava teiste koolidega. Nüüd on sarnaste erivajadustega õpilased kooli abitundides koos. Kool, vanemad ja terapeudid on sõlminud kolmepoolse kokkuleppe, mille kohaselt kooliruumides korraldatavate teraapiatundide eest maksavad vanemad ise.

Komisjon toetab täielikult neid meetmeid, mis võimaldavad koolidel jätkuvalt aidata hariduslike erivajadustega lastel integreeruda õppetöösse, keskendudes pedagoogilistele küsimustele, et hariduslike erivajadustega lapsed saaksid areneda ja et koolid saaksid oma olemasolevat potentsiaali võimalikult tõhusalt ära kasutada.

Korduseksamite määrad

Üldine arutelu korduseksamite määrade teemal algas 2009. aastal pärast esitlust, kus oli aastate, keelesektsioonide ja koolide lõikes ära toodud statistiline analüüs korduseksamite arvu ja osakaalu kohta. Pärast peasekretäri tehtud täiendavat uuringut ja analüüsi, mis näitas, et kõrgeim korduseksamite määr oli loodusteadustes keskkooli neljandas ja viiendas klassis, otsustas kuratoorium luua töörühma, mille ülesandeks on töötada välja struktuurimeetmete täpsed suunised ning tagada nende rakendamine läbi konkreetsete pedagoogiliste algatuste.

2010. aasta sügisel esitatud töörühmade lõpparuanne sisaldab 19 meedet. Mõned on kohe rakendatavad, mõned vajavad põhjalikumat kaalumist ja ülejäänuid võib rakendada kohalikul tasandil.

Õppetöö korraldus

Õppetöö korraldamise eeskirjade läbivaatamine oli aasta vältel üks arutelude olulisemaid punkte. Suurim väljakutse oli koguda kokku kõik varasemad asjakohased otsused, selgitada teatavaid otsuseid ning tagada ratsionaalsem õppekorraldus, et viia õpilaste tegelikud vajadused kooskõlla olemasoleva eelarvega. Kuna kõik sidusrühmad teavad, et on vaja kokku hoida, on nüüd võimalik võtta meetmeid, mis aitavad saavutada kokkuhoidu ja samuti õppemeetodeid ümber kujundada ja optimeerida.

2010. aastal olid arutluse all mitmed meetmed, nagu väikeste rühmade tundide vähendamine või õpetamine teises keeles, moodustades erinevat keelt kõnelevate laste rühmad. Täpsustati ka keelesektsioonita õpilasi käsitlevaid eeskirju. Uued täpsustatud eeskirjad aitavad direktoritel 2011.–2012. õppeaastal teha valikuid ja moodustada rühmi.

TULEVASED VÄLJAKUTSED

Üks olulisemaid järgmiste aastate väljakutse on hariduse kõrge taseme säilitamine, kusjuures Euroopa koolide süsteemi ümberkorraldamisel ja kaasajastamisel tuleb arvestada raskest finantsolukorrast tulenevaid eelarvepiiranguid, mis jäävad lähiajal tõenäoliselt püsima.

Tulevikus on plaan muuta süsteem avatuks, julgustades rohkem riiklikke koole taotlema akrediteeringut ja laiendades Euroopa kooli õppekava. See on järgmine töövaldkond tulevikus.

Euroopa Komisjon väljendab muret ka teatavate liikmesriikide pärast, kellel on raskusi oma kohustuste täitmisega nii taristu arendamisel kui ka õpetajate lähetamisel. Komisjon püüab õpilastele luua võimalikult head tingimused, võttes arvesse olemasolevat õiguslikku raamistikku ja eelarvepädevate institutsioonide eraldatud eelarvet.

[1] I kategooria õpilased on need õpilased, keda Euroopa koolid peavad vastu võtma. Need õpilased on õppemaksust vabastatud.