PARTNERLUS TEADUSUURINGUTE JA INNOVATSIOONI VALDKONNAS

1. Sissejuhatus

Euroopa hakkab järk-järgult toibuma majandus- ja finantskriisist, mis on olnud 1930. aastatest möödunud ajavahemiku rängim. Kuid Euroopa Ülemkogu 2011. aasta kevadisel istungjärgul osutatu/rõhutatu kohaselt „ohud veel püsivad ja otsustavad meetmed on endiselt vajalikud”[1].

Majanduse taastumise toetamiseks tuleb arukalt ära kasutada teadusuuringutele ja innovatsioonile eraldatavad avaliku ja erasektori ressursid, et optimeerida nende sektorite osalust jätkusuutliku majanduskasvu saavutamisel. See on otsustava tähtsusega, kui tahame 2014. aastaks välja kujundada Euroopa teadusruumi ning saavutada tulemusi algatuse „Innovaatiline liit”, digitaalarengu tegevuskava ja teiste Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatuste raames.

Innovaatilist liitu käsitlevas komisjoni teatises on Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni puhul rõhutatud partnerluse rolli, mis annab võimalused „jõudude ühendamiseks murranguliste uuenduste huvides”[2].

Euroopa ja liikmesriikide tasandi vaheline koostöö toimub avaliku sektori siseste partnerlussuhete (Public-Public Partnerships – P2Ps) ning avaliku ja erasektori partnerlussuhete (Public-Private Partnerships – PPPs) raames järgmistel eesmärkidel:

– luua kriitiline mass vajaliku haarde tagamiseks;

– hõlbustada ühiste visioonide ja strateegiliste tegevuskavade väljatöötamist ka rahvusvahelisel tasandil;

– aidata kaasa Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna programmitöö kujundamisele eelkõige laiapõhjalisust ja kõigi võimalike partnerite kaasamist silmas pidades;

– tagada organisatsiooniline paindlikkus, mis hõlbustab partnerluse suuruse ja haarde kindlaksmääramist selle olemusest ja eesmärkidest sõltuvalt.

Seega võib partnerluspõhine lähenemisviis aidata lahendada olulisi sotsiaalprobleeme ja tugevdada Euroopa konkurentsivõimet, muutes teadusuuringute ja innovatsiooni tsükli tõhusamaks ning lühendades uuenduste turulejõudmise aega. Sel võib oma osa olla ka keskkonna- ja ressursitõhususe-eesmärkide täitmisel. Kui partnerluspõhimõttele pööratakse vajalikul määral tähelepanu, võivad Euroopa teadus- ja tehnoloogiasaavutused olla silmapaistvad ja nende kandepind lai.

Seepärast on teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi,[3] konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi[4] ning Euroopa teadusruumi ja innovaatilist liitu käsitleva poliitika raames ellu kutsutud ja katsetatud partnerluse erinevaid vorme. See on olnud oluline samm ühise nägemuse kujundamise suunas sellest, kuidas partnerlussuhete abil saaks muuta võimalikult suureks teadusuuringute ja innovatsiooni osa aruka ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamisel Euroopas. Nüüd aga tuleb veel kõrvaldada tegevuse tarbetu dubleerimine ja selgitada välja parimad võimalused partnerluse rakendamiseks. Käesoleva teatise eesmärk on niisiis õppida nüüdseks saadud kogemustest ja arendada edasi partnerluspõhimõtet.

2. Praegune olukord 2.1. Ülevaade ELi tasandi partnerlussuhetest

Tänu avaliku sektori sisestele partnerlussuhetele on võimalik ühtlustada liikmesriikide strateegiaid ja vältida avaliku sektori teadusuuringute killustatust. Samuti loovad need võimalusi tõhusamaks suhtlemiseks strateegiliste rahvusvaheliste partneritega.

Nagu nähtub tabelist 1, on ühistegevuse määr avaliku sektori sisestes partnerlussuhetes erinev – alates liikmesriikide poolsest riiklike programmide koordineerimisest ERA-NETi ja ERA-NET Plus'i puhul kuni artikli 185 kohaste algatusteni, mille riiklike programmide integreeritus on suurim. Ühine kavandamine on uus avaliku sektori siseste partnerlussuhete kontseptsioon, mis keskendub konkreetse sotsiaalprobleemi lahendamisele. Avaliku sektori sisesed partnerlussuhted võivad aidata kaasa ka poliitikakogemuste ühisele omandamisele, nagu see on Europe INNOVA või PRO INNO Europe puhul.

