KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE JA REGIOONIDE KOMITEELE NING KONTROLLIKOJALE

KOMISJONI PETTUSTEVASTASE VÕITLUSE STRATEEGIA KOHTA

SISUKORD

1. Sissejuhatus 3

2. Komisjoni terviklik pettustevastase võitluse strateegia 5

2.1. Üldpõhimõtted ja prioriteedid 7

2.2. Pettuste ennetamine ja tuvastamine 9

2.2.1. Komisjoni tasandil võetavad pettustevastase võitluse meetmed 10

2.2.2. OLAFi roll strateegiate väljatöötamisel ning rakendamisel 11

2.2.3. Süstemaatilised kontrollid ja riskianalüüsid 12

2.2.4. Teadlikkuse suurendamine ja koolitus 13

2.3. Juurdlused 13

2.3.1. OLAFi juurdlused 13

2.3.2. Teavitajad ja väärkäitumisest teatajad 14

2.4. Sanktsioonid 15

2.5. Sissenõudmine 15

2.6. Muud laiahaardelised pettuste ennetamise vahendid 16

2.6.1. Rahvusvahelised õigusnormid 16

2.6.2. Eetika ja usaldusväärsus 16

2.6.3. Läbipaistvus ja teabele juurdepääs 16

2.6.4. Hanked ja toetused 17

3. Rakendamise järelevalve ja sellest teavitamine 17

SISSEJUHATUS

Käesoleva teatisega parandab ja uuendab komisjon oma pettustevastase võitluse strateegiat. Komisjoni uue pettustevastase võitluse strateegia üldine eesmärk on parandada pettuste ennetamist, tuvastamist ja neid käsitlevate juurdluste läbiviimise tingimusi ning saavutada proportsionaalsete ja hoiatavate sanktsioonidega pettuste piisav hüvitamine ja tõkestamine ning nõuetekohase menetluse järgimine , võttes komisjoni talituste tasandil eelkõige kasutusele pettustevastase võitluse strateegiad , millega järgitakse ja selgitatakse erinevate sidusrühmade erinevaid kohustusi.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 325 kohaselt peavad komisjon ja liikmesriigid võitlema kelmuste (pettuste) ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu. Seetõttu on pettuste ennetamine ja tuvastamine komisjoni talituste üldine kohustus ning kuulub nende igapäevaste, rahaliste vahendite kasutamisega seotud tegevuste hulka.

Euroopa Komisjon täidab ELi eelarvet usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid arvestades (ELi toimimise lepingu artikkel 317). Komisjon kohustub tagama, et olemasolevad raamistikud, strateegiad, eeskirjad ning menetlused võimaldavad pettuste tõhusat ennetamist ja tuvastamist[1].

Tõhustatud on finantsjuhtimist ja vastutust. Komisjoni talitused[2] vastutavad nendele eraldatud operatiiv- ja haldusvahendite juhtimise eest, et rakendada ELi poliitikat ning aidata kulutõhusal viisil kaasa liidu institutsioonide heale toimimisele ning halduskoormuse võimalikult ulatuslikule vähendamisele. Sellega seoses on komisjoni talitused[3] kohustatud võtma vajalikke meetmeid, mis annavad piisava kindluse, et pettuste[4] ja rikkumiste[5] ennetamine ja tuvastamine on saavutatav.

Euroopa Pettustevastane Amet (edaspidi „OLAF”) viib läbi haldusjuurdlusi. OLAF toetab oma kogemuste ja teadmiste alusel komisjoni teisi talitusi[6]pettuste ennetamisel ja tuvastamisel.

Pettuste ennetamine ja tuvastamine on komisjoni pettustevastase strateegia tuumaks. Siiski on olulised ka teised tegurid, nagu tulemuslik ja tõhus juurdlus, ELi eelarvest alusetult makstud summade kiire sissenõudmine ning hoiatavad sanktsioonid.

Liikmesriigid haldavad ELi eelarve tulusid peaaegu kogu ulatuses. Liikmesriigid jagavad komisjoniga ka umbes 80 % eelarve kulude juhtimisest. Ülejäänud 20 % juhivad otseselt komisjoni talitused, osaliselt koos ELi mittekuuluvate riikide ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Euroopa Parlament,[7] nõukogu[8] ja Euroopa Kontrollikoda[9] on heakskiidu andmise menetluse soovitustes ja mitmetes muudes resolutsioonides ning aruannetes kutsunud üles ELi finantshuvisid eeskirjade eiramise ja pettuste suhtes paremini kaitsma. Nõukogu[10] ja Euroopa Parlament[11] on siiski kutsunud üles ka lihtsustamisele ning Euroopa tegevuskavades halduskoormuse vältimisele. Seetõttu peab komisjon saavutama tasakaalu kulutõhusa kontrollimise ja lihtsustamise vahel.

2010. aastal võttis nõukogu vastu mitmeaastase Stockholmi programmi,[12] mis hõlmas õigus-, kodanikuvabaduste ja turvalisuse valdkonda. Nõukogu kutsub ELi ja liikmesriike üles tõhustama korruptsiooni ja muude finantskuritegevuse vormide vastase võitlusega seotud jõupingutusi. See hõlmab finantsjuurdluse suutlikkuse parandamist ja selle väljaselgitamist, kes tegelikult varadest tulu saavad.

2011. aastal tehakse mitu algatust eesmärgiga tugevdada võitlust ELi käsutuses olevat maksumaksja raha kahjustava pettuse ja korruptsiooni vastu.

OLAFi õigusraamistiku muutmist[13] käsitleva komisjoni ettepaneku eesmärk on muuta OLAFi juurdlusi tõhusamaks ja kiiremaks, tugevdada menetluslikke tagatisi, süvendada OLAFi koostööd liikmesriikidega ja parandada tema juhtimist.

Teatises Euroopa Liidu finantshuvide kaitse kohta kriminaalõiguse ja haldusjuurdluste abil[14] on esitatud komisjoni kava maksumaksjate raha kaitsmiseks ELi tasandil ebaseadusliku tegevuse, sealhulgas ELi institutsioonide sisese ja välise korruptsiooniohu eest. Komisjon osutab võimalustele parandada kriminaalõigusraamistikku ning uurijate ja prokuröride käsutuses olevaid menetlusvahendeid, samuti institutsioonide võimalikule edasiarendamisele, näiteks Euroopa prokuratuuri loomise teel.

Nimetatud algatusi täiendava teatisega korruptsioonivastase võitluse kohta ELis[15] luuakse liikmesriikide regulaarseks hindamiseks korruptsioonivastase võitluse aruandluse mehhanism („ELi korruptsioonivastane aruanne”).

Komisjoni 2011. aasta töökava hõlmab peatükis „Algatused seadusliku majanduse kaitsmiseks” ka ettepanekut kuritegelikul teel saadud vara konfiskeerimise ja tagastamise uue õigusliku raamistiku loomise kohta[16] .

Kõnealuseid algatusi täiendades tegeleb käesolev pettustevastase võitluse strateegia peamiselt hea juhtimistava erinevate aspektidega. Kõigi nimetatud teatiste alusel luuakse sidusas ja terviklikus raamistikus tulevane ELi pettuste- ja korruptsioonivastane poliitika.

