KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Lõpphinnang ühenduse mitmeaastase tegevuskava rakendamise kohta digitaalse infosisu juurdepääsetavuse, kasulikkuse ja kasutatavuse suurendamiseks Euroopas

1. SISSEJUHATUS

Käesolevas aruandes käsitletakse programmi eContentplus (2005–2008; edaspidi „programm”) lõpphindamist[1].

Programm kestis neli aastat (1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2008) ja selle eelarve oli 149 miljonit eurot, mis oli täielikult eraldatud projektidele, uuringutele ja haldamisele (ettepanekute hindamisega ja projektide läbivaatamisega seotud kulud).

Programmi eesmärk oli edendada Euroopas digitaalse infosisu juurdepääsetavust, kasulikkust ja kasutatavust, hõlbustades sellega ühenduse tasandil avalikku huvi pakkuvates valdkondades teabe loomist ja levitamist.

Programm oli osa komisjoni algatusest „i2010 – Euroopa infoühiskond majanduskasvu ja tööhõive eest”. Eesmärgiga edendada infosisu juurdepääsetavust, kasulikkust ja kasutatavust ning soodustada infosisu rikastamist, käsitletakse programmis eContentplus kahte neljast peamisest väljakutsest, mis on seotud digitaalse ühtlustamisega Euroopa ühtse inforuumi loomiseks ja kindlaks määratud algatuse i2020 raames, nimelt koostalitlusvõimet ja suuremahulist infosisu. Konkreetsemalt seati programmi eesmärgiks aidata kaasa algatuse i2010 esimese eesmärgi saavutamisele, s.o luua ühtne Euroopa inforuum, mis pakub taskukohast, turvalist ja kiiret lairibaühendust, suuremahulist ja mitmekesist infosisu ning digitaalteenuseid.

Programmi üldeesmärgi saavutamiseks nähti ette järgmised tegevussuunad:

1. ühenduse tasandil digitaalse infosisu juurdepääsetavuse, kasulikkuse ja kasutatavuse edendamine;

2. digitaalse infosisu kvaliteedi parandamine ning infosisu pakkujate ja kasutajate vaheliste ning sektoritevaheliste infosisuga seotud parimate tavade edendamine;

3. digitaalse infosisu sidusrühmade vahelise koostöö tugevdamine ja nende teadlikkuse tõstmine.

Kõnealuste tegevussuundade kaudu on programm suunatud avalikku huvi pakkuvatele valdkondadele, mis ei oleks turutingimustes arenenud või oleks seda teinud aeglasemalt.

- Geograafiline teave. eContentplusi eesmärk on edendada geograafilise teabe (st mis tahes andmed, mis otseselt osutavad konkreetsele asukohale või geograafilisele piirkonnale) laiemat kasutamist ametiasutuste, eraettevõtjate (sealhulgas VKEd) ja kodanike hulgas kooskõlas PSI direktiiviga avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta[2] ja INSPIRE direktiiviga,[3] mille eesmärk on teha kättesaadavaks asjakohane, ühtne ja kvaliteetne geograafiline teave, et kujundada, rakendada, jälgida ja hinnata ühenduse poliitikat. Selles kontekstis on programmi raames rahastatud projekte, mis vastavad INSPIRE põhimõtetele, mis on eriti asjakohased taaskasutuse suurendamiseks ja mille kohaselt peaks olema lihtne tuvastada kättesaadavaid ruumilisi andmeid, hinnata nende otstarbekust ja võtta teadmiseks nende kasutustingimusi, samuti peaks olema võimalik sujuvalt ühendada eri allikatest saadavat ruumilist teavet ning jagada seda paljude kasutajate ja rakendustega.

- Hariduslik infosisu. Hariduslikku infosisu kasutatakse õppimiseks eri juhtudel: formaalses hariduses ja koolitusprogrammides, mitteformaalses üldhariduses, kutseõppekursustel ja iseõppimisel. Programmi eContentplus eesmärk on edendada pedagoogiliselt usaldusväärse digitaalse haridusliku infosisu tõhusat piiriülest kasutamist ning täiendada muid ühenduse algatusi nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsus nr 1720/2006/EÜ (millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal), mille üks eesmärke on toetada elukestva õppe uuenduslikul info- ja sidetehnoloogial põhineva sisu, teenuste, pedagoogika ja tava arengut.

