1. Sissejuhatus

ELi aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegias „Euroopa 2020. aastal”[1] rõhutab Euroopa Komisjon, et ELi majanduse elavdamiseks tuleb kodanikele anda võimalus täiel määral osaleda ühtsel turul ja tagada selleks vajalik usaldus.

Kõikidel kodanikel on võimalus ELis piiriüleselt liikuda, et elada, töötada, õppida või veeta pensionipõlve teises liikmesriigis või seal kinnisvara osta ja investeeringuid teha. Ühtse turu aktis[2] ja ELi kodakondsuse aruandes[3] on siiski määratletud mitu õiguslikku või praktilist takistust, mis takistavad inimestel neid õigusi tegelikult ELis piiriüleselt kasutada, samuti meetmed, mida tuleb terves reas valdkondades võtta, et ELi kodanikud saaksid oma õigusi täielikult kasutada. Maksustamine on üks selline valdkond. Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2010. aasta teatises „Piiriüleste maksutõkete kõrvaldamine ELi kodanike hüvanguks”[4] uuriti kõige pakilisemaid maksuprobleeme, millega kodanikud ELis piiriüleselt tegutsedes kokku puutuvad, ja kavandati nende lahendused.

Piiriüleselt saadud pärandid on üks 20. detsembri 2010. aasta teatises määratletud problemaatiline valdkond. Probleemid on peamiselt seotud topeltmaksustamise ja diskrimineeriva maksustamisega. Käesoleva aasta augustis avaldatud hetkeülevaates elanike ja ettevõtjate siseturuga seotud murede kohta kinnitati, et pärandimaksud kuulusid piiriüleselt tegutsevate kodanike ja ettevõtjate poolt 20 enim kogetud probleemi hulka[5].

Teatises „Topeltmaksustamine ühtsel turul”[6] tõdeti, et praeguste ja kavandatavate tulu ja kapitali topeltmaksustamise vähendamise vahendite abil ei saa tulemuslikult lahendada piiriüleseid pärandimaksuküsimusi ja et selles maksuvaldkonnas on vaja eraldi lahendusi.

Seepärast kavandatakse käesolevas teatises, mis võetakse vastu koos soovitusega[7] ja millele lisatakse komisjoni talituste töödokument,[8] võimalused kõnealuste piiriüleste pärandimaksuprobleemide lahendamiseks.

Täna vastuvõetud paketi lähenemisviis peegeldab komisjoni seisukohta, et mõnda piiriülest maksuprobleemi saab tulemuslikult lahendada siseriiklike õigusaktide kooskõlastamise abil (ja ka jõustamise valdkonnas tehtava koostöö abil). Mõni aasta tagasi rõhutas komisjon,[9] et paljudel juhtudel võib piisata sellest, kui liikmesriigid järgivad aluslepingutes sätestatud eeskirju ning rakendavad ühepoolselt teatavaid täpselt määratletud lahendusi, et kaotada diskrimineerimine ja topeltmaksustamine ning vähendada rohkem kui ühes maksusüsteemis osalevate ettevõtjate ja kodanike kulusid, mis on seotud nõuete järgimisega. Sedalaadi kooskõlastamine tugevdaks ka liikmesriikide võimet kaitsta oma maksutulusid ning vältida kohtuasju üksiksätete üle.

Praegune algatus on loodud ka selleks, et täiendada komisjoni 2009. aasta oktoobris vastuvõetud määruse ettepanekut, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste ja ametlike dokumentide tunnustamist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist[10]. Kavandatud määrus looks mehhanismi, mille abil määratakse kindlaks, millise liikmesriigi pärimisõigust kohaldatakse sellise piiriülese pärandi suhtes, mille suhtes võidaks muidu kohaldada mitut tõenäoliselt omavahel vastuolus olevat siseriiklike eeskirjade kogumit. Kõnealuses määruse ettepanekus ei käsitleta piiriüleste pärandite korral kerkivaid maksustamisküsimusi.

