SISUKORD

1. Sissejuhatus 2

2. EAGFi sihtotstarbeline tulu 2

3. Ajutistest ümberkorraldusmaksetest laekuv tulu (suhkrusektor) 3

4. Märkused EAGFi 2011. aasta eelarve esialgse täitmise kohta 3

5. EAGFi sihtotstarbeliste tulude rakendamine 7

6. Ajutistest ümberkorraldusmaksetest laekuva tulu haldamine (suhkrusektor) 7

7. Suhkruvaldkonna ümberkorraldusfondi haldamine 8

8. Järeldused 8

1. lisa: EAGFi assigneeringute esialgne kasutamine kuni 31. maini 2011 9

Sissejuhatus

1. lisas on esitatud eelarve tegelik täitmine 16. oktoobrist 2010 kuni 31. maini 2011 võrreldes kulude profiiliga, mis on välja töötatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005[1] artiklis 20 sätestatud näitaja põhjal.

EAGFI SIHTOTSTARBELINE TULU

Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) artiklile 34 käsitatakse vastavuse kontrolli otsuste kohastest finantskorrigeerimistest ja eeskirjade eiramisest tulenevat ning piimamaksust laekuvat tulu EAGFi kulude rahastamiseks määratud sihtotstarbelise tuluna. Nende eeskirjade kohaselt võib sihtotstarbelist tulu kasutada liikmesriikide kantud EAGFi kulude rahastamiseks. Kui osa sellest tulust jääb kasutamata, kantakse see automaatselt üle järgmisse eelarveaastasse[2].

EAGFi 2011. aasta eelarve hõlmab mõlemat: komisjoni viimast prognoosi turumeetmete ja otsetoetustega seotud eeldatavate kulude rahastamiseks vajalike assigneeringute kohta ning prognoose asjaomase eelarveaasta jooksul eeldatavasti laekuvate sihtotstarbeliste tulude ning eelmisel eelarveaastal kasutamata jäänud ja asjaomasesse eelarveaastasse üle kantud sihtotstarbeliste tulude kohta. Komisjon võttis 2011. eelarveaasta EAGFi assigneeringute summat käsitlevas ettepanekus arvesse eeldatavasti kasutada oleva sihtotstarbelise tulu kogusummat ning nõudis 2011. aastal assigneeringute tegemist, mille summa arvutamiseks lahutatakse sihtotstarbelise tulu hinnanguline summa prognoositavate kulude summast. Eelarvepädevad institutsioonid võtsid vastu EAGFi uue eelarve, mille assigneeringud hõlmavad eeldatavasti laekuvat sihtotstarbelist tulu.

Komisjoni hinnangul oli saadaoleva sihtotstarbelise tulu kogusumma 2011. aasta eelarve koostamise ajal 1 247,0 miljonit eurot. Täpsemalt:

- 2011. eelarveaasta jooksul eeldatavasti laekuva sihtotstarbelise tulu suuruseks hinnati 707,0 miljonit eurot; vastavuse kontrolli kohaste korrektsioonide ja eeskirjade eiramisega seoses laekuva tulu suuruseks hinnati vastavalt 600,0 miljonit eurot ja 88,0 miljonit eurot; piimamaksust laekuva tulu suuruseks hinnati 19,0 miljonit eurot;

- 2010. eelarveaastast 2011. eelarveaastasse eeldatavasti ülekantava sihtotstarbelise tulu suuruseks hinnati 540,0 miljonit eurot.

Komisjon eraldas 2011. aasta eelarves kõnealuse 1 247,0 miljoni euro suuruse tulu kahele kavale. Täpsemalt:

- 500,0 miljonit eurot eraldati puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide rakendusfondidele ning

- 747,0 miljonit eurot eraldati ühtsele otsemaksete kavale.