Avaliku ja erasektori partnerlussuhteid loovad ELi ja muud avaliku sektori asutused ning erasektori esindajad ühiste eesmärkide saavutamiseks. Teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas loodavate avaliku ja erasektori partnerlussuhete abil üritatakse tugevdada Euroopa kui tööstusliidri rolli ning toetada ja suurendada investeeringuid konkreetse valdkonna teadusuuringutesse ja innovatsiooni.

Nagu nähtub tabelist 2, loodi esimesed Euroopa teadusuuringu- ja innovatsioonipartnerlussuhted seitsmenda raamprogrammi alusel nii iseseisvate juriidiliste isikutena ühisettevõtete kujul (ühised tehnoloogiaalgatused ja SESAR) kui ka lepinguliste partnerlussuhetena (majanduse elavdamise kava).

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) – innovatsioonisuutlikkuse võimendamiseks loodud ELi asutus – ei ole aga ei avaliku sektori sisene partnerlus ega avaliku ja erasektori partnerlus. Kuid selle peamisteks toimevahenditeks olevate teadmis- ja innovatsiooniühenduste puhul on tegemist struktureeritud partnerlussuhetega, mis olulisemate sotsiaalküsimuste lahendamiseks ühendavad haridus-, teadus- ja äriringkondade esindajaid.

Euroopa innovatsioonialaste partnerlussuhete idee esitati innovaatilist liitu käsitlevas juhtalgatuses[5] suurematele sotsiaalprobleemidele kiiremaks lahenduste leidmiseks. Need ei kujuta endast ei avaliku sektori sisest partnerlust ega avaliku ja erasektori partnerlust, kuid loovad raamistiku poliitikavaldkondade, majandussektorite ja nende vaheliste valdkondade sidusrühmade koostööks, et integreerida või kehtestada nõudmise ja pakkumise põhised meetmed kogu teadusuuringute ja innovatsiooni tsükli ulatuses.

Täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitlev innovatsioonialane partnerlus oli mõeldud kontseptsiooni katsetamiseks ja parimate rakendusvõimaluste leidmiseks. Kuigi praeguses etapis on veel vara otsustada kõnealuse partnerluse tõhususe ja tulemuslikkuse üle, on seni kasutatud protsesside esimene analüüs tehtud[6].

Tabel 1: Olemasolevate avaliku sektori siseste partnerlussuhete põhimõtted/instrumendid

|| Eesmärk || Rakendamine || Mõju / peamised õppetunnid

ERA-NET 100 projekti alates aastast 2002 || Riiklike uuringuprogrammide koordineerimine valitud piirkonnas || - Liikmesriigid algatavad ja viivad ellu ühismeetmed/projektikonkursid (liikmesriigid investeerisid aastani 2010 ühistesse projektikonkurssidesse 1,17 miljardit eurot) – EL toetab liikmesriikide võrgustikke kuni 2010. aastani 273 miljoni euroga || – Tõhus mehhanism kindlates valdkondades, kuid algselt mitte kavandatud kriitilist massi ja/või mitmeaastasi programme silmas pidades – Loob uusi võimalusi piiriüleseks teadus- ja arendustegevuseks – Aitab vähendada killustatust ja kehtestada riiklike programmide võrdlusaluse – Üksteiselt õppimine täiustab riikide teadusuuringute süsteeme – Vaheetapp kõrgemate eesmärkidega partnerlussuhete suunas liikumisel

ERA-NET Plus 9 projekti alates aastast 2007 || Liikmesriikide ja ELi ühisrahastamise suurendamine valitud piirkonnas || – Liikmesriigid algatavad ja viivad ellu ühise projektikonkursi täiendava ELi rahastamisega (230 miljonit eurot ühistele projektikonkurssidele, 68 miljonit eurot ELi vahendeid kuni 2010. aastani) || – Toimib tõhusalt ühe mahuka eelarvega projektikonkursi puhul – Võimalus rahalisi vahendeid rohkem ühitada – Koordineerimistoetus puudub, mistõttu puudub ka püsiv rakendamisstruktuur – Lüli ühismeetmete koordineerimise ja programmide täieliku integreerimise vahel

Artikli 185 kohased algatused 5 algatust alates aastast 2003 || Riiklike ja ELi tasandi uurimisprogrammide integreerimine valitud piirkonnas || – EL eraldab oma osa liikmesriikide mitmeaastaste programmide rakendamiseks (üle 1,55 miljardi euro, ELi panus 700 miljonit eurot) || – Rahaliste kohustuste võtmisega mitmeks aastaks suurendatakse mastaapsust ja kohaldamisala – Tõhus teadus- ja juhtimisvaldkonna integreerimisel – Aitab vältida kattumisi ja killustatust teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas – Rahaliste vahendite ühitamine peaks olema parem