2. Pärandi maksustamise suhtes praegu kehtivad eeskirjad

Pärandimaksu valdkonnas puudub kogu ELis kehtiv õigusakt,[11] nii et liikmesriigid võivad oma kõnealuse valdkonna eeskirju koostada nii, nagu nad soovivad, eeldusel et nad ei diskrimineeri kodakondsuse alusel ja ei sea ELi toimimise lepinguga tagatud põhivabaduste suhtes põhjendamatuid piiranguid.

Praegu varieeruvad pärandi maksustamist käsitlevad liikmesriikide eeskirjad suuresti. Kaheksateist liikmesriiki koguvad isiku surma järgselt erimakse, samas kui üheksa liikmesriiki (Austria, Küpros, Eesti, Läti, Malta, Portugal, Rumeenia, Slovakkia ja Rootsi) nii ei tee, kuid mõni neist üheksast maksustab pärandit mõne muu maksurubriigi, nt tulumaksu all. Pärandimaksu kohaldavad liikmesriigid erinevad üksteisest selle poolest, kas nad maksustavad vara või pärijat, s.t kas nad maksustavad pärija, surnud isiku või mõlema isikliku sideme alusel kõnealuste liikmesriikidega. Isikliku sidemena võivad nad käsitada surnud isiku või pärija asukohta, elukohta või kodakondsust[12] ja mõni liikmesriik kasutab rohkem kui üht sellist näitajat. Nende mõistete tähendus võib ka liikmesriigiti erineda. Lisaks kohaldab enamik liikmesriike pärandimaksu oma jurisdiktsiooni all asuvate varade suhtes, isegi kui surnud isikul või pärijal puudub isiklik side kõnealuse jurisdiktsiooniga. Kui surnud isikuga lähisuguluses olevale pärijale üle läinud pärandi tegelikud maksumäärad võivad olla madalad, võivad maksumäärad siis, kui surnud isik ja kasusaaja ei olnud sugulased, ulatuda mõnes liikmesriigis 60–80 %-ni. Mõni üheksast pärandimaksu mittekohaldavast liikmesriigist on selle hiljuti kaotanud. See võib olla tingitud selliste maksude teatavatest puudustest. Üks põhjus on, et rikkad inimesed hoiduvad neist tihti kõrvale, kasutades maksuplaneerimist, nii et koormus langeb vähem jõukatele. Teine puudus on üldsuse arvamus, et surma maksustamine ei ole õiglane, kuna sellega maksustatakse sellist vara, mille pealt on juba maksu kogutud. Käesolev algatus ei sea kahtluse alla pärandimaksu olemasolu, vaid keskendub raskustele, millega ELi kodanikud võivad kokku puutuda, kui nad saavad piiriülese päranduse.

3. Probleemid ja nende ulatus

Uuringud näitavad, et järjest rohkem ELi kodanikke liigub elamise, õppimise, töötamise ja pensionipõlve veetmise eesmärgil oma eluajal ühest Euroopa Liidu riigist teise. EL 27-s oli mõnes muus liikmesriigis kui oma päritoluriigis elavate kodanike arv 2010. aastal umbes 12,3 miljonit, mis on 2005. aastaga võrreldes 3 miljonit rohkem[13]. Uuringutest nähtub ka, et piiriülene kinnisvaraomand ELis kasvas 2002.[14] ja 2010. aasta vahel kuni 50 % ja et ka piiriüleste portfelliinvesteeringute kasv on olnud massiline[15].