Nende kahe kava jaoks kiitsid eelarvepädevad institutsioonid komisjoni ettepaneku alusel heaks vastavalt 292,0 miljoni euro ja 30 389,0 miljoni euro suurused assigneeringud. Eelnimetatud heakskiidetud assigneeringute ja sihtotstarbelise tulu summa on vastavuses assigneeringute hinnangulise koguvajadusega, mis puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide rakendusfondide puhul on 792 miljonit eurot ja ühtse otsemaksete kava puhul 31 136,0 miljonit eurot.

Lisas, mis kajastab 2011. aasta eelarve esialgset täitmist 31. mai 2011 seisuga, on puu- ja köögiviljasektori ning tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste sektori eelarveassigneeringute real ära toodud eelnimetatud kahe kavaga seotud heakskiidetud assigneeringud, mille suurus, arvestamata eelnimetatud sihtotstarbelist tulu, on vastavalt 491,1 miljonit eurot ja 36 324,0 miljonit eurot. Pärast kõnealustele sektoritele eraldatud sihtotstarbelise tulu lisamist suureneb 2011. aasta eelarves prognoositavate assigneeringute kogusumma puu- ja köögiviljasektori puhul 991,1 miljoni euroni ja tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste puhul 37 071,0 miljoni euroni.

AJUTISTEST ÜMBERKORRALDUSMAKSETEST LAEKUV TULU (SUHKRUSEKTOR)

Suhkrusektori ajutisi ümberkorraldusmakseid käsitatakse sihtotstarbelise tuluna, millest rahastatakse suhkrusektori ümberkorraldusabi ja suhkruvaldkonna ümberkorraldusfondis ettenähtud muud abi. Igas liikmesriigis ettevõtjatele kuuluvate suhkru, inuliinisiirupi ja isoglükoosi koguseliste kvootidega seonduvad kõnealused summad maksti fondi seoses 2006/07., 2007/08. ja 2008/09. turustusaastaga. 2011. aasta eelarve koostamise ajal eeldati, et 2010. eelarveaastast kantakse 2011. eelarveaastasse üle 1 015,0 miljonit eurot. Suhkruvaldkonna ümberkorraldusfondi 2011. aastaks üle kantud sihtotstarbeline tulu on 1 044,8 miljonit eurot.

MÄRKUSED EAGFI 2011. AASTA EELARVE ESIALGSE TÄITMISE KOHTA

Eelarve esialgse täitmise määr 16. oktoobrist 2010 kuni 31. maini 2011 on esitatud 1. lisas. Seda määra võrreldakse kulude profiiliga, mis töötati välja nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 20 kohaselt. Järgmisena on esitatud lühikommentaar konkreetsete eelarveartiklite kohta, mille puhul 2011. aasta eelarve tegelik ja kavandatud täitmine erinevad kõige olulisemalt.

Turumeetmed

Assigneeringute kasutamine sekkumiseks põllumajandusturgudel oli heakskiidetud eelarveassigneeringute tasemest 63,0 miljonit eurot kõrgem, nagu osutas näitaja tase 31. mail 2011. See kõrvalekaldumine on peamiselt seotud veini-ja lihasektoriga. Samal ajal täheldati muudes sektorites kokku assigneeringute alakasutamist.

Teravili (– 167,0 miljonit eurot)

Kõnealuse eelarverea assigneeringute alatäitmine 2011. aastal on tingitud sekkumisvarudest teravilja märkimisväärsest müügist, mis algas 2010. aasta detsembris. Kuni 31. maini 2011 müüs komisjon avatud pakkumusmenetluse raames 2 551 000 tonni otra ja 88 000 tonni nisu 2011. aasta eelarves prognoositust märgatavalt kõrgemate hindadega. Need hinnad aitasid 2011. aasta eelarvesse märgatavat kasumit tuua ja on eelarve täitmist kajastavates andmetes märgitud negatiivsete summadena. Komisjon arvab praegu, et see kasum toob kaasa 2011. aasta lõpus kõnealuse eelarveartikli assigneeringute üldise alatäitmise.

