KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Laienemisstrateegia ja peamised ülesanded 2011. ja 2012. aastal /* KOM/2011/0666 lõplik */
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA
NÕUKOGULE Laienemisstrateegia ja peamised ülesanded
2011. ja 2012. aastal
1.
Sissejuhatus
Euroopa Liidu laienemisprotsess on jõudnud
uude etappi. Ühinemisläbirääkimiste
lõpuleviimine Horvaatiaga, mis avas võimaluse saada 2013. aasta keskel
liikmeks, toetab laastavate Balkani konfliktide järel 1990ndatel vastu võetud
poliitikat, mille eesmärk on tuua rahu, stabiilsus, demokraatia ja
lõpptulemusena ELi liikmesus kogu piirkonnale. See
on värske näide ELi laienemispoliitika muutusi toovast jõust, mis annab uut
hoogu reformideks kõikides ühinevates riikides. Euroopa Liidu lepingus sätestatud ELi
laienemispoliitika[1]
on vastus meie mandril elavate inimeste õigustatud soovile ühineda püüdlustes
ühendatud Euroopa ülesehitamiseks. Kesk- ja
Ida-Euroopa riikide integreerimine viimasel aastakümnel on näidanud, et
laienemine toob kasu ELile tervikuna ja annab ELile paremad võimalused
tegelemiseks ülemaailmsete probleemidega. Laienemispoliitika on osutunud mõjusaks
vahendiks, millega ühiskonda muuta. ELiga juba
ühinenud riikides ja ELiga ühinevates riikides on toimunud muljetavaldavad
muutused tänu ühinemisest ajendatud demokraatlikele ja majanduslikele
reformidele. Pühendumine, tingimuslikkus ja
usaldusväärsus on alati olnud ühinemisprotsessi ja selle edukuse keskmes. ELi laienemispoliitika raamistik hõlmab
endiselt Euroopa Ülemkogu 2006. aasta detsembri kohtumisel kokkulepitud
laienemise uuendatud konsensust, mis põhineb kohustuste täitmise
kindlustamisel, tingimuste ausal ja täpsel täitmisel, heal suhtlemisel
avalikkusega ning ELi suutlikkusel võtta vastu uusi liikmeid. Laienemispoliitika abil suurendab ELi rahu,
stabiilsuse, demokraatia ja jõukuse ala – need
on hiljutiste arengute valguses omandanud uue tähenduse: · vapustavad sündmused Vahemere lõunapiirkonnas ja Lähis-Idas ning ka
nendest tulenev ebakindel olukord rõhutavad ELi laienemisprotsessiga tugevalt
seotud stabiilsuse ja demokraatia tähtsust Kagu-Euroopas; · hiljutine ülemaailmne finantskriis ja eurotsooni praegused raskused on
välja toonud riikide majanduse omavahelise sõltuvuse nii siin- kui sealpool ELi
piire. Nimetatud sündmused rõhutavad majandus- ja finantsstabiilsuse täiendava
tugevdamise ja kasvu edendamise tähtsust – seda ka ühinemisprotsessis
osalevates riikides. Selle eesmärgi saavutamiseks on laienemisprotsess
mõjuvõimas vahend. Pärast viimase laienemispaketi vastuvõtmist on
Lääne-Balkani riikides toimunud täiendavad positiivsed arengud. Ratko Mladići ja Goran Hadžići
kinnipidamine ja üleandmine endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelisele
kriminaalkohtule (EJRK) eemaldas viimase takistuse Serbia Euroopa teelt ning
see kujutab endast olulist sammu leppimise suunas. Belgradi
ja Priština vaheline dialoog on käivitatud ning saavutatud on ka esimesed
tulemused. Dialoogi üks eesmärke on liikuda edasi ELiga ühinemisel. Enamike laienemisprotsessis osalevate riikide puhul
võib teatada edusammudest ELiga seotud reformide läbiviimisel. Viisavaba reisimist võimaldatakse veel kahe
Lääne-Balkani riigi, Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina kodanikele. Sellest hoolimata on mitmes riigis tähtsad
reformid edasi lükatud, seda sageli riigisiseste poliitiliste arengute ja
konfliktide tõttu. Viivitused ja tõkked on
eriti tõsised Bosnias ja Hertsegoviinas ning Albaanias.
Hea valitsemistava, õigusriik, haldussuutlikkus, töötus, majandusreform
ja sotsiaalne kaasatus on enamikes riikides endiselt peamisteks lahendust
vajavateks valdkondadeks. Seoses
sõnavabadusega meedias on aset leidnud mitmed murettekitavad arengud. Erimeelsused staatuse üle mõjutavad endiselt
negatiivselt nii Kosovot[2]
kui ka kogu piirkonda. Hiljutised sündmused
Põhja-Kosovos annavad põhjuse tõsiselt muret tunda. Endise
Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi nimeküsimus on ikka veel lahenduseta. Islandi ühinemisprotsess on viimase aasta
jooksul tublisti edasi liikunud. Edu
läbirääkimistel on saavutatud tänu Islandi pikaajalise demokraatia jooksul
hästi integreeritud struktuuridele, Euroopa majanduspiirkonna ja Schengeni ala
liikmestaatusele ning kõrgetasemelisele avalikule haldusele. Türgis on ühinemisprotsess endiselt kõige
tõhusam raamistik ELiga seotud reformide edendamiseks, välis- ja
julgeolekupoliitika küsimusi käsitleva dialoogi läbiviimiseks, majanduse konkurentsivõime
tugevdamiseks ja energiaallikate mitmekesistamiseks. Ühinemisläbirääkimiste
käigus ei ole kahjuks juba üle aasta osutunud võimalikuks avada uut
läbirääkimispeatükki. Suhetes Türgiga tuleb
käivitada uus konstruktiivne etapp, mis põhineb konkreetsetel sammudel ühist
huvi pakkuvates valdkondades. Horvaatia peatne ühinemine näitab seda, et
laienemisprotsess on suunatud ümberkorralduslike mõjude maksimeerimisele
asjaomastes riikides. 2006. aasta uuest
laienemiskonsensusest tulenevaid laienemisprotsessi täiendusi hakati rakendama
Horvaatias ja need on tõestanud oma väärtust. Käimasolevad
ja tulevased läbirääkimised teiste ühineda soovivate riikidega peaks selle
kogemuse ära kasutama. Eelkõige tuleks
võimalikult vara tegeleda selliste keeruliste läbirääkimispeatükkidega nagu
kohtusüsteem ja põhiõigused ning õigus, vabadus ja turvalisus, et anda
kandidaatriigile piisavalt aega vajalike reformide korraldamiseks. Horvaatia ühinemine on üks suurimaid samme
Lääne-Balkani riikide ELiga lõimumise ajaloolises projektis. ELi Lääne-Balkani riike käsitlev poliitika on alati
olnud kaasav – alguses toimus see piirkondliku lähenemise abil 1990ndatel,
seejärel kõige väljapaistvamalt 1999. aastal alustatud stabiliseerimis- ja
assotsieerimisprotsessi kaudu ning 2003. aastal Thessaloníkis toimunud
Euroopa Ülemkogu kohtumisel, kus kinnitati, et Lääne-Balkani riikide tulevik on
ELis. Horvaatia liitumise eesmärk ei ole
kaugeltki tõmmata Balkani riikide vahele jaotusjoont. Vastupidi, see ühinemine
peaks innustama ülejäänud piirkonda kiirendama ELi-suunalist liikumist. Pidades silmas ELi kohustusi ning samuti ka
piirkonna ajalugu ja geograafiat, kestab laienemisprotsess seni, kuni kõik
Lääne-Balkani riigid on pärast tingimuste täitmist ELiga ühinenud. Selles kontekstis lähtub komisjon täielikult
iga riigi konkreetsetest edusammudest. Liikmesuse
suunas liikumise kiirus sõltub peamiselt sellest, kuidas iga riik täidab
kehtestatud kriteeriumid ja tingimused. Horvaatia edukas kogemus edastab kindla sõnumi
teistele laienemisprotsessis osalevatele riikidele: ·
EL täidab oma kohustused, kui kõik tingimused on
täidetud; ·
ühinemiskriteeriumid ja -tingimused nõuavad
pingutust ja nende rakendamist jälgitakse üha kasvava tähelepanuga. See ei
kujuta endast siiski takistust, vaid võimaldab kandidaatriigil saavutada parema
valmisoleku, mis on ühinemisel kasuks nii riigile endale kui ELile; ·
kahepoolseid vaidlusi naabritega peaks ja neid saab
käsitleda dialoogi ja kompromisside abil kooskõlas kehtestatud põhimõtetega. Laienemisprotsessi usaldusväärsus on oluline
element reformide edendamisel laienemisprotsessis osalevates riikides ja
liikmesriikide toetuse tagamisel. Viimasel
aastal toimunud arengud on kinnitanud, et käegakatsutavaid tulemusi teel ELi
poole on võimalik saavutada ka enne ühinemist, seda asjaomaste tingimuste
täitmise korral. Käesolevas teatises esitatud
komisjoni soovitused, mis käsitlevad ühinemisprotsessi edasisi etappe ning
viisavabastuse laiendamist Albaaniasse ning Bosniasse ja Hertsegoviinasse on
selle kõnekad näited. Teisalt, kui poliitilist
tahet ja kohusetundlikkust saavutada kindlaid tulemusi on vähe või ei ole
üldse, siis ühinemisprotsess ei ole edenenud ja on oht, et see takerdub. Käesolevas teatises hinnatakse, millises
seisus on praegu Lääne-Balkani riike, Türgit ja Islandit hõlmav Euroopa Liidu
laienemiskava. Hindamisel, mis põhineb
teatisega kaasasolevatel riigipõhistel põhjalikel analüüsidel[3], võetakse arvesse riikide
saavutusi liikmesuseks ettevalmistamisel, vaadatakse, kuhu nad on tänaseks
jõudnud, hinnatakse nende väljavaateid tulevateks aastateks ning tehakse
mitmeid soovitusi. Nagu ka varasematel
aastatel, nii pööratakse suurendatud tähelepanu peamistele raskustele.
2.
Peamised ülesanded
2.1.
Suurem tähelepanu õigusriigi ja avaliku halduse reformi tugevdamisele Õigusriigi tugevdamine on ELi liikmesuse
suunas liikuvate riikide puhul määratletud endiselt kui peamine ülesanne ning
väga tähtis tingimus. Viimastel aastatel on
sellele küsimusele pööratud kooskõlas uue laienemiskonsensusega üha rohkem
tähelepanu ühinemisprotsessi kõikides etappides. Õigusriigile seatud rõhuasetus kajastus nende
teemade põhjalikul arutamisel Horvaatiaga toimunud ühinemisläbirääkimistel,
eelkõige kohtusüsteemi ja põhiõiguste ning õiguse, vabaduse ja turvalisuse
peatükkide käsitlemisel. Õigusriigi küsimuste
kaalukus põhiprioriteetide seas, mis on seatud tingimuseks
ühinemisläbirääkimiste alustamiseks Albaania ja Montenegroga, on veel üks näide
selle valdkonna tähtsuse suurendamisest enne tegelikke läbirääkimisi. Horvaatiaga peetud ühinemisläbirääkimistelt
saadud kogemust kasutatakse käimasolevate ja tulevaste läbirääkimiste pidamisel
teiste riikidega. Selleks esitab komisjon
kohtusüsteemi ja põhiõiguste ning justiits- ja siseküsimuste teemade kohta uue
lähenemisviisi. Neid teemasid tuleks ühinemisprotsessis varakult käsitleda ning
avada tegevuskavade alusel vastavad peatükid, kuna nende puhul on oluline saada
veenvaid tulemusi. Komisjon esitab korrapäraselt protsessi igas etapis aruande
nendes valdkondades vastavalt tegevuskavades määratletud eesmärkidele
saavutatud tulemuste kohta ning teeb vajadusel ettepaneku parandusmeetmete
võtmiseks. Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi vahendid suunatakse selle
protsessi toetuseks. Ühinemiseelse protsessi raames on komisjon
riike julgustanud looma sõltumatut ja tõhusat kohtusüsteemi ning
kõrvaldama olemasolevaid puudujääke. Horvaatia
on parandanud kohtunike määramise süsteemi, Serbia on alustanud kohtunike ja
prokuröride tagasimääramise korra läbivaatust, Montenegro alustas kohtusüsteemi
käsitlevate peamiste põhiseaduslike ja õigussätete läbivaatamist. Kosovo on kohtunike ja prokuröride kontrollimise
lõpetanud. Korruptsioonivastane võitlus on enamikes laienemisprotsessis osalevates riikides õigusriigi
valdkonna üks peamisi mureküsimusi. Korruptsioon
on endiselt tõsine probleem, mis ei mõjuta üksnes kodanike igapäevaelu tähtsaid
valdkondi, näiteks tervishoidu ja haridust. Sellel
on ka oluline negatiivne mõju investeeringutele ja äritegevusele ning see
kahjustab riigi eelarvet, eelkõige riigihangete ja erastamise valdkondades. Komisjon on viimastel aastatel teravdanud oma
tähelepanu laienemisprotsessis osalevates riikides toimuvale
korruptsioonivastasele võitlusele. Laienemisprotsessis
osalevate riikidega töötades saadud oluline kogemus on aidanud välja töötada
ELi enda lähenemise korruptsioonivastasele võitlusele kõikides
poliitikavaldkondades, nii liidusiseselt kui -väliselt[4]. Samal ajal kui komisjon loob liikmesriikide jaoks korruptsiooni
seiremehhanismi, peab ta endiselt ühinemiseelsete ettevalmistuste algetappidest
alates esmatähtsaks korruptsioonivastase poliitika jälgimist
laienemisprotsessis osalevates riikides, pöörates suuremat tähelepanu
tulemustele ja jätkusuutlikkusele. Komisjon
toetab samuti tihedat koostööd rahvusvaheliste rahastajate vahel, et tagada vahendite
optimaalne kasutamine. Võitlus organiseeritud kuritegevuse vastu on laienemisprotsessis osalevate riikide jaoks endiselt tähtsal kohal. See on tihedalt seotud korruptsioonivastase
võitluse ja sõltumatu kohtusüsteemi loomisega. Paljude
kuritegude piiriülene olemus muudab võitluse organiseeritud kuritegevuse vastu
keeruliseks. Piirkondlik koostöö
õiguskaitseasutuste ja kohtute vahel, sealhulgas kutsealaste võrgustike
loomine, on eriti tähtis selle probleemiga tegelemisel.
Komisjon toetab selliste piirkondlike prokuröride võrgustike loomist,
mida abistavad liikmesriikide eksperdid ja ka asjaomased Euroopa agentuurid. Komisjon aitab piirkonnas samuti luua
koordineeritud tunnistajakaitse süsteeme. Viimase aasta jooksul on komisjon tõhustanud õigusriigiteemalist
dialoogi Lääne-Balkani riikidega. Eesmärk
on tugevdada ettevalmistusi ühinemiseelse protsessi varajastes etappides, mis
põhinevad justiits- ja siseküsimuste valdkonna üksikasjalikel analüüsidel. Selleks lähetati enamikesse laienemisprotsessis
osalevatesse riikidesse eksperte. Komisjon
tõhustas koostööd ja teabevahetust nii asjaomaste ELi ametitega, sealhulgas
Europoli, Frontexi, Eurojusti ning Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa
Järelevalvekeskusega, kui ka piirkondlike algatuste, Euroopa Nõukogu ja teiste
rahvusvaheliste organisatsioonidega. Võrdlevat
hindamist kohaldati võimaluse korral juba protsessi varajastes etappides. Bosnia ja Hertsegoviinaga alustati õigusemõistmist
käsitlevat struktureeritud dialoogi ning komisjon teeb ettepaneku samasuguse
dialoogi pidamiseks Kosovoga õigusriigi teemal, eesmärgiga käsitleda selle
valdkonna probleeme ning toetada kohtusüsteemi reformi. Avaliku halduse reform, mille eesmärk on
suurendada läbipaistvust, usaldusväärsust ja tõhusust ning mis on tähtis
demokraatia ja õigusriigi seisukohalt, on enamikes laienemisprotsessis
osalevates riikides endiselt üks põhiprioriteete. Asjakohased
haldusmenetlused, eelkõige inimressursi ja riigi rahanduse juhtimise osas, on
üliolulised ELi õigustiku rakendamisel. Riikidel
tuleb rohkem pingutada, et üldiste riiklike strateegiate alusel parandada oma
avalikku haldust. Mõnes
ühinemisprotsessis osalevas riigis on üha rohkem tõendeid selle kohta, et
valitseva partei ja riigi erinevatest rollidest ei peeta piisavalt kinni. Selline käitumine õõnestab tõsiselt õigusriiki ja
demokraatia toimimist. 2.2.
Sõnavabaduse tagamine meedias Sõnavabadus on põhiõigus, mida kaitseb
rahvusvaheline õigus ja mis moodustab pluralistliku demokraatia toimimise
lahutamatu osa. Ühinemisprotsessis on selle vabaduse
tagamine kõige tähtsam Kopenhaageni poliitilistest liikmesuse kriteeriumidest. Laienemisprotsessis osalevaid riike
iseloomustatakse üldiselt kui pluralistliku meediamaastikuga riike. Mitmes riigis on selles valdkonnas hiljuti toimunud
siiski negatiivne areng. See on väga
murettekitav. Komisjon uurib täiendavalt
sõnavabadust käesolevale teatisele lisatud aruannetes, kus lühidalt
kirjeldatakse iga riigi olukorda. Probleemid sõnavabaduse ja meediaga hõlmavad
järgmist: poliitiline sekkumine, mis mõnikord
avaldub õigussüsteemi kaudu; majanduslik surutis; kuritegevuse ja korruptsiooni
kasutamine meedia mõjutamiseks; ajakirjanike ebapiisav kaitse ahistamise ja või
isegi vägivaldsete rünnakute eest. Majanduslikud
raskused on seotud läbipaistvuse puudumisega ja omandiõiguste
kontsentreerumisega, ausa konkurentsi puudumisega ning turgu reguleerivate
asutuste sõltumatuse puudumisega. Mitmetes
laienemisprotsessis osalevates riikides ei ole meediat käsitlevate õigusaktide
rakendamine tervikuna rahuldaval tasemel. Paljudel
juhtudel on mitme aasta möödudes endiselt lahenduseta ajakirjanike vastu toime
pandud rünnakud, sealhulgas tapmised. Türgis
ei kaitse õiguslik raamistik sõnavabadust veel piisavalt. Tõsist muret tekitavad ajakirjanikega seotud
rohkearvulised kohtuasjad ja nende vastu esitatud süüdistused ning
põhjendamatud surveavaldused meediale. Kõik need küsimused piiravad oluliselt
valitsuskriitiliste seisukohtade väljendamist meedias ning pidurdavad uurivat
ajakirjandust. Meediaväljaanded ja
ajakirjanikud on sageli sunnitud tegelema enesetsensuuriga. Oluline on, et laienemisprotsessis osalevad
riigid kindlustaks avatud ja pluralistliku meediamaastiku, kus oleks
kriitilisel ja sõltumatul ajakirjandusel võimalik tegutseda. Avalik-õiguslikul ringhäälingul tuleb oma
ülesannete täitmiseks parandada oma majanduslikku positsiooni ning autonoomiat. Samal ajal peaks meediatöötajad oma valdkonda ise
reguleerima põhjalike eetikakoodeksite ja erialastele standardite abil. Komisjon korraldas 2011. aasta mais
sõnavabaduse teemal konverentsi, mis koondas meedia ja kodanikuühiskonna
sidusrühmi Lääne-Balkani riikidest ja Türgist. Konverentsi
eesmärk oli jõuda lisaks valitsuse ametlike koostööpartneritele ka nendeni, kes
asjaga otse seotud on, ning kuulata nende seisukohti ning kogemusi. Konverentsi järeldusi kasutatakse edaspidi
komisjoni selle valdkonna töös. Komisjon jälgib tähelepanelikult
laienemisprotsessis osalevate riikidega sõlmitud lepingute ning nendega peetava
struktureeritud dialoogi raames toimuvaid arenguid. Neid
teemasid käsitletakse edaspidi ühinemisläbirääkimistel, eelkõige kohtusüsteemi
ja põhiõiguste peatüki raames. Komisjon
määratleb prioriteedid ning julgustab valitsusi pingutama, et jõuda
sõnavabaduse valdkonnas Euroopa standarditeni. Selleks
tihendatakse koostööd asjaomaste partnerriikidega ja rahvusvaheliste
organisatsioonidega – ennekõike Euroopa Nõukogu ja Euroopa Julgeoleku- ja
Koostööorganisatsiooniga. Jätkatakse dialoogi
ajakirjanike ja nende ametiliitudega. 2.3.
Piirkondliku koostöö ja leppimise tõhustamine Lääne-Balkani riikides Piirkondlik koostöö ja heanaaberlikud suhted
on stabilisatsiooni- ja assotsieerimisprotsessi olulised osad ning komisjon
jälgib neid tähelepanelikult ühinemisprotsessi igas etapis. Piirkondlik koostöö toetab ja tõhustab leppimist
piirkonnas, mis on hiljuti pidanud taluma suuri konflikte. Piirkondlik koostöö ja kaubandus saaks sinna tuua
täiendavat majanduslikku kasu. Samuti on
selline koostöö lahutamatu osa ELiga integreerimisprotsessist, mis sageli
eeldab piirkondlikke lähenemisviise ja meetmeid. Selles osas on viimase aastakümne jooksul
saavutatud märkimisväärset edu ning viimasel aastal on astutud vajalikke
täiendavaid samme. Piirkonna, eelkõige Serbia
ja Horvaatia juhtide visiidid naaberriikidesse ning samuti 1990ndate aastate
konfliktide kohta tehtud avaldused on olulisel määral edendanud piirkondlikku
leppimist. Pagulaste tagasipöördumist käsitlev
Sarajevo protsess, mis hõlmab Serbiat, Horvaatiat, Bosniat ja Hertsegoviinat
ning Montenegrot, jõuab lähipäevil eduka lõpuni. Valitsusväliste
organisatsioonide ja kodanikuühiskonna algatused, näiteks inimõigustealane
noorte algatus, tõe- ja lepituskomitee ning Igmani algatus, täidavad tähtsat
osa lepituse edendamisel valitsusvälistes ringkondades, st piirkonna kodanike
seas. Koostöö toimib ja areneb hästi sellistes
spetsiifilistes valdkondades nagu energiaühendus, ühine lennunduspiirkond ja
ühised koolitused nüüdseks täiesti toimivas avaliku halduse piirkondlikus
koolis (ReSPA). 2010. aasta detsembris esitas
komisjon Doonau piirkonna arengu kiirendamise strateegia[5], mille
liikmesriigid seejärel heaks kiitsid. Piirkondlik kaubandus Kesk-Euroopa
vabakaubanduslepingu (CEFTA) raames kasvab ja lepingut laiendatakse sellistesse
valdkondadesse nagu konkurentsipoliitika, tollitõkete kaotamise jätkamine ja
teenuste liberaliseerimine. Piirkondlik
koostöönõukogu (RCC) alustas kolme aasta pikkuse strateegia ja tööprogrammi
rakendamist, püüeldes tulemuspõhisema tegevuse poole. Samal ajal takistavad möödunud konfliktidest
tulenevad küsimused ja teised kahepoolsed küsimused endiselt stabiilsuse
saavutamist Lääne-Balkani riikides ning see mõjutab piirkondlikku koostööd,
riikidevahelisi suhteid ning samuti riigisisest toimimist ja reformiprotsessi. Allesjäänud küsimustega tuleb tegeleda kiiremas
korras. Nende lahendamine kõrvaldab peamise
tõkke Lääne-Balkani riikide ELi teelt. Endiselt takistavad etniliste rühmadega ehk
staatusega seotud vaidlused, eelkõige Bosnias ja Hertsegoviinas
ning Kosovos, institutsioonide normaalset toimimist, piduravad reformiprotsessi
ja Euroopa tegevuskava ning mõjutavad mõnikord piirkonda laiemalt. Komisjon on seisukohal, et ELi poole püüdlemine on
nendele riikidele parim moodus selliste probleemidega tegelemiseks. Selles kontekstis on väga tähtsad hiljutised
arengud, eelkõige ELi vahendatud Belgradi–Priština dialoog. Möödunud augustis tähistatud Ohridi raamlepingu
allkirjastamise kümnes aastapäev on meeldetuletus sellest, et keeruliste
rahvusküsimustega saab edukalt tegeleda dialoogi ja kompromissi abil. Hiljuti saavutati positiivseid tulemusi tänu
sellele, et suudeti lahendada piirkondlikes algatustes osalemise
probleemid, mis tulenesid erimeelsustest Kosovo staatuse üle, kuid selles osas
tuleb rohkem ära teha. Belgradi–Priština
dialoogi raames jõuti kokkuleppele, et Serbia aktsepteerib Kosovo
tollitempleid. See peaks võimaldama CEFTA raames taastada piirkondliku
kaubavahetuse. Enne seda taastati CEFTA ja RCC
kohtumised kõikide poolte osavõtul ning allkirjastati Euroopa – Vahemere
piirkonna konventsioon sooduspäritolureeglite kohta. Erimeelsused
Kosovo staatuse üle takistavad siiski endiselt transpordiühenduse
asutamislepingu lõplikku vormistamist ja allkirjastamist ning Kosovo ja teiste
Lääne-Balkani partnerite autonoomsete kaubandusmeetmete laiendamist. Need erinevused on endiselt takistuseks ELi ja
Kosovo vaheliste lepinguliste suhete arendamisele. Piirkondliku koostööga seotud küsimuste
ulatusliku kokkuleppega tegeletakse praegu Belgradi–Priština dialoogi raames. Komisjon kutsub kõiki asjaomaseid pooli jätkama
praktiliste ja pragmaatiliste lahenduste otsimist, et tagada piirkondlikus
koostöös osalemine kõigile, ilma et see mõjutaks erinevaid seisukohti Kosovo
staatuse küsimuses. Viimastel aastatel
saavutatud edu näitab, et see on võimalik. Püsiva leppimise saavutamiseks on oluline
lõpule viia õigusemõistmine endises Jugoslaavias sõdade jooksul toime pandud
kuritegude eest. Koostöö EJRK-ga on
endiselt oluline tingimus Lääne-Balkani riikide ühinemisprotsessis. Kahe süüdistatava hiljutised kinnipidamised ja
üleandmised Haagile oli suur edasiminek sellel suunal.
Komisjon kutsub ka asjaomaseid valitsusi üles tõhustama kohtupidamist
kodusõja ajal toime pandud kuritegude üle. Komisjon suhtub väga tõsiselt jaanuaris
Euroopa Nõukogu Parlamentaalsel Assambleel kinnitatud aruandesse (Marty
aruanne), milles käsitletakse väidetavalt Kosovo konflikti ajal ja pärast seda
toime pandud kuritegusid, sealhulgas inimorganitega kauplemine. Komisjon toetab täielikult Euroopa Liidu
õigusriigimissiooni (EULEX) korraldatud uurimist, rõhutab tunnistajakaitse
tähtsust ning tervitab Brüsselis asuva EULEXi töökonna loomist ning samuti
töökonnasisest koostööd asjaomaste valitsustega. Üldiselt on oluline, et piirkonna valitsused
ja kodanikuühiskonnaorganisatsioonid teevad rohkem selgitustööd kodanike
hulgas, et leppimine on Euroopa tuleviku lahutamatu osa ning sõjakuritegude üle
õigusemõistmine on selle protsessi vältimatu osa. Poliitilised
juhid peaksid vältima avaldusi ja meetmeid, mis võivad need olulised põhimõtted
seada kahtluse alla. Pooleliolevad kahepoolsed küsimused tuleb
asjaomastel pooltel kindlakäeliselt lõpule viia laienemisprotsessi võimalikult
varajases etapis, järgides heanaaberlikkuse põhimõtet ja võttes arvesse ELi
huve tervikuna. Komisjon innustab neid tegema
piiritülide lahendamiseks kõik võimaliku kooskõlas kehtestatud põhimõtete ja
vahenditega, pöördudes vajaduse korral Rahvusvahelise Kohtu poole. Kahepoolsed küsimused ei tohi ühinemisprotsessi
pidurdada. Komisjon on valmis hõlbustama
lahenduste otsimiseks vajalike poliitiliste stiimulite kujundamist ja toetama
sellega seotud algatusi. Sloveenia ja
Horvaatia vaheline piiriküsimusega seotud arbitraažikokkuleppe, mille
rakendamisega alustatakse hiljem sel aastal, sillutab tee kahepoolsete
küsimustega tegelemisele. Komisjon innustab
endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi nimeküsimuse vaidluse pooli töötama
käimasoleval ÜRO-juhitud läbirääkimistel samasuguses konstruktiivses õhkkonnas. 2.4. Jätkusuutliku majanduse taastumise
saavutamine ja Euroopa 2020 eesmärkide omaksvõtmine Kõik laienemisprotsessis osalevad riigid on
nüüdseks taastumisteel, ehkki liiguvad erineva kiirusega: Türgi on kriisist väljunud tugevama majandusega
ning riigi majanduskasv on endiselt muljetavaldav, kuid üha rohkem esineb märke
ülekuumenemisest. Lääne-Balkani riikide
majandus hakkab samuti taastuma, ehkki läheb veel aega kriisieelse tasemeni
jõudmiseks. Islandi majandus jätkab paranemist
kriisi ajal kogetud suurte majandushäirete tagajärgedest. Laienemisprotsessis osalevad riigid on siiski
vastamisi suurte sotsiaalmajanduslike raskustega. Töötuse
tase on jätkuvalt väga kõrge ja kasvab enamikes riikides. Kosovos, Bosnias ja Hertsegoviinas ning endises
Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis on töötuse tase Euroopa riikidest kõige
kõrgemal. Tööturul osalemise määrad on
madalad, eelkõige naiste ja noorte hulgas, ning probleeme põhjustab endiselt
laialtlevinud mitteametlik tööhõive. Lääne-Balkani
riikidest pärit ekspordis, mis aitab majandusel taastuda, domineerivad endiselt
madala lisandväärtusega tooted, sealhulgas toorained, mis on avatud
hinnakõikumistele ja arenevate turgude tugevale konkurentsile. Enamik
laienemisprotsessis osalevaid riike on säilitanud üldiselt konservatiivse
makromajanduspoliitika. Eelarve
konsolideerimine ja tööjõuturu reform on lühiajalistest prioriteetidest
endiselt kõige kiireloomulisemad ning peegeldavad valdavalt samu raskusi,
millega EL hetkel silmitsi on. Konkurentsivõime
ja investeerimiskliima parandamiseks on vaja korraldada rohkem
struktuurireforme, et seeläbi kaasata välismaiseid otseinvesteeringuid,
edendada töökohtade loomist ning tagada kestlik kasv.
Lääne-Balkani riikides tekitab erilisi raskusi avaliku halduse
suutlikkuse suurendamine ning õigusriigi tugevdamine, sealhulgas kohtusüsteemi
reformimine ning laialt levinud korruptsiooniga võitlemine. Edu nendes valdkondades muudaks ettevõtluskeskkonna
soodsamaks. Avalikud teenused ettevõtetele ja
investeeringud taristusse on piiratud. Tööjõuturu
reformid, sealhulgas sotsiaalsüsteemi läbivaatamine, maksustamisküsimused ja
haridussüsteemi uuendused, peaksid aitama käsitleda Lääne-Balkani riikide peamisi
struktuurseid nõrkusi ning takistusi, mis segavad tugevama, jätkusuutlikuma ja
kaasava kasvu saavutamist. Euroopa 2020
strateegia eesmärkide omaksvõtmine Euroopa 2020
on ELi käesoleva aastakümne kasvustrateegia, mis muutuvas maailmas aitab
Euroopa majandusel areneda arukaks, jätkusuutlikuks ja kaasavaks. Laienemisprotsessis osalevaid riike julgustatakse ühinema
Euroopa 2020 strateegiaga ja selle juhtalgatustega[6]. Strateegiaga
luuakse oluline pidepunkt reformide korraldamiseks. Euroopa 2020
eesmärke kajastatakse vastavalt vajadusele komisjoni ja laienemisprotsessis
osalevate riikide vahel peetavates majanduspoliitikat ning tööhõive- ja
sotsiaalpoliitikat käsitlevates dialoogides. Komisjon
on Euroopa 2020 eesmärkide saavutamiseks aidanud kavandada finantsabi,
eelkõige seoses sotsiaalmajandusliku arenguga. Komisjoni
koostöös rahvusvaheliste finantseerimisasutustega võetakse neid eesmärke
arvesse. Euroopa
kestev võlakriis on rõhutanud riigi rahanduse usaldusväärsuse tähtsust
ning komisjon jagab kandidaatriikide ja võimalike kandidaatriikidega mõningaid
oma eksperdihinnangute vahetamise mehhanisme. ELi
teostatav mitmepoolne järelevalve eelarve üle on selle eesmärgi saavutamisel
tähtis vahend. Seda kohandatakse järk-järgult
ELi tulevase tugevdatud majandusjuhtimisega. Eraettevõtluse arendamise valdkonnas suunavad
ELi väikeettevõtlusalgatuse[7]
sätted poliitika koordineerimist Lääne-Balkani riikide ja Türgiga. Koordineerimine tugineb korrapärastele võrdlustele
kindlaksmääratud ELi näitajatega ja selle tulemusel on koostatud
laienemisprotsessis osalevate riikide riiklikke iseärasusi kajastavad
läbiproovitud soovitused. Komisjon teeb
ettepaneku, et väikeettevõtlusalgatuse tulemusi võiks kasutada suunistena
piirkonna väikese ja keskmise suurusega ettevõtetega (VKE) seotud tulevaste
meetmete jaoks. Komisjon
julgustab partneriteks olevaid rahvusvahelisi finantseerimisasutusi toetama
Lääne-Balkani investeerimisraamistiku kaudu VKEde rahastamise uusi vorme,
eelkõige omakapitali-, riskikapitali-
ja tagatismehhanisme. Komisjon
kaasfinantseerib Lääne-Balkani VKE platvormi, mille eesmärk on tagatiste ja
riskikapitali abil parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele. Teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas
täidavad laienemisprotsessis osalevad riigid ELi algatustes osalemise tingimusi
juba hästi. Laienemisprotsessis osalevad
riigid võtavad osa teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmendast
raamprogrammist ning konkurentsivõime ja innovatsiooniprogrammist. Praeguste näitajate kohaselt on need riigid
investeeringute ning teadus- ja innovatsioonipoliitika arengu osas siiski
enamikel juhtudel märkimisväärselt allpool ELi keskmist taset. Ka eelolevatel ministrite kohtumistel julgustatakse
piirkondlikke juhte tegelema tõsisemalt investeeringute suurendamisega
teadustöösse, innovatsiooni ja inimkapitali. Laienemisprotsessis
osalevad riigid peavad end kliimamuutuste talumiseks paremini ette
valmistama ja suutma selle keeruka küsimusega tegelemiseks pingutada sama palju
kui EL, sealhulgas tõstma sellealast teadlikkust. Progressiivne
kliimaalane tegevus toob kasu vähem CO2-heiteid tekitava arengu
kaudu ning loob töökohti. Majanduslik
taastumine veel ei kajastu paremas sotsiaalses olukorras. Allpool vaesuspiiri elav osa elanikkonnast on
endiselt suur ning näitab Lääne-Balkani riikides kasvutendentsi. Mitteametliku tööhõive kõrge tase mõjutab
negatiivselt sotsiaalset olukorda, eelkõige noori. Töökohtade
kindlustamine ja haavatavate rühmade kaasamine on prioriteet. Sotsiaalsektorisse on tegelikke investeeringuid
tehtud siiski vähe ja koostöö rahvusvaheliste rahastajatega on takerdunud
strateegilise planeerimise taha. Oma
poliitilises dialoogis rõhutab komisjon tööhõive ja sotsiaalpoliitika tähtsust
ning julgustab riike seadma nendes kahes valdkonnas selgeid ja realistlikke
eesmärke, et paremini suunata ja prioritiseerida sotsiaalset planeerimist. Ühinevad riigid peaks hakkama järgima Euroopa
vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastase platvormi eesmärke. Kasutusele tuleks
võtta jätkusuutlikud meetmed kõikide haavatavate rühmade kaasamiseks ühiskonda. Rääkides eriti ebasoodsas olukorras olevast roma
vähemusest, on komisjon kutsunud Lääne-Balkani riike ja Türgit tegema koostööd
ELi romade platvormide raames, mis süstemaatiliselt jälgivad kaasamist ja
pakuvad välja asjaomaseid meetmeid. Komisjon
on korraldanud mitmeid seminare romade küsimustes, et julgustada piirkonna
riike vaatama läbi diskrimineerimisvastased ja romade integreerimist parandavad
asjaomased riiklikud tegevuskavad ja tõhustama nende rakendamist, eelkõige
hariduse, tööhõive, eluaseme ja tervishoiu valdkonnas.
Lääne-Balkani riikidel tuleb tugevasti pingutada, et hõlbustada
ümberasustatud isikute kandmist rahvastikuregistrisse. Parem
haridus ja koolitus on jätkusuutliku ja solidaarse kasvu saavutamiseks
vajaliku strukturaalse muutuse põhitegurid. Siiani
on investeeringud haridusse, oskustesse ja kvalifikatsiooni olnud tavapäraselt
madalal tasemel ja riikliku kvalifikatsiooni piirkondlik tunnustamine
ebapiisav. Riiklikud haridussüsteemid ja
taristu vajavad reforme ja rahvusvaheliselt võrreldavat kutseharidus-,
üldharidus- ja koolitusprogramme, et lahendada praegust oskuste mittevastavust
nõudmistele. Komisjon avas
kandidaatriikidele osalemiseks „Hariduse ja koolituse 2020” strateegilise
raamistiku, millega endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ja Montenegro ei ole
veel ühinenud. Komisjon tegi ettepaneku
töötada välja avatud koordineerimismeetodil põhinev Lääne-Balkani riikide
haridus- ja koolitusplatvorm, et võimaldada kõikidel ühinevatel riikidel selles
osaleda. Seeläbi tõhustatakse dialoogi
peamiste poliitikaküsimuste üle ning tagatakse rakendamine ja seire. Lääne-Balkani riigid on kutsutud osalema ELi
elukestva õppe programmi kesksetes meetmetes. 2.5.
Transpordi- ja energiavõrgustike laiendamine Parem transpordi- ja energiaalane koostöö
ühinevate riikidega toob Euroopa kodanikele ja ettevõtetele otsest kasu. ELi koostöös kõikide naaberriikidega on transpordi
ja energia omavaheline sidumine põhielement, mille abil edendada jätkusuutlikku
majanduskasvu, kaubandust ja kultuurivahetust, tööhõivet ning parandada
elutingimusi. Laienemisprotsessis osalevate
riikide puhul on sellise koostöö eesmärk neid ühtlasi valmistada ette
transpordi- ja energiaõigustiku täielikuks ülevõtmiseks ja rakendamiseks. Türgi, kes asub strateegilises asukohas Euroopa,
Lähis-Ida ja Kaukaasia ristteel, on püsivalt arendanud ja tugevdanud oma
sidemeid ELiga – selle näiteks on viimased arengud lennundusvaldkonnas või
Türgi roll Lõuna-Euroopa gaasitransiidikoridori loomisel. Nende sidemete edasiarendamine toob kasu mõlemale
poolele. Lõuna-Euroopa gaasitransiidikoridor
tugevdab Euroopa varustuskindlust maagaasiga, kuna seeläbi antakse oluline
panus edastusteede laienemisse ja ergutatakse konkurentsi rahvusvahelisel
gaasiturul. Komisjon toetab Türgit rahaliselt
transpordivõrgustike edasiarendamisel, eelkõige seoses kiirraudteevõrgustikuga
ja sadamarajatiste ajakohastamisega. Samal
ajal tuleks Türgit julgustada oma gaasiturgu süvendama likviidsuse ja
lepingulise paindlikkuse suurendamise abil. Sellise
protsessi tulemusel tekib energiatarnekeskus, mille olemasolu suurendaks
energiajulgeolekut veelgi. Lääne-Balkani riikides on piirkondlik
transpordivõrgustik määratletud Kagu-Euroopa transpordi vaatluskeskuse (SEETO)
raamistikus, milles on kindlaks määratud piirkondlikku huvi pakkuvad
esmatähtsad projektid. Lääne-Balkani riigid
osalevad koos ELi liikmesriikide ja teiste Euroopa riikidega 2006. aastal
allkirjastatud Euroopa ühise lennunduspiirkonna lepingus. Transpordialane koostöö on ette nähtud ka Doonau
strateegias. Alates 2008. aastast on komisjon pidanud
läbirääkimisi Lääne-Balkani riikidega transpordiühenduse loomise üle, millega
luuakse integreeritud turg taristu ning maismaa-, siseveeteede- ja
meretranspordi jaoks. Läbirääkimised on
jõudnud viimasesse etappi, kuid erimeelsused Kosovo nimeküsimuses takistavad
selle lõpetamist. Komisjon soovitab tungivalt
asjaomastel pooltel astuda vajalikud sammud, mis võimaldaks läbirääkimised
kiiresti lõpetada ja leping allkirjastada. Komisjon on teinud ettepaneku vaadata läbi ELi
transpordialane üle-euroopaline võrgustik (TEN-T), et parandada ühendusi
laienemis- ja naabruspoliitikaga hõlmatud riikidega[8]. Energeetikavaldkonnas püüab ka EL võrgustikke integreerida,
eelkõige toetades energiaühendust, mis võtab enda alla ELi ja selle liikmesriigid,
kõik Lääne-Balkani riigid ning samuti mõned naaberriigid[9]. ELi energiaeeskirjadel põhinev energiaühendus loob avatud, läbipaistva
ja konkurentsivõimelise piirkondliku turu, mis aitab investeeringuid kaasata. Energiaühenduse õigustik hõlmab juba energia
siseturgu, energiatõhusust ja taastuvenergiat ning samuti teatavaid osi
keskkonna-, sotsiaal- ja konkurentsivaldkonna õigustikust. Seda laiendatakse, et hõlmata kohustuslikke
naftavarusid ning samuti elektri- ja gaasiturge.
3.
Laienemisprotsessis osalevate riikide edusammud ja tegevuskava
2011. ja 2012. aastaks
3.1.
Lääne-Balkani riigid Horvaatia Ühinemisläbirääkimised Horvaatiaga lõpetati
juunis. See toimus tänu sellele, et Horvaatia
täitis viimase aasta jooksul kõikide valdkondade sulgemise kriteeriumid,
kaasaarvatud sellised rasked peatükid nagu kohtusüsteem ja põhiõigused ning
konkurentsipoliitika. Horvaatia on saavutanud
häid tulemusi korruptsioonivastases võitluses, kehtestanud kohtunike ja
prokuröride määramiseks uue objektiivse ja läbipaistva süsteemi ning on
tublisti täiendanud tagasipöörduvate pagulaste eluaseme hankimise programme. Märkimisväärselt on edasi mindud raskustes olevate
laevatehaste ümberkorraldamisega. Ühinemisläbirääkimiste tulemus lisatakse
ühinemislepingusse, mis peaks Euroopa Ülemkogu juunis toimunud kohtumise
kohaselt allkirjad saama aasta lõpus. See
võimaldab Horvaatial ühineda ELiga 1. juulil 2013, tingimusel et
vajalikud ratifitseerimisprotseduurid on lõpetatud. Horvaatia
on ilusti edasi liikunud ettevalmistuste tegemisel, et võtta ühinemisel enda
kanda liikmesusega kaasnev vastutus. Horvaatia
täidab Kopenhaageni poliitilisi kriteeriume. Eeldatakse,
et majanduslikud ja õigustikuga seotud kriteeriumid täidetakse
1. juuliks 2013. Sama tempo tuleb
säilitada. Horvaatia peab edasi arendama
ühinemisläbirääkimiste käigus rakendatud reforme ja väljaarendatud suutlikkust. Komisjon jälgib tähelepanelikult kõikide Horvaatia
võetud kohustuste täitmist ning riigi jätkuvaid ettevalmistusi, et võtta
ühinemisel enda kanda liikmesusega kaasnev vastutus. Jälgimisel
keskendutakse eelkõige järgmistes valdkondades võetud kohustustele: kohtusüsteem ja põhiõigused, õigus, vabadus ja
turvalisus ning konkurentsipoliitika. Komisjoni järelevalve hõlmab seiretabelite
korrapärast ajakohastamist, stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu alusel
peetavat dialoogi, vastastikuseid hindamismissioone, ühinemiseelset
majandusprogrammi ja fiskaalteatisi. Komisjon
esitab iga kuue kuu järel kuni Horvaatia ühinemiseni hinnangud Horvaatia poolt
nimetatud peatükkides võetud kohustuste täitmise kohta.