- Kultuurilise ning teadusliku ja akadeemilise sisuga digitaalraamatukogud. Digitaalraamatukogud on sellise digitaalse infosisu organiseeritud kogud, mille on avalikkusele kättesaadavaks teinud kultuuri- ja teadusasutused (raamatukogud, arhiivid ja muuseumid) ning materjalide eravaldajad (nt kirjastajad) ELi liikmesriikides või teistes programmis osalevates riikides. Programmi eContentplus eesmärk on edendada digitaalse kultuurilise, teadusliku ja akadeemilise infosisu mitmekeelset kättesaadavust, toetades selliste koostalitusvõimeliste kogude ja objektide arengut, millele toetudes saab luua mitmekeelseid ja piiriüleseid teenuseid, ning toetades kõnealuste vahendite esitamist, otsimist ja nendest väljavõtete tegemist lihtsustavaid lahendusi[4]. Komisjon võttis 30. septembril 2005 vastu teatise, milles esitatakse visioon i2010 digitaalraamatukogu algatusest, mille eesmärk on lihtsustada juurdepääsu Euroopa kultuuripärandile ja kultuuripärandi kasutamist võrgukeskkonnas. Kõnealuse algatuse raames toetas komisjon Euroopa digitaalraamatukogu (europeana.eu) loomist, mis peaks 2010. aastaks tegema võrgukeskkonnas kättesaadavaks vähemalt 10 miljonit raamatut, dokumenti ja muud kultuuriteost.

Programmi eContentplus rakendati iga-aastaste projektikonkursside korraldamise teel. Nende konkreetsed eesmärgid ja prioriteedid sätestati iga-aastastes tööprogrammides, kus esitati ka kehtiv eelarve ja projektikonkursi raames esitatud projektide hindamise ja valimise esialgne ajakava. Rahastati 67 projekti kogusummas 146,9 miljonit krooni ning otseselt osales projektides üle 800 Euroopa organisatsiooni.

Samuti pakkus komisjon lepinguid uuringuteks, mille eesmärk on parandada programmiga hõlmatud tegevuste majandusliku mõju mõistmist ja saada sisendandmeid tulevaste EL tasandil läbiviidavate teadus- ja muude tegevuste prioriteetide kindlaksmääramiseks. Need hõlmasid sotsiaalmajanduslike tegurite ja digitaalse infosisu pikaajalise säilitamise mõju uuringut, mis oli esimene süstemaatiline katse kajastada või mõõta üldkasutatava teabe majanduslikku ja sotsiaalset mõju infoühiskonnas, ning pärast avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamist käsitleva direktiivi läbivaatamist 2008. aastal, uuringut Euroopa avaliku sektori valduses oleva teabe keskse platvormi loomise kohta, et veelgi soodustada tegevust ning jälgida edusamme tugevama ja läbipaistvama keskkonna kujundamisel, mille abil edendada avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamist liikmesriikide ja Euroopa turgudel.

2. HINDAMISE EESMÄRGID

Programmi käsitleva otsuse artikli 5 lõike 3 kohaselt esitab komisjon programmi lõpus lõpphindamisaruande. Hindamisele aitas kaasa välisekspertide komisjon, kes hindas programmi tõhusust, tulemusi, mõju, jätkusuutlikust ja seotust liikmesriikide ning Euroopa Liidu siseste ja väliste algatustega.

Kõnealuse lõpphinnangu järeldused põhinevad kättesaadavatel dokumentidel, komisjoni andmetel, küsimustikul ja teatavate projektides osalejatega tehtud küsitlustel.

3. HINDAMISE TULEMUSED

Hindajad leidsid, et programmi käsitlevas otsuses ja selle rakendamiseks koostatud iga-aastastes tööprogrammides sätestatud eesmärgid on edukalt täidetud. Programmiga edendati Euroopas digitaalse infosisu juurdepääsetavust, kasulikkust ja kasutatavust, hõlbustades sellega teabe loomist ja levitamist avalikku huvi pakkuvates valdkondades. Konkreetselt jõuti hindamise käigus järgmistele järeldustele.