Käesolev komisjoni pettustevastase võitluse strateegia on suunatud peamiselt komisjoni talitustele ning sellega tugevdatakse ELi poliitikat ning toetatakse Strateegiaga täiendatakse komisjoni põhilisi poliitilisi suundumusi, mis esitati teatistes Euroopa 2020. aasta strateegia[17] ning eelarve läbivaatamise [18] kohta ning milles rõhutati ELi eeskirjade lihtsustamise ja ühtlustamise olulisi eesmärke ning samal ajal vastutuse ja finantsriskide järelevalve kõrge kvaliteedi säilitamise vajadust.

KOMISJONI TERVIKLIK PETTUSTEVASTASE VÕITLUSE STRATEEGIA

Pettused mõjutavad ELi eelarvet – milline on meie seisukoht ja millised probleemid meie ees seisavad?

Komisjoni viimane pettustevastane strateegia kiideti heaks 2000. aastal[19] ning sellest tulenevate tegevuskavadega aastateks 2001–2003 ja 2004–2005 loodi alus ELi terviklikule pettustevastasele poliitikale[20]. Komisjon teatas tegevuskava rakendamisest ja pettustevastase poliitika raames saavutatud edusammudest aastaaruannetes, mis käsitlesid ühenduste finantshuvide kaitset ja pettustevastast võitlust aastatel 2001–2005[21]. Komisjon võttis 2007. aastal vastu teatised pettusekindluse tagamise kohta[22] ning kohustuste jagamise kohta OLAFi ja komisjoni talituste vahel eelarve koostöös liikmesriikidega täitmise raames tehtud kulutuste osas, millega kuulub talituste kohustuste hulka eeskirjade eiramise ja pettuste finantsjärelevalve[23]. Nimetatud teatiste rakendamine näitab, et OLAFi oskusteave, mis tuleneb tema uurimiskogemusest, võib olla komisjoni jaoks väga väärtuslik.

Uue mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamisega seonduv võimaldab komisjonil tugevdada pettustevastast lähenemisviisi erinevates ELi strateegiates. Alates 2013. aastast algavat perioodi hõlmavat mitmeaastast finantsraamistikku toetatakse uute ettepanekutega, mis käsitlevad ELi programmidega seotud spetsiifilisi õigusakte. Kaugeleulatuva lihtsustamise üldise eesmärgi täiendamiseks peaksid need sisaldama asjaomaseid pettustevastaseid meetmeid. Komisjon võttis kohustuse jätkata pettustevastaste õigusaktide edendamist kulutõhusal ja proportsionaalsel viisil. Kõnealuses protsessis võetakse arvesse komisjoni talituste poolt juba võetud meetmeid.

Eelkõige organiseeritud kuritegevusega seotud petturid kohanevad uute olukordadega kiiresti. Komisjon peab olema valmis sellistele olukordadele reageerima. Pettuste muutuv kontekst nõuab ELi pettustevastase poliitika pidevat muutmist. Pettuste ennetamine ja tuvastamine on oluline valitsemistavaga seotud küsimus, mille lahendamisele on komisjon pühendunud kõigil tasandeil ja läbi kogu kulude/tulude tsükli.

ELi eelarve moodustab maksumaksja raha, mida tohib kasutada ainult ELi seadusandja poolt heakskiidetud poliitika elluviimiseks. 2009. aastal teatasid liikmesriigid siiski 279,8 miljoni euro väärtuses pettusekahtluse juhtumitest, mis olid seotud liikmesriikides hallatavate ELi vahenditega[24].

See näitab ainult kõnealuse küsimuse finantsmõju ning ei tähenda, et juhtumeid suudetakse tõendada või et raha ei ole võimalik sisse nõuda. See näitab, et tegeleda tuleb ennetamisega ning olemasolevaid meetmeid tuleb uute petuskeemide suhtes regulaarselt kohandada.

Teisalt peaksid komisjoni poolt välja pakutud täiendavad kontrollid olema proportsionaalsed, tulemuslikud ja kulutõhusad. Kuna pettused hõlmavad sageli keerukaid ja hoolikalt läbi mõeldud skeeme, mis on mõeldud pettuse varjamiseks, on mitteavastamise oht suurem kui teiste rikkumiste puhul ning seetõttu peavad tõhusad pettustevastased süsteemid olema arukamad ja keerukamad ning on seetõttu arvatavasti ka kulukamad. Sellise pettuse marginaalne väärtus, mida liikmesriigid ja komisjon on tõenäoliselt suutelised täiendavate pettustevastaste kontrollide tulemusena tuvastama ja korrigeerima, peab ületama täiendavate kontrollide ja kulude marginaalset kulu, võttes arvesse seejuures ka ohtu mainele.

Lisaks sellele peavad pettustevastased meetmed olema kooskõlas komisjoni esitatud eesmärgiga säilitada vahendite nullkasv ning vähendada haldustoetust ja koordineerimisülesandeid[25]. Võimalikud täiendavad investeeringud tuleb seetõttu saavutada talitusesisese töötajate ümberpaigutamise kaudu kooskõlas eespool nimetatud põhimõtetega.

Komisjon on pettustevastaseid meetmeid juba välja töötanud ning jätkab ka tulevikus nende väljatöötamist. Järgmised hea tava näited tõendavad hästi koostatud pettustevastaste meetmete potentsiaali:

Struktuurimeetmete[26] jaoks on komisjon koostanud ühise pettuste ennetamise strateegia , mille eesmärk on tugevdada pettuste lahendamise suutlikkust, suurendada liikmesriikides ning komisjoni talitustes teadlikkust pettuste ennetamise olulisusest ning tõhustada koostööd OLAFiga. Kõnealuse ühise pettuste ennetamise strateegiaga tugevdatakse asjaomaste fondide jaoks olemasolevaid meetmeid ning lihtsustatakse käesoleva pettustevastase strateegia rakendamist kõnealuses eelarvevaldkonnas. Näiteks teaduspoliitika eest vastutavad muud komisjoni talitused on vastu võtnud ka spetsiifilisi pettustevastaseid strateegiaid, mille raames kasutatakse olemasolevaid andmeid pettustevastase võitluse huvides.

Siiski ei järgi kõik ELi vahendeid haldavad komisjoni talitused veel sellist süstemaatilist lähenemisviisi.

Pettuste avastamist ja ennetamist käsitleva lähenemisviisi „Pluto” välja töötamine.

Projekt „Pluto” loodi selleks, et aidata komisjoni infoühiskonna peadirektoraadil parandada võimekate analüütiliste vahendite ning OLAFi operatiivkogemusel põhinevate pettuse märkide abil oma auditi suutlikkust ja kontrollifunktsioone. Kõnealuse lähenemisviisi abil on õnnestunud tuvastada mitmeid võimalikke pettusejuhtumeid[27].

Arvestades projekti edukust eelkõige pettuste õigeaegse tuvastamise mõttes, on sellise lähenemisviisi rakendamise suhtes suurt huvi üles näidanud ka komisjoni muud talitused. Lähenemisviisi rakendamist teistes talitustes lihtsustatakse.