2012. aasta sügisel esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule
üldine seirearuande. Kui järelevalve tegemise jooksul leitakse
murettekitavaid küsimusi ning Horvaatia neid ei lahenda, saadab komisjon
Horvaatia ametiasutustele vajadusel varajased hoiatamiskirjad ning võib
nõukogule teha ettepaneku võtta kõik asjakohased meetmed juba enne ühinemist. Ühinemislepingus, nagu ka viiendas
laienemisprotsessis, on üldine majanduslik kaitseklausel, siseturu
kaitseklausel ja õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna kaitseklausel. Loodetakse, et Horvaatia jätkab aktiivset
osalemist Lääne-Balkani riikide piirkondlikus koostöös.
Komisjon ootab Sloveenia ja Horvaatia vahelise piiriküsimusega seotud
arbitraažikokkuleppe rakendamist. Komisjon
toetab nimetatud lepingus ettenähtud arbitraažikohtu loomist ja toimimist. Komisjon tervitab Horvaatia valitsuse avaldust
toetada teisi piirkonna riike teel ELi liikmesuse poole ning julgustab
Horvaatiat enne ühinemist lahendama naabritega veel pooleliolevad kahepoolsed
küsimused. Samal ajal peaks poliitilised juhid
vältima selliseid avaldusi ja meetmeid, mis seaks kahtluse alla lepituse
tähtsuse või eiraks sõjakuritegude tõsidust. Endine
Jugoslaavia Makedoonia Vabariik Juunis toimunud parlamendivalimised endises
Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis korraldati üldiselt kooskõlas rahvusvaheliste
standarditega ning riik on jätkanud ühinemisega seotud reformide elluviimist. Koalitsioonivalitsus on püsinud stabiilne. Riik täidab poliitilisi kriteeriume endiselt
piisavalt. Teatavaid edusamme on tehtud
parlamendi, kohtusüsteemi, avaliku halduse ning vähemuste kaitse reformi osas,
ehkki põhiprobleemid püsivad. Täiendavaid
jõupingutusi on vaja eelkõige seoses sõnavabadusega meedias, kohtusüsteemi
sõltumatusega, avaliku halduse reformiga ja korruptsioonivastase võitlusega. Poliitilised jõud peavad tegema suuremaid pingutusi
koostööks. Riik täidab endiselt stabiliseerimis- ja
assotsieerimislepingust (SAA) tulenevaid kohustusi. Komisjon
jääb oma ettepaneku juurde liikuda edasi stabiliseerimis- ja
assotsieerimislepingus sätestatud ühinemise teise etappi ja julgustab nõukogu
selles osas viivitamatult tegutsema. Komisjon märgib, et nõukogu ei ole suutnud
järgida komisjoni 2009. aasta soovitust avada ühinemisläbirääkimised
endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga. Selle
riigi ühinemisprotsessi edasiviimine järgmisesse etappi mõjuks positiivselt nii
reformide korraldamisele, etniliste rühmade vahelistele suhetele kui ka kogu
piirkonnale. Kreeka ja endise Jugoslaavia Makedoonia
Vabariigi vaheline vaidlus viimatimainitu nime üle on nüüdseks olnud
lahenduseta kakskümmend aastat. ÜRO egiidi all
on dialoogi peetud alates 1990ndatest ja 2009. aastast alates on seda
täiendatud kahepoolsete kontaktidega, ka peaministrite tasemel. Nende protsesside tulemusi peab veel ootama. Heanaaberlike suhete säilitamine, sealhulgas ÜRO
egiidi all nimeküsimuse üle läbirääkimine ja mõlemale osapoolele vastuvõetava
lahenduse leidmine, on äärmiselt tähtis. Samuti
tuletab komisjon meelde, et tuleks hoiduda vastastikuseid suhteid negatiivselt
mõjutada võivatest tegevustest ja avaldustest. Nimeküsimuse
lahendamine on ammu ületanud tähtaja. Montenegro 2010. aasta detsembris andis Euroopa
Ülemkogu Montenegrole kandidaatriigi staatuse ja kinnitas ühinemisläbirääkimiste
avamiseks seitse põhiprioriteeti, mis on määratletud komisjoni arvamuses
Montenegro Euroopa Liidu liikmeks astumise avalduse kohta. Arvamuse vastuvõtmisest saadik on Montenegro
tublisti edenenud Kopenhaageni poliitiliste kriteeriumide täitmisel, saavutades
üldiselt rahuldavaid tulemusi, eelkõige määratletud põhiprioriteetide osas. Õiguslikku ja institutsioonilist raamistikku on
parandatud eesmärgiga tugevdada parlamendi tööd ja valimissüsteemi, muuta
avalik haldus professionaalsemaks ja apoliitilisemaks, suurendada kohtusüsteemi
sõltumatust ja usaldusväärsust, korruptsiooni- ja organiseeritud kuritegevuse
vastast võitlust, meediavabadust ja koostööd kodanikuühiskonnaga. Jätkuvalt tuleb siiski teha jõupingutusi, et jõuda
täiendavate tulemusteni õigusriigi valdkonnas, eelkõige seoses korruptsiooniga
kõrgema tasandi ametnike hulgas ja organiseeritud kuritegevusega. Positiivseid samme on samuti astutud
diskrimineerimisvastase poliitika ja ümberasustatud isikute olukorra
parandamisel. Nüüd tuleb see tegelikult ellu
viia ja vähendada haavatavate rühmade, sealhulgas ümberasustatud isikute
diskrimineerimist. Komisjon
pöörab teravdatud tähelepanu Montenegro arengu jälgimisele seoses õigusriigiga
ja diskrimineerimisvastase võitlusega, et nendes valdkondades korraldataks
reforme endise hooga, ning jätkab Montenegro toetamist ELiga seotud reformide
rakendamisel. Albaania Albaania sisepoliitikas domineerib endiselt
valdavalt poliitiline ummikseis, mida täiendavad konfliktsed arengud. Vägivaldsed kokkupõrked valitsusvastaste
protestijate ja politsei vahel lõppesid nelja isiku surmaga ning suurendasid
usaldamatust poliitiliste jõudude ning samuti teatavate riigiasutuste vastu. Mais toimunud kohalikel valimistel, mis hinnangute
kohaselt olid avatud ja läbipaistvad, esines ilmseid puudusi, millega tuleb
tegeleda. Eelkõige suurendasid valitseva enamuse ja opositsiooni vahelist
polariseerumist vaidlused Tirana linnapea valimistel kaduma läinud
hääletussedelite lugemise üle. Seetõttu on hädavajalik, et Albaania poliitilised
jõud taastaksid ja säilitaksid poliitilise dialoogi, mis võimaldaks peamistel
demokraatlikel institutsioonidel, eelkõige parlamendil, nõuetekohaselt toimida
ning riigil edeneda ELiga integreerumise teel. Kahel
viimasel valimisel leitud märkimisväärsed puudujäägid nõuavad ulatusliku
valimisreformi korraldamist, mille puhul oleks abi sõltumatute välisekspertide
nõuannetest ning poliitiliste parteide vahelisest konsensusest. Kaks peamist poliitilist parteid on võtnud
vastu ELi pakkumise hakata uuesti konstruktiivselt tegelema riigi Euroopa
integratsiooniprioriteetidega. Praegu on väga
tähtis, et Albaania poliitilised parteid hakkasid Euroopa reformide
elluviimisel tegema koostööd struktureeritult ja jätkusuutlikult. Käesolevas arvamuses esitatud soovitusi käsitleva
tegevuskava ühine läbivaatamine ja vastuvõtmine ning tähtsate reformide,
sealhulgas parlamentaarse töö ja valimisreformi ajakava peaksid moodustama osa
edasiliikumisplaanist. Üldiselt on Albaania saavutanud vähest edu nii
liikmeks saamise poliitiliste kriteeriumide täitmisel kui ka
ühinemisläbirääkimiste avamise eelduseks oleva kaheteistkümne põhiprioriteedi
täitmisel, nagu need on määratletud komisjoni arvamuses, mille nõukogu kiitis
heaks 2010. aasta detsembris. Mõned
edusammud on tehtud võitluses organiseeritud kuritegevuse vastu, vanglas
kinnipeetavate kohtlemise ja lapse õiguste parandamisel, kuid ebapiisavalt on
tegeletud kohtusüsteemi, korruptsioonivastase poliitika, omandiõiguse ja romade
kogukonna elutingimuste parandamisega ning ka parlamendimenetluste ja
valimistega. Albaania on alustanud tegevuskava
rakendamist, et tegeleda komisjon arvamuses esitatud soovitustega. Siiski tuleb kavandatud meetmete tõhususe ja
toimimise tagamiseks teha täiendavaid pingutusi ja muu hulgas teha tihedat
koostööd opositsiooniga. Albaanial tuleb püsivalt pingutada ja saavutada
nähtavat edu kõikides küsimustes, enne kui komisjon saab soovitada
kandidaatiriigi staatust ning ELiga ühinemisläbirääkimiste avamist. Albaania on jätkanud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu
sujuvat rakendamist. 2010. aasta
detsembris anti viisavabadust käsitleva dialoogi käigus rahuldavate tulemuste
saavutamise eest Albaania kodanikele viisavaba pääs Schengeni alale. Komisjon soovib jätkata Albaania toetamist, et
riigis viidaks ellu ELi-suunalisi reforme ja täidetaks arvamuses esitatud
põhiprioriteedid. Bosnia ja
Hertsegoviina Bosnia ja Hertsegoviina poliitiliste
esindajate tegevus peegeldab endiselt ühise arusaamise puudumist riigi üldise
liikumissuuna, tuleviku ja institutsioonilise ülesehituse osas. Konsensust ei ole saavutatud institutsioonide
toimimise tagamisel ja parandamisel selliselt, et riigis elavate rahvaste huvid
oleks kaitstud, pidades eelkõige silmas riigi suurt soovi saada ELi liikmeks. Seadusandlike ja täitevasutuste komplekteerimine
pärast 2010. aasta oktoobris toimunud valimisi tuleb veel lõpule viia ja
moodustada riigi keskvalitsus. Pikk viivitus
on siiani lükanud Bosnias ja Hertsegoviinas edasi vajalike reforme, mis
võimaldaks riigil astuda järgmisi samme ELi suunas. ELiga
ühinemise protsessis on suhetes ELiga vaja toimivaid asutusi kõikidel
tasanditel ja tõhusat koordinatsioonimehhanismi, et riigil oleks võimalik end
ühehäälselt väljendada. Sellest tulenevalt
on reformid olnud üldiselt väga aeglased. Mõningaid
tulemusi on saavutatud – nende alusel anti 2010. aasta detsembris Bosnia
ja Hertsegoviina kodanikele õigus viisavabalt ELi siseneda. Juunis
nõustus riigi juhtkond alustama ELiga stabiliseerimis- ja
assotsieerimisprotsessi raames justiitsküsimusi käsitleva struktureeritud
dialoogiga, mille eesmärk on tagada sõltumatu, tõhus, erapooletu ja
vastutustundlik kohtusüsteem. Euroopa inimõiguste konventsiooni järgimine on
vahelepingu ning stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu oluline nõue. Selles osas põhjustab endiselt tõsist muret
asjaolu, et viivitatakse põhiseaduse harmoneerimisel Euroopa Inimõiguste Kohtu
otsusega, mis käsitleb etnilist diskrimineerimist seoses esindatusega riigi
asutustes[10]. Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse ja riigi tasandil
vastu võetud riigiabiseadusega tegelemiseks tuleb kehtestada usaldusväärne
protsess. Edasi tuleb minna ka riikliku
tasandi rahvaloenduse seaduse vastuvõtmisega ning kiirendada reforme, et
hõlbustada riigi integreerimisprotsessi ELiga. Eelarve
jätkusuutlikkuse seisukohalt on eelarve üldraamistiku vastuvõtmine esmatähtis. Bosnia ja
Hertsegoviina riigijuhtimissüsteemi on endiselt kaasatud täitevvolitustega
rahvusvaheline tugi. Brčko küsimuse
lõplikul lahendamisel, mis on kõrge esindaja büroo sulgemise üks eesmärkidest ja
tingimustest[11],
saavutati edu elektriküsimuses. Täiendavaid
jõupingutusi tuleb teha järelejäänud eesmärkide täitmiseks, et hõlbustada
üleminekut rahvusvahelise juhtimissüsteemi ja julgeolekuga riigilt sellisele
riigile, millel on poliitilise ja seadusandliku protsessi eest täielikult
vastutavad siseriiklikud institutsioonid, mis tegutsevad kooskõlas ELi liikmeks
saada püüdlevale riigile seatud tingimustega. Kõigi
nende küsimuste seas on ülimalt tähtis saavutada stabiilne poliitiline
keskkond. Justiitsküsimusi käsitleva struktureeritud
dialoogi alustamine ja ka viisavabastusprotsessi käigus korraldatud reformide
kogemus näitab edasist teed: võttes omaks
Euroopa lähenemisviisi dialoogile ja kompromissile ning keskendudes ELi
tegevuskavale, on riik suuteline järk-järgult minema paralüüsilt ja
konfrontatsioonilt üle koostööle ning rahvusvaheliselt järelevalvelt oma ELi
tulevikule. EL on tugevdanud
oma rolli Bosnias ja Hertsegoviinas, kus asus ametisse ELi esimene ainus
esindaja Bosnias ja Hertsegoviinas. ELi tugevdab
veelgi oma toetust riigi asutustele ELi tegevuskava eesmärkide rakendamisel
kooskõlas nõukogu 2011. aasta märtsi järeldustega.
Serbia Komisjon on paralleelselt käesoleva teatisega
vastu võtnud arvamuse Serbia liikmeks astumise avalduse kohta. Arvamuses esitatud järeldused ja soovitused on
lisatud käesolevale teatisele. Kosovo Ennetähtaegsete parlamendivalimiste ja
parlamendi poolt uue presidendi pikaleveninud valimiste ajal ei toimunud
reformikava osas märkimisväärset edasiminekut. Valimisi
endid iseloomustasid tõsised puudujäägid, millega tuleb tegeleda. Konstitutsioonilisel kohtul on oma kohustuste
täitmisel olnud positiivne osa. Uus valitsus on näidanud oma pühendumist
Kosovo Euroopa perspektiivile, tehes järjekindlalt jõupingutusi sellistes valdkondades
nagu viisa- ja kaubandusküsimused ning luues ELiga integreerimise riikliku
nõukogu. Uus parlament hakkas hiljuti võtma
vastu peamiste reformide käivitamiseks vajaminevaid õigusakte. Korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse
vastase võitluse tõhustamiseks tuleb veel palju teha.
Avalik haldus on nõrk ja kohtureformi rakendamine on endiselt
problemaatiline. ÜRO Peaassamblee 2010. aasta septembris
vastu võetud resolutsiooni järgselt käivitati ELi vahendusel dialoog Priština
ja Belgradi vahel. Dialoogi eesmärk on
edendada koostööd, teha edusamme ELiga ühinemise suunas ja parandada inimeste
elujärge. Kuni septembrini peeti dialoogi
üldises konstruktiivses õhkkonnas ja mitmes küsimuses on jõutud kokkuleppele: kaupade ja isikute vaba liikumine, rahvastikuregister
ja kataster. Selliseid konstruktiivseid
jõupingutusi tuleb jätkata ning seeläbi on võimalik edasi liikuda omavaheliste
suhete normaliseerimisel. Saavutatud kokkulepped tuleb ellu viia heas usus. Kosovo serblaste integreerimine Ibari jõest
lõunapool on paranenud. Kosovo serblased
osalesid Kosovo rahvaloendusel ning nende osalemine viimastel üldvalimistel on
suurenenud. Teisalt püsivad Põhja-Kosovos
rahvustevahelised pinged ja konfliktid. Belgradi
toetusega separatistlikud serblaste struktuurid olid rahvaloenduse vastu ja
õhutasid Kosovo ametiasutuste korraldatud valimisi boikoteerima. Komisjon kutsub tungivalt kõiki asjaomaseid pooli
üles Kosovos pingeid hajutama ja tegema täielikult koostööd EULEXiga. Lahenduste otsimine dialoogi abil ning ühepoolsetest
meetmetest ja vägivallast loobumine on ainus võimalik viis Kosovo
edasiliikumiseks. Komisjon kutsub kõiki
vägivallast loobuma ja hoiduma stabiilsust ohustavatest meetmetest. Kosovol on samasugused väljavaated ELiga
ühinemiseks nagu teistel Lääne-Balkani riikidel. Märtsis
avaldas komisjon ettepaneku raamkokkuleppe kohta, et võimaldada Kosovol osaleda
ELi programmides – see on üks põhilistest 2009. aastal Kosovot käsitlevas
teatises loetletud algatustest.[12] Komisjon toetab endiselt Kosovot kahe ülejäänud
põhieesmärgi – võimalik viisavabastus ja kaubandusleping ELiga – saavutamisel
ning samuti teiste reformide korraldamisel, mis aitavad parandada tema Euroopa
perspektiivi. Komisjon vaatab oma
2009. aasta teatise uuesti läbi, et Kosovo saaks edaspidigi kasu ELiga
ühinemisprotsessist. Komisjon teeb ettepaneku
alustada Kosovoga õigusriigiteemalist struktureeritud dialoogi. Komisjon rõhutab samuti, kui tähtis on, et Kosovo
käivitaks põhjaosa käsitleva ulatusliku tegevuskava. 3.2.
Türgi Dünaamiline majandus, tähtis piirkondlik roll
ning panused ELi välispoliitikasse ja energiajulgeolekusse teevad Türgist
Euroopa Liidu julgeoleku ja jõukuse seisukohalt olulise riigi. Türgi on suures osas juba integreeritud ELiga, kui
pidada silmas tolliliidu kaudu toimivat kaubandust ja välisinvesteeringuid. Türgist on saanud oluline tööstusplatvorm mitmetele
Euroopa juhtivatele ettevõtetele ning on seetõttu Euroopa konkurentsivõime
väärtuslik osa. Türgi suur SKT kasv, mis
2010. aastal ulatus peaaegu 9 %-ni ja mis eeldatavalt jõuab
käesoleval aastal 6,1 %-ni, ning samuti G-20 liikmesus suurendab riigi
majanduslikku tähtsust veelgi. Türgi panus Euroopa Liitu mitmes väga tähtsas
valdkonnas saab toimida täielikult vaid aktiivse ja usaldusväärse
ühinemisprotsessi käigus. Protsessi käigus
tuleb pidada kinni ELi eesmärkidest ning seatud tingimustest. Olulisena püsib
asjaolu, et Türgi jätkaks reformidega poliitiliste ühinemiskriteeriumide osas. Selles osas on julgustavaks märgiks eriotstarbelise
ELi asjade ministeeriumi loomine. Ehkki viimase
kümne aasta jooksul on astutud märkimisväärseid edusamme, on veel vaja tublisti
pingutada, et tagada põhiõigused, eelkõige sõnavabadus, naiste õigused ja
usuvabadus praktikas. Märkimisväärse sammu
edasi tegi Türgi usulisi sihtasutusi käsitlevate õigusaktide vastuvõtmisega,
hõlbustades usulistelt sihtasutustelt konfiskeeritud vara tagasisaamist. Komisjon on Türgit valmis veelgi abistama vajalike
reformide, sealhulgas avatud põhiseadusreformi edendamisel. Türgi laiendab veelgi oma diplomaatilist tegevust
pärast Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas toimunud arenguid.
Samuti on ta endiselt konstruktiivne partner Lääne-Balkani riikidele. Stabiilse riigina, millel on demokraatlikud
asutused, kiirelt kasvav majandus ja kandidaatriigi staatus
ühinemisläbirääkimistel ELiga, on Türgil võimalik täita tähtsat rolli
stabiilsuse levitamisel ja reformide toetamisel naabruskonnas, mis ühtlasi on
ka Euroopa Liidu naabruskond. EL arendab
Türgiga edasi poliitilist dialoogi vastastikkust huvi pakkuvates välispoliitika
küsimustes. Praeguses kontekstis on oluline,
et selline dialoog areneks edasi, täiendades ühinemisprotsessi ning püüeldes
parema koordineerimise poole. Pidades silmas ÜRO peasekretäri egiidi all
peetavatel kahe kogukonna juhtide vahelistel läbirääkimistel Küprose probleemile
ulatusliku lahenduse leidmisel saavutatud edu, julgustatakse Türgit
konkreetselt suurendama oma otsustavust ja panust läbirääkimistesse. Ulatuslik lahendus on kõikide poolte huvides, kuna
seetõttu suureneb stabiilsus Vahemere piirkonna kaguosas, tekivad uued
majandusvõimalused ja kiirendatakse jõuliselt ELiga peetavaid
ühinemisläbirääkimisi, mis on jõudnud otsustavasse etappi. Komisjon tunneb muret hiljuti Türgi ja Küprose
vahelistes suhetes tekkinud pingete pärast. Komisjon
tuletab meelde, et nõukogu on õhutanud vältima mis tahes ähvardusi, pingete
tekitamist ja tegevust, mis võivad kahjustada heanaaberlikke suhteid ja
vaidluste rahumeelset lahendamist. EL on
samuti rõhutanud kõiki ELi liikmesriigi suveräänseid õigusi, mille hulka kuulub
kahepoolsete lepingute sõlmimine kooskõlas ELi õigustiku ja rahvusvahelise
õigusega, seahulgas ÜRO mereõiguse konventsiooniga. Kooskõlas
nõukogu ja komisjoni eelnevate aastate seisukohtadega kordab komisjon, et on
hädavajalik, et Türgi täitab oma kohustust ja rakendab täielikult
lisaprotokolli ja liigub edasi kahepoolsete suhete normaliseerimisel Küprose
Vabariigiga. Komisjon õhutab samuti vältima
mis tahes ähvardusi, pingete tekitamist ja tegevust, mis võiks kahjustada
heanaaberlikke suhteid ja vaidluste rahumeelset lahendamist. EL jälgib ja hindab kooskõlas nõukogu asjaomaste
otsustega nendes küsimustes astutud edusamme. Türgi peab rohkem pingutama, et lahendada oma
naabritega kahepoolsed küsimused, sealhulgas piiritülid. Kreeka on esitanud märkimisväärsel hulgal ametlikke kaebusi
selle kohta, et Türgi on rikkunud tema õhuruumi puutumatust, sealhulgas
lennanud Kreeka saarte kohal. Komisjon teeb tööd, et käivitada uus
positiivne mõjuring ühinemisprotsessis Türgiga. See
põhineb pragmaatilisel lähenemisviisil ja hõlmab konkreetseid samme ühist huvi
pakkuvates valdkondades. Selle põhjal tuleb välja töötada ühine arusaamine
piirangutest, edenemistee Türgi õigusaktide vastavusse viimiseks ELi omadega
ning uus ja positiivne tegevuskava, et luua võimalus konstruktiivsemateks ja
positiivsemateks suheteks. Tegevuskava peaks hõlmama paljusid valdkondi,
sealhulgas intensiivistatud dialoogi ja koostööd poliitiliste reformide
korraldamisel, viisaküsimusi, liikuvust ja rännet, energeetikat,
terrorismivastast võitlust, Türgi edasist osalemist ühenduse programmides,
näiteks „Kodanike Euroopa“, sõpruslinnad ning samuti kaubandus ja tolliliit,
mille eesmärk on kõrvaldada praegused kaubandustakistused, püüelda tihedama
koordineerimise poole läbirääkimistel vabakaubanduslepingute üle ja püüda leida
uusi võimalusi ELi ja Türgi ühise majanduspotentsiaali täielikuks kasutamiseks. Komisjon kavatseb paralleelselt
ühinemisläbirääkimistega tõhustada koostööd Türgiga, et toetada riigi pingutusi
reformide korraldamisel ja oma õigustiku vastavusse viimisel ELi omaga,
sealhulgas peatükkides, mida ei saa ühinemisläbirääkimistel veel avada. Komisjon teavitab nõukogu uuesti niipea kui Türgi on
täitnud asjaomased eesmärgid.[13]
3.3.
Island Island jätkab taastumist 2008/2009 aasta
finantsilisest ja majanduslikust kokkuvarisemisest. Poliitiline
olukord on jäänud stabiilseks, ehkki koalitsioonivalitsust on proovile pandud
mitmel korral ja selle enamus parlamendis on vähenenud. Islandi ühinemisprotsess jätkub ning Islandi
õigusaktide sõelumine on lõpetatud. Riigi
tugev integreeritus ELiga mitmes poliitikavaldkonnas on selles protsessis
oluline eelis. Komisjon arvestab
ühinemisläbirääkimistel olemasoleva lähenemisviisi raames Islandi eripärade ja
ootustega ning kaitseb täielikult liidu põhimõtteid ja õigustikku. Jätkuvalt avatud ja konstruktiivne töö annab
lahendusi ning peegeldab ELi ja Islandi ametiasutuste vahelise koostöö kõrget
taset. Selle põhjal on käivitatud
ühinemisläbirääkimised konkreetsete läbirääkimispeatükkide üle. Avati neli peatükki, millest kaks on ajutiselt
suletud. Läbirääkimised peaksid edenema hästi,
arvestades vastavuse üldist head taset, eelkõige Euroopa Majanduspiirkonna ja
Schengeni lepingutega hõlmatud peatükkide osas. Islandil
tuleb veel tegeleda olemasolevate kohustustega, näiteks nendega, mille EFTA
järelevalveamet on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel kindlaks määranud. Islandi ühinemisprotsessi käsitleva teadlikku
arutelu edendav teavitustegevus on alanud. ELiga
ühinemine on Islandil endiselt vastuoluline küsimus. Komisjon
jätkab toetuse osutamist teabelevi ja inimestevaheliste kontaktide valdkonnas.
4.
Laienemisprotsessi toetamine
4.1.
Rahaline abi Komisjon annab laienemisprotsessis osalevatele
riikidele ühinemisettevalmistuste tegemiseks rahalist ja tehnilist abi. Abi antakse üksnes ühinemiseelse abi
rahastamisvahendist (IPA), mille alusel on aastateks 2007–2013 eraldatud
kogusumma 11,6 miljardit eurot[14]. Alates 2010. aastast on komisjon
järk-järgult läinud üle rahalise abi osutamiselt üksikutele projektidele
globaalsemale ja sektoriülesele lähenemisviisile, keskendudes abi saavate
riikide reformikava põhivaldkondadele. Laienemisprotsessis osalevate riikide
valitsusi julgustatakse võtma vastu ulatuslikku ja jätkusuutlikku poliitikat
sellistes prioriteetsetes valdkondades nagu justiits- ja siseküsimused, avalik
haldus, erasektori arendamine, transport, energeetika, keskkond ja
kliimamuutused, sotsiaalne areng, põllumajandus ja maaelu areng. Mitmeaastastes suunavates
kavandamisdokumentides (MIPDs) ajavahemikuks 2011–2013 on määratletud iga riigi
põhivaldkonnad vastavalt iga riigi olukorrale ja edusammudele
ühinemisprotsessis. Eraldi on tähelepanu
pööratud korruptsioonivastasele võitlusele, kodanikuühiskonna arengule ja
sõnavabadusele. Ligikaudu 10 % kasutada
olevatest ühinemiseelse abi rahastamisvahendi vahenditest eraldatakse
riikidevaheliste projektide jaoks nii Lääne-Balkani riikides kui ka Türgis. Komisjon võttis täna vastu oma iga-aastase
läbivaadatud mitmeaastase suunava finantsraamistiku, milles käsitletakse
ühinemiseelse abi rahastamisvahendi raames antavat finantsabi ajavahemikul
2011–2013. Kooskõlas
komisjoni 2011. aasta juuni teatisega „Euroopa 2020. aasta strateegia
aluseks olev eelarve”[15]
valmistab komisjon osana välistegevuse valdkonna vahenditest ette õiguslikku
raamistikku ühinemiseelse abi andmiseks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku
alusel, mis hõlmab ajavahemikku 2014–2020. Abistamine kehtiva
ühinemiseelse abi rahastamisvahendi määruse alusel on osutunud tõhusaks ja
kasulikuks. 2011. aasta detsembris
esitatava uue rahastamisvahendi ettepanekus kasutatakse praeguse
rahastamisvahendi rakendamise kogemust. Selles
lähtuvalt hõlmab uus rahastamisvahend nii abi ühinemiskriteeriumite täitmiseks
kui ka sotsiaalmajanduslikuks arenguks. Pidades dialoogi abisaajate riikide, teiste
rahastajate ja kodanikuühiskonnaga ning kasutades siiani saadud kogemusi, on
komisjon mõelnud viiside üle, kuidas tugevdada sidet finantsabi ja
laienemisstrateegias määratletud prioriteetide vahel ning kuidas muuta
finantsabi strateegilisemaks, sihtotstarbelisemaks, paindlikumaks ning kuidas
menetlusi lihtsustada. Selles kontekstis
kaalutud võimalused hõlmavad kõiki poliitikavaldkondi katva abi pikemaajalist
ja ulatuslikku planeerimist, suuremat keskendumist abisaajate riikide
vajadustele ja prioriteetidele, ühinemisprotsessis saavutatud edusammude
premeerimist, ühinemiseelse rahastamisvahendi vahendite kasutamist, et laenata
vahendeid teistelt rahastajatelt ja erasektorilt, ning kodanikuühiskonna rolli
suurendamist. 4.2.
Viisarežiimi liberaliseerimine ja liikuvus Viisavabalt reisimine on ELi kõikide
laienemisprotsessis osalevate riikide kodanike seas väga tähtsal kohal ning see
on osa ühinemisprotsessist. Viisarežiimi
liberaliseerimisel tuleb asjaomastel riikidel siiski täita tingimused, mis
kaitsevad ELi sisejulgeolekut ja rändepoliitika huve.
Island kuulub juba
Schengeni alasse. Lääne-Balkani riikidest on
Horvaatia kodanikud saanud alati viisavabalt ELi reisida. Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Montenegro
ja Serbia kodanikele anti viisavabalt Schengeni alale reisimise võimalus
2009. aasta detsembris ja sama staatus anti aasta hiljem Albaania ning
Bosnia ja Hertsegoviina kodanikele. Viimased otsused
loobuda viisanõudest Lääne-Balkani riikide kodanike puhul põhinesid asjaolul,
et need riigid täitsid komisjoni juhitud viisavabastuse teemal peetud
dialoogide käigus kehtestatud tegevuskavade tingimused.
Dialoogid stimuleerisid oluliselt reformide läbiviimist, et täita
justiits- ja siseküsimuste valdkonnas ELi norme, ja eelkõige suurendades
suutlikkust piirihalduse ja dokumentide turvalisuse osas, kuid samuti
tugevdades õigusriiki ja võideldes piiriülese organiseeritud kuritegevuse,
korruptsiooni ja ebaseadusliku rändega. Viisanõude kaotamise järel suurenes mõnes ELi
liikmesriigis siiski asjaomaste riikide, eelkõige Serbia ja endise Jugoslaavia
Makedoonia Vabariigi kodanike esitatud varjupaigataotluste arv oluliselt – see
osutab viisavabaduse kuritarvitamisele. Vastuseks
sellisele olukorrale lõi komisjon 2011. aasta jaanuaris stabilisatsiooni-
ja assotsieerimisprotsessi raames viisanõude kaotamise järgse
järelevalvesüsteemi, kaasates asjaomased riigid dialoogi, et hinnata reformide
ja toimivate parandusmeetmete järjepidevat rakendamist.
Asjaomased riigid on sellest ajast saadik tugevdanud kohapealseid kontrolle
ja käivitanud teavituskampaaniaid, et informeerida kodanikke viisavaba
reisimisega seotud õigustest ja kohustustest. Komisjon
kutsub nende riikide ametiasutusi võtma kõik vajalikud täiendavad meetmed
viisarežiimi sujuvaks toimimiseks. Selliste
meetmete edukal rakendamisel tuleb rohkem toetada kõige haavatavamaid rühmi,
sealhulgas romasid, ja luua neile paremad elutingimused. ELi viisapoliitika laiema
läbivaatamise käigus on komisjon esitanud nõukogule viisamääruse
muudatusettepaneku projekti, mis võimaldaks kolmanda riigi suhtes kehtiva
viisarežiimi ajutiselt peatada, kui esineb ootamatu isikute sissevool.[16] Viisarežiimi liberaliseerimine Kosovoga viiks
selle protsessi Lääne-Balkani riikide seas lõpule. 2010. aasta
detsembris kinnitas nõukogu, et see on võimalik pärast kõikide tingimuste
täitmist. Nende tingimuste täitmiseks on
Kosovo vastu võtnud tagasivõtu õigusliku raamistiku ja on allkirjastanud
kahepoolsed tagasivõtulepingud 12 Schengeni ala riigiga. Kosovo on vastu võtnud taasintegreerimise kavad ja
on jätkanud nende rakendamist. Seepärast
algatab komisjon aasta lõpul Kosovoga viisaküsimusi käsitleva dialoogi. EL ja Türgi hakkasid tõhustama omavahelist koostööd
viisaküsimuste valdkonnas, samas kui komisjon alustas Türgiga dialoogi viisa,
liikuvuse ja rände teemal kooskõlas nõukogu 2011. aasta veebruari
järeldustega. Selle käigus on saadud juba
esimesed tulemused nii viisade väljastamisel Türgi reisijatele kui ka
tegelemisel ebaseadusliku sisserändega ELi ning seeläbi saab määratleda
konkreetsed sammud, mida Türgi peab tulevikus astuma viisarežiimi
liberaliseerimiseks. Selles kontekstis on
Türgi jaoks oluline võtta vajalikud meetmed tagasivõtulepingu kiireks
sõlmimiseks. 4.3.
Teave ja teabevahetus Avalikkuse toetus on laienemispoliitika puhul
väga oluline. Liikmesriikide ametiasutustel ja
laienemisprotsessis osalevate riikide riiklike, piirkondlike ja kohalike
tasandite ametiasutustel on teabe ja teabevahetuse valdkonnas selle eesmärgi
saavutamisel täita keskne roll. Komisjon on pühendunud sellise
laienemisprotsessiteemalise informeeritud avaliku arutelu hõlbustamisele, mis
põhineb kõikide meediakanalite kaudu esitataval kasutajasõbralikul ja faktidele
tugineval teabel. Arutelud peaksid eelkõige
olema suunatud noortele ja põhilistele arvamusekujundajatele, näiteks
ajakirjanikele ja kodanikuühiskonna organisatsioonide ja ettevõtete
esindajatele. Parlamentide vahetusprogrammidel
võib samuti olla tähtis roll informeeritud arutelu ning vastastikuse mõistmise
edendamisel laienemisprotsessis. Edaspidi hakatakse arutama seda, milliseid
samme laienemisprotsessis osalevad riigid peaksid ühinemisel tegema. Konkreetsed tulemused on ELi laienemispoliitikale
parim reklaam. Horvaatiaga peetavate
läbirääkimiste edukas tulemus võib olla mõjus näide, samamoodi ka majanduslik
vastupanuvõime Kagu-Euroopas ja konkreetsed saavutused põhiküsimustes, näiteks
energiavarustuse ja transpordivõrkude valdkonnas. Oluline
on, et avalikkusele selgitatakse, kuidas laienemiskava järgimine saab aidata
ELil saavutada majanduskriisi, töökohtade, keskkonna ja kliimamuutuste,
turvalisuse ja rändega seotud eesmärke ning samas kiirendada reformikava ja
parandada laienemisprotsessis osalevate riikide kodanike elutingimusi.
5.
Järeldused ja soovitused
Eespool esitatud analüüsi põhjal esitab komisjon
järgmised järeldused ja soovitused: 1.
Laienemise eesmärk on suurendada ELi rahu,
stabiilsuse, demokraatia ja jõukuse ala. Laienemine toob kasu ELile tervikuna
ja võimaldab end üleilmsete probleemide lahendamisel paremini positsioneerida.
Horvaatiaga peetud ühinemisläbirääkimiste lõpetamisega juunis jõudis Euroopa
Liidu laienemisprotsess uude etappi. 2.
Laienemispoliitika on osutunud mõjusaks vahendiks,
millega ühiskonda muuta. ELiga juba ühinenud riikides ja ELiga ühinevates
riikides on toimunud muljetavaldavad muutused tänu ühinemisest ajendatud
demokraatlikele ja majanduslikele reformidele. Horvaatia areng pärast
ühinemisteele astumist esitab uusi tõendeid sellisest ELi muutusi toovast
jõust. 3.
Euroopa Ülemkogu 2006. aasta detsembri
kohtumisel heaks kiidetud uuel laienemiskonsensusel põhineva laienemispoliitika
abil kohaldab EL rangeid tingimusi ja jälgib edasiminekut teravdatud
tähelepanuga. Selle tulemusena saavutavad laienemisprotsessis osalevad riigid
kõrgetasemelise valmisoleku, mis toob kasu nii neile endile kui ka ELile. 4.
Horvaatiaga peetud läbirääkimiste käigus saadud
kogemused kasutatakse ära käimasolevates ja tulevastes läbirääkimistes. Selleks
esitab komisjon seoses kohtusüsteemi ja põhiõiguste ning õiguse, vabaduse ja
turvalisuse teemadega uue käsituse. Neid teemasid tuleks ühinemisprotsessis
varakult käsitleda ning avada tegevuskavade alusel vastavad peatükid, kuna
nende puhul on oluline saada veenvaid tulemusi. Komisjon esitab korrapäraselt
protsessi igas etapis aruande nendes valdkondades vastavalt tegevuskavades
määratletud eesmärkidele saavutatud tulemuste kohta ning teeb vajadusel
ettepaneku parandusmeetmete võtmiseks. Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi
vahendid suunatakse selle protsessi toetuseks. 5.
Usaldusväärne laienemisprotsess, mis annab rangetel tingimustel põhineva selge ühinemisperspektiivi,
on peamine, mille abil kiirendada reforme laienemisprotsessis osalevates
riikides ning mis annab sealsetele kodanikele märgatavaid tulemusi juba teel
ELi poole. ELi poole liikumisele seatud tingimused toimivad tugevate
stiimulitena keeruliste reformide korraldamisel. Tingimused on samuti määrava
tähtsusega laienemisprotsessile liikmesriikide toetuse tagamisel. 6.
Horvaatia edukas Euroopa kurss näitab teed teistele
laienemisprotsessis osalevatele riikidele. Piirkonna Euroopa tulevik muutub
reaalsuseks, kui esimene Lääne-Balkani riik ELiga ühineb. 7.
Õigusriigi tugevdamine
on endiselt peamine raskus enamikele laienemisprotsessis osalevatele riikidele
ning on ülioluline tingimus ELi liikmeks saamisel. Komisjon seab endiselt
esikohale kohtusüsteemi ja avaliku halduse reformi, võitluse organiseeritud
kuritegevuse ja korruptsiooniga, sealhulgas selle tavapärase seiretegevuse,
struktureeritud dialoogi, eksperdihinnangute, institutsioonide ülesehitamise,
sõpruslinnade ja finantsabi osutamise kaudu. 8.
Mitmes laienemisprotsessis osalevas riigis on
toimunud negatiivsed arengud sõnavabaduse valdkonnas. Oluline on, et
laienemisprotsessis osalevad riigid kindlustaks avatud ja pluralistliku
meediamaastiku, kus kriitiline ja sõltumatu ajakirjandus saaks tegutseda.
Komisjon jälgib selle valdkonna arengut tähelepanelikult ja võtab need teemad
ühinemisläbirääkimistel täiendavalt arutlusele, eelkõige kohtusüsteemi ja
põhiõiguste peatüki raames. 9.
Piirkondlik koostöö, mis toetab leppimist ja ELiga
integreerimist, on endiselt stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi tähtis
osa. Koostöö on näidanud edasiminekut mitmes valdkonnas, kuid peamiselt
möödunud konfliktidest tulenevad küsimused mõjuvad endiselt negatiivselt ja
seavad stabiilsuse Lääne-Balkani riikide seas ohtu. Nende küsimustega tuleb
tegeleda kiiremas korras. Avatud piirkondlik koostöö on kiireloomuline
prioriteet. Jättes kõrvale erimeelsused Kosovo staatuse üle, peaks see osutuma
võimalikuks, kui kõik osapooled võtavad omaks konstruktiivse ja pragmaatilise
lähenemisviisi. 10.
Asjaomased pooled peavad heanaaberlikkuse põhimõtet
järgides ja kogu ELi huve arvesse võttes kindlameelselt lahendama kahepoolsed
küsimused. Nende küsimustega tuleks tegeleda võimalikult vara, et mitte ühinemisprotsessi
takistada. Kahepoolsete küsimustega seotud takistused võivad vähendada
laienemisprotsessi muutusi toovat jõudu. Komisjon innustab asjaomaseid pooli
tegema kooskõlas kehtestatud põhimõtete ja meetmetega kõik võimaliku
piiritülide lahendamiseks, pöördudes vajaduse korral Rahvusvahelise Kohtu
poole. Heanaaberlike suhete säilitamine on väga oluline. EL on valmis
hõlbustama lahenduste otsimise protsessi ja toetama sellega seotud algatusi. 11.
Viisavabalt ELi reisimine on kõikide
laienemisprotsessis osalevate riikide kodanike seas väga tähtsal kohal. Viisarežiimi
liberaliseerimine, mis on osa ühinemisprotsessist, edenes veelgi, kui
Bosnia ja Hertsegoviina ning Albaania kodanike suhtes kaotati viisakohustus
2010. aasta detsembris pärast seda, kui mõlemad riigi täitsid kehtestatud
tingimused. Komisjon innustab Lääne-Balkani riikide ametiasutusi võtma kõik
vajalikud meetmed viisavaba reisimise kuritarvitamise vastu. Selles osas on
komisjon tugevdanud viisarežiimi liberaliseerimise järgset järelevalvet ja
loonud asjaomaste riikidega dialoogimehhanismi, sealhulgas meetmed väärkasutuse
kõrvaldamiseks. 12.
Võttes arvesse Kosovo progressi tagasipöörduvate
isikute tagasivõtmise ja taasintegreerimise osas ning kooskõlas nõukogu
2010. aasta detsembri järeldustega alustab komisjon Kosovoga aasta lõpus
dialoogi viisaküsimustes. Türgiga on EL tõhustanud koostööd viisaküsimustes ja
komisjon on alustanud Türgiga dialoogi pidamist viisa, liikuvuse ja rände
teemal ning määrab kindlaks konkreetsed sammud, mis Türgil tuleb astuda
tulevase viisarežiimi liberaliseerimiseks. Türgi jaoks oleks siinkohal oluline
võtta vajalikud meetmed tagasivõtulepingu kiireks sõlmimiseks ja jõustumiseks. 13.
Pärast üleilmset majanduskriisi on kõikide
laienemisprotsessis osalevate riikide majandus taastumas, ehkki see
toimub erineva kiirusega. Türgi on kriisist
väljunud tugevama majandusega ja selle kasv on endiselt muljetavaldav. Kõigi laienemisprotsessis osalevate riikide ees
seisavad siiski tähtsad ülesanded. Töötuse
tase on jätkuvalt väga kõrge ja kasvab enamikes riikides. Eelarve konsolideerimine, struktuurireform ja
ettevõtluskeskkonna parandamine, sealhulgas õigusriigi tugevdamise ja
tööjõuturu reformi abil, on peamised prioriteedid, millega tagada taastumise
järjepidevus ja saavutada kaasav areng. Selles kontekstis kutsub komisjon
laienemisprotsessis osalevaid riike kasutama reformide tugipunktina Euroopa 2020
eesmärke. 14.