Toetused 1. lisas nimetamata toodetele (– 13,6 miljonit eurot)

Selle eelarveartikli assigneeringute alatäitmine võrreldes näitaja tasemega on tingitud suhkru ja piimasaadustega seotud toodete ekspordisertifikaatide eest maksmise aeglasemast tempost.

Kiutaimed (+ 6,1 miljonit eurot)

Selle eelarverea assigneeringute kiirem kasutuselevõtt tuleneb puuvillatööstuse ümberkorraldamise meetmetest, mida rakendati esimest korda 2010. aastal pärast kõigi maksete tegemist oktoobris. 2011. aasta näitaja põhineb 2010. aasta eelarve täitmisel. Selle eelarveartikli all on aga kulud viimastel kuudel ühtlaselt suurenenud (mai lõpuks kasutati 44 % assigneeringutest). Siiski ei tähenda see eelarve täitmise määr, et eelarveassigneeringud ületatakse, kuna assigneeringud põhinevad kõnealuseid meetmeid käsitlevate õigusaktidega kehtestatud rahalistel ülemmääradel.

Puu- ja köögivili (+ 165,9 miljonit eurot võrreldes heakskiidetud assigneeringutega)

Eelarve täitmise määr on peamiselt tingitud tootjaorganisatsioonide rakendusfondidele tehtud kulutustest, mida rahastatakse nii eelarve heakskiidetud assigneeringutest kui ka 2011. aasta eelarves sellele kavale eraldatud sihtotstarbelisest tulust (NB! Täpsema teabe saamiseks vt punkt 2). Kõnealune eelarve täitmise määr tuleneb näitaja kohaldamisest seisuga 31. mai 2011 eelarve heakskiidetud assigneeringutele, mis ei hõlma selle sektori sihtotstarbelist tulu.

Kõnealuse sektori olemasolevate assigneeringute kogusumma on praegu komisjoni arvates piisav liikmesriikide poolt 2011. aastal eeldatavasti tehtavate kulude katmiseks.

Alates 2010. aastast lisas komisjon lugeja jaoks joonealuse märkuse* lisas esitatud assigneeringute esialgse kasutamise tabelisse. Joonealuses märkuses on osutatud, milline oleks olukord, kui näitajat seisuga 31. mai 2011 oleks kohaldatud kõigi nende assigneeringute suhtes, mis on eeldatavasti kasutada selle sektori rahastamiseks. Nagu punktis 2 osutatud, koosneb selle sektori jaoks eeldatavasti kasutada olev kogueraldis eelarve heakskiidetud assigneeringutest mahus 491,1 miljonit eurot ja sektori sihtotstarbelisest tulust, mis on hinnanguliselt 500,0 miljonit eurot. Seepärast, kui näitajat oleks kohaldatud kogueraldisele 991,1 miljonit eurot, mida kõnealune sektor saab eeldatavasti kasutada, siis ilmneks eelarve alatäitmine – 69,4 miljonit eurot.

See alatäitmine on seotud tootjaorganisatsioonide rakendusfondidega, millesse maksete laekumise kiirus on eelmiste aastatega võrreldes veidi vähenenud, ning koolide puuviljaprogrammiga, mille puhul meetme suhtelise uudsuse tõttu ei järgita veel eelarve määratletud täitmisviisi. Mõlemaid põhjusi peetakse ajutiseks. Siiski tuleks märkida, et osa puu- ja köögiviljasektori toetamise erakorralistest meetmetest, mille komisjon võttis vastu E. coli bakteri puhanguga seotud kriisi tagajärjel, rahastatakse tootjaorganisatsioonide rakendusfondide kaudu.

Lisaks on tootjarühmade eeltunnustuse toetusega seotud maksete laekumine 2011. aastal jätkuvalt kiirem kui eelmisel kolmel aastal.