Kõnealust statistikat silmas pidades on tõenäoline, et tulevikus hakatakse piiriüleselt pärandama rohkem varasid ja seetõttu tekkib ka rohkem pärandimaksuga seotud probleeme. Tagasihoidlike hinnangute kohaselt on praegu tõenäolisi piiriülese pärandamise juhtumeid 290 000–360 000 aastas[16]. VKEde organisatsioonid toovad sageli välja pärandimaksude eriti laastava mõju väikeettevõtjatele ning ütlevad, et topeltmaksustamise kohaldamine süvendab probleeme veelgi[17]. Viimastel aastatel juba ongi märgata piiriüleste pärandimaksuprobleemide kasvu. Komisjon on viimase kümne aasta jooksul saanud ELi kodanikelt selles valdkonnas palju rohkem kaebusi ja järelpärimisi kui eales varem. Lisaks on Euroopa Liidu Kohus (kohus), kes enne 2003. aastat pärandimaksuküsimustega üldse ei tegelenud, pidanud sellest ajast alates tegema otsuseid kümnes sellises kohtuasjas. Piiriülestes olukordades võivad tekkida järgmised raskused:

(1) liikmesriigid võivad teha vahet piiriülestel päranditel ja piiriülese elemendita päranditel. Teisisõnu võivad nad teistes riikides asuvate/asunud varade, surnud isikute ja/või pärijate suhtes kohaldada kõrgemat pärandimaksumäära kui see, mida nad kohaldaksid puhtalt riigisisestes olukordades (s.t juhul kui maksustava liikmesriigi territooriumil asuv pärandvara läheb eelnevalt selle riigi residendiks olnud surnud isikult üle selle riigi residendiks olevale pärijale);

(2) kui kahel või enamal riigil on maksustamisõigus ühe ja sama pärandi suhtes, võivad tekkida maksusoodustuseta topelt- või mitmekordse maksustamisega seotud probleemid ning erinevalt tulu- ja kapitalimaksustamise valdkonnast ei ole selles valdkonnas palju siseriiklikke või rahvusvahelisi kokkuleppeid sellise topelt-/mitmekordse maksustamise tõhusaks vähendamiseks.

ELi lepingu põhimõtete kohaselt on diskrimineerimine keelatud ja kohus on alates 2003. aastast läbivaadatud kümnest kohtuasjast kaheksa puhul juba leidnud liikmesriikide pärandimaksuseadustes diskrimineerivaid aspekte. Siiski võib olla esinenud ka selliseid diskrimineerimisjuhtumeid, mis kohtu ette ei jõudnud eelkõige selle tõttu, et kohtuasjad kätkevad endas suuremaid kulusid maksumaksja jaoks. Kohus leidis siiski, et kahe või enama liikmesriigi maksustamisõiguste paralleelsest kohaldamisest põhjustatud topeltmaksustamine ei ole lepinguga vastuolus[18].

Neil asjaoludel võivad piiriüleseid pärandeid saavad isikud tõenäoliselt silmitsi seista maksuprobleemidega, mis toovad endaga kaasa äärmiselt kõrge pärandimaksumäära. Mõne piiriülese pärandi saamisel võib üldine maksuteade olla esitatud nii suure summa kohta, et pärija peab maksusumma tasumiseks võtma laenu või pärandvara müüma. Sellega seoses võib täheldada, et rohkem kui ühe riigi kehtestatud maksude akumuleerumine võib viia tulemusteni, mida vähemalt mõnes liikmesriigis peetaks konfiskeerivateks ja seega ebaseaduslikeks, kui need tuleneksid üksnes kõnealuse riigi õigusaktidest. Järgnev näide piiriülese pärandi topeltmaksustamise kohta põhineb ühel juhtumil, millest teatas komisjoni teenistus Teie Euroopa Nõuanne[19].