2011. aasta detsembris esitab komisjon
mitmeaastase finantsraamistiku alusel aastateks 2014–2020 ühinemiseelse finantsabi
osutamise raamistiku, tuginedes praeguse raamistiku positiivsetele kogemustele.
Kasutades seda kogemust, tugevdab komisjon seost laienemisstrateegia toetuse ja
prioriteetide vahel, rõhutades sotsiaalmajanduslikku arengut, suurendades
toetuse paindlikkust ja lihtsustades menetlusi. 15.
Avalikkuse toetus on
laienemispoliitika puhul väga oluline. Liikmesriikide ametiasutustel ja
laienemisprotsessis osalevate riikide riiklike, piirkondlike ja kohalike
tasandite ametiasutustel on teabe ja teabevahetuse valdkonnas selle eesmärgi
saavutamisel täita keskne roll. Komisjon on pühendunud sellise
laienemisprotsessiteemalise informeeritud avaliku arutelu hõlbustamisele, mis
põhineb kasutajasõbralikul ja faktidele tugineval teabel. Komisjon julgustab
arendama aktiivset kodanikuühiskonda kui demokraatia tähtsat osa ning samuti
kui ELi laienemisteemalise informeeritud arutelu hõlbustajat. 16.
Komisjon võttis vastu pooldava arvamuse Horvaatia
ühinemise kohta ELiga 1. juulil 2013. Ühinemisläbirääkimiste
lõpetamine on olnud võimalik, sest Horvaatia on suutnud täita viimased
peatükkide sulgemiseks kehtestatud tingimused, sealhulgas sellised rasked
peatükid nagu kohtusüsteem ja põhiõigused ning konkurentsipoliitika. Horvaatial
tuleb oma reforme tugevdada kooskõlas ühinemisläbirääkimiste käigus võetud
kohustustega. Komisjon jälgib tähelepanelikult Horvaatia edasisi
ettevalmistusi, et võtta ühinemisel kanda liikmesusega kaasnevad kohustused.
Horvaatia peaks jätkama teiste Lääne-Balkani riikide ühinemisprotsessi
toetamist. 17.
Türgi on oma
dünaamilise majanduse ja tähtsa piirkondlikku rolli tõttu Euroopa Liidu jaoks
määrava tähtsusega riik. Seda on rõhutanud praegused piirkondlikud ja üleilmsed
poliitilised ja majanduslikud arengud. Türgi on jätkanud ELiga seotud reforme,
kuid vaja on veelgi rohkem pingutada, sealhulgas peamiste põhiõiguste
tagamisel. Kahjuks ei ole ühinemisläbirääkimistega edasi liigutud juba üle
aasta. Komisjon hakkab looma ELi–Türgi suhete uuendatud positiivset
tegevuskava, millega jätkatakse reformide, eelkõige kaasava põhiseadusliku
reformiprotsessi toetamist ning majanduslikku integratsiooni. See tegevuskava
hõlmab paljusid ühist huvi pakkuvaid valdkondi, sealhulgas poliitilisi reforme,
välispoliitilist dialoogi, õigusaktide vastavusse viimist ELi õigustikuga,
viisasid, liikuvust ja rännet, energeetikat, võitlust terrorismiga, kaubandust
ning osalemist ELi programmides. Riigi panus ELi on täielikult toimiv vaid
usaldusväärse ja aktiivse ühinemisperspektiivi raames. Komisjon tunneb muret hiljuti Türgi ja Küprose
vahelistes suhetes tekkinud pingete pärast. Komisjon tuletab meelde, et nõukogu
on õhutanud Türgit vältima mis tahes ähvardusi, pingete tekitamist ja tegevust,
mis võivad heanaaberlikke suhteid ja piiritülide rahumeelset lahendamist
negatiivselt mõjutada. Lisaks on EL rõhutanud kõiki ELi liikmesriigi
suveräänseid õigusi, mille hulka kuulub kahepoolsete lepingute sõlmimine
kooskõlas ELi õigustiku ja rahvusvahelise õigusega, seahulgas ÜRO mereõiguse
konventsioon. EL on korduvalt rõhutanud asjaolu, et Türgi peab
kiiresti täitma oma kohustuse rakendada assotsieerimislepingu lisaprotokoll
täielikult ja mittediskrimineerival viisil ning tegema edusamme, et
normaliseerida kahepoolsed suhted Küprose Vabariigiga. See võib aidata olulisel
määral ühinemisprotsessi edendada. EL jätkab 21. septembri 2005. aasta
deklaratsioonis käsitletud valdkondades tehtud edusammude jälgimist vastavalt
nõukogu asjaomastele järeldustele ning hindab neid. Edusammude puudumisel
soovitab komisjon ELil säilitada 2006. aastal võetud meetmed. 18.
Küprose probleemi lahendamisel
on Küprose kreeka ja türgi kogukondade juhid intensiivistanud ÜRO egiidi all
toimuvaid läbirääkimisi kõiki osalisi rahuldava lahenduse saavutamiseks.
Komisjon toetab nende jõupingutusi väga ja annab ELi pädevusse kuuluvates
küsimustes tehnilist nõu. Komisjon julgustab
mõlemat juhti tegema praegu vajalikke kompromisse, et viia läbirääkimised eduka
lõpuni, ning innustab kõiki asjaomaseid pooli suunama oma pingutused ja mõtted
ulatusliku lahenduse saavutamiseks Küprosel. Küprose läbirääkimiste käimasoleva
intensiivse etapi jooksul on oluline, et kõik asjaomased pooled näitaksid üles
mõõdukust ja annaksid endast kõik, et tagada positiivne õhustik, mis hõlbustaks
protsessi edukat lahendamist, aidates kindlal viisil jõuda ulatusliku
lahenduseni. 19.
Ühinemisprotsess Islandiga saab üha suuremat
hoogu ja käivitatud on läbirääkimised õigustiku konkreetsete peatükkide osas.
Riigi tugev integreeritus ELiga mitmes poliitikavaldkonnas on selles protsessis
oluline eelis. Komisjon arvestab ühinemisläbirääkimistel olemasoleva
lähenemisviisi raames Islandi eripärade ja ootustega ning kaitseb Liidu
põhimõtteid ja õigustikku ning samuti läbirääkimisraamistikku. Komisjon jätkab
Islandil toimuva ühinemisteemalise avaliku arutelu toetamist ELi liikmesust
käsitleva faktilise teabega. 20.
Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik täidab poliitilisi kriteeriume endiselt piisaval tasemel. Teatavaid
edusamme on tehtud põhireformides. Vastuvõetud õigusaktide rakendamine ning
samuti sõnavabaduse tagamine meedias, kohtusüsteemi sõltumatuse tugevdamine,
avaliku halduse reform ning võitlus korruptsiooniga valmistab siiski endiselt
raskusi. Komisjon kordab uuesti oma soovitust alustada
endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga läbirääkimisi Euroopa Liidu liikmeks
saamise üle. Komisjon kordab samuti oma ettepanekut liikuda viivitamata edasi
assotsieerimisprotsessi teise etappi, nagu on sätestatud stabiliseerimis- ja
assotsieerimislepingus. Oluline on heanaaberlike suhete säilitamine, mis
hõlmab ka ÜRO egiidi all toimuvate läbirääkimiste teel saavutatud kõiki
osapooli rahuldavat lahendust nimeprobleemile. Ei tohiks kaotada veel ühte
aastat. 21.
Montenegro on edukalt
tegelenud ELi poolt 2010. aastal seatud põhiprioriteetidega, mis on
eeltingimuseks ühinemisläbirääkimiste avamiseks. Euroopa integratsiooni osas
valitseb riigis kindel riiklik konsensus. Saavutatud edu valguses leiab
komisjon, et Montenegro vastab piisaval määral liikmesuse kriteeriumidele,
eelkõige Kopenhaageni poliitilistele kriteeriumidele. Endiselt on siiski
oluline, et säilitatakse reformide tempo ja keskendutakse rohkem õigusriigi
valdkonna õigusaktide ja poliitika rakendamisele. Sel eesmärgil kavatseb
komisjon Montenegro puhul teha ettepaneku kohaldada eelpool 4. punktis
mainitud uut lähenemisviisi kohtusüsteemi ja põhiõigusi ning õigust, vabadust
ja turvalisust käsitlevate läbirääkimispeatükkide suhtes. Nende kaalutluste valguses ja nõukogu
2010. aasta detsembri järeldusi arvesse võttes soovitab komisjon avada
ühinemisläbirääkimised Montenegroga. 22.
Viimase aasta jooksul on Albaania poliitilisel
maastikul domineerinud valitseva enamuse ja opositsiooni vaheline ummikseis,
mida täiendavad konfliktsed arengud. Albaania poliitilistel jõududel tuleb nüüd
kiiresti hiljutisi julgustavaid signaale kasutades alustada uuesti poliitilist
dialoogi ja säilitada seda tasemel, mis võimaldaks peamistel demokraatlikel
institutsioonidel toimida, parandada valimissüsteemi ja rakendada olulisi
reforme. Komisjon julgustab peamisi osalejaid ühiselt looma kindlaid meetodeid
sisemiste erinevuste ületamiseks, et viia ellu riigi Euroopa perspektiiv. 23.
Komisjon esitas oma arvamuse Serbia liikmeks
saamise avalduse kohta täna. Komisjon soovitab, et Euroopa Ülemkogu annaks
Serbiale kandidaatriigi staatuse, võttes arvesse siiani saavutatud edu ja
mõistes, et Serbia alustab uuesti dialoogi Kosovoga ja hakkab kiiresti hea usus
rakendama praeguseks saavutatud kokkuleppeid. Serbial on head eeldused piisaval määral täita
1993. aasta Euroopa Ülemkogu Kopenhaageni kohtumisel seatud poliitilised
kriteeriumid ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi tingimused, kui
edasiminek jätkub ning Kosovo probleemidele leitakse praktilised lahendused. Seepärast soovitab komisjon, et Euroopa Liiduga
ühinemise läbirääkimisi tuleks alustada niipea kui Serbia on oluliselt edasi
liikunud järgmises põhiprioriteedis: –
kooskõlas stabiliseerimis- ja
assotsieerimisprotsessi tingimustega astutakse täiendavaid samme suhete
normaliseerimiseks Kosovoga, täielikult austades kaasava piirkondliku koostöö
põhimõtteid, täielikult austades energiaühenduse asutamislepingu sätteid,
leides lahendusi telekommunikatsiooni ja diplomite vastastikuse tunnustamise
küsimustele, jätkates heas usus kõikide saavutatud kokkulepete rakendamist ning
tehes aktiivselt koostööd EULEXiga, et sel oleks võimalik täita oma ülesandeid
igal pool Kosovos. Komisjon esitab aruande eelnimetatud
põhiprioriteedi rakendamise kohta Serbias niipea, kui selles osas on tehtud
piisavalt edusamme. 24.
EL aitab jätkuvalt hõlbustada Belgradi ja
Priština dialoogi, et soodustada koostööd, teha edusamme ELi suunas
liikumisel ja parandada inimeste elutingimusi. Siiani on dialoog osutunud
väärtuslikuks vahendiks, mille abil käsitleda kahe partei vahelisi erinevusi,
ning seeläbi on saavutatud mitu kokkulepet valdkondades, kuhu kuuluvad kaupade
ja isikute vaba liikumine, rahvastikuregister ja kataster. 25.
Aastal, mida iseloomustab pikaleveninud
valimisprotsess Kosovos, ei toimunud reformikava osas märkimisväärset
edasiminekut. President ja valitsus on näidanud oma pühendumist Kosovo Euroopa
perspektiivile. Selle tulemusena on toimunud esialgsed reformid. Organiseeritud
kuritegevuse ja korruptsiooni osas püsivad endiselt suured raskused, samuti
avaliku halduse tugevdamise osas. Komisjon teeb ettepaneku käivitada
struktureeritud dialoog Kosovoga õigusriigi teemal, eesmärgiga neid raskusi
käsitleda ja kohtureformi toetada. Kosovo serblaste integreerimine on riigi lõunaosas
paranenud, kuid põhjas on pinged suurenenud. Ka põhjaosa inimestel on vaja
saada kasu Euroopa perspektiivist. Sel eesmärgil rõhutab komisjon, kui tähtis
on, et Kosovo käivitaks põhjaosa käsitleva ulatusliku tegevuskava. Komisjon jätkab Kosovo jõupingutuste toetamist
kooskõlas oma 2009. aasta teatisega, et riigil oleks võimalik täita
Euroopa perspektiiv, eelkõige seoses viisade, kaubanduslepingu ning Kosovo
osalemisega ELi programmides. Selleks vaatab komisjon oma 2009. aasta
teatise uuesti läbi, et Kosovo saaks ka edaspidi kasu ELiga
ühinemisprotsessist. Komisjon julgustab pingutama, et ületada takistused, mis
tulenevad erimeelsustest Kosovo staatuse üle ja mis võivad takistada ELi ja
Kosovo vaheliste suhete arengut. 26.
Bosnias ja Hertsegoviinas on poliitiline ja institutsiooniline ummikseis püsinud, takistades
jätkuvalt riigi toimimist ja ELiga seotud reformide rakendamist. Kiiremas
korras tuleb moodustada riigi valitsus, et tagada tõhus juhtimine sellel
tasandil. ELi poole edenemisel on riigil endiselt vaja muuta põhiseadust
vastavalt Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusele, mis käsitleb etnilise
diskrimineerimise kõrvaldamist seoses esindatusega riigiasutustes, ning samuti
võtta vastu riigiabiseadus. Rahvaloenduse seadus on veel vastu võtmata. Riigi
osalemine stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi raames kohtute teemalises
struktureeritud dialoogis näitab edasist teed, kuhu liikuda dialoogi ja kompromissi
abil ning samuti keskendudes ELi tegevuskavale. Endiselt on tähtsal kohal edasiste edusammude
tegemine, et täita kõrge esindaja büroo sulgemiseks seatud eesmärgid ja
tingimused. Kooskõlas nõukogu 2011. aasta märtsi järeldustega suurendab
ELi esimese ainukese esindaja määramine Bosniasse ja Hertsegoviinasse ELi
kohalolekut ja toetust riigile, mis on liikumas rahvusvaheliselt järelevalvelt
riigi Euroopa tuleviku suunas. 27.
ELi laienemispoliitika on toonud endaga kaasa
põhjalikud demokraatlikud ja majanduslikud muudatused riikides, kes
soovivad ühineda. Viimaste aastate tulemused rõhutavad usaldusväärse
laienemispoliitika väärtust. Samal ajal, kui poliitilist tahet ja otsustavust
saavutada kindlaid tulemusi on vähe või ei ole üldse, siis ühinemisprotsess ei liigu
edasi ja on oht selle takerdumiseks. Raskete reformide lõpuleviimine toob ELile
lähemale laienemisprotsessis osalevad riigid, mis on stabiilsed, paremini
ettevalmistatud ja jõukamad. 1. LISA Järeldused
ja soovitused, mis on esitatud komisjoni arvamustes Serbia liikmeks astumise
avalduste kohta Viimaste aastate reformide valguses on Serbia
teinud märkimisväärseid edusamme, et täita demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi
ning vähemuste austamist ja kaitset kindlustavate institutsioonide
stabiilsusega seotud poliitilised kriteeriumid, mis määrati kindlaks 1993.
aastal Kopenhaagenis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel, ning
stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi tingimused.
Serbial on ulatuslik põhiseaduslik, õiguslik ja institutsiooniline
raamistik, mis üldiselt vastab Euroopa ja rahvusvahelistele standarditele. Parlamendi õigusloometöö on kehtiva seadusandluse
alusel muutunud tõhusamaks. Õigusriiki
käsitlev õiguslik ja institutsiooniline raamistik on ulatuslik ning hõlmab
korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust, mille osas on
saavutatud esimesi tulemusi. Inimõiguste ja
vähemuste kaitse õiguslik raamistik on hästi arenenud ja selle rakendamist on
alustatud. Koostöö endise Jugoslaavia asjade
rahvusvahelise kriminaalkohtuga on jõudnud täiesti rahuldavale tasemele ning
Serbia on üha aktiivsemalt aitamas kaasa piirkondlikule leppimisele. Serbia andis nõusoleku ja osales dialoogi pidamises
Kosovoga, et parandada sealsete inimeste elutingimusi, ning selle tulemusel on
saavutatud mitmed kokkulepped (isikute ja kaupade vaba liikumine,
rahvastikuregister ja kataster) ja Serbia on teinud esimesed sammud kokkulepete
rakendamiseks. Majanduskriteeriumide
osas on Serbia astunud olulisi samme toimiva turumajanduse loomiseks ja on
hoolimata üleilmsest majandus- ja finantskriisist saavutanud teatava
makromajandusliku stabiilsuse. Siiski tuleb
veel pingutada, et majandus ümber korraldada ja ettevõtluskeskkonda parandada,
eelkõige tugevdades õigusriiki ja kõrvaldades bürokraatiat, edendades konkurentsi
ja erasektori rolli ning samuti tegeledes tööjõuturu jäikusega. Selleks et keskmise tähtaja jooksul tulla toime
konkurentsisurve ja liidusiseste turujõududega, on Serbial vaja jätkata
struktuurireforme, et ajakohastada majanduse tootmisvõimsus ja luua välisinvesteeringute
suurenemist soodustav ettevõtluskliima. Serbia on
saavutanud häid tulemusi stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ning
vahelepinguga ettenähtud kohustuste täitmisel. Serbia oleks
suuteline keskmise tähtaja jooksul täitma liikmesusest tulenevaid kohustusi
liidu õigustiku peaaegu kõikides valdkondades, eeldusel et õigusaktide
ühtlustamist jätkatakse ning õigusaktide rakendamiseks ja täitmiseks tehakse
täiendavaid jõupingutusi. Eraldi tuleb
tähelepanu pöörata põllumajandusele ja maaelu arengule, kohtusüsteemile ja
põhiõigustele, õigusele, vabadusele ja turvalisusele ning finantskontrollile. Keskkonna- ja kliimamuutuste küsimustes on
täielikku vastavust ELi õigustikuga võimalik saavutada vaid pikas perspektiivis
ja see eeldaks suuremaid investeeringuid. Esialgsetel
hinnangutel avaldaks Serbia ühinemine Euroopa Liidu poliitikale vaid piiratud
üldist mõju ega mõjutaks liidu suutlikkust säilitada ja süvendada oma arengut. Komisjon soovitab,
et nõukogu annaks Serbiale kandidaatriigi staatuse, võttes arvesse siiani
saavutatud edu ja mõistes, et Serbia alustab uuesti dialoogi Kosovoga ja hakkab
kiiresti heas usus rakendama praeguseks saavutatud kokkuleppeid. Serbial on head
eeldused piisaval määral täita 1993. aasta Euroopa Ülemkogu Kopenhaageni kohtumisel
seatud poliitilised kriteeriumid ning stabiliseerimis- ja
assotsieerimisprotsessi tingimused, kui edasiminek jätkub ning Kosovo
probleemidele leitakse praktilised lahendused. Seepärast soovitab
komisjon, et Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimisi tuleks alustada niipea kui
Serbia on oluliselt edasi liikunud järgmises põhiprioriteedis: –
kooskõlas stabiliseerimis- ja
assotsieerimisprotsessi tingimustega astutakse täiendavaid samme suhete
normaliseerimiseks Kosovoga, täielikult austades kaasava piirkondliku koostöö
põhimõtteid, täielikult austades energiaühenduse asutamislepingu sätteid,
leides lahendusi telekommunikatsiooni ja diplomite vastastikuse tunnustamise
küsimustele, jätkates heas usus kõikide saavutatud kokkulepete rakendamist ning
tehes aktiivselt koostööd EULEXiga, et sel oleks võimalik täita oma ülesandeid
igal pool Kosovos. Komisjon esitab aruande eelnimetatud
põhiprioriteedi rakendamise kohta Serbias niipea, kui selles osas on tehtud
piisavalt edusamme. Püüdes saavutada liikmesuskriteeriumide
täitmiseks vajalikku taset, julgustatakse Serbiat säilitama reformide praegust
tempot, pöörates erilist tähelepanu õigusriigile, ning jätkama konstruktiivset
tegevust piirkondlikus koostöös ning tugevdama kahepoolseid suhted
naaberriikidega. Loodetakse, et vahelepingu ja
ka stabilisatsiooni- ja assotsieerimislepingu rakendamine jätkub pärast viimase
jõustumist. Komisjon jätkab nende
jõupingutuste toetamist ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kaudu. II
LISA Järeldused
Horvaatia, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Montenegro, Albaania,
Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo[17],
Türgi ja Islandi kohta Horvaatia Ühinemisläbirääkimised Horvaatiaga lõpetati
2011. aasta juunis, pärast seda kui riik oli täitnud viimaste seni avatud
peatükkide sulgemiskriteeriumid. Horvaatia
peab nüüd toetuma vastavusse viimisel saavutatud kõrgele tasemele ning
keskenduma järelejäänud ühinemisettevalmistustele. Käesolev
eduaruanne on osa komisjoni teostatud järelevalvest selle üle, kuidas Horvaatia
on täitnud kõiki ühinemisläbirääkimiste käigus võetud kohustusi. Kõnealuse
järelevalve käigus jälgiti ka ühinemisel Horvaatia liikmesusest tulenevate
kohustuste täitmiseks vajalikke jätkuvaid ettevalmistusi. Horvaatia täidab jätkuvalt poliitilisi
kriteeriume. Olulisi edusamme on tehtud
kõigis valdkondades, sealhulgas õigusriigi põhimõtete järgimisel. Konkreetseid
tulemusi on juba märgata. Nende
konsolideerimiseks tuleb jõupingutusi jätkata. Demokraatia ja õigusriigi põhimõtete järgimist on parandatud. Valitsus
ja parlament toimivad jätkuvalt tõhusalt. Avaliku
halduse reformi valdkonnas on vaja täiendavalt teha jõupingutusi
õigusraamistiku tõhusa rakendamise konsolideerimiseks, et viia lõpule moodsa,
usaldusväärse, depolitiseeritud ja kodanikele suunatud avaliku teenistuse
loomine. Horvaatia on teinud suuri edusamme kohtusüsteemi
edendamisel. Uute õigusaktidega tugevdati
kohtunike sõltumatust ning palju meetmeid on võetud kohtusüsteemi
tõhustamiseks. Kehtestatud on uus
kohtuametnike ametisse määramise süsteem. Teatavad
probleemid ei ole endiselt lahendust leidnud, näiteks tuleb veelgi tõhustada
kohtusüsteemi ning tagada kohtunike sõltumatuse, erapooletuse ja
usaldusväärsusega seotud uute meetmete rakendamine praktikas. Edusamme on tehtud sõjakuritegusid käsitlevate
kohtuasjade erapooletul menetlemisel. Neljale
sõjakuritegude lahendamisele spetsialiseerunud kojale on antud ainupädevus
kõigi uute kohtuasjade menetlemiseks ning nende rolli tuleks menetluses
olevates kohtuasjades suurendada. Justiitsministeerium
võttis vastu karistamatuse probleemi lahendamist käsitleva strateegia, eelkõige
juhtumite puhul, kus ohvriteks olid etnilised serblased või kui väidetavad
kurjategijad olid Horvaatia julgeolekujõudude liikmed.
Märkimisväärset edu on saavutatud korruptsioonivastases
võitluses. Korruptsioonivastasele
tegevusele on antud uut hoogu ja saavutatud on häid tulemusi. Tõhustatud on
õigusakte ning asjaomaste ametiasutuste toimimist. Korruptsioonijuhtumite
tõhusat menetlemist tuleb parandada, seda eelkõige juhtumite puhul, mis
käsitlevad kõrgemal tasemel esinevat korruptsiooni, kohaliku tasandi
korruptsiooni ja juhtumeid, mis on seotud riigihangete ja kohtunikega. Täiendavaid kogemusi on vaja äsja heakskiidetud
ennetava õigusraamistiku rakendamiseks praktikas. Samuti on vaja veelgi
tugevdada rakendusstruktuure. Inimõiguseid järgitakse üldiselt hästi ning
täiendavaid edusamme tehti inimõiguste ja vähemuste kaitse
valdkonnas. Horvaatia on jätkanud erinevate
meetmete võtmist avalikkuse teadlikkuse suurendamiseks ning inimõiguste kaitse
tugevdamiseks. Õiguskaitse kättesaadavusega
seoses on paranenud tasuta õigusabi käsitleva seaduse rakendamine eelkõige
menetluste lihtsustamise kaudu. Vanglasüsteemi
osas jätkus töö olemasolevate kinnipidamis- ja hooldeasutuste laiendamisel,
kuid Horvaatia vanglad on endiselt ülerahvastatud. Seoses
väärkohtlemisega esitati ombudsmanile jätkuvalt kaebusi politsei
ülemäärase jõukasutuse kohta, millele tuleb adekvaatselt reageerida. Horvaatia õigusaktidega on ette nähtud sõnavabadus,
sealhulgas meediavabadus ja meedia mitmekesisus, ning neid vabadusi üldiselt
järgitakse. Meediakanalite omandisuhete
läbipaistvuse suurendamisel on tehtud täiendavaid edusamme, kuid varasemate
aastatega võrreldes on korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevust käsitlevate
teemadega tegelevate ajakirjanike hirmutamise uurimises tehtud vaid piiratud
edusamme. Siiski on teatatud mõnedest uutest
juhtumitest. Uuriva ajakirjanduse arengut
takistab eelkõige majanduslik surve. Jätkuvalt
on kohalikul tasandil probleemiks poliitiline sekkumine. Kogunemisvabadus vajab seoses rahvakogunemistel korra
tagamisega jätkuvat tähelepanu. Naiste õiguste ja soolise
võrdõiguslikkusega seoses on tehtud teatavaid
edusamme. Naiste positsioon tööturul ei ole
siiski märkimisväärselt muutunud ning naiste töötus on endiselt kõrge. Lapse õiguste valdkonnas on edasi liigutud
vähe. Laste ombudsman hakkas aktiivsemalt
tegelema selliste juhtumitega, kus asjaomased ametiasutused ei olnud laste
vastu suunatud vägivalda nõuetekohaselt käsitlenud. Piiratud edusamme on tehtud sotsiaalselt
vähekindlustatud isikute ja puudega inimeste kaasamisel. Pooleli on puudega inimeste ombudsmani
institutsiooni suutlikkuse suurendamine. Õiguste
kehtestamise kriteeriumeid ei kohaldata võrdsetel alustel ning konkreetseid
õigusi reguleerivad sätted on killustatud. Üleminek
hooldeasutuses toimuvalt ravilt kohalikes hoolekandestruktuurides toimuvale
ravile on edenenud aeglaselt. Töötajate ja
ametiühingute õigusi üldiselt järgitakse. Horvaatia on hakanud näitama tulemusi diskrimineerimisvastase
seaduse ja vihakuritegude seaduse rakendamisel. Võetud
on mitmesuguseid teadlikkuse suurendamise meetmeid ning tõhustatut inimõiguste
ombudsmani tööd. Õiguskaitseasutused on
vihakuritegude seaduse alusel algatanud mitu kohtuasja.
Tuleb siiski saavutada paremaid tulemusi ning lahendus tuleb leida
ühiskonnas levivatele homofoobsetele ja ksenofoobsetele meeleoludele. Teatavaid edusamme on tehtud seoses vähemuste
ja kultuuriliste õiguste austamise ning kaitsega.
Vähemuste õiguste osas on kõrgemal tasemel tehtud toetavaid avaldusi,
milles taaskinnitati, et vähemustel on oma koht Horvaatia ühiskonnas. Tagatud on vähemuste organisatsioonide rahastamine. Paranenud on vähemuste vastu suunatud kuritegude
politseiuurimiste tase. Samme on astutud
rahvusvähemuste õigusi käsitleva põhiseadusliku akti tööhõivealaste sätete
rakendamise järelevalve tõhustamiseks ning heaks on kiidetud vähemuste
tööhõivet käsitlev kava, mida tuleb rakendama hakata.
Horvaatia peab siiski jätkuvalt edendama sallivat suhtumist, eelkõige
Horvaatia serblaste vähemusse. Eelkõige
kohaliku tasandi avalikus sektoris esineb jätkuvalt diskrimineerimisega seotud
juhtumeid. Tõhustatud on roma kogukonnale
hariduse tagamist, seda eelkõige eelkoolihariduse osas.
Jätkunud on taristu uuendamine mõnedes roma asundustes. Probleemid roma kogukonna osalemisega
haridussüsteemis ei ole lahendust leidnud. Roma
kogukond võiks kõnealuseid meetmeid suuremas ulatuses enda huvides ära
kasutada. Juurdepääs normaalsele eluasemele,
sotsiaalkaitsele ning tervishoiule on romade jaoks jätkuvalt problemaatiline,
samuti on romade töötus jätkuvalt väga kõrgel tasemel.
Suuri edusamme on tehtud pagulaste
tagasipöördumise valdkonnas. Pagulased
pöörduvad jätkuvalt tagasi Horvaatiasse. Edusamme
on tehtud seoses eluasemega seotud küsimustes, eelkõige tagasipöördujatele
eluasemeprogrammide raames majutust pakkudes. Vähenenud
on tagasilükatud eluaseme taastamist käsitlevate pooleliolevate
apellatsioonkaebuste arv. Edusamme on tehtud
allesjäänud hoonete taastamisel. Jätkunud on
pensioniõiguste tõendamist käsitleva seaduse rakendamine. Horvaatia peab siiski edasi liikuma ülejäänud
ligikaudu 2 500 eluaseme taotleja majutamiseks. Kiirendada
tuleb jõupingutusi pagulaste tagasipöördumise jätkumiseks vajalike majanduslike
ja sotsiaalsete tingimuste loomiseks. Piirkondlike küsimuste ja
rahvusvaheliste kohustuste valdkonnas jätkab
Horvaatia koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga. Viimase nõudel on valitsuse loodud
ametkondadevaheline töörühm uurinud uusi olulisi jälgi, et teha kindlaks või
leida üles suurtükkide kasutamist käsitlevad kadunud dokumendid. Horvaatial ei ole siiski täielikult õnnestunud
kadunud sõjadokumente leida. Samuti peaksid
poliitilised liidrid vältima selliste avalduste tegemist ja meetmete võtmist,
mis võivad leppimise ning sõjakuritegude üle kohtumõistmise vajaduse tähtsuse
kahtluse alla seada. Olulisi edusamme on tehtud Sarajevo
deklaratsiooni protsessis. 2011. aasta
juunis ja septembris toimunud kohtumiste järel leppisid Bosnia ja
Hertsegoviina, Horvaatia, Montenegro ning Serbia kokku terves reas küsimustes,
mis hõlmasid ühisdeklaratsiooni teksti, millele kirjutatakse alla Belgradis
2011. aasta novembris toimuval ministrite kohtumisel. Juulis võttis Horvaatia valitsus vastu ja
saatis parlamenti heakskiitmiseks Kagu-Euroopas euroopalike väärtuste
edendamist käsitleva deklaratsiooni, milles Horvaatia on võtnud kohustuse
hoolitseda selle eest, et kahepoolsed probleemid, nagu piiriküsimused, ei
takistaks kandidaatriikide ühinemist ELiga ja seda alates ühinemisprotsessi algusest
kuni ühinemislepingu jõustumiseni. Horvaatia on jätkanud aktiivset osalemist
piirkondlikes algatustes, sealhulgas Kagu-Euroopa koostööprotsessis (SEECP),
piirkondlikus koostöönõukogus (RCC) ja Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingus
(CEFTA). Kahepoolsed suhted teiste ELi
kandidaatriikide, sealhulgas Serbia ja ELi kuuluvate naaberriikidega arenevad
jätkuvalt, kuid mõned küsimused nõuavad jätkuvat tähelepanu eelkõige seoses
koostööga sõjakuritegude uurimisel ja nende üle kohtumõistmisel. Suhted Sloveeniaga on piiriküsimuses
sõlmitud vahekohtukokkuleppe jõustumise tulemusena jätkuvalt paranenud. Hoolimata ELi ja muude kaubanduspartnerite
majanduse taastumisest oli Horvaatia majandus 2010. aastal ning 2011.
aasta esimeses kvartalis endiselt languses. Siiski
on majanduses alates kevadest näha majanduse elavnemise märke. Jätkuvalt on suurenenud töötus, eelarvepuudujääk ja
riigivõlg. Suur välisvõlg on jätkuvalt riigi
majanduse kõige suurem nõrkus. Majanduslike kriteeriumide alusel on Horvaatia toimiva turumajandusega riik. Horvaatia peaks olema võimeline toime tulema
Euroopa Liidu konkurentsisurve ja turujõududega, tingimusel et rakendab
otsusekindlalt laiaulatuslikku reformiprogrammi struktuursete kitsaskohtade
vähendamiseks. Turumajanduse põhialuste osas on säilinud
laiaulatuslik poliitiline konsensus. Olemasolevaid
piiranguid arvestades on makromajanduslik kava üldiselt olnud majanduslangusest
tulenevate probleemide kõrvaldamiseks asjakohane. Keskpank
on olnud vahetuskursi ning finantsstabiilsuse säilitamisel edukas ning suutnud
samal ajal madala inflatsioonisurve tingimustes säilitada majanduskasvu
soodustava rahapoliitika. Pangandussektor on
suutnud šokkidele vastu seista. Eelarvepoliitikas
on ametiasutused teinud jõupingutusi eelarvepuudujäägi kasvu peatamiseks,
ohjates selleks kulutusi. Tõhustatud on
keskmise tähtaja jooksul rahanduse jätkusuutlikkuse saavutamiseks vajalikku
eelarveraamistikku. Jooksevkonto puudujääk
vähenes, kuna eksport suurenes ja tagasihoidliku sisenõudluse tõttu oli import
madalal tasemel. Teatavaid piiratud edusamme
tehti majanduse elavdamise programmi raames struktuurireformide läbiviimisel. Struktuurireformide läbiviibimine toimus
siiski jätkuvalt aeglases tempos, seda eelkõige kahjumit kandvate ettevõtjate
erastamisel ja restruktureerimisel.. Investeerimiskeskkond
kannatas jätkuvalt suure regulatiivse koormuse, ettearvamatute haldusotsuste
all, eelkõige kohalikul tasandil, ja arvukate maksutaoliste lõivude all. Äärmiselt paindumatu tööturu kavandatud reformi
ulatus ei ole olnud piisav ning niigi madal tööhõivemäär ning tööturul
osalejate arv vähenes veelgi. Sotsiaaltoetused,
mis moodustavad riigieelarvest suhteliselt suure osa, on jätkuvalt halvasti
suunatud. Arvestades vajadust saavutada
keskmise pikkusega perioodi rahanduse jätkusuutlikkus, tuleks eelarvemenetlusi
veelgi tõhustada. Riigi kulutuste tõhustamine
on jätkuvalt oluline lahendamist vajav probleem. Seoses Horvaatia suutlikkusega täita
liikmesusest tulenevaid kohustusi on ettevalmistused ELi nõuete täitmiseks
kulgenud edukalt ja enamikus sektorites on õigusaktid suures osas ELi
õigusnormidega vastavusse viidud. Enamikus
valdkondades on tehtud täiendavaid edusamme, sealhulgas peatükkides, mille
vastavusse viimise tase oli juba niigi kõrge. Teatavates
valdkondades on vaja täiendavalt pingutada, et tugevdada õigustiku
nõuetekohaseks rakendamiseks vajalikku haldussuutlikkust. Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu
rakendamine on kulgenud sujuvalt. Edusamme on tehtud kaupade vaba liikumise
valdkonnas. Kõnealuses valdkonnas on õigusaktide
vastavusse viimine õigustikuga edenenud hästi. Siiski
on vaja täiendavalt pingutada, eelkõige seoses horisontaalsete õigusaktide ning
uue ja vana lähenemisviisi õigusnormide läbivaatamisega, et viia siseriiklikud
õigusaktid õigustikuga täielikult kooskõlla. Edusammud on
jätkunud tööjõu vaba liikumise valdkonnas ning õigustiku kohaldamisega
seotud ettevalmistused kulgevad korrapäraselt. Jätkuvalt
tuleb tähelepanu pöörata haldussuutlikkuse tõhustamisele, seda eelkõige seoses
sotsiaalkaitsesüsteemide koordineerimisega. Täiendavaid edusamme tehti asutamisõiguse
ja teenuste osutamise vabaduse valdkonnas, kus õigustikuga vastavusse
viimine on üldiselt rahuldaval tasemel. Edasi
tuleb töötada kutsekvalifikatsiooni vastastikuse tunnustamise valdkonnas ning teenuste
direktiivi ülevõtmiseks, et saavutada täielik vastavusseviimine ning veelgi
tõhustada postiteenuste valdkonda reguleeriva asutuse haldussuutlikkust. Täiendavaid
edusamme on tehtud kapitali vaba liikumise valdkonnas seoses
maksesüsteemide õigustiku, kapitali liikumise liberaliseerimise ja
rahapesuvastase võitlusega. Õigusaktide
vastavusse viimine on peaaegu lõpule viidud. Riigihangete
valdkonnas on edusammud jätkunud. Õigustikuga vastavusse
viimine kulgeb kavakohaselt ning on lõpule jõudmas. Erilist
tähelepanu tuleks pöörata, et teisesed õigusaktid viidaks vastavusse
riigihanget käsitleva uue õigusaktiga. Samuti tuleks tõhustada kõnealuse
valdkonna ametiasutuste toimimist töötajate jätkuõppe ning ametialase
enesetäiendamise kaudu. Edusamme on tehtud
äriühinguõiguse valdkonnas. Õigustikuga
vastavusse viimine kulgeb kavakohaselt. Täiendavaid
edusamme on tehtud intellektuaalomandiõiguse valdkonnas ning õigustikuga
vastavusse viimine on kenasti edenenud. Intellektuaalomandiõigusi
hõlmavat teadlikkust tuleb jätkuvalt suurendada. Märkimisväärset
edu on saavutatud konkurentsipoliitika valdkonnas, eelkõige laevatehaste
ümberkorraldamiskavade heakskiitmisel. Ühelegi
erastamislepingule ei ole siiski alla kirjutatud. Õigusaktide
vastavusse viimisel on jõutud väga kaugele. Pärast
uue konkurentsiseaduse jõustumist on vaja täiendavaid jõupingutusi teha
Horvaatia konkurentsiameti kartellidevastaste meetmete elluviimise
parandamiseks. Suuri edusamme on tehtud finantsteenuste
valdkonnas nii õigusaktide vastavusse viimisel kui ka haldussuutlikkuse
suurendamisel. Vastavusseviimisel on jõutud
kaugele. Horvaatia on
teinud suuri edusamme infoühiskonna ja meedia valdkonnas ning on
saavutanud õigustikuga vastavusse viimisel kõrge taseme. Täiendavaid edusamme on vaja teha elektroonilise side turu kõigi
segmentide liberaliseerimise jätkamiseks ning avalik-õigusliku ringhäälingu
sõltumatuse edendamiseks. Suuri edusamme on tehtud põllumajanduse ja
maaelu arengu valdkonnas, eelkõige seoses makseasutuse ühtse haldus- ja
kontrollisüsteemi ning ühise turukorralduse loomise ja rakendamisega. Ettevalmistused on üldiselt kulgenud kavakohaselt. Horvaatia peab täielikult toimivate ja nõuetele
vastavate süsteemide saavutamiseks jätkama märkimisväärseid jõupingutusi kõigis
nimetatud valdkondades. Veelgi on vaja
pingutada põllumajanduse toetamise süsteemi õigustikuga vastavusse viimiseks. Horvaatia peab viivitamata suurendama suutlikkust
kasutada maaelu arengu toetamiseks ettenähtud vahendeid. Suuri edusamme
tehti toiduohutuse ning veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika valdkonnas,
eelkõige ELi õigusaktide ülevõtmisel ning rakendusaktide vastuvõtmisel. Õigusaktide ülevõtmine on paljudes sektorites
lõpule jõudmas. Horvaatia peab jätkama
ettevõtjate ajakohastamise ja järelevalve, piirikontrollipunktide loomise,
loomsete kõrvalsaaduste sektori järelevalve ning haldus- ja
kontrollisuutlikkuse suurendamisega seotud jõupingutusi. Horvaatia on teinud kalanduse
valdkonnas õigusnormide vastavusse viimisel jätkuvalt suuri edusamme. Ettevalmistused on üldiselt kulgenud edukalt. Horvaatia peab jätkama jõupingutusi õigusaktide
rakendamise tõhustamiseks, eelkõige seoses laevastiku haldamise, järelevalve ja
kontrolli ning struktuurimeetmetega. Tehtud on täiendavaid edusamme ning transpordipoliitika
valdkonnas on õigusaktide vastavusse viimise tase hea. Veelgi on vaja pingutada, eelkõige selleks,
et jätkata tööd Euroopa ühise lennunduspiirkonna lepinguga, viia lõpule
lennundust käsitlevate õigusaktide vastavusse viimine ning tagada raudtee
turvalisuse eest vastutava asutuse ning laevaliikluse jälgimise teabesüsteemi
täielik toimimine. Mõningaid edusamme on tehtud energeetika
valdkonnas, kus vastavusseviimise tase on kõrge. Täiendavaid
jõupingutusi on vaja eelkõige elektri- ja gaasituru avamiseks ning ELi
taastuvenergia ja energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks. Lihtsustada tuleb taastuvenergia projektidega
seotud haldusmenetlusi ning tõhustamist vajab haldussuutlikkus. Teatavaid edusamme tehti maksustamise
valdkonnas. Horvaatia õigusaktide vastavusse
viimise tase on väga kõrge, kuid teatavaid täiendavaid jõupingutusi on vaja
eelkõige teha käibemaksu ja aktsiisimaksu valdkonnas.
Horvaatia peaks jätkama tööd infotehnoloogiasüsteemide omavahelise
sidumise ettevalmistamisel. Majandus- ja
rahapoliitika valdkonnas on tehtud teatavaid edusamme,
õigustikuga vastavusse viimine on seal lõpule viidud.
Kasuks tuleks majanduspoliitika koordineerimise parandamine. Statistika
valdkonnas on tehtud suuri edusamme. Õigusaktide
vastavusse viimisel on saavutatud hea tase. Horvaatia
statistiliste andmete täielikult vastavusse viimiseks ELi nõuetega on vaja
täiendavalt pingutada. Teatavaid
edusamme on tehtud sotsiaalpoliitika ja tööhõive valdkonnas. Õigustikuga vastavusse viimisel on saavutatud hea
tase. Õigusaktide vastavusse viimisel esineb
teatavaid puudujääke: need hõlmavad eelkõige väljapoole tööseaduse
reguleerimisala jäävate tööseadust käsitlevate direktiivide ülevõtmist ning
diskrimineerimise vastu võitlemise ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonda. Tähelepanu tuleks pöörata tööturu struktuuriliste
nõrkuste kõrvaldamisele ning samuti sotsiaalse dialoogi toimimisele ja
sotsiaalsete partnerite suutlikkuse suurendamisele. Haldussuutlikkust
tuleb jätkuvalt suurendada kõigis valdkondades. Horvaatia on
teinud teatavaid edusamme ettevõtlus- ja tööstuspoliitika valdkonnas. Kõnealuses valdkonnas on õigusaktide vastavusse
viimine õigustikuga edenenud hästi. Täiendavad
järjekindlad jõupingutused peavad keskenduma ärikeskkonna parandamisele
halduskoormuse vähendamise kaudu, hõlmates ka innovatsiooni ja oskusi. VKEde määratluse vastavusse viimine õigustikuga
tuleb lõpule viia. Jätkata tuleb jõupingutusi
laevaehitustööstuse restruktureerimiseks. Horvaatia on teinud täiendavaid edusamme üleeuroopaliste
võrkude valdkonnas, kus õigustikuga vastavusse viimine on lõpule viidud. Suuri edusamme on tehtud regionaalpoliitika
ja struktuurivahendite koordineerimise valdkonnas.