Viinamarjakasvatussaadused (+ 125,0 miljonit eurot)

Võrreldes näitaja osutatud eelarveassigneeringute ja eelarve teoreetilise täitmise profiiliga seisuga 31. mai 2011, on praegune ületäitmine tingitud liikmesriikide tehtud maksete kiiremast tempost eelkõige veinisektori riiklike toetusprogrammide jaoks. Kiirem tempo ei tähenda aga, et eelarveassigneeringud ületatakse, kuna assigneeringud põhinevad kõnealuseid meetmeid käsitlevate õigusaktidega kehtestatud rahalistel ülemmääradel.

Piim ja piimatooted (– 61,2 miljonit eurot)

Võrreldes näitaja osutatud eelarveassigneeringute ja eelarve teoreetilise täitmise profiiliga seisuga 31. mai 2011 on täheldatud alatäitmist. See on peamiselt seotud koolipiima programmiga, mille assigneeringud eelarves suurenesid 2011. aasta eelarve üle peetud läbirääkimiste käigus 10 miljonit eurot võrreldes komisjoni taotletud esialgsete eelarvevajadustega. Eelarve suurendamine ei kajastu veel liikmesriikide praeguse etapi eelarvetäitmises. Peale selle toimus sekkumisvarudest lõssipulbri müük, mis algas 2010. aasta detsembris, 2011. aasta eelarves algselt prognoositust kõrgemate hindadega ning see tõi 2011. aasta eelarvesse kasumit. Komisjon arvab praegu, et see kasum toob kaasa 2011. aasta lõpus kõnealuse sektori assigneeringute üldise alatäitmise.

Veise- ja vasikaliha (+ 14,2 miljonit eurot)

Selle eelarveartikli assigneeringute kiirem kasutuselevõtt näitaja tasemega võrreldes tuleneb oodatust suurematest toetusega kogustest, mida eksporditi 16. oktoobrist kuni 31. maini 2011. Tänu Türgi turu avamisele ELi lihatoodetele suurenes kõnealusel turul eksporditegevus oluliselt 2010/2011. WTO aasta esimesel poolel. Praegu näeb komisjon ette käesoleva aasta ekspordisertifikaatide väljaandmise 2011. aasta eelarves prognoositust suurema koguse jaoks. Seega arvab komisjon praegu, et kõnealusel eelarvereal võib 2011. eelarveaasta lõpus täheldada üldist ületäitmist.

Sealiha, munad ja kodulinnuliha (+ 10,4 miljonit eurot)

Selle eelarveartikli assigneeringute kiirem kasutuselevõtt näitaja tasemega võrreldes tuleneb oodatust suurematest kodulinnu kogustest, mida eksporditi toetusega kõnealusel eelarveaastal. Praegu prognoosib komisjon, et selle tulemuseks on kõnealuse eelarverea assigneeringute ületäitmine, mis tuleb katta muude eelarveridade assigneeringute ümberpaigutamise kaudu.

Lisaks peab komisjon 2011. aastal eeldatavasti maksma ligikaudu 48 miljoni eurot seoses sealiha eraladustamise meetmega, mis võeti kasutusele jaanuaris 2011 pärast pikaajalist turusurvet kõnealuses sektoris. Seda kulu ei ole 2011. eelarves ette nähtud ja see tuleb katta muude eelarveridade assigneeringute ümberpaigutamise kaudu.

Otsetoetused

Assigneeringute kasutamine otsetoetusteks oli võrreldes näitaja tasemega (31 mai 2011 seis) 250,4 miljonit eurot suurem.

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused (+ 332,5 miljonit eurot võrreldes heakskiidetud assigneeringutega)

Kõnealuse sektori vajaduste jaoks kasutada olev assigneeringute kogusumma on 37 071 miljonit eurot, mis hõlmab ka ühtsele otsemaksete kavale eraldatud eeldatavat tulu 747 miljonit eurot. (NB! Täpsema teabe saamiseks vt punkt 2).