Ühtsele tehnilisele platvormile turvalise andmevahetuse teostamiseks tolli ja muude asjaomaste ametiasutuste vahel, sealhulgas ELi rahapesu andmebürood[28] (rahapesuvastased asutused) on juurdepääs Euroopa Komisjoni välja töötatud „Mutual Assistance Broker'i” nimelise veebibrauseri kaudu. Platvorm võimaldab vahetada turvaliselt andmeid kaupade või sularaha ebaseadusliku või võimaliku ebaseadusliku liikumise kohta ELi või sealt väljapoole, leevendades nii koormavat vajadust sisestada andmeid kaks korda ning järgides samal ajal andmekaitse eeskirju.

Uued IT-vahendid võivad eelarve tulupoole haldamise tarbeks märkimisväärselt vähendada pettuste ja rikkumiste tuvastamisega kaasnevat halduskoormust.

Komisjon töötas välja pettustest teadlikkuse suurendamiseks ettenähtud koolitusprogrammi, mille aluseks on komisjoni talitustes uuritud reaalsed juhtumid.

Sellised sihtotstarbelised koolitusprogrammid töötatakse välja ka teistes komisjoni talitustes uuritud reaalsete juhtumite alusel ning neid korraldatakse regulaarselt vastavalt jaos 2.2.4 osutatule.

Üldpõhimõtted ja prioriteedid

Millised on komisjoni pettustevastase võitluse strateegia üldpõhimõtted?

Komisjoni pettustevastase võitluse strateegiat kohaldatakse nii eelarve kulude kui ka tulude suhtes.

Peamised juhtpõhimõtted ja komisjoni poliitika sihtstandardid kõnealuses valdkonnas on järgmised.

Eetika. Komisjon ja muud ELi vahendite haldamise eest vastutavad ametiasutused peavad järgima eetilise käitumise ja usaldusväärsuse kõrgemaid norme . Nende töötajad peavad kõnealuseid norme täitma ning omama piisavaid teadmisi pettustest tulenevate riskide kohta ning oskama pettuste vastu võidelda.

Suurem läbipaistvus. Tegemist on olulise pettustevastase võitluse vahendiga. ELi vahendite kasutamist käsitlev asjaomane teave peaks võimaluse korral olema kättesaadav vormingus, mida on võimalik vastavalt asjaomastele andmekaitse eeskirjadele[29] pettustevastase võitluse eesmärkidel auditeerida, võrrelda ja analüüsida.

Pettuste ennetamine. Tõhusa pettuste ennetuse esimene etapp on rahastamiskavade koostamine. Seetõttu lisatakse teostatavusuuringutesse ja mõjuhinnangutesse vajadusel võimaliku pettuseohu analüüs. Rahastamiskavade rakendamisel peaksid kulutõhusad ja riskipõhised järelevalve- ning kontrollmehhanismid tagama pettusteohu asjakohase leevendamise.

Tõhus juurdlussuutlikkus. Pettuste tõhusaks tuvastamiseks ja uurimiseks on olulised asjakohased vahendid ja soodustused. Pettusekahtluse korral vajavad pettustevastase võitlusega tegelevad ametiasutused vajalikule teabele diskreetset juurdepääsu, see peab toimuma koostöös kontrolljäljega seotud institutsioonide ja asutustega ning kooskõlas kehtivate eeskirjadega. Lisaks sellele vajavad asjaomased institutsioonid ja asutused uurimisasutuselt piisavat ja õigeaegset teavet, et võtta ennetavaid meetmeid ning takistada ELi eelarvet mõjutavate rikkumiste ja pettuste jätkumist. Väärkäitumisest teatajad, tunnistajad ja teavitajad vajavad pettustest teatamiseks lihtsaid, turvalisi ja kiiresti teostatavaid menetlusi.

Sanktsioonid . Õiglus tuleb jalule seada nõuetekohase menetluse alusel ning mõistliku aja jooksul. Nõuetekohase menetluse standardeid tuleb tõhustada, kasutades selleks mehhanisme, mis võimaldavad sujuvaid ja sõltumatuid meetmeid. Lisaks pädevatele sanktsioonidele tuleb süüdimõistetud ja halduskorras karistatud isikutelt kõrvaldada kuriteo käigus saadud tulu ning väljapetetud summad tuleb sisse nõuda.

Sise- ja välistoimijate vaheline hea koostöö. Tõhusa pettustevastase võitluse eeltingimuseks on eelkõige ELi ja liikmesriikide ametiasutuste ning kõigi asjaomaste institutsioonide talituste vaheline hea koostöö. Komisjon võtab arvesse eelarvet täitvate partnerite olulist rolli, eelkõige koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise korral.

Millised on komisjoni prioriteedid?

Komisjoni pettustevastase võitluse strateegias sätestatakse pettustevastased meetmed järgmistes valdkondades: ennetamine ja tuvastamine (2.2), juurdlused (2.3), sanktsioonid (2.4), sissenõudmine (2.5) ja muud horisontaalsed pettuste ennetamise strateegiad, nagu eetika ja usaldusväärsus, läbipaistvus, juurdepääs teabele ning hanked ja toetused (2.6).

Esmatähtsad lahendamist vajavad küsimused on seotud pettuste ennetamisega:

1. Asjakohased pettustevastast võitlust käsitlevad sätted komisjoni ettepanekutes rahastamiskavade kohta uue mitmeaastase finantsraamistiku raames, vastavalt jaos 2.2.1 osutatud mõjuhinnangule;

2. komisjoni talituste tasandil pettustevastase võitluse strateegiate arendamine OLAFi (jagu 2.2.2.) ja kesktalituste abiga ning nende rakendamine (2.2.1–2.2.3 ja 2.2.4) ning

3. riigihankeid käsitlevate direktiivide läbivaatamine, eesmärgiga neid lihtsustada, piirates samaaegselt hangetega seotud pettusi liikmesriikides (jagu 2.6.4).

Kõnealused prioriteedid viiakse ellu hiljemalt 2013. aasta lõpuks. Muud kõnealused pettustevastase võitluse strateegias sätestatud meetmed rakendatakse hiljemalt 2014. aasta lõpuks.

Pettuste ennetamine ja tuvastamine

Pettuste ja rikkumiste[30] ennetamise ning tuvastamiseni jõutakse komisjonisisese kontrollimenetluse kaudu, mida kohaldatakse kõigil haldamistasandeil[31]. Kõik ELi vahendeid haldavad üksused on õiguslikult kohustatud ennetama ELi eelarvet mõjutavaid rikkumisi ja pettusi. Praktikas tähendab see seda, et komisjonil, liikmesriikidel ja teistel eelarvet täitvatel partneritel on kohustus kehtestada haldus- ja sisekontrollimenetlused, mille eesmärk on ennetada ja tuvastada rikkumisi, vigu ning pettusi[32].

Pettuste ennetamiseks ja tuvastamiseks mõeldud kontrollid on osa kontrollidest, mille eesmärk on tagada tehingute seaduslikkus ja korrektsus. Käesoleva pettustevastase võitluse strateegia tulemuseks ei tohiks seetõttu olla täiendavate kontrollide kehtestamine. Siiski on vajalik tagada, et olemasolevad sisekontrollisüsteemid hõlmaksid pettusteohtu piisaval tasemel.