Horvaatia on jõudnud kõigis valdkondades ühtekuuluvuspoliitika
rakendamise ettevalmistustega lõppjärku. Täiendavad
järjekindlad jõupingutused peavad keskenduma Horvaatia haldussuutlikkuse
suurendamisele, et tulevikus hakata rakendama ühtekuuluvuspoliitikat. Samuti
tuleb keskenduda kavandatud projektide esitamise süsteemi välja arendamisele. Horvaatia on saavutanud märkimisväärset edu kohtusüsteemi
ja põhiõiguste valdkonnas. Kohtusüsteemi
reform jätkus uute õigusaktide vastuvõtmisega, millega tõhustatakse
kohtusüsteemi sõltumatust ning vähendatakse kohtuasjade kuhjumist. Kohtureform nõuab pidevat tähelepanu, eelkõige
seoses kohtusüsteemi tõhususe suurendamisega ning kohtusüsteemi sõltumatuse,
erapooletuse ja usaldusväärsusega seotud uute meetmete praktikasse
rakendamisega. Horvaatia on jätkanud kodusõja
ajal toime pandud kuritegude uurimise tõhustamist. Põhjalikult
tuleb lahendada karistamatusega seotud küsimused. Korruptsioonivastaseid
jõupingutusi on suurendatud ja saavutatud on häid tulemusi, eelkõige on
tõhustatud õigusakte ning asjaomaste ametiasutuste tegevust. Korruptsioonijuhtumite lahendamisel tõhusate
tulemuste saavutamist tuleb edasi arendada, seda eelkõige juhtumite puhul, mis
käsitlevad kõrgemal tasemel esinevat korruptsiooni, kohaliku tasandi
korruptsiooni ja juhtumeid, mis on seotud riigihangete ja kohtusüsteemiga. Rohkem kogemusi on vaja äsja heakskiidetud ennetava
õigusraamistiku praktikas rakendamiseks. Põhiõiguste kaitset on tõhustatud,
kuid seda tuleb vähemuste ja pagulaste osas praktikas veelgi parandada. Suuri edusamme on tehtud õiguse, vabaduse
ja turvalisuse valdkonnas, kus õigustikuga vastavusse viimine on hästi edenenud. Varjupaigaga seotud õigusraamistikku on tõhustatud. Tähelepanu tuleb pöörata Horvaatias kaitset saanud
isikute integreerimisele ning alaealiste ebaseaduslike rändajate kaitsele. Jätkata tuleb viisasid käsitleva ELi õigustikuga
vastavusse viimist. Edusamme on tehtud
välispiiriküsimustes. Piiripolitsei
tugevdamine on jätkunud töötajate ja varustuse parandamise kaudu. Horvaatia peab keskenduma integreeritud
piirihalduse tegevuskava õigeaegsele rakendamisele. Edusamme
on tehtud tsiviil- ja kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevas
valdkonnas. Suuri edusamme on tehtud ka
organiseeritud kuritegevuse ja uimastivastase võitluse valdkonnas. Edusammud teadus- ja arendustegevuse
valdkonnas on jätkuvalt vastavusseviimise tase kõrge, kuid veel on vaja
pingutada teadusuuringutesse tehtavate investeeringute ning andekate teadlaste
ja nende õigustega seoses. Nõuetekohaselt
tuleks võtta arvesse innovatiivse liidu loomiseks tehtavaid ettevalmistusi. Suuri edusamme on tehtud ka hariduse,
koolituse, noorte ja kultuuri valdkonnas. Õigustikuga
vastavusse viimisel on saavutatud hea tase. Horvaatia
on alates 2011. aasta jaanuarist osalenud täies ulatuses elukestva õppe
programmis ja programmis „Aktiivsed noored”. Kutseõpe
ning koolitused ja täiskasvanute koolitus vajab pidevat tähelepanu. Keskkonna
valdkonnas on edasi liigutud. Horvaatia
ettevalmistused on lõpule jõudmas nii õigusaktide vastavusse viimisel kui ka
rakendamisel, eelkõige veekvaliteedi ja kemikaalide valdkonnas. Tõhustada tuleb horisontaalse õigustiku
rakendamist, eriti üldsuse tõhusa kaasamise ja keskkonnaküsimustes õiguskaitse
kättesaadavuse osas. Jätkuvalt on vaja
oluliselt pingutada, et tõhustada eelkõige looduskaitse ja kliimamuutuste
valdkonna haldussuutlikkust. Kliimamuutustega
seoses tuleb jätkuvalt teha olulisi samme õigusaktide vastavusse viimise
lõpuleviimiseks ning selleks, et tagada õigusaktide rakendamine eelkõige
lennunduse, tasuta kvootide eraldamise, registrite ja oksjonite korraldamise
valdkonnas. Mõningaid edusamme on tehtud tarbijakaitse
ja tervishoiu valdkonnas. Õigustikuga
vastavusse viimine ja tarbijakaitse valdkonnas tehtud ettevalmistused on
edenenud hästi. Rahvatervise valdkonnas on
järelejäänud pooleliolevate küsimuste lahendamiseks vaja jätkuvalt pingutada. Horvaatia jätkas jõudsalt edasiliikumist tolliliidu
valdkonnas. Õigusaktide vastavusse viimise
tase kõnealuses valdkonnas on väga kõrge ning vaadeldaval perioodil parandati
seda veelgi. Horvaatia suurendas veelgi oma
haldus- ja toimimissuutlikkust, ajakohastades selleks kohapealsetes
tervisekontrollides kasutatavat tehnikat ning parandades suutlikust teostada
riskianalüüsi. Ettevalmistused
infotehnoloogiasüsteemide omavaheliseks sidumiseks on hästi edenenud ning neid
tuleks jätkata. Jõupingutusi on vaja teha
haldussuutlikkuse suurendamiseks sisekontrolli, tollivormistusjärgne
deklaratsioonide läbivaatamise ja riskijuhtimise valdkonnas. Horvaatia
jätkas edusammude tegemist välissuhete valdkonnas, kus vastavusse
viimisel saavutati kõrge tase ning jätkatakse oma seisukohtade kooskõlastamist
ja vastavusse viimist ELi ja rahvusvaheliste organisatsioonide seisukohtadega. Horvaatial tuleks rohkem pingutada, et viia oma
rahvusvahelised lepingud kooskõlla ELi õigustikuga ning suurendada
arengupoliitika ja humanitaarabi valdkonna haldussuutlikkust. Horvaatia on teinud välis-, julgeoleku- ja
kaitsepoliitika valdkonnas täiendavaid edusamme. Horvaatia
on jätkanud osalemist mitmes ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika
missioonis. Horvaatia on kõnealuses valdkonnas
saavutanud vastavusse viimisel kõrge taseme. Horvaatia
peab jätkama relvastuskontrolli jõustamise tõhustamist, sealhulgas relvadega
seotud teabe läbipaistvus. Horvaatia on teinud täiendavaid edusamme finantskontrolli
valdkonnas, kus on vastavusse viimisel saavutatud kõrge tase. Jätkuvaid
jõupingutusi on vaja teha üldise avaliku sektori sisefinantskontrolli ning
välisauditi tõhustamiseks Horvaatias kesk- ja kohalikul tasandil. Suuri edusamme on
tehtud finants- ja eelarvesätete valdkonnas.
Suures ulatuses on ühinemiseks paigas haldustaristu ja omavahendite
süsteemi juhtimismenetlused. Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik Endine
Jugoslaavia Makedoonia Vabariik täidab poliitilisi kriteeriume endiselt
piisaval tasemel. Riik on jätkanud
ühinemisega seotud reforme, kuid põhilised probleemid on endiselt lahendamata. Juunis toimunud valimised toimusid üldiselt
kooskõlas rahvusvaheliste standarditega. Uus
valitsuskoalitsioon moodustati kiiresti. Teatavaid
edusamme on tehtud kohtusüsteemi ja avaliku halduse valdkonnas, eelkõige seoses
õigusraamistikuga. Täiendavaid edusamme on
vaja teha tõhusa rakendamise tagamiseks, seda eelkõige seoses sõnavabadusega
massiteabevahendites, kohtusüsteemi ja haldusreformi ning korruptsioonivastase
võitlusega. Institutsioonide sujuva toimimise
tagamiseks tuleb tõhustada valitsuse ja opositsiooni vahelist koostööd. Ohridi
raamlepingu sõlmimisest on möödunud kümme aastat. Raamleping on jätkuvalt
oluline demokraatia ja õigusriigi tagaja. Teatavaid edusamme on tehtud keeleseaduse, detsentraliseerimist
käsitleva seaduse ja tasakaalustatud esindatuse põhimõtte rakendamisel. Haridusega seotud probleemide lahendamiseks ning
kõigi kogukondade vaheliste harmooniliste suhete tagamiseks on vaja jätkuvalt
pingutada. Edusamme
on tehtud valimiste läbiviimisel: viimased valimised olid vabad ning hästi
korraldatud. Valitsus peab kõrvaldama puudused
ning täielikult rakendama Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni
demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo valimisvaatluste missiooni
järeldusi ning soovitusi. Suurendada tuleb
parlamendi vahendeid, et ta saaks täita oma ülesandeid.
Opositsiooni boikott takistas jaanuarist kuni valimisteni parlamendi
tööd. Valimiste järel on opositsioon esindatud
ka uues parlamendis. Teatavaid edusamme on
tehtud parlamendi reformimisel. Edusamme on
tehtud keeleseaduse ja parlamendi kodukorra rakendamisel. Poliitilist dialoogi tuleb veelgi tõhustada. Valitsuskoalitsioon
on raskustest üle saanud ning on tõhustanud sisemist koostööd. Uus valitsus on andnud ELi reformiprotsessile uue
hoo. Kohalike omavalitsuste puhul tuleb
kohalike teenuste osutamiseks ettenähtud finantsraamistik muuta läbipaistvamaks
ja tasakaalustatumaks. Edusamme
on tehtud avaliku halduse raamistikuga seoses, luues avaliku halduse reformi
eest vastutava ministeeriumi. E-valitsuse
teenustega on parandatud vastavate teenuste kättesaadavust kodanikele. Reformide rakendamisel üldiselt on aga edasi
liigutud vähe. Märkimisväärselt rohkem on vaja
ära teha eelkõige seoses värbamispoliitikaga ning avaliku teenistuse
läbipaistvuse, professionaalsuse ja sõltumatuse tagamisega. Üldise haldusmenetluse seaduse muudatused ei taga
haldusteenuste tõhusat osutamist ega kodanike kaitset.
Kohtusüsteemi
tõhususe parandamiseks on vastu võetud laiaulatuslik õigusaktide pakett, mille
osad jõustuvad ajavahemikus 2012–2015. Loodud
on kõrgem halduskohus, täites lünga kohtusüsteemis. Kohtusüsteemi
sõltumatuse tugevdamiseks kaotati justiitsnõukogus justiitsministri hääleõigus. Sõltumatuse ja professionaalsuse tõhustamiseks
praktikas on vaja astuda täiendavaid samme, eelkõige värbamistavade kaudu. Varasemate reformide rakendamist tuleb tõhustada. Täiendavaid
muudatusi on tehtud korruptsioonivastase võitluse õigusraamistikus. Järgitud on GRECO soovitustes esitatut ning
alustatud on majanduslike huvide deklaratsioonide süstemaatilise
kontrollimisega. Kõrgemal
tasemel aset leidva korruptsiooni juhtumite lahendamisel ei ole veel tulemusi
saavutatud ning huvide konflikti käsitlevate deklaratsioonide kontrollimist
tuleb süstematiseerida. Riiklike kulutuste
ning erakondade rahastamise läbipaistvus on endiselt ebapiisav. Korruptsioon on paljudes valdkondades endiselt
levinud ja kujutab endast olulist probleemi. Inimõiguste ja
vähemuste kaitse valdkonnas on õiguslik ja
institutsiooniline raamistik üldjoontes paigas. Kodanikuõigusi
ja poliitilisi õigusi üldjoontes järgitakse ning nendes valdkondades on
edasi liigutud. Mõned vanglad on renoveeritud,
kuid siiani ei ole välja töötatud vanglasüsteemi hõlmavat tõhusat riiklikku
strateegiat. Jätkuvalt on kõrvaldamata
õiguskaitseasutustes karistamatuse vastu võitlemisega seotud puudujäägid. Alustatud on dialoogi, mis käsitleb
massiteabevahendites sõnavabaduse puudumisest tulenevaid olulisi probleeme. Toimetajad ja ajakirjanikud on teatanud üha
suurenevast poliitilisest survest ja hirmutamisjuhtumitest. Maksupettuse ettekäändel valitsuse suhtes
kriitiliselt meelestatud tuntud telejaama ja kolme ajalehe sulgemine on
tõstatanud küsimusi menetluse proportsionaalsuse ja selektiivsuse suhtes ning
vähendanud ajakirjandusmaastiku mitmekesisust. Sellises
olukorras on ajakirjanikud ja toimetamispõhimõtted kergesti mõjutatavad, mille
tulemuseks on laialdaselt levinud enesetsensuur. Avalik-õiguslik
ringhääling ei suuda täita talle pandud kohustuslikku rolli. Majanduslikud ja sotsiaalsed õigused on üldjoontes paigas ning kõnealuses valdkonnas on tehtud täiendavaid
edusamme. Sotsiaalsete partnerite esindatud
osalemise suhtes kohaldati uusi kriteeriume. Tegevust
on alustanud alaealiste kuritegevuse ennetamisega tegelev riiklik nõukogu ning
diskrimineerimisvastase kaitse komisjon. Diskrimineerimise
vastane seadus ei ole veel täielikult õigustikuga vastavusse viidud, eelkõige
seksuaalsel sättumusel põhineva diskrimineerimisega seotud küsimustes. Tõhustada tuleb korruptsioonivastase võitluse
komisjoni suutlikkust. Teatavaid edusamme on tehtud kultuuri ja
vähemuste õiguste valdkonnas. Ohridi
raamlepingu kümnes aastapäev andis riigis elavatele kogukondadele hea võimaluse
pidada dialoogi. Vabariigi president ja
peaminister osalesid mõlemad kõnealuse verstapostiga seotud üritustel. Parlamendis on edenenud keeleseaduse vastuvõtmine. Etnilise albaania kogukonna esindatus avalikus
teenistuses vastab kogukonna osakaalule rahvastikus ning suurenenud on ka roma
ja türgi kogukonna esindatus. Paranenud on
romade integratsioon haridussüsteemi, millest annab tunnistust kesk- ja
kõrgharidust omandavate romade suurenenud arv. Usalduse
edendamiseks eelkõige hariduse, kultuuri ja keele valdkonnas on vaja teha
jätkuvaid edusamme. Romad peavad endiselt
toime tulema väga rasketes elutingimustes ja nad kannatavad diskrimineerimise
all. Piirkondlike
küsimuste ja rahvusvaheliste kohustuste valdkonnas
jätkas endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik koostööd endise Jugoslaavia
asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga. Juulis
kiitis parlament heaks amnestiaseaduse autentse tõlgendamise, milles
märgitakse, et amnestia peaks hõlmama kõigi kohtuasjade kõiki kahtlusaluseid,
keda ei käsitle endise Jugoslaavia asjade rahvusvaheline kriminaalkohus. Ameerika Ühendriikidega sõlmitud kahepoolne
immuniteedilepe, mis sisaldab Rahvusvahelist Kriminaalkohut käsitlevaid
sätteid, ei ole kooskõlas ELi ühiste seisukohtade ja juhtpõhimõtetega. Riik peab selle ELi seisukohtadega vastavusse
viima. Riik on jätkanud aktiivset osalemist piirkondlikes
koostööalgatustes, sealhulgas Kagu-Euroopa koostööprotsessis (SEECP),
piirkondlikus koostöönõukogus (RCC) ja Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingus
(CEFTA). Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik on
piirkonnas aktiivne partner ning riik on jätkanud naabrite ja muude
laienemisprotsessis osalevate riikidega kahepoolsete suhete arendamist. Suhteid Kreekaga on jätkuvalt negatiivselt
mõjutanud lahendamata nimeküsimus. Riigid
peavad nimeküsimuse lahendamiseks ÜRO egiidi all ning peaministrite
otsekohtumiste vahendusel jätkuvalt läbirääkimisi. Vältida
tuleks tegevust ja avaldusi, mis võiksid heanaaberlikke suhteid negatiivselt
mõjutada. Heanaaberlike suhete säilitamine,
sealhulgas ÜRO egiidi all nimeküsimuse üle läbirääkimine ja selles osas
mõlemale osapoolele vastuvõetava lahenduse leidmine on äärmiselt tähtis. Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik on
suurendanud oma võimet täita liikmesusest tulenevaid kohustusi. Riik on ühinemispartnerluse prioriteetide
järgimisel teinud teatavaid edusamme. Riigil
esineb aga jätkuvalt õigusaktide rakendamisel ning tõhusal jõustamisel olulisi
puudujääke. Õigustiku täielikuks rakendamiseks
puuduvad piisavad inim- ja finantsressursid. Endise Jugoslaavia
Makedoonia Vabariigi majandus hakkas 2010. aasta teises pooles taastuma
tänu välisnõudlusele ning suurenenud investeeringutele, eelkõige
ehitussektoris. 2010. aasta lõpus leppis
valitsus IMFiga kokku ennetavas krediidiliinis. See
peaks suurendama rahvusvaheliste turgude enesekindlust.
Jätkunud on struktuurireformid. Paraku
valmistab kõrge struktuurse töötuse määr, eelkõige noorte ja madala
haridustasemega inimeste seas endiselt muret. Avaliku
halduse ning reguleerivate ja järelevalveasutuste institutsiooniline suutlikkus
on endiselt ebapiisav. Majanduslike
kriteeriumide täitmisel on endine Jugoslaavia
Makedoonia Vabariik jätkuvalt edukas. Teatavates
valdkondades on riik teinud toimivaks turumajanduseks muutumiseks täiendavaid
edusamme, lihtsustades ettevõtjate registreerimist, kiirendades kohtumenetlusi,
tõhustades finantsturgude toimimist, lihtsustades täiendavalt õigusraamistikku
ning parandades teabevahetust äriringkondadega. Riik
peaks olema võimeline tulema keskmise tähtaja jooksul toime Euroopa Liidu
konkurentsisurve ja turujõududega, tingimusel et ta jätkab otsusekindlalt reformiprogrammi
rakendamist oluliste struktuursete nõrkuste vähendamiseks. Riik on säilitanud
majanduspoliitika tähtsamates küsimustes laiapõhjalise konsensuse. Majandusküsimustes äriringkondadega peetav dialoog
on paranenud. De facto euroga seotud
rahapoliitika on toetanud majanduskasvu ning andnud oma panuse
makromajandusliku stabiilsuse säilitamisse. Eelarvepoliitika
on säilitanud oma stabiilsuse. Teatav täiendav
edasiminek on toimunud turulepääsu ning regulatiivse raamistiku lihtsustamisel. Pankrotimenetluse kestust on veelgi lühendatud ning
kinnisvara registreerimine on põhimõtteliselt lõpule viidud. Finantssektor on hakanud üleilmsest finantskriisist
taastuma. Konkurents ning finantsvahenduse
tase kõnealuses sektoris on mõnevõrra paranenud. Õigusriigi nõrkus
takistab jätkuvalt turumajanduse nõuetekohast toimimist. Avaliku halduse tõhusus on madal, mis peegeldub keerukates
menetlustes, personaliga seotud probleemides ning ka ametnike suures
voolavuses. Osadel reguleerivatel ja
järelevalveasutustel puudub ülesannete tõhusaks täitmiseks endiselt vajalik
sõltumatus ja piisavad vahendid. Lepingute
täitmine on endiselt raske, mis mõjub halvasti ettevõtluskeskkonnale, eelkõige
väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks. Hariduse
ja inimkapitali kvaliteet on madal. Reaalkapital
vajab täiendavat uuendamist ja süvendamist. Eelarvehalduse
kvaliteet on endiselt madal, mille põhjuseks on osaliselt riiklike kulutuste
tugev lühiajaline suundumus. Selle tulemusena
on väga kõrge struktuurse töötuse määra vähendamine olnud väga tagasihoidlik. Riigivõlg on kasvanud, peegeldudes jätkuvas
eelarvepuudujäägis ning suurenenud välislaenudes. Tõsise
probleemina on endiselt päevakorral varimajandus. Kaupade vaba
liikumise valdkonnas on täheldatud teatavat arengut. Horisontaalsete institutsioonide tervikliku
strateegia rakendamise eelarve on suurenenud, kuid raamsätted on siiani
horisontaalse õigustikuga lõplikult vastavusse viimata.
Piiratud edu on saavutatud tööjõu vaba liikumise valdkonnas, kus
õigusaktide vastavusse viimine õigustikuga on siiani algusjärgus. Asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse
valdkonnas on riik edenenud kavakohaselt, seda eelkõige postiteenuste
valdkonnas. Piiriüleste teenuste osutamiseks
volitavate ametiasutuste vahelise koostöö tase on paranenud. Kutsekvalifikatsioonide vastastikusel tunnustamisel
ollakse alles lapsekingades. Kapitali vaba
liikumise valdkonnas tehtud edusammud on keskendunud rahapesu ja terrorismi
rahastamise vastase võitluse valdkonna õigusaktide jõustamisele. Lühiajaliste portfelliinvesteeringute ja
piiriüleste maksete suhtes kehtivad teatavad piirangud, mis sõltuvad
stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu teise etapi jõustumisest. Riigihangete valdkonnas on tehtud teatavaid edusamme. Hankemenetlused
on läbipaistvamad ning kiirendatud on jõustamist. Kontsessioone
ning avaliku ja erasektori partnerlusi käsitlevad õigusaktid ei ole õigustikuga
senini vastavusse viidud. Parandusmeetmete
ning kontsessioonide valdkonna ning samuti riigihangete tellijate
haldussuutlikkus on endiselt nõrk. Suuri edusamme on
tehtud äriühinguõiguse valdkonnas, eelkõige õigusaktide jätkuvas vastavusseviimises
õigustikuga. Auditeerimisvaldkonna
õigusraamistik on endiselt ainult osaliselt vastavusse viidud. Teatavaid edusamme on tehtud intellektuaalomandiõiguste
õigusraamistiku edendamisel. Piraatluse ja
võltsimise uurimine, nende eest süüdistuste esitamine ning nende kohtus
menetlemine ei ole rahuldaval tasemel ning avalikkuse
intellektuaalomandiõigustealane teadlikkus on endiselt väike. Teatavaid edusamme
on tehtud konkurentsi valdkonnas. Jõustamise
tase on ühinemisjuhtumite puhul ja riigiabi valdkonnas kvantitatiivselt
tõusnud, kuid on kartellide puhul endiselt madal. Riigiabi
valdkonnas tehtavate otsuste kvaliteeti tuleb veelgi tõsta. Konkurentsi kaitsmise komisjonil ei ole
kartellivastase võitluse ja ühinemiste valdkonnas piisavalt eelarvevahendeid
ega töötajad. Finantsteenuste valdkonnas saavutati üldiselt häid tulemusi.
Järk-järgult kohaldatakse riskipõhist järelevalvet. Kasutusele on võetud uued õigusaktid, mis
reguleerivad selliseid finantsteenuseid nagu liising ja muud finantssektoris
tegutsevad ettevõtjad. Edusamme on tehtud infoühiskonna ja meedia
valdkonnas. Vastavusseviimine ELi õigustikuga
edeneb ning kasutusele on võetud enamik peamisi konkurentsiga seotud
kaitsemeetmeid. Ringhäälingunõukogu suutlikkus
teostada turu tõhusat järelevalvet on endiselt puudulik. Täiendavaid edusamme on tehtud põllumajanduse
ja maaelu arengu valdkonnas. Põllumajanduse
ja maaelu arengu toetamise põhipoliitikat viiakse järk-järgult ELi nõuetega
vastavusse. Õigustikuga vastavusse viimine
nõuab jätkuvaid järjepidevaid jõupingutusi. Haldussuutlikkus
valmistab jätkuvalt muret kogu sektori ulatuses. Suuri
edusamme on tehtud toiduohutuse ning veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika
valdkonnas, eelkõige seoses uute raamõigusaktide vastuvõtmisega. Toidu- ja veterinaarameti haldussuutlikkus on
õigustiku korrektse rakendamise tagamiseks siiski jätkuvalt ebapiisav. Transpordipoliitika valdkonnas on tehtud edusamme eelkõige tahhograafide kasutamisel. Ülejäänud probleemid on seotud eelkõige
reguleerivate ja transpordiohutuse eest vastutavate asutuste siiani ebapiisava
haldussuutlikkusega. Kasutusele tuleb võtta
ohutustunnistuste menetlus. Suuri edusamme on tehtud energeetika
sektoris, eelkõige seoses uute raamõigusaktide jõustamise ning oluliseks
ELi investoriks oleva jaotusvõrguettevõtjaga pikaajalises vaidluses lahenduse
leidmisega. Luua tuleb tõhusalt toimiv
elektriturg, samuti tuleb tagada konkurentsitingimused.
Kiirguskaitset reguleeriva asutuse finantssõltumatus ei ole siiani
tagatud. Piiratud edusamme
on tehtud maksustamist käsitlevate õigusaktide ühtlustamisel
õigustikuga. Maksuameti toimimissuutlikkus on
jätkuvalt paranenud. Siiani on kasutusele
võtmata tõhusad maksupettuste vastu võitlemise vahendid, samuti ei ole paigas
ettevõtjate maksustamise toimimisjuhend. Majandus- ja rahapoliitika valdkonnas on tehtud märkimisväärseid edusamme, hõlmates eelkõige
keskpanka käsitlevate asjaomaste õigusaktide vastuvõtmist. Ühinemiseelse majandusprogrammi kvaliteet on
paranenud. Suuri edusamme on tehtud erinevates
statistika valdkondades, kuid
märkimisväärseid jõupingutusi tuleb veel teha eelkõige majandusstatistika
taseme tõstmiseks. Piiratud edusamme
on tehtud sotsiaalpoliitikat ja tööhõivet käsitlevate õigusaktide
vastavusse viimisel õigustikuga. Alustatud on
diskrimineerimisvastase raamseaduse rakendamisega.
Õigustikuga täielikku vastavusse viimist ei ole veel saavutatud. Jätkuvalt teeb muret töötuse kõrge tase ja
madal osalus tööturul. Romade, puuetega
inimeste ja teiste sotsiaalselt kõrvaletõrjutud isikute kaasamine edeneb
aeglaselt. Jätkata tuleks tõhusa
tööhõive ja sotsiaalpoliitika rakendamist, täiendavalt tuleks tõhustada ka
sotsiaalset dialoogi. Üldine haldussuutlikkus
on puudulik. Suuri, kuid ebaühtlasi edusamme on tehtud ettevõtlus-
ja tööstuspoliitika valdkonnas. Mõningaid
edusamme on tehtud ettevõtlust ja ettevõtluskulusid käsitlevate õigusaktide ja
haldusmenetluste lihtsustamisel. Ettevõtjatele
mõeldud toetusmeetmed on killustatud mitme programmi vahel. Täiendavaid
edusamme on tehtud üleeuroopaliste võrkude valdkonnas. Riik jätkab transpordi-, energia- ja
telekommunikatsioonivõrkude arendamist ning osaleb aktiivselt Kagu-Euroopa
transpordi vaatluskeskuse ja energiaühenduse töös. X
koridori rakendamine on jätkuvalt takerdunud, kuna finantsraamistiku
kehtestamiseks oli vaja lisaaega. Teatavat edasiminekut on märgata piirkondliku
arengu ja struktuurifondide koordineerimise valdkonnas. Edusamme on tehtud ühinemiseelse abi rahastamisvahendi
komponentide rakendamisel piirkondliku arengu ning inimressursside arengu
operatiivprogrammi osas. Väheste teadmiste ja
ebapiisava institutsioonilise koordineerimise tõttu on tekkinud märkimisväärsed
viivitused. Vaja on tõhustada ametiasutuste
omavastutust programmide rakendamisel. Mingil määral on
edasi liigutud kohtusüsteemi sõltumatuse ja tõhususe osas: hõlmates
justiitsministri rolli muutmist justiitsnõukogus ning kõrgema halduskohtu
loomist. Täiendavaid edusamme on vaja teha
kohtunike hindamises ja töökoha stabiilsuses. Teatavaid
piiratud edusamme on tehtud korruptsioonivastases poliitikas. Jätkunud on õigusaktide vastavusse viimine ning majanduslike
huvide deklaratsioone on hakatud süstemaatiliselt kontrollima. Kõrgemal tasemel esineva korruptsiooni uurimisel ei
ole veel tulemusi saavutatud. Kuigi õiguslik
ja institutsiooniline raamistik on suures ulatuses paigas, tuleb põhiõiguste
rakendamisel rohkem vaeva näha. Algatatud on
dialoog, mis käsitleb meediavabadusega seotud oluliste probleemide lahendamist. Teatavaid edusamme on tehtud vähemuste ja
kultuuriliste õiguste austamise valdkonnas. Ohridi
raamleping on demokraatia ja õigusriigi tugevdamise seisukohast endiselt väga
oluline. Õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas on tehtud suuri edusamme välispiiride ja Schengeni ning
õigus- ja tollialase koostööga seotud küsimustes. Piiripolitsei
käsutuses olev tehniline varustus ja eelarvevahendid on endiselt ebapiisavad. Teatavaid edusamme on tehtud rände, viisapoliitika,
politseikoostöö ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse valdkonnas. Jätkunud on politseireformi rakendamine. Siiski on
veel struktuuriprobleeme, samuti valmistab muret töötajate nappus ja
eelarvevahendite puudumine. Varjupaigaõiguse
valdkonnas on rakendamine jätkuvalt ebapiisaval tasemel, seda nii tasuta
õigusabi osutamisel, tõlkimisel kui ka sotsiaalõiguste kättesaadavuses. Teadus- ja arendustegevuse valdkonnas on tehtud edusamme seoses ELi standarditega. Vastu on võetud riiklik strateegia aastateks
2011–2020. Teadusuuringute seitsmendas
raamprogrammis osalemise määr on kasvanud. Raamprogrammides
osalemise toetamise haldussuutlikkus on endiselt nõrk.
Teatavaid ELi standarditega seotud edusamme on tehtud hariduse,
koolituse, noorte ja kultuuri valdkonnas. Riik
on parandanud oma tulemusi programmi „Haridus ja koolitus 2020” ühtsete
võrdlusaluste täitmisel. Elukestva õppe
programmi ja programmi „Aktiivsed noored” rakendamine on endiselt peatatud. Etniliste kogukondade vahelise suhtluse
suurendamine hariduselus valmistab jätkuvalt probleeme.
Teatavaid edusamme on tehtud keskkonna
valdkonnas ELi õigustiku ülevõtmisel siseriiklikesse õigusaktidesse ning
mitmepoolsete keskkonnaalaste lepingute ratifitseerimisel. Veemajanduse ja tööstussaaste kontrollimise
valdkonnas on vaja siseriiklike õigusaktide rakendamiseks palju pingutada. Kliimamuutuste valdkonnas on õigusaktide
vastavusse viimisel ELi sellealase õigustikuga ja selle rakendamisel edasi
liigutud vähe. Täiendavaid jõupingutusi on
vaja institutsioonilise suutlikkuse ja institutsioonidevahelise koostöö
tõhustamiseks. Mõningaid edusamme on tehtud tarbijakaitse
ja tervishoiu valdkonnas. Endiselt
takerduvad jõupingutused piiratud finantsressursside ja nõrkade
operatiivstruktuuride taha. Ilusti on edasi
liigutud tolliliidu valdkonnas nii tollivaldkonna õigusaktide kui ka
haldus- ja toimimissuutlikkuse osas. Edusamme on tehtud
välissuhete valdkonnas, eelkõige ühise kaubanduspoliitikaga vastavusse
viimisel. Edusamme on tehtud
ka välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas. Riik on võtnud meetmeid, et tagada pädevate
asutuste vaheline tõhusam koordineerimine rahvusvaheliste piiravate meetmete
rakendamisel. Riik on viinud oma õigusaktid
vastavusse kõigi ELi deklaratsioonide ja nõukogu otsustega ning väljendanud
jätkuvat pühendumust osaleda tsiviil-, sõjalistes ja kriisiohjamise
operatsioonides. Finantskontrolli
valdkonnas tehtud edusammud on olnud peamiselt seotud õigusaktide vastavusse
viimisega. Jõupingutusi on veel vaja teha nende rakendamise tagamiseks,
eelkõige finantsjuhtimise ja finantskontrolli süsteemide loomisel. Riigikontrolli haldussuutlikkust on jätkuvalt
tõhustatud, kuid asutuse sõltumatus tuleb sätestada põhiseaduses. Finants- ja eelarvesätete valdkonnas ei ole
erilisi edusamme tehtud. Üldiselt ei esine
riigi ja ELi süsteemide vahel poliitilisi eesmärke käsitlevates algpõhimõtetes
ega institutsioonides erilisi lahknevusi, mis võiksid mõjutada omavahendeid
käsitlevate eeskirjade nõuetekohast kohaldamist. Omavahendite
raamistiku kohaldamist käsitlev haldusraamistik ei ole veel valmis. Montenegro Montenegro on
teinud suuri edusamme ELi liikmeks saamise poliitiliste kriteeriumide
täitmisel, saavutades rahuldavaid tulemusi eelkõige 2010. aastal avaldatud
komisjoni arvamuses[18]
esitatud põhiprioriteetide elluviimisel. Õigus-
ja institutsioonilist raamistikku on parandatud eesmärgiga tõhustada parlamendi
tööd, valimisraamistikku, avaliku halduse professionaalsust ja
depolitiseerimist, kohtunike sõltumatust ja vastutust, korruptsioonivastast
poliitikat, meediavabadust ning koostööd kodanikuühiskonnaga. Montenegro on
tõhustanud jõupingutusi tulemuste saavutamiseks korruptsiooni- ja
organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses. Samme on tehtud diskrimineerimisvastase
poliitika rakendamise tõhustamiseks ning ümberasustatud isikute õigusliku
staatuse ja nende õiguste järgimise tagamiseks. Haavatavate elanikkonnarühmade kohtlemisel
esineb veel siiski diskrimineerimist. Montenegro on osalenud piirkonda
mõjutavates sündmustes konstruktiivselt ning jätkanud stabiliseerimis- ja
assotsieerimislepingu sujuvat kohaldamist. Demokraatia
ja õigusriigi osas on vähemuste õigusi ja vabadusi
ning valimisi käsitlevaid õigusakte ühtlustatud põhiseadusega. Kooskõlas OSCE
demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo ja Veneetsia komisjoni
peamiste soovitustega on oluliselt tõhustatud arvamuse põhiprioriteediks olevat
valimiste õigus- ja institutsioonilist raamistikku. Uue seadusega rakendatakse vähemuste tõhusa
esindatuse tagamiseks põhiseadusega ettenähtud kohustust, kehtestades
parlamendivalimistel kõigi vähemuste esindatuse tagamiseks sooduskohtlemise. Seadusega parandatakse ka haldamist ning
tõhustatakse valimisprotsessi läbipaistvust. Edusamme
on tehtud ka arvamuse põhiprioriteetide hulka kuuluva parlamendi
seadusandliku rolli ja järelevalvevolituste tõhustamisel. See on saavutatud
parlamendi komisjonidele toetuse tugevdamise, parlamendi töö parema kavandamise
ja rangema järelevalve kaudu eelkõige kaitse- ja turvalisuse valdkonnas. Parlamendi üldine suutlikkus ja vahendid
kontrollida õigusaktide eelnõusid ELi õigustiku alusel on jätkuvalt kehvad. Täiendavaid jõupingutusi on vaja teha parlamendi
järelevalverolli konsolideerimiseks ning haldussuutlikkuse suurendamiseks. Uus valitsus
peab ELiga integreerumist väga oluliseks. Valitsuse
töö ja poliitika kujundamise koordineerimine on veelgi paranenud, eelkõige
kodanikuühiskonnaga peetavate konsultatsioonide kvaliteedi osas. Komisjoni arvamuses esitatud põhiprioriteetide
saavutamist käsitleva tegevuskava täitmine valitsuse poolt on olnud
süstemaatiline ja tõhus. Ministeeriumide
suutlikkus tagada järjepidevus ja kontrollida seaduste tõhusat rakendamist on
teatavas ulatuses paranenud, kuid arenguruumi veel on.
Euroopa integratsiooni koordineerimisega seotud haldussuutlikkust,
sealhulgas finantstoetust, tuleb oluliselt suurendada.
Läbipaistva, tõhusa ja usaldusväärse kohaliku tasandi avaliku halduse
loomiseks vajalike õigusaktide muudatuste tegemine on veel pooleli. Montenegro on teinud olulisi samme, et
lahendada arvamuse põhiprioriteetide hulka kuuluva avaliku halduse reformiga
seotud peamised probleemid. Valitsus on
heaks kiitnud avaliku halduse reformi strateegia ning alustanud selle
rakendamist. Strateegia eesmärk on kasutusele võtta värbamist, edutamist ning
tõhususe suurendamist käsitlevad Euroopa standardid. Vastu
on võetud avaliku teenistuse ja riigihalduse valdkonna tõhustatud raamistik,
mille eesmärk on tõhusus, depolitiseerimine ja tulemuspõhine värbamine. Muudetud on haldusmenetlusi reguleerivaid õigusakte
ning algatatud on ulatuslik reform. Tõhustatud
on inimressursside haldamise eest vastutava asutuse suutlikkust. Kiirendada tuleb heaks kiidetud õigusaktide
rakendamiseks vajalikke ettevalmistusi ning keskenduda tuleb depolitiseerimise,
professionaalsuse, avaliku halduse tõhususe ja erapooletuse, sealhulgas
tulemuspõhise värbamise ja edutamise tagamisele praktikas. Kõnealuse
strateegia rakendamisel tuleb arvestada vajadust ratsionaliseerida
haldusstruktuure ning tõhustada haldussuutlikkust eelkõige valdkondades, mis on
seotud Euroopa integratsiooniga. Samal ajal tuleb tagada avaliku halduse
majanduslik jätkusuutlikkus. Edasi tuleb
arendada ombudsmani ja riigikontrolli institutsiooni suutlikkust. Kohtusüsteemis on Montenegro teinud edusamme kohtunike ja prokuröride sõltumatuse,
autonoomsuse, tõhususe ja usaldusväärsuse tugevdamisel, mille näol on tegemist
ühe arvamuses esitatud põhiprioriteediga. Õigusraamistikku
on tõhustatud põhiseadusest tuleneval tasandil kohtunike sõltumatuse ja
riigiprokuratuuri autonoomsuse osas, samuti on edasi liigutud põhiseaduse
reformi protsessiga. Tõhustatud on kohtunike
ja prokuröride usaldusväärsust käsitlevaid sätteid. Märkimisväärselt
tuleb pingutada eesseisval perioodil õigusreformi läbiviimiseks ning äsja vastu
võetud õigusaktide tõhusaks rakendamiseks. See hõlmab veenvate tulemuste
saavutamist kõigi tasandite korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevust
käsitlevate kohtuasjade uurimisel. Siiani on
loomata kogu riiki hõlmav anonüümsetel testidel põhinev ühtne värbamissüsteem,
mida kasutataks esmakordselt kohtuniku ametisse määramise puhul. Puudub kõigi kohtunike ja prokuröride
süstemaatiline koolituskava, eelkõige uute õigusaktide ja ELi õiguse kohta. Rohkem on pingutatud kohtuasjade kuhjumise
vähendamise nimel kohtutes, kuid selleks kasutatav metoodika peab muutuma järjepidevamaks. Kohtusüsteemi tõhusust pärsib jätkuvalt piisava
taristu ja varustuse puudumine. Tagada tuleb
kohtuotsuste täielik avalikustamine. Korruptsioonivastase poliitika valdkonnas on edusamme tehtud valitsuse korruptsioonivastase
strateegia ja tegevuskava rakendamisel, mille näol on tegemist ühe arvamuses
esitatud põhiprioriteediga. Korruptsioonivastase
võitluse strateegilist ja õigusraamistikku on tõhustatud sellistes olulistes
valdkondades nagu erakondade rahastamine, huvide konflikt, kuriteo koosseisud,
rikkumisest teatajate kaitse ning riigihanked. Korruptsioonitundlikes
valdkondades viidi ennetavate strateegiate täiustamiseks läbi riskianalüüs. Korruptsiooni vältimise ja selle vastu võitlemise
tehnilist võimekust ja haldussuutlikkust on ajakohastatud ning teostatud on
mitu korruptsioonijuhtumite uurimist. Meetmeid
on võetud usaldusväärsete tulemuste saavutamiseks kõikide tasandite
korruptsioonijuhtumite ennetaval uurimisel ning nende eest vastutusele võtmisel
ja süüdistuste esitamisel. Selle näol on tegemist arvamuse põhiprioriteediga
korruptsioonivastase võitluse valdkonnas. Tulemuste
parandamiseks tuleb veelgi rohkem pingutada. Lõplike
süüdimõistvate otsuste arv, eelkõige kõrgemal tasemel aset leidvate juhtumite
puhul on jätkuvalt väike. Eriuurimismeetmete
kasutamist pärsib jätkuvalt piisavate vahendite ja spetsialiseerunud töötajate
puudus. Täiendavalt tuleb tõhustada
ametkondadevahelist koordineerimist ning eelkõige prokuröride ja politsei
vahelist koostööd. Õigusraamistiku rakendamine
on ebaühtlane. Huvide konflikte ja erakondade
rahastamist käsitlevates valdkondades äsja jõustatud sätteid tuleb
kindlameelselt rakendada. Korruptsiooni ja
huvide konflikte tuleb kohtunike hulgas jätkuvalt rangemalt jälgida. Korruptsioon on paljudes valdkondades endiselt
levinud ja kujutab endast olulist probleemi. Inimõiguste ja vähemuste kaitse on Montenegros põhimõtteliselt tagatud. Jõupingutusi
on tehtud asjaomase õigusliku ja institutsionaalse raamistiku täiendavaks
tõhustamiseks. Tagada tuleb kehtivate
õigusaktide tõhus rakendamine ning haldussuutlikkuse tugevdamine. Inimõiguste edendamisel ja jõustamisel on tehtud piiratud edusamme. Inimõiguste
ja vabaduste kaitsja (ombudsman) volitusi ja mõju on märkimisväärselt
laiendatud: uus ombudsmani seadus, millega viimane
asutati kui piinamise ja diskrimineerimise vastane riiklik kaitseinstitutsioon,
kiideti heaks juulis. Siiski esineb ombudsmani
institutsioonil puudusi finants- ja haldussuutlikkuses, et täita oma ülesandeid
tõhusalt. Teatavaid piiratud edusamme on tehtud
seoses väärkohtlemise ja karistamatuse vastase võitlusega. Asjaomased töötajad on saanud täiendavat
koolitust. Jätkuvalt tuleb teateid
vägivallajuhtumitest, mida esineb eelkõige politseijaoskondades. Teatatud juhtumite uurimine on siiani väga aeglane. Vanglasüsteemiga seoses töötati välja
alternatiivsete karistuste ning kriminaalkaristuste rakendamise süsteemi
loomiseks vajalik õigus- ja reguleeriv raamistik. Vanglatingimused
tuleb veelgi rohkem rahvusvaheliste standarditega vastavusse viia, seda eelkõige
arstiabi ja peretubade puhul. Samuti tuleb
lahendus leida karistuste tõhusa rakendamiseks. Edusamme on tehtud sõnavabaduse
valdkonnas, mis kuulub arvamuses esitatud põhiprioriteetide hulka. Laimamine on täielikult dekriminaliseeritud. Ülemkohus võttis vastu suunised, mis saadeti
kohalikesse kohtutesse ning millega reguleeritakse kooskõlas Euroopa
standardite ja Euroopa inimõiguste kohtu praktikaga rahalise hüvitise tase
meedia vastu algatatud laimamisega seotud juhtumites.