Näide: Prantsusmaal karjääri tegev Madalmaade kodanik päris oma surnud elukaaslaselt, kes oli samuti Madalmaade kodanik ja kes oli elanud Prantsusmaal eelnenud kuus aastat, Prantsusmaal asuva omandi. Nende suhe ei olnud ametlik. Madalmaade kodanikul tuli maksta Prantsusmaa pärandimaksu, kuna ta elas Prantsusmaal ja kõnealune omand asus Prantsusmaal. Samas tuli tal maksta ka Madalmaade pärandimaksu, sest tema partnerit peeti kõnealuse riigi residendiks. Pärandimaksu seisukohalt loetakse Madalmaade kodanikke oma riigi territooriumil elavaiks veel kümne aasta jooksul alates kuupäevast, mil nad Madalmaadest välismaale elama suunduvad. Prantsusmaa pärandimaks moodustas peaaegu 60 % netovaradest. Madalmaade kohaldatud maksuga lisandus veel 12,5 %. Madalmaades kohaldatavate õigusaktide kohaselt võib välismaised maksud pärandikohustustest maha arvata ja seepärast viis Prantsusmaa kohaldatud maks maksustamisbaasi vähendamiseni Madalmaades. Sellest hoolimata ei likvideeritud topeltmaksustamist täielikult ja kogu asjaomaselt omandilt tasuda tulev maks oli kõrgem, kui see oleks olnud juhul, kui pärandimaksu oleks tasutud ainult ühes või teises asjaomases liikmesriigis.

Samal ajal kui topeltmaksustamine võib kodanikke üksikisiku tasandil tugevasti mõjutada, moodustavad siseriiklikest ja piiriülestest pärandimaksudest saadavad tulud väga väikese osa – vähem kui 0,5 % – ELi liikmesriikide kogu maksutulust. Piiriüleste juhtude puhul peab see näitaja olema veel palju väiksem.

Märkus: Kaheksa uut liikmesriiki näites on: Küpros, Tšehhi Vabariik, Eesti, Ungari, Leedu, Malta, Slovakkia ja Sloveenia. Ülejäänud nelja uue liikmesriigi kohta andmed puudusid.

Allikas: Riikide maksude nimekirjadel põhinev konsultatsioonifirma Copenhagen Economics uuring: http://ec.europa.eu/taxation_customs/taxation/gen_info/economic_analysis/tax_structures/article_5985_en.htm.

4. Pakutud lahendused

Komisjon usub, et piiriüleseid pärandimaksuprobleeme on võimalik lahendada, ilma et ühtlustataks liikmesriikide pärandimaksueeskirju, mis jääksid seega iga liikmesriigi poliitiliseks valikuks. Pärandite võimaliku topelt- või isegi mitmekordse maksustamise vähendamiseks võib piisata üksnes sellest, kui tagatakse liikmesriikide eeskirjade parem vastastikune toimivus. Pealegi peavad liikmesriigid aluslepingutes kirjapandud põhivabaduste alusel igal juhul hoiduma sellisest pärandi maksustamisest, mis oleks piiriüleste olukordade suhtes diskrimineeriv. Kõigi sidusrühmade parem eeskirjade tundmine aitaks täiendavalt kaasa nende vabaduste austamisele.

Mis puudutab topeltmaksustamist, siis tehakse lisatud komisjoni soovituses ettepanekuid, kuidas liikmesriigid saaksid koostööd teha, et võimaldada piiriüleste pärandite laiaulatuslikumaid maksusoodustusi ELis. Pidades silmas seda, et liikmesriikidel on vähe kahepoolseid lepinguid pärandite topeltmaksustamise kaotamiseks[20] ja nad ei paista olevat teinud algatusi rohkemate selliste lepingute üle läbirääkimiseks, keskendutakse soovituses selle asemel liikmesriikide kehtivate, pärandite topeltmaksustamise vähendamist käsitlevate siseriiklike meetmete parandamisele. Ilma et see mõjutaks tulevaste kahepoolsete või mitmepoolsete topeltmaksustamise vähendamist käsitlevate lepingute sõlmimist, soovib komisjon peatselt kutsuda üles laiaulatuslikumalt ja paindlikumalt kohaldama riikide olemasolevaid topeltmaksustamise probleemi lahendusi.