 Ühise kavandamise algatused 10 algatust alates aastast 2008 || Riiklike uurimisprogrammide koordineerimine/integreerimine sotsiaalprobleemi lahendamiseks || – Liikmesriigid töötavad välja ja rakendavad ühise strateegilise teadusuuringute kava – EL toetab liikmesriikide võrgustikke || – Tagatakse kõrgetasemeline poliitiline heakskiit – Poliitilist heakskiitu peab toetama ka konkreetne rahaline kohustus – Rakendada tuleb kokkulepitud reegleid – Vajalikud on stabiilsed, sõltumatud ja läbipaistvad rakendusstruktuurid

Strateegiline energiatehnoloogia kava alates aastast 2007 || Vähese CO2-heitega energiatehnoloogia väljatöötamise kiirendamine ja strateegilistes tehnoloogiavaldkondades liikmesriikide uurimisprogrammide sujuvuse toetamine ELi tasandil || – Rakendamine Euroopa Energiaalaste Teadusuuringute Liidu kaudu, praegu partnerinstituutide omavahendite abil || – Aitab vähendada killustatust ja suurendada energiauuringute koordineeritust ELis – Otsuseid tehakse avatult ja läbipaistvalt – Vajab kogu potentsiaali realiseerimiseks ametlikustamist

Europe INNOVA / PRO INNO Europe alates aastast 2008 || Innovatsioonipoliitika kujundajate kogemuste vahetus ja innovatsiooni tõhusam toetamine || – 25 katseprojekti, mis tegelevad ökoinnovatsiooniga ja/või teenustele ja klastritele keskenduva innovatsiooniga || – Tõhus innovatsioonitoetuste platvorm – Suur mitmekordistav mõju osalevates piirkondades – Tulemuste piiratud kasutuselevõtt piirkondlikes/riiklikes süsteemides – Pikema tähtajaga projektide puhul on vaja konkreetset abi

Tabel 2: ELi tasandil olemas olevate avaliku ja erasektori partnerlussuhete põhimõtted/instrumendid

|| Eesmärk || Rakendamine || Mõju / peamised õppetunnid

Ühised tehnoloogiaalgatused 5 algatust alates aastast 2007 || Tugevdada Euroopa kui tööstusliidri rolli konkreetselt kindlaks määratud aladel || – ELi toimimise lepingu artikli 187 kohased ühisettevõtted – Lähtudes Euroopa tehnoloogiaplatvormide raames koostatud strateegiliste teadusuuringute kavadest – ELi rahaeraldised teadusuuringutele (üle 3 miljardi euro seitsmenda raamprogrammi alusel ning samaväärne panus tööstuselt, peamiselt mitterahaliselt) || – Tõhus avaliku ja erasektori koostöö puhul, võimendades erainvesteeringuid strateegilistes valdkondades – Eeskirjad ja menetlused tuleb muuta eesmärgipäraseks – Hõlbustab uute kootöövormide kujundamist sidusrühmade vahel, ühitades avaliku ja erasektori oskusteabe ja võimekuse – Tõhus viis kaasata VKEd teadusuuringu- ja innovatsiooniprogrammidesse – Hõlbustab teadusuuringute ja innovatsiooni tähtsustamist vastavalt tööstusharu vajadustele

SESAR || Ajakohastada Euroopa lennuliikluse juhtimissüsteem || – ELi toimimise lepingu artikli 187 kohane ühisettevõte – Kaasrahastamine: EL – 350 miljonit eurot seitsmenda raamprogrammi alusel + 350 miljonit eurot üleeuroopalise transpordivõrgu programmidest, Eurocontrol – 700 miljonit eurot ja 15 tööstusharu esindajat – 700 miljonit eurot || – Optimaalne kasutajate ja teenusepakkujate vajaduste seisukohast – Võimaldab integreerida ühtse Euroopa taevaga seotud olulisi sotsiaalseid eesmärke – Võimendab ja koondab vahendeid ja oskusteavet – Paindlik ja dünaamiline vahend arendustegevuse ja kasutuselevõtu vahelise tasakaalu toetamiseks – Lennuliikluse korraldamise koostalitlusvõime üleilmse tõhustamise „tehnoloogiasaadik”