Kuigi õiguslikus raamistikus on juba täielikult sätestatud nõuded, millega tagatakse menetluste korrektsus ja seaduslikkus, on pettusteohu rahuldaval viisil kõrvaldamiseks vaja teha täiendavaid muudatusi. Komisjoni kesksed ja teatavad haldamisega seotud talitused on välja töötanud riskianalüüsi vahendid, mis sobivad ka pettuseohu hindamiseks, kuid nimetatud vahendeid tuleb kõnealuste probleemide sujuvaks lahendamiseks korrapäraselt läbi vaadata[33]. Komisjon edendab aktiivselt pettusteohu haldamist ning jälgib juba olemasolevatest pettuste ennetamise meetmetest tulenevaid praktilisi tulemusi.

Komisjoni tasandil võetavad pettustevastase võitluse meetmed

Toimijate kohustused on sõltuvalt haldamisviisist ja poliitikavaldkonnast erinevad. See nõuab individuaalset lähenemisviisi: komisjoni talituste tasandi pettustevastase võitluse strateegiad tuleb koostada individuaalsetel alustel ning neil peab sõltuvalt poliitikavaldkonnast ning asjaomasest komisjoni talitusest olema teatavaid ühisjooni. Kõigile sobiv ühtne lähenemisviis ei oleks kõige tõhusam. Võimaluse korral tuleb rakendamisel toetuda konkreetsetele valdkondlikele pettustevastase võitluse strateegiatele , mis tuleb heaks kiita kõigis talitustes, mis haldavad ELi vahendeid või teostavad nende järelevalvet.

Eelarve otsese täitmise puhul on erinevate poliitikate eest vastutavate komisjoni talituste ülesandeks peamiselt pettuste ennetamine, nende vastutusalas aset leidnud pettusejuhtumite finantsjärelevalve ning võimaluse korral ja tihedas koostöös OLAFiga leevendavate meetmete võtmine pettuste ja rikkumiste jätkumise vältimiseks[34].

Eelarve täitmise korral koostöös liikmesriikidega on esmane vastutus märkimisväärse osa (ligikaudu 80 %) ELi eelarve täitmise eest[35]liikmesriikidel. See tekitab asjaomastele komisjoni talitustele seoses pettuste ennetamise ja tuvastamisega spetsiifilisi probleeme. Eelarve täitmise korral koostöös liikmesriikidega on liikmesriigid kõigepealt vastutavad õigusraamistikuga kooskõlas olevate operatiivprogrammide haldus- ja kontrollisüsteemide loomise eest. Liikmesriigid peavad kõnealuseid programme kasutama tõhusalt, et ennetada, tuvastada ja parandada rikkumisi, sealhulgas pettusi. Komisjon peab seejärel kohaldama raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetlusi või finantskorrektsiooni mehhanismi, mis võimaldab komisjonil võtta täieliku vastutuse eelarve täitmise eest koostöös liikmesriikidega.

Eelarve kaudse, detsentraliseeritud,[36] rahvusvaheliste organisatsioonidega koostöös ning liikmesriikidega koostöös täitmise korral toetuvad komisjoni talitused ELi eelarve täitmisel välispartneritele . Komisjoni talituste tasandil kehtiv pettustevastase võitluse strateegia peab järgima rakendatavate meetmete proportsionaalsust ja kulude-tulude analüüsi ning võimaluse korral jätkama olemasoleva strateegia suundumusi. Välispartnerite abil eelarve täitmisega kaasnevad tingimused on erinevad, seetõttu peavad komisjoni talitused kindlaks määrama, kuidas on teatavas valdkonnas ELi finantshuve kõige parem kaitsta, võttes seejuures arvesse ka kulude ja tuludega seotud asjaolusid. OLAF toetab komisjoni talitusi vastavalt jaos 2.2.2 sätestatule. Võimaluse korral esitab komisjon ettepanekuid uute õigusaktide kohta või tõhustab olemasolevaid, muudab lepinguid või peab liikmesriikide või muude välispartneritega läbirääkimisi vajalike muudatuste üle. Sellistes ettepanekutes võetakse arvesse ka asjaomaseid pettuseohu hinnanguid ja muid analüüse.

Millised tegurid on vajalikud komisjoni talituste tasandi pettustevastase võitluse strateegiates?

Komisjoni talitused kohandavad ühtlustatud viisil oma sisekontrollisüsteeme ja -menetlusi , võttes seejuures arvesse proportsionaalsuse põhimõtet.

Valdkondlikud strateegiad peaksid hõlmama kogu pettustevastast tsüklit, st pettuste ennetamist ja tuvastamist, OLAFi ja komisjoni talituste vahelist koostööd, sissenõudmist ja karistusi. Nimetatud tegureid tuleks kohandada vastavalt asjaomase poliitikavaldkonna vajadustele ja olukorrale, arvestades seejuures ka vastavas valdkonnas valitsevat pettuseohtu.

Alusmaterjalina võib kasutada olemasolevaid valdkondlikke strateegiaid, mida tuleb nõuetekohaselt laiendada või täiendada.

Komisjon võib koostada ka piirkondlikke strateegiaid , mis hõlmavad teatavat liiki pettusi. Horisontaalse lähenemisviisi uueks näiteks on tegevuskava, mille alusel võideldakse sigarettide ja alkoholi salakaubaveo vastu ELi idapiiril. Nimetatud tegevuskava on lisatud käesolevale strateegiale töödokumendina[37].

Komisjon arendab ELi institutsioonide, sealhulgas Euroopa välisteenistuse, ametite, agentuuride ning ühisettevõtetega tihedat koostööd ning sünergiat ning edendab ka käesolevas pettustevastase võitluse strateegias esitatud asjaomaseid standardeid.

OLAFi roll strateegiate väljatöötamisel ning rakendamisel

Määruse (EÜ) nr 1073/1999 kohaselt „aitab OLAF välja töötada ning arendada pettuste ja Euroopa Ühenduse finantshuve kahjustava muu ebaseadusliku tegevuse vastase võitluse meetodeid”[38]. OLAF peaks olema kaasatud kõnealusesse võitlusse juba algetapis. Kuigi pettuste ennetamine ja tuvastamine kuulub peamiselt iga komisjoni talituse juhi vastutusalasse (vastavalt eelarve täitmise viisile), täidab OLAF kogu protsessi käigus olulist rolli.

OLAF mängib ennetavat ja tõhustavat rolli, toetades talitusi muu hulgas valdkondlike pettustevastase võitluse strateegiate väljatöötamist ja rakendamist käsitleva metoodika ja suuniste koostamisel.

Praegu toimub teatavate ELi vahendeid haldavate komisjoni talituste vahel ainult heade tavade vahetus, kuid see ei hõlma komisjoni kõiki talitusi. Pettusekindluse tagamisega tegelevate ametnike talitustevaheline töörühm muudetakse OLAFi juhitavaks pettuste ennetamise ja tuvastamise võrgustikuks. Kõnealust võrgustikku kasutatakse tuge ja nõuandeid andva eksperdikeskusena. Võrgustik hakkab levitama parimat tava (nt eespool nimetatud andmeotsinguprojekt „Pluto”) ja pettusteohu hinnanguid, mille aluseks on OLAFi operatiivkogemused, ning OLAFi käsutuses olevat asjaomast teavet liikmesriikidelt, ELi mittekuuluvatelt riikidelt ning rahvusvahelistelt organisatsioonidelt. Kõnealune võrgustik peaks toetama ka komisjoni talituste heaks kiidetud valdkondlike strateegiate väljatöötamist ning nende korrapärast ajakohastamist.