Siiski ei ole varasemaid ajakirjanike vastu suunatud vägivallajuhtumeid
ja praegusi ähvardusi siiani korralikult uuritud ega süüdistusi esitatud. Kogunemis- ja ühinemisvabadust järgitakse tervikuna. Väga
palju on edasi liigutud riigiasutuste koostöös kodanikuühiskonna
organisatsioonidega, mis on üks arvamuses esitatud põhiprioriteetidest. Valitsusväliste organisatsioonide seadus võeti
vastu juulis. Kõrgemad riigiasutused on
säilitanud valitsusväliste organisatsioonidega regulaarsed kontaktid ning need
teevad asjaomaste sidusrühmadega üldiselt avatud ja konstruktiivset koostööd. Jõupingutusi on tehtud ka kodanikuühiskonna
esindajatega koostöö parandamiseks kohalikul tasandil. Montenegro on teinud edusamme diskrimineerimisvastase
poliitika valdkonnas, mis kujutab endast ühte arvamuses esitatud
põhiprioriteeti. Ombudsmani seadus võeti vastu
juulis. Diskrimineerimisvastased juhtumid
kuuluvad nüüdsest ombudsmani vastutusalasse. Septembris
nimetati peaministri büroo juurde diskrimineerimisvastaste küsimustega tegelev
nõunik. Diskrimineerimise all kannatavad
jätkuvalt romad, aškalid, egiptlased, puudega inimesed, samuti homo-, bi- ja
transseksuaalid. Diskrimineerivat suhtumist esineb ka riigiasutustes. Diskrimineerimisvastase seaduse tõhusat rakendamist
tuleb tõendada ombudsmani ja õiguskaitseasutuste suutlikkuse suurendamise
kaudu, et nad suudaksid diskrimineerimisega seotud juhtumeid korralikult
menetleda. Edusamme on tehtud puudega
inimeste õiguste jõustamisel. Vastu
on võetud puudega inimeste diskrimineerimist käsitlev seadus ning puudega inimeste
ametialast rehabilitatsiooni ja tööhõivet käsitlev seadus. Algatatud on kaasavate haridusmeetmete võtmine ning
teatavaid jõupingutusi on tehtud puudega inimeste tööhõive edendamiseks. Õigusraamistikus esineb siiski puudujääke, eelkõike
positiivses toimimisviisis ja karistusmehhanismides, ning need inimesed
kannatavad tööhõive ja avalikesse kohtadesse juurdepääsu osas jätkuvalt
diskrimineerimise all. Jätkuvalt teevad muret
tingimused Komanski Mostis. Teatavaid edusamme
on tehtud naiste õiguste edendamisel, kuid kõnealuste õiguste
jõustamine, eelkõige perevägivalla ohvrite kaitse, on jätkuvalt puudulik. Parandada tuleb naiste juurdepääsu
otsustustasandile. Piiratud edusamme on tehtud omandiõiguse
valdkonnas. Vara tagastamise protsess
kulgeb jätkuvalt väga aeglaselt ning seda tuleb kiirendada. Mitme omandit tõendava dokumendi võltsimisjuhtumi
tõttu on meetmeid võetud katastriametite üle kontrolli tõhustamiseks. Parlament kiitis juulis heaks riigi maamõõdistamise
ja kinnisvara katastri seaduse muudatused, kuid
katastrisüsteemi toimimist tuleb siiski seoses andmete täielikkuse ja täpsuse
ning nende üleriigilise katvusega täiendavalt tõhustada. Rahvustevahelised suhted on Montenegros
jätkuvalt stabiilsed. Jõupingutusi on tehtud
rahvusvähemuste poliitilise esindatuse parandamiseks, selleks on muudetud
vähemuste õiguste seadust, et ühtlustada seda põhiseadusega. Edusammud roma, aškali ja egiptlaste
kogukondade majanduslikul, sotsiaalsel ja poliitilisel kaasamisel on hoolimata
riikliku ja kohaliku tasandi ametiasutuste jätkuvatele pingutustele siiani üsna
piiratud. Piiratud edusamme on tehtud ümberasustatud
isikute olukorra parandamisel: tegemist on ühe arvamuses esitatud
põhiprioriteediga. Hoolimata ametiasutuste
jõupingutustest anda kõnealustele isikutele õiguslik staatus, tähendavad
tülikad menetlused seda, et ainult väike arv inimesi on omandanud praeguseks
seadusliku elaniku staatuse. Piirkondlike
küsimuste ja rahvusvaheliste kohustustega seoses
täidab Montenegro jätkuvalt stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi
tingimusi, mis käsitlevad koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise
kriminaalkohtuga ja piirkondlikku koostööd. Montenegro
jätkab aktiivset osalemist piirkondlikes koostööalgatustes, sealhulgas
Kagu-Euroopa koostööprotsessis (SEECP), piirkondlikus koostöönõukogus (RCC) ja
Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingus (CEFTA). 2010.
ja 2011. aastal juhtis Montenegro eesistujana Kesk-Euroopa algatuse (CEI),
Kagu-Euroopa koostööprotsessi (SEECP) ja Aadria mere – Joonia mere algatuse
(AII) tegevust. Riik on jätkuvalt tugevalt
pühendunud piirkondliku koostöö arendamisele ning piirkonnas konstruktiivse
rolli täitmisele. Seni lahendamata
kahepoolsetele küsimustele tuleb leida lahendus. Olulisi edusamme on tehtud Sarajevo
deklaratsiooni protsessis. 2011. aasta juunis
ja septembris toimunud kohtumiste järel leppisid Bosnia ja Hertsegoviina,
Horvaatia, Montenegro ning Serbia kokku reas küsimustes, mis hõlmasid
ühisdeklaratsiooni teksti, millele kirjutatakse alla Belgradis 2011. aasta
novembris toimuval ministrite kohtumisel. Ameerika
Ühendriikidega 2003. aastal sõlmitud kahepoolne immuniteedilepe, mis sisaldab
Rahvusvahelist Kriminaalkohut käsitlevaid sätteid, ei ole kooskõlas ELi ühiste
seisukohtade ega juhtpõhimõtetega. Montenegro
peab viima selle vastavusse ELi seisukohtadega. Montenegro majandus hakkas 2010. aastal
taastuma kriisi mõjudest, mis olid pinge alla seadnud riigi majanduspoliitilise
raamistiku. Standardsete rahapoliitika
vahendite[19]
puudumise tõttu jäi eelarvepoliitika ülesandeks keeruline missioon luua
tasakaal majanduskasvu taastamise ja konsolideerimise jätkamise vahel. Sellegipoolest suutis riik parandada üldist
makromajanduslikku stabiilsust ning riigirahanduse kvaliteeti ja oli võimeline
hoidma reformide tempot samal tasemel. Montenegro
majanduse taastumisprotsess on jätkuvalt habras. Majanduse
konkurentsivõime on jätkuvalt piiratud, kuna majandus ei ole piisavalt
mitmekesine. Jätkuvalt esineb puudusi
õigusriigi, avaliku halduse, inimressursside valdkonnas ja taristus. Majanduslike
kriteeriumide täitmisel on Montenegro teinud
täiendavaid edusamme toimiva turumajanduse suunas. Selleks on tehtud edusamme
pangandussektori stabiliseerimisel ning säilitatud suhteliselt ettevaatlik
rahapoliitiline hoiak, tugevdades seeläbi makromajanduslikku stabiilsust. Montenegro peaks olema võimeline tulema
keskmise tähtaja jooksul toime Euroopa Liidu konkurentsisurve ja turujõududega,
tingimusel et ta leiab reformiprogrammi rakendamise kaudu lahenduse
olemasolevatele struktuurilistele nõrkustele. Ekspordile suunatud
tööstuse taastumine on soodustanud majanduskasvu ning tagasihoidlik sisenõudlus
ning positiivsed arengud turismi valdkonnas aidanud kaasa siiani kõrge
maksebilansi puudujäägi vähendamisele. Majanduspoliitika
on olnud jätkuvalt järjepidev ning mõningate struktuurireformide teostamisel on
tehtud edusamme. Riiklike pensionide reform on
samm edasi kvaliteetsema ja jätkusuutlikuma riigirahanduse suunas. Täiendavalt on tõhustatud turulepääsu ja turult
lahkumise mehhanisme, lepingute täitmise ning samuti ettevõtjate ja kinnisvara
registreerimise menetlusi. Finantsalased
õigusaktid on töötatud välja selliselt, et need parandaksid kõnealuse sektori
vastupanuvõimet. Pankade
finantsvahendusega seotud roll jäi jätkuvalt tagasihoidlikuks, kuna pangad
üritasid konsolideerida oma bilansse. Finantsstabiilsust
ohustab jätkuvalt viivislaenude suur osakaal. Ettevõtjate
tegevust pärsivad jätkuvalt karmid ja kulukad laenutingimused. Töötuse määr on kõrge. Eelarve
rahastamise vajadus tõi kaasa riigivõla suurenemise, samal ajal suurenesid
märkimisväärselt riigi tagatistest ja eelarvevõlgnevustest tekkinud
tingimuslikud kohustused. Erastamisprotsess on
kannatanud üleilmse negatiivse keskkonna tõttu. Lisaks
turismile ja kaupade ekspordile on majandustegevus keskendunud suletud sektoritele. Tõsise probleemina on endiselt päevakorral
varimajandus. Õigusriigi põhimõtete järjepidev
eiramine mõjutab negatiivselt investeerimis- ja ärikeskkonda. Montenegro on
teinud suuri edusamme liikmesusest tulenevate kohustuste täitmise võime
suurendamisel, eelkõige riigihanke, äriühinguõiguse, statistika,
finantsteenuste, kohtusüsteemi ja põhiõiguste, teadus- ja arendustegevuse,
hariduse ning noorte ja kultuuri valdkonnas. Edusamme
on tehtud ka muudes valdkondades, nagu töötajate vaba liikumine, teenuste
osutamise vabadus, põllumajandus, keskkond, regionaalpoliitika ning
struktuurifondide koordineerimine. Montenegro
on üldiselt jätkanud tõrgeteta stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingust
tulenevate kohustuste rakendamist. Siiski
esineb puudusi riigiabi ja transiitliikluse valdkonnas, kus tuleb vastavusse
viimiseks veel pingutada. Kaupade vaba liikumise valdkonnas on teatavaid edusamme tehtud standardiseerimisel,
akrediteerimisel, metroloogias ja turujärelevalves. Horisontaalse
õigusraamistiku õigustikuga vastavusse viimine ei ole eriti edenenud ning
tootepõhise õigustiku ülevõtmine ei ole veel täies ulatuses alanud. Töötajate vaba liikumise valdkonnas on
tehtud väikeseid edusamme, mis hõlmasid peamiselt sotsiaalkaitsesüsteemide
koordineerimist. Õigusraamistiku õigustikuga
vastavusse viimine on veel suures ulatuses algusjärgus.
Väikeseid edusamme on tehtud asutamisõiguse ja teenuste osutamise
vabaduse valdkonnas, hõlmates eelkõige ehituslubade väljastamist. Elektroonilise side ja postiteenuste ameti täielik
sõltumatus ei ole tagatud. ELi teenuste
direktiiviga vastavusse viimiseks tuleb rohkem pingutada. Teatavaid edusamme on tehtud kapitali vaba
liikumise valdkonnas, täpsemalt valdkondades nagu rahapesuvastane võitlus,
terrorismi rahastamise takistamiseks võetavad meetmed ning
finantsjärelevalveasutuste ja jõustamisametite vaheline koostöö. Haldus- ja järelevalvesuutlikkus on endiselt nõrk. Kenasti on edenetud riigihanke valdkonnas. Tõhustatud on haldussuutlikkust ning parandatud
menetluste läbipaistvust. Teatavat muret
tekitab riigihangete üldine institutsiooniline struktuur. Montenegro on teinud suuri edusamme äriühinguõiguse
valdkonnas. Edasi on liigutud
ärikorraldust, raamatupidamist, auditeerimist ning ülevõtmispakkumisi
käsitlevate õigusaktide õigustikuga vastavusse viimisel. Teatavaid edusamme on tehtud intellektuaalomandiõiguse
valdkonnas, eelkõige autoriõiguste ja muude asjaomaste õiguste, kaubamärkide
ning tööstusdisainilahenduste valdkonda käsitlevate õigusaktide õigustikuga
vastavusse viimisel. Kõnealuses valdkonnas
edusammude tegemiseks on oluline tõhustada haldussuutlikkust. Konkurentsipoliitika valdkonnas on tehtud teatavaid edusamme siseriiklike õigusaktide
õigustikuga vastavusse viimisel. Siiski esineb
jätkuvalt probleeme konkurentsikaitse ameti ja riigiabi eest vastutavate
asutuste haldussuutlikkusega. Lisaks sellele
ei ole lõpule viidud riigiabi kontrollimise õigusraamistiku ELi eeskirjadega
vastavusse viimist. Jätkuvalt valmistab
muret stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingust tulenevate kohustuste osaline
täitmine. Paremini tuleb tagada
riigiabiameti tegevuse sõltumatus. Metallitööstuses
peavad asutused tagama alumiiniumi- ja terasetööstusele antud riigiabi täieliku
läbipaistvuse. Viivitamata tuleb vastu võtta
otsused pankrotis olevaks kuulutatud teraseettevõtja omandilise kuuluvuse
kohta. Montenegro on liikunud finantsteenuste
valdkonnas edasi ebaühtlaselt, eelkõige panganduses. Tõhustatud
on kolme reguleeriva institutsiooni vahelist koostööd.
Õigusaktide vastavusse viimine kindlustuse, finantsinfrastruktuuri,
väärtpaberituru ja investeerimisteenuste valdkonnas on suures osas alles
algusjärgus, samuti vajab lahendust tööandjapensionifondide olukord. Infoühiskonna ja meedia valdkonnas on tehtud täiendavaid edusamme õigusaktide vastavusse
viimisel. Elektroonilise side ja infoühiskonna
valdkonnas on paranenud reguleeriva asutuse sõltumatus, kuid kõnealune probleem
ei ole lõplikult lahendatud. Õigusaktide
täielikuks rakendamiseks tuleb veel pingutada ning kõigi toimijate jaoks
võrdsete tingimuste tagamiseks tuleb kasutusel võtta konkurentsi soodustavad
kaitsemeetmed. Audiovisuaalpoliitika
valdkonnas on tõhustatud elektroonilise meedia ameti tegevust, kuid kõnealuse
asutuse suutlikkus turgu tõhusalt jälgida on jätkuvalt puudulik. Mõningaid edusamme on tehtud põllumajanduse
ja maaelu arengu valdkonnas. Loomisel on
alus täpse põllumajandusstatistika kogumiseks. Poliitika
kujundamise ja olemasoleva finantsabi kasutamisega seotud edusammud on maaelu
arengu valdkonnas olnud suhteliselt piiratud. Toiduohutuse, veterinaar- ja
fütosanitaarpoliitika valdkonnas on tehtud teatavaid
edusamme suutlikkuse suurendamisel toiduohutuses ning veterinaar- ja
fütosanitaarpoliitika õigustikuga vastavusse viimisel.
Kalanduse valdkonnas on tehtud teatavaid edusamme haldussuutlikkuse
ajakohastamisel, merekalavarude kontrolli ja järelevalve edendamisel ning
andmete süstemaatilisema kogumisel. Kalandusega
tegelevate asutuste juhtimis- ja kontrollimissuutlikkus on jätkuvalt nõrk. Transpordipoliitika valdkonnas on tehtud teatavaid edusamme õigustikuga vastavusse
viimisel, eelkõige maantee- ja õhutranspordi sektoris.
Täiendavaid jõupingutusi tuleb teha transpordiõigustikuga täielikuks
vastavusse viimiseks, eelkõige kolmanda raudteepaketiga. Vastu on võetud otsused, millega kaotati ELi sõidukite suhtes
diskrimineerivad teemaksud. Kuid kõnealuseid
otsuseid ei ole veel täies ulatuses rakendama hakatud. Montenegro on teinud
teatavaid edusamme energeetika valdkonnas, eelkõige taastuvenergia
valdkonnas. Vastu on võetud uus energiapoliitika
strateegia, mis kehtib kuni aastani 2030. Täiendavaid
jõupingutusi tuleks teha naftavarusid käsitlevate õigusaktide vastuvõtmiseks
ning kehtestada õiguskeskkond, mis toetaks kõikides sektorites taastuvate
energiaallikate kasutamise kasvu. Haldussuutlikkus
on endiselt piiratud. Montenegro on teinud teatavaid edusamme maksustamise
valdkonnas, töötades välja arvutiseeritud registreerimis- ja
maksukogumissüsteemi. Infotehnoloogia
haldussuutlikkus ning halduskoostöö ja sisekontrolli valdkonna andmesüsteemide
tõhusus on jätkuvalt puudulik. Täiendavaid edusamme on tehtud majandus- ja
rahapoliitika valdkonnas, mis kujutasid endast peamiselt õigusraamistiku
tõhustamist, võttes vastu reservinõuet, laenuregistrit, hoiuste väljavõtmist
ning kulunud rahatähtede ja müntide asendamist ja hävitamist käsitlevad
üksikasjalikud sätted. Statistika
valdkonnas on tehtud suuri edusamme. Montenegro
korraldas 2011. aasta aprillis edukalt rahva- ja eluasemeloenduse ning avaldas
juulis esimesed täielikud tulemused. Siiski tuleb
rohkem pingutada, et kõrvaldada tuvastatud puudused ja parandada statistika
taristut, et jõuda statistika valdkonnas õigustikuga vastavusse viimisel
rahuldava tasemeni. Sotsiaalpoliitika ja tööhõive valdkonnas on tehtud õigustikuga vastavusse viimisel vähe edusamme,
eelkõige töötervishoiu ja tööohutuse, sotsiaalse kaasatuse ja sotsiaalkaitse
valdkonnas. Teatavaid edusamme on tehtud
sotsiaalses dialoogis. Jõupingutusi on tehtud
diskrimineerimise vastase võitluse valdkonnas peamiselt ombudsmani seaduse vastuvõtmise
ja teadlikkust suurendavate meetmete kaudu. Nii
riikliku tööhõiveameti suutlikkus kui ka aktiivsed tööturumeetmed on jätkuvalt
puudulikud, et leida lahendus tööturu madala aktiivsuse ja tööhõivemääraga
seotud probleemidele ning ületada vajaduste ja olemasolevate oskuste vaheline
lõhe. Üldiselt mõjutab riigirahanduse olukord
sotsiaalvaldkonna reforme negatiivselt. Teatavaid edusamme on tehtud ettevõtlus- ja
tööstuspoliitika valdkonnas, eelkõige VKEsid soosiva poliitika
kujundamisel. Tõhustada tuleb jõupingutusi
tööstuspoliitika ja strateegiliselt olulisi tootmissektoreid käsitleva
poliitika kujundamist. Väikeseid edusamme on tehtud üleeuroopaliste
võrkude valdkonnas. Üleeuroopalise
transpordivõrgu puhul tuleb jätkata tööd maantee- ja raudteeühenduste
parandamisel. Üleeuroopaliste energiavõrkude
puhul tehtud edusammud oli seotud peamiselt elektrivõrkude vastastikuste
ühendusliinide parandamisega. Regionaalpoliitika ja struktuurivahendite
koordineerimise valdkonnas on tehtud vähe edusamme:
need hõlmasid peamiselt ühinemiseelse abi rahastamisvahendi III ja IV
komponendi rakendamiseks vajalike asjaomaste struktuuride loomist. Kõnealused
struktuurid tuleb luua kiiremas korras. Strateegilise
kavandamise, projektiarenduse, projektijuhtimise ning finantsjuhtimise ja
-kontrolli valdkonnas tuleb välja töötada asjaomane haldussuutlikkus. Montenegro on
teinud kohtusüsteemi ja põhiõiguste valdkonnas teatavaid edusamme, mis
hõlmasid eelkõige komisjoni arvamuses esitatud asjaomaseid põhiprioriteete. Täiendavaid järjekindlaid jõupingutusi on vaja teha
kõnealuse peatüki õigustikuga vastavusse viimiseks, pidades eelkõige silmas
selle rakendamist ja jõustamist keskmise tähtaja jooksul. Paremaid tulemusi tuleb saavutada raskete
kuritegude vastases võitluses, eelkõige kõrgemal tasemel aset leidva
korruptsiooni vastases võitluses. Põhiõigustega
seoses on tehtud küll teatavaid edusamme õigus- ja institutsioonilise
raamistiku tugevdamisel, kuid kehtivaid õiguslikke tagatisi tuleb täies
ulatuses jõustada ning samuti tuleb tõhustada haldussuutlikkust. Õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas on tehtud suuri edusamme õigusalase koostöö valdkonnas,
eelkõige kriminaalasjades. Teatavaid edusamme
on saavutatud rännet ja varjupaigaõigust käsitlevas valdkonnas. Edasi on liigutud ka piirihalduses. Terrorismivastase võitluse tarbeks on heaks
kiidetud uus strateegia. Edusamme on tehtud
organiseeritud kuritegevuse vastase võitlusega seotud probleemidega
tegelemisel, eelkõige tihedama rahvusvahelise ja piirkondliku koostöö kaudu. Mõnevõrra on suurenenud asjaomaste uurimiste ja
kinnipidamiste arv, seda eelkõige uimastitega kaubitsemise valdkonnas. Kahe olulise juhtumi finantsuurimise tulemusena
arestiti ajutiselt suures ulatuses varasid. Finantsuurimiste
ja kriminaalsel teel saadud varade konfiskeerimiste üldarv on siiski jätkuvalt
väga väike. Tõhustada tuleb jälitusteabel
põhinevat politseitööd ja ametkondadevahelist koostööd.
Tugevdada tuleb uurimis- ja kohtumõistmismehhanisme, seda eelkõige
inimkaubanduse- ja rahapesuvastase võitluse valdkonnas.
Siseasjade seadusesse ning rahapesu tõkestavasse seadusesse tehtud
muudatused on siiani heaks kiitmata. Viisapoliitika
ei ole veel täies ulatuses vastavusse viidud. Täiendavaid
jõupingutusi on vaja teha varjupaigataotlejatele ja ebaseaduslikele rändajatele
korrektsete vastuvõtutingimuste tagamiseks. Suuri edusamme on tehtud teadus- ja
arendustegevuse valdkonnas. Tõhustatud
on teadusuuringute institutsionaalset ja õigusraamistikku ning mitmeid meetmeid
on võetud teadlaste liikuvuse parandamiseks. Nõuetekohaselt
peaks arvesse võtma innovatiivse liidu loomiseks tehtavaid ettevalmistusi. Teatavaid edusamme on tehtud hariduse ja
kultuuri valdkonnas, eelkõige õigustikuga vastavusse viimisel. Haavatavate rühmade ja erivajadustega laste kaasava
hariduse tagamiseks tuleb teha veel täiendavalt pingutada. Montenegro on teinud vähe edusamme õigustikuga
vastavusse viimisel ja selle rakendamisel keskkonna ja kliimamuutuste
valdkonnas. Edusamme on tehtud
peamiselt tänu jäätmekäitlust ja looduskaitsealasid käsitlevate rakendusaktide
vastuvõtmisele ning rahvusvaheliste keskkonnaalaste lepingute
ratifitseerimisele. Keskkonnakaitseameti
haldussuutlikkus on paranenud, kuid seda tuleb siiski märkimisväärselt
tõhustada eelkõige järelevalve valdkonnas. Montenegro peab kiirendama kõigi sektorite
strateegilist kavandamist, integreerima teistesse sektoritesse keskkonnateemat
senisest süstemaatilisemalt, et rakendamiseks leida jätkusuutlikku rahastamist. Keskkonnakaitse ja
kliimamuutustega seonduv kohaliku ja riikliku tasandi haldussuutlikkus vajab
tõhustamist. Montenegro teeb tarbijakaitse ja tervishoiu
valdkonnas edusamme õigusaktide vastavusse viimisel ELi tarbijakaitsepoliitika
ning ELi tervishoiustrateegiaga. Täiendavaid
jõupingutusi on siiski vaja siseriiklike õigusaktide õigustikuga vastavusse
viimiseks ning haldussuutlikkuse tõhustamiseks. Toetus
tarbijakaitse organisatsioonidele ning teadlikkuse suurendamise meetmetele on
jätkuvalt väike. Teatavaid edusamme on saavutatud tolliliidu
valdkonnas, mis hõlmasid eelkõige kombineeritud nomenklatuuri vastavusse
viimist ja õigustiku ning stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingust
tulenevate kohustustega vastuolus olevate tollimaksude kaotamist. Jätkuvalt on täiendavaid jõupingutusi vaja
sellistes valdkondades nagu kvoodihaldus, turvalisusega seotud sätted ning ELi
tolliseadustikuga vastavusse viimine. Teatavaid edusamme on saavutatud välissuhete
valdkonnas. Kaubandus-, arengu- ja
humanitaarpoliitika puhul tuleb tõhustada institutsionaalset ja
haldussuutlikust. Montenegro on välis-,
julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas teinud jätkuvaid edusamme. Eelkõige on Montenegro jätkanud oma tugevat
panust piirkondlikku stabiilsusse. Montenegro on teinud edusamme finantskontrolli
valdkonnas, eelkõige sise- ja välisauditi alal. Selleks et Montenegro suudaks õigusakte
täielikult ja tõhusalt rakendada, tuleb finantsjuhtimise ja -kontrolliga seotud
valdkondades rakendussuutlikkust siiski tõhustada. Finants- ja eelarvesätete valdkonnas
ei esine Montenegro ja ELi süsteemide vahel omavahendite eeskirjade
kohaldamisega seotud poliitilisi eesmärke käsitlevates algpõhimõtetes ja
institutsioonides erilisi lahknevusi, kuid omavahendite eeskirjade kohaldamise
haldusraamistik ei ole veel kindlaks määratud. Albaania Albaania sisepoliitilist maastikku on
domineerinud poliitilise patiseisu jätkumine ning parlamendi osaline
boikoteerimine opositsiooni poolt. Kõnealune
poliitiline ummikseis sai alguse 2009. aasta juuni üldvalimistel. Kõnealuste valimiste tulemused, mida Julgeoleku- ja
Koostööorganisatsiooni Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Büroo
pidas teatavate eranditega enamikke rahvusvahelisi standardeid täitvaks,
vaidlustas Sotsialistlik Partei. 21. jaanuaril
2011 aset leidnud vägivaldsed sündmused, mille käigus hukkus neli
meeleavaldajat, teravdas kahe suurema erakonna vahelist umbusaldust ning
negatiivset suhtumist teatavatesse riigi institutsioonidesse. 8. mail toimunud kohalikud valimised süvendasid
valedesse kastidesse pandud hääletussedelite ning Tiranas vaidlustatud
valimistulemuste tõttu veelgi valitseva enamuse ja opositsiooni vahelist
vastandumist. Kõik nimetatud sündmused
suunasid poliitilise tähelepanu hädavajalikelt ELi poliitilistelt reformidelt
kõrvale. Valitsus on teinud selle taustal teatavaid
jõupingutusi ELiga integreerumise kiirendamiseks ning eelkõige komisjoni 2010.
aasta arvamuses esitatud soovitusi käsitleva tegevuskava ettevalmistamiseks. Kõnealuseid jõupingutusi on peegeldanud valitseva
enamuse ja opositsiooni vaheline hea koostöö Euroopa integratsiooniga tegelevas
parlamendikomisjonis tegevuskava kallal ning samuti ühine töö vajalike
reformide teostamise osas kokkuleppe saavutamiseks. Jõupingutused
moodustada valimisreformi läbiviibimiseks töörühmad aga tulemusi ei andnud. Opositsioon lõpetas boikoti 5. septembril ning
lülitus taas parlamendi töösse. Albaania on ELi liikmelisuse poliitiliste
kriteeriumite täitmisel teinud piiratud edusamme.
ELiga seotud oluliste reformide teostamist on takistanud poliitiline
patiseis. Põhiprioriteetide[20] ning muude arvamuses esitatud
eesmärkide elluviimise kiirus on olnud ebaühtlane. Organiseeritud
kuritegevuse vastu võitlemist, vanglates kinnipeetavate paremat kohtlemist ning
lapse õigusi käsitlevate meetmete rakendamisel on tehtud teatavaid edusamme. Vaid piiratud edusammudeni on aga jõutud
valdkondades, mis on seotud parlamendi töö, valimiste, kohtusüsteemi,
korruptsioonivastase poliitika, omandiõiguse ning roma kogukonna elutingimuste
parandamisega. Albaania peab kõigis eelmise
aasta arvamuses nimetatud valdkondades tegema märkimisväärseid ja järjepidevaid
jõupingutusi. Demokraatia
ja õigusriigi põhimõtte järgimisega seoses võib
märkida, et poliitilise patiseisu jätkumine, kestev vastasseis ning valitseva
enamuse ja opositsiooni vaheline umbusaldus on mõjunud Albaania reformikava läbiviimisele
negatiivselt. Peamistes reformivaldkondades
töö alles käib ning olulised õigusaktid ootavad vastuvõtmist või viimistlemist. Hoolimata
teatavatest positiivsetest arengutest parlamendi kodukorras ja menetlustes ning
mõningasest parlamendi haldussuutlikkuse kasvust, on parlamendi töövõime
arvamuse peamiste prioriteetidena esitletud seadusandlikes ja
järelevalvefunktsioonides jätkuvalt ebapiisav. Poliitiline
ummikseis on tõsiselt takistanud parlamendi tööd ning järjepideva ja
konstruktiivse poliitilise dialoogi pidamist. See
on takistanud ka konsensuse saavutamist, mis võimaldaks asjaomaste ELi
reformide rakendamist. Opositsiooni osaline
boikott on takistanud parlamendi tööd [see takistas muu hulgas 3/5
häälteenamust nõudvate õigusaktide vastuvõtmist]. Opositsiooni
boikoti lõppemine ning nende taaslülitumine parlamendi töösse 5. septembril on
positiivne samm poliitilise dialoogi normaliseerumise ja koostöö suunas. Parlamendis tuleb toetada erakondadeülest
konsensust soodustava kaasava poliitilise keskkonna teket. 8. mai kohalikke valimisi mõjutas valitsuse ja
opositsiooni vaheline vastanduv ja umbusaldav õhkkond.
Arvamuse põhiprioriteetide hulka kuulunud kõnealuste valimiste
läbiviimisel oli teatavaid valdkondi, kus suudeti rahvusvahelisi standardid täita,
kuid oli ka valdkondi, kus see ei õnnestunud. Venima
on jäänud arvamuse põhiprioriteetide hulka kuuluva valimisreformi läbiviimine. Parlament ei ole suutnud veel tagada, et
konstitutsiooni- ja ülemkohtu kohtunike ametisse nimetamisel toimuks nõuetekohane
ärakuulamine ja hääletamine. Valitsus ja Euroopa integratsiooniga tegelev parlamendikomisjon on teinud
jõupingutusi ELiga integreerumist käsitlevate reformide kiirendamiseks ja
koordineerimiseks. Kõnealused reformid hõlmasid komisjoni arvamuses esitatud
soovituste ja eelkõige 12 põhiprioriteedi elluviimiseks tegevuskava koostamist
ja konsultatsioonide pidamist. Õigusloome
kvaliteeti ning kolmandate pooltega konsulteerimist tuleb märkimisväärselt
tõhustada. Detsentraliseerimise protsessi
mõjutasid negatiivselt kesk- ja kohaliku võimu vahelised keerulised suhted. Arvamuse
põhiprioriteetide hulka kuuluva avaliku halduse reformi olulised meetmed
on lõpule viimata, sealhulgas avaliku teenistuse seaduse muudatused. Vaatamata mõnedele meetmetele nagu näiteks ministrite
nõukogu 2011. aasta juuni otsus riigiasutuste struktuuri ja korralduse kohta,
ei ole olulisi õigusakte siiani vastu võetud ning sõltub poliitilise ummikseisu
täielikust ja järjekindlast lahendamisest, kuna eeldab parlamendis 3/5 enamust. Kehtivate seaduste ja haldusaktide rakendamine on
jätkuvalt puudulik. Riigikantseleil puuduvad
institutsioonilises keskkonnas oma ülesannete täielikuks täitmiseks siiani
piisavad volitused. Sõltumatu, tulemuspõhise,
professionaalse ja poliitilisest sekkumisest vaba avaliku teenistuse loomine on
veel pooleli. Ametisse on nimetamata ka
ombudsman. Samuti arvamuse
põhiprioriteetide hulka kuuluva kohtusüsteemi reformi puhul on tehtud
piiratud edusamme. Kohtureformi strateegia ja
selle tegevuskava võeti vastu juulis. Nendega
luuakse reformidele sobiv alus. Reformide
rakendamine eeldab piisavate inim- ja finantsressursside eraldamist ning
ladusat institutsioonide vahelist koostööd. Parlamendis
3/5 enamust nõudvate oluliste õigusaktide, nagu halduskohtute seadus,
vastuvõtmine on jäänud venima. Kohtusüsteemi
tõhusust kahjustavad pikad kohtumenetlused, mis tekitavad kohtuasjade
kuhjumist. Kohtusüsteemile eraldatavad
eelarvelised assigneeringud on üldiselt ebapiisavad. Otsuste
jõustamismäär on siiani madal. Kohtusüsteemis
korruptsiooni vastu võitlemiseks ei ole kohtunike puutumatuse piiramise või
selle kaotamise kaudu konkreetseid meetmeid võetud. Piiratud edusamme
on tehtud arvamuse põhiprioriteetide hulka kuuluvas korruptsioonivastase
poliitika valdkonnas. Õiguslik raamistik ning
ametkondadevahelised struktuurid on suures osas paigas, kuid erimeetmete
rakendamine on jätkuvalt ebatõhus ning tulemused on ebapiisavad. Teadlikkuse suurendamise kampaaniad on alles
algamas. Teatavate riigiametnike puutumatus,
ennetava lähenemisviisi puudumine ning vahendite ja seadmete puudus takistavad
jätkuvalt uurimiste tõhusat läbiviimist. Uurimiste
läbiviimisel, süüdistuste esitamisel ja süüdimõistvate kohtuotsuste tegemisel
on tulemuste saavutamine puudulik kõigil tasandeil. Korruptsioon
on paljudes valdkondades levinud ja kujutab endast väga tõsist probleemi. Albaania on tõhustanud inimõiguste ja
vähemuste kaitse õiguslikku ja institutsioonilist raamistikku. Kõikehõlmava seaduse vastuvõtmise, vanglas
kinnipeetavate elamistingimuste parandamise ning kinnipidamise alternatiivide
väljatöötamise kaudu on edusamme tehtud sellistes peamistes prioriteetsetes
valdkondades nagu lapseõiguste tõhustamine. Inimõiguste
valdkonnas on edasimineku kiirus olnud ebaühtlane ning teatavates valdkondades
on taas esile kerkinud endised probleemid. Sellisteks valdkondadeks on näiteks
meediavabadus, kus toimetajate sõltumatust õõnestavad jätkuvalt poliitilised ja
ärihuvid. Inimõigusi ja vähemuste kaitset
reguleerivate õiguslike ja poliitiliste vahendite tõhusat rakendamist ja
jõustamist tuleb märkimisväärselt parandada. Jätkuvalt valmistavad suurt muret omandiõigustega
seonduvad küsimused. Ühtse
omandireformi strateegia ja selle tegevuskava vastuvõtmisel ja rakendamisel on
edusammud olnud väikesed. Tegemist on arvamuse
põhiprioriteediga. Erinevate asjaomaste
institutsioonide vahel vastutuse killustamine ning kooskõlastamise puudulikkus
takistab poliitika tõhusat rakendamist ning tekitab õiguslikku ebakindlust ning
süstemaatilist korruptsiooniohtu. Osalist edu on saavutatud prioriteetides,
millega kutsutakse üles tugevdama inimõiguste kaitset, eelkõige naiste, laste
ja roma kogukonna puhul, ning tõhusalt rakendama diskrimineerimisevastaseid
strateegiaid. Kõnealuses valdkonnas on
toimunud arengud, näiteks võeti vastu uus soolise võrdõiguslikkuse ja
perevägivallavastane riiklik strateegia, ning
alustati diskrimineerimisevastast kaitset käsitleva seaduse rakendamist. Jäänud on mõned olulised seadusandlikud lüngad,
mis käsitlevad eelkõige puudega inimesi. Albaania peab tagama kehtivate
õiguslike ja poliitiliste vahendite järjekindla rakendamise. Suurendada tuleb üldist teadlikkust
diskrimineerimisevastastest õigusaktidest ja kaebuste esitamise mehhanismidest. Jätkuvalt tekitab muret selliste teatavate
haavatavate rühmade diskrimineerimine nagu homo-, bi- ja transseksuaalid ning
roma kogukond. Roma kogukond on
endiselt marginaliseeritud ning neil puudub juurdepääs sotsiaalkaitsele ja
teenustele. Teatavaid edusamme on tehtud põhiprioriteedi
elluviimisel, mis seisneb kinnipeetavate kohtlemise parandamises ja
ombudsmani poolt kõnealuses valdkonnas esitatud soovituste kohaldamises. Meetmeid on võetud kinnipidamistingimuste
parandamiseks ning ombudsmani soovituste alusel võetud järelmeetmete
süstematiseerimiseks. Siiski esineb eelkõige vahistamisel
ja politsei valve all väärkohtlemist. Vaimselt
haigete õigusrikkujate kohtlemist tuleb parandada. Kohustuslikku
ravi vajavate isikute puhul tekitab jätkuvalt tõsist muret alalise sobiva
lahenduse puudumine. Piirkondlike küsimuste ja rahvusvaheliste
kohustuste valdkonnas on Albaania jätkuvalt andnud
oma panuse piirkonna stabiilsuse tagamisse, edendades häid suhteid naabrite ja
piirkondlike partneritega. Albaanial on
praeguseks viisavabadus kõigi Lääne-Balkani riikidega.
Riik on jätkanud aktiivset osalemist piirkondlikes koostööalgatustes,
sealhulgas Kagu-Euroopa koostööprotsessis (SEECP), piirkondlikus
koostöönõukogus (RCC) ja Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingus (CEFTA). Ameerika Ühendriikidega sõlmitud kahepoolne
immuniteedilepe, mis sisaldab Rahvusvahelist Kriminaalkohut käsitlevaid
sätteid, ei ole kooskõlas ELi ühiste seisukohtade ja juhtpõhimõtetega. Riik peab selle ELi seisukohtadega vastavusse
viima. Albaania majandus säilitas üleilmse
kriisi järel makromajandusliku stabiilsuse ning isegi kasvas. Poliitiline ummikseis pärsis siiski valitsuse
suutlikkust rakendada vajalikke struktuurireforme. Majandus
kasvas 2010. aastal tänu ekspordile 3,8 %, kuid sisenõudlust tabas
paigalseis. Rahapoliitika on edukalt aidanud
hoida inflatsiooni kontrolli all ja seda isegi hoolimata kõrgetest hindadest
rahvusvahelisel tooraineturul. Lepingute
täitmise ja õigusriigi põhimõtete järgimisega seotud puudujäägid ning lisaks
sellele kehval tasemel taristu ning inimkapital ja lokkav varimajandus
takistavad jätkuvalt majanduse arengut. Majanduslike
kriteeriumide täitmisel on Albaania teinud
toimivaks turumajanduseks saamise teel teatavaid edusamme. Selleks on
vähendatud eelarve- ja maksebilansi puudujääki ning ohjeldatud
inflatsiooniootusi, tugevdades seeläbi makromajanduslikku stabiilsust. Albaania peaks olema suuteline keskmise tähtaja
jooksul Euroopa Liidu konkurentsisurve ja turujõududega toime tulema
tingimusel, et riik kiirendab õigussüsteemi tõhustamise ning füüsilise ja
inimkapitali tugevdamise kaudu struktuurireformide elluviimist. Vaatamata senisest polariseerunumale
poliitmaastikule suudeti turumajandust käsitlevates põhiküsimustes säilitada
ulatuslik kokkulepe. Hoolimata senisest
aeglasemast tempost ning oluliste kaubanduspartnerite majandustingimuste
nõrgenemisest jätkas Albaania majandus siiski kasvu. Rahapoliitika
on jätkuvalt usaldusväärne, tagatud on hindade stabiilsus ning inflatsioon on
suudetud hoida kehtestatud vahemikus. Jooksevkonto
puudujääk ja eelarve tasakaalutus 2010. aastal vähenes.
Riigi osalus majanduses on väike ning toetuste maht piiratud. Pangandussektor on jätkuvalt hästi kapitaliseeritud
ning likviidne. Teatavaid edusamme on tehtud
turulepääsu lihtsustamisel. EL on jätkuvalt
Albaania põhiline kaubandus- ja investeerimispartner.
Siiski ei ole jõutud järjepidevalt vähendada
suhteliselt suurt riigivõlga. Maksebilansi
tasakaalu edasine paranemine võib osutuda raskeks eelkõige juhul, kui jätkub
töötajate rahaülekannete vähenemine. Tööturu
olukord halvenes 2010. aastal ning töötus on endiselt kõrge. Pankrotimenetluste rakendamine on jätkuvalt
lünklik, nõrk õigusriik takistab lepingute täitmist ning ärikeskkonda
üldisemalt. Omandiõigustega seonduvad
probleemid on endiselt lahendamata. Viivislaenude
suur arv pangandussektoris valmistab jätkuvalt muret.