Avaliku ja erasektori partnerlussuhted majanduse elavdamiskava raames 3 partnerlust alates aastast 2008 Tuleviku Internet alates aastast 2011 COLIPA alates aastast 2009 || Avaliku ja erasektori partnerlussuhted majanduse elavdamiskava raames: toetada ja kindlustada majanduskriisi tõttu kannatanud tööstussektoreid Tuleviku Internetile keskenduvad avaliku ja erasektori partnerlussuhted: tagada tuleviku Interneti arendamine ühiskonna huvide teenimist silmas pidades COLIPA: aidata tööstusharul tagada vastavus ELi õigusaktidega || Projektipõhine rahastamine seitsmenda raamprogrammi alusel, kusjuures tööstusharu panustab mitmeaastase tegevuskava koostamisse, et määrata kindlaks uurimisprioriteedid Avaliku ja erasektori partnerlussuhted majanduse elavdamise kava raames: 3,2 miljardit eurot (2010–2013) Tuleviku Internetile keskenduvad avaliku ja erasektori partnerlussuhted: 300 miljonit eurot aastani 2013 COLIPA: 25 miljonit eurot || – Tõhus lühiajaliste meetmete puhul, et säilitada investeeringud teadusuuringutesse ja tugevdada Euroopa konkurentsivõimet (avaliku ja erasektori partnerlussuhted majanduse elavdamise kava raames) – Koondab väga erinevad tööstusvaldkonna sidusrühmad – Hõlbustab teadusuuringute ja innovatsiooni tähtsustamist vastavalt tööstusharu vajadustele – Partneritevaheline juhtimisstruktuur tuleb ametlikustada – Rakendusala tuleks turulähedasema tegevuse kaasamiseks laiendada

Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava kohased tööstusalgatused 7 algatust alates aastast 2010 || Tegeleda näitlikustamise / turule jõudmisega seotud kitsaskohtadega vähese CO2-heitega energiatehnoloogia innovatsiooniahelas || – Tehnoloogiavaldkonna tegevuskavad konkreetsete teadusuuringute ja innovatsiooni alaste meetmetega 10 aastaks – Seitsmenda raamprogrammi projektikonkursid (liikmesriikide ühismeetmed) || – Tõhus ELi, liikmesriikide ja tööstusharu jõupingutuste suunamisel ühiste eesmärkide saavutamisele ja kriitilise massi loomisele – Takistusi on veel ELi tasandil integreeritud innovatsioonikäsitluse väljatöötamisel ja liikmesriikide kohustamisel teha konkreetseid ressursieraldisi – Energiatehnoloogiad vajavad uusi investeeringuid ja suuremahulist teadusuuringute infrastruktuuri

Toimivad teadusuuringute ja innovatsiooni alased partnerlussuhted

Avaliku sektori siseste partnerlussuhete näited

Teadaolevaid haruldasi haigusi on vähemalt 6000 ning nende all kannatab ligikaudu 20 miljonit eurooplast. ERA-NET E-Rare on koostanud haruldaste haiguste uuringuid käsitleva ühise Euroopa programmi ning käivitanud kolm ühist projektikonkurssi eelarvega 10 miljonit eurot. Kui lisada seitsmenda raamprogrammi alusel toimuvad haruldaste haiguste valdkonna konkursid, siis tähendab see, et nüüdseks koordineeritakse 40 % selleteemalistest avaliku sektori teadusuuringutest.

Läänemere piirkonnas on looduslike ja inimtekkeliste probleemide tõttu oluliselt vähenenud võimalused tagada inimestele nende eluks vajalikud kaubad ja teenused. Selle probleemi lahendamiseks osalevad üheksa riiki 22 miljonit eurot hõlmava projektikonkursi kaudu meetmes ERA-NET Plus - BONUS Plus, mille raames tegeletakse ka komisjoni merestrateegiast ja merenduspoliitikast lähtuvate laiemate poliitikaeesmärkidega.

Artikli 185 kohane intelligentset elukeskkonda (Ambient Assisted Living) käsitlev algatus keskendub demograafilistest muutustest tulenevate küsimustega seotud innovatsioonile. Kokku on investeeritud üle 600 miljoni euro ning kaasatud rohkem kui 40 % VKEdest, et tagada vananevale elanikkonnale aktiivseks ja sõltumatuks eluks vajalikud uued IKT-põhised tooted ja teenused ning jätkusuutlikud hooldesüsteemid.

Alates 2007. aastast on mõõtmisteaduse raamistikuks olnud artiklil 185 põhineva metroloogiat käsitleva algatuse mitmeaastane ühisprogramm. Rohkem kui 400 miljoni euroga on programm oluliselt vähendanud uuringute dubleerimist ning koondanud 44 % kõigist metroloogiale eraldatud ressurssidest ühte algatusse.

Neurodegeneratiivsed haigused on liikmesriikide jaoks üks suuremaid sotsiaalprobleeme. 23 riiki osaleb neurodegeneratiivsete haiguste, sh Alzheimeri tõvega seotud ühist kavandamist käsitlevas katsealgatuses. Esimene projektikonkurss eelarvega 14 miljonit eurot on välja kuulutatud

Avaliku ja erasektori partnerlussuhete näited

Ühise tehnoloogiaalgatusega Clean Sky püütakse vähendada lennunduse mõju keskkonnale ja samas säilitada Euroopa lennundussektori konkurentsivõime. Sellega seotud uuringute pikaajalisus ja suur riskifaktor eeldavad avaliku sektori rahaliste vahendite eraldamist ja peamiste tööstuspartnerite koostööd. Nüüdseks on investeeritud ligi 300 miljonit eurot ning tehtud esimesed katselennud innovaatiliste tehnoloogialahenduste kontrollimiseks.