Soovitusega nähakse ette lahendused juhtumite korral, mil mitmel liikmesriigil on maksustamisõigused pärandis olevate varade asukoha tõttu ning surnud isiku ja/või pärija isikliku sideme tõttu kõnealuste riikidega. Lisaks käsitletakse soovituses juhtumit, kus kas surnud isiku ja pärija erineva olukorra tõttu või asjaolu tõttu, et üksikisikul on isiklikke sidemeid rohkem kui ühe liikmesriigiga (nt ühe riigi resident ja elukoht on teises riigis), tekkivad mitmekordsed isiklikud sidemed.

Liikmesriike kutsutakse üles pakutud lahendusi sisse viima kas õigusaktidesse või haldusmeetmete kaudu, mis võivad hõlmata olemasolevate sätete paindlikumat tõlgendamist. Selliste meetmete lõppeesmärk on tagada, et piiriüleste pärandite keskmine maksukoormus ei ole suurem kui ühes või teises liikmesriigis riigisiseses olukorras. Kuna pärandimaksud moodustavad üksnes väikese osa liikmesriikide kogutulust, ei ole neil lahendustel tõenäoliselt olulist mõju liikmesriigi tulude eelarvele, kuid positiivne mõju asjaomastele isikutele oleks arvestatav.

Mis puudutab maksualast diskrimineerimist, siis nähakse lisatud komisjoni talituste töödokumendiga[21] ette ELi pretsedendiõiguse põhimõtted pärandi mittediskrimineerivaks maksustamiseks ning püütakse selgitada ja näitlikustada põhivabaduste toimimist. Seeläbi oleksid ELi kodanikud teadlikumad eeskirjadest, mida liikmesriigid peavad piiriüleste pärandite maksustamisel järgima. See aitaks ühtlasi liikmesriikidel viia oma pärandimaksualased sätted vastavusse ELi õigusega[22] ning toetaks ja täiendaks seega komisjoni käimasolevaid rikkumismenetlusi, mis on suunatud diskrimineerivate pärandimaksusätete vastu. Sel viisil väheneks tulevikus ka ELi kodanike tõenäosus kogeda diskrimineerivat maksustamist.

Pakutud lahendusi saaks kohaldada ja kasulikuks muuta ka nende suhtes, kes pärivad piiriüleselt väikese või keskmise suurusega ettevõtte.

Kuigi komisjon ei tee sel korral seoses topeltmaksustamisega ettepanekut ühegi õigusliku meetme kohta, võib ta seda teha hiljem, kui see osutub vajalikuks. Seepärast jälgib komisjon tähelepanelikult liikmesriikide pärandimaksustamisalaseid seadusi ja tavasid, et hinnata, milliseid muudatusi (kui üldse) täna pakutud lahenduste tulemusel tehakse ja kas need muudatused aitavad tulemuslikult lahendada kirjeldatud probleeme.

5. Kokkuvõte ja järelmeetmed

Pärandimaksueeskirjade loomisel ei arvestatud tõsiasja, et tänapäeval vahetavad kodanikud oma asukohariiki sagedamini ning teevad oste ja investeeringuid välismaal. On vaja leida sobivad lahendused piiriülestele pärandimaksuprobleemidele, mis tulevikus tõenäoliselt kasvavad, kui meetmeid ei võeta. Seepärast komisjon:

· on vastu võtnud soovituse piiriüleste pärandite maksusoodustuste põhjalikuma süsteemi kohta ELis ja algatab arutelud liikmesriikidega, et tagada käesoleva soovituse asjakohased järelmeetmed;

· on valmis aitama liikmesriike nende pärandimaksuseaduste vastavusse viimisel ELi lepinguga, kuid astub ka aluslepingute täitmise järelevalvajana samme, mida ta peab vajalikuks liikmesriikide pärandimaksueeskirjade diskrimineerivate aspektidega võitlemiseks;

· valmistab kolme aasta pärast ette hindamisaruande, mis põhineb liikmesriikide tavade jälgimisel ning kõigil muudatustel, mis tehakse täna esitatud algatuste tulemusel;

· võib juhul, kui aruandest nähtub, et piiriülesed pärandimaksuprobleemid püsivad, ja mõjuhinnangu põhjal teha asjakohase ettepaneku kõnealuste takistuste kõrvaldamiseks.