Investeeringud inimkapitali ja taristusse on jätkuvalt ebapiisavad. Endiselt on päevakorral varimajandusega seotud
probleemid. Tootmise koondumine sektorite ja
eksporditurgude kaupa jätab majanduse välismõjudele avatuks. Albaania on teinud teatavaid edusamme liikmesusest
tulenevate kohustuste täitmise võime suurendamisel, eelkõige kaupade vaba
liikumise, ettevõtlus- ja tööstuspoliitika, õiguse, vabaduse ja turvalisuse
ning finantsjärelevalve valdkonnas. Edusammud
on olnud piiratud teistes valdkondades, nagu töötajate vaba liikumine,
riigihanked, intellektuaalomandiõigus, infoühiskond ja meedia ning samuti
energeetika, keskkond ja õhutransport. Üldiselt
tuleb õigusaktide rakendamiseks ja jõustamiseks vajalikku haldussuutlikkust
järjepidevalt suurendada. Täiendavaid
jõupingutusi on vaja stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu raames võetud
kohustuste õigeaegse rakendamise tagamiseks. Kaupade vaba liikumise valdkonnas on suuri edusamme tehtud standardite kehtestamisel. Vaja on luua adekvaatne turujärelevalvesüsteem. Töötajate vaba liikumise valdkonnas erilisi
edusamme ei ole tehtud ning ettevalmistused on alles algusjärgus. Asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse
valdkonnas on tehtud teatavaid edusamme, eelkõige postiteenuste valdkonnas. Teatavaid edusamme on tehtud kapitali vaba
liikumise valdkonnas seoses maksesüsteemide õigusraamistiku ja
rahapesuvastase võitlusega. Rahapesuvastase
võitluse ja finantskuritegude riikliku strateegia tõhusaks rakendamiseks on
vaja veel pingutada. Mõningast edu on saavutatud
riigihangete valdkonnas. Institutsioonide
suutlikkus on endiselt nõrk ning puudub kõigi riigihangetega tegelevate
asutuste pädevusvaldkondade selge määratlus ja tööjaotus. Kõnealuses valdkonnas on ettevalmistused kulgenud
tagasihoidlikult. Teatavaid edusamme on tehtud
äriühinguõiguse valdkonnas. Riikliku
raamatupidamisnõukogu suutlikkus ning avaliku järelevalvenõukogu tegevuse
sõltumatus on siiski jätkuvalt puudulik. Intellektuaalomandiõiguse
valdkonnas on tehtud vaid piiratud edusamme ning ettevalmistused seal ei ole
eriti kaugele arenenud. Intellektuaalomandi ja
tööstusomandi õiguste tõhus jõustamine on endiselt puudulik. Albaanial ei ole õnnestunud õigeaegselt täita
stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingust tulenevat kohustust tagada ELiga
sarnane kaitsetase, sealhulgas jõustamisele. Tagasihoidlikke
edusamme on tehtud konkurentsi valdkonnas kartellidevastase võitluse
ning riigiabiga seonduvates küsimustes. Vastutavatel
ametiasutustel puudub siiski asjaomane haldussuutlikkus. Tagada tuleb riigiabikomisjoni tegevuse sõltumatus. Ettevalmistused kõnealuses valdkonnas kulgevad
kavakohaselt. Teatavaid edusamme
on tehtud finantsteenuste valdkonnas. Tõhustatud
on riskijuhtimise ja kapitali adekvaatsuse õigusraamistikku. Pangandusvälise sektori järelevalvealane suutlikkus
on jätkuvalt puudulik. Ebaühtlaseid
edusamme on tehtud infoühiskonna ja meedia valdkonnas. Paranemas on ELi õigustikuga vastavusse viimise ja
elektroonilise side turu liberaliseerimise olukord. Meediaalased
õigusaktid on siiski veel audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga vastavusse
viimata ning ringhäälingut reguleeriva asutuse suutlikkus on jätkuvalt nõrk. Ettevalmistused kõnealuses valdkonnas ei ole eriti
edenenud. Teatavaid edusamme on tehtud põllumajanduse
ja maaelu arengu valdkonnas. Edusamme
on tehtud maaeluarengu poliitika rakendamiseks vajalike struktuuride loomisel. Analüüsimise ning maaelu arengu poliitika
kavandamise ja rakendamise suutlikkus on siiski jätkuval nõrk. Mõningaid ebaühtlaseid edusamme on tehtud toiduohutuse
ning veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika valdkonnas. Märkimisväärselt on parandatud riikliku
toiduameti toimimissuutlikkust ning muudetud on toiduohutust ning
veterinaarküsimusi käsitlevat õigusraamistikku. Üldine
suutlikkus ja teenistustevaheline koostöö ning pädevuste määratlemine on
endiselt puudulik. Teatavaid edusamme on
tehtud kalanduse valdkonnas, eelkõige järelevalve ja kontrolli puhul. Õigusraamistiku jõustamine on nõrk, kuna
puuduvad piisavad füüsilised ja rahalised ressursid, samuti on kehval järjel
institutsioonidevaheline koostöö. Teatavaid
ebaühtlasi edusamme on tehtud transpordipoliitika valdkonnas. Kuigi maanteetranspordi ja lennuliikluse
korraldamise valdkonnas on vastavusse viimisel edasi liigutud, valmistab
lennuliikluse ohutus endiselt muret. Raudtee-
ja meretranspordi valdkonnas on vaja täiendavalt pingutada. Energeetika valdkonnas on tehtud vähe
edusamme. Mõnevõrra on paranenud
energiavarustuse kindlus, kuid elektrienergia sektori turureformi ei ole veel
suudetud edukalt lõpule viia ning selle majandusliku elujõulisuse tagamine
nõuab täiendavaid jõupingutusi. Elektri, gaasi
ja kiirguskaitsega tegelevate reguleerivate asutuste suutlikkust ning
institutsionaalset sõltumatust tuleb tõhustada. Kõnealuses
valdkonnas on ettevalmistused kulgenud aeglaselt. Kuigi maksustamist
käsitlevate õigusaktide õigustikuga vastavusse viimisel on tehtud teatavaid
edusamme ning ettevalmistused kõnealuses valdkonnas jätkuvad, tuleb haldus- ja
tehnilise suutlikkuse nimel, sealhulgas maksupettuste ja maksustamise vältimiseks
veel pingutada. Majandus- ja rahapoliitika
valdkonnas ei ole edasiminekut toimunud. Edusamme
on tehtud statistika valdkonnas, eelkõige klassifikatsioonide ja
statistika infrastruktuuri puhul. Valdkondlikus
statistikas on edusammud olnud väga erinevad. Sotsiaalpoliitika
ja tööhõive valdkonnas tehtud edusammud on olnud
ebaühtlased. Kuigi töötervishoiu ja
tööohutuse, sotsiaalse dialoogi ning sotsiaalkaitse valdkonnas on toimunud
mõningaid positiivseid arenguid, valitseb tööturul endiselt ulatuslik varimajandus
ja jõudeolek. Strateegiate üldine rakendamine
on samuti jätkuvalt ebapiisav, eelkõige sotsiaalse kaasatuse puhul. Ettevalmistused kõnealuses valdkonnas ei ole eriti
edenenud. Edusamme on tehtud ettevõtlus- ja
tööstuspoliitika valdkonnas, kus on parandatud ettevõtlust ning VKEde
juurdepääsu rahastamisele käsitlevat õigusraamistikku.
Innovatsiooni ja tehnoloogilise arengu lihtsustamiseks on loodud
asjaomased asutused. Kõnealuses valdkonnas
ettevalmistused edenevad. Teatavaid edusamme on tehtud üleeuroopaliste
võrkude valdkonnas. Edenenud on
liikluskoridoride loomisega seotud tööd ning kasutusele on võetud uus
elektriühendusliin. Teatavaid piiratud edusamme on tehtud regionaalpoliitika
ja struktuurifondide koordineerimise valdkonnas. Regionaalarengu
valdkonnas on vaja oluliselt pingutada haldussuutlikkuse ja institutsioonide
suutlikkuse loomiseks ning rakendamiseks küpsete projektide reservi
väljaarendamiseks. Ettevalmistused on
kõnealuses valdkonnas alles algusjärgus. Vaatamata
jõupingutustele töötada kooskõlas Euroopa standarditega välja õigusakte,
eksisteerib kohtusüsteemi ja põhiõiguste puhul jätkuvalt teatavaid
olulisi puudujääke. Lisaks sellele on
jätkuvalt ebapiisaval tasemel õiguslike ja poliitiliste vahendite rakendamine,
mis kujutab endast olulist probleemi. Albaania
õigusaktide vastavusse viimine Euroopa standardite ning kohtusüsteemi ja
põhiõiguste valdkonna õigustikuga on alles algetapis. Albaania on teinud
edusamme õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas. 2010. aasta detsembrist saavad biomeetriliste
passide omanikud reisida Schengeni alale viisavabalt.
Hea rahvusvahelise koostöö ja maffiavastase võitluse seaduse
rakendamise, sealhulgas kuritegelikul teel saadud vara konfiskeerimise kaudu on
edusamme tehtud organiseeritud kuritegevusevastase võitluse valdkonnas. Sellegipoolest kujutab organiseeritud kuritegevus
endast endiselt suurt probleemi. Jõupingutusi
tuleb jätkata õigusraamistiku tõhusaks rakendamiseks ja organiseeritud
kuritegevuse vastase võitluse tugevdamiseks. Organiseeritud kuritegevuse
vastase võitluse puhul on tegemist komisjoni arvamuse põhiprioriteediga. See hõlmab ennetaval uurimisel ning vastutusele
võtmisel ja vajaduse korral süüdistuste esitamisel usaldusväärsete tulemuste
saavutamist. Aktiivselt tuleks võtta meetmeid,
millega suurendada uurijate asjatundlikust ja volitusi ning õiguskaitseasutuste
vahelist koostööd. Tõhustada ja
süstematiseerida tuleb uimastite-, rahapesu- ja inimkaubandusevastase võitluse
läbiviimist ning nende ohvrite kaitset. Kuritegelikul teel saadud vara
konfiskeerimise õiguslikku raamistikku tuleb jõustada süstemaatiliselt. Edusamme on saavutatud teadus- ja
arendustegevuse valdkonnas õigustiku rakendamise suutlikkuse parandamisel. Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmendas
raamprogrammis osalemise haldussuutlikkus paranes, kuid Albaania enda
teadusuuringute teostamise suutlikkus on endiselt madal. Teatavaid edusamme on tehtud hariduse ja kultuuri
valdkonnas, eelkõige kutsehariduse ja -koolituse puhul. Keskkonna
valdkonnas õigusaktide ühtlustamisel erilisi edusamme ei ole tehtud. Õigusaktide üldine rakendamine ja jõustamine on
endiselt nõrk. Haldussuutlikkuse ja
institutsioonidevahelise koostöö tugevdamine nõuab täiendavaid jõupingutusi. Kliimamuutuste valdkonnas ei ole Albaania
üldiselt edusamme teinud ning institutsionaalne suutlikkus on endiselt väga
puudulik. Teatavaid edusamme
on tehtud tarbija- ja tervisekaitse valdkonnas.
Tarbijakaitse määruse jõustamisel on tehtud samuti edusamme. Õigusliku raamistiku üldine tase on paranenud. Rahvatervise valdkonnas on edasi liigutud
ravikindlustust käsitlevates õigusaktides ning positiivseid arenguid on
toimunud ka nakkushaiguste ja vaimse tervise valdkonnas. Esmatasandi arstiabile juurdepääsuga seotud ebavõrdsuse probleem
on siiski endiselt lahendamata. Tolliliidu valdkonnas on tehtud teatavaid edusamme õigusaktide vastavusse
viimisel, ettevalmistused kõnealuses valdkonnas edenevad hästi. Võrdlushindade kasutamine tolliväärtuse määramisel
on võrreldes ELiga endiselt väga laiaulatuslik ning täiendavaid jõupingutusi
tuleb teha menetluste lihtsustamiseks ja kaubanduse hõlbustamiseks. Jõustamissuutlikkus ja inimressursside juhtimine on
endiselt puudulik. Teatavaid edusamme on tehtud välissuhete
valdkonnas, eelkõige ühises kaubanduspoliitikas. Vaja
on tugevdada institutsionaalset suutlikkust ja haldussuutlikkust. Edusamme on tehtud välis-, julgeoleku- ja
kaitsepoliitika valdkonnas. Riik on viinud
oma õigusaktid vastavusse ELi enamiku deklaratsioonide ja ühiste seisukohtadega
ning jätkanud osalemist Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika operatsioonides. Edusamme on tehtud finantskontrollis. Avaliku sektori sisefinantskontrolli esmase
õigusraamistiku ning riigieelarve kontrollimise tase on tõusnud. Sisekontrolli valdkonna haldussuutlikkust tuleb
tõhustada. ELi finantshuvide kaitset hõlmavas
valdkonnas on ettevalmistused algetapis. Finants- ja eelarvesätete valdkonnas on kindlaks määratud omavahendite süsteemi mõjutavaid
poliitilisi eesmärke käsitlevad algpõhimõtted ja institutsioonid. Omavahendite eeskirjade kohaldamist käsitlev
haldusraamistik ei ole veel valmis. Bosnia ja Hertsegoviina Bosnia ja Hertsegoviina on saavutanud poliitiliste
kriteeriumide täitmisel piiratud edu. Aasta pärast 3. oktoobril 2010 toimunud
üldvalimisi tuleb demokraatia ja õigusriigi valdkonnas endiselt
lõpule viia seadusandlike ja täidesaatvate asutuste ning riigi tasandi
valitsuse loomise protsess. Kõnealune pikk
viivitus on takistanud vajalike reformide läbiviimist Bosnia ja Hertsegoviinas. Jätkuvalt tekitab tõsist muret põhiseaduse
Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ühtlustamisel
usaldusväärse protsessi puudumine. Sejdić-Finci[21] kohtuasjas Euroopa Inimõiguste
Kohtu otsuse rakendamiseks kokku kutsutud esimene institutsioonidevaheline
töörühm ei suutnud kokkulepet saavutada. Ministrite
nõukogu poolt soovitatud uue töörühma kokkukutsumine on veel pooleli. Serblaste Vabariigi
rahvusassamblee on vastu võtnud järeldused ja otsuse referendumi korraldamise
kohta riigitasandi kohtuasutuste küsimuses. Pärast
ELi vahendusel toimunud kontakte, tühistas Serblaste Vabariigi rahvusassamblee
referendumit käsitlenud otsuse ning muutis 1. juunil oma järeldusi. Bosnia ja Hertsegoviina on stabiliseerimis- ja
assotsieerimisprotsessi raames astunud ELiga õigusküsimusi käsitlevasse
struktureeritud dialoogi. Parlamendi
haldussuutlikkus on paranenud, kuid riigi ja üksuste parlamentide vahelise
kooskõlastamise puudumine ning üksuste vahelised poliitilised erimeelsused
takistavad jätkuvalt parlamentaarse assamblee tööd. Valitsusasutuste
toimimist erinevatel tasanditel mõjutab jätkuvalt killustatud ja
koordineerimata poliitikakujundus. Kolm eesistujat
on tõhustanud jõupingutusi ühiseks poliitika kujundamiseks ja rakendamiseks,
kuid välispoliitika koordineerimisel esineb teatavate küsimuste puhul jätkuvalt
erimeelsusi. Siiani on loomata riigi ja
piirkondlike üksuste vaheline koordinatsioonimehhanism, mis hõlmab ELiga seotud
küsimusi, sealhulgas ühinemiseelse abi rahastamisvahendi raames finantsabi
kavandamist. Avaliku halduse reformi valdkonnas tehtud edusammud on olnud piiratud.
Jätkub avaliku halduse reformi strateegia rakendamine. Erinevate asutuste vaheline koordineerimine on
siiski nõrk ning avaliku halduse reformi protsessil puudub vajalik poliitiline
toetus. Poliitilise sekkumise vältimiseks on
jätkuvalt vaja pidevalt pingutada. Tööd on
alustanud riigitasandi ombudsman, kuid tema tegevuse tõhusust kärbivad
töötajatega seotud probleemid ning rahalised raskused.
Lahendamist vajavad jätkuvalt ka töötajate teenetel ja pädevusel
põhineva professionaalse, vastutustundliku, läbipaistva ja tõhusa avaliku
teenistuse loomisega seonduvad probleemid. Bosnia ja Hertsegoviina on teinud vähe
edusamme kohtusüsteemi tõhustamisel. Algatatud
on ELi ja Bosnia ja Hertsegoviina vaheline õigusküsimusi käsitlev
struktureeritud dialoog, mille eesmärk on tagada sõltumatu, tõhus, erapooletu
ning usaldusväärne kohtusüsteem. Kohtusüsteemi reformi riikliku strateegia ja
sõjakuritegude strateegia rakendamist tuleb kiirendada.
Võetud on meetmeid kohtuasjade kuhjumise vähendamiseks, eelkõige
kommunaalmakseid käsitlevates kohtuasjades. Samas on kuhjunud kohtuasjade arv
endiselt suur. Kõigi jurisdiktsioonide vahel
killustatud õigusraamistik asetab kohtutele suure õigusliku ja finantskoormuse. Eelarvega seotud ühtlustatud vastutuse puudumine
mõjutab jätkuvalt kohtusüsteemi sõltumatust ja tõhusust. Endiselt teevad suurt muret kohtunike pihta suunatud sagedased
poliitilised rünnakud ning kohtuasjade kuhjumine. Bosnia ja Hertsegoviina on saavutanud väga
piiratud edu võitluses korruptsiooniga, mis on paljudes valdkondades
avalikus ja erasektoris endiselt laialt levinud. Korruptsioonivastase
strateegia ja tegevuskava rakendamine on jätkuvalt puudulik. Korruptsioonivastase võitluse amet ei ole veel oma
tegevust täies ulatuses alustanud. Korruptsioonijuhtumite
kohtulikud järelmeetmed on jätkuvalt aeglased ning ainult piiratud arvu kõrgemal
tasemel aset leidvate juhtumite puhul on esitatud süüdistus. Jätkuvalt on probleemiks õigusaktide ebapiisav
rakendamine ja üksustevahelise koordineerimisega seotud ebakõlad. Bosnia ja Hertsegoviina peab näitama rohkem tahet
võidelda korruptsiooniga ja võtma konkreetsemad meetmed. Inimõiguste ja vähemuste kaitse on põhimõtteliselt tagatud. Bosnia ja
Hertsegoviina on ratifitseerinud peamised rahvusvahelised inimõiguste
konventsioonid, kuid nende rakendamine on puudulik.
Kodaniku- ja poliitilisi õigusi üldjoontes austatakse. Väheseid
edusamme on tehtud riigi erinevates osades kriminaalkaristuste ühtlustamisel. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse
konventsiooni järgimiseks vajalik tasuta õigusabi käsitleva raamseaduse
vastuvõtmine aga endiselt pooleli. Tagada
tuleb õiguskaitse kättesaadavus tsiviil- ja kriminaalmenetlustes. Teatavaid edusamme on tehtud kinnipidamistingimuste
parandamisel, eelkõige psühhiaatriaasutustes, kuid ülerahvastatuse ja
kinnipeetute väärkohtlemisega seotud probleemid vajavad endiselt
lahendust. Riigi ja piirkondlike üksuste põhiseadustega
on ette nähtud sõna- ja meediavabadus, kogunemis- ja ühinemisvabadus
ning usuvabadus. Kehtivate õigusaktide
rakendamist tuleb siiski tõhustada. Paranenud
on pressinõukogu isereguleeruv tegevus. Suurenenud
on ajakirjandusnõukogule kodanike esitatud ajakirjanduskoodeksi rikkumist
käsitlevate kaebuste arv. Ajakirjandusnõukogu
suutlikkust jõustada kutsenorme takistab vahendite puudus. Jätkus poliitiline surve ajakirjandusele, samuti
etniliste eelarvamuste kajastumine ajakirjanduses. Jätkusid
ka ajakirjanike hirmutamise juhtumid. Avalik-õigusliku
ringhäälingu reformi rakendamine on lõpule viimata. Kommunikatsioonivaldkonda
reguleeriva asutuse sõltumatu tegevus on takistatud, ametisse on nimetamata ka asutuse
nõukogu liikmed.. Kodanikuühiskonna
areng nõuab lisatoetust ning selle rahastamine peab olema läbipaistev. Majanduslikud ja sotsiaalsed õigused on tagatud kehtiva õigusraamistiku alusel, kuid õiguste rakendamine
killustatud pädevuse tõttu puudulik. Riigi
tasandil on vastu võetud laiahaardeline diskrimineerimisvastane seadus, kuid
selle reguleerimisala on jätkuvalt üsna piiratud ning rakendamine puudulik. Naiste kaitset vägivalla eest tuleb
tõhustada, samuti tuleb parandada laste sotsiaalset kaitset. Hoolimata föderatsioonis koordineeriva asutuse
loomisest, tekitab etniliste rühmade vahelise suhtlemisega seoses muret jagatud
koolide („kaks kooli ühe katuse all”) suur arv. Sotsiaaltoetuste
süsteemi aluseks on vajaduste asemel õigused. See mõjutab negatiivselt haavatavate
rühmade, sealhulgas vaimse puudega isikute olukorda. Sotsiaalset dialoogi ja tööõiguse kasutamist takistab jätkuvalt
sotsiaalpartnerite riigi tasandil tunnustamise puudulikkus ning killustatud
õiguslik raamistik. Vähemuste[22] ja
kultuuriliste õiguste austamine ning kaitse on laias laastus
tagatud. Edusamme on tehtud romade eluaset
ning tööhõivet käsitlevate tegevuskavade rakendamisel.
Jõupingutusi tuleb tõhustada, et tagada tervishoidu ja haridust
käsitlevate tegevuskavade tõhus rakendamine ning selleks vajalikud vahendid ja
jätkusuutlikkus. Roma vähemus peab
endiselt toime tulema väga rasketes elutingimustes ja kannatab
diskrimineerimise all. Kuna romade sünde
sageli ei registreerita ja neil puudub juurdepääs elanike registreerimist käsitlevale
tasuta õigusabile, ei ole neil võimalik kasutada põhilisi sotsiaalseid ja
majanduslikke õigusi. Rahvusvähemuste seaduse
rakendamise parandamiseks ning vähemuste õiguste tagamiseks tuleb võtta
täiendavaid meetmeid. Teatavaid edusamme on saavutatud pagulaste
ja riigi sees ümberasustatud isikute puhul. Tagasipöördumisprotsessi
toetuseks ja Daytoni/Pariisi rahulepingu VII lisa nõuetekohase rakendamise
tagamiseks on olemas läbivaadatud strateegia. Teatavaid
meetmeid on võetud strateegia rakendamiseks, eelkõige põgenikekeskustes elavate
haavatavate rühmade kulutuste rahastamiseks. Tagasipöördumisabi
andmise menetlused ei ole täies ulatuses kindlaks määratud. Töövõimaluste ja sotsiaalkaitsele juurdepääsu
puudumise tõttu on takistatud tagasipöördumise ja kohaliku integratsiooni
jätkusuutlikkus. Piirkondlike küsimuste ja
rahvusvaheliste kohustustega seoses on
Daytoni/Pariisi rahulepingu rakendamine jätkunud, kuid Serblaste Vabariigi
poliitilised esindajad on riigi territoriaalse ühtsuse pidevalt kahtluse alla
seadnud. Koostöö endise Jugoslaavia asjade
rahvusvahelise kriminaalkohtuga on olnud rahuldav. ELi eriesindaja volitused viidi kõrge esindaja
büroo alt üle ELi eriesindaja ja komisjoni delegatsiooni juhi ühendatud
volituste alusel tegutsevale ühtsele ELi esindajale. Jätkunud on Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia
ja Serbia kohtute ning prokuröride vaheline koostöö. Toimub
kriminaalasjades kohtuotsuste vastastikust tunnustamist ja jõustamist
käsitlevate kahepoolsete kokkulepete rakendamine. Jõupingutusi
sõjakuritegude üle kohtumõistmisel takistavad jätkuvalt kriminaalmenetluse
seadustikus esinevad kurjategijate väljaandmist käsitlevad õiguslikud
takistused. Ameerika Ühendriikidega sõlmitud kahepoolne
immuniteedilepe, mis sisaldab Rahvusvahelist Kriminaalkohut käsitlevaid
sätteid, ei ole kooskõlas ELi ühiste seisukohtade ja juhtpõhimõtetega. Riik peab selle ELi seisukohtadega vastavusse
viima. Olulisi edusamme on tehtud Sarajevo
deklaratsiooni protsessis. 2011. aasta
juunis ja septembris toimunud kohtumiste järel leppisid Bosnia ja
Hertsegoviina, Horvaatia, Montenegro ning Serbia kokku reas küsimustes, mis
hõlmasid ühisdeklaratsiooni teksti, millele kirjutatakse alla Belgradis
toimuval ministrite kohtumisel. Bosnia ja
Hertsegoviina on jätkanud aktiivset osalemist piirkondlikes koostööalgatustes,
sealhulgas Kagu-Euroopa koostööprotsessis (SEECP), piirkondlikus
koostöönõukogus (RCC) ja Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingus (CEFTA). Bosnia ja Hertsegoviina suhted naabritega on edasi
arenenud. Septembris võttis Bosnia ja
Hertsegoviina vastu otsuse tunnustada Kosovo tollitempleid. Siiski on naaberriikidega lahendamata mõned
piiriküsimused. Pärast 2010. aasta tagasihoidlikku
majanduskasvu paranes Bosnia ja Hertsegoviina majanduse olukord 2011.
aastal mõnevõrra. Majanduse taastumine on
siiski mõõdukas ning kasvu veab peamiselt suurenenud välisnõudlus. Töötuse määr püsis väga kõrge. Eelarveseisund paranes Rahvusvahelise Valuutafondi
programmi raames eelarve tasakaalustamiseks võetud meetmete tulemusel mõnevõrra
ning tulud suurenesid. Keskmise pikkusega
perioodi rahanduse jätkusuutlikkust takistab aga suutmatus võtta vastu aastate
2011–2013 eelarvepoliitika raamistik. Valmisolek
viia ellu struktuurireforme ning stabiilset rahanduspoliitikat oli eri
piirkondades jätkuvalt erineval tasemel ning riigi rahanduse kvaliteet oli
jätkuvalt puudulik. Majanduslike kriteeriumide täitmisel on Bosnia ja Hertsegoviina toimiva turumajanduse suunas
edasi liikunud vähe. Selleks et riik suudaks
tulla pika tähtaja jooksul toime Euroopa Liidu konkurentsisurve ja
turujõududega, tuleb jätkata täiendavate reformide elluviimist. Majanduse taastumist veab peamiselt
välisnõudlus, kuid ka sisenõudlus on suurenenud ning seda toetab taastuv
laenamine. Tööstustoodang suureneb. Märkimisväärselt suurenes kaubandustegevus ning
kaubanduse integratsioon ELiga on jätkuvalt kõrge. Säilitati
rahaline stabiilsus. Valuutakomitee süsteemi
usaldusväärsus püsis endiselt kõrgel tasemel. Ärikeskkonnas
toimusid teatavad edasiminekud ettevõtjate registreerimisel ja haldusmenetluste
ühtlustamisel. Siiski takistas suutmatus võtta vastu aastate
2011–2013 eelarvepoliitika raamistik tõsiselt Bosnia ja Hertsegoviina
eelarvepoliitika jätkusuutlikkust ja usaldusväärsust ning eelarvepädevatel
asutustel puudus seetõttu üldist eelarveliini käsitlev kokkulepe. Riigis valitseva poliitilise ummikseisu tõttu
hilines märkimisväärselt 2011. aasta riigieelarve vastuvõtmine ning lükkusid
edasi reservkrediidi lepingu rakendamist käsitlevad programmilised arutelud
Rahvusvahelise Valuutafondiga. Riigi rahanduse
kvaliteet oli jätkuvalt puudulik ja kulutuste osakaal SKPst oli kõrge. Maksebilansi puudujääk ja eelkõige jooksevkonto
puudujääk on suurenenud ning kiirenenud on ka inflatsioon. Ettevõtluskeskkonnale avaldab negatiivset mõju
ebatõhus haldamine ja õigusriigi põhimõtete puudulik jõustamine. Paigalseis tabas kavandatud erastamist,
riigiettevõtete ümberkorraldamist ning võrgutööstuse liberaliseerimist. Majanduse tootmisvõimsus ja konkurentsivõime oli
jätkuvalt nõrk, kuna siseriiklikke kasvuallikaid ei kasutatud piisavalt. Struktuuriline jäikus (suured
sotsiaalkindlustusmaksed, halvasti suunatud sotsiaalsiirded ja tööjõu vähene
liikuvus) takistavad jätkuvalt töökohtade loomist. Töötuse
määr on jätkuvalt väga kõrge ning varimajandus kujutab endiselt tõsist
probleemi. Bosnia ja Hertsegoviina on teinud vaid
üksikuid edusamme oma õigusaktide ja poliitika vastavusse viimisel Euroopa
standarditega. Teatavaid edusamme
on märgata intellektuaalomandiõiguste, riigiabi, teadustöö, kultuuri ja
transpordi valdkonnas ning mitmes õiguse, vabaduse ja turvalisusega seotud
küsimuses. Eriti on vaja pingutada kaupade,
isikute ja teenuste vaba liikumise, tollinduse ja maksustamise, konkurentsi,
riigihangete, tööhõive ja sotsiaalpoliitika, hariduse, tööstuse ja VKEde, põllumajanduse
ja kalanduse, toiduohutuse, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika valdkonnas,
keskkonna ja kliimamuutuste, energia, infoühiskonna ja meedia ning statistikas. Vahelepingu rakendamine jätkus üldiselt
ebaühtlaselt. Riik rikub vahelepingut,
kuna ei täida Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni sätteid Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguga
kooskõla saavutamiseks vajalik riigitasandi riigiabiseadus võeti ministrite
nõukogus augustis vastu, kuid parlament ei ole seda senini heaks kiitnud. Riigi sotsiaalseks ja majanduslikuks arenguks
vajaliku riikliku tasandi rahvaloenduse seaduse vastuvõtmine on endiselt üks
peamisi prioriteete. Bosnia ja Hertsegoviina on teinud teatavaid
edusamme siseturu valdkonnas. Kaupade
vaba liikumise valdkonnas on edasi liigutud turujärelevalve ja
tarbijakaitse puhul. Õigusraamistiku
lähendamiseks ELi õigusaktidega, haldussuutlikkuse parandamiseks ning ühtse
majandusruumi saavutamiseks tuleb endiselt teha märkimisväärseid jõupingutusi. Isikute ja
teenuste vaba liikumise ning asutamisõiguse
valdkonnas on tehtud piiratud edusamme. Mõlemad
üksused võtsid vastu finantsteenuseid käsitlevad rakendusaktid ning samuti
paranes pankade järelevalve koordineerimine. Vajalik
oleks veelgi lihtsustada ettevõtjate registreerimist ning ühtlustada
postiteenuste õigusraamistikku. Kapitali vaba liikumise valdkonnas arengut ei ole täheldatud. Vaja
on jätkata õigustikuga vastavusse viimist ning ühtlustada üleriigiliselt kõik
õigusaktid. Suuri, kuid ebaühtlaseid edusamme
on tehtud tollinduse ja maksustamise valdkonnas. Intellektuaalomandiõiguste tõhusa rakendamise ja
jõustamise tagamiseks on endiselt oluline jätkata õigusaktide ühtlustamist ja
suutlikkuse suurendamist. Bosnia ja Hertsegoviina on teinud teatavaid
edusamme konkurentsieeskirjade jõustamisel. Riigihangete
valdkonnas, eelkõige riigihangeseaduse täielikul ühtlustamisel edasiminekut ei
toimunud. Edasiminek jätkus
intellektuaalomandiõiguste valdkonnas. Sotsiaal- ja tööhõivepoliitika ning rahvatervise valdkonnas on tehtud vähe edusamme. Kogu riiki hõlmavad strateegiadokumendid on juba
olemas või on need ettevalmistamisel, kuid poliitika ja õigusaktid on jätkuvalt
killustatud. Haridusvaldkonna
raamseadused ja -strateegiad on olemas, kuid nende rakendamine on edasi
lükkunud. Teatavaid edusamme on tehtud kultuurivaldkonnas. Areng on jätkunud teadusuuringute valdkonnas
ning alustatud on ettevalmistustega innovatiivse liidu loomiseks. Jätkusid läbirääkimised Maailma
Kaubandusorganisatsiooniga ühinemiseks. Bosnia ja Hertsegoviina on teinud väheseid
edusamme Euroopa standardite täitmisel mitmes valdkondlikus poliitikas. Tööstuse ning väikese ja keskmise suurusega
ettevõtjate valdkonnas on siiani heaks kiitmata riigi arengustrateegia,
sealhulgas tööstuspoliitikat käsitlevad elemendid. Samuti on edasi lükkunud
VKEde strateegia rakendamine. Teatavaid
edusamme on tehtud toiduohutuse, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika ning
kalanduse valdkonnas. Edusammud põllumajanduse
ja maaelu arengu valdkonnas jäid endiselt piiratuks. Jätkuvalt on oluline tihendada riigi ja üksuste vahelist
koostööd kõnealustes valdkondades õigustikuga vastavusse viimisel. Edusammude puudumine on negatiivselt mõjutanud
põllumajandustoodetega kauplemist. Bosnia ja
Hertsegoviina ettevalmistused keskkonna valdkonnas on ikka veel
algusjärgus. Endiselt on loomata
keskkonnakaitse ühtlustatud õigusraamistik ja riiklik keskkonnaamet. Haldussuutlikkus on puudulik ning tõhustamist vajab
erinevate ametiasutuste vaheline horisontaalne ja vertikaalne suhtlus. Kliimamuutustega seoses on täiendavaid
jõupingutusi vaja teha kliimamuutuste riikliku tasandi strateegia
vastuvõtmiseks, selle õigustikuga vastavusse viimiseks ning teadlikkuse
suurendamiseks. Bosnia ja
Hertsegoviina on teinud edusamme transpordisektoris. Positiivsed arengud toimusid üleeuroopalise
transpordivõrgu, maantee- ja õhutranspordi ning raudtee- ja siseveetranspordi
sektoris. Endiselt on vastu võtmata ohtlike
kaupade vedu käsitlev seadus. Transpordiinfrastruktuuri
ajakohastamise küsimus on siiani lahendamata. Energeetika
valdkonnas tehtud ettevalmistused ei ole kaugele jõudnud. Energiaühenduse asutamislepingu osapoolena peab
Bosnia ja Hertsegoviina rakendama ELi asjaomaseid energeetikat käsitlevaid
õigusakte. Teatavaid edusamme on tehtud
elektrienergia tarnetes Brčko piirkonda ning elektrienergiat käsitlevate
õigusaktide ulatuslikul läbivaatamisel kõigil valitsustasandeil. Elektrienergia varustuskindluse tagamiseks tuleb
luua kogu riiki hõlmav toimiv riiklik ülekandevõrkude ettevõtja ning vastu
võtta ulatuslik energiastrateegia. Edusammud infoühiskonna ja meedia
valdkonnas olid tagasihoidlikud. Avalik-õigusliku
ringhäälingu õigusraamistiku ühtlustamine on siiani lõpule viimata. Kommunikatsioonivaldkonda reguleeriva asutuse
sõltumatusega seotud jätkuv segadus, poliitiline surve ning avalik-õigusliku
ringhäälingu reformi aeglane rakendamine kujutavad endast jätkuvalt olulist
probleemi. Teatavaid edusamme on tehtud finantskontrolli
valdkonnas. Riiklikul ning üksuse tasandil on
olemas ühtlustamisega tegelev kesküksus ning alustatud on siseauditi
sisseviimisega. Jätkata tuleb finantsjuhtimise
ja kontrollsüsteemide edasiarendamisega. Riigikontrolli
sõltumatuse küsimus on jätkuvalt lahendamata. Teatavaid
edusamme on tehtud statistika valdkonnas klassifikatsioonide ja registrite
puhul. Parandada tuleb rahvamajanduse
arvepidamist ning ettevõtjaid ja põllumajandust käsitlevat statistikat. Koostöö riiklike ja piirkondlike üksuste
statistikaasutuste ning muude asjaomaste riikliku tasandi asutuste vahel on
endiselt ebapiisav. Õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas on saavutatud teatavat edu eri aspektides. Viisapoliitika valdkonnas jätkati esmatähtsate
probleemide lahendamist. Sujuvalt on jätkatud
ELi ning Bosnia ja Hertsegoviina vahelise viisarežiimi lihtsustamise lepingu ja
tagasivõtulepingu rakendamist. 2010. aasta
detsembrist alates saavad Bosnia ja Hertsegoviina biomeetriliste passide
kasutajad reisida Schengeni alale viisavabalt. Edenenud on riigi ettevalmistused piirihalduse,
varjupaigaõiguse ja rände valdkonnas. Jätkuvalt
on paranenud varjupaiga ja rahvusvahelise kaitse süsteem, rändevoogude
järelevalve ning ametitevaheline koostöö. Siiski
tuleks parandada mõnede piiriületuspunktide infrastruktuure. Vähest edu on saavutatud rahapesuvastases võitluses. Rahapesu tõkestamise strateegia ja tegevuskava
rakendamine on edenenud ainult piiratud ulatuses. Uimastitevastase
võitluse valdkonnas jäid edusammud väikeseks. Tõhusate
järelmeetmete puudumine aga takistab uimastitevastast võitlust. Uimastid
kujutavad endast tõsist probleemi. Bosnia ja Hertsegoviina ettevalmistused politseivaldkonnas
edenevad. Bosnia ja Hertsegoviina
politseijõudude killustatus piirab jätkuvalt nende töö tõhusust ja tulemusi
ning takistab koostööd ja andmevahetust. Organiseeritud
kuritegevuse vastane võitlus on õiguskaitseasutuste vahelise tõhusa
koordineerimise puudumise tõttu jätkuvalt ebapiisav. Organiseeritud
kuritegevus on endiselt tõsine probleem, mis mõjutab negatiivselt õigusriigi
põhimõtete järgimist ja ettevõtluskeskkonda. Tõhustada
tuleb inimkaubanduse vastaseid jõupingutusi ning kõrvaldada tuleb
inimkaubanduse ohvrite tuvastamisega seotud puudused.
Bosnia ja Hertsegoviina on teinud teatavaid edusamme terrorismivastase
võitluse valdkonnas. Taasloodi
terrorismivastase võitluse ühine töörühm. Siiski
tuleb terrorismi tõkestamise ja selle vastu võitlemise strateegia rakendamist
tõhustada. Jätkunud on ettevalmistused isikuandmete
kaitseks, kuid täiendavaid meetmeid on vaja võtta õiguskaitse ning
järelevalveasutuse sõltumatuse tagamiseks. Hästi
toimiv isikuandmete kaitse on Bosnia ja Hertsegoviina ning Europoli ja
Eurojusti vahel sõlmitavate lepingute puhul väga oluline. Kosovo Kosovo poliitilist olukorda ajavahemikus 2010.
aasta oktoobrist 2011. aasta veebruarini iseloomustavad parlamendi- ja
kohalikud valimised. Üldvalimiste läbiviimist
tumestasid tõsised puudused ja tehnilised raskused. Uus
koalitsioonivalitsus moodustati veebruaris ning uus president valiti aprillis. President ja valitsus on väljendanud
pühendumust Euroopaga integreerumiseks. Tõhustatud
on ELiga seotud reformide koordineerimist. Valimised
on mitmete oluliste reformide rakendamist edasi lükanud. Reformide kiirendamiseks ja nende tõhusaks rakendamiseks on vaja
järjepidevaid jõupingutusi. Avaliku halduse ja
kohtusüsteemi tase on nõrk. Organiseeritud
kuritegevuse ja korruptsiooniga võitlemiseks riigihangete valdkonnas tuleb
praegusest palju rohkem ära teha. Majanduslik
olukord on tõsine ning valitsus peab võtma kiireid meetmeid, et tihedas
koostöös Rahvusvahelise Valuutafondiga koheselt parandada eelarveseisundit. Positiivsema poole pealt on Kosovo jätkanud
järjepidevate jõupingutuste tegemist Euroopa integreerumise tegevuskava
põhiprioriteetide täitmisel, näiteks viisade ja kaubanduse valdkonnas. Serbia ja 27 ELi liikmesriigi poolt esitatud
ja 9. septembril 2010 heaks kiidetud ÜRO Peaassamblee resolutsiooni alusel
alustati märtsis Belgradi ja Priština vahel dialoogi.
Dialoog toimus üldiselt konstruktiivses vaimus septembrikuuni ning selle
tulemusena jõuti kokkuleppeni mitmes küsimuses: isikute
vaba liikumine, rahvastikuregister ning kataster. Praeguseks
kokkulepitud otsuseid tuleb rakendada heas usus. Prioriteetsetena
tuleb rakendada ka teisi läbirääkimiste tulemusi, nagu kaasava ja toimiva
piirkondliku koostöö põhimõtted, samuti tuleb pakkuda ELiga seotud küsimustele
jätkusuutlikke lahendusi (energeetika ja telekommunikatsioon). Aruandlusperioodil on paranenud Ibëri/Ibari
jõest lõunas asuva serblaste kogukonna integreerumine.
Serblastele on kasu olnud nende õigusi kaitsvast õigusraamistikust. Nende osavõtt üldvalimistest paranes ning nad
osalesid ka rahvaloendusel. Serbialt toetust
saavate koolide töötajad on hakanud sõlmima lepinguid Kosovo munitsipaalharidusasutustega. Põhja-Kosovos ei ole Serbia toetatavad
struktuurid oma tegevust lõpetanud ning seetõttu ei ole integreerumine
edenenud. Serbia toetatavad kohalikud
omavalitsused olid vastu rahvaloenduse korraldamisele Põhja-Kosovos.
Põhja-Kosovo serblaste osalus üldvalimistel oli minimaalne. Põhja-Kosovo serblased seadsid kahtluse alla ka
EULEXi volitused. Olukord Põhja-Kosovos ning
piiri/halduspiiri kontrolli küsimus on viinud vägivallapuhanguteni, mis
päädisid mitme vigastatu ja ühe hukkunuga juulis ja septembris. Olukorra tulemusena on Kosovo juhtkond hakanud
sagedamini kasutama vaenu õhutavat retoorikat. Kõik
pooled peavad Põhja-Kosovos pingete maandamiseks andma oma panuse ning
võimaldama isikute ja kaupade vaba liikumist, mis oleks kasulik kogu piirkonna
elanikele. Ametiasutused teevad Euroopa Nõukogu
Parlamentaarse Assamblee inimeste ebainimlikku kohtlemist ja inimorganitega
ebaseaduslikku kaubandust Kosovos käsitlevas resolutsioonis tõstatatud
süüdistuste uurimisel koostööd EULEXiga. Kosovo
ametiasutused peavad ka tagama järjepideva ja tõhusa koostöö EULEXiga kõigis
tema volituste raamesse jäävates valdkondades. Demokraatia ja õigusriigi puhul on just viimane jätkuvalt tõsist peavalu tekitav valdkond ning
valitsus, assamblee ning Kosovo ametiasutused peavad sellele kiiresti
tähelepanu pöörama. Assamblee neljas
koosseis andis pärast valimisi ametivande 21. veebruaril. Valimisprotsessis esines tõsiseid vajakajäämisi. Kosovo peab valimissüsteemi lihtsustamiseks võtma
kiired meetmed, mis järgivad rahvusvahelisi standardeid ning uurima
valimispettuseid ja nende üle kohut mõistma. Assamblee
kiitis heaks eelarve ning mitmed Euroopa integreerumisega seotud olulised
reformid. Assamblee suutlikkus õigusaktide
eelnõusid ja valitsuse tööd kontrollida on jätkuvalt puudulik. On kahtlusi, et assamblee kodukorrast ei peeta
alati kinni. Uus koalitsioonivalitsus asus ametisse
22. veebruaril. Märtsis võttis valitsus vastu
määruse, millega luuakse ministeeriumitesse Euroopa integreerumise osakonnad
ning suurendatakse nende rolli. Euroopa
Integratsiooni ministeerium tõhustas oma rolli Euroopaga integreerumise
tegevuskava ja rahastajate koordinaatorina ning kiirendas reformide
läbiviimist. Konkreetsete eesmärkide ja
mõõdetavate tulemuste tuvastamiseks tuleb teha täiendavaid jõupingutusi, mis
annaksid valitsusele reformimisel paremaid suuniseid.