Programmi ja selle tulemuste oluline roll

Programmi tulemused on kooskõlas programmi eesmärkidega. Programmi abil suudeti luua paremad tingimused digitaalsele infosisule juurdepääsuks ning infosisu kasutamiseks ja taaskasutamiseks, võimaldades seega luua lisandväärtusega tooteid ja teenuseid valitud sihtvaldkondades kogu Euroopas. Sellega aidati infosisu sidusrühmadel (pakkujad ja kasutajad) kasutada digitaalse infosisu kogu potentsiaali. Infosisu pakkujad (digitaalset infosisu loovad, koguvad või omavad avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud organisatsioonid ja asutused) suutsid muuta oma digitaalse infosisu nähtavamaks mitte ainult oma riigis, vaid ka teistes ELi liikmesriikides ja programmis osalevates riikides. Infosisu kasutajatel, sealhulgas Euroopa kodanikel, üliõpilastel, teadlastel, organisatsioonidel ja ettevõtjatel, on omakorda nüüd võimalik leida ja kasutada seda infosisu sõltumata asukohast või keelest.

Luues üleeuroopalise konsortsiumi ning aidates kaasa piiriüleste andmekogude ja teenuste loomisele, edendati programmiga eContentplus digitaalse infosisu juurdepääsetavust, kasulikkust ja kasutatavust eespool osutatud sihtvaldkondades. Nagu uuring ja küsitlused kinnitasid, oleks ilma eContentplusi rahalise toetuseta jäänud enamik projekte rakendamata, mis rõhutab veelgi selliste Euroopa tasandil kohaldatavate rahastamismehhanismide kasulikkust.

Projektide tasandil ei oleks suudetud luua Euroopa digitaalraamatukogu Europeanat, mis on ühine mitmekeelne juurdepääsupunkt Euroopa digitaalsele kultuuripärandile. Sellise esmatähtsa projekti loomine, mis hõlmab üle 20 alaprojekti ja millega võimaldatakse juurdepääs ligikaudu 17 miljonile kultuuriobjektile enam kui 1500 Euroopa kultuuriasutusest (otse või vahendajate kaudu), on märkimisväärne saavutus. Kõnealuses algatuses osalemine on suurendanud projektipartnerite nähtavust ja andnud neile suurema stiimuli teenuse säilitamiseks ka pärast rahastamistsükli lõppu. Haridusliku infosisu valdkonnas on tänu koostöövõrgustike loomisele saavutatud palju. Näiteks on projekti MELT raames loodud koolide jaoks õppematerjalide vahetamise ( Learning Resource Exchange ) portaal (lreforschools.eun.org), kust võib leida rohkem kui 130 000 õppematerjali ja -vahendit paljudest riikidest ja paljudelt pakkujatelt, sealhulgas 17 haridusministeeriumist. Geograafilise teabe valdkonnas on programm kokku viinud andmeesitajad, tehnoloogia pakkujad, kasutajad ja muud sidusrühmad ning loonud võrgustikud, mis tagavad teabe jagamise platvormi ja uusima tehnoloogia ning vähendavad koostalitusvõimet pärssivaid tõkkeid ELis. Näiteks projekti EURADIN raames rakendati, testiti ja kinnitati Euroopa infrastruktuuri katseprojekt, mida kasutatakse võrdlusalusena kõigis liikmesriikides, et täita INSPIRE soovitusi seoses aadressidega.

Programmi tõhusus

Programmi hallati tõhusalt. Nii taotlejad kui ka projektides osalejad olid rahul komisjoni esitatud teabe kvaliteediga, kuigi mõned uustulnukad ja organisatsioonid, kes ei ole kokku puutunud ELi rahastatavate projektidega, osutasid algselt väikestele probleemidele seoses programmi eesmärkide ja rahastamiskavade ebaselgusega.

Selgesõnaliste programmi eesmärkide ja toetuse andmise kriteeriumide avaldamisel ning kaheetapilisel hindamismenetlusel oli väga positiivne mõju kõrgekvaliteediliste projektide esitamisele ja valikule.

Programmi eContentplus toetuslepingute lihtsustamine kiirendas projekti kulude hüvitamise taotluste esitamise ja maksete kättesaamise menetlusi.