Komisjon kutsub nõukogu, Euroopa Parlamenti, riikide parlamente ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed üles käesolevat teatist ja sellega seotud dokumente läbi vaatama ning väljendama oma täielikku toetust käesolevale algatusele.

I LISA LOETELU LIIKMESRIIKIDES PÄRANDI SUHTES KOHALDATAVATEST MAKSUDEST

Riik || Maksud / muud maksed

Belgia || Droits de succession et de mutation par décès / Rechten van successie en van overgang bij overlijden (pärandimaks ja vara ülemineku maks surma korral)

Bulgaaria || Данък върху наследствата (pärandimaks)

Tšehhi Vabariik || Daň dědická (pärandimaks)

Taani || Afgift af dødsboer og gaver (maks surnud isikute varalt ning kinkemaks)

Saksamaa || Erbschaftsteuer (pärandimaks)

Eesti || Pärandimaks puudub || Mitmesugused maksud, sh teatavatel juhtudel tulumaks ja kapitalikasumi maks

Iirimaa || Pärandimaks ja kinkemaks

Kreeka || Φόρος κληρονομιάς, δωρεών και γονικών παροχών (maks pärandilt, kingitustelt ja vanemate antud toetustelt)

Hispaania || Impuesto sobre sucesiones y donaciones (pärandi- ja kinkemaks)

Prantsusmaa || Droits de mutation entre vifs (donations) et par décès (successions) (pärandi- ja vara ülemineku maks)

Itaalia || Imposta sulle successioni e donazioni (pärandi- ja kinkemaks)

Küpros || Pärandimaks puudub || Αποθανόντων Προσώπων (maaostumaks)

Läti || Pärandimaks puudub ||

Leedu || Paveldimo turto mokesčio (pärandimaks)

Luksemburg || Droits de succession (pärandimaks)

Ungari || Öröklési illeték (pärandimaks)

Malta || Pärandimaks puudub || Teatavatel juhtudel vara ülemineku maks

Madalmaad || Schenk- en erfbelasting (kinke- ja pärandimaks)

Austria || Pärandimaks puudub || Stiftungseingangssteuer, Grundwerbsteuer (maksed erafondidesse ja maaostumaks)

Poola || Podatek od spadków i darowizn (pärandi- ja kinkemaks)

Portugal || Pärandimaks puudub || Imposto do selo (templimaks)

Rumeenia || Pärandimaks puudub ||

Sloveenia || Davek na dediščine in darila (pärandi- ja kinkemaks)

Slovakkia || Pärandimaks puudub ||

Soome || Perintövero/Arvsskatt (pärandimaks)

Rootsi || Pärandimaks puudub || Mitmesugused maksud, sh teatavatel juhtudel tulumaks ja kapitalikasumi maks

Ühendkuningriik || Pärandimaks

Allikas: Euroopa maksude andmebaas (2011) ja IBFD (2011).

II LISA. ELi LIIKMESRIIKIDE PÄRANDIGA SEOTUD TOPELTMAKSUSTAMISE VÄLTIMISE KONVENTSIOONID

Märkus: √ – jõustunud enne 1. jaanuari 2000; √* – uued alates 1. jaanuarist 2000. Põhjamaade vahel sõlmitud lepingud moodustavad osa Põhjamaade vahel 1983. aastal allkirjastatud mitmepoolsest lepingust: Nordiska skatteavtalet (Põhjamaade konventsioon), allkirjastatud 22. märtsil 1983 Helsingis. Joonisel on iga riiki näidatud kaks korda, nt Ühendkuningriigi ja Rootsi vaheline leping on märgitud nii SE-UK kui ka UK-SE teljel.