ELi ja osalevate liikmesriikide avaliku sektori poolse rahastamisega püütakse ühiste tehnoloogiaalgatuste ARTEMIS (manussüsteemid) ja ENIAC (nanoelektroonika) abil rakendada teadusuuringute programmi, mille on kindlaks määranud tööstusharu ning akadeemilised ringkonnad / uurimisasutused. Tänaseks on EL ja liikmesriigid võtnud üle 700 miljoni euro ulatuses kohustusi, et rahastada innovaatiliste teadusuuringute koostööprojekte sellistes valdkondades nagu tervishoid, tootmine ning mootorsõidukite ja energia tõhusus.

Euroopa majanduse elavdamise kava raames toimiv tuleviku tehaseid käsitlev avaliku ja erasektori partnerlus hõlmab 1,2 miljardi eurose eelarvega uurimisprogrammi uue jätkusuutliku tootmistehnoloogia väljatöötamiseks. See ühendab tööstusvaldkonna paljusid sidusrühmi ning selle eesmärk on kujundada tööstusprotsessid ümber nii, et tagada konkurentsivõime ja juhtroll kogu maailmas.

2.2. Üldhinnang

Kogemused avaliku sektori siseste partnerlussuhete ning avaliku ja erasektori partnerlussuhetega Euroopa tasandil on näidanud, et partnerlusel põhineval lähenemisviisil on rida eeliseid.

Mitmeid avaliku sektori siseseid ning avaliku ja erasektori partnereid hõlmavad võrgustikud põhinevad vastastikusel usaldusel, mis on mis tahes pikaajalise strateegilise partnerluse alus. Ühised arusaamad on sageli tekkinud „muutuvat geomeetriat” kasutades ning andnud tulemuseks kooskõlastatud strateegilised uurimiskavad ja tehnoloogiaalased tegevuskavad. Sellel on positiivne mõju Euroopa teadusuuringutele ja innovatsioonile tervikuna. See aitab laiendada haaret ning suurendada teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute tulemuslikkust, muutes Euroopa suuremate üleilmsete sotsiaalprobleemidega tegelemisel atraktiivseks partneriks.

Tagades liikmesriikide ja teiste sidusrühmade, sealhulgas piirkondade ning riigihangete ja standardimisega tegelevate asutuste aktiivsema osalemise innovaatilise liidu ülesehitamises, suurendab partnerlus Euroopa rahastamismehhanismide (seitsmes raamprogramm, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm, struktuurifondid) võimendavat toimet ning Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni sidusust.

Partnerlusel põhinev lähenemisviis võimaldab sidusrühmadel tegeleda programmidega, mis muul juhul oleksid neile kättesaamatud, ning toetab strateegilist koostööd kolmandate riikide oluliste partneritega.

Samas esineb probleeme seoses juhtimise, rakendamise/rahastamise ja raamtingimustega.

Praeguses etapis tehtud järeldused partnerluse potentsiaali kohta tuleks edasisi kogemusi arvestades veelkord läbi vaadata. Esmatähelepanekute kohaselt peaks Euroopa partnerluse võimalusi paremini ära kasutama. Kuid tugevate ja kestvate partnerlussuhete loomiseks[7] on vaja asjakohast raamistikku.

2.3. Euroopa innovatsioonialased partnerlussuhted 2.3.1. Eesmärgid

Innovaatilist liitu käsitlevas teatises soovitati siduda tihedamalt pakkumispoolsed (teadusuuringud ja tehnoloogia) ja nõudluspoolsed (nt kasutaja, reguleerimine, standardimine ja riigihanked) vahendid.

Seega võib Euroopa innovatsioonialastel partnerlussuhetel olla erinevate partnerluspõhimõtete ja -instrumentide vahelise sidususe loomisel oluline osa. Innovatsioonialaste partnerlussuhete toime teadusuuringute ja innovatsiooni tsükli kogu ulatuses tagab ideede muundamise edukateks toodeteks või teenusteks, mille abil ohjata sotsiaalprobleeme ning samas toetada majanduskasvu ja töökohtade loomist.

Innovatsioonialased partnerlussuhted võivad pakkuda üldraamistikku edasiseks tegevuse killustatuse vähendamiseks paljudele sidusrühmadele huvi pakkuvates valdkondades.