Seoses ühtse otsemaksete kavaga on täheldatud eelarve ületäitmist võrreldes näitaja tasemega. Selle põhjuseks on tehniline mõju, mis tuleneb näitaja kohaldamisest eelarve heakskiidetud assigneeringutele, mis ei hõlmanud sihtotstarbelist tulu. Alates 2010. aastast lisas komisjon lugeja jaoks joonealuse märkuse* lisas esitatud assigneeringute esialgse kasutamise tabelisse. Joonealuses märkuses on osutatud, milline oleks olukord, kui näitajat seisuga 31 mai 2011 oleks kohaldatud kõigi assigneeringute suhtes, mis on eeldatavasti kasutada selle sektori rahastamiseks. Nagu punktis 2 osutatud, koosneb selle sektori jaoks eeldatavasti kasutada olev kogueraldis eelarve heakskiidetud assigneeringutest mahus 36 324,0 miljonit eurot ja sektori sihtotstarbelisest tulust, mis on hinnanguliselt 747,0 miljonit eurot. Seepärast, kui näitajat oleks kohaldatud kogueraldisele 37 071,0 miljonit eurot, mida kõnealune sektor eeldatavasti kasutada saab, siis ilmneks eelarve alatäitmine – 401,8 miljonit eurot.

Pärast assigneeringute väga kiiret kasutuselevõttu 2011. eelarveaasta esimesel kahel kuul aeglustus kõnealuse kava rakendamine mõnevõrra järgmistel kuudel. Siiski on liikmesriigid praeguseks juba maksnud ligikaudu 97,9 % hinnangulistest eelarvevajadustest, mis on peaaegu võrdne 2010. aastal samal ajal makstud toetuste tasemega (98,1 %).

Liikmesriikide poolt ühtse pindalatoetuse kavaga seoses tehtud maksete olukord on eelmise aruande koostamise ajast (veebruari lõpp) oluliselt paranenud. Eelarve täitmine on viimasel ajal hoogustunud ja mai lõpuks olid liikmesriigid juba maksnud 97,2 % hinnangulistest eelarvevajadustest, võrreldes 95,5 %-ga eelmisel aastal samal ajal.

Komisjon eeldab praegu, et sidumata otsetoetuste eelarve täidetakse 2011. aasta eelarves ettenähtud viisil.

Muud otsetoetused (– 82,6 miljonit eurot)

Muude otsetoetuste puhul on 31. mai 2011. aasta seisuga ilmnenud eelarve alatäitmine võrreldes näitaja vastava tasemega. Seda peamiselt põhjusel, et liikmesriigid on teinud tootmiskohustusega seotud eritoetusmeetmete (artikkel 68) makseid kohaldatud lineaarse näitaja osutatud tasemest aeglasemas tempos. Kuna 2011. aastal rakendatakse kõnealust kava esimest korda, ei ole siinkohal võimalik eelarve täitmise varasemaid tendentse kindlaks määrata. Praegu peetakse sellist olukorda ajutiseks kõigi kavade puhul, mida rahastatakse muude otsetoetuste raames.

Muud kulud

Eelmiste aastate raamatupidamisarvestuste kontrollimine ja heakskiitmine (+ 131,7 miljonit eurot)

Eelarve praegune täitmine võrreldes 31. mai 2011 vastava näitajaga on tingitud raamatupidamisarvestuse juba teostatud korrigeerimistest.

Tuleks märkida, et komisjon pani oma 2011. aasta kirjalikus muutmisettepanekus ette teha korrektsioone mahus – 72,0 miljonit eurot. Eelarvepädevad institutsioonid lisasid 2011. aasta eelarvesse lõpliku summana – 272,0 miljonit eurot.

Praegu on komisjon arvamusel, et raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsustest ning liikmesriikide poolt toetuste maksetähtaegade eiramisest tulenevad eeldatavad korrektsioonid ei ole piisavad, et katta erakorraline summa – 200,0 miljonit eurot. Komisjonil oleks vaja positiivsete eelarveassigneeringutega katta negatiivsetest eelarveassigneeringutest tingitud oluline puudujääk selleks, et sulgeda see eelarvepunkt 2011. aastal.