Uue projektitüübina loodi parimate tavade võrgustikud, et aidata kaasa selliste standardite ja kirjelduste vastuvõtmisele, mille eesmärk on muuta digitaalne infosisu Euroopas paremini juurdepääsetavaks ja kasutatavaks. See saavutati nii, et ühendati võrgustiku üksmeele kujundamise ja teadlikkuse tõstmise eesmärk ühe või mitme konkreetse lahendusega, mille võrgustiku liikmed laiaulatuslikult ellu viisid.

Programmi mõju

Kuna paljud programmid on veel rakendamisel või äsja lõpule viidud, võib mõju programmis osalenud organisatsioonidele ainult hinnata. Samas kui enamik organisatsioonidest ootab oma digitaalse infosisu nähtavuse ja kasutuse suurenemist lähimas tulevikus, tunnistavad nad juba praegu, et osalemine eContentplusi projektides on suurendanud rahvusvahelist ja piiriülest koostööd ning teinud neid teadlikumaks oma digitaalse infosisu majanduslikust ja kultuurilisest väärtusest. eContentplusi projektidega on toetatud näiteks riiklike raamatukogude skaneeritud raamatute ja ajalehtede rohkem kui 20 miljoni lehekülje digiteerimist. Selle tulemusel saavad kodanikud lähimas tulevikus kasutada sellise infosisu täistekstiotsingut Euroopa ja eri riiklike raamatukogude portaalides. Euroopa teleringhäälingu arhiivid suutsid koos luua portaali, mille kaudu pääseb ligi osale nende infosisust ning mis võimaldab kodanikel jälgida televisiooni arengut Euroopas, kuid samuti edastada kultuuri- ja ajaloosündmusi televisioonis riigisiseselt ja rahvusvaheliselt.

Digitaalraamatukogude valdkonnas on eContentplus esimene programm, mille abil on materjal tehtud kodanikele vahetult ja väga laialdaselt kättesaadavaks. Selle asemel, et mõjutada sidusrühmi või teha tehnilisi muudatusi ja kehtestada standardeid, millega sellist kättesaadavust soodustada või lubada, on Euroopa digitaalraamatukogu europeana.eu ise muutunud juurdepääsupunktiks Euroopa kultuuripärandile. Programmi raames on tulnud ilmsiks ka paljud vastust vajavad väljakutsed. Laialdase digiteerimise rahastamiseks on vaja täiendavaid riiklikke vahendeid, aga ka algatusi erasektori partneritega, eeldusel et need võimaldavad üldist veebipõhist juurdepääsu Euroopa ühisele kultuuripärandile. Kehtiva litsentsisüsteemi killustatus ja keerukus takistab samuti suure osa Euroopa uuema kultuuripärandi digiteerimist. Tuleb parandada õiguste hankimist ja täpsustada era- ja avalik-õiguslike organisatsioonide rolli ja vastutust orbteoste ning sellise materjali digiteerimisel, mis on autoriõigusega kaitstud, kuid mida enam ei turustata.

Haridusliku infosisu valdkonnas peaks programmi raames antud toetus märkimisväärselt suurendama baasinfosisu kasutust. Näiteks portaali lreforschools.eun.org kaudu saavad õpetajad ja õpilased ühe juurdepääsupunkti kaudu kergesti leida ja kasutada paljude eri riikide hariduslikku infosisu. Lisaks aitab liikmesriikide haridusministeeriumide osalemine paljudes projektides tõenäoliselt kaasa e-õppe lisamisele õppekavadesse.

Seoses geograafilise teabega peaks programmi raames antud toetus suurendama paljude INSPIRE direktiivi teemavaldkondade koostalitlusvõimet, millel on otsene ja mõõdetav mõju INSPIRE eeskirjade rakendamisele.

Jätkusuutlikkus

Pikaajalist jätkusuutlikkust on praeguses etapis raske hinnata. Projektid on tugevalt seotud liikmesriikide poliitikakujundajatega ja enamik projektides osalejaid usub, et projektidega seotud ametiasutuste ja/või eraõiguslike asutuste poolse rahastamise toel projektide rakendamine jätkub.