Innovatsioonialase partnerluse keskmes olev partnerluspõhine lähenemisviis hõlmab järgmisi aspekte:

– teadusuuringute ja innovatsiooni tsüklis osalejate (sh riikide ja piirkondade tasand) ning avaliku ja erasektori ja kodanikuühiskonna esindajate kokkuviimine, et optimeerida ja ühtlustada olemasolevate vahendite kasutamist, suurendada koostoimet ja koondada ressursse;

– nii pakkumise kui ka nõudluse poolega arvestamine ning tegelemine mitte üksnes teaduspõhise innovatsiooniga, vaid ka selle muude vormidega, nagu uued ärimudelid, organisatsioonilised ja ühiskondlikud uuendused;

– sidusrühmade vaheliste kontaktide toetamine ning kõrgetasemelise poliitilise toetuse tagamine kooskõlastatud meetmetele.

2.3.2. Aktiivsena ja tervena vananemist käsitleva innovatsioonialase partnerluse katseprojekti hindamise tulemused

Aktiivsena ja tervena vananemist käsitleva innovatsioonialase partnerluse katseprojekt osutus ettevalmistavas etapis edukaks sidusrühmade mobiliseerimisel (konsulteerimine kõigil tasanditel). Moodustati juhtrühm, mille liikmesus on laiapõhjaline ja kõrgetasemeline. Juhtrühm kasutab selgepiirilisi töömeetodeid ja keskendub strateegilise rakenduskava koostamisele.

Katseprojekt aitas selgitada Euroopa innovatsioonialaste partnerlussuhete ja muude poliitikaalgatuste vahelist seost: innovatsioonialased partnerlussuhted ei asenda muid algatusi ning kindlasti mitte olemasolevaid avaliku ja erasektori partnerlussuhteid ega avaliku sektori siseseid partnerlussuhteid. Need ei ole ka vahend, mille abil kindlaks määrata institutsiooniliste menetluste välised uurimisprioriteedid.

Käesolevas etapis võib järeldada, et partnerlussuhete puhul peaksid protsessid olema struktureeritud, et järjestada ja kontrollida konsultatsioonide käigus esile kerkinud arvukaid ideid; äärmiselt oluline on kaasata osalejaid, kes suudaksid tagada asjakohase regulatiivse järelevalve; ühtainsat kõigile sobivat lähenemisviisi ei ole ja kõigi innovatsioonialaste partnerlussuhete puhul tuleb katseprojekti kogemustele toetudes välja töötada vajadustele vastav käsitlus.

Aktiivsena ja tervena vananemist käsitleva innovatsioonialase partnerluse katseprojekt lubab ka uskuda, et partnerluse edasistes etappides osalevad aktiivselt nii Euroopa Parlament, nõukogu kui ka komisjon, kajastades kõrgel tasemel võetud kohustust tulemusteni jõuda.

3. Partnerluspõhise lähenemisviisi edendamine 

Ühised jõupingutused töötada teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil välja partnerluspõhine lähenemisviis on vilja kandnud.

Tarbetu dubleerimise ja killustatuse täielikuks vältimiseks ei ole see aga piisav. Võtmevaldkondades, kus tuleb tegeleda tõsiste sotsiaalprobleemidega ja kus kaalul on Euroopa konkurentsivõime, tuleks asjaomaseid ühisprogramme rakendada teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilistest ühiskavadest lähtuvalt. Programmide partnerluspõhimõtte abil oleks võimalik koondada Euroopa ja liikmesriikide avaliku sektori vahendeid ja eraressursse ning kaasata organisatsioone teadusuuringute ja innovatsiooni tsükli kõigis etappides.

Sellest tulenevalt on komisjonil kavas kasutada aktiivsemalt ära Euroopa tasandil välja töötatud ja rakendatud partnerluspõhimõtteid ja -instrumente, tunnistades samas vajadust vältida negatiivset mõju konkurentsile. Juhtimise, rakendamise/rahastamise ja raamtingimustega seotud kitsaskohtade leevendamiseks on mitmeid võimalusi.

3.1. Juhtimine 3.1.1. Kõik nii avaliku kui ka erasektori partnerid peavad hea seisma selle eest, et pühendumus partnerlusalgatustele toimiks ka pikas perspektiivis.

i) Liikmesriikidel tuleks võtta mitmeaastased rahalised kohustused ja need ka täita.

ii) Erasektori partnerite puhul peaks osalemine avaliku ja erasektori partnerlussuhetes teadusuuringute ja innovatsiooni vallas olema ettevõtete pikaajalise strateegia lahutamatu osa.

iii) Kohustuste pikaajalise iseloomu olulisust rõhutades tuleb edaspidi kõigi partnerlusalgatuste puhul neid kinnitada avaliku deklaratsiooniga, mille ühise kavandamise algatuste raames esitavad osalevate riikide valitsused ja erasektori juhid ning avaliku ja erasektori partnerlussuhete puhul vajaduse korral valitsused.