OLAF osaleb liikmesriikide pettustevastase koostöö koordineerimises vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 325 lõikele 3 ning kohaldatavale õigusraamistikule[39]. Liikmesriikide meetmeid toetatakse korrapäraste konsultatsioonide abil eelkõige kelmuste (pettuste) ennetamise kooskõlastamist käsitleva nõuandekomitee[40] raames. Kõnealusel komiteel võib olla mitu valdkondlikku alamkomiteed, millega tagatakse erinevate poliitikavaldkondade tarbeks ekspertide olemasolu. Need alamkomiteed peaksid stimuleerima liikmesriikide pettustevastase võitlusega tegelevate asutuste vahelist koostööd, julgustama neid jagama tööalaseid kogemusi ning tõstma nende teadlikkust erinevates liikmesriikides tuvastatud pettuste kohta.

See peegeldab OLAFi rolli, milleks on uurida pettusekahtlusi ning aktiivselt toetada komisjoni talitusi pettuste ennetamise strateegiate väljatöötamisel.

Süstemaatilised kontrollid ja riskianalüüsid

Vastavalt asjaomasele eelarve täitmise viisile loovad komisjoni talitused OLAFi abiga süsteemid, mis annavad neile piisava kindluse, et nad suudavad tuvastada olulisi rikkumisi ja pettusi. Eelkõige tuleks luua tingimused kahtlase tegevuse või toimijate tuvastamiseks, kasutades selleks erilisi indikaatoreid („punased lipud”).

Talitused esitavad hinnangu, kas pettuseohu hindamist on vaja parandada, töötades selleks välja süstemaatilisema ja ametlikuma menetluse pettuseohu valdkonna tuvastamiseks. Samaaegselt peaksid talitused olemasolevaid vahendeid kõige tõhusamalt ära kasutades võtma IT-vahendite abil kasutusele aruka kontrolli, mis oleks nõuetekohaselt kohandatud nende vajadustele. Kõnealused vahendid on välja töötatud koostöös OLAFiga[41]. Sellised vahendid võimaldavad näiteks koguda kokku ELi vahendite eest rahastatud lõpetatud või veel käimasolevaid projekte käsitlevaid andmeid. See on kasulik pettuste ennetamise seisukohast, kuid aitab tuvastada ka plagieerimist ja pettusel põhinevat topeltrahastamist. Kõnealused vahendid on tõhusad ainult juhul, kui asjaomased teabesüsteemid sisaldavad ELi vahendite kohta täielikke, järjepidevaid ja usaldusväärseid andmeid. Võimalust andmete analüüsiks pettuste ennetamise eesmärgil tuleks arvesse võtta ka uute IT-süsteemide ärinõuete kindlaks määramisel.

Pettuseohtu käsitlevat teabevahetust komisjoni talituste vahel võiks parandada. Komisjoni varajase hoiatamise süsteemist [42] saadav kasu vaadatakse uuesti läbi, et muuta see eelarve otsese täitmise puhul veelgi tõhusamakas pettuste ennetamise vahendiks. Kindlaks tuleks määrata menetlusest kõrvalejätmise keskandmekogu[43] kaudu toimuva ulatuslikuma teabevahetuse tingimused. Tingimuste aluseks peaksid olema asjaomased õigusaktid ning andmekaitse eeskirjade järgimine.

Tõhusat järelevalvet võib koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega toimuva eelarve täitmise puhul takistada ebapiisav juurdepääs rahvusvahelisi organisatsioone hõlmavaid valdkondi käsitlevatele dokumentidele ja teabele[44]. Komisjon jätkab pingutusi ELi mittekuuluvate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega koostöö tegemist käsitlevate õigusaktide tõhustamiseks ning kõnealuste õigusaktide asjakohase rakendamise ja kohaldamise tagamiseks. See võib hõlmata rahvusvahelistesse lepingutesse ja vastastikuse mõistmise memorandumitesse kooskõlas juurdlusi käsitlevate olemasolevate määrustega sätete lisamist teabevahetuse ja operatiivtasandil koostöö tegemise kohta (sealhulgas ühisjuurdlused).

Teadlikkuse suurendamine ja koolitus

Komisjon tegeleb regulaarselt oma töötajate hulgas võimalike pettuste alase teadlikkuse suurendamisega. See hõlmab eelkõige projektijuhte, finantstöötajaid ja audiitoreid ning ELi esinduste töötajaid. Komisjon teeb kõnealuse poliitika edendamiseks tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse ja muude ELi asutustega. Komisjon levitab teavet varajase hoiatamise süsteemi, pettustest teatamise menetluste ja pettuste vastu võitlemise meetmete kohta. See hõlmab pettuste ja rikkumiste mõju piiramist õigeaegsete ja asjaomaste meetmete abil, et ära hoida nende jätkumist, keskendudes esialgu kõige rohkem küsimusega seotud asutustele ja üksustele. Levitatav teave peaks hõlmama ka informatsiooni pettustevastase võitluse meetmete ning OLAFi kohta.

Kõigi projektijuhtimise ning finantstehingutega tegelevate töötajate kohustuste hulka kuulub pettuste ennetamine ning tuvastamine ning nad peaksid pettustevastastes küsimustes olema piisavalt koolitatud. OLAF koostab sihtotstarbelise komisjonisisese pettustevastasele võitlusele pühendatud veebisaidi , millel esitatakse metoodilisi juhiseid, mis aitavad talitustel ja rakendusametitel koostada pettustevastase võitluse strateegiaid. Juhised sisaldavad parimaid tavasid ja näiteid petuskeemide kohta ning neis esitatakse nõuandeid koolitusprogrammide koostamiseks.

OLAFi pettuste ennetamise ja tuvastamise võrgustik ning võimaluse korral ka muud olemasolevad eksperdirühmad annavad oma panuse teadlikkuse suurendamisse ja koolitusse.

Komisjon ja eelkõige OLAF jätkavad ka parimate tavade vahetust ning koostööd muude rahvusvaheliste organisatsioonide ja eksperdiasutustega ning nende toetamist pettuste- ja korruptsioonivastast võitlust käsitleva poliitika väljatöötamisel. Viimasega seotud meetmeid koordineeritakse ELi korruptsioonivastase aruandlusmehhanismi kaudu.

Juurdlused

OLAFi juurdlused

Komisjon esitas OLAFi ümberkorraldamist käsitleva muudetud ettepaneku[45]. Kõnealuse ettepanekuga suurendatakse OLAFi juurdluste läbiviimise tõhusust[46]. Ettepanekuga nähakse ette ka tõhusam koostöö muude asutustega. Ettepanekus sätestatakse konkreetsed menetluslikud õigused ning tagatakse üksikisiku õiguste kaitse vastavalt ELi põhiõiguste hartale.

Komisjoni talituste ja OLAFi vaheline teabevahetus enne juurdlusi, nende ajal ja pärast neid peaks võimaldama komisjonil võtta asjaomaseid ettevaatusabinõusid, nagu näiteks toetuste, lepingute või maksete peatamine ning käimasolevate ebaseaduslike tegevuste seiskamine. See aitab OLAFil saada juurdluse eesmärgil juurdepääs kogu asjaomasele teabele.