4. PEAMISED SOOVITUSED

Euroopa kodanikud, üliõpilased, teadlased, VKEd ja muud ettevõtjad või taaskasutajad soovivad üha enam kasutada digitaalset infosisu teenuste loomiseks. Selleks tuleb jätkata toetamist Euroopa tasandil, et suurendada Euroopa digitaalse infosisu juurdepääsetavust eelkõige avalikku huvi pakkuvates valdkondades, kus areng võib olla aeglane ja kus juurdepääsu infosisule piiravad eelkõige keele- ja kultuuribarjäärid.

Hindamise käigus on esile kerkinud mitmed ühised punktid, mida võiks tulevaste meetmete väljatöötamisel arvesse võtta.

4. Rahastamine peaks olema seotud selgelt määratletud poliitikaeesmärkidega. Isegi kui rahastamistegevusel muudes valdkondades on olnud head tulemused ja mõju, tagaks keskendumine valdkondadele, kus ELil on selgelt määratletud poliitikaeesmärgid, jätkusuutlikumad tulemused, millel on suurem mõju. Eriti hea näide sellest on seos sihtvaldkonna kultuurilise infosisu ja digitaalraamatukogude ning i2010 digitaalraamatukogu algatuse vahel.

5. Euroopa Komisjon peaks jätkuvalt majanduslikult toetama digitaalraamatukogude algatust, et tagada Europeana ja samalaadsete teenuste edasiarendamine Euroopa tasandil.

6. Kuigi avaliku sektori valduses oleval teabel on väga suur majanduslik väärtus, ei ole seda seni laialdaselt kasutatud. Avaliku sektori valduses oleva teabe direktiivi rakendamist tuleks jätkuvalt toetada meetmetega, millega suurendatakse avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamist ja kasutatakse ära selle kogu majanduslik potentsiaal. See on eriti asjakohane geograafilise teabe valdkonnas, kus andmekogude killustatus takistab nii piiriülest kasutust kui ka kasutamist teaduslikel ja ärilistel eesmärkidel.

7. Selleks et jätkuvalt edendada ruumiliste andmete jagamist avaliku sektori organisatsioonide ja kodanike vahel, tuleks programmi eContentplus järelmeetmetega toetada projekte, mis aitavad luua standardsemat elektroonilist keskkonda selliste ruumiliste andmete kogude säilitamiseks ja ühtlustamiseks, mis hõlmavad ühte või mitut INSPIRE direktiivi I–III lisas osutatud teemat. Sellised projektid on näiteks EURADIN, Euroopa aadresside infrastruktuur ja EGN (EuroGeoNames).

8. Programmi mitmekeelsuse ja multikultuurilisuse mõõdet on kõrgelt hinnatud ja Euroopa Komisjon peaks jätkama selliste aspektide rõhutamist.

9. Programmi eContentplus toetuslepingute lihtsustamist hinnatakse väga tõhusaks, eelkõige tänu üldkulude kindla määra kehtestamisele ja ühenduse tehtavatele eelmaksetele. Programmi eesmärkide, toetuse andmise kriteeriumide ja kaheetapilise hindamismenetluse selgesõnalisel avaldamisel on olnud väga positiivne mõju kõrgekvaliteediliste projektide esitamisele ja valikule. Neid tuleks kaaluda tulevaste rahastamisprogrammide rakendamise toetuslepingute sõlmimisel.

10. Parimate tavade võrgustikel on olnud märkimisväärne mõju koostöövõrgustike loomisele ja praktilisele kontrollile, kuna nende kaudu leiti kõige sobivamaid lahendusi ja need hõlmasid kõiki asjakohaseid sidusrühmi. Kõnealust rahastamisvahendit tuleks kasutada rahastamistegevuse puhul, mille eesmärk on toetada konkurentsivõimelisi ja uuenduslikke lahendusi.

11. Haridusliku infosisu valdkonnas tuleb jätkata pidevat tegutsemist, et toetada tõhusate kontekstiteadlike vahendussüsteemide rakendamist ja õppimistehnoloogiate standardimist. Rakendatavad meetmed peaksid keskenduma hariduslikku infosisu kasutavatele konkreetsetele rühmadele teatavas haridusalases kontekstis ja samas aitama kaasa õppimistehnoloogiate üldisele standardimisele.