EAGFI SIHTOTSTARBELISTE TULUDE RAKENDAMINE

Lisas esitatud tabelist nähtub, et 31. maiks 2011 oli sihtotstarbelist tulu laekunud 1 275,9 miljonit eurot. Täpsemalt:

- vastavuse kontrolli otsuste kohastest tagasinõuetest laekus 238,9 miljonit eurot ja eelarveaasta lõpuks oodatakse sellele lisa;

- eeskirjade eiramise eest nõuti sisse ligikaudu 110,9 miljonit eurot, mis ületas oluliselt esialgu prognoositud summat (88,0 miljonit eurot), ning

- praegu on laekunud enamus piimamaksust, mille ligikaudne suurus 21,0 miljonit eurot ületab veidi esialgu prognoositud summat (19,0 miljoni eurot);

- esialgu prognoositud 540,0 miljoni euro asemel kanti 2010. aastast 2011. aastasse tegelikult üle 905,1 miljonit eurot sihtotstarbelisi tulusid.

Komisjon eeldab praegu, et sihtotstarbelist tulu laekub veel seoses raamatupidamisarvestuste kontrollimise ja heakskiitmisega ning eeskirjade eiramisega.

AJUTISTEST ÜMBERKORRALDUSMAKSETEST LAEKUVA TULU HALDAMINE (SUHKRUSEKTOR)

Alates 2009. aasta novembrist ei ole liikmesriikidelt õigusaktide kohaselt uusi ajutisi ümberkorraldusmakseid kogutud. Seepärast on suhkruvaldkonna ümberkorraldusfondi saadaolev sihtotstarbeline tulu võrdne 2010. eelarveaastast ülekantud 1 044,8 miljoni euro suuruse summaga (mis on rohkem kui 2011. aasta eelarves sisalduv 1 015,0 miljonit eurot, oodatust väiksemate maksete tõttu 2010. aasta lõpus).

SUHKRUVALDKONNA ÜMBERKORRALDUSFONDI HALDAMINE

Liikmesriigid olid 2011. aasta mai lõpuks maksnud 109,1 miljonit eurot ümberkorraldusmeetmete, mitmekesistamise ja suhkru rafineerimisega seotud toetusi.

JÄRELDUSED

EAGFi 2011. aasta eelarveassigneeringute esialgne kasutamine kuni 31. maini 2011 näitab, et liikmesriikide igakuised maksed ületavad näitajal põhinevat eelarve täitmise profiili ligikaudu 416,7 miljoni euro võrra. Sihtotstarbelisest tulust on laekunud 1 275,9 miljonit eurot ning eeldatavasti peaks 2011. aastal laekuma veel sellele lisa.

Komisjon eeldab praegu, et laekunud ja aasta jooksul laekuvat sihtotstarbelist tulu kasutatakse tootjaorganisatsioonide rakendusfondide ja ühtse otsemaksete kava rahastamiseks, nagu eeldati eelarve koostamise ajal.

Seoses raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega seotud korrigeerimiste suurendamisega – 200,0 miljoni euro võrra kokku – 272,0 miljoni euroni (vt punkt 4.3.1) ning puu- ja köögiviljasektori toetamise erakorraliste meetmetega, mille komisjon võttis vastu E. coli bakteri puhanguga seotud kriisi tagajärjel (vt punkt 4.1.4), jälgib komisjon tähelepanelikult eelarve täitmist, et näha, kas alatäitmine eelarve teistes osades võimaldab neid punkte rahastada.

1. lisa: EAGFi assigneeringute esialgne kasutamine kuni 31. maini 2011

[pic]

[1] ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

[2] Ülekantud sihtotstarbeline tulu tuleb ära kasutada esmajärjekorras, st enne eelarvepädevate institutsioonide poolt heakskiidetud assigneeringuid või eelarveaasta jooksul saadud sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikkel 10).