Kui juurdlused hõlmavad ELi institutsioonide töötajaid (sisejuurdlused), on eduka juurdluse lõpuleviimise aluseks OLAFi ja muude juurdlustalituste vaheline tihe koostöö. Sellist koostööd tuleks igal võimalikul juhul tugevdada, seda eelkõige OLAFi ja ELi institutsioonide muude juurdlus- ja järelevalvetalituste vahel. [47]

Kõigi eelarve täitmise viiside puhul tuleks liikmesriikides,[48] ELi mittekuuluvates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides kindlaks määrata keskset kontaktpunkti haldavad ametiasutused . OLAF saab kõnealuseid kontaktpunkte kasutada juurdlustes otseühendusena, nagu on sätestatud OLAFi ümberkorraldamist käsitlevas muudetud ettepanekus.

Võimaluse korral ja OLAFi juurdluste eesmärgil tuleks veelgi tõhustada OLAFi ja komisjoni talituste välisaudiitorite vahelist koostööd , et kasutada ära nende oskusteavet. Seetõttu võivad komisjoni audiitorid osaleda OLAFi lähetustel ja kohapealsetel kontrollidel.

OLAF edendab ja jagab liikmesriikidega oma kogemusi ning parimaid tavasid ELi finantshuvide kaitsel. OLAF peaks toetama liikmesriikide võetud ühiseid pettustevastase võitlusega seotud meetmeid[49]. Partnerid peaksid teavitama OLAFit tuvastatud pettustest juba algetapis ning ajakohastama kõnealust teavet uue informatsiooni ilmnedes, järgides seejuures kohaldatavat õigusraamistikku.

Uue mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamisega seoses tuleb ELi rahastatavates rahastamiskavades ning kõigis nendega seotud otsustes, lepingutes ja toetuslepingutes märkida, et ELi rahastatavates programmides ja projektides esinevate pettusekahtluste uurimine kuulub OLAFi pädevusse [50]. Asjaomaste sätetega tuleks kehtestada kõigi ettevõtjate ja toetusesaajate ning nende töötajate suhtes kohustus võimaldada OLAFi taotlusel viimasele juurdepääs kogu teabele, mis käsitleb kavade ja projektide rakendamist. Ettevõtjad ja toetusesaajad peaksid alltöövõtjatega sõlmitud lepingutesse lisama vajalikud sätted, millega antakse OLAFile samad juurdepääsuõigused kui alltöövõtjatel.

Teavitajad ja väärkäitumisest teatajad

Pettuse- ning korruptsioonikahtlustest teavitamise raamistik ning heas usus tegutsevate teavitajate kaitse on pettuste tuvastamise jaoks väga oluline. ELi õigusaktides on sätestatud väärkäitumisest teatamise eeskirjad ELi töötajate[51]jaoks. Ka kõigil teistel osapooltel ( teavitajad ) peaks olema lihtne juurdepääs juurdlusasutustele (OLAF).[52] Komisjon arutab, kuidas asjaomased ametiasutused saaksid väärkäitumisest teatajatele paremini juhiseid anda ning neid kaitsta ning kuidas teavitajaid veelgi julgustada rikkumistest, pettustest ja korruptsioonist teatama (näiteks teavitajaid motiveerivad meetmed ning vabatahtliku avalikustamise julgustamine).

Sanktsioonid

Komisjon ühtlustab ja tõhustab rahaliste ja/või halduskaristuste kasutamist, sealhulgas tõsiste rikkumiste, pettuste ja korruptsiooni korral ELi rahastamisest ilmajätmist. Juriidiliste isikute suhtes kehtestatavate karistuste üle otsustamisel tuleks arvesse võtta meetmeid, mida nad on võtnud pettuste ja korruptsiooni eest vastutavate isikute suhtes. Karistused tuleks asjakohaselt avalikustada, võttes arvesse olemasolevat õigusraamistikku.

Liikmesriigid on kohustatud teatama teatavatest ELi eelarvet käsitlevatest pettusejuhtumitest, mis võivad anda alust abisaajad edaspidi ELi rahastamisest kõrvale jätta[53]. Liikmesriigid ei ole siiski kohustatud säilitama sellist teavet keskses süsteemis, mis suunaks teabevood läbi ühtse vastutava ametiasutuse, mis muudaks süsteemi tõhusamaks. Komisjon julgustab seetõttu liikmesriike võtma vastu siseriikliku tasandi ametiasutusi käsitlevad suunised, et oleks tagatud teabe asjaomane edastamine menetlusest kõrvalejätmise keskandmekogusse. Komisjon liikmesriikide ametiasutusi ja ELi asutusi võtma meetmeid menetlusest kõrvalejätmise keskandmekogu suhtes teadlikkuse suurendamiseks.

Kogu ELis võrdsete tingimuste tagamiseks[54] hindab komisjon, kas siseriiklike eeskirjade alusel liikmesriikide kohaldatud rahalised ja/või halduskaristused on piisavalt tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad . Komisjon valmistab ka ette õiguslikud algatused, eelkõige tollivaldkonnas vastavalt Stockholmi tegevuskavas sätestatule[55].

Distsiplinaarkaristuste hoiatava mõju suurendamiseks tuleks distsiplinaarmenetluste tulemused edastada tõhusamalt, järgides samas asjaomaste isikute põhiõigusi ning andmekaitse eeskirju. Karistatud töötajaid käsitlevat teavet tuleks pettuste ennetamisega seoses säilitada ja jagada muude ametiasutustega teadmisvajaduse alusel ning kooskõlas andmekaitse eeskirjade ja asjaomaste eriliste kaitsemeetmetega[56].

Sissenõudmine

Eelarve täitmise korral koostöös liikmesriikidega on liikmesriigid kõigepealt vastutavad rikkumiste ja pettuste uurimise ning valesti makstud vahendite sissenõudmise eest, sealhulgas OLAFi juurdluste järelmeetmetena[57]. Eelarve otsese täitmise korral peaksid komisjoni talitused OLAFi juurdluste järelmeetmena viivitamatult väljastama sissenõudekorraldused. On oluline, et sissenõudmisi käsitlevat teavet võetaks süstemaatiliselt arvesse OLAFi operatiivtegevuses. Komisjon parandab Euroopa Liidu finantshuvide kaitset käsitlevas aruandes [58]jätkuvalt sissenõudmisi käsitleva teabe terviklikkuse, kvaliteedi ja koostamise taset.

Muud laiahaardelised pettuste ennetamise vahendid

Rahvusvahelised õigusnormid

Komisjon tagab pettusevastase poliitikaga seotud asjaomaste rahvusvaheliste konventsioonide ja õigusnormide õigeaegse rakendamise, eriline rõhk on asetatud ÜRO korruptsioonivastasele konventsioonile, Euroopa Nõukogu vahenditele (GRECO) ning OECD ja G20 standarditele ja normidele[59].

Eetika ja usaldusväärsus

Komisjoni käsutuses on töötajate[60] ning komisjoni liikmete[61] eetikat ja usaldusväärsust käsitlevate eeskirjade ulatuslik süsteem. Kõnealused eeskirjad vaadati hiljuti uuesti läbi. Komisjon pakub kõigile uutele töötajatele vastavat koolitust, kõnealuseid koolitusi on võimalik hiljem uuesti läbida.