5. JÄRELDUSED

Tunnistades vajadust täiendava toetuse järele Euroopa tasandil, et suurendada Euroopa digitaalse infosisu juurdepääsetavust eelkõige avalikku huvi pakkuvates valdkondades, on alates 2009. aastast info- ja sidetehnoloogia poliitika toetusprogrammi raames jätkatud meetmete võtmist, et muuta digitaalne infosisu Euroopas juurdepääsetavamaks, kasulikumaks ja lihtsamini kasutatavaks.

Info- ja sidetehnoloogia poliitika toetusprogrammi 2009. ja 2010. aasta tegevuskavade teemad, mis on programmi eContentplus järelmeetmed, on kooskõlas hindajate soovitustega, mille kohaselt peaks rahastamistegevus olema seotud selgelt määratletud poliitikaeesmärkidega. Nende teemade eesmärk on edendada projekte, millega toetatakse komisjoni poliitikat järgmistes valdkondades: digitaalsed raamatukogud, kultuurilise sisu digiteerimine, sellele sidusjuurdepääsu tagamine ja selle digitaalne säilitamine, juurdepääs teadusinfole ning selle levitamine ja säilitamine digitaalajastul ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamine.

Kõnealused valdkonnad on seatud prioriteediks ka Euroopa digitaalses tegevuskavas[5]. Info- ja sidetehnoloogia poliitika toetusprogramm kasutatakse jätkuvalt selliste poliitikaeesmärkide toetamiseks, mis on seotud Europeana tugevdamise ja selliste algatuste toetamisega, mis parandavad veebipõhist juurdepääsu Euroopa ühisele kultuuripärandile.

Kooskõlas analüüsirühma soovitustega Euroopa kultuuripärandi veebipõhiseks muutmise kohta,[6] kasutatakse info- ja sidetehnoloogia poliitika toetusprogrammi kultuurimaterjali (sealhulgas raamatud, kaardid, ajalehed, helimaterjalid, arhiivimaterjalid, fotod, muuseumiesemed, filmid[7] ja audiovisuaalne materjal) digiteerimise ja veebipõhiselt kättesaadavaks muutmise edendamiseks, et Euroopa kodanikud saaksid kõnealust materjali lihtsamini kasutada meelelahutuseks, tööks ja õppimiseks.

Rahalise toetusega stimuleeritakse avalik-õiguslikke üksusi kaasa aitama infosisu turu edendamisele ning tegema teabe kättesaadavaks läbipaistval, tõhusal ja mittediskrimineerival viisil.

Euroopa digitaalse tegevuskavaga seatakse poliitikaeesmärk süvalaiendada e-õpet siseriiklikus poliitikas, et ajakohastada haridust ja koolitust. Programmi eContentplus tulemused haridusliku infosisu valdkonnas võivad osutuda peamiseks tugisambaks kõnealuse eesmärgi saavutamisel. Euroopa digitaalse tegevuskava samba „digitaalpädevuse, -oskuste ja -kaasatuse parandamine” raames soodustab e-õpe selliste digitaaloskuste omandamist, mida on vaja innovatsiooni ja majanduskasvu tagamiseks teadmistepõhises ühiskonnas.

Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning Regioonide Komiteed üles tegema järgmist:

12. võtma arvesse, et programmi on edukalt rakendatud;

13. jätkama komisjoni abistamist tema töös selliste algatuste nähtavamaks muutmisel, mille eesmärk on edendada Euroopas digitaalse infosisu juurdepääsetavust, kasulikkust ja kasutatavust ning soodustada pidevaid arutelusid digitaalse infosisuga seotud küsimustes.

[1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 456/2005/EÜ, ELT L 79, 24.3.2005, lk 1.

[2] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/98/EÜ, ELT L 345, 31.12.2003, lk 90.

[3] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/2/EÜ, ELT L 108, 25.4.2007, lk 1.

[4] Mõnda kõnealustest tegevustest täiendati programmiga MEDIA 2007, mis hõlmab tellitava videoteenuse ja kinode digiteerimise toetuskava. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsus nr 1718/2006/EÜ.

[5] Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa digitaalne tegevuskava”, KOM(2010) 245.

[6] „Comité des Sages” Euroopa kultuuripärandi Internetis kättesaadavaks tegemine: http://ec.europa.eu/information_society/activities/digital_libraries/comite_des_sages/index_en.htm

[7] Komisjoni teatis Euroopa kino võimalustest ja probleemidest digiajastul, KOM(2010) 487(lõplik).