Jätkusid detsentraliseerimisega seotud jõupingutused. Valitsus peab äsja asutatud serblaste enamusega
omavalitsuste pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks lahendused leidma. Samal ajal on Serbia toetatavad struktuurid
jätkanud tegevust Kosovos, takistades nii detsentraliseerimise täielikku
rakendamist. Piiratud edusamme on tehtud avaliku halduse
reformi valdkonnas. Tõhustatud on
õigusraamistikku, kuid seda tuleb veel täiendada. Aastaid
2010–2013 hõlmavat läbivaadatud avaliku halduse strateegiat ei ole veel
rakendama hakatud. Avaliku halduse reform on
jätkuvalt oluline väljakutse ning avaliku halduse tase on väga nõrk. Ombudsmani institutsioonil puuduvad piisavad
vahendid, ruumid ning poliitiline toetus. Edusamme on tehtud kohtusüsteemi
arendamisel, seda eelkõige põhiseadusliku kohtu oluliste kohtuotsuste vormis. Assamblee on vastu võtnud olulised õigusaktid nagu
tunnistajakaitseseadus, juriidiliste isikute kriminaalvastutust käsitlev seadus
ja rahvusvahelist õiguskoostööd käsitlev seadus. Reformiprotsess
peab jätkuma. Eelmise aruandlusperioodi vältel
vastu võetud nelja reformiseaduse rakendamine on jätkunud rahuldavalt. Justiitsministeeriumi rahvusvahelise õiguskoostöö
osakond on parandanud oma suutlikkust ning käsitlenud juhtumeid
professionaalselt. Kosovo kohtunõukogu hakkas
tegelema põhiprioriteetidega. Ametisse on
nimetatud kõik Kosovo prokuratuurinõukogu üheksa liiget ning nõukogu on
alustanud oma tegevust. Tõstetud on kohtunike
ja prokuröride palka. Samal ajal on Kosovo
kohtusüsteem endiselt nõrk. Kuhjunud
kohtuasjade arv on jätkuvalt suur. Siiani
teatatakse kohtunike ähvardamisest ning hirmutamisest ning poliitiline
sekkumine on ikka muret tekitav. Organiseeritud
kuritegevust ja korruptsiooni käsitlevate juhtumite uurimiseks ning nendes
kohtumõistmiseks peavad kohtunikud ja prokurörid kasutama ennetavamat
lähenemist. Tõsiseid probleeme esineb ka
armuandmist käsitleva seaduse rakendamise läbipaistvuses. Kosovo on teinud teatavaid edusamme korruptsioonivastases
võitluses, eelkõige seeläbi, et on alustanud mõne korruptsioonijuhtumi
uurimist. Korruptsioon on paljudes
valdkondades endiselt laialt levinud ning on tõsiseks probleemiks, mis mõjutab
inimeste juurdepääsu teenustele. Tugevdatud on
korruptsioonivastast töörühma. Korruptsioonivastase
võitluse õigusraamistikku on tõhustatud mitme olulise seaduse vastuvõtmisega,
kuigi raamistik ei ole veel lõpuni valmis ning seda tuleb ka tulevikus
tõhustada. Erakondade rahastamist käsitlevas
seaduses on mitmeid olulisi puudusi ning selle rakendamise järelevalvet tuleb
parandada. Korruptsiooni puhul teevad
jätkuvalt muret hanke eeskirjade rikkumist käsitlevad juhtumid. Majanduslike huvide deklaratsioonides esineb
deklareeritud varade ja tegelike tulude vahel jätkuvalt lahknevusi. Kosovo põhiseaduses on olulised sätted inimõiguste
ja vähemuste austamise ja kaitse tagamiseks vastavalt rahvusvahelistele
standarditele. Põhiõiguste edendamise,
jõustamise ja järelevalvega tegelevad erinevad institutsioonid ei koordineeri
oma tegevust piisavalt. Valitsuse täidesaatvad
asutused kannatavad väikese suutlikkuse ning halvasti määratletud ülesannete ja
volituste all, mistõttu kattuvad volitused sageli teiste asutustega. Nende poliitiline ja praktiline mõju on piiratud. Inimõiguste rikkumiste puhul tuleb rohkem ära teha
õiguslike ja halduslike abimeetmete rakendamiseks. Serblaste
kogukonna liikmete integreerimine on paranenud, seda eelkõige Ibëri/Ibari jõest
lõunapoolsetes piirkondades. Rohkem
jõupingutusi tuleb teha serblaste vajaduste rahuldamiseks üle kogu Kosovo, kuid
eelkõige põhjapoolses osas. Piiratud edusamme on tehtud kodaniku- ja poliitiliste õiguste
valdkonnas. Valitsus peab jätkama
jõupingutuste tegemist piinamise ja väärkohtlemise tõkestamisel. Täiendavaid meetmeid on vaja võtta karistamatuse
kaotamiseks. Mõnedes vanglates tuleb
lahendada ruumipuuduse ja ülerahvastatusega seotud probleemid. Õiguskaitse kättesaadavus ei ole täielikult
tagatud eelkõige Põhja-Mitrovicë/Mitrovica piirkonnas, kus piirkonnakohus
tegutseb vastavalt EULEXi mandaadile piiratud suutlikkusega. See kahjustab õigusriigi põhimõtete järgimist
Kosovo kõnealuses osas. Sõnavabaduse puhul
on tehtud piiratud edusamme. Meediakanalite
omandisuhte läbipaistvus on seadusega tagatud ning kõnealust seadust
jõustatakse asjakohaselt. Ajakirjanike suhtes
kasutatakse jätkuvalt poliitilist survet ning neid ähvardatakse. Avalik-õigusliku ringhäälingu (RTK) sõltumatus ja
erapooletus ei ole tagatud. Kogunemis- ja
ühinemisvabadust üldiselt järgitakse. Ühinemisvabadus
tagatakse valitsusväliste organisatsioonide ühinemise vabadust käsitleva
seaduse muudatuste vastuvõtmise teel. Märkimisväärselt
tuleb parandada keskkonda, kus kodanikuühiskonna organisatsioonid
tegutsevad. Valitsus peab paremini kasutama
kodanikuühiskonna organisatsioonide eksperdihinnanguid. Mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabaduse valdkonnas on politsei saanud jätkuvalt hästi hakkama KFORilt
ajalooliste ja usuga seotud paikade (sealhulgas Serbia õigeusu pühapaikade)
valvamise üle võtmisega. Kosovo on koostöös
asjaomaste kiriku ja Serbia ametisasutuste esindajatega teinud edusamme Serbia
õigeusu pühapaikade renoveerimisel. Majanduslike ja sotsiaalsete õiguste täielikuks tagamiseks on vaja täiendavalt pingutada. Teatavaid edusamme on tehtud naiste õigustega
seoses, hõlmates eelkõige naiste esindatuse suurendamist poliitikas ning naiste
õiguste tagamiseks õigusraamistiku tõhustamist. Kõnealuste
õigusaktide rakendamiseks on vaja asjaomaseid institutsioone tõhustada ning
nende eelarvet tuleb suurendada. Alaealiste
üle õigusemõistmise seadustiku rakendamisega on paranenud laste õiguste
kaitse. Loodud on lastekaitsenõukogu. Lastekaitse tase on endiselt madal ning
vaesuses elavate laste arv on suur. Piiratud
edusamme on tehtud seoses sotsiaalselt vähekindlustatud isikute ja puudega
inimestega. Avaldatud on puudega inimeste
tegevuskava rakendamist käsitlev aruanne. Kõnealuse
tegevuskava ja selle sektori asjaomaseid seadusi tuleb tõhustada eelkõige
kohalikul tasandil, tagades, et puudega õpilastel oleks juurdepääs haridusele. Valitsus on korraldanud diskrimineerimisvastast
seadust käsitlevaid teadlikkuse suurendamise kampaaniaid. Diskrimineerimine annab endiselt põhjust tunda
tõsist muret. Töötajate ja ametiühingute
õigustega seoses on tehtud teatavaid edusamme. Vastu
on võetud tööseadus, ametiühingute seadus ning majandus- ja sotsiaalnõukogu
käsitlev seadus. Omandiõiguste
valdkonnas on edusammud olnud ebaühtlased. Tõhustatud
on õigusraamistikku ning ametisse on määratud omandiõiguste koordinaator. Kõnealuses valdkonnas eksisteeriv märkimisväärne
kohtuasjade kuhjumine takistab inimestel oma omandiõigusi kasutada. Kehtivate õigusaktide jõustamiseks on vaja rohkem
pingutada. Kosovo on teinud teatavaid edusamme vähemuste ja kultuuriliste
õiguste austamisel ning kaitsel. Äsjaasutatud
serblaste enamusega omavalitsuste ees seisavad mitmed probleemid, nagu
maakasutuse planeerimine. Piiratud edusamme on
tehtud vähemuskogukondadele haridusele juurdepääsu tagamisel. Nii Ibëri/Ibari jõest põhjas kui ka lõunas asuvad
serblaste kogukonnad kasutavad siiani Serbias väljaantud õpikuid ja järgivad
sealset haridussüsteemi. Kosovo ametiasutused
peavad välja pakkuma alternatiivse lahenduse ning töötama välja serbia
õppekava. Serbia keelt ei ole võimalik õppida
teise ametliku keelena koolides, mis jäävad väljapoole enamuses serblastega
asustatud alasid. Keelte kasutusega
seoses ei ole erilisi edusamme tehtud. Õigusraamistiku
rakendamine toimub ebaadekvaatselt. Mitmekeelsed
avalikud teenused ei ole kättesaadavad. Serbia
vähemuse meedia olukord on paranenud eelkõige tänu telekanali „TV Mreža”
käivitamisele. Roma, aškali ja egiptlaste perekondade
ümberasustamise käigus pliiga saastatud piirkondadest suleti 2010. aasta
oktoobris Çesmin Lugi/Česmin Lugi laager. Osterode
laagrit ei ole siiani suletud, kuna Põhja-Mitrovicës/Mitrovicas ei eraldatud
selleks alternatiivset riigimaad. Valitsus on
edendanud kõnealuste kogukondade registreerimist elanike registrisse,
võimaldades seda teha tasuta. Avaldatud on
roma, aškali ja egiptlaste kogukonna integratsioonistrateegia rakendamist
käsitlev aruanne. Samal ajal tekitavad
kõnealuste kogukondade elutingimused ja nende juurdepääs tööhõivele,
haridusele, tervishoiuteenustele ja sotsiaalkaitsele jätkuvalt väga suurt
muret. Pagulaste ja riigi sees ümberasustatud isikute
tagasipöördumine on Kosovo institutsioonide jaoks endiselt suur probleem. Tagasipöördumise toetamiseks eraldatud eelarvet
vähendati 40 % ning tegemist on väga väikse summaga. Vabatahtlikku ja järjepidevat tagasipöördumist
pidurdavad jätkuvalt sellised ulatuslikud takistused nagu pikaleveninud varade
tagastamise menetlused ning majanduslike võimaluste vähesus. Paljud ümberasustatud inimesed elavad siiani
rasketes tingimustes. Kultuuriliste
õigustega seoses on tehtud piiratud edusamme. Asjaomaste
ministeeriumite ning kesk- ja kohaliku tasandi asutuste vaheline koostöö on
paranenud. Kultuuripärandi kaitset käsitlevate
õigusaktide ning nende rakendamise tase on puudulik. Piirkondlike küsimuste ja
rahvusvaheliste kohustuste valdkonnas jätkab
Kosovo koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga. EULEX on teostanud erinevaid operatsioone, mille
käigus on sõjakuritegusid käsitlevate juhtumite raames isikuid kinni peetud ja
neile süüdistus esitatud. Mõned juhtumid on hõlmanud ka juhtivaid poliitikuid,
nende hulgas ka endist ministrit. Oluline
verstapost on augustis vastu võetud kadunud isikuid käsitlev seadus. Seadusega tagatakse perekondade nn õigus teada
tunnustamine, õigus saada hüvitist ning selles sätestatakse kadunud isiku
õiguslik staatus. Valitsus peab kiirendama
jõupingutusi teabe ja vahendite kättesaadavaks tegemiseks, et välja selgitada
kadunud isikute saatust. Euroopa Nõukogu
Parlamentaarse Assamblee jaanuari resolutsioon sisaldab tõsiseid süüdistusi,
mis käsitlevad 1999. aasta konflikti. EULEX
asutas kõnealuste süüdistuste uurimiseks Brüsselis asuva töörühma, kelle
kontaktametnik asub Prištinas. Ametiasutused teevad EULEXiga kõnealuse uurimise
käigus koostööd. Kosovo osales esimest korda pärast 2010. aasta
suve juunis Montenegros toimunud piirkondliku koostöönõukogu kohtumisel. Kosovo juhtis 2011. aastal Kesk-Euroopa
vabakaubanduslepingu kohtumisi rahuldavalt. Belgradi-Priština dialoogi käigus leiti tollitemplite
küsimusele lahendus. Siiani ei ole aga
kokkulepet saavutatud jätkusuutliku lahenduse leidmiseks Kosovo osalemisele
piirkondlikel foorumitel. Kõik asjaomased
pooled peavad täies ulatuses rakendama kaasava ja toimiva piirkondliku koostöö
põhimõtteid. Kosovo majandust iseloomustas jätkuvalt
nõrk kasv ja märkimisväärne sise- ja välismaksebilansi puudujääk, mida
raskendas ettearvamatu eelarvepoliitika. Kõrge
inflatsioon ja mittetoimiv tööturg kujutavad majandusliku ja sotsiaalse
ühtekuuluvuse jaoks tõsiseid probleeme. Mitmete
ajutiste meetmete ja ametiasutuste pühendumuse puudulikkuse tõttu läks luhta
Rahvusvahelise Valuutafondiga sõlmitud reservkrediidi rakendamine. Rahvusvahelise Valuutafondiga sõlmitud uus, kuni
2011. aasta lõpuni kehtiv maksete katkestamist käsitlev leping on proovikiviks
Kosovo majandus- ja eelarvepoliitika usaldusväärsuse taastamisele. Suur ebakindlus takistas jätkuvalt erasektori
arengut. Ettevõtjaid takistavad nõrk
juhtimine, usaldusväärse elektrivarustuse puudumine, töötajate puudulikud
oskused, kehv taristu ja õigusriigi puudulikkus. Majanduslike kriteeriumide täitmisel ei ole Kosovo teinud edusamme toimiva turumajanduse loomise
suunas. Selleks et riik suudaks tulla pika
tähtaja jooksul toime Euroopa Liidu konkurentsisurve ja turujõududega, tuleb
ellu viia hulk reforme ja teha suuri investeeringuid. Raharaamistik on toiminud jätkuvalt
suhteliselt hästi, kuigi arenemisruumi on veel, eelkõige finantssektori
reguleerimises ja järelevalves. Finantsvahendus
on jätkuvalt laienenud ning pangandussektor on vaatamata viivislaenude
kasvavale arvule endiselt stabiilne ja kasumlik Teatavaid
edusamme on tehtud erastamisprotsessis. Makromajandusliku poliitika nõuetekohast
toimimist ähvardab üha enam ettearvamatu eelarvepoliitika, valitsemissektori
kulutuste ebastabiilne kasv ning piiratud rahastamisvõimalused. Halb valitsemistava ja ajutised meetmed mõjutavad
negatiivselt erasektorit ning sügavad struktuuriprobleemid kahjustavad
jätkuvalt majandust. Inflatsioon on olnud
kõrge ja volatiivne. Töötus on endiselt väga
kõrge ning tööturgu mõjutava surve vähendamiseks ei ole loodud piisavalt uusi
töökohti ega tööhõivevõimalusi, eelkõige noorte ja uute tööturule tulijate
jaoks. Maksebilanss on endiselt tugevalt
tasakaalust väljas, eelkõige kaubavahetuses, ning tootmist edendavate
välisinvesteeringute sissevool on jätkuvalt väga piiratud. Riiklik elektriettevõtja saab riigi eelarvest
jätkuvalt märkimisväärses ulatuses subsiidiume ning laene oma investeerimiskava
rahastamiseks. Ettevõtluskeskkonda mõjutavad
jätkuvalt negatiivselt nõrk õigusriik ja omandiõigustega seotud probleemid. Tõsise probleemina on endiselt päevakorral
varimajandus. Enneaegsete üldvalimiste eelne
valimiskampaania, millele järgnes uue valitsuse moodustamine ning
presidendivalimine, jättis rahvusassambleele ja valitsusele Euroopa
standarditega kooskõlas olevate õigusaktide ja poliitika heakskiitmiseks
väga vähe aega. Edusammud on olnud erinevad. Kapitali liikumise süsteem on hästi arenenud. Kosovo on teinud edusamme varjupaigaõiguse ja rände
valdkonnas, seda eelkõige kodumaale tagasi pöördunud isikute tagasivõtmisel ja
taasintegreerimisel. Teatavaid edusamme on tehtud
konkurentsipoliitikat, energeetikasektorit ning infoühiskonna ja meedia
valdkonda käsitlevates õigusaktides, eelkõige
järgmistes valdkondades: maksustamine,
intellektuaalomandiõigus, tööhõive, sotsiaalpoliitika ja rahvatervis,
finantskontroll, statistika, piirihaldus ja inimkaubanduse vastane võitlus. Edasist arendamist vajab aga transporditaristu. Piiratud edusamme on tehtud keskkonna,
põllumajanduse ja toiduohutuse ning uimastikaubanduse-, organiseeritud
kuritegevuse ja terrorismivastase võitluse valdkonnas.
Vähe on tehtud isikute ja teenuste liikumist, asutamisõigust, rahapesu
ja isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktide õigustikuga vastavusse
viimiseks. ELi siseturuga
seoses on tehtud teatavaid edusamme kaupade vaba liikumist käsitlevate
õigusaktidega. Neid on tehtud vastavushindamise,
akrediteerimise, metroloogia ja turujärelevalve valdkonnas. Piiratud edusamme on tehtud standardite
kehtestamise valdkonnas. Tarbijakaitse
valdkonnas õigusaktidega seotud edusamme ei tehtud.
Kaupade vaba liikumise valdkonnas ELi õigustikuga vastavusse viimine
edeneb aeglaselt. Kõnealuses valdkonnas on
kogu õigustiku vastavusse viimiseks vaja paremat koordineerimist ja
strateegiat. Haldussuutlikkus ning vajalikud
rakendus- ja jõustamismeetmed ei ole piisaval tasemel.
Õigustikuga vastavusse viimine on isikute ja teenuste liikumise,
asutamisõiguse ja ka äriühinguõiguse valdkonnas alles algusjärgus. Kapitali liikumise süsteem on hästi
liberaalne ja arenenud. Täiendavaid reforme
oleks soovitav teha Basel II riskinõuete kasutuselevõtmiseks ning täielikult
ELi standarditega kooskõlas oleva õigusraamistiku kehtestamiseks. Kosovo tollindust
käsitlevad õigusaktid on suures osas ELi tolliseadustikuga kooskõlas. Salakaubanduse ja võltsimise vastase võitlusega
seoses tuleb teha täiendavaid jõupingutusi. Sõltumatu
kontrollnõukogu tegevust tuleb tõhustada ning samuti tuleb vähendada kuhjunud
juhtumite arvu. Teatavaid edusamme on tehtud maksustamise
valdkonnas, hõlmates peamiselt maksunormide järgimise strateegiat toetavate
reformide rakendamist. Maksude maksmise
jõustamist ja ulatusliku varimajanduse vähendamist käsitlev haldussuutlikkus on
endiselt madal. Teatavaid edusamme
on tehtud konkurentsipoliitikat käsitlevas õigusloomeprotsessis, mis
hõlmas eelkõige kartellidevastast poliitikat ning riigiabiseaduse
vastuvõtmise kaudu riigiabi valdkonda. Kartellidevastase
poliitika rakendamine paraneb. Edusamme on
tehtud riigihanke valdkonnas, kus muudetud riigihankeseaduse vastuvõtmisega
astuti lähemale ELi standarditega vastavusse viimisele.
Õigusraamistik ei ole veel lõpuni valmis ning parandada tuleb
institutsioonide vahelist koostööd. Teatavaid edusamme
on tehtud intellektuaalomandiõiguste valdkonnas ning need hõlmasid tööstusomandiõigusi. Õigusraamistik ei ole veel lõpuni valmis ning
intellektuaalomandiõigusi käsitlevate eeskirjade jõustamine on ebapiisaval
tasemel. Teatavaid edusamme on tehtud tööhõive,
sotsiaal- ja rahvatervise poliitika valdkonna õigusaktide õigustikuga vastavusse
viimisel. Töötute ja teiste haavatavate
rühmade elutingimuste parandamisel on kõnealuse õigusraamistiku rakendamisel
väga oluline roll. Samuti on piiratud
kõnealuste valdkondade haldussuutlikkus, seda eelkõige kohalikul tasandil. Teatavaid edusamme on tehtud haridust ja teadusuuringuid
käsitlevate Euroopa standarditega vastavusse viimisel.
Kesk- ja kohalikul tasandil tuleb tõhustada suutlikkust, et oleks
tagatud õigus- ja strateegilise raamistiku tõhus rakendamine. Teadusuuringute ja innovaatika valdkonnas on tehtud
piiratud edusamme. Vajaliku teadusuuringute-
ja innovaatikasuutlikkuse saavutamiseks on vaja veel oluliselt pingutada. Õigusraamistiku rakendamist tuleb muu hulgas
edendada kesk- ja kohaliku tasandi vahelise koordineerimise parandamise kaudu. Rahastajate toetuse maksimaalseks ärakasutamiseks
tuleb haridus- ja teadusuuringute projektidele eraldada piisavalt
inimressursse. Valdkondlikus poliitikas tuleb heaks kiita VKEde rakenduskava
ning tööstusstrateegiad. Samuti tuleb eraldada piisavalt suur eelarve ning
tõhustada asjaomaseid ametiasutusi. Sidusrühmade
vaheline koordineerimine ja koostöö on jätkuvalt problemaatiline. Kosovo on teinud põllumajanduse ja toiduohutuse
valdkonnas piiratud edusamme. Jõupingutusi on
tehtud eelkõige toiduohutuse valdkonnas haldussuutlikkuse arendamiseks. Peamiselt ebapiisavate assigneeringute tõttu on keskkonna
ja kliimamuutuste valdkonnas õigus- ja haldusraamistiku tugevdamisel
tehtud ainult piiratud edusamme. Edasiarendamist vajab aga transporditaristu. Kosovo kõige tähtsam taristuprojekt, milleks on
maantee ehitamine Kosovost Albaania piirini, tekitab jätkuvalt probleeme, kuna
sellega kaasnevad ebaproportsionaalselt suured kulud ja see vajab pikemas
perspektiivis suuri investeeringuid. Teatavaid
edusamme on saavutatud lennunduse valdkonnas. Energeetika valdkonnas on tehtud edusamme õigusaktide vastavusse viimisel ja energiaühenduse
asutamislepingu rakendamisel. Investeeringute
ligimeelitamiseks on vaja veel pingutada elektriarvete ja näitude kogumise
parandamiseks ning subsideerimata, kulusid peegeldavate tariifide
kehtestamiseks. Uue kavandatava Kosovo
elektrijaama ehitusel on tekkinud viivitusi. See
on avaldanud mõju väga saastava Kosovo A elektrijaama sulgemise ajakavale. Lahkhelide tõttu staatuses ei saa Kosovo endiselt
osaleda piirkondlikes energiatransiidi mehhanismides.
See ohustab Kosovo elektrisüsteemi stabiilsust ning tähendab seda, et
Kosovo kaotab transiiditulu. Infoühiskonna ja
meedia valdkonnas on Kosovo vastu võtnud mõned telekommunikatsiooni
käsitlevad määrused, et kohaldada ELi standardeid. Assamblee
päevakorrast võeti maha avalik-õigusliku ringhäälingu jätkusuutlikku
rahastamist ning sõltumatut meediakomisjoni käsitlevad olulised seadused, kuna
need ei vastanud ELi standarditele ega kaitsnud komisjoni ega avalik-õigusliku
ringhäälingu sõltumatust. Mõlemad probleemid
tuleb kiiresti lahendada. Teatavaid edusamme on tehtud finantskontrolli
valdkonnas. Avaliku sektori
sisefinantskontroll on jätkuvalt alles algusjärgus. Eelarveorganisatsioonide
juhtivtöötajate hulgas tuleb suurendada teadlikkust finantsjuhtimise ja
-kontrolli olulisusest. Kosovo on saavutanud
teatavaid edusamme statistika valdkonnas, kus teostati rahuldavalt
rahva- ja eluasemeloendus. Kosovo on teinud erinevaid edusamme õiguse,
vabaduse ja turvalisuse valdkonnas. Siseministeerium
on võtnud meetmeid Kosovo biomeetriliste passide väljaandmise
ettevalmistamiseks. Suuri edusamme on tehtud
asjakohaste õigusaktide vastuvõtmise ning rahvastikuregistri usaldusväärsuse
parandamise kaudu. Täiendavaid jõupingutusi on
vaja teha dokumentide turvalisuse tagamiseks. Teatavaid edusamme on tehtud piirihalduse
valdkonnas. Piiriülese kuritegevusega
võitlemiseks on loodud tolli ja politsei esindajatest koosnev ühine töörühm. Asutused on korraldanud piiril ühispatrulle ning
piiriületuspunktides ühisoperatsioone. Ühistes
ja sünkroniseeritud politseipatrullides osalesid ka partnerid Albaaniast ja
endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist. Politsei
on võtnud endale täiendavalt ülesandeid, mida siiani oli täitnud KFOR, et
kaitsta rohelist piiri endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja Montenegroga. Piirikontrollide kvaliteeti ja järjepidevust tuleb
siiski veel parandada. Edusamme on tehtud varjupaiga
valdkonnas. Kosovos varjupaika otsijate arv on
kasvanud. Varjupaigataotlustega seoses on
tehtud mitu otsust. Varjupaiga
taotlemise menetluses esineb jätkuvalt puudusi, mis hõlmavad näiteks suulist
tõlget, isikute päritolu kindlaksmääramist ning edasikaebamismenetlusi. Kosovo on teinud edusamme rände valdkonnas. Kosovo on jätkanud Euroopa riikidega uute
tagasivõtulepingute sõlmimist. Kodakondsus-,
varjupaiga- ja rändeamet on jätkanud Euroopa riikide esitatud
tagasivõtutaotluste tõhusat töötlemist. Kosovo
on muu hulgas ka kohalikul tasandil saavutanud kodumaale tagasi pöördunud
isikute integreerimisel märkimisväärseid edusamme. Tõhusa
rakendamise tagamiseks tuleb pidevalt töötada. Kosovo on teinud rahapesu- ja
majandus/finantskuritegude vastases võitluses piiratud edusamme. Alanud on rahapesu andmebüroo ülesannete järkjärguline
üleminek EULEXilt Kosovo ametiasutustele. Kosovo
suutlikkus uurida majanduskuritegusid ja nendes süüdistusi esitada on endiselt
madal. Majandus-/finantskuriteod ja rahapesu
on jätkuvalt suur probleem. Politsei on suurendanud uimastitega seotud
kuritegude, sealhulgas uimastikaubandusega seotud konfiskeerimiste ja
kinnipidamiste arvu, kuid konfiskeeritud summad on jätkuvalt väikesed. Uimastikaubanduse vastaseid jõupingutusi
tuleb Kosovo ees seisva ülesande suuruse tõttu märkimisväärselt kiirendada. Teatavaid edusamme on tehtud politsei
valdkonnas. Politsei on võtnud enda kanda
täiendavad ülesanded, mida siiani täitis KFOR. Nüüd
tuleb politseis lahendada struktuuri- ja organisatsioonilised probleemid ning
parandada oma võimet võidelda organiseeritud kuritegevuse keerukate vormidega. Piiratud edusamme on tehtud organiseeritud
kuritegevuse vastases võitluses. Organiseeritud
kuritegevusega seotud juhtumites on teostatud mitmeid läbiotsimisi,
kinnipidamisi, mille raames on esitatud süüdistusi ning langetatud süüdimõistvaid
otsuseid. Organiseeritud kuritegevuse vastase
võitluse tõhustamiseks peavad õiguskaitseasutused ja kohtud võtma kasutusele
ennetavama lähenemisviisi. Tõhustada tuleb
inim- ja tehnilist suutlikkust ning märkimisväärselt tuleb parandada uurimiste
kvaliteeti. Kosovo suutlikkus võidelda
organiseeritud kuritegevusega on alles lapsekingades.
Kõnealuse probleemi lahendamiseks on vaja palju pingutada. Kosovo on teinud teatavaid edusamme inimkaubandusevastases
võitluses. Tuvastatud ohvrite arv on aruandlusperioodi
vältel mõnevõrra suurenenud. Vastu on võetud
aastaid 2011–2014 käsitlev inimkaubanduse vastane tegevuskava. Paranes politsei inimkaubanduse uurimise
direktoraadi tõhusus. Samal ajal on Kosovo
prokuröride ja kohtute suutlikkus inimkaubandusega seotud juhtumeid uurida,
neis süüdistus esitada ja süüdimõistev otsus teha, siiani madal. Kosovo on teinud terrorismivastases
võitluses piiratud edusamme. Kosovo
suutlikkus jõustada asjaomaseid õigusakte ja strateegiadokumente, nagu rahapesu
ja terrorismi rahastamise takistamise seadus, terrorismivastane strateegia jne,
on endiselt madal. Isikuandmete kaitse
valdkonnas ei ole suuri edusamme tehtud ning see on tõsine probleem. Türgi Türgi täidab jätkuvalt poliitilisi
kriteeriume piisaval tasemel. Vabad ja ausad
parlamendivalimised toimusid 12. juunil 2011. Valitsus
alustas 2010. aasta põhiseaduse reformi rakendamist. Praeguses
poliitilises kliimas puudub erakondade vahel piisav dialoog ja
kompromissivalmidus ning oluliste institutsioonide vahelised suhted on
pingelised. Selline olustik takistab reformide
jätkumist. Valimiste järel algatati uus
põhiseaduse reformimise protsess. Enamikes
valdkondades on põhiõiguste tagamiseks vaja teha märkimisväärseid täiendavaid
jõupingutusi. See hõlmab eelkõige sõnavabadust,
millega seoses on kirjanike ja ajakirjanike suhtes algatatud mitu kohtuasja,
ning jätkuvalt ebaproportsionaalselt sagedasi veebisaitide sulgemisi, mis
teevad tõsist muret. Demokraatia ja õigusriigiga seoses võimaldab Ergenekoni juhtumi ning väidetavate riigipöörde
katsete uurimine Türgil heita valgust väidetavale demokraatia vastasele
kuritegevusele ning seega tugevdada oma demokraatlike institutsioonide
usaldusväärsust ja õigusriiki laiemalt. Tõsiseid
kahtlusi tekkis siiski seoses uurimiste läbiviimise, kohtumenetluste ja
kriminaalmenetluste kohaldamisega, millega pandi ohtu kaitse õigused ning
millega mõjutati kohtuasjade seaduslikkust. Avaliku halduse reformi osas on tehtud teatavaid edusamme õigusreformi raames. Tähelepanu tuleb pöörata ombudsmani institutsiooni
loomisele. Avaliku halduse reform ja
detsentraliseerimine vajab suuremat poliitilist toetust. Suuri edusamme on tehtud julgeolekujõudude
üle teostatava tsiviiljärelevalve põhimõtte konsolideerimisel. Eelkõige on tugevdatud sõjaliste kulutuste üle
teostatavat tsiviiljärelevalvet. Sõjaväe
ülemjuhatuse otsuste üles saab nüüd tsiviilkohus teostada järelevalvet. . Siseriikliku julgeoleku tsiviiljärelevalve
konsolideerimiseks on vaja teha täiendavaid reforme, eelkõige sandarmi puhul.
Jätkuvalt on vaja teha edusamme ka sõjaväekohtusüsteemis. Edu on saavutatud kohtusüsteemi valdkonnas. Kohtunike ja prokuröride kõrget nõukogu ja
konstitutsioonikohut käsitlevate õigusaktide vastuvõtmisega on loodud
raamistik, millega edendada kohtuametnike sõltumatust ja erapooletust. Meetmeid on võetud ka kohtusüsteemi tõhustamiseks
ning üha suureneva pooleliolevate kohtuasjade hulga vähendamiseks. Täiendavaid meetmeid on vaja võtta kõigis
valdkondades, sealhulgas kriminaalkohtusüsteemis. Türgis
on pooleliolevate raskete kriminaalasjade hulk väga suur, samal ajal ei ole
suurele osale vanglas viibivatest kinnipeetutest lõplikku kohtuotsust esitatud. Lisaks sellele tuleb jälgida rakendamist, kuna
siiani võetud meetmed on riigi õigusringkondade ja kodanikuühiskonna
organisatsioonide vahele lõhe tekitanud. Kohtumenetlused
ei ole piisavalt läbipaistvad. Kohtud ja
prokuratuurid ei teavita sidusrühmi ega üldsust avalikkusele huvipakkuvatest
küsimustest. Kohtureformi strateegia tuleb
kõigi sidusrühmade, Türgi õigusringkondade ja kodanikuühiskonna
organisatsioonide osalusel uuesti läbi vaadata. Strateegia
rakendamine ning korruptsioonivastane tegevuskava on algusjärgus. Korruptsioon on paljudes valdkondades endiselt väga
levinud. Erakondade rahastamise vähene
läbipaistvus ning puutumatuse ulatus kujutavad endiselt suurt probleemi. Korruptsioonivastase õigusraamistiku tõhustamiseks
ja rakendamiseks on vaja suuremat poliitilist toetust.
Seoses heategevusorganisatsioon Deniz Feneri uurimisega, mis käsitles
pettusjuhtumit Saksamaal, peeti kinni endine kõrgema audiovisuaalnõukogu (RTUK)
esimees ning telekanali Kanal 7 neli juhtivtöötajat. Türgi
peab hakkama korruptsiooni valdkonnas uurimiste läbiviimisel, süüdistuste
esitamisel ja süüdimõistvate kohtuotsuste tegemisel tulemusi saavutama. Inimõiguste
ning vähemuste kaitse puhul on tehtud piiratud
edusamme. Märkimisväärseid jõupingutusi on
siiski vaja teha enamikus valdkondades, eelkõige sõna- ja usuvabaduse puhul. Teatavaid edusamme
on tehtud inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õiguse järgimisel,
seda eelkõige ÜRO piinamisvastase konventsiooni fakultatiivse protokolli
(OPCAT) ratifitseerimise kaudu. Mitmed
reformid on juba mitu aastat tagasi soikunud. Inimõigustega
tegelevaid organisatsioone käsitlevad õigusaktid tuleb ÜRO põhimõtetega
täielikult kooskõlla viia. Jätkunud on
positiivne trend piinamise ja väärkohtlemise tõkestamisel nii selle
esinemissageduse kui ka õiguskaitseametnike poolse väärkohtlemise tõsiduse
osas. Ametnikud kasutavad siiski liigselt
jõudu ja seda eelkõige väljapool ametlike kinnipidamisasutusi. Füüsilise väärkohtlemise kohta on esitatud
usutavaid väiteid peamiselt liigse jõu kasutamise kohta kinnipidamisel. Karistamatuse vastu võitlemisel edusamme ei
ole tehtud, see hõlmab ka kohtule esitatud väidetavate väärkohtlemist käsitlevate
kohtuasjade menetlemist. Vanglate puhul
tuleb märkida, et vanglas kinnipeetavate isikute arvu suurenemine toob kaasa
tõsise ülerahvastatuse probleemi, mis takistab kinnipidamistingimuste
parandamist. Vanglates kaebuste menetlemise
süsteemi uuendamine on jäänud soiku. Loodetakse,
et OPCATi rakendamine aitab kaasa mõnede nimetatud küsimuste lahendamisele. Vangidele osutatavad tervishoiuteenused ning samuti
alaealiste kinnipidamistingimused on küsimused, mis vajavad erilisi
jõupingutusi. Seoses sõnavabadusega
jätkus avatud arutelu tundlikeks teemadeks peetavates küsimustes nagu kurdide
ja armeenlaste küsimus, vähemuste õigused, kultuurilised õigused ning sõjaväe
roll. Sõnavabadust takistab ajakirjanike,
kirjanike, teadlaste ja inimõiguste eest võitlejate vastu algatatud kohtuasjade
ja uurimiste suur arv. Selle tulemuseks on
enesetsensuur ning koos liigse survega meediale tekitab see tõsist muret. Kehtivad õigusaktid ei taga piisaval tasemel
sõnavabadust sellisel kujul, nagu see on ette nähtud Euroopa inimõiguste ja
põhivabaduste kaitse konventsiooniga ning Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga,
ning võimaldavad kohtunikel õigusakte piiratult tõlgendada. Tõsist muret teevad ka pidevad veebisaitide
sulgemised. Üldiselt takistavad Türgi
õigusaktid ja kohtupraktika vabalt vahetada teavet ja ideid. Teatavaid edusamme
on tehtud ka seoses kogunemisvabadusega: rahumeelselt
viidi läbi mitmeid rahvakogunemisi, sealhulgas Newroz´i (kurdide uus
aasta) ja 1. mai pidustused. Kurdi küsimust,
tudengite õigusi, kõrghariduse järelvalveasutuse YÖK meetmeid ning
ametiühingute õigusi käsitlenud rahvakogunemisi, mis toimusid riigi kaguosas
ning muudes provintsides, iseloomustas liigse jõu kasutamine. Ühinemisvabadust käsitlevad õigusaktid on üldiselt ELi standarditega kooskõlas. Õigusakte kontrollitakse endiselt ülemääraselt ning
jätkub ka piirav tõlgendamine. Erakondade
sulgemist käsitlevate sätete muutmisega seoses arenguid ei ole toimunud. Piiratud edusamme
on tehtud mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabaduse valdkonnas. Usukommete järgimise vabadust üldiselt austatakse. Jätkus dialoog Alevi ja mittemoslemi kogukondadega. Usuvähemuste liikmeid tabavad jätkuvalt äärmuslaste
ähvardused. Siiani on kehtestamata Euroopa
inimõiguste konventsiooniga kooskõlas olev õigusraamistik, millega tagataks
kõikidele mittemoslemi usukogukondadele ja Alevi kogukonnale õigus tegutseda
ilma põhjendamatute piiranguteta. Peamisteks
probleemideks on endiselt naiste õiguste kaitse, soolise
võrdõiguslikkuse edendamine ja naiste vastu suunatud vägivalla vastu
võitlemine. Naiste õigusi ja soolist
võrdõiguslikkust tagav õiguslik raamistik on üldjoontes paigas. Kõnealuse õigusraamistiku poliitilisel, sotsiaalsel
ja majanduslikul tasandil rakendamiseks on vaja pidevalt pingutada. Õigusakte ei ole järjepidevalt kogu riigis veel
rakendatud. Endiselt on tõsiseks probleemiks
aumõrvad, varajased ja sunniviisilised abielud ning naiste vastu suunatud
perevägivald. Täiendavalt on eelkõige
politseis vaja korraldada naiste õigusi ning soolist võrdõiguslikkust
käsitlevaid koolitusi ning suurendada asjaomast teadlikkust. Laste õiguste
puhul tuleks kooskõlas kehtivate õigusaktidega luua piisav arv alaealiste
kohtuid. Lapsi peetakse kinni kauem kui
minimaalne selleks ette nähtud aeg ning seda tehakse ebasobivates tingimustes. Tõhustada tuleb jõupingutusi, sealhulgas ennetus-
ja taastamismeetmeid kõigis valdkondades, nagu haridus, laste tööjõu kasutamise
vastane võitlus, tervishoid, haldussuutlikkus ja koordineerimine. Jätkusid
jõupingutused sotsiaalselt vähekindlustatud isikute ja/või puudega inimeste
olukorra parandamiseks. Täiendavaid meetmeid
on vaja kõnealuste isikute sotsiaalses ja majanduselus osalemise laiendamiseks. Täiendavaid
jõupingutusi on vaja teha diskrimineerimisevastases võitluses. Terviklikud diskrimineerimise vastased
õigusaktid on puudulikud. Palju
lahendamata probleeme on jätkuvalt töötajate ja ametiühingute õiguste
valdkonnas. Kehtiv õigusraamistik ei
ole kooskõlas ELi standardite ega Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO)
konventsioonidega. Sotsiaalpartnerite vahelised
jätkuvad lahkarvamused ning piisava poliitilise tahte puudumine takistavad
kõnealuses valdkonnas edasiliikumist. Omandiõigustega seoses lihtsustab 2008. aasta sihtasutuste seadust muutev õigusakt
mittemoslemi usukogukondadele kinnisvara tagastamist.
Türgi
käsitus vähemustest on jätkuvalt tõrjuv. Siiani
ei ole vastavalt Euroopa standarditele täielikult kaitstud keele-, kultuuri-
ega põhiõigused. Türgi peab tegema täiendavaid
jõupingutusi sallivuse edendamiseks ning vähemuste kaasatuse laiendamiseks. Siiani on pooleli kehtivate õigusaktide terviklik
läbivaatamine ning rassismi, ksenofoobia, antisemitismi ja sallimatuse vastu
võitlemise kaitsemehhanismide või eriasutuste loomine. Türgi on teinud edusamme kultuuriliste
õiguste valdkonnas, mis hõlmasid muu kui türgi keele kasutamist kõigis
riiklikes raadio- ja televisioonikanalites, samuti mitme keele kasutamist
kohalikes omavalitsustes. Anti luba avada
kurdi keele ja kirjanduse osakond Muş Alparslani ülikoolis. Siiani kehtivad piirangud muu kui türgi keele
kasutamisele poliitilises elus, asjaajamises riigiasutustega ning vanglates. Türgi keelest erinevate keelte kasutamist
reguleeriv õigusraamistik annab võimaluse piiravaks tõlgendamiseks ning
raamistiku rakendamine on kogu riigis jätkuvalt ebaühtlane. Romadega seoses on
tehtud teatavaid edusamme diskrimineerivate õigusaktide muutmise kaudu. Romade olukorra parandamiseks puudub kõikehõlmav
poliitika. Ida- ja kagupiirkonna puhul ei täitnud 2009. aasta demokraatlik avanemine sellele pandud
lootusi. Muret teeb vabadel valimistel valitud
poliitikute ja inimõiguste kaitsjate kinnipidamine. Tõde
1980ndail ja 1990ndail kagupiirkonnas toimunud kohtuväliste hukkamiste ja
piinamiste kohta ei ole siiani seadusjärgse menetlemise tulemusena välja
selgitatud. Maamiinid ja külade valvamise
süsteem teeb siiani muret. Terrorirünnakud on
sagenenud. PKK kuulub ELi terroristlike
organisatsioonide nimekirja. Jätkatud on
hüvitise maksmist riigi sees ümberasustatud isikutele. Hüvitiste maksmise kava üldist tõhusust ei ole veel
hinnatud. Välja on arendamata riigi sees
ümberasustatud isikute vajadusi käsitlev riiklik strateegia. Vaatamata mõnedele edusammudele takistab põgenikke
ja varjupaiga taotlejaid käsitleva tervikliku õigusraamistiku puudumine nende
olukorra asjakohast käsitlemist. Täiendavalt
tuleb tõhustada välismaalaste kinnipidamiskeskuste üldtingimusi. Piirkondlike
küsimuste ja rahvusvaheliste kohustuste valdkonnas
on Türgi kinnitanud oma toetust kahe kogukonna juhtide vahelistele
läbirääkimistele, mida peetakse ÜRO peasekretäri egiidi all, et leida terviklik
lahendus Küprose probleemile. Vaatamata
nõukogu ja komisjoni mitmele üleskutsele ei ole Türgi siiski siiani täitnud
Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide 21. septembri 2005. aasta
deklaratsioonis ja nõukogu järeldustes, sealhulgas 2006. aasta ja 2010. aasta
detsembri järeldustes esitatud kohustust rakendada täielikult ja
mittediskrimineerival viisil assotsieerimislepingu lisaprotokolli ning ei ole
kaotanud takistusi kaupade vabale liikumisele. Kahepoolsete
suhete normaliseerimisel Küprose Vabariigiga ei ole edusamme tehtud. Suhetes
Kreekaga on kahepoolsete suhete parandamisel tehtud
jätkuvaid jõupingutusi. Jätkunud on
kahepoolsed ettevalmistavad kõnelused. Kreeka
on esitanud märkimisväärsel hulgal ametlikke kaebusi selle kohta, et Türgi on
jätkanud tema territoriaalvete ja õhuruumi puutumatuse rikkumist, sealhulgas
lende Kreeka saarte kohal. Türgi on
märkimisväärselt intensiivistanud suhteid Lääne-Balkanil, väljendades
oma kindlat pühendumust edendada piirkonnas rahu ja stabiilsust. Türgi majandus
taastub praegu kiiresti. Riigi
rahanduse olukord paraneb ning suureneb ka usk riigi majanduse väljavaadete ja
stabiilsuse kestvasse ümberkujunemisse. Sellegipoolest on tugeva sisenõudluse
tulemusel kiirelt kasvav majandustegevus tekitanud märkimisväärse ja kasvava
maksebilansi puudujäägi, mis ohustab makromajanduslikku stabiilsust. Majanduslike
kriteeriumide alusel on Türgi toimiva turumajandusega
riik. Türgi peaks olema võimeline tulema
keskmise tähtaja jooksul toime Euroopa Liidu konkurentsisurve ja turujõududega,
tingimusel et ta kiirendab oma laiaulatusliku reformiprogrammi rakendamist. Majandus kasvas
2010. aastal ja 2011. aasta esimeses pooles kiiresti.