Allikas: Konsultatsioonifirma Copenhagen Economics IBFi alusel, maksulepingute andmebaas.

[1]               KOM(2010) 2020.

[2]               KOM(2011) 206.

[3]               KOM(2010) 603.

[4]               KOM(2010) 769 ja komisjoni talituste töödokument SEK(2010) 1576.

[5]               Ühtne turg inimeste silmade läbi: hetkeülevaade elanike ja ettevõtjate mõtetest ja muredest – komisjoni talituste töödokument SEK(2011) 1003.

[6]               KOM(2011) 712.

[7]               K(2011) 8819.

[8]               SEK(2011) 1488, SEK(2011) 1489 ja SEK(2011) 1490.

[9]               Komisjoni 19. detsembri 2006. aasta teatis „Liikmesriikide otsese maksustamise süsteemide koordineerimine siseturul”, KOM(2006) 823.

[10]             KOM(2009) 154.

[11]             Pärandimaks tähendab makse, mida kogutakse üksikisiku surma järgselt, olenemata sellest, kuidas seda maksu nimetatakse, viisi, kuidas seda kogutakse, kas seda kohaldati siseriiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil ning kas seda arvestati varalt või pärijalt. See hõlmab ka kinkemakse, kui need tehti hilisemat pärandit arvestades ning kui neid maksustatakse samade või sarnaste sätete alusel kui pärandit. Liikmesriikide asjakohaste maksude mittetäielikku loetelu vt I lisast.

[12]             Üksikisikul võib olla elukoht (s.t teda peetakse alaliseks residendiks tihedate sidemete tõttu) ühes riigis ja samal ajal tavapärane asukoht teises riigis ning tal võib olla kolmanda riigi kodakondsus.

[13]             Eurostati andmed ja konsultatsioonifirma Copenhagen Economics uuring, mis käsitleb ELi liikmesriikide pärandimakse ja võimalikke mehhanisme pärandimaksude topeltmaksustamise probleemide lahendamiseks Elis, august 2010.

[14]             Vt teiste kõnealuste uuringute üksikasju konsultatsioonifirma Copenhagen Economics uuringu lk 63–64.

[15]             Vt piiriülese pärandimaksu probleemide lahendamist käsitlev mõjuhinnang – SEK(2011) 1489.

[16]             Piiriülese pärandimaksu probleemide lahendamist käsitlev mõjuhinnang – SEK(2011) 1489. Tuleb tähele panna, et tõenäoliselt on tegelikud näitajad suuremad, kuna kasutatud metoodika raames sai arvesse võtta ainult piiriülest kinnisvaraomandit, kuid mitte muid varasid, nt pangahoiuseid.

[17]             Vt European Family Businesses – GEEFi panust komisjoni konsultatsiooni piiriüleste pärandimaksutõkete kõrvaldamise võimaluste kohta: http://www.efb-geef.eu/documents/EFB-EEF%20contribution%20to%20EU%20consultation%20on%20inheritance%20tax.pdf.

[18]             Blocki kohtuasi (C-67/08).

[19]             Teisi tõsielulisi näiteid vt piiriülese pärandimaksu probleemide lahendamist käsitleva mõjuhinnangu lk 21–22.

[20]             Käesoleva teatise II lisas on ülevaade olemasolevatest pärandi topeltmaksustamise vähendamist käsitlevatest lepingutest.

[21]             SEK(2011) 1488.

[22]             Tuleb tähele panna, et kui pärand hõlmab äriomandisse kuuluvaid varasid ja kui antakse valikulist maksusoodustust pärandi diferentseeritud maksustamise vormis, peab selline meede olema vastavuses ka ELi riigiabieeskirjadega, mida komisjoni talituste töödokumendis üksikasjalikult ei käsitleta.