Komisjon tagab, et ELi avaliku teenistuse eeskirjad ja eetilised väärtused edastatakse kõrgeimalt tasemelt nõuetekohaselt ja korrapäraselt kõigile töötajatele ning pakutakse vastavaid koolitusi .

Komisjon peab tagama, et värbamis- ja personalipoliitika hõlmab piisavaid pettusevastase võitluse meetmeid. Kõnealused poliitikad peaksid sisaldama ka kandidaatide mineviku kontrollimist.

Läbipaistvus ja teabele juurdepääs

Läbipaistvus aitab kaasa pettuste ennetamisele ja tuvastamisele. Tagamaks, et ELi vahendeid hallatakse läbipaistval viisil ning vastavalt kohaldatavatele õigusnormidele, peaks üksikisikutel olema asjaomasele teabele lihtne juurdepääs.

Euroopa läbipaistvuse algatuse[62] tulemusena on komisjon kehtestanud vabatahtliku korra läbipaistvuse suurendamiseks ELi tasandil huvide esindamisel. Loodi vastav register ja võeti vastu käitumisjuhend. Komisjon sõlmis 23. juunil 2011 Euroopa Parlamendiga ühist registrit käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe[63].

Hanked ja toetused

Komisjon vaatab praegu läbi ELi riigihankedirektiive[64]. Selle tulemusel peaksid hankemenetlused muutuma lihtsamaks ja läbipaistvamaks nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil. Reformiga seoses uurib komisjon võimalikke täiendavaid võimalusi, kuidas ennetada riigi vahendite jaotamisel pettusi ja huvide konflikte .

Komisjon kaalub ka eeskirjade kehtestamist kontsessioonilepingute sõlmimise puhul, mis võivad hõlmata ELi vahendite kasutamist avaliku sektori ja erasektori partnerlustes, mille suhtes praegu ei kehti ükski läbipaistvust käsitlev nõue.

ELi vahendeid saavad üksused peaksid olema suutelised taotluse korral tõendama omandilise kuuluvuse läbipaistvust . Kõik omandistruktuuri osad peaksid olema teadmisvajaduse alusel ametiasutuste poolt kontrollitavad. See kehtib ka rahalist toetust saavate konsortsiumipartnerite ja kolmandate osapoolte suhtes toetuse rakendamisel.

RAKENDAMISE JÄRELEVALVE JA SELLEST TEAVITAMINE

Viide käesoleva pettustevastase võitluse strateegia rakendamisele tuleks lisada komisjoni praegusesse strateegilise kavandamise ja programmeerimise tsüklisse, milles esitatakse kavandamise, järelevalve ja aruandluse täielik mehhanism. Pettustevastase võitluse strateegiate puhul ei ole vaja täiendavat kontrolli ega halduskoormust, vaid need tuleb integreerida sujuvalt olemasolevatesse kavandamis-, kontrolli- ja aruandlusmehhanismidesse.

Komisjoni talituste tasandil kasutatakse iga-aastaseid juhtimiskavasid meetmete kavandamiseks ja nende järelevalveks; kõnealused kavad peaksid hõlmama ka pettustevastase võitluse strateegiate rakendamist. Iga-aastane tegevusaruanne on aruandlusvahend, mille kaudu iga talitus esitab kõnealusel aastal saavutatud tulemused, sealhulgas teabe selle kohta, kuidas on parandatud oma juhtimis- ja kontrollisüsteeme ning finantsjuhtimist (kaasa arvatud pettustevastase võitlusega seotud küsimused). Iga-aastased tegevusaruanded [65] peaksid osana sisekontrollisüsteemide hindamisest hõlmama teavet ka pettuste ennetamise kohta, andes teavet valdkondliku strateegia rakendamise kohta ning kirjeldades pettuseohu leevendamiseks võetud meetmeid[66]. Tegevusaruanded peaksid sisaldama ka korrapäraseid teateid valdkondlike ja pettustevastase võitluse strateegiate rakendamise kohta.

Komisjon esitab aruande käesoleva pettustevastase võitluse strateegia rakendamise kohta alates ELi finantshuvide kaitset käsitlevast komisjoni 2013. aasta aruandest.

Nimetatud meetmed tagavad, et pettustevastase võitluse meetmed on komisjoni jaoks väga olulised ning rõhutavad nende olulisust heakskiidu andmise menetluse seisukohast.

[1] Pettuse määratlus on esitatud Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel koostatud konventsiooni (mis käsitles Euroopa ühenduste finantshuvide kaitset) artiklis 1 (EÜT C 316, 27.11.1995, lk 49).

[2] Viide komisjoni talitustele hõlmab kõiki komisjoni peadirektoraate ja talitusi ning rakendusameteid.

[3] ELi toimimise lepingu artikli 322 ja finantsmääruse (nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) tähenduses on nendeks volitatud eelarvevahendite käsutajad.

[4] Vt finantsmääruse artiklid 28 ja 28a.

[5] Eeskirjade eiramine tähendab ettevõtjapoolset ELi õiguse mis tahes sätte rikkumist viisil, mis kahjustab või kahjustaks ELi finantshuve, nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta) artikli 1 lõige 2 (ELT L 312, 23.12.1995).

[6] Komisjoni teatis „Pettuse vältimine varasema tegevuse tulemustele toetudes: dünaamiline lähenemisviis pettusekindluse tagamisele” (KOM(2007) 806 lõplik)

[7] Nt ühenduste finantshuvide kaitset ja pettustevastast võitlust käsitlevad aruanded – 2008. ja 2009. aasta aruanded (2009/2167(INI)) ja 2009 (2010/2247(INI)).

[8] Vt nõukogu 14. aprilli 2005. aasta resolutsioon, mis käsitleb ELi terviklikku korruptsioonivastast poliitikat; eesistujariigi Hispaania kokku kutsutud Euroopa prokuratuuri töörühma järeldused (2010. aasta esimene poolaasta) ja eesistujariigi Belgia avaldus Stockholmi programmi kohta (2010. aasta teine poolaasta).

[9] Euroopa Kontrollikoja arvamus nr 1/2010 – ELi eelarve finantsjuhtimise edendamine: riskid ja väljakutsed, ELT C35, 12.2.2010, lk 4, Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne eelarveaasta 2009 eelarve täitmise kohta, ELT C 303, 9.11.2010, lk 10, 11, 26.

[10] Vt näiteks EUCO 2/1/11 REV1, 8. märts 2011 („on ülimalt oluline lihtsustada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamisele suunatud ELi vahendeid, et hõlbustada nende kasutuselevõtmist parimate teadlaste ja kõige innovatiivsemate ettevõtete poolt – selleks on eelkõige vaja, et asjaomased institutsioonid jõuaksid kokkuleppele uue tasakaalu leidmises usalduse ja kontrollimise vahel ning riskide võtmise ja riskide vältimise vahel”).

[11] Euroopa Parlamendi 11. novembri 2010. aasta resolutsioon (milles rõhutatakse osalust käsitlevate eeskirjade keerukust ja aeganõudvust, suuri personalikulusid ja ülemäärast bürokraatiat).