SKP kiire kasvu kõrval võimaldas tugev tööhõive kasv vähendada töötust. Tänu suurematele tsüklilistele tuludele ja
madalamale intressimäärale edeneb riigi rahanduse konsolideerimine
kavakohaselt. Finantssektor on näidanud tänu
varasematele reformidele oma tugevust ning õigussüsteem toimib jätkuvalt
endiselt suhteliselt hästi. Lisaks sellele
võib uue riigiabi järelevalve seaduse ning reguleeriva asutuse tegevusega
kaasneda läbipaistvus ning väheneda riigiabi hulk. Kinnistunud
on turujõu vaba toimimine. Kiirenenud on
erastamisprotsess. EL on jätkuvalt Türgi
peamine kaubanduspartner ja investor. Kaubavahetuse ja
jooksevkonto puudujääk on aga suurenenud ning maksebilanssi puudujääk oluline. Rahapoliitika ei ole laenukasvu pidurdamisel eriti
edukas olnud. See aitab omakorda koos kõrgete toorainehindadega kaasa Türgi
jooksevkonto puudujäägi suurenemisele. Väljatöötamisel
on tugevamad eelarvehoovad ning mõned konkreetsed suunatud mikrotasandi
usaldatavusmeetmed, sealhulgas panganduse reguleerija poolt, et aidata kaasa
majanduse pehmele maandumisele ning leevendada rahapoliitikale asetatud
koormat. Türgi ekspordi hinna ja kulude
konkurentsivõime on mõnevõrra langenud. Inflatsioon
on hakanud suures osas energia- ja toiduhindadest tuleneva surve, elava
majandustegevuse ning reguleeritavate hindade tõusu tõttu tõusma. Struktuurireforme tuleks rakendada senisest
resoluutsemalt. Eelarvepoliitika läbipaistvuse
suurendamise ning eelarvepoliitika tugevdamise meetmed olid tagasihoidlikud,
kuid aitasid Türgil võita turgudel usaldust. Turult
lahkumine on endiselt keerukas ning pankrotimenetlus on siiani suhteliselt
tülikas. Türgi on jätkanud liikmesusest tulenevate
kohustuste võtmise võime parandamist. Edusamme
on tehtud enamikes valdkondades. Teatavates
valdkondades, nagu kaupade vaba liikumine, kartellidevastane poliitika ja
riigiabi, energeetika, majandus- ja rahapoliitika, ettevõtlus- ja
tööstuspoliitika, tarbijakaitse, statistika, üleeuroopalised võrgud ning
teadus- ja arendustegevus, on liidu õigustikuga vastavusse viimisel tehtud
edusamme. Jõupingutusi tuleb jätkata
õigusaktide vastavusse viimisel valdkondades nagu keskkond, riigihange,
teenuste osutamise vabadus, sotsiaalpoliitika, tööhõive ning maksustamine. Jõustamist tuleb tõhustada valdkondades nagu
intellektuaalomandiõigused ja rahapesuvastane võitlus.
Tolliliidu ja välissuhete valdkonnas tuleb vastavusse viimine lõpule
viia eelkõige valdkondades nagu üldiste soodustuste süsteem. Endiselt on päevakorral hulk pikaajalisi
lahendamata kaubandusvaidlusi. On oluline, et
Türgi täidaks täies ulatuses tolliliidu raames võetud kohustused. Enamikus valdkondades peab Türgi õigustiku
kohaldamiseks oma haldussuutlikkust suurendama. Kaupade vaba liikumise valdkonnas on õigusaktide vastavusse viimine hästi edenenud, aga
aruandlusperioodil on tehtud vaid üksikuid edusamme. Kaupade
vaba liikumist takistavad endiselt kaubandusele seatud tehnilised tõkked, mis
on vastuolus tolliliidu raames võetud Türgi kohustustega. Töötajate vaba liikumise valdkonnas tehtud
edusammud on minimaalsed, ettevalmistused õigustiku kohaldamiseks on endiselt
algusjärgus. Asutamisõiguse ja teenuste
osutamise vabaduse valdkonnas on vastavusse viimine samuti alles
algusjärgus. Asutamisõiguse, piiriüleste
teenuste osutamise vabaduse, kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise
ning postiteenuste valdkonnas edusamme ei ole tehtud.
Kapitali vaba liikumisega seoses on Türgi teinud teatavaid
edusamme, eelkõige kapitali liikumise ja maksete valdkonnas. Kinnisvaraturu järkjärgulise välismaalastele
avamisel edusamme ei ole tehtud. Kõnealuses küsimuses eksisteerib mitmeid
takistusi. Mitmes valdkonnas, sealhulgas ELi
otseinvesteeringute puhul, eksisteerivad kapitali liikumise suhtes piirangud. Terrorismi rahastamist käsitlev õigusraamistik ei
ole lõplikult valmis ning rahapesuvastane töökond kandis Türgi puuduste tõttu
kõnealuses valdkonnas oma musta nimekirja. Piiratud edusamme on tehtud riigihanke
valdkonnas. Institutsiooniline
ülesehitus on paigas, kuid parandamist vajab haldussuutlikkus. Vastavusseviimise strateegia eelnõu koos konkreetse
tegevuskava ajakavaga on olemas, kuid seda ei ole veel heaks kiidetud. Türgi on siiani säilitanud erandid, mis on
õigustikuga vastuolus. Türgi peab jätkama
õigusaktide vastavusse viimist, keskendudes eelkõige kommunaalteenuste,
kontsessioonide ning avaliku ja erasektori partnerluse valdkonnale. Äriühinguõiguse valdkonnas on tehtud
märkimisväärseid edusamme pärast Türgi uue äriseadustiku vastuvõtmist, millega
soovitakse edendada avatust, läbipaistvust ning rahvusvaheliste raamatupidamis-
ja auditi standardite järgimist. Praegu puudub
auditit käsitlev õigus- ja institutsiooniline raamistik, samuti ei ole
kaubanduskohtute suutlikkus piisaval tasemel. Intellektuaalomandit
käsitlevate õigusaktide vastavusse viimine on võrdlemisi hästi edenenud,
kuid nende jõustamine on endiselt kehval tasemel. Hiljuti
koostöös komisjoniga loodud intellektuaalomandiõiguse töörühm tegeleb
ühinemisläbirääkimiste põhiküsimusega. Vastuvõtmist
ootavad ajakohastatud seaduseelnõud, millega reguleeritakse intellektuaalomandi
ja tööstusomandi õiguste rakendamist ja mis hõlmaksid ka hoiatavaid
kriminaalkaristusi käsitlevaid sätteid. Intellektuaalomandiõigustega
seotud erinevate sidusrühmade ja ametiasutuste vaheline koordineerimine ja
koostöö ning intellektuaalomandiõiguste rikkumisega kaasnevaid ohte käsitlevad
üldise teadlikkuse suurendamise kampaaniad on väga olulised. Konkurentsipoliitika alal on Türgi tulemused kartellivastase võitluse ja ühinemiste
kontrollimise valdkonna õigusaktide vastavusse viimisel väga head. Konkurentsiamet jõustab kartellivastaseid
eeskirju tõhusalt ning tema sõltumatus on tagatud rahuldaval tasemel. Suuri edusamme on tehtud riigiabi valdkonnas. Asutatud on riigiabi järelevalveamet. Siiski on siiani mitmed olulised riigiabikavad
tolliliidu eeskirjadega vastavusse viimata. Täiendavaid
edusamme on tehtud finantsteenuste valdkonnas,
kus pangandust reguleeriv asutus võttis meetmeid finantsstabiilsuse
tugevdamiseks. Õigustikuga vastavusse viimine,
eelkõige kindlustussektoris ei ole aga veel lõpule viidud. Infoühiskonna ja meedia valdkonnas on
täheldatud teatavaid edusamme elektroonilises sides. Suuri edusamme on tehtud
ka audiovisuaalpoliitika valdkonnas. Teatavaid edusamme
on tehtud põllumajanduse- ja maaelu arengu valdkonnas. Märkimisväärseid edusamme on tehtud maaelu
arendamise ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPARD) programmi rakendamisel,
mis viis komisjoni otsuseni usaldada Türgile ELi vahendite haldamine. Edusamme
on tehtud ka IPARDI programmi teise etapi ettevalmistamisel. Põllumajandustoetuste poliitika erineb oluliselt
ühisest põllumajanduspoliitikast ning selle vastavusse viimiseks puudub senini
asjaomane strateegia. Suutmatus kõrvaldada
täielikult loomaliha imporditõkked kujutab endast suurt probleemi. Toiduohutuse, veterinaar- ja
fütosanitaarpoliitika valdkonnas on tehtud edusamme õigustiku ülevõtmisel
ja rakendamisel. Põllumajandus- ja
maaeluministeeriumi ümberkorraldamine on positiivne samm ametliku
kontrollsüsteemi tugevdamise suunas. Üldine
kontrollsüsteem ei ole ELi õigustikuga täielikult kooskõlas. Märkimisväärseid jõupingutusi on vaja teha loomatervise
valdkonnas ning põllumajanduslike toidutööstuste ELi hügieeni- ja
struktuurinõuetega kooskõlla viimisel. Kalanduse
valdkonnas on üldiselt tehtud edusamme. Eelkõige
on tehtud edusamme haldusstruktuuri ülesehitamisel ning vahendite ja laevastiku
haldamisel. Türgilt oodatakse täiendavaid
edusamme ülevaatuste ja kontrollide korraldamisel. Transpordivaldkonna vastavusse viimisel on saavutatud teatavat edu, välja arvatud
raudteesektor. Mere- ja maismaatranspordi
vastavusse viimine on endiselt kõrgel tasemel, õhutranspordi vastavusse viimise
tempo on mõnevõrra aeglasem. Puudulik side
Türgi ja Küprose Vabariigi lennujuhtimiskeskuste vahel seab endiselt tõsiselt
ohtu lennuohutuse. Loodetakse, et
merendussektoris saadakse Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni liikmesriikide
vabatahtliku auditeerimiskava abil häid tulemusi rahvusvaheliste
konventsioonidega liitumiseks Rakendussuutlikkus
on piiratud eelkõige ohtlike kaupade maismaa- ja meretranspordi valdkonnas. Energeetikasektoris on edusammud olnud ebaühtlased. Suuri
edusamme on tehtud elektri ja taastuvenergia siseturu valdkonnas. Meetmeid on eelkõige vaja võtta võimalikult kõrgete
tuumaohutuse, julgeoleku, kaitsemeetmete ja tuumamaterjali leviku tõkestamise
tagamiseks. Varustuskindluse, gaasisektori ja
energiatõhususe valdkonna arenguks on samuti vaja rohkem pingutada. Piiratud edusamme on tehtud maksustamise
vastavusse viimisel, eelkõige seoses tubakatoodete maksustamist käsitlevate
diskrimineerivate meetmete kõrvaldamisega. Kangete
alkohoolsete jookide aktsiisimaksu tõstmine on vastuolus kõnealuses küsimuses
komisjoniga kokkulepitud tegevuskavaga. Maksustamises
diskrimineerivate meetmete kõrvaldamine on kõnealuses peatükis täiendava edu
saavutamisel võtmetähtsusega. Otsese
maksustamise valdkonnas edusamme ei ole tehtud. Türgi on teinud
teatavaid edusamme majandus- ja rahapoliitika valdkonnas. Keskpank kiitis heaks uued poliitikameetmed,
millega soovitakse tagada finantsstabiilsus, langetada rahapoliitilisi
intressimäärasid ning suurendada pangandussektori suhtes kohaldatavat
reservinõuet. Türgi õigusaktide õigustikuga
vastavusse viimine majandus- ja rahanduspoliitika valdkonnas ei ole lõpule
viidud, eelkõige keskpanga täielikku sõltumatuse osas ning avalikule sektorile
finantsturgudele eelisjuurdepääsu andmise keelustamise osas. Üldine valmisolekutase on hea. Suuri edusamme on
tehtud statistika valdkonnas, kus õigusaktide õigustikuga vastavusse
viimine on üldiselt hästi edenenud. Täiendavaid
edusamme on vaja eelkõige rahvamajanduse arvepidamise ja põllumajandusstatistika
valdkonnas. Sotsiaalpoliitika
ja tööhõive valdkonnas on Türgi teinud vaid piiratud
edusamme. Haldussuutlikkus on mõnevõrra
suurenenud. Ametiühingu õigusi käsitlevad
põhiseaduse muudatused ei ole kaasa toonud täiendavaid muudatusi
ametiühingutele ELi ja ILO konventsioonidega kooskõlas olevate täielike õiguste
andmist käsitlevatesse õigusaktidesse. Jätkuvalt
on keeruline deklareerimata töö laiaulatuslik vähendamine ja naiste tööhõive
suurendamine Tööseaduse reguleerimisala on
jätkuvalt kitsas. Töötervishoidu ja tööohutust
käsitlevate õigusaktide jõustamist tuleb tõhustada. Vaesusrisk
on endiselt väga kõrge eelkõige maaelanikkonna ja laste seas. Seni ei ole veel vastu võetud võrdõiguslikkusega
tegeleva asutuse asutamist käsitlevaid õigusakte. Türgi on teinud täiendavaid edusamme ettevõtlus-
ja tööstuspoliitika valdkonnas, kus Türgi õigustikuga vastavusse viimise
tase on piisav. Edusammud on seotud
tööstusstrateegia ja ajavahemikku 2011–2014 hõlmava tegevuskava vastuvõtmisega
ning ettevõtlus- ja tööstuspoliitika instrumentide laiema kättesaadavusega,
valdkondlike strateegiate heakskiitmisega ja hilinenud maksmisega võitlemist
äritehingutes käsitlevate õigusaktide vastavusse viimisega. Türgi on teinud edusamme üleeuroopaliste
võrkude, eelkõige transpordivõrkude valdkonnas. Transporti
käsitlevate usaldusväärsete andmetega seoses on vaja teha täiendavaid edusamme. Teatavaid edusamme tehti ka üleeuroopaliste
energiavõrkude valdkonnas. Teatavaid edusamme on tehtud regionaalpoliitika
ja struktuurivahendite koordineerimise valdkonnas.
Kõnealuses valdkonnas ühinemiseelsete vahendite finantsjuhtimise ja
-kontrolli ülesandeid täitma hakkavate ametiasutuste loomisel esineb viivitusi. Kuigi ühinemiseelsete vahendite rakendamise
institutsionaalne raamistik on lõpule viidud ning haldussuutlikkus on
paranenud, tuleb rakendamise kiirendamiseks kõnealust suutlikkust siiski
täiendavalt tõhustada ning parandamist vajab ka kõigi asjaomaste
institutsioonide vaheline koordineerimine. Edu on saavutatud kohtusüsteemi valdkonnas. Korruptsioonivastase võitluses on tehtud piiratud edusamme korruptsioonivastase strateegia
ja tegevuskava rakendamisel. Erakondade
rahastamise vähene läbipaistvus ning puutumatuse ulatus kujutavad endiselt
suurt probleemi. Türgi peab hakkama uurimiste
läbiviimisel, süüdistuste esitamisel ja süüdimõistvate kohtuotsuste tegemisel
tulemusi saavutama. Õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas tehtud edusammud olid ebaühtlased.
Tõhusa varjupaiga- ja rändehaldussüsteemile kindla õigusliku aluse ning
rändajatele ja põgenikele kaitsemeetmete tagamiseks on endiselt
põhiprioriteediks välismaalaste ja rahvusvahelise kaitse seaduse vastuvõtmine. Tsiviil- ja kriminaalasjades tehtavat õigusalast
koostööd käsitlevas valdkonnas on tehtud ainult piiratud edusamme. Teatavaid edusamme on tehtud uimastite ja
organiseeritud kuritegevuse alases koostöös. Piiratud
edusamme on tehtud politseikoostöö ja terrorismivastase võitluse valdkonnas. Piiratud edusamme on tehtud viisapoliitika ja
tollikoostöö valdkonnas. Väga väheseid
edusamme on tehtud piirihalduse valdkonnas, kus põhiteemaks on uue
piirijulgeolekuameti loomist käsitleva seaduse vastuvõtmine ja
ametkondadevaheline koostöö. Türgi on
jätkuvalt oluline ebaseaduslike rändajate transiidi- ja sihtkohariik. Ebaseadusliku rände tõkestamiseks ja ebaseaduslike
rändajate tagasivõtmiseks on vaja teha jõupingutusi. Türgi on ühinemiseks hästi valmis teadus-
ja arendustegevuse valdkonnas. Suuri
edusamme on tehtud integreerumisel Euroopa Teadusruumiga ning innovatiivse
liiduga ühinemise ettevalmistamisel. Türgi ELi
seitsmendas raamprogrammis osaluse ja edukuse määr on tõusmas, kuid täiendavaid
meetmeid tuleb võtta pädevusnõuete täitmiseks ning ELi teadusprogrammides
konkureerimiseks. Teatavaid edusamme on tehtud hariduse ja kultuuri valdkonnas, eelkõige
hariduses ja koolituses. Jätkuvalt
kasvas huvi ühenduse programmide vastu. Kultuurivaldkonnas
on tehtud teatavaid edusamme, kuid õigusaktide vastavusse viimisel jäi olukord
muutumatuks. Keskkonna valdkonnas on Türgi teinud suuri edusamme jäätmekäitluses.
Horisontaalsete õigusaktide, õhukvaliteedi ja tööstussaastekontrolli ja
riskijuhtimise valdkonnas aga jäid edusammud piiratuks.
Türgi on teinud väga piiratud edusamme veekvaliteedi, kemikaalide ja
haldussuutlikkuse valdkonnas. Looduskaitse
valdkonnas edusamme ei ole tehtud. Kliimamuutustega
seoses tegi Türgi piiratud edusamme ELi kliimatingimuste alasel teadlikkuse
suurendamisel, kuid tõhusam ja ambitsioonikam kohaliku ja rahvusvahelise
tasandi kliimapoliitika on veel välja töötamata. Haldussuutlikkust
tuleb suurendada. Teatavaid edusamme on tehtud tarbijakaitse
ja tervishoiu valdkonnas. Tarbijakaitse
valdkonnas on siiani vastu võtmata tarbijakaitset ja üldist tooteohutust
käsitlevad läbivaadatud raamõigusaktid. Turujärelevalvemeetmete
parandamiseks on vaja eraldada täiendavalt finants- ja inimressursse, samal
ajal tuleb tugevdada koostööd tarbijate valitsusväliste organisatsioonidega. Rahvatervise valdkonnas ei ole Türgi õigusaktide
vastavusse viimise protsessi veel lõpuni viinud, samuti on pooleli haldussuutlikkuse
suurendamine, mille abil parandada õigusaktide jõustamist, et edendada
elanikkonna tervist ja turvalisust. Türgi on tänu
ELiga sõlmitud tolliliidule viinud oma tollivaldkonna õigusaktid suurel
määral õigustikuga vastavusse. Tolliliidu
põhimõtetega on vastuolus riiki sisenemise punktides asuvad tollimaksuvabad
kauplused ning ELis vabaringluses olevate kaupade importijatele kehtestatud
nõuded esitada teave kaubapäritolu kohta enne tollivormistust. Vastavusseviimist ootavad vabatsoone, järelevalvet
ja tariifikvoote käsitlevad õigusaktid. Tõhustatud
riskipõhised kontrollid ning lihtsustatud menetlused lihtsustaksid füüsiliste
kontrollide vähendamise abil seaduslikku kaubandust. Intellektuaalomandi
õiguste tõhus jõustamine tollis ning võltsitud kaupade vastased meetmed on
jätkuvalt puudulikud. Türgi on tänu
tolliliidule saavutanud välissuhete valdkonnas kõrge vastavusse viimise
taseme. Teatavaid lahknevusi esineb veel
üldiste soodustuste süsteemi geograafilises katvuses. Jätkatud on Türgi
õigusaktide vastavusse viimist ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga. Türgi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga
vastavusse viimise üldine tase aruandlusperioodil langes ning Türgi ei viinud
oma meetmeid vastavusse Iraani, Liibüat ja Süüriat käsitlevate ELi piiravate
meetmetega. Türgi on pidanud ELiga dialoogi ja
konsulteerinud erinevates välispoliitilistes küsimustes. Türgi on teinud jõupingutusi suhete normaliseerimiseks
naaberriikidega nagu Iraak (sealhulgas kurdide piirkondliku valitsusega). Edusamme ei ole tehtud suhete
normaliseerimiseks Armeeniaga. Gaza laevastiku
kriisi järel halvenesid suhted Iisraeliga 2010. aastal veelgi. Pärast ÜRO sõltumatu aruande avaldamist piiras
Türgi suhteid Iisraeliga ning peatas Iisraeliga sõjalised lepingud. Türgi toetab jätkuvalt
ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat ning soovib intensiivsemalt osaleda selle
meetmetes. Küsimus „Berlin Plus” kokkulepetest
kaugemale mineva, kõiki ELi liikmesriike hõlmava ELi ja NATO vahelise koostöö
kohta on endiselt lahendamata. Türgi ei ole
viinud oma õigusakte vastavusse ELi seisukohaga Wassenaari kokkuleppe liikmeks
saamise kohta. Finantskontrolli
valdkonnas on tehtud teatavaid edusamme, tegemist on valdkonnaga, kus
õigusaktide vastavusse viimine on võrdlemisi hästi edenenud. Täielikult on jõustatud avaliku sektori
finantsjuhtimise ja -kontrolli seadust rakendavad õigusaktid. Läbi tuleb vaadata avaliku sektori
sisefinantskontrolli käsitlev juhenddokument ja tegevuskava. Türgi riigikontrolliseaduse vastuvõtmine oli
oluline samm välisauditit käsitlevate õigusaktide asjaomaste rahvusvaheliste
standarditega vastavusse viimisel. Türgi
pettusevastase võitluse koordinatsioonistruktuur peab jätkama oma
koordineerimisfunktsioonide, tegevuse sõltumatuse ja operatiivvõrgustiku
tõhustamist. Finants- ja eelarvesätete valdkonnas on tehtud piiratud edusamme. Omavahendite
süsteemi loomise haldusettevalmistused on väga algusjärgus. Island Island täidab jätkuvalt poliitilisi
kriteeriume. Island on tugevate
institutsioonide ja sügavalt juurdunud esindusdemokraatia traditsioonidega
toimiv demokraatia. Riigi kohtusüsteem on
jätkuvalt kõrgel tasemel ning Island tagab oma juba praegu kõrgel tasemel oleva
põhiõiguste kaitse pideva tõhustamise. Valitsuskoalitsiooni ühtsuse tugevus pandi
mitmel korral proovile, kuid valitsus jäi püsima. Sisepoliitilist
maastikku ilmestavad poliitiliste jõudude ja elanikkonna lahknevad vaated ELiga
ühinemisele. Alanud on teavitustegevus,
millega edendatakse Islandi ühinemisprotsessi käsitlevat hästi ettevalmistatud
arutelu. Nii valitsus kui ka parlament on oma tööd
teinud hästi. 2011. aasta aprillis loodi
põhiseadusnõukogu, et põhiseadus läbi vaadata ja esitada muudatusettepanekud. Koostatud on ka uusi õigusakte, millega veelgi
suurendada parlamendi ja avaliku halduse tõhusust. Suuri edusamme on märgata eriuurimiskomisjoni
soovituste rakendamisel. Kõnealused soovitused hõlmasid finantskriisi
poliitilisi ja halduslikke tagajärgi. Kooskõlas
kõnealuste soovitustega kutsuti 2011. aasta märtsis kokku ülemkohus, et teha
otsus kohtuasjas endise peaministri vastu. Selle
tulemusena esitati talle 2011. aasta mais süüdistus raskes hooletuses. Samaaegselt jätkas tõhusalt oma tööd
eriprokuratuur. Eriprokuratuur uuris mitmeid
väidetavaid pettuseid pangandussektoris, millega kaasnesid ka mõned kinnipidamised. Edusamme on tehtud kohtusüsteemi ja
korruptsioonivastase raamistiku jätkuval tõhustamisel.
Muudetud kohtusüsteemi seaduse alusel on nimetatud ametisse mitu
kohtunikku ning 2011. aasta veebruaris ratifitseeriti ÜRO korruptsioonivastane
konventsioon. Seoses huvide konfliktiga hakkas
Island koostama ministrite ja mitmete ametnike kategooriate jaoks erilisi
käitumisjuhendeid. Island jätkas põhiõiguste, sealhulgas
majandus- ja sotsiaalõiguste tagamist. Euroopa
Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsioon on siiani ratifitseerimata. Islandi majandus taastub tasapisi
finantskriisi mõjudest ning sellele järgnenud sügavast ja pikast
majanduslangusest, kuid majanduskasvu prognoosid on jätkuvalt kehvad ning
majapidamised ja ettevõtjad kannatavad jätkuvalt suure võlakoorma all. Majanduspoliitika on jätkuvalt suunatud
stabiliseerimisele ning on kindlalt toetunud IMFi abikava edukale lõpule
viimisele. Hiljuti kerkima hakanud
inflatsiooni tõttu oli keskpank sunnitud tõstma intressimäärasid ning mõnevõrra
leevendati eelarvepoliitikat. Jätkuvalt on
ülesandeks kuludest tulenev eelarve tasakaalustamine, et vähendada
valitsussektori võlga jätkusuutliku tasemeni. Töötuse
määr on kõrge, seda eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute hulgas. Vaatamata pangandussektori ümberkorraldamisele
kannatab majandus siiani mittetoimiva finantssektori tõttu ning põhiline
ülesanne seisneb kapitalikontrollide kõrvaldamises. Majanduslike kriteeriumide alusel võib Islandit pidada toimiva turumajandusega riigiks. Finantssektori nõrkus ja kapitali liikumise
piirangud takistavad siiski veel ressursside efektiivset jaotumist. Island peaks keskmise tähtaja jooksul suutma toime
tulla liidu konkurentsisurve ja turujõududega juhul, kui ta jätkab asjakohase
makromajandusliku poliitika ja struktuurireformidega praeguste struktuuriliste
puudujääkide kõrvaldamist. Vahetuskursi stabiliseerimisele ning eelarve
konsolideerimisele keskenduv poliitiline olukord on toetanud kõrgema
makromajandusliku stabiilsuse taastamist. Vastusena
kaubandusbilansi ülejäägile ja vahetuskursi tõusule jätkas keskpank 2010. aasta
teisel poolel baasintressi langetamist, kuid reageeris 2011. aasta augustist
nõrgenenud valuutale ja märkimisväärselt tõusnud iga-aastasele inflatsioonile
rahapoliitika mõõduka karmistamisega. Jätkunud
on jõupingutused avaliku sektori tulude suurendamiseks ning kulutuste
vähendamiseks. Suure riigivõla tõttu on võetud
meetmeid refinantseerimisega seotud ohtude vähendamiseks ning kohalike
omavalitsuste eelarvete tugevdamiseks. Välisvaluutareservid
on jätkuvalt suurenenud ning hiljutine keskpanga prognoos viitab kergemini
hallatavale välisvõlale. Uusi meetmeid on
võetud erasektori võlgade restruktureerimise kiirendamiseks. Vastu võeti kapitalikontode liberaliseerimise
läbivaadatud strateegia ja nüüd tuleb seda rakendama hakata. Tööturg on säilitanud paindlikkuse ning tööjõus
osalemise määr on suhteliselt kõrge. Riigi
üldine infrastruktuur on heal tasemel, tema käsutuses on piisavad loodusvarad
ning haritud elanikud. Makromajanduslikud riskid on siiski püsivalt
kõrged. Sisenõudlus on kasvama hakanud, kuid
taastumise aluseks on paljuski ajutised meetmed, mis toetasid eratarbimist. Tulevaste kasvuallikate ja nende jätkusuutlikkusega
seotud riskid ja ebakindlus on jätkuvalt püsivad. Finantssektor
kannatab siiani varade halva kvaliteedi all ning tõhusat finantsvahendust
takistab jätkuvalt erasektori võla lõpetamata restruktureerimise protsess. Riigivõlg on kasvanud üle 90 % SKPst. Eelarve konsolideerimise raames võetud meetmeid on
veidi lõdvendatud ning riigi rahanduse olukorra parandamiseks tuleb kulutusi
endiselt olulisel määral vähendada, et parandada nii pikaajalist
jätkusuutlikkust. Finantsriskid on tekkinud
märkimisväärsetest tingimuslikest kohustustest ning siiani lahendamata
Icesave´i juhtumist. Tööturg on jätkuvalt
oluliselt mõjutatud sügavast kriisijärgsest majanduslangusest, mille käigus on
töötuse määr tõusnud Islandi kohta enneolematult kõrgele, seda eelkõige noorte
ja pikaaegsete töötute hulgas. Majanduskasvu,
investeeringuid ja arengut takistavad ärikeskkonna nõrkused, näiteks kõrged
turulepääsu takistused teatavates sektorites. Tööstuse
struktuur on jätkuvalt liiga ühekülgne. Kooskõlas esimese arenguaruande metoodikaga
hinnatakse jätkuvalt Islandi liikmesusest tulenevate kohustuste täitmise
võimet Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) osalemise taustal ning arvestades
EMP raames tehtud erandeid ning samuti arvestades väljapoole EMPi
reguleerimisala jäävaid ELi õigusakte. Üldine
valmisolek täita ELi õigustiku tingimusi on jätkuvalt hea, eelkõige Islandi
Euroopa Majanduspiirkonnas osalemise tõttu. Lahendamata on Icesave´i vaidlus. Vaatamata katsetele pidada läbirääkimisi, lükati
2011. aasta aprillis toimunud referendumil tagasi seadus, mis käsitles
Ühendkuningriigile ja Madalmaadele laenude tagasimaksmise tingimusi. Valitsus kinnitas, et referendumi tulemus ei mõjuta
Ühendkuningriigile ja Madalamaadele tehtavate maksete alustamist. Nendega peaks
alustatama 2011. aasta lõpus. 2011. aasta mais
esitas valitsus vastuse EFTA järelevalveasutuse 2010. aasta mais saadetud
ametlikule teatisele. 2011. aasta juunis
algatas EFTA järelevalveasutus rikkumismenetluse teise etapi, saates
põhjendatud arvamuse. Kõnealuses arvamuses
korratakse ametlikus teatises esitatud järeldusi, mille kohaselt Island rikkus
hoiuste tagamise skeemide direktiivi. Euroopa
Komisjon jagab EFTA järelevalveasutuse analüüsis väljendatud seisukohti. Islandi valitsus esitas vastuse EFTA
järelevalveasutuse põhjendatud arvamusele septembri lõpus. Järelevalveamet uurib saadud vastust
üksikasjalikult ning otsustab siis, milliseid meetmeid kõnealuse juhtumi puhul
võtta. Praegu on Icesave´i vaidlus endiselt
lahendamata. Ettevalmistused liikmesusest tulenevate
kohustuste täitmiseks jätkusid suhteliselt aeglaselt osaliselt EMPga hõlmatud
valdkondades ning samuti ka peatükkides, mis ei ole EMPga hõlmatud. Island on oma õigusaktid suures osas vastavusse
viinud ning kohaldab EMPga hõlmatud valdkondades olulist osa õigustikust.
Sellisteks valdkondadeks on kaupade ja töötajate vaba liikumine, asutamisõigus
ja teenuste osutamise vabadus, kapitali vaba liikumine, riigihanked,
äriühinguõigus, intellektuaalomandiõigus, konkurents, finantsteenused ning
infoühiskond ja meedia. Eduaruandega kinnitatakse, et
ühinemisprotsessis võivad suure tõenäosusega probleeme põhjustada järgmised
valdkonnad: finantsteenused, põllumajandus ja maaelu areng, keskkond, kalandus,
kapitali vaba liikumine ja toiduohutus, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika,
maksustamine ja tollindus. Haldussuutlikkusega seoses tuleks tähelepanu
pöörata sellele, et oleks tagatud inim- ja finantsressursside kättesaadavus
praegu ja ka tulevikus, et kasutada neid ressursse ELiga ühinemisprotsessiga
seotud ettevalmistuste tegemisel. Island on kaupade vaba liikumise
valdkonna õigusaktid õigustikuga suures osas vastavusse viinud. Seoses horisontaalsete meetmete ja vana
lähenemisviisi õigusnormidega ei ole aga Islandi puhul uutest õigusaktidega
seotud arengutest teatada. Ülevõtmine tuleb
lõpule viia veel mitmes valdkonnas, kus võeti vastu uus ELi õigustik. Islandil on töötajate vaba liikumise
valdkonnas jätkuvalt kõrge õigustikuga vastavusse viimise tase. Asutamisõiguse ja teenuste osutamise
vabaduse valdkonna õigusaktid on jätkuvalt suures
ulatuses vastavusse viidud, erandi moodustab postiteenuste direktiiv. Teenustedirektiivi rakendamisest teatati 2011.
aasta juulis. Island kohaldab suures ulatuses kapitali
vaba liikumist käsitlevat õigustikku, välja arvatud mõned erandid. Island jätkab finantskriisi järel siiski
kapitalikontrollide kohaldamist, mille kasutamisest tuleb ELiga ühinemisel
loobuda. . Riigihangete
valdkonnas on Islandi õigusaktid jätkuvalt suures ulatuses õigustikuga
vastavuses. Parandusmeetmete ja
kaitsehangetega seotud õigusaktide vastavusse viimine on veel lõpule viimata. Island on
saavutanud õigustikuga vastavusse viimisel kõrge taseme ning kohaldab äriühinguõiguse
valdkonnas olulist osa õigustikust. Raamatupidamisstandardite
ja rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega täielik vastavusse viimine on
siiski jätkuvalt lõpule viimata. Islandil on intellektuaalomandiõiguste
valdkonnas jätkuvalt kõrge õigustikuga vastavusse viimise tase ning tal on ka
selle rakendamiseks vajalik haldussuutlikkus. Tekkinud
on vajadus rakendada kõikehõlmavat jõustamispoliitikat. Islandil on konkurentsipoliitika
valdkonnas jätkuvalt kõrge õigustikuga vastavusse viimise tase. Finantskriisi tõttu võetud riigiabi meetmete
järelevalve edeneb rahuldavalt. Täiendavaid
jõupingutusi on vaja finantsteenuste õigustiku rakendamiseks, eelkõige
selleks, et tagada selle tõhus jõustamine ning kõnealuse sektori piisav
järelevalve. Lahendamata on Icesave´i vaidlus. Infoühiskonna
ja meedia valdkonnas esineb õigusaktide ülevõtmisel
jätkuvalt teatavaid puudujääke. Islandi põllumajandust ja maaelu arengut
käsitlev poliitika ei ole õigustikuga kooskõlas ning seetõttu tuleb
rakendamiseks kehtestada sobiv haldusraamistik. Osa Islandi õigusaktidest ning
haldusraamistikust ei ole kooskõlas toiduohutuse ning veterinaar- ja
fütosanitaarpoliitika valdkonna õigustikuga. Erilist
tähelepanu tuleb pöörata puudujääkide kõrvaldamisele, mis eksisteerivad
elusloomi, taimekaitsevahendeid ja uuendtoitu käsitlevate ELi õigusaktide ja
Islandi õigusaktide vahel. Kalanduse valdkonnas on Island hakanud õigusakte ELi õigustikuga vastavusse
viima või looma mehhanisme, millega rakendada ELi toetusmeetmeid ning teostada
nende üle järelevalvet. Kehtivad
piirangud kalandusse tehtavatele välisinvesteeringutele ei ole õigustikuga
kooskõlas. Teatavaid edusamme
on tehtud transpordivaldkonnas, eelkõige seoses maantee- ja
meretranspordiga. Siiski on veel mitu
valdkonda, kus Island peab asjaomased ELi õigusaktid üle võtma. Energeetikat käsitlevad õigusaktid on suures osas kooskõlas, välja arvatud
naftavarusid, reguleeriva asutuse sõltumatust ning energiatõhusust käsitlevad
õigusaktid. Islandi maksuõigus on osaliselt
õigustikuga vastavusse viidud. Kindlaks tuleb
määrata strateegia, mille abil saavutada infotehnoloogiasüsteemide omavaheline
sidumine ning koostoimimisvõime ELi maksustamisalaste IT-süsteemidega. Majandus- ja rahaliiduga seoses tuleb märkida, et rahapoliitika õigustik on jätkuvalt lõplikult
vastavusse viimata ning asjaomaseid haldusstruktuure on vaja täiendavalt
tõhustada. Jätkuvalt tuleb parandada ELi meetoditele
vastava statistika kättesaadavust, eelkõige ettevõtluse, tööturu ja põllumajanduse
kohta. Island kohaldab ja
rakendab jätkuvalt märkimisväärset osa sotsiaalpoliitikat ja tööhõivet
käsitlevast õigustikust. Koostada tuleb
ulatuslik tööhõive strateegia. Islandi valmisolek ettevõtlus- ja
tööstuspoliitika valdkonnas on jätkuvalt kõrgel tasemel. VKEde juurdepääsu rahastamisele mõjutab ikka veel
finantskriis. Üleeuroopaliste võrkude valdkonnas on Island säilitanud ELi standarditega vastavusse viimisel
jätkuvalt hea taseme. Regionaalpoliitika
ja struktuurivahendite koordineerimise puhul peab
Island kindlaks määrama asutused, kes hakkavad vastutama ühtekuuluvuspoliitika
rakendamise eest. Ettevalmistused kohtusüsteemi ja
põhiõiguste valdkonnas edenevad endiselt kavakohaselt. Edusamme on tehtud kohtuasutuste sõltumatuse ja
korruptsioonivastase poliitikaraamistiku tõhustamisel.
Kõnealuste meetmete rakendamist on vaja täiendavalt jälgida. Kodanike õigusi ja andmekaitset käsitlevad
õigusaktid ei ole veel õigustikuga kooskõlas. Island kohaldab jätkuvalt Schengeni lepingut
ning on hästi edenenud õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna
õigustikuga vastavusse viimisel. Täiendavaid
jõupingutusi on vaja teha rahvusvaheliste instrumentide ratifitseerimiseks ja
rakendamiseks. Island on ELiga ühinemise ettevalmistamisel ja
Euroopa teadusruumiga integreerumisel jätkuvalt hästi edenenud. Island hoiab hariduse
ja kultuuri valdkonnas õigustikuga vastavusse viimisel juba saavutatud
kõrget taset. Teatavaid edusamme
on tehtud keskkonna ja kliimamuutuste valdkonna õigus- ja
haldusraamistiku tõhustamisel. Siiani on
saavutamata täielik vastavus looduskaitse ja veekvaliteedi õigustikuga. Island peab järk-järgult ühildama oma seisukohad
seisukohtadega, mida ELi kaitseb keskkonnalastel rahvusvahelistel foorumitel,
ning ratifitseerima järelejäänud mitmepoolsed lepingud.
Tervishoiu ja tarbijakaitse valdkonnas on Island säilitanud õigustikuga vastavusse viimisel
jätkuvalt hea taseme. Tarbijakaitse
valdkonnas tuleb siiski teha täiendavaid jõupingutusi.
Tollivaldkonna
õigusaktid on jätkuvalt osaliselt õigustikuga
vastavusse viidud. Märkimisväärseid
jõupingutusi on vaja teha õigusaktides lahknevuste kõrvaldamiseks, eelkõige
sellistes valdkondades nagu tollieeskirjad, majanduslike mõjudega
tolliprotseduurid, tollimaksuvabadus ja turvaküsimused. Õigustiku tõhusaks rakendamiseks alates
ühinemisest tuleb veel teha ettevalmistusi näiteks tollisüsteemide
infotehnoloogiasüsteemide omavahelise sidumise valdkonnas. Täiendavaid
edusamme on tehtud välissuhetes, eelkõige arengukoostöö ja humanitaarabi
valdkonnas. Island ei ole veel siiani ühinenud
Kimberly protsessiga. Islandil on välis-,
julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas jätkuvalt kõrge õigustikuga
vastavusse viimise tase. Islandi rõhuasetus
Arktika-poliitikale rõhutab riigi pühendumust osaleda aktiivselt Põhja-Euroopa
piirkondlike organisatsioonide tegevuses. Finantskontrolli käsitlevate õigusaktide koostamisel on tehtud piiratud edusamme. Täiendavaid edusamme on vaja avaliku sektori
sisefinantskontrolli käsitleva poliitikadokumendi koostamiseks ning selleks, et
tagada sise- ja välisauditite eristatus. Edasi
tuleb edendada ELi finantshuvide kaitsega seotud ettevalmistusi. Finants- ja
eelarvesätete valdkonnas on Island saavutanud
kõnealust peatükki mõjutavate poliitikavaldkondade vastavusse viimisel hea
taseme. Island on jätkanud õigustikuga
vastavusse viimiseks vajalike õigusaktide kindlaks määramist. Omavahendite süsteemi loomiseks on vaja halduslikke
ettevalmistusi ja ideid. Koordineerimisstruktuur
on ametlikult siiani loomata. [1] Artikkel 49. [2] ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1244/1999
alusel. [3] Riikide aruannete kokkuvõtted ja järeldused on lisatud
käesolevale teatisele. [4] Seda kajastatakse komisjoni hiljutises teatises
korruptsioonivastase võitluse kohta KOM(2011) 308 lõplik. [5] Strateegia hõlmab koostööd Doonau vesikonna riikide seas
keskkonna, transpordi, energia, sotsiaalmajandusliku arengu, haridus- ja
teadustegevuse ning turvalisuse ja julgeoleku valdkondades. Laienemisprotsessis
osalevate riikidest osalevad selles strateegias Horvaatia, Serbia, Bosnia ja
Hertsegoviina ning Montenegro. Vt KOM(2010) 715 lõplik ja nõukogu 13. aprilli 2011. aasta järeldused. [6] Euroopa 2020 peamised algatused on Euroopa
digitaalne tegevuskava, innovaatiline liit, noorte liikuvus, ressursitõhus
Euroopa, üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika, uute oskuste ja töökohtade
tegevuskava, Euroopa vaesusevastase võitluse platvorm. [7] KOM(2008) 394 lõplik. [8] KOM(2011) 415 lõplik. [9] Türgi on vaatleja. Kaasatud naaberriigid on Ukraina ja
Moldova täisliikmetena ning Gruusia ja Armeenia vaatlejatena. [10] Kohtuasi Sejdić-Finci vs. Bosnia ja
Hertsegoviina, detsember 2009. [11] Silmas peetakse järgmist viit eesmärki:
1) vastuvõetav ja jätkusuutlik lahendus vara jagamisel riigi ja teiste
valitsemistasandite vahel; 2) vastuvõetav ja jätkusuutlik lahendus
kaitsejõudude vara küsimuses; 3) Brčko küsimuse lõplik lahendamine;
4) rahanduse jätkusuutlikkus; ning 5) õigusriikluse kindlustamine
(mille tunnistuseks on sõjakuritegude riikliku strateegia, välismaalaste ja
varjupaigaseaduse ning kohtusüsteemi reformi riikliku strateegia vastuvõtmine)
ning samuti kaks eritingimust: 1) stabiliseerimis- ja
assotsieerimislepingu allkirjastamine ja 2) stabiilne poliitiline olukord. [12] KOM(2009) 534 lõplik. [13] Näidetena nende peatükkide kohta võib tuua
20. peatüki – ettevõtlus ja tööstuspoliitika, ning 21. peatüki –
üleeuroopalised võrgud. [14] Määrus (EÜ) nr 1085/2006. [15] KOM(2011) 500. [16] KOM(2011) 290. [17] ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1244 alusel. [18] Põhiprioriteedid hõlmavad järgmisi valdkondi: valimiste
õigusraamistik ning parlamendi seadusandlik roll ja järelevalvevolitused,
avaliku halduse reform, kohtureform, korruptsioonivastane võitlus,
organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus, ajakirjandusvabadus ja koostöö
kodanikuühiskonnaga, diskrimineerimisvastase raamistiku rakendamine ja ümberasustatud
isikute olukord. Põhiprioriteete käsitlevat põhiteksti vt KOM(2010) 670. [19] Montenegro kasutab eurot ühepoolselt ainsa seadusliku
maksevahendina. [20] Põhiprioriteedid hõlmavad järgmisi valdkondi: parlamendi
nõuetekohane toimimine, seaduste vastuvõtmine häälteenamusega,
ametissenimetamise menetlused ja ametissenimetamised olulistes
institutsioonides, valimisreform, valimiste läbiviimine, avaliku halduse
reform, õigusriik ja kohtureform, korruptsioonivastane võitlus, organiseeritud
kuritegevuse vastane võitlus, omandiküsimuste lahendamine, inimõiguste
tõhustamine ja diskrimineerimisvastase poliitika rakendamine, kinnipeetavate
kohtlemise parandamine ja ombudsmani soovituste kohaldamine. Põhiprioriteete
käsitlevat põhiteksti vt KOM(2010) 680. [21] Kohtuasi Sejdić-Finci vs Bosnia ja
Hertsegoviina, detsember 2009, mis käsitles kolme peamise rahvuse hulka mitte
kuuluvate isikute etnilist diskrimineerimist riigiasutustes. [22] Rahvusvähemuste hulka kuuluvate isikute kaitset käsitleva
seaduse kohaselt on Bosnias ja Hertsegoviinas 17 rahvusvähemust. Kolm peamist
rahvust (bosnialased, horvaadid ja serblased) rahvusvähemuste hulka ei kuulu.