3.1.2. Partnerluse rahvusvahelise mõõtmega teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni alase koostöö vallas tegeletakse edaspidi aktiivsemalt, püüdes selleks leida ühiseid prioriteete kolmandate riikidega ja osaledes rahvusvahelistel foorumitel.

Avaliku sektori sisesed partnerlussuhted

3.1.3. Sotsiaalküsimuste tulemuslikumat lahendamist silmas pidades kavatseb komisjon kaasa aidata ELi ja liikmesriikide programmide ja rahastamise koordineeritud rakendamisele.

Avaliku ja erasektori partnerlussuhted

3.1.4. Avaliku ja erasektori partnerlussuhted teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas on võimalus kindlustada Euroopa konkurentsivõimet tööstusuuringute peamistel aladel ning tänaseks saadud positiivsest kogemusest lähtudes peaksid need saama partnerluspõhise lähenemisviisi oluliseks osaks. 3.1.5. Teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna tulevaste avaliku ja erasektori partnerlussuhete kujundamise aluseks peaks olema nende eeldatav panus tööstuse konkurentsivõime ja jätkusuutliku majanduskasvu suurendamisse ning olulisemate sotsiaalküsimuste lahendamisse. 3.1.6. Kõnealused partnerlussuhted moodustatakse kahel eri viisil, mis mõlemad lähtuvad olemasolevatest avaliku ja erasektori partnerlussuhete mudelitest.

– Lepingulised partnerlussuhted (nt majanduse elavdamise kava raames) ja vabatahtlikud kokkulepped (nt SET-kava tööstusalgatused) vahetult raamprogrammi alusel ning komisjoni ja teiste osaliste vahelise ametliku juhtimiskorralduse või lepete alusel.

– Sihtotstarbelised juriidilised struktuurid vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 187 ning lähtudes pikaajalisuse ja usalduspõhisuse põhimõttest. Need kujutavad endast olemasolevate ühiste tehnoloogiaalgatuste ülesehitamise lihtsustatud varianti selles mõttes, et aluseks võetakse „kergekaaluline” ELi avaliku sektori asutus. Selle variandi teostatavus sõltub sellest, kas Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu komisjoni soovitatud määratluse avaliku ja erasektori partnerlusel põhineva asutuse staatuse kohta, mis on esitatud uusi finantseeskirju käsitleva määruse ettepaneku artiklis 201[8]. Tuleb ka tunnistada, et on vaja leida kompromiss struktuuride ühtlustamise kaudu saavutatava lihtsustamise ning konkreetsete tehnoloogiaalgatuste vajadustele vastavaks struktuuride kohandamiseks vajaliku paindlikkusastme vahel.

3.1.7. Oluline on tagada kooskõla nii riikide kui ka piirkondade tasandil ühelt poolt partnerlusalgatuste ja teiselt poolt ühtekuuluvuspoliitika kohase aruka spetsialiseerumise innovatsioonistrateegiate vahel. 3.2. Rakendamine/rahastamine

Avaliku sektori sisesed partnerlussuhted

3.2.1. Komisjon teeb ettepaneku lihtsustada avaliku ja erasektori partnerluse toetamise vahendeid, ühendades selleks praegused ERA-NETi ja ERA-NET Plus'i meetmed, samuti asjakohased Europe INNOVA ja PRO INNO Europe elemendid, mille tulemuseks oleks üksainus paindlikum ERA-NET instrument. 3.2.2. Artikli 185 kohaste algatuste projektiettepanekute oluline eeltingimus on edaspidi see, et osalevad riigid arvestavad integratsiooni kolme tasandiga – teadus, juhtimine ja rahalised vahendid. Finantsintegratsiooni puhul peavad osalevad riigid võtma selge kohustuse eraldada ühisprogrammidele ressursse, näiteks kajastades seda riigi eelarve kavandamises ja lähtudes ühiseeskirjadest, mis on asjaomase riigi osalemise aluseks. 3.2.3. Komisjon toetab ühiseid tehnoloogiaalgatusi teadusuuringute strateegiliste kavade väljatöötamisel, koordineerides tegevust ja vajaduse korral võttes toetavaid meetmeid. 3.2.4. Kui tehnoloogiaalgatuste tegevusvaldkonnad kattuvad raamprogrammide prioriteetidega, võib viimaste vahendeid vajaduse korral kasutada tehnoloogialgatuste toetamiseks. Üldiselt hinnatakse kõiki tehnoloogiaalgatuste ühismeetmeid eraldi, et tuvastada, kas ELi lisandväärtust silmas pidades tuleks eelistada rahastamist ERA-NET kava kaudu või pigem kaasrahastamist teadusuuringute valdkonna temaatiliste projektikonkursside abil. 3.2.5. Komisjon kaalub artikli 185 kohase algatuse kohta ettepaneku esitamist üksnes juhul, kui tehnoloogiaalgatuse teadusuuringute strateegiliste kavast ilmneb, et selle raames on võimalik teha laialdast koostööd ning et on olemas riigi programmide täieliku integreerimise toetamiseks vajalik haare. 3.2.6. Ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamisel tuleb arvesse võtta kõiki asjakohaseid riiklikke programme. Seepärast peavad osalevate riikide programmide haldajad olema kaasatud ühiste tehnoloogialgatuste juhtimisse. Võimalusi kasutada ära ühisprogrammide tööst saadud kogemusi saab sel viisil veelgi suurendada.