[12] ELT C 115, 4.5.2010, lk 1.

[13] KOM(2011) 135 (lõplik).

[14] Teatis Euroopa Liidu finantshuvide kaitse kohta kriminaalõiguse ja haldusjuurdluste abil: Terviklik poliitika maksumaksjate raha kaitseks, KOM(2011)293 (lõplik).

[15] Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele korruptsioonivastase võitluse kohta ELis, KOM(2011) 308 (lõplik).

[16] http://ec.europa.eu/atwork/programmes/index_en.htm).

[17] KOM(2010) 2020.

[18] KOM(2010) 700.

[19] KOM(2000) 358 (lõplik).

[20] KOM(2001) 254 (lõplik), KOM(2004) 544 (lõplik).

[21] Vt üksikasju KOM(2006) 378, lk 5-12 (aastate 2000–2005 strateegia hindamine).

[22] KOM(2007) 806 (lõplik).

[23] C(2007)5709.

[24] KOM(2010) 382, lk 6. Nimetatud arv viitab rikkumisega seotud juurdluse algatamisele järgnevale varajasele staadiumile, kui tegemist on esmase kuriteokahtlusega.

[25] SEK(2007) 530.

[26] Eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond ja Kalanduse Arendusrahastu.

[27] OLAFi 2010. aasta aruanne, lk 30.

[28] Andmebürood on eelkõige mõeldud sularahakullereid käsitlevas erisoovituses IX rahapesuvastase töökonna poolt kindlaks määratud teabe vahetamisega seotud tingimuse täitmiseks, mida rakendatakse ELis Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1889/2005 (ühendusse sisse toodava või ühendusest välja viidava sularaha kontrollimise kohta) artikli 6 sätete alusel (ELT L 309, 25.11.2005, lk 9–12).

[29] Vt finantsmääruse artiklid 29 ja 30 (läbipaistvuse põhimõte).

[30] Pettus on kohtuniku poolt antud karistusseadustikule vastav määratlus. Käesoleva teatise kontekstis viitab pettuste ja rikkumiste tuvastamine faktide või äärmiselt kahtlaste asjaolude tuvastamisele, mis viitavad rikkumistele ning seetõttu võimalikele pettustele (nt finantstöötajate või audiitorite poolt), mis nõuavad OLAFi poolset sekkumist, et viimane saaks neid uurida.

[31] Finantsmääruse artiklis 28a.

[32] Finantsmääruse rakenduseeskirjade artikli 60 lõige 4 koostoimes artikliga 48 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1–71).

[33] Vt teatis „Tõhusa ja ühtlustatud riskijuhtimise suunas komisjoni talitustes” (SEK(2005) 1327).

[34] Finantsmääruse artikli 53a alusel peavad eelarve otsese täitmise korral täitmisülesandeid täitma otseselt komisjoni talitused või ELi esindused.

[35] Finantsmääruse artikkel 53b.

[36] Finantsmääruse artiklid 53, 54, 56 ja 163.

[37] SEK(2011) 791.

[38] OLAFi ümberkorraldamist käsitleva muudetud ettepaneku (KOM(2011)135) artikkel 1. Kõnealust osa on mõnevõrra muudetud, mille kohaselt OLAF peab osalema liidu finantshuve mõjutavate pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastast võitlust ja ennetamist käsitlevate meetodite väljatöötamises ning arendamises.

[39] Nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määrus (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikuse abi kohta (EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) artikkel 1 (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1).

[40] Komisjoni otsus 94/140/EÜ (EÜT L 61, 4.3.1994, lk 27).

[41] Nagu näiteks eespool jaos 1 nimetatud andmeotsinguprojekt „Pluto”, mis töötati välja teadusuuringute ja rahastamisega tegelevate talituste ja OLAFi poolt.

[42] Komisjoni 16. detsembri 2008. aasta otsus (K(2008) 3872), mis käsitleb varajase hoiatamise süsteemi komisjoni eelarvevahendite käsutajatele ja rakendusametitele, ELT L 344, 20.12.2008, lk 125.

[43] Finantsmääruse artikkel 95.

[44] Euroopa Kontrollikoja arvamus nr 1/2010 – ELi eelarve finantsjuhtimise edendamine: riskid ja väljakutsed, ELT C35, 12.2.2010, punkt 14.

[45] KOM(2011) 135.

[46] Euroopa Kontrollikoda rõhutab ka vajadust parandada tõhusust. Vt Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 2/2011: järelmeetmed seoses eriaruandega nr 1/2005 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juhtimise kohta.

[47] OLAFi ümberkorraldamist käsitlevas muudetud ettepanekus (KOM(2011)135) nähakse seetõttu ette, et OLAF seab esikohale juurdlusülesanded, vt artikli 5 lõige 1 ja seletuskirja punkt 4.

[48] Sätestatud OLAFi ümberkorraldamist käsitleva muudetud ettepaneku (KOM(2011)135) artiklis 3. Vt ka seletuskirja punkt 4.

[49] OLAFi ümberkorraldamist käsitleva muudetud ettepaneku (KOM(2011)135) artikli 1 kohaselt OLAF „toetab ühiseid pettusevastase võitluse meetmeid, mida liikmesriigid viivad ellu vabatahtlikult”.

[50] Vt SEK(2007)1676 pettusekindluse tagamise meetmete kohta seoses aastate 2001–2006 finantsperspektiivis hõlmatud rahastamiskavadega.

[51] Personalieeskirjade artiklid 22a ja 22b (EÜT 45, 14.6.1962, lk 1385).

[52] Konfidentsiaalseks teavitamiseks võib kasutada näiteks pettustest teatamise süsteemi : https://fns.olaf.europa.eu/.

[53] Finantsmääruse artikli 95 lõige 2.

[54] Vt asjaomased algatused, mida nimetatakse teatises Euroopa Liidu finantshuvide kaitse kohta kriminaalõiguse ja haldusjuurdluste abil, KOM(2011)293.

[55] KOM(2010) 171, lk 22.

[56] Vt direktiivi 95/46/EÜ artikli 8 lõige 5 ja määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 10 lõige 5.

[57] Finantsmääruse artikli 53b lõike 2 punkt c.

[58] http://ec.europa.eu/anti_fraud/reports/anti-fraud_en.html.

[59] Vt komisjoni teatis „Korruptsioonivastane võitlus ELis”, (KOM(2011)308), lk 9-10.

[60] Personalieeskirjad (EÜT 45, 14.6.1962, lk 1385), hea haldustava eeskiri (EÜT L 267, 20.10.2000), personali eetikat ja käitumist käsitlevad praktilised suunised ning muud spetsiifilised eeskirjad.

[61] Volinike käitumiskoodeks (K(2011)2904): http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/pdf/code_conduct_en.pdf).

[62] SEK(2005) 1300 ja SEK(2005) 1301.

[63] http://ec.europa.eu/transparency/index_en.htm.

[64] Roheline raamat EL avalike hangete poliitika ajakohastamise kohta (KOM(2011)15).

[65] Kõnealused aruanded avaldatakse ELi veebisaidil: http://ec.europa.eu/atwork/synthesis/aar/index_en.htm.

[66] Käesolevat pettustevastase võitluse strateegiat käsitleva teavitamise kohta vt 3. jagu.