KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE,

milles käsitletakse Rumeenias koostöö- ja jälgimiskorra raames saavutatud edusamme

1. Sissejuhatus

Kui Rumeenia ühines Euroopa Liiduga, kehtestati koostöö- ja jälgimiskord,[1] et aidata Rumeenial luua erapooletu, sõltumatu ja tõhus kohtu- ja haldussüsteem. Õigus- ja kohtusüsteemi muutmine, eesmärgiga jätkata selle ühtlustamist teiste liikmesriikide omaga, on riikliku ulatusega ülesanne. See eeldab, et valitsus valmistab ette peamised raamseadused ja teeb nende kohta ettepanekud, et parlament võtab need vastu ja et kohtud muudavad oma menetlusi ja tavasid, et raamseadusi rakendataks vastavalt nendes kehtestatule. Alates 2007. aastast on koostöö- ja jälgimiskorral olnud toetav roll, aidates Rumeenial luua modernse kohtusüsteemi struktuure. Kui koostöö- ja jälgimiskorda ongi aeg-ajalt vaidlustatud ja kritiseeritud selleks vajaliku riikliku konsensuse ühe või teise osalise poolt, on täna üldtunnustatud seisukoht, et see on aidanud edendada muutusi positiivses suunas. Rumeenia valitsus on reformi elluviimisel üles näidanud järjekindlust ja otsustavust. Samasugust otsustavust ei ole aga näidanud üles parlament ega veel hiljutise ajani ka kohtud. Viie aasta jooksul on rõhuasetus seaduste ettevalmistamiselt ja vastuvõtmiselt nihkunud nende rakendamisele. Õiguslik raamistik on suures osas paigas, kuigi veel mitte täielikult. Nagu selgitatakse käesolevas aruandes, peaksid järgmised sammud selles protsessis keskenduma uute seaduste rakendamisele kohtutes.

Käesolev aruanne[2] on viies aastaaruanne pärast koostöö- ja jälgimiskorra loomist. 2012. aasta suvel ehk viis aastat pärast koostöö- ja jälgimiskorra loomist koostab komisjon üldhinnangu edusammude kohta, mida Rumeenia on alates liiduga ühinemisest koostöö- ja jälgimiskorra raames teinud, ja teeb nimetatud hinnangu põhjal asjakohased ettepanekud. Käesolevas aruandes on esitatud mõned konkreetsed soovitused, et aidata Rumeenial end nimetatud üldhindamiseks ette valmistada.

2. Reformide olukord Rumeenias

Saavutused ja probleemid

Pärast komisjoni viimast aastaaruannet on Rumeenia astunud olulisi samme kohtumenetluste tõhustamiseks ja jätkanud ettevalmistusi nelja uue seadustiku jõustumiseks. Viimased on modernse kohtumenetluse alustalad. Enne uute seadustike rakendamist on väiksemate reformide seaduse abil kohtumenetlust kiirendatud. Rumeenia on ka viivitamata järginud komisjoni soovitust ja võtnud vastu uue, riikliku lojaalsuse ametit käsitleva õigusliku raamistiku. Riikliku lojaalsuse amet on alustanud nimetatud uue õigusliku raamistiku raames tööd ja tema uurimised on hakanud uuesti tulemusi andma. Ametiasutused on otsustanud analüüsida kohtusüsteemi ja riigihankeid ning hinnata korruptsioonivastasest poliitikat, kuigi need sammud ei kuulu koostöö- ja jälgimiskorra eesmärkide alla. Sama ajavahemiku vältel on riiklik korruptsioonivastane direktoraat näidanud järjest veenvamaid tulemusi kõrgemal tasandil esinevat korruptsiooni käsitlevate juhtumite menetlemisel.

Hoolimata nimetatud edusammudest, mis on tehtud alates 2010. aasta juulist, on tulemuste saavutamine mitmes valdkonnas probleemne. Edasi on vaja liikuda korruptsioonivastases võitluses. Mitme kõrgemat tasandit hõlmava tähtsa juhtumi kohtumenetlusega on venitatud aastaid ja edasi ei ole selle perioodi jooksul märkimisväärselt liigutud. Vaja on võtta kiiresti meetmeid, et kiirendada kõnealuseid kohtumenetlusi ja hoida ära menetluste lõpetamine asjade aegumise tõttu. Korruptsioonivastane võitlus peaks jääma peamiseks prioriteediks ja seda tuleks koordineerida uue, laiaulatusliku ja jõulise korruptsioonivastase strateegia abil. Selleks et parandada kuritegelikul teel saadud tulu sissenõudmist, tõhustada võitlust rahapesuga ja hoida paremini ära huvide konflikti olukordi, tuleb võtta kiireloomulisi meetmeid. Põhjendamata vara konfiskeerimisel ja vastuolude korral hoiatavate sanktsioonide määramisel tuleks saavutada paremaid tulemusi.

Selleks et kiirendada järgmisel perioodil kohtureformi, peaks Rumeenia aktiivselt toetama tsiviilseadustiku jõustumist, võtma vastu rakenduskava ülejäänud kolme uue seadustiku jaoks, mis jõustuvad 2012. aastal, ning looma kohtute ja kodanikuühiskonna vahel koostööraamistiku, et hõlbustada kohtusüsteemis vajalikke struktuurimuudatusi. Selleks tuleks Rumeenia kohtureformistrateegia pärast selle toimimise analüüsi lõpuleviimist ametlikult vastu võtta ja seda tuleks täiendada tegevuskava, ajakava ja piisavate rahaliste vahenditega. Hiljuti loodud kõrgem justiitsnõukogu peab näitama konkreetsete tulemuste kaudu oma otsustavust reformide elluviimisel.

Kohtureform

Pärast komisjoni viimast hindamist on Rumeenia tõhustanud kohtuprotsessi teatavate kohtumenetluste lihtsustamise ja uute õiguslike vahendite vastuvõtmise kaudu. Näitena võib tuua prokuratuuri suuremad võimalused lõpetada asja menetlemine juhtudel, kui olemasolevad tõendid ei õigusta edasist uurimist, või ka süüaluse õiguse tunnistada end kohtus süüdi ja lühendada sel viisil kohtumenetlust. Need õiguslikud muudatused on aidanud kaasa prokuratuuri töö tõhustamisele ja mitme asja kohtumenetluse kiirendamisele.[3] Lisaks on Rumeenia alustanud ettevalmistustöid selleks, et teha kohtusüsteemi toimimise sõltumatu analüüs . Selles analüüsis tuleks määrata kindlaks meetmed, mis tuleb võtta struktuuride, menetluste ja personali laiaulatuslikumaks reformimiseks, et toetada uute seadustike jõustumist.

Nelja uut seadustikku tuleb käsitada olulise etapina kohtureformis ning kohtumenetluse järjepidevuse ja tõhususe parandamisel. Pärast komisjoni viimast hinnangut 2010. aasta juulis on uute seadustike rakendamisega seotud ettevalmistustes tekkinud mõningaid viivitusi. Tsiviilseadustiku rakendamise kuupäevaks on küll kehtestatud 1. oktoober ning töö ülejäänud seadustike rakendusseaduste koostamiseks ja lõplikuks vormistamiseks käib, kuid on näha, et mõjuhinnangud ei saa valmis enne suve lõppu, koolitusi on läbi viidud vähe ja laiaulatuslikku rakenduskava ei ole siiani. Tähtis on hoida ära vastandliku praktika teket ja ülejäänud seadustike sujuvaks rakendamiseks on oluline hea ettevalmistus.

Pärast komisjoni viimast aastaaruannet on tehtud teatavaid edusamme kohtureformi käsitleva läbipaistva dialoogi loomisel valitsuse, kohtute ja kodanikuühiskonna vahel. Ometi ei ole valitsus veel toetanud 2010. aasta kevadel väljatöötatud kohtureformistrateegiat ning seda ei ole siiani täiendatud ei tegevus- ega ajakavaga. Kavandatud kohtusüsteemi toimimise analüüs peaks andma sellele protsessile uue tõuke. Sellesse töösse on oma väärtusliku panuse andnud ka kohtunikest, advokaatidest, akadeemikutest ja kodanikuühiskonna esindajatest koosneva rühma esitatud kohtureformistrateegiat käsitlev huvitav algatus.

Viimasest suvest saati on saavutatud vähe konkreetseid tulemusi nende komisjoni soovituste järgmisel, mis käsitlevad suuri puudusi kohtusüsteemi suutlikkuses . Valitsuse ettepanek sulgeda väiksemad kohtud, mis ei ole elujõulised, kaotas suurema osa oma sisust parlamendis. Lisaks ei ole süstemaatiliselt järgitud komisjoni üleskutset võtta suutlikkuse parandamiseks kohe meetmeid. Samamoodi ei ole veel võetud vastu sügisel väljatöötatud ettepanekuid, mille eesmärk on tugevdada kohtunike värbamist ja koolitust . Riikliku kohtunike instituudi suutlikkust ei ole suurendatud ja seda hoolimata tema olulisest rollist uute seadustike rakendamise ettevalmistamises.

Väiksemate reformide seaduses vaatas Rumeenia üle kõrgema kassatsioonikohtu ülesanded, et tõhustada kohtu toimimist kassatsioonikohtuna. Ometi ei lähe need reformid piisavalt kaugele, et tõhusalt võidelda killustatud kohtupraktika probleemiga. Uutes menetlusseadustikes on kehtestatud kohtupraktika ühtlustamiseks uus mehhanism – kõrgema astme kohtu eelotsus[4] –, mis täiendab olemasolevat edasikaebamist õiguse huvides. Kõrgema astme kohtu juulikuus tehtud tõlgendamisotsus peaks pikendama asja aegumisperioodi sellistel erijuhtudel, kui oodatakse otsust põhiseadusvastasust käsitleva erandi kohta. Uue mehhanismi toetamiseks on vaja kohaldada rangeid eeskirju, et hoida ära põhjendamata eelotsuste taotlusi, mis võivad kohtumõistmist alusetult venitada. Rumeenias ei ole veel jõutud kohtupraktika täies ulatuses elektrooniliselt avaldamiseni. Enamgi veel, kohtu põhjendused antakse välja tükk aega pärast kohtuotsuse väljakuulutamist.

Kohtusüsteemi usaldusväärsuse suurendamine on jätkuvalt oluline ülesanne. Pärast komisjoni viimast aastaaruannet on kohtuinspektorite värbamiseks võetud vastu uued eeskirjad, samuti on tehtud samme, et parandada kohtuinspektsiooni tõhusust ja läbipaistvust ning ühtlustada kohtupraktikat. Ometi ei ole inspektsiooni suutlikkus ega tulemused märkimisväärselt paranenud. Inspektsioon analüüsis valimit kõrgemal tasandil esinevat korruptsiooni käsitlevatest juhtumitest, mille menetlemine kohtus venib, kuid sellest ei koorunud välja ühtegi olulist leidu või soovitust kohtupraktika kohta. Rumeenia ei ole veel alustanud distsiplinaarsüsteemi põhjaliku reformiga. Valitsus tegi mais ettepaneku kõrgemasse kassatsioonikohtusse ametissenimetamise olulise reformi kohta, et muuta menetlus objektiivsemaks, põhjalikumaks ja läbipaistvamaks. See ettepanek on praegu parlamendis arutamisel.

Ametisse on astunud uus kõrgem justiitsnõukogu , kuigi see venis lahendamata õiguslike probleemide ja osade liikmete tagasivalimise tõttu. Pärast ametisseastumist on justiitsnõukogu võtnud esimesed tervitatavad meetmed, et tugevdada kohtuinspektsiooni ja hõlbustada tsiviilseadustiku jõustumist. Edasiminek mitmes koostöö- ja jälgimiskorraga hõlmatud valdkonnas sõltub justiitsnõukogu otsustavusest reformida kohtusüsteemi järgmisel perioodil. See peaks väljenduma läbipaistvates ja objektiivsetes ametissenimetamise otsustes, riikliku kohtunike instituudi suutlikkuse suurendamises ja personalijuhtimise alastes edusammudes.

Korruptsioonivastane võitlus

Riigi korruptsioonivastase võitluse ameti saavutatud tulemused kõrgemal tasandil esineva korruptsioonijuhtumite uurimisel ja nende puhul süüdistuste esitamisel muu hulgas praeguste või endiste parlamendi- või valitsusliikmete vastu on jätkuvalt veenvad ning täheldada võib süüdimõistvate otsuste arvu teatavat suurenemist[5]. Samal ajal ei ole pilt kohtutes ühesugune. Suurema osa kõrgemal tasandil esinevate korruptsioonijuhtumite kohta tehakse kohtuotsus küll kolme aasta jooksul, kuid praegu on kohtutes pooleli märkimisväärne hulk olulisi juhtumeid, millesse on segatud kõrged võimukandjad ja mille menetlemine on veninud üle kolme aasta. Mitme nimetatud juhtumi puhul on asi juba aegunud kas täielikult või osaliselt ning mitme puhul on aegumistähtaeg kätte jõudmas.

Pärast komisjoni viimast aastaaruannet on Rumeenia välja selgitanud kõrgemal tasandil esinevate korruptsioonijuhtumite viivituste tüüppõhjused ning loonud nendega tegelemiseks ühise uurimisrühma. Alates eelmise aasta juulist on kõrvaldatud mitu olulist menetlustakistust[6]. Kuid mitmele muule põhjusele, mis on eelkõige seotud suutlikkuse, sisekorralduse[7] ja kohtupraktikaga, on lahendus veel leidmata. Lisaks näitas komisjoni analüüs, et kohtud kalduvad leebusele ja on ülemäära ettevaatlikud kostja esitatud menetluslike taotluste tagasilükkamise osas, näiteks taotlused täiendavaks ekspertiisiks, kohtuistungi edasilükkamine või menetluserandid. Alati ei peeta kinni juhtumite menetlemise korraldamise standardmeetmetest, nagu oluliste või keeruliste juhtumite prioriseerimine. Selleks et täita oma kohustused võitluses kõrgemal tasandil esineva korruptsiooniga, peab Rumeenia võtma kiireloomulisi meetmeid, et tagada, et lõplikud otsused kõrgemal tasandil esinevate korruptsioonijuhtumite suhtes tehakse kiiresti ning et igal juhul välditakse aegumisi.

Korruptsioonivastase võitluse tulemused sõltuvad poliitilisest tahtest ja kohtusasutuste otsustavusest neid saavutada. Tuua võib mitmeid häid näiteid selle kohta, et kõrgemal tasandil esinevaid korruptsioonijuhtumeid on võimalik tõhusalt kohtus menetleda ja et keeruliste juhtumite uurimist on võimalik tõhusalt läbi viia koostöös eri asutustega.[8] Siinkohal on parlamendi tugeval poliitilisel toetusel korruptsioonivastasele võitlusele äärmiselt oluline osa. Pärast komisjoni viimast hinnangut on parlament hääletanud ühe endise ministri ja praeguse parlamendiliikme vastu esitatud korruptsioonisüüdistuste uurimise vastu, pannud veto läbiotsimisele ühes teises pooleliolevas uurimises ja seisnud vastu ühe parlamendiliikme tõkendina vahi alla võtmisele. Vaatamata sellele, jõudsid mõlemad juhtumid kohtusse.

Alates riikliku lojaalsuse ametit käsitleva uue õigusliku raamistiku vastuvõtmisest 2010. aasta augustis on ameti tulemused hakanud lähenema varasemale ja ta on edastanud pädevatele asutustele menetlemiseks mitu juhtumit, mis on seotud huvide konflikti, vastuolude või põhjendamata varaga. Kuigi riiklik lojaalsuse amet on parandanud oma metoodikat ja uurimiste tõhusust, tuleb oluliselt parandada järelmeetmeid, mida pädevad kohtu- ja haldusasutused tema tegevusest johtuvalt võtavad. Riikliku lojaalsuse ameti leidude alusel on määratud vaid mõned sanktsioonid ja rakendatud sanktsioonid on harva piisavalt hoiatava mõjuga[9]. Enamik huvide konflikti käsitlevatest kohtuotsustest riigihanke valdkonnas tehakse üldjuhul liiga hilja. Näib, et riiklikku lojaalsuse ametit käsitleva läbivaadatud seaduse alusel apellatsioonikohtute tasandil loodud rikastumise uurimise komisjonid teevad otsuseid riiklikku lojaalsuse ameti edastatud juhtumite sisulise põhjendatuse kohta de facto sama tõendamiskohustuse alusel kui asja sisuliselt arutav kohus. Selline kord üksi ei venita kohtuotsuste tegemise protsessi, vaid dubleerib rolli, mis on apellatsioonikohtutel, kes peaksid olema pädevad langetama otsuseid riikliku lojaalsuse ameti edastatud juhtumites. Nimetatud põhjustel tuleb võtta meetmeid, et rikastumise uurimise komisjonid ei looks killustatud kohtupraktikat. Seadust tuleks täiendavalt muuta, et riikliku lojaalsuse ametil oleks võimalik rikastumise uurimise komisjonide tehtud otsuseid edasi kaevata. Pärast komisjoni viimast aastaaruannet on esimese astme kohtutes leidnud kinnitust vaid kaks põhjendamata vara käsitlevat juhtumit. Samal ajal on mõnede oluliste endise seaduse alusel uuritud juhtumite menetlemine lõpetatud, sest need on aegunud riikliku lojaalsuse ametit käsitleva läbivaadatud seaduse alusel, mis jõustus eelmise aasta augustis.

Pärast komisjoni viimast hinnangut on Rumeenia oma korruptsioonivastase poliitika kohta ette valmistanud sõltumatu mõjuhinnangu . Selles sisalduv soovitus rõhutab vajadust käsitada korruptsioonivastast võitlust kõrge poliitilise prioriteedina, töötada välja pikaajaliste eesmärkidega uus laiaulatuslik korruptsioonivastane strateegia ning kaasata sidusrühmi kolmest võimuharust ja kodanikuühiskonnast.

Korruptsioonivastase võitluse tõhusust vähendavad olulised puudused kuritegelikul teel saadud tulu sissenõudmisel . Rumeenia tulemused kuritegelikul teel saadud vara konfiskeerimisel on väga tagasihoidlikud,[10] mis on tingitud eelkõige seadusega ettenähud võimaluste piiratusest, kitsast tõlgendamisest kohtupraktikas ja prokuratuuri algatusvõimelise käitumise puudumisest[11]. Peaprokurör on viimati nimetatud küsimuses võtnud meetmeid, kuid need on jäänud pidama ressursside ja eelkõige õigusliku raamistiku[12] taha. Praktikas on kuritegelikul teel saadud vara võimalik konfiskeerida vaid juhul, kui see on otse seotud kuriteoga, mille kohta on tehtud süüdimõistev otsus, või kui see on seotud kahjuga, mille põhjuseks on tõendatud kuritegu. Probleeme on ka sellise vara konfiskeerimisega, mis on edasi toimetatud kolmandatele isikutele. Seetõttu jääb oluline osa kuritegelikul teel saadud varast õigusliku kontrolli alt välja. Seda näitas hiljuti laiahaardelise korruptsiooni juhtumi uurimine piiripolitseis ja tollis, kust loodetakse konfiskeerida vaid suhtelised väikesed summad, kuigi võib oletada, et asjaomane kuritegelik tegevus toimus süstemaatiliselt pika ajavahemiku vältel.

Pärast komisjoni viimast hinnangut on Rumeenia astunud samme, et tõhusamalt kontrollida riskianalüüsi alusel riigihangete rikkumisjuhte. Pärast komisjoni viimast hinnangut on Rumeenia taastanud pettusevastase võitluse osakonda käsitleva õigusliku aluse. Selle osakonna näol on tegemist OLAFi analoogiga, kes teeb uurimistoiminguid. Need edusammud on teretulnud, kuid samal ajal on haldussuutlikkus ja haldustegevuse kvaliteet endiselt nõrk ning need jäävad riigihanke valdkonna peamiseks probleemiks.

3. Järeldused

Pärast komisjoni viimast hinnangut 2010. aasta juulis on Rumeenia teinud olulisi samme, et suurendada kohtute tõhusust, ta on taastanud riiklikku lojaalsuse ametit käsitleva õigusliku aluse, jätkanud ettevalmistusi nelja uue seadustiku rakendamiseks, alustanud ettevalmistustega kohtusüsteemi toimimise analüüsiks ja koostanud oma korruptsioonivastase poliitika kohta mõjuhinnangu. Pingutusi on vaja eelseisval perioodil jätkata, et rakendada uued seadustikud, teha otsused, mis on vajalikud kohtusüsteemi edasiseks ümberkorraldamiseks, tugevdada korruptsioonivastast poliitikat ja saavutada paremaid tulemusi põhjendamata vara konfiskeerimisel ja vastuolude korral hoiatavate sanktsioonide määramisel.

Kiiresti on vaja võtta meetmeid, et kiirendada kõrgemal tasandil aset leidvate korruptsioonijuhtumite menetlemist kohtus ja hoida ära menetluste lõpetamine asja aegumise tõttu. Korruptsioonivastane võitlus peaks jääma peamiseks prioriteediks ja pälvima parlamendi toetuse. Kiiresti tuleb võtta meetmed, et parandada kuritegelikul teel saadud vara sissenõudmist, tõhustada võitlust rahapesuga ja hoida paremini ära huvide konflikti olukordi riiklike vahendite juhtimisel.

4. SOOVITUSED

Võttes arvesse oma hinnangut alates 2010. aasta juulist saavutatud edusammudele, kutsub komisjon Rumeeniat võtma meetmeid allpool esitatud valdkondades. Need soovitused peaksid aitama Rumeenial suunata oma jõupingutusi, et valmistuda 2012. aastal koostatavaks komisjoni üldhinnanguks Rumeenias koostöö- ja jälgimiskorra raames saavutatud edusammude kohta.

1. Kohtusüsteemireform

2. Toetada aktiivselt tsiviilseadustiku jõustumist ja võtta vastu laiaulatuslik rakenduskava kolme ülejäänud uue seadustiku jaoks, tagada piisavad vahendid koolituseks ning kohtute ja prokuratuuri ümberkorraldamiseks, suurendada riikliku kohtunike instituudi suutlikkust ja võtta vastu selle ettepanekud parandada koolitus- ja värbamistegevust;

3. Viia lõpuni üksikasjalik analüüs kohtusüsteemi töökoormuse ebaühtluse kohta, pidades silmas eelseisvat kohtusüsteemi toimimise analüüsi;

4. Viia lõpule kohtusüsteemi toimimise kavandatud analüüs ja võtta selles tehtud soovituste alusel järelmeetmeid;

5. Luua raamistik kohtureformi käigus saavutatud edusammude jälgimiseks, kaasates kõnealuse rakenduskava rakendamiseks kohtunikkonnast sidusrühmi.

6. Kohtusüsteemi usaldusväärsus

7. Näidata saavutusi läbipaistvate ja objektiivsete juhtimisotsuste tegemisel kohtusüsteemis, näiteks ametissenimetamised, distsiplinaarotsused, hindamised ja kõrgemasse kassatsioonikohtusse edutamise süsteem;

8. Näidata kohtuinspektsiooni saavutusi kohtupraktika analüüsimisel ja parandamisel ning jätkata inspektsiooni reformimist;

9. Jõuda selleni, et kogu kohtupraktika avaldatakse elektrooniliselt, ja rakendada meetmeid tagamaks, et kohtu põhjendused avaldatakse õigeaegselt kooskõlas seaduses sätestatuga.

10. Kohtute tegevuse tõhusus

11. Võtta kiireloomulisi meetmeid kohtupraktika ja juhtumikorralduse parandamiseks ning kiirendada kõrgemal tasandil esinevate korruptsioonijuhtumite kohtumenetlust, et hoida ära menetluste lõpetamine nende aegumise tõttu.

12. Jätkata kõrgema kassatsioonikohtu reformimist, et tugevdada selle eriomast rolli, ja suurendada selle suutlikkust kõrgemal tasandil esinevate korruptsioonijuhtumite menetlemiseks;

13. Jätkata kõrgemal tasandil esinevate korruptsioonijuhtumite puhul kohtusanktsioonide ühtsuse ja hoiatava mõju suurendamist ja näidata paremaid tulemusi ELi vahenditega seotud pettuse ja riigihankejuhtumite uurimisel, nendega seotud süüdistuste esitamisel ja kohtumõistmisel.

14. Võtta vastu selge menetluskord, mille alusel parlament saab otsustada võtta oma liikmelt puutumatuse ja mis põhineb teiste ELi liikmesriikide heal taval.

15. Lojaalsus

16. Näidata haldus- ja kohtuasutuste tulemusi kiirete ja hoiatavate sanktsioonide määramisel vastuolude ja huvide konflikti korral ja põhjendamata vara konfiskeerimisel riikliku lojaalsuse ameti leidude alusel;

17. Võtta meetmeid rikastumise uurimise komisjonide praktika ühtlustamiseks ja tagada, et need menetleksid asju tõhusalt ilma kohtuotsust mõjutamata;

18. Parandada koostööd riikliku lojaalsuse ameti ning muude haldus- ja kohtuasutuste vahel, eelkõige riigihanke valdkonnas, ja suurendada riikliku lojaalsuse ameti uurimissuutlikkust ameti infosüsteemide ajakohastamise ja sihipärase riskianalüüsi kaudu.

19. Korruptsioonivastane võitlus

20. Parandada korruptsioonivastase poliitika koordineerimist kõige kõrgemal tasandil ja töötada välja uus jõuline mitmeaastane korruptsioonivastase strateegia, et hoida ära korruptsiooni ja määrata selle eest sanktsioone, võttes aluseks sõltumatus mõjuhinnangus antud soovitused, samuti luua koos kodanikuühiskonnaga jälgimisrühm, et teostada strateegia rakendamise üle järelevalvet;

21. Saavutada veenvaid tulemusi kuritegelikul teel saadud tulu sissenõudmisel, võttes aluseks teiste ELi liikmesriikide hea tava, võttes vastu uue seaduse, millega laiendatakse konfiskeerimisalust, ja tugevdades kohtupraktikat. Rumeenia peaks ka saavutama tulemusi võitluses rahapesuga kui eraldiseisva kuriteoga;

22. Töötada välja eeskirjad huvide konflikti ärahoidmiseks riigi vahendite juhtimisel ja nendes asutustes, kes reguleerivad, kontrollivad ja lahendavad kaebusi riigihanke valdkonnas; tõhustada pädevate asutuste menetlusi ja suutlikkust, sealhulgas järgides poolelioleva toimimise analüüsi tulemusi selles valdkonnas.

[1] Komisjoni otsus 2006/928/EÜ, 13. detsember 2006, millega nähakse ette kord, mille abil teha Rumeeniaga koostööd ja jälgida tema edusamme konkreetsete eesmärkide täitmisel kohtureformi alal ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses (ELT L 354, 14.12.2006, lk 56).

[2] Aruanne põhineb korrapärasel teabel, mida Rumeenia ametiasutused on edastanud, eelkõige vastates komisjoni üksikasjalikele küsimustikele. Komisjoni on aidanud tema töös sõltumatud eksperdid ja komisjon on ka kasutanud mitmest allikast saadud dokumente ja teavet. Lisatud töödokument sisaldab komisjoni üksikasjalikku analüüsi kõikide koostöö- ja jälgimiskorra raames kehtestatud eesmärkide täitmise kohta.

[3] Näiteks on alates 2011. aasta jaanuarist maikuu seisuga tehtud 3 lõplikku ja 20 esialgset süüdimõistvat otsust pärast seda, kui kõrgemal tasandil esinevas korruptsioonijuhtumis süüdistatu on süü omaks võtnud.

[4] Selle uue menetluse alusel võivad kohtunikud menetluses oleva juhtumi kohta taotleda kõrgema astme kassatsioonikohtult eelotsust, kui kohtupraktika on selles küsimuses vastandlik.

[5] Ajavahemikus 2010. aasta juuli kuni 1. aprill 2011 on riigi korruptsioonivastase võitluse amet algatanud 269 uut asja ja esitanud 159 süüdistust kokku 611 kostjale. Riigi korruptsioonivastase võitluse ameti statistikast nähtub, et viie viimase aasta jooksul on üle 90 % tema uurimistest päädinud süüdimõistva otsusega ning et 90 % uurimistest kestab kõige rohkem poolteist aastat.

[6] Need hõlmavad seaduses 177/210 sisalduvaid muudatusi konstitutsioonikohtu seaduse kohta lõpetada kohtumenetluste peatamine põhiseadusvastasuse uurimise ajaks, ja seaduse 202/2010 (väiksemate reformide seadus) sätteid.

[7] Kohtusaalidest on suur puudus ja kõrgema kassatsioonikohtu kriminaalosakonnas, kus on pooleli paljude kõrgemal tasandil esinevate korruptsioonijuhtumite menetlemine, on väga palju ametikohti täitmata.

[8] Aasta alguses korraldatud olulise piirioperatsiooni käigus paljastati laiaulatuslik korruptsioon piiripolitseis ja tollis. Tegemist oli hästi kavandatud ühisoperatsiooniga, millesse olid kaasatud eri politseijõud ja kohtuasutused. Mais langetati esimese astme kohtus otsus kõrgemal tasandil esinenud korruptsioonijuhtumis süüdistava kohtuniku suhtes vaid pärast 6 kuud kestnud kohtuistungeid, mis toimusid igal nädalal, kaasa arvatud jõululaupäeval ja 30. detsembril.

[9] Näiteks on kohtus leidnud kinnitust 82 vastuolusid käsitlevat juhtumit. Distsiplinaarkomisjonid kohaldasid sanktsioone aga vaid 14 juhul, millest 5 korral oli tegemist ametist tagandamise ja 5 korral pelgalt hoiatusega.

[10] Rumeenia ametiasutuste esitatud statistikast nähtub, et 2010. aastal mõisteti eri liiki kuritegude teel saadud varade kohta langetatud lõplike konfiskeerimisotsustega välja kokku 1,8 miljonit eurot, kuid sellest nõuti tegelikult sisse vaid 0,2 miljonit eurot.

[11] Rumeenia põhiseaduse artikli 44 sätted, sealhulgas säte, mille kohaselt mis tahes vara puhul eeldatakse, et see on saadud seaduslikul teel, takistab varade läbipaistvust ja nende sissenõudmist.

[12] Hiljuti esitas valitsus parlamendile seaduseelnõu laiendatud konfiskeerimise kohta.