Avaliku ja erasektori partnerlussuhted

3.2.7. Arvestades avaliku ja erasektori partnerlussuhetesse tehtavate investeeringute mahtu ja seda, et tööstusharu panus on tavaliselt mitterahaline, ei saa seda panust tulemuslikult mõõta ilma läbipaistva aruandluseta. 3.2.8. Avaliku ja erasektori partnerlussuhete peamised valikukriteeriumid peaksid hõlmama ELi tasandi mõju tugevust, partnerite pikaajalisi kohustusi ning teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute võimendavust. 3.2.9. Eesmärkideni jõudmiseks peavad avaliku ja erasektori partnerlussuhted toimima avatult ja läbipaistvalt. 3.3. Raamtingimused

Avaliku sektori sisesed partnerlussuhted

3.3.1. Ühise kavandamise algatuse raamtingimuste vabatahtlikud suunised sisaldavad hulgaliselt häid näiteid, kuidas toetada ühiste tehnoloogiaalgatuste rakendamist. Tehnoloogiaalgatuste ELi poolse rahastamise tingimuseks on vabatahtlike suuniste kasutamine[9]. 3.3.2. Et ühise kavandamisega suudetaks üles ehitada tugevad ja pikaajalised partnerlussuhted teadusuuringute vallas, tuleb lahendada piiriülesel rahastamisel, teadmiste levitamisel ning eel- ja järelhindamisel esinevad probleemid. Komisjon kannab hoolt selle eest, et Euroopa teadusruumi raamistikus tegeletaks selliste takistuste kõrvaldamisega ja võimalikult kiiresti.

Avaliku ja erasektori partnerlussuhted

3.3.3. Avaliku ja erasektori partnerlussuhetes osalevatel liikmesriikidel tuleb ühtlustada ja kooskõlastada oma haldusprotsessid. 4. Edasised sammud

Komisjoni ettepanek raamprogrammi Horizon 2020[10] kohta lähtub käesoleva teatise soovitustest ning loob õigusliku aluse tulevastele avaliku sektori sisestele ning avaliku ja erasektori vahelistele partnerlussuhetele ELi teadusuuringute ja innovatsiooni vallas. Sellega peaks kehtestatama ka ühtsed reeglid kõigi Horizon 2020 alt rahastatavate algatuste suhtes, et lihtsustada osalemist ning säilitada samas konkreetsete algatuste eesmärkide saavutamiseks vajalik paindlikkus, samuti tagada kahe ühise strateegilise raamistiku (teadusuuringud ja innovatsioon ning ühtekuuluvus) vastastikune täiendavus.

Kui kogemusi seitsmenda raamprogrammi partnerluspõhimõtete ja -instrumentide rakendamisega tekib rohkem, otsustab komisjon strateegilise hindamise abil kus ja kuidas oleks võimalik partnerluspõhist lähenemisviisi kõige edukamalt kasutada ning millist laadi algatustele sobivad selleks eraldatud vahendid kõige paremini.

Esimese sammuna kavatseb komisjon kehtestada võrdlusaluse, mille põhjal hinnata selliste algatuste tõhusust ja tulemuslikkust, mille aluseks on partnerluspõhimõtted ja -vahendid.

[1]               Euroopa Ülemkogu järeldused, 24.–25. märts 2011.

[2]               KOM (2010) 546.

[3]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)

[4]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1639/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013)

[5]               KOM(2010) 546, 6.10.2010

[6]               SEK(2011) 1028, 01.09.2011

[7]               ERACi arvamus Euroopa teadusruumiga seotud vahendite kohta (ERAC 1208/11, 26. mai 2011).

[8]               KOM (2010) 815.

[9]               Nõukogu järeldused ühise kavandamise kohta teadusvaldkonnas (26. november 2010).

[10]             Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm aastateks 2